RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

15.5.2017 - (COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)) - ***I

Eelarvekomisjon
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöörid: José Manuel Fernandes, Udo Bullmann
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)
Arvamuse koostajad (*):
Eva Kaili, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Inés Ayala Sender, transpordi- ja turismikomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

(COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0597),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0375/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. detsembri 2016. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0198/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2016[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Pärast investeerimiskava esitlemist novembris 2014[5] on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud: 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt 2 %, kuid töötuse määr on endiselt kõrgem, kui see oli enne kriisi. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi, kuigi EFSI täielikku mõju majanduskasvule ei ole veel võimalik hinnata. Investeeringute kasv peaks 2016. ja 2017. aastal tasapisi jätkuma, kuid tempo on veel tagasihoidlik ja ikka veel allpool varasemat määra.

(2)  Seda positiivset hoogu tuleks hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada investeeringud, mis jõuaksid ka reaalmajandusse, pikaajaliselt ja jätkusuutlikult. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et jätkata erainvesteeringute kaasamist Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, et avaldada tugevat makromajanduslikku mõju ja luua töökohti.

(3)  1. juunil 2016 avaldas komisjon teatise „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles toodi välja investeerimiskava senised saavutused ja kavandati järgmisi samme, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamine kauemaks, kui algselt ette nähtud kolm aastat, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) komponendi laiendamine olemasolevas raamistikus ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse arendamine.

(4)  EIP grupi hallatav▐ EFSI on kvantitatiivses mõttes saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Turg on võimalustest kinni haaranud ja investeeringud ▌vastu võtnud eriti kiiresti VKEde komponendi puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad ka seetõttu, et fondi kiireks käimalükkamiseks kasutati Euroopa Investeerimisfondi (EIF) olemasolevaid volitusi (InnovFin SMEGi, COSME LGFi ja RCRi volitus). Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti 500 miljoni euro võrra määruse (EL) 2015/1017 olemasolevatest näitajatest lähtudes. Senisest suurem osa rahastamisvahenditest tuleks suunata VKEdele, arvestades, et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur: 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest tuleks kasutada selleks, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

(5)  28. juunil 2016 tõdes Euroopa Ülemkogu, et „Euroopa investeerimiskava, eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.“

(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Püüd täita seda kvantitatiivset eesmärki ei tohiks siiski olla olulisem kui valitud projektide täiendavus. Seetõttu ei soovi komisjon mitte üksnes pikendada EFSI investeerimisperioodi ja suurendada finantssuutlikkust, vaid ka parandada täiendavuse taset. Seaduslik pikendamine ja suurendamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.

(6 a)  EFSI ja selle rakendamise potentsiaali ei ole võimalik täielikult ära kasutada ilma selliste meetmete rakendamiseta, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu, luua soodne ettevõtluskeskkond ja viia ellu sotsiaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikke struktuurireforme. Peale selle on EFSI edu tagamiseks otsustava tähtsusega hästi struktureeritud projektid, mis on osa liikmesriikide tasandi investeerimis- ja arengukavadest. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles toetama suutlikkuse suurendamist jätkusuutlike investeeringute abil, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tagama, et selleks vajalikud haldusstruktuurid oleksid paigas.

(7)  2020. aastale järgnevaks perioodiks peaks komisjon esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel seadusandliku ettepaneku tervikliku investeerimiskava kohta, mille eesmärk on leida liidus valitsevale investeeringute puudujäägile tõhus lahendus. Nimetatud seadusandlik ettepanek peaks põhinema komisjoni aruande järeldustel ning sõltumatu hindamise tulemustel, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2018. Aruandes ja sõltumatul hindamisel tuleks käsitleda ka käesoleva määrusega muudetud määruse (EU) 2015/1017 rakendamist pikendatud EFSI investeerimisperioodi ajal.

(8)  Pikendatud kestuse ja suurendatud finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab, et saavutada Pariisi kliimakonverentsil (COP21) liidu▐ seatud ambitsioonikad eesmärgid ja täita liidu võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 %. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks peaks EFSI toetus kiirteede jaoks olema piiratud era- ja/või avaliku sektori transpordiinvesteeringute toetamisega Ühtekuuluvusfondi riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriüleste transpordiprojektide puhul või juhtudega, mil see on vajalik liiklusohutuse parandamiseks või säilitamiseks, arukate transpordisüsteemide arendamiseks või üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate olemasolevate kiirteede nõuetekohasuse ja terviklikkuse tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, keskkonnahoidliku alternatiivkütuse tanklaid ja elektrisõidukite laadimise süsteeme. Digitaalsektoris ja liidu kõikehõlmava digitaalmajanduse poliitika raames tuleks seada uued digitaaltaristu sihid tagamaks, et ületatakse digitaalne lõhe ja et liit on ülemaailmne teerajaja uuel nn asjade interneti, blokiahela tehnoloogia ning küber- ja võrguturvalisuse ajastul. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid juba vastavad toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.

(8 a)  Pariisi kliimakonverentsil (COP21) seatud sihtmärkide saavutamiseks peaks EFSI juhatus esitama üksikasjalikud suunised ja hindamisvahendid, eelkõige seoses rahastamiskõlblike projektide ja EFSI üldportfelliga, pöörates erilist tähelepanu COP21-le. Kliimaga seotud tegevuste toetamiseks EFSI raames peaks EIP tuginema oma kogemusele kliimavaldkonna kõige olulisema rahastajana ning kasutama rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud meetodeid, et tuvastada kliimaga seotud komponendid ja kulud.

(8 b)  Kultuuri- ja loomesektor mängib Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, näiteks turismi, jaemüüki ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse. EFSI peaks aitama VKEdel täita selles sektoris kapitalipuudujääki ja üldjuhul tegelema projektidega, mille riskiprofiil on kõrgem kui praegustel programmist „Loov Euroopa“ ja tagatisrahastust toetatavatel projektidel.

(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult toimingutele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki või piirkonda (sealhulgas e-taristu või võrgud TEN-T ja TEN-E) peaksid andma selget tunnistust täiendavusest, arvestades nende keerukust ja suurt lisaväärtust liidu jaoks.

(9 a)  Täiendavuskriteeriumi täitmine sõltub piirkonna konkreetsetest majandustingimustest, sest projekt võib tagada täiendavuse ühes piirkonnas, kuid ei pruugi seda teha teises. Seetõttu peaks investeeringute komitee võtma täiendavuse kriteeriumi täitmise hindamisel arvesse piirkondade konkreetseid tingimusi.

(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, milles on kombineeritud tagastamatu toetus ja/või liidu eelarvest eraldatavad rahastamisvahendid,▐ sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetus, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisaväärtust, meelitades ligi täiendavaid vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus. Kuigi komisjon on juba avaldanud selle kohta konkreetsed suunised, tuleks EFSI ja liidu vahendite kombineerimise võimalusi edasi arendada, võttes samas arvesse majanduslikku tõhusust ja finantsvõimenduse piisavust. EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineeritud kasutamine võib aidata EFSI-l saavutada laiemat geograafilist ulatust.

(11)  Selleks et suurendada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust. Kuna EFSI toetusele kvalifitseeruvate projektide suurusele ei peaks olema mingeid piiranguid, ei tohiks takistada väikesemahulistel projektidel taotleda EFSI rahastust. Pigem on vaja lisameetmeid tehnilise abi ja EFSI tutvustusmeetmete suurendamiseks nendes piirkondades.

(11 a)  Investeerimisplatvormid on oluline vahend turutõrgete kõrvaldamiseks, eelkõige mitut projekti ühendava, piirkondliku või temaatilise projekti, sealhulgas energiatõhususe projektide ja piiriüleste projektide rahastamisel. Seetõttu on oluline ergutada partnerlusi riikide tugipankade või finantseerimisasutustega, sealhulgas investeerimisplatvormide loomiseks. Selliste partnerluste raames peaks investeeringute komiteel olema kooskõlas juhatuse asjakohaste suunistega võimalik anda asjakohase osa ELi tagatisest otse investeerimisplatvormidele ning liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ja anda seejärel otsuse tegemise õigus projektide väljavalimise kohta nendele üksustele. Sellisel juhul peaks investeeringute komiteele jääma õigus igal ajal projektide valiku menetluse üle järelevalvet teha, tagamaks, et seda menetlust rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

(11 b)  Võimalus ELi tagatise andmiseks otse investeerimisplatvormidele ning liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ei tohiks kaasa tuua selliste liikmesriikide üldist diskrimineerimist, kes ei ole selliseid üksusi asutanud, samuti ei tohiks see põhjustada geograafilist koondumist.

(12)  Kogu investeerimisperioodi jooksul peaks liit selleks, et võimaldada EFSI-l toetada investeeringuid, andma liidu tagatise (edaspidi „ELi tagatis“), mis ei tohiks mingil juhul ületada 26 000 000 000 eurot, millest kuni 16 000 000 000 eurot peaks olema kättesaadav enne 6. juulit 2018.

(13)  Eeldatakse, et ELi tagatise kombineerimisel EIP eraldatava 7 500 000 000 euroga peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 100 000 000 000 euro ulatuses. EFSI toetatavad 100 000 000 000 eurot peaksid võimaldama teha 2020. aasta lõpuks reaalmajandusse vähemalt 500 000 000 000 euro ulatuses täiendavaid investeeringuid.

(14)  Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest täiendavate investeeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks selleks otstarbeks eraldada mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ülemmäärade piires mittesihtotstarbelisest varust 650 000 000 euro suurune summa, mille peavad iga-aastase eelarvemenetluse raames heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu[6] ▐. Lisaks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest paigutada rahastu toetuse ossa ümber 1 645 797 000 eurot, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga, või muudesse asjakohastesse rahastamisvahenditesse, eelkõige nendesse, mis on ette nähtud energiatõhususe parandamiseks.

(15)  Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.

(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenustele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu, mis on sektori vajaduste ja eripäradega kooskõlas.

(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajad, sealhulgas VKEd, oleksid teadlikud EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust. Selge viide EFSI-le peaks paiknema rahastamislepingul väljapaistval kohal.

(18)  Selleks et suurendada EFSI toimingute läbipaistvust, peaks investeeringute komitee põhjendama nendes otsustes, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks, miks ta leiab, et toimingule tuleks anda ELi tagatis, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Näitajate tulemustabel tuleks avaldada pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist.

(18 a)  Tulemustabelit tuleks ranges vastavuses käesoleva määrusega ning delegeeritud määruse (EL) 2015/1558[7] ja selle lisaga kasutada investeeringute komitee sõltumatu ja läbipaistva hindamisvahendina, et seada prioriteediks ELi tagatise kasutamine toimingute jaoks, millel on paremad näitajad ja lisaväärtus. EIP peaks eelnevalt välja arvutama punktid ja näitajad ning jälgima tulemusi pärast projekti lõpetamist.

(18 b)  Tõhustamaks projektide hindamist, peaks juhatus investeerimissuunised läbi vaatama, et kehtestada tulemustabeli eri kriteeriumide minimaalne alammäär.

(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid. EIP ei tohiks koosõlas liidu õiguse, soovituste ja suunistega kasutada oma toimingute teostamisel maksustamise vältimise struktuure ja eelkõige agressiivse maksuplaneerimise skeeme ega neis osaleda, ega anda raha kasusaajatele, kes selliseid struktuure kasutavad või neis osalevad.

(20)  Lisaks on asjakohane esitada teatavaid tehnilisi selgitusi EFSI juhtimist ning ELi tagatise andmist ja sellega hõlmatud instrumente käsitleva kokkuleppe sisu kohta, sealhulgas vahetuskursi riski katmine teatavates olukordades. EFSI juhtimist ning ELi tagatise andmist käsitlevat kokkulepet EIPga tuleks vastavalt käesolevale määrusele kohandada.

(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja selle tegevuse raames tuleks käsitleda kõiki EFSI rakendamisel esinevaid puudusi. Keskus peaks kaasa aitama sellele, et projektide arendajatel oleks võimalik käivitada ja arendada elujõulisi, jätkusuutlikke ja kvaliteetseid projekte. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki või piirkonda kaasavate projektide ning strateegias „Euroopa 2020“ ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Keskus peaks▐ ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja ennetavalt toetama EIPd▐ projektide algatamisel ja toimingute käivitamisel ning nõudluse soodustamisel, kui see on vajalik. Keskuse tegevus peaks täiendama olemasolevate struktuuride tööd ja vältida tuleks kattumist liikmesriikides pakutavate teenustega. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega. Keskuse puhul peetakse vajalikuks, et ta tagaks vajaduse korral tugeva kohapealse esindatuse, et võimendada kohalikke teadmisi EFSIst ja võtta paremini arvesse kohalikke vajadusi. Keskuse eesmärk peaks olema koostöölepingute sõlmimine riiklike tugipankade või finantseerimisasutustega kõigis liikmesriikides ning vajaduse korral aidata liikmesriike riiklike tugipankade või finantseerimisasutuste loomisel. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks peaks keskuse töötajate arv vastama ülesannetele, mida ta täitma peab.

(21 a)  Turutõrgete ja -lünkadega tegelemiseks, piisavate täiendavate investeeringute tegemise stimuleerimiseks ning EFSI toetatud toimingute geograafilise ja piirkondliku tasakaalu edendamiseks tuleb majanduskasvu, töökohtade ja investeeringute edendamise eesmärgi puhul rakendada integreeritud ja optimeeritud lähenemisviisi. Tasude poliitika peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama.

(21 b)  Määruse (EL) 2015/1017 investeerimiseesmärkide edendamiseks tuleks ergutada segarahastamist koos olemasolevate fondidega, pakkudes piisavaid soodustusi EFSI toimingute rahastamistingimustes, kaasa arvatud tasud.

(22)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 2015/1017 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 2015/1017 muudetakse järgmiselt.

(-1)  Artikli 2 punktis 4 asendatakse alapunkt b järgmisega:

„b)  piiriülesed, mitut riiki hõlmavad, piirkondlikud või makropiirkondlikud platvormid, mis koondavad teatava geograafilise piirkonna projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist, piirkonnast või kolmandast riigist;“

(1)  Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(a)  punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii)   EIP poolt EFSI kaudu antava rahalise toetuse suurus, mis ei ole väiksem kui 7 500 000 000 eurot tagatiste või rahana, ning selle andmise tingimused;“;

(a a)  punktis a asendatakse alapunkt iv järgmisega:

„iv)  ELi tagatise raames toimingutega seotud tasud, mis peavad olema kooskõlas EIP üldise tasude poliitikaga vastavalt käesoleva määruse eesmärgile. Olukorras, kus karmimad majanduslikud ja finantsturutingimused takistaksid elujõulise projekti teostamist, tuleb tagatisega seotud tasusid muuta, et edendada EFSI toetatavate toimingute geograafilist ja piirkondlikku tasakaalu ja tegeleda turutõrgetega;“;

(a b)  punktis b asendatakse alapunkt iii järgmisega:

„iii)  säte, mille kohaselt teeb juhatus otsuseid konsensuse alusel, ning et kui konsensust ei ole võimalik saavutada, teeb juhatus otsuse oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega;“;

(a c)  punktis b asendatakse alapunkt iv järgmisega:

„iv)  tegevdirektori ja tema asetäitja ametissenimetamise kord, nende töötasu ja töötingimused▐ ning nende ametikohal nende asendamise tingimused ja kord ning aruandluse kord, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist;“;

(b)  punktis c asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)   kooskõlas artikliga 11 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas tagatise ulatuse reguleerimine ja eri liiki finantsinstrumentide portfellidele antava tagatise kindlaksmääratud ulatus ning sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise realiseerimise;“

(1 a)  Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus” EFSI toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mida EIP või EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil ei oleks üldse või samas ulatuses saavutatud ilma EFSI toetuseta ajavahemikul, mil on võimalik kasutada ELi tagatist. EFSIst toetatud projektidel, mis toetavad artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärke ning millega püütakse luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, on üldjuhul EIP tavatoimingutega toetatud projektidega võrreldes kõrgem riskiprofiil ning EFSI portfelli üldine riskiprofiil on kõrgem EIP tavapärase investeerimispoliitika kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist toetatud investeeringute portfelli riskiprofiilist.

▐

EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks.

▐

Et paremini kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, millega tagatakse täiendavus ja välditakse samal turul osalejate väljatõrjumist, iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust eelistatavalt, ja kui see on põhjendatud, sellised näitajad nagu allutatus ning muude investoritega võrreldes madalam nõudepositsioon, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid.

▐

Ilma et see mõjutaks nõuet vastata esimeses lõigus sätestatud täiendavuse määratlusele, viitavad järgmised aspektid arvestataval määral täiendavusele:

–  projektid, mis hõlmavad riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõte, eriti kui need projektid paiknevad vähem arenenud ja üleminekupiirkondades;

–  projektid, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi taristut või taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele.

▐“

(2 a)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

  „2 a.  Kooskõlas tasude poliitikaga peab EFSI:

    –  võtma eelistatavalt, ja kui see on põhjendatud, muude investoritega võrreldes madalama nõudepositsiooni, ja tagama, et tema toimingutega seotud tasusid muudetakse, kaasates vajadusel segarahastamist, et võimaldada projektidel maksimeerida finantsvõimendust ja võtta arvesse kohaliku turu tingimusi; ning

    –  tagama, kui see on vajalik EFSI eesmärkide saavutamiseks ning turutõrgete ja investeerimislünkade kõrvaldamiseks, et omakapitaliga seotud toimingute tasude määrad jääksid allapoole sarnaste tehingute turuhindasid.“.

(3)  Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

„EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:“.

(3 a)  Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Piiranguid ei kehtestata niisuguste projektide suurusele, mis kvalifitseeruvad EFSI toetusele EIP või EIFi poolt finantsvahendajate kaudu toimingute tegemiseks. Selle tagamiseks, et EFSI toetus hõlmab ka väikesemahulisi projekte, laiendavad EIP ja EIF liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega koostööd ning edendavad võimalusi, mis tulenevad investeerimisplatvormide loomisest.“

(4)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(-a)  lisatakse järgmine lõige:

„1a.  Kõik EFSI juhtimisstruktuuridega seotud institutsioonid ja organid püüavad tagada kõigis EFSI juhtorganites soolise tasakaalu.“;

(-a a)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Juhatus koosneb viiest liikmest: nendest kolm nimetab komisjon, ühe EIP ja ühe Euroopa Parlament. Juhatus valib oma liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus püüab teha oma otsuseid konsensuse alusel. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, teeb juhatus otsuseid oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.“;

(-a b)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse kohe, kui juhatus on need kinnitanud. Euroopa Parlamenti teavitatakse avaldamisest viivitamatult.“;

(-a c)  lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5. EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase juhtimise ja lõikes 6 osutatud investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest. Lisaks peab tegevdirektor investeeringute komitee töö kohta Euroopa Parlamendile aru andma.“;

(-a d)  lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta liikmena. Juhul kui tegevdirektor ei saa juhatuse koosolekul või osal koosolekust viibida, osaleb seal hääleõiguseta liikmena tegevdirektori asetäitja.“;

(-a e)  lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6. „Avatud ja läbipaistva ning käesoleva määruse sätetega kooskõlas oleva valikumenetluse põhjal valib juhatus välja kandidaadi tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale. Mõlemale makstakse palka liidu üldeelarvest.“;

(a)  lõiget 8 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt e asendatakse järgmisega:

„e)   kliimameetmed, keskkonnakaitse ja -juhtimine;“;

ii)  lisatakse alapunkt l:

„l)   põllumajandus, kalandus ja vesiviljelus;“;

(b)  lõike 10 teine lause asendatakse järgmisega:

„Investeeringute komitee liikmed edastavad juhatusele, tegevdirektorile ja tegevdirektori asetäitjale viivitamata kogu teabe, mis on vajalik huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.“;

(c)  lõikesse 11 lisatakse järgmine lause:

„Tegevdirektori ülesanne on teavitada juhatust▐ rikkumistest, teha ettepanek asjakohaste meetmete kohta ja neid meetmeid rakendada.“;

(d)  lõike 12 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad üksikasjaliku protokollina. Avaldatud otsused sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele, ning selgitust selle kohta, kuidas kasutati käesoleva artikli lõikes 14 osutatud näitajate tulemustabelit, et õigustada ELi tagatise kasutamist.

Tulemustabel on vahend investeeringute komitee jaoks, mis võimaldab tal ELi tagatise kasutamisel eelistada paremate näitajatega ja lisaväärtust loovaid toiminguid. Tulemustabel on avalikult kättesaadav pärast seda, kui projekti suhtes on vastu võetud lõplik otsus. Tundlikku äriteavet ei avaldata.

Tundliku äriteabega seotud otsuste puhul edastab EIP Euroopa Parlamendile kõnealused otsused ning teabe projekti arendajate või finantsvahendajate kohta asjaomase rahastamise lõpetamise kuupäeval või varasemal kuupäeval, kui lõpeb äriteabe tundlikkus. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.

EIP esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igal aastal loetelu investeeringute komitee kõikidest otsustest, millega keelduti ELi tagatise andmisest, ning kokkuvõtte tulemustabeli tulemustest. Loetelu ja kokkuvõtte esitamisel kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.“;

(d a)  lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 23 lõigetega 1–3 ja lõikega 5 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust niisuguse näitajate tulemustabeli kehtestamisega, mida investeeringute komitee peab kasutama, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Sellised delegeeritud õigusaktid valmistatakse ette tihedas dialoogis EIPga.

Tõhustamaks projektide hindamist, vaatab juhatus investeerimissuunised läbi, et kehtestada tulemustabeli eri kriteeriumide minimaalne alammäär.“;

(4 a)  Artikli 8 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)  hõlmavad ühes või mitmes liikmesriigis asutatud või asuvaid üksusi, mis ulatuvad ühte või mitmesse Euroopa naabruspoliitika, sh strateegilise partnerluse, laienemispoliitika, Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kohaldamisalasse jäävasse kolmandasse riiki või mõnesse ülemeremaasse või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või teevad koostööd nendes kolmandates riikides, ülemeremaades või -territooriumidel asuvate üksustega, olenemata sellest, kas neis kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner.“

(5)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(-a)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.   ELi tagatis antakse EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mille on heaks kiitnud artikli 7 lõikes 7 osutatud investeeringute komitee, või rahalisteks vahenditeks või tagatisena EIFile, et teha EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid kooskõlas artikli 11 lõikega 3. Investeeringute komitee võib kooskõlas juhatuse suunistega anda asjakohase osa ELi tagatisest otse investeerimisplatvormidele ning liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ja anda otsuse tegemise õigus projektide väljavalimise kohta nendele üksustele. Investeeringute komiteele jääb igal juhul õigus projektide valiku menetluse üle järelevalvet teha, tagamaks, et seda menetlust rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

Asjaomased toimingud peavad ühilduma liidu poliitikaga ja toetama mis tahes järgmist üldeesmärki:“;

(-a a)  lõike 2 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:

„iii a)  raudteetaristu ja muud raudteeprojektid;“;

(-a b)  lõike 2 punkti e lisatakse järgmised alapunktid:

„i a)   blokiahela tehnoloogia;

i b)  asjade internet;

i c)  küberturvalisus ja võrgukaitsetaristud;“;

(-a c)  lõike 2 punkti g alapunkti ii muudetakse järgmiselt:

„ii)  kultuuri- ja loomemajandus, mille raames kiidetakse kultuuri- ja loomesektorile otstarbekohaste laenude andmiseks heaks sektoripõhised, koostoimes programmiga „Loov Euroopa“ ja tagatisrahastuga rakendatavad rahastamismehhanismid;“;

(-a d)  lõike 2 punkti g alapunkti v muudetakse järgmiselt:

„v)  sotsiaalsed taristud, sotsiaalteenused ning sotsiaal- ja solidaarne majandus;“;

(a)  lõikesse 2 lisatakse punktid h ja i:

„h)   säästev põllumajandus, kalandus, vesiviljelus ning muud biomajanduse ja -tööstuse sektorid;

i)   komisjoni rakendusotsuse 2014/99/EL[8] I lisas loetletud vähem arenenud piirkondade ja II lisas loetletud üleminekupiirkondade puhul muud EIP toetuse saamise tingimustele vastavad teenused ja tööstusharud käesoleva määruse nõuete raames.“;

(b)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Juhatus esitab eelkõige rahastamiskõlblike projektide ja EFSI üldportfelli kohta üksikasjalikud suunised ja hindamisvahendid, pöörates erilist tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgule. Suunistega tagatakse, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest toetatakse vähemalt 40 % ulatuses projektide neid osi, mis toetavad kliimameetmeid ▌.“;

(c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Investeerimisperiood, mille jooksul võidakse anda ELi tagatis käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks, kestab kuni

a)  31. detsembrini 2020 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022;

b)  31. detsembrini 2020 EIF toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022.“;

(d)  lõige 4 jäetakse välja;

(d a)  lisatakse järgmine lõige:

  „4a.  Kui liikmesriigi avaliku sektori asutus asutab investeerimisplatvormi või liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse, mis jagab EFSI eesmärke, teeb EIP selle tugipanga või finantseerimisasutusega koostööd. EIP teeb koostööd ka juba varem asutatud investeerimisplatvormide või liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega, mis jagavad EFSI eesmärke.“;

(d b)  lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

  „Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 7 kohaldamist, võib investeeringute komitee pärast põhjalikku hindamist otsustada investeerimisplatvormi või liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega partnerluse lõpetada.“

(5 a)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

  „1.  Artikli 9 lõike 2 kohaldamisel ja kooskõlas artikliga 11 kasutavad EIP ja vajaduse korral liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused ning investeerimisplatvormid ELi tagatist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud instrumentide riski katmiseks.“

(6)  Artikli 10 lõikes 2 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)  EIP laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid ja mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlad, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks;“.

(7)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  ELi tagatis ei tohi kunagi ületada 26 000 000 000 eurot, millest osa võib vastavalt lõikele 3 eraldada EIP poolt EIFi rahastamiseks või EIFile antavateks tagatisteks. Liidu üldeelarvest ELi tagatise alusel tehtavate netomaksete kogusumma ei tohi ületada 26 000 000 000 eurot ja enne 6. juulit 2018 ei tohi see ületada 16 000 000 000 eurot.“;

(b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Kui EIP rahastab EIFi EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks või annab EIFile selleks tagatisi, antakse ELi tagatisega sellisele rahastamisele või tagatistele täielik tagatis, tingimusel et EIP tagab vähemalt 4 000 000 000 euro ulatuses rahastamise või tagatised ilma ELi tagatiseta, esialgses piirsummas 6 500 000 000 eurot. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib juhatus seda piirsummat vajaduse korral suurendada maksimaalselt 8 000 000 000 euroni, ilma et see kohustaks EIPd samuti rahastamist üle esialgse piirsumma suurendama.“;

(c)  lõikes 6 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)  artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võlainstrumentide puhul põhisumma ja kogu ulatuses intressid ning muud summad, mis kuuluvad EIP-le tasumisele, kuid mida EIP ei ole veel saanud, kuni makseviivituse tekkeni asjaomase rahastamistoimingu puhul kehtinud tingimuste kohaselt; kahju, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, mille puhul pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud; allutatud laenu puhul käsitatakse tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivituse tekkena;

b)  artikli 10 lõike 2 punktis a nimetatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumistest tingitud kahju;“.

(8)  Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.  Lõikes 2 osutatud tagatisfondi rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada vajaminev tase (sihtsumma), mis peegeldaks ELi tagatisega võetud kohustuste summat. Sihtsummaks seatakse 35 % ELi tagatisega võetud kohustuste summast.“;

(b)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.  Alates 1. juulist 2018 esitab komisjon juhul, kui ELi tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi tase allapoole 50 % sihtsummast või võib komisjoni riskihinnangu kohaselt langeda aasta jooksul sellest tasemest allapoole, aruande võimalike erakorraliste meetmete kohta.“;

(c)  lõiked 8, 9 ja 10 asendatakse järgmistega:

„8.   Pärast ELi tagatise realiseerimist kasutatakse sihtsummat ületavat lõike 2 punktide b ja d kohast tagatisfondi rahastamist artiklis 9 sätestatud investeerimisperioodi jooksul ELi tagatise taastamiseks kuni taastamiseni täies mahus.

9.   Lõike 2 punkti c kohast tagatisfondi rahastamist kasutatakse ELi tagatise taastamiseks kuni selle taastamiseni täies mahus.

10.  Juhul kui ELi tagatis on täielikult taastatud kuni summani 26 000 000 000 eurot, kantakse igasugune sihtsummat ületav summa tagatisfondis liidu üldeelarvesse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada.“

(9)  Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Selline tugi hõlmab sihipärase toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimiseks, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks ning vajaduse korral nõu andmist liidu õigusega seotud asjakohastes küsimustes, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära ja vajadusi ning eri sektorites valitsevat olukorda.“;

ii)  teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, digitaalsektori projektide ettevalmistamist ning artikli 5 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud projektide ettevalmistamist.“;

(b)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt c asendatakse järgmisega:

„c)  võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab aktiivselt kaasa II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele, toetades EIPd ning liikmesriikide tugipanku või finantseerimisasutusi eelkõige vähem arenenud ja üleminekupiirkondades toimingute algatamisel ja arendamisel ning soodustades kõikjal, kus vaja, nõudlust EFSI toetuse järele;“;

ii)  punkt e asendatakse järgmisega:

„e)  annab ennetavat tuge ja nõu investeerimisplatvormide, eelkõige piiriüleste ning mitut liikmesriiki ja/või piirkonda hõlmavate ning vajaduse korral kohapeal esindatud makropiirkondlike investeerimisplatvormide loomiseks;“;

ii a)  lisatakse järgmine punkt:

„e a)  kasutab, muu hulgas investeerimisplatvormide kaudu, potentsiaali meelitada ligi ja rahastada väikesemahulisi projekte;”;

iii)  lisatakse punkt f:

„f)  annab halduskoormuse vähendamiseks ja kombineeritud rahastamisallikate kasutamisega seotud praktiliste probleemide lahendamiseks nõu selle kohta, kuidas kombineerida EFSI vahenditega muid liidu rahastamisallikaid (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) ▌.“;

iii a)  lisatakse järgmine punkt:

„f a)  pakub ennetavat tuge artikli 8 esimese lõigu punktis b osutatud toimingute edendamisel ja soodustamisel.“;

(c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.“;

(c a)  lisatakse järgmine lõige:

„5a.  Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutab artikli 16 lõikes 2a osutatud nimekirja, et aidata ennetavalt ja vastavalt vajadusele võimalikel projektide elluviijatel EFSI kaudu rahastamise saamiseks esitatud ettepanekuid edasi arendada.“;

(d)  lõike 6 teine lause asendatakse järgmisega:

„Koostöö Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ning liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse, rahvusvahelise finantseerimisasutuse või samaväärse finantseerimisasutuse või korraldusasutuse, sealhulgas riigisisese nõustajana tegutsevate asutuste vahel võib toimuda lepingulise partnerluse vormis. Euroopa investeerimisnõustamise keskus sõlmib kõikides liikmesriikides asuvate liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega koostöökokkulepped. Liikmesriikides, kus selliseid asutusi ei ole, pakub Euroopa investeerimisnõustamise keskus vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi soovil sellise asutuse asutamisel ennetavat tuge ja nõu.“;

(d a)  lisatakse järgmine lõige:

„6a.  Et aktiivselt tagada kõikjal liidus nõustamisteenuste laialdane geograafiline ulatus ja tulemuslikult suurendada kohalikul tasandil EFSIt puudutavaid teadmisi, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kohalik esindus, et anda kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kel on EFSI alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärk on soodustada teadmiste jõudmist piirkondlikule ja kohalikule tasandile ning keskus tagab piirkondliku ja kohaliku suutlikkuse ja asjatundlikkuse pideva suurenemise.“;

(d b)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.  Liidu üldeelarvest tehakse kättesaadavaks iga-aastane 20 000 000 euro suurune baassumma, millega toetada 31. detsembrini 2020 ▌Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmist lõike 2 kohaselt osutatavate Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenuste eest, mis lisanduvad muude liidu programmide raames juba osutatavatele teenustele, juhul kui neid kulusid ei kaeta lõikes 4 osutatud tasudest ülejäävatest summadest.“

(9 a)  Artikli 16 lõikes 2 asendatakse punkt f järgmisega:

„f)  nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ▌mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma ja iga sellise projekti riskiprofiil;“.

(9 b)  Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„j a)  üksikasjalik teave EFSI raamistikus tehtavatest rahastamis- ja investeerimistoimingutest tulenevate maksude tasumise kohta.“

(9 c)  Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„2a.  EIP esitab iga kuue kuu tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa investeerimisnõustamise keskusele loetelu kõikidest ELi tagatise kasutamiseks tehtud investeerimisettepanekutest, sealhulgas nendest, mis ei kuulu investeeringute komiteele esitatavasse eelvalikusse. Loetelu esitamisel kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.“

(9 d)  Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„5a.  Komisjon koostab investeerimisperioodi lõpus tasude poliitika koondmõju ja asjakohasuse kohta aruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja juhatusele. Aruandes sisalduvaid leide võetakse arvesse.“

(9 e)  Artiklile 16 lisatakse järgmine lõige:

„6 a.  Komisjon esitab aastaaruande, milles esitatakse poliitikavaldkondade kaupa kõigi EFSI kaudu toetust saanud projektide üksikasjad, igast rahastamisallikast tehtud sissemaksete kogusumma ja riskiprofiilid.“

(10)  Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.  Hiljemalt 31. detsembriks 2018 ja 30. juuniks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta.“;

(b)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon esitab uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel tervikliku investeeringute kava kohta seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on leida liidus valitsevale investeeringute puudujäägile tõhus lahendus. Ettepanekus võetakse arvesse järeldusi, mis on tehtud sõltumatut hinnangut sisaldavas 31. detsembri 2018. aasta aruandes, mis tuleb esitada piisavalt vara, et seda oleks sel eesmärgil võimalik arvesse võtta.“;

(b a)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.  Lõikes 6 osutatud aruanne sisaldab hinnangut artikli 7 lõikes 14 ja II lisas osutatud tulemustabeli kasutamise kohta ning eelkõige iga aluse asjakohasuse ning nende vastava osa kohta hinnangus. Kui see on asjakohane ja aruandes esitatud leidudega põhjendatud, lisatakse aruandele ettepanek artikli 7 lõikes 14 osutatud delegeeritud õigusakti läbivaatamise kohta.“

(11)  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

„EIP ja EIF teavitavad või kohustavad finantsvahendajaid teavitama lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, EFSI toetuse olemasolust ning esitama selle teabe rahastamislepingus, eriti VKEde puhul, ja igas EFSI toetust sisaldavas lepingus väljapaistval kohal, millega suurendatakse üldsuse teadlikkust ja parandatakse nähtavust.“

(11 a)  Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele või teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.“

(12)  Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  EIP, EIF ja kõik finantsvahendajad järgivad käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemisel rahapesu ärahoidmist ning terrorismi-, maksupettuse- ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust puudutavaid asjakohaseid standardeid ja kohaldatavaid õigusakte.

  ▌

EIP ega EIF ei kasuta oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgi tavasid, mis ei ole kooskõlas ELi hea maksuhaldustava kriteeriumitega, mis on sätestatud liidu õigusaktides, nõukogu järeldustes, komisjoni teatistes või muus komisjoni ametlikus teadaandes, ega anna raha kasusaajatele, kes selliseid struktuure kasutavad või tavasid järgivad.

  ▌

Eelkõige ei oma EIP ega EIF ärisuhteid majandusüksustega, mis kuuluvad jurisdiktsioonidesse või on asutatud jurisdiktsioonides, kes ei tee liiduga läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud maksustandardite ja liidu õigusaktide kohaldamisel koostööd.

Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtavad EIP ja EIF käesolevas artiklis viidatud nõuded asjaomastesse lepingutesse üle ning nõuavad nende järgimise kohta riigipõhiseid aruandeid. EIP ja EIF avaldavad nimekirja finantsvahendajatest, kellega nad koostööd teevad, ja ajakohastavad seda nimekirja jooksvalt.

Hiljemalt pärast seda, kui koostööst keelduvate jurisdiktsioonide liidu loetelu on vastu võetud, vaatavad EIP ja EIF pärast komisjoni ja sidusrühmadega konsulteerimist poliitika, mida kohaldatakse koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, läbi ja ajakohastavad seda. Pärast seda esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle poliitika rakendamise kohta aruande.“

(13)  Artikli 23 lõikes 2 asendatakse esimese lõigu esimene ja teine lause järgmisega:

„Artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist.“

(14)  II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

▐

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president          eesistuja

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

Lisa

(1)  Punkti 2 muudetakse järgmiselt:

(a)  alapunkti b lisatakse järgmised lõigud:

„EFSI toetus kiirteede jaoks peab olema piiratud avaliku ja/või erasektori transpordiinvesteeringute toetamisega Ühtekuuluvusfondi riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriüleste transpordiprojektide puhul või juhtudega, mil see on vajalik liiklusohutuse parandamiseks või säilitamiseks, arukate transpordisüsteemide arendamiseks või üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate olemasolevate kiirteede nõuetekohasuse ja terviklikkuse tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, keskkonnahoidliku alternatiivkütuse tanklaid ja elektrisõidukite laadimise süsteeme.

EFSI toetust võib anda ka olemasoleva transporditaristu hooldamiseks ja parandamiseks.“;

(b)  alapunktis c asendatakse teine lause järgmisega:

„Seejuures eeldatakse, et EIP pakub EFSI raames rahastamist, et saavutada üldeesmärk, milleks on vähemalt 500 000 000 000 eurot avaliku sektori või erainvesteeringuid, sh rahalised vahendid, mis võetakse artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega seonduvate EFSI toimingute raames kasutusele EIFi ning liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu, ja kuni 3 000 töötajaga üksuste parem juurdepääs rahastamisele.“

(2)  Punkti 3 lisatakse alapunkt d:

„d)     ühe või mitme järgneva omaduse esinemise korral liigitatakse toiming tavaliselt eritegevuseks:

–  allutatus teistele laenuandjatele, sealhulgas riiklikud tugipangad ja erasektori laenuandjad;

–  osalemine riskijagamisvahendites, milles osalemine muudab EIP avatuks kõrgematele riskitasemetele;

–  avatus spetsiifilistele riskidele, nagu katsetamata tehnoloogia, sõltuvus uutest, kogemusteta või suure riskiga vastaspoolest, uudsed finantsstruktuurid või risk EIP, asjaomase sektori või geograafilise piirkonna jaoks;

–  omakapitali tüüpi omadused, nagu tulemuspõhised maksed, või

–  muud tuvastatavad aspektid, mis suurendavad riski vastavalt EIP krediidiriski hindamise põhimõtetele;“.

(2 a)  Punkti 3 lisatakse järgmine alapunkt:

„d a)  täiendavuse hindamisel pööratakse tähelepanu piirkonnapõhistele tingimustele.“

(3)  Punkti 5 lisatakse järgmine lause:

„Tulemustabel avaldatakse pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist ja sellest jäetakse välja tundlik äriteave.“

(4)  Punkti 6 muudetakse järgmiselt:

(a)  alapunkti b muudetakse järgmiselt:

i)  esimeses taandes asendatakse esimene ja teine lause järgmisega:

„Võlaga seotud toimingute puhul viib EIP või EIF läbi tavapärase riskihindamise, mis hõlmab makseviivituse tõenäosuse ja sissenõudmismäära prognoose. Nende näitajate alusel määrab EIP või EIF kindlaks iga toimingu riskimäära.“;

ii)  teises taandes asendatakse esimene lause järgmisega:

„Igale võlatüüpi toimingule määratakse aeg-ajalt muudetava EIP või EIFi laenureitingu süsteemi kohaselt riskiklass (tehingu laenureiting).“;

iii)  kolmandas taandes asendatakse esimene lause järgmisega:

„Projektid peavad olema majanduslikult ja tehniliselt elujõulised ning EIP finantseerimine peab toimuma struktureeritult kooskõlas usaldusväärsete pangandustavadega ning vastavalt kõrgetasemelistele riskijuhtimispõhimõtetele, mis EIP või EIF on kindlaks määranud oma sisesuunistes, mida aeg-ajalt muudetakse.“;

iii a)  neljas taane asendatakse järgmisega:

„Võlatüüpi toodete hinnakujundus toimub vastavalt käesoleva määruse sätetele.“;

(b)  alapunkti c muudetakse järgmiselt:

i)  esimeses taandes asendatakse teine lause järgmisega:

„See, kas toimingut mõjutavad omakapitaliriskid või mitte, määratakse toimingu õiguslikust vormist ja liigendusest olenemata kindlaks EIP või EIFi tavapärase hindamise põhjal.“;

ii)  teises taandes asendatakse esimene lause järgmisega:

„EIP omakapitaliga seotud toiminguid viiakse ellu vastavalt EIP või EIFi sise-eeskirjale ja -korrale.“;

ii a)  kolmas taane asendatakse järgmisega:

„Omakapitaliinvesteeringute hinnakujundus toimub vastavalt käesoleva määruse sätetele.“

(5)  Punkti 7 alapunktist c jäetakse välja sõna „algse“;

(6)  Punkti 8 muudetakse järgmiselt:

(a)  esimese lõigu teises lauses jäetakse välja sõna „algse“;

(b)  alapunkti a esimese lõigu esimeses lauses jäetakse välja sõna „algse“;

(c)  alapunkti b esimeses lauses jäetakse välja sõna „algse“.

• [1]    ELT C 75, 10.3.2017, lk 57.
• [2]    Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [3] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [4]  ELT C 465, 13.12.2016, lk 1.
• [5]   COM(2014) 903 (final).
• [6]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
• [7]    Komisjoni 22. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1558, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/1017, kehtestades ELi tagatise rakendamise eesmärgil näitajate tulemustabeli (ELT L 244, 19.9.2015, lk 20).
• [8]   Komisjoni 18. veebruari 2014. aasta rakendusotsus nr 2014/99/EL, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2014–2020 (ELT L 50, 20.2.2014, lk 22).

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (*) (3.4.2017)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas
(COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

Arvamuse koostaja: Eva Kaili

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Praegune väike majanduskasv ja kriisijärgse Euroopa Liidu taastumine on tootmismahu vähenemise tagajärg, mille on tinginud tehnoloogilise arengu aeglustumine, struktuurinihe madala tootlikkusega sektorite suunas ja kõrged finantsvõimenduse määrad. Seega on kõige olulisem koondada jõud kooskõlastatult, et hoida majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil ära kestva stagnatsiooni oht.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon seab oma pädevuse piires peamiseks prioriteediks energiasektori, telekommunikatsioonisektori, digitehnoloogiate, teadusuuringute ja innovatsiooni, VKEde ja traditsiooniliste tööstusharude optimeerimise. Need sektorid toetavad Euroopa tootlikkuse hädavajalikku elavdamist.

Arvamuse koostaja on veendunud, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond 2.0 (EFSI 2.0) on võimalus Euroopa tootmismahu suurendamiseks ning samuti on see dünaamiline vahend, millel on potentsiaali kujundada ELis ümber praegune investeerimisraamistik, ühtlustades majanduslikku ökosüsteemi, vähendades bürokraatiat ja kõrvaldades ebatõhususe kooskõlastamises ning struktuursed vastuolud.

Ent EFSI ei ole ühtekuuluvuspoliitika vahend. Selle eesmärk on pigem ELi majandussuutlikkuse ergutamine, mis peaks aitama kõigil liikmesriikidel katta investeerimise puudujääki. EFSI on lisaväärtusmehhanism, millega püütakse olemasolevaid rahastamisvahendeid ja rahastuid suurendada ja täiendada, mitte nendega konkureerida. Niisiis on peamine järeldus, et EFSI ei peaks kunagi, ei praegu ega tulevikus asendama ühtekuuluvusfonde ega sarnaseid rahastamisvahendeid.

Oma investeerimissihtides edu saavutamiseks peaks EFSI tugevdama iga liikmesriigi majandusliku potentsiaali teostamist nii geograafiliselt kui ka sektori lõikes. Kahjuks ei ole EFSI veel lahendanud valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse küsimust.

Arvamuse koostaja rõhutab, et EL ei saa majanduskasvu, töökohtade loomist ja jõukust taastada senise suhtumisega. Selleks on vaja keskpikka ja pikaajalist tegevust ning püsivust. See ei ole sprint. See on maraton. EFSI rakendamise eest vastutava kahe peamise institutsioonina peaksid EIP ja komisjon seda hoiakut järgima. Eesmärk ei ole raha võimalikult kiiresti välja maksta. Sisu, täiendavus ja geograafiline ulatus on olulisemad kui fondide ammendamise kiirus.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuses võetakse tähelepanu alla eelkõige energeetika, telekommunikatsiooni, teadusuuringute ja digitehnoloogiate valdkond ja VKEd ning keskendutakse EFSI praegustele nõrkustele, et tegeleda valdkondlike ja geograafiliste turutõrgete kõrvaldamisega ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega, mida peaks nüüd heastama EFSI 2.0.

Eelneva arutluskäigu põhjal teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta EFSI 2.0 alljärgnevalt.

  EIP toetatud projektid peaksid olema täiendavamad. EIP peaks suurendama oma võimekust kiita heaks riskantsemaid projekte, seda nii riskijagamisvahendite kui ka esimese järjekoha kahju tagatiste abil, mis on eriti otstarbekad taristuprojektide puhul.

  Valikumenetluse läbipaistvus ja usaldusväärsus peaksid olema täiendavuse kriteeriumide ja EFSI määruse rakendamise oluline eeltingimus ning neid peaks kaitsma EFSI 2.0.

  Tuleb tagada geograafiline mitmekesisus, tegeledes konkreetselt ELi erinevates osades sarnaste projektide puhul nõutava erineva riskipreemia küsimusega, mis tuleneb liikmesriikide erinevatest riskiprofiilidest.

  Euroopa investeerimiskava kolmas sammas (investeerimiselt takistuste kõrvaldamine) on EFSI eduks vajalik tingimus, kuid seda ei saa kasutada ettekäändena EFSI kehva kasutuselevõtu õigustamiseks, eriti Ühtekuuluvusfondist rahastatavates riikides või teistes liikmesriikides, mis hiljutises finantskriisis rohkem kannatasid.

  Komisjon peaks tegema EIPga tihedat koostööd liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste rolli tugevdamiseks ning finantseerimisasutuste loomiseks liikmesriikides, kus neid ei ole.

  Uue kapitali ligimeelitamiseks peaks komisjon tegema tihedat koostööd ELi finantsjärelevalveasutustega, et võimaldada finantseerimisasutustel rohkem investeerida pikaajalistesse taristuprojektidesse, leevendades vastavaid regulatiivseid piiranguid nende bilansis.

  Stabiilsuse ja kasvu pakti range rakendamine ei tohiks takistada liikmesriikidel EFSI-t kasutada taristusse investeerimisel. Komisjon peaks võtma poliitilisi meetmeid, mis toetavad seda suunda.

  Erilist rõhku peaks panema kasvule suunatud ja töökohti loovatele projektidele äärepoolsetes või vähem arenenud piirkondades.

  Euroopa ühendamise rahastust antavad toetused ja teised sarnased rahastud ei peaks konkureerima EFSIga ega selle turukeskse suunitlusega, millega püütakse kaasata uut kapitali ja mobiliseerida seisvat kapitali. Seega on optimaalne ressursside kombineerimine vajalik ELis investeeringute käivitamise edu tagamiseks. Arvesse peaks võtma õigusraamistikku, mis võimaldab sellist kombineerimist. Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad peaksid seda suunda toetama.

  Laiendama peaks rahvusvahelisi taristuprojekte. Komisjon peaks püüdma ühtlustada regulatiivselt erinevaid liikmesriike. See on vajalik kiirendamaks piiriüleseid projekte või taristuprojekte, millesse on kaasatud kaks või enam liikmesriiki.

  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli tugevdamine ja edendamine on EFSI eduks hädavajalik. See peaks aitama kohalikke asutusi, mittetulundusühinguid ja investoreid, soodustama investeerimisplatvormide loomist, kui need on vajalikud, aitama käivitada eriotstarbelisi ettevõtteid ning avaliku ja erasektori partnerlust, samuti nõustama sidusrühmi innovatiivsete rahastamisallikate valdkonnas, eelkõige taristuprojektide, energiaprojektide ja digitaalsektori projektide puhul.

  Vastavalt Pariisi kliimakonverentsi kohustustele peaks EFSI toetama vähemalt kuni 40 % projektidest, mis toetavad kliimameetmeid, sealhulgas vähemalt 20 % rahastusest peaks kuluma energiatõhususe projektidele. Fossiilkütuseid hõlmavaid projekte tuleb vältida.

  Vastavalt konkurentsieelisele, mis ELil on digitehnoloogiate valdkonnas, peaks EFSI seadma tulevikku suunatud digitaalsektori oma peamiseks rahastamisprioriteediks, eelkõige ühenduvuse võimekust ja taristut, küberturvalisust, võrke, blokiahelaplatvorme, asjade internetti jm arendavad projektid. Prioriseerimist peaks tugevdama nende sektorite eksperdid Euroopa investeerimisnõustamise keskuses ja EIP otsuseid langetavas juhtkonnas.

  EFSI peaks tegelema investeerimise puudujäägiga teadusuuringutes, eelkõige teedrajavates ja kõrgtehnoloogiaks vähese valmisoleku tasemega sektorites, mis arvatavalt määravad ja kujundavad tarbijate nõudlust järgneva 20 aasta jooksul.

  Komisjon ja EIP peaksid koos tegutsema, et teha ennetavalt kindlaks koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid, ning kehtestama selged ja avalikult kättesaadavad kriteeriumid, mis suurendavad EFSI õiguskindlust, tegemata järeleandmisi maksuhaldusega seotud liidu standardites.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  EIP grupi hallatav ja kaastoetatav EFSI on kindlalt saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Turg on investeeringud kiiresti vastu võtnud eriti VKEde komponendi puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad. Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti 500 miljoni euro võrra määruse (EL) nr 2015/1017 olemasolevatest näitajatest lähtudes. Senisest suurem osa rahastamisvahenditest tuleks suunata VKEdele, arvestades, et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur: 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest tuleks suunata sellele, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.	(4)  EFSI rakendamise esimesel perioodil andis fond märkimisväärseid ja julgustavaid tulemusi. Praegu on ikka veel liiga vara, et hinnata EFSI täielikku mõju investeeringute puudujäägi kõrvaldamisele, töötuse kõrge taseme vähendamisele ja hiljutise finantskriisijärgse vähese majanduskasvu määra parandamisele. Praegused andmed näitavad siiski, et on veel arenguruumi eri valdkondades, sealhulgas selles osas, mis puudutab vastastikust täiendavust investeerimiskava teiste sammastega, paremat jaotust liikmesriikide vahel, täiendavust, haldamist ja jätkusuutlikke investeeringute ligimeelitamist, millega edendatakse kliimameetmeid. Samuti on märke selle kohta, et EFSI võib olla maha jäänud sõlmitud tehingute ja väljamaksete poolest vastavalt EIP tehtud hindamisele fondi toimimise kohta kuni 30. juunini 2016. Lisaks on vahendite kasutamine turul olnud kiirem VKEde komponendi raames kui taristu- ja innovatsioonikomponendi raames, kuid see võib olla tingitud projektide erinevast olemusest.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  EFSI kaasab eeldatavasti 2018. aasta keskpaigaks sihtotstarbelised 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Siiski puudub sõltumatu hindamine majanduslike tulemuste ning ESFI ühiskonna ja keskkonnaga seotud mõju kohta. Tuletatakse meelde, et EFSI peamine eesmärk on toetada projekte, mis toovad liidu kodanikele pikaajalist ühiskonna ja keskkonnaga seotud kasu, loovad kvaliteetseid pikaajalisi töökohti ja taristuid.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  28. juunil 2016 tõdes Euroopa Ülemkogu, et „Euroopa investeerimiskava, eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.“	(5)  28. juunil 2016 tõdes Euroopa Ülemkogu, et Euroopa investeerimiskava, eelkõige EFSI on juba andnud konkreetseid tulemusi. Samas püsivad aga geograafilise ja valdkondliku mitmekesisuse ebatõhusus ja tasakaalustamatus. Geograafiliselt oli taristu- ja innovatsioonikomponendi raames 30. juunini 2016 allkirjastatud projektidest 63 % koondunud Ühendkuningriiki, Itaaliasse ja Hispaaniasse ning 91 % oli koondunud EL 15 liikmesriikidesse. VKEde komponendi raames allkirjastatud projektidest oli vastavalt 54 % koondunud Itaaliasse, Prantsusmaale ja Saksamaale ning 93 % EL 15 liikmesriikidesse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata majanduslikult nõrgematele Ida-Euroopa liikmesriikidele, aidates neil ületada praegusi investeerimisraskusi ja tugevdada nende konkurentsivõimet. Arvestades tasakaalustamatust, samuti olemasolevaid finantshäireid, struktuurilisi takistusi, õigusraamistikke ja investorite soovimatust võtta riske, peaks komisjon käivitama ulatuslikke algatusi, et aidata kaasata erasektori investeeringuid ja jätkata vajalike regulatiivsete muutuste tegemist selleks, et võimaldada finantseerimisasutustel kaasata oma portfellidesse rohkem taristuprojekte, sealhulgas VKEde täiendav rahastamine, samal ajal nappe eelarvevahendeid arukalt kasutades. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et olemasolevad struktuursed puudused teatud liikmesriikides ei soodusta teisi liikmesriike EFSI kasutamisel. Sel põhjusel ei tohiks liikmesriigil olla lubatud kasutada EFSI mehhanismist rohkem kui 10 %.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Võttes arvesse saavutatud edu, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.	(6)  Võttes arvesse positiivseid näitajaid, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.	(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas kõrge ja jätkusuutliku tasemega inimkapitali, kvaliteetsete töökohtade loomise (eelkõige noorte jaoks), majanduskasvu ja konkurentsivõime ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning seeläbi liidu kodanike heaolu parandamise seisukohalt olulised. See peaks samuti hõlmama investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab, et saavutada Pariisi kliimakonverentsil liidu seatud ambitsioonikad eesmärgid ja täita liidu 2050. aastaks seatud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 %. Samuti tuleks suuremat tähelepanu pöörata elektriühendusega seotud prioriteetsetele projektidele, energiatõhususe ja ringmajanduse projektidele, eriti kui need parandavad liidu energiavarustuse kindlust, võimaldavad üksikisikutel ja kohalikel kogukondadel ja ühistutel aktiivselt osaleda, ning energiavõrkude kohandamisele ja taastuvenergia tootmisele, salvestamisele ja jaotamisele ning alternatiivsetele energiaallikatele sõidukite jaoks ja ehitussektorile. Seniste andmete põhjal võib järeldada, et laialdase EFSI toetusega energia-, energiatõhususe ja taastuvenergia projektidesse on kaasnenud vastavas mõõtmes EIP investeeringute vähenemine neisse sektoritesse, mis õõnestab seetõttu täiendavuse mõistet. Lisaks tavapärastele EIP investeeringutele tuleks võimaldada ka EFSI rahastatavaid laene. Samamoodi tuleks digitaalsektoris ja liidu kõikehõlmava digitaalmajanduse poliitika raames seada uued digitaaltaristu sihid tagamaks, et ületatakse digitaalne lõhe ja et liit on ülemaailmne teerajaja uuel nn asjade interneti, blokiahela tehnoloogia ning küber- ja võrguturvalisuse ajastul. Peale selle peaks EFSI edu kriteerium olema abi pakkumine poliitikavaldkondadele, kus kärbiti investeeringuid EFSI rahastamise huvides, näiteks teadusuuringutoetused eelkõige tehnoloogilise valmisoleku madala taseme puhul. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele. EFSI toetust ei tohiks kasutada fossiilkütuste projektide, eriti fossiilkütuste taristu ega tuumarajatiste jaoks.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a)  Tuleb märkida, et EIP kasutab oma EFSIst toetatava eritegevuse raames süstemaatiliselt osalemist riskijagamisvahendites oma kaasinvestoritega. Seetõttu peab EIP nimetatud tegevuse raames kohustuslikus korras sekkuma segarahastamise juhtumite korral või muude juhtumite korral, kui see on vajalik ja asjakohane, nn esimese järjekoha kahju tagatise kujul, et tagada EFSI mehhanismi optimaalne täiendavus ning et kasutada rohkem erasektori vahendeid.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b)  Tuleb meelde tuletada, et tehnoloogilise ja teadusliku konkurentsivõime seisukohast juhtiva koha saavutamiseks on maailma suurvõimud taganud endale sõjalis-tööstusliku kompleksi. Seetõttu on äärmiselt vajalik, et liit toimiks samamoodi, eraldades eelkõige EFSI abil ulatuslikke finantsvahendeid, et luua Euroopa kaitsetööstus, mille teadus- ja arendustegevus toob märkimisväärset tsiviil- ja majanduslikku kasu.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.	(9)  Iga projekti puhul tuleks süsteemselt hinnata täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid, see dokumenteerida ja selle kohta aru anda. EIP peaks avaldama analüütilised andmed iga rahastatud projekti kohta, esitades iga projekti eel- ja järelhinnangu koos valikul ja hindamisel kasutatud näitajate ja kriteeriumide üksikasjaliku selgitusega. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Täiendavuse kriteeriumile peaksid olema lisatud ka geograafilised tegurid, nagu kasusaaja päritolu või projekti geograafiline sihtkoht. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki – eriti juhul, kui vähemalt üks liikmesriikidest on Ühtekuuluvusfondist rahastatav riik –, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks. Lisaks tuleks EFSI toetatavaid projekte käsitada täiendavatena ka siis, kui need on pikaajaliselt kasulikud ühiskonnale ja keskkonnale. Koostada tuleks tegevusaruanne selle kohta, kuidas ja mil määral ühiskonna ja keskkonnaga seotud tegureid arvesse võeti.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a)  EIP on juba loonud valiku tooteid, mis hõlbustavad edasist riskide võtmist valdavalt riskijagamisvahendite kaudu koos oma kaasinvestoritega. EIP peaks sekkuma, pakkudes esimese järjekoha kahju tagatisi, et tagada EFSI optimaalne täiendavus ja kaasata rohkem erasektori vahendeid ning kiirendada investeeringuid, eriti taristute valdkonnas.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b)  Projektide rahastamiskõlblikkuse, heakskiitmise ja valiku etappide läbipaistvus on äärmiselt oluline ning peab kajastuma otsuse tegemise protsessi juhtimisstruktuuris. Juhatuse ja investeeringute komitee rolli tuleks täiendavalt selgitada. Nende otsuste tulemused peaksid tagama valikumenetluses täiendavuse ning tuleks avalikustada, mille alusel projekt tagasi lükatakse. Seega on oluline pidevalt kindlustada otsustajate vastutus tagamaks, et määruse (EL) 2015/1017 rakendamisel tekkinud raskusi ei võetaks üle käesolevasse määrusesse. Peale selle peaks komisjon koostama kiiresti eelnevalt kindlaksmääratud, selged, objektiivsed ja avalikkusele kättesaadavad kriteeriumid, mis vähendavad õiguskindlusetust ja parandavad maksuhaldust, eelkõige juhul, kui investeerimistegevus hõlmab üksusi, mis on seotud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega. Läbipaistvus on samuti vajalik metoodikas, mida EIP kasutab, et määrata kindlaks oma EFSI kaudu toimuva finantstegevuse intressimäär. Ülemäärane riigi riskipreemia ei tohiks takistada ebasoodsas olukorras olevatest liikmesriikidest pärit kasusaajate osalemist.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus.	(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus. Arvestades nende vahendite keerukust, peaks Euroopa investeerimisnõustamise keskus andma ka suuniseid rahastamisinstrumentide ja segarahastamise optimaalseks valimiseks. Peale selle peaks Euroopa investeerimisnõustamise keskus kui turukeskne vahend, mis pakub erinevates turusektorites investeerimisnõustamist, andma vajadusel juurdepääsu oma teadmistele ka teistele nõustamisüksustele, kellel on asjakohased eriteadmised spetsiifiliste turusektorite kohta. Edasise koostöö ergutamine Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja teiste nõustamisüksuste vahel on määrava tähtsusega EFSI edu tagamiseks, eelkõige sellistes turuvaldkondades ja -niššides, kus vajatakse suuremat spetsialiseerumist ja põhjalikumat oskusteavet.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a)  EFSI tulemuslikkuse parandamiseks nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil tuleb tugevdada koostööd EIP (mis EFSI juhib) ning riiklike tugipankade või finantseerimisasutuste vahel.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust.	(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust, et tagada projektide tasakaalustatud jaotus liidus, et kõigil liikmesriikidel oleks juurdepääs rahastamisele. Selleks et aidata saavutada liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki ning vähendada piirkondlikke erinevusi, suurendada kvaliteetsete töökohtade arvu ja laiendada liikmesriikide tootmisbaasi, eelkõige finantskriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikides või piirkondades, mille SKP kasv ei ulatu liidu keskmisele tasemele, tuleb parandada EFSI toetuste geograafilist tasakaalu kooskõlas geograafilise mitmekesistamise ja kontsentratsiooni käsitlevate suunistega ja tugevdades Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli. Seda tuleks teha EFSI turukeskset olemust säilitades.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest täiendavate investeeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/20134 loodud Euroopa ühendamise rahastu olemasolevast rahastamispaketist assigneeringuid ümber paigutada. Lisaks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest paigutada rahastu toetuse ossa ümber 1 145 797 000 eurot, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga, või muudesse asjakohastesse rahastamisvahenditesse, eelkõige nendesse, mis on ette nähtud energiatõhususe parandamiseks.	(14)  Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest täiendavate investeeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks ELi tagatisfondi sihtmäära sobiva kohandamisega luua võimalus rahastamist vajaduse korral suurendada, ilma et tekiks vajadust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1316/20134 ja (EL) nr 1291/20135 loodud Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ olemasoleva rahastamispaketi niigi nappe assigneeringuid komisjoni koostatud hinnangu kohaselt vähendada. Lisaks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest paigutada rahastu toetuse ossa ümber 1 145 797 000 eurot, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga, või muudesse asjakohastesse rahastamisvahenditesse, eelkõige nendesse, mis on ette nähtud energiatõhususe parandamiseks.
__________________	__________________
4 Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).	4 Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
	4a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ, EMPs kohaldatav tekst (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15)  Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.	(15)  Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 32 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a)  Äärmiselt tähtis on hinnata, kas ja mil määral ei lase stabiilsuse ja kasvu pakti range rakendamine mõningatel liikmesriikidel, eelkõige neil, kes hiljutises finantskriisis kõige rohkem kannatasid, osaleda EFSIs ei otseselt ega ka kaudselt, üksikprojektide ja investeerimisplatvormide avalikest vahenditest rahastamise kaudu. Samuti on oluline uurida, kas liikmesriikide ja piirkondlike või kohalike ametiasutuste otseste ja kaudsete panuste käsitlemine ühekordsetena stabiilsuse ja kasvu pakti raames toob kaasa rohkem töökohti ja majanduskasvu. Need meetmed toetavad liikmesriike kohaliku majanduskasvu kindlustamiseks vajalike reformide elluviimisel.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 b)  Samuti tuleb märkida, et EFSI on rahastamismehhanism, mis on loodud olemasolevatele rahastamisvahenditele, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa ühendamise rahastu, väärtuse lisamiseks, mitte nendega konkureerimiseks. Lisaks tuleks EFSI edasiseks laiendamiseks pärast käesolevat mitmeaastast finantsraamistikku leida muid alternatiivseid rahastamisallikaid kui need, mis on esitatud määruses (EL) nr 1291/2013, arvestades, et liidu juhtpositsioon teaduse, uuringute ja avastuste valdkonnas maailmas on ohus. Sellest tulenevalt ei tohiks EFSI asendada (või osaliselt asendada) olemasolevaid ühtekuuluvus- ja struktuurifonde ja sarnaseid rahastuid või ohustada ja vähendada nende olulisust.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu.	(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada lisavahenditega ja samuti suurendada investeerimisnõustamise keskuse suutlikkust VKEde toetamisel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.	(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas idufirmasid ja VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust. EFSI logo peaks paiknema rahastamislepingul väljapaistval kohal, eriti VKEde puhul, et suurendada EFSI kui liidu algatuse nähtavust.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.	(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamise kaudu ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki või piiriäärseid alasid kaasavate tõeliselt täiendavate ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel ja nende koondamisel, suurendades oma kohalolekut piiratud suutlikkusega, kuid suure investeerimispotentsiaaliga riikides. Rahastamist tuleks suurendada selleks, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus saaks rajada bürood, mis toimivad detsentraliseeritud piirkondlike tehnilise abi klastritena, ning tagada, et teabematerjalid oleksid kättesaadavad kõikide liikmesriikide keeltes. Samuti tuleks arvesse võtta liikmesriikide eripärasid, nagu finantsturu küpsus, keeruliste rahastamisvahendite kasutamise piiratud kogemus ning projektide arendamise ja elluviimisega seonduvad konkreetsed takistused. Samuti peaks keskus tegema aktiivselt koostööd loodud riiklike tugipankade või finantseerimisasutustega ja komisjoniga, et aidata liikmesriike riiklike tugipankade loomisel, valdkondlike, temaatiliste või piirkondlike investeerimisplatvormide loomisel ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega ning teavitama vastavatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest, millest need fondid peavad kinni pidama.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a)  Positiivseks tuleks pidada võimalust, et teatavat EFSI toetust pakutakse rahastatud projektides osalemise vormis. Kuna selline võimalus on olemas, on asjakohane kasutada sellist süsteemi rahastamist taotlevate avaliku sektori projektide puhul.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22)  Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 2015/1017 vastavalt muuta,	(22)  Seepärast tuleks määrust (EL) 2015/1017 vastavalt muuta,
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Turutõrgete kõrvaldamise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid. EFSI poolt toetatava EIP eritegevusega tõhustatakse majandusliku ja finantsilise ebatõhususe ja turutõrgete kõrvaldamist ning mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, sealhulgas liikmesriikide eri investeerimisvõime ja nende erinevad riskipreemiad, vastuolude võimendumine, investeerimise vähene mitmekordistav mõju, keerulised rahvusvahelised ja piiriülesed projektid ning soovimatus võtta riske, eelkõige teadusuuringute, innovatsiooni, uute tehnoloogiate ning nii olemasolevate kui ka uute taristute valdkonnas.   Seetõttu iseloomustavad seda eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, esimese järjekoha kahju tagatis juhul, kui seda kombineeritakse liidu ja/või riiklike eelarvevahenditega, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid. EFSI suurendab projektide ja lõplike kasusaajate arvu ning potentsiaalset võimendavat mõju. EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks. EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte ei saa EFSIst toetada, välja arvatud juhul, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks ning eeldusel, et neid projekte ei saa rahastada parematel tingimustel muudest rahastamisallikatest. EFSI toetatavaid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena. EFSI võib toetada projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, tingimusel et projektid pakuvad täiendavust.   Täiendavus seotakse ka projektide uuenduslikkuse ja pikaajalise kasulikkusega ühiskonnale ja keskkonnale ning projektide potentsiaalselt pikemaajaliste ja suurema riskiastmega rahastamisvajadustega.   Selleks et jõuda paremini sektoriteni, mille rahastamisvajadust eraturg ei suuda piisaval määral rahuldada ning kus toimingute laad ja suurus ja laenunõuded tähendavad, et ei ole võimalik pääseda rahastamisele juurde EIP tavapärase tegevuse raames, peaks EFSI toetama ka liidu raamprogrammides ette nähtud sektoripõhiseid rahastamismehhanisme, eelkõige kultuuri- ja loomesektoris, näiteks programmi „Loov Euroopa“ tagatisrahastut, andes tagatised nende mehhanismide täiendamiseks ja kiireks rakendamiseks.   Kui EFSI on kombineeritud teiste vahenditega, näiteks Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020“ või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, kohaldatakse täiendavuse kriteeriume ning EFSI katab suurima riskiga osamakse. Siiski ei asenda EFSI kaudu rahastamine toetusi liidu rahalistest vahenditest, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020” raames.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:   „2 a.  Sel eesmärgil ning et tagada, et täiendavuse kriteeriumid hõlmaksid enamat kui vaid finants- ja riskimuutujaid, hindab EFSI iga toetatava projekti tulemusi seoses keskkonna ja ühiskonnaga.”
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:   „Investeeringute komitee tagab, et kõik ELi tagatise saanud projektid toetavad sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust kõikjal liidus.“
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – punkt a – alapunkt -i (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt d
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -i)   punkt d asendatakse järgmisega: d)   info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristud; „d)  info-, küberturvalisuse, võrkude, blokiahela ja kommunikatsioonitehnoloogia taristud;“
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – punkt a – alapunkt i a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt f
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   i a)  alapunkt f asendatakse järgmisega: f)  haridus ja koolitus; „f)   inimkapitali areng, haridus ja koolitus;“
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – punkt a – alapunkt -ii (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt h
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -ii)  punkt h asendatakse järgmisega: h)   VKEd; „h)   idufirmad ja VKEd;“
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – punkt a – alapunkt ii a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt l a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   ii a)  Lisatakse järgmine punkt:   “l a)  kaitse.“
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 12 – lõik 2 – teine lause
Kehtiv tekst Muudatusettepanek Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele. Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks koos üksikasjaliku protokolliga ning need sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Oma ettepanekus tähtsustab investeeringute komitee rohkem tööhõivet ja jätkusuutlikkust. Avaldatavad materjalid ei sisalda tundlikku äriteavet. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele. Juhatus peab iga EFSI raames heakskiidetud projekti täiendavuse kohta esitama tõendatud ja kontrollitavad põhjendused. Üksikprojektide täiendavuse hindamine on üksikasjalik, eelkõige seoses turutõrgetega, mille kõrvaldamine on EFSI eesmärk.   Tulemustabel toimib iga EFSI projekti puhul prioriteetide seadmise vahendina ja on avalikult kättesaadav ka pärast ELi tagatist taotlevate projektide hindamist. Lisaks kasutab investeeringute komitee näitajate tulemustabelit, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine ning et seada prioriteediks ELi tagatise kasutamine toimingute jaoks, millel on paremad näitajad ja täiendavus.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e – alapunktid i a kuni i c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (a a) artikli 9 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:   „i a) blokiahela tehnoloogia;   i b) asjade internet;   i c) küberturvalisus ja võrgukaitse taristud;“
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:   „i a)  toetus liidu algatustele kaitsesektoris, eelkõige alljärgneva kaudu:   i)  teadus- ja arendustegevus liidu tasandil;   ii)  liidu kaitsevõime arendamine;   iii)  kaitsevaldkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.“;
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1 a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente, kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid. ESFI juhatus ja investeeringute komitee tagavad, et iga toetatav projekt on kooskõlas määruses sätestatud kriteeriumidega ja aitab saavutada liidu kliimaeesmärke ja edendab selle üleminekut jätkusuutlikkusele. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses eraldatakse otseselt Pariisi kliimakonverentsi kohustusi täitvatele projektidele ja ELi 2050. aasta kohustustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 %. Lisaks toetatakse EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 20 % ulatuses energiatõhususe projekte, käsitledes prioriteedina väikesemahulisi uuenduslikke projekte ehitussektoris, pöörates erilist tähelepanu projektidele, millega vähendatakse sotsiaalset ebavõrdsust ja kütteostuvõimetust. See arvestus ei hõlma VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks eraldatavaid EFSI rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 7 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkust ja elluviimist käsitlevad nõuded ei piira nimetatud pakti ennetusliku ja parandusliku osa tõttu liikmesriikide osalemist EFSIs. Seega selleks, et täita EFSI eesmärki luua töökohti ja majanduskasvu, kui liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kaasrahastavad EFSI toetatud üksikprojekte, loetakse nende osalust stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühekordseks panuseks.
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 12 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „5.  Lõikes 2 osutatud tagatisfondi rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada vajaminev tase (sihtsumma), mis peegeldaks ELi tagatisega võetud kohustuste summat. Sihtsummaks seatakse 35 % ELi tagatisega võetud kohustuste summast.“; „5.  Lõikes 2 osutatud tagatisfondi rahastamist kasutatakse selleks, et saavutada vajaminev tase (sihtsumma), mis peegeldaks ELi tagatisega võetud kohustuste summat. Sihtsummaks seatakse 32 % ELi tagatisega võetud kohustuste summast.“;
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt ii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, digitaalsektori projektide ettevalmistamist ning artikli 5 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud projektide ettevalmistamist.“; „Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, ulatuslike piiriüleste projektide, teadusuuringute ja innovatsiooni projektide, näiteks digitaal- ja telekommunikatsioonisektori projektide ettevalmistamist ning artikli 5 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud projektide ettevalmistamist.“;
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek     „c)  võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel;“ „c)  võimendab kohalikke ja piirkondlikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd ja projektide arendajaid toimingute algatamisel ja koondamisel;“
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt b – alapunkt ii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks;“ „e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks, kui see on vajalik. Investeerimisplatvormid on oluline vahend turutõrgete kõrvaldamiseks, eelkõige mitme piirkondliku või temaatilise projekti, sealhulgas energiatõhususe projektide ja piiriüleste projektide rahastamisel. Kuna investeerimisplatvormide loomine liidus ei ole vastavuses turu tegelike vajadustega, pööratakse täiendavat tähelepanu investeerimisplatvormide ulatuse ja kasutuse laiendamisele, et võimaldada väikeste projektide tõhusat koondamist;“
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt b – alapunkt iii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek     „f)  annab nõu muude liidu rahastamisallikate (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) kombineerimiseks EFSI vahenditega; „f)  annab nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (muu hulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) ja Euroopa ühendamise rahastu, hõlbustades seeläbi liidu erinevate vajalike vahendite optimaalset segarahastamist. Seda tehakse viisil, mis ei pärsiks huvi kaasata ja mobiliseerida uut või seisvat kapitali;“
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt b – alapunkt iii a Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   iii a)  Lisatakse järgmine punkt: „ f a) annab nõu kaht või mitut liikmesriiki hõlmavate projektide puhul ning toetab eriotstarbeliste rahastamisvahendite või muude ajutiste organite, sealhulgas detsentraliseeritud tehnilise abi klastrite loomist konkreetsete sektorite ja/või piirkondade vajaduste paremaks rahuldamiseks, näiteks energiatõhususe projektid Kagu-Euroopa liikmesriikides. Annab nõu ka rahvusvaheliste, piirkondlike, piirkondadevaheliste ja piiriüleste projektide puhul, samuti vahendite võimalikuks kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega, sealhulgas need vahendid, mis hõlmavad liidu territoriaalset koostööd;”
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt b – alapunkt iii b (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   iii b)  Lisatakse järgmine punkt:   „f b) annab täiendavat toetust liikmesriikidele, kelle finants- ja kapitaliturud on hiljutise finantskriisi tõttu suurt kahju kannatanud ning kes on seetõttu silmitsi märkimisväärse investeerimise puudujäägiga strateegilistes sektorites, mis looks pikas perspektiivis konkurentsieeliseid, sealhulgas riskantsed ja vähem arendatud teadus- ja innovatsiooniprojektid.”
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.“; „5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi ja teha nendega koostööd.“;
Muudatusettepanek    43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt d a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 7
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (d a)  lõige 7 asendatakse järgmisega: „7.  Liit toetab 31. detsembrini 2020 igal aastal kuni 20 000 000 euroga Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmist lõike 2 kohaselt osutatavate Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenuste eest, mis lisanduvad muude liidu programmide raames juba osutatavatele teenustele, juhul kui neid kulusid ei kaeta lõikes 4 osutatud tasudest ülejäävatest summadest.“ „7.  Liit toetab 31. detsembrini 2020 igal aastal vajaliku summaga, kuid vähemalt 20 000 000 euroga Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmist, et keskusel oleks võimalik täita oma ülesandeid ja tõhustada lõike 2 kohaselt osutatavaid teenuseid, mis lisanduvad muude liidu programmide raames juba osutatavatele teenustele, juhul kui neid kulusid ei kaeta lõikes 4 osutatud tasudest ülejäävatest summadest.“
Muudatusettepanek    44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 18 – lõiked 7 ja 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b)  lõiked 7 ja 8 jäetakse välja. välja jäetud
Muudatusettepanek    45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 11 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikli 19 – lõik 1 a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EIP ja EIF teavitavad või kohustavad finantsvahendajaid teavitama lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, EFSI toetuse olemasolust. EIP ja EIF teavitavad või kohustavad finantsvahendajaid teavitama lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, EFSI toetuse olemasolust ning esitama selle teabe väljapaistval kohal rahastamislepingus, eriti VKEde puhul, ja igas EFSI toetust sisaldavas lepingus, suurendades nii üldsuse teadlikkust ja parandades nähtavust.
Muudatusettepanek    46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon annab vajaduse korral üksikasjalikke juhiseid.“; Komisjon annab vajaduse korral üksikasjalikke juhiseid. Peale selle vastutab komisjon standardkriteeriumide ja määratluste kindlaksmääramise eest, et tagada maksuhaldusega seotud küsimuste läbipaistvus. Lisaks esitab komisjon kord aastas aruande, milles on poliitikavaldkondade kaupa loetletud kõigi EFSI kaudu liidu toetust saanud projektide üksikasjad, sealhulgas igast rahastamisallikast tehtud sissemaksete kogusumma ja riskiprofiilid. EIP kohaldab samuti oma rahastamis- ja investeerimistehingutes liidu õiguses finantssüsteemide rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise vältimiseks sätestatud põhimõtteid ja standardeid, sealhulgas nõuet võtta asjakohasel juhul mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks kasusaavad omanikud.“;
Muudatusettepanek    47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 1316/2013 Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b)  telekommunikatsioonisektor: 1 091 602 000 eurot; b)  telekommunikatsioonisektor: 1 141 602 000 eurot;
Muudatusettepanek    48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 1316/2013 Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c)  energiasektor: 5 005 075 000 eurot. c)  energiasektor: 5 350 075 000 eurot.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine
Viited	COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.10.2016	ECON 3.10.2016
Arvamuse esitaja        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 3.10.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Eva Kaili 16.11.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Vastuvõtmise kuupäev	3.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 13 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Rebecca Harms, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Rosa D’Amato, Françoise Grossetête, Barbara Kudrycka, Marian-Jean Marinescu, Victor Negrescu, Sofia Sakorafa, Davor Škrlec, Theodor Dumitru Stolojan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	György Hölvényi, Julia Reda

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Edward Czesak, Ashley Fox, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský
PPE	Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Françoise Grossetête, György Hölvényi, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Barbara Kudrycka, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Angelika Niebler, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Theodor Dumitru Stolojan, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská
S&D	José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Victor Negrescu, Dan Nica, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

13	–
ALDE	Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck
EFDD	Rosa D'Amato, Dario Tamburrano
ENF	Jean-Luc Schaffhauser
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Sofia Sakorafa, Neoklis Sylikiotis
PPE	Herbert Reul

6	0
GUE/NGL	Jaromír Kohlíček
Verts/ALE	Reinhard Bütikofer, Rebecca Harms, Julia Reda, Michel Reimon, Davor Škrlec

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (*) (28.3.2017)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas
(COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

Arvamuse koostaja: Inés Ayala Sender (*)

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Komisjoni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teise etapi (EFSI II) ettepaneku eesmärk on EFSI kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine. Ettepanekule on lisatud komisjoni koostatud hinnang ELi eelarvetagatise kasutamisele alates EFSI tegevuse algusest 2015. aasta juulis. Euroopa Kontrollikoda avaldas arvamuse pealkirjaga „Varajane ettepanek EFSI kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks“ (Euroopa Kontrollikoja arvamus 2/2016).

Võttes arvesse ELi transpordipoliitika eesmärke ja EFSI panust nende täitmisse, leiab raportöör, et erilist muret tekitavad ettepaneku järgmised osad, millele tulekski käesolevas arvamuses keskenduda:

•  EFSI kestuse pikendamine kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni ning investeerimissihi tõstmine 500 miljardile eurole (EFSI I: 315 mld), sealhulgas

•  ELi tagatise suurendamine 26 miljardi euroni (EFSI I: 16 mld) ning ELi tagatisfondi vahendite sihtmäära viimine 35 %-le ELi tagatiskohustuste kogumahust (EFSI I: 50 %), mida osaliselt rahastatakse

•  täiendavate vahendite ülekandmisega Euroopa ühendamise rahastust, vähendades viimase transpordisektori vahendeid 155 miljoni euro ning energiasektori vahendeid 345 miljoni euro võrra;

•  projektide (millega püütakse leevendada turutõrkeid või mitte just optimaalseid investeerimistingimusi) täiendavusnõuete karmistamine nii, et taristu- ja innovatsioonikomponendi projektid peaksid hõlmama kaht või mitut liikmesriiki;

•  suurema tähelepanu pööramine Pariisi kliimakonverentsi kliimapoliitika eesmärke täita aitavatele projektidele, eraldades neile projektidele vähemalt 40 % taristu- ja innovatsioonikomponentidele ette nähtud EFSI rahastamisest;

•  EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks;

•  mitut liikmesriiki hõlmavatele projektidele antava tehnilise abi parandamine, kombineerides EFSIt teiste ELi rahastamisallikatega (näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) ning soodustades EFSI geograafilist ja valdkondlikku mitmekesistamist.

Raportööri arvates peaks EFSIst saama tulemuslik abivahend täiendavate investeeringute ja töökohtade tekitamiseks transporditaristu ja liikuvuse valdkonnas. Senised (piiratud) kogemused näitavad aga, et fondi potentsiaali paremaks võimendamiseks transpordisektoris tuleb võtta lisameetmeid. Kuna praegu on transpordivaldkonna projektide maht vaid 11 miljardit eurot (8 % kõigist EFSI rahastatud projektidest), on veel piisavalt võimalusi fondi liikmesriikidele, piirkondlikele ja kohalikele üksustele ning projektijuhtidele atraktiivsemaks muuta, seda nii rahastamise, toetuskõlblikkuskriteeriumite kui ka tehnilise abi osas.

EFSI võib anda transpordi valdkonnas lisaväärtust juhul, kui see eduka ja taotlustega ülekoormatud Euroopa ühendamise rahastuga mitte ei võistle, vaid seda täiendab. Euroopa ühendamise rahastust rahastatakse üleeuroopalist transpordivõrku vastavalt kaasseadusandjate poolt läbi vaadatud ja kooskõlastatud, sidusatele ja pikaajalistele prioriteetidele. Raportöör ei toeta EFSI II jaoks täiendavate rahaliste vahendite eraldamist ning tuletab meelde, et juba EFSI esimeses etapis suunati sinna ümber 4 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ vahendeid. Täiendavad kärped ei ole tõepoolest vajalikud: komisjoni koostatud EFSI hindamisest nähtub, et ELi tagatise sihtmäära võiks hoopiski veidi korrigeerida. Kui EFSI I sihtmääraks ei oleks valitud 50 %, poleks algusest peale tulnud Euroopa ühendamise rahastu vahendeid nii palju kärpida. Ning enne, kui komisjon teeb otsused EFSI tegevuse jätkamise või muutmise kohta, peaks ta teostama EFSI tegevuse täiemahulise hindamise ning täitma ka kõik hindamise tulemustest ilmnevad õiguslikud kohustused, nagu kaasseadusandjad sätestasid EFSI I määruses.

Kõike seda arvestades teeb raportöör ettepaneku teha komisjoni EFSI II ettepanekus järgmised muudatused:

•  säilitada Euroopa ühendamise rahastu ja selle transpordi komponendi rahastamispakett praeguses mahus;

•  korrigeerida ELi tagatisfondi vahendite sihtmäära 32 %ni ELi tagatiskohustuste kogumahust;

•  täiendavusnõuded peaksid hõlmama keerukaid rahvusvahelisi ja piiriüleseid projekte, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi poolt määratletud tähtsamaid koridore ja muid põhivõrgustiku osi, selleks et stimuleerida lõpule viima selliseid üleeuroopalise transpordivõrgu projekte, mida Euroopa ühendamise rahastu vahendite piiratuse tõttu ei oleks muidu ellu viidud.

•  20 % ELi tagatise kasutamisest tuleks reserveerida transpordi jaoks ning samas püüda täita ka kliimapoliitika eesmärke;

•  liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste osalemist EFSI projektides või rahastamisvahendites tuleks käsitleda nn ühekordsete panustena ja vastavad summad tuleks liikmesriikidelt eeldatavatest struktuursetest eelarvelistest kohustustest maha arvestada;

•  piiriüleste ja rahvusvaheliste projektide hõlbustamiseks tuleks Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused lugeda ELi tagatise jaoks toetuskõlblikeks üksusteks;

•  EFSI toetust kiirteedele peaks saama anda üleeuroopalise transpordivõrgu ja transpordipoliitika eesmärkidega kooskõlas olevatele projektidele (nt projektid liiklusohutuse parandamiseks, arukate transpordisüsteemide arendamiseks, üleeuroopalise transpordivõrgu maanteede korrashoiuks);

•  tuleks tugevdada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli piirkondlike omavalitsuste ja projektijuhtide nõustamisel, sh piiriüleste ja rahvusvaheliste ning EFSI ja Euroopa ühendamise rahastu poolset segarahastamist edendavate projektide korral;

•  tuleb säilitada artikli 18 lõiked 7 ja 8, mille kohaselt EFSI tulevik selgub sõltumatu hindamise tulemuste põhjal.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek   1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a)  On vaja teha pingutusi, et suurendada investeeringuid, tagades selleks suurema läbipaistvuse ja parema meediakajastuse, andes tehnilist abi projekti kõikides etappides ja ergutades rahalisi vahendeid arukamalt kasutama.
Muudatusettepanek   2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.	(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti, turismi ning digitaliseerimisse. Lisaks tuleks tegeleda liigse kontsentreeritusega teatavates poliitikavaldkondades, aga ka investeeringute geograafilise tasakaalustamatusega, et aidata kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ja ära hoida ebavõrdsuse suurenemist eri piirkondade ja liikmesriikide vahel. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetus kiirteede jaoks peaks olema piiratud, et toetada era- või avaliku sektori transpordiinvesteeringuid Ühtekuuluvusfondi riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriüleste transpordiprojektide puhul või kui see on vajalik liiklusohutuse parandamiseks või säilitamiseks, arukate transpordisüsteemide arendamiseks või üleeuroopalise transpordivõrgu olemasolevate kiirteede nõuetekohasuse ja terviklikkuse tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, alternatiivseid keskkonnasõbralikke tanklaid ja elektrisõidukite laadimissüsteeme. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek   3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a)  EIP kasutab oma EFSIst toetatava eritegevuse raames süstemaatiliselt osalemist riskijagamisvahendites oma kaasinvestoritega. Seetõttu palutakse EIP-l nimetatud tegevuse raames sekkuda, kui see on vajalik ja asjakohane, nn esimese järjekoha kahju tagatise andmisega, et tagada EFSI mehhanismi optimaalne täiendavus ning kasutada rohkem erasektori vahendeid.
Muudatusettepanek   4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.	(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Tagamaks, et üksused, kellel on vaja EFSI tagatisfondi kasutada, oleksid paremini esindatud, oleks soovitatav lubada juhatuses rotatsiooni ja hõlmata Euroopa Komisjoni eri talituste liikmeid, näiteks neid, kes vastutavad transpordi- ja keskkonnapoliitika eest. Täiendavuspõhimõtte kohaselt tuleks toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, nt Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.
Muudatusettepanek   5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus.	(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus. Kõikide liidu toetuse vormide vahel tuleks tagada sidusus ja koostoime.
Muudatusettepanek   6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a)  EFSI tulemuslikkuse parandamiseks nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil tuleb tugevdada koostööd EIP (mis EFSI-t juhib) ning riiklike tugipankade vahel.
Muudatusettepanek   7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust.	(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud, äärepoolseimates ja üleminekupiirkondades ning korrigeerida geograafilist tasakaalustamatust, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust.
Muudatusettepanek   8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a)  Selleks et tagada jätkusuutlikkuse ja edu optimaalsed tingimused, tuleks projektid kinnistada ja ellu viia koostöös kohaliku ja piirkondliku tasandiga.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (13 a)  Seetõttu tuleks EFSI taristu ja innovatsiooni komponendi esialgset eesmärki vastavalt kohandada ning teha seda proportsionaalselt sellega, kuidas suurendatakse käesolevas määruses seatud eesmärki mobiliseerida vähemalt 500 miljardi euro ulatuses era- ja avaliku sektori investeeringuid.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest täiendavate investeeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/20134 loodud Euroopa ühendamise rahastu olemasolevast rahastamispaketist assigneeringuid ümber paigutada. Lisaks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest rahastu toetuste osasse või muudesse asjakohastesse, eelkõige energiatõhususe parandamiseks ette nähtud rahastamisvahenditesse ümber paigutada 1 145 797 000 eurot, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga.	(14)  Nagu nähtub komisjoni teostatud hinnangust, tuleks selleks, et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest täiendavate investeeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, ELi tagatisfondi sihtmäära sobiva kohandamisega luua võimalus rahastamist vajaduse korral suurendada, ilma et tekiks vajadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1316/20134 ja (EL) nr 1291/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ olemasoleva rahastamispaketi niigi nappe assigneeringuid ümber paigutada. Lisaks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest rahastu toetuste osasse või muudesse asjakohastesse, eelkõige energiatõhususe parandamiseks ette nähtud rahastamisvahenditesse ümber paigutada 1 145 797 000 eurot, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga.
__________________	__________________
4 Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).	4 Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
Muudatusettepanek   11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a)  EFSI on tulemuslikult suurendanud VKEde toetuseks ette nähtud EIP erimeetmete mahtu, kuid ei ole suutnud piisavalt suurendada transpordiprojektide mahtu, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika riikides. Arvestades transpordiprojektide poolt liidule antavat suurt lisaväärtust ja suuri investeeringuvajadusi, tuleb seetõttu võtta lisameetmeid, et paremini leevendada liikmesriikide ja projektijuhtide raskusi taristuprojektide jaoks ettepanekute tegemisel.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b)  Transpordi- ja liikuvusprojektide rahastamine on keeruline nende aeglasema tasuvuse, pikaajaliste investeeringute ning suurema riskantsuse ja ebakindluse tõttu. Selleks et vähendada EFSIst rahastatavate projektide osas praegu valitsevat sektoripõhist tasakaalustamatust ja tegeleda liidu transporditaristu alainvesteerimise probleemiga, tuleks Euroopa investeerimisnõustamise keskusel koos komisjoniga võtta vastu erimeetmed, mille alusel toimuks EFSI vahendite ning toetuste või muude liidu või liikmesriikide eelarvest pärinevate avalike vahendite segarahastamine lihtsustatud ja vähem bürokraatlikumal viisil.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.	(17)  EIP ja EIF peaksid avalikkust EFSIst teavitama, et selle olulise vahendi tähtsust suurendada. Nad peaksid ka tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid.	(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid, arvestades vajadust ohutuma käsituse järele, mis hoiaks ära toetuse kuritahtliku kasutamise.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.	(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, sektoritele ja piirkondadele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ja säästva transpordi projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite segarahastamiseks muude liidu rahastamisallikatega (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu), et saavutada koostoime liidu toetuse eri allikate vahel. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks olema toetuse andmisel hõlpsasti juurdepääsetav ja läbipaistev ning selle nähtavust potentsiaalsetele projektijuhtidele tuleks veelgi suurendada.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a)  Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta põhineb ELi liikmesriikide eelarve-, makromajandus- ja struktuurireformide kavade üksikasjalikul analüüsil ning selle raames esitatakse liikmesriikidele riigipõhised soovitused. Sellega seoses peaks EIP komisjoni teavitama oma tähelepanekutest investeerimise peamiste takistuste ja kitsaskohtade kohta liikmesriikides, mis on kindlaks tehtud käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoimingute tegemisel. Komisjonil peaks neid tähelepanekuid arvesse võtma muu hulgas töös, mida ta teeb investeerimiskeskkonna parandamisel valdkondlikke ja muid tõkkeid kõrvaldades.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b)  Kuna struktuurireformide puudus on investeeringute suurim takistus, tuleks EFSI toetus piiriülese tähtsusega riikide puhu, kellel on kas eelarvepuudujääk või -ülejääk, siduda Euroopa poolaasta raames ka eduka majandus- ja fiskaalpoliitika arenguga.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (22)  Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 2015/1017 vastavalt muuta, (22)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 2015/1017 vastavalt muuta,
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Turutõrgete kõrvaldamise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid. Turutõrgete kõrvaldamise, keerukate rahvusvaheliste piiriüleste projektide elluviimise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „EFSI toetatavaid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena. „EFSI toetatavaid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut, määruse (EL) nr 1316/2013 (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu) I lisas loetletud projekte, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi projekte või projekte, millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid mingile teisele liikmesriigile või mingitele teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena. Investeeringute komitee võtab valikumenetluses arvesse, kas projekt vastav käesolevas lõikes sätestatud nõuetele. Investeeringute komitee tagab, et valikumenetluses kontrollitakse täiendavust.“;
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:   „e a)  suudavad muudest allikatest tõenäoliselt vähem rahastamist ligi tõmmata ja omavad samal ajal olulist sotsiaalset mõju.“
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b)  Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:   „Väiksemad projektid ja investeeringud saavad EFSI toetust, võttes arvesse täidendavust ja tihedas koostöös riiklike tugipankadega.“
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a)  Artikli 7 lõiget 3 muudetakse järgmiselt: Juhatus koosneb neljast liikmest: nendest kolm nimetab komisjon ja ühe EIP. Juhatus valib oma liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus teeb oma otsuseid konsensuse alusel. „Juhatus koosneb neljast liikmest: nendest kolm nimetab komisjon ja ühe EIP. Juhatus valib oma liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus teeb oma otsuseid konsensuse alusel, analüüsides põhjalikult iga arutluse all olevat olukorda.“
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 4
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a a)  Artikli 7 lõiget 4 muudetakse järgmiselt: 4.  Liikmesriigid ja muud kolmandad isikud võivad, kusjuures muud kolmandad isikud üksnes juhatuse nõusolekul, teha EFSIsse sissemakseid tagatiste või rahana (liikmesriikide puhul) või üksnes rahana (muude kolmandate isikute puhul). Liikmesriikidele ega muudele kolmandatele isikutele ei anta kohta juhatuses ega rolli muude EFSI töötajate, sealhulgas investeeringute komitee liikmete ametisse nimetamisel ning neil ei ole mingeid käesolevas määruses sätestatud fondi juhtimise muude aspektidega seotud õigusi. „4.  Liikmesriigid ja muud kolmandad isikud võivad, kusjuures muud kolmandad isikud üksnes juhatuse nõusolekul, teha EFSIsse sissemakseid tagatiste või rahana (liikmesriikide puhul) ning samal viisil nagu muude kolmandate isikute puhul. Liikmesriikidele ega muudele kolmandatele isikutele ei anta kohta juhatuses ega rolli muude EFSI töötajate, sealhulgas investeeringute komitee liikmete ametisse nimetamisel ning neil ei ole mingeid käesolevas määruses sätestatud fondi juhtimise muude aspektidega seotud õigusi.“
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a b (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a b)  Artikli 7 lõiget 5 muudetakse järgmiselt: EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase juhtimise ja lõikes 6 osutatud investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest. EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase nõuetekohase juhtimise ja lõikes 6 osutatud investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a c (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 7 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-a c)  Artikli 7 lõikele 7 lisatakse järgmine lõik:   Juhatus tugevdab koostööd Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja struktuurifondide, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ vahel, et ergutada kombineeritud rahastamist ja edendada Euroopa investeeringute finantsvõimendust, eelkõige transpordis.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt k a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   ii a)  lisatakse järgmine punkt k a:   „k a)  kaitse.“
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt ia:   „ia)  toetus liidu algatustele kaitsesektoris, eelkõige alljärgneva kaudu:   i)   teadus- ja arendustegevus liidu tasandil;   ii)   liidu kaitsevõime arendamine;   iii)   kaitsevaldkonna VKEd ja keskmise suurusega ettevõtjad;“
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1 a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente, kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.“; EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse kliimameetmeid oluliselt edendavaid projekte kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.   EIP püüab tagada, et vähemalt 20 % EFSI rahastamisest toetaks punktis c nimetatud transporditaristute, seadmete?? ja uuenduslike transporditehnoloogiate arendamise projekte.   EIP püüab saavutada investeeringute geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse liikmesriikide vahel.   Sõltumata käesoleva lõike eesmärkidest viiakse ellu projektid, mille suhtes EFSI toetus inimkapitali ja tervishoidu on heaks kiidetud, nagu punkti g alla kuuluvad produktiivsed investeeringud haiglatesse ja koolidesse.“;
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b a)  lõike 2 punktile c lisatakse järgmine punkt:   „iiia)  raudteetaristu ja muud raudteeprojektid;“
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „c)  võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel;“ „c)  võimendab piirkondlikke ja kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd ja projektijuhte toimingute algatamisel;“
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt ii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks; e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide, sealhulgas valdkondlike investeerimisplatvormide loomiseks;“
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (iii a)  lisatakse järgmine punkt f a:   „f a)  annab nõu kahte või mitut liikmesriiki hõlmavate projektide puhul ning toetab rahastamisvahendite loomist rahvusvaheliste või piiriüleste projektide jaoks;“
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii b (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (iii b)  lisatakse järgmine punkt f b:   „f b)  toob avaliku ja erasektori partnerlustele näiteid raudteetaristu arendamise valdkonna heade tavade kohta;“
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii c (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (iii c)  lisatakse järgmine punkt f c:   „f c) pakub parimaid tavasid ja mudeleid artikli 9 lõike 2 punktides b, c, e ja f loetletud valdkondade jaoks kesksete projektide struktureerimiseks, võttes arvesse Eurostati uusimaid suuniseid riigivõla raamatupidamises kajastamiseks avaliku ja erasektori partnerluse korral.“;
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b a)  lisatakse järgmine lõige 3a:   „3a.  Euroopa investeerimisnõustamise keskus tagab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude Euroopa programmide vahelise vastastikuse täiendavuse, et parandada koostoime taset, ergutada kombineeritud rahastamist ja edendada Euroopa investeeringute finantsvõimendust.“
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 18 – lõiked 7 ja 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b)  lõiked 7 ja 8 jäetakse välja. välja jäetud
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 19 – lõik 1b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (11 a)  Artiklile 19 lisatakse järgmine lõik 1b:   „EIP esitab ja avaldab oma veebisaidil iga-aastase aruande, milles on loetletud kõik transpordiprojektid, millele on antud EFSI kaudu ELi toetust, tuues ära vastavad eeldatavad kogusummad.“
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2015/1017 II lisa – 2. jagu – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks.” EFSI toetus kiirteede jaoks peab olema piiratud avaliku või erasektori transpordiinvesteeringute toetamisega ühtekuuluvuspoliitika riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriüleste transpordiprojektide puhul või kui see on vajalik liiklusohutuse parandamiseks või säilitamiseks, arukate transpordisüsteemide arendamiseks või üleeuroopalise transpordivõrgu olemasolevate kiirteede nõuetekohasuse ja standardi tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, alternatiivseid keskkonnasõbralikke tanklaid ja elektrisõidukite laadimissüsteeme“;
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2015/1017 II lisa – 2. jagu – punkt b – alapunkt 1b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   „EFSI toetust on otseselt võimalik anda olemasolevate transporditaristute hooldamiseks ja parandamiseks;“
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 3 Määrus (EL) nr 2015/1017 II lisa – 5. jagu
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulemustabel avaldatakse pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist ja sellest jäetakse välja tundlik äriteave. „Tulemustabel avaldatakse pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu heakskiitmist ja sellest jäetakse välja tundlik äriteave. Investeeringute komitee edastab Euroopa Parlamendile kõikide EFSI projektide tulemustabeli.;“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine
Viited	COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.10.2016	ECON 3.10.2016		F
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 3.10.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Inés Ayala Sender 25.10.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.1.2017
Vastuvõtmise kuupäev	23.3.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 8 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Hugues Bayet, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Markus Ferber, Maria Grapini, Franck Proust, Patricija Šulin, Matthijs van Miltenburg
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Herbert Dorfmann

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32	+
ALDE	Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg
ECR	Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Roberts Zīle
PPE	Georges Bach, Deirdre Clune, Herbert Dorfmann, Markus Ferber, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Franck Proust, Massimiliano Salini, Patricija Šulin, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp
S&D	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Ismail Ertug, Maria Grapini, Miltiadis Kyrkos, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Claudia Țapardel, István Ujhelyi, Janusz Zemke

8	–
EFDD	Peter Lundgren, Jill Seymour
GUE/NGL	Tania González Peñas, Merja Kyllönen
S&D	Nicolas Bayet
Verts/ALE	Michael Cramer, Bas Eickhout, Keith Taylor

0	0

	Lõpphääletuse ja hääletamiskavatsuste parandused
+	Hugues Bayet
–
0

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (12.4.2017)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas
(COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

Arvamuse koostaja: Hannu Takkula

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2016 1a,
	_________________
	1a ELT C 465, 13.12.2016, lk 1.
Muudatusettepanek   2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Pärast investeerimiskava esitlemist novembris 20143 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud: 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt 2 %. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv peaks 2016. ja 2017. aastal tasapisi jätkuma, kuigi see on ikka veel allpool varasemat määra.	(1)  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi olemasolust hoolimata on liidus endiselt investeeringute puudujäägi probleem. Investeeringute puudumist põhjustab tõsine kogunõudluse puudumine ja kokkuhoiupoliitika mõju. Tuleb muuta põhjalikult seda, kuidas liidu investeeringuid käsitletakse, tegeledes finantskriisi tegelike põhjustega ning vaadates läbi majanduse juhtimise raamistiku, et hoogustada püsivalt tootlikke investeeringuid, mis aitavad luua kõikides Euroopa riikides reaalmajandusele ja ühiskonnale lisandväärtust.
_________________
3 COM(2014) 903 (final).
Muudatusettepanek   3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  1. juunil 2016 avaldas komisjon teatise „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles toodi välja investeerimiskava senised saavutused ja kavandati järgmisi samme, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamine kauemaks, kui algselt ette nähtud kolm aastat, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) komponendi laiendamine olemasolevas raamistikus ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse arendamine.	(3)  1. juunil 2016 avaldas komisjon teatise „Euroopa investeerib taas – Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles toodi välja senine olukord ja kavandati järgmisi samme, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamine kauemaks, kui algselt ette nähtud kolm aastat, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) komponendi laiendamine olemasolevas raamistikus ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse arendamine.
Muudatusettepanek   4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  EFSI on osa investeerimiskavast, st terviklikust strateegiast, mille eesmärk on lahendada avaliku ja erasektori investeeringute ebakindlusega seotud probleeme ja vähendada investeeringute puudujääki liidus. Strateegia rajaneb kolmel alusel: mobiliseerida rahalised vahendid investeeringuteks, tagada investeeringute jõudmine reaalmajandusse ja parandada investeerimiskeskkonda liidus. Geograafilise mitmekesisuse jaoks on oluline parandada liidu investeerimiskeskkonda investeerimistõkete kõrvaldamisega. EFSI on vahend, mis täiendab muid meetmeid, mis on vajalikud investeeringute puudujäägi vähendamiseks liidus, ja uute investeeringute stiimul, kuna see toimib tagatisfondina.
Muudatusettepanek   5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Võttes arvesse saavutatud edu, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.	(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Praegu on liidus endiselt investeeringute puudujääk ning on väljendatud muret selle pärast, et ESFIt ei ole piisavalt mitmekesistatud ei valdkondade lõikes ega geograafiliselt investeeringute ebaoptimaalsele jaotamise tõttu, rahastades projekte, millel on suur keskkonnamõju ja täiendavusega seotud probleemid. Vaatamata sellele algatas komisjon kõigest aasta pärast EFSI käivitamist ning kui EFSI võimaliku laiendamise kohta ei olnud veel tehtud sõltumatut hindamist, ettepaneku kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust.
Muudatusettepanek   6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist jätkusuutlikul tasandil.	(7)  Määruses (EL) 2015/1017 nähakse ette, et hiljemalt 5. juuliks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut määruse (EL) 2015/1017 kohaldamise kohta. Komisjon peaks esitama veel ühe samasuguse aruande 30. juuniks 2020, millele tuleks vajaduse korral lisada seadusandlik ettepanek määruse (EL) 2015/1017 muutmiseks ning millele tuleks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega lisada mõjuhinnang. Selline seadusandlik ettepanek peaks tagama, edendama ja tugevdama liidu strateegilisi investeeringuid jätkusuutlikul tasandil kogu 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodil.
Muudatusettepanek   7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  Oma ülesannete täitmiseks taotleb kontrollikoda igal aastal hiljemalt enne 31. märtsi juurdepääsu komisjoni aastaaruandele ELi tagatisfondi juhtimise kohta. Sellega seoses tuleb täielikult järgida kontrollikoja auditeerimisõigusi, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 287, ning komisjoni aruanne tuleb esitada aegsasti Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele. (8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama liidu muude olemasolevate vahendite ja EIP põhitegevuse suhtes suurema täiendavusega uute erasektori investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, biomajandusse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti, piiriülestesse võrkudesse ning digitaliseerimisse kõigis valdkondades. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede ega süsinikdioksiidimahukate transpordiprojektide jaoks, kui see ei ole tingimata vajalik transporti suunatud erainvesteeringute toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek   9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.	(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Täiendavuse eesmärk peaks olema üksnes tagada, et valitud projektid on sellised, mida ei oleks nende kõrgema riskiprofiili tõttu turul muudest allikatest rahastatud. Täiendavuse määratlus tuleb sõnastada lihtsalt ja see peab võimaldama koostada kergemini mõõdetavaid rahastamise kriteeriumeid. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust. (11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu kõigis piirkondades, sh vähem arenenud, äärepoolsetes ja üleminekupiirkondades, ning vähendada EFSI toetuste geograafilist ja valdkondlikku tasakaalustamatust, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ja tingimuste ulatust, kasutades rohkem Euroopa investeerimisnõustamise keskust tehnilise abi andmiseks projektide kavandamisel piirkondlikul ja kohaliku tasandil kogu liidus, ning tagada parem kommunikatsioon ja nähtavus.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (15)  Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase. (15)  Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele ja nõudluse puudumisele ELi tagatise järele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.
Muudatusettepanek   12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a)  Menetlustes tuleb lihtsustada töötlemist, et teave, mida lõppkasusaajad, eriti VKEd, peavad esitama, on vähemalt vähim vajalik teave, et tagada toimingute edukus VKEdele liigset bürokraatlikku koormust panemata. Samas tuleks seada prioriteediks menetluste läbipaistvus.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust. (17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid ja potentsiaalseid erainvestoreid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.
Muudatusettepanek   14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid.	(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks kõigis aspektides järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega. (21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust, sh võimalust suurendada põhjendatud juhtudel selle eelarvet, tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ning strateegias „Euroopa 2020“ ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõigud 3, 4 ja 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Turutõrgete kõrvaldamise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid. Turutõrgete kõrvaldamise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks käsitatakse EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust täiendava vahendina, võrreldes muude EIP, Euroopa Investeerimisfondi või liidu rahastamisvahenditega, ning seda iseloomustavad üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid. EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks. EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks. EFSI toetatavaid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena.
Muudatusettepanek   17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:“. „EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, sealhulgas selleks, et tagada investeeringute tasakaalustatum geograafiline jagunemine, ning mis:“.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 12 – lõik 2 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele. Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi ja liidu poliitikaeesmärkide järgimisele. Sellised otsused sisaldavad ka teavet, mis käsitleb artiklis 6 osutatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmist ja käesoleva artikli lõikes 14 osutatud näitajate tulemustabeli kasutamist. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.
Muudatusettepanek   19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a)  31. detsembrini 2020 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022; a)  31. detsembrini 2020 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2021;
Muudatusettepanek   20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b)  31. detsembrini 2020 EIF toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022.“; b)  31. detsembrini 2020 EIF toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2021.“;
Muudatusettepanek   21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (d)  lõige 4 jäetakse välja. välja jäetud
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c)  võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel; c)  võimendab kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke teadmisi tihedamas koostöös liikmesriikide ametiasutustega ja keskendub suutlikkuse suurendamisele, et nii hõlbustada EFSI toetuse kasutamist kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel;
Muudatusettepanek   23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt ii Määrus (EL) nr 2015/2017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks; e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks, et toetada samal ajal väiksemaid projekte, pidades silmas vajadust täita innovaatilisuse nõue;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f)  annab nõu muude liidu rahastamisallikate (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) kombineerimiseks EFSI vahenditega.; f)  annab nõu muude liidu rahastamis- ja investeerimisallikate (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) vahelise täiendavuse ja võimaliku koostoime kohta EFSI vahenditega.;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.; 5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ning kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.;
Muudatusettepanek   26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt d a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (d a)  lisatakse lõige 9 a:   „9 a. Tagamaks, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus saaks täita oma ülesandeid ja aidata saavutada EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, võib EIP esitada komisjonile põhjendatud taotluse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eelarve suurendamiseks.“
Muudatusettepanek   27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 16 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   „(9 a)  Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.  EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. See aruanne avalikustatakse ja see hõlmab järgmist: „2.  EIP esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile aruande heakskiidetud investeerimistoimingute kohta. Seejärel see aruanne avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks.   Aruanne hõlmab järgmist: a)  hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele toimingu, sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende toimingute käesolevale määrusele, eelkõige täiendavuse pakkumise kriteeriumile vastavuse kohta koos hinnanguga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaotuse kohta artikli 9 lõikes 2 esitatud üldeesmärkide lõikes; a)  hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende toimingute käesolevale määrusele vastavuse kohta, pidades eelkõige silmas vastavust täiendavuse kriteeriumile; b)  koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse, erasektori vahendite kaasamise, hinnanguliste ja tegelike väljundite ning tulemuste ja mõju, sh töökohtade loomisele avalduva mõju kohta;   c)  hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi (sh TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna), telekommunikatsiooni, energiataristute ning energiatõhususe valdkonnas; c)  hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa ELi üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, transpordi, telekommunikatsiooni, energiataristute ning energiatõhususe valdkonnas; d)  hinnang ELi tagatise kasutamise nõuetele ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamistele tulemusnäitajatele vastavuse kohta;   e)  hinnang EFSI toetatud projektidega saavutatud finantsvõimenduse kohta; e)  hinnang EFSI toetatud projektidega saavutatud tegeliku finantsvõimenduse kohta; f)  nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ning mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma; f)  nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ning mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma; g)  kasusaajatele üle kantud rahasumma ja koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele; g)  finantsvahendajatele ja lõppkasusaajatele üle kantud rahasumma, analüütilised statistilised andmed iga rahastatud projekti kohta, sealhulgas finantsvahendajate kaudu tehtavad EFSI laenutehingud, ja eristatud hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele;   g a)  sõltumatud eel- ja järelhinnangud iga projekti kohta koos valikul ja hindamisel kasutatud näitajate ja kriteeriumide üksikasjaliku selgitusega;   g b)  hinnang EIP üksikute rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning nimetatud toimingutega seotud koguriski kohta;   g c)  käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid käsitlevad finantsaruanded, mille on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor; h)  hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning nimetatud toimingutega seotud koguriski kohta; h)  hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning nimetatud toimingutega seotud koguriski kohta; i)  üksikasjalik teave ELi tagatise realiseerimise, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta; i)  üksikasjalik teave ELi tagatise realiseerimise, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta; j)  käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamistoiminguid käsitlevad finantsaruanded, mille on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor.“ j)  käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamistoiminguid käsitlevad finantsaruanded, mille on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor.“
Muudatusettepanek   28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 18 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a)  lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:   „Hiljemalt 30. juuniks 2020 esitatavale aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta, et kehtestada uus investeerimisperiood, kõrvaldada kindlakstehtud puudused ja tagada strateegiliste investeeringute tegemine jätkusuutlikul tasemel, või kui aruandes järeldatakse, et investeeringute toetamise kava jätkamine ei ole põhjendatud, tagada EFSI tegevuse tõrgeteta lõpetamine, säilitades samal ajal ELi tagatise käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud toimingutele. Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega lisatakse sellisele ettepanekule mõjuhinnang.“
Muudatusettepanek   29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 18 – lõiked 7 ja 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b)  lõiked 7 ja 8 jäetakse välja. välja jäetud
Muudatusettepanek   30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 19 – lõik 1
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (10 a)  Artikli 19 esimene lõik asendatakse järgmisega: „EIP teeb kooskõlas oma läbipaistvuse põhimõtetega ja liidu üldiste põhimõtetega, mis käsitlevad dokumentidele ja teabele juurdepääsu, oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sh finantsvahendajate rolli ning selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa artikli 9 lõikes 2 osutatud üldeesmärkide saavutamisele.“ „EIP teeb kooskõlas liidu üldiste põhimõtetega, mis käsitlevad dokumentidele ja teabele juurdepääsu, oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sh finantsvahendajate rolli ning selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa artikli 9 lõikes 2 osutatud üldeesmärkide saavutamisele.“
Muudatusettepanek   31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 20 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (11 a)  Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 juurdepääs kõikidele dokumentidele ja teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.“ „2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele ja teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine
Viited	COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.10.2016	ECON 3.10.2016
Arvamuse esitaja        istungil teada andmise kuupäev	CONT 15.12.2016
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Hannu Takkula 21.11.2016
Endine arvamuse koostaja	Michael Theurer
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	12.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	18 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Fulvio Martusciello, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Monika Hohlmeier, Julia Pitera, Miroslav Poche

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

18	+
ALDE PPE S&D Greens	Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Hannu Takkula Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Fulvio Martusciello, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt Inés Ayala Sender, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Miroslav Poche, Derek Vaughan Bart Staes, Indrek Tarand

4	–
EFDD ENF GUE/NGL	Jonathan Arnott, Marco Valli Jean-François Jalkh Luke Ming Flanagan

1	0
PPE	Joachim Zeller

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (2.3.2017)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas
(COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

Arvamuse koostaja: Krzysztof Hetman

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon kuulutas 2014. aastal koos oma strateegilise partneri Euroopa Investeerimispangaga (EIP) välja Euroopa investeerimiskava, mille keskne element on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI). EFSI määrus jõustus 2015. aasta juulis ja esialgu oli EFSI kestuseks kavandatud 3 aastat. EFSI eesmärk oli soodustada Euroopa majanduse elavdamist ja suurendada konkurentsivõimet, nähes strateegiliste investeeringute jaoks ette 315 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. EFSI oli mõeldud täiendama Euroopa Liidu muid fonde ja meetmeid ning aitama kaasa kogu liidus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele.

14. septembril 2016 tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus EFSI pikendamiseks, et see kestaks kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, ja investeerimiskava suurendamiseks, et investeerida 2020. aastani vähemalt 500 miljardit eurot. Et seda saavutada, on komisjon teinud ettepaneku suurendada ELi tagatist 16 miljardilt eurolt 26 miljardile eurole ja EIP peab oma kapitali suurendama 5 miljardilt eurolt 7,5 miljardile eurole. EFSI täiendavuspõhimõtte soovib komisjon alles jätta, st et EFSI kaudu toetataks ainult neid toiminguid, mille eesmärk on investeerida turutõrgete korral või mitteoptimaalsetes investeerimisolukordades. Oma ettepanekuga soovib komisjon ühtlasi laiendada EFSI geograafilist ulatust ja suurendada EFSI osakaalu vähem arenenud piirkondades. Selleks plaanib komisjon soodustada EFSI kombineerimist ELi muude rahastamisallikatega. Muu hulgas soovib komisjon suurendada investeerimisotsuste ja juhtimiskorra läbipaistvust.

Arvamuse koostaja on ettepaneku ja EFSI pikendamisega üldiselt nõus, kuid soovib rõhutada teatavaid olulisi puudusi. EFSI kasutamine on ilmselgelt tasakaalust väljas, sest 91 % EFSIst on kasutatud ELi 15 riigis ja 9 % ELi 13 riigis ning üks liikmesriik ei ole EFSI rahastamisvõimalusi üldse kasutanud. Ettepanek kombineerida EFSI Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega annab võimaluse olukorda parandada ja soovitud tulemusi saavutada. Tuleb aga rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika, mis on ELi peamisi investeerimispoliitika valdkondi, on näidanud, et see mitte ainult ei too investeeringuid, vaid toetab ka struktuurireforme, inimkapitali arengut ja püsivate töökohtade loomist. Seetõttu tuleb tagada, et EFSI ei asendaks ega tõrjuks välja muid ELi fonde ja rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, ja seda ka tulevastes finantsraamistikes.

Peale selle on EFSI toetavad projektid ka valdkondade mõttes tasakaalust väljas, sest selle mehhanismi kaudu on toetatud väga väheseid sotsiaalvaldkonna investeeringuid. Põhjus võib olla see, et sotsiaalvaldkonna investeeringutest saadav otsene kasu ei ole nii selgesti nähtav ning haldussuutlikkus ja sotsiaalvaldkonna asjaosaliste kogemused suurte investeerimisprojektiga on sageli väiksemad. Sellele vaatamata on arvamuse koostaja veendunud, et kogu EFSI sotsiaalset ja inimkapitali potentsiaali tuleb tugevdada ja toetada ning hõlbustada sotsiaalvaldkonna asjaosaliste kaasamist, mis võib targa rakendamise korral tekitada rohkem töökohti ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Seetõttu on arvamuse koostaja seisukohal, et Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevus peaks olema intensiivsem ja kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sh sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenuste mõttes, võrdselt ligipääsetav.

Arvamuse koostaja väljendab muret selle pärast, et puuduvad andmed, kui palju töökohti ja eelkõige püsivaid töökohti on tänu EFSI toetatud projektidele loodud. Nende andmete kogumine võiks olla tulevikus EFSI tulemuste üldisel hindamisel väga kasulik.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Pärast investeerimiskava esitlemist novembris 20143 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud – 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2 %. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv peaks 2016. ja 2017. aastal tasapisi jätkuma, kuigi see on ikka veel allpool varasemat määra.	(1)  Pärast investeerimiskava esitlemist novembris 20143 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud – 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2 %, kuid töötuse määr on suurem kui see oli enne kriisi. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi, kuigi veel ei ole võimalik hinnata EFSI täielikku mõju kasvule. Investeeringute kasv peaks 2016. ja 2017. aastal tasapisi jätkuma, kuid tempo on veel tagasihoidlik ja ikka veel allpool kriisieelset määra.
__________________	__________________
3 COM(2014) 903 final.	3 COM(2014) 903 final.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Seda positiivset hoogu tuleks hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada pikaajaline jätkusuutlik investeerimismäär. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et kaasata erainvesteeringuid Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.	(2)  Seda positiivset hoogu tuleks hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada pikaajaline jätkusuutlik investeerimismäär, mis ulatub reaalmajanduseni. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et kaasata erainvesteeringuid kõikidesse sektoritesse, mis loovad majanduskasvu ja töökohti ning on seega Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsad ja kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Võttes arvesse saavutatud edu, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.	(6)  EFSI loodi hädaolukorra plaanina algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Komisjon soovib kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist jätkusuutlikul tasandil.	(7)  2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist jätkusuutlikul tasandil. Komisjon peaks tegema ulatusliku mõjuhindamise, et õigustada tulevast ettepanekut.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.	(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas kvaliteetsete töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, kaasava majanduskasvu ja konkurentsivõime ning sotsiaalse ja tööhõivealase mõju tõhustamise seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, sotsiaalmajandusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Suurendada tuleks nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks tuleks suurt tähelepanu pöörata sotsiaalse taristuga seotud projektide. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele. Arvestades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrgeid määrasid Euroopas, tuleks tugevdada EFSI poolt toetatud toiminguid selle probleemiga tegelemiseks.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a)  Samuti on kohane tugevdada EFSI rakendamise sotsiaalset mõõdet, nagu haridus, koolitus ja kutseõpe oskuste ja pidevõppe jaoks, innovatsioon tervishoiu ja meditsiini valdkonnas, sotsiaalteenused, sotsiaalmajutus ning lapsehoid.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b)  Algsete tulemuste kohaselt kasutavad EFSIt paremini ära suurema tehnilise ja haldussuutlikkusega liikmesriigid ning finantseerimisasutused. Et suurendada mõne liikmesriigi suutlikkust EFSIt ära kasutada, peaksid EIP ja komisjon tegema veel jõupingutusi mahajääjate toetamiseks. Selleks tuleks uued andmed ja ajakohastused korrapäraselt avalikustada ning tulemuste esimene täpne kvalitatiiv-kvantitatiivne analüüs avaldada hiljemalt 2018. aastaks. Kõik sellised analüüsid peaksid sisaldama sõltumatuid hinnanguid, mille aluseks on seni saadud kogemused, ja keskenduma eelkõige loodud töökohtade arvule ja EFSI investeeringute mõjule otsestele ja kaudsetele töökohtadele. Eesmärgid tuleks seada majanduskasvu ja töökohtadega seotud sihte silmas pidades.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.	(9)  Projektide valimisel tuleks selgemalt määratleda ja rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Taristu- ja innovatsioonikomponendi raames taristuga seoses tehtavaid toiminguid, mis ühendavad kaht või enamat liikmesriiki, sealhulgas e-taristu, tuleks käsitada täiendavatena, pidades silmas nende keerukust ja suurt lisandväärtust liidu jaoks.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus.	(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus, kuid seejuures tuleb austada kaasrahastamise eeskirju. EFSI peaks toimima tihedamalt koos struktuurifondide ja muude ELi ühtekuuluvuspoliitika fondidega. Siiski on oluline, et see ei oleks vastuolus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja ELi ühtekuuluvuspoliitika, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide saavutuste või eesmärkidega, ega asendaks või tõrjuks kõrvale toetusi ning et selle täiendavus oleks tagatud.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a)  EFSI potentsiaal elavdada tööturge ja luua püsivaid töökohti tuleks selgemalt esile tuua, nagu see on ühtekuuluvuspoliitika puhul, ning asjaomaseid usaldusväärseid andmeid tuleks koguda ja analüüsida.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust.	(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu eelkõige kõrge töötuse määraga Euroopa piirkondades ning vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust ning välja tuleks töötada ja nõuetekohaselt rakendada strateegia eespool nimetatud piirkondades EFSI rahastamise, suutlikkuse suurendamise, haldustoetuse ja kohaliku tehnilise abi paremaks edendamiseks.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu.	(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenustele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu, mis on sektori vajaduste ja eripäradega kooskõlas.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.	(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et kõiki lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust nõuetekohaselt, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust ning innustada laia valdkondliku ja geograafilise ulatusega investeerimisprojektide koostamist.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a)  Liikmesriikides tuleks läbi viia suuri teavituskampaaniaid, et tugevdada dialoogi riiklike ja kohalike ametiasutustega. See võimaldaks suurendada erasektori investeeringuid ning vältida piirkondlikku ja valdkondlikku keskendumist.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18)  Selleks et suurendada EFSI toimingute läbipaistvust, peaks investeeringute komitee põhjendama nendes otsustes, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks, miks ta leiab, et toimingule tuleks anda ELi tagatis, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Näitajate tulemustabel tuleks avaldada pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist.	(18)  Selleks et suurendada EFSI toimingute läbipaistvust, peaks investeeringute komitee põhjendama nendes otsustes, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks, miks ta leiab, et toimingule tuleks anda ELi tagatis, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele ning sellistele tulemusnäitajatele nagu kvaliteetsete töökohtade loomine. Näitajate tulemustabel tuleks avaldada pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata töökohtade loomisele ja sotsiaalsetele investeeringutele kodanike praegusesse ja tulevasse võimesse osaleda tööturul, kasutades selgeid sotsiaal-majanduslikke näitajaid.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid.	(19)  EFSI toetatavate toimingute puhul tuleks järgida liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid, laiemat jätkusuutliku rahastamise strateegiat ja selle sotsiaalset õigustikku.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.	(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade vajadustele, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 349. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide, piiriüleste projektide ning Pariisi kliimakonverentsil ja strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärkide (sh vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine) saavutamisele kaasa aitavate ning eelkõige kvaliteetsete töökohtade loomisele, kestlikule majanduskasvule kaasa aitavate projektide või äärepoolseimate piirkondadega integreeritavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide (sh valdkondlike platvormide) loomises, eelkõige mitut riiki hõlmavate platvormide loomises, et edendada piiriüleseid projekte või projektide rühmi, mis puudutavad kõiki liikmesriike, ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 2 – punkt 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1)   Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:   „8 a)  „sotsiaalne ettevõte“ – ettevõte, mille peamine eesmärk on kasumi teenimise asemel mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamine ning mis kasutab oma kasumit esmajoones oma peamise eesmärgi saavutamiseks, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1296/2013 artikli 2 lõigetes 1 ja 5;“
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 2 – punkt 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1 a)   Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:   „8 b)  „sotsiaalteenused“ – tegevus, mille eesmärk on parandada elukvaliteeti ja tagada sotsiaalkaitse, näiteks sotsiaalkindlustuse, tööhõive- ja koolitusteenuste, sotsiaaleluruumide, lapsehoiu, pikaajalise hoolduse ja sotsiaalabi kaudu;“
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f – alapunkt iv
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   b a)  punktis f asendatakse alapunkt iv järgmisega: iv)  peamised tulemusnäitajad, eelkõige ELi tagatise kasutamise, artiklites 6 ja 9 ning II lisas sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmise, erakapitali kaasamise ja EFSI makromajandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kohta investeeringute toetamisele; iv)  peamised tulemusnäitajad, eelkõige ELi tagatise kasutamise, artiklites 6 ja 9 ning II lisas sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmise, erakapitali kaasamise ja EFSI makromajandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kohta investeeringute ja töökohtade loomise toetamisele;
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  „EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:“. 1.  EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mis ulatuvad reaalmajanduseni ning mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -a)  lõige 3 asendatakse järgmisega: 3.  Juhatus koosneb neljast liikmest: nendest kolm nimetab komisjon ja ühe EIP. Juhatus valib oma liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus teeb oma otsuseid konsensuse alusel. 3.  Juhatus koosneb neljast liikmest: nendest kolm nimetab komisjon, sealhulgas ühe majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning ülejäänud kaks, vahelduvad liikmed, asjaomased peadirektoraadid, ja ühe EIP. Juhatus valib oma liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus teeb oma otsuseid konsensuse alusel.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt -i (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – lõik 3 – sissejuhatav osa
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -i)  kolmas lõik asendatakse järgmisega: Investeeringute komitee koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud. Juhatus püüab valida eksperdid, kellel on investeerimisalased kogemused ühes või rohkemas järgmistest valdkondadest: Investeeringute komitee koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud. Juhatus püüab valida eksperdid, kellel on üheskoos investeerimisalased kogemused kõigis järgmistes valdkondades:
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt f
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   i a)  punkt f asendatakse järgmisega: f)  haridus ja koolitus; f)  tööturg, haridus ja koolitus, kutseõpe oskuste jaoks ja pidevõpe;
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i b (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – punkt k
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   i b)  punkt k asendatakse järgmisega: „k)  sotsiaalsed taristud ning sotsiaal- ja solidaarne majandus. k)  sotsiaalsed taristud, sotsiaalteenused ning sotsiaal- ja solidaarne majandus.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 12 – lõik 2 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.“ „Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, tehakse viivitamata avalikuks ja kättesaadavaks, ning need sisaldavad projektide tulemustabeli alusel otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu liidu poliitika, sh aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ning täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.“
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt g – sissejuhatav osa
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a)  lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega: g)  inimkapital, kultuur ja tervis, eelkõige järgmistes valdkondades: g)  inimkapital, sotsiaalne areng, kultuur ja tervis, eelkõige järgmistes valdkondades:
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt g – alapunkt i
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a a)  lõike 2 punkti g alapunkt i asendatakse järgmisega: i)  haridus ja koolitus; i)  tööturg, haridus ja koolitus, kutseõpe oskuste jaoks ja pidevõpe;
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a b (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt g – alapunkt v
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a b)  lõike 2 punkti g alapunkt v asendatakse järgmisega: v)  sotsiaalsed taristud, sotsiaal- ja solidaarne majandus; v)  sotsiaalsed taristud, sotsiaalteenused ning sotsiaal- ja solidaarne majandus.
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a c (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – punkt g – alapunkt v a (uus)
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a c)  lõike 2 punkti g alapunkti v järele lisatakse järgmine punkt:   v a)  vahendite eraldamine investeerimisplatvormile sotsiaalmajanduse organisatsioonide jaoks, kaasa arvatud sotsiaalsed ettevõtted;
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente, kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.“; „EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid ja töökohtade loomist toetavaid elemente kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustuste ja strateegiaga „Euroopa 2020“. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.“;
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt i Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Selline tugi hõlmab sihipärase toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimiseks, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära ja vajadusi.“; „Selline tugi hõlmab sihipärase kohaliku toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimiseks, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks ning, kui see on asjakohane, teavet liidu õigusega seotud asjaomaste küsimuste kohta, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide ning erinevate sektorite eripära ja vajadusi.“;
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt i a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (i a)  teine lõik asendatakse järgmisega: Euroopa investeerimisnõustamise keskus peab olema suuteline andma tehnilist abi artikli 9 lõikes 2 loetletud valdkondades, eelkõige energiatõhususe, TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna küsimustes. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peab olema suuteline andma tehnilist abi artikli 9 lõikes 2 loetletud valdkondades, eelkõige energiatõhususe, TEN-T, linnalise liikumiskeskkonna ja sotsiaalse taristu küsimustes.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt ii Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, digitaalsektori projektide ettevalmistamist ning artikli 5 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud projektide ettevalmistamist.“; „Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses Pariisi kliimakonverentsiga, eelkõige vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, et mõjutada parimal moel tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust ning vähendada vaesust, sealhulgas digitaalsektori projektide ettevalmistamist ning julgeoleku- ja kaitsetööstusega seotud tehnoloogiaid ning artikli 5 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud projektide ettevalmistamist.“;
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c)  võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel;“ c)  võimendab kohalikke teadmisi tihedamas koostöös liikmesriikide ametiasutustega ja keskendub suutlikkuse suurendamisele, et nii hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel ja suurendades koostööd liikmesriikidega;“
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt ii Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks;“ e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide, sealhulgas valdkondlike investeerimisplatvormide loomiseks;“
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 3
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   b a)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt: 3.  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused on kättesaadavad avaliku ja erasektori projektiarendajatele, sh liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ning investeerimisplatvormidele või -fondidele ning piirkondlikele või kohalikele avaliku sektori asutustele. 3.  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused on kättesaadavad ja ligipääsetavad kõigile avaliku ja erasektori projektiarendajatele, sh liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ning investeerimisplatvormidele või -fondidele, piirkondlikele või kohalikele avaliku sektori asutustele ja sotsiaalsetele sidusrühmadele.
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi. 5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil ning asjaomastele sidusrühmadele nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 a)  artikli 16 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: c)  hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi (sh TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna), telekommunikatsiooni, energiataristute ning energiatõhususe valdkonnas; c)  hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi (sh TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna), telekommunikatsiooni, energiataristute, energiatõhususe ja sotsiaalse taristu, sotsiaalteenuste ning sotsiaal- ja solidaarse majanduse valdkonnas;
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus) Määrus (EL) 2015/1017 Artikkel 23 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (13 a)  artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:   „5 a.  Tulemustabel on avalik selleks, et hõlbustada kõikide osalejate jaoks aruandekohustust, läbipaistvust ning paremat arusaamist täiendavusest, nagu on sätestatud artiklis 3.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine
Viited	COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.10.2016	ECON 3.10.2016
Arvamuse esitaja        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 3.10.2016
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Krzysztof Hetman 23.11.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.1.2017
Vastuvõtmise kuupäev	28.2.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 12 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Heinz K. Becker, Sergio Gutiérrez Prieto, Krzysztof Hetman, Paloma López Bermejo, Evelyn Regner, Jasenko Selimovic, Csaba Sógor
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Ulrike Rodust

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE PPE   S&D   Verts/ALE	Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Jasenko Selimovic, Renate Weber Heinz K. Becker, Krzysztof Hetman, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor, Romana Tomc, Maria Arena, Guillaume Balas, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Georgi Pirinski, Evelyn Regner, Maria João Rodrigues, Ulrike Rodust, Marita Ulvskog Jean Lambert, Tatjana Ždanoka

12	–
ECR EFDD ENF GUE/NGL NI	Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Jana Žitňanská Laura Agea, Tiziana Beghin Dominique Martin, Joëlle Mélin Kostadinka Kuneva, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo Lampros Fountoulis

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas
(COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

Arvamuse koostaja: Mercedes Bresso

LÜHISELGITUS

Ühtekuuluvuspoliitika kuulub ELi kõige olulisemate investeerimispoliitika valdkondade hulka ning on suunatud majanduskasvule, konkurentsivõimele, töökohtade loomisele, ELi kodanike elukvaliteedi parandamisele ja jätkusuutlikule arengule pikas perspektiivis. Kuid üksnes ühtekuuluvuspoliitikaga ei ole võimalik tagada asjakohast investeeringute mahtu, mida on vaja, et tagada ELi piisav majanduskasv.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) näol on EL kasutusele võtnud innovatiivse vahendi, millega püütakse esialgu võtta uus kurss ning leida uusi investeerimislahendusi. Hetkel, kui avaliku sektori vahendid on suurema surve all kui kunagi varem, on EFSI eesmärk võimendada maksimaalselt avaliku sektori vahendite mõju ning meelitada samas ligi erasektori investeeringuid.

Kuigi nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF) kui ka EFSI on vahendid, millega toetatakse majanduskasvu ja Euroopa lisaväärtusega strateegilisi investeeringuid liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, esineb nende puhul olulisi erinevusi kohaldamisala ja eesmärkide osas.

Arvamuse koostaja on veendunud, et regionaalarengukomisjoni arvamus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse muutmist ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja 2015/1017, peaks ühest küljest tagama nimetatud vahendite parema kooskõlastatuse, suurendades sünergiat ja tagades nende omavahelise täiendavuse, et Euroopa Liidu erinevatest vahenditest ja fondidest eraldatav toetus ei kattuks, ning tagades teisest küljest, et eeskätt EFSI toetatavad algatused ja projektid üksteist ka tõepoolest täiendavad.

Investeerimisplatvormid on optimaalne võimalus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahelise sünergia ärakasutamiseks, kuna tegu on paindlike vahenditega, mis võimaldavad välja selgitada ja rahastada majanduslikult jätkusuutlikke projekte ja algatusi ning meelitada ligi võimalikke investoreid, kusjuures erasektori vahendeid kasutatakse selleks, et täiendada ELi eelarve raames ning EIP grupi, riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste eraldatud avaliku sektori vahendeid.

Investeerimisplatvormide kaudu tuleb suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osalust EFSIs, kasutades selleks piirkondliku, valdkondliku (ühes konkreetses valdkonnas võivad olla kaasatud mitu liikmesriiki) ja riikliku (koondades teatavaid investeerimisprojekte teatava liikmesriigi territooriumil) tasandi rahalisi vahendeid.

Piiriüleste projektide puhul peab arvamuse koostaja oluliseks kõiki projekte, mitte ainult vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavaid projekte, ning neid tuleb EFSI projektide arendamisel oluliseks pidada. Eelkõige võib nii füüsilisel infrastruktuuril (eelkõige jätkusuutlikumad taristuliigid nagu raudtee) kui ka mittefüüsilisel infrastruktuuril (e-taristu, infotehnoloogia- ning teadusuuringute ja innovatsioonivõrgustik) olla strateegiline roll EFSI majanduskasvu ja arengueesmärkide saavutamisel.

Selles kontekstis on arvamuse koostaja veendunud, et asjakohane on näha ette konkreetne kord vahendite võimalikuks kombineerimiseks tingimusel, et see toimub kooskõlas korraldusasutustega. EFSI määruse muutmine peab toimuma käsikäes finantsmääruste (koondmäärused) ja eelkõige ühissätete määruse muutmisega, et tagada tõeline sünergia ning eri vahendite tulemuslik koostoime.

Lisaks rõhutatakse, kui oluline on tagada geograafiline tasakaal kogu liidus, mis aitab seeläbi tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Sellega seoses tuleb toetada riike, kes ei ole veel suutnud maksimaalselt EFSI võimalusi ära kasutada, ning neid peavad toetama ka ELi organid, pakkudes näiteks tõhusamat tehnilist tuge ka kohalikul tasandil, aga ka seeläbi, et kooskõlastatakse EIP piirkondlike büroode tegevust, kusjuures tuleb vältida assigneeringute eraldamist konkreetsetele piirkondadele või valdkondadele.

Seda silmas pidades peavad EIP ja komisjon lisaks sellele tõhustama vahendeid, millega hinnatakse algatatud projektide tulemusi ning mõju Euroopa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Pärast investeerimiskava esitlemist novembris 20143 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud: 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt 2 %. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv peaks 2016. ja 2017. aastal tasapisi jätkuma, kuigi see on ikka veel allpool varasemat määra.	(1)  Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud. Suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa küll olla kohene, ent komisjon leiab, et investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused annavad juba konkreetseid tulemusi.
_________________
3 COM(2014) 903 final.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Positiivset hoogu tuleb hoida ja on vaja jätkata jõupingutusi, et taastada pikaajaline jätkusuutlik investeerimismäär. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et kaasata erainvesteeringuid Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.	välja jäetud
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a)  Euroopa Kontrollikoda avaldas 11. novembril 2016 arvamuse nr 2/2016 teemal „EFSI: varajane ettepanek fondi kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks“, milles väideti, et Euroopa Komisjoni plaanid Junckeri kava keskmes oleva investeerimisfondi suurendamiseks ja selle kestuse pikendamiseks tehti liiga vara ning piisaval määral põhjendamata. Euroopa Kontrollikoda rõhutas ka seda, et põhjalikku mõjuhinnangut ei ole tehtud, ning kritiseeris asjaolu, et säte, mis sidus EFSI jätkumise sõltumatu hindamise tulemustega, on välja jäetud. Lisaks rõhutas Euroopa Kontrollikoda ohtu, et mitmekordistavat mõju on ülehinnatud, kinnitades, et tegemist on eeldatavate eesmärkide ja tulemustega, mida ei kinnita konkreetsed, täpsed, selged ega vahetud andmed.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  EIP grupi hallatav ja kaastoetatav EFSI on kindlalt saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Vahendite kasutamine on turul olnud eriti kiire seoses VKEde komponendiga, mille puhul EFSI tulemused on oodatust palju paremad. Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti 500 miljoni euro võrra määruse (EL) nr 2015/1017 olemasolevatest näitajatest lähtudes. Senisest suurem osa rahastamisvahenditest tuleks suunata VKEdele, arvestades, et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur: 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest tuleks suunata sellele, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.	(4)  EIP grupi hallatava ja kaastoetatava EFSIga loodetakse saavutada eesmärk kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Investeeringud on aga liikmesriikide lõikes olnud väga ebaühtlased ja see on EFSI suur puudus, millega tuleb kiiresti tegeleda. Vahendite kasutamine on turul olnud eriti kiire seoses VKEde komponendiga, mille puhul EFSI tulemused on oodatust palju paremad. Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti 500 miljoni euro võrra määruse (EL) nr 2015/1017 olemasolevatest näitajatest lähtudes. Senisest suurem osa rahastamisvahenditest tuleks suunata VKEdele, arvestades, et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur: 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest tuleks suunata sellele, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  Määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõigetes 6 ja 7 on ette nähtud, et selle määruse muutmise ettepanek esitatakse 5. juuliks 2018, ja nõutakse, et ettepanekuga peab kaasnema sõltumatu hinnang selle kohta, kas EFSI „saavutab talle seatud eesmärke ning kas investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud“. See hinnang avaldati alles pärast komisjoni ettepanekut EFSI pikendamise kohta.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Võttes arvesse saavutatud edu, soovib komisjon kahekordistada nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust. Seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid seadma EFSI toetamise prioriteediks.	(6)  EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 miljardit eurot. Fondiga on saavutatud mõningast edu, näiteks on tagatud rahastatud projektide täiendavus, geograafiline tasakaal ja jätkusuutlikkus, kuid sel on ka puudujääke. Komisjon on teatanud, et laiendab ettepanekut, milles kahekordistatakse nii EFSI kestust kui ka finantssuutlikkust, et kooskõlastada EFSI paremini liidu ühtekuuluvuse ja integratsiooni eesmärkidega. Komisjoni kavandatud seaduslik pikendamine ja tugevdamine hõlmab käsiloleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama aastaks 2020 kokku vähemalt poole triljoni euro väärtuses investeeringuid. Et üritada suurendada EFSI suutlikkust, on liikmesriikidel võimalik seada EFSI toetamine prioriteediks.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Euroopa Kontrollikoda järeldas 11. novembril 2016, et majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks või järelduse tegemiseks EFSI eesmärkide täitmise kohta on veel liiga vara. Põhjalik mõjuhindamine annab vajalikud tõendid selle kohta, kas EFSI-t tuleks pikendada või mitte.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist jätkusuutlikul tasandil.	(7)  2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist jätkusuutlikul tasandil, täiendades liidu olemasolevaid fonde ja programme nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on jätkuvalt peamised vahendid, millest toetatakse ühtekuuluvust ja investeeringuid kõigis liikmesriikides ja piirkondades, eesmärgiga edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning vähendada arengu erinevusi liidu eri piirkondade vahel.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  Ettepanekutele investeerimisperioodi pikendamise kohta kauemaks kui 2020. aastani peaksid eelnema sõltumatud hinnangud, millel need ettepanekud peaksid põhinema ja milles analüüsitakse seda, kas EFSI saavutab oma eesmärgid, eelkõige seoses projektide täiendavusega ja fondi mõjuga majanduskasvule ja tööhõivele.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b)  EFSI pikendamise ettepanekute eesmärk ei tohiks olla Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide asendamine ega nende eelarve vähendamine.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori suurema täiendavusega investeeringute kaasamist valdkondades, mis on Euroopas töökohtade loomise – sealhulgas noorte jaoks –, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt olulised. Selleks on vaja investeeringuid energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.	(8)  Kahekordistatud kestuse ja finantssuutlikkusega EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkama erasektori investeeringute kaasamist Euroopas töökohtade loomise seisukohalt olulistes valdkondades, avaliku ja erasektori partnerluste edendamist ning strateegiliste investeeringute toetamist, mille täiendavust on suurendatud ja millel on suur sotsiaalne, keskkonnaalane, territoriaalne ja majanduslik lisandväärtus, tegutsedes liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse nimel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud piirkondadele. Siia kuuluvad investeeringud praeguste majanduslike suundumustega vastavuses olevatesse valdkondadesse, näiteks energiasektorisse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, sotsiaal- ja inimkapitali ning nendega seotud taristusse, tervishoidu, teadusuuringutesse, uuendustegevusse, piiriülesesse ja säästvasse transporti ning digitaliseerimisse. Suurendada tuleks nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab Pariisi kliimakonverentsil liidu poolt seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele tuleks samuti suuremat tähelepanu pöörata. EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud investeeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks. Kuigi põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna projektid vastavad juba toetuse saamise tingimustele, tuleks selguse huvides sõnaselgelt ette näha, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Tuleks ergutada segarahastamistoiminguid, mis kombineerivad tagastamatut toetust ja/või liidu eelarvest eraldatavaid rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetust, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus.	(10)  Tuleks ergutada tagastamatu toetuse ja/või liidu eelarvest eraldatavate rahastamisvahendite, nagu Euroopa ühendamise rahastu raames kättesaadavate vahendite ning EIP grupi rahastuse, sealhulgas EFSI raames antavate EIP vahendite, ja muude investorite toetuse kombineerimist, arvestades nende potentsiaali tõhustada EFSI sekkumist. Kombineerimise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisandväärtust, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja rahaline elujõulisus. EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineeritud kasutamine võib aidata laiendada EFSI geograafilist ulatust. EFSI ei tohiks aga asendada ega välja tõrjuda toetusi. Säilitada tuleb ka EFSI täiendavus.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a)  EFSI potentsiaal elavdada tööturge ja luua püsivaid töökohti tuleks selgemalt esile tuua, nagu see on ühtekuuluvuspoliitika puhul, ning koguda ja analüüsida asjaomaseid usaldusväärseid andmeid.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust.	(11)  Euroopa Investeerimispanga (EIP) aruandes „Evaluation of the functioning of the European Fund for Strategic Investments“ (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi toimimise hindamine), mis avaldati 6. oktoobril 2016, rõhutatakse vajadust tegeleda EFSI toetuse geograafilise tasakaalustamatusega selliste meetmete abil nagu EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ja projektide ulatuse laiendamine ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli tõhustamine. Seetõttu tuleks võtta meetmeid EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse suurendamiseks ja kaitseks, et saavutada liidu ühtekuuluvuseesmärgid ja ergutada EFSI kasutuselevõttu eelkõige vähem arenenud ja üleminekupiirkondades.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a)  EFSI-t ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks käsitada üksteist täiendavatena, Euroopa lisaväärtusse tehtavaid strateegilisi jätkusuutlikke investeeringuid toetavana, et saavutada liidu poliitikaeesmärke, nagu liidu kliimaeesmärgid, mille abil saab panustada territoriaalsesse arengusse ja ühtekuuluvusse. EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohaldamisala, eesmärgid, põhjendus, ülesehitus ning õigus- ja reguleeriv raamistik on siiski erinevad.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b)  EFSI-t tuleks paremini tutvustada ELi kandidaatriikidele ja taotlejariikidele, võttes arvesse nende riikide väga madalat teadlikkust EFSIst ja asjaolu, et EFSI kaudu ei ole siiani rahastatud ühtki projekti neis riikides.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu.	(16)  Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada, eelkõige vähem arenenud ja üleminekupiirkondades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele, samuti jätkusuutlike ja digiprojektidega tegelevatele ettevõtetele, sealhulgas uute instrumentide arendamise ja kasutuselevõtmise ning rahastamisallikate mitmekesistamise kaudu, julgustades kattuvat rahastamist, näiteks ühisrahastamine.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse EFSI toetuse olemasolust, et suurendada määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antava ELi tagatise nähtavust.	(17)  EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, teavitatakse erinevate ELi rahastamisvahendite olemasolust, mida võib kasutada eraldi või koos EFSIga, ning pakkuma abi kõige asjakohasema vahendi või vahendite kombinatsiooni valimisel, et suurendada teadlikkust määruse (EL) nr 2015/1017 alusel antavast ELi tagatisest ning innustada koostama laia valdkondliku ja geograafilise ulatusega investeerimisprojekte.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a)  Tuleks käivitada EFSI investeerimisprojektide teavituskampaaniad. Sellega seoses peaks EIP avaldama teostatud toimingute ja projektide kohta teavet ja mõju hindamise tulemused, märkides ära nende lisaväärtuse ja täiendavuse. Samuti peaks EIP avaldama iga rahastatava projekti analüütilised andmed, et oleks võimalik siduda andmeid EFSI poolt loodud töökohtadega.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja see peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.	(21)   Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust tuleks tõhustada ja seetõttu tuleks selle käsutusse anda asjakohane eelarve. Keskuse tegevus peaks keskenduma vajadustele, mida kehtiv kord piisavalt ei käsitle. Keskus peaks erilist tähelepanu pöörama kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja Pariisi kliimakonverentsil seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide ettevalmistamise toetamisele. Hoolimata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärgist tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni osutatavatele nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, peaks ta ka aktiivselt kaasa aitama EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele ja toetama EIPd vajaduse korral projektide algatamisel. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (1 a)  Artikli 5 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: EFSIst toetatud projekte, millega püütakse luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, peetakse täiendavateks, kui nad kätkevad endas riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes. „EFSI toetatavat EIP eritegevust, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes, käsitletakse samuti täiendavana, kui on avalikult dokumenteeritud, et sellega käsitletakse turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ning mida EIP või EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil ei oleks olnud võimalik ilma EFSI toetuseta samal ajavahemikul ellu viia.“
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Turutõrgete kõrvaldamise või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid. Turutõrgete kõrvaldamise või näiteks riigipiiride või riiklike õigusaktide põhjustatud takistuste tõttu mitteoptimaalse investeeringu lahendamise tõhustamiseks iseloomustavad EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust üldiselt sellised näitajad nagu allutatus, osalemine riskijagamisvahendites, piiriülesus, avatus spetsiifilistele riskidele või muud II lisas lähemalt kirjeldatud aspektid.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Piiriülese koostöö projekte ning piirkondade vahelise, eriti funktsionaalsete piirkondade vahelise koostöö projekte käsitatakse samuti täiendavatena.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks. EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte saab EFSIst toetada ainult juhul, kui on tõendatud, et ELi tagatise kasutamine on vajalik käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud täiendavuse tagamiseks. Investeeringute komitee tagab täiendavuse kontrolli komitee valikumenetluses.
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EFSI toetatavaid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut või millega laiendatakse ühe liikmesriigi füüsilist taristut või füüsilise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena. EFSI toetatavaid piiriüleseid projekte, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist ja mittefüüsilist või mittemateriaalset taristut, nagu digitaalne taristu, infotehnoloogia- ja teadusuuringute võrgustik, või millega laiendatakse ühe liikmesriigi selliseid taristuid või taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele, käsitatakse samuti täiendavatena.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav fraas
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:. EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab geograafiliselt tasakaalus projekte, mis on täiendavad ja mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis:.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt -i (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 8 – lõik 3
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -i)   kolmas lõik asendatakse järgmisega: Investeeringute komitee koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud. Juhatus püüab valida eksperdid, kellel on investeerimisalased kogemused ühes või rohkemas järgmistest valdkondadest: Investeeringute komitee koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud. Juhatus püüab valida eksperdid, kellel on üheskoos investeerimisalased kogemused kõigis järgmistes valdkondades:
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 7 – lõige 12 – lõik 2 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tundlikku äriteavet ei avaldata. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele. Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse tegemise põhjendust, pöörates erilist tähelepanu liidu poliitika, sh aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ning täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Tuleks edendada geograafilist tasakaalu, tugevdades Euroopa investeerimisnõustamise keskuse abi liikmesriikidele, piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele, kus EFSI projektides osalemise määr on madalam. Toimingute hindamiseks kasutatud näitajate tulemustabel avaldatakse kohe pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist, jättes välja tundliku äriteabe. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.;
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente, kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.; EIP seab eesmärgiks, et taristu- ja innovatsioonikomponendi raames EFSI poolt kombineeritud eesmärkide saavutamiseks eraldatavatest rahalistest vahenditest vähemalt 40 % ulatuses toetatakse projekte, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente, kooskõlas Pariisi kliimakonverentsi kohustustega. See arvestus ei hõlma VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks eraldatavaid EFSI rahalisi vahendeid. Juhatus annab selleks üksikasjalikke juhiseid.;
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a – alapunkt i Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 – teine lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Selline tugi hõlmab sihipärase toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimiseks, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära ja vajadusi.; Selline tugi hõlmab sihipärase toetuse andmist tehnilise abi kasutamiseks projekti struktureerimiseks, uudsete rahastamisvahendite kasutamiseks, keskendudes seejuures eelkõige VKEdele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, ja avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks ning nõuandeid liidu õigusega seotud asjakohastes küsimustes, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära, vajadusi ja investeerimispotentsiaali. Euroopa investeerimisnõustamise keskus annab tehnilist abi artikli 9 lõikes 2 loetletud valdkondades, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia, põllumajanduse, ringmajanduse, TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna küsimustes. Lisaks annab Euroopa investeerimisnõustamise keskus komisjonile teada tuvastatud mis tahes regulatiivsetest tõketest, olles niiviisi tagasiside kanaliks EIP ja komisjoni vahel.;
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c)  võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel; c)  võimendab piirkondlikke ja kohalikke teadmisi ning toetab suutlikkuse suurendamist, et hõlbustada EFSI toetust kõigil tasanditel kogu liidus, ning aitab võimalust mööda saavutada ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke, nagu ka II lisa 8. punktis nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärki, toetades EIPd toimingute algatamisel, kooskõlastades ühtlasi tegevust riiklike ja piirkondlike tugipankadega;
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt ii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks; e)  annab proaktiivset tuge investeerimisplatvormide loomiseks, eesmärgiga parandada juurdepääsu projektidele, mis hõlmavad eri liikmesriike, ka koostöös piirkondlike ja riiklike tugipankadega;
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt iii Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f)  annab nõu muude liidu rahastamisallikate (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) kombineerimiseks EFSI vahenditega.; f)  annab nõu muude liidu rahastamisallikate kombineerimiseks EFSI vahenditega eesmärgiga võimaldada investeeringute optimaalset täiendavust ja koostoimet, pidades silmas poliitilise sekkumise ühtset kavandamist.;
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.; 5.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, riiklike ja piirkondlike tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi. Erainvestorite ligitõmbamise hõlbustamiseks tugevdatakse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, Euroopa investeerimisprojektide portaali, EIP ning riiklike ja piirkondlike tugipankade või finantseerimisasutuste koostööd.;
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 16 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 a)  Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.  EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. See aruanne avalikustatakse ja see hõlmab järgmist:“ „2.   EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Euroopa Kontrollikojale aruande käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. See aruanne avalikustatakse ja see hõlmab järgmist:“
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 16 – lõige 2 – punkt f
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 b)  (15) Artikli 16 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega: „f)  nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ning mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma;“ „f)  juhul kui EFSI vahendeid kombineeritakse liidu teiste rahastamisallikatega, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu, esitatakse projektide üksikasjalik kirjeldus ja iga rahastamisallika täpne rahaline osalus ning samuti iga projekti riskiprofiil;“
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 c (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 16 – lõige 6a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (9 c)  Artiklile 16 lisatakse järgmine lõige:   „6a.   EIP töötab aruandluse eesmärgil välja tulemusnäitajate kogumi iga toimingu kohta, et tagada usaldusväärne alus liidu rahastamise lisandväärtuse analüüsimiseks. Sellise metoodika peab heaks kiitma juhatus.“
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 18 – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6.  Hiljemalt 30. juuniks 2018 ja 30. juuniks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta.; 6.  Hiljemalt 30. juuniks 2018 ja 30. juuniks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta ja selle kohta, kas EFSI saavutab oma eesmärke seoses projektide täiendavusega ja avaldatava mõjuga sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning selle kohta, kas suudeti saavutada projektide parem geograafiline tasakaal.;
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 Määrus (EL) nr 2015/1017 Artikkel 19 – lõik 1 a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EIP ja EIF teavitavad või kohustavad finantsvahendajaid teavitama lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, EFSI toetuse olemasolust.; EIP ja EIF teavitavad ja kohustavad finantsvahendajaid teavitama lõppkasusaajaid, sealhulgas VKEsid, erinevate liidu rahastamisvahendite olemasolust, mida võib kasutada eraldi või koos EFSIga.   EIP avaldab oma veebisaidil igale projektile EFSIst antava toetussumma.;
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – alapunkt -a (uus) Määrus (EL) nr 2015/1017 II lisa – punkt 2 – alapunkt a – taane 5
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-a)  alapunkti a viies taane asendatakse järgmisega: „–  avaliku sektori üksused (territoriaalsed või mitte, aga jättes välja selliste üksustega tehtavad toimingud, mis põhjustavad otsest riski liikmesriigile) ning avaliku sektori tüüpi üksused.“ „–  avaliku sektori üksused (territoriaalsed või muud, aga jättes välja selliste üksustega tehtavad toimingud, mis põhjustavad otsest riski liikmesriigile) ning avaliku sektori tüüpi üksused. Määruse (EÜ) nr 1082/2006 (ETKR kohta)* põhjal moodustatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) loetakse üksuseks, mis ei põhjusta liikmesriigile otsest riski.“   _______________   * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, ELT L 210, 31.7.2006, lk 19–24.
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2015/1017 II lisa – punkt 2 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks.; EFSI toetust ei tohiks kasutada kiirteede jaoks, kui see ei ole ette nähtud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide transporti suunatud avaliku sektori või erainvesteeringute või vähemalt üht Ühtekuuluvusfondist rahastatavat riiki hõlmavate piiriüleste transpordiprojektide toetamiseks, või kui turutõrgete olemasolu on üheselt kindlaks tehtud ja täiendavust selgelt hinnatud.;
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 6 – alapunkt c Määrus (EL) nr 2015/1017 II lisa – punkt 8 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c)  alapunkti b esimeses lauses jäetakse välja sõna „algse“. (c)  alapunkti b esimeses lauses jäetakse välja sõna „algse“. Alapunkti b teises lauses asendatakse fraas „võtab juhatus vastu suunavad geograafilise mitmekesisuse ja kontsentratsiooni juhised“ fraasiga „võtab juhatus vastu suunavad geograafilise mitmekesisuse ja kontsentratsiooni juhised ja tagab nende tulemusliku rakendamise“.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine
Viited	COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.10.2016	ECON 3.10.2016
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	REGI 3.10.2016
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Mercedes Bresso 11.10.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Vastuvõtmise kuupäev	21.3.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andor Deli, Josu Juaristi Abaunz, Ivana Maletić, Demetris Papadakis, Tomasz Piotr Poręba, Julia Reid, Davor Škrlec, Damiano Zoffoli, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Luigi Morgano

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29	+
ALDE	Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	Andrew Lewer, Mirosław Piotrowski, Tomasz Piotr Poręba, Ruža Tomašić
PPE	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andor Deli, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Milan Zver, Lambert van Nistelrooij
S&D	Andrea Cozzolino, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Luigi Morgano, Jens Nilsson, Demetris Papadakis, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Damiano Zoffoli

5	–
EFDD	Rosa D'Amato, Julia Reid
GUE/NGL	Josu Juaristi Abaunz, Martina Michels
Verts/ALE	Davor Škrlec

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehniline täiustamine
Viited	COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.9.2016
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.10.2016	ECON 3.10.2016
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	CONT 15.12.2016	EMPL 3.10.2016	ENVI 3.10.2016	ITRE 3.10.2016
	TRAN 3.10.2016	REGI 3.10.2016	AGRI 3.10.2016
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ENVI 29.9.2016	AGRI 29.9.2016
Kaasatud komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.1.2017	TRAN 19.1.2017
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Udo Bullmann 26.1.2017	José Manuel Fernandes 26.1.2017
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	20.3.2017	3.4.2017
Vastuvõtmise kuupäev	15.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	65 11 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Gerolf Annemans, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Reimer Böge, Udo Bullmann, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Jonás Fernández, Eider Gardiazabal Rubial, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Othmar Karas, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Alain Lamassoure, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Marisa Matias, Gabriel Mato, Bernard Monot, Clare Moody, Luigi Morgano, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Luděk Niedermayer, Jan Olbrycht, Stanisław Ożóg, Urmas Paet, Pina Picierno, Paul Rübig, Pirkko Ruohonen-Lerner, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Jordi Solé, Theodor Dumitru Stolojan, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Michael Theurer, Isabelle Thomas, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Daniele Viotti, Marco Zanni, Stanisław Żółtek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Xabier Benito Ziluaga, Richard Corbett, Andrea Cozzolino, Bas Eickhout, Doru-Claudian Frunzulică, Heidi Hautala, Ramón Jáuregui Atondo, Eva Kaili, Krišjānis Kariņš, Jeppe Kofod, Georgios Kyrtsos, Eva Maydell, Nils Torvalds, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Julia Reda, Bart Staes, Jarosław Wałęsa, Lambert van Nistelrooij
Esitamise kuupäev	15.5.2017

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

65	+
ALDE	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Petr Ježek, Urmas Paet, Michael Theurer, Nils Torvalds, Ramon Tremosa i Balcells
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Stanisław Ożóg
PPE	Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Krišjānis Kariņš, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Gabriel Mato, Eva Maydell, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere, Jarosław Wałęsa, Tomáš Zdechovský, Lambert van Nistelrooij, Patricija Šulin
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Richard Corbett, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Doru-Claudian Frunzulică, Eider Gardiazabal Rubial, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Clare Moody, Luigi Morgano, Victor Negrescu, Pina Picierno, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Manuel dos Santos
VERTS/ALE	Bas Eickhout, Heidi Hautala, Julia Reda, Jordi Solé, Bart Staes, Indrek Tarand

11	–
ECR	Bernd Kölmel
EFDD	Jonathan Arnott, Marco Valli
ENF	Gerolf Annemans, Bernard Monot, Marco Zanni, Stanisław Żółtek
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Marisa Matias, Miguel Viegas
NI	Eleftherios Synadinos

2	0
ECR	Pirkko Ruohonen-Lerner
ENF	Barbara Kappel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu