RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta

7.2.2017 - (COM(2015)0594 – C8-0384/2015 – 2015/0274(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Simona Bonafè

Menetlus : 2015/0274(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0031/2017

Esitatud tekstid :

A8-0031/2017

Arutelud :

PV 14/03/2017 - 4
CRE 14/03/2017 - 4
PV 16/04/2018 - 21

Hääletused :

PV 14/03/2017 - 6.7
CRE 14/03/2017 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 18/04/2018 - 12.10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0071
P8_TA(2018)0115

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta

(COM(2015)0594 – C8-0384/2015 – 2015/0274(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0594),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0384/2015),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0031/2017),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1) Võttes arvesse liidu sõltuvust tooraine impordist ja maavarade ammendumist märkimisväärses ulatuses lühikese aja jooksul, on keskne suur ülesanne võtta liidus tagasi võimalikult palju ressursse ja lihtsustada üleminekut ringmajandusele.

Selgitus

Oluline on tuua välja laiaulatuslikum raamistik – liikumine ringmajanduse suunas – ja toonitada prügiladirektiivi läbivaatamisega seoses avanenud võimalust seda üleminekut soodustada.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1 a) Jäätmekäitlus on vaja kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks. Prügiladirektiivi läbivaatamine annab selleks võimaluse.

Selgitus

Oluline on tuua välja laiaulatuslikum raamistik – liikumine ringmajanduse suunas –, toonitada vajadust kujundada jäätmekäitlus ümber materjalide säästvaks majandamiseks ja rõhutada prügiladirektiivi läbivaatamisega seoses avanenud võimalust seda üleminekut soodustada.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine, edendada ringmajandust, suurendada energiatõhusust ning vähendada liidu sõltuvust loodusvaradest.

Selgitus

Lisaks keskkonna ja inimeste tervise kaitsmisele peaks Euroopa tasandil jäätmekäitluse parandamise eesmärkide hulka kuuluma ka ressursside parem kasutamine, energiatõhususe suurendamine ja liidu ressursisõltuvuse vähendamine, sest see aitaks ressurssidega varustamise probleemidega toime tulla.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Puhas, tõhus ja säästev ringmajandus nõuab ohtlike ainete kõrvaldamist toodetest projekteerimise etapis ning sellega seoses tuleks ringmajanduses arvestada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selgeid sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid saaks liidus kasutada olulise ja usaldusväärse tooraineallikana.

Selgitus

EL peaks keskenduma puhta ringmajanduse loomisele ja vältima võimalikku suurt ohtu seoses tulevikus kodanike ja turu usalduse vähenemisega ringlussevõetud materjalide vastu, luues samal ajal lõputu pärandi. Ringlussevõtjate peamine probleem on ohtlike ainete sisaldus materjalis. ELi tähelepanu keskmes peaks olema nende ohtlike ainete eemaldamine toodetest ja jäätmetest ning hoidumine inimeste tervise ja keskkonna ohustamisest, vabastades teatavat liiki ettevõtjad või tooted ohutusnõuetest ning muutes võimatuks saastatud materjalide tuvastamise tulevikus.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ¹⁴ sätestatud sihtarve prügilatesse ladestamise piiramiseks tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi ning aitaksid edukalt rakendada tooraineid käsitlevat algatust,¹⁵ vähendades jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamist.	(2) Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ¹⁴ sätestatud sihtarve prügilatesse ladestamise piiramiseks tuleks tugevdada nii, et need kajastaksid paremini liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi ning aitaksid edukalt rakendada tooraineid käsitlevat algatust,¹⁵ minimeerides järk-järgult jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et see kuulub integreeritud poliitikasse, millega tagatakse jäätmehierarhia usaldusväärne kohaldamine, edendatakse üleminekut jäätmetekke vältimisele, jäätmete korduskasutusele ja ringlussevõtule ning välditakse prügilatesse ladestamiselt põletamisele üleminekut.
________________	__________________
¹⁴ Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).	¹⁴ Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
¹⁵ KOM(2008) 699 ja COM(2014) 297.	¹⁵ COM(2008) 699 ja COM(2014) 297.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivi 1999/31/EÜ mõisted viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ¹⁶ omadega.

(4) Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivi 1999/31/EÜ mõisted viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ¹⁶ omadega, kui see on asjakohane.

__________________

¹⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

Selgitus

On oluline tagada direktiivi kooskõla ELi jäätmealaste õigusaktidega tervikuna. Selleks tuleks ühtlustada käesoleva direktiivi mõisted direktiivi 1999/31/EÜ mõistetega, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu annaks prügilasse ladestamise veelgi suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, biojäätmed). Prügilasse ladestamise piirangute rakendamisel tuleks arvesse võtta jäätmete liigiti kogumisel tekkivate jäätmejääkide ringlussevõtu või muul viisil taaskasutamise tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust.

(5) Selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu annaks prügilasse ladestamise veelgi suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, biojäätmed), eesmärgiga võtta vastu üksnes jäätmejääke. Pikaajalised investeeringud taristusse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni annavad jäätmete liigiti kogumisel tekkivate jäätmejääkide koguse vähendamisse olulise panuse, arvestades et nende ringlussevõtt või muul viisil taaskasutamine ei ole praegu tehniliselt, keskkonnaalaselt ega majanduslikult teostatav.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Seoses poliitilise ja ühiskondliku stiimuliga täiendavalt piirata prügilasse ladestamist loodusvarade säästvaks majandamiseks ringmajanduse raames tuleks järgida direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat ja kohaldada rangelt lähenemisviisi, mille puhul on prioriteediks jäätmete ennetamine ja järgitakse ettevaatuspõhimõtet.

Selgitus

Kuigi prügilal on palju negatiivseid aspekte, ei tuleks seda täielikult kõrvale jätta teatavate jäätmete – näiteks PVC – sihtkohana. Prügila võib olla kõige ohutum koht materjali jaoks, mis sisaldab ohtlikke kemikaale, ja plastide puhul näitab analüüs, et juhul, kui neid ei võeta ringlusse, siis kliimaga seotud põhjustel tuleks nende puhul üldiselt eelistada prügilat põletamisele. Ilmselgelt on ringlussevõtt tavaliselt eelistatud valik ja prügilasse ladestamine peaks toimuma kõrgeimate standardite kohaselt.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Suure osa olmejäätmetest moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisel on sellest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, mulla ja õhu reostuse tõttu märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju. Kuigi direktiivis 1999/31/EÜ on juba sätestatud sihtarvud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vältimiseks, on asjakohane kehtestada täiendavad piirangud ning keelata selliste biolagunevate jäätmete ladestamine, mis on kogutud liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 22.

(6) Suure osa olmejäätmetest moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisel on sellest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, mulla ja õhu reostuse tõttu märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju. Kuigi direktiivis 1999/31/EÜ on juba sätestatud sihtarvud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vältimiseks, on asjakohane kehtestada täiendavad piirangud ning keelata selliste biolagunevate jäätmete ladestamine, mis tuleks koguda liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 22.

Selgitus

Biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamise keeld peaks olema rangemalt sõnastatud.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7


Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
	(7) Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvude kehtestamine hõlbustab ka jäätmete liigiti kogumist, sortimist ja ringlussevõttu ning aitab vältida selliste materjalide jäämist jäätmehierarhia kõige alumistele astmetele, mida on võimalik ringlusse võtta.		(7) Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Prügilasse ladestamise vähendamise selgete ja ambitsioonikate sihtarvude kehtestamine ergutab ka investeeringuid jäätmete liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks ning aitab vältida selliste materjalide jäämist jäätmehierarhia madalaimatele astmetele, mida on võimalik ringlusse võtta.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Prügilasse ladestamist on vaja järk-järgult minimeerida, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga, nagu on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ. Prügilasse ladestamise järkjärguline minimeerimine nõuab paljudes liikmesriikides jäätmekäitlusesse suurte muudatuste tegemist. Jäätmete kogumist ja käitlemist puudutava statistika parandamise ning jäätmevoogude parema jälgitavusega peaks olema võimalik vältida liigse võimsuse teket jäätmejääkide käitlemiseks, näiteks jäätmete energiakasutuse kaudu, mis võib õõnestada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud pikaajaliste ELi sihtarvude saavutamist. Lisaks sellele ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada üksnes käideldud jäätmete prügilasse ladestamine, kuid sellise kohustuse täitmine ei tohiks kaasa tuua olmejäätmejääkide käitlemise liigse võimsuse tekkimist. Arvestades mõnedes liikmesriikides hiljuti tehtud investeeringuid, mis tõid kaasa jäätmete energiakasutusega seotud liigse võimsuse tekke või mehhaanilise biotöötluse, on oluline anda jäätmekäitlejatele ja liikmesriikidele selge signaal vältida investeeringuid, mis ei sobi kokku prügila- ja jäätmete raamdirektiivis sätestatud pikaajaliste eesmärkidega. Nendel põhjustel võiks kaaluda olmejäätmete põletamise piiramist kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 ja direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu jaoks sätestatud sihtarvudega. Lisaks, et tagada kooskõla direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud sihtarvude ja käesoleva direktiivi artikli 5 kohase prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvu vahel ning tagada nende sihtarvude järgimiseks vajalike taristute ja investeeringute koordineeritud kavandamine, tuleks liikmesriikidele, kes võivad saada lisaaega olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudeni jõudmiseks, anda lisaaega ka selleks, et saavutada käesoleva direktiivi kohane 2030. aastaks prügilasse ladestamise vähendamise sihtarv.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele ning kiirendada üleminekut ringmajandusele, peaks komisjon edendama kooskõlastamist ja teabe ning parimate tavade vahetamist nii liikmesriikide kui ka eri majandussektorite vahel. Teabevahetust võiksid hõlbustada suhtlusplatvormid, mis võiksid aidata suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest, aitaksid ühendada jäätmetööstust ja muid sektoreid ning toetada tööstussümbioosi.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 b) Komisjon peaks edendama liikmesriikide, piirkondlike ja eriti kohalike ametiasutuste vahelist koordineerimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist, kuhu oleksid kaasatud kõik asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, k.a sotsiaalpartnerid ning keskkonna- ja tarbijakaitseorganisatsioonid.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 c) Selleks et käesoleva direktiivi eesmärke nõuetekohaselt ellu viia ja jõustada, on vaja tagada, et prügilate asukoha kohalikke ametiasutusi tunnustatakse oluliste osalejatena, sest nemad kannatavad otseselt prügilatesse ladestamise tagajärgede all. Sellega seoses tuleks nendes kohtades ja omavalitsusüksuste ülestel aladel, kuhu prügila luuakse, tagada eelnev avalik ja demokraatlik konsulteerimine ning kohalikule elanikkonnale tuleks ette näha sobiv hüvitis.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 d) Komisjon peaks tagama kõikide ELi prügilate auditeerimise, et kindlustada ELi ja riiklike õigusaktide nõuetekohane rakendamine.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtarvude järgimise tähtaega.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

(11) Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne. Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid kasutama direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike ametiasutustega.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Direktiivi 1999/31/EÜ täiendamiseks või muutmiseks, eelkõige selle lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 16 kohta. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõikide asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisasid tuleks muuta üksnes kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega. Selleks peaks komisjon II lisa puhul arvestama II lisas sätestatud kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda. Lisaks tuleks igale prügilaliigile, sealhulgas vajaduse korral iga prügilaliigi alaliigile (sh maa-alune ladestamine) kehtestada erikriteeriumid ja kontrollimeetodid ning nendega seotud piirnormid. Komisjon peaks vajaduse korral kaaluma lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise ettepanekute vastuvõtmist kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

(12) Direktiivi 1999/31/EÜ muutmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lisade kohandamist teaduse ja tehnika arenguga. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisasid tuleks muuta üksnes kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega. Selleks peaks komisjon II lisa puhul arvestama II lisas sätestatud kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda. Lisaks tuleks igale prügilaliigile, sealhulgas vajaduse korral iga prügilaliigi alaliigile (sh maa-alune ladestamine) kehtestada erikriteeriumid ja kontrollimeetodid ning nendega seotud piirnormid. Komisjon peaks vajaduse korral kaaluma lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise ettepanekute vastuvõtmist kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

Selgitus

Tekst viiakse vastavusse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et tagada direktiivi 1999/31/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 3 lõikega 3, I lisa punktiga 3.5 ja II lisa punktiga 5. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011¹⁷.

(13) Selleks et tagada direktiivi 1999/31/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tavajäätmete ladestamise määratlemise, prügilate filtratsioonimooduli määramiseks teatavatel tingimustel kasutatava meetodi ja Euroopa jäätmeproovi võtmise standardi väljatöötamisega, kuna eri liiki jäätmete suure erinevuse tõttu võib jäätmeproovi võtmine tekitada tõsiseid probleeme seoses esinduslikkuse ja proovivõtmistehnikaga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011¹⁷.

__________________

¹⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Selgitus

Lissaboni lepinguga vastavusse viimine.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama selliste kavade väljatöötamise, mis käsitlevad prügilate ja prügilatest kahjustatud alade säästvat taastamist ja säästvat alternatiivset kasutust.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 b) Käesoleva direktiivi vastuvõtmisel on arvestatud paremat õigusloomet käsitlevas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi ning direktiivi tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas selles kokkuleppes esitatud suunistega.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 1 – lõige -1 (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:
	-1. Prügilasse ladestamise järkjärguline lõpetamine on põhitingimus, et toetada liidu üleminekut ringmajandusele.

Selgitus

Oluline on lisada direktiivi üldisesse eesmärki see, kui tähtis on prügilasse ladestamise järkjärguline lõpetamine ringmajandusele ülemineku jaoks.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 2 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ(*) artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „olmejäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „liigiti kogumine”, taaskasutamine”, „ringlussevõtt” ja „kõrvaldamine”;	a) kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ(*) artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed“, „olmejäätmed“, „ohtlikud jäätmed“, „tavajäätmed“, „jäätmetekitaja“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus“, „liigiti kogumine“, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt“ ja „kõrvaldamine“;
__________________	__________________
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EL, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”;	(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EL, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”;

Selgitus

Lisatud on asjaomased mõisted direktiivi 2008/98/EÜ artiklist 3, sealhulgas tavajäätmete mõiste.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1– alapunkt a a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 2 – punkt a a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) lisatakse punkt a a:
	„a a) jäätmejäägid – käitlemis- või taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;“

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1– alapunkt b a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 2 – punkt m


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) punkti m muudetakse järgmiselt:
m) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp;	„m) biolagunevad jäätmed – toidu- ja aiajäätmed, paber, papp, puit ja mis tahes muud jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt või aeroobselt;“

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 3 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 a) Artikli 3 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
3. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt loodud komitee määratletavate tavajäätmete ladestamise suhtes, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise ning karjääriviisilise kaevandamise tulemusena ning mis on ladestatud viisil, millega välditakse keskkonnareostust ja ohtude tekitamist inimeste tervisele, võib käesoleva direktiivi I lisa punktide 2, 3.1, 3.2 ja 3.3 sätteid mitte kohaldada.	„3. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et tavajäätmete ladestamise suhtes, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise ning karjääriviisilise kaevandamise tulemusena ning mis on ladestatud viisil, millega välditakse keskkonnareostust ja ohtude tekitamist inimeste tervisele, võib käesoleva direktiivi I lisa punktide 2, 3.1, 3.2 ja 3.3 sätteid mitte kohaldada. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratletakse tavajäätmete ladestamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.“

Selgitus

Lissaboni lepinguga vastavusse viimine.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt -a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.	1. Liikmesriigid koostavad koostöös jäätmekäitluse eest vastutavate piirkondlike ja kohalike ametiasutustega siseriikliku strateegia biolagunevate jäätmete prügilasse vedamise järkjärguliseks lõpetamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise, materjalide taastootmise või – juhul, kui eelnimetatud tegevused ei ole võimalikud – energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) jäätmed, mida on kogutud liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikele 1 ja artiklile 22.”;	f) jäätmed, mida on kogutud liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikele 1 ja artiklile 22, ning pakendid või pakendijäätmed direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 tähenduses.“;

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.	5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse prügilasse ladestatavate olmejäätmete iga-aastast kogust 5%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Alates 31. detsembrist 2030 võtavad liikmesriigid tavajäätmeprügilasse vastu ainult olmejäätmejääke.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia võivad saada viis täiendavat aastat lõikes 5 osutatud sihtarvu [direktiivis mujal kasutatud ka sõna „sihtkogus”] saavutamiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt 24 kuud enne lõikes 5 sätestatud tähtaega. Tähtaja pikendamise korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2030 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 20%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.	Liikmesriik võib taotleda lõikes 5 osutatud sihtarvu saavutamiseks viis aastat pikendust, kui ta ladestas 2013. aastal prügilasse rohkem kui 65% oma olmejäätmetest.
	Asjaomane liikmesriik esitab pikenduse saamiseks komisjonile taotluse 31. detsembriks 2028.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 6 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvude saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.	Pikendamistaotlusele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvu saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava koostatakse kehtivate jäätmekavade hindamisaruande alusel ja see peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.
	Lisaks peab kolmandas lõigus osutatud kava vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
	a) selles kasutatakse asjakohaseid majandushoobasid, et stimuleerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia kohaldamist;
	b) see annab tunnistust struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi tõhusast ja tulemuslikust kasutamisest tõendatavate pikaajaliste investeeringute abil, mille eesmärk on rahastada asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist;
	c) sellega antakse kvaliteetset statistikat ja koostatakse selgeid prognoose jäätmete käitlemise võimekuse ning selle kohta, kui kaugel ollakse käesoleva artikli lõikes 5, direktiivi 94/62/EÜ artiklites 5 ja 6 ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 esitatud eesmärkide saavutamisest;
	d) selles on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 29 osutatud jäätmetekke vältimise programmid.
	Komisjon hindab, kas neljanda lõigu punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud.
	Kui komisjon ei esita vastuväiteid esitatud kava kohta viie kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.
	Kui komisjoni esitab kava kohta vastuväiteid, palub ta asjaomasel liikmesriigil esitada kahe kuu jooksul alates kõnealuste vastuväidete kättesaamisest läbivaadatud kava.
	Komisjon hindab muudetud kava kahe kuu jooksul selle kättesaamisest ja kiidab pikendamistaotluse heaks või lükkab selle tagasi kirjalikult. Kui komisjon selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.
	Komisjon teavitab kahe kuu jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast nõukogu ja Euroopa Parlamenti oma otsusest.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjoni vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 lõikes 5 sätestatud sihtarvu läbi, et seda vähendada ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v. a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.”.	7. Komisjon kaalub hiljemalt 31. detsembriks 2018 võimalust kehtestada sihtarv ja piirangud muude tavajäätmete (v. a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt c a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:
	7 a. Komisjon uurib täiendavalt seda, kas tasuks teha ettepanek prügilates kasulike materjalide olmeprügist eraldamist käsitleva regulatiivse raamistiku kohta, et oleks võimalik saada kätte praegu prügilates olevad sekundaarsed toorained. Liikmesriigid kaardistavad olemasolevad prügilad 31. detsembriks 2025, toovad välja nende potentsiaali kasulike materjalide olmeprügist eraldamiseks ja jagavad teavet.

Selgitus

Kasulike materjalide olmeprügist eraldamine ei võimalda mitte üksnes taastoota väärtuslikke materjale, mida saab ringlusesse tagasi tuua, vaid võimaldab ka maad uuesti kasutusele võtta, arvestades, et suur osa ELi 500 000st varasemast prügilast asub (pooleldi) linnakeskkonnas.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 a – lõige 2 – sissejuhatav lause


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:	2. Lõikes 1 osutatud aruanded tehakse avalikult kättesaadavaks ja need sisaldavad järgmist:

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 a – lõige 2 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„b a) näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võib olla abi artiklis 5 sätestatud sihtarvude saavutamisel.“

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a) Lisatakse artikkel 5 b:
	„Artikkel 5 b
	Parimate tavade ja teabe vahetus
	Komisjon loob platvormi komisjoni ja liikmesriikide vahel parimate tavade ja teabe korrapäraseks ja struktureeritud vahetamiseks käesoleva direktiivi nõuete praktilise rakendamise küsimuses. Vahetusega aidatakse kaasa nõuetekohase haldamise, jõustamise, piiriülese koostöö, parimate tavade, näiteks innovatsioonilepete vahetamise ja vastastikuste hindamiste tagamisele. Lisaks pakub platvorm stiimuleid eesrindlikele ja võimaldab hüppelist arengut. Komisjon teeb platvormi tulemused avalikkusele kättesaadavaks.

Selgitus

Parimate tavade ja teabe vahetus on oluline, et võimaldada kõigil liikmesriikidel eesmärgid saavutada.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 6 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 b) Artikli 6 punkti a muudetakse järgmiselt:
„a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega.	„a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega, tingimusel et asjaomane liikmesriik täidab käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud jäätmete vähendamise eesmärke ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud ringlussevõtu eesmärke;“

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 6 – punkt a – teine lõik


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) Artiklile 6a lisatakse järgmine lause:	4) Artikli 6 punkti a lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaselt võetud meetmed ei kahjusta direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkide saavutamist, eelkõige neid, mis käsitlevad korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamist, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 11.”.	„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaselt võetud meetmed ei kahjusta direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkide saavutamist, eelkõige neid, mis käsitlevad jäätmehierarhiat ning korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamist, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 11.“.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 15 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne artikli 5 lõikes 5 sätestatud sihtarvu kohta hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 15 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a) lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 15 a
	Ringmajandusele üleminekut soodustavad vahendid
	Selleks, et aidata kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele, kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majandushoobasid ja võtavad muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia kohaldamist. Selliste vahendite ja meetmete hulka võivad kuuluda direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud vahendid ja meetmed.“

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 15 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 b) lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 15 b
	Prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramine
	Komisjon töötab välja ja kinnitab rakendusaktide abil meetodi, mida tuleb kasutada prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramiseks välitingimustes ja kogu prügila ulatuses. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.“

Selgitus

Lissaboni lepinguga vastavusse viimine.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 15 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 c) lisatakse artikkel 15 c:
	„Artikkel 15 c
	Jäätmeproovi võtmise Euroopa standard
	Komisjon töötab rakendusaktide abil välja jäätmeproovi võtmise Euroopa standardi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Rakendusaktide vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid kohaldada riiklikke standardeid ja menetlusi.“

Selgitus

Lissaboni lepinguga vastavusse viimine.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 17 a – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Selgitus

Tekst viiakse vastavusse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

I lisa – punkt 3.5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 a) I lisa punkt 3.5 jäetakse välja.

Selgitus

Lissaboni lepinguga vastavusse viimine.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

II lisa – punkt 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 b) II lisa punkt 5 jäetakse välja.

Selgitus

Lissaboni lepinguga vastavusse viimine.

[1] ELT C 264, 20.7.2016, lk 98.
[2] ELT C 17, 18.1.2017, lk 46.

SELETUSKIRI

Raportöör on otsustanud kasutada horisontaalset lähenemisviisi ja keskenduda valdkondadele, kus ELi mõõtmel on selge lisaväärtus.

Seetõttu toetab raport tulemuslikke meetmeid ressursside tõhusaks kasutamiseks ning jäätmetekke ja jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks, et praktiliste vahenditega soodustada üleminekut ringmajandusele.

Ringmajandus on tõhus majandusmudel eelkõige ressursside seisukohalt, kuna sellega parandatakse ja vähendatakse ressursikasutust ning ühtlasi aitab see toime tulla toorainevarustuse probleemidega. Selle tulemusena paraneb keskkonnakaitse, kuid samas saab edendada taasindustrialiseerimist, parandada Euroopa konkurentsivõimet maailma mastaabis ning soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist ja uusi ettevõtlusvõimalusi.

Selline süsteemne muudatus nõuab kaugeleulatuvate sihtidega poliitikat koos selge õigusraamistikuga, mis edastaks investoritele õige sõnumi. Kui liidu õigusaktides ei kehtestata selgeid määratlusi ja siduvaid eesmärke, võib see üleminekut takistada.

Raportöör tuletab meelde, et Euroopa Liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi põhieesmärk on muuta liidu majandus tõhusa ressursikasutusega, keskkonnasäästlikuks ja vähese CO₂-heitega majanduseks.

Seetõttu oleks vaja mõtteviisi kardinaalselt muuta ja vaadata pelgast jäätmekäitlusest kaugemale ning järgida poliitikat, milles käsitatakse ka jäätmeid ennast tõelise ressursina. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb Euroopa jäätmealased eeskirjad täiel määral ellu viia. Sellele peaks kaasa aitama jäätmehierarhia range kohaldamine ja seda peaks täiendama jäätmetekke vähendamise lisameetmed. Mitmel puhul palub raportöör meeles pidada, et ringmajandus peaks jäätmekäitluse probleemile lähenema ennekõike jäätmetekke vältimise seisukohalt ja seejärel püüdma jäätmeid tootmisprotsessides uuesti kasutusele võtta.

Prügiladirektiiv

Prügilatesse ladestatavate jäätmete kogus on oluline näitaja ja prügilatesse ladestamise piiranguid saab kasutada ringmajanduse hoovana. Prügiladirektiivi ja jäätmete raamdirektiivi eesmärgid on omavahel seotud. Prügilatesse ladestatavate jäätmete koguse vähendamine on võimalik üksnes siis, kui sellega kaasnevad rangemad nõuded jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks. Prügilasse ladestamine peaks olema viimane võimalus prügi jaoks, mille teket ei saa vältida, mida ei saa ringlusse võtta ega taaskasutada või vähemalt minimeerida ja ohutustada. Seetõttu tunneb raportöör heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta prügiladirektiivi ja piirata veelgi olmejäätmete prügilasse ladestamist.

Komisjoni ettepanekuga seatakse eesmärk, et aastaks 2030 võib prügilasse ladestada kõige rohkem 10% tekitatud olmejäätmetest. Lisaks pakutakse seitsmele eraldi loetletud liikmesriigile võimalust kasutada viieaastast üleminekuperioodi. Ettepanekuga võetakse koostöös Euroopa Keskkonnaametiga kasutusele varajase hoiatamise süsteem ja muudetakse aruandluskorda. Ühtlasi on ettepanekus ajakohastatud teiseseid õigusakte käsitlevad sätted.

Raportöör toetab enamikku nimetatud uuendustest, kuid soovitab muuta ettepaneku mitmeid aspekte, et muuta see sidusamaks ja seada veelgi kaugeleulatuvamaid sihte. Täpsemalt puudutab see alljärgnevaid punkte:

Prügilasse ladestamise vähendamise asemel selle järkjärguline lõpetamine

Nagu ülalpool mainitud, peaks pikemas perspektiivis olema prügilasse ladestamine lubatud ainult siis, kui muid võimalusi ei ole. Kuigi see ei pruugi kohe rakendamist mõjutada, on oluline kogu tekstis selgelt välja öelda, et koguste vähendamine ei ole omaette eesmärk, vaid see on vahend jätkusuutliku ressursikasutuse saavutamiseks. Seega tuleks tekstis täpsustada, et prügilasse võib ladestada üksnes töödeldud jäätmeid, mida ei saa enam ringlusse võtta.

Järkjärguline üleminek rangematele nõuetele aastaks 2030

Kogemus näitab, et keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine eeldab pidevat jälgimist. Raportöör seab rangema jäätmejääkide prügilasse ladestamise sihtarvu (10% asemel 5% aastaks 2030), mis oleks paremini kooskõlas ringmajanduse põhimõttega.

Täiendav üleminekuaeg liikmesriikidele, kus rakendamine on raskendatud

Kuigi raportöör on rahul komisjoni pakutava paindliku lähenemisviisiga, on seitsme väljavalitud liikmesriigi loetlemine meelevaldne, ebaõiglane ja kõikide osapoolte jaoks demotiveeriv. Raportöör teeb ettepaneku võtta ajapikenduse aluseks läbipaistvad ja mõistetavad kriteeriumid ning luua võimalikele eranditele loa andmiseks selge menetlus.

Võimalik piirang muude tavajäätmete (v.a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele

Raportöör peab kahetsusväärseks komisjoni ettepaneku vähest ambitsioonikust muude kui olmejäätmete osas ning soovitab anda volitused selle läbivaatamiseks ja vastava vabatahtliku eesmärgi kehtestamiseks juba 2018. aastal.

Ühetaolised sätted prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramiseks ja jäätmeproovide võtmiseks

Raportöör täheldas, et komisjon püüab hoiduda I ja II lisas sätestatud kohustuste täitmisest. Need sätted on siiski prügilate ohutuks toimimiseks vajalikud. Seetõttu pakub raportöör välja väga täpse sõnastuse, et komisjonil oleks võimalik nõutavad tehnilised sätted välja töötada ja vastu võtta.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (8.11.2016)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta
(COM(2015)0594 – C8-0384/2015 – 2015/0274(COD))

Arvamuse koostaja: Pavel Telička

LÜHISELGITUS

2. detsembril 2015. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu uue ringmajanduse paketi,

mis sisaldab ringmajanduse loomise tegevuskava ja nelja jäätmealast seadusandliku ettepanekut. Käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on kehtestada jäätmete vähendamise sihtarvud, sh sihtarvud prügilatesse ladestamise, korduskasutuse ja ringlussevõtu jaoks, mis tuleb saavutada 2030. aastaks. Ettepanek sisaldab ka põhjalikku ja usaldusväärset pikaajalist lahendust jäätmekäitlusele ja ringlussevõtule.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon otsustas küll jagada paketi neljaks eraldi ettepanekuks, kuid vaatamata sellele on need omavahel tihedalt seotud. Paljud muudatused, mis puudutavad jäätmealast statistikat ja jäätmete määratlusi, on esitatud jäätmete raamdirektiivis, kuid neil määratlustel ja sellel statistikal põhinevad sihtarvud ja kohustused on sätestatud ülejäänud kolmes direktiivis. Seetõttu tuleb tagada kõigi ettepanekute omavaheline sidusus.

Arvamuse koostaja tunneb Euroopa Komisjoni läbivaadatud ettepaneku üle heameelt, sest selles toodud käsitlus on laiem, terviklikum ja realistlikum. Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on liikmesriikide jaoks võrdsete tingimuste tagamiseks ning ELi jäätmete tõhusaks käitlemiseks keskse tähtsusega. Selles vallas on kahtlemata vaja veel rohkem edusamme teha. Euroopa Komisjoni kavandatud sihtarvud peavad olema kaugeleulatuvad, kuid samas realistlikud ja kõikide liikmesriikide jaoks teostatavad, sest muidu tekib oht, et ELi siseturg killustub ning selles valdkonnas toimuv areng ei ole kaasav ega võrdne. Pikaajaline kavandamine ja piisavalt kaugeleulatuvate eesmärkide seadmine on õige lahendus. Arvamuse koostajas tekitab aga vaatamata sihtarvude asjakohasusele kahtlusi meetod, mille alusel sihtarvud kindlaks määrati. Ühtlasi tuleb pärast usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumist sihtarvud ja eesmärgid läbi vaadata ja seada need asjakohasele tasemele. Arvamuse koostaja peab ka kahetsusväärseks, et kogu ettepanekus ei keskenduta haridusele ja teavitamisele, mis peaks olema ülemineku keskmes.

Prügilaid puudutavate muutmisdirektiivide eesmärk on parandada ELis jäätmekäitlust, sätestades 2030. aastaks sihtarvud prügilatesse ladestamise piiramiseks ning täiendavad piirangud liigiti kogutavate jäätmetele, sh biolagunevatele jäätmetele. Ettepanekuga tuleks innustada sortimist ja ringlussevõttu vastavalt jäätmehierarhiale (vt jäätmete raamdirektiivi). Arvamuse koostajal on ettepaneku üle heameel ning ta jagab seisukohta, et määratlused ja täpne statistika on kõigi jäätmealaste õigusaktide alus ning ilma nendeta ei ole võimalik mõõta jäätmealaste õigusaktide ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et teabe- ja heade tavade vahetus ei ole oluline mitte ainult ELi tasandil, vaid ka eri majandussektorite, sh jäätmetööstuse ja finantssektori vahel. Selleks võiks luua suhtlusplatvormid, mis aitaksid suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest ja toetaksid tööstussümbioosi, mis võib ringmajandusele üleminekule suuresti kaasa aidata. Arvamuse koostaja on ka seisukohal, et rahalisi vahendeid, mille komisjon on üleminekule eraldanud, võiks kasutada ka jäätmete, eriti ohtlike jäätmete käitlemise alaste teadusprojektide jaoks.

Arvamuse koostaja tunneb heameelt ettepaneku üle muuta aruandluskohustus liikmesriikide jaoks lihtsamaks, kuigi komisjoni ettepaneku teatavate osade puhul tekib mitmeti tõlgendamise oht. Komisjon on kavandanud ka süsteemi, mille kohaselt tuleb aruandeid esitada iga kolme aasta tagant, kuid on ebaselge, kuidas neist tähtaegadest tegelikkuses kinni hakatakse pidama ja millal aruandmine pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist algab, et oleks piisavalt aega nõudmiste arvesse võtmiseks ja vajaduse korral lisameetmete võtmiseks.

Arvamuse koostaja toetab piirangute seadmist biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamisele, kuid ta on seisukohal, et biolagunevaid jäätmeid tuleks kohustuslikus korras liigiti koguda ja biolagunevate jäätmete kohustusliku liigiti kogumise vajadus tuleks jäätmete raamdirektiivis paremini esile tuua. Seetõttu esitab arvamuse koostaja täiendavad muudatusettepanekud, mille eesmärk on sätestada jäätmete raamdirektiivis biolagunevate jäätmete kohustuslik liigiti kogumine, et luua kahe ettepaneku vahel selge seos.

Tekkivate jäätmete kogumaht on liikmesriigiti väga erinev. Komisjoni kavandatud prügilasse ladestamise (protsentides väljendatud) sihtarvude arvutamise meetodis ei ole neid erinevusi piisavalt arvesse võetud. Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjon peaks hindama ka täiendavat sihtarvu, mis põhineb selliste jäätmete kogumahul, mida on võimalik prügilasse ladestada ja mis arvutatakse kilogrammides inimese kohta aasta. See hõlbustaks liikmesriikidevahelist võrdlust ja võimaldaks paremini hinnata jäätmetekke vältimist, mis on jäätmehierarhias kõrgeimal kohal. Seetõttu aitaks see ka vähendada igal aastal tekkivat üldist jäätmekogust.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et kehtivaid jäätmealaseid õigusakte tuleb korrektselt rakendada ja jõustada. Komisjoni võimalike täiendavate meetmete puhul tuleks arvesse võtta kohustusi, mis on sätestatud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine, soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiatõhusust ning edendada ringmajandust, mis võimaldab vähendada liidu sõltuvust loodusvaradest.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ¹⁴ sätestatud sihtarve prügilatesse ladestamise piiramiseks tuleks muuta nii, et need kajastaksid paremini liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi ning aitaksid edukalt rakendada tooraineid käsitlevat algatust,¹⁵ vähendades jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamist.

__________________

¹⁴ Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

¹⁵ KOM(2008) 699 ja COM(2014) 297.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu annaks prügilasse ladestamise veelgi suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, biojäätmed). Ringlussevõtu tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku teostatavuse täiustamist tuleks rohkem toetada, et vähendada võimalikult palju jäätmete liigiti kogumisest tulenevate jäätmejääkide kogust.

Selgitus

Liigiti kogutud ja ringlussevõtuks sobivad jäätmed ei tohiks sattuda prügilasse. Jäätmejääkide koguse vähendamiseks on vaja täiendavaid investeeringuid.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Suure osa olmejäätmetest moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamisel on sellest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, mulla ja õhu reostuse tõttu märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju. Kuigi direktiivis 1999/31/EÜ on juba sätestatud sihtarvud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vältimiseks, on asjakohane kehtestada täiendavad piirangud ning keelata selliste biolagunevate jäätmete ladestamine, mis tuleks koguda liigiti vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 22. Komisjon ja liikmesriigid peaksid ergutama alternatiivsete meetmete kasutamist biolagunevate jäätmete säästlikuks töötlemiseks kooskõlas uute tehnoloogiate ja meetoditega, nagu kompostimine vihmausside abil, anaeroobne lagunemine jne.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvude kehtestamine hõlbustab ka jäätmete liigiti kogumist, sortimist ja ringlussevõttu ning aitab vältida selliste materjalide jäämist jäätmehierarhia kõige alumistele astmetele, mida on võimalik ringlusse võtta.

(7) Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Prügilasse ladestamise vähendamise selgete sihtarvude kehtestamine ning raamprogrammi kasutuselevõtmine, mis hõlmab sihtarvude ajakava, peaks ergutama ja hõlbustama ka jäätmete liigiti kogumist, sortimist ja ringlussevõttu. Lisaks peaksid sellised ambitsioonikad sihtarvud moodustama asjakohase raamistiku, stimuleerimaks suuremaid avaliku ja erasektori investeeringuid taristusse, teadusuuringutesse ja oskustesse, ning need peaksid aitama vältida selliste materjalide jäämist jäätmehierarhia kõige alumistele astmetele, mida on võimalik ringlusse võtta.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Prügilasse ladestamist on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järkjärguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga, nagu on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ. Prügilasse ladestamise järkjärgulise vähendamisega kaasnevad paljude liikmesriikide jäätmekäitluses suured muudatused. Jäätmete kogumist ja käitlemist puudutava statistika parandamisega peaks olema võimalik vältida liigse võimsuse teket jäätmejääkide käitlemise kohtades, näiteks jäätmete energiakasutuse või töötlemata olmejäätmete madala kvaliteediga mehhaanilise biotöötluse kaudu, mis võib õõnestada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud pikaajaliste ELi sihtarvude saavutamist. Lisaks sellele ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada üksnes käideldud jäätmete prügilasse ladestamine, kuid sellise kohustuse täitmine ei tohiks kaasa tuua olmejäätmejääkide käitlemise liigse võimsuse tekkimist ja see aitab tagada sorteeritud materjalide kõrget kvaliteeti. Sel eesmärgil on vaja tagada, et püüuga prügilasse ladestamine lõpetada ei kaasneks jäätmete põletamise määra ja võimsuse kasv ega prügilate ülemäärane kasutamine. Lisaks, et tagada kooskõla direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud sihtarvude ja käesoleva direktiivi artikli 5 kohase prügilasse ladestamise vähendamise sihtarvu vahel ning tagada nende sihtarvude järgimiseks vajalike taristute ja investeeringute koordineeritud kavandamine, tuleks liikmesriikidele, kes võivad saada lisaaega olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudeni jõudmiseks, anda lisaaega ka selleks, et saavutada käesoleva direktiivi kohane 2030. aastaks prügilasse ladestamise vähendamise sihtarv. Samuti tuleb tagada, et jäätmesaadetiste vedamine toimub kõige kulutõhusamal ja jätkusuutlikumal viisil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006^1a põhimõtete ja nõuetega, eelkõige läheduse põhimõtte, taaskasutamise prioriteedi ja isemajandamisega, seetõttu tuleks nimetatud jäätmevedude üle nõuetekohaselt järelevalvet teostada ja neid kooskõlastada, tagades seeläbi, et vedusid teostatakse viisil, mis on kooskõlas ringmajanduse põhimõtete ja nõuetega.

_____________________

^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2016. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Komisjon peaks hindama, kas oleks mõistlik võtta kasutusele selliste jäätmete kogumahu, olmejäätmete või kõigi jäätmete sihtarv, mis ei sõltu nende päritolust, mida on võimalik prügilasse ladestada ja mis arvutatakse kilogrammides ühe inimese kohta aastas. Selline sihtarv hõlbustaks liikmesriikidevahelist võrdlust ja võimaldaks paremini hinnata jäätmetekke vältimist, mis on jäätmehierarhias kõrgeimal kohal. Seetõttu aitaks see ka vähendada igal aastal tekkivat üldist jäätmekogust.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 b) Selleks et aidata saavutada direktiivi 1999/31/EÜ eesmärke, peaks komisjon edendama teabe ja heade tavade koordineerimist ja vahetamist nii liikmesriikide, piirkondliku tasandi ametiasutuste – eriti juhul, kui need valitsuse tasandid vastutavad jäätmekäitluse eest – kui ka eri majandussektorite, sealhulgas jäätmetööstuse ja finantssektori vahel. Selleks võiks luua suhtlusplatvormid, mis aitaksid suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest ning aitaksid ühendada jäätmetööstust ja finantssektorit ning toetada tööstussümbioosi, pidades alati meeles, et väga oluline on säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada, võttes kasutusele andmete kogumise ja töötlemise ühtlustatud metoodika ja kehtestades ühe ühise koha kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, milleks peaks olema Eurostat, ning jättes välja aegunud aruandlusnõuded, hinnates liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võttes kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruande, mis peaks põhinema ühtlustatud vormil. Jäätmekäitluse võrreldavate statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid kasutama direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Tavajäätmetega (olme-, tööstus- jm jäätmetega) koos kogutud ohtlike jäätmete prügilasse ladestamine võib olla inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlik. Sellist ladestamist aitaksid vähendada ohtlike jäätmete käitlemist käsitlevad teadusprogrammid. Seetõttu võiks nende programmide jaoks kasutada liidu rahalisi vahendeid, mis on eraldatud ringmajandusele ülemineku toetamiseks.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a) Käesolev direktiiv on vastu võetud, võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kohustusi ning seda tuleks rakendada ja kohaldada kooskõlas nimetatud kokkuleppes sisalduvate juhistega.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 2 – punkt m


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) punkt m asendatakse järgmisega:
m) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp;	„m) biolagunevad jäätmed – toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp, puit ja mitteloomsed põllumajandusjäätmed, näiteks õled, ning mis tahes muud jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt või aeroobselt;”

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.	1. Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete kiireks vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikli 5 – lõiked 5–7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.	5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2030 vähendatakse prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
	5 a. Alates 31. detsembrist 2030 võtavad liikmesriigid tavajäätmeprügilasse vastu ainult olme-, kaubandus- ja tööstusjäätmete tavajäätmejääke.
6. Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia võivad saada viis täiendavat aastat lõikes 5 osutatud sihtarvu [direktiivis mujal kasutatud ka sõna „sihtkogus”] saavutamiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt 24 kuud enne lõikes 5 sätestatud tähtaega. Tähtaja pikendamise korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2030 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 20%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.	6. Eesti, Kreeka, Horvaatia, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia võivad saada viis täiendavat aastat lõikes 5 osutatud sihtarvu [direktiivis mujal kasutatud ka sõna „sihtkogus”] saavutamiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest seda sätet rakendada hiljemalt 24 kuud enne lõikes 5 sätestatud tähtaega. Tähtaja pikendamise korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2030 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust 20%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
Teatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvude saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.	Teatele peab olema lisatud rakenduskava, milles on esitatud meetmed, mida on vaja sihtarvude saavutamise tagamiseks enne uut tähtaega. Kava peab sisaldama ka kavandatud meetmete rakendamise üksikasjalikku ajakava ning hinnangut nende eeldatava mõju kohta.
7. Komisjoni vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 lõikes 5 sätestatud sihtarvu läbi, et seda vähendada ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v. a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.”.	7. Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2024 lõikes 5 sätestatud sihtarvu läbi, et seda võimaluse korral mõjuhinnangust lähtuvalt veel 5% võrra vähendada ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v. a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Komisjon hindab ka seda, kas oleks mõistlik võtta kasutusele selliste jäätmete kogumahu sihtarv, mida on võimalik prügilasse ladestada, mida väljendatakse näiteks kilogrammides ühe inimese ja tunnustatud pindala kohta aastas. Selleks saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek.”.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 8 – punkt a – alapunkt iii


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(4 a) Artikli 8 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:
„iii) prügila käitamisel rakendatakse vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;	iii) prügila käitamisel rakendatakse järjepidevalt vajalikke ennetavaid meetmeid õnnetuste ohu ja nende tagajärgede leevendamiseks;“.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 14 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 14 a
	Ringmajandusele üleminekut soodustavad vahendid
	1. Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidele kaasa aitamiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid majanduslikke vahendeid või muid meetmeid. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil kasutada IIIa lisas loetletud majanduslikke vahendeid või muid meetmeid.
	2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt kasutusele võetud konkreetsed majanduslikud vahendid või muud meetmed ... [sisestada kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda kuupäeva iga viie aasta järel.“

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 15


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2 ja 5 rakendamise andmed. Nad koguvad ja töötlevad võrreldavaid andmeid ühtlustatud metoodika kohaselt ning esitavad andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mis toetab korduskasutamise ja avatud andmete eesmärke ning mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5. Esimene aruanne hõlmab andmeid ajavahemikul alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva direktiivi ülevõtmise aasta + 1 aasta].
2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2 kohaste sihtarvude rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025.	2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2 kohaste sihtarvude rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025.
3. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne.	3. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Kvaliteedikontrolli aruande koostamisel kasutatakse ühtlustatud vormi.
4. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse iga kolme aasta tagant.	4. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruanne hõlmab hinnangut liikmesriigi andmekogumise korralduse, andmeallikate ja metoodika, samuti andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse ning avatud andmete kättesaadavuse kohta. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse üheksa kuud pärast liikmesriikide esmakordset andmete esitamist ja seejärel iga kolme aasta tagant.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks lõike 1 kohaselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusega.”.	5. Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid kooskõlas artikliga 17a, millega kehtestatakse vorm võrreldavate andmete esitamiseks ja ühtlustatud metoodika kasutamiseks lõike 1 kohaselt ning lõikes 3 osutatud kvaliteedikontrolli aruande jaoks.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt 9

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 17a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].	2. Artiklites 15 ja 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt 9

Direktiiv 1999/31/EÜ

Artikkel 17a – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artikli 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”.	5. Artiklite 15 ja 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt e


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(9 a) I lisa punkti 1.1 alapunkt e sõnastatakse järgmiselt:
„e) piirkonna looduskaitse- või kultuuripärandiga.	„e) ohuga kohalikele ökosüsteemidele ja põlisliikidele ning piirkonna kultuuripärandile.“

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

IIIa lisa (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Lisatakse IIIa lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa (uus)

Direktiiv 1999/31/EÜ

IIIa lisa (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	LISA
	Lisatakse IIIa lisa:
	„IIIa lisa
	Jäätmehierarhia rakendamist ja ringmajandusele üleminekut edendavad vahendid
	1. Majanduslikud vahendid:
	1.1. prügilamaksude ja/või -tasude järkjärguline suurendamine kõigi jäätmekategooriate (olmejäätmed, püsijäätmed jm) puhul;
	1.2. põletamismaksude ja/või -tasude kehtestamine;
	1.3. hindade otsetoetuskavad korduskasutamise, remontimise ja ringlussevõtu edendamiseks;
	1.4. ringlussevõtu ja esmase toormega seotud positiivsete ja negatiivsete välismõjude arvesse võtmine;
	1.5. remontimisele, remondimaterjalidele ja kasutatud toodete müügile käibemaksu madala või nullmäära kehtestamine;
	1.6. maksa-oma-jäätmete-eest-süsteemide järkjärguline laiendamine kõigi liikmesriikide territooriumile, et olmejäätmete tootjatel oleks huvi oma jäätmeid vähendada, korduskasutada ja ringlusse võtta;
	1.7. keskkonnamaksude või edasiarendatud kõrvaldamistasude rakendamine toodete suhtes, mille puhul ei ole kehtestatud laiendatud tootjavastutuse programme;
	1.8. meetmed olemasolevate ja tulevaste tootjavastutuse kavade kulutõhususe suurendamiseks;
	1.9. investeerimisabi jäätmehierarhia rakendamist edendavatele projektidele;
	1.10 tootjavastutuse kavade ulatuse laiendamine uutele jäätmevoogudele;
	1.11. tagatisraha- ja muud süsteemid, mis ergutavad olmejäätmete tekitajaid ja ettevõtjaid vähendama oma jäätmeteket ning võtma jäätmeid korduskasutusse ja ringlusse;
	1.12. majanduslikud stiimulid kohalikele ametiasutustele, et edendada jäätmetekke vältimist ning arendada ja tõhustada liigiti kogumise süsteeme;
	1.13. meetmed korduskasutamise sektori arengu toetuseks;
	1.14. jäätmehierarhiat edendavad keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid;
	1.15. meetmed jäätmehierarhiat mittearvestavate kahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks;
	1.16. stiimulid, mis edendavad jäätmeteket vältivate toodete, näiteks remonditavate kaupade disainimist ja turuleviimist.
	2. Muud meetmed:
	2.1. konkreetne ringlussevõetavate jäätmete põletamise keelustamine;
	2.2. turupiirangud ühekordselt kasutatavatele ja ringlussevõetamatutele toodetele ja pakenditele;
	2.3. tehnilised ja maksualased meetmed, et toetada korduskasutatavate toodete ja ringlussevõetud (sh kompostitud) materjali turu arengut ning suurendada ringlussevõetud materjalide kvaliteeti;
	2.4. meetmed, mis hõlmavad maksutagastust ja/või maksuvabastust;
	2.5. meetmed eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust sellest, kuidas õigesti jäätmeid käidelda ja prügi vähendada, sealhulgas ad hoc kampaaniad, et tagada jäätmete vähendamine tekkekohas ja liigiti kogumise süsteemides osalemise kõrge määr;
	2.6. meetmed, et tagada nõuetekohane koordineerimine, muu hulgas digitaalselt, kõigi jäätmekäitlusega tegelevate pädevate ametiasutuste vahel ning teiste peamiste sidusrühmade osalemine;
	2.7. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine, et rahastada asjaomaste sihtarvude saavutamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljaarendamist;
	2.8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine, et rahastada jäätmetekke vältimist ning jäätmete ettevalmistamist korduskasutamiseks ja ringlussevõttu;
	2.9. teabeplatvormide loomine, et edendada parimate tavade vahetamist tööstusharude, sotsiaalpartnerite, kohalike asutuste ja liikmesriikide vahel;
	2.10. tootes sisalduva ringlussevõetava materjali miinimumkoguse kehtestamine;
	2.11. mis tahes asjakohased alternatiivsed või täiendavad meetmed, millel on sama eesmärk nagu punktides 2.1–2.10 loetletud meetmetel.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ (prügilad)
Viited	COM(2015)0594 – C8-0384/2015 – 2015/0274(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2015
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.12.2015
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Pavel Telička 28.1.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	14.6.2016
Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 10 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikolay Barekov, Nicolas Bay, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, David Borrelli, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Sergei Stanishev, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michał Boni, Rosa D’Amato, Esther de Lange, Francesc Gambús, Jens Geier, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Maria Spyraki

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ (prügilad)
Viited	COM(2015)0594 – C8-0384/2015 – 2015/0274(COD)
EP-le esitamise kuupäev	2.12.2015
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2015
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.12.2015
Raportöörid nimetamise kuupäev	Simona Bonafè 22.12.2015
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	15.6.2016	29.9.2016
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	58 7 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Fredrick Federley, Martin Häusling, James Nicholson, Younous Omarjee, Stanislav Polčák, Keith Taylor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Nicola Caputo, Mary Honeyball, Monika Smolková, Helga Stevens
Esitamise kuupäev	7.2.2017

Õigusteave - Privaatsuspoliitika