RAPORT mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA)
29.3.2017 - (COM(2016)0662 – C8-0421/2016 – 2016/0325(COD)) - ***I
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Sofia Sakorafa
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA)
(COM(2016)0662 – C8-0421/2016 – 2016/0325(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0662),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artiklit 188, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0421/2016),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. jaanuari 2017. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0112/2017),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
võttes arvesse ÜRO põhikirja, sealhulgas selle artiklit 73, milles käsitletakse mitteautonoomseid territooriume, |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
võttes arvesse komisjoni suuniseid, milles käsitletakse Iisraeli poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud territooriumidel tegutsevatele Iisraeli üksustele ja nende tegevusele selliste toetuste, auhindade ja rahastamisvahendite andmist, mida EL rahastab alates 2014. aastast1a, |
|
_________________ |
|
1aELT C 205, 19.7.2013, lk 9. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 3 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus, |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Volitus 3 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta, |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1 a) Juurdepääs veele on üldine õigus, mis tuleb tagada kõigile kodanikele. Seepärast on eluliselt tähtis tagada täielikult inimõigus veele ja kanalisatsioonile, sealhulgas kättesaadavus, juurdepääsetavus, vastuvõetavus ja kvaliteet, mida tunnustab ÜRO ja toetavad ELi liikmesriigid, ning veevarude nõuetekohasel majandamisel on säästva veekasutuse tagamisel ja maailma loodusvarade kaitsmisel otsustav tähtsus. Inimtegevuse ja kliimamuutuste koosmõju on viinud selleni, et kogu Vahemere piirkond loetakse nappivate veevarudega poolkõrbeliseks piirkonnaks. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1 b) Vahemere piirkond on poliitilisest, kultuurilisest, teaduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast vaadatuna Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/20134 loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020““). Programmi „Horisont 2020“ eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suurem mõju, edendades avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides. |
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/20134 loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020““). Programmi „Horisont 2020“ eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suurem mõju, edendades avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides ELi liikmesriikide säästva arengu eesmärgil. |
__________________ |
__________________ |
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). |
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema koostoime edendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning need peaksid täielikult järgima programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. |
(3) Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema koostoime edendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning need peaksid täielikult järgima programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõtteid, eelkõige avatust, läbipaistvust ja juurdepääsetavust, eesmärgiga tugevdada säästva arengu saavutamiseks teadusuuringuid ja innovatsiooni. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 a) Määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 19 lõike 2 kohaselt peab programmi „Horisont 2020“ raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus olema suunatud üksnes tsiviilrakendustele, seda ka kõigi selliste võimalike avaliku ja erasektori partnerluste puhul nagu PRIMA. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Määruses (EL) nr 1291/2013 on kindlaks määratud kaks prioriteetset ühiskondlikku väljakutset – „kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“ ning „toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus“ –, millega tuleb teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute toetamise kaudu tegeleda. Peale selle tunnistatakse määruses (EL) nr 1291/2013, et kliima ja keskkonna rahvusvahelise ja üleilmse olemuse, ulatuse ja keerukuse ning toidu- ja põllumajandusliku tarneahela rahvusvahelisuse tõttu peaks nende probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevus toimuma nii liidu tasandil kui ka väljaspool liitu. |
(4) Määruses (EL) nr 1291/2013 on kindlaks määratud kaks prioriteetset ühiskondlikku väljakutset – „kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“ ning „toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus“ –, millega tuleb teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute toetamise kaudu viivitamata tegeleda. Peale selle tunnistatakse määruses (EL) nr 1291/2013, et kliima ja keskkonna rahvusvahelise ja üleilmse olemuse, ulatuse ja keerukuse ning toidu- ja põllumajandusliku tarneahela rahvusvahelisuse tõttu peaks nende probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevus toimuma nii liidu tasandil kui ka väljaspool liitu. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Määruses (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse, et ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on liidu üleilmsete kohustuste põhiaspekt ning sellel on oluline roll liidu partnerluses naaberriikidega. Selles koostöö puhul lähtutakse Euroopa naabruspoliitikas järgitud põhimõttest eristada iga naaberriigiga tehtava koostöö tase tema liidu ees võetud kohustuste alusel. |
(5) Määruses (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse, et ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on liidu üleilmsete kohustuste põhiaspekt ning sellel on oluline roll liidu partnerluses naaberriikide ja muude kolmandate riikidega. Selles koostöö puhul lähtutakse Euroopa naabruspoliitikas järgitud põhimõttest eristada iga naaberriigiga tehtava koostöö tase tema liidu ees võetud kohustuste alusel. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) 23. detsembril 2014 esitas 19 Vahemere piirkonna riigist koosnev rühm komisjonile ettepaneku ühisprogrammi algatuse „Partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas“ (PRIMA) kohta. Neist 14 riiki on kokku leppinud PRIMA algatuse ühises elluviimises, võttes endale rahalise toetuse maksmise kohustuse: liidu liikmesriikidest Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariik, programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatest riikidest Iisrael ja Tuneesia ning programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandatest riikidest Egiptus, Liibanon ja Maroko. |
(7) 23. detsembril 2014 esitas 19 Vahemere piirkonna riigist koosnev rühm komisjonile ettepaneku ühisprogrammi algatuse „Partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas“ (PRIMA) kohta. Neist 15 riiki on kokku leppinud PRIMA algatuse ühises elluviimises, võttes endale rahalise toetuse maksmise kohustuse: liidu liikmesriikidest Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa, programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatest riikidest Iisrael ja Tuneesia ning programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandatest riikidest Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Maroko. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) PRIMA eesmärk on ühise arenguprogrammi rakendamine ning uuenduslike ja integreeritud lahenduste vastuvõtmine toidutootmise ja veevarustuse tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja säästvuse parandamiseks Vahemere piirkonna riikides. PRIMA peaks toetama hiljuti kokkulepitud säästva arengu eesmärkide saavutamist ja tulevase Euroopa säästva arengu strateegia rakendamist. |
(8) PRIMA eesmärk on ühise arenguprogrammi rakendamine ning uuenduslike ja integreeritud lahenduste vastuvõtmine põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ja integreeritud veemajanduse tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja säästvuse parandamiseks Vahemere piirkonna riikides. PRIMA peaks toetama hiljuti kokkulepitud säästva arengu eesmärkide saavutamist ja tulevase Euroopa säästva arengu strateegia rakendamist ning aitama kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 a) Integreeritud veemajandus, sealhulgas reovee taaskasutus ja puhastamine tähendab, et veevarude kõiki erinevaid kasutusalasid käsitletakse koos ning selle kesksed väärtused hõlmavad üldsuse osalemist, täielikku läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust, et saavutada keskkonnaalane ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 b) Säästva põllumajandusliku toidutööstuse süsteemi eesmärk on katta kodanike ja keskkonna vajadus ohutu, tervisliku ja taskukohase toidu järele ning muuta toiduainete ja sööda töötlemine, turustamine ja tarbimine säästvamaks, et vähendada toidukadu ja põllumajandusliku toidutööstuse jäätmed. Lisaks tuleks PRIMA tegevuses keskenduda maapiirkondade elatusvahendite edendamiseks vajalike teenuste, ideede ja poliitikameetmete väljatöötamisele ning säästva tarbimise edendamisele. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 c) Veenappus Vahemere piirkonnas nõuab erinevaid energialahendusi ja tõhusamate mudelite kasutuselevõttu. Fossiilkütuste asendamise protsessi tuleb integreerida taastuvenergia. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 d) Avatud, demokraatlik ja osaluspõhine juhtimine on hädavajalik, et tagada kõige kulutõhusamate lahenduste rakendamine seoses veevarude majandamisega ühiskonna kui terviku hüvanguks. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandate riikide, nimelt Egiptuse, Liibanoni ja Maroko PRIMAs osalemise tagamiseks tuleks nõuda rahvusvaheliste lepingute sõlmimist liidu ja nende kolmandate riikide vahel, et laiendada neile käesoleva otsusega kehtestatud õiguskord. |
(9) Programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandate riikide, nimelt Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Maroko PRIMAs osalemise tagamiseks tuleks nõuda teadus- ja tehnoloogiaalaste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist liidu ja nende kolmandate riikide vahel, et laiendada neile käesoleva otsusega kehtestatud õiguskord. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkidega peaks kõikidel teistel liikmesriikidel ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatel riikidel olema õigus PRIMAs osaleda, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist. |
(10) Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkidega ning tööhõive ja majanduskasvu suurendamiseks peaks kõikidel teistel liikmesriikidel ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatel riikidel olema õigus teatava asjakohase protsendiga kogusummast PRIMAs osaleda, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) PRIMA eesmärkide saavutamiseks peaks olema võimalik kõikide muude programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandate riikide, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikide osalemine, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist ja kui PRIMA-IS nende osalemise heaks kiidab. Samuti tuleks nende osalemine ette näha asjaomase rahvusvahelise kokkuleppega sellise kolmanda riigi ja liidu vahel. |
(11) PRIMA eesmärkide saavutamiseks peaks olema võimalik kõikide muude programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandate riikide, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikide osalemine, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist ja kui PRIMA-IS nende osalemise heaks kiidab. Samuti tuleks nende osalemine ette näha asjaomase teadus- ja tehnoloogiaalase rahvusvahelise kokkuleppega sellise kolmanda riigi ja liidu vahel. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) PRIMA ühise rakendamise tagamiseks tuleks luua rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“). PRIMA-IS peaks olema liidu rahalise toetuse saaja ja tagama PRIMA tõhusa rakendamise. |
(12) PRIMA ühise rakendamise tagamiseks tuleks luua rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“). PRIMA-IS peaks olema liidu rahalise toetuse saaja ja tagama PRIMA tõhusa ja läbipaistva rakendamise. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(13) Osalevad riigid peavad liidu rahalise toetuse saamiseks võtma ametliku kohustuse toetada PRIMA rahastamist ja täitma seda kohustust kooskõlas käesoleva otsuse tingimustega. Osalevate riikide jaoks tuleb tagada paindlik võimalus eraldada PRIMA-ISile valikuliselt rahalist toetust eesmärgiga rahastada kaudseid meetmeid, et saavutada nii finantsintegratsiooni kõrge tase. Peale selle peaksid osalevad riigid toetama rahaliselt või mitterahaliselt liidu toetuseta läbiviidavat tegevust. Selgelt tuleks kindlaks määrata periood, mille vältel osalevad riigid peavad oma toetuse eraldama. |
(13) Osalevad riigid peavad liidu rahalise toetuse saamiseks võtma ametliku kohustuse toetada PRIMA rahastamist ja täitma ja rakendama seda kohustust kooskõlas käesoleva otsuse tingimustega. Osalevate riikide jaoks tuleb tagada paindlik võimalus eraldada PRIMA-ISile valikuliselt rahalist toetust eesmärgiga rahastada kaudseid meetmeid, et saavutada nii finantsintegratsiooni kõrge tase. Peale selle peaksid osalevad riigid toetama rahaliselt või mitterahaliselt liidu toetuseta läbiviidavat tegevust. Selgelt tuleks kindlaks määrata periood, mille vältel osalevad riigid peavad oma toetuse eraldama. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13 a) Järelevalvenõukogu poolt ja iga-aastases tööprogrammis tuleks tagada ressursside õiglane jaotamine, sealhulgas asjakohase territoriaalse suunitluse kaudu. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Programmi „Horisont 2020“ raames PRIMA-le eraldatavale liidu toetusele tuleb kehtestada ülempiir. Selle ülempiiri ulatuses peaks liidu toetus olema võrdne PRIMAs osalevate riikide panusega, et saavutada suur võimendav mõju ning tagada osalevate riikide programmide suurem integreerimine. Piiratud osa liidu toetusest peaks olema võimalik kasutada PRIMA-ISi halduskulude katmiseks. |
(14) Programmi „Horisont 2020“ raames PRIMA-le eraldatavale liidu toetusele tuleb kehtestada ülempiir. Selle ülempiiri ulatuses peaks liidu toetus olema võrdne PRIMAs osalevate riikide panusega, et saavutada suur võimendav mõju ning tagada osalevate riikide programmide suurem integreerimine. Piiratud osa liidu toetusest peaks olema võimalik kasutada PRIMA-ISi halduskulude katmiseks. Tuleks tagada programmi tõhus haldamine ja halduskulud tuleks hoida minimaalsena. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) PRIMA tegevused peaksid olema kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkide ning teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega. PRIMA peaks tehnoloogiliste teadusuuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse klassifikatsioonis arvesse võtma tehnoloogilise valmisoleku taseme OECD määratlusi. |
(16) PRIMA tegevused peaksid olema kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkide ning teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega – mis toimivad aruka, jätkusuutliku ja kaasava arengu peamise tõukejõuna – ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega. PRIMA peaks tehnoloogiliste teadusuuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse klassifikatsioonis arvesse võtma tehnoloogilise valmisoleku taseme OECD määratlusi. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16 a) PRIMA peaks toetama igat liiki teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas suutlikkuse suurendamist, koolitust, teabetegevust ja teabe levitamist, teadlaste liikuvust, teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte ning uuenduslikke näidisprojekte ja katsetehaseid, mis on seotud erinevate tehnoloogilise valmisoleku tasemetega, tagades sobiva tasakaalu väikeste ja suurte projektide vahel. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16 b) PRIMAt tuleks rakendada Euroopa Liidu iga-aastase töökava alusel, milles kirjeldatakse asjaomasel aastal elluviidavaid tegevusi. Komisjon peaks jälgima PRIMA-IS projektikonkursside tulemusi ja seda, kuivõrd on võetud arvesse teadusteemasid, oodatavat mõju ja ettepanekute ülepakkumist üle künnise, mida ei olnud võimalik nõuetekohaselt rahastada. Põhjendatud juhtudel peaks PRIMA-IS võtma muudetud või järgnevates iga-aastastes töökavades parandusmeetmeid. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 a) Mis puutub teadus- ja innovatsiooniüksuste iseloomu, peaks programmis osalemine olema mittediskrimineeriv. Tuleks välja selgitada tõkked, mis takistavad uute tulijate osalemist programmis, ja nendega tegeleda. Sellega seoses tuleks edendada ülikoolide, teaduskeskuste ja VKEde osalemist. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17 b) Oma eesmärkide saavutamisel ning kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja põhimõtetega, näiteks teadusliku tipptaseme põhimõttega, peaks PRIMA-IS püüdma tagada, et asjakohane osa (ligikaudu 25 %) liidu rahastamisest, mis peegeldab Vahemere piirkonna partnerriikide kohustusi seoses programmiga, antakse juriidilistele isikutele, kes on asutatud osalevateks riikideks loetavates kolmandates riikides. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) PRIMA-ISi hallatavad projektikonkursid tuleks ka avaldada ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. |
(18) PRIMA-ISi hallatavad projektikonkursid ja põhjendatud otsused projektide valimise kohta tuleks ka avaldada ühtses PRIMA osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 a) PRIMA-IS peaks kiitma heaks toetuslepingu näidise, milles tuleks kindlaks määrata, kuidas üksused, mis on asutatud riikides, kes ei osale PRIMAs, peaksid andma PRIMA-ISile sobivad tagatised, mis katavad nende makseviivituse või ELi rahaliste vahendite väärkasutamise riski. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 b) PRIMA-IS peaks pidevalt mõõtma rakendatud projektide mõju. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18 c) PRIMA-IS võib lisada oma aastastesse töökavadesse täiendavaid osalemistingimusi, näiteks sätestada, et kõiki teatava konkursi raamesse kuuluvaid projekte peavad koordineerima osalevates riikide asutatud üksused. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 19 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19 a) Et tagada liidu rahaliste vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine, tuleks PRIMA-ISile anda asjakohased finantstagatised. Need tagatised peaksid olema piisavad ja proportsionaalsed. Juhul, kui tagatisi annavad osalevad riigid, peaks igaüks neist vastutama maksimumsumma eest, mis on väiksem tema rahalisest osalusest PRIMA programmis või sellega võrdne. Kogu tagasi nõutava summa maksimummäär peaks olema 200 000 000 eurot. |
Selgitus | |
Seotud muudatusettepanekuga, millega lisatakse artiklisse 8 uus lõige 1 a. | |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 20 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(20) Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui PRIMAt ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei eralda PRIMA-le rahalist toetust või teevad seda osaliselt või hilinemisega. |
(20) Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust vähendada või selle andmine peatada, kui PRIMAt ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei eralda PRIMA-le rahalist toetust või teevad seda osaliselt või hilinemisega. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 21 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(21) Osalemist PRIMA-ISi rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/20137. Siiski on PRIMA tegevusega seotud ka erivajadused, milleks on vaja ette näha erandid kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3. |
(21) Pidades silmas programmi „Horisont 2020“ üldeesmärki, milleks on Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamismaastiku suurem lihtsustamine ja ühtlustamine, tuleks avaliku sektori sisestele partnerlustele kehtestada lihtsad juhtimismudelid ja võimalikult palju vältida programmi „Horisont 2020“ eeskirjadest erinevaid eeskirju. Sellepärast reguleeritakse osalemist PRIMA-ISi rahastatud kaudsetes meetmetes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/20137. Siiski on PRIMA tegevusega seotud ka erivajadused, milleks on vaja ette näha piiratud erandid kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3. |
__________________ |
__________________ |
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81). |
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81). |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 22 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(22) Erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b ja lõikest 3 on vajalikud selleks, et võtta arvesse PRIMA geograafilisest ulatusest tingitud eripärasid, kohandades veelgi kaudsetes meetmetes osalemise minimaalseid tingimusi. Et tagada põhja- ja lõunapoolsete riikide tasakaalustatud osalus kaudsetes meetmetes, peaks erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b osalema ühisprogrammis vähemalt kolm õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas osalevas riigis ja kellest üks on asutatud liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis ja üks on asutatud kolmandas riigis, mis kas on või ei ole programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud. Erandi tegemisega määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikest 3 tagatakse, et kaudsetes meetmetes osalemise minimaalsed tingimused ei ole diskrimineerivad ettevõtjate suhtes, kes on asutatud PRIMAs osaleva riigina osalevates kolmandates riikides. Selleks et tagada, et rahastamistingimused ei ole diskrimineerivad ettevõtjate suhtes, kes on asutatud PRIMAs osaleva riigina osalevates kolmandates riikides, tuleks ette näha, et lisaks määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud ettevõtjatele on toetuskõlblikud osalevates riikides asutatud õigussubjektid. Erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artiklist 12 on vajalikud, et võimaldada laiendada koostööd ühiste projektikonkursside kaudu, mille PRIMA-IS algatab õigussubjektidega, kes ei ole kolmandad riigid ega rahvusvahelised organisatsioonid. |
(22) Erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b ja lõikest 3 on vajalikud selleks, et võtta arvesse PRIMA geograafilisest ulatusest tingitud eripärasid, kohandades veelgi kaudsetes meetmetes osalemise minimaalseid tingimusi. Et tagada põhja- ja lõunapoolsete riikide tasakaalustatud osalus kaudsetes meetmetes, peaks erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b osalema ühisprogrammis vähemalt kolm õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas osalevas riigis, mis edendab Euroopa ja Vahemere piirkonna tasakaalustatud koostööd. Erandi tegemisega määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikest 3 tagatakse, et kaudsetes meetmetes osalemise minimaalsed tingimused ei ole diskrimineerivad ettevõtjate suhtes, kes on asutatud PRIMAs osaleva riigina osalevates kolmandates riikides. Selleks et tagada, et rahastamistingimused ei ole diskrimineerivad ettevõtjate suhtes, kes on asutatud PRIMAs osaleva riigina osalevates kolmandates riikides, tuleks ette näha, et lisaks määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud ettevõtjatele on toetuskõlblikud osalevates riikides asutatud õigussubjektid. Käesoleva määrusega kehtestatud eritingimuste täitmise korral peaks erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõigetest 1 ja 2 saama PRIMA raames rahastada rahvusvahelisi organisatsioone ja üksusi, mis on asutatud riigis, mis ei kuulu PRIMAst rahastamisele. Erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artiklist 12 on vajalikud, et võimaldada laiendada koostööd ühiste projektikonkursside kaudu, mille PRIMA-IS algatab õigussubjektidega, kes ei ole kolmandad riigid ega rahvusvahelised organisatsioonid. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 23 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(23) Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõikide poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite korraldamisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära. |
(23) Lihtsustamise eesmärgil peaks kõigi poolte halduskoormus olema rangelt proportsionaalne prognoositava mõjuga. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Tuleks kehtestada ühtlustatud metoodika andmete kogumiseks osalevatelt riikidelt. Auditite korraldamisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 26 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(26) Komisjon peaks tegema vahehindamise, millega hinnatakse eelkõige PRIMA programmi kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, ja lõpphindamise ning koostama kõnealuste hindamiste kohta aruanded. |
(26) Komisjon peaks osalevate riikide seisukohti arvesse võttes tegema vahehindamise, millega hinnatakse eelkõige PRIMA programmi kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, ja lõpphindamise ning koostama kõnealuste hindamiste kohta aruanded. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 27 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(27) Komisjoni nõudel peaksid PRIMA-IS ja osalevad riigid esitama kõik andmed, mida komisjon vajab PRIMA hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks. |
(27) Komisjoni nõudel peaksid PRIMA-IS ja osalevad riigid esitama ühtlustatud vormingus kõik andmed, mida komisjon vajab PRIMA hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 28 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(28) Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteemide ja -tegevuse integreerimist ning kooskõlastamist Vahemere piirkonna riikides veevarustus- ja toidusüsteemide valdkonnas. Peamiste kitsaskohtade süsteemsuse tõttu on Vahemere piirkonna riikides esinevate probleemide lahendamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsiooni maht tohutu. Teadusuuringute ja innovatsiooni kohaldamisala on keerukas, hõlmab mitut valdkonda ning nõuab mitme osalejaga ja piiriülest lähenemisviisi. Suurt hulka osalevaid riike hõlmav koostööpõhine lähenemisviis võib aidata suurendada nõutavat mahtu ja ulatust, koondades rahalisi ja intellektuaalseid ressursse. Kuna eesmärk on seetõttu kõige paremini saavutatav liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused Euroopa järjepideva toetusega, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeerijaid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(28) Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteemide ja -tegevuse integreerimist ning kooskõlastamist Vahemere piirkonna riikides säästva põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ja integreeritud veemajanduse valdkonnas. Peamiste kitsaskohtade süsteemsuse tõttu on Vahemere piirkonna riikides esinevate probleemide lahendamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsiooni maht tohutu. Teadusuuringute ja innovatsiooni kohaldamisala on keerukas, hõlmab mitut valdkonda ning nõuab mitme osalejaga ja piiriülest lähenemisviisi. Suurt hulka osalevaid riike hõlmav koostööpõhine lähenemisviis võib aidata suurendada nõutavat mahtu ja ulatust, koondades rahalisi ja intellektuaalseid ressursse. Kuna eesmärk on seetõttu kõige paremini saavutatav liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused Euroopa järjepideva toetusega, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeerijaid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liit osaleb partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (edaspidi „PRIMA“), mida viivad ühiselt ellu [Hispaania, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik ja Tuneesia] (edaspidi „osalevad riigid“), kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. |
1. Liit osaleb partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (edaspidi „PRIMA“), mida viivad ühiselt ellu [Hispaania, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Tuneesia] (edaspidi „osalevad riigid“), kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Egiptus, Liibanon ja Maroko saavad osalevateks riikideks, kui nad sõlmivad liiduga rahvusvahelised kokkulepped, milles sätestatakse nende PRIMAs osalemise tingimused. |
2. Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Maroko saavad osalevateks riikideks, kui nad sõlmivad liiduga teadus- ja tehnoloogiaalased rahvusvahelised kokkulepped, milles sätestatakse nende PRIMAs osalemise tingimused. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. PRIMAs võib osaleda iga liikmesriik ja iga programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riik, keda lõikes 1 ei ole nimetatud, tingimusel et ta vastab käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Kui riik täidab selle tingimuse, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina. |
3. PRIMAs võib osaleda iga liikmesriik ja iga programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riik, keda lõikes 1 ei ole nimetatud, tingimusel et ta vastab käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punktis c ja eelkõige artikli 11 lõikes 5 sätestatud tingimustele. Kui riik täidab need tingimused, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. PRIMAs võib osaleda iga programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmas riik, keda ei ole lõikes 2 nimetatud, juhul kui: |
4. PRIMAs võib osaleda iga programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmas riik, keda ei ole lõikes 2 nimetatud, juhul kui: |
(a) ta vastab käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele; |
a) ta vastab käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele ja eelkõige täidab artikli 11 lõikes 5 sätestatud nõudeid; |
(b) PRIMA-IS kiidab heaks tema osalemise PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast, ja |
b) PRIMA-IS kiidab heaks tema osalemise PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast, ja |
(c) ta sõlmib liiduga rahvusvahelise kokkuleppe, milles sätestatakse tema PRIMAs osalemise tingimused. |
c) ta sõlmib liiduga rahvusvahelise kokkuleppe, milles sätestatakse tema PRIMAs osalemise tingimused. |
Kui riik täidab esimeses lõigus sätestatud nõuded, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina. |
Kui riik täidab esimeses lõigus sätestatud nõuded, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. PRIMA üldeesmärk on töötada välja põhjaliku katse- ja tutvustusetapi läbinud ühised uuenduslikud lahendused Vahemere piirkonna riikide veevarustus- ja toidusüsteemide jaoks, et muuta need kliimale vastupidavamaks, tulemuslikumaks, kulutõhusamaks ja säästvamaks ning toetada ennetavalt toitumis-, tervise-, heaolu- ja rändeprobleemide lahendamist. |
1. Vastavalt programmi „Horisont 2020“ prioriteetidele on PRIMA üldeesmärk suurendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning arendada teadmisi ja ühiseid uuenduslikke lahendusi Vahemere piirkonna riikide säästvate põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ja integreeritud veemajanduse jaoks, et muuta need kliimale vastupidavamaks, tõhusamaks, kulutõhusamaks ning keskkonnaalaselt ja sotsiaaselt säästvamaks ning toetada ennetavalt veenappuse, toiduga kindlustatuse, toitumis-, tervise-, heaolu- ja rändeprobleemide lahendamist. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. PRIMA täidab üldeesmärgi saavutamise soodustamiseks järgmisi erieesmärke: |
2. PRIMA täidab üldeesmärgi saavutamise soodustamiseks järgmisi erieesmärke: |
i) stabiilse ja pikaajalise ühtse strateegilise kava väljatöötamine veevarustus- ja toidusüsteemide valdkonnas; |
i) Vahemere piirkonna säästvate põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ja integreeritud veemajanduse stabiilse ja pikaajalise ühtse strateegilise kava väljatöötamine; |
ii) kõikide riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide suunamine selle strateegilise kava täitmisele; |
ii) kõigi asjakohaste riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide suunamine strateegilise kava täitmisele ja nimetatud programmide kooskõlastamine; |
iii) kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate struktuurne kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks; |
iii) kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks; |
iii) kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks; |
iv) kõikide osalejate, sealhulgas VKEde, kõrgkoolide, vabaühenduste ja kohalike teaduskeskuste teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamine rahastamise ja rakendamise valdkonnas. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liidu rahaline toetus PRIMA-le, sealhulgas EFTA assigneeringud, on 200 000 000 eurot, mis vastab osalevate riikide panusele. |
1. Liidu rahaline toetus PRIMA-le, sealhulgas EFTA assigneeringud, on 200 000 000 eurot ja vastab osalevate riikide panusele. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud nõukogu otsusega 2013/743/EL8 programmi „Horisont 2020“ rakendamiseks kehtestatud eriprogrammi asjaomastele osadele, ja eelkõige II osast „Juhtpositsioon tööstuses“ ja III osast „Ühiskondlikud väljakutsed“, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61. |
2. Lõikes 1 osutatud liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud nõukogu otsusega 2013/743/EL8 programmi „Horisont 2020“ rakendamiseks kehtestatud eriprogrammi asjaomastele osadele, ja eelkõige II osast „Juhtpositsioon tööstuses“ ja III osast „Ühiskondlikud väljakutsed“, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61. |
__________________ |
__________________ |
8 Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965). |
8 Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965). |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. PRIMA rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“) kasutab liidu rahalist toetust: |
3. PRIMA rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“) kasutab lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust: |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) PRIMA-ISi halduskulude katmiseks kuni 5 % ulatuses liidu rahalisest toetusest. |
b) PRIMA-ISi halduskulude katmiseks kuni 6% ulatuses lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest. |
Selgitus | |
Sarnaselt Euroopa ja arenguriikide vahelise kliiniliste uuringute partnerlusprogrammiga. | |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liidu rahalise toetuse saamise tingimused on järgmised: |
1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse saamise tingimused on järgmised: |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) osalevad riigid või nende määratud organisatsioonid määravad PRIMA-ISiks juriidilisest isikust üksuse, nagu osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis vi. PRIMA-IS vastutab PRIMA tõhusa rakendamise, liidu rahalise osaluse, samuti vajaduse korral osalevate riikide osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve ning kõikide PRIMA eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmise tagamise eest; |
b) osalevad riigid või nende määratud organisatsioonid määravad PRIMA-ISiks juriidilisest isikust üksuse, nagu osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis vi. PRIMA-IS vastutab PRIMA tõhusa rakendamise, artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise osaluse, samuti vajaduse korral osalevate riikide osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve ning kõikide PRIMA eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmise tagamise eest; |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) iga osalev riik on kohustatud osalema PRIMA rahastamises; |
c) iga osalev riik on kohustatud osalema PRIMA rahastamises, andes asjakohase protsendi kogusummast; |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) PRIMA-IS tõendab oma suutlikkust PRIMAt rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ning teostada selle kasutuse üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; |
d) PRIMA-IS tõendab oma suutlikkust PRIMAt rakendada, sealhulgas artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ning teostada selle kasutuse üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) PRIMA juhtimismudeli loomine kooskõlas artikliga 12; |
e) PRIMA tõhusa juhtimismudeli loomine kooskõlas artikliga 12; |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. PRIMA rakendamise ajal kehtivad liidu rahalise toetuse saamiseks ka järgmised tingimused: |
2. PRIMA rakendamise ajal kehtivad artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse saamiseks ka järgmised tingimused: |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon hindab osalevate riikide võetud kohustuste täitmist, eelkõige kahe esimese PRIMA aastase töökava vältel. Hindamise järel vaadatakse kooskõlas artikliga 9 läbi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu maksimaalne toetus. |
3. Komisjon hindab osalevate riikide võetud kohustuste täitmist, eelkõige kahe esimese PRIMA aastase töökava vältel. Hindamise järel võib artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu maksimaalse rahalise toetuse kooskõlas artikliga 9 läbi vaadata. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) rahaline toetus liidu toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvele, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 3 punktis b. |
c) rahaline või mitterahaline toetus liidu rahalise toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvele, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 3 punktis b. |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud mitterahalised toetused hõlmavad kulusid, mis osalevatel riikidel tekivad riiklike rahastamisasutuste kaudu artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse teostamisel ja millest arvestatakse maha liidu otsene ja kaudne rahaline osalus nende kuludele kandmises. |
3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud mitterahalised toetused hõlmavad kulusid, mis osalevatel riikidel tekivad riiklike rahastamisasutuste kaudu artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse teostamisel ja millest arvestatakse maha liidu poolne otsene ja kaudne rahaline osalus nende kuludele kandmises. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Lõike 2 punktides a ja b osutatud toetused, mida arvestatakse osalevate riikide osalusena, makstakse esimese PRIMA aastase töökavaga hõlmatud tegevuste jaoks pärast käesoleva otsuse jõustumist ja pärast seda, kui PRIMA-IS on järgmised aastased töökavad vastu võtnud. |
5. Lõike 2 punktides a, b ja c osutatud toetused, mida arvestatakse osalevate riikide osalusena, makstakse pärast aastase töökava vastuvõtmist. Kui aastane töökava võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud võrdlusaasta jooksul, võib toetus, millele on osutatud lõike 2 punktis c ja mida arvestatakse osalevate riikide osalusena aastases töökavas, koosneda maksetest, mida on tehtud alates sama aasta 1. jaanuarist. |
|
Erandina esimesest lõigust võivad toetused, millele on osutatud lõike 2 punktis c ja mida arvestatakse osalevate riikide osalusena esimeses aastases töökavas, koosneda maksetest, mis on tehtud pärast käesoleva otsuse jõustumist. |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. PRIMA toetab järgmist tegevust: |
1. PRIMA toetab mitmesuguseid teadus- ja innovatsioonitegevusi ja -meetmeid, nagu on kindlaks määratud PRIMA aastases töökavas, käsitledes erinevaid tehnoloogilise valmisoleku tasemeid ning tagades sobiva tasakaalu väikeste ja suurte projektide vahel, kasutades selleks järgmist: |
a) kaudsed meetmed määruse (EL) nr 1290/2013 ja määruse (EL) nr 1291/2013 tähenduses, mida rahastab PRIMA-IS kooskõlas artikliga 7 peamiselt PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel antavate toetustena, sealhulgas |
a) kaudsed meetmed määruse (EL) nr 1290/2013 ja määruse (EL) nr 1291/2013 tähenduses, mida rahastab PRIMA-IS kooskõlas artikliga 7 peamiselt PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel antavate toetustena, sealhulgas |
i) teadus- ja innovatsioonimeetmed, samuti innovatsioonimeetmed, sealhulgas näidisprojektid, katsetehased, katsetamine, turustuseelsed kasutusnäited, mis on seotud eelkõige kõrgemate tehnoloogilise valmisoleku tasemetega; |
i) teadus- ja innovatsioonimeetmed; |
ii) koordineerimis- ja toetusmeetmed, mis keskenduvad levitus- ja teavitustegevusele PRIMA edendamiseks ja selle mõju suurendamiseks; |
ii) koordineerimis- ja toetusmeetmed, mis keskenduvad levitus- ja teavitustegevusele PRIMA edendamiseks ja selle mõju suurendamiseks; |
b) tegevus, mida osalevad riigid rahastavad liidu toetuseta oma riiklike rahastamisasutuste kaudu ning mis on üha rohkem seotud ka kõrgemate tehnoloogilise valmisoleku tasemetega ja hõlmavad järgmist: |
b) tegevus, mida osalevad riigid rahastavad liidu toetuseta ning mis hõlmab järgmist: |
i) tegevus, mis valitakse välja PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel ning mida haldavad riiklikud rahastamisasutused osalevate riikide riiklike programmide raames, eraldades rahalist toetust peamiselt toetuste vormis; |
i) tegevus, mis valitakse välja PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel ning mida haldavad riiklikud rahastamisasutused osalevate riikide riiklike programmide raames, eraldades rahalist toetust peamiselt toetuste vormis; |
ii) osalevate riikide riiklike programmide kohane tegevus. |
ii) osalevate riikide riiklike programmide, sealhulgas riikidevaheliste projektide kohane tegevus. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. PRIMAt rakendatakse aastaste töökavade alusel, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist eelmise aasta lõpuks. Erandina võib PRIMA 2018. aasta töökava vastu võtta 31. märtsiks 2018. PRIMA-IS teeb aastase töökava avalikult kättesaadavaks. |
2. PRIMAt rakendatakse aastaste töökavade alusel, mis hõlmavad teatava aasta (nn vaatlusaasta) 1. jaanuarist 31. detsembrini käivitatavat tegevust. PRIMA-IS võtab aastase töökava vastu vaatlusaasta 31. märtsiks pärast komisjonilt heakskiidu saamist põhjendamatu viivituseta. Kui komisjon ei vasta töökava ettepaneku heakskiitmise taotlusele ühe kuu jooksul, loetakse töökava heakskiidetuks ning PRIMA-IS teeb aastase töökava avalikult kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Aastased töökavad tehakse kättesaadavaks programmi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogrammi vastavatele programmikomiteedele. |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 2 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 b. Kõik PRIMA toetatavad tegevused vastavad rahvusvahelisele õigusele ja liidu õigusele ning neid rakendab asutus, keda liit on sellel eesmärgil tunnustanud pädeva asutusena. |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 2 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 c. Tegevust, millele on osutatud lõike 1 punktides a ja b, võib käivitada vaatlusaastal ainult pärast aastase töökava vastuvõtmist. |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 2 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 d. Kui aastane töökava võetakse vastu vaatlusaastal, võib artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest hüvitada PRIMA-ISi halduskulud, mis on tekkinud alates selle vaatlusaasta 1. jaanuarist kooskõlas aastase töökavaga. |
|
Erandina esimesest lõigust võib artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest hüvitada PRIMA-ISi halduskulud, mis on tekkinud alates käesoleva otsuse jõustumisest kooskõlas esimese aastase töökavaga. |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Tegevusi võidakse rahastada PRIMA raames ainult siis, kui need on ette nähtud PRIMA aastases töökavas. PRIMA aastases töökavas tehakse vahet lõike 1 punktis a osutatud tegevuse, sama lõike punktis b osutatud tegevuse ja PRIMA-ISi halduskulude vahel. Selles esitatakse nendele vastavate kulude prognoosid, samuti eelarveeraldised liidu toetusest rahastatavale tegevusele ning osalevate riikide riiklike rahastamisasutuste kaudu liidu toetuseta rahastatavale tegevusele. PRIMA aastases töökavas esitatakse ka osalevate riikide artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud mitterahalise toetuse hinnanguline väärtus. |
3. Tegevusi võidakse rahastada PRIMA raames ainult siis, kui need on ette nähtud PRIMA aastases töökavas. PRIMA aastases töökavas tehakse vahet lõike 1 punktis a osutatud tegevuse, sama lõike punktis b osutatud tegevuse ja PRIMA-ISi halduskulude vahel. Selles esitatakse nendele vastavate kulude prognoosid, samuti eelarveeraldised artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest rahastatavale tegevusele ning osalevate riikide poolt artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta rahastatavale tegevusele. PRIMA aastases töökavas esitatakse ka osalevate riikide artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud mitterahalise toetuse hinnanguline väärtus. |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3 a. Teatava aasta muudetud aastastes töökavades ning järgnevate aastate aastastes töökavades võetakse arvesse eelnenud projektikonkursside tulemusi. Neis tuleb püüda vähendada teaduslike teemade ebapiisavat käsitlemist, eelkõige selliste teemade puhul, mida esialgselt käsitleti lõike 1 punkti b kohases tegevuses, kuid mida ei olnud võimalik piisavalt rahastada. |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Tegevuse, mida osalevad riigid rahastavad oma riiklike rahastamisasutuste kaudu liidu toetuseta, võib lisada PRIMA aastasesse töökavasse alles pärast seda, kui need on PRIMA-ISi korraldatud sõltumatu välishindamise alusel saanud PRIMA ühisprogrammi eesmärkidel põhinevas rahvusvahelises vastastikuses eksperdihinnangus positiivse tulemuse. |
5. Tegevuse, mida osalevad riigid rahastavad ilma artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta, võib lisada PRIMA aastasesse töökavasse alles pärast seda, kui need on PRIMA-ISi korraldatud sõltumatu välishindamise alusel saanud PRIMA ühisprogrammi eesmärkidel põhinevas rahvusvahelises vastastikuses eksperdihinnangus positiivse tulemuse. |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. PRIMA aastasesse töökavasse lisatud tegevused, mida osalevad riigid rahastavad oma riiklike rahastamisasutuste kaudu liidu toetuseta, viiakse ellu kooskõlas ühiste põhimõtetega, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Ühistes põhimõtetes võetakse arvesse käesolevas otsuses, määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotises ja määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu vastastikuse hindamise ja valiku põhimõtteid. PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu ka osalevate riikide PRIMA-ISile esitatavaid aruandeid käsitlevad nõuded, sealhulgas iga tegevusega seotud näitajate suhtes. |
6. PRIMA aastasesse töökavasse lisatud tegevused, mida osalevad riigid rahastavad ilma artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta, viiakse ellu kooskõlas ühiste põhimõtetega, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Ühistes põhimõtetes võetakse arvesse käesolevas otsuses, määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotises ja määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu vastastikuse hindamise ja valiku põhimõtteid. PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu ka osalevate riikide PRIMA-ISile esitatavaid aruandeid käsitlevad nõuded, sealhulgas iga tegevusega seotud näitajate suhtes. |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tegevus vastab lisaks lõikes 6 osutatud ühistele põhimõtetele ka järgmistele tingimustele. |
7. Lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tegevus vastab lisaks lõikes 6 osutatud ühistele põhimõtetele ka järgmistele tingimustele. |
a) Taotlused esitatakse rahvusvaheliste projektide kohta, milles osaleb vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas osalevas riigis, kusjuures: |
a) Taotlused esitatakse rahvusvaheliste projektide kohta, milles osaleb vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevateks riikideks kooskõlas käesoleva otsusega, kusjuures: |
i) üks on asutatud liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis ja |
i) üks on asutatud liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, mis ei ole hõlmatud alapunktiga ii ja |
ii) üks on asutatud kolmandas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevaks riigiks kooskõlas käesoleva otsusega. |
ii) üks on asutatud kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 1 lõikes 2 või mis piirneb Vahemerega. |
b) Taotlused valitakse välja rahvusvahelise projektikonkursi alusel kaheetapilises menetluses. Esimeses etapis vaadatakse riigi või rahvusvahelisel tasandil läbi taotlused, mille on esitanud asjaomaste riiklike programmide raames toetuskõlblikud õigussubjektid. Teises etapis tehakse PRIMA-ISi korraldatud ühekordne sõltumatu rahvusvaheline vastastikune hindamine. Selles etapis hinnatakse taotlusi vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abil järgmiste kriteeriumide alusel: rakendamise tipptase, mõju, kvaliteet ja tõhusus. |
b) Taotlused valitakse välja rahvusvahelise projektikonkursi alusel ja neid hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abil järgmiste kriteeriumide alusel: rakendamise tipptase, mõju, kvaliteet, jätkusuutlikkus ja tõhusus. |
c) Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Valiku teeb PRIMA-IS selle paremusjärjekorra alusel. Osalevad riigid lepivad kokku piisava rahastamisviisi, mis võimaldab suurendada selle paremusjärjestuse alusel rahastatavate taotluste arvu, eraldades eelkõige reservsummad riigi rahalisse panusesse, millega riigid toetavad projektikonkursse. |
c) Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Valiku teeb PRIMA-IS ning selle puhul järgitakse paremusjärjekorda. Osalevad riigid lepivad kokku piisava rahastamisviisi, mis võimaldab suurendada selle paremusjärjestuse alusel rahastatavate taotluste arvu, eraldades eelkõige reservsummad riigi rahalisse panusesse, millega riigid toetavad projektikonkursse. Juhul kui ühte või mitut projekti ei ole võimalik rahastada, võidakse valida paremusjärjestuses vahetult järgnenud projektid. |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 8 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
8 a. Kõik projektikonkursid, taotlused ja projektid tehakse programmi „Horisont 2020“ andmebaasis eCORDA viivitamatult kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 9 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
9 a. Suurema mõju saavutamiseks püütakse saavutada kooskõlastamine PRIMA ja muude programmi „Horisont 2020“ alla kuuluvate teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide. näiteks EIT Food KIC, ja muude liidu vahendite, näiteks Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi vahel ning võimalike kattuvuste vältimine. |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b on osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas osalevas riigis, kusjuures: |
2. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b on osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevateks riikideks kooskõlas käesoleva otsusega, kusjuures: |
a) üks on asutatud liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis ja |
a) üks on asutatud liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, mis ei ole hõlmatud punktiga b ja |
b) üks on asutatud kolmandas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevaks riigiks kooskõlas käesoleva otsusega. |
b) üks on asutatud kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 1 lõikes 2 või mis piirneb Vahemerega. |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Lisaks osalejatele, kes on toetuskõlblikud vastavalt määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõikele 1, on toetuskõlblik iga õigussubjekt, kes on asutatud osalevas riigis. |
4. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõigetest 1 ja 2 on PRIMA-ISi toetuse saamiseks kõlblikud järgmised osalejad: |
|
a) iga õigussubjekt, kes on loodud liidu õiguse kohaselt ja asutatud osalevas riigis; |
|
b) iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punktis 12. |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 a. Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, mis ei ole kõlblikud rahastamiseks PRIMA-ISi kaudu, võib rahastamist lubada, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: |
|
a) PRIMA-IS peab osalemist tegevuse läbiviimiseks oluliseks; |
|
b) selline rahastamine on ette nähtud kahepoolse teaduslik-tehnoloogilise lepingu või muu kokkuleppega Euroopa Liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel. |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 b. Liidu seaduse kohaselt loodud juriidilise isiku puhul, mis on asutatud riigis, mis ei ole osalev riik, võib rahastamist PRIMA-ISi kaudu lubada, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: |
|
a) PRIMA-IS peab osalemist tegevuse läbiviimiseks oluliseks; |
|
b) PRIMA-ISi ja kolmanda riigi vahel, kus juriidiline isik on asutatud, on sõlmitud ajutise rahastamise kokkulepe. |
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 c. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 18 kohaldamist, võib kohaldatavas toetuslepingu näidises näha ette, et õigussubjektid, kes on asutatud riikides, kes ei ole osalevad riigid, ja keda rahastatakse PRIMA-ISist, peavad samuti esitama asjakohased finantstagatised, et tagada kõikide liidule võlgnetavate summade sissenõudmise vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012. |
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 d. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1290/2013 kohaldamist, ja võttes arvesse PRIMA eripära, võib PRIMA-IS lisada oma aastastesse töökavadesse uued osalemistingimused, mis puudutavad sellist liiki üksusi, kes võivad olla kaudsete meetmete koordineerijad. |
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artiklist 12 võib PRIMA-IS, juhul kui PRIMA aastane töökava hõlmab sellist tegevust, algatada ühiseid projektikonkursse koos kolmandate riikidega, kes ei ole osalevad riigid, või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega, rahvusvaheliste organisatsioonide või muude kolmandate isikutega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artiklis 12 sätestatud eeskirjadega. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Kui finantstagatisi annavad osalevad riigid, peab iga riik vastutama maksimumsumma eest, mis on väiksem tema rahalisest osalusest PRIMA programmis või sellega võrdne. Kogu tagasi nõutava summa maksimummäär on 200 000 000 eurot. |
Selgitus | |
Osalevate riikide finantstagatised peavad olema nõuetekohased, st piisavad ja proportsionaalsed. | |
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kui PRIMAt ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib komisjon liidu osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada vastavalt PRIMA tegelikule rakendamisele. |
1. Kui PRIMAt ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib komisjon artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada vastavalt PRIMA tegelikule rakendamisele. |
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui osalevad riigid ei osale rahaliselt PRIMAs või osalevad osaliselt või viivitusega, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada, võttes arvesse osalevate riikide poolt PRIMA rakendamiseks eraldatud summat. |
2. Kui osalevad riigid ei osale rahaliselt PRIMAs või osalevad osaliselt või viivitusega, võib komisjon artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada, võttes arvesse osalevate riikide poolt PRIMA rakendamiseks eraldatud summat. |
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) üldkogu; |
a) järelevalvenõukogu, millel on esimees ja kaasesimees; |
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) haldusnõukogu; |
b) juhtkomitee; |
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) sekretariaat; |
c) sekretariaat, mida juhib direktor; |
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
d) teadusnõukogu. |
d) teaduslik nõuandekomitee. |
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
PRIMA-ISi juhib üldkogu, kus on esindatud kõik osalevad riigid. Üldkogu on PRIMA-ISi otsuseid tegev organ. |
PRIMA-ISi juhib järelevalvenõukogu, kus on esindatud kõik osalevad riigid. Järelevalvenõukogu on PRIMA-ISi otsuseid tegev organ. Järelevalvenõukogu tagab, et Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt ja ajakohaselt PRIMA programmist. |
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Üldkogu võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu: |
Järelevalvenõukogu võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu: |
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c a) Järelevalvenõukogu kontrollib, kas artikli 1 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, ning teavitab sellest komisjoni. |
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Üldkogu annab heakskiidu programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata muu kui artikli 1 lõikes 2 nimetatud kolmanda riigi osalemiseks PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast. |
Järelevalvenõukogu annab heakskiidu programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata muu kui artikli 1 lõikes 2 nimetatud kolmanda riigi osalemiseks PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast. |
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Järelevalvenõukogu otsustab, milline on asjakohane protsent kogusummast vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõike 1 punktile c. |
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Igal osaleval riigil on üldkogus üks hääl. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab üldkogu otsused vastu vähemalt 75 % häälteenamusega. Heakskiit programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata muu kui artikli 1 lõikes 2 nimetatud kolmanda riigi osalemisele PRIMAs antakse ühehäälselt. |
Igal osaleval riigil on järelevalvenõukogus üks hääl. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab järelevalvenõukogu otsused vastu vähemalt 75 % kehtivatest häältest. |
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liit, mida esindab komisjon, kutsutakse vaatlejana kõikidele üldkogu koosolekutele ja ta võib osaleda aruteludel. Talle edastatakse kõik vajalikud dokumendid. |
Liit, mida esindab komisjon, kutsutakse vaatlejana kõikidele järelevalvenõukogu koosolekutele ja ta võib osaleda aruteludel. Talle edastatakse kõik vajalikud dokumendid. |
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
PRIMA-IS tagab oma institutsiooniliste eesmärkide täitmisel piisava teabevahetuse Euroopa Parlamendiga. |
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Üldkogu määrab kindlaks haldusnõukogu liikmete arvu, mis on vähemalt viis, ja nimetab liikmed ametisse. Haldusnõukogu teeb PRIMA-ISi sekretariaadi üle järelevalvet. |
3. Järelevalvenõukogu määrab kindlaks juhtkomitee liikmete arvu, mis on vähemalt viis, ja nimetab liikmed ametisse. Juhtkomitee teeb PRIMA-ISi sekretariaadi üle järelevalvet. |
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Üldkogu loob PRIMA-ISi sekretariaadi kui PRIMA täitevorgani. |
PRIMA-ISi sekretariaat on PRIMA täitevorgan. |
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) haldab liidu ja osalevate riikide rahalisi toetusi ja annab aru nende kasutamise kohta; |
d) haldab artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust ja osalevate riikide rahalisi toetusi ja annab aru nende kasutamise kohta; |
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt f a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
f a) tagab PRIMA tegevuse läbipaistvuse. |
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Üldkogu nimetab ametisse teadusnõukogu, mis koosneb osalevate riikide sõltumatutest ekspertidest, kes on pädevad PRIMAga seotud valdkondades. Üldkogu määrab kindlaks teadusnõukogu liikmete arvu, nende hääletamisõigused ja nimetamise korra kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 40. |
Järelevalvenõukogu nimetab ametisse teadusliku nõuandekomitee, mis koosneb osalevate riikide sõltumatutest ekspertidest, kes on pädevad PRIMAga seotud valdkondades. Järelevalvenõukogu määrab kindlaks teadusliku nõuandekomitee liikmete arvu, nende hääletamisõigused ja nimetamise korra kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 40. |
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Üldkogu võib moodustada teaduskomitee alla kuuluvad eritöörühmad, kuhu kutsutakse täiendavaid sõltumatuid eksperte eriülesannete täitmiseks. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Läbipaistvuse ja aruandekohustuse huvides tuleks vältida liiga paljude rühmade loomist. | |
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 3 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Teadusnõukogu täidab järgmisi ülesandeid: |
Teaduslik nõuandekomitee täidab järgmisi ülesandeid: |
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 3 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) üldkogu nõustamine strateegiliste prioriteetide ja vajaduste valdkonnas; |
a) järelevalvenõukogu nõustamine strateegiliste prioriteetide ja vajaduste valdkonnas; |
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 3 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) üldkogu nõustamine PRIMA aastase töökava projekti sisu ja ulatuse teemal teaduslikust ja tehnilisest vaatenurgast; |
b) järelevalvenõukogu nõustamine PRIMA aastase töökava projekti sisu ja ulatuse teemal teaduslikust ja tehnilisest vaatenurgast; |
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 5 – lõik 3 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(d) vajaduse korral üldkogule soovituste andmine eriallkomiteede, töökondade ja eritöörühmade moodustamiseks. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Läbipaistvuse ja aruandekohustuse huvides tuleks vältida liiga paljude rühmade loomist. | |
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon sooritab PRIMA vahehindamise hiljemalt 30. juuniks 2022. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab hindamistulemusi ja komisjoni märkusi. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
1. Komisjon sooritab PRIMA vahehindamise hiljemalt 30. juuniks 2022 sõltumatute ekspertide abiga. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab hindamistulemusi ja komisjoni märkusi. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
- [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
SELETUSKIRI
Barcelona protsessi ja selle deklaratsiooniga algatati 1995. aastal ambitsioonikas programm Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluseks, mille eesmärk oli luua rahu, stabiilsuse ja majandusliku heaolu piirkond. Koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas hakati pidama väga oluliseks selle protsessi algusest peale.
Aastal 2007, kui alustati Barcelona protsessi käivitamisest oli möödunud 12 aastat ja selle toeks oli võetud kasutusele uuem vahend, nimelt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, avaldas Euroopa – Vahemere piirkonna riikide ministrite kõrghariduse ja teadusuuringute konverents ambitsioonika dokumendi, Kairo deklaratsiooni, milles teadusuuringud ja innovatsioon kuulutati Euroopa – Vahemere piirkonna koostöö prioriteetseks sektoriks.
Aprillis 2012 Barcelonas korraldatud Euroopa ja Vahemere piirkonna teadusuuringute ja innovatsiooni konverentsil tõdesid Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Vahemere piirkonna partnerriigid, et kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni alane koostöö on ainus vahend, millega saaks Vahemere mõlemal kaldal luua sotsiaalset ja majanduslikku arengut.
2014. aasta detsembris kiitsid mõlemad ELi kaasseadusandjad – nõukogu ja Euroopa Parlament – heaks ettepaneku luua partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA), palusid komisjonil koostada ettepaneku algatuse rakendamiseks ja teatasid, et peavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 185 sellele sobivaks õiguslikuks aluseks.
18. oktoobril 2016 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku luua kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 185 uus avaliku sektori sisene partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA), milles keskendutakse kahele selle piirkonna jaoks olulisele kesksele sotsiaal-majanduslikule probleemile, nimelt põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele ja veevarude majandamisele.
Raportöör rõhutab, et kuna praegune sotsiaalne ja poliitiline olukord Vahemere piirkonnas on ebastabiilne, tuleks mõelda sellele, milliste probleemidega ELi naaberriikide majandused kokku puutuvad ja millised on võimalused säästva arengu võimendamiseks selles piirkonnas. Vahemere riikide elanike üks peamisi nõudmisi on elutingimuste paranemine, kuna mitmemõõtmeliselt ebakindel olukord teeb nende elu igapäevaselt väga haavatavaks. Toidu ja vee kättesaadavus on sellel alal määravad probleemid, mis on omavahel seotud, ning juurdepääsu kindlustamine toidule ja veele on selles piirkonnas ülimalt tähtis nii poliitilisest, sotsiaalsest kui ka majanduslikust vaatenurgast.
Raportöör rõhutab sellega seoses asjaolu, et relvastatud konfliktid, poliitiline ebastabiilsus, kliimamuutused, jätkusuutmatu ressursside juhtimine ja kiiresti kasvav elanikkond on kõige kriitilisemad tegurid, mis suurendavad rännet. Selles mõttes tunnistab raportöör partnerlusraamistikul põhinevat lähenemisviisi, et otsida vahetule rändesurvele lühiajalisi lahendusi, ning samuti sügavamat investeerimist, et tegeleda rände ja sunniviisilise ümberasumise algpõhjustega.
Raportöör toetab PRIMA üldist eesmärki, see tähendab, programmi „Horisont 2020“ eeskirjade kohase ühise programmi rakendamist, et töötada välja ja võtta vastu uuenduslikke ja integreeritud lahendusi tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks Vahemere piirkonna põllumajandusliku toidutööstuse süsteemides ja veevarude majandamises. PRIMA aluspõhimõte on kooskõlas hiljuti kokkulepitud säästva arengu eesmärkide ja tulevase Euroopa säästva arengu strateegiaga. Sellega seoses rõhutab raportöör, et vesi on avalik hüve ning juurdepääs veele ja kanalisatsioonile on üks põhilistest inimõigustest.
Raportöör on seisukohal, et PRIMA, kui avaliku sektori sisene teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna partnerlus peab keskenduma ainuüksi tsiviilkasutusele, nagu on sätestatud määruse nr 1291/2013 artiklis 19 (2). Sellega seoses peaks kogu PRIMA teadusuuringute ja innovatsooni alane tegevus järgima eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. See tegevus peaks olema kooskõlas kõigi juriidiliste kohustustega, sealhulgas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga, eelkõige selle artikliga 73, milles käsitletakse mitteautonoomseid territooriume.
Raportöör on samuti täiesti nõus PRIMA üldeesmärgiga, nimelt aidata kaasa jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule Euroopa – Vahemere partnerluse raames, ning selle konkreetse eesmärgiga koordineerida, tugevdada, süvendada, laiendada ja ühtlustada praegu killustatud põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ja veevarude majandamise alaseid teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikke programme, kasutades selleks paljude osalistega, mitmemõõtmelist, terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi.
Ta on seisukohal, et PRIMA pakub teadusdiplomaatia vallas võimalusi, mis võivad koostöö edendamise ja konfliktide ennetamise, usalduse taastamise ja ühise arusaamise tugevdamise kaudu toota kõikjal riikides lisaväärtust. Raportöör on samuti seisukohal, et eelseisvatel projektidel võib olla ka muud sotsiaal-majanduslikku ja poliitilist mõju, nimelt kohaliku arengu edendamist maapiirkondades toidu ja veega kindlustatuse tagamiseks ökoloogiliselt säästval viisil, töökohtade loomist, ärivõimalusi ja toetust väikepõllumajandustootjatele.
Raportöör märgib ka, et kuna PRIMA on mõeldud avatud innovatsiooni algatusena, saaks PRIMA tulemusi kõige laiemalt levitada, mis annaks Euroopa – Vahemere lõppkasutajatest kogukondadele ja ettevõtjatele rohkem konkreetseid eeliseid ning edendaks Vahemere riikide vahelist dialoogi.
Raportöör pooldab komisjoni ettepanekut, millega soovitakse luua kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185 10 aasta pikkune partnerlus (kuni 31. detsembrini 2028). PRIMA rahastamiseks eraldatakse teadusuuringute raamprogrammi „Horisont 2020“ kaudu 200 miljonit eurot. ELi panust hakkab haldama PRIMA-IS (rakendamise struktuur), mille panus on 200 miljonit eurot võrdselt panusega, mida on kohustunud tegema osalevad riigid. Raportöör märgib ka, et on vaja kehtestada erandid eeskirjadele, mis reguleerivad osalemist programmis „Horisont 2020“, nii et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid partnerlusega liituda.
Praeguste arengute kohaselt ning vastavalt riikide väljendatud kohustustele, millega raportöör arvestas, võtavad PRIMA ühiselt kasutusele Vahemere mõlemal kaldal 14 riiki, millel on sõltuvalt nende osalemisest programmis „Horisont 2020“ erinev staatus, nimelt üheksa liikmesriiki (Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Malta, Portugal ja Hispaania), kaks assotsieerunud riiki (Iisrael ja Tuneesia) ja neli kolmandat riiki (Jordaania, Maroko, Egiptus ja Liibanon).
Raportöör ei jaga komisjoni seisukohta, et PRIMA kaudu rahastatud projektides tuleks pöörata tähelepanu eelkõige kõrgematele tehnoloogilise valmisoleku tasemetele. Ta usub, et seda tuleks otsustada vastavalt iga-aastasesse tööplaani lisatud erinevate taotluste / projektide vajadustele. Lisaks leiab raportöör, et ka muud, kui suured projektid võivad viia kiirete lahendusteni ja edendada PRIMA eesmärke, ning et tuleb tagada väikeste ja suurte projektide asjakohane tasakaal.
On selge, et PRIMA eduks on hädavajalik läbipaistvus teabe ja tulemuste levitamisel ning ELi ja riiklike vahendite finantshalduses.
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.3.2017)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA)
(COM(2016)0662 – C8-0421/2016 – 2016/0325(COD))
Arvamuse koostaja: Francesc Gambús
LÜHISELGITUS
Veemajandus ja sellega seotud toiduainetega kindlustatuse tagamine on probleemid, millega Euroopa Liit peab tegelema. Veepuudus, mis on määratletud „olukorrana, kus puudub juurdepääs piisavale veele või piisava kvaliteediga veele, mis võimaldaks inimese põhivajadusi rahuldada“, mõjutab Euroopa Komisjoni andmetel Vahemere piirkonnas ligikaudu 180 miljonit inimest, ning see mõjutab Vahemere mõlema kalda elanikkonna tervist ja stabiilsust. Seetõttu oleks soovitav, et liit tõhustaks ja toetaks PRIMA algatuse rakendamist võimalikult kiiresti.
Siinkohal tuleb meenutada, et paljudel aladel ja vesikondades on surve veevarudele üha kasvanud, nii elanikkonna vajaduste kui ka niisutatavate alade suurenemise tõttu, mis ohustab mõningaid kohalikke väiketootjaid ja keskkonnakaitsealasid.
Seepärast tuleks PRIMA algatuse väljatöötamisel lähtuda terviklikust lähenemisest, mis käsitleb nii niisutatavate ja põllumajandusalade ning linna kanalisatsiooni tõhusust kui ka looduslike ja märgalade ning erikaitsealade kaitset kooskõlas ELi õigusaktide ja eelkõige veepoliitika raamdirektiiviga.
PRIMA algatuse raames Vahemere mõlema kalda vahel peetav dialoog võib aidata kaasa nii kliimamuutuste mõjude ennetamisele kui ka paralleelsete probleemidega (nagu kõrbestumine) tegelemisele. Seetõttu tuleks rõhutada juba suurt kogemust omava Vahemere Liidu osalemist partnerluse väljatöötamisel ja juhtimisel.
Otsuse mõningaid punkte tuleb siiski muuta, et tagada PRIMA parem juhtimine ning kasutada paremini ja tõhusamalt teadus- ja arenguprojektideks eraldatavaid vahendeid, et mida tõhusamalt kasutatakse PRIMAle eraldatavaid vahendeid, seda suuremad on võimalused luua majanduskasvuks ja inimväärsete töökohtade loomiseks vajalik keskkond Vahemere piirkonna riikides, mis on majanduskriisist enim mõjutatud ning kus on kõrgeim töötuse määr, seda eriti noorte hulgas.
Pärast 15. detsembril 2014. aastal Strasbourgis täiskogu istungil toimunud arutelu sai selgeks liidu PRIMAs osalemise tähtsus, võttes arvesse hoogu ja lisaväärtust, mida see annaks. Samuti rõhutati veevarude tähtsust riikide arengus ja vajadust saada projektide abil oskusteavet, et kasutada veetaristutes taastuvenergiat, näiteks vee pumpamisel, et arendada säästvamate põllukultuuride kasvatamist.
Toiduga kindlustatuse ja veevarude tagamine on ka liidu kohustus, mis peab olema tema naabruspoliitikas kesksel kohal, et tagada ka naaberriikide stabiilsus ja areng. Aprillis 2012 Barcelonas toimunud teadus- ja innovatsioonikonverentsil alguse saanud partnerlus võib olla alus, millele see üles ehitada.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema koostoime edendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning need peaksid täielikult järgima programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. |
(3) Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peab olema koostoime edendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide tarbetu dubleerimise ja fragmenteerimise vältimine ning need peaksid täielikult järgima programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. PRIMA eduks on hädavajalik levitada õigeaegselt terviklikku teavet ning tulemused ja finantsjuhtimine peavad olema läbipaistvad. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 a) On eluliselt tähtis tagada täielikult inimõigus veele ja kanalisatsioonile, mida tunnustab ÜRO ja toetavad ELi liikmesriigid, kusjuures veevarude nõuetekohasel majandamisel on säästva veekasutuse tagamisel ja maailma loodusvarade kaitsmisel otsustav tähtsus. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Määruses (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse, et ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on liidu üleilmsete kohustuste põhiaspekt ning sellel on oluline roll liidu partnerluses naaberriikidega. Selles koostöö puhul lähtutakse Euroopa naabruspoliitikas järgitud põhimõttest eristada iga naaberriigiga tehtava koostöö tase tema liidu ees võetud kohustuste alusel. |
(5) Määruses (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse, et ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas on liidu üleilmsete kohustuste põhiaspekt ning sellel on oluline roll liidu partnerluses naaberriikidega. Selles koostöö puhul lähtutakse Euroopa naabruspoliitikas järgitud põhimõttest eristada iga naaberriigiga tehtava koostöö tase tema liidu ees võetud kohustuste alusel. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) PRIMA eesmärk on ühise arenguprogrammi rakendamine ning uuenduslike ja integreeritud lahenduste vastuvõtmine toidutootmise ja veevarustuse tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja säästvuse parandamiseks Vahemere piirkonna riikides. PRIMA peaks toetama hiljuti kokkulepitud säästva arengu eesmärkide saavutamist ja tulevase Euroopa säästva arengu strateegia rakendamist. |
(8) Puhta vee ja toitainerikka toidu puudumine kahjustab elanikkonna tervist ja stabiilsust ning PRIMA eesmärk on ühise arenguprogrammi rakendamine ning uuenduslike mitmemõõteliste ja integreeritud ühiste lahenduste vastuvõtmine põllumajandusliku toidutootmise ja veevarustuse, -käitlemise ja taaskasutuse tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja säästvuse parandamiseks Vahemere piirkonna riikides, tuginedes kaasomandi, vastastikuse huvi ja jagatud kasu põhimõtetele. Arvestades, et juurdepääs puhtale veele ja kanalisatsioonile on põhiline inimõigus ning et toidu ja vee kättesaadavuse tagamine piirkonnas on ülimalt tähtis, peab PRIMA toetama hiljuti kokkulepitud säästva arengu eesmärkide saavutamist ja tulevase Euroopa säästva arengu strateegia rakendamist, samuti aitama saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 a) Jätkusuutlikuks veega varustamiseks ja toidu tootmiseks Vahemere piirkonnas on vaja kaitsta looduslikke magevee ökosüsteeme, minna üle säästvamatele tarbimismustritele ning integreerida taastuvad energiaallikad. Veevarustuse juhtimine peab olema avatud, demokraatlik ja osaluspõhine, et tagada kulutõhusus ja kasu kogu ühiskonnale. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 b) Joogiveevarustuse arendamiseks on hädavajalik jätkusuutlikult kaitsta loodusalasid, nt magevee ökosüsteeme. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 c) Veenappus Vahemere piirkonnas nõuab erinevaid energialahendusi ja tõhusamate mooduste kasutuselevõttu. Fossiilkütuste asendamise protsessi tuleb integreerida taastuvenergia. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8 d) Avatud, demokraatlik ja osaluspõhine juhtimine on hädavajalik, et tagada kõige kulutõhusamate lahenduste rakendamine seoses veevarude majandamisega ühiskonna kui terviku hüvanguks. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkidega peaks kõikidel teistel liikmesriikidel ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatel riikidel olema õigus PRIMAs osaleda, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist. |
(10) Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkidega peaks kõikidel teistel liikmesriikidel ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatel riikidel olema õigus teatava asjakohase protsendiga kogusummast PRIMAs osaleda, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11 a) PRIMA partnerlus peaks hõlmama kogu ahelat teadusuuringutest innovatsioonini, haarates kaasa ülikoole, teadus. ja tehnoloogiainstituute, tööstust ning innovaatilisi VKEsid. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) PRIMA tegevused peaksid olema kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkide ning teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega. PRIMA peaks tehnoloogiliste teadusuuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse klassifikatsioonis arvesse võtma tehnoloogilise valmisoleku taseme OECD määratlusi. |
(16) PRIMA tegevused peaksid olema kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkide ning teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega. PRIMA peaks tehnoloogiliste teadusuuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse klassifikatsioonis arvesse võtma tehnoloogilise valmisoleku taseme OECD määratlusi ning tegelema tehnoloogilise valmisolekuga madalaimast kõrgeima tasemeni, sh nn uudishimul põhineva teadustöö ja praktikapõhise teadustööga. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) PRIMA-ISi hallatavad projektikonkursid tuleks ka avaldada ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. |
(18) PRIMA-ISi hallatavad projektikonkursid tuleks ka avaldada PRIMA-ISi ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 27 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(27) Komisjoni nõudel peaksid PRIMA-IS ja osalevad riigid esitama kõik andmed, mida komisjon vajab PRIMA hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks. |
(27) Komisjoni nõudel peaksid PRIMA-IS ja osalevad riigid esitama kõik andmed, mida komisjon vajab PRIMA hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks. Samal ajal tuleks need andmed edastada Euroopa Parlamendi pädevatele komisjonidele. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 28 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(28) Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteemide ja -tegevuse integreerimist ning kooskõlastamist Vahemere piirkonna riikides veevarustus- ja toidusüsteemide valdkonnas. Peamiste kitsaskohtade süsteemsuse tõttu on Vahemere piirkonna riikides esinevate probleemide lahendamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsiooni maht tohutu. Teadusuuringute ja innovatsiooni kohaldamisala on keerukas, hõlmab mitut valdkonda ning nõuab mitme osalejaga ja piiriülest lähenemisviisi. Suurt hulka osalevaid riike hõlmav koostööpõhine lähenemisviis võib aidata suurendada nõutavat mahtu ja ulatust, koondades rahalisi ja intellektuaalseid ressursse. Kuna eesmärk on seetõttu kõige paremini saavutatav liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused Euroopa järjepideva toetusega, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeerijaid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(28) Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteemide ja -tegevuse integreerimist ning kooskõlastamist Vahemere piirkonna riikides veevarustuse, vee käitlemise, taaskasutuse ja säästva kasutuse ning põllumajanduslike toidutootmissüsteemide valdkonnas. Peamiste kitsaskohtade süsteemsuse tõttu on Vahemere piirkonna riikides esinevate probleemide lahendamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsiooni maht tohutu. Samal ajal tuleks asjaomaseid tulemusi kasutada eeskujuna liidu teistes põua käes kannatavates piirkondades. Teadusuuringute ja innovatsiooni kohaldamisala on keerukas, hõlmab mitut valdkonda ning nõuab mitme osalejaga ja piiriülest lähenemisviisi. Suurt hulka osalevaid riike hõlmav koostööpõhine lähenemisviis võib aidata suurendada nõutavat mahtu ja ulatust, koondades rahalisi ja intellektuaalseid ressursse. Kuna eesmärk on seetõttu kõige paremini saavutatav liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused Euroopa järjepideva toetusega, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeerijaid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 4 – lõik 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kui riik täidab esimeses lõigus sätestatud nõuded, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina. |
Kui riik täidab käesolevas lõikes sätestatud nõuded, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. PRIMA üldeesmärk on töötada välja põhjaliku katse- ja tutvustusetapi läbinud ühised uuenduslikud lahendused Vahemere piirkonna riikide veevarustus- ja toidusüsteemide jaoks, et muuta need kliimale vastupidavamaks, tulemuslikumaks, kulutõhusamaks ja säästvamaks ning toetada ennetavalt toitumis-, tervise-, heaolu- ja rändeprobleemide lahendamist. |
1. PRIMA üldeesmärk on soodustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut Vahemere mõlemal kaldal, suurendades võimekust teadus- ja arendustegevuseks ning arendada ühiseid uuenduslikke lahendusi Vahemere piirkonna põllumajandusliku toidutootmise ja veevarustuse jaoks, sh vee käitlemiseks ja taaskasutuseks, ning toidusüsteemide jaoks, et suurendada toidutootmise ja veevarustuse tõhusust (ka vähendades kadusid ja raiskamist), kliimale vastupidavust ja jätkusuutlikkust ning toetada ennetavalt veepuuduse, toiduga kindlustatuse, toitumis-, tervise-, heaolu-, keskkonna- ja rändeprobleemide lahendamist. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt i | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
i) stabiilse ja pikaajalise ühtse strateegilise kava väljatöötamine veevarustus- ja toidusüsteemide valdkonnas; |
i) loodusvarade kaitseks pikaajalise ja jätkusuutliku ühtse strateegilise kava väljatöötamine loodusvarade kaitseks kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja Euroopa Liidu säästva arengu strateegiaga veemajanduse, -tootmise ja -varustussüsteemide, sh töötlemise ja taaskasutuse, ning põllumajanduslike toiduainete valdkonnas; |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt i a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
i a) uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste väljatöötamine põllumajanduses, toidutootmises ja veevarustuses ning kogukondade, ettevõtete ja kodanike julgustamine neid kasutama; veevarude säästev majandamine kuivades ja poolkuivades piirkondades; jätkusuutlikud põllumajandustootmise süsteemid, mis järgivad Vahemere piirkonna keskkonnapiiranguid, et loodusvarasid säilitada; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt ii | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
ii) kõikide riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide suunamine selle strateegilise kava täitmisele; |
ii) kõigi asjakohaste riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide suunamine strateegilise kava täitmisele ja nimetatud programmide kooskõlastamine; |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt iii | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
iii) kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate struktuurne kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks; |
iii) kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt iv | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
iv) kõikide osalejate suutlikkuse suurendamine rahastamise ja rakendamise valdkonnas. |
iv) kõikide osalejate, sh VKEde, kõrgkoolide, vabaühenduste ja kohalike teaduskeskuste suutlikkuse suurendamine rahastamise ja rakendamise valdkonnas. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) iga osalev riik on kohustatud osalema PRIMA rahastamises; |
(c) iga osalev riik on kohustatud osalema PRIMA rahastamises, andes asjakohase protsendi kogusummast; |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) PRIMA juhtimismudeli loomine kooskõlas artikliga 12; |
(e) PRIMA tõhusa juhtimismudeli loomine kooskõlas artikliga 12; |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon hindab osalevate riikide võetud kohustuste täitmist, eelkõige kahe esimese PRIMA aastase töökava vältel. Hindamise järel vaadatakse kooskõlas artikliga 9 läbi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu maksimaalne toetus. |
3. Komisjon hindab osalevate riikide võetud kohustuste täitmist, eelkõige kahe esimese PRIMA aastase töökava vältel. Hindamise järel võib artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu maksimaalse toetuse kooskõlas artikliga 9 läbi vaadata. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) vajaduse korral rahalised toetused PRIMA-ISile eesmärgiga rahastada artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudseid meetmeid; |
(a) vajaduse korral rahalised või mitterahalised toetused PRIMA-ISile eesmärgiga rahastada artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudseid meetmeid; |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) rahalised või mitterahalised toetused seoses artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse teostamisega ning |
b) rahalised või mitterahalised toetused seoses artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud tegevuse teostamisega ning |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) rahaline toetus liidu toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvele, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 3 punktis b. |
(c) rahaline või mitterahaline toetus liidu toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvele, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 3 punktis b. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud mitterahalised toetused hõlmavad kulusid, mis osalevatel riikidel tekivad riiklike rahastamisasutuste kaudu artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse teostamisel ja millest arvestatakse maha liidu otsene ja kaudne rahaline osalus nende kuludele kandmises. |
3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud mitterahalised toetused hõlmavad kulusid, mis osalevatel riikidel tekivad riiklike rahastamisasutuste kaudu artiklis 6 osutatud tegevuse teostamisel või seoses PRIMA-ISi halduseelarvega ja millest arvestatakse maha liidu otsene ja kaudne rahaline osalus nende kuludele kandmises. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Lõike 2 punktides a ja b osutatud toetused, mida arvestatakse osalevate riikide osalusena, makstakse esimese PRIMA aastase töökavaga hõlmatud tegevuste jaoks pärast käesoleva otsuse jõustumist ja pärast seda, kui PRIMA-IS on järgmised aastased töökavad vastu võtnud. |
5. Lõike 2 punktides a ja b osutatud toetused, mida arvestatakse osalevate riikide osalusena, makstakse esimese PRIMA aastase töökavaga hõlmatud tegevuste jaoks pärast käesoleva otsuse jõustumist ja PRIMA-ISi järgmiste aastaste töökavade kalendriaastal (1. jaanuarist 31. detsembrini). |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. PRIMA toetab järgmist tegevust: |
1. PRIMA toetab tegevust, mida osalevad liikmesriigid rahastavad oma riiklike rahastamisasutuste kaudu ja mis hõlmab järgmist: |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
i) teadus- ja innovatsioonimeetmed, samuti innovatsioonimeetmed, sealhulgas näidisprojektid, katsetehased, katsetamine, turustuseelsed kasutusnäited, mis on seotud eelkõige kõrgemate tehnoloogilise valmisoleku tasemetega; |
i) teadus- ja innovatsioonimeetmed, samuti innovatsioonimeetmed, sealhulgas näidisprojektid, katsetehased, katsetamine, turustuseelsed kasutusnäited, mis on seotud madalate kuni kõrgete tehnoloogilise valmisoleku tasemetega; |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) tegevus, mida osalevad riigid rahastavad liidu toetuseta oma riiklike rahastamisasutuste kaudu ning mis on üha rohkem seotud ka kõrgemate tehnoloogilise valmisoleku tasemetega ja hõlmavad järgmist: |
b) tegevus, mida osalevad riigid rahastavad liidu toetuseta ning mis on seotud madalate kuni kõrgete tehnoloogilise valmisoleku tasemetega. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
ii) osalevate riikide riiklike programmide kohane tegevus. |
ii) osalevate riikide riiklike programmide kohane tegevus, sh veevarude strateegilise majandamise ja pikaajalised leevendamis- ja kohanemiskavad, et võtta kasutusele kliimamuutustele vastupanuvõimelisem lähenemisviis veevarudele. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Tegevus hõlmab teadus- ja innovatsioonimeetmeid, samuti innovatsioonimeetmeid, sealhulgas uuenduslikke näidisprojekte, katsetehaseid, katsetamist, turustuseelseid kasutusnäiteid, mis on seotud eelkõige kõrgemate tehnoloogilise valmisoleku tasemetega, eelarve ja osalejate arvu poolest väikeste ja suurte projektide kaudu. |
|
Samuti hõlmab see koordineerimis- ja toetusmeetmeid, mis keskenduvad levitus- ja teavitustegevusele PRIMA edendamiseks ja selle mõju suurendamiseks. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. PRIMAt rakendatakse aastaste töökavade alusel, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist eelmise aasta lõpuks. Erandina võib PRIMA 2018. aasta töökava vastu võtta 31. märtsiks 2018. PRIMA-IS teeb aastase töökava avalikult kättesaadavaks. |
2. PRIMAt rakendatakse aastaste töökavade alusel, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist eelmise aasta lõpuks. PRIMA-IS peab saatma kõnealused töökavad komisjonile eelmise aasta lõpuks. Erandina tuleb PRIMA 2018. aasta töökava saata hiljemalt 31. märtsiks 2018. PRIMA-IS teeb aastase töökava avalikult kättesaadavaks. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Tegevuse, mida osalevad riigid rahastavad oma riiklike rahastamisasutuste kaudu liidu toetuseta, võib lisada PRIMA aastasesse töökavasse alles pärast seda, kui need on PRIMA-ISi korraldatud sõltumatu välishindamise alusel saanud PRIMA ühisprogrammi eesmärkidel põhinevas rahvusvahelises vastastikuses eksperdihinnangus positiivse tulemuse. |
5. Tegevuse, mida osalevad riigid rahastavad oma riiklike rahastamisasutuste kaudu liidu toetuseta, võib lisada PRIMA aastasesse töökavasse alles pärast seda, kui see on saanud PRIMA eesmärkide toetamise osas PRIMA-ISilt positiivse hinnangu. Kahtluse korral võib PRIMA-IS paluda vastastikuse sõltumatu välishinnangu koostamist. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. PRIMA aastasesse töökavasse lisatud tegevused, mida osalevad riigid rahastavad oma riiklike rahastamisasutuste kaudu liidu toetuseta, viiakse ellu kooskõlas ühiste põhimõtetega, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Ühistes põhimõtetes võetakse arvesse käesolevas otsuses, määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotises ja määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu vastastikuse hindamise ja valiku põhimõtteid. PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu ka osalevate riikide PRIMA-ISile esitatavaid aruandeid käsitlevad nõuded, sealhulgas iga tegevusega seotud näitajate suhtes. |
6. PRIMA aastasesse töökavasse lisatud tegevused viiakse ellu kooskõlas ühiste põhimõtetega, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Ühistes põhimõtetes võetakse arvesse Vahemere põhja- ja lõunakalda huvide vahelist tasakaalu ja käesolevas otsuses, määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotises ja määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu vastastikuse hindamise ja valiku põhimõtteid. PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu ka osalevate riikide PRIMA-ISile esitatavaid aruandeid käsitlevad nõuded, sealhulgas iga tegevusega seotud näitajate suhtes. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 7 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) Taotlused valitakse välja rahvusvahelise projektikonkursi alusel kaheetapilises menetluses. Esimeses etapis vaadatakse riigi või rahvusvahelisel tasandil läbi taotlused, mille on esitanud asjaomaste riiklike programmide raames toetuskõlblikud õigussubjektid. Teises etapis tehakse PRIMA-ISi korraldatud ühekordne sõltumatu rahvusvaheline vastastikune hindamine. Selles etapis hinnatakse taotlusi vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abil järgmiste kriteeriumide alusel: rakendamise tipptase, mõju, kvaliteet ja tõhusus. |
b) Taotlused valitakse välja rahvusvahelise projektikonkursi alusel kaheetapilises menetluses. Taotlusi hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abil järgmiste valiku- ja hindamiskriteeriumide alusel: õiglane tasakaal väikeste ja suuremate projektide vahel, asjakohasus, teaduslik ja tehnoloogiline tipptase, mõju, (juhtimise ja partnerite) teaduslik kvaliteet ning rakendamise tõhusus. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 7 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Valiku teeb PRIMA-IS selle paremusjärjekorra alusel. Osalevad riigid lepivad kokku piisava rahastamisviisi, mis võimaldab suurendada selle paremusjärjestuse alusel rahastatavate taotluste arvu, eraldades eelkõige reservsummad riigi rahalisse panusesse, millega riigid toetavad projektikonkursse. |
c) Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Valiku teeb PRIMA-IS selle paremusjärjekorra alusel. Osalevad riigid lepivad kokku sobiva valikuviisi, mis võimaldab suurendada selle paremusjärjestuse alusel rahastatavate taotluste arvu, eraldades eelkõige reservsummad riigi rahalisse panusesse, millega riigid toetavad projektikonkursse. Juhul kui üht või mitut projekti ei ole võimalik puuduliku eelarve tõttu rahastada, saab valida paremusjärjekorras järgmised projektid. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 6 – lõige 7 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
c a) Tegevused vastavad PRIMA-IS vastuvõetud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele, mille komisjon on heaks kiitnud, tagamaks, et tegevusel ei ole kahjulikku mõju keskkonnale, ühiskonnale ega rahvatervisele. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b on osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas osalevas riigis, kusjuures: |
2. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b on osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes on asutatud kolmes erinevas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevateks riikideks kooskõlas käesoleva otsusega, kusjuures: |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 a. Olenemata eeltoodud sätetest võivad PRIMA projektikonkursil osaleda kõik üksused, kes on asutatud Vahemere Liidu liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, juhul kui riik või riiklik rahastamisasutus kaasrahastab nende osalemist vähemalt 50 % ulatuses. Sellisel juhul on nimetatud üksused liidu rahastamise suhtes toetuskõlblikud. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 11 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. PRIMA rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, haldus- ja muud meetmed, et eelkõige tagada kõikide liidule võlgnetavate summade sissenõudmine vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012. |
5. PRIMA rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, haldus- ja muud meetmed, et eelkõige tagada kõikide liidule võlgnetavate summade sissenõudmine vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012. Sissenõutav summa on maksimaalselt 200 miljonit eurot. Iga osalev riik vastutab üksnes tema territooriumil asutatud üksuste poolt saadud ELi vahendite eest sama suure kogusumma ulatuses, millega riik osaleb programmi PRIMA rahastamisel. Osalevad riigid ei vastuta PRIMAs mitte osalevas riigis asutatud üksuste poolt saadud vahendite eest. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. PRIMA-ISi organid on järgmised: |
1. PRIMA-ISi konkreetselt tõhususele suunatud organid on järgmised: |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) haldusnõukogu; |
b) nõukogu; |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
PRIMA-ISi juhib üldkogu, kus on esindatud kõik osalevad riigid. Üldkogu on PRIMA-ISi otsuseid tegev organ. |
PRIMA-ISi juhib juhatus, kus on esindatud kõik osalevad riigid. Juhatus on PRIMA-ISi otsuseid tegev organ. Juhatus peab korralisi ja erakorralisi üldkoosolekuid. Juhatuse korraline üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas, nelja kuu jooksul enne finantsaasta lõppu. Juhatuse erakorraline koosolek kutsutakse kokku vajaduse korral. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Üldkogu annab heakskiidu programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata muu kui artikli 1 lõikes 2 nimetatud kolmanda riigi osalemiseks PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast. |
Juhatus annab PRIMAs osalemiseks heakskiidu riikidele, kes ei ole Vahemere Liidu liikmesriigid ega ole assotsieerunud programmiga „Horisont 2020“, kui on hinnanud nende osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast. Juhatus otsustab, milline on asjakohane protsent kogusummast vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile c. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Üldkogu määrab kindlaks haldusnõukogu liikmete arvu, mis on vähemalt viis, ja nimetab liikmed ametisse. Haldusnõukogu teeb PRIMA-ISi sekretariaadi üle järelevalvet. |
3. Juhatus määrab kindlaks nõukogu liikmete arvu, mis on vähemalt viis, ja nimetab liikmed ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida võib uuendada. Nõukogu koguneb vähemalt iga kolme kuu järel või nii sageli kui vaja. Nõukogu teostab PRIMA-ISi sekretariaadi üle järelevalvet. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt f a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(f a) tagab PRIMA tegevuse läbipaistvuse. |
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Liidu osalemine mitme liikmesriigi ühiselt algatatud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna partnerluses Vahemere piirkonna riikidega (PRIMA) |
||||
Viited |
COM(2016)0662 – C8-0421/2016 – 2016/0325(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 27.10.2016 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 27.10.2016 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Francesc Gambús 21.11.2016 |
||||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
30.1.2017 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.3.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
56 1 3 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Caputo, Albert Deß, Eleonora Evi, Merja Kyllönen, James Nicholson, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Bart Staes, Carlos Zorrinho |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Edouard Martin, Lieve Wierinck |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS
56 |
+ |
|
ALDE |
Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds, Lieve Wierinck |
|
ECR |
Mark Demesmaeker, Ian Duncan, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, James Nicholson, Boleslaw G. Piecha |
|
EFDD |
Eleonora Evi |
|
GUE/NGL |
Lynn Boylan, Stefan Eck, Merja Kyllönen, Estefanía Torres Martínez |
|
PPE |
Pilar Ayuso, Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Albert Deß, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Peter Liese, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean |
|
S&D |
Clara Eugenia Aguilera García, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Edouard Martin, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Carlos Zorrinho |
|
Verts/ALE |
Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes |
|
1 |
– |
|
EFDD |
Julia Reid |
|
3 |
0 |
|
ENF |
Mireille D’Ornano, Sylvie Goddyn |
|
NI |
Zoltán Balczó |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Liidu osalemine mitme liikmesriigi ühiselt algatatud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna partnerluses Vahemere piirkonna riikidega (PRIMA) |
||||
Viited |
COM(2016)0662 – C8-0421/2016 – 2016/0325(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
18.10.2016 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 27.10.2016 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
AFET 27.10.2016 |
DEVE 27.10.2016 |
BUDG 27.10.2016 |
ENVI 27.10.2016 |
|
|
LIBE 27.10.2016 |
|
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
AFET 30.1.2017 |
DEVE 25.1.2017 |
BUDG 24.11.2016 |
LIBE 14.11.2016 |
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Sofia Sakorafa 17.11.2016 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
25.1.2017 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.3.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
55 7 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Nikolay Barekov, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, András Gyürk, Rebecca Harms, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Pilar Ayuso, Mario Borghezio, Soledad Cabezón Ruiz, Jens Geier, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Notis Marias, Piernicola Pedicini, Sofia Sakorafa, Marco Zullo |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Isabella Adinolfi, Arndt Kohn, Maria Noichl, Pavel Poc |
||||
Esitamise kuupäev |
29.3.2017 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
55 |
+ |
|
ALDE |
Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen |
|
ECR |
Nikolay Barekov, Edward Czesak, Ashley Fox, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský |
|
EFDD |
Isabella Adinolfi, Piernicola Pedicini, Dario Tamburrano, Marco Zullo |
|
ENF |
Angelo Ciocca, Jean-Luc Schaffhauser |
|
GUE/NGL |
Xabier Benito Ziluaga, Paloma López Bermejo, Sofia Sakorafa, Neoklis Sylikiotis |
|
PPE |
Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek,Christian Ehler, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská |
|
S&D
|
José Blanco López, Soledad Cabezón Ruiz, Jens Geier, Adam Gierek, Eva Kaili, Arndt Kohn, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Maria Noichl, Pavel Poc, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho |
|
7 |
– |
|
ECR |
Notis Marias |
|
ENF |
Mario Borghezio |
|
Verts/ALE |
Reinhard Bütikofer, Rebecca Harms, Benedek Jávor, Michel Reimon, Claude Turmes |
|
0 |
0 |
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu