RAPORT vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks

12.5.2017 - (2016/2061(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Constance Le Grip
Arvamuse koostaja (*): Tania González Peñas, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks

(2016/2061(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 151, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle sotsiaalseid õigusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevaid sätteid,

  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 22 ja 25,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 16 meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 3)[1] ning ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 19 õiguse kohta sotsiaalkaitsele (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 9)[2],

  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 12, 20 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste komitee 5. detsembri 2014. aasta järeldusi[3],

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas[4],

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel[5],

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)[7],

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta augustis avaldatud tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278) ja eelkõige selle eesmärki 3.2,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta[8],

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni üksikemade olukorra kohta[9],

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta[10],

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni majanduskriisi mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste õigustele[11],

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta[12],

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks[13],

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta[14],

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul[15],

  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse oma uuringut „The gender pension gap: differences between mothers and women without children“ (2016) (Sooline pensionilõhe: erinevused lastega ja lasteta naiste vahel) ning komisjoni uuringut „The Gender Gap in Pensions in the EU“ (2013) (Sooline pensionilõhe Euroopa Liidus),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0197/2017),

A.  arvestades, et 2014. aastal oli ELis sooline pensionilõhe (mida võib määratleda kui naiste keskmise pensioni (enne maksude mahaarvamist) erinevust võrreldes meeste pensioniga) 65-aastaste ja vanemate hulgas 39,4 %, ning pooltes liikmesriikides on see viimase viie aasta jooksul suurenenud; arvestades, et finantskriis on mõne viimase aasta jooksul avaldanud negatiivset mõju paljude naiste sissetulekutele, ja seda pikema aja jooksul keskmiselt rohkem kui meeste sissetulekutele; arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole 11-36 % naistest üldse mingit võimalust pensioni saada;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatud ühistest aluspõhimõtetest; arvestades, et soolist võrdõiguslikkust tuleks samuti arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades, algatustes, programmides ja meetmetes;

C.  arvestades, et enamikus ELi liikmesriikides on naiste pensioniõigused ja -maksed väiksemad kui meestel ning naised on ühelt poolt kõige vaesemate pensionäride hulgas üleesindatud ja teiselt poolt kõige varakamate pensionäride hulgas alaesindatud;

D.  arvestades, et need erinevused on vastuvõetamatud ja neid tuleks vähendada ning kõiki pensionimakseid ELis tuleks arvutada ja koguda sooneutraalsel viisil, kuna sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtetest ning kõigi inimeste õigus väärikale elule üks põhiõigustest, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas;

E.  arvestades, et ELi 28 liikmesriigis on pension iga neljanda inimese peamine sissetulekuallikas, pensioniikka jõudnud inimeste arv kasvab oodatava eluea pikenemise ja rahvastiku üldise vananemise tõttu kiiresti ning 2060. aastaks on neid inimesi praegusega võrreldes kaks korda rohkem;

F.  arvestades, et demograafilise muutuse tulemusel peab tulevikus üha väiksem arv aktiivseid töötajaid ülal pidama üha rohkem pensionäre, mis tähendab, et erasektori ja tööandjate pensioniskeemid muutuvad aina olulisemaks;

G.  arvestades, et pensionipoliitika eesmärk on tagada majanduslik iseseisvus, mis on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seisukohast oluline, ning et liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid annavad kõigile ELi kodanikele pensionipõlveks inimväärse ja piisava sissetuleku ja rahuldava elatustaseme ning kaitsevad neid eri teguritest või sotsiaalsest tõrjutusest tuleneva vaesusriski eest, et tagada eakatele aktiivne sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline osalemine ja väärikas elu, võimaldades neil jätkuvalt ühiskonda kuuluda;

H.  arvestades, et kasvav isiklik vastutus eri riske hõlmavate säästmisotsuste eest tähendab ka seda, et üksikisikuid tuleb olemasolevatest võimalustest ja nendega seotud riskidest selgelt teavitada; arvestades, et nii naisi kui ka mehi, kuid iseäranis naisi tuleb toetada nende finantskirjaoskuse parandamisel, et nad saaksid selles järjest keerulisemaks muutuvas valdkonnas teadlikke otsuseid teha;

I.  arvestades, et pensionilõhe suurendab naiste majanduslikku haavatavust ja seab nad sotsiaalse tõrjutuse, püsiva vaesuse ning eelkõige oma abikaasast või teistest pereliikmetest majanduslikku sõltuvusse sattumise ohtu; arvestades, et pensionilõhe on veelgi märgatavam mitmekordselt ebasoodsas olukorras või rassi-, etnilisse, usu- või keelevähemusse kuuluvate naiste puhul, sest nad teevad sageli tööd, mis eeldab vähem oskusi ja millega kaasneb väiksem vastutus;

J.  arvestades, et pension, mis on seotud pigem individuaalsete kui tuletatud õigustega, võiks aidata tagada kõigi üksikisikute majandusliku sõltumatuse, vähendada ametlikul tööturul osalemist pärssivaid tegureid ning minimeerida soostereotüüpe;

K.  arvestades, et kuna naiste oodatav eluiga on pikem, vajavad naised oma pensioniaja katmiseks tõenäoliselt keskmiselt suuremat pensionitulu kui mehed; arvestades, et sellist täiendavat tulu võivad nad saada toitjakaotuspensioni mehhanismidest;

L.  arvestades, et kuna puuduvad võrreldavad, täielikud, usaldusväärsed ja korrapäraselt ajakohastatavad andmed, mille abil oleks võimalik pensionilõhe ulatust ja seda soodustavate tegurite kaalu hinnata, on raske kindlaks teha, kuidas selle lõhe vastu kõige tõhusamini võidelda;

M.  arvestades, et lõhe on suurem 65–74-aastaste seas (üle 40 %) võrreldes kõigi üle 65-aastastega keskmiselt, ja selle põhjuseks on eelkõige teatavates liikmesriikides ette nähtud õiguste, näiteks lesestumisega seotud õiguste ülekandmine;

N.  arvestades, et pensionide kärpimine ja külmutamine suurendab vanaduspõlve vaesusriski, eriti naiste seas; arvestades, et 2014. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate vanemate naiste osakaal 20,2 % (võrreldes 14,6 %ga meeste puhul) ning et 2050. aastaks võib üle 75aastaste vaesusohus inimeste osakaal tõusta enamikus liikmesriikides 30 %ni;

O.  arvestades, et üle 65aastaste inimeste sissetulek moodustab peaaegu 94 % kogu rahvastiku keskmisest, arvestades, et sellele vaatamata elab ligikaudu 22 % üle 65aastastest naistest allpool vaesuspiiri;

P.  arvestades, et 2014. aastal peitusid ELi kui terviku keskmise pensionilõhe varjus liikmesriikide suured erinevused; arvestades võrdluseks, et kõige väiksem sooline pensionilõhe on 3,7 % ja kõige suurem 48,8 %, kuid 14 liikmesriigis on lõhe suurem kui 30 %;

Q.  arvestades, et pensioni saava elanikkonna osakaal on liikmesriikides väga erinev, näiteks 2012. aastal Küprosel 11 % ja Belgias 25 %, samas kui sellistes riikides nagu Hispaania, Iirimaa ja Malta saab pensioni üksnes 10 % või vähem naistest;

R.  arvestades, et mitmesugustest teguritest tulenev pensionilõhe kajastab meeste ja naiste ebavõrdset olukorda töö- ja pereelus, pensionimaksete tegemise võimaluste ja positsiooni poolest perekonnas ning pensionisüsteemis pensionide arvutamiseks kasutatava korra poolest; arvestades, et see kajastab ka tööturu segregatsiooni ning osalise tööajaga, väiksema tunnitasu eest, karjääripausidega ja väiksema arvu aastate jooksul töötavate naiste suuremat osakaalu, mis tuleneb naiste tasustamata tööst emana ja perekonna eest hoolitsemisel; arvestades, et seetõttu tuleks pensionilõhet lugeda peamiseks soolise ebavõrdsuse näitajaks tööturul, seda enam, et soolise pensionilõhe praegune tase on väga lähedane kogu palgalõhele (40,2 %);

S.  arvestades, et pensionilõhe kogu ulatus, mis tuleneb kuhjunud soolisest tasakaalustamatusest ja ebavõrdsusest (näiteks seoses eluaegse juurdepääsuga võimule ja rahalistele vahenditele), mis tekib inimeste tööelu jooksul ja kajastub esimese ning teise samba pensionides, võib parandusmehhanismide kasutamise tõttu varjatuks jääda;

T.  arvestades, et mis tahes ajahetkel mõõdetuna kajastab see lõhe tingimusi, mis on ühiskonnas ja tööturul valitsenud mitme aastakümne jooksul; arvestades, et need tingimused võivad mõnikord oluliselt muutuda, mis omakorda avaldab mõju eri põlvkondade naispensionäride vajadustele;

U.  arvestades, et pensionilõhe on erinev, sõltuvalt naise isiklikust ja sotsiaalsest staatusest, perekonnaseisust ja/või perekondlikust olukorrast; arvestades, et seetõttu ei pruugi ühtne lahendus anda parimaid tulemusi;

V.  arvestades, et üksikvanemaga leibkonnad on eriti haavatavad, sest need moodustavad 10 % kõigist ülalpeetavate lastega leibkondadest ja 50 % neist on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, mis on kogu rahvastikuga võrreldes kaks korda rohkem; arvestades, et pensionilõhe ja kasvatatavate laste arvu vahel valitseb positiivne seos ja arvestades, et abielus naiste ja emade puhul on sooline pensionilõhe on palju suurem üksikute lasteta naiste puhul; arvestades, et seetõttu võib ebavõrdsus, mille all emad ja eriti üksikemad kannatavad, pensioniikka jõudes veelgi suureneda;

W.  arvestades, et raseduse ja vanemapuhkusega seotud diskrimineerimine sunnib sageli emasid – kes moodustavad 79,76 % kõigist isikutest, kes alla kaheksa-aastaste laste eest hoolitsemiseks oma tööaega vähendavad – madalapalgalisele või osalise tööajaga tööle või vastu tahtmist karjääripausi tegema, et laste eest hoolitseda; arvestades, et ema-, isa- ja vanemapuhkus on vajalikud ja olulised vahendid, et hooldusega seotud ülesandeid paremini jagada, töö ja eraelu tasakaalu parandada ning naiste karjääripause võimalikult vähendada;

X.  arvestades, et isade palgataset ja seega pensioniõigusi laste arv ei vähenda, vaid võib neid isegi suurendada;

Y.  arvestades, et naiste töötuse määra on alahinnatud, arvestades asjaolu, et paljud naised ei ole töötuna registreeritud, eelkõige need, kes elavad maapiirkondades või äärealadel ja kellest paljud on pühendunud ainult majapidamisele ja lastele; arvestades, et see põhjustab pensionide ebavõrdsust;

Z.  arvestades, et traditsioonilise tööajakorralduse juures on lastega paaril, kellest mõlemad soovivad täisajaga töötada, raske pere- ja tööelu sujuvalt ühitada;

AA.  arvestades, et naistele ja meestele mõeldud pensionitoetused kui laste või pereliikmete hooldamise eest antav hüvitise vorm võiksid aidata vältida seda, et hoolduskohustustest põhjustatud karjäärikatkestuste tõttu väheneb pension, ning arvestades, et kõik liikmesriigid peaksid sellised skeemid kasutusele võtma või neid tugevdama;

AB.  arvestades, et kõigile töövormidele kohaldatavad pensionitoetused võiksid aidata kõiki töötajaid, alates palgatöötajatest kuni füüsilisest isikust ettevõtjateni;

AC.  arvestades, et kuigi olukorra parandamiseks on mõningaid jõupingutusi tehtud, on naiste tööhõive määr endiselt madalam kui strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk ja palju madalam kui meeste tööhõive määr; arvestades, et naiste suurem tööturul osalemine aitab ELis soolist pensionilõhet vähendada, sest tööturul osalemine ja pensioni määr on otseselt seotud; arvestades siiski, et tööhõive määr ei sisalda teavet tööhõive liigi ja kestuse kohta ja annab seega palga- ja pensionitaseme kohta vaid piiratud teavet;

AD.  arvestades, et aktiivsete tööaastate arv mõjutab otseselt pensioni suurust; arvestades, et naiste karjäär on meestest keskmiselt üle 10 aasta lühem ja naistel, kes on töötanud vähem kui 14 aastat, on pensionilõhe kaks korda suurem (64 %) kui pikemat aega töötanud naistel (32 %);

AE.  arvestades, et naised teevad meestest tõenäolisemalt karjääripause, töötavad ebakindla lepinguga, nõustuvad mittestandardsete tööhõivevormidega, töötavad osalise tööajaga (32 % naistest, võrreldes 8,2 % meestega) või palgata, eriti kui nad hoolitsevad laste ja sugulaste eest ja vastutavad peaaegu ainsana hoolduse ja majapidamistööde eest, kas püsiva soolise ebavõrdsuse tõttu või sellepärast, et tööandjad eeldavad, et nad hilisemas elujärgus sellise vastutuse võtavad, ning kõik see kahjustab nende pensioni;

AF.  arvestades, et investeerimine koolidesse, koolieelsesse haridusse, ülikoolidesse ja vanurite hooldamisse võib aidata naiste töö- ja eraelu tasakaalu parandada ning kaugemas perspektiivis mitte üksnes töökohti luua, vaid ka aidata naistel kvaliteetseid töökohti leida ning kauemaks tööturule jääda, millel on pikema aja jooksul positiivne mõju nende pensionile;

AG.  arvestades, et mitteametlik hooldamine ja vabatahtlik töö on meie ühiskonna alustalad, sellega tegelevad suures osas naised ja selline tasakaalustamatus kajastub soolises pensionilõhes; arvestades, et sellist nähtamatut tööd ei tunnustata piisavalt ja seda ei võeta alati arvesse, eriti pensioniõiguste määramisel;

AH.  arvestades, et ELis püsib suur sooline palgalõhe; arvestades, et seda lõhet, mis oli 2014. aastal 16,3 %, põhjustab eelkõige diskrimineerimine ja segregatsioon, mille tulemusel naised on üleesindatud sektorites, kus palgatase on madalam, samas kui teistes sektorites domineerivad mehed; arvestades, et soolist palgalõhet soodustavad ka muud tegurid, näiteks karjääripausid või sunnitult osalise tööajaga töötamine, et tööd ja perekohustusi ühitada, samuti stereotüübid, naiste töö alahindamine ning haridustaseme ja kutsekogemuste erinevused;

AI.  arvestades, et poliitikameetmed, mis on suunatud kvaliteetsete töökohtade arvu suurendamisele suurima töötuse määraga rühmades, nagu naised, noored, puudega inimesed, üle 55aastased, pikaajalised töötud või sisserändajad, aitaksid säilitada pensionisüsteemi kestlikkust ning vähendada riiklikest süsteemidest sõltumise määra;

AJ.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu eesmärgiks on saavutada piisav sotsiaalkaitse; arvestades, et selleks peaks liit toetama liikmesriike soovitustega, mis käsitlevad selliste eakamate inimeste kaitse parandamist, kellel vanuse või isikliku olukorra tõttu on õigus pensioni saada;

AK.  arvestades, et Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõikes 1, mis käsitleb õigust saada õiglast töötasu, on öeldud järgmist: „Et rakendada tulemuslikult õigust saada õiglast töötasu, kohustuvad lepingupooled [...] tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme“; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste komitee sedastas oma 5. detsembri 2014. aasta järeldustes, et inimväärse elatustaseme tagamiseks 1961. aasta harta artikli 4 lõike 1 tähenduses peab töötasu ületama miinimummäära, mis on 60 % keskmisest netopalgast;

AL.  arvestades, et palga alusel indekseeritud üldised elukohapõhised või kindlamääralised miinimumpensionid näivad eriti soodustavat soolist võrdõiguslikkust, sest täielikku põhipensioni makstakse varasemast tööalasest staatusest või perekondlikest tingimustest olenemata;

AM.  arvestades, et sissemaksete ja töötasu seose tugevdamisega, millega kaasneb pensionisüsteemide teise ja kolmanda samba osakaalu suurenemine, nihkub pensionilõhes soopõhiste tegurite ilmnemise oht rohkem erasektorile;

AN.  arvestades, et pensione käsitlevas komisjoni 2012. aasta valges raamatus ette nähtud pensionisüsteemide reformide kohta ei ole tehtud soolise mõju eel- ega järelhindamisi; arvestades, et see tõendab ELi poliitika puudulikkust soolise võrdõiguslikkuse tõhusal rakendamisel kõigis valdkondades;

AO.  arvestades, et liikmesriikidele kuulub ainuvastutus avalike sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide korraldamise eest; arvestades, et Euroopa Liidul on pensioniskeemide valdkonnas peamiselt toetav pädevus, eriti vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153;

Üldised märkused

1.  nõuab, et komisjon koostaks tihedas koostöös liikmesriikidega Euroopa Liidu soolise pensionilõhe kaotamise strateegia (edaspidi „strateegia“);

2.  on veendunud, et see strateegia ei peaks üksnes püüdma käsitleda pensionilõhe mõju liikmesriigi tasandil, eriti kõige haavatavamatele rühmadele, vaid ka seda lõhet tulevikus ennetada, võideldes selle algpõhjustega, nagu naiste ja meeste ebavõrdne positsioon tööturul palga, karjääri edenemise ja täistööajaga töötamise võimaluste poolest, samuti tööturu segregatsioon; ergutab sellega seoses liikmesriikide valitsustevahelist dialoogi ja parimate tavade jagamist;

3.  juhib tähelepanu sellele, et naiste töötuse määra on alahinnatud, arvestades asjaolu, et paljud naised ei ole töötuna registreeritud, eelkõige need, kes elavad maapiirkondades või äärealadel või abistavad pereettevõttes, samuti paljud, kes on pühendunud ainult majapidamisele ja lastele;

4.  rõhutab, et strateegia edu tagamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist, kombineerides eri poliitikavaldkondade meetmeid, mille eesmärk on parandada soolist võrdõiguslikkust, samuti tuleb pensioni käsitleda elukäigupõhiselt, võttes arvesse kogu inimese tööelu, ning käsitleda meeste ja naiste erinevusi tööhõive taseme, karjääri ja pensioni sissemaksete tegemise võimaluste vallas, samuti pensionisüsteemide korraldusest tulenevaid erinevusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma järelmeetmeid nõukogu 18. juuni 2015. aasta järeldustele „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“;

5.  rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleb rangelt kohaldada ka pensioniküsimustes;

Hindamine ja teadlikkuse suurendamine pensionilõhe tulemuslikumaks vähendamiseks

6.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama soolise pensionilõhe uurimist ning tegema koostööd Eurostati ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE), et koostada ametlikud ja usaldusväärsed soolise pensionilõhe näitajad, samuti tuvastada eri tegurid, mis seda lõhet põhjustavad, et olukorda jälgida ja seada selged vähendamiseesmärgid, ning kutsub üles selle kohta Euroopa Parlamendile aru andma; kutsub liikmesriike üles esitama Eurostatile igal aastal statistikat soolise palgalõhe ja pensionilõhe kohta, et oleks võimalik kogu ELi ulatuses olukorda hinnata ning lahendusi leida;

7.  kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama riigipõhiste soovituste mõju kõige haavatavamatele rühmadele, eriti naistele, samuti hindama, millist mõju on neile rühmadele avaldanud pensione käsitlevas 2012. aasta valges raamatus esitatud soovitused, mille eesmärk on võidelda soolise pensionilõhe põhjustega, ning kutsub üles kehtestama ametlikku soolise pensionilõhe näitajat ja olukorda süstemaatiliselt jälgima; nõuab seniste soovituste ja meetmete nõuetekohast hindamist ja nende soolise mõju järelevalvet; kutsub komisjoni üles toetama soopõhise statistika koostamist ja teadusuuringute edendamist, et paremini jälgida ja hinnata pensionireformide mõju naiste jõukusele ja heaolule;

8.  ergutab liikmesriike edendama pensionilõhe kaotamisele suunatud tegevust sotsiaalpoliitika kaudu, juhtides sellele valdkonna otsustajate tähelepanu ja töötades välja programmid, millega suurendada naiste teadlikkust pensionilõhe tagajärgedest ja anda neile oma pensioni rahastamise strateegiate koostamiseks püsivad, kindlad ja naiste erivajadustele kohandatud vahendid, samuti anda neile juurdepääs teise ja kolmanda samba pensionidele, eelkõige naiste ülekaaluga sektorites, kus nende sammaste kasutamine võib olla vähene; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama ja suurendama avalikkuse teadlikkust võrdsest töötasust ja pensionilõhest, samuti naiste otsesest ja kaudsest diskrimineerimisest tööl;

9.  rõhutab selgete ühtlustatud määratluste vajalikkust, et lihtsustada selliste mõistete nagu „sooline palgalõhe“ ja „sooline pensionilõhe“ võrdlemist ELi tasandil;

10.  kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles edendama uuringuid, mis käsitlevad soolise lõhe mõju naiste pensionidele ja majanduslikule iseseisvusele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rahvastiku vananemine, terviseseisundi ja eeldatava elueaga seotud soolised erinevused, muutunud perestruktuurid ja ühe elanikuga kodude arvu suurenemine ning erinevused naiste isiklikus olukorras; nõuab ühtlasi, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid kavandaksid võimalikud strateegiaid soolise pensionilõhe kaotamiseks;

11.  kutsub liikmesriike üles viivitamata välja maksma lahkumishüvitisi ja tegema teenistuse lõppemisega seotud makseid niipea, kui pensioniõiguse ajavahemik algab, et ennetada majanduslikke raskusi, vähendada hilisemat koormust seoses laenu ettemaksetega ja vähendada naiste sõltuvust meestest;

Ebavõrdsuse vähendamine pensioni sissemaksete puhul

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et otsest ja kaudset soolist diskrimineerimist käsitlevad ELi õigusaktid oleksid nõuetekohaselt rakendatud ning rakendamise edenemine süstemaatiliselt jälgitud, ning juhul, kui nõudeid ei täideta, alustataks rikkumismenetlust, ja vajaduse korral neid õigusakte muudetaks, et tagada, et mehed ja naised on võimelised tegema pensioni sissemakseid võrdselt;

13.  mõistab ühemõtteliselt hukka meeste ja naiste palgaerinevused ja nende „seletamatu“ osa, mis tuleneb diskrimineerimisest töökohal, ja kordab oma nõudmist, et direktiivi 2006/54/EÜ, mis on selgelt ja piisavalt üle võetud ainult kahes liikmesriigis, tuleb muuta, et tagada meeste ja naiste võrdsem kohtlemine tööhõive ja töötasu küsimustes, kohaldades meeste ja naiste võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, mis on asutamislepinguga tagatud EMÜ asutamisest alates;

14.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, tööandjad ja ametiühingud töötaksid välja konkreetsed ja tarvilikud töökohtade hindamise vahendid, millega saaks kindlaks määrata võrdväärtusliku töö ning seega tagada meeste ja naiste võrdväärse palga ja seeläbi tulevikus ka võrdsed pensionid, ja neid rakendaksid; ergutab ettevõtteid viima läbi iga-aastaseid võrdõigusliku tasustamise auditeid, avaldama andmeid võimalikult läbipaistvalt ning vähendama soolist palgalõhet;

15.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võitleksid tööturul horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vastu, kaotades soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise tööhõives ning innustades eelkõige hariduse abil ning tütarlaste ja naiste teadlikkust suurendades neid asuma õppima, tööle ja tegema karjääri uuendustegevust ja majanduskasvu soodustavates sektorites, kus praegu domineerivad endiselt püsivate stereotüüpide tõttu mehed;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma naistele rohkem ajendeid kauem töötamiseks lühemate katkestustega, et suurendada nende majanduslikku sõltumatust praegu ja edaspidi;

17.  juhib tähelepanu sellele, et kuna pensionisüsteemide ülesandeid kantakse järjest rohkem üle riiklikult pensionisüsteemilt isikliku rahastamise süsteemidele, on oluline tagada, et direktiiviga 2004/113/EÜ hõlmatud finantsteenustele juurdepääsul ei esineks diskrimineerimist ning et see põhineks sooliselt neutraalsetel aktuaarsetel kriteeriumitel; märgib, et meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli kohaldamine aitab vähendada soolist pensionilõhet; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama läbipaistvust, teabe kättesaadavust ja kindlustunnet tööandjapensioni skeemiga hõlmatud isikutele ja pensionisaajatele, võttes arvesse ELi mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;

18.  märgib, et tööandja vanaduspensioniskeemid toimivad järjest rohkem kindlustuspõhimõtete kohaselt ja sellega võib kaasneda arvukaid sotsiaalkaitsega seotud puudujääke[16]; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus on selgelt öelnud, et tööandjapensioni skeeme tuleb pidada töötasuks ja et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb seetõttu kohaldada ka nende suhtes;

19.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu sisserännanud naistele, kes sageli pole oma päritolumaal saanud pensioniõigusi, mistõttu puudub neil majanduslik sõltumatus, eriti lahutuse korral;

Meeste ja naiste tööalase ebavõrdsuse vähendamine

20.  palub komisjonil võtta kiiresti meetmed, mille ta sõnastas nii tegevuskavas kui ka strateegilise kohustuse dokumendis, et võimaldada kõigil – ka töötavail lapsevanemail – pere- ja tööelu paremini ühitada, ning esitada 2017. aasta tööprogrammi osana ambitsioonika ja tervikliku seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete paketi;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid rasedus- ja lapsehooldusõigusi käsitlevaid õigusakte, et naiste emakssaamine nende tööelu jooksul ei kahjustaks nende pensioniõigusi, ja nõuaksid nende järgimist;

22.  kutsub liikmesriike üles kaaluma, kas töötajatele võiks anda võimaluse pidada läbirääkimisi vabatahtliku paindliku töökorralduse üle, sealhulgas nn arukas töötamine kooskõlas riiklike tavadega ning sõltumata laste vanusest või perekondlikust olukorrast, mis võimaldaks naistel ja meestel töö- ja eraelu paremini tasakaalustada, nii et nad ei peaks eelistama hoolduskohustuste täitmisel üht teisele;

23.  innustab liikmesriike võtma heade tavade vahetuse alusel naiste ja meeste hüvanguks kasutusele nn hoolduskrediidi, mille eesmärk on hüvitada tööstaaži katkemine pereliikme mitteametliku hooldamise tõttu ja ametlike hoolduspuhkuste, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse tõttu, ning võtta seda pensioniõiguste arvutamisel õiglaselt arvesse; on seisukohal, et sellist krediiti tuleks anda lühikeste, kindlaksmääratud perioodide eest, et mitte veelgi enam tugevdada stereotüüpe ja ebavõrdsust;

24.  palub liikmesriikidel töötada välja strateegiad, milles tunnustatakse pereliikmete ja muude ülalpeetavate mitteametlikku hooldust ning vabatahtlikku tööd ja nende õiglast jagamist naiste ja meeste vahel, mille puudumine võib põhjustada karjäärikatkestusi ja naiste ebakindlat tööd, mis seab ohtu nende pensioniõigused; rõhutab sellega seoses, kui oluline on pakkuda meestele stiimuleid vanema- ja isapuhkuse kasutamiseks;

25.  palub liikmesriikidel võimaldada rasedus- ja sünnitus- või vanemapuhkuselt naasnud töötaja üleviimist tagasi samale töökorrale;

26.  juhib tähelepanu sellele, et naiste ja meeste nõuetekohast era- ja tööelu tasakaalustamist ei ole võimalik saavutada, kui pole kohalikke, kvaliteetseid, taskukohase hinnaga ja kättesaadavaid hooldusasutusi laste, eakate ja ülalpeetavate jaoks ning kui ei jagata võrdselt kohustusi, kulusid ja hooldust; kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid lastele suunatud teenustesse, rõhutab vajadust lastehoiuasutuste kättesaadavuse järele kõikjal maapiirkondades, ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike, sealhulgas eraldades ELi olemasolevaid vahendeid, et luua sellised asutused vormis, mis on kõigile kättesaadav; kutsub liikmesriike üles jätkama pingutusi, et saavutada Barcelona eesmärgid nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 2020. aastaks, ning kehtestama sarnased eesmärgid pikaajaliste hooldusteenuste puhul, pakkudes samal ajal valikuvabadust peredele, kes eelistaksid teistsugust lapsehooldusmalli; õnnitleb neid liikmesriike, kes on juba täitnud mõlemad eesmärgid;

Pensionisüsteemide mõju pensionilõhele

27.  kutsub liikmesriike üles hindama usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel oma pensionisüsteemide mõju pensionilõhele ja seda põhjustavatele teguritele, et võidelda diskrimineerimise vastu ja luua liikmesriikide pensionisüsteemides läbipaistvust;

28.  toonitab, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse puhul tuleb arvesse võtta demograafiliste muutustega seotud probleeme, rahvastiku vananemist, sündimuse määra ning majanduslikult aktiivsete ja pensioniealiste inimeste suhet; tuletab meelde, et viimaste olukord sõltub suuresti töötatud aastate arvust ning makstud sissemaksetest;

29.  kutsub liikmesriike üles tegema kiiremas korras pensionisüsteemide ülesehituses vajalikke muudatusi, et tagada jätkusuutlik sotsiaalkindlustus, arvestades keskmise eeldatava eluea pikenemist ELis;

30.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida põhjalikumalt, kuidas võiks pensionilõhet mõjutada see, kui kohustuslikelt pensioniskeemidelt minnakse üle pensioni sissemaksete osas paindlikumatele tööandja- ja erapensioni skeemidele, võttes pensioniõiguste ja -tulu kindlaksmääramisel arvesse pensionisüsteemi sissemaksete kestuse arvutamist ja tööturult lahkumise progressiivsust;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitmesambaline pensionisüsteem tekitab pensionide osas veelgi suuremat soolist ebavõrdsust[17]; on veendunud, et kolmest sambast esimene peab jääma liikmesriikide pensionisüsteemide keskmesse, ja et seda tuleb edendada ja võimestada, et aidata kaotada pensionide ebavõrdsus ja eelkõige sooline ebavõrdsus; on samuti veendunud, et erapensioniskeemid peaksid jääma vabatahtlikuks võimaluseks; juhib tähelepanu asjaolule, et sooline pensionilõhe on esimeses sambas väikseim ja et selle samba skeemid on osutunud kõige kaasavamaks, ümberjaotamise suhtes kõige õiglasemaks ja koguni kõige tõhusamaks viisiks eakate vaesuse vastu võitlemisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada eelistatavalt riiklikke pensionisüsteeme enne muid pensionisüsteemide liike, mis võivad suurendada soolist pensionilõhet;

32.  palub, et liikmesriigid kõrvaldaksid oma pensionisüsteemidest ja elluviidud reformidest sellised elemendid, mis suurendavad pensionide tasakaalustamatust (eriti soolist tasakaalustamatust, nagu olemasolev pensionilõhe), võttes arvesse tulevaste pensionireformide soolise võrdõiguslikkuse mõju, ja rakendaksid meetmeid sellise diskrimineerimise kaotamiseks; rõhutab, et igasuguseid pensionidega seotud poliitilisi muudatusi tuleks hinnata nende soolise ebavõrdsuse mõju seisukohast, võrreldes konkreetse analüüsi käigus esitatud muudatuste mõju naistele ja meestele, ning see peaks kuuluma avaliku poliitika kavandamise, koostamise, rakendamise ja hindamise juurde;

33.  palub komisjonil innustada heade tavade vahetust, et teha kindlaks parandusmehhanismid, mis on kõige tõhusamad ja mis aitavad võidelda pensionilõhet suurendavate tegurite vastu;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma pensionisüsteemides ning hoolduskrediidi ja tuletatud hüvitiste puhul kasutusele sooliselt neutraalsed eluea tariifid, et naised saaksid võrdse panuse eest võrdväärse väljateenitud pensioni, isegi kui nende eeldatav eluiga on meeste omast pikem, ja tagama, et naiste keskmist eeldatavat eluiga ei kasutataks diskrimineerimise ettekäändena, eriti pensioni arvutamisel;

35.  toonitab, kui olulist osa täidab toitjakaotuspension paljude eakate naiste kaitsmisel neid eakate meestega võrreldes rohkem ohustava vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse eest; palub liikmesriikidel reformida vajaduse korral oma toitjakaotus- ja lesepensionide süsteeme, et vältida vallaliste naiste karistamist; kutsub liikmesriike üles uurima komisjoni toetusel, millist mõju avaldavad erinevad toitjakaotuspensionide süsteemid, arvestades kõrgeid lahutuse määrasid, vabaabielus paaride seas esinevat vaesust ja eakate naiste sotsiaalset tõrjutust, ning kaaluma selliste õigusaktide ettenägemist, mis tagaksid ühised pensioniõigused lahutuse korral;

36.  toonitab asjaolu, et kõigil on õigus saada universaalselt kättesaadavat riiklikku pensioni ning tuletab meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 25, milles sätestatakse eakate õigus inimväärsele elule ja iseseisvusele, ja et harta artiklis 34 tunnustatakse õigust pääseda ligi sotsiaalhüvitistele ja kasutada sotsiaalteenuseid, mis tagavad kaitse emaduse, haigestumise, tööõnnetuste, puude, pikaajalisest hooldusest sõltuvaks jäämise, eakuse või töökoha kaotuse korral; osutab riiklike jooksvalt rahastatavate sotsiaalkindlustussüsteemide tähtsusele piisava pensioni tagamisel;

37.  tuletab meelde, et inimväärne sissetulek pensionieas on ülioluline eakate vaesuse vastu võitlemiseks; palub liikmesriikidel tagada, et osalise tööajaga töötajatel, töötajatel, keda ohustab töösuhte katkestamine, abistavatel abikaasadel ja töötajatel, kelle tööstaažis on olnud katkestused või perioodid, mil töötati vähem tunde, on õigus inimväärsele pensioniskeemile ilma mis tahes vormis diskrimineerimiseta;

38.  palub liikmesriikidel kõrvaldada takistused, mis ei võimalda katkestustega tööstaažiga isikutel (kellest enamik on naised) saada piisavat pensioni, näiteks pensioniõiguste saamiseks vajalike osamaksete tegemise aastate miinimumarvu suurendamine või pensionihüvitiste sidumine eluaegsete osamaksetega;

39.  palub, et liikmesriigid näeksid juhul, kui riikliku vanaduspensioni tingimused ei ole täidetud, ette piisava riikliku miinimumpensioni, mis ei sõltu pensionisaaja eelnevast tööelust, ja tagaksid, et nende inimeste puhul, kes võtavad lähedase hooldamise tõttu ametlikku puhkust, arvestataks hooldajaks olemise aeg pensioniõigusliku tööaja hulka; rõhutab, kui oluline on võtta suund pigem individuaalsetele kui tuletatud pensioni- ja sotsiaalhüvitiste õigustele, et vältida perekonnast sõltuvusse jäämist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid asendaksid leibkonnapõhised mudelid ja vastavad sotsiaalkaitseõigused, et tagada üksikisiku õigused ja vähendada sõltuvust partnerist või riigist; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et riikliku miinimumpensioni ja töötatud ajast sõltuva keskmise pensioni vaheline suhe peab olema mõistlik; kutsub komisjoni üles läbi viima põhjaliku parimate tavade analüüsi, et aidata liikmesriikidel niisugust miinimumpensioni arvutada;

40.  on väga mures, et mõnes liikmesriigis toimunud pensionide külmutamine ja kärpimine tabab kõige rängemalt lühema või katkestustega tööstaažiga inimesi, või neid, kellel on madalam sissetulek; taunib asjaolu, et peamiselt puudutab see naisi; rõhutab, et need meetmed on viinud kaudse diskrimineerimiseni sotsiaalkindlustusõiguste kasutamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et nii meestel kui ka naistel on võimalus saavutada täielik sissemakseperiood, ja ühtlasi tagama kõigi õigused täielikule pensionile, et kaotada pensionilõhe, võideldes soolise diskrimineerimise vastu tööhõives, kohandades haridust ja karjääri kavandamist, parandades töö- ja eraelu tasakaalu ning tõhustades investeeringuid lastehoidu ja eakate hooldusesse; on arvamusel, et toimivate töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade kehtestamine, mis võtaksid arvesse soopõhiseid kutsealaseid riske ja psühhosotsiaalseid riske, investeerimine avalikesse tööturuasutustesse, kes suudaksid juhendada igas vanuses naisi töökoha otsingul, ja paindlike eeskirjade kehtestamine töölt pensionile üleminekuks on samuti oluline;

41.  osutab asjaolule, et ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldises märkuses nr 16 (2005) meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi tuuakse esile, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 3 koostoimes pakti artikliga 9 nõutakse muu hulgas, et meeste ja naiste kohustuslik pensioniiga oleks sama ning et mehed ja naised saaksid võrdväärseid pensionihüvitisi nii riiklike kui ka erapensioniskeemide puhul;

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  11. august 2005, E/C.12/2005.
• [2]  4. veebruar 2008, E/C.12/GC/19.
• [3]  XX-3/def/GRC/4/1/EN.
• [4]  EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.
• [5]  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
• [6]  ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
• [7]  ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
• [8]  ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 9.
• [9]  ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 60.
• [10]  ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75.
• [11]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0073.
• [12]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050.
• [13]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.
• [14]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351.
• [15]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
• [16]  http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/conference_sept_2011/dgjustice_oldagepensionspublication3march2011_en.pdf.
• [17]  Euroopa Parlament, poliitikaosakond C, kodanikuõigused ja põhiseadusküsimused (Ludovici: 2016): „The gender pension gap: differences between mothers and women without children“ („Sooline pensionilõhe: erinevused lastega ja lasteta naiste vahel)“, http://www.europarl.europa.eu/supporting-analyses.

SELETUSKIRI

Meeste ja naiste pensioni erinevus (st sooline pensionilõhe) on üks paljudest naiste ja meeste ebavõrdsuse vormidest. Seda lõhet määratletakse kui naiste keskmise pensioni (enne maksude mahaarvamist) erinevust võrreldes meeste omaga ja see oli 2012. aastal 65-aastaste ja vanemate hulgas lubamatult kõrge – 38 %.

Eesmärk on saavutada naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus, aga ka vältida vaesust ja ebasoodsat olukorda, kuhu satuvad sagedamini väikese pensioniga naised.

Seetõttu on raportöör seisukohal, et soolise pensionilõhega võitlemiseks on vaja globaalset ja üldkehtivat strateegiat, sest pensionilõhet mõjutavad paljud tegurid. Kuigi eri tegurite otsest mõju lõpptagajärjele ei ole praegu täpsete ja usaldusväärsete andmete puudumise tõttu võimalik kindlaks teha, võib loogiliselt oletada, et soolises pensionilõhes kajastub eri vormides ebavõrdsus, millega naised puutuvad kokku kogu oma elu ja teenistuskäigu jooksul.

Sooline palgalõhe ELis püsib ja see ulatus 2014. aastal 16,3 %ni ning selle põhjused on eelkõige diskrimineerimine ja segregatsioon ning teenistuskäigus toimuvad katkestused. Soolist pensionilõhet mõjutavad ka pensionäride sotsiaalne staatus, perekonnaseis ja/või perekondlik olukord. Kõige halvemas olukorras on lesed. Peale selle on sooline pensionilõhe seda suurem, mida rohkem on lapsi, sest kuna naistel on laste kasvatamisel kodus ülekaalukas roll, peavad nad teenistuskäigu mitu korda katkestama ja on sageli sunnitud töötama osalise tööajaga. Näiteks on naistel, kelle tööstaaž on lühem kui 14 aastat, sooline pensionilõhe kaks korda suurem (64 %) kui pikema tööstaažiga naistel (32 %). Kõik see mõjutab naiste pensione negatiivselt, mistõttu tuleb nende teguritega võidelda.

Raportöör soovitab seega ellu viia eri soovitused ning austada subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamise tõttu pädevuste jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel. Üldiselt innustab raportöör liikmesriike koostööd tegema ja häid tavasid vahetama.

Mõõtmine ja teadlikkuse suurendamine pensionilõhega parema võitlemise huvides

Kõige olulisem on töötada välja statistilised vahendid, mille abil soolise pensionilõhe suurendamist soodustavaid tegureid eristada. Pensionilõhe paremaks mõistmiseks on vaja tõsiseid jõupingutusi. Nende vahendite abil on eri asjaosalistel, alustades Euroopa Komisjonist, võimalik sellest problemaatikast paremini aru saada ning eelkõige liikmesriikidele tekib võimalus lisada need andmed oma sotsiaalpoliitilistesse meetmetesse ja juhtida sellele asjaomase valdkonna pädevate otsustajate tähelepanu.

Sissemaksevõime erinevuse vähendamine

Esmalt tuleb käsitleda naiste sissemaksevõimet. Et suurem osa pensionisüsteeme on üles ehitatud kogu teenistuskäigu ajal omandatud õiguste ja sissetuleku kogumisele, kajastub selles esinev ebavõrdsus tõenäoliselt pensionimaksete suuruses.

Seetõttu tuletab raportöör meelde, et juba praegu on olemas palju seadusandlikke vahendeid ning et neid tuleks tõhusalt rakendada, tehes kindlaks kehtivates rakendussätetes esinevad lüngad ja vajaduse korral kavandada nendes valdkondades uusi sätteid.

Meeste ja naiste tööalase ebavõrdsuse vähendamine

Peale selle tuleb tagada, et naiste teenistuskäiku ei takistaks enam nii sageli raskused, mis on tingitud sellest, et naiste osakaal kodustes töödes ja perekondlikes kohustustes on ebaproportsionaalselt suur.

Kooskõlas 13. septembri 2016. aasta resolutsiooniga töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul kutsub raportöör ühtlasi komisjoni üles täitma tegevuskavale ja strateegilise kohustuse dokumendile vastavaid kohustusi.

Pensionisüsteemide mõju pensionilõhele

Raportöör kutsub ka liikmesriike üles tegema kindlaks, kuidas nende pensionisüsteemide korraldus soolist pensionilõhet mõjutab, ja rakendama mehhanisme, millega korrigeerida eelkõige kõige kaitsetumate inimeste huvides ebavõrdsust, mis võib pensionilõhet tekitada.

Raportöör palub komisjonil uurida, kuidas võiks pensionilõhet mõjutada see, kui muuta pensionisüsteemid sissemaksete ning pensioniõiguste ja -tulu kindlaksmääramisel kas pensionisüsteemi sissemaksete kestuse arvutamise või tööturult lahkumise progressiivsuse osas paindlikumaks.

VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud

Beatrix von Storch

Väärtuste ja normide sotsiaalne juhtimine ning ELi sekkumine põhjapanevatesse perekonnaelu puudutavatesse teemadesse muutub käesolevas raportis krooniliseks. Sealjuures ei ole ELil pädevust liikmesriikide pensionipoliitika küsimuses. See on ka põhjendustes kirjas.

Järjekordselt toimub parlamendi varjupoks. Nn soolise pensionilõhe mõõtmiseks puuduvad üldkehtivad näitajad. Ka see on käesolevas raportis kirjas.

EL võtab emadelt ja isadelt valikuvabaduse. ELi jaoks on ainult see oluline, et täidetaks riikliku lastekasvatusega seotud Barcelona eesmärgid. Selliste perekondade valikuvabadust, kes eelistavad teistsugust kasvatusmalli, ei ole EL teadlikult võimaldanud.

Perekond on sotsiaalse ühtekuuluvuse allikas ja tunnustatud kogu ühiskonna alustalana. Kuid naised ja emad, nagu ka mehed ja isad, kes oma laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ühtlasi ühiskonna tuleviku jaoks töötavad, selle eest tunnustust ei leia.

Tegelik skandaal ei seisne võimalikus soolises palga- või pensionilõhes, vaid keeldumises tunnustada võrdselt nii naiste kui ka meeste poolt kodu, lastekasvatuse, hoolduse ja pere heaks tehtavat tööd, nagu ka võimaluste puudumises pere- ja tööelu ühitamiseks ja valikuvabaduseks, mis puudutab võrdselt nii naisi kui ka mehi. Sellega peavad tegelema liikmesriikide sotsiaalpartnerid.

9.12.2016

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks
(2016/2061(INI))

Arvamuse koostaja (*): Tania González Peñas

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 22 ja 25,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 16 meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 3), 11. august 2005, E/C.12/2005/, ning ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 19 õiguse kohta sotsiaalkaitsele (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 9), 4. veebruar 2008, E/C.12/GC/19,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 12, 20 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste komitee 5. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning artikli 3 lõiget 3, milles sätestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse aluspõhimõte,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23, milles sätestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõte,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 151 ja 153,

–  võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 2015. aasta juunis vastu võetud järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 34,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ning eriti selle eesmärki 3.2,

–  võttes arvesse oma uuringut „The gender pension gap: differences between mothers and women without children“ (2016) (Sooline pensionilõhe: erinevused lastega ja lasteta naiste vahel) ning Euroopa Komisjoni uuringut „The Gender Gap in Pensions in the EU“ (2013) (Sooline pensionilõhe ELis),

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikleid 3 ja 9,

A.  arvestades, et 2014. aastal oli sooline pensionilõhe ELis hinnanguliselt 39 % ning et see erineb oluliselt liikmesriigiti, ulatudes 3,7 % Eestis kuni 48,8 % Küprosel; arvestades, et 2014. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate vanemate naiste osakaal 20,2 % (võrreldes 14,6 % meeste puhul) ning et 2050. aastaks võib selliste üle 75aastaste inimeste osakaal, keda ohustab vaesus, tõusta enamikus liikmesriikides 30 %; arvestades, et 2015. aastal teenisid naised sama töö eest ikka veel 16 % tunnis vähem kui mehed; arvestades, et soolise palgalõhe tõttu saavad naised sageli meestega võrreldes väiksemat pensioni, mistõttu on naiste vaesusse langemine pensionile mineku järel tõenäolisem; arvestades, et üksikvanemaga leibkonnad on eriti haavatavad, sest need moodustavad 10 % kõigist ülalpeetavate lastega leibkondadest, ja 50 % neist on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, mis on rahvastikust tervikuna kaks korda rohkem;

B.  arvestades, et vanaduspensionit saava elanikkonna osakaal on liikmesriikides väga erinev, näiteks 2012. aastal 11 % Küprosel ja 25 % Belgias, samas saab sellistes riikides nagu Hispaania, Iirimaa või Malta üksnes 10 % või vähem naisi vanaduspensioni;

C.  arvestades, et pensionide kärpimine ja külmutamine suurendab vaesusriski vanaduspõlves, eriti naiste seas; arvestades, et 2014. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate vanemate naiste osakaal 20,2 % (võrreldes 14,6 % meeste puhul) ning et 2050. aastaks võib selliste üle 75aastaste inimeste osakaal, keda ohustab vaesus, tõusta enamikus liikmesriikides 30 %;

D.  arvestades, et üle 65aastaste inimeste sissetulek moodustab peaaegu 94 % kogu rahvastiku keskmisest, arvestades, et ligikaudu 22 % üle 65aastastest naistest elab siiski allpool vaesuspiiri;

E.  arvestades, et inimväärsele pensionile juurdepääs sõltub mitmest eri tegurist, milleks on näiteks sissetulek elu jooksul, töölepingu liik, töö ajutisus, segregatsioon tööturul, tööturul osalemine ja sellele juurdepääs, hoolduskohustuste tõttu tekkivad katkestused tööstaažis või eeldatav eluiga, ning et need tegurid mõjutavad naisi negatiivsemalt kui mehi;

F.  arvestades, et õigused, mis on seotud pigem individuaalsete kui tuletatud õigustega, võiksid aidata tagada kõigi üksikisikute majandusliku sõltumatuse, vähendada ametlikul tööturul osalemist pärssivaid tegureid ning minimeerida soostereotüüpe;

G.  arvestades, et naistele ja meestele mõeldud pensionitoetused kui hüvitise vorm laste või pereliikmete hooldamise eest võiksid aidata vältida seda, et hoolduskohustuste, hariduse omandamise või töötuse tõttu tekkivad katkestused tööstaažis mõjutavad negatiivselt pensionit, ning et kõigil liikmesriikidel on soovitatav seda süsteemi laiendada või tugevdada;

H.  arvestades, et pensionitoetused, mida kohaldatakse kõikide töövormide suhtes, võiksid aidata kõiki töötajaid, alates palgatöötajatest kuni füüsilisest isikust ettevõtjateni;

I.  arvestades, et üldised elukohapõhised või kindlamääralised miinimumpensionid, mis on indekseeritud palga alusel, näivad eriti soosivat soolist võrdõiguslikkust, sest täielikku põhipensioni makstakse olenemata varasemast tööalasest staatusest või perekondlikest tingimustest;

J.  arvestades, et paljud osalise tööajaga lepingute alusel töötavad inimesed, peamiselt naised (32 % naisi, 8,2 % mehi), võivad nii töötada vastu tahtmist või pere- ja tööelu ühitamise ning hoolduskohustuste tõttu ning et paljudel juhtudel tähendab see väiksemat pensioni;

K.   arvestades, et ebakindlad töösuhted ning tööturu segregatsioon on takistuseks võrdõiguslikkusel ja sotsiaalsel solidaarsusel põhineva vanaduspõlve eesmärgi saavutamisele;

L.  arvestades, et töötuse kõrge määra tõttu on paljud perekonnad sunnitud toetuma ühele sissetulekuallikale, nii et paljudel juhtudel on eakamate, enamasti vanaemade vanaduspension kolme põlvkonna ainus elatusallikas;

M.  arvestades, et poliitikameetmed, mis on suunatud kvaliteetsete töökohtade arvu suurendamisele kõrge töötuse määraga rühmade seas, nagu naised, noored, puudega inimesed, üle 55aastased, pikaajalised töötud või sisserändajad, aitavad säilitada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ning vähendada riiklikest süsteemidest sõltumise määra;

N.  arvestades, et järjest suurem isiklik vastutus erinevaid riske hõlmavate säästmisotsuste eest tähendab ka seda, et üksikisikuid tuleb kättesaadavatest võimalustest ja nendega seotud riskidest selgelt teavitada; arvestades, et kriis on näidanud, et erapensionifondid sõltuvad finantsturgudel toimuvatest arengutest, mis paljudel juhtudel seavad ohtu eelkõige nende eakamate inimeste pensionid, kes mõnel juhul ei ole nende fondide kasutamisega kaasnevast mõjust piisavalt teadlikud; arvestades, et nii naisi kui ka mehi, kuid iseäranis naisi tuleb toetada nende finantskirjaoskuse tasuta parandamisel, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid selles järjest keerulisemaks muutuvas küsimuses;

O.  arvestades, et komisjoni pensione käsitlevas 2012. aasta valges raamatus sätestatud pensionisüsteemide reformide puhul ei ole tehtud eel- ega järelhindamisi soolise mõju kohta; arvestades, et see osutab ELi poliitika puudustele soolise võrdõiguslikkuse tõhusal rakendamisel kõigis valdkondades;

P.  arvestades, et ametiühingutel ja kollektiivläbirääkimistel võib olla tähtis roll eakamate inimeste õiguste kaitse tagamisel;

Q.  arvestades, et suuremad investeeringud üldisesse riiklikku tervishoidu, riiklik sotsiaalteenuste võrgustik ja kvaliteetne hooldustaristu ülalpeetavate jaoks aitaksid tagada, et inimesed saavad kasutada oma õigust elada vanaduspõlves väärikalt;

R.  arvestades, et Euroopa sotsiaalharta artikli 4, mis käsitleb õigust saada õiglast töötasu, lõikes 1 sätestatakse, et selleks, „[e]t rakendada tulemuslikult õigust saada õiglast töötasu, kohustuvad lepingupooled [...] tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme“; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste komitee kinnitas oma 5. detsembri 2014. aasta järeldustes, et inimväärse elatustaseme tagamiseks 1961. aasta harta artikli 4 lõike 1 tähenduses peab töötasu olema üle miinimummäära, mis on 60 % keskmisest netopalgast;

S.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 sätestatakse, et liidu eesmärgiks on piisava sotsiaalkaitse võimaldamine; arvestades, et selleks tuleb liidul toetada liikmesriike soovituste kaudu, mis käsitlevad ka selliste eakamate inimeste kaitse parandamist, kellel tulenevalt vanusest või isiklikust olukorrast on õigus saada pensioni;

T.  arvestades, et liikmesriikides hiljuti ellu viidud pensionisüsteemide reformid (millega on tõstetud pensioniiga, vähendatud indekseerimistasemeid skeemide ajakohastamiseks, tugevdatud sissemaksetega seotud aspekte ning pensioniõiguse saamise eelduseks olevate sissemakseperioodide pikkust ja järjepidevust ning suurendatud erapensioniskeemide rolli) on soolist pensionilõhet suurendanud;

U.  arvestades, et soopõhine erinevus tööhõives, palgalõhe ja sellega seotud pensionilõhe, naiste ülekaal ebakindlatel töökohtadel[1] ja mittevabatahtlikel osalise tööajaga töökohtadel ning naiste tööstaaži katkestused, et kanda hoolt laste või teiste ülalpeetavate eest, põhjustavad olukorda, kus vaesuses või vaesuse ohus elavad eelkõige naised;

V.  arvestades, et Euroopa Liidul on pensioniskeemide valdkonnas peamiselt toetav pädevus, eriti vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153;

1.  rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus tuleb tagada kõigis valdkondades; rõhutab, et naiste tööhõivetaseme tõstmine on peamine tingimus soolise pensionilõhe kaotamiseks, mille põhjuseks on kuhjunud ebasoodsad asjaolud, mida naised on tööturul kogu oma elu jooksul kogenud; märgib sellega seoses ka asjaolu, et soolist pensionilõhet aitavad ennetada ja leevendada naiste juurdepääs kvaliteetse tööhõivega tööturule, mis toetab karjääri edenemist, nii naiste kui ka meeste töö- ja eraelu parem tasakaal ning soolise segregatsiooni käsitlemine hariduses ja tööhõives; märgib ühtlasi, et tänapäeval siseneb tööturule rohkem ja parema haridusega noori naisi;

2.  juhib tähelepanu sotsiaalpartnerite tähtsale rollile arutelus miinimumpalga küsimuste üle, mille puhul järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, kui tähtis on ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste roll selle tagamisel, et eakamatel oleks juurdepääs põlvkondade suhtes solidaarsele ning meeste ja naiste vahel võrdsele riiklikule pensionile; rõhutab sotsiaalpartneritega nõuetekohase arvestamise tähtsust selliste poliitiliste otsuste tegemisel, mis muudavad pensioniõiguste saamisega seotud peamisi õiguslikke aspekte; kutsub ELi ja liikmesriike üles kehtestama ja rakendama koostöös sotsiaalpartnerite ja soolise võrdõiguslikkuse organisatsioonidega meetmeid soolise palgalõhe kaotamiseks; soovitab liikmesriikidel kaaluda lisaks nimetatud jõupingutustele ka korrapäraste palgauuringute läbiviimist;

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi sooline pensionilõhe on 39 %, mis on soolisest palgalõhest (16 %) enam kui kaks korda suurem, kajastades tööturul valitseva ebavõrdsuse eluaegseid tagajärgi ja mõju naiste õigustele, samuti erinevusi karjääri arengus ja hoolduskohustustes; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 157 kohaselt tagavad liikmesriigid „meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise“ ning et selle põhimõtte elluviimine ja edendamine on ülioluline naiste ja meeste palga- ja pensionilõhede vähendamiseks ning vaesusriski kaotamiseks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema jõupingutusi mitmekordse soo alusel diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemiseks, kindlustama mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamise tööturul ja töökohtadele juurdepääsul ning võtma eelkõige vastu sotsiaalkaitse meetmed tagamaks, et naiste töötasu ja sotsiaalkindlustusõigused, sh pensionid, on kooskõlas sama või võrdväärset tööd tegevate meeste ja naiste töötasu suhtes kehtiva võrdse tasustamise põhimõttega; kutsub liikmesriike üles kehtestama asjakohased meetmed, et piirata naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rikkumisi; on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse tagamine sotsiaalse ja majandusliku heaolu suurendamise kaudu ei ole kasulik mitte ainult naistele, vaid kogu ühiskonnale;

4.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudes liikmesriikides puudub õigus kättesaadavale, taskukohasele ja kvaliteetsele lastehoiule ja pikaajalisele hooldusele ning et paljud naised peavad vähendama oma tööaega, et hoolitseda laste, puudega inimeste ja teiste ülalpeetavate eest; rõhutab vajadust tagada, et naised ja mehed oleksid võrdsed sissetuleku teenijad ja hooldajad, kaotades soolise ebavõrdsuse tasustatud ja tasustamata töö puhul, ning edendada kohustuste, kulude ja hoolduse võrdset jagamist; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele (sotsiaalsetele) üldhuviteenustele ning esitada konkreetsed ettepanekud töö- ja eraelu paremaks ühitamiseks;

5.  rõhutab asjaolu, et sooline pensionilõhe on keerukas nähtus, mis ei piirdu pensionisüsteemide ülesehitusega; rõhutab, et Barcelona lastehoiuteenuste eesmärkide ebapiisav elluviimine liikmesriikide poolt vähendab tõsiselt naiste võimalusi kasutada täiel määral ära nende tööhõivepotentsiaali ning viib seetõttu pensionidega seotud ebavõrdsuseni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima Barcelona eesmärgid tulemuslikult ellu 2020. aastaks, toetama alusharidust ja lastehoidu käsitlevat 2014. aasta kvaliteediraamistikku ning tegelema soolise pensionilõhe algpõhjustega, pakkudes naistele aktiivselt tööturul osalemiseks tuge, suurendades investeeringuid taskukohasesse ja kättesaadavasse lastehoidu ning eakate ja ülalpeetavate hooldusesse, ning arvestama hooldustöö perioode sotsiaalkaitse õiguste arvutamisel;

6.  märgib, et pensionipoliitika tuleks ühendada asjakohase tööturu- ja aktiivsena vananemise poliitikaga, et vähendada soolist palga- ja pensionilõhet; rõhutab sellega seoses rassilisse, etnilisse, usulisse või keelelisse vähemusse kuuluvate naiste kaitsetut seisundit; rõhutab, kui oluline on võidelda sooliste stereotüüpide vastu tööhõives; palub, et liikmesriigid rakendaksid täielikult direktiivi 2006/54/EÜ, mis hõlmab äriühingutele esitatavat nõuet koostada soolist võrdõiguslikkust käsitlevad meetmed, et vältida diskrimineerimist koolitusel ja naiste ametialasel edutamisel, k.a meetmed segregatsiooni kaotamiseks, tasustamissüsteemide väljatöötamine ja naiste karjääri toetamine; kutsub liikmesriike üles rakendama komisjoni soovitusi palga läbipaistvuse, sooliselt neutraalsete ametijuhendite ja tööde liigitamise kohta, ning tõendamiskohustuse ümberpööramist töökohal soolist diskrimineerimist käsitleva süüdistuse korral;

7.  peab taunimisväärseks asjaolu, et osaline tööaeg, üha arvukamad mittevabatahtlikud lühikese tähtajaga töölepingud, väikesemahuline töö ja töötus katkestavad üha rohkem tööelu ja muudavad selle ebastabiilseks; märgib, et naised on meestest sagedamini rahaliselt ebasoodsas seisus seetõttu, et neil esineb rohkem tööstaaži katkestusi, samuti näevad naised nii era- kui ka riiklike pensioniskeemide puhul piisavate maksete tagamiseks sageli rohkem vaeva tööturul vähema osalemise, palgalõhe, katkenud tööstaaži, valdavalt osalise tööajaga töö, töökohtade segregatsiooni ja ebatüüpiliste töölepingute, tasustamata hooldustöö ning selle tõttu, et nad on oma elu jooksul pikki perioode tööturult eemal; rõhutab, kui tähtis on võidelda kaudse diskrimineerimise vastu pensioniskeemides ning mitte ainult tööandjapensioniskeemides, vaid ka riiklikes pensioniskeemides; nõuab keskendumist vajadusele käsitleda soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni madalapalgalistes sektorites; on arvamusel, et palkade tõstmine nendes sektorites, kus on esindatud valdavalt naised, peaks olema nimetatud eesmärgi saavutamiseks soovitatav vahend; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada pensionidega kaetus ebatüüpiliste töölepingutega töötajatele samal tasemel teiste töötajatega;

8.  tuletab meelde, et inimväärne sissetulek pensionieas on ülioluline eakate vaesuse vastu võitlemiseks; rõhutab, et vaesuse feminiseerumine tuleneb mitmest sellisest tegurist nagu sooline palgalõhe, pensionilõhe, hoolduskohustused ja nendega seotud tööstaaži katkestused ning ebapiisavad toetus- ja maksusüsteemid, mis mõjutavad üksikemade majapidamisi; palub liikmesriikidel tagada, et osalise tööajaga töötajatel, töötajatel, keda ohustab töösuhte katkestamine, abistavatel abikaasadel ja töötajatel, kelle tööstaažis on olnud katkestused või perioodid, mil töötati vähem tunde, on õigus inimväärsele pensioniskeemile ilma mis tahes vormis diskrimineerimiseta;

9.  märgib, et tööandja vanaduspensioniskeemid toimivad järjest rohkem kindlustuspõhimõtete kohaselt ja sellega võib kaasneda mitmeid sotsiaalkaitsega seotud puudujääke[2]; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus on selgelt öelnud, et tööandjapensioni skeeme tuleb pidada töötasuks ja et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb seetõttu kohaldada ka nende suhtes;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitmesambaline pensionisüsteem tekitab pensionide osas veelgi suuremat soolist ebavõrdsust[3]; on veendunud, et kolmest sambast esimene peab jääma liikmesriikide pensionisüsteemide keskmesse, ja et seda tuleb edendada ja võimestada, et aidata kaotada pensionide ebavõrdsus ja eelkõige sooline ebavõrdsus; on samuti veendunud, et erapensioniskeemid peaksid jääma vabatahtlikuks võimaluseks; juhib tähelepanu asjaolule, et sooline pensionilõhe on esimeses sambas väikseim ja et selle samba skeemid on osutunud kõige kaasavamaks, ümberjaotamise suhtes kõige õiglasemaks ja koguni kõige tõhusamaks viisiks eakate vaesuse vastu võitlemisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada eelistatavalt riiklikke pensionisüsteeme enne muid pensionisüsteeme, mis võivad suurendada soolist pensionilõhet;

11.  toonitab asjaolu, et kõigil on õigus saada universaalselt kättesaadavat riiklikku pensioni ning tuletab meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 25, milles sätestatakse eakate õigus inimväärsele elule ja iseseisvusele, ja et harta artiklis 34 tunnustatakse õigust pääseda ligi sotsiaalhüvitistele ja kasutada sotsiaalteenuseid, mis tagavad kaitse emaduse, haigestumise, tööõnnetuste, puude, pikaajalisest hooldusest sõltuvaks jäämise, eakuse või töökoha kaotuse korral; osutab riiklike jooksvalt rahastatavate sotsiaalkindlustussüsteemide tähtsusele piisava pensioni tagamisel;

12.  rõhutab, et demograafiliste muutustega ei tohi põhjendada sotsiaalõiguste ja -teenuste vähendamist;

13.  toonitab, kui olulist osa täidab toitjakaotuspension paljude eakate naiste kaitsmisel neid eakate meestega võrreldes rohkem ohustava vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse eest; palub liikmesriikidel reformida vajaduse korral oma toitjakaotus- ja lesepensionide süsteeme, et vältida vallaliste naiste karistamist; kutsub liikmesriike üles uurima komisjoni toetusel, millist mõju avaldavad erinevad toitjakaotuspensionide süsteemid eakate naiste vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele kõrgete lahutuse ja vabaabielus paaride määrade kontekstis, ning kaaluma selliste õigusaktide ettenägemist, mis tagaksid ühised pensioniõigused lahutuse korral;

14.  kordab üleskutset liikmesriikidele kaaluda võimalust võtta töö- ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kaudu kasutusele nn hoolduskrediit – või seda vajaduse korral tugevdada – nii naistele kui ka meestele pensioniõiguste kogumisel arvestatavate võrdväärsete perioodidena, et kaitsta neid, kes teevad katkestuse tööstaažis ülalpeetava või pereliikme mitteametlikuks hooldamiseks, olenemata olukorrast perekonnas ja/või perekonnaseisust; tuletab meelde oma palvet komisjonile esitada ettepanek hoolduspuhkuse direktiivi kohta, mis pakub hooldajatele piisavat tasustamist ja sotsiaalkaitset, ja esitada head tavad pensionitoetuste süsteemide kavandamiseks kõigis liikmesriikides, et ajakohastada ja laiendada seda vahendit kogu ELis, aidates nii kaasa meeste ja naiste vahelise pensionilõhe vähenemisele;

15.  palub, et liikmesriigid näeksid juhul, kui riikliku vanaduspensioni tingimused ei ole täidetud, ette piisava riikliku miinimumpensioni, mis ei sõltu pensionisaaja eelnevast tööelust, ja tagaksid, et nende inimeste puhul, kes võtavad lähedase hooldamise tõttu ametlikku puhkust, arvestataks hooldajaks olemise aeg pensioniõigusliku tööaja hulka; rõhutab, kui oluline on võtta suund pigem individuaalsetele kui tuletatud pensioni- ja sotsiaalhüvitiste õigustele, et vältida perekonnast sõltuvusse jäämist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid asendaksid leibkonnapõhised mudelid ja vastavad sotsiaalkaitseõigused, et tagada üksikisiku õigused ja vähendada sõltuvust partnerist või riigist; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et riikliku miinimumpensioni ja töötatud ajast sõltuva keskmise pensioni vaheline suhe peab olema mõistlik;

16.  kutsub komisjoni üles läbi viima põhjaliku parimate tavade analüüsi, et aidata liikmesriikidel niisugust miinimumpensioni arvutada;

17.  on väga mures, et mõnes liikmesriigis toimunud pensionide külmutamine ja kärpimine tabab kõige rängemalt lühema või katkestustega tööstaažiga inimesi, või neid, kellel on madalam sissetulek; taunib asjaolu, et peamiselt puudutab see naisi; rõhutab, et need meetmed on viinud kaudse diskrimineerimiseni sotsiaalkindlustusõiguste kasutamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et nii meestel kui ka naistel on võimalus saavutada täielik sissemakseperiood, ja ühtlasi tagama kõigi õigused täielikule pensionile, et kaotada pensionilõhe, võideldes soolise diskrimineerimise vastu tööhõives, kohandades haridust ja karjääri kavandamist, parandades töö- ja eraelu tasakaalu ning tõhustades investeeringuid lastehoidu ja eakate hooldusesse; on arvamusel, et toimivate töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade kehtestamine, mis võtaksid arvesse soopõhiseid kutsealaseid riske ja psühhosotsiaalseid riske, investeerimine avalikesse tööturuasutustesse, kes suudaksid juhendada igas vanuses naisi töökoha otsingul, ja paindlike eeskirjade kehtestamine töölt pensionile üleminekuks on samuti oluline;

18.  on seisukohal, et vaja on muuta majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, suurendades investeeringuid ning tõstes palku, et edendada majandusarengut sotsiaalselt kasulikes, keskkonnasäästlikes ja töökohti loovates tegevusvaldkondades, eesmärgiga ületada majandus- ja tööhõivekriis;

19.  osutab asjaolule, et töötuse kõrge määr, millele lisandus finants- ja majanduskriiside mõju, on sundinud paljusid perekondi sõltuma vaid ühest sissetulekust, milleks on paljudel juhtudel eakamate inimeste pension; on veendunud, et inimväärne ühiskond tugineb põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõttele; mõistab põlvkondadevahelise õigluse all kasu ja koormuse ühtlast jaotumist põlvkondade vahel; on seisukohal, et põlvkondade toimiv koostöö rajaneb solidaarsusel ning peab põhinema vastastikusel austusel, vastutusel ja valmidusel üksteist toetada, ilma et see piiraks viimast ja peamist kohustust, mida peavad kandma liikmesriigid;

20.  rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleb rangelt kohaldada ka pensioniküsimustes;

21.  kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid lastele mõeldud teenustesse; kutsub liikmesriike üles tagama taskukohaste, nõuetekohaste ja piisavate kvaliteetsete riiklike teenuste loomist; hoiatab soolist võrdõiguslikkust ohustavate riskide eest, mida põhjustab üleminek sotsiaalkindlustuspensionidelt isiklikult rahastatavatele pensionidele, kuna erapensionisüsteemid põhinevad isiklikel sissemaksetel ning nende puhul ei maksta hüvitist aja eest, mil inimene on hoolitsenud laste või teiste ülalpeetavate sugulaste eest, olnud töötu, haiguspuhkusel või puude tõttu tööturult eemal; juhib tähelepanu asjaolule, et pensionisüsteemi reformides, kus seotakse sotsiaalhüvitised majanduskasvu ning töö- ja finantsturgude olukorraga, keskendutakse ainult makromajanduslikele külgedele ning eiratakse pensionide sotsiaalset eesmärki;

22.  rõhutab, et pensioniskeemide jätkusuutlikkust saab suurendada, tagades naistele võrdväärse juurdepääsu kõigile pensionisammastele; julgustab sellega seoses liikmesriike korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et soodustada ja hõlbustada naiste juurdepääsu teisele ja kolmandale pensionisambale, eriti feminiseerunud sektorites, kus nende omaksvõtmine võib olla aeglane;

23.  on veendunud, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkust on võimalik saavutada, seades esikohale sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise ning võideldes vankumatult maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ettevõtetes;

24.  toonitab, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse puhul tuleb arvesse võtta demograafiliste muutustega seotud probleeme, nagu rahvastiku vananemine, sündimuse määr ning majanduslikult aktiivsete ning pensioniealiste inimeste suhe, kelle olukord sõltub suuresti töötatud aastate arvust ning makstud sissemaksetest;

25.  on veendunud, et erinevused meeste ja naiste keskmises eeldatavas elueas võivad samuti otseselt või kaudselt põhjustada ebasoodsaid olukordi seoses hüvitistega, eriti pensionide puhul; võtab teadmiseks tavapärase suundumuse nõuda liikmesriikidelt pensioniea järkjärgulist tõstmist, mis ei võimalda põlvkondade vahetust ega tasakaalu töö- ja eraelu vahel, eriti kuna madalapalgalisi töid teevad sageli just naised; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma pensionisüsteemides ning hoolduskrediidi ja tuletatud hüvitiste puhul kasutusele sooliselt neutraalsed eluea tariifid, et naised saaksid võrdse panuse eest võrdväärse väljateenitud pensioni, isegi kui nende eeldatav eluiga on meeste omast pikem, ja tagama, et naiste keskmist eeldatavat eluiga ei kasutataks diskrimineerimise ettekäändena, eriti pensioni arvutamisel; osutab asjaolule, et jätkusuutlikkuse teguri kasutamisest, mis seob pensionisuundumusi eluea ja rahvastiku vananemisega, mis võib suurendada rahalist survet riiklikele sotsiaalkindlustussüsteemidele, võiks üle saada muu hulgas majanduspoliitika abil, mis edendab arengut ja tööhõivet uute avaliku sektori investeeringute ja sissetulekute parema ümberjaotamise abil;

26.  kutsub liikmesriike üles tegema kiiremas korras pensionisüsteemide ülesehituses vajalikke muudatusi, et tagada jätkusuutlik sotsiaalkindlustus, arvestades keskmise eeldatava eluea pikenemist ELis;

27.  palub liikmesriikidel kõrvaldada takistused, mis ei võimalda katkestustega tööstaažiga isikutel (kellest enamik on naised) saada piisavat pensioni, näiteks pensioniõiguste saamiseks vajalike osamaksete tegemise aastate miinimumarvu suurendamine või pensionihüvitiste sidumine eluaegsete osamaksetega;

28.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kiireloomulisi meetmeid, et kõrvaldada tegurid, mis takistavad saamast inimväärset pensioni ning mõjutavad eeskätt naisi, noori ja sisserändajaid;

29.  osutab asjaolule, et ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldises märkuses nr 16 (2005) meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi tuuakse esile, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 3 koostoimes pakti artikliga 9 nõutakse muu hulgas, et meeste ja naiste kohustuslik pensioniiga oleks sama ning et mehed ja naised saaksid võrdväärseid pensionihüvitisi nii riiklike kui ka erapensioniskeemide puhul;

30.  juhib tähelepanu asjaolule, et sooline pensionilõhe on erinevate tegurite tagajärg, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama selle lõhe uurimist ning võrreldavate andmete kogumist eesmärgiga luua põhjalikumal teabel põhinev poliitika; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma järelmeetmeid nõukogu 18. juuni 2015. aasta järelduste „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“ põhjal, kaasa arvatud nõue arvestada sotsiaalkaitse õiguste arvutamisel hooldusperioode, investeerida kättesaadavatesse ja taskukohastesse hooldussüsteemidesse, töötada välja soolise pensionilõhe näitajad ja edendada teadusuuringuid selle põhjuste kohta;

31.  kutsub liikmesriike üles kehtestama austavad ja vaesuse vältimist võimaldavad meetmed töötajatele, kes ei saa tervise tõttu töötada kuni seadusliku pensionieani; pooldab ennetähtaegse pensionile jäämise säilitamist nende töötajate puhul, kes töötavad rasketes või ohtlikes tingimustes; on arvamusel, et tööhõivemäärade tõstmine kvaliteetsete töökohtade kaudu võib aidata oluliselt vähendada tulevikus nende inimeste arvu suurenemist, kes ei suuda seadusliku pensionieani töötada, ja seeläbi vähendada vananemisega kaasnevat rahalist koormust;

32.  on väga mures kokkuhoiul põhinevate riigipõhiste soovituste mõju pärast pensioniskeemidele ja nende jätkusuutlikkusele ning juurdepääsu pärast sissemaksepõhistele pensionidele üha arvukamates liikmesriikides, ning riigipõhiste soovituste negatiivse mõju pärast sissetulekute tasemele ja sotsiaalsetele siiretele, mis on vajalikud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks;

33.  kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult mõju, mida riigipõhised soovitused avaldavad kõige haavatavamatele rühmadele, eriti naistele, ning hindama pensioneid käsitlevas 2012. aasta valges raamatus esitatud soovitusi, mille eesmärk on võidelda soolise pensionilõhe põhjustega, kehtestama soolise pensionilõhe ametliku näitaja ning teostama süstemaatilist järelevalvet; nõuab seni esitatud soovituste või võetud meetmete nõuetekohast hindamist ja nende soolise mõju järelevalvet; kutsub komisjoni üles lisama tulemustabeli näitajate sekka soolise pensionilõhe näitaja ning toetama soopõhise statistika arendamist ja teadusuuringute edendamist, et kontrollida ja hinnata paremini pensionireformide mõju naiste jõukusele ja heaolule;

34  kutsub komisjoni üles lisama oma riigipõhistesse soovitustesse, mis käsitlevad liikmesriikide pensionisüsteemide reformimist, konkreetseid soovitusi vajaduse kohta rakendada meetmeid, mis käsitlevad naiste osalemist tööturul, töö- ja eraelu ühitamist, meeste ja naiste tasakaalustatud rolli majapidamise ning laste ja ülalpeetavate eest hoolitsemisel, samuti soovitusi riiklike pensionisüsteemide ülesehituse ning era- ja tööandjapensionide reguleerimise kohta, et vähendada soolist palga- ja pensionilõhet;

35.  palub, et liikmesriigid koguksid soolise tasakaalustamatuse kohta rohkem ja täiustatud andmeid, et probleemi paremini mõista ja töötada seejärel välja sobivad lahendused; kutsub komisjoni üles liikmesriike andmete kogumisel toetama, et need oleksid ELis võrreldavad; palub, et liikmesriigid kõrvaldaksid oma pensionisüsteemidest ja elluviidud reformidest sellised elemendid, mis suurendavad pensionide tasakaalustamatust (eriti soolist tasakaalustamatust, nagu praegune pensionilõhe), võttes arvesse tulevaste pensionireformide soolise võrdõiguslikkuse mõju, ja rakendaksid meetmeid sellise diskrimineerimise kaotamiseks; rõhutab, et igasuguseid pensionidega seotud poliitilisi muudatusi tuleks hinnata nende soolise ebavõrdsuse mõju seisukohast, võrreldes konkreetse analüüsi käigus esitatud muudatuste mõju naistele ja meestele, ning see peaks kuuluma avaliku poliitika kavandamise, koostamise, rakendamise ja hindamise juurde;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid vaataksid läbi emaduse ja isaduse kaitse skeemid, liikudes sellise vanemapuhkuse süsteemi poole, mis põhineks vanemate valikul ja millega kaotataks ainult ühel vanemal lasuv laste toetamise kohustus, mida on enamasti sunnitud täitma naised; märgib siiski, et seda laadi skeem ei saa asendada ainult isadele ja emadele ette nähtud puhkust, vaid need peaksid eksisteerima koos;

37.  rõhutab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste olulist rolli sotsiaalkaitse ja -teenuste valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadlikkust soolise pensionilõhe üldisest teemast poliitikakujundajate, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna seas, ning pakkuma täiendavat abi naiste ja meeste, kuid eriti naiste sihipärase finantskirjaoskuse suurendamise ning teavitamise ja nõustamise vormis, et aidata neil teha õigeid investeerimisotsuseid; märgib, et soolisele pensionilõhele on seni avalikus arutelus vähe tähelepanu pööratud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama teavituskampaaniaid ning parandama pidevalt naiste ja meeste teadmisi pensionide valdkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ja eraldaks piisavad vahendid, et rakendada ELi strateegiat soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	8.12.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 21 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Elena Gentile, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniela Aiuto, Georges Bach, Deirdre Clune, Karima Delli, Tania González Peñas, Edouard Martin, Alex Mayer, Joachim Schuster, Tom Vandenkendelaere, Flavio Zanonato, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	John Stuart Agnew, Adam Gierek, Hannu Takkula

• [1]  Euroopa Parlamendi 19. oktoobri 2010. aasta resolutsioon ebakindlates töösuhetes naiste kohta (ELT C 70E, 8.3.2012, lk 1).
• [2]  http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/conference_sept_2011/dgjustice_oldagepensionspublication3march2011_en.pdf.
• [3]  Euroopa Parlament, poliitikaosakond C, kodanikuõigused ja põhiseadusküsimused (Ludovici: 2016): „The gender pension gap: differences between mothers and women without children“ („Sooline pensionilõhe: erinevused lastega ja lasteta naiste vahel)“, http://www.europarl.europa.eu/supporting-analyses.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 5 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Arne Gericke, Anna Hedh, Filiz Hyusmenova, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, Pina Picierno, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Beatrix von Storch, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Biljana Borzan, Stefan Eck, Constance Le Grip, Edouard Martin, Clare Moody, Julie Ward
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Joëlle Bergeron, Angélique Delahaye, Marian Harkin, Maurice Ponga, Julia Reid, Sven Schulze, Sabine Verheyen, Lambert van Nistelrooij

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17	+
ALDE	Marian Harkin, Filiz Hyusmenova, Angelika Mlinar
ECR	Arne Gericke, Jadwiga Wiśniewska, Jana Žitňanská
EFDD	Joëlle Bergeron
PPE	Angélique Delahaye, Constance Le Grip, Angelika Niebler, Marijana Petir, Maurice Ponga, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lambert van Nistelrooij

5	–
EFDD	Julia Reid, Beatrix von Storch
GUE/NGL	Malin Björk, Stefan Eck, João Pimenta Lopes

13	0
PPE	Anna Záborská
S&D	Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Anna Hedh, Edouard Martin, Clare Moody, Maria Noichl, Pina Picierno, Liliana Rodrigues, Julie Ward
VERTS/ALE	Florent Marcellesi, Terry Reintke, Ernest Urtasun

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu