RAPORT ettepaneku kohta nimetada Ildikó Gáll-Pelcz kontrollikoja liikmeks
19.4.2017 - (C8‑0110/2017 – 2017/0802(NLE))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Indrek Tarand
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
ettepaneku kohta nimetada Ildikó Gáll-Pelcz kontrollikoja liikmeks
(C8‑0110/2017 – 2017/0802(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0110/2017),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 121,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0166/2017),
A. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;
B. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 12. aprilli 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;
1. toetab nõukogu ettepanekut nimetada Ildikó Gáll-Pelcz kontrollikoja liikmeks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
1. LISA: ILDIKÓ GÁLL-PELCZI ELULOOKIRJELDUS
|
Töökogemus |
|
2000– (Märkus: hetkel peatatud tegevuse tõttu Euroopa Parlamendi liikmena.) |
||||
|
|
|
Instituudi direktor, osakonna juhataja, ülikooli dotsent |
||||
|
|
|
Miskolci ülikool, ärijuhtimise instituut Ärijuhtimise osakond
|
||||
|
|
|
1992–2000 |
||||
|
|
|
Osakonna asejuhataja, ülikooli dotsent, ülikooli abiprofessor, ülikooli lektor |
||||
|
|
|
Miskolci ülikool, ettevõttemajanduse teaduskond
|
||||
|
|
|
1989–1992 |
||||
|
|
|
Asedirektor, organisatsiooni juht |
||||
|
|
|
Miskolci ülikool, arvutikeskus
|
||||
|
|
|
1985–1989 |
||||
|
|
|
Süsteemi-, programmeerimis- ja teadusinsener |
||||
|
|
|
Tuletehnoloogia teadusuuringute ja arenduse valdkonna ettevõteTüzeléstechnikai Kutató és Fejlesztő Vállalat
Miskolci ülikoolilinnak
|
||||
|
Poliitiline tegevus ja poliitiline eritegevus:
Komiteede liikmesus:
Erakondade liikmesus ja rollid poliitilistes organisatsioonides:
|
|
1.7.2014– Euroopa Parlamendi asepresident
16.11.2010– Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni presidentuuri liige
2.6.2010– Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liige
2009–2010 Ungari Rahvusassamblee aseesinaine
2006–2010 Parlamendiliige, Ungari Kodanike Alliansi FIDESZ liige ja aseesinaine
2002–2006 Komitaadi õigustega Miskolci linna volikogu liige, FIDESZ-KDNP aseesinaine
21.1.2016–...: autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjon
24.6.2016–…: rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjon
2.12.2015–…: maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon (TAXE 2)
12.2.2015–30.11.2015: maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon
1.7.2014–…: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
6.6.2010–…: naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
6.10.2010–…: majandus- ja rahanduskomisjon
6.10.2010–31.7.2011: finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjon
2008–2010: ELi rahaliste vahendite kasutamise uurimiskomisjoni esinaine
2006–2010: Euroopa asjade komisjoni liige
2002–2006: eelarvekontrollikomisjon esinaine
2006–…: Ungari Kodanike Alliansi FIDESZ aseesinaine 2005–…: FIDESZi naistesektsiooni esinaine 2004–…: Ungari Kodanike Alliansi FIDESZ liige
|
||||
|
Haridus ja koolitus |
|
2004 Kvalifitseeritud maksundusspetsialist, rahvusvaheline maksundus |
||||
|
|
|
Penta Unió Oktatási Centrum Kft. |
||||
|
|
|
1996 |
||||
|
|
|
Vannutatud audiitor ja maksunõustaja |
||||
|
|
|
Perfekt Rt. |
||||
|
|
|
1993 |
||||
|
|
|
Diplomeeritud raamatupidaja |
||||
|
|
|
Perfekt Rt. |
||||
|
|
|
1991 |
||||
|
|
|
Majandusinsener |
||||
|
|
|
Miskolci ülikool, majandusteaduskond Inseneriteaduste ja majanduse täiendõpe ärijuhtimise erialal |
||||
|
|
|
1985 |
||||
|
|
|
Kvalifitseeritud mehhaanikainsener, protsessidisaini eriala |
||||
|
|
|
Rasketööstuse tehnikaülikool Masinatööstuse teaduskond |
||||
|
Akadeemilised kraadid: |
||||||
|
|
|
1997 |
||||
|
|
|
DR UNIV |
||||
|
|
|
Raamatupidamise infosüsteemide roll ettevõtete tegevuses |
||||
|
|
|
|
||||
|
|
|
1997 |
||||
|
|
|
PhD |
||||
|
|
|
Majandusliku tasuvuse suurendamine täiustatud analüütika- ja kavandamismeetodite kasutamise kaudu äriprotsessides
|
||||
|
|
|
2016 Dr. habil. Ühtse siseturu potentsiaali ärakasutamine |
||||
|
|
|
|
||||
|
Keeleoskus |
|
Emakeel: ungari |
||||
|
Muud |
|
inglise |
saksa |
vene |
||
|
|
|
B2 |
B1 |
A1 |
||
|
|
|
1995 |
1984 |
1982 |
||
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
||||
|
Muu kutsetegevus |
|
Ungari Teaduste Akadeemia Miskolci akadeemiline komitee majanduskomisjoni liige ärinõustamise töörühma juht planeerimise allkomisjoni liige Ungari Borsod–Abaúj–Zempléni komitaadi majandusteaduste ühingu aseesinaine
|
||||
|
Muu avalik tegevus |
|
Ühenduse Miskolci Gráciák asutaja ja esinaine
|
||||
|
Autasud |
|
Ungari Teaduste Akadeemia Miskolci akadeemilise komitee noore teadlase auhind (2000) Zoltán Meszléri auhind (2000) Väljapaistva õpetaja diplom (2005) Tunnustus naiste olukorda edendava tegevuse eest (2008) |
||||
LISA 2: ILDIKÓ GÁLL-PELCZI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
Töökogemus
1. Palun loetlege oma töökogemus riigi rahanduse valdkonnas. See võib hõlmata nii eelarve kavandamist, täitmist ja juhtimist kui ka eelarvekontrolli ja auditeerimist.
Pärast ülikooli lõpetamist olen järjepidevalt täiendanud oma ametialaseid teadmisi ärijuhtimise, finantsjuhtimise, eelarve, eelarvekontrolli ja eelarve juhtimise valdkonnas, omandades kogemusi nii Ungaris (Ungari Rahvusassamblee finants- ja auditikomitee esinaisena ning komitaadi õigustega Miskolci linna volikogu liikmena) kui ka rahvusvahelises keskkonnas (Euroopa Parlamendi liikmena).
Tooksin välja oma kvalifikatsioonid majanduse ja eelarve järelevalve valdkonnas ning finantssektoris. Oma maksundusspetsialisti ja maksunõustaja kvalifikatsioone olen kasutanud nii konkurentsi valdkonnas kui ka haldustöös. Töö mitmes ettevõttes on andnud mulle suurepärase võimaluse tutvuda veelgi põhjalikumalt auditeerimise ja mõjuhindamisega seotud küsimustega.
Alates 2010. aastast olen Euroopa Parlamendi liikmena töötanud eeskätt kahe peamise ülesannete kogumiga: esiteks majanduse, siseturu, rahanduse, maksunduse ja fiskaalpoliitika põhiküsimuste ning teiseks eelarveküsimustega.
Oma karjääri jooksul olen omandanud põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused ELi institutsioonide toimimise, mitme otsustamismenetluse ning institutsioonidega seotud küsimuste kohta. Olen veendunud, et minu vahetu igapäevane kogemus ELiga seotud poliitilistes küsimustes võimaldab mul teha tulemuslikku tööd keerukas ja dünaamilises töökeskkonnas. Pean vajalikuks mõista, kuidas Euroopa Liit toimib, sest see võib luua tugeva ametialase aluse ja anda usaldusväärset teavet praeguse olukorra ning võimalike probleemide ja lahenduste kohta. Leian, et need teadmised on väga kasulikud kontrollikoja ja täitmist ootava ametikoha jaoks.
Euroopa Parlamendis veedetud aastate jooksul olen saanud olulisi ametialaseid kogemusi ka ELi institutsioonide auditeerimise valdkonnas. Euroopa Parlamendi asepresidendina täidan eelarvekontrolliorgani esinaise kohuseid. Kui võrrelda finantsjuhtimise ja -kontrolli ning sise- ja välisauditite standardeid Ungaris praegu ja minevikus, tunnen rõõmu, et olen suutnud lihtsustada parimate tavade vahetamise protsessi.
Euroopa Parlamendis olen olnud mitu korda muu hulgas eelarvekontrolli ja majanduse seisukohast tähtsate raportite ja arvamuste raportöör ja variraportöör. Alljärgnevalt on esitatud nende loetelu.
Raportöörina esitatud raportid
·Raport ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames
·Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks
·Raport iga-aastase maksuraporti kohta ja ELi potentsiaali ärakasutamise kohta majanduskasvu edendamiseks
·Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) vautšerite käsitlemise osas
·Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud)
Variraportöörina esitatud raportid
·Raport tarbijakaitse kohta kommunaalteenuste puhul
·Raport ühtse turu juhtimise kohta 2014. aasta Euroopa poolaasta raames
·Raport Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta
·Raport Euroopa Keskpanga 2012. aasta aruande kohta
·Raport Euroopa Keskpanga 2011. aasta aruande kohta
Raportöörina esitatud arvamused
·Arvamus, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta (siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon)
·Arvamus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve kõikide jagude kohta (siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon)
Variraportöörina esitatud arvamused
·Arvamus, nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti (siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon)
·Arvamus Euroopa Pangandusjärelevalve 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
·Arvamus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
·Arvamus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
Olen veendunud, et minu teadmised ja kogemused selles valdkonnas on kasulikud kontrollikojale teatavate küsimustega tegelemisel. Loodan, et see osa küsimustest näitab, et oma karjääri kujundamisel olen lähtunud põhimõttest saada laia teoreetilise ja rikkaliku praktilise taustaga spetsialistiks ja poliitikakujundajaks. Samuti olen veendunud, et kontrollikoja tugevus ei peitu mitte ainult selle rahvuslikus mitmekesisuses, vaid peamiselt selle liikmete mitmekesistes ametialastes kogemustes.
2. Millised on Teie tööalase karjääri kõige tähtsamad saavutused?
Esimene pöördepunkt minu ametialases karjääris oli 2000. aastal. Ärijuhtimise instituudi ja Miskolci ülikooli kahe osakonna loomine oli minu kui ülikooliprofessori ja teadlase elus verstapost, mis muutis kutse- ja teadustööalaste kogemustega terviklikuks minu ülikoolilektori karjääri.
Oma õpetajatöös olen pannud suurt rõhku kõrge taseme saavutamisele (täistööaeg, suhtlus ja doktoriõpe). Instituudi loomisega soovisin pakkuda õpilastele kõrgtasemel ja konkurentsivõimelisi teadmisi, mis kohanevad paindlikult turu vajadustega ja vastavad Euroopa Liidu nõuetele. Selleks koostasime koos mitme liikmesriigi ülikoolidega Euroopa Liidu projektide raames õppekavad, mida uuendasin järjepidevalt, ning võtsime arvesse kodumaiste ja rahvusvaheliste teadusuuringute viimaseid tulemusi.
Teine tähtis saavutus on minu tegevus asepresidendina. Viimased kolm aastat oli mul au olla üks Euroopa Parlamendi asepresidentidest. Muu hulgas vastutasin Parlamendi auditeerimisorgani töö ja dokumentidele juurdepääsu eest. Nimetatud perioodi vältel tegelesin järjepidevalt suure arvu eraisikute, valitsusväliste organisatsioonide liikmete ja ettevõtete päringute ja muude probleemidega ning aitasin paljudel teistel asjaomastel pooltel leida lahendust nende muredele. Suutsin suurendada Euroopa Parlamendi läbipaistvust, tähtsust ja vastutust kõigi ELi kodanike ja elanike hüvanguks. Võib-olla just selle töö tunnustamiseks andis Euroopa Parlamendi täiskogu mulle jällegi usaldushääle ja kinnitas minu positsiooni asepresidendina.
3. Milline on Teie tööalane kogemus rahvusvaheliste multikultuuriliste ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega, mis asuvad väljaspool Teie kodumaad?
Ungari Rahvusassamblee aseesinaisena ja vastutades Parlamentidevahelise Liidu eest ning seejärel Euroopa Parlamendi presidentuuri liikmena olen saanud rahvusvahelisi – või pigem globaalseid – kogemusi tänu regulaarsele tööle Euroopa Parlamendi delegatsioonides, mis teevad koostööd rahvusvaheliste või teiste riikide delegatsioonidega. Igapäevane töö Euroopa Parlamendi liikmetega on aidanud mul paremini mõista ka seda, kuidas nad näevad meid, ungarlasi, ja mida nad arvavad meie hoiakutest ja otsustest.
Lisaks olen valdava osa oma eelarvekontrollialastest kogemustest saanud välismaalt. Minu ametialase karjääri kirjeldus peaks kajastama ka seda, et olen töötanud peaasjalikult väga mitmekesises teaduskeskkonnas. Ülikoolilektorina olen regulaarselt suhelnud erinevate sektorite ettevõtjatega ning teiste liikmesriikide teadusuuringute instituutidega.
Usun, et esiteks suurendab teiste kultuuridega kohanemine mõistmist ja teiseks ergutab üksikisikut end regulaarselt hindama ja täiendama oma teadmisi. Mitmekesisus on Euroopa lahutamatu osa. See mitmekesisus on minule isiklikult omane ja usun, et oma võimeid suudan täiel määral kasutada peamiselt multikultuurilises keskkonnas.
4. Kas Teile on varem täidetud juhtimisülesannete jaoks antud heakskiit, kui selline kord on kehtinud?
Minu varasemalt täidetud ülesannete suhtes ei ole kohaldatud heakskiidu andmise menetlust.
5. Millised on Teie eelnevad poliitilised ametikohad?
Oma poliitilise karjääri alguses tegelesin Miskolci ühenduse asepresidendina Miskolci päevakajaliste sündmustega. Liitusin 2003. aastal Ungari Kodanike Alliansiga FIDESZ selle reorganiseerimise ajal. Mind valiti 2005. aastal erakonna riiklikuks asepresidendiks ja olen sellest ajast peale igal organisatsiooni uuendamisel oma ametisse tagasi valitud. Samuti olen samast aastast alates erakonna naistesektsiooni esinaine.
Ungari 2006. aasta parlamendivalimistel sain oma erakonna kandidaadi mandaadi Borsod–Abaúj–Zempléni komitaadi valimisringkonnas. Samal aastal valiti mind alliansi FIDESZ aseesinaiseks.
Mind valiti 2009. aastal Ungari Rahvusassamblee üheks aseesinaiseks. Seda ametit pidasin 2010. aastani, kui moodustati uus rahvusassamblee. Ka nendel valimistel sain mandaadi Borsod–Abaúj–Zempléni komitaadi valimisringkonnas. Mind valiti 2010. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks ja alates 1. juulist 2014 olen Euroopa Parlamendi üks asepresidentidest.
6. Mis on kolm kõige tähtsamat otsust Teie tööelus?
1. ELi siseturu väljatöötamine
Ühtne turg on praegu Euroopa poliitilise tegevuskava üks prioriteete. Seda kiidetakse kui strateegiat, mis võib aidata välja tulla majanduskriisist ja tagada pikaajalist majanduskasvu. See ei ole aga alati nii olnud. Viimase kuue ja poole aasta jooksul olen töötanud selle nimel, et ühtne siseturg muutuks jälle väärtuslikuks ja et suudaksime ära kasutada selle täit potentsiaali.
Siseturu juhtimist käsitleva raporti raportöörina ja mitme siseturgu käsitleva uuringu autorina olen saavutanud märkimisväärseid tulemusi, mis aitavad meil täiustada ja tugevdada olemasolevaid mehhanisme ning luua paremat sünergiat ühtse turu õigusaktide tõhusamaks jõustamiseks. Tegin palju selle nimel, et küsimusi oleks võimalik lahendada riikide tasandil ja kui võimalik, siis mitteametlikult. Minu strateegilised otsused ja meetmed selles valdkonnas on loonud tarbijatele palju võimalusi, sest minu soovitused on ennekõike toonud kaasa kvaliteedistandardid ja konkurentsivõimelisemad hinnad. Soovin rõhutada, et olen sellest teemast huvitatud mitte ainult poliitilisest, vaid ka teaduslikust vaatevinklist. Võin uhkusega öelda, et tänu oma doktoritöö üldise majandusanalüütilise lähenemisviisi täiustamisele omandasin 2017. aastal ka akadeemilise kraadi Dr. habil. oma teadustöö eest, milles käsitlesin ühtse turu potentsiaali ärakasutamist.
2. Suundade seadmine ELi fiskaalpoliitikas
Hiljutine võlakriis on tekitanud Euroopa Liidus palju uusi probleeme. Seepärast on vaja lühiajaliselt, keskpikas ja pikas plaanis maksupoliitikat nõuetekohaselt kohandada. Ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) vautšerite käsitlemise osas, käsitleva raporti ning ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta käsitleva raporti raportöörina sain töötada nende fiskaalpoliitika kohandustega ja tõin majanduspoliitikasse uue fiskaalpoliitilise suuna. Võimaliku lahendusena esitasin ettepaneku luua arukas ja koordineeritud süsteem (nn maksustamise madu), mis on praeguseks lisatud mitmesse ettepanekusse.
3. Perepoliitika Ungaris ja Euroopas
Naise ja emana on minu poliitilise karjääri algusest peale olnud üks minu tähtsamaid eesmärke toetada naisi ja peresid. See on ka minu tähtsaim missioon. Olen alati teinud tööd selle nimel, et peresid toetavate meetmete võtmise selge eesmärk oleks muuta demograafilisi suundumusi. Oma ettepanekutega olen suutnud järjepidevalt laiendada perede maksukava ning viimastel aastatel on kehtestatud rasedus- ja sünnitustoetuse lisameetmete pakett, mille tähtis eesmärk võiks olla tööturul osalemise hõlbustamine väikelastega naiste jaoks. Selle toetusega suureneks Ungari perede sissetulek nelja aasta jooksul keskmiselt 3000 euro võrra, st selle summa võiks neile anda lisaks juba olemasolevatele toetustele.
Sõltumatus
7. Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad oma kohustuste täitmisel olema „täiesti sõltumatud“. Kuidas järgiksite seda nõuet oma võimalike tulevaste kohustuste täitmisel?
ELi toimimise lepingu artiklites 285 ja 286 on sätestatud, et kõik kontrollikoja liikmed peaksid oma kohustuste täitmisel olema täiesti sõltumatud. Seepärast leian, et kontrollikoja liikmete sõltumatus on üks tähtsamaid aspekte, mida peavad järgima kõik liikmed ja mis määrab, kas kandidaat suudab täita oma kohustusi. Muidugi järgin täielikult ELi toimimise lepingu sätteid sõltumatuse kriteeriumi kohta ja hoidun igasugusest tegevusest, mis on vastuolus minu kohustustega või seaks ohtu nende täitmise.
8. Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanemad, õed-vennad, seaduslik elukaaslane, lapsed) on ettevõtteid või finantsvaldusi või muid kohustusi, mis võivad olla vastuolus Teie võimalike tulevaste kohustustega?
Minul ega ühelgi minu lähisugulasel ei ole äri- ega kapitaliga seotud huve, mis võivad olla vastuolus minu võimalike tulevaste kohustustega kontrollikoja liikmena. Ka ei ole ma teadlik ühestki muust kohustusest, mis võiks põhjustada sellise vastuolu.
9. Kas olete nõus avaldama kõik oma finantshuvid ja muud kohustused kontrollikoja presidendile ning tegema need avalikuks?
Euroopa Parlamendi liikmena annan praegugi aru oma finantshuvidest ja esitan nõutava teabe oma finantshuvide kohta vastavalt eeskirjadele. Järgin täielikult ELi toimimise lepingu sätteid, mis on seotud võimalike huvide konfliktidega, mis on vastuolus minu kohustuste täitmisega.
10. Kas osalete praegu kohtumenetlustes? Kui jah, siis palun täpsustage.
Osalen kohtumenetluses, sest olen esitanud Budapesti Linnakohtule hagiavalduse minu isiklike õiguste rikkumise kohta.
11. Kas te olete aktiivselt seotud poliitiliste täidesaatvate ülesannete täitmisega ja kui, siis millisel tasandil? Kas te olete viimase 18 kuu jooksul olnud seotud mis tahes poliitilise ametikohaga? Kui jah, siis täpsustage seda.
Olen alates 2003. aastast olnud Ungari Kodanike Alliansi Fidesz aktiivne liige ja alates 2006. aastast selle asepresident.
12. Juhul kui teid nimetatakse kontrollikoja liikmeks, kas astute tagasi mis tahes valitavalt ametikohalt või loobute aktiivsest tegevusest mis tahes poliitilises parteis?
Kui mind valitakse, astun tagasi Euroopa Parlamendi liikme kohalt ja punktis 11 kirjeldatud asepresidendi rollist. Kui vaja, loobun iga organisatsiooni liikme kohast, et säilitada oma mandaadi ajal täielik sõltumatus.
13. Kuidas lahendaksite oma liikmesriigist pärit isikute eeskirjade olulise eiramise, pettuse ja/või korruptsioonijuhtumit?
Pettuse- ja/või korruptsioonijuhtumite vastu võitlemine ning halduseeskirjade rikkumisega tegelemine on väga oluline, et Euroopa kodanikud usaldaks ELi institutsioone. Juhul kui minu juhitava auditiga seonduvalt esitatakse pettuse- või korruptsioonisüüdistus või ma ise tuvastan ebaseadusliku tegevuse, edastan ma asjakohase teabe kontrollikoja presidendile ja, võttes arvesse kahe institutsiooni koostöölepingut, teavitan juhtumist ka Euroopa Pettustevastast Ametit. Ma ei teeks mitte mingil juhul järeleandmisi Ungarist pärit osalistele. Kui eeskirjade olulise rikkumise vastu võitlemise ajal ilmneks või kahtlustataks vähimalgi määral, et ma ei suuda erapooletult tegutseda, edastaksin juhtumi kellelegi teisele ja hoiduksin selles oma volituste kasutamisest. Ma soovin rõhutada, et Euroopa Parlamendi asepresidendina olen alati kõigi selliste juhtumite korral samamoodi käitunud, teavitades parlamendi presidenti oma riigi dokumentidele ligipääsu saamise taotlustest ning paludes, et minu volitused antaks teisele asepresidendile.
Kahjuks olen teadlik süüdistustest, et keegi kasutas minevikus kontrollikoja volitusi selleks, et oma riiki positiivsemas valguses näidata ja seda teatava kriitika eest kaitsta. Minu silmis on selline käitumine taunitav ja näitab ulatuslikku rollide segiajamist. Olenemata sellest, kas süüdistused on hästi põhjendatud või mitte, arvan, et maksumaksjate hulgas selliste kahtluste tekkimine on juba iseenesest probleem. Institutsiooni maine hoidmise nimel teen selliste olukordade vältimiseks suuri jõupingutusi.
Kohustuste täitmine
14. Millised peaksid olema mis tahes avaliku teenistuse usaldusväärse finantsjuhtimise peamised omadused? Kuidas saab kontrollikoda nende rakendamisele kaasa aidata?
See on ELi kodanike põhinõue ja nende jaoks tuleb tagada, et vahendeid kasutataks optimaalsel viisil. Täieliku raamatupidamise ja eeskirjade järgimise tagamine ei tähenda tingimata seda, et vahendeid kasutakse tõhusaimalt ELi toetatud projektides.
Kui kodanikele pole selge, kas nad süsteemist kasu saavad, ei saa me eeldada, et nad seda usaldaksid. Sellise usalduse puudumise lõpptulemus ilmnes 2016. aasta Brexiti hääletusel.
Ma usun, et läbipaistvuseta pole usaldust. Seepärast peab komisjon asjakohaste teemade aruandluse esitama parlamendile ja avalikkusele ning nende aruandluse peab korrakohaselt kinnitama sõltumatu audiitor.
Selle kultuuri oluline osa on eetiline lähenemine, mis sobib ka üldise moraaliga, kuna mitte kõike ei saa õigusaktidega reguleerida. Elu suudab alati luua olukordi, mille kohta õigusaktides puudub täpne kirjeldus.
15. ELi toimimise lepingu järgi peab kontrollikoda aitama parlamenti selle eelarve täitmise kontrolli volituste kasutamisel. Kuidas parandaksite kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eriti selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et täiustada nii üldiste kulutuste kui ka kulutustele vastavate tulude avalikku järelevalvet?
Võin kindlalt väita, et teen kõik endast oleneva Euroopa Kontrollikoja ja parlamendi koostöö tõhusaks ja püsivaks edendamiseks ning toetamiseks. Minu seisukoht on, et aruannete koostamisel peaksime tagama nende võimalikult suure usaldusväärsuse ja täpsuse, nii et saaksime anda põhjendatud vastuseid kontrollitavate piirkondade vastuväidetele vaatamata, ning samal ajal peaksid aruanded olema piisavalt ajakohastatud, mis ei ole vaid eelarvekontrollikomisjoni huvides – et komisjonil oleks võimalus edastatud aruannete põhjal edasiste kaotuste ennetamiseks teha kiiresti järeldusi või võtta viivitamata kasutusele parandusmeetmeid –, vaid on vajalik ka selleks, et avalikkust võimalikult kiiresti teavitada. Olen ka seisukohal, et ametiasutuste ja finantsjuhtimise auditi ning tulemusauditi tegemist tuleks kiiremas korras kiiremaks muuta.
Kontrollikoja aruanded peavad olema ajakohasemad ja selgesõnalisemad, et parlament saaks neid edukalt kasutada. Kuigi tegelikkus on tihti mitmetahuline ja keeruline ning selged mustvalged eristused on harvad, teeksin suuri jõupingutusi selge keele kasutamiseks, et parlament saaks hinnata, millises ulatuses saab konkreetse poliitika rakendamist õnnestunuks või läbikukkunuks pidada.
Tean, et auditite kiiremaks muutmiseks on ajakohastamise ja aktuaalsuse osas tehtud palju katseid, mis ei ole alati kvaliteeti halvendanud, kuid tunnen, et selles valdkonnas on veel arenguruumi. Näiteks märtsis 2016 avaldatud migratsioonikulude eriaruandes (nr 2016/3) uuritakse kulusid vaid kuni 2014. aastani, kaotades sellega suures osas oma asjakohasuse.
Muidugi tuleb konkreetses auditiaruandes viidata auditeeritava poole argumentidele ja konsulteerimine on väga aeganõudev protsess; samal ajal pööraksin tähelepanu sellele, et auditeeritava poolega ei ole alati vaja kokkuleppele jõuda. Ma ei kardaks sellist arvamuste erinevust.
Samal ajal pean väga kasulikuks kontrollikoja arvamusi, milles vaadatakse läbi komisjoni seadusandlikke algatusi. Mainin kaht praegust näidet: üks neist on arvamus ELi finantsmääruste läbivaatamise kohta ja teine on dokument EFSI kestuse pikendamise kohta, mis minu hinnangul suudavad seadusandja tööd oluliselt hõlbustada. See on suund, mida jätkata. Euroopa Parlamendi liikmena tean täpselt, mida parlament vajab; seega jätkan ma tõhusa koostöö huvides eelarvekontrollikomisjoni liikmete taotluste jälgimist.
16. Millist lisandväärtust toob teie hinnangul tulemusaudit ja kuidas tuleks selle leide halduskorras kasutada?
Haldusaudit on skeem, kus maksumaksjad, kodanikud, võlausaldajad ja haldurid saavad kontrollida ja vaadata valitsuse tegevusi.
Ma usun, et finantsjuhtimise auditi ja tulemusauditi täiustamine võimaldaks ELi vahendite kasutamise tõhustamist. Ma olen ka kindel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata vahendite sobivale kasutamisele. Sektori mõlemad põhjalikud auditid ja vahendite individuaalsed kohapealsed auditid paljastaks eesmärkide täitmise konkreetseid puudujääke ning nende põhjal saaks teha soovitusi, mis aitavad peatada või vältida soovimatuid arenguid ja aitavad ELi vahendeid tõhusamalt kasutada.
Tulemusauditid on väga olulised nii usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete jõustamiseks kui ka iga-aastaste paranduste tegemiseks poliitika eri valdkondade veaohtudega seonduvalt ja jätkuvalt asjakohaste paranduste tegemiseks vahendite kasutamises. Tulemusauditeid saab teha nii asutusesiseselt kui ka -väliselt.
Minu hinnangul on asutusevälise auditi lisandväärtus asjaolu, et väline organ on täiesti sõltumatu ja tulemused pole vaid organi jaoks, vaid ka parlamendi jaoks, mis saab sõltumatult soovitustest järeldusi teha. Menetluse loomusest tulenevalt on tulemusauditi leide saab haldusvaldkonnas erinevalt kasutada. Esimene võimalus on auditeeritavat osakonda enesekindlalt ja positiivselt veenda, et audiitorite pakutavatel meetmetel on positiivne mõju. Teine võimalus on, et auditeeritava osakonna institutsioon saab kontrollikoja soovitusi ja järeldusi täita ning neid oma sektoris kasutada. Selles valdkonnas on siiski Euroopa Parlamendil suurem tähtsus, kui – oletades, et see on parlamendi jaoks oluline – parlament reageerib otsuste vastu võtmisega.
Kokkuvõttes arvan, et tulemusauditite puhul on oluline kontrollikoja leidudest ja soovitustest tulenevaid järelmeetmeid järjekindlalt ja korrapäraselt kontrollida.
Veamäärad ise annavad konkreetsete ELi poliitikate tõhususest vaid osaliselt ulatusliku pildi. Tulemuste ja mõju hindamine on eriti oluline, kuna on võimalik kujutleda juhtumeid, kus kõik on reeglipärane, kuid projekti elluviimine ei toonud meid eesmärkide saavutamisele lähemale. Näiteks kas silla ehitamine on midagi väärt, kui sellele ligipääsemiseks pole teid? Kuidas panustab selline projekt kõnealuse piirkonna tööhõive suurendamisse või majanduskasvu edendamisse?
Ometi ei tohi tulemushindamine segada eeskirjade täitmise hindamist. Ma tean, kui oluline on parlamendile omada ligipääsu konkreetsete valdkondade kaupa esitatud veamääradele. Sama oluline on tasakaalustatud andmete esitamise stabiilsus ja järjekindlus, kuna see on ainus viis suundumusi tuvastada ning ajas ja ruumis võrdlusi teha.
17. Kuidas saab parandada kontrollikoja, riiklike kontrolliorganite ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollkomisjoni) koostööd?
Kontrollikoda täidab tähtsat ülesannet Euroopa Parlamendile korrapäraselt olulise teabe andmisel ELi eelarve täitmise kohta. Seepärast usun ma, et kahe institutsiooni vahelisel dialoogil on oluline lisandväärtus.
Suhtlus peab olema igas olukorras kahesuunaline. Tõhus ja kindel kooskõlastatus aitab kaasa esmatähtsate valdkondadega paremini töötada ja annab eelarvekontrollikomisjonile õigeaegselt konkreetsete valdkondade kohta olulist teavet.
Kontrollikoja aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta on oluline vahend iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks ja see annab ulatusliku ülevaate erinevate poliitikavaldkondade süsteemidest. Rõhutada tuleb ka kontrollikoja eriaruannete olulisust, kuna nendega panustatakse oluliselt konkreetsete valdkondade arendamisse: nendega suunatakse tähelepanu konkreetsetele puudustele ja antakse soovitusi asjakohaste lahenduste kohta.
Ma kiidaks heaks ka näiteks 1. jaanuaril 2017. aastal jõustunud uue kodukorra kohaselt Euroopa Parlamendi poolse otsuste tegemise selliste aruannete koostamise kohta, mille parlament on algatanud ja mis põhineks kontrollikoja konkreetsetel aruannetel. Parlamendiliikmete töö suurendaks lisandväärtust.
Kontrollikoja liikmena tagaksin ma iga olukorras, et minu poolt Euroopa Parlamendile antud dokumendid aitaks tõhusalt kaasa eelarvekontrollikomisjoni tööle. Tõhus kahepoolne suhtlus oleks minu ja Euroopa Parlamendi vahelise suhte juhtpõhimõtteks.
Ma olen avatud kõigi huvitatud komisjoniliikmetega korrapäraste koosolekute pidamisele, et arutada parlamendi huve. Ma olen veendunud, et see aitab Euroopa Kontrollikojal ka ELi maksumaksjate huve kaitsvaid küsimusi paremini käsitleda.
Kui Euroopa Kontrollikoda saab oma töös toetuda riiklike kontrolliorganite tegevusele, saab see oma tööd paremini teha. Nii saab ära hoida töö dubleerimist ning toetusesaajatele tarbetult nn ebameeldivuste tekitamist ja nende halduskoormuse suurendamist. Seda tüüpi koostöö põhimõtted pärinevad muidugi Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelisest Organisatsioonist (INTOSAI). Näiteks saab teha märkimisväärseid edusamme meetodite standardimises. On oluline, et rahvuslike auditite tulemusi saaks integreerida Euroopa Kontrollikoja tegevustesse. Samal ajal näen ma rohkem võimalusi teha ühiseid audititeid.
Minu hinnangul on väga oluline, et riiklikud kontrolliasutused suurendaksid kontrolli liikmesriikide poolt ELi vahendite kasutamise üle. Selgelt edumeelne ja hea näide on see, kui riiklikud esinduskogud neid aruandeid arutavad ja nende sisu kohta järeldusi teevad, kuna see muudab tulevikus vahendite kasutamise tõhusamaks. See ongi ELi vahendite kasutamist kontrolliva komisjoni presidendina minu ülesanne.
Minu jaoks on esmatähtis riiklike audititõendite (riiklike avalduste) kasutamise laiendamine. Ma tean, et see ei ole liidumaade puhul alati lihtne, kuid see on samm, mis toetab vastutustundlikkuse ja vastutuse selget võtmist.
Ma soovitan, et riiklikud kontrolliasutused saaksid sõltumatute väliste audiitoritena ja rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt väljastada riiklikke audititõendeid liikmesriikidele antud ELi vahendite haldamise kohta. Neid tõendeid kasutataks omakorda eelarve täitmisele heakskiidu andmise institutsioonidevahelises menetluses, mis on eesmärgiks sobiv ja mis võetakse kasutusele hiljem.
18. Kuidas arendasite kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete õigsuse kohta?
Kuna ELi eelarve oluline osa täidetakse koostöös liikmesriikidega, määrab liikmesriikide esitatud andmete kvaliteet, täielikkus ja õigeaegsus põhimõtteliselt järgneva analüüsi kvaliteedi ning seeläbi ka komisjoni antud teabe kvaliteedi.
Kontrollikoja aastaaruannetest selgub, et komisjoni peadirektoraadid kasutavad oma tegevuse aastaaruannete koostamisel peamiselt riiklike asutuste antud teavet (st auditiaruandeid). Kontrollikoja aastaaruannetest nähtub minu jaoks, et auditiasutuste töös on teatavad puudujäägid (sh peamiselt täpsus), mida komisjon ei saa praegu ära hoida.
Nimetatud põhjustel usun ma, et Euroopa Kontrollikoja aruannetes tuleb ka edaspidi pöörata tähelepanu liikmesriikide esitatud andmete ebatäpsusele või komisjoni audititöö puudujääkidele. Kontrollikoda peaks võimalikult selgelt ja üksikasjalikult selgitama, mis need puudujäägid on ja kuidas neid saaks kõrvaldada.
Ma usun, et kuigi liikmesriigid on rohkem või vähem meie soovitustest teadlikud, on nende riiklikus rakendamises suuri erinevusi. Seetõttu on riiklikul tasandil vähe tõendeid selle kohta, et poliitika kavandamises ja igapäevases tegevuses esineks muutusi.
Kontrollikoja liikmena soovin ELi finantsjuhtimise parandamiseks teiega tihedamat koostööd teha. Kui soovime ELis kehtestada oma kodanike usaldust võitva finantssüsteemi, peab EL alustama peatselt sobivate reformide elluviimist, ning seda mitte ainult Brüsselis, vaid üle kogu ELi. Liikmesriigid peavad esitama täielikud, asjakohased ja ajakohased andmed oma valitsemistavade, finantsjuhtimise, sisekontrolli ja sisemiste auditisüsteemide kohta. Puudujääkide osas peaks komisjon tegema liikmesriikidega tihedat koostööd kogu vajaliku teabe esitamiseks, et me saaksime liimesriikide ELi eelarve täitmise süsteemide kohta teha teadlikke hindamisi.
Ma pean asjakohaseks ka teabejagamise kulude ja kasudega seotud probleemide sisu, kuid kui meie ühine eesmärk on teha kindlaks, et eelarveasutus esitaks rahvusvaheliste standarditega määratud kvaliteetseid auditihindamisi, ei tohiks säästa ühtki jõupingutust. Tihti ei seisne probleem mitte teabe puudumises, vaid riiklike auditiasutuste või lepinguliste audiitorite võimetuses seda õigesti kasutada.
Aastaaruande üks peamisi leide, mille üle on ulatuslikult arutlenud nii parlament kui ka kontrollikoda, on kontrollikoja teatatud veamäär. Kuna olen jälginud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse arutelusid, on mul hea meel selle üle, et kontrollikoda on iga aastaga parandanud vigade algpõhjuste aluseks olevat teavet. Ma usun, et vigade vähendamiseks tuleb teha veel jõupingutusi, kuid pooltega tuleks nende tuvastamise osas nõu pidada.
Lisaks soovin ma tagada ka, et kontrollikoda jälgiks täpsemalt ja korrapärasemalt Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise aastaaruannetes tehtud soovituste järgimist. Need eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruanded sisaldavad aasta-aastalt korduvaid probleeme, mille lahendamine on paraku äärmiselt aeglane või mille lahendamiseni ei jõutagi. See valmistab väga suurt pettumust. Seepärast on kontrollikoja kohus oma auditeid otsustavamalt teha ja oma jälgimistegevust parandada. Parlament peab teadma, millises ulatusi soovitusi järgitakse.
Ühe olulisima praeguse proovikivina nimetan „eelarvegalaktikat“. Nagu eelarvevolinik on oma hiljutise parlamendikülastuse ajal juba märkinud, vähendab avalike vahendite delegeerimine ELi eelarvest väljapoole läbipaistvust, võib rikkuda eelarve ühtsuse põhimõtet ja annab kontrollametite audititele kitsama kohaldamisala. Sellist murettekitavat suundumust, kus kontrollikojal on piiratud volitused, tuleks piirata.
Nagu olen oma vastuses 15. küsimusele juba selgitanud, tuleb suuremat tähelepanu pöörata õigusloojate prioriteetidele ELi kodanikele oluliste teemade osas. Ma usun, et kontrollikoda on parlamendile hea liitlane. Meil on sama missioon: kaitsta Euroopa maksumaksjate huve. Me peame tagama iga euro kulutamist ettenähtud eesmärkideks, et ELi vahendeid kasutataks tõhusalt, ja peame võitlema ebamajandusliku tegevuse, mõttetu raiskamise, hooletu finantsjuhtimise ja mis tahes kujul pettuse vastu.
Ma tahan veelgi tähelepanu juhtida sellele, et kontrollikoda koostas 2016. aastal 36 eriaruannet. Näiteks on hiljuti koostatud neli noorte töötust käsitlevat aruannet. Ma soovitan teemasid koondatult käsitleda, kuna parlament ei suuda vajaliku põhjalikkusega sellist hulka aruandeid läbi töötada. Sellised väga väärtuslikud ja põhjapanevad aruanded ei saa tihti tähelepanu, mida need väärivad. Ma tean, kui palju on eelarvekontrollikomisjon püüdnud parandada nende eriaruannete läbitöötamist parlamendi poolt, kuid need püüdlused ei ole kahjuks siiani olnud edukad. Samas võib kontrollikoda temaatilise kontsentreerumisega samuti siin aidata, kuna parlament saab väiksemat hulka sisukamaid aruandeid loomulikult paremini kasutada.
Muud küsimused
19. Kas loobute kandidatuurist, kui parlamendi arvamus teie kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta ei ole soodne?
Jah, kuna mulle on oluline, et parlament oleks minu suhtes kindel, ilma selleta ei saaks ma oma ülesandeid korrakohaselt täita.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Kontrollikoja liikmete koosseisu osaline uuendamine – Ungari kandidaat |
||||
|
Viited |
07080/2017 – C8-0110/2017 – 2017/0802(NLE) |
||||
|
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev |
10.3.2017 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
CONT 16.3.2017 |
|
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Indrek Tarand 15.3.2017 |
|
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
12.4.2017 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.4.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
16 2 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Inés Ayala Sender, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Caterina Chinnici, Monika Hohlmeier, Andrey Novakov, Markus Pieper, Julia Pitera |
||||
|
Esitamise kuupäev |
19.4.2017 |
||||