RAPORT palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta

17.3.2017 - (2016/2222(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Kateřina Konečná

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta

(2016/2222(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni tehnilist aruannet 2013-063 pealkirjaga „ELi tarbimise mõju metsade raadamisele“,

–  võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645),  

–  võttes arvesse 7. detsembri 2015. aasta Amsterdami deklaratsiooni pealkirjaga „Towards Eliminating Deforestation from Agricultural Commodity Chains with European Countries“ („Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“), millega toetatakse täiesti jätkusuutliku palmiõli tarneahela loomist aastaks 2020 ning ebaseadusliku metsaraadamise lõpetamist samaks aastaks,

–  võttes arvesse viie liikmesriigi ja Amsterdami deklaratsiooni osalise (Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik) lubadust tagada valitsuse toetus kavale, mille kohaselt muudetakse aastaks 2020 palmiõlitööstus 100% säästvaks,

–  võttes arvesse 2016. aasta juulis avaldatud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2016. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud),

–  võttes arvesse 4. oktoobril 2016 avaldatud komisjoni tellitud ja rahastatud uuringut ELis tarbitavate biokütuste mõju kohta maakasutuse muutumisele „The land use change impact of biofuels consumed in the EU: Quantification of area and greenhouse gas impacts“,

–  võttes arvesse aruannet pealkirjaga „Globiom: the basis for biofuel policy post-2020“ („Globiom: biokütuste poliitika alused pärast 2020. aastat“),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 18/2016 säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteemi kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES),

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli, mis võeti vastu 29. oktoobril 2010 Jaapanis Nagoyas ja mis jõustus 12. oktoobril 2014,

–  võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja selle vahehinnangut[1],

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta[2],

–  võttes arvesse 2016. aastal Havail toimunud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailma loodusvarade kaitse kongressi ja selle ettepanekut 066 palmiõli tootmisest ja selle laienemisest bioloogilisele mitmekesisusele tuleneva mõju leevendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0066/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe ja ta peaks etendama keskset rolli kliimamuutuste vastase võitluse, keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas püstitatud eesmärkide täitmisel;

B.  arvestades, et ELil oli tähtis osa palmiõli temaatikaga tihedalt seotud säästva arengu eesmärkide nr 2, 3, 6, 14, 16, 17 ning eelkõige eesmärkide nr 12, 13 ja 15 püstitamisel;

C.  arvestades, et vastavalt säästva arengu tegevuskavale aastani 2030 kohustus EL edendama igat liiki metsade säästvat majandamist ning tegutsema metsaraadamise peatamiseks, rikutud metsade taastamiseks ning metsastamise ja taasmetsastamise oluliseks suurendamiseks kogu maailmas aastaks 2020; arvestades, et vastavalt tegevuskavale aastani 2030 kohustus EL aastaks 2020 ka tagama säästvad tootmis- ja tarbimisskeemid, õhutama ettevõtjaid kasutama säästvaid tegevustavasid ning lisama oma aruandlustsüklitesse jätkusuutlikkust kajastava teabe ja edendama säästvaid riigihankemeetodeid kooskõlas riikide poliitika ja ülemaailmsete prioriteetidega;

D.  arvestades, et metsaraadamisel on maailmas palju põhjuseid, muu hulgas selliste põllumajandustoodete nagu sojaoa, veiseliha, maisi ja palmiõli tootmine;

E.  arvestades, et viimaste aegade troopikametsade raadamistest on ligi poole (49%) põhjustanud kaubandusliku põllumajanduse huvides tehtud ebaseaduslikud lageraied ning et selle hävitustöö mootoriks on välisriikide nõudlus põllumajandustoorme, sealhulgas palmiõli, veiseliha, sojaoa ja puidutoodete järele; arvestades, et troopikametsade ebaseadusliku kaubanduslikuks põllumajandusmaaks muutmise tõttu vabaneb igal aastal hinnanguliselt 1,47 gigatonni süsinikku, mis moodustab 25% ELis aasta jooksul fossiilkütuste põletamisel tekkivatest heitkogustest[3];

F.  arvestades, et 2015. aasta metsatulekahjud Indoneesias ja Borneol olid ligi kahe kümnendi kõige rängemad ning et neid põhjustasid globaalsed kliimamuutused, maakasutuse muutused ja metsaraadamine; arvestades, et kui ei võeta kooskõlastatud meetmeid tulekahjude ärahoidmiseks, sagenevad edaspidi tõenäoliselt äärmuslikud kuivaperioodid kõnealustes piirkondades;

G.  arvestades, et Indoneesia ja Borneo metsatulekahjud saastasid tervist kahjustavalt 69 miljoni inimese sissehingatavat õhku ja põhjustasid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid;

H.  arvestades, et Indoneesias põhjustab tulekahjusid reeglina metsade maharaiumine palmiõliistanduste ja muude põllukultuuride rajamiseks; arvestades, et 52% Indoneesia 2015. aasta tulekahjudest leidis aset süsinikurikastel turbaaladel, mistõttu see riik muutus üheks suurimaks ülemaailmse kliimasoojenemise kiirendajaks[4];

I.  arvestades, et kuna paljudes tootjariikides puuduvad täpsed palmiõlikontsessioonide kaardid ja riiklikud maaregistrid, on raske kindlaks teha, kes tulekahjusid põhjustas;

J.  arvestades, et metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooni kohaselt nõustus EL „aitama erasektoril täita eesmärki loobuda selliste põllumajandustoodete nagu palmiõli, soja ning paberi- ja veiselihatoodete tootmisel hiljemalt 2020. aastaks metsaraadamisest, tunnistades, et paljud firmad on seadnud endale veelgi radikaalsemad eesmärgid“;

K.  arvestades, et 2008. aastal kohustus EL piirama metsaraadamist 2020. aastaks vähemalt 50% võrra ning peatama 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemise;

L.  arvestades, et üha kasvab raadamissurve väärtuslikele troopilistele ökosüsteemidele, mis katavad kõigest 7% Maa pinnast; arvestades, et õlipalmiistanduste rajamisega kaasnevad suured metsatulekahjud, jõgede kuivaksjäämine, mullaerosioon, turbaalade vee kadu, siseveekogude saastumine ja üldine elurikkuse vähenemine, mille tõttu omakorda kaovad paljud ökosüsteemiteenused ning mis mõjutab oluliselt kliimat, loodusvarade kaitset ning maailma looduskeskkonna säilitamist praeguste ja tulevaste põlvede jaoks;

M.  arvestades, et maailma metsade raadamist mõjutavas ELi tarbimises etendab suurt osa palmiõli ja sellest toodetud kaupade tarbimine;

N.  arvestades, et üldine nõudlus taimeõli järele peaks kasvama[5] ning et arvestuste kohaselt nõudlus palmiõli järele kahekordistub 2050. aastaks[6]; arvestades, et 1970. aastatest saadik on palmiõli tootmine kasvanud kõige rohkem Indoneesias ja Malaisias; arvestades, et lisaks hoogustub õlipalmikasvatus ka teistes Aasia riikides, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kus pidevalt rajatakse uusi ja laiendatakse vanu istandusi, mis põhjustab täiendavaid keskkonnakahjustusi; märgib seejuures, et kui asendada palmiõli teiste taimeõlidega, tuleks õlikultuure kasvatada veelgi suurematel pindadel;

O.  arvestades, et palmiõli kasutatakse laialdaselt eelkõige tänu selle odavusele, mis on tingitud üha enamate õlipalmiistanduste rajamisest raadatud aladele; arvestades, et lisaks vastab palmiõli kasutamine toiduainetööstuses jätkusuutmatu masstootmise ja -tarbimise mudelile, mis on vastuolus kvaliteetsete, transporti mittevajavate mahetoodete ja -koostisosade kasutamise ja edendamise põhimõttega;

P.  arvestades, et palmiõli kasutatakse üha enam biokütusena ja töödeldud toiduainete tootmisel ning et nüüdseks sisaldab umbes 50% pakendatud toidukaupadest palmiõli;

Q.  arvestades, et mõningad palmiõliga kauplevad ettevõtted ei suuda veenvalt tõendada, et nende tarneahelas kasutatav palmiõli ei seondu raadamise, turbaalade kuivamise või keskkonna saastamisega ning et see on toodetud täiel määral põhilisi inimõigusi ja piisavaid sotsiaalseid norme järgides;

R.  arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peab komisjon hindama liidu toidu- ja mittetoidukaupade tarbimise globaalset keskkonnamõju ning vajaduse korral välja töötama ettepanekud tegevuspoliitikaks, mille abil reageerida selliste hindamiste järeldustele, samuti kaaluma liidu tegevuskava väljatöötamist võitluseks raadamise ja metsade seisundi halvenemisega;

S.  arvestades, et komisjonil on kavas korraldada metsaraadamise ja palmiõli teemalisi uuringuid;

T.  arvestades, et me ei tea, millised on palmiõliga seotud maakasutuse muutusest tingitud summaarsed kasvuhoonegaaside heitkogused; arvestades, et sellealaseid teaduslikke hinnanguid tuleb täiustada;

U.  arvestades, et tootjariikides puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kui suurtel pindadel seal õlipalme kasvatatakse, olgu siis seaduslikult või seadust rikkudes; arvestades, et see takistus pärsib kohe algusest peale palmiõli säästva tootmise tõendamiseks võetud meetmeid;

V.  arvestades, et 2014. aastal langes 60% ELi palmiõli impordist energeetikasektori arvele ning 46% imporditud palmiõlist (kuus korda rohkem kui 2010. aastal) kasutati sõidukikütusena ning 15% elektrienergia ja soojuse tootmiseks;

W.  arvestades, et prognooside kohaselt muudetakse 2020. aastaks kogu maailmas biodiisli tootmiseks kasvatatava õlipalmi istandusteks üks miljon hektarit, millest 0,57 miljonit hektarit langeb Kagu-Aasia ürgmetsade istandusteks muutmise arvele[7];

X.  arvestades, et 2020. aastaks on ELi biokütuste tarbimisest tingitud maakasutuse kogumuutus 8,8 miljonit hektarit, millest 2,1 miljoni hektari suurune pind kujuneb õlipalmiistanduste laiendamissurve tõttu Kagu-Aasias ning sellest viimasest näitajast pool tuleb troopiliste metsade ja turbaalade arvel;

Y.  arvestades, et vihmametsade raadamine hävitab enam kui poolte maailma loomaliikide ja enam kui kahe kolmandiku taimeliikide looduslikud elupaigad ning ohustab nende säilimist; arvestades, et vihmametsad on koduks mõningatele maailma kõige haruldasematele ja sageli endeemilistele liikidele, mis on kantud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse raamatusse äärmiselt ohustatud liikidena, mille populatsioonid on hinnangulistel, tuletatud või vaatlusandmetel viimase 10 aasta või kolme põlvkonna vältel kahanenud enam kui 80%; arvestades, et ELi tarbijaid tuleks paremini teavitada sellest, mida niisuguste looma- ja taimeliikide kaitseks tehakse;

Z.  arvestades, et mitmed uurimised paljastavad, et paljudes riikides kaasnevad õlipalmiistanduste rajamise ja majandamisega põhiliste inimõiguste laialdased rikkumised – sunniviisiline väljatõstmine, relvavägivald, lapstööjõu kasutamine, võlaorjus või põlisrahvaste diskrimineerimine;

AA.  arvestades, et väga murettekitavate aruannete[8] kohaselt toodetakse maailmas suur osa palmiõlist põhilisi inimõigusi ja piisavaid sotsiaalseid norme rikkudes, sageli kasutatakse lapstööjõudu ning maaküsimustes esineb arvukalt tülisid kohalike ja põliselanike ning õlitootmiskontsessioonide omajate vahel;

Üldised kaalutlused

1.  tuletab meelde, et säästev põllumajandus, toiduga kindlustatus ja säästev metsandus on ühed peamised säästva arengu eesmärgid;

2.  tuletab meelde, et metsad on kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise seisukohast üliolulised;

3.  märgib, et maailma metsade hävitamist põhjustavad keerukad tegurid, näiteks metsade maharaiumine loomakasvatuse või põllukultuuride kasvatamise eesmärgil (eelkõige ELi kariloomadele sojasööda, samuti palmiõli tootmiseks), valglinnastumine, raie ja muu intensiivne põllumajandustegevus;

4.  märgib, et 73% maailmas hävitatavatest metsadest lähevad raadamisele põllumajandusmaa saamiseks ning 40% maailmas raadatud metsadest muudetakse suurteks monokultuurseteks õlipalmiistandusteks[9];

5.  märgib, et palmiõli tootmine ei ole mitte ainuke metsade hävimise põhjus, vaid et seda põhjustab ka ebaseaduslike raiete kasv ja rahvaarvu kasvust tingitud surve;

6.  märgib, et muud liiki taimeõli (soja- ja rapsiõli jms) ökoloogiline jalajälg on palmiõli tootmisega võrreldes palju suurem ning nõuab palmiistandustega võrreldes suuremaid maa-alasid; märgib, et teised õlitaimed vajavad ka rohkem pestitsiide ja väetisi;

7.  märgib murega, et maade hõivamise võidujooksu ajendiks maailmas on kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuse ja toorainete järele ning maa ja põllumajandustoormega spekuleerimine;

8.  tuletab meelde, et EL on metsaraadamise tagajärjel toodetud saaduste suurimportija ning sellel on bioloogilisele mitmekesisusele hävitav mõju;

9.  märgib, et ELi suundub väärtuseliselt veidi alla veerandi kõigist ebaseadusliku metsaraadamise tagajärjel saadud rahvusvaheliselt kaubeldavatest põllumajanduslikest toorainetest, sh 27% sojaoast, 18% palmiõlist, 15% veiselihast ja 31% nahast[10];

10.  juhib tähelepanu sellele, et tulemuslikuks võitluseks põllumajandustoorme tarbimisega seotud metsaraadamise vastu tuleks ELi meetmetega hõlmata lisaks palmiõli tootmisele ka igasugune samalaadne põllumajandustoodete import;

11.  tuletab meelde, et Malaisia ja Indoneesia on peamised palmiõli tootjad, kes annavad hinnanguliselt 85–90 % kogu maailma toodangust, ning peab kiiduväärseks, et Malaisia põlismetsa alad on 1990. aastast saadik kasvanud, kuid tunneb jätkuvalt muret Indoneesia metsade kiire hävitamise pärast, mille tulemusena kaob iga viie aasta tagant kokku 0,5 % metsade kogupindalast;

12.  tuletab meelde, et Indoneesia on hiljuti muutunud maailmas suuruselt kolmandaks süsinikdioksiidiga saastajaks ning sealne bioloogiline mitmekesisus väheneb ja mitmed ohustatud looduslikud liigid on väljasuremise äärel;

13.  tuletab meelde, et palmiõli moodustab ligi 40% kõikide taimeõlide ülemaailmsest kaubandusest ning EL on 7 miljoni tonniga aastas suuruselt teine importija maailmas;

14.  tunneb muret asjaolu pärast, et ligi poolt ebaseaduslikult hävitatud metsade pindalast kasutatakse ELi turule saadetava palmiõli tootmiseks;

15.  märgib, et palmiõli kasutatakse põllumajanduslikus toidutööstuses koostis- ja/või asendusainena selle suure tootlikkuse ja keemiliste omaduste ning ka ladustamise lihtsuse, sulamistemperatuuri ja tooraine kohta soodsa hinna tõttu;

16.  märgib samuti, et palmituumakooke kasutatakse ELis loomasöödana, eelkõige piima- ja lihaveiste nuumamiseks;

17  tõstab sellega seoses esile, et ELis kehtivad rangemad sotsiaalsed ning tervise- ja keskkonnaalased normid;

18.  on palmiõli probleemi keerukusest täiesti teadlik ning rõhutab, et tähtis on leida sellele ülemaailmne, paljude osapoolte kollektiivsel vastutusel põhinev lahendus; soovitab tungivalt järgida seda põhimõtet kõigi tarneahela osaliste suhtes, kelleks on näiteks EL ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, liikmesriigid, finantseerimisasutused, tootjariikide valitsused, kohalikud kogukonnad ja põlisrahvad, palmiõli tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad sisemaised ja rahvusvahelised ettevõtted, tarbijaühendused ja VVOd; on lisaks veendunud, et palmiõli mittesäästva tootmise ja tarbimisega seotud arvukate tõsiste probleemide lahendamiseks peavad kõik nimetatud osalejad kindlasti oma tegevust kooskõlastama;

19.  rõhutab palmiõli säästva tootmise saavutamisel jagatud ülemaailmset vastutust ning toonitab toiduainetööstuse suurt osa säästvalt toodetud alternatiivide leidmisel;

20.  märgib, et mitmed toormetootjad ja -müüjad, jaemüüjad ja teised tarneahelas osalevad vahendajad, sh Euroopa ettevõtted, on võtnud endale kohustusi raadamiseta toimuva toormetootmise ja -kaubanduse, süsinikurikaste turbaalade puutumata jätmise, inimõiguste järgimise, läbipaistvuse, jälgitavuse, kolmanda isiku teostatava kontrolli ja vastutustundlike majandamistavade osas;

21.  tunnistab, et vihmametsade ja maailma bioloogilise mitmekesisuse kaitse on Maa ja inimkonna tuleviku jaoks üliolulised, kuid rõhutab vajadust kombineerida kaitsetegevust maaelu arengu poliitikavahenditega, et vältida asjaomaste piirkondade väikeste maaharijakogukondade vaesumist ja ergutada tööhõivet;

22.  on seisukohal, et tegevus metsaraadamise peatamiseks peab hõlmama kohapealse suutlikkuse suurendamist, tehnoloogilist abi, parimate tavade jagamist kogukondade vahel ning abi väikepõllumajandustootjatele, et nad saaksid oma põllumaad võimalikult tõhusalt ära kasutada ega peaks rohkem metsamaad kasutusele võtma; rõhutab sellega seoses, et agroökoloogilistel meetmetel on suur potentsiaal maksimeerida ökosüsteemi funktsioonide täitmist kombineeritud ja mitmekesise istutamise, agrometsanduse ja püsikultuuri tehnikate abil, mis võimaldab vältida sõltuvust sisenditest ja monokultuure;

23.  märgib, et õlipalmikasvatus võib soodustada riikide majandusarengut ja pakkuda teostatavaid majanduslikke võimalusi põllumajandustootjatele, kui see toimub vastutustundlikult ja säästvalt ning kui kehtestataks ranged säästva kultiveerimise tingimused;

24.  märgib ära mitmete vabatahtlike sertifitseerimiskavade, sh RSPO, ISPO ja MSPO olemasolu ning väljendab rahulolu nende rolliga säästva õlipalmikasvatuse edendamisel; märgib siiski, et nimetatud standardite säästvuskriteeriumeid kritiseeritakse eelkõige ökoloogilise ja sotsiaalse terviklikkuse seisukohast; rõhutab, et eri kavade olemasolu viib tarbijad segadusse ning et lõppeesmärk peaks olema töötada välja ühtne sertifitseerimiskava, mis juhiks paremini tarbijate tähelepanu säästvalt toodetud palmiõlile; palub komisjonil tagada, et niisugune sertifitseerimiskava võimaldaks ELi turule lasta üksnes säästvalt toodetud palmiõli;

25.  märgib, et meie kolmandate riikide partnerid tuleb muuta teadlikumaks nende rollist säästvuse ja metsaraadamise küsimustes, seda ka seoses nende hanketavadega;

Soovitused

26.  kutsub komisjoni üles austama ELi rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas neid, mis on võetud COP21, ÜRO metsandusfoorumi (UNFF)[11], ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni[12], metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooni ning säästva arengu eesmärgi peatada 2020. aastaks metsade raadamine[13] raames;

27.  tõstab esile selliste algatuste potentsiaali nagu metsi käsitlev New Yorgi deklaratsioon[14], mille eesmärk on aidata erasektoril täita eesmärki loobuda selliste põllumajandustoodete nagu palmiõli, soja ning paberi- ja veiselihatoodete tootmisega seoses hiljemalt 2020. aastaks metsaraadamisest; märgib, et mõnedel ettevõtetel on radikaalsemad eesmärgid, kuid ehkki 60% palmiõliga tegelevatest ettevõtetest on selliste algatustega ühinenud, on praeguseks üksnes 2% suutelised jälgima oma kaubeldavat palmiõli kuni selle allikani[15];

28.  võtab teadmiseks toiduainetööstuse tegevuse ja saavutused säästvalt toodetud palmiõli hankimisel; kutsub kõiki palmiõli kasutavaid tööstusharusid üles intensiivistama tegevust säästvalt toodetud palmiõli hankimiseks;

29.  palub, et komisjon ja liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, ilmutaksid tahet tegutseda selle nimel, et võtta endale kogu ELi hõlmav riiklik kohustus hankida 2020. aastaks 100-protsendiliselt üksnes säästvalt toodetud palmiõli ning selleks muu hulgas allkirjastaksid ja rakendaksid Amsterdami deklaratsiooni „Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“, samuti tegutseksid kogu tööstust hõlmava kohustuse kehtestamise nimel, muu hulgas allkirjastades ja rakendades Amsterdami deklaratsiooni, millega toetatakse täiel määral säästva palmiõli tarneahela saavutamist aastaks 2020;

30.  nõuab, et õlipalmi kasvatavad ettevõtted täidaksid Bangkoki kokkulepet metsaraadamisest hoidumise kohustuste täitmise ühtse käsitluse kohta ning rakendaksid suure süsinikuvaru (High Carbon Stock – HCS) käsitlust, mille abil valida välja sellised õlipalmiistandusteks sobivad alad nagu rikutud, vähese süsiniku sidumise võime või vähese loodusväärtusega piirkonnad;

31.  nõuab, et EL täidaks võetud kohustusi, intensiivistaks käimasolevaid läbirääkimisi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimiseks ning tagaks, et lepingute lõppversioonid hõlmaksid õlipalmiistanduste rajamisel raiutud puitu; rõhutab vajadust tagada nende lepingute kooskõla rahvusvahelise õiguse ning keskkonnakaitse, inimõiguste ja säästva arengu valdkonnas võetud kohustustega ning tagada, et nendega kaasneksid piisavad meetmed metsade kaitseks ja säästvaks majandamiseks, sealhulgas kohalike elanike ja põlisrahvaste õiguste kaitseks; märgib, et samasugust käsitlust võiks rakendada ka säästvalt toodetud palmiõli tarnekanalite tagamiseks; soovitab ELi poliitikas tugineda palmiõli käsitlemisel FLEGTi põhimõtetele, mis puudutavad mitmeid sidusrühmi hõlmavat dialoogi, tootjariikides sügavalt juurdunud juhtimisprobleemide lahendamist ning ELi toetavat impordipoliitikat; märgib, et sellised meetmed võivad parandada sihtriikides kontrolli palmiõlitööstuse üle;

32.  märgib, et üks tähtis küsimus on koostöö tootjariikidega teabe vahetamisel säästvate ja majanduslikult teostatavate arengusuundade ja kaubandustavade üle; toetab tootjariikide tegevust selliste säästvate tegevustavade arendamisel, mis võivad parandada nende maade majandust ja elanike elutingimusi;

33.  palub, et komisjon ergutaks läbipaistvust ja koostööd käsitlevate parimate tavade vahetust palmiõli kasutavate valitsuste ja ettevõtete vahel, ning palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd kolmandate riikidega, et töötada välja siseriiklikud seadused, rakendada neid ning austada kogukondade tavapäraseid õigusi maale, eesmärgiga tagada metsade, metsarahvaste ja nende elatise kaitse;

34.  palub, et komisjon hindaks vajadust kehtestada mehhanismid, mille abil tegeleda FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu raames kaubandusliku põllumajanduse eesmärgil toimuva metsamaade põllumaaks muutmise probleemiga, ning selles protsessis veelgi suurendaks kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike kogukondade ja maaomanike-põllumajandustootjate mõjuvõimu;

35.  nõuab, et EL koostaks vabatahtlike partnerluslepingute täiendusena palmiõli valdkonna kohta selliste lepingute järelevalvet käsitlevad õigusaktid, mis hõlmavad nii ettevõtteid kui ka finantseerimisasutusi ja milles järgitakse ELi puidumääruse põhimõtteid; märgib, et EL on reguleerinud puidu, kala ja nn konfliktimineraalide tarneahelaid, kuid ei ole siiani reguleerinud ühegi metsi ohustava põllumajandustoorme tarneahelat; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt aktiivsemat tegevust puidumääruse täitmiseks, et paremini hinnata selle tulemuslikkust ja otsustada, kas seda saaks võtta eeskujuks uuele ELi õigusaktile, millega püütakse tõkestada mittesäästvalt toodetud palmiõli müüki ELis;

36.  kutsub komisjoni üles käivitama koostöös kõigi avaliku ja erasektori asjaomaste sidusrühmadega teavituskampaaniaid ja andma tarbijatele igakülgset teavet säästva palmiõlitootmise soodsa poliitilise, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta; palub komisjonil tagada, et mingi toote jätkusuutlikku tootmist kinnitav teave edastataks tarbijatele koheselt äratuntava märgi kujul kõigil palmiõli sisaldavatel toodetel, ning soovitab tungivalt kinnitada selline märk tootele või selle pakendile või siis muuta see tehnoloogiliste vahenditega kergesti kättesaadavaks;

37.  kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd teiste suuremate palmiõli tarbijate, näiteks Hiina ja Indiaga ning tootjariikidega, et tõsta nende teadlikkust ja uurida võimalusi leida troopikametsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise probleemile ühiseid lahendusi;

38.  ootab kannatamatult metsaraadamist ja palmiõli käsitlevaid komisjoni uuringuid, mida loodetavasti tutvustatakse võimalikult kiiresti pärast nende lõpuleviimist;

39.  palub komisjonil esitada üksikasjalikud andmed palmiõli kasutamise ja tarbimise kohta Euroopas ning selle ELi importimise kohta;

40.  kutsub komisjoni üles intensiivistama uurimistegevust, et koguda teavet sellest, kuidas Euroopa tarbimine ja investeeringud mõjutavad kolmandates riikides raadamisprotsessi, sotsiaalprobleeme, ohustatud liike ja keskkonna saastamist, ning veenma kolmandate riikide kaubanduspartnereid sama tegema;

41.  kutsub komisjoni arendama tehnoloogiaid ja esitama konkreetse tegevuskava, mis hõlmab ka teavituskampaaniaid ning mille eesmärk on vähendada Euroopa tarbimise ja investeeringute mõju kolmandates riikides toimuvale metsade raadamisele;

42.  tunnistab praeguste sertifitseerimiskavade soodsat mõju, kuid täheldab kahetsusega, et ei RSPO, ISPO, MSPO ega ka kõik teised suuremad tunnustatud sertifitseerimiskavad ei takista tulemuslikult neis osalejaid vihmametsi või turbaalasid palmiistandusteks muutmast; on seepärast seisukohal, et nimetatud suured sertifitseerimiskavad ei piira tulemuslikult istanduste rajamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning järelikult ei ole need suuri metsa- ja turbamaatulekahjusid ära hoidnud; palub komisjonil tagada nimetatud sertifitseerimiskavade sõltumatu auditeerimine ja järelevalve, et tagada, et ELi turule lastav palmiõli vastaks kõigile vajalikele normidele ja oleks säästvalt toodetud; märgib, et palmiõli sektori säästvuse küsimust ei saa lahendada üksnes vabatahtlike meetmete ja tegevuspoliitikate abil, vaid palmiõli ettevõtetele tuleb kehtestada ka siduvad eeskirjad ja kohustuslik sertifitseerimiskava;

43.  kutsub ELi üles kehtestama ELi turule tulevale palmiõlile ja palmiõli sisaldavatele toodetele säästvuse miinimumkriteeriumid ning tagama, et ELis olev palmiõli:

–   ei ole ei otseselt ega kaudselt põhjustanud keskkonnaseisundi halvenemist, näiteks ürgmetsade ja raiejärgselt uuenenud metsade raadamist ning turbaalade või muude ökoloogiliselt väärtuslike elupaikade hävimist või nende seisundi halvenemist, samuti ei põhjusta see bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, eriti kõigi ohustatud taime- ja loomaliikide osas;

–  ei ole põhjustanud selliseid maakasutuse muutusi, millel on kahjulik keskkonnamõju;

–  ei ole põhjustanud majanduslikke, sotsiaalseid ega ökoloogilisi probleeme ja konflikte, sealhulgas konkreetselt lapstööjõu kasutamist, sunniviisilist tööd, maade hõivamist ega kohalike elanike või põlisrahvaste väljaajamist;

–   on toodetud täielikult põhilisi sotsiaalseid ja inimõigusi austades ning järgides piisavaid sotsiaalseid ja tööõiguse norme, mis tagavad töötajate ohutuse ja heaolu;

–  ei takista väikeseid õlipalmikasvatajaid sertifitseerimiskavaga ühinemast ning tagab neile õiglase osa kasumist;

–   on saadud istandustest, mille majandamisel kasutatakse kaasaegset agroökoloogilist tehnoloogiat eesmärgiga minna üle säästvatele majandamismeetoditele, et minimeerida kahjulikku sotsiaalset ja keskkonnamõju;

44.  märgib, et vastutustundliku palmiõlitootmise ranged normid, sealhulgas organisatsiooni Palm Oil Innovation Group (POIG) poolt välja töötatud normid on juba olemas, kuid, RSPO Next välja arvatud, ei ole ettevõtted ja sertifitseerimiskavad neid veel laialdasemalt omaks võtnud;

45.  märgib, kui tähtis on, et kõik tarneahelas osalejad suudaksid eristada, kas hangitud palmiõli ning selle jääkproduktid ja kõrvalsaadused on säästvalt või mittesäästvalt toodetud; märgib, et oluline on toorme jälgitavus ning tarneahela kõigi lülide läbipaistvus;

46.  nõuab, et EL kehtestaks siduva õigusraamistiku, mille abil tagada kõigi põllumajandustoorme importijate tarneahelate jälgitavus kuni tooraine allikani;

47.  palub komisjonil parandada ELi imporditava palmiõli jälgitavust ning kuni ühtse sertifitseerimiskava kohaldamiseni kaaluda erinevaid tollilõivurežiime, mis kajastavad täpsemalt keskkonna koormamisest tingitud tegelikke kulusid; palub komisjonil kaaluda ka selliste mittediskrimineerivate tariifsete ja mittetariifsete tõkete kehtestamist ja kohaldamist, mille aluseks oleks palmiõli süsinikujalajälg; nõuab, et metsaraadamise suhtes rakendataks täiel määral põhimõtet, et saastaja maksab;

48.  palub, et komisjon määratleks selgelt eeskirjade eiramise eest ette nähtud karistused, säilitades samal ajal kolmandate riikidega kaubandussuhted;

49.  palub sellega seoses, et komisjon algataks Maailma Tolliorganisatsioonis harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri reformi, mis võimaldaks eristada sertifitseeritud ja säästvalt toodetud ning mittesäästvalt toodetud palmiõli ja nende derivaate;

50.  palub, et komisjon viivitamatult lisaks oma kaubandus- ja arengukoostöö lepingute säästva arengu peatükkidesse siduvad kohustused metsaraadamise tõkestamiseks, sealhulgas eelkõige lisaks tootjariikidega sõlmitavatesse lepingutesse raadamisvastase tagatise, kusjuures eesmärk oleks jõuliste ja jõustatavate meetmete kehtestamine võitluseks tootjariikides levinud mittesäästvate metsamajandustavadega;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda selliste abivahendite väljatöötamisele, mis hõlbustaksid looduskaitseküsimuste paremat lõimimist arengukoostöösse; märgib, et selline käsitlus aitab tagada, et arengumeetmed ei tooks kaasa ettenägematuid keskkonnaprobleeme, vaid pigem tekitaksid koostoimet kaitsemeetmetega;

52.  märgib, et tootjariikide maaregistrisüsteemide nõrkus on peamine takistus, mis ei võimalda õlipalmiistanduste laienemist kontrolli all hoida ning mis piirab väikepõllumajandustootjate juurdepääsu krediidile, mida nad vajavad oma istanduste säästvamaks muutmiseks; märgib, et tulemusliku keskkonnapoliitika eeltingimuseks on juhtimise ja metsandusasutuste tugevdamine kohalikul ja riiklikul tasandil; palub komisjonil anda tootjariikidele tehnilist ja finantsabi nende maaregistrisüsteemide täiustamiseks ja õlipalmiistanduste ökoloogilise jätkusuutlikkuse parandamiseks; märgib, et ainus, mis võimaldab palmiõlikontsessioonide üle järelevalvet teostada ning kehtestada sihipäraseid strateegiaid metsastamiseks, taasmetsastamiseks ja ökokoridoride rajamiseks, on tootjariikides muu hulgas ka satelliit- ja georuumiliste tehnoloogiate abil läbiviidav kaardistamine; palub komisjonil aidata tootjariike tulekaitsesüsteemide rajamisel;

53.  toetab Indoneesia valitsuse hiljaaegu kehtestatud turbaalade kasutuselevõtu moratooriumi, mis peaks takistama istanduste laiendamist metsastunud turbaaladele; toetab turbaalade taastamise ameti loomist kahe miljoni hektari põlengutes kannatanud turbaalade taastamiseks;

54.  palub, et komisjon ja liikmesriigid asjaomaste riikidega peetava dialoogi ühe osana toonitaksid, et veel säilinud vihmametsade kaitsmiseks tuleb peatada õlipalmi all olevate pindade laiendamine, muu hulgas uutele kontsessioonidele moratooriumi kehtestamisega;

55.  peab murettekitavaks, et maatehingutega võidakse rikkuda kohalike kogukondade vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet, mis on ette nähtud ILO konventsiooniga nr 169; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et ELi investorid järgiksid täielikult vastutustundlike ja säästvate põllumajandusinvesteeringute rahvusvahelisi norme, eelkõige FAO ja OECD suuniseid vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta, FAO vabatahtlikke suuniseid maa valdamise kohta, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele; rõhutab vajadust võtta meetmeid selleks, et ettevõtjapoolsete kuritarvituste ohvritele oleks tagatud juurdepääs õiguskaitsevahenditele;

56.  nõuab seepärast, et päritoluriikide asjaomased ametiasutused austaksid inimõigusi, sh metsarahvaste maaga seotud õigusi, ning tugevdaksid keskkonna, sotsiaalküsimuste ja tervishoiu valdkonnas võetavaid kohustusi, võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikke suuniseid maa valdamise kohta[16];

57.  nõuab tungivalt, et EL toetaks maapiirkondade kohalikke mikro-, väikesi ja pereettevõtteid ning edendaks kinnisvara või maa omamise juriidilist registreerimist riiklikul ja kohalikul tasandil;

58.  tõstab esile metsade vähest raadamist põlisrahvaste maadel, kus on juurdunud traditsioonilised maa valdamise ja ressursside kasutamise süsteemid, millel on suur potentsiaal heite kulutõhusa vähendamise ja ülemaailmsete ökosüsteemi teenuste tagamise seisukohast; nõuab rahvusvaheliste kliima- ja arenguvahendite kasutamist selleks, et tagada põlisrahvaste ja kogukondade maade kaitse ning toetada põlisrahvaid ja kogukondi, kes investeerivad oma maa kaitsesse;

59.  tuletab meelde, et maapiirkondade vaesed naised sõltuvad elatise saamiseks eriti palju metsaandidest; rõhutab vajadust tegeleda sooküsimuste lõimimisega riikide metsapoliitikasse ja institutsioonidesse, et edendada näiteks naiste võrdset juurdepääsu maaomandile ja muudele ressurssidele;

60.  tuletab komisjonile meelde tema teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“[17], milles rõhutatakse troopikametsade raadamise terviklikku käsitlust, mille juures võetakse arvesse kõiki metsaraadamise käivitajaid, sh palmiõli tootmist; tuletab komisjonile meelde tema eesmärki COP21 läbirääkimistel, milleks on peatada maailma metsapinna kahanemine hiljemalt aastaks 2030 ja vähendada 2020. aastaks troopikametsade raadamise koguulatust vähemalt 50% võrreldes praeguse tasemega;

61.  palub komisjonil jätkata metsaraadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitleva ELi tegevuskava väljatöötamist, kus oleksid ära toodud konkreetsed õiguslikud meetmed selle tagamiseks, et kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga ei põhjustaks mingid ELiga seotud tarneahelad ja finantstehingud metsaraadamist ega metsade seisundi halvenemist, samuti jätkata palmiõli käsitleva ELi tegevuskava koostamist; kutsub komisjoni üles võtma vastu ühtse „metsaraadamist mittepõhjustava“ tegevuse määratluse;

62.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon koostaksid metsa sellise määratluse, mis hõlmaks bioloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist mitmekesisust, et vältida maa hõivamist ja troopiliste metsade hävitamist monokultuurse õlipalmikasvatuse tagajärjel, mis ohustaks ELi kliimamuutuste alaste kohustuste täitmist; rõhutab vajadust tähtsustada eeskätt kohalikke liike ja kaitsta seeläbi ökosüsteeme, elupaiku ja kohalikke kogukondi;

63.  palub, et komisjon esitaks ELi vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava;

64.  nõuab, et arenguabi andvad finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaitsemeetmete poliitika oleks siduv ja igati kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega; nõuab avaliku ja erasektori finantseerimisasutuste rahastamise suuremat läbipaistvust;

65.  kutsub liikmesriike üles kehtestama kohustuslikke nõudeid säästvalt toodetud palmiõli eelistamiseks kõigis riigihankemenetlustes;

66.  märgib murelikult, et kaubanduslik põllumajandustootmine on maailma metsade raadamise oluline tõukejõud ning ligikaudu pool 2000. aasta järgsest troopikametsade raadamisest on toimunud selleks, et muuta metsamaa ebaseaduslikult kaubanduslikuks põllumajandusmaaks, milline tegevus võib kaasa tuua ka konfliktiohu; nõuab metsa-, kaubandusliku põllumajanduse, maakasutus- ja maaelu arengu poliitika paremat kooskõlastamist, et täita säästva arengu eesmärgid ja kliimamuutustega seotud kohustused; rõhutab, et ka selles vallas on vaja järgida poliitikavaldkondade arengusidusust, muu hulgas seoses ELi taastuvenergia poliitikaga;

67.  juhib tähelepanu maaomandi koondumise ja maakasutuse muutustega seostatud probleemidele, mis tekivad siis, kui minnakse üle monokultuuridele, näiteks õlipalmiistandustele;

68.  palub komisjonil rahastada täiendavaid uuringuid, mis käsitlevad maakasutuse muutuste, sealhulgas raadamise ja bioenergeetika mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele;

69.  palub, et komisjon annaks teistele riikidele eeskuju, kehtestades ELi õigusaktides kasvuhoonegaaside heite arvestuseeskirjad majandatavate märgalade ning märgalade maakasutuse muutmise kohta;

70.  juhib tähelepanu suurte monokultuursete õlipalmiistanduste loomise tagajärgedele, milleks on kahjurite arvukuse suurenemine, põllumajanduskemikaalidest ja mullaerosioonist tingitud veesaaste, kogu piirkonna ökoloogia ja süsiniku sidumise võime muutumine ning loomaliikide rände takistamine;

71.  märgib, et hiljutised uuringud tõestavad, et agrometsanduse polükultuuride mudeli kohaldamine õlipalmiistandustes võib olla kasulik mitmes mõttes, nii bioloogilise mitmekesisuse ja tootlikkuse seisukohast kui ka positiivsete sotsiaalsete tulemuste näol;

72.  palub komisjonil tagada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kooskõla teiste ELi tegevuspoliitikatega ja suurendada nende vahelist koostoimet ning tagada tegevuspoliitikate realiseerimine kooskõlas programmidega, mille eesmärk on võitlus metsaraadamisega arengumaades (nt REDD); palub komisjonil tagada, et ÜPP reform ei põhjustaks ei otseselt ega kaudselt edasist raadamist ning et see toetaks eesmärki peatada maailma metsade hävitamine; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et palmiõlist põhjustatud metsaraadamisega seotud keskkonnaprobleeme käsitletaks ka seostatuna ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020, mis peaks olema liidu sellealase välistegevuse lahutamatu osa;

73.  palub, et komisjon toetaks kõiki organisatsioone, kes tegelevad eelkõige kohapeal, aga ka mujal kõigi loomaliikide kaitsega, keda mõjutab elupaikade kadumine õlipalmiistandustest tingitud metsaraadamise tõttu;

74.  nõuab, et ELi tasandil uuritaks rohkem säästlikke loomasöötasid, et leida Euroopa põllumajanduse jaoks õlipalmist saadud toodetele alternatiive.

75.  märgib, et 70% ELis kasutatavast biokütusest on EList pärit või seal toodetud ning et ELi imporditavatest biokütustest 23% moodustab palmiõli, mis on pärit peamiselt Indoneesiast (veel 6% moodustab soja)[18];

76.  juhib tähelepanu troopikametsade hävitamisega seostatud ELi biokütuste nõudluse kaudsetele tagajärgedele;

77.  märgib, et kui võtta arvesse ka maakasutuse kaudseid muutusi, võivad põllukultuuridest toodetud biokütused mõnel juhul põhjustada ka kasvuhoonegaaside netoheitkoguste suurenemist (näiteks suurte süsinikuvarudega kasvukohtade, nagu troopikametsade ja turbaalade põletamisel); on mures selle pärast, et komisjoni vabatahtlike kavade hinnangus ei võeta arvesse maakasutuse kaudsete muutuste mõju;

78.  kutsub ELi institutsioone üles lisama taastuvenergia direktiivi reformimise käigus oma vabatahtlikku kavasse spetsiaalsed kontrollimenetlused maa valdamisega seotud konfliktide, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamise, põllumajandusettevõtjate kehvade töötingimuste ning tervise ja ohutuse alaste riskide kohta; palub lisaks, et EL võtaks arvesse maakasutuse kaudsete muutuste mõju ning käsitleks taastuvenergia direktiivi reformi käigus ka sotsiaalse vastutuse nõudeid;

79.  nõuab, et ELi biokütuste poliitikasse lisataks tõhusad säästlikkuse kriteeriumid, mille abil kaitsta bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väärtuslikku maad, suure süsinikuvaruga maa-alasid ja turbaalasid, ning sotsiaalsed kriteeriumid;

80.  võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja viimase aruande[19], milles analüüsitakse praegusi biokütuste sertifitseerimiskavasid ning leitakse, et kavades puuduvad mitmed olulised säästvuse aspektid, nii näiteks ei võeta neis arvesse nõudluse kaudset mõju, puuduvad kontrollimehhanismid ning pole tagatud, et sertifitseeritud biokütused ei põhjusta raadamist koos selle kahjulike sotsiaalmajanduslike tagajärgedega; on teadlik sertifitseerimiskavade hindamisel kerkinud mureküsimustest seoses läbipaistvusega; palub komisjoni muuta säästvuskavad läbipaistvamaks, muu hulgas koostades asjakohase loetelu põhjalikumat uurimist vajavatest küsimustest (nt iga-aastased aruanded ja võimalus taotleda sõltumatu kolmanda osapoole auditit); nõuab, et komisjonil peavad olema kavade, aruannete ja tegevuste kontrollimiseks suuremad volitused;

81.  nõuab kontrollikoja asjakohaste soovituste rakendamist, nagu komisjon on kokku leppinud;

82.  märgib murelikult, et 46% kogu ELi imporditavast palmiõlist kasutatakse biokütuste tootmiseks ning et selleks on kasutusel umbes miljon hektarit troopikaalasid; palub komisjonil võtta meetmeid, et järkjärgult ja soovitavalt aastaks 2020 loobuda metsaraadamist põhjustavate taimeõlide, sh palmiõli kasutamisest biokütuste koostisosana;

83.  märgib, et lihtsalt palmiõli kasutamise keelustamise või järkjärgulise lõpetamise tagajärjeks võib olla selle asendamine biokütustes õlidega, mida toodetakse teistest troopikataimedest, mida tõenäoliselt kasvatatakse samades ökoloogiliselt tundlikes piirkondades ning mille mõju bioloogilisele mitmekesisusele, maakasutusele ja kasvuhoonegaaside heitkogustele võib olla palmiõliga võrreldes veel hoopis suurem; soovitab leida ja edendada biokütustes kasutamiseks säästvamaid alternatiive, näiteks Euroopas kasvatatud rapsist ja päevalilleseemnetest toodetud õlisid;

84.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles samaaegselt toetama teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste edasiarendamist, et vähendada liidus maakasutuse kaudse muutuse ohtu ja stimuleerida seal üleminekut kõrgtehnoloogilistele biokütustele kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/1513 ning liidu ringmajanduse, ressursitõhususe ja väheste heitkogustega liikuvuse eesmärkidega;

85.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]    Komisjoni teatis „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244).
• [2]   Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034.
• [3]    Allikas: Forest Trends (Metsade arengusuundumused). Consumer Goods and Deforestation (Tarbekaubad ja metsaraadamine). An Analysis of the Extent and Nature of Illegality in Forest Conversion for Agriculture and Timber Plantations (Metsade ebaseadusliku põllumajandusmaaks ja metsaistandusteks muutmise ulatuse ja iseloomu analüüs) (http://www.forest-trends.org/documents/files/doc_4718.pdf)
• [4]    Allikas: Maailma Loodusvarade Instituut (http://www.wri.org/blog/2015/10/indonesia%E2%80%99s-fire-outbreaks-producing-more-daily-emissions-entire-us-economy)
• [5]    http://www.fao.org/docrep/016/ap106e/ap106e.pdf (FAO, World Agriculture Towards 2030/2050 - The 2012 Revision)
• [6]    http://wwf.panda.org/what_we_do/footprint/agriculture/palm_oil/ (WWF)
• [7]   Allikas: Globiomi aruanne (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/Final%20Report_GLOBIOM_publication.pdf )
• [8]    Näited: Amnesty International - The Great Palm Oil Scandal (https://www.amnesty.org/en/documents/asa21/5243/2016/en/ ) and Rainforest Action Network - The Human Cost of Conflict Palm Oil (https://d3n8a8pro7vhmx.cloudfront.net/rainforestactionnetwork/pages/15889/attachments/original/1467043668/The_Human_Cost_of_Conflict_Palm_Oil_RAN.pdf?1467043668)
• [9]    The impact of EU consumption on deforestation (ELi tarbimise mõju metsade raadamisele): Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation (ELI tarbimisest metsade raadamisele tuleneva mõju põhjalik analüüs), 2013, Euroopa Komisjon, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf(lk 56).
• [10]    Allikas: FERN. Stolen Goods (varastatud kaubad). The EU’s complicity in illegal tropical deforestation (ELi kaassüü troopikametsade ebaseaduslikus raadamises) (http://www.fern.org/sites/fern.org/files/Stolen%20Goods_EN_0.pdf)
• [11]    ÜRO metsandusfoorumi järeldused.
• [12]    ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid: https://www.cbd.int/sp/targets/
• [13]    Säästva arengu eesmärgid, artikli 15 punkt 2, metsade raadamise peatamine: https://sustainabledevelopment.un.org/sdg15
• [14]    ÜRO 2014. aasta kliimateemaline tippkohtumine.
• [15]    http://forestdeclaration.org/wp-content/uploads/2015/09/2016-NYDF-Goal-2-Assessment-Report.pdf
• [16]    ÜRO FAO vabatahtlikud suunised maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis, Rooma 2012, http://www.fao.org/docrep/016/i2801e/i2801e.pdf.
• [17]    Komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatis (COM(2008)0645 final).
• [18]    EUROSTAT: „Supply, transformation and consumption of renewable energies – annual data“ (Taastuvenergia tarnimine, muundamine ja tarbimine – iga-aastased andmed) (nrg_107a), Globiomi 2015. aasta uuring „The land use change impact of biofuels consumed in the EU“ („ELis tarbitava biokütuse mõju maakasutuse muutumisele“) ja http://www.fediol.be/.
• [19]    Allikas: Euroopa Kontrollikoda. Certifying biofuels: weaknesses in recognition and supervision of the system (Biokütuste sertifitseerimine: puudused süsteemi tunnustamisel ja selle üle järelevalve teostamisel) (http://www.eca.europa.eu/en/Pages/NewsItem.aspx?nid=7171)

SELETUSKIRI

Säästva arengu teemal ütleb komisjon järgmist: „Säästev areng tähendab praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamist, ilma et see seaks ohtu tulevaste põlvkondade võime oma vajadusi rahuldada. Nägemus inimühiskonna progressiivsest ja pikaajalisest arengust on üks ELi nurgakividest ja seetõttu tuleb seda arvesse võtta ka sellistes küsimustes otsuste tegemisel, nagu on palmiõli problemaatika.“

Ei ole möödunud isegi 20 aastat sellest, kui palmiõlist sai maailma enimkasutatav õli, ning selle aja jooksul on sellest saanud ka üks troopikavööndi mitmekesiste ökosüsteemide laialdase laastamise põhjustest. Tänu sellele toorainele on Sumatra ja Kalimantani (Borneo) saarte juhtumid Indoneesias läinud ajalukku kui näited kõige kiiremast raadamisest inimajaloos. Kahjuks ei mõistetud selle tööstusharu laienemise enneolematu kiiruse tõttu täielikult kõiki monokultuursete istanduste massilise rajamisega kaasnevaid ohtusid. Aeg on näidanud, et riske alahinnati ja tänaseks on ilmnenud selle kultuuri ülemäärase ja peaaegu reguleerimatu viljelemise negatiivsed kaasmõjud.

Troopilised ökosüsteemid ja eelkõige vihmametsad, mis moodustavad vaid 7% maakera taimkattest, on suurema surve all kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Kaovad mitte üksnes äärmiselt hinnalised taimeliigid, vaid ka paljud loomaliigid, millest kõiki ei ole veel isegi avastatud. Õlipalmiviljeluse mõju ei piirdu siiski üksnes vihmametsadega. Suureneva surve all on ka külgnevad mereökosüsteemid. Kaob asendamatu põhjavesi ja jõed kuivavad. Aset leiavad ulatuslikud turbaalade ja metsatulekahjud ning mõjutatud piirkondades muutub kliima, mis süvendab ülemaailmseid kliimamuutusi. Need muutused ei mõjuta üksnes troopilist taimestikku ja loomastikku; need mõjutavad ka kohalikke elanikke, kelle elatis on nende ökosüsteemidega tihedalt seotud. Seega on palmiõli muutumas arvukate sotsiaalsete ja majanduslike konfliktide allikaks. Nende muutuste toimumise kiirus on ärevusttekitav ning nõuab seetõttu viivitamatut reageerimist.

Euroopa Liit on suuruselt kolmas palmiõliturg ning etendab seetõttu märkimisväärset rolli selles, mis toimub troopikapiirkonna riikides, kus palmiõli viljeletakse. Lisaks kuuluvad Euroopa finantseerimisasutused suurimate investorite hulka selles sektoris. Seetõttu vastutavad nad selle eest, kuidas nende rahaga ringi käiakse. Tuleb märkida, et nende probleemide tekkimises on palju osalisi, nii et nende kantav vastutus on jagatud. EL ja tema liikmesriigid kui selle olukorra osalised peaksid kandma oma osa vastutusest ja astuma samme praeguse kriitilise olukorra parandamiseks.

ÜRO on võtnud vastu säästva arengu tegevuskava aastani 2030, milles on sätestatud 17 peamist eesmärki, mis tuleks selle ajavahemiku jooksul saavutada. Palmiõli küsimus seondub kõigi nende 17 eesmärgiga, kuid on kõige tihedamalt seotud eesmärkidega 2, 3, 6, 14, 16, 17 ning eelkõige eesmärkidega 12, 13 ja 15. See näitab palmiõli probleemi tõsidust ja seda, miks on oluline, et me selle küsimusega viivitamatult tegeleksime ja püüaksime leida rahuldavat pikaajalist lahendust.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (2.3.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta
(2016/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Heidi Hautala

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et säästev põllumajandus, toiduga kindlustatus ja säästev metsamajandamine on kestliku arengu eesmärkide peamised sihid; märgib murega, et palmiõli tootmine on metsade raadamise üks peamine ajend, eriti Malaisias, Indoneesias, Paapua Uus-Guineas, Libeerias, Kamerunis, Kongo Vabariigis, Colombias ja Peruus; tuletab meelde, et metsad on kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise seisukohast üliolulised;

2.  tõstab esile metsade vähest raadamist põlisrahvaste maadel, kus on juurdunud traditsioonilised maa valdamise ja ressursside kasutamise süsteemid, millel on suur potentsiaal heite kulutõhusa vähendamise ja ülemaailmsete ökosüsteemi teenuste tagamise seisukohast; nõuab rahvusvaheliste kliima- ja arenguvahendite kasutamist selleks, et tagada põlisrahvaste ja kogukondade maade kaitse ning toetada põlisrahvaid ja kogukondi, kes investeerivad oma maa kaitsesse;

3.  tuletab meelde, et maapiirkondade vaesed naised on oma elatise osas metsaandidest eriti sõltuvad; rõhutab vajadust tegeleda sooküsimuse integreerimisega riikide metsapoliitikasse ja institutsioonidesse, et edendada näiteks naiste võrdseid võimalusi maaomanikuks saamisel ja juurdepääsul muudele ressurssidele;

4.  märgib murelikult, et põllumajandustootmine kaubanduslikul eesmärgil on maailmas metsa raadamise oluline põhjus ning ligikaudu pooled alates 2000. aastast raadatud troopilistest metsadest on hävitatud selleks, et võtta metsamaa ebaseaduslikult kaubandusliku põllumajanduse eesmärgil kasutusele, kuid see võib kaasa tuua ka konfliktiohu; nõuab metsa-, kaubandusliku põllumajanduse, maakasutus- ja maaelu arengu poliitika paremat kooskõlastamist, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja täita kliimamuutustega seotud kohustused; rõhutab, et ka selles vallas on vaja järgida poliitikavaldkondade arengusidusust, muu hulgas seoses ELi taastuvenergia poliitikaga;

5.  märgib murega, et maa ülemaailmse võiduhõivamise ajendiks on üha kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuse ja tooraine järele ning spekuleerimine maa ja põllumajandusliku toorainega; tõstab esile kontrollikoja eriaruandes nr 18/2016 esitatud järeldust, et säästlike biokütuste ELi sertifitseerimissüsteem ei ole täielikult usaldusväärne; kutsub ELi institutsioone üles lisama oma vabatahtlikku kavasse taastuvenergia direktiivi reformimise käigus spetsiaalsed kontrollimenetlused maa valdamisega seotud konfliktide, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamise, põllumajandusettevõtjate kehvade töötingimuste ning tervise ja ohutuse alaste riskide kohta; palub lisaks, et EL võtaks arvesse maakasutuse kaudsete muutuste mõju ning käsitleks taastuvenergia direktiivi reformi käigus ka sotsiaalse vastutuse nõudeid;

6.  toonitab, et palmiõli tootmine on palmiõli tootvate arenguriikide majanduse jaoks äärmiselt oluline, sest see on tähtis sissetulekuallikas ja pakub töökohti;

7.  tuletab komisjonile meelde tema 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645), milles rõhutati, et troopiliste metsade raadamise suhtes on vaja võtta terviklik lähenemisviis, arvestades kõiki metsa raadamisega seotud tegureid, sh palmiõli tootmist; tuletab komisjonile meelde tema eesmärki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel (peatada hiljemalt 2030. aastaks metsapindala vähenemine maailmas ning vähendada troopiliste metsade raadamise kogumahtu 2020. aastaks praegusega võrreldes vähemalt 50 %);

8.  nõuab palmiõli tootvate riikide abistamist, et töötada välja asjakohane siseriiklik poliitika ja normid, mille abil minimeerida tööstuse mõju metsade hävitamisele, ökosüsteemile ja looduspärandile, ning neid rakendada;

9.  nõuab, et EL kehtestaks siduva õigusraamistiku, mille abil tagada, et kõik põllumajandustoorme importijate tarneahelad on jälgitavad kuni tooraine allikani;

10.  tuletab meelde, et Malaisia ja Indoneesia on peamised palmiõli tootjad, kes annavad hinnanguliselt 85–90 % kogu maailma toodangust, ning peab kiiduväärseks, et Malaisia põlismetsa alad on 1990. aastast saadik kasvanud, kuid tunneb jätkuvalt muret Indoneesia metsade hävitamise kiiruse pärast, mille tulemusel kaob iga viie aasta tagant kokku 0,5 % metsade pindalast;

11.  tuletab meelde, et EL on metsade hävitamise tagajärjel toodetud saaduste suurimportija ning sellel on bioloogilisele mitmekesisusele kohutav mõju; nõuab toidukultuuripõhiste biokütuste subsideerimise lõpetamist ELis ning selliste kütuste kasutamise järkjärgulist kaotamist, mis ei aita kaasa kõikide ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide täitmisele, sh eriti biodiisli subsideerimise lõpetamist, sest see on tekitanud jätkusuutmatu nõudluse palmiõli järele; rõhutab vajadust parandada selliste vabatahtlike sertifitseerimissüsteemide nagu jätkusuutliku palmiõli ümarlaua (RSPO) usaldusväärsust, et tegeleda paremini maa ja veevarude hõivamise ning inimõiguste rikkumise probleemidega; peab äärmiselt murettekitavaks, et mitu uurimist on paljastanud paljudes riikides õlipalmi istanduste loomise ja majandamisega kaasnevad peamiste inimõiguste laialdased rikkumised, nagu sunniviisilised väljatõstmised, relvastatud vägivald, lapstööjõu kasutamine, võlaorjus või põlisrahvaste diskrimineerimine;

12.  palub, et komisjon võtaks vastu siduvad eeskirjad põllumajandustoorme importijate tarneahelate kohta, et tagada 2020. aastaks täielikult säästliku palmiõli tarneahel kooskõlas palmiõli käsitleva Amsterdami deklaratsiooniga; nõuab eelkõige asjakohase ja kohustusliku hoolsuskohustuse raamistiku ja jälgimismehhanismide ettenägemist kogu tarneahelas kooskõlas ülemaailmselt heaks kiidetud parimate standarditega ja arvestamist palmiõlist saadavate toodetega kaasneva konfliktiohuga; ergutab ELi tegema koostööd suurte osalistega, nagu India ja Hiina, et edendada palmiõli vastutustundlikku ja säästvat tootmist;

13.  rõhutab, kui oluline on parandada palmiõli tootmise tingimusi, toetades olemasolevaid sertifitseerimissüsteeme, tagades, et need on VKEde jaoks lihtsasti juurdepääsetavad ja tarbijate jaoks mõistetavad, ning kindlustades, et palmiõli on toodetud kooskõlas säästlikkuse suunistega, sh nõudega, et toodet peab saama kogu tarneahelas tõhusalt ja läbipaistvalt jälgida;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks biokütuste sektorile kasutab märkimisväärse osa palmiõlist ära toiduainetööstus; kutsub ELi üles looma stiimuleid selleks, et püüda minna Euroopas 2020. aastaks täielikult üle säästlikule palmiõlile;

15.  palub, et komisjon teeks koostööd palmiõli tootvate riikidega, et suurendada istanduste piirkondades bioloogilist mitmekesisust, eelkõige selliste meetmete abil nagu looduskoridoride loomine;

16.  tuletab meelde, et 2015. aastal toimus Indoneesias 30–50 % tulekahjudest söerikastel turbaaladel, põhjuseks harilikult maa raadamine õlipalmiistanduste jaoks ja muudel põllumajanduslikel eesmärkidel, ja tänu sellele oli Indoneesia üks maailma suurimaid globaalsele soojenemisele kaasaaitajaid;

17.  palub, et komisjon hindaks vajadust kehtestada mehhanismid, mille abil tegeleda FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu raames kaubandusliku põllumajanduse eesmärgil toimuva metsamaa kasutuse muutmise probleemiga, ning võimestaks selles protsessis veelgi kodanikuühiskonna organisatsioone ning kohalikke kogukondi, põllumajandustootjaid ja maaomanikke; nõuab suuremat ELi rahalist ja tehnilist abi tootjariikidele ja nende kohalikele asutustele, et võidelda korruptsiooni vastu, parandada valitsemistavasid ja läbipaistvust ning edendada säästvaid tootmisviise; tunnistab FLEGTi tegevuskava väärtust, kuid märgib, et metsadele avaldatava mõju – nn metsa jalajälje – vähendamiseks on ELis vaja teha suuremaid jõupingutusi; palub, et komisjon esitaks viivitamatult ELi tegevuskava metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise kohta;

18.  märgib, et õlipalme on võimalik kasvatada vastutustundlikult ning selle abil saab riigi majanduse arengule reaalselt kaasa aidata ja pakkuda elujõulisi majanduslikke võimalusi põllumajandustootjatele, põlisrahvastele ja palmiõli tootmisega tegelevatele kogukondadele, kuid ainult siis, kui sellega ei seondu metsade raadamist, kui istandusi ei looda turbaaladele, istanduste juhtimisel järgitakse kaasaegseid agroökoloogilisi tehnikaid, minimeerimaks kahjulikku sotsiaalset ja keskkonnamõju, ning maaõigustest, sh naiste ja põlisrahvaste kogukondade õigusest maale ning inimõigustest ja töötaja õigustest peetakse kinni ja neid tugevdatakse;

19.  palub, et komisjon annaks teistele riikidele eeskuju, kehtestades ELi õigusaktides kasvuhoonegaaside heite arvestuseeskirjad majandatavate märgalade ning märgalade maakasutuse muutmise kohta;

20.  nõuab tungivalt, et EL toetaks maapiirkondade kohalikke mikro-, väikesi ja pereettevõtteid ning edendaks kinnisvara või maa omamise juriidilist registreerimist riiklikul ja kohalikul tasandil;

21.  märgib, et hiljutised uuringud tõestavad, et agrometsanduse polükultuuride mudeli kohaldamine õlipalmiistandustes võib olla kasulik mitmes mõttes, nii bioloogilise mitmekesisuse ja tootlikkuse seisukohast kui ka positiivsete sotsiaalsete tulemuste näol;

22.  tuletab meelde vajadust aidata arenguriikidel edendada oma inimressurssi;

23.  peab murettekitavaks palmiõli vastutustundetu tootmise kahjulikku mõju kliimamuutustele, maakasutusele, pinnase viljakusele, bioloogilisele mitmekesisusele, metsade seisundi halvenemisele ning põlisrahvaste, kohalike kogukondade ja väikepõllumajandustootjate inimõigustele, muu hulgas nende tavapärastele maa valdamise süsteemidele ja ressursside haldamise viisidele, sest selline mõju ohustab metsast saadavast toidust sõltuvate kogukondade elatist; palub, et palmiõli tootvate riikide valitsused tagaksid õiguse toidule ja toiduainetele, mis on inimõigus (ja mis eeldab, et täidetud on piisavuse, kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted), ning kohustuksid rakendama ja rakendaksid peamisi ILO tööõiguse põhireegleid ja inimväärse töö tagamise suuniseid; nõuab igasuguse sunniviisilise töö, sh lapstööjõu kasutamise kaotamist, võõrtöötajate olukorra parandamist, ühinemisvabadust ning seadusliku, juurdepääsetava ja läbipaistva kaebuste esitamise mehhanismi loomist kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon koostaksid metsa sellise määratluse, mis hõlmaks bioloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist mitmekesisust, et vältida maa hõivamist ja troopiliste metsade hävitamist õlipalmi monokultuurse edendamise tõttu, mis seaks ohtu ELi kohustuste täitmise kliimamuutuste vallas; rõhutab vajadust tähtsustada esmajoones kohalikke liike ja kaitsta seeläbi ökosüsteeme, elupaiku ja kohalikke kogukondi;

25.  peab murettekitavaks, et maatehingutega võidakse rikkuda kohalike kogukondade vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet, mis on ette nähtud ILO konventsiooniga nr 169; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et ELi investorid järgiksid täielikult vastutustundlike ja säästvate põllumajandusinvesteeringute rahvusvahelisi standardeid, eelkõige FAO ja OECD suuniseid vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta, FAO vabatahtlikke suuniseid maa valdamise kohta, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele; rõhutab vajadust võtta meetmeid selleks, et ettevõtjapoolse kuritarvitamise ohvritele oleks tagatud juurdepääs õiguskaitsevahenditele;

26.  nõuab, et arenguabi andvad finantsasutused tagaksid, et nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tagatiste poliitika on siduv ja täielikus kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega; nõuab avaliku ja erasektori finantseerimisasutuste rahastamise suuremat läbipaistvust;

27.  juhib tähelepanu probleemidele, mida seostatakse maaomandi koondumise ja maakasutuse muutmisega ning mis tekivad siis, kui minnakse üle monokultuuridele, näiteks õlipalmiistandustele;

28.  palub, et komisjon esitaks ELi tegevuskava vastutustundliku ettevõtluse kohta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.2.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nirj Deva, Raymond Finch, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ádám Kósa, Paul Rübig

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (24.1.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta
(2016/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Tiziana Beghin

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et palmiõli moodustab ligi 40 % kõikide taimsete õlide ülemaailmsest kaubandusest ning EL on 7 miljoni tonniga aastas suuruselt teine importija maailmas; kutsub komisjoni üles vähendama koostöös liikmesriikidega kolmandatest riikidest imporditud mittesäästvalt toodetud palmiõli hulka ja seda paremini kontrollima, kohaldades sertifitseeritud säästvate taimeõlitoodete, sh palmiõlitoodete puhul teistsugust tollimaksukorda, minnes seega kaugemale kui sellised sertifitseerimissüsteemid nagu Roundtable on Sustainable Palm Oil (RSPO) ja RSPO-next, ning tegutsedes kooskõlas säästlikkusnõuetega, mille on kehtestanud Palm Oil Innovation Group (POIG); palub komisjonil ka aidata palmiõli tootvatel riikidel kujundada ja rakendada asjakohast stiimulipõhist poliitikat ja kaubanduse õigusraamistikku, mille tulemusena oleks tööstusel minimaalne mõju metsade hävitamisele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, mittesäästvale maakasutusele, kemikaalide rohkele kasutamisele ja kliimamuutustele;

2.  tunneb muret asjaolu pärast, et ligi poolt ebaseaduslikult hävitatud metsade pindalast kasutatakse ELi turule saadetava palmiõli tootmiseks ning et 18% kogu ebaseaduslikult toodetud palmiõlist jõuab ELi turule; märgib, et palmiõli puhul ei saa käsitleda säästlikkuse küsimust üksnes vabatahtlike meetmete ja poliitikasuundade kaudu, vaid vaja on ka siduvaid eeskirju ja jõustatud sertifitseerimisskeeme palmiõliga kauplevate ettevõtjate jaoks; palub, et komisjon esitaks ettepaneku FLEGTi ja konfliktimineraalide määrusega sarnase õigusakti vastuvõtmiseks;

3.  palub sellega seoses, et komisjon algataks Maailma Tolliorganisatsioonis harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri reformi, mis võimaldaks eristada sertifitseeritud säästvat ja mittesäästvat palmiõli ja nende derivaate;

4.  tuletab meelde, et palmiõli peamised tootjad on Malaisia ja Indoneesia, kelle käes on hinnanguliselt 85–90 % ülemaailmsest tootmisest, ning et kasvav nõudlus nimetatud kauba järele avaldab survet maakasutusele ja sellel on märkimisväärne mõju kohalikele kogukondadele, tervisele ja kliimamuutustele; rõhutab sellega seoses, et ELi ja Indoneesia vabakaubanduslepingu, ELi ja Malaisia vabakaubanduslepingu ja ka muude vabakaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades tuleks tõstatada mittesäästvalt toodetud taimsete õlide, sh palmiõli, ja nende derivaatidega seotud küsimused ning käsitleda ka siduvaid ja õiguslikult jõustatavaid säästva arengu peatükke, mis hõlmavad metsade hävitamist, keskkonda, inimõiguste rikkumisi, lapstööjõudu ja sunniviisilist tööd, mis ohustab eelkõige naisi, sundväljatõstmisi ja põliskogukondade diskrimineerimist, põhilisi ILO konventsioone ja nende rakendamist; rõhutab sellega seoses, et rohkete palmiõli alternatiivide viljelemine võiks tuua kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise ning süvendada ja kiirendada metsade hävitamise protsessi;

5.  tuletab meelde, et Indoneesia on hiljuti muutunud kolmandaks kõige suuremaks süsinikdioksiidiga saastajaks maailmas ning sealse bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu on mitmed ohustatud looduslikud isendid väljasuremisäärel;

6.  tunneb heameelt, et Malaisia põlismetsa alad on 1990. aastast saadik suurenenud, kuid väljendab jätkuvalt muret Indoneesia metsade hävitamise kiiruse pärast, mille tulemusel on kadu kokku -0,5% iga viie aasta tagant;

7.  rõhutab lisaks, kui olulised ja möödapääsmatult vajalikud on mitut sidusrühma hõlmavad täiendavad meetmed ning mitmepoolsed, ELi tasandi või riiklikud algatused, mille eesmärk on mittesäästva palmiõli kaubanduse järkjärguline kaotamine kooskõlas WTO normide ja eeskirjadega; kordab, et suurima tõhususe tagamiseks peaksid sellised algatused sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaprobleemide ulatuse hindamisel võtma arvesse eri tootmissüsteeme ja riigipõhiseid tegureid;

8.  nõuab sellest tulenevalt tungivalt, et finantssektor lisaks oma investeerimis- ja laenutehingutesse säästlikkusega seotud kaalutlused;

9.  rõhutab, kui tähtis on olukorda parandada asjakohase sertifitseerimise abil, mis oleks väiketootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kergesti kättesaadav ega oleks neid diskrimineeriv ning mis oleks tarbijate jaoks arusaadav ja kinnitaks, et konkreetne palmiõli on tõesti toodetud kooskõlas säästlikkuse suuniste ning ülemaailmselt vastu võetud heade standardite ja tavadega, ilma kahjuta keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, kohalikele kogukondadele, põlisrahvastele ja ühiskonnale ning et antud toode on lihtsalt ja selgelt jälgitav kogu tarneahela ulatuses; on veendunud, et vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid võiksid paremini toimida, kui neid täiendavalt tõhustataks, kasutades praegustest standarditest rangemaid kriteeriume, mis kuuluvad kindlalt asjaomaste sidusrühmade hoolsuskohustuse täitmise hulka, kui ebaseaduslike tavade vastu algatataks kohtumenetlus ning kui tarbijaid teavitataks tunduvalt paremini; kutsub komisjoni üles algatama teavituskampaaniaid ja andma tarbijatele seeläbi igakülgset teavet mittesäästva palmiõlitootmise tagajärgede kohta;

10.  rõhutab, et vältimaks häirivat mõju rahvusvahelisele kaubandusele, tuleks sellised sertifitseerimissüsteemid välja töötada kaasava protsessi kaudu, mis hõlmaks kogu tarneahela asjaomaseid osalejaid kõikidest asjassepuutuvatest riikidest;

11.  väljendab sellega seoses suurt heameelt muude algatuste hulgas RSPO üle, kuid rõhutab siiski, et seda tuleb jätkuvalt parandada, näiteks laiendades VKEde suurema kaasamise kaudu selle sidusrühmade esindatust ning tõhustades kontrolli- ja jõustamissuutlikkust;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama palmiõlist toodetud biodiislikütusele sobivate alternatiivide otsimist;

13.  on seisukohal, et palmiõli säästlikkus on seoses vedelate biokütustega õiguslikult määratletud taastuvenergia direktiivis ja seoses biokütustega kütusekvaliteedi direktiivis, samas kui toidutööstuses kasutatava palmiõli ja mis tahes muude taimsete õlide, sh rapsi- ja päevalilleõli puhul õiguslikud kriteeriumid puuduvad; nõuab seetõttu sellise määratluse kehtestamist ning palub komisjonil uurida võimalust laiendada säästlikkuse kriteeriumeid sama põllukultuuri muudele kasutusaladele kooskõlas WTO normide ja eeskirjade ning OECD suunistega;

14.  juhib tähelepanu sellele, et sertifitseerimissüsteemid peaksid tagama tõelise säästva palmiõli ning selleks on vaja võtta vastu bioloogilist mitmekesisust kaitsvad ja töötingimusi kindlustavad tõhusad protokollid, mis aitavad samas hoida metsade hävitamise taset nulli lähedal;

15.  rõhutab, et metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse määruse ning ELi ja puitu tootvate riikide vaheliste vabatahtlike partnerluslepingute raames hakkas 15. novembril 2016 täies ulatuses tööle esimene litsentsimissüsteem, mis kehtestati Indoneesiaga; nõuab, et EL järgiks FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute raames võetud kohustusi ja tagaks, et need hõlmavad palmiõli tootmise arendamiseks raiutud metsadest pärit puitu; soovitab ELi poliitikas juhinduda palmiõli käsitlemisel FLEGTI põhimõtetest, mis on seotud mitmeid sidusrühmi hõlmavate dialoogidega, tootjariikides sügavalt juurdunud juhtimisprobleemide lahendamisega ning ka ELi toetava impordipoliitikaga; nõuab, et EL jätkaks selliste vabatahtlike partnerluslepingute algatamist nagu FLEGT; märgib, et sarnast käsitust võiks rakendada ka palmiõli puhul ning et see võiks tuua kaasa parema kontrolli palmiõlitööstuse üle sihtriikides;

16.  on seisukohal, et sellistest algatustest on palju kasu, ning nõuab nende edasist edendamist ja laiendamist ka muudele kaupadele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, David Campbell Bannerman, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, Yannick Jadot, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Eric Andrieu, Bendt Bendtsen, Edouard Ferrand, Syed Kamall, Seán Kelly, Ramon Tremosa i Balcells
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Laura Agea

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (2.3.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta
(2016/2222(INI))

Arvamuse koostaja: Florent Marcellesi

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tõstab esile palmiõli laialdasemat kasutamist biokütusena ja töödeldud toitudes, kus selle osakaal on võrreldes teiste taimsete õlidega kasvanud (umbes 50 % pakendatud toodetest sisaldavad nüüdseks palmiõli);

2.  märgib, et ligikaudu kolmandik maailmas tarbitud taimsetest õlidest on palmiõli ning selle osakaal ülemaailmses taimsete õlidega kauplemises on ligikaudu 60 %;

3.  peab murettekitavaks ohtu keskkonnale ja ühiskonnale, sest tulevastel aastakümnetel prognoositakse maailmas palmiõli nõudluse kolmekordistumist;

Muude rasvade ja õlide kasutamine

4.  märgib, et palmiõli kasutatakse põllumajanduslikus toidutööstuses koostisosana ja/või asendusainena selle suure tootlikkuse ja keemiliste omaduste pärast, nagu selle lihtsasti ladustatavus, sulamistemperatuur ja tooraine kohta soodne hind;

5.  märgib samuti, et palmituumakooke kasutatakse ELis loomasöödana, eelkõige piima- ja lihaveiste nuumamiseks;

6.  märgib, et valgurikka loomasöödana võib kasutada ka rapsikooke või muid rapsiõli tootmise kõrvalsaadusi, mille abil on võimalik vähendada sõltuvust ülemaailmsest sojaubade impordist;

7.  tõstab sellega seoses esile, et ELis on sotsiaalsed ning tervise- ja keskkonnaalased standardid rangemad;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama sellise poliitika, mille abil kasutada paremini ära ELis palju toodetavat piimarasva, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavast palmiõlist;

Märgistamine

9.  peab kiiduväärseks, et määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) kohaselt tuleb taimsete õlide, sh palmiõli sisaldus pakendatud toiduainete koostisosade loetelus kohustuslikus korras ära märkida;

10.  toonitab, et liikmesriigid ja töötlejad peavad märgistamisnõuet täitma, et võimaldada jälgitavust ja teadlikke ostuotsuseid;

11.  märgib, et töödeldud kaupades sisalduva palmiõli kohta säästlikkuse alase teabe pakkumiseks tarbijatele on potentsiaalselt väga suur abi digitaalsetest vahenditest, nagu ribakoodide skaneerimise rakendused;

12.  palub komisjonil esitada terviklikud andmed palmiõli kasutamise ja tarbimise kohta Euroopas ning selle ELi importimise kohta;

Tervishoid

13.  tõstab esile Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) läbi viidud uuringu[1] ja muude uuringute tulemusi, mille kohaselt sisaldavad töödeldud taimsed õlid ja eriti palmiõli genotoksilise toimega ja kantserogeenseid aineid, mis tekivad rafineerimisel või kõrgel temperatuuril ning millel on potentsiaalne tervisealane mõju;

14.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid toiduohutuse alaste õigusaktide täitmist ning tagaksid taimseid rasvu, sh palmiõli sisaldavate toodete märgistamise;

15.  märgib murega, et teatavates liikmesriikides kasutatakse palmiõli endiselt piimatoodete, näiteks juustu tootmisel, kuid seda ei ole tootele märgitud, mistõttu on tegemist tarbijate eksitamisega;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama kampaaniaid tarbijate teavitamiseks palmiõli konkreetsetest omadustest, et kaitsta nende tervist ja ergutada neid tegema teadlikke tarbijavalikuid;

Metsade hävitamise põhjused ja geograafiline mõõde

17.  märgib, et palmiõli tootmine on üks oluline metsade hävitamise põhjus, mis on troopilistes piirkondades võtnud murettekitavad mõõtmed;

18.  märgib, et 73 % maailmas hävitatavatest metsadest lähevad raadamisele põllumajandusmaa saamiseks ning 40 % maailmas raadatud metsadest muudetakse tohututeks monokultuurseteks õlipalmiistandusteks[2];

19.  märgib, et suurem osa palmiõlist toodetakse Malaisias ja Indoneesias, mis annavad kokku ligikaudu 85 % ülemaailmsest toodangust, kuid arvestataval määral või üha rohkem toodetakse seda ka Paapua Uus-Guineas, Libeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Colombias ja Peruus;

20.  tõstab samuti esile muutuste kiirust ja äkilisust, pidades silmas, et palmiõli tootmiseks loodud territooriumide ulatus on nendes seitsmes peamises eksportivas riigis ühe või kahe kümnendiga kahe- või kolmekordistunud ning natuke enam kui kümne aastaga on metsa pindala kuni 15 % vähenenud;

21.  märgib, et metsade üleilmse hävitamise ajendiks on keerukad asjaolud, nagu maa kasutuselevõtt loomakasvatuseks või põllukultuuride kasvatamiseks (eelkõige ELi kariloomadele sojasööda, aga ka palmiõli tootmiseks), valglinnastumine, raie ja muu intensiivne põllumajandustegevus;

22.  tunnistab, et vaja on terviklikku käsitust, milles võetaks arvesse kõiki metsade hävitamise põhjuseid ning mille raames võtaks meetmeid ja teeks koostööd nii tootvad kui ka tarbivad riigid;

Keskkonnamõju

23.  tunnistab, et vihmametsade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on oluline; peab äärmiselt murettekitavaks bioloogiliselt väga mitmekesise troopilise metsa muutmist monokultuurseteks õlipalmiistandusteks selliste asendamatute looduslike elupaikade ja ökosüsteemide arvelt, kuhu kuuluvad arvutud äärmiselt ohustatud ja endeemilised liigid;

24.  juhib tähelepanu suurte monokultuursete õlipalmiistanduste loomise tagajärgedele, sh kahjurite arvukuse suurenemine ning põllumajanduskemikaalidest ja mullaerosioonist tingitud veesaaste, kogu piirkonna CO₂ sidumise ja ökoloogia muutumine ning loomaliikide rände takistamine;

25.  märgib, et troopiliste metsade ja turbapinnase põletamine, muu hulgas selleks, et muuta maa põllumajandusliku toidutööstuse või energiasüsteemide jaoks tootlikuks, seondub suure keskkonnakahjuga, muu hulgas vallandatakse suures mahus kasvuhoonegaase;

Mõju kohalikele kogukondadele, maa hõivamisele ja väikepõllumajandustootjatele

26.  märgib, et monokultuursetele õlipalmiistandustele üleminek mõjub väga halvasti metsarahvastele ja muu hulgas väikepõllumajandustootjatele, kes jäetakse sageli maast ilma või sunnitakse ümber asuma vähem viljakatele territooriumidele;

27.  märgib murelikult, et väga levinud on metsaraie, maa hõivamine ning maade ebaseaduslik või sunniviisiline omandamine istanduste jaoks; märgib veel, et vihmametsade hävitamisega hävitatakse ka metsaandidest elatuvate kogukondade elatis;

28.  märgib, et mõnedes istandustes valitsevad sotsiaalne ebaõiglus ja viletsad töötingimused;

29.  nõuab seega, et päritoluriikide asjaomased ametiasutused austaksid inimõigusi, sh metsarahvaste maaga seotud õigusi, ning tugevdaksid keskkonna, sotsiaalküsimuste ja tervishoiu valdkonnas võetavaid kohustusi, võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikke suuniseid maa valdamise kohta[3];

Maaelu areng ja agroökoloogilised tavad

30.  on seisukohal, et vihmametsade säilitamine peaks käima käsikäes maaelu säästva arenguga, et hoida ära vaesust ja edendada asjaomastes piirkondades tööhõivet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama sel viisil kaasa piirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule;

31.  peab õlipalmi mitmekülgse vahekultuuride süsteemi osaks, mis tagab väikepõllumajandustootjatele vajaliku sissetuleku;

32.  on seisukohal, et metsade raadamise peatamise alased jõupingutused peavad hõlmama suutlikkuse suurendamist kohalikul tasandil, tehnoloogilist abi, parimate tavade jagamist kogukondade vahel ning abi väikepõllumajandustootjatele, et nad saaksid oma põllumaad võimalikult tõhusalt ära kasutada ega peaks rohkem metsamaad kasutusele võtma; rõhutab sellega seoses, et agroökoloogilistel meetmetel on suur potentsiaal maksimeerida ökosüsteemi funktsioonide täitmist kombineeritud ja mitmekesise istutamise, agrometsanduse ja permakultuuri tehnikate abil, mis võimaldab vältida sõltuvust sisenditest ja monokultuure;

Biokütused

Palmiõli osatähtsuse kasv biokütusena

33.  märgib, et Euroopas on nõudlus palmiõli järele tingitud peamiselt sellest, et seda kasutatakse biokütusena;

34.  märgib, et 70 % ELis kasutatavast biokütusest on pärit/toodetud ELis ja ELi imporditavatest biokütustest 23 % moodustab palmiõli, mis on pärit peamiselt Indoneesiast (veel 6 % moodustab soja);[4]

35.  märgib, et kuigi palmiõli kasutamine on liikmesriigiti erinev, on selle kasutamine esimese põlvkonna biodiislina siiski tohutult kasvanud – ajavahemikul 2010–2014 koguni 2,6 miljoni tonni jagu, st 606 %, samas kui palmiõli kogu osakaal ELi biodiisli tarbimises kasvas 6 %-lt 2010. aastal peaaegu kolmandikuni (31 %-ni) 2014. aastal, kusjuures peaaegu pool ELis kasutatavast palmiõlist läheb transpordikütuseks[5];

Kaudne mõju, sh maakasutuse kaudsed muutused

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi nõudlust biokütuste järele seostatakse kaudse mõjuga troopiliste metsade hävitamisele;

37.  märgib, et teatavad biokütuste tootmisviisid suurendavad üleüldist kasvuhoonegaaside heidet, kui arvesse võtta ka maakasutuse kaudsete muutustega kaasnevaid heitkoguseid[6], ning õlipalmist biokütuse tootmine põhjustab teiste biokütustega võrreldes kõige suuremat heidet[7];

38.  nõuab seega, et biodiislite alternatiivkütusena kasutamise analüüsimisel võetaks arvesse biokütuste tootmiseks kasutatavate põllukultuuride kasvatamise täielikku energiakulu ning et maakasutuse kaudsete muutustega seotud heidet, mida põhjustab biokütuste tootmine, võetaks taastuvenergia direktiivis täielikult arvesse;

39.  on kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega seisukohal, et biokütused ei tohiks põhjustada kolmandates riikides metsade hävitamist ega mõjutada toiduga kindlustatust ja õigust toidule ning eesmärgiks peaks olema kaotada järk-järgult igasugused avaliku sektori toetused palmiõlist toodetud biokütustele;

Esimese ja teise põlvkonna biokütused

40.  võtab teadmiseks esimese põlvkonna biokütuste domineerimise ja teise põlvkonna biokütuste vähese kaubandusliku kättesaadavuse; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid veelgi järgmise põlvkonna biokütuste väljatöötamist, et vältida metsade hävitamist;

41.  nõuab palmiõlist toodetavate biokütuste subsideerimise kiiret järkjärgulist lõpetamist, sest need põhjustavad maakasutusel konkurentsi, milles jääb kaotajaks toiduainete tootmine, ning toovad kaasa metsade hävitamise ja seega suurendavad arvestatavalt kasvuhoonegaaside heidet;

42.  viitab GLOBIOMi uuringule, milles tõsteti esile, et palmiõli tootmisega seondub jahmatavalt suur kasvuhoonegaaside heide;

43.  nõuab biokütuste koostisosade päritolu kohustusliku märgistamise süsteemi;

Tarneahela läbipaistvus 

44.  on seisukohal, et jälgitavus on toiduahelas nii importijate kui ka tarbijate jaoks ülioluline, eelkõige selleks, et eristada seaduslikult ja ebaseaduslikult toodetud või säästlikult ja mittesäästlikult hangitud palmiõli ja selle kõrvalsaadusi;

45.  märgib, et tarneahela läbipaistvus annab juurdepääsu teabele riskipiirkondadest pärit palmiõli kohta;

Sertifitseerimine

46.  tunnistab, et palmiõlitoodete säästlikkuse mitmesugused vabatahtlikud sertifitseerimiskavad on olulised ja potentsiaalikad, ning on seisukohal, et nendes tuleb arvesse võtta palmiõli tootmise keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju;

47.  märgib, et kontrollikoda jõudis järeldusele[8], et mõned sertifitseerimiskavad ei taga, et palmiõli on toodetud säästlikult, ning seega ei ole need asjakohaste standardite olemasolu ja järgimise tagamisel efektiivsed;

48.  märgib eelkõige, et kontrollikoda leidis, et mõned kavad ei ole piisavalt läbipaistvad või et nende juhtimisstruktuur on vildakas, mis tähendab huvide konflikti ohtu ja takistab mõjusat teabevahetust, lisaks kritiseeris kontrollikoda säästlikkuse kriteeriumide standardeid, sh seoses maa valdamisega seotud konfliktidega, sunniviisilise töö / lapstööjõu kasutamisega ning põllumajandustootjate kehvade töötingimustega, ning leidis lisaks, et need vajakajäämised tähendavad, et statistika on ebausaldusväärne ning säästlikuna sertifitseeritud biokütuste mahtu hinnatakse üle;

49.  on seetõttu samuti mures, et säästlike biokütuste ELi sertifitseerimissüsteem ei ole täielikult usaldusväärne, ning on seisukohal, et sertifitseerimissüsteeme tuleks edasi arendada ja pidevalt täiendada, et tagada tõeliselt säästliku palmiõli tootmine ning asjakohaste normide tõhus täitmine;

50.  nõuab kontrollikoja asjakohaste soovituste rakendamist, nagu komisjon on kokku leppinud;

51.  palub komisjonil tagada usaldusväärsed standardid ja võtta meetmeid kindlate ja siduvate raamistike loomiseks, et tagada palmiõli säästlikkus;

52.  nõuab, et ELis kasutatavad palmiõli tootmise kõrvalsaadused (palmituumajahu või -koogid) kuuluksid samuti sertifitseerimisele;

Algatused

53.  peab kiiduväärseks kõiki mitmeid sidusrühmi kaasavaid algatusi, mille eesmärk on kehtestada ja rakendada palmiõli säästlikul tootmisel kõrgeid standardeid, sh inim-, maa- ja töötajate õigusi;

54.  toetab ÜRO säästliku palmiõli algatuses ja 2015. aasta Amsterdami deklaratsioonis sisalduvaid 2020. aastaks seatud eesmärke sellise tarneahela kohta, mis ei seonduks metsade hävitamise või konfliktidega;

55.  tõstab esile selliste algatuste potentsiaali nagu New Yorgi deklaratsioon metsade kohta[9], mille eesmärk on aidata erasektoril täita 2020. aastaks eesmärke, mis on seotud põllumajandustoodangu (näiteks palmide, soja, paberi ja veiseliha) tootmisest tingitud metsade raadamise lõpetamisega; märgib, et mõnedel ettevõtetel on suuremad eesmärgid, kuid ehkki 60 % palmiõliga tegelevatest ettevõtetest on selliste algatustega ühinenud, on praeguseks üksnes 2 % suutelised jälgima oma kaubeldavat palmiõli kuni selle allikani[10];

56.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomast sektorit üles toetama selliseid algatusi nagu suure süsinikuvaru (High Carbon Stock – HCS) meetod, millega määratakse kindlaks õlipalmide istutamiseks sobivad piirkonnad, näiteks rikutud maa, kus talletatakse vähe süsinikdioksiidi ja mille keskkonnaväärtus on väike, sest see aitab edendada tõeliselt säästlikku palmiõli tootmist, mida on võimalik teha ilma metsamaad kasutusele võtmata ja kõrge kaitseväärtusega ökosüsteeme rikkumata;

Dialoog parema juhtimise üle tootjariikides

57.  palub, et komisjon tõhustaks vajaduse korral dialoogi palmiõli tootvate riikide ja ettevõtete juhtidega, muu hulgas tootjariikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute kaudu, et edendada tõhusaid keskkonnaalaseid õigusakte, mille abil vältida maakasutuse kahjulikke muutusi ning parandada keskkonnastandardeid, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, inim-, sotsiaal- ja maaõigusi, tööõigust, maa valdamise ja äriühingute omandi läbipaistvust ning kohalike kogukondadega konsulteerimist, et vältida maa hõivamist;

ELi õigusraamistik, sh komisjonile esitatud üleskutsed

58.  on teadlik asjaolust, et EL on maailma suuruselt kolmas palmiõli ja õlipalmi pähklite importija, ning rõhutab vajadust kehtestada eeskirjad, mille abil tagada palmiõli tootmise tõeline säästlikkus;

59.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada olemasolevaid kontrollivahendeid ning kasutada kõiki vajalikke vahendeid selleks, et vältida ELis sellise palmiõli importimist, mille tootmine on seotud metsade raadamisega, ning luua tugevate ja jõustatavate meetmetega õiguslik raamistik tagamaks, et kõik osalejad kogu tarneahela ulatuses, sealhulgas ELi finantsinstitutsioonid ning nende pakutavad investeeringud ja laenud, oleksid seotud üksnes palmiõli tõeliselt säästliku tootmisega, millega kaasneb metsade, metsapiirkondades elavate inimeste ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse;

60.  palub, et komisjon näeks nende eeskirjade täitmata jätmise eest ette selgelt määratletud sanktsioonid, säilitades samal ajal kolmandate riikidega kaubandussuhted;

Ülimuslikkus ja kehtivad õigusaktid

61.  toob näiteks kakaosektori, mille eeskujul luua palmiõli säästliku tootmise rahvusvahelised standardid, ning märgib, et selle tagamisel, et ELi turule lastakse üksnes seaduslikult toodetud tooteid, võivad abiks olla ELi puidumäärusele sarnanevad mehhanismid;

62.  nõuab, et ELi biokütuste poliitikasse lisataks tõhusad säästlikkuse kriteeriumid, mille abil kaitsta bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väärtuslikku maad, suure süsinikuvaruga maa-alasid ja turbaalasid, ning sotsiaalsed kriteeriumid;

Kahepoolsete lepingute ja kaubanduse kasutamine

63.  märgib, et sellised mehhanismid nagu vabatahtlikud partnerluslepingud võivad aidata lahendada maa hõivamise ja metsade maakasutuse muutmisega seotud juriidilisi probleeme, sest need toovad kaasa riiklikud maareformid ja maa valdamise läbipaistvuse;

64.  nõuab kahepoolsete lepingute kasutamist tõhusa keskkonnakaitse katalüsaatorina, sh diferentseeritud tariife, mis sõltuks sellest, kas palmiõli on toodetud säästlikult või mitte, või mittesäästlikult toodetud palmiõli ja selle kõrvalsaaduste väljajätmist vabakaubanduslepingutest;

65.  palub, et komisjon võtaks palmiõli tootvate riikidega peetavatel kaubanduslepingute alastel läbirääkimistel teemaks metsade raadamise vastased tagatised ja vajaduse austada kogukondade õigusi;

Abi ja suutlikkuse suurendamine

66.  kordab, kui oluline on toetada arenguriike vajalike vahenditega, mille abil parandada juhtimist, jõustamist ja kohtumenetlusi nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, eesmärgiga kaitsta metsi ja turbaalasid, ning levitada agroökoloogilisi põllumajandustavasid;

67.  palub, et komisjon ergutaks läbipaistvust ja koostööd käsitlevate parimate tavade vahetust palmiõli kasutavate valitsuste ja ettevõtete vahel, ning palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd kolmandate riikidega, et töötada välja siseriiklikud seadused, rakendada neid ning austada tavapäraseid kogukonna õigusi maale, eesmärgiga tagada metsade, metsarahvaste ja nende elatise kaitsmine;

ELi võetud kohustused ja tegevuskava

68.  palub, et komisjon austaks ELi rahvusvahelisi kohustusi, muu hulgas neid, mis on võetud sellistes raamistikes nagu Pariisi kliimakonverents (COP21), ÜRO metsandusfoorum[11], ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon[12], New Yorgi deklaratsioon metsade kohta, kestliku arengu eesmärk peatada 2020. aastaks metsade raadamine[13] ning FLEGTi tegevuskava, ning tõhustaks jõupingutusi sellise üksikasjaliku ELi tegevuskava väljatöötamiseks, mille abil nähtavalt ja rõhutatult metsi ja metsarahvaste õigusi kaitsta, ning palub, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise peatamiseks, muu hulgas sätted põllumajandustoodete ja eriti palmiõliga kauplemise kohta ning sätted, mille abil vältida monokultuursete istanduste käsitlemist taasmetsastamisena;

69.  toonitab vajadust tõsta eri metsandusstrateegiate hindamisel sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid, sh maale juurdepääsemise õigus finantshuvidest ettepoole;

70.  nõuab, et ELi tasandil uuritaks rohkem säästlikke loomasöötasid, et leida Euroopa põllumajanduse jaoks õlipalmist saadud toodetele alternatiive.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.2.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 3 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, James Nicholson, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Franc Bogovič, Michela Giuffrida, Florent Marcellesi, Anthea McIntyre, Susanne Melior, Sofia Ribeiro

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE	Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller
ECR	Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, Anthea McIntyre, James Nicholson
PPE	Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Sofia Ribeiro, Czesław Adam Siekierski
EUL/NGL	Matt Carthy
Verts/ALE	Martin Häusling, Florent Marcellesi, Bronis Ropė
S&D	Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Viorica Dăncilă, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Michela Giuffrida, Susanne Melior, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

3	–
EFDD	Marco Zullo
EUL/NGL	Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp

3	0
EFDD	John Stuart Agnew
ENF	Laurenţiu Rebega
EUL/NGL	Maria Lidia Senra Rodríguez

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  EFSA Journal 2016, 14(5):4426 [lk 159], https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4426.
• [2]  „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“, 2013, Euroopa Komisjon, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf (lk 56).
• [3]  ÜRO FAO vabatahtlikud suunised maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis, Rooma 2012, http://www.fao.org/docrep/016/i2801e/i2801e.pdf.
• [4]  EUROSTAT: „Supply, transformation and consumption of renewable energies – annual data“ (Taastuvenergia tarnimine, muundamine ja tarbimine – iga-aastased andmed) (nrg_107a), 2015. aasta Globiomi uuring „The land use change impact of biofuels consumed in the EU“ (ELis tarbitava biokütuse mõju maakasutuse muutumisele) ja http://www.fediol.be/.
• [5]  Ibidem.
• [6]  Komisjoni arenguaruanne taastuvenergia kasutuselevõtu kohta (SWD(2015)0117).
• [7]  Globiomi uuring „The land use change impact of biofuels consumed in the EU“ (ELis tarbitava biokütuse mõju maakasutuse muutumisele), 2015.
• [8]  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2016 (2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine): „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“. http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_18/SR_BIOFUELS_ET.pdf.
• [9]  2014. aasta ÜRO kliimateemaline tippkohtumine.
• [10]  http://forestdeclaration.org/wp-content/uploads/2015/09/2016-NYDF-Goal-2-Assessment-Report.pdf.
• [11]  ÜRO metsandusfoorumi järeldused.
• [12]  ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid: https://www.cbd.int/sp/targets/.
• [13]  Kestliku arengu eesmärgid, artikkel 15 punkt 2, metsade raadamise peatamine: https://sustainabledevelopment.un.org/sdg15.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.3.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	56 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Margrete Auken, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Mireille D’Ornano, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Caputo, Albert Deß, Eleonora Evi, Merja Kyllönen, James Nicholson, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Bart Staes, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Edouard Martin, Lieve Wierinck

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

56	+
ALDE	Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds, Lieve Wierinck
ECR	Mark Demesmaeker, Ian Duncan, Arne Gericke, Urszula Krupa, James Nicholson, Bolesław G. Piecha
EFDD	Eleonora Evi
ENF	Mireille D’Ornano, Sylvie Goddyn
GUE/NGL	Lynn Boylan, Stefan Eck, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Estefanía Torres Martínez
NI	Zoltán Balczó
PPE	Ivo Belet, Alberto Cirio, Angélique Delahaye, Albert Deß, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Peter Liese, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean
S&D	Clara Eugenia Aguilera García, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Edouard Martin, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Carlos Zorrinho
VERTS/ALE	Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Bart Staes, Davor Škrlec

1	–
EFDD	Julia Reid

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu