Menetlus : 2016/2016(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0138/2017

Esitatud tekstid :

A8-0138/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 20
CRE 26/04/2017 - 20

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.64
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0195

RAPORT     
PDF 450kWORD 71k
31.3.2017
PE 593.957v02-00 A8-0138/2017

kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades

(2016/2016(INI))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Ulrike Rodust

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades

(2016/2016(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles tunnustatakse äärepoolseimate piirkondade eristaatust ja nähakse ette erimeetmete võtmine, mis võimaldab aluslepinguid ja ühist poliitikat täiel määral rakendada,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust ühendatud kohtuasjades C-132/14 kuni C-136/14 ELi toimimise lepingu artikli 349 tõlgendamise kohta, milles rõhutatakse, et artikkel 349 võimaldab teha erandeid peale aluslepingute ka teiseste õigusaktide suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174 ja sellele järgnevaid artikleid, milles sätestatakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk ning määratakse kindlaks struktuursed rahastamisvahendid selle saavutamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 43,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, eriti selle artikleid 8, 11, 13 ja 41 ning eelkõige artikleid 70 – 73,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks,

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1046/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) seoses kriteeriumidega, mille alusel arvutatakse teatavate äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate kala- või vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel tekkinud lisakulud,

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/531, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014, määrates kindlaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi jaoks kalurite hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamise, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise, kliimamuutuste leevendamise ja kalalaevade energiatõhususe parandamisega seotud rahastamiskõlblikud kulud,

–  võttes arvesse kõiki komisjoni teatisi äärepoolseimate piirkondade kohta ja eelkõige 20. juuni 2012. aasta teatist „Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad: partnerluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2012)0287),

–  võttes arvesse kõiki oma resolutsioone äärepoolseimate piirkondade kohta ja eelkõige oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil(1),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1385/2013, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1069/2009, (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses Mayotte’i staatuse muutumisega Euroopa Liidu suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2015. aasta otsust (EL) 2015/238 Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise lepingu, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte’i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele, Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 24. septembri 2010. aasta esimest aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule POSEI 2006. aasta reformi mõju kohta (COM(2010)0501),

–  võttes arvesse oma pp.kk.2017 resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni väikesemahulise rannapüügi uuendamise ja mitmekesistamise kohta kalapüügist sõltuvates piirkondades(2) ning resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks(3),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(4),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta(5),

–  võttes arvesse 21. oktoobri 2008. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta(6), milles tehakse ettepanek pikendada äärepoolseimatele piirkondadele kohaldatava erandi kohaldamise aega kolme aasta võrra, kuni 2011. aastani,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1207/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta, pikendades äärepoolseimatele piirkondadele kohaldatavat erandit täiendavaks kolmeks aastaks, kuni 2011. aastani,

–  võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 791/2007, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava, ja eelkõige selle artiklit 8, milles sätestatakse, et „31. detsembriks 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele [---] aruande hüvitiste rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral õigusaktide ettepanekud“,

–  võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2016. aasta ühisteatist 49/2016 „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“,

–  võttes arvesse kontrollikoja 20. oktoobri 2015. aasta eriaruannet nr 11/2015 pealkirjaga „Kas komisjon on kalandusalaseid partnerluslepinguid edukalt hallanud?“,

–  võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade tegevuskavasid Euroopa fondide tegevuse kavandamiseks aastatel 2014–2020,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade juhtide konverentsi kogu ühist panust ning kõiki tehnilisi ja poliitilisi dokumente, eelkõige 22. ja 23. septembril 2016 toimunud Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade juhtide XXI konverentsi lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0138/2017),

A.  arvestades, et Kariibi piirkonnas, India ookeanis ja Atlandi ookeanis asuvate äärepoolseimate piirkondade geograafiline asukoht on tõestus sellest, et Euroopa Liidu territooriumid asuvad erinevates merepiirkondades ja erinevatel mandritel ning äärepoolseimate piirkondade naabruses asuvad mitmed kolmandad riigid;

B.  arvestades, et viimastel aastatel on püügikoormus mõningate äärepoolseimate piirkondade majandusvööndite rannikust 100 kuni 200 miili kaugusele jäävates osades tõusnud ning et kõnealust püüki teostavad valdavalt laevastikud, mis ei kuulu asjaomastele äärepoolseimatele piirkondadele;

C.  arvestades, et EL peab äärepoolseimate piirkondade merendusvaldkonnas vastutuse võtma, ning arvestades, et nende piirkondade majandusvööndid moodustavad suure osa kogu ELi majandusvöönditest;

D.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade kalandussektorite käsitlemisel tuleb arvesse võtta konkreetset struktuurilist, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 349), mis eeldab ELi ühtsete tegevuspoliitikate konkreetset ja kohandatud rakendamist;

E.  arvestades, et kalandussektoril on omad eelised ja märkimisväärne arengupotentsiaal;

F.  arvestades, et Antillide piirkonna eriprobleem on merekeskkonna saastamine kloordekooniga, mis mõjutab tugevalt lubatud kalapüügipiirkondi ja invasiivsete võõrliikide esinemist;

G.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade kaugust on tunnistatud ja ELi õiguses üldise põhimõttena arvesse võetud, mis põhjendab ja võimaldab äärepoolseimate piirkondade kalanduses ja vesiviljeluses tekkivate lisakulude hüvitamise korra kehtestamist;

H.  arvestades, et ühine kalanduspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), mis olid mõeldud Mandri-Euroopa probleemide lahendamiseks, võimaldavad küll äärepoolseimaid piirkondi diferentseeritult käsitleda, kuid nende võimalused äärepoolseimate piirkondade kalanduse eripära arvesse võtta on piiratud;

I.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade arvates koheldakse neid ÜKP raames ebaõiglaselt ning n-ö karistatakse kahekordselt (neile ei võimaldatud varem ega lubata ka praegu abi laevastiku uuendamiseks);

J.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike olulised osad olid kuni viimase ajani reguleerimata või laevaregistrisse kandmata ning seepärast jäid uuendamiseks ette nähtud EMKFi rahalised vahendid neile kättesaamatuks;

K.  arvestades, et ÜKP üks eesmärke on edendada kalapüügitegevust, võttes arvesse sotsiaalmajanduslikke küsimusi;

L.  arvestades, et vahendite kättesaadavust reguleerivad eeskirjad peaksid soosima kohalikke laevastikke ning selektiivsemaid, varusid vähem kahjustavaid püügiviise;

M.  arvestades, et hea juhtimistava ühe põhimõttena püüab ÜKP tagada kooskõla oma sise- ja välismõõtme vahel;

N.  arvestades, et mõnede äärepoolseimate piirkondade majandusvööndites(7) ning teiste majandusvööndeid ümbritsevatel merealadel toimub ulatuslik ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüüki;

O.  arvestades, et äärepoolseimates piirkondades esinevad ELi ühed kõige kõrgemad töötuse määrad (kohati on tööta kuni 60% noortest);

P.  arvestades, et EMKFist antakse muu hulgas teatavatel tingimustel toetust tootjaorganisatsioonide, mootorite ja kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks;

Q.  arvestades, et EMKF loeb rahastamiskõlbmatuks järgmist: laeva püügivõimsust suurendavad toimingud, seadmed, mis parandavad laeva suutlikkust leida kala ning kalalaevade import või uute kalalaevade ehitamine;

R.  arvestades, et EMKFist võib aga rahaliselt toetada laevade energiatõhususe, ohutuse ja hügieenitingimuste parandamist, kalandustoodete kvaliteedi tõstmist ja töötingimuste parandamist;

S.  arvestades, et EMKF toetab uuendusprojekte, näiteks seoses juhtimis- ja korraldussüsteemidega;

Äärepoolseimate piirkondade eripära ja geograafilisi tingimusi käsitlevad sätted

1.  on seisukohal, et traditsioonilisi püügivahendeid kasutav säästev kalapüük on jõukate rannikukogukondade aluseks ning annab oma panuse äärepoolseimate piirkondade toiduga kindlustatusse; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata kohalik kalandussektor kohalike elanike toiduga kindlustatuse tagamisse, kuna toiduga kindlustatus sõltub äärepoolseimates piirkondades praegu liiga suurel määral impordist;

2.  tuletab meelde, et ÜKP ning EMKF, mis on mõeldud Mandri-Euroopa probleemide ja väljakutsete lahendamiseks, vastavad vaid vähesel määral äärepoolseimate piirkondade kalanduse eripärale ning neid ei saa ühetaoliselt kohaldada selliste piirkondade kalanduse probleemidele ja eripäradele ning et nad peavad olema teataval määral paindlikud ja pragmaatilised või võimaldama erandite tegemist; nõuab seepärast iga piirkondliku mereala jaoks iga äärepoolseima piirkonna konkreetsete oludega kohandatud strateegiat;

3.  rõhutab, et äärepoolseimates piirkondades on väga erinevaid väikseid kogukondi, kes sõltuvad suuresti traditsioonilisest väikesemahulisest rannapüügist ning kellele kalapüük on sageli ainuke elatusallikas;

4.  tuletab meelde, et äärepoolseimaid piirkondi ümbritsevaid mere-elusressursse tuleb eriti hoolikalt kaitsta ning et kalapüügile tuleks pöörata erilist tähelepanu; rõhutab seepärast, et nimetatud piirkondade vetes tuleks lubada kala püüda üksnes äärepoolseimate piirkondade sadamates registreeritud laevadel;

5.  äärepoolseimate piirkondade merepõhi on tõeline elav elurikkuse laboratoorium; rõhutab teadusuuringute ja andmekogumise tähtsust ookeanide parema tundmaõppimise jaoks; toonitab, et äärepoolseimad piirkonnad võiksid toimida oma vastavate keskkondade teadusportaalidena ning palub komisjonil ja vastavatel liikmesriikidel asjaomaseid teadusprojekte tõhusamalt toetada;

6.  rõhutab vajadust hoida vastastikku tasakaalus püügivõimsus ja püügivõimalused kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ja arvestades sotsiaalmajanduslikku tegelikkust; on samas seisukohal, et see ei saa õigustada andmekogumisse ja mereökosüsteemide teaduslikku tundmaõppimisse tehtavate investeeringute vähendamist; nõuab mõningate liikide püügikvootide jagamise läbivaatamist (nt Assooride hariliku tuuni kvoodi tõstmist) ning mõningate teiste liikide (nt šokolaadhai) püügi lubamist tulenevalt teadusuuringute andmetest ning ökosüsteemide tehnilise ja materiaalse hindamise suutlikkuse paranemisest;

7.  juhib tähelepanu sellele, et mõnedes äärepoolseimates piirkondades jääb kalalaevastike püügivõimsus ÜKP raames sätestatust väiksemaks, eeskätt rahastamise kättesaamatuse tõttu;

8.  märgib, et äärepoolseimate piirkondade teatavate raskete kliimatingimuste tõttu vananevad sealsete kalurite laevad kiiremini, mis tekitab ohutus- ja tõhususprobleeme ning muudab töötingimused tänapäevaste laevadega võrreldes vähem atraktiivseteks;

9.  rõhutab asjaolu, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2016. aasta aruandes(8) ei suudetud hinnata kõigi äärepoolseimates piirkondades tegutsevate laevastike püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelist tasakaalu, kuna nappis bioloogilisi andmeid; nõuab, et EMKFi ja teiste fondide raames eraldataks ülikoolidele ja teadusinstituutidele suuremad summad ökosüsteemide hindamise tehniliste abivahendite hankimiseks; peab sellega seoses väga oluliseks, et usaldusväärsed andmed nende ülemereterritooriumide majandusvööndite ressursside olukorra ja tavade kohta oleksid olemas ja kättesaadavad;

10.  juhib tähelepanu sellele, et äärepoolseimate piirkondade rannapüügilaevastikud koosnevad valdavalt vanadest alustest, mis tekitab probleeme pardaohutuse osas;

11.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei avaldanud 30. juuni 2012. aasta tähtajaks määrust (EÜ) nr 639/2004 käsitlevat rakendusaruannet; nõuab komisjonilt lisateavet selle kohta, miks tehti otsus aruannet mitte avaldada.

12.  kahetseb EMKFi määruse vastuvõtmise ja sellest tulenevalt EMKFi rakenduskavade heakskiitmise hilinemist, mistõttu hilineti ka EMKFi toetavate sätete rakendamisega, mis omakorda põhjustas mõningatele äärepoolseimate piirkondade ettevõtetele tõsiseid rahalisi raskusi;

13.  avaldab rahulolu seoses selliste EMKFis sisalduvate äärepoolseimaid piirkondi puudutavate erisätetega nagu lisakulude hüvitamine (mida EMKF täielikult subsideerib), kusjuures hüvitamine on eelmise programmitöö perioodiga võrreldes ulatuslikum, ehkki mõningate äärepoolseimate piirkondade jaoks endiselt ebapiisav, ning riigiabi maksimaalse osatähtsuse suurendamisega 35% võrra muude äärepoolseimates piirkondades võetud meetmete puhul;

14.  märgib, et teatavatel äärepoolseimate piirkondade kaluritel on raske või isegi võimatu saada laenu ja/või oma laevu kindlustada, mis tekitab neile ohutusprobleeme ja majanduslikke piiranguid;

15.  märgib, et äärepoolseimate piirkondade registreeritud alustest moodustavad suure osa väikesed paadid; rõhutab, et mõningate äärepoolseimate piirkondade väikelaevad on üle 40 aasta vanad ja sellest tulenevad reaalsed ohutusprobleemid;

16.  rõhutab Euroopa Investeerimispanga ja ELi fondide antud laenude võimendusefekti, mis ilmneb eriti äärepoolseimates piirkondades;

Aluslepingu artiklist 349 ja ÜKPst tulenevate võimaluste parem ärakasutamine

17.  leiab, et ÜKPs sätestatud eraldiseisev äärepoolseimate piirkondade nõuandekomisjon on sobiv platvorm vajalike teadmiste ja kogemuste vahetamiseks, ning peab seetõttu kahetsusväärseks, et äärepoolseimate piirkondade nõuandekomisjoni ei ole endiselt loodud;

18.  nõuab kalandusega seotud Euroopa Liidu poliitikavaldkondade, regulatsioonide, fondide ja programmide ning eelkõige EMKFi puhul ELi toimimise lepingu artikli 349 täielikku rakendamist äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike raskuste lahendamiseks;

19.  on seisukohal, et kogukonna juhitud kohalik areng on paljutõotav lähenemisviis ning vastav liikmesriik peaks EMKFi pakutavaid võimalusi parimal viisil kasutama, et toetada äärepoolseimates piirkondades sedalaadi kohalikku arengut;

20.  juhib tähelepanu kalanduse kohalike algatusrühmade moodustamise tähtsusele, kuna neid loetakse kalandustegevuse toetamise ja selle mitmekesistamise võimaluste oluliseks kanaliks;

21.  palub, et komisjon ettepanekute tegemisel õigusaktide vastuvõtmiseks hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimustega seotud investeeringute kulude kohta soodustaks terviklikku ja sobivalt kujundatud käsitlust;

22.  palub, et komisjon äärepoolseimate piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumide kohta õigusaktide vastuvõtmiseks ettepanekuid tehes võtaks arvesse ka geograafiliste ja kliimatingimuste ning loodusrikkuste rüüstamise mõju;

23.  taunib teatavate äärepoolseimate piirkondade majandusvööndites ning teiste selliste piirkondade majandusvööndeid ümbritsevatel merealadel toimuvat ulatuslikku ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki; märgib, et kui sellega tegelevad kohalikud elanikud, on üheks põhjuseks ka kohapealsed raskused toiduvarudega; kutsub kohalikke ametivõime üles intensiivistama võitlust ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

24.  soovitab seetõttu aktiivsete (nt seire) ja passiivsete meetmete kasutuselevõtmist, kusjuures viimaste näiteks on läbirääkimised äärepoolseimate piirkondade naaberriikidega, kellega ei ole veel allkirjastatud säästva kalapüügi partnerluslepinguid;

25.  kutsub kõiki hõlmatud osapooli üles kiirendama EMKFi määruse rakendamist ning kasutama fondi pakutud võimalusi ulatuslikuks investeerimiseks laevastike uuendamisse (ohutuse, laevade hügieenitingimuste ja energiatõhususe ning kalandustoodete kvaliteedi parandamine), samuti kalasadamatesse, lossimispiirkondadesse ja vesiviljelusse eesmärgiga tekitada uusi turustamisvõimalusi; sektori elujõulisemaks muutmiseks nõuab ka täiendavate kulude hüvitamise korra kohaldamist;

26.  nõuab, et kolmandate riikidega kalanduskokkulepete sõlmimisel arvestataks sisuliselt äärepoolseimate piirkondade huvidega, muu hulgas sätestades kohustused lossida saak äärepoolseimates piirkondades või värvata laevadele äärepoolseimatest piirkondadest pärit töötajaid;

27.  rõhutab vajadust analüüsida kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 sätetega äärepoolseimatele piirkondadele avalduvat mõju iga kord, kui ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepped neid piirkondi mõjutavad;

28.  märgib, et kalavarude säästva majandamise tagamiseks võib olla vajalik äärepoolseimate piirkondade kalandussektori ümberkorraldamine ning et vajaduse korral tuleks kaaluda laevade arvu vähendamist;

29.  on seisukohal, et juhtudel, kui vastavalt määruse 1380/2013 artiklile 22 on vaja vähendada püügivõimsust, tuleks laevade säilitamine otsustada sama määruse artiklis 17 toodud kriteeriumite põhjal;

30.  nõuab, et ÜKP kalapüügivõimaluste eraldamist käsitleva sätte rakendamisel pööraksid liikmesriigid erilist tähelepanu äärepoolseimates piirkondades toimuvale traditsioonilisele väikesemahulisele kalapüügile, mis soodustab kohalikku majandust ja mille keskkonnamõju on väike;

31.  nõuab tungivalt, et äärepoolseimate piirkondadega liikmesriigid võtaksid kõik sobivad meetmed ning jätkaksid selliseid konkreetseid abikavasid nagu maksustamise erimudelid;

32.  äärepoolseimate piirkondade püügivõimaluste teaduslike aluste tugevdamiseks peab vajalikuks täiustada neis piirkondades andmete kogumist kalavarude kohta ja väikelaevade mõju hindamist;

33.  rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad nende majandusvööndite kalavarudest, mis on bioloogilises plaanis äärmiselt haavatavad; eelkõige seetõttu leiab, et äärepoolseimate piirkondade kalapüüki kajastavad andmed peaksid olema üks andmekogumise prioriteete;

34.  rõhutab, et kuna vesiviljelus võib pakkuda uusi tootmisvõimalusi ja kvaliteetseid tooteid, tuleks selle potentsiaali äärepoolseimates piirkondades paremini ära kasutada (ja väga tugeva piirkondliku konkurentsi tõttu peaks Euroopa Liit seda jõuliselt toetama), ning kutsub komisjoni üles vesiviljeluse arendusprojekte toetama ja soodustama;

35.  kutsub liikmesriike ja äärepoolseimaid piirkondi üles kasutama parimal viisil ära vähese tähtsusega abi ja/või grupierandi eeskirju, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1388/2014(9);

36.  palub liikmesriikidel soodustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist ning rõhutada erinevate fondide vahelist koostoimet äärepoolseimates piirkondades, et edendada kõigi meremajanduses osalejate majanduslikke võimalusi; ergutab eelkõige investeeringute tegemist projektidesse, mis muudavad kalandussektori töökohad atraktiivsemaks, mis tõmbavad ligi rohkem noori ning millega juurutatakse selektiivseid püügimeetodeid ja aidatakse kalandusvaldkonda arendada;

37.  soovitab programmi „Horisont 2020“ ühe osana käivitada kalanduse valdkonnas uurimis- ja arendusprogramme, mis tooksid kokku erinevad majanduses ja ühiskonnas toimivad osapooled ning aitaksid seeläbi välja töötada uusi kalapüügitehnikaid ja -meetodeid, mis võiksid tõsta sektori konkurentsivõimet ning suutlikkust tekitada majanduskasvu ja pakkuda kohalikele elanikele tööd;

38.  soovitab võtta ÜKPs edaspidi täiel määral arvesse äärepoolseimate piirkondade erisusi ning võimaldada neil täielikult realiseerida tugev majanduslik, sotsiaalne ja ökoloogiline potentsiaal, mille loob neis piirkondades kalandussektori arendamine; sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele kaaluda laevastiku klassifitseerimispõhimõtete muutmist­ (et tagada äärepoolseimate piirkondade eriti selektiivseid püüniseid kasutavate rannapüügilaevastike püügivõimsuste ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu objektiivne hindamine), parandades nõrga mootoriga ja/või ebakindlate aluste (mis võivad halbades ilmastikutingimustes olla meeskondadele ohtlikud) tehnilisi näitajaid lähtuvalt laevaehituse teaduslikest põhimõtetest ja nii, et sellega ei kaasneks mittesäästva püügi mahu kasv;

39.  kaugemate piirkondade erakordset potentsiaali arvestades peab kalandussektori majandusarengu tugevdamise jaoks oluliseks soodustada investeeringuid ning edendada innovatsiooni ja mitmekesistamist;

40.  teeb ettepaneku suurendada mootorite asendamiseks antava abi osakaalu nendes äärepoolseimates piirkondades, kus teadusandmete kohaselt kliimatingimused ja kliimamuutused kahjustavad laevastikke eriti rängalt;

41.  palub, et komisjon, võttes eeskujuks kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI) äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse jaoks, uuriks võimalust luua võimalikult kiiresti rahastamisvahend, mis oleks konkreetselt ette nähtud äärepoolseimate piirkondade kalanduse toetamiseks ja võimaldaks nende piirkondade kalanduse erakordset potentsiaali täiel määral ära kasutada; leiab, et kindlasti tuleks kaaluda võimalust koondada nimetatud erivahendisse eelkõige praeguse EMKFi määruse artikli 8 (riigiabi), artikli 13 lõike 5 (eelarvevahendid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega) ning artiklite 70 (hüvitamise kord), 71 (hüvitise arvutamine), 72 (hüvituskava) ja 73 (riigiabi hüvituskavade rakendamiseks) sätted;

42.  teeb ettepaneku tõsta äärepoolseimate piirkondade laevastike teatavate osade suutlikkust, kui on teaduslikult tõestatud, et mõningaid kalavarusid saab intensiivsemalt majandada ilma säästva kalapüügi eesmärke kahjustamata;

43.  märgib, et äärepoolseimate piirkondade eriti selektiivseid püüniseid kasutavate väikeste rannapüügilaevade uuendamine ja kaasajastamine võib parandada meeskondade ohutust raskete ilmastikutingimuste korral, kui seda teha laevaehituse objektiivsete teaduslike kriteeriumite kohaselt ja kui see ei riku püügivõimaluste ja püügivõimsuste vahelist tasakaalu;

44.  soovitab pakkuda tulevases EMKFi määruses paremaid stiimuleid, mis tooksid noori meremajandusse tööle, eeskätt pakkuda kutseõppe võimalusi ning edendada meetmeid, mis suurendaksid äärepoolseimates piirkondades sissetulekuid ning parandaksid töökohakindlust ja meremajanduse säästvat korraldust üldiselt;

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0133.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0109.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0110.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0049.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0460.

(6)

ELT C 15E, 21.1.2010, lk 135.

(7)

„Research for PECH Committee – Management of the fishing fleet in the Outermost Regions (Uuringud kalanduskomisjoni jaoks – äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike haldamine)“. Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B (IP/B/PECH/IC/2016_100); EMKFi Prantsusmaa rakenduskava.

(8)

STECFi aruanded­ – Laevastike peamiste osade tasakaalunäitajate hindamine ja ülevaade riiklikest aruannetest liikmesriikide tegevuse kohta laevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalustamiseks (STECF-16-18).

(9)

Komisjoni 16. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks.


SELETUSKIRI

Äärepoolseimad piirkonnad hõlmavad üheksat ELi piirkonda, mis kuuluvad Prantsusmaale (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Réunion, Martinique, Mayotte ja Saint-Martin), Portugalile (Madeira ja Assoorid) ja Hispaaniale (Kanaari saared).

Kõik piirkonnad, välja arvatud Prantsuse Guajaana, on saared ja saarestikud. Neid piirkondi eristavad teistest ELi piirkondadest mitmed aspektid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 loetletakse äärepoolseimate piirkondade erisusi. Need on järgmised: kaugus, saareline asend, väike pindala, rasked maasiku- ja kliimaolud ja majanduslik sõltuvus vähestest toodetest.

Kalanduse olukord Mandri-Euroopas ei kajasta äärepoolseimate piirkondade olukorda.

Äärepoolseimad piirkonnad viitavad vajadusele ajakohastada oma kalalaevastikke (nn kahekordse karistuse tagajärjel) ning muuta rahastamissätted paindlikumaks, et julgustada laevastiku uuendamiseks suunatud investeeringuid. Nad peavad äärepoolseimate piirkondade hilist ÜKPsse kaasamist praegu laevastiku ees seisvate spetsiifiliste probleemide põhjuseks. Need probleemid hõlmavad laevade väiksust, väikest võimsust ja laevade ebapiisavat autonoomsust merel.

Lisaks vananevad laevastikud kahjuliku kliimamõju tõttu kiiremini kui teistes ELi piirkondades. Sageli on kalalaevastikud sedavõrd vastuvõetamatult vananenud seisukorras, et see võib olla kaluritele ohtlik.

Äärepoolseimates piirkondades leitakse, et kaasaegsemad laevastikud võimaldaksid mitmekesistada kalapüüki ja püügipiirkondi, suurendada mootorite energiatõhusust, aidata täita ELi ohutus- ja hügieeninõudeid ning parandada kalavarude kvaliteeti.

Käesoleva algatusraportiga soovib raportöör käsitleda eeskätt alljärgnevaid küsimusi.

•  Kuidas saavad äärepoolseimad piirkonnad oma kalavarusid paremini kasutada?

•  Kas ÜKPs sätestatud laevastike haldamise eeskirjades võetakse piisaval määral arvesse äärepoolseimate piirkondade kalandussektori eripärasid?

•  Kas äärepoolseimate piirkondade tingimused õigustavad kalalaevastike haldamise teistsugust käsitlemist?

•  Kas ja millisel määral on kehtiv poliitikaraamistik ebatäielik või vajab täiendamist?

Äärepoolseimate piirkondade tingimustest lähtuvalt kirjeldatakse raportis võimalusi ning pakutakse teostatavaid meetmeid kalalaevastike paremaks haldamiseks kehtiva ÜKP raames.

Raportis keskendutakse kalalaevastike haldamisele äärepoolseimates piirkondades ning seetõttu ei saa selles käsitleda küsimusi, mis võivad mõjutada nimetatud piirkondade kalandust, kuid mis ei ole otseselt laevastiku haldamisega seotud.

Lisaks ei käsitleta raportis üksikasjalikult teemasid, mis ei kuulu kalanduskomisjoni pädevusvaldkonda, näiteks ELi ühtekuuluvuspoliitikat ning selle ühissätete määrust ning transpordi, kaubanduse ja töötlemisega seotud küsimusi.

Raportöör on teadlik äärepoolseimate piirkondade kõrge töötuse määraga seotud probleemidest, vähestest koolitusvõimalustest kalandussektoris ning selle vähesest köitvusest (nii põhjuse kui ka tagajärjena). Raportis saab neid küsimusi käsitleda üksnes kaudselt.

Äärepoolseimates piirkondades sageneb koos turismiga harrastuskalapüük ning seetõttu suureneb ka selle suhteline mõju kalavarudele (eriti nende mitte just väga ulatuslikel rannikualadel). Harrastuskalapüük äärepoolseimates piirkondades võiks olla kalanduskomisjoni tulevaste algatuste teema.

Raportööri lähenemisviis raporti projekti koostamisel

Algselt telliti Euroopa Parlamendi poliitikaosakonnalt B teabeleht teemal „The management of fishing fleets in outermost regions“ (Kalalaevastike haldamine äärepoolseimates piirkondades). See uuring avaldati 2016. aasta novembris.

Kalanduskomisjonis toimus kaks üldist arvamuste vahetust. Lisaks koostas raportöör töödokumendi, mida kalanduskomisjonis tutvustati ja arutati.

Raportöör konsulteeris tihedalt erinevate sidusrühmadega ning pöördus äärepoolseimaid piirkondi esindavate Euroopa Parlamendi liikmete poole. Lisaks korraldas raportöör Brüsselis kohtumisi äärepoolseimate piirkondade kaluritega ning osales nendel kohtumistel.

Meetmevaldkonnad

Äärepoolseimate piirkondade ja mandri võrdlus

Äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikud koosnevad enamasti väikesemahulise kalapüügiga tegelevatest laevadest kogupikkusega kuni 12 m, välja arvatud mõned suured, peamiselt Kanaari saartel asuvad laevad. Selles suhtes tuleb äärepoolseimates piirkondades meetmeid võtta. Vähene investeerimine kalalaevastikesse ei võimalda suurendada (potentsiaalsete) kalurite tööhõive, oskusi ja haridustaset ega muuta valdkonda atraktiivsemaks.

Kui Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ja Assooride väikesemahulise kalapüügiga tegelevad laevad on suhteliselt uued võrreldes Prantsusmaa ja Portugali laevadega, siis Kanaari saarte ja Madeira laevad on vanemad kui mandril olevad laevad. Kalalaevade koguarv on viimase 10 aasta jooksul kõigis äärepoolseimates piirkondades vähenenud, ent Prantsusmaal ja Portugalis on mootorite koguvõimsus suurenenud.

Äärepoolseimad piirkonnad (välja arvatud Prantsuse Guajaana) on ümbritsetud kitsastest mandrilava meredest ja neid iseloomustab suur bioloogiline mitmekesisus. Samal ajal on eri äärepoolseimates piirkondades erinevad (lähte-)tingimused. Näiteks arengu ja haldussuutlikkuse tase erineb piirkonniti tugevalt. Seda tuleb ÜKP rakendamisel arvesse võtta.

Kehtiv ÜKP ei hõlma äärepoolseimatele piirkondadele kohaldatavaid erandeid üldistest halduseeskirjadest, välja arvatud Mayotte’i puhul. Ent sellega tagatakse äärepoolseimate piirkondade teistsugune käsitlemine, näiteks keelatakse juurdepääs laevadele, mis ei ole äärepoolseima piirkonna sadamates registreeritud, kuni 100 meremiili ulatuses kuni 31. detsembrini 2022. Lisaks on äärepoolseimate piirkondade püügivõimsuse ülempiirid sätestatud laevastiku eri osade kaupa (ÜKP II lisa).

Püügivõimsuse ülempiire ei ole siiani rakendatud, välja arvatud Assooride ja Madeira laevastiku kõikide osade ning Guadeloupe’i ja Saint-Martini väiksemate kui 12 m laevade puhul. Sellega seoses tekib küsimus, kas äärepoolseimate piirkondade jaoks on kasulik valdkondlik lähenemine või kas oleks asjakohasem rakendada suuremat paindlikkust.

Vähenevate varude tõttu rannikualadel on toimunud mitmekesistumine avamerepiirkondade ja -liikide suunas. Vastutustundliku avameretegevuse puhul on vaja suuremat merekõlblikkust ja mootorite kohandamist.

Kalavarude olukord ja bioloogilised andmed

Liikmesriigid peavad esitama igal aastal aruande püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalu kohta. Ent bioloogiliste ning väikesemahulise kalapüügiga tegelevaid laevastikke käsitlevate andmete puudulikkuse tõttu ei anna analüüs äärepoolseimate piirkondade jaoks lõplikke tulemusi.

Äärepoolseimate piirkondade laevastike osade kohta on saadaval vähe tasakaalunäitajaid. Seejuures puuduvad eelkõige bioloogilised näitajad.

Seetõttu leiab raportöör, et äärepoolseimates piirkondades on väga oluline täiendavalt edendada andmekogumisprogramme. See on veelgi olulisem, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade taotlust laevade uuendamiseks ja ajakohastamiseks.

EMKFi rahaline toetus: võimalused ja takistused

EMKF võimaldab äärepoolseimatele piirkondadele erandeid. Lisaks hõlmab see sätteid, mis on eriti olulised äärepoolseimate piirkondade praeguste laevastike omadusi arvestades. EMKFi määruse kinnitamisega hilinemise ja sellest tingitud rakenduskavade hilinenud heakskiitmise tõttu on toetuste maksmine katkestatud ning tuli leida selliseid ajutisi lahendusi nagu üleminekutoetused.

EMKFi raames on äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvituskava eelmise programmitöö perioodiga võrreldes laiendatud. Rahastamispaketti on iga liikmesriigi jaoks suurendatud ning kokku on see suurenenud 15,6 miljonilt eurolt 27,5 miljoni euroni.

EMKFi määruse I lisas täpsustatakse, et äärepoolseimates piirkondades toimuvate tegevuste puhul võidakse antava riigiabi osakaalu suurendada 35 protsendipunkti võrra.

Artiklis 41 on esitatud energiatõhusust ja kliimamuutuste leevendamist käsitlevad sätted. Põhi- või lisamootorite asendamise või ajakohastamise toetamine sõltub püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalustatusest, kusjuures esmatähtsaks loetakse väikesemahulist rannapüüki.

Äärepoolseimates piirkondades soovitatakse võimaldada suuremat abi osatähtsust põhi- või lisamootorite asendamiseks, et võtta arvesse nende piirkondade spetsiifilisi kliimatingimusi.

Kogukonna juhitud kohalik areng

Raportöör leiab, et kogukonna juhitud kohalik areng on hea vahend struktuuri- ja rahalise toetuse jaoks. Kogukonna juhitud kohalik areng tuleneb põhimõttest koondada avalikke, era- ja tsiviilosalejaid, et edendada kohalikke kalandusvaldkondi, näiteks võib see kaasa tuua kvaliteetsete toodete tootmise tänu sektori kasvanud kutseoskustele (ka eelnevas ja järgnevas etapis) ning lossimist võimaldava taristu arendamise. Kalanduse kohalikke algatusrühmi toetatakse EMKFi ja teiste fondide raames. Kogukonna juhitud kohalikule arengule antav abi võib moodustada kokku 50 kuni 100 %.

Siiani on seda võimalust kasutatud vaid vähesel määral. Prantsusmaa kehtivas rakenduskavas ei täpsustata, kas Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades on ette nähtud kalanduse kohalikke algatusrühmi. Portugali rakenduskavas ei märgita, kas Madeira jaoks on ette nähtud kalanduse kohalikke algatusrühmi. Assooride jaoks on kavandatud kolm kalanduse kohalikku algatusrühma, ent Kanaari saarte jaoks mitte ühtegi. Äärepoolseimates piirkondades on vesiviljelus vähe arenenud, ent sellel on potentsiaali, kui näiteks kohalikud ettevõtted spetsialiseeruvad eksporditurul kohalikele liikidele.

Säästva kalapüügi partnerluslepingud

Praegu ei ole Kesk-Atlandi lääneosa kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, mis mõjutaksid Prantsuse Guajaanat, Guadeloupe’i, Saint Martini või Martinique’i.

Pika rändega liikide esinemine, laialt levinud ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, säästva kalapüügi partnerluslepingute võimalik positiivne kaudne mõju kohalikele tööstustele (ka eelnevas ja järgnevas etapis) ning kehtivate säästva kalapüügi partnerluslepingute hindamine näitab, et uute säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine naabruses asuvate kolmandate riikidega oleks äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikele kasulik.

Seetõttu palub raportöör komisjonil jälgida hoolikalt kooskõla ÜKP sise- ja välismõõtme vahel. Mayotte’i puhul kehtib erileping, s.t Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline juurdepääsu käsitlev leping. Selles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate laevade pääsu Mayotte’i vetesse. Seišellide laevade makseid kasutatakse Mayotte’i suutlikkuse suurendamiseks. Prantsusmaa vastutab maksete haldamise ja jaotamise eest. Ta peab komisjonile selle kohta kord aastas aru andma. Raportöör soovib rõhutada, kui oluline on, et Prantsusmaa tagaks maksete tõhusa ja kiire eraldamise Mayotte’ile.

Soovitused ja järeldused

Raporti põhiteema ja peamine põhjus on äärepoolseimate piirkondade nõudmine saada võimalusi oma laevastike uuendamiseks ja ajakohastamiseks. Nad väidavad, et äärepoolseimate piirkondade eripära õigustab laevastike uuendamist ja ajakohastamist.

Äärepoolseimate piirkondade peamine probleem ohutus laevadel või pigem selle puudumine.

ELi tasandil on rahastamisvõimalused olemas ning EMKF võtab arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid tingimusi . Mandriga võrreldes saavad äärepoolseimad piirkonnad erakorraliselt täiendavad 35 % mootorite asendamiseks.

Liikmesriikide rakenduskavade heakskiitmise hilinemine on põhjustanud tõsiseid raskusi üleminekuperioodi projektide osas. Sellele vaatamata on äärepoolseimatel piirkondadel siiski võimalus kasutada riigiabi suurema osatähtsuse ja hüvituskavade eeliseid.

Mis puutub mootorite asendamisse, s.t ajakohastamisse, siis raportöör soovitab toetada võimaliku tulevase ÜKP raames vahendeid, mis aitavad vähendada tõestatult kahjulikku kliimamõju laevadele.

Raportöör on ka veendunud, et rohkem jõupingutusi kogukonna juhitud kohaliku arengu raames võib aidata sektorit ümber korraldada ning varustada ja luua vajalikke sadamarajatisi. Ta märgib ka, et ajakohastamine võib anda tulemuseks laiaulatuslikuma ja mitmekesisema püügitegevuse.

Olenemata sellest, milliseid meetmeid tulevikus soovitatakse, tuleks nendega tagada säästev kalandus ja elujõulised kalavarud.

Tuleb võtta kõik võimalikud meetmed, et äärepoolseimate piirkondade kalandussektorid ei tunneks end olevat teistega võrreldes ebasoodsas olukorras.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (7.3.2017)

kalanduskomisjonile

kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades

(2016/2016(INI))

Arvamuse koostaja: Esteban González Pons

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaselt võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära, mis võimaldab võtta neis piirkondades ühise poliitika, näiteks kalanduspoliitika raames erimeetmeid;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade eripära ja lubatakse neid käsitleda diferentseeritult;

C.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikud koosnevad enamjaolt vanadest alustest pikkusega alla 12 meetri, mille puhul ei ole siiani kasutatud laevade kaasajastamiseks antud toetust, ning et selline olukord ohustab aluste turvalisust ja mõjutab neil valitsevaid töötingimusi;

D.  arvestades, et äärepoolseimaid piirkondi mõjutas majanduskriis eriti tuntavalt ning nende kalandussektoreid tuleb vaadelda konkreetset struktuurset, sotsiaalset ja majandusolukorda arvesse võttes;

E.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) määruse vastuvõtmine ja EMKFi rakenduskavade heakskiitmine viibis ning seetõttu hilineti ka EMKFi toetavate sätete rakendamisega, mis põhjustas mõningatele äärepoolseimate piirkondade ettevõtetele tõsiseid rahalisi raskusi;

1.  võtab teadmiseks määruse (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) üldsätted, milles viidatakse laevade täiustamiseks antavale toetusele, kuid peab kahetsusväärseks, et määruses ei mainita erimeetmeid, mille puhul võetaks arvesse nimetatud piirkondade laevastike eripära ja seisundit;

2.  märgib, et teatavatel äärepoolseimate piirkondade kaluritel on raske või isegi võimatu saada laenu ja/või oma laevu kindlustada;

3.  palub komisjonil seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga kaaluda võimalust kehtestada toetus äärepoolseimate piirkondade väikeste kalalaevastike progresseeruvaks uuendamiseks, et parandada turvalisust ja tõhusust, tingimusel et see ei too kaasa nende püügivõimsuse tõusu ega kahjusta eelarvet ega kalavarude jätkusuutlikkust;

4.  palub, et komisjon koostaks oma ettepanekud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks äärepoolseimate piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumide kohta nii, et seejuures võetaks arvesse ka kliima- ja geograafiliste tingimuste mõju;

5.  teeb ettepaneku suurendada abi osatähtsust mootorite asendamise puhul nendes äärepoolseimates piirkondades, kus on teaduslikke tõendeid selle kohta, et kliimatingimustel ja kliimamuutustel on märkimisväärne ebasoodne mõju asjaomaste piirkondade laevastikele;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama äärepoolseimate piirkondade kohalike kalandussektorite arendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist ning kõigi ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide ning ELi muude asjaomaste vahendite ja tegevuspoliitikate vahelist koostoimet vastavalt ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale;

7.  nõuab jõupingutusi ELi õigusaktide jätkuvaks lihtsustamiseks, et hõlbustada äärepoolseimate piirkondade laevastike juurdepääsu liidu fondidele;

8.  soovitab võtta ühises kalanduspoliitikas edaspidi täiel määral arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära ning võimaldada neil täielikult kasutada suurt majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist potentsiaali, mille loob nende kalandussektorite ratsionaalne arendamine;

9.  teeb seepärast ettepaneku moodustada pärast 2020. aastat eraldi äärepoolseimate piirkondade kalandusfond, võttes eeskujuks kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi, mis on tõendanud oma tulemuslikkust selliste piirkondade põllumajanduse toetamisel; soovitab eriti anda vastavalt säästva kalanduse ja kalavarude hea seisundi eesmärkidele sellisest fondist toetust selleks, et uuendada nendes piirkondades laevastikku, sealhulgas traditsioonilisel ja väikesemahulisel püügil kasutatavaid laevu, mille saak lossitakse nende sadamates.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Anneli Jäätteenmäki, Louis Michel, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Inés Ayala Sender, Olle Ludvigsson, Ulrike Rodust, Birgit Sippel

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

Jean Arthuis, Gérard Deprez, Anneli Jäätteenmäki, Louis Michel

Richard Ashworth, Bernd Kölmel

Liadh Ní Riada

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

Inés Ayala Sender, Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Birgit Sippel, Kathleen Van Brempt, Tiemo Wölken

Jordi Solé, Indrek Tarand

3

EFDD

ENF

NI

Jonathan Arnott

Stanisław Żółtek

Eleftherios Synadinos

1

0

S&D

Ulrike Rodust

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (10.2.2017)

kalanduskomisjonile

kalalaevastike haldamise kohta äärepoolseimates piirkondades

(2016/2016(INI))

Arvamuse koostaja: Younous Omarjee

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3, 38, 43 ja 349;

2.  arvestades, et hoolimata äärepoolseimatele piirkondadele omastest piirangutest, näiteks need, mida on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, on kalandussektoril eeliseid ja märkimisväärne arengupotentsiaal;

3.  arvestades, et äärepoolseimaid piirkondi iseloomustab eelkõige kalavarude alakasutus ning peamiselt vanadest ja väikestest alustest koosnevad laevastikud;

4.  tuletab meelde, et äärepoolseimate piirkondade majandusvööndite pindala on 2 507 537 km2, mis on sama suur Euroopa Liidu mandriosa majandusvööndite kogupindalaga;

5.  tuletab meelde, et äärepoolseimate piirkondade kaugust on tunnistatud ja ELi õiguses üldise põhimõttena arvesse võetud, mis põhjendab ja võimaldab lisakulude hüvitamiskorra loomist kalanduse ja vesiviljeluse toodete jaoks äärepoolseimates piirkondades;

6.  toonitab, et säästva kalapüügi toetamine äärepoolseimates piirkondades on ülimalt tähtis, et tagada nende piirkondade majanduslik, sotsiaalne ja ökoloogiline areng, samuti nende piirkondade potentsiaali optimaalne areng; toonitab lisaks, et kalapüük on äärepoolseimates piirkondades palju töökohti loov valdkond, see aitab kaasa kohaliku elanikkonna hoidmisele ning nende jõukamaks ja vastupidavamaks muutmisele; nõuab, et tehtaks kõik võimalik, et kalandussektoril oleks veelgi olulisem roll nende piirkondade kohaliku arengu edendamisel, toetades eelkõige kalanduse eri tegevusvaldkondade loomist ja tugevdamist neis piirkondades ning edendades kohalikke turge, sealhulgas kalandustoodete tarneahelas;

7.  rõhutab seost toiduga kindlustatuse ja säästva kalapüügi kasutuselevõtu vahel äärepoolseimates piirkondades; rõhutab selles kontekstis vajadust kaasata kohalik kalandussektor kohalike elanike toiduga kindlustatuse eesmärgi saavutamisse, kuna toiduga kindlustatus sõltub äärepoolseimates piirkondades praegu liiga suurel määral impordist;

8.  tunnistab, et ELi õigusaktide keerukus ja piirangud, mida need tekitavad eelkõige konkurentsiõiguse seisukohast, võivad pidurdada kalanduse eri tegevusvaldkondade loomist ja arendamist; nõuab tulevaste läbivaatamiste käigus eeskirjade lihtsustamist või muutmist, et hõlbustada äärepoolseimates piirkondades kalurite tegevusvaldkondadesse jagunemist, hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, maksimeerida Euroopa Liidu poolse rahastamise tulemuslikkust ning optimeerida kalanduse tugevaid külgi kõnealustes piirkondades ja tavapärast tööd täiendavate majandustegevuste loomist tegevusvaldkonnas, jätkates samal ajal pettusevastast võitlust ja tagades kalanduse tugevate külgede jätkusuutliku kasutamise kõnealustes piirkondades;

9.  tuletab meelde, et ühine kalanduspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), mis on mõeldud Mandri-Euroopa probleemide ja väljakutsete lahendamiseks, vastavad äärepoolseimate piirkondade kalanduse eripärale piiratud viisil ning neid ei ole võimalik ühetaoliselt kohaldada äärepoolseimate piirkondade kalanduse probleemidele ja eripäradele, nad peavad olema teataval määral paindlikud ja pragmaatilised või võimaldama erandite tegemist; kutsub samuti üles kehtestama igas piirkondlikus merealas strateegia, mis on kohandatud iga äärepoolseima piirkonna konkreetse olukorraga;

10.  kutsub Euroopa Liitu üles – järgides ühise kalanduspoliitika raames paika pandud jätkusuutlikkust ja säästvat arengut käsitlevaid põhimõtteid – väärtustama äärepoolseimate piirkondade kalanduse erakordset potentsiaali;

11.  nõuab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 täielikku ja ühesugust kohaldamist kõigi liidu kalanduspoliitikaga seotud Euroopa Liidu poliitikavaldkondade, määruste, fondide ja programmide ning eelkõige EMKFi puhul;

12.  leiab, et kindlasti tuleb luua konkreetsed eeskirjad äärepoolseimate piirkondade laevastikele;

13.  tuletab meelde, et äärepoolseimate piirkondade eripärade, eelkõige raskete kliimatingimuste tõttu seisavad nende piirkondade kalurid silmitsi laevade enneaegse vananemisega, mis tekitab probleeme nende turvalisuse ja tõhususe seisukohast ning muudab töötingimused tänapäevaste laevadega võrreldes vähem atraktiivseteks; on seetõttu seisukohal, et praegused takistused tuleks kõrvaldada, et paremini vastata äärepoolseimate piirkondade eripäradele, võimaldades laevastike uuendamist ja moderniseerimist – kaasa arvatud krevetipüügi jaoks – traditsiooniliste või väikeste laevade puhul, mis lossivad kogu oma saagi äärepoolseimate piirkondade sadamates ning annavad panuse äärepoolseimate piirkondade kalanduse eri tegevusvaldkondade kohalikku ja säästvasse arengusse, toetades sellest tulenevat tööturgu ning austades seejuures liidu rahvusvahelisi kohustusi ja eelkõige nõuet mitte anda riigiabi, mis võib põhjustada ülepüüki; rõhutab väikesemahulise kalapüügi tähtsust kohalike tööturgude jaoks ja EMKFi võimalusi kasutada alt üles lähenemisviise eelkõige rannikualadel;

14.  nõuab, et komisjon, võttes eeskujuks kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI) põllumajanduse jaoks äärepoolseimates piirkondades, uuriks võimalust luua järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rahastamisvahend, mis oleks konkreetselt ette nähtud kalanduse toetamiseks äärepoolseimates piirkondades ja võimaldaks täiel määral väärtustada kalanduse erakordset potentsiaali äärepoolseimates piirkondades;

15.  peab murettekitavaks, et kõnealuse olukorra sotsiaal-majanduslikud tagajärjed mõjutavad tugevalt äärepoolseimaid piirkondi, kus on juba niigi kõrge töötuse määr (24,6 % Réunionil, kusjuures noorte töötuse määr on 52,4 %), ning et kalalaevastikku tehtavate investeeringute vähesus takistab jõupingutusi, mida tehakse (potentsiaalsete) kalurite tööhõive, ligimeelitamise, oskuste ja hariduse taseme tõstmise eesmärgil;

16.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi üles määrama kindlaks ELi ühtekuuluvuse jaoks ette nähtud rahaliste vahendite ning eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahaliste vahendite kasutamise ja seda ergutama, et tugevdada investeeringuid äärepoolseimate piirkondade kalanduse kohalike tegevusvaldkondade arendamise jaoks vajalikku taristusse; ergutab eelkõige investeeringute tegemist projektidesse, mis on seotud kalandussektori töökohtade uuesti au sisse tõstmise ja kõnealuse sektori noorte jaoks atraktiivsemaks muutmise ning noorte tegevuse alustamise toetamisega seotud koolitusse ja projektidesse, samuti uuenduslikesse projektidesse, mis on suunatud kalanduse jätkusuutlikkusele, selektiivse kalapüügi meetodite kasutuselevõtule ja kaasvastutusega tegevusvaldkondade arendamisele, luues koostoimet struktuurifondide ja teiste liidu programmide vahel;

17.  kutsub komisjoni üles lihtsustama äärepoolseimate piirkondade kalanduse sidusrühmade ja tegevusvaldkondade puhul juurdepääsu kõikidele võimalikele Euroopa rahastamisvahenditele; palub komisjonil võtta rohkem arvesse äärepoolseimate piirkondade strateegilist asukohta ja nende võimalikku rolli üleilmses merehalduses, merede, ookeanide ja rannikupiirkondade säästva kasutamise tagamisel ning merel põhineva teadmistepõhise majanduse väljaarendamisel;

18.  peab kahetsusväärseks seda, et äärepoolseimad piirkonnad on oma laevastiku ajakohastamiseks ja püügivõimsuse suurendamiseks toetust saanud alles alates 1990ndatest, ja seda, et sidususe puudumine liidu kalandusvaldkonna poliitika siseste ja väliste aspektide vahel takistab tugevasti kõnealuse sektori arendamist äärepoolseimates piirkondades, piirates nn kahekordse karistuse leevendamise võimalust; rõhutab eelkõige vajadust analüüsida mõju äärepoolseimatele piirkondadele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT) iga kord, kui kalanduskokkulepped ja kaubanduslepingud neid puudutavad; kutsub komisjoni üles kooskõlastama oma kaubanduspoliitikat paremini teiste liidu valdkondlike poliitikasuundadega, eelkõige ühise kalanduspoliitikaga; kutsub üles võtma tõeliselt arvesse äärepoolseimate piirkondade huve kokkulepete sõlmimisel, sätestades eelkõige lossimiskohustused äärepoolseimates piirkondades või äärepoolseimatest piirkondadest pärit töötajate värbamise laevadele; palub komisjonil tagada, et kohalikel sidusrühmadel oleks keskne koht äärepoolseimate piirkondade kalalaevadega seotud otsuste tegemise protsessis; peab tähtsaks tagada, et äärepoolseimate piirkondade kaluritel oleks juurdepääs teabele, mis selgitab, kuidas neil on võimalik kasutada praegu liidu poolt pakutavaid toetusi;

19.  kutsub liitu üles seadma kalandussektori usaldusväärset ja säästva arengut takistava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise oma rahvusvahelisel tasandil elluviidavas tegevuses esikohale, sealhulgas majandus-, kaubandus- ja kalanduskokkulepete alaste läbirääkimiste raames, ning looma konkreetseid vahendeid selle võitluse jaoks äärepoolseimate piirkondade majandusvööndites;

20.  soovitab võtta arvesse finantskriisi mõju ja selle tõsiseid majanduslikke tagajärgi, mis takistavad äärepoolseimate piirkondade laevastike ajakohastamise erikava täielikku kasutamist (määrus (EÜ) nr 639/2004);

21.  tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad nende majandusvööndis leiduvatest kalavarudest, mis on bioloogilises plaanis äärmiselt haavatavad, mistõttu on asjakohane nõuetekohaselt ja tõhusalt kaitsta nende tundlikke alasid, andes nendele muu hulgas ainujuurdepääsu kohalikele laevadele, mis kasutavad säästlikke ja keskkonnahoidlikke kalapüügivahendeid, vähendades seeläbi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi negatiivset mõju neis piirkondades; peab sellega seoses väga oluliseks, et usaldusväärsed andmed nende ülemereterritooriumide majandusvööndite ressursside ja tavade olukorra kohta oleksid kättesaadavad ja juurdepääsetavad;

22.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei avaldanud 30. juuni 2012. aasta tähtajaks määrust (EÜ) nr 639/2004 käsitlevat rakendusaruannet; on seisukohal, et see on käest lastud võimalus, sest see dokument oleks olnud tähtis teabeallikas ühise kalanduspoliitika koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise süsteemi võimalike erandite jaoks, mis võivad aidata kaasa äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike väljaarendamisele; nõuab tungivalt, et komisjon annaks lisateavet selle kohta, miks tehti otsus aruannet mitte avaldada.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Constanze Krehl, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Andor Deli, Maurice Ponga, Bronis Ropė, Branislav Škripek, Hannu Takkula, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Sofia Ribeiro


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, João Ferreira, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Jens Gieseke, Julie Girling, Cláudia Monteiro de Aguiar

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Josu Juaristi Abaunz, Helmut Scholz


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

GUE/NGL

PPE

 

S&D

Verts/ALE

 

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

Josu Juaristi Abaunz, Helmut Scholz

Alain Cadec, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Cláudia Monteiro de Aguiar, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

 

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

 

Ian Hudghton

2

EFDD

David Coburn, Mike Hookem

6

0

ECR

Verts/ALE

NI

Julie Girling, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

Marco Affronte, Linnéa Engström

Diane Dodds

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika