RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)

10.5.2017 - (COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Sophia in 't Veld
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)
PR_COD_1recastingam

Menetlus : 2016/0222(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0186/2017

Esitatud tekstid :

A8-0186/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/04/2024 - 21.11

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2024)0186

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0465),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 78 lõike 2 punkti f, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0323/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Itaalia Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[3],

– võttes arvesse õiguskomisjoni kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, mis saadeti 12. jaanuaril 2017 vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0186/2017),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

(5) Vastuvõtutingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad nii vastuvõtusüsteemi korralduselt kui ka taotlejate suhtes tagatavate nõuete poolest. Mõnes liikmesriigis pidevalt esinevad probleemid taotlejate väärikat kohtlemist tagavatest vastuvõtunõuetest kinnipidamisega on aidanud kaasa sellele, et ebaproportsionaalselt suur koormus jääb nende väheste liikmesriikide kanda, kes pakuvad üldjuhul soodsaid vastuvõtutingimusi, kuid tunnevad siis survet nende piiramiseks. Kõiki liikmesriike hõlmavad sobival tasandil kehtestatud võrdsemad vastuvõtunõuded aitavad kaasa taotlejate väärikamale kohtlemisele ja õiglasemale jaotamisele kogu ELis.

(5) Vastuvõtutingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad nii vastuvõtusüsteemi korralduselt kui ka taotlejate suhtes tagatavate nõuete poolest. Mõnes liikmesriigis pidevalt esinevad probleemid taotlejate piisavat elatustaset tagavatest vastuvõtunõuetest kinnipidamisega on aidanud kaasa sellele, et ebaproportsionaalselt suur koormus jääb nende väheste liikmesriikide kanda, kes pakuvad üldjuhul soodsaid vastuvõtutingimusi, kuid tunnevad siis survet tagada nende säilimine. Samal ajal puutuvad kõige suurema surve all olevad liikmesriigid kokku ebaproportsionaalselt suure rändajate ja varjupaigataotlejate hulgaga, mis seab vastuvõtuvõimalused tugeva surve alla ja tekitab ohu, et pakutavate tingimuste kvaliteet jätkuvalt halveneb. Kõiki liikmesriike hõlmavad võrdsed ja soodsad vastuvõtunõuded aitavad kaasa taotlejate väärikamale kohtlemisele ja õiglasemale jaotamisele kogu ELis.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kui taotleja viibib mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud viibima määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublin määrus) kohaselt, ei peaks taotlejal olema õigust artiklites 14 ja 17 osutatud vastuvõtutingimustele.

välja jäetud

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Taotlejate vastuvõtmisele tuleks sätestada ühtsed tingimused , mis oleksid piisavad, et tagada taotlejatele kõikides liikmesriikides inimväärne elatustase ning võrreldavad elutingimused. Taotlejate vastuvõtutingimuste ühtlustamine peaks aitama piirata taotlejate teisest rännet ühest liikmesriigist teise erinevuste tõttu nende vastuvõtutingimustes.

(10) Taotlejate vastuvõtmisele tuleks sätestada ühtsed tingimused, mis oleksid piisavad, et tagada taotlejatele kõikides liikmesriikides piisav elatustase ning võrreldavad elutingimused. Taotlejate vastuvõtutingimuste ühtlustamine peaks aitama piirata taotlejate teisest rännet ühest liikmesriigist teise erinevuste tõttu nende vastuvõtutingimustes.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tagamaks, et taotlejad teavad, millised on kõrvalehoidmise tagajärjed, peaksid liikmesriigid taotlejaid ühetaoliselt teavitama kõikidest vastuvõtutingimustega seotud õigustest ja kohustustest, tehes seda siis, kui asjaomane isik taotluse esitab või hiljemalt enne registreerimise hetke. Nimetatud teave peaks sisaldama üksikasju selle kohta, millistes olukordades võidakse materiaalseid vastuvõtutingimusi piirata, kõikide hüvede kohta, tasuta õigusabi ja esindamise kohta, spetsiifiliste vajaduste tagamise kohta, õiguse kohta kaevata edasi kinnipidamise või vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise otsused või taotleda nende läbivaatamist ning asjaomaste varjupaigamenetluste kohta.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Ühtlustatud ELi normid taotlejatele väljaantavate dokumentide kohta teevad taotlejate jaoks liidus ebaseaduslikult liikumise keerukamaks. On vaja täpsustada, et liikmesriigid peaksid taotlejatele andma reisidokumendi välja üksnes tõsistel humanitaarsetel või muudel mõjuvatel põhjustel. Samuti peaks reisidokumentide kehtivus piirduma nende välja andmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega. Tõsisteks humanitaarseteks põhjusteks võiks näiteks lugeda seda, kui taotlejal on vaja reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige lähisugulase külastamiseks või lähisugulaste pulma või matustele minekuks. Muud mõjuvad põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida tööalaselt, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga.

(12) Ühtlustatud ELi normid taotlejatele väljaantavate dokumentide kohta teevad taotlejate jaoks liidus ebaseaduslikult liikumise keerukamaks. Samuti peaks reisidokumentide kehtivus piirduma nende välja andmise aluseks oleva eesmärgi või kestusega. Selline eesmärk võib olla näiteks taotleja vajadus reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige pereliikme või muu lähisugulase külastamine, või pereliikmete või muude lähisugulaste pulma või matustele minek. Muud põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida tööalaselt, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Taotlejatel ei ole õigust valida, millises liikmesriigis kaitset taotleda. Taotleja peab rahvusvahelist kaitset taotlema liikmesriigis, mille kaudu ta esmalt sisenes, või seadusliku viibimise korral liikmesriigis, kus ta seaduslikult viibib või elab. Seda kohustust eiranud taotleja puhul on pärast määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt vastutava liikmesriigi kindlaks määramist vähem tõenäoline, et tal lubatakse jääda liikmesriiki, kus sooviavaldus esitati, mistõttu suureneb põgenemise tõenäosus. Tema asukohta tuleks seetõttu hoolega jälgida.

(13) Taotlejatel ei ole õigust valida, millises liikmesriigis kaitset taotleda. Taotleja peab rahvusvahelist kaitset taotlema vastavalt määruses (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Nõutakse, et taotlejad viibiksid liikmesriigis, kus nad sooviavalduse esitasid, või liikmesriigis, kuhu nad anti üle kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus]. Juhul kui taotleja on sellest liikmesriigist põgenenud ja ilma loata teise liikmesriiki reisinud, on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi hea toimimise tagamiseks otsustava tähtsusega, et taotleja toimetatakse kiiresti tagasi liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima. Kuni sellise üleandmiseni on oht, et taotleja võib põgeneda, mistõttu tuleks tema asukohta hoolikalt jälgida.

(14) Nõutakse, et taotlejad oleksid asjaomastele asutustele püsivalt kättesaadavad liikmesriigis, kus nad sooviavalduse esitasid, või liikmesriigis, kuhu nad anti üle kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus]. Kui taotleja on põgenenud ja ilma loata teise liikmesriiki reisinud, on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi hea toimimise tagamiseks otsustava tähtsusega, et taotleja toimetatakse kiiresti tagasi liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima. Kuni sellise üleandmiseni on oht, et taotleja võib põgeneda, mistõttu tuleks tema asukohta hoolikalt jälgida.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Asjaolu, et taotleja on varem põgenenud teise liikmesriiki, on taotleja põgenemise ohu hindamisel oluline tegur. Selleks, et välistada, et taotleja põgeneb uuesti pärast tagasisaatmist liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima, ja tagada, et ta oleks pädevate asutuste jaoks kättesaadav, tuleks tema asukohta hoolikalt jälgida.

välja jäetud

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Avaliku huvi või avaliku korraga seotud põhjustel või taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kiireks toimetamiseks ja tõhusaks jälgimiseks, määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] alusel vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse kiireks toimetamiseks ja tõhusaks jälgimiseks või selleks, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist, peaksid liikmesriigid vajaduse korral määrama taotlejale konkreetse elukoha, nt majutuskeskus, eramu, korter, hotell või muud taotlejate majutamiseks kohandatud ruumid. Selline otsus võib olla vajalik, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist eelkõige juhtudel, kui taotleja ei ole täitnud järgmisi kohustusi: esitanud sooviavaldust liikmesriigis, mille kaudu ta esmalt ebaseaduslikult või seaduslikult sisenes; jäänud liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima; või juhul, kui taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima. Juhtudel, kui taotlejal on õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, peaks nende võimaldamise eeldus olema ka see, et taotleja elab määratud elukohas.

(16) Avaliku huvi või avaliku korraga seotud põhjustel, taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kiireks toimetamiseks ja tõhusaks jälgimiseks või selleks, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist, kui asjaomaste asutuste hinnangul on tõsine ja vahetu oht, et taotleja võib põgeneda, peaksid liikmesriigid vajaduse korral olema suutelised määrama taotlejale konkreetse elukoha, nt majutuskeskus, eramu, korter, hotell või muud taotlejate majutamiseks kohandatud ruumid. Selline otsus võib olla vajalik, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist eelkõige juhtudel, kui taotleja ei ole täitnud kohustust jääda liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima, või juhul, kui taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima. Kui taotlejal on õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, peaks nende võimaldamise eeldus olema ka see, et taotleja elab määratud elukohas.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Kui on põhjust arvata, et taotleja võib põgeneda, peaksid liikmesriigid kohustama taotlejat nii sageli kui vaja pädevatele ametiasutustele endast teada andma, jälgides sel viisil, et taotleja ei põgeneks. Selleks, et takistada taotlejate edaspidist põgenemist, peaksid liikmesriigid saama materiaalseid vastuvõtutingimusi, millele taotlejal on õigus, võimaldada üksnes loonusena.

(17) Kui on konkreetseid ja objektiivseid põhjust arvata, et esineb tõsine ja vahetu oht taotleja põgenemiseks, peaks liikmesriikidel olema võimalik – kui see on vajalik, proportsionaalne ning kohtuorgani individuaalse hindamisega nõuetekohaselt põhjendatud – kohustada taotlejat nii sageli kui vaja pädevatele ametiasutustele endast teada andma, jälgides sel viisil, et taotleja ei põgeneks. Selleks, et takistada taotlejate edaspidist põgenemist, peaksid liikmesriigid saama materiaalseid vastuvõtutingimusi, millele taotlejal on õigus, võimaldada üksnes loonusena. Taotleja peaks ka saama edasi kaevata otsuseid, mis nõuavad, et ta endast pädevatele ametiasutustele teada annaks.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Kõik taotleja liikumisvabadust piiravad otsused peavad lähtuma asjaomase isiku käitumisest ja konkreetsest olukorrast, võttes arvesse kõiki taotlejate vastuvõtu erivajadusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Taotlejaid tuleb nõuetekohaselt sellistest otsustest ja nende järgimata jätmise tagajärgedest teavitada.

(18) Taotleja liikumisvabaduse igasugune piiramine peaks olema viimane abinõu ja tuginema kohtuorgani otsusele, milles võetakse arvesse asjaomase isiku käitumist ja konkreetset olukorda, kaasa arvatud kõiki taotlejate spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Taotlejaid tuleks nõuetekohaselt sellistest otsustest ja nende järgimata jätmise tagajärgedest teavitada. Neile tuleks anda ka võimalus sellised otsused edasi kaevata või taotleda nende läbivaatamist.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Arvestades raskeid tagajärgi, mida põgenemine või põgenemise oht taotleja jaoks kaasa toob, tuleks põgenemise tähendus määratleda selliselt, et hõlmatud oleks nii tahtlik tegevus kohaldatava varjupaigamenetluse vältimiseks kui ka faktilised asjaolud, mille puhul isik ei ole püsivalt pädevatele ametiasutustele kättesaadav, mh seetõttu, et lahkub territooriumilt, kus ta on kohustatud viibima.

(19) Arvestades raskeid tagajärgi, mida põgenemine või põgenemise oht taotleja jaoks kaasa toob, tuleks põgenemise tähendus kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaameti standarditega määratleda rangelt selliselt, et hõlmatud oleks nii tahtlik tegevus kohaldatava varjupaigamenetluse vältimiseks kui ka faktilised asjaolud, mille puhul isik ei ole püsivalt pädevatele ametiasutustele kättesaadav. Taotleja ebaseaduslik sisenemine ning aadressi või isikut tõendavate dokumentide puudumine ei tohiks olla kehtiv kriteerium põgenemise ohu kindlaksmääramisel.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Taotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei või kinni pidada üksnes selle alusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset, eelkõige kooskõlas liikmesriikide rahvusvaheliste õiguslike kohustustega ja Genfi konventsiooni artikliga 31. Taotlejaid võib kinni pidada ainult käesoleva direktiiviga ette nähtud väga selgelt kindlaksmääratud erandlike asjaolude korral ning lähtuma nii sellise kinnipidamise viisi kui ka eesmärgi puhul vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Taotlejate kinnipidamine käesoleva direktiivi alusel peaks olema lubatud üksnes õigus- või haldusasutuse antud kirjaliku korraldusega, milles on esitatud selle andmise alused, sh juhul, kui isik on kinni peetud juba ajal, mil ta avaldas soovi saada rahvusvahelist kaitset. Kui taotlejat peetakse kinni, peaks tal olema tõhus juurdepääs vajalikele menetlustagatistele, näiteks õiguskaitsevahendile siseriiklikus kohtus.

(20) Taotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei või kinni pidada üksnes selle alusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset, eelkõige kooskõlas liikmesriikide rahvusvaheliste õiguslike kohustustega ja Genfi konventsiooni artikliga 31. Taotlejaid võib kinni pidada ainult käesoleva direktiiviga ette nähtud väga selgelt kindlaksmääratud erandlike asjaolude korral ning lähtuma nii sellise kinnipidamise viisi kui ka eesmärgi puhul vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Taotlejate kinnipidamine käesoleva direktiivi alusel peaks olema lubatud üksnes õigusasutuse antud kirjaliku korraldusega, milles on esitatud selle andmise alused, sh juhul, kui isik on kinni peetud juba ajal, mil ta avaldas soovi saada rahvusvahelist kaitset. Kinnipidamise otsused peaksid sisaldama viidet võimalike alternatiivide kaalumisele ja põhjusi, miks neid ei saaks tulemuslikult kasutada. Kui taotlejat peetakse kinni, peaks tal olema tõhus juurdepääs vajalikele menetlustagatistele, näiteks õiguskaitsevahendile ning õigus tasuta õigusabile ja esindamisele.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kui taotlejale on määratud konkreetne elukoht, kuid taotleja ei ole seda kohustust täitnud, siis peab taotleja kinnipidamiseks esinema tõendatud oht, et taotleja võib põgeneda. Igas olukorras tuleb eelkõige jälgida, et kinnipidamise kestus oleks proportsionaalne ja kinnipidamine lõppeks kohe, kui taotlejale seatud kohustus on täidetud või ei ole enam põhjust arvata, et taotleja seda kohustust ei täida. Samuti tuleb taotlejat teavitada kõnealusest kohustusest ja selle järgimata jätmise tagajärgedest.

(21) Kui taotlejale on määratud konkreetne elukoht, kuid taotleja ei ole seda kohustust täitnud, siis peab taotleja kinnipidamiseks esinema tõendatud, konkreetselt põhjendatud, vahetu ja tõsine oht, et taotleja võib põgeneda. Igas olukorras tuleb eelkõige jälgida, et kinnipidamise kestus oleks proportsionaalne ja kinnipidamine lõppeks kohe, kui taotlejale seatud kohustus on täidetud või ei ole enam põhjust arvata, et taotleja seda kohustust ei täida. Samuti tuleb taotlejat teavitada kõnealusest kohustusest ja selle järgimata jätmise tagajärgedest.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtete täitmise vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Liikmesriigid peaksid tagama ka täieliku kooskõla Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga ning naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste spetsiifilisi vajadusi silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, võttes nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust ning seksuaalse ja soolise vägivalla ärahoidmist, eelkõige lapsesõbraliku majutuse pakkumisega, samuti nende füüsilist ja emotsionaalset heaolu ja haridust, pakkudes seda kõike viisil, mis soodustaks alaealiste üldist arengut. Laste igasugune kinnipidamine, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, ei ole kunagi lapse parimates huvides ja kujutab endast alati lapse õiguste rikkumist. Seepärast peaks see olema keelatud.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Liikmesriigid peavad tagama, et taotlejad saavad vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmaksid vähemalt vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi. Selleks et arvestada rahvatervise probleemidega haiguste ennetamisel ja kaitsta üksiktaotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka ennetavat ravi, nt vaktsineerimisi. Liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid arstliku läbivaatuse. Arstliku läbivaatuse tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta eraldi.

(31) Liikmesriigid peavad tagama, et taotlejatele oleks täielikult kättesaadavad vajalikud tervishoiuteenused, mis hõlmaksid vähemalt vältimatut abi, emadushooldust ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete, näiteks traumajärgse stressi põhiravi, ning juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele. Selleks et arvestada rahvatervise probleemidega haiguste ennetamisel ja kaitsta üksiktaotlejate tervist ja õigusi, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka ennetavaid seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid ning ennetavat ravi, nt vaktsineerimisi, ja teise tasandi arstiabi. Liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid arstliku läbivaatuse vastavalt Euroopa Liidu Varjupaigaameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ühiselt koostatud suunistele. Arstliku läbivaatuse tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta eraldi.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Käesoleva direktiiviga taotlejale antud õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele võib teatavates olukordades piirata, nt juhul kui taotleja on põgenenud liikmesriigist, kus ta on kohustatud viibima, teise liikmesriiki. Siiski peaks liikmesriigid igas olukorras tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja inimväärse elatustaseme kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, eelkõige seeläbi, et kantakse hoolt taotleja toimetuleku ja põhivajaduste eest nii füüsilise turvalisuse ja väärikuse kui ka inimestevaheliste suhete mõistes, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku ja tema perekonna või hooldaja paratamatut haavatavust. Nõuetekohaselt tuleb arvestada ka taotlejatega, kellel on vastuvõtu erivajadused. Arvestada tuleb laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Kui alaealine viibib mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud viibima, peaksid liikmesriigid alaealise vastutavasse liikmesriiki üleandmist oodates tagama talle juurdepääsu sobivale õppetegevusele. Arvesse tuleb võtta soolist vägivalda kogenud naiste erivajadusi, sh seeläbi, et varjupaigamenetluse eri etappides tagatakse arstiabi, õigusabi ja sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus.

(32) Liikmesriigid peaksid igas olukorras tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja piisava elatustaseme. Nõuetekohaselt tuleb arvestada ka taotlejatega, kellel on spetsiifilised vastuvõtuvajadused. Arvestada tuleb laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Arvesse tuleb võtta seksuaalset või soolist vägivalda kogenud taotlejate, eelkõige naiste, erivajadusi, sh seeläbi, et varjupaigamenetluse eri etappides tagatakse arstiabi, õigusabi ja sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus. Selliseid taotlejaid tuleks käsitada spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega isikutena.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Pereliikme mõiste määratluses tuleks arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Määratlus peaks seega hõlmama väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriikide territooriumile saabumist moodustunud perekondi.

(33) Pereliikme mõiste määratlus peaks olema mittediskrimineeriv ja selles tuleks arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Liikmesriigid peaksid kohaldama pereliikme määratlust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale perekonna määratluse ulatuse osas. Nad peaksid võtma arvesse sõltumise erinevaid asjaolusid ja pöörama erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele, rõhutades vajadust kaitsta naissoost taotlejaid, kes on varajase või sundabielu ohvrid. Abielus mitteolevaid paare ei tohiks seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel diskrimineerida.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Taotlejate iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja suurte erinevuste vähendamiseks liikmesriikide vahel on hädavajalik sätestada selged eeskirjad taotlejate tööturule juurdepääsu kohta ja tagada, et selline juurdepääs oleks tegelik, mis tähendab, et ei kehtestata tingimusi, mis tegelikkuses taotlejaid töö otsimisel takistaksid. Oma riigi või liidu teiste kodanike või asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike eelistamiseks kasutatavad tööturutestid ei tohiks takistada taotlejate tegelikku juurdepääsu tööturule ning nende testide kasutamisel ei tohiks kahjustada kohaldatavate ühinemisaktide asjakohastes sätetes väljendatud põhimõtet eelistada liidu kodanikke.

(34) Taotlejate iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja suurte erinevuste vähendamiseks liikmesriikide vahel on hädavajalik sätestada selged eeskirjad taotlejate tööturule juurdepääsu kohta ja tagada, et selline juurdepääs oleks tegelik, mis tähendab, et ei kehtestata tingimusi, sealhulgas sektoripõhiseid piiranguid, tööaja piiranguid või ebamõistlikke halduskohustusi, mis tegelikkuses taotlejaid töö otsimisel takistaksid. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et rahvusvahelise kaitse taotlejate tööturule sisenemine ei toimuks palkade vähendamise kaudu, mis võiks omakorda esile kutsuda palgadumpingu. Oma riigi või liidu teiste kodanike või asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike eelistamiseks kasutatavad tööturutestid ei tohiks takistada taotlejate tegelikku juurdepääsu tööturule ning nende testide kasutamisel ei tohiks kahjustada kohaldatavate ühinemisaktide asjakohastes sätetes väljendatud põhimõtet eelistada liidu kodanikke.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Tööturule juurdepääsu andmise maksimaalne tähtaeg tuleks ühtlustada sisulise läbivaatamise menetluse kestusega. Taotlejate integreerimise väljavaadete ja iseseisva toimetuleku parandamiseks julgustatakse varast juurdepääsu tööturule olukorras, kui taotlus on tõenäoliselt põhjendatud, sh juhul kui selle läbivaatamine on prioriteetne kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus]. Liikmesriigid peaksid seega kaaluma selle ajavahemiku lühendamist nii palju kui võimalik, et juhul kui taotlus on tõenäoliselt põhjendatud, tagada taotlejate juurdepääs tööturule hiljemalt kolm kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva. Siiski ei peaks liikmesriigid andma tööturule juurdepääsu taotlejatele, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole tõenäoliselt põhjendatud ja vaadatakse läbi kiirendatud menetluses.

(35) Taotlejate integreerimise väljavaadete ja iseseisva toimetuleku parandamiseks tuleks taotlejale anda võimalikult kiiresti juurdepääs tööturule, hiljemalt kahe kuu jooksul alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kuupäevast.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Kuna taotlejate viibimine võib osutuda ajutiseks ja piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1231/2010, peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta taotlejate ja oma kodanike võrdse kohtlemise kohaldamisalast välja perehüvitised ja töötushüvitised ning piirata võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist ka hariduse ja kutseõppe puhul. Ka õigust ühinemis- ja liitumisvabadusele võib piirata seeläbi, et välistatakse taotlejate osalemine teatavate organite juhtimises ja ametnikuna töötamine.

(39) Õigust ühinemis- ja liitumisvabadusele võib piirata seeläbi, et välistatakse taotlejate osalemine teatavate organite juhtimises ja ametnikuna töötamine.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40 a) Taotlejad, kellele on antud juurdepääs tööturule, peaksid saama taotleda vastavalt kehtivatele liidu õigusaktidele ELi sinist kaarti. Taotlejad, kellele on antud juurdepääs tööturule, peaksid saama taotleda vastavalt asjaomastele liidu õigusaktidele ka elamisluba teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40 b) Keeleoskus on hädavajalik, et tagada taotlejate piisav elatustase. Asjaomase liikmesriigi ametliku keele või ühe ametlikest keeltest õppimine suurendaks enesekindlust ja võimalusi integreeruda vastuvõtvasse ühiskonda. See aitaks ka ära hoida teisest rännet. Seetõttu tuleks kõigile taotlejatele tagada tegelik pääsemine keelekursustele alates kuupäevast, mil nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Selleks et tagada taotlejatele võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimuste kooskõla käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega, on vaja täpsustada nende tingimuste olemust, hõlmates lisaks majutusele, toidule ja rõivastele ka toiduks mittekasutatavad hädavajalikud tooted, nagu hügieenitarbed. Samuti on vaja, et liikmesriigid määraksid rahalise toetuse või kupongidena võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimuste taseme kindlaks asjakohaste näitajate alusel, millega tagatakse kodanikele piisav elatustase, nagu miinimumsissetulekutoetused, miinimumpalgad, miinimumpensionid, töötushüvitised ja sotsiaalabitoetused. See ei tähenda, et ettenähtud summa peaks olema võrdne riigi kodanikele ettenähtud summaga. Liikmesriigid võivad võimaldada taotlejatele oma kodanikega võrreldes vähemsoodsat kohtlemist, nagu on käesolevas direktiivis määratletud.

(41) Selleks et tagada taotlejatele võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimuste kooskõla käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega, on vaja täpsustada nende tingimuste olemust, hõlmates lisaks majutusele, toidule ja rõivastele ka toiduks mittekasutatavad hädavajalikud tooted, nagu hügieenitarbed, meditsiiniseadmed ja õppematerjalid. Samuti on vaja, et liikmesriigid määraksid rahalise toetuse või kupongidena võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimuste taseme kindlaks asjakohaste näitajate alusel, millega tagatakse kodanikele piisav elatustase, nagu miinimumsissetulekutoetused, miinimumpalgad, miinimumpensionid, töötushüvitised ja sotsiaalabitoetused. See ei tähenda, et ettenähtud summa peaks olema võrdne riigi kodanikele ettenähtud summaga.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Selleks et piirata vastuvõtusüsteemi võimalikku kuritarvitamist, peaks liikmesriikidel olema võimalus võimaldada materiaalseid vastuvõtutingimusi üksnes sellises ulatuses, mille jaoks taotlejatel endil toimetulekuvahendid puuduvad. Taotleja vahendite hindamisel ja taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste kulude täieliku või osalise kandmise nõudmisel peaksid liikmesriigid järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama taotleja konkreetset olukorda ja vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja vastuvõtu erivajadusi. Taotlejatelt ei tohiks nõuda vajalike tervishoiuteenuste kulude osalist ega täielikku kandmist. Vastuvõtusüsteemi kuritarvitamise võimalikkust tuleks samuti piirata, täpsustades asjaolud, mille korral võib asendada rahaliste toetuste või kupongidena võimaldatava majutuse, toidu, rõivad ja muud toiduks mittekasutatavad hädavajalikud tooted loonusena võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimustega, ning asjaolud, mille korral võib päevaraha vähendada või andmata jätta , tagades samal ajal kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.

(42) Liikmesriikidel peaks olema võimalus võimaldada materiaalseid vastuvõtutingimusi üksnes sellises ulatuses, mille jaoks taotlejatel endil toimetulekuvahendid puuduvad. Taotleja vahendite hindamisel ja taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste kulude täieliku või osalise kandmise nõudmisel peaksid liikmesriigid järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama taotleja konkreetset olukorda ja vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi. Taotlejatelt ei tohiks nõuda vajalike tervishoiuteenuste kulude osalist ega täielikku kandmist. Vastuvõtusüsteemi kuritarvitamise võimalikkust tuleks samuti piirata, täpsustades asjaolud, mille korral võib asendada rahaliste toetuste või kupongidena võimaldatava majutuse, toidu, rõivad ja muud toiduks mittekasutatavad hädavajalikud tooted loonusena võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimustega, ning asjaolud, mille korral võib päevaraha vähendada või andmata jätta, tagades samal ajal kõikidele taotlejatele piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt taotlejate vastuvõtutingimuste nõuete kehtestamine liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt taotlejate vastuvõtutingimuste ühiste nõuete kehtestamine liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Selgitus

Vastuvõtutingimuste ühised miinimumnõuded on väga olulised, et takistada ebaseaduslike rändajate teisest rännet.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „rahvusvahelise kaitse taotlus“ – rahvusvahelise kaitse taotlus määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [4 lõike 2 punkti a] tähenduses;

(1) „rahvusvahelise kaitse taotlus“ – rahvusvahelise kaitse taotlus määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artikli [2 lõike 7] tähenduses;

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „taotleja“ – taotleja määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [4 lõike 2 punkti b] tähenduses;

(2) „taotleja“ – taotleja määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artikli [2 lõike 8] tähenduses;

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „pereliikmed“ – pereliikmed määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artikli [2 lõike 9] tähenduses;

(3) „pereliikmed“ – pereliikmed määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli 2 punkti g tähenduses;

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „materiaalsed vastuvõtutingimused“ – vastuvõtutingimused, mis hõlmavad majutust, toitu rõivaid ja muid toiduks mittekasutatavaid hädavajalikke tooteid, mis vastavad konkreetseid vastuvõtutingimusi arvestades taotlejate vajadustele, nagu hügieenitarbed, mida antakse loonusena või rahaliste toetuste või kupongidena või nende kolme kombinatsioonina, ning päevaraha;

(7) „materiaalsed vastuvõtutingimused“ – vastuvõtutingimused, mis hõlmavad majutust, toitu rõivaid ja muid toiduks mittekasutatavaid hädavajalikke tooteid, mis vastavad konkreetseid vastuvõtutingimusi arvestades taotlejate vajadustele, nagu hügieenitarbed, meditsiiniseadmed või õppematerjalid, mida antakse loonusena või rahaliste toetuste või kupongidena või nende kolme kombinatsioonina, ning päevaraha;

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) „piisav elatustase“ – piisav elukvaliteet isiku ja tema perekonna tervise ja heaolu tagamiseks, eelkõige seoses vajaliku toidu, riietuse, elukoha, hariduse ning tervishoiu- ja sotsiaalteenustega;

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) „põgenemine“ – tegevus, mille käigus taotleja varjupaigamenetlusest kõrvale hoidmiseks kas lahkub territooriumilt, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima, või ei ole pädevate ametiasutuste või kohtu jaoks kättesaadav;

(10) „põgenemine“ – taotleja tahtlik tegevus kohaldatava varjupaigamenetluse vältimiseks, mille tulemusena isik ei ole asjaomastele ametiasutustele kättesaadav;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) „põgenemise oht“ – konkreetse juhtumi puhul esinevad põhjused, mis tuginevad siseriiklikus õiguses kindlaks määratud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda;

(11) „põgenemise oht“ – konkreetse juhtumi puhul tõestatult esinevad spetsiifilised põhjused, mis tuginevad objektiivsetele ja konkreetsetele kriteeriumidele kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaameti väljatöötatud standarditega ja siseriikliku õigusega ning annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda, ning mis ei hõlma selliseid üldist laadi kriteeriumeid nagu pelgalt taotlejaks olemine määruse (EL).../... [menetluste määrus] tähenduses või taotleja kodakondsus;

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „vastuvõtu erivajadustega taotleja“ – taotleja , kes vajab käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tagatisi , nagu taotlejad, kes on alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske haigusega isikud, vaimse tervise probleemidega isikud ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, nagu naiste suguelundite moonutamine.

(13) „spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotleja“ – taotleja, kes leitakse vajavat käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiifilisi tingimusi või tagatisi ning kes võib kuuluda järgmistesse kategooriatesse: taotlejad, kes on alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, üksikud naised, teismelised tütarlapsed, naiste juhitud majapidamised, lesbid, geid, biseksuaalid, transinimesed või intersoolised, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, varajase või sundabielu ohvrid, mitteusklikud, usust taganejad ja usuvähemused, raske haigusega isikud, vaimse tervise probleemidega, sealhulgas traumajärgse stressiga isikud ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist, eelarvamustest ajendatud, seksuaalset või soolist vägivalda, nagu naiste suguelundite moonutamine.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui kohaldub nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ ³¹ .

välja jäetud

__________________

³¹ Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 1).

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi kõigile saatjata alaealistele alates hetkest, mil nad liikmesriigi territooriumile saabuvad, kuni hetkeni, mil nad loetakse pagulaseks tunnustamise tingimustele vastavateks või kuni neile pakutakse täiendavat kaitset määruse (EL) XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] alusel või kuni neile pakutakse mõnes muus vormis humanitaarkaitset või kuni nende üleandmiseni kolmandasse riiki kooskõlas nende parimate huvidega siseriikliku õiguse kohaselt.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamad sätted taotlejate ja nende ülalpeetavate lähisugulaste vastuvõtutingimuste kohta olukorras, kus lähisugulased viibivad samas liikmesriigis , või humanitaarsetel põhjustel, kui need sätted on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamad sätted taotlejate ja nende pereliikmete või muude lähisugulaste vastuvõtutingimuste kohta, kes viibivad samas liikmesriigis, või humanitaarsetel põhjustel, kui need sätted on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teatavad taotlejatele niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui taotlejad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse, mis tahes kehtestatud hüvistest ning vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma. Nad peavad taotlejale antavas teabes eraldi märkima, et nagu sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 17a, ei ole taotlejal õigust sama direktiivi artiklites 14–17 sätestatud vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima .

Liikmesriigid teatavad taotlejatele siis, kui asjaomane isik taotluse esitab või hiljemalt enne registreerimise hetke mis tahes kehtestatud hüvistest ning vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma. Nad peavad antavas teabes eraldi märkima vähemalt selle, millistele vastuvõtutingimustele taotlejatel õigus on, millised on põgenemise tagajärjed, kinnipidamise alused, materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise alused ning taotleja õigus kaevata edasi kinnipidamise või materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise otsus. Miinimumteave peab hõlmama ka teavet, mis on asjakohane taotleja isiklike asjaolude tõttu, mille tulemusena võib teda pidada spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega isikuks või konkreetseid menetluslikke tagatisi vajavaks isikuks, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis ja [menetluste määrus].

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et taotlejatele antakse teavet organisatsioonide või isikurühmade kohta, kes annavad konkreetset õigusabi, ning organisatsioonide kohta, kes võivad anda neile abi või teavet seoses olemasolevate vastuvõtutingimustega, kaasa arvatud tervishoiuga.

Liikmesriigid tagavad, et taotlejatele antakse teavet organisatsioonide või isikurühmade kohta, kes annavad konkreetset õigusabi, tasuta õigusabi ja esindamist ning organisatsioonide kohta, kes võivad anda neile abi või teavet seoses olemasolevate vastuvõtutingimustega, kaasa arvatud tervishoiuga.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet antakse kirjalikult, kasutades Euroopa Liidu Varjupaigaameti väljatöötatavat standardvormi, ja keeles, millest taotleja aru saab või millest ta kõigi eelduste kohaselt aru saab. Vajaduse korral tuleb seda teavet anda ka suuliselt ja kohandada alaealiste vajadustele.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet antakse kirjalikult lühidalt, selgelt, arusaadavalt ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul, lihtsalt ja selgelt sõnastatuna, kasutades Euroopa Liidu Varjupaigaameti väljatöötatavat standardvormi, ja keeles, millest taotleja aru saab või millest ta kõigi eelduste kohaselt aru saab. Vajaduse korral tuleb seda teavet anda ka suuliselt ja visuaalselt videote või piktogrammide abil, teave tuleb kohandada alaealiste või spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega isikute vajadustele ning teabe andmisel tuleb arvesse võtta taotleja konkreetset olukorda.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid annavad taotlejatele reisidokumendi üksnes tõsistel humanitaarsetel või muudel mõjuvatel põhjustel, mis nõuavad taotleja viibimist mõnes teises riigis. Reisidokumendi kehtivus on piiratud väljaandmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega.

1. Liikmesriigid annavad taotlejatele reisidokumendi viivitamata, kui taotleja viibimine mõnes teises liikmesriigis on vajalik. See hõlmab olukordi, kus taotlejal on vaja reisida teise riiki ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

a) ravi saamiseks;

b) sugulaste külastamiseks konkreetsetel juhtudel, näiteks raskelt haige pereliikme või muu lähisugulase külastamiseks või pereliikme või muu lähisugulase pulma või matustele minekuks;

c) juhtudel, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida töö tõttu;

d) kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames;

e) kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga.

Reisidokumendi kehtivus on piiratud väljaandmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega. Reisidokument võimaldab oma kehtivuse jooksul korduvalt siseneda selle väljastanud liikmesriigi territooriumile.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid ei kehtesta taotlejatele enne neile käesoleva direktiivi kohaste õiguste andmist tarbetuid või ebaproportsionaalseid dokumentidega soetud nõudeid või muid haldusnõudeid üksnes seetõttu, et nad on rahvusvahelise kaitse taotlejad, või lähtuvalt pelgalt taotleja kodakondsusest.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid määravad vajaduse korral mis tahes järgmisel põhjusel kindlaks taotleja elukoha konkreetses kohas:

2. Liikmesriigid võivad vajaduse korral määrata kindlaks taotleja elukoha konkreetses kohas, nt majutuskeskus, eramu, korter, hotell või muud taotlejate majutamiseks kohandatud ruumid, lähtudes siseriiklikus õiguses kindlaks määratud objektiivsetest kriteeriumidest ja õigusasutuste otsusest ning mis tahes järgmisel õigustatud põhjusel:

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse kiire toimetamise ja tõhusa jälgimise tagamiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) selleks, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist, seda eriti

d) selleks, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist, kui asjaomaste asutuste hinnangul on olemas põgenemise oht, seda eriti

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– selliste taotlejate puhul, kes ei ole täitnud taotlemise kohustust liikmesriigis, mille kaudu nad esmalt sisenesid, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1], ja on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal, või

– selliste taotlejate puhul, kes ei ole kohaldatava varjupaigamenetluse vältimise eesmärgil teadlikult täitnud taotlemise kohustust liikmesriigis, mille kaudu nad esmalt sisenesid, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1], ja on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal, või

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui on põhjust arvata, et esineb taotleja põgenemise oht, nõuavad liikmesriigid vajaduse korral, et taotleja pädevale ametiasutusele endast teada annaks või isiklikult pädevasse ametiasutusse ilmuks esimesel kutsel või ettemääratud ajal ja taotleja põgenemise tulemuslikuks ärahoidmiseks nii sageli kui vaja.

3. Kui on põhjust arvata, et esineb taotleja põgenemise oht, võivad liikmesriigid, kui see on vajalik ja proportsionaalne ning tuginedes õigusasutuste otsusele nõuda, et taotleja pädevale ametiasutusele endast teada annaks või isiklikult pädevasse ametiasutusse ilmuks esimesel kutsel või ettemääratud ajal ja taotleja põgenemise tulemuslikuks ärahoidmiseks nii sageli kui vaja, kuid mitte rohkem kui üks kord tööpäeva jooksul. Sellise otsuse võib artikli 25 kohaselt õigusasutusele edasi kaevata või taotleda selle läbivaatamist.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid näevad ette võimaluse anda taotlejatele ajutine luba lahkuda elukohast või kindlaksmääratud alalt. Otsus tehakse konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes objektiivsetel alustel ning erapooletult ja eitava otsuse korral põhjendatakse otsust.

4. Liikmesriigid näevad ette võimaluse anda taotlejatele ajutine luba lahkuda elukohast või kindlaksmääratud alalt ja elada mujal. Otsus tehakse konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes objektiivsetel alustel ning erapooletult ja eitava otsuse korral põhjendatakse otsust.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid nõuavad taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele oma kehtiva elukoha või aadressi või telefoninumbri, mille kaudu nendega ühendust saab, ning teataksid võimalikult kiiresti telefoninumbri või aadressi muutumisest.

5. Liikmesriigid nõuavad taotlejatelt, et nad teataksid pädevatele ametiasutustele oma kehtiva elukoha või aadressi või telefoninumbri või võimaluse korral e-posti aadressi, mille kaudu nendega ühendust saab, ning teataksid võimalikult kiiresti aadressi, telefoninumbri või e-posti aadressi muutumisest.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Liikmesriigid põhistavad käesoleva artikli kohaselt tehtud otsust faktiliste ja vajaduse korral õiguslike asjaoludega. Taotlejaid teavitatakse viivitamatult kirjalikult neile arusaadavas keeles või keeles, millest arusaamist võib mõistlikult eeldada, sellise otsuse vastuvõtmisest, selle vaidlustamise artikli 25 kohasest korrast ning otsusega seatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.

8. Liikmesriigid põhistavad käesoleva artikli kohaselt tehtud otsust faktiliste ja vajaduse korral õiguslike asjaoludega. Taotlejaid teavitatakse viivitamatult kirjalikult lühidalt, selgelt, arusaadavalt ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul, kasutades lihtsat ja selget sõnastust neile arusaadavas keeles või keeles, millest arusaamist võib mõistlikult eeldada, sellise otsuse vastuvõtmisest, selle vaidlustamise artikli 25 kohasest korrast ning otsusega seatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ei tohi isikut kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta on taotleja .

1. Liikmesriigid ei tohi isikut kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta on taotleja, või taotleja kodakondsuse alusel. Kinnipidamine põhineb õigusasutuse otsusel, on tingimata vajalik taotlejale seatud spetsiifilise ja konkreetse kohustuse täitmise tagamiseks, lõpeb kohe pärast selle spetsiifilise ja konkreetse kohustuse täitmist ning ei ole oma loomult karistuslik.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Taotlejat ei peeta kinni enne, kui artikli 21 kohaselt on hinnatud tema spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Taotleja kinnipidamiseks annab kirjaliku korralduse õigusasutus või haldusasutus. Kinnipidamiskorralduses esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud põhjendused.

2. Taotleja kinnipidamiseks annab kirjaliku korralduse õigusasutus. Kinnipidamiskorralduses esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud põhjendused. See peab sisaldama viidet võimalike alternatiivide kaalumisele ja põhjusi, miks neid ei saaks tulemuslikult kasutada.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis näevad liikmesriigid ette kas kinnipidamise õiguspärasuse kiire kohtuliku läbivaatamise ametiülesande korras ja/või taotleja taotlusel. Ametiülesande korras teostatava läbivaatamise puhul vaadatakse kinnipidamise õiguspärasus võimalikult kiiresti läbi alates kinnipidamise algusest. Taotleja esitatud taotlusel teostatava läbivaatamise korral vaadatakse see võimalikult kiiresti läbi pärast asjakohaste menetluste alustamist. Liikmesriigid määravad selleks oma siseriiklikus õiguses kindlaks ajavahemiku, mille jooksul ametiülesande korras teostatav läbivaatamine ja/või taotleja esitatud taotluse alusel teostatav kohtulik läbivaatamine läbi viiakse.

välja jäetud

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Õigusasutus vaatab jätkuva vajaduse kinnipidamiseks mõistlike ajavahemike järel läbi ametiülesande korras ja/või asjaomase taotleja taotlusel, eelkõige kui kinnipidamise kestus on pikk, kui teatavaks saavad asjaomased asjaolud või uus teave, mis võivad mõjutada kinnipidamise õiguspärasust. Kui kohtuliku läbivaatamise tulemusel leitakse, et taotleja on õigusevastaselt kinni peetud, vabastatakse asjaomane taotleja viivitamata.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 ette nähtud kinnipidamiskorralduse kohtuliku läbivaatamise korral on taotlejal võimalus saada tasuta õigusabi ja esindamist. See hõlmab vähemalt vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamist ja õigusasutustes taotleja nimel asja arutamisel osalemist.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud kinnipidamiskorralduse kohtuliku läbivaatamise korral on taotlejal võimalus saada tasuta õigusabi ja esindamist artikli 25 lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tasuta õigusabi ja esindamist võivad pakkuda siseriikliku õiguse alusel tunnustatud kvalifikatsiooniga isikud, kelle huvid ei ole vastuolus või ei saa olla vastuolus taotleja huvidega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid võivad samuti ette näha, et tasuta õigusabi ja esindamist võimaldatakse

välja jäetud

a) üksnes neile, kellel puuduvad piisavad vahendid, ja/või

b) üksnes teenustega, mida osutavad õigusnõustajad või muud nõustajad, kes on siseriikliku õigusega spetsiaalselt määratud taotlejaid abistama ja esindama.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Liikmesriigid võivad samuti:

välja jäetud

a) kehtestada tasuta õigusabi ja esindusteenuse pakkumisele rahalised ja/või ajapiirangud, tingimusel et nendega ei piirata põhjendamatult võimalust saada õigusabi ja esindamist;

b) ette näha, et tasude ja muude kulude osas ei koheldaks õigusabiga seotud küsimustes taotlejaid soodsamalt kui liikmesriigi enda kodanikke.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Liikmesriigid võivad nõuda tehtud kulutuste osalist või täielikku korvamist juhul, kui taotleja rahaline olukord on oluliselt paranenud või kui sellise kulutuse tegemine otsustati taotleja esitatud valeandmete põhjal.

välja jäetud

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Õigusabi ja esindamise võimaldamise kord nähakse ette siseriiklikus õiguses.

välja jäetud

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kinnipeetud taotlejate, kellel on vastuvõtu erivajadused, tervis, sealhulgas vaimne tervis on siseriiklike asutuste jaoks esikohal.

1. Kinnipeetud taotlejate, kellel on spetsiifilised vastuvõtuvajadused, tervis, sealhulgas vaimne tervis on siseriiklike asutuste jaoks esikohal.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamise korral tagavad liikmesriigid regulaarse järelevalve ja piisava toe, võttes arvesse nende isikute eriolukorda, sealhulgas nende tervist.

Spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejate kinnipidamise korral tagavad liikmesriigid regulaarse järelevalve ja piisava toe, võttes arvesse nende isikute eriolukorda, sealhulgas nende füüsilist ja vaimset tervist.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Alaealisi peetakse kinni üksnes äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et alternatiivseid leebemaid sunnimeetmeid ei saa tõhusalt kohaldada. Alaealisi peetakse kinni võimalikult lühiajaliselt ning sealjuures tehakse kõik jõupingutused, et kinnipeetud alaealised vabastada ja majutada nad alaealistele sobival viisil.

Alaealisi ei peeta kinni. Selle asemel korraldavad liikmesriigid nõuetekohase hoolekande ning majutavad alaealised ja alaealiste lastega perekonnad vastavalt artikli 22 lõikele 5 seni, kuni nende rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadatakse.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimad huvid on liikmesriikide jaoks esikohal.

Artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimad huvid on liikmesriikide jaoks esikohal. Alaealistele lastele ja nende peredele kohased hoolekande- ja vastuvõtumeetmed on kogukonnapõhised, võimalikult vähesekkuvad ning era- ja pereelu puutumatust austavad.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Alaealiste kinnipidamise korral tuleb tagada nende õigus haridusele ja neile antakse võimalus tegeleda vaba aja tegevustega, sealhulgas nende eale kohaste mängude ja harrastustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Saatjata alaealisi peetakse kinni üksnes erakorralistel asjaoludel. Tehakse kõik jõupingutused, et vabastada kinnipeetud saatjata alaealised võimalikult kiiresti.

välja jäetud

Saatjata alaealisi ei majutata kunagi kinnipidamisasutuses.

Niivõrd kui see on võimalik, majutatakse saatjata alaealised institutsioonides, kus on nendeealiste isikute õigusi ja vajadusi arvestav personal ja saatjata alaealise jaoks kohandatud rajatised.

Saatjata alaealiste kinnipidamise korral tagavad liikmesriigid, et nad majutatakse täiskasvanutest eraldi.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kinnipeetud perekondadele võimaldatakse eraldi majutus, mis tagab piisava privaatsuse.

välja jäetud

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Naissoost taotlejate kinnipidamise korral tagavad liikmesriigid, et neid majutatakse meessoost taotlejatest eraldi, välja arvatud siis, kui nad on pereliikmed ja igaüks neist on sellega nõus.

5. Liikmesriigid tagavad, et meessoost ja naissoost kinnipeetud taotlejad majutatakse eraldi, välja arvatud siis, kui nad on pereliikmed ja igaüks neist on sellega nõus.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja võimalikult lühikese mõistliku aja jooksul võivad liikmesriigid teha erandi lõike 2 kolmandast lõigust, lõikest 4 ja lõike 5 esimesest lõigust, kui taotleja peetakse kinni piiripunktis või transiiditsoonis, välja arvatud määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artiklis 41 osutatud juhtudel.

6. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja võimalikult lühikese mõistliku aja jooksul võivad liikmesriigid teha erandi lõike 5 esimesest lõigust, kui taotleja peetakse kinni piiripunktis või transiiditsoonis.

Selgitus

Muudatusettepanekud, mille eesmärk on keelustada alaealiste kinnipidamine, on lahutamatult seotud raporti projektis sisalduvate vastuvõetavate muudatusettepanekutega, mille eesmärk on tugevdada vabadusekaotusega seotud tingimusi ja edendada haavatavate isikute, sealhulgas alaealiste kohtlemisega seotud sätteid. Käesolev muudatusettepanek on samuti lahutamatult seotud raportööri vastuvõetava muudatusettepanekuga artikli 8 lõike 3 punkti d kohta (raporti projekti ME 31).

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid annavad taotlejate alaealistele lastele ja alaealistele taotlejatele juurdepääsu oma haridussüsteemile sarnastel tingimustel oma kodanikega seniks, kuni väljasaatmismeedet nende või nende vanemate suhtes ei pöörata tegelikult täitmisele. Sellist haridust võib anda majutuskeskustes.

Liikmesriigid annavad taotlejate alaealistele lastele ja alaealistele taotlejatele juurdepääsu oma haridussüsteemile samadel tingimustel oma kodanikega. Sellist haridust antakse kogu aja jooksul, mil alaealine viibib liikmeriigi territooriumil. Haridust võib anda majutuskeskustes, mis võib olla ajutine meede, kuni neile tagatakse juurdepääs riiklikele haridussüsteemidele.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Juurdepääsu haridussüsteemile ei lükata edasi rohkem kui kolm kuud alates kuupäevast, mil rahvusvahelise kaitse taotlus alaealise poolt või nimel esitati.

2. Juurdepääsu haridussüsteemile ei lükata edasi rohkem kui üks kuu alates hetkest, mil esitati rahvusvahelise kaitse taotlus.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad taotlejale juurdepääsu tööturule hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmise kuupäeva, kui pädev asutus ei ole haldusotsust teinud ja see viivitus ei ole tingitud taotluse esitajast.

Liikmesriigid tagavad taotlejale juurdepääsu tööturule hiljemalt kaks kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kuupäeva.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik on kiirendanud rahvusvahelise kaitse taotluse sisulist läbivaatamist määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [40 lõike 1] punktide [a–f] alusel, ei anta tööturule juurdepääsu.

Kui liikmesriik on kindlaks teinud, et taotlejal ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [40 lõike 1] punktide [a–f] alusel, ei anta tööturule juurdepääsu.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selleks, et pakkuda taotlejatele ja asutustele tööõigusalaste õigusaktide ja mittediskrimineerimise teemalist asjakohast koolitust, eesmärgiga takistada ärakasutamist töökohal deklareerimata töö ja muude tõsise tööalase ärakasutamise vormide kaudu ning vältida diskrimineerimist alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööturupoliitikaga seotud põhjustel võivad liikmesriigid kontrollida, kas vabale töökohale võiks asuda ajaomase liikmesriigi kodanikke või teisi liidu kodanikke või seaduslikult selles liikmesriigis elavaid kolmandate riikide kodanikke.

Tööturupoliitikaga seotud põhjustel, eelkõige seoses noorte töötuse määraga, võivad liikmesriigid kontrollida, kas vabale töökohale võiks soodustingimustel juurdepääsu võimaldades asuda asjaomase liikmesriigi kodanikke või teisi liidu kodanikke või seaduslikult selles liikmesriigis elavaid kolmandate riikide kodanikke.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et liikmesriikidel on võimalus võtta meetmeid, tagamaks suurema tähelepanu pööramise oma riigi ja ELi teiste kodanike juurdepääsule tööturule. Samuti rõhutab see soovi võtta piisavalt arvesse noorte tööpuudusega seotud probleeme. Kuna tegemist on ELi kodanike jaoks äärmiselt tundliku teemaga, soovivad muudatusettepaneku esitajad selgitada, et tööturule juurdepääsust rääkides ei saa olla mingeid erimeetmeid ega -kvoote, millega soodustada rahvusvahelise kaitse taotlejate tööturule sisenemist võrreldes liikmesriigi kodanikega.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, puhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

a) töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) haridus ja kutseõpe, v.a õppe- ja toimetulekutoetused ja -laenud või muud hariduse ja kutseõppega seonduvad toetused ja laenud;

c) haridus ja kutseõpe;

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele, sh koolitus oskuste täiendamiseks ja praktilise töökogemuse pakkumine;

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) juurdepääs tööturuasutuste haridus- ja kutsealase nõustamise teenustele;

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) juurdepääs vabatahtlikule tööle;

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 – punkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) kooskõlas käesoleva lõike punktiga c haridusele ja kutseõppele, mis on otseselt seotud konkreetse tööalase tegevusega;

välja jäetud

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 – punkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, välistades perehüvitised ja töötushüvitised, ilma et see piiraks määrust (EL) 1231/2010.

välja jäetud

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigid võivad lubada taotlejatel, kellele on lõike 1 kohaselt antud juurdepääs tööturule ja kelle rahvusvahelise kaitse taotlused on tagasi lükatud, taotleda riigisiseselt elamisluba, mis antakse välja, kasutades määruses (EÜ) nr 1030/2002^1a sätestatud vormi kooskõlas kolmandate riikide kodanike tööturule juurdepääsu reguleerivate siseriiklike õigusaktidega.

_____________

^1aNõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L157, 15.6.2002, lk 1).

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 b. Kui lõike 1 kohaselt on tagatud juurdepääs tööturule, tagavad liikmesriigid ka selle, et taotlejaid teavitatakse kirjalikult neile mõistetavas keeles nende tööalastest õigustest, mis tulenevad siseriiklikust õigusest.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15 a

Keelekursused

Liikmesriigid pakuvad taotlejatele tegelikku juurdepääsu tasuta keelekursustele ja ühiskonnaõpetuse koolitustele alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kuupäevast.

Siiski võivad liikmesriigid ette näha, et taotlejad peavad katma või osaliselt katma selliste koolituste kulud kooskõlas artikli 16 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustega.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15 b

Kutseõpe

Liikmesriigid annavad taotlejatele juurdepääsu kutseõppele, olenemata sellest, kas neil on juurdepääs tööturule. Juurdepääs töölepinguga seotud kutseõppele võib sõltuda sellest, mil määral on taotlejal juurdepääs tööturule kooskõlas artikliga 15.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et materiaalsed vastuvõtutingimused võimaldavad taotlejatele piisava elatustaseme, mis tagab neile toimetuleku ja kaitseb nende füüsilist ja vaimset tervist.

Liikmesriigid tagavad, et materiaalsed vastuvõtutingimused võimaldavad taotlejatele ja nende peredele piisava elatustaseme, mis tagab neile toimetuleku ja kaitseb nende füüsilist ja vaimset tervist.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kõnealune elatustase vastab vastuvõtu erivajadustega taotlejate eriolukorrale ning kinnipeetud isikute olukorrale.

Liikmesriigid tagavad, et kõnealune elatustase vastab spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejate eriolukorrale ning kinnipeetud isikute olukorrale.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad taotlejatelt nõuda, et nad kataksid ettenähtud materiaalsete vastuvõtutingimuste kulud või osaleksid nende katmisel, kui neil on küllaldaselt vahendeid, näiteks kui nad on mõistliku aja jooksul teinud tööd.

Liikmesriigid võivad taotlejatelt nõuda, et nad kataksid lõikes 3 ettenähtud materiaalsete vastuvõtutingimuste kulud või osaleksid nende katmisel, ainult juhul, kui neil on küllaldaselt vahendeid, näiteks kui nad on mõistliku aja jooksul teinud tööd.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui selgub, et taotlejal oli ajal, mil tema eest kaeti tema materiaalsete vastuvõtutingimuste kulud, küllaldaselt vahendeid, et katta nende põhivajaduste kulud ise, võivad liikmesriigid nõuda taotlejalt nende kulude hüvitamist.

Kui liikmesriigid teevad kindlaks, et taotlejal oli ajal, mil tema eest kaeti tema materiaalsete vastuvõtutingimuste kulud, küllaldaselt vahendeid, et katta nende põhivajaduste kulud ise, võivad nad nõuda taotlejalt nende kulude hüvitamist.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Taotleja vahendite hindamisel, taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste kulude täieliku või osalise kandmise või kooskõlas lõikega 4 tagasimaksmise nõudmisel järgivad liikmesriigid proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid arvestatavad taotleja konkreetset olukorda ning vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja vastuvõtu erivajadusi. Liikmesriigid tagavad igas olukorras, et taotlejale võimaldatav elatustase on toimetulekuks piisav ning kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist.

5. Taotleja vahendite hindamisel, taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste kulude täieliku või osalise kandmise või kooskõlas lõikega 4 tagasimaksmise nõudmisel austavad liikmesriigid täielikult proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid arvestavad taotleja konkreetset olukorda ning vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi. Liikmesriigid tagavad igas olukorras, et taotlejale võimaldatav elatustase on toimetulekuks piisav ning kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui majutust pakutakse loonusena, toimub see piisava elatustaseme tagamisega ja ühes järgmistest vormidest või nende kombinatsioonina:

1. Kui majutust pakutakse loonusena, toimub see piisava elatustaseme tagamisega. See peab olema taotlejate jaoks sobiv, võttes arvesse nende konkreetset olukorda ja vajadusi taotlusmenetluse jooksul, ning see ei tohiks neilt eeldada ebavajalikku liikumist eri majutuskohtade vahel. Majutamine peab toimuma ühes järgmistest vormidest või nende kombinatsioonina:

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid arvestavad materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamisel soost ja vanusest tulenevate vajadustega ning vastuvõtu erivajadustega taotlejate olukorraga.

3. Liikmesriigid arvestavad materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamisel soost ja vanusest tulenevate vajadustega ning spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejate olukorraga.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võtavad majutuse pakkumisel asjakohaseid meetmeid inimeste kuritarvitamise ja soopõhise vägivalla, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise ja ahistamise ärahoidmiseks .

4. Liikmesriigid võtavad majutuse pakkumisel asjakohaseid meetmeid, et vältida rünnakuid ja soopõhist vägivalda, sealhulgas seksuaalseid rünnakuid ja ahistamist ning eelarvamuste või ohvri isikuomaduste tõttu diskrimineerimisest põhjustatud vägivalda kõigis selle vormides, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/29/EL^1a artikli 22 lõikes 3.

__________________

^1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Liikmesriigid võimaldavad naissoost taotlejatele eraldi sanitaarruumid ning ohutu koha majutuskeskustes neile ja nende alaealistele lastele.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad niivõrd kui see on võimalik, et vastuvõtu erivajadustega täiskasvanud ülalpeetavad taotlejad majutatakse koos täiskasvanud lähisugulastega, kes juba viibivad samas liikmesriigis ja kes vastutavad nende eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt.

5. Liikmesriigid tagavad niivõrd kui see on võimalik, et spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega täiskasvanud ülalpeetavad taotlejad majutatakse koos täiskasvanud lähisugulastega, kes juba viibivad samas liikmesriigis ja kes vastutavad nende eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Materiaalseid vastuvõtutingimusi pakkuvad isikud, sh majutuskeskustes töötavad isikud, on saanud asjakohast koolitust ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse eeskirju.

7. Materiaalseid vastuvõtutingimusi, sh tervishoiu- ja haridusteenuseid pakkuvad ning majutuskeskustes töötavad isikud on saanud asjakohast koolitust ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse eeskirju.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused erinevad tingimused peavad igas olukorras tagama kõikidele taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse kooskõlas artikliga 18 ja inimväärse elatustaseme .

Kõnealused erinevad tingimused peavad igas olukorras tagama kõikidele taotlejatele tervishoiuteenuste täieliku kättesaadavuse kooskõlas artikliga 18 ja piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 9 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomane liikmesriik peab selliste erimeetmete võtmisest teavitama komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit. Samuti peab ta komisjonile ja Euroopa Liidu Varjupaigaametile kohe teada andma, kui nende erimeetmete kohaldamise põhjused on ära langenud.

Asjaomane liikmesriik peab komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit selliste erimeetmete võtmisest viivitamatult teavitama, esitades meetmete võtmise põhjendused. Samuti peab ta komisjonile ja Euroopa Liidu Varjupaigaametile kohe teada andma, kui nende erimeetmete kohaldamise põhjused on ära langenud.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17a

välja jäetud

Vastuvõtutingimused muus liikmesriigis kui selles, kus taotleja on kohustatud viibima

1. Taotlejal ei ole õigust käesoleva direktiivi artiklites 14–17 sätestatud vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima.

2. Liikmesriigid tagavad kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.

3. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt vastutavasse liikmesriiki üleandmist ootavale alaealisele juurdepääsu sobivale õppetegevusele.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et taotlejad saavad , olenemata sellest, kus nad on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima, vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste , sh raskete vaimsete häirete põhiravi.

1. Liikmesriigid tagavad, et taotlejad saavad, olenemata sellest, kus nad on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima, vajalikke esmatasandi ja teise tasandi tervishoiuteenuseid nende riikide endi kodanikega samadel tingimustel alates hetkest, mil nad rahvusvahelise kaitse taotluse esitasid. Sellised tervishoiuteenused hõlmavad vähemalt vältimatut abi ja haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid tagavad, et taotlejate alaealised lapsed ja alaealised taotlejad saavad sama juurdepääsu tervishoiuteenustele nagu nende endi kodanikest alaealised. Käesoleva lõike kohaselt antavat ravi ei katkestata ainuüksi sel põhjendusel, et alaealine on saanud täiskasvanuks.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad vastuvõtu erivajadustega taotlejatele vajaliku arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohase vaimse tervise ravi.

2. Liikmesriigid tagavad spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejatele vajaliku arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohase vaimse tervise ravi ja rehabilitatsiooniteenused.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui taotleja on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt nende territooriumil viibima, siis võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades

1. Taotlejatega seoses võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades ja õigusasutuste otsuse alusel:

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) päevaraha vähendada või erakorralistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel andmata jätta.

b) päevaraha vähendada või erakorralistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel andmata jätta, tagades samal ajal siiski piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) on esitanud korduva taotluse, nagu see on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [4 lõike 2 punktis i]; või

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ei osale kohustuslikes integratsioonimeetmetes või

f) sihilikult ei osale kohustuslikes integratsioonimeetmetes või

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Otsused materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise kohta tehakse konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes objektiivselt ja erapooletult ning neid põhjendatakse. Neid tehakse asjaomase isiku, eriti vastuvõtu erivajadustega taotlejate, eriolukorda arvesse võttes, pidades kinni proportsionaalsuse põhimõttest. Liikmesriigid tagavad igal juhul juurdepääsu vältimatu abi teenustele kooskõlas artikliga 18 ning tagavad kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.

3. Otsused materiaalsete vastuvõtutingimuste asendamise, kitsendamise või tühistamise kohta tehakse konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes objektiivselt ja erapooletult ning neid põhjendatakse. Neid tehakse asjaomase isiku, eriti spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejate, eriolukorda arvesse võttes, pidades kinni proportsionaalsuse põhimõttest. Liikmesriigid tagavad igal juhul juurdepääsu vältimatu abi teenustele kooskõlas artikliga 18 ning tagavad kõikidele taotlejatele piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad siseriiklikus õiguses, millega rakendatakse käesolevat direktiivi, arvesse vastuvõtu erivajadustega taotlejate eriolukorda.

Liikmesriigid võtavad siseriiklikus õiguses, millega rakendatakse käesolevat direktiivi, arvesse artikli 2 punktis 13 määratletud spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejate eriolukorda.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 20 tõhusaks rakendamiseks hindavad liikmesriigid süstemaatiliselt , kas taotlejal on vastuvõtu erivajadused. Liikmesriigid märgivad ka, millist laadi sellised vajadused on.

Artikli 20 tõhusaks rakendamiseks hindavad liikmesriigid süstemaatiliselt ja individuaalselt, vajadusel kvalifitseeritud tõlgi abiga, kas taotlejal on spetsiifilised vastuvõtuvajadused. Liikmesriigid märgivad ka, millist laadi sellised vajadused on, milliseid meetmeid tuleb võtta neile vastamiseks ja millised ametiasutused on asjaomaseks reageerimiseks pädevad. Liikmesriigid peavad samuti tagama, et taotlejatel on võimalik ise teada anda, et neil on spetsiifilised vajadused, ja et asjaomaseid teadaandeid hinnatakse.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine algatatakse võimalikult kiiresti pärast soovi avaldamist rahvusvahelise kaitse saamiseks ja see võidakse integreerida olemasolevatesse siseriiklikesse menetlustesse või määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artiklis [19] osutatud hindamisse . Liikmesriigid tagavad, et selliseid vastuvõtu erivajadusi võetakse kooskõlas käesoleva direktiiviga arvesse ka juhul, kui need on muutunud ilmseks hilisemas varjupaigamenetluse etapis.

Vastutav asutus algatab hindamise võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast soovi avaldamist rahvusvahelise kaitse saamiseks, see viiakse lõpule 30 päeva jooksul ja integreeritakse olemasolevatesse siseriiklikesse menetlustesse või määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artiklis [19] osutatud hindamisse. Liikmesriigid tagavad, et selliseid spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi võetakse kooskõlas käesoleva direktiiviga arvesse ka juhul, kui need on muutunud ilmseks hilisemas varjupaigamenetluse etapis või kui taotleja esitab põhjendatud nõudmise, et tema spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi uuesti hinnataks.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtu erivajadustega isikutele käesoleva direktiivi kohaselt toe andmisel võetakse kogu varjupaigamenetluse jooksul arvesse nende erivajadusi, ja näevad ette nende olukorra asjakohase jälgimise.

Liikmesriigid tagavad, et spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega isikutele käesoleva direktiivi kohaselt toe andmisel võetakse kogu varjupaigamenetluse jooksul arvesse nende spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi, ja näevad ette nende olukorra asjakohase jälgimise.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Et paremini tagada spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejate kehaline ja vaimne puutumatus, ei tohi neid kinni pidada.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) on saanud ja saavad koolitust selle kohta, kuidas tuvastada esimesi märke, et taotleja vajab vastuvõtmisel eritingimusi, ning kuidas kindlaks tehtud juhtudel edasi tegutseda;

a) on saanud ja saavad koolitust selle kohta, kuidas tuvastada esimesi märke, et taotleja vajab spetsiifilisi vastuvõtutingimusi, ning kuidas kindlaks tehtud juhtudel edasi tegutseda;

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lisavad taotleja toimikusse tema vastuvõtmise erivajadusi käsitleva teabe, nimetades ka punktis a osutatud märgid ja lisades soovitused selle kohta, millist liiki tuge taotleja võiks vajada;

b) lisavad taotleja toimikusse tema spetsiifilisi vastuvõtuvajadusi käsitleva teabe, nimetades ka punktis a osutatud märgid ja taotleja märkused spetsiifilise vastuvõtutoe vajaduse kohta ning lisades soovitused selle kohta, millist liiki tuge taotleja võiks vajada;

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) juhul kui tundub, et taotlejad on üle elanud piinamise, vägistamise või nende suhtes võib olla tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda ning see võiks mõjutada taotleja vajadusi vastuvõtmisel, suunavad taotlejad nende psühholoogilise ja füüsilise seisundi hindamiseks arsti või psühholoogi juurde, ning

c) juhul kui tundub, et taotlejad on üle elanud piinamise, vägistamise või nende suhtes võib olla tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist, seksuaalset, eelarvamustest ajendatud või soopõhist vägivalda ning see võiks mõjutada taotleja vajadusi vastuvõtmisel, suunavad taotlejad nende psühholoogilise ja füüsilise seisundi hindamiseks arsti või psühholoogi juurde, sellisel juhul on arst või psühholoog saanud väljaõppe selliste hindamiste tegemiseks ja teda toetab kvalifitseeritud tõlk; ning

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) võtavad kõnealuse läbivaatuse tulemusi arvesse taotlejale vastuvõtmisel võimaldatava võimaliku eritoe liigi üle otsustamisel.

d) võtavad kõnealuse läbivaatuse tulemusi, sealhulgas taotleja märkusi vajaduse kohta kasutada vastuvõtu erituge, arvesse taotlejale vastuvõtmisel võimaldatava võimaliku spetsiifilise toe liigi üle otsustamisel.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Vastavalt käesolevale direktiivile võivad eritoetust saada üksnes vastuvõtu erivajadustega taotlejad .

4. Vastavalt käesolevale direktiivile võivad eritoetust saada üksnes spetsiifiliste vastuvõtuvajadustega taotlejad.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi alaealistega seotud sätteid rakendades silmas eelkõige lapse parimaid huvisid. Liikmesriigid tagavad alaealise füüsiliseks, vaimseks, hingeliseks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks piisava elatustaseme.

1. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi alaealisi mõjutada võivaid sätteid rakendades silmas eelkõige lapse parimaid huvisid. Liikmesriigid tagavad alaealise füüsiliseks, vaimseks, hingeliseks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) alaealise heaolu ja sotsiaalne areng, arvestades eelkõige alaealise tausta;

b) alaealise heaolu ja sotsiaalne areng, arvestades eelkõige alaealise tausta, nagu etniline, usuline, kultuuriline ja keeleline taust, ning võttes lisaks arvesse stabiilsuse ja järjepidevuse vajadust lapse eest hoolitsemisel ning juurdepääsu tervishoiu- ja haridusteenustele;

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ohutus- ja turvalisuskaalutlused, eelkõige siis, kui on oht, et alaealine on inimkaubanduse ohver;

c) ohutus- ja turvalisuskaalutlused, eelkõige siis, kui on oht, et alaealine on mis tahes vägivalla või ekspluateerimise, sealhulgas inimkaubanduse ohver;

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad, et taotlejate alaealised lapsed või alaealised taotlejad majutatakse koos oma vanematega või nende ja nende vallaliste alaealiste õdede ja vendade eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt vastutava täiskasvanud isikuga, tingimusel et see on asjaomase alaealise parimates huvides. Sellel põhjusel ja kooskõlas perekonna ühtsuse põhimõttega ei peeta kinni vanemaid ega seadusjärgseid või tavapäraseid esmaseid hooldajaid. Alaealised ja alaealiste lastega perekonnad majutatakse nende rahvusvahelise kaitse avaldust käsitlemise ajal koos, ilma vabadusekaotuseta ja kogukonnapõhiselt.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Alaealistega, sh saatjata alaealistega, töötavaid isikuid ei ole lastega seotud kuritegude või väärtegude eest arvele võetud ja nad saavad pidevat ja asjakohast koolitust saatjata alaealiste õiguste ja vajaduste , sh kohaldatavate lastekaitse nõuete kohta ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse eeskirju.

6. Alaealistega, sh saatjata alaealistega töötavad isikud ei ole karistusregistris arvele võetud, eriti mis tahes lastega seotud kuritegude või väärtegude eest, ja nad saavad pidevat ja asjakohast koolitust saatjata alaealiste õiguste ja vajaduste, sh kohaldatavate lastekaitse nõuete kohta ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse eeskirju.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad niipea kui võimalik ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja , et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Neid ülesandeid võib täita määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [22] kohaselt määratud eestkostja. Saatjata alaealist teavitatakse viivitamata eestkostja määramisest. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva direktiivi kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalikud teadmised ning teda ei ole lastega seotud kuritegude või väärtegude eest arvele võetud. Artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostjana tegutsevat isikut üksnes vajaduse korral. Organisatsioone või isikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.

Liikmesriigid võtavad alates hetkest, kui saatjata alaealine liikmesriiki saabub, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja, et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Neid ülesandeid võib täita määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [22] kohaselt määratud eestkostja. Saatjata alaealist teavitatakse viivitamata eestkostja määramisest. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva direktiivi kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalik kvalifikatsioon ja teadmised, ta saab pidevat ja asjakohast koolitust ning teda ei ole, eelkõige lastega seotud kuritegude või väärtegude eest, karistusregistris arvele võetud. Pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt, kas määratud eestkostja kohta on karistusregistrisse kandeid tehtud, eelkõige selleks, et tuvastada võimalikud vastuolud tema rolliga. Artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostjana tegutsevat isikut üksnes vajaduse korral. Organisatsioone või isikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et üht eestkostjat ei määrata samal ajal vastutama ebaproportsionaalsel arvul alaealiste eest, mille tõttu eestkostja ei suudaks oma ülesandeid tulemuslikult täita. Liikmesriigid nimetavad ametisse üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu sisse andnud.

Liikmesriigid tagavad, et üht eestkostjat ei määrata samal ajal vastutama ebaproportsionaalsel arvul alaealiste eest, mille tõttu eestkostja ei suudaks oma ülesandeid tulemuslikult täita, ja igal juhul mitte rohkem kui 20 alaealise eest. Liikmesriigid nimetavad ametisse üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu sisse andnud. Selleks teavitatakse saatjata alaealisi lühidalt, läbipaistvalt, mõistetavalt ja kergesti ligipääsetavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt nii suuliselt kui ka visuaalsel kujul, lastesõbralikul viisil ja neile arusaadavas keeles sellest, kes need üksused või isikud on ning kuidas esitada usaldusväärses ja ohutus keskkonnas oma eeskostja vastu kaebus.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad saatjata alaealistele nende saabumisel järgmise:

a) viivitamatu juurdepääsu tervishoiuteenustele ja haridusele oma riigi alaealistega samadel tingimustel;

b) lastesõbralikul viisil ja neile arusaadavas keeles kogu vajaliku teabe nende õiguste, asjaomaste menetluste ja kaitsemeetmete kohta. Selleks abistab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet liikmesriike teabematerjalide ettevalmistamisel, et lapsi vastuvõtutingimustest teavitada.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes on kogenud soolist vägivalda, langenud piinamise või vägistamise ohvriks või kelle suhtes on kasutatud muud jõhkrat vägivalda, saavad sellise vägivalla põhjustatud kahjude ravimiseks vajalikku abi, eelkõige asjakohast meditsiinilist ja psühholoogilist hooldust või ravi.

1. Liikmesriigid tagavad, et isikutele, kes on kogenud seksuaalset ja soolist vägivalda, muid eelarvamustest ajendatud vägivalla vorme, langenud piinamise või vägistamise ohvriks või kelle suhtes on kasutatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, tagatakse terviklikud rehabilitatsiooniteenused sellise vägivalla põhjustatud kahjude ravimiseks. Sellised teenused hõlmavad juurdepääsu asjakohasele meditsiinilisele ja psühholoogilisele hooldusele või ravile ning samuti kvalifitseeritud nõustamist, vajaduse korral kvalifitseeritud tõlgi abiga. Juurdepääs kõnealusele toele tagatakse niipea kui võimalik pärast ohvri kindlakstegemist.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Piinamise, vägistamise või muu jõhkra vägivalla ohvritega töötavad isikud on saanud ja saavad jätkuvalt asjakohast koolitust selliste isikute vajaduste kohta ning nad on mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses ettenähtud konfidentsiaalsuse eeskirju.

2. Esimeses lõikes nimetatutega töötavad isikud, kaasa arvatud lõike 1 rakendamise eest vastutavad tervishoiutöötajad, on saanud ja saavad jätkuvalt asjakohast koolitust selliste isikute vajaduste ja asjakohaste rehabilitatsioonimeetodite kohta. Ühtlasi on nad mis tahes teabe puhul, mida nad oma töö käigus saavad, kohustatud järgima siseriiklikus õiguses ette nähtud konfidentsiaalsuse eeskirju ja asjakohast kutse-eetikat.

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et käesolevast direktiivist tulenevate hüvede andmise, asendamise, tühistamise või kitsendamisega seotud otsuste või artikli 7 kohaste otsuste vastu, mis mõjutavad taotlejaid individuaalselt, võib esitada edasikaebuse siseriiklikus õiguses ettenähtud korra kohaselt. Vähemalt viimases astmes tagatakse võimalus esitada õigusasutusele edasikaebus või taotleda õigusasutuse kaudu asja uut faktilist ja õiguslikku läbivaatamist.

1. Liikmesriigid tagavad, et käesolevast direktiivist tulenevate hüvede andmise, asendamise, tühistamise või kitsendamisega seotud otsuste või artikli 7 või 9 kohaste otsuste vastu, mis mõjutavad taotlejaid individuaalselt, võib esitada edasikaebuse siseriiklikus õiguses ettenähtud korra kohaselt. Viimases astmes tagatakse võimalus esitada õigusasutusele edasikaebus või taotleda õigusasutuse kaudu asja uut faktilist ja õiguslikku läbivaatamist. Kui artikli 7 või 9 kohane otsus kehtib pikema kui kahekuulise ajavahemiku jooksul, teostab õigusasutus mõistlike ajavahemike järel ametlikke läbivaatamisi.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui õigusasutusele on esitatud lõikes 1 osutatud edasikaebus või asja läbivaatamise taotlus, tagavad liikmesriigid võimaluse saada taotluse korral tasuta õigusabi ja esindamist, niivõrd kui selline abi on vajalik tegeliku juurdepääsu tagamiseks õiguskaitsele. See hõlmab vähemalt vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamist ja õigusasutustes taotleja nimel asja arutamisel osalemist.

Kui õigusasutusele on esitatud lõikes 1 osutatud edasikaebus või asja läbivaatamise taotlus, tagavad liikmesriigid võimaluse saada taotluse korral tasuta õigusabi ja esindamist, et tagada tulemuslik juurdepääs õiguskaitsele. Selline õigusabi ja esindamine hõlmab vähemalt vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamist, edasikaebuse ettevalmistamist ja õigusasutustes taotleja nimel asja arutamisel osalemist.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tasuta õigusabi ja esindamist võivad pakkuda siseriikliku õiguse alusel tunnustatud kvalifikatsiooniga isikud, kelle huvid ei ole vastuolus või ei saa olla vastuolus taotleja huvidega.

Tasuta õigusabi ja esindamist võivad pakkuda õigusnõustajad või muud tunnustatud kvalifikatsiooniga isikud, kellel on siseriikliku õiguse alusel lubatud taotlejat aidata või esindada ja kelle huvid ei ole vastuolus või ei saa olla vastuolus taotleja huvidega. Selliste isikute hulka võivad kuuluda vabaühendused, kellel on siseriikliku õiguse kohased volitused nõustamisteenuste osutamiseks või esindamiseks.

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad samuti ette näha, et tasuta õigusabi ja esindamist võimaldatakse

3. Tasuta õigusabi ja esindamise võimaldamisest apellatsioonimenetluse kestel võib keelduda üksnes juhul, kui

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) üksnes neile, kellel puuduvad piisavad vahendid, ja/või

a) taotlejal on piisavad vahendid; või

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) üksnes teenustega, mida osutavad õigusnõustajad või muud nõustajad, kes on siseriikliku õigusega spetsiaalselt määratud taotlejaid abistama ja esindama.

b) apellatsioonimenetlus toimub teise astme või kõrgemas apellatsioonikohtus vastavalt siseriiklikule õigusele, , kaasa arvatud uuesti ärakuulamised või apellatsioonimenetluste uuesti läbivaatamised, ning leitakse, et nimetatud teise astme apellatsioonil ei ole ilmseid eduvõimalusi.

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad näha ette, et tasuta õigusabi ja esindamist ei võimaldata, kui pädeva asutuse hinnangul ei ole taotleja edasikaebusel või läbivaatamise taotlusel menetluses ilmseid eduvõimalusi. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et õigusabi ja esindamist ei piirata omavoliliselt ning taotleja tegelikku juurdepääsu õiguskaitsele ei takistata.

Kui otsuse mitte võimaldada tasuta õigusabi ja esindamist teeb asutus, mis ei ole kohus, kuna ta leiab, et taotlusel ei ole ilmseid eduvõimalusi, on taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile sellise otsuse vaidlustamiseks kohtus ja ta võib sel eesmärgil taotleda tasuta õigusabi ja esindamist.

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võivad samuti:

4. Liikmesriigid teevad samuti järgmist:

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kehtestada tasuta õigusabi ja esindusteenuse pakkumisele rahalised ja/või ajapiirangud, tingimusel et nendega ei piirata põhjendamatult võimalust saada õigusabi ja esindamist;

a) kehtestada tasuta õigusabi ja esindusteenuse pakkumisele rahalised piirangud või ajapiirangud, tingimusel et nendega ei piirata põhjendamatult võimalust saada tasuta õigusabi ja esindamist ega takistata taotleja tulemuslikku juurdepääsu õiguskaitsele;

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ette näha, et tasude ja muude kulude osas ei koheldaks õigusabiga seotud küsimustes taotlejaid soodsamalt kui liikmesriigi enda kodanikke.

b) ette näha, et tasude ja muude kulude osas ei koheldaks õigusabiga seotud küsimustes taotlejaid vähem soodsalt kui liikmesriigi enda kodanikke.

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid võivad nõuda tehtud kulutuste osalist või täielikku korvamist juhul, kui taotleja rahaline olukord on oluliselt paranenud või kui sellise kulutuse tegemine otsustati taotleja esitatud valeandmete põhjal.

5. Liikmesriigid võivad nõuda tekkinud kulutuste täielikku või osalist korvamist, kui tasuta õigusabi ja esindusteenuse pakkumise otsus tehti taotleja esitatud valeandmete põhjal.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Õigusabi ja esindamise võimaldamise kord nähakse ette siseriiklikus õiguses.

6. Liikmesriigid sätestavad konkreetsed menetluseeskirjad selle kohta, kuidas tasuta õigusabi ja esindamise taotlusi esitatakse ja menetletakse, või kohaldavad sarnaste siseriiklike nõuete kohta kehtivaid eeskirju, tingimusel, et need eeskirjad ei muuda tasuta õigusabi ja esindamise saamist võimatuks või ülemäära keeruliseks.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised ametiasutused vastutavad direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni selliste ametiasutuste andmete muutumisest.

1. Iga liikmesriik koostab koostöös kohalike ja piirkondlike asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega ebaproportsionaalse survega olukordade puhuks erandolukorra plaani, kus on kindlaks määratud planeeritavad meetmed, millega tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate asjakohane vastuvõtmine.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesolevat direktiivi rakendavad ametiasutused ja muud organisatsioonid on saanud vajalikku koolitust nii mees- kui ka naissoost taotlejate vajaduste kohta. Selleks integreerivad liikmesriigid määruse (EL) nr XXX/XXX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] kohasesse töötajate koolitusse Euroopa Liidu Varjupaigaameti väljatöötatud Euroopa varjupaigateemalise koolituskava.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesolevat direktiivi rakendavad ametiasutused ja muud organisatsioonid on saanud vajalikku koolitust nii mees- kui ka naissoost taotlejate, sealhulgas alaealiste vajaduste kohta. Selleks teevad liikmesriigid kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning rahvusvahelistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele kättesaadavaks piisava rahastamise, sh andes kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele võimaluse kasutada riiklike programmide kaudu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi. Liikmesriigid integreerivad määruse (EL) nr XXX/XXX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] kohasesse töötajate koolitusse Euroopa Liidu Varjupaigaameti väljatöötatud Euroopa varjupaigateemalise koolituskava. Nad tagavad, et sellise koolituse raames pannakse eriti rõhku spetsiifiliste vastuvõtuvajaduste aktiivsele kindlakstegemisele (vanuse, soo ja mitmekesisuse alane lähenemisviis) ning piisavatele ennetus- ja reageerimismeetmetele seksuaalse ja soopõhise vägivalla ja eelarvamustest ajendatud vägivalla vastu võitlemiseks alates rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmise kuupäevast. Liikmesriigid tagavad, et sellise koolituse kavandamisel võtavad töötajad arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) avaldatud teabematerjali, näiteks EASO erivajadustega isikute tuvastamise vahendit.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral ettepanekuid selle muutmiseks.

Komisjon esitab hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral ettepanekuid selle muutmiseks.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid saadavad hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant aruande koostamiseks kogu vajaliku teabe.

Liikmesriigid saadavad komisjoni taotlusel hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande koostamiseks kogu vajaliku teabe.

[1] ELT C 75, 10.3.2017, lk 97.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[3] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

2016. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, mis hõlmas mõne direktiivi muutmist täielikult ühtlustatud määrusteks, ning vastuvõtutingimuste osas soovis komisjon kehtiva direktiivi uuestisõnastamist, et seda veelgi rohkem ühtlustada. Raportöör on komisjoni õigusliku vahendi valikuga rahul, kuid on seisukohal, et direktiivi tuleb sisemiselt veelgi ühtlustada.

Komisjoni uuestisõnastamise ettepaneku peamiste elementide eesmärk on vähendada oma varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutavast liikmesriigist lahkuvate varjupaigataotlejate arvu (teisene ränne), pakkudes välja karistusmeetmed ja suurendades varjupaigataotlejate integreerimist. Raportöör keskendub raporti projektis ka teisese rände vähendamisele, kuid teeb seda stiimulite ja mitte karistusmeetmete alusel. Paremaks integreerimiseks soovitab raportöör anda juurdepääsu keelekursustele ja tööturule alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kuupäevast, et suurendada taotleja iseseisvust ja vastuvõtvasse ühiskonda integreerumise võimalusi. Raporti projekti teise tähtsa elemendi eesmärk on tagada kõigi varjupaigataotlejate põhiõiguste kaitse ning selle saavutamiseks täpsustab raportöör erivajadustega taotlejaid käsitlevaid sätteid.

Teisese rände piiramine

Raportöör ei jaga komisjoni ettepanekus võetud karistavat hoiakut, kuid nõustub sellega, et tuleb võtta meetmeid, millega varjupaigataotlejalt võetakse stiimul lahkuda tema varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutavast liikmesriigist. Raportöör on seisukohal, et võrdsel tasemel kvaliteetsete vastuvõtutingimuste pakkumine kogu ELis on kõige tähtsam teisese rände ennetamise tegur.

Raporti projektis säilitatakse võimalus piirata teatavatel konkreetsetel juhtudel teisese rände takistamiseks liikumisvabadust, kuid need juhud on piiratud ning lisatud on mitmed kaitsemeetmed, näiteks kohtulik kontroll. Raportöör täpsustab põgenemise mõistet ja kaotab võimaluse pakkuda madalamal tasemel vastuvõtutingimusi (inimväärne elatustase). Raporti projektis piiratakse ulatuslikult kinnipidamise kasutamist ja see on võimalik ainult kõige kindlamate kaitsemeetmete ja kõige rangemate tingimuste kohaselt.

Integreerimine

Raportöör on seisukohal, et taotlejatele juurdepääsu andmine tööturule ja keelekursustele menetluse alguskuupäevast alates aitab tõeliselt suurendada nende iseseisvust ja vastuvõtvasse ühiskonda integreerumise võimalusi.

Komisjon soovitab vähendada taotlejate tööturule juurdepääsu maksimaalset tähtaega üheksalt kuult kuuele kuule. Raportöör teeb ettepaneku anda kohe juurdepääs tööturule ja jätab välja tööturu olukorra analüüsi kasutamise võimaluse. Raportööri ettepanek tähendab, et taotlejad, kelle taotlused saavad tõenäoliselt positiivse vastuse, tulevad algusest peale paremini toime, sest nad saavad tulemuslikult integreeruda, õppida kohalikku keelt ja osaleda vastuvõtva riigi ühiskonnas.

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut kohelda varjupaigataotlejaid töötingimuste, hariduse, kutsekoolituse ja diplomite vastastikuse tunnustamise vallas ELi riikide kodanikega võrdselt. Lisaks teeb raportöör ettepaneku, et liikmesriigid pakuksid keelekursusi taotlusmenetluse algusest alates, et suurendada taotleja integreerumisvõimalusi liikmesriigis, kus ta elab.

Taotlejate integreerumise ja kindluse suurendamiseks lisab raportöör liikmesriikidele kohustuse leida algusest peale nõuetekohane majutus, et vältida taotlejate mitmekordset ümberpaigutamist ühest vastuvõtukeskusest või ajutisest elukohast teise.

Põhiõiguste kaitse

Raportöör on veendunud, et kõik varjupaigataotlejad peaksid olema oma taotlusmenetluse ajal turvalises olukorras ja et selle saavutamise põhitingimus on, et vastuvõtumenetluse käigus järgitakse kõigi taotlejate põhiõigusi. Erivajadustega taotlejate põhiõiguste kaitsmiseks on vaja täiendavaid meetmeid ning raportöör kiidab heaks komisjoni ettepanekud erivajadustega taotlejate kohta erieeskirjade kehtestamiseks ja täpsustab neid raporti projektis.

Raportöör rõhutab, kui tähtis on kiiresti tuvastada erivajadustega isikud ja neid kogu taotlusmenetluse jooksul jälgida, koolitada töötajaid vastuvõtu erivajadustega taotlejate tuvastamiseks, tagada lapsesõbralikud vastuvõtutingimused ning täielik juurdepääs vajalikule tervishoiule, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning vaimse tervisega seotud teenustele.

Lisaks rõhutatakse raportööri ettepanekus, et rahvusvahelisest õigusest, ELi ühistest väärtustest, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsioonist (Istanbuli konventsioon) tulenevalt on liikmesriigid kohustatud võitlema majutuse pakkumisel seksuaalse ja soopõhise vägivallaga ja muude vihakuritegude vormidega ning neid ennetama.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref. D(2017)9399

Claude Moraes

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimees

ASP 13G205

Brüssel

Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Valdkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhul ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste lubatavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua.“

Arvestades õigusteenistuse arvamust, mis esitati pärast seda, kui teenistuse esindajad osalesid uuesti sõnastatud ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel, ning võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus vastavalt esile toodud, ja et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimisel piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Seetõttu otsustas õiguskomisjon oma 28. veebruari 2016. aasta koosolekul 21 poolt- ja 0 vastuhäälega ning 2 erapooletuga[1] soovitada vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil uurida ülalnimetatud ettepanekut vastavalt kodukorra artiklile 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisatud: Konsultatiivse töörühma arvamus

[1] Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Daniel Buda, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Pál Csáky, Mady Delvaux, Laura Ferrara, Evelyne Gebhardt, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tiemo Wölken, Tadeusz Zwiefka.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 12. jaanuar 2017

ARVAMUS

EUROOPA PARLAMENDILE THE EUROPEAN PARLIAMENT

NÕUKOGULE

KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)

COM(2016)465 of 13.7.2016 – 2016/0222(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimusid 22. ja 29. septembril 2016. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolekud, et muu hulgas läbi vaadata komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadanud neil koosolekutel[1] läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, jõudis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järeldusele, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ühtlasi, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER H. LEGAL L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik õigusnõunik peadirektor

[1] Konsultatiivne töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbi vaadatud teksti originaalkeelne versioon.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (12.4.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)
(COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD))

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

LÜHISELGITUS

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatava reformi eesmärk on välja kujundada jätkusuutlikum, õiglasem ja terviklikum ELi rändepoliitika, mis rajaneb vastutuse õiglase jagamise ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel.

Vastuvõtunõuete kvaliteet on määrava tähtsusega enneolematul hulgal saabuvate varjupaigataotlejate ja pagulaste võimaluste suurendamiseks, et saabujaid tulemuslikult integreerida ja vähendada nende sõltuvust vastuvõtvast riigist. Kogu protsessi jätkusuutlikkus sõltub aga mitmest kesksest elemendist, nagu hästitoimiv õigusraamistik ja tõhus haldamine, nii riiklike kui ka Euroopa tasandi poliitiliste ja institutsionaalsete toimijate otsustav poliitiline tahe, sotsiaalne sidusus, kaasatus ning meie riikide sotsiaal-majanduslik heaolu.

Seda silmas pidades peavad kõik uued vastuvõtueeskirjad olema tulevikukindlad, s.t kavandatud toimima väljaspool hädaolukorra loogikat, mis on olnud siiani pagulaskriisile reageerimise aluseks. See on vajalik selleks, et luua tingimused, mis aitaksid pikas perspektiivis muuta integratsiooniprobleemi ühiskonnale võimaluseks ja ressursiks. Samas peavad reformid olema realistlikud ja olevikukindlad, s.t suutma vajalikul määral arvesse võtta Euroopa makromajanduslikku olukorda pärast aastaid kestnud kriisi.

Arvamuse koostaja arvates tuleks käesolevas tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuses anda üldhinnang selle kohta, kas eespool nimetatud tingimused on käsitletavas seadusandlikus ettepanekus piisavalt tasakaalustatud, ning pakkuda vajaduse korral kohandusi. See hinnang on ainult osaliselt positiivne.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni esitatud kaugeleulatuvate ettepanekute paketi üle seoses juurdepääsuga tööhõivele. Rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks tööturule juurdepääsu läve alandamine kuuele kuule on oluline edasiminek praeguste reeglitega võrreldes ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga, mida parlament väljendas oma resolutsioonis pagulaste kaasamise ja tööturule integreerimise kohta. Samuti toetab arvamuse koostaja liikmesriikide ergutamist kõnealust juurdepääsu veelgi kiirendama, mis annab taotlejatele head eeldused integreerumiseks. Seevastu ei poolda arvamuse koostaja võimalust keelduda juurdepääsu andmisest, kui taotlejate suhtes kohaldatakse kiirendatud menetlust ning seega põhjendamatu taotluse eeldust. Selline säte rikuks tema arvates Genfi konventsiooni artiklit 3 ja selle põhimõtet. Samuti peab arvamuse koostaja tervitatavaks täpsustusi seoses vajadusega tagada, et niisugune juurdepääs on tõhus, ning teeb ettepaneku teksti täiendada, tuues esile mõned peamised liikmesriikides täheldatud piiravad tingimused, nimelt sektori ja tööajaga seotud piirangud ja liigsed haldustoimingud.

Uued sätted erivajadustega vastuvõtu taotlejate kohta parandavad praegust olukorda väga olulisel määral ning arvamuse koostaja toetab täielikult kõiki ettepanekuid, mis on suunatud selle tagamisele, et liikmesriigid hindaksid süstemaatiliselt, kas taotlejal on vastuvõtu erivajadused või mitte.

Negatiivse poole pealt on arvamuse koostaja kindlalt vastu meetmetele, mis on suunatud teisese rände vähendamisele, keeldudes andmast rahvusvahelise kaitse taotlejatele materiaalseid vastuvõtutingimusi juhul, kui nad ei viibi läbivaadatavate varjupaigaeeskirjade kohaselt nende taotluse läbivaatamise eest vastutavas liikmesriigis. Arvamuse koostaja leiab, et see tähendab võrreldes praegusega pagulaste õiguste vastuvõetamatut vähendamist, mis on selgelt vastuolus Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Peale selle näib see viitavat, et teisese rände põhjuseks on peamiselt liikmesriigiti erinev vastuvõtunõuete kvaliteet. Vastuvõtunõudeid tuleb tõesti kogu ELis parandada. Teisese rände määravaks teguriks näib siiski olevat ühelt poolt liikmesriikide sotsiaal-majandusliku olukorra, nende pakutavate tööhõivevõimaluste ja nende teenuste üldise kvaliteedi ning teiselt poolt pagulaste individuaalsete varjupaigaeelistuste vaheline tugev seos. Mõned riigid on ebaproportsionaalsel määral puutunud kokku geograafilistel põhjustel saabujatega, kannatades samal ajal ning samuti ebaproportsionaalselt majanduskriisi mõju all, mille tulemusel kahanesid vastuvõtumeetmeteks kättesaadavad riiklikud vahendid. Suur töötuse määr ja kehvad sotsiaal-majanduslikud olud liikmesriigis on takistuseks reformi eesmärgi saavutamisele, kuna vähendavad taotlejate integreerumise väljavaateid. Samuti võib see suurendada tööturul konkurentsi kodanike ja ELi kodanikega, mis võib veelgi suurendada sisserändevastaseid meeleolusid. Püüd tõkestada teisest rännet, võttes varjupaigataotlejate suhtes karistava lähenemisviisi, süvendaks juba niigi keerulist olukorda, mitte ei tagaks rändevoogude korrakohast haldamist. Aruka ja funktsionaalse lahenduse asemel väga keerukale probleemile näib selline lähenemisviis osutavat jätkuvale vastastikuse usalduse puudumisele ja soovimatusele luua tõeliselt õiglane ja euroopalik varjupaigasüsteem.

Ehkki see jääb uuestisõnastamise ulatusest välja, teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta kinnipidamiseeskirju: alaealisi ja saatjata alaealisi ei tohi ühelgi juhul kinni pidada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on süsteem, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate eest vastutav liikmesriik, ning varjupaigamenetlusi, vastuvõtutingimusi ja -korda ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi käsitlevad ühised nõuded. Hoolimata olulistest edusammudest, mida on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, taotlejatele võimaldatavates vastuvõtutingimustes, varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja rahvusvahelise kaitse saajatele antava kaitse liikides liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on süsteem, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate eest vastutav liikmesriik, ning varjupaigamenetlusi, vastuvõtutingimusi ja -korda ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi käsitlevad ühised nõuded. Hoolimata olulistest edusammudest, mida on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, taotlejatele võimaldatavates vastuvõtutingimustes, varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja rahvusvahelise kaitse saajatele antava kaitse liikides liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused koos asjaoluga, et eri liikmesriikides on makromajanduslik ja tööturu olukord väga erinev, töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate jaoks ühtlustatud vastuvõtutingimused, olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Vastuvõtutingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad nii vastuvõtusüsteemi korralduselt kui ka taotlejate suhtes tagatavate nõuete poolest. Mõnes liikmesriigis pidevalt esinevad probleemid taotlejate väärikat kohtlemist tagavatest vastuvõtunõuetest kinnipidamisega on aidanud kaasa sellele, et ebaproportsionaalselt suur koormus jääb nende väheste liikmesriikide kanda, kes pakuvad üldjuhul soodsaid vastuvõtutingimusi, kuid tunnevad siis survet nende piiramiseks. Kõiki liikmesriike hõlmavad sobival tasandil kehtestatud võrdsemad vastuvõtunõuded aitavad kaasa taotlejate väärikamale kohtlemisele ja õiglasemale jaotamisele kogu ELis.	(5) Vastuvõtutingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad nii vastuvõtusüsteemi korralduselt kui ka taotlejate suhtes tagatavate nõuete poolest. Mõnes liikmesriigis pidevalt esinevad probleemid taotlejate väärikat kohtlemist tagavatest vastuvõtunõuetest kinnipidamisega on aidanud kaasa sellele, et ebaproportsionaalselt suur koormus jääb nende väheste liikmesriikide kanda, kes pakuvad üldjuhul soodsaid vastuvõtutingimusi, kuid tunnevad siis survet nende piiramiseks. Samal ajal puutuvad kõige suurema surve all olevad liikmesriigid kokku ebaproportsionaalselt suure rändajate ja varjupaigataotlejate hulgaga, mis seab vastuvõtuvõimalused tugeva surve alla ja tekitab ohu, et pakutavate tingimuste kvaliteet jätkuvalt halveneb. Kõiki liikmesriike hõlmavad sobival tasandil kehtestatud ühtlustatumad vastuvõtunõuded aitavad kaasa taotlejate väärikamale kohtlemisele ja õiglasemale jaotamisele kogu ELis.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tagamaks, et taotlejad teavad, millised on kõrvalehoidmise tagajärjed, peaksid liikmesriigid taotlejaid teavitama ühetaoliselt ja võimalikult kiiresti ning hiljemalt siis, kui taotleja esitab taotluse, kõikidest vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma, sh millistes olukordades võidakse materiaalseid vastuvõtutingimusi ja mis tahes hüvesid piirata. Liikmesriigid peavad andma seda teavet vajaduse korral asjakohase suulise ja kirjaliku tõlke abil, nii et taotlejad saavad täielikult aru ja on teadlikud oma õigustest ja õiguslikest nõuetest, mida nad peavad järgima.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Ühtlustatud ELi normid taotlejatele väljaantavate dokumentide kohta teevad taotlejate jaoks liidus ebaseaduslikult liikumise keerukamaks. Reisidokumentide kehtivus peaks piirduma nende välja andmise aluseks oleva põhjuse ja kestusega. Selline põhjus võib olla näiteks taotleja vajadus reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige lähisugulase külastamine või lähisugulaste pulma või matustele minek. Muud põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida tööalaselt, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Taotleja puhul, kes ei ole teadlikult taotlenud rahvusvahelist kaitset liikmesriigis, mille kaudu ta esmalt sisenes, või seadusliku viibimise korral liikmesriigis, kus ta seaduslikult viibib või elab, on vähem tõenäoline, et tal lubatakse jääda liikmesriiki, kus sooviavaldus esitati.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Avaliku huvi või avaliku korraga seotud nõuetekohaselt põhjendatud mõjuvatel põhjustel peaksid liikmesriigid vajaduse korral olema võimelised määrama taotlejale konkreetse elukoha, nt avatud majutuskeskus, eramu, korter, hotell või muud taotlejate majutamiseks kohandatud ruumid. Juhtudel, kui taotlejal on õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, peaks need võimaldama ka taotlejale, kes elab määratud elukohas.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Kõik taotleja liikumisvabadust piiravad otsused peavad alati olema pädevate ametiasutuste poolt põhjendatud ning lähtuma asjaomase isiku käitumisest ja konkreetsest olukorrast, võttes arvesse kõiki taotlejate vastuvõtu erivajadusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Taotlejaid tuleb nõuetekohaselt sellistest otsustest ja nende järgimata jätmise tagajärgedest teavitada.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtete täitmise vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorda silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, võttes nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning võimaldades vastuvõtutingimusi viisil, mis soodustaks alaealiste üldist arengut.	(30) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtete täitmise vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorda silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, võttes nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust, eluaset ja toitumist, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning haridust, ja seda kõike tuleks võimaldada viisil, mis aitab tõhusalt kaasa alaealiste üldisele arengule.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30 a) Saatjata alaealisi tuleks nende liidus viibimise ajal kohaselt kaitsta, eelkõige tuleb saatjata lapsed nende maaletulekul identifitseerida, nad registreerida, teha esmane riskihindamine ja tagada nende suunamine asjaomaste lastekaitseteenistuste juurde.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Liikmesriigid peavad tagama, et taotlejad saavad vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmaksid vähemalt vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi. Selleks et arvestada rahvatervise probleemidega haiguste ennetamisel ja kaitsta üksiktaotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka ennetavat ravi, nt vaktsineerimisi. Liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid arstliku läbivaatuse. Arstliku läbivaatuse tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta eraldi.	(31) Liikmesriigid peavad tagama, et taotlejad saavad vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmaksid vähemalt rasedusega seotud arstiabi, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenused, vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi. Selleks et arvestada rahvatervise probleemidega haiguste ennetamisel ja kaitsta üksiktaotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka ennetavat ravi, nt vaktsineerimisi. Liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid arstliku läbivaatuse. Arstliku läbivaatuse tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta eraldi.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Käesoleva direktiiviga taotlejale antud õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele võib teatavates olukordades piirata, nt juhul kui taotleja on põgenenud liikmesriigist, kus ta on kohustatud viibima, teise liikmesriiki. Siiski peaks liikmesriigid igas olukorras tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja inimväärse elatustaseme kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, eelkõige seeläbi, et kantakse hoolt taotleja toimetuleku ja põhivajaduste eest nii füüsilise turvalisuse ja väärikuse kui ka inimestevaheliste suhete mõistes, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku ja tema perekonna või hooldaja paratamatut haavatavust. Nõuetekohaselt tuleb arvestada ka taotlejatega, kellel on vastuvõtu erivajadused. Arvestada tuleb laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Kui alaealine viibib mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud viibima, peaksid liikmesriigid alaealise vastutavasse liikmesriiki üleandmist oodates tagama talle juurdepääsu sobivale õppetegevusele. Arvesse tuleb võtta soolist vägivalda kogenud naiste erivajadusi, sh seeläbi, et varjupaigamenetluse eri etappides tagatakse arstiabi, õigusabi ja sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus.	(32) Liikmesriigid peaksid igas olukorras tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja inimväärse elatustaseme kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, eelkõige seeläbi, et kantakse hoolt taotleja toimetuleku ja põhivajaduste eest nii füüsilise turvalisuse ja väärikuse kui ka inimestevaheliste suhete mõistes, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku ja tema perekonna või hooldaja paratamatut haavatavust. Nõuetekohaselt tuleb arvestada ka taotlejatega, kellel on vastuvõtu erivajadused. Liikmesriikidel tuleb arvestada laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust ja juurdepääsu haridusele, samuti tervishoiu- ja lastehoiuteenuste kättesaadavust. Arvesse tuleb võtta soolist vägivalda kogenud naiste erivajadusi, sh seeläbi, et varjupaigamenetluse eri etappides tagatakse arstiabi, õigusabi ja sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus. Arvesse tuleks võtta asjaolu, et iga varjupaigataotleja võib olla kogenud füüsilist vägivalda, sh seksuaalset vägivalda ja/või vaimset traumat, ja vajab seetõttu asjakohast hoolet.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Taotlejate iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja suurte erinevuste vähendamiseks liikmesriikide vahel on hädavajalik sätestada selged eeskirjad taotlejate tööturule juurdepääsu kohta ja tagada, et selline juurdepääs oleks tegelik, mis tähendab, et ei kehtestata tingimusi, mis tegelikkuses taotlejaid töö otsimisel takistaksid. Oma riigi või liidu teiste kodanike või asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike eelistamiseks kasutatavad tööturutestid ei tohiks takistada taotlejate tegelikku juurdepääsu tööturule ning nende testide kasutamisel ei tohiks kahjustada kohaldatavate ühinemisaktide asjakohastes sätetes väljendatud põhimõtet eelistada liidu kodanikke.	(34) Taotlejate iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja suurte erinevuste vähendamiseks liikmesriikide vahel on hädavajalik sätestada selged eeskirjad taotlejate tööturule juurdepääsu kohta ja tagada, et selline juurdepääs oleks tegelik, mis tähendab, et ei kehtestata tingimusi, sealhulgas sektori ja tööajaga seotud piiranguid või ülemäära rangeid haldustoiminguid, mis tegelikkuses taotlejaid töö otsimisel takistaksid. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et rahvusvahelise kaitse taotlejate tööturule sisenemine ei toimuks palkade vähendamise kaudu, mis võiks omakorda esile kutsuda palgadumpingu. Taotlejate integreerimise väljavaadete ja iseseisva toimetuleku parandamiseks tuleks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast alates soodustada nende kohest juurdepääsu tööturule ja keelekursustele. Oma riigi või liidu teiste kodanike või asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike eelistamiseks kasutatavad tööturutestid ei tohiks takistada taotlejate tegelikku juurdepääsu tööturule ning nende testide kasutamisel ei tohiks kahjustada kohaldatavate ühinemisaktide asjakohastes sätetes väljendatud põhimõtet eelistada liidu kodanikke.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Kodanikega võrdsele kohtlemisele tuginedes peaks taotlejatel pärast tööturule juurdepääsu saamist olema samad õigused. Töötingimused peaksid hõlmama vähemalt palka ja töölt vabastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööaega ja puhkust, võttes arvesse kehtivaid kollektiivlepinguid. Taotlejatel peaks olema ka õigus ühinemis- ja liitumisvabaduse, hariduse ja kutseõppe, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja sotsiaalkindlustusega seonduvale võrdsele kohtlemisele.

(36) Taotlejaid tuleks pärast tööturule juurdepääsu saamist kohelda töötingimuste suhtes kodanikega võrdselt, sealhulgas palga ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete, tööaja ja puhkuse suhtes, võttes arvesse kehtivaid kollektiivlepinguid. Taotlejatel peaks olema ka õigus ühinemis- ja liitumisvabaduse, hariduse ja tööhõivega seotud täiskasvanutele mõeldud koolitusvõimaluste, sealhulgas keeleõppe ja oskuste täiendamise koolituskursuste ning praktilise töökogemuse, tööhõiveametite nõustamisteenuste, kutseõppe, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja sotsiaalkindlustusega seonduvale võrdsele kohtlemisele.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Selgitus

Võttes piirangute aluseks taotlejate riigis viibimise võimaliku ajutise iseloomu, ei võimalda see varjupaigataotlejatele – kes on kogu nende taotluste läbivaatamise ajal eeldatavad pagulased – samas olukorras välisriigi kodanikele tagatavat soodsaimat kohtlemist ja on vastuolus pagulasseisundi konventsiooni artikliga 17.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) „põgenemine“ – tegevus, mille käigus taotleja varjupaigamenetlusest kõrvale hoidmiseks kas lahkub territooriumilt, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX³² [Dublini määrus] kohaselt viibima, või ei ole pädevate ametiasutuste või kohtu jaoks kättesaadav;

(10) „põgenemine“ – taotleja tahtlik tegevus varjupaigamenetlusest kõrvale hoidmiseks ning pädevate ametiasutuste või kohtu jaoks kättesaamatuks muutumiseks;

__________________

³² ELT C […], […], lk […].

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) „põgenemise oht“ – konkreetse juhtumi puhul esinevad spetsiifilised põhjused, mis tuginevad kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaameti suunistega siseriiklikus õiguses kindlaks määratud objektiivsetele ja spetsiifilistele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda;

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „vastuvõtu erivajadustega taotleja“ – taotleja, kes vajab käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tagatisi, nagu taotlejad, kes on alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske haigusega isikud, vaimse tervise probleemidega isikud ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, nagu naiste suguelundite moonutamine.

(13) „vastuvõtu erivajadustega taotleja“ – taotleja, kes vajab käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tagatisi, nagu taotlejad, kes on alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske haigusega isikud, vaimsete häiretega ja vaimse tervise probleemidega isikud ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, nagu naiste suguelundite moonutamine.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teatavad taotlejatele niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui taotlejad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse, mis tahes kehtestatud hüvistest ning vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma . Nad peavad taotlejale antavas teabes eraldi märkima, et nagu sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 17a, ei ole taotlejal õigust sama direktiivi artiklites 14–17 sätestatud vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima .

Liikmesriigid teatavad taotlejatele niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui taotlejad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse, vähemalt mis tahes kehtestatud hüvistest ning vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma. Nad peavad lisaks taotlejatele esitama kogu asjakohase teabe oluliste vastuvõtutingimuste võimaliku asendamise, vähendamise või äravõtmise kohta, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 19.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid annavad taotlejatele reisidokumendi üksnes tõsistel humanitaarsetel või muudel mõjuvatel põhjustel, mis nõuavad taotleja viibimist mõnes teises riigis. Reisidokumendi kehtivus on piiratud väljaandmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega.

Liikmesriigid annavad taotlejatele reisidokumendi viivitamata, kui taotleja viibimine mõnes teises liikmesriigis on vajalik, eelkõige näiteks seetõttu, et taotlejal on vaja reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige lähisugulase külastamiseks või lähisugulaste pulma või matustele minekuks. Muud sellised põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida töö tõttu, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga. Reisidokumendi kehtivus on piiratud väljaandmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid ei kehtesta taotlejatele enne neile käesoleva direktiivi kohaste õiguste andmist tarbetuid ja ebaproportsionaalseid dokumentidega soetud nõudeid või muid haldusnõudeid üksnes seetõttu, et nad on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid määravad vajaduse korral mis tahes järgmisel põhjusel kindlaks taotleja elukoha konkreetses kohas:	2. Liikmesriigid võivad määrata vajaduse korral, proportsionaalselt ja nõuetekohaselt põhjendatult, mis tahes järgmisel põhjusel kindlaks taotleja elukoha avatud vastuvõtukeskuses või konkreetses majutuses:

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– selliste taotlejate puhul, kes ei ole tahtlikult täitnud taotlemise kohustust liikmesriigis, mille kaudu nad esmalt sisenesid, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1], või on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki, või

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– selliste taotlejate puhul, kes on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus nad peavad viibima määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt.

– selliste taotlejate puhul, kes on pärast põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus nad peavad viibima määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad taotlejale juurdepääsu tööturule hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmise kuupäeva, kui pädev asutus ei ole haldusotsust teinud ja see viivitus ei ole tingitud taotluse esitajast.	Liikmesriigid tagavad taotlejale juurdepääsu tööturule hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmise kuupäeva.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid võimaldavad taotlejatele tegeliku juurdepääsu keelekursustele alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast, et neid integreerida ja lasta neil täielikult kasutada oma kvalifikatsiooni ning sellega panustada ühiskonda.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Liikmesriikidel soovitatakse pakkuda taotlejatele ja asutustele asjakohast koolitust tööõigusalaste õigusaktide ja mittediskrimineerimise kohta, et vältida ärakasutamist töökohal deklareerimata töö ja muude äärmusliku tööalase ärakasutamise vormide kaudu ning et vältida diskrimineerimist alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ühinemis- ja liitumisvabadus ning õigus kuuluda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühingusse või mis tahes organisatsiooni, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist;

b) ühinemis- ja liitumisvabadus ning õigus kuuluda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühingusse või mis tahes organisatsiooni, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele, sh koolitus oskuste täiendamiseks ja praktilise töökogemuse pakkumine;

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) juurdepääs tööturuasutuste haridus- ja kutsealase nõustamise teenustele;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 – punkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) kooskõlas käesoleva lõike punktiga c haridusele ja kutseõppele, mis on otseselt seotud konkreetse tööalase tegevusega;

välja jäetud

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 – punkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, välistades perehüvitised ja töötushüvitised, ilma et see piiraks määrust (EL) 1231/2010.

välja jäetud

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides ii ja iii viidatud võrdse kohtlemise piiranguid ei kohaldata alaealistele, alaealiste laste vanematele ning seaduslikele või tavapärastele peamistele hooldajatele.

Selgitus

Applying the restrictions set out in paragraph 3, points (ii) and (iii) of art. 15 to minors (or parents of minors and legal or customary primary caregivers, with a subsequent impact on minors) would amount to discrimination under the UN Convention on the Rights of the Child (art. 2(1) [non-discrimination] combined with articles 26(1) and (2) [right to social security] and 28(1)(b) [right to equal access to vocational education]."Article 2 1. States Parties shall respect and ensure the rights set forth in the present Convention to each child within their jurisdiction without discrimination of any kind, irrespective of the child's or his or her parent's or legal guardian's race, colour, sex, language, religion, political or other opinion, national, ethnic or social origin, property, disability, birth or other status. „Article 26 1. States Parties shall recognise the right for every child to benefit from social security, including social insurance, and shall take the necessary measures to achieve the full realization of this right in accordance with their national law. 2. The benefits should, where appropriate, be granted, taking into account the resources and the circumstances of the child and persons having responsibility for the maintenance of the child…“ „Article 28 1. States Parties recognise the right of the child to education, and with a view to achieving this right progressively and on the basis of equal opportunity, they shall, in particular: (b) Encourage the development of different forms of secondary education, including general and vocational education, make them available and accessible to every child, and take appropriate measures such as the introduction of free education and offering financial assistance in case of need;“

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui taotlejatele on antud kooskõlas lõikega 1 juurdepääs tööturule, tagavad liikmesriigid, et taotleja dokumendis, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artiklis [29], oleks märgitud, et taotlejal on lubatud teha tasustatavat tööd.

välja jäetud

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Kui taotlejale on vastavalt lõikele võimaldatud juurdepääs tööturule, tagab liikmesriik ka selle, et taotlejat teavitatakse kirjalikult ja temale mõistetavas keeles tööalastest õigustest, mis tal on vastavalt siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Alaealiste ja alaealiste lastega perekondade jaoks peavad materiaalsed vastuvõtutingimused tagama ka lapse füüsiliseks, vaimseks, hingeliseks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks piisava elatustaseme. Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega on alaealistel ja alaealiste lastega perekondadel, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, juurdepääsuõigus samadele pereteenustele, mida saavad kasutada kodakondsust omavad lapsed ja lastega perekonnad.

Selgitus

Laste puhul ei tohi piirduda üksnes sellise elatustaseme võimaldamisega, mis tagab neile elatise ja kaitseb nende tervist; neil on õigus elatustasemele, mis toetab nende arengut (füüsilist, vaimset, hingelist jne), mis võimaldab neil planeerida oma tulevikku [ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 27].

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Taotlejalt kooskõlas lõikega 4 tagasimaksmise nõudmisel järgivad liikmesriigid proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestavad taotleja konkreetset olukorda ja vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja vastuvõtu erivajadusi. Liikmesriigid tagavad igas olukorras, et taotlejale võimaldatav elatustase on toimetulekuks piisav ning kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused erinevad tingimused peavad igas olukorras tagama kõikidele taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse kooskõlas artikliga 18 ja inimväärse elatustaseme.

Kõnealused erinevad tingimused peavad igas olukorras tagama kõikidele taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse kooskõlas artikliga 18 ja piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17a

välja jäetud

Vastuvõtutingimused muus liikmesriigis kui selles, kus taotleja on kohustatud viibima

2. Liikmesriigid tagavad kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.

3. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt vastutavasse liikmesriiki üleandmist ootavale alaealisele juurdepääsu sobivale õppetegevusele.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et taotlejad saavad, olenemata sellest, kus nad on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima, vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi.	1. Liikmesriigid tagavad, et taotlejad saavad vajalikke füüsilise ja vaimse tervishoiu teenuseid, mis hõlmavad vähemalt vältimatut abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui taotleja on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt nende territooriumil viibima, siis võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades

1. Pädeva ametiasutuse otsuse kohaselt võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) ei ole täitnud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud kohustust ning on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal või

g) ei ole täitnud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud kohustust või on tahtlikult reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki või

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g a) on tõsiselt rikkunud selle liikmesriigi õiguskorda, kus ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitas, või

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud.

h) on pärast põgenemist tagasi saadetud.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad niipea kui võimalik ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja , et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Neid ülesandeid võib täita määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [22] kohaselt määratud eestkostja. Saatjata alaealist teavitatakse viivitamata eestkostja määramisest. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva direktiivi kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalikud teadmised ning teda ei ole lastega seotud kuritegude või väärtegude eest arvele võetud. Artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostjana tegutsevat isikut üksnes vajaduse korral. Organisatsioone või isikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.	Liikmesriigid võtavad niipea, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja, et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Neid ülesandeid võib täita määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [22] kohaselt määratud eestkostja. Saatjata alaealist teavitatakse viivitamata eestkostja määramisest. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva direktiivi kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalikud teadmised ning ta saab pidevat ja asjakohast koolitust ning teda ei ole karistusregistris, eelkõige lastega seotud mis tahes kuritegude või väärtegude eest, arvele võetud. Pärast nimetamist vaatab pädev asutus eestkostja karistusregistri regulaarselt läbi, et tuvastada võimalikku kokkusobimatust tema rolliga. Artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostjana tegutsevat isikut üksnes vajaduse korral. Organisatsioone või isikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks, et kaitsta saatjata alaealisi ärakasutamise ja inimkaubanduse eest, identifitseerivad liikmesriigid saatjata lapsed nende maaletulekul, registreerivad nad, teevad esmase riskihindamise ja tagavad, et need lapsed suunatakse asjaomaste lastekaitseteenistuste juurde.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et üht eestkostjat ei määrata samal ajal vastutama ebaproportsionaalsel arvul alaealiste eest, mille tõttu eestkostja ei suudaks oma ülesandeid tulemuslikult täita. Liikmesriigid nimetavad ametisse üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu sisse andnud.

Liikmesriigid tagavad, et eestkostjad pannakse korraga vastutama kohase ja piiratud hulga saatjata alaealiste eest, et nad suudaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita. Liikmesriigid nimetavad ametisse üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu sisse andnud. Selleks tuleb saatjata alaealistele anda lapsesõbralikus vormis ja neile arusaadavas keeles teavet selle kohta, kes need üksused või isikud on ning kuidas esitada kaebusi oma eestkostja vastu konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

Selgitus

When mentioning the necessary expertise the guardian should have, it is important to specify, as the Reception Directive does, that such expertise be aimed at enabling the guardian to perform his or her duties in the best interests of the child. Such expertise needs to be combined with appropriate and continuous training provided by the competent authorities. That the candidate to a position of guardianship hasn’t a verified record of child-related crimes or offences is not enough. Other crimes or offences should also lead to discard a candidate, as the guardian is responsible for the overall well-being of the unaccompanied minor and should thus be a person of unblemished integrity. Even after appointment, regular checks of his/her criminal record are made necessary by the sensitive nature of the role. The expression „a disproportionate number“ leaves too much room for interpretation, which may lead to misuses. Need to be more prescriptive: the expression „adequate and limited number of unaccompanied minors“ has this objective. The addition at the end of the subparagraph of paragraph 1 aims at encouraging and enabling children to participate in and contribute to the monitoring of guardianship systems.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid pakuvad asjakohast koolitust ja toetust töötajatele, kes tõenäoliselt puutuvad kokku tööturule sisenevate taotlejate võimalike füüsilise ja vaimse tervise vajadustega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.9.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 15.9.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Brando Benifei 9.9.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2017	22.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 9 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Jan Keller, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Georges Bach, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Csaba Sógor, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Anders Primdahl Vistisen, Flavio Zanonato, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Pilar Ayuso, Sergio Gaetano Cofferati, Andrejs Mamikins

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

ALDE

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Yana Toom, Renate Weber

Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Gabriele Zimmer

Pilar Ayuso, Georges Bach, Deirdre Clune, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor

Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Sergio Gaetano Cofferati, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Andrejs Mamikins, Emilian Pavel, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Flavio Zanonato

Jean Lambert, Tatjana Ždanoka

–

ECR

ENF

Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Ulrike Trebesius, Anders Primdahl Vistisen

Mara Bizzotto, Dominique Martin, Joëlle Mélin

Lampros Fountoulis

ALDE

EFDD

PPE

Martina Dlabajová

Laura Agea

David Casa, Romana Tomc

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref: D(2017) 16954

Claude Moraes

esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Austatud esimees

15. septembril 2016 edastati kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile (LIBE) ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) – 2016/0222(COD). LIBE-komisjon nimetas raportööriks pr Sophia in’t Veldi.

Väliskomisjoni (AFET) koordinaatorite 27. oktoobri 2016. aasta koosolekul otsustati, et AFET-komisjoni arvamus nimetatud kokkuleppe kohta esitatakse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile kirja vormis. Väliskomisjoni esimehena on mul hea meel teile see arvamus edastada.

Nagu komisjoni uuestisõnastamise ettepaneku seletuskirjas on öeldud, tuleb varjupaiga taotlemise menetluste, taotlejatele pakutavate vastuvõtutingimuste ja liikmesriikide tunnustamismäärade ebaühtlust veelgi vähendada, et luua tõeline Euroopa ühine varjupaigasüsteem ja vältida teisesest rändest põhjustatud halduskoormust ning julgeolekuprobleeme.

AFET-komisjon peab väga tähtsaks, et sellise ühise süsteemi kehtestamisel tagaksid liit ja selle liikmesriigid inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning kõige haavatavamate taotlejate asjakohase kohtlemise, eelkõige kui on tegemist alaealistega, vaatamata sellele, kas nad liiguvad saatjata või koos perekonnaga. AFET leiab, et kõige haavatavamad inimrühmad peavad saama oma integratsiooniprotsessis eriabi ja suurema humanitaarkaitse ning nendega tuleb tegelda esmajärjekorras ja sootundlike vastuvõtumenetluste abil. Neile tuleks varjupaigamenetluse ajal tagada erikaitse vägivalla ja diskrimineerimise eest ja anda juurdepääs elanikustaatusele ja põhiteenustele, kaasa arvatud tervishoid ja haridus, kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega (vt parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni (pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles) punkti 14).

Olukorras, kus inimeste liikuvus on saavutanud enneolematu taseme, liikvel on 244 miljonit rahvusvahelist rändajat ja 2015. aastal oli maailmas 65,3 miljonit konfliktide, destabiliseerumise, vägivalla ja inimõiguste rikkumise tõttu sunnitult ümber asunud inimest, kujutab liikmesriikide julgeolekutegevuse vähene kooskõlastatus endast liidu välissuhete peamist nõrkust. Kehtivate ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendite tõhusam ja eelkõige muude välis- ja sisepoliitika vahenditega kooskõlastatud kasutamine peaks olema ELi tugeva rände- ja välistegevuse poliitika tuum (vt parlamendi 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni (ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta) punkte 2 ja 5).

Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mille üle parlament möödunud aasta 5. aprillil hääletas, peaks võimaldama ka varjupaigataotluste esitamist ja menetlemist väljaspool ELi või selle piiridel (vt parlamendi resolutsiooni (pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles) punkti 47).

Rõhutaksin ka seda, kui tähtis on sõlmida rände valdkonnas tihedad partnerlussidemed ELi liikmekandidaatide ja potentsiaalsete liikmekandidaatidega Lääne-Balkanil ning pakkuda neile riikidele vajalikku toetust ja koostööd piirkonna rändevoogude haldamisel, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 8 (vt parlamendi resolutsiooni (pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles) punkti 50).

Komisjoni ettepanekus öeldakse, et see on kooskõlas tervikliku pikaajalise poliitikaga rände paremaks haldamiseks ebaseadusliku rände stiimulite vähendamise, liidu välispiiride kindlustamise ja tugeva varjupaigapoliitika ning uue seadusliku rände poliitika tagamise teel. Kuid ettepanekus ei viidata kooskõla tagamisele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide välissuhetega ning laienemispoliitikaga, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 7.

Seetõttu sooviksin seoses parlamendi seisukohaga kõnealuse direktiivi uuesti sõnastamise kohta juhtida pr In’t Veldi ja LIBE-komisjoni liikmete tähelepanu nimetatud aspektidele.

Lugupidamisega

David McAllister

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.7.2016
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.9.2016
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 15.9.2016	EMPL 15.9.2016
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	AFET 8.9.2016
Raportöörid nimetamise kuupäev	Sophia in ‘t Veld 5.9.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	31.1.2017	23.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 9 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Raymond Finch, Monika Flašíková Beňová, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Monica Macovei, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Maria Grapini, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Jeroen Lenaers, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Barbara Spinelli, Jaromír Štětina, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Jonás Fernández, Karoline Graswander-Hainz, Momchil Nekov, Marco Valli, Julie Ward
Esitamise kuupäev	8.5.2017

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

42	+
ALDE	Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Sophia in 't Veld
EFDD	Marco Valli
GUE/NGL	Malin Björk, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat
PPE	Heinz K. Becker, Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, Salvatore Domenico Pogliese, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský, Jaromír Štětina
S&D	Tanja Fajon, Jonás Fernández, Monika Flašíková Beňová, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Sylvie Guillaume, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Momchil Nekov, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Julie Ward, Josef Weidenholzer
Verts/ALE	Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Bodil Valero

9	–
ECR	Jussi Halla-aho, Marek Jurek, Monica Macovei, Helga Stevens, Branislav Škripek
EFDD	Raymond Finch, Kristina Winberg
ENF	Auke Zijlstra
NI	Udo Voigt

3	0
PPE	József Nagy, Emil Radev, Csaba Sógor

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika