Menetlus : 2016/0204(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0177/2017

Esitatud tekstid :

A8-0177/2017

Arutelud :

PV 31/05/2017 - 18
CRE 31/05/2017 - 18

Hääletused :

PV 01/06/2017 - 7.7
PV 01/06/2017 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0238

SOOVITUS     ***
PDF 460kWORD 56k
3.5.2017
PE 601.223v02-00 A8-0177/2017

nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022

(14423/2016 – C8-0528/2016 – 2016/0204(APP))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Angelika Mlinar

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022

(14423/2016 – C8-0528/2016 – 2016/0204(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14423/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 lõikele 1 (C8-0528/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon soovitust (A8-0177/2017),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


SELETUSKIRI

15. veebruaril 2007 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA). Ameti eesmärk on pakkuda ELi ja selle liikmesriikide asjaomastele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele liidu õiguse rakendamisel põhiõigustega seotud abi ja teadmisi, et aidata neil oma pädevusvaldkondades meetmeid võttes või tegevuskavasid kujundades täiel määral põhiõigusi järgida. Ameti ülesandeks on teabe ja andmete kogumine ja analüüsimine, nõuannete jagamine aruannete ja arvamuste vahendusel ning koostöö kodanikuühiskonnaga ja teadlikkuse suurendamine põhiõigustest.

Mitmeaastane raamistik

Ameti tegevuse teemavaldkonnad määratakse kindlaks viit aastat hõlmavas mitmeaastases raamistikus. Amet täidab oma ülesandeid selles raamistikus ette nähtud teemavaldkondades. Ameti haldusnõukogu võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist vastu ameti tööprogrammid mitmeaastases raamistikus kindlaksmääratud teemavaldkondades. Lähtudes määruse artikli 4 lõike 1 punktide c ja d kohastest Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustest, võib amet tegutseda ka väljaspool neid teemavaldkondi, kui tema rahalised ja inimressursid seda võimaldavad.

Praeguse mitmeaastase raamistiku (2013–2017) kehtivusaeg lõpeb 2017. aasta lõpus.

Komisjon esitas 5. juulil 2016 nõukogule ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022.

Nõukogu otsustas 19. detsembril 2016 taotleda Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõule.

Teemavaldkonnad

Asutamismääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt konsulteerib komisjon enne uue mitmeaastase raamistiku ettepaneku esitamist FRA haldusnõukoguga.

Haldusnõukogu soovitused kehtiva mitmeaastase raamistiku muutmiseks lähtusid institutsioonilistest kogemustest, mida amet on kogunud alates oma asutamisest 2007. aastal, kaasa arvatud taotluste tagasiside, sidusrühmade hinnangud, FRA projektide elluviimine ning saadud tulemused ja saavutatud mõju. Septembris 2015 korraldati sihtotstarbeline sidusrühmade konsultatsioon.

Mitmeaastase raamistiku teemavaldkonnad vastavad teemavaldkondadele, mida komisjon on raamistiku jaoks aastateks 2018–2022 ette pannud:

•  õiguskaitse kättesaadavus ja kuriteoohvrid;

•  võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld;

•  infoühiskond ning eelkõige õigus eraelule ja isikuandmete kaitse;

•  õigus- ja politseikoostöö;

•  ränne, piirid, varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine;

•  rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus;

•  lapse õigused;

•  romade integreerimine ja sotsiaalne kaasamine.

Nõukogu otsuse eelnõus on esitatud järgmised teemavaldkonnad:

•  kuriteoohvrid ja õiguskaitse kättesaadavus;

•  võrdõiguslikkus ja diskrimineerimine mis tahes alusel, näiteks soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel;

•  infoühiskond ning eelkõige õigus eraelule ja isikuandmete kaitse;

•  õiguskoostöö, välja arvatud kriminaalasjades;

•  ränne, piirid, varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine;

•  rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus;

•  lapse õigused;

•  romade integreerimine ja sotsiaalne kaasamine.

Raportöör peab väga tähtsaks, et romade integreerimise ja sotsiaalse kaasamise teemavaldkonnas pöörab amet põhitähelepanu mustlasvastasusele (romade vastu suunatud rassism, mis on nende diskrimineerimise ja tõrjumise algpõhjus).

Raportöör peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogus ei ole jõutud kokkuleppele politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö lisamise üle uude mitmeaastasesse raamistikku.

Politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö lisamine mitmeaastasesse raamistikku kajastaks kohalikke vajadusi ja ühtlasi võimaldaks ametil esitada omal algatusel terviklik analüüs valdkondadest, mille tähtsus põhiõiguste seisukohast on ilmne.

Ühtlasi näitaks see, et EL pöörab tähelepanu politsei- ja õiguskoostöö, sealhulgas kriminaalasjades tehtava koostöö põhiõigusaspektidele, mida ootavad nii kodanikud kui ka inimõiguste kaitsjad, nagu näitas ameti korraldatud sidusrühmade konsulteerimine.

Kui 2018. aasta alguseks ei ole uut mitmeaastast raamistikku vastu võetud, saab amet töötada ainult mõne institutsiooni taotlusel, mitte aga omal algatusel.

Raportöör on seisukohal, et üks ameti töö põhiaspekte on anda nõu seoses põhiõiguste järgimisega liidu õiguse valdkonnas, ning seetõttu ei tohiks ameti tegevus katkeda.

Seetõttu soovitab raportöör parlamendil nõusolek anda, kui nii komisjon kui ka nõukogu kinnitavad, et kavatsevad hoolikalt kaaluda FRA asutamismääruse muutmist järgmiselt:

1.  asendada määruses (EÜ) No 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, viide „Euroopa Ühendusele“ viitega „Euroopa Liidule“ (kooskõlas Lissaboni lepinguga),

2.  laiendada FRA pädevust, et hõlmata ka endise nn. kolmanda samba teemad (politseikoostöö),

3.  parandada ameti haldamise ja toimimisega seotud menetlusi.

Nõukogul ja komisjonil palutakse sellega seoses lisada nõukogu otsusele oma deklaratsioon.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022

Viited

14423/2016 – C8-0528/2016 – COM(2016)04422016/0204(APP)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

20.12.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

LIBE

16.1.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

16.1.2017

BUDG

16.1.2017

FEMM

16.1.2017

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

AFET

30.1.2017

BUDG

31.8.2016

FEMM

1.9.2016

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Angelika Mlinar

14.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

31.1.2017

12.4.2017

25.4.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Raymond Finch, Monika Flašíková Beňová, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Monica Macovei, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pál Csáky, Maria Grapini, Jeroen Lenaers, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Barbara Spinelli, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Karoline Graswander-Hainz, Stefano Maullu, Momchil Nekov, Dariusz Rosati, Marco Valli, Julie Ward

Esitamise kuupäev

2.5.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Sophia in 't Veld

ECR

Jussi Halla-aho, Monica Macovei, Helga Stevens, Branislav Škripek

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Malin Björk, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Heinz K. Becker, Michał Boni, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jeroen Lenaers, Stefano Maullu, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Dariusz Rosati, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský

S&D

Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Sylvie Guillaume, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Momchil Nekov, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Julie Ward, Josef Weidenholzer

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Bodil Valero

4

EFDD

Raymond Finch, Kristina Winberg

ENF

Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika