RAPORT frantsiisimise toimimise kohta jaemüügisektoris

17.5.2017 - (2016/2244(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Dennis de Jong
Arvamuse koostajad (*):
Doru-Claudian Frunzulică, majandus- ja rahanduskomisjon
(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

frantsiisimise toimimise kohta jaemüügisektoris

(2016/2244(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni kõigi osaliste huvides toimiva Euroopa jaekaubanduse tegevuskava kohta[1], eriti selle punkti 29,

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas[2],

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud 2016. aasta aprilli uuringut frantsiisimise kohta[3],

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud 2016. aasta septembri uuringut pealkirjaga „ELi frantsiisimise probleemid ja õigusraamistik õiguslikust vaatenurgast“ (Legal Perspective of the Regulatory Framework and Challenges for Franchising in the EU)[4],

–  võttes arvesse ülevaadet pealkirjaga „ELi tuleviku poliitilised võimalused frantsiisimise valdkonnas: ebaausate kaubandustavadega võitlemine“ (Future Policy Options in Franchising in the EU: Confronting Unfair Trading Practices)[5],

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni korraldatud 12. juuli 2016. aasta õpikoda pealkirjaga „Suhted frantsiisiandjate ja -võtjate vahel: õigusraamistik ja praegused probleemid“ (Relations between franchisors and franchisees: regulatory framework and current challenges),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0199/2017),

A.  arvestades, et frantsiisimise jaoks ei ole frantsiisilepingute erinevuste tõttu ühist Euroopa määratlust ning frantsiisilepingud on ettevõtete lõikes erinevad, kuid frantsiisilepingute peamine tunnus on vabatahtlikult sõlmitud lepinguline partnerlus selliste ettevõtjate või füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, kes on üksteisest õiguslikult ja rahaliselt sõltumatud, kus üks pool (frantsiisiandja) annab teisele poolele (frantsiisivõtjale) õiguse kasutada tema frantsiisimudelit, nime ja kaubamärke ning jagab oskusteavet, mis põhineb frantsiisiandja tehnilisel ja organisatsioonilisel ekspertteabel, ning abi lepingu kestuse jaoks, mille puhul sõltuvad kliendid frantsiisisüsteemi ühtsusest, ning mille puhul nii frantsiisiandja kui ka -võtja eesmärk on omandada kiiresti uusi turge piiratud investeeringute ja suurema eduvõimalusega;

B.  arvestades, et oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsioonis pooldas parlament frantsiisimist kui ettevõtlusmudelit, mis toetab uusi ettevõtteid ja väikeettevõtete omandit, kuid võttis teadmiseks teatavatel juhtudel kehtivad ebaõiglased lepingutingimused ning nõudis läbipaistvaid ja õiglasi lepingutingimusi; lisaks juhtis ta komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu eeskätt probleemidele, millega puutuvad kokku frantsiisivõtjad, kes tahavad oma ettevõtet müüa või ärimudelit muuta, aga tegutseda edasi samas sektoris, ning palus, et komisjon uuriks frantsiisisüsteemidele kehtestatud hinnakokkuleppemehhanisme käsitleva keelu ja konkurentsivõimet käsitlevate pikaajaliste klauslite, ostuvõimaluste ja mitmekordse frantsiisivõtmise keelu mõju;

C.  arvestades, et frantsiisimisel on täielik potentsiaal ärimudelina, mis võib aidata jaekaubandussektoris täiendada ühtset turgu, sest see võib olla mugavaks vahendiks äriühingu loomiseks frantsiisiandja ja -võtja jagatud investeeringute kaudu; seepärast avaldab kahetsust asjaolu pärast, et praegu ei ole see ELis saavutanud soovitud tulemusi ja moodustab SKPst ainult 1,89 %, kuid näiteks USAs on sama näitaja 5,95 % ja Austraalias 10,83 %, ning 83,5 % frantsiisimise käibest on koondunud vaid seitsmesse liikmesriiki[6], mistõttu on oluline innustada selle ärimudeli laialdasemat levitamist kogu ELis;

D.  arvestades, et frantsiisimisel on märkimisväärne piiriülene mõõde, see on tähtis siseturu toimimise jaoks ja võib seega aidata kaasa töökohtade loomusele, VKEde ja ettevõtluse arendamisele ning uute võimete ja oskuste omandamisele;

E.  arvestades, et frantsiisimist kui ettevõtlusmudelit reguleerivad kehtivad õigusaktid on liikmesriigiti väga erinevad, mis põhjustab tehnilisi tõkkeid ja võib pärssida frantsiisiandjate ja -võtjate huvi oma tegevust piiriüleselt laiendada; arvestades, et see omakorda võib mõjutada lõpptarbijaid nende valiku piiramise kaudu;

F.  arvestades, et leebema ja rangema frantsiisimise vahel on erinevusi, mis sõltuvad frantsiisilepingu tingimustest; lisaks iseloomustavad selliseid alternatiivseid ärimudeleid nagu sõltumatute jaemüüjate rühmi erilised omadused ning frantsiisimist käsitlevad eeskirjad peaksid neid mõjutama ainult niivõrd, kuivõrd nad vastavad frantsiisimise määratlusele;

G.  arvestades, et frantsiisimise toimimise kohta eri sektorites ei ole piisavalt teavet, kuna asjakohast teavet kirjalikul kujul ei ole või seda on käsitletud ainult kaaskirjades, mis on lisatud frantsiisilepingule, mis on konfidentsiaalne ja ei ole seega avalik, ning ELi tasandil puudub mehhanism potentsiaalselt ebaausate lepingutingimuste või lepingute ebaausa rakendamise kohta teabe kogumiseks, mistõttu on sellist olulist teavet sisaldav platvorm vajalik, et suurendada frantsiisivõtjate ja -andjate teadlikkust oma kohustustest ja õigustest;

H.  arvestades, et e-kaubandus laieneb ja tarbijad kasutavad seda üha rohkem ning seetõttu tuleks e-kaubandust frantsiisilepingutes paremini kajastada; arvestades, et digitaalse ühtse turu rakendamisega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata frantsiisiandjate ja -võtjate vahel e-kaubandusega seoses tekkivatele pingetele, näiteks seoses frantsiisivõtja ainuõigusega konkreetsele geograafilisele alale, ja tarbija andmete suurenevale tähtsusele frantsiisi ärimudelite jaoks, eriti kuna praegu ei sisalda frantsiisilepingud neid küsimusi käsitlevaid sätteid, jättes ruumi ebavajalikuks ebakindluseks ja konfliktideks;

I.  arvestades, et komisjon on määratlenud ebaausate kaubandustavadena „üldisemalt tavad, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning kehtestatakse sageli ebavõrdses olukorras tugevama osapoole poolt nõrgema suhtes“[7];

1.  on seisukohal, et jaemüügisektoris ühtse turu lõpuleviimisel võib frantsiisimine täita veelgi olulisemat osa, pidades silmas selle praegust alarakendatust ELis võrreldes teiste arenenud majandustega;

2.  peab oluliseks, et liikmesriigid rakendavad kõigi frantsiisi valdkonnas kasutatavate ebaausate kauplemistavade suhtes tõhusaid meetmeid, kuid märgib, et liikmesriikide vahel valitseb selles vallas endiselt suur lahknevus ja mitmekesisus; peab seepärast oluliseks kehtestada muud kui seadusandlikud ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad jaekaubanduse sektoris frantsiisimise toimimise parimaid tavasid;

3.  kutsub komisjoni üles kehtestama suunised frantsiisilepingute kohta, et paremini kujundada frantsiisilepingute normatiivset keskkonda ning tagada tööstandardite järgimine ning asjakohased ja kõrgetasemelised teenused;

4.  on seisukohal, et arvestades frantsiisimise tugevat piiriülest komponenti, on soovitav võtta vastu ühtne lähenemisviis ebaausate kaubandustavade parandamiseks ELi tasandil;

5.  võtab teadmiseks, et riiklikul tasandil on jõustatud õigusakte frantsiisivõtjate kaitsmiseks, kuid rõhk on lepingueelsel etapil, et kehtestada teabe avaldamise kohustus frantsiisiandjale; peab kahetsusväärseks, et riiklike süsteemidega ei ole ette nähtud tõhusaid jõustamismehhanisme frantsiisisuhte jätkumise tagamiseks;

6.  rõhutab, et frantsiisivõtjad on tihti nõrgemad lepinguosalised, eriti siis, kui nad esindavad VKEsid, kuna frantsiisimudeli töötab tavaliselt välja frantsiisiandja ning frantsiisivõtjad on tavaliselt frantsiisiandjast rahaliselt nõrgemas olukorras ja võivad seepärast olla vähem teadlikud kui frantsiisiandja ning sõltuvad seetõttu suurel määral frantsiisiandja oskusteabest; rõhutab asjaolu, et frantsiisisüsteemid sõltuvad suurel määral frantsiisiandja ja -võtjate toimivast koostööst, pidades silmas, et frantsiisisüsteem sõltub kõigi osaliste poolsest heast rakendamisest;

7.  tuletab meelde, et frantsiisimine on kahe õiguslikult iseseisva ettevõtja vaheline lepinguline suhe;

8.  rõhutab, et määrus peaks säilitama ja suurendama turu usaldust frantsiisimise kui ettevõtlusvormi vastu, kuna see innustab ettevõtlust mitte ainult frantsiisiandjatest mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, vaid ka inimeste hulgas, kellest saavad frantsiisivõtjad;

9.  nendib, et frantsiisiandjad on oma huvide esindamiseks organiseerunud nii riikide kui Euroopa tasandil, kuid seevastu frantsiisivõtjatel pole tihti sageli vahendite puudumise tõttu selliseid esindusorganisatsioone, kes kaitseksid nende kollektiivseid huve, mistõttu nad tegutsevad jätkuvalt enamasti individuaalsetel alustel;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama frantsiisiandjate ja -võtjate ning poliitikakujundajate vahelist dialoogi, edendama frantsiisivõtjaid esindavate ühenduste loomist ning tagama, et viimaseid võetakse kuulda, kui valmistatakse ette poliitikameetmeid või õigusakte, mis neid mõjutada võivad, et tagada poolte võrdne esindatus, rõhutades samal ajal, et liikmelisus nendes organisatsioonides peaks jääma vabatahtlikuks;

11.  toonitab, et jaemüügisektoris ei ole endiselt piisavalt teavet frantsiisimise toimimise kohta, ning kutsub liikmesriike üles määrama koostöös komisjoniga kontaktpunktid, mille kaudu oleks võimalik saada teavet frantsiisiandjate ja -võtjate kogetud probleemide kohta, kui see on kättesaadav, ning kutsub komisjoni üles parandama muu hulgas nendest kontaktpunktidest saadud teabe põhjal andmete kogumist ELi tasandil, tagades samal ajal sel viisil saadud teabe konfidentsiaalsuse;

12.  kutsub komisjoni üles aktiivselt uurima frantsiisimise toimimist jaemüügisektoris, sealhulgas ebaausate lepingutingimuste või muude ebaausate kaubandustavade olemasolu, ning paluma Eurostatil sektori kohta statistiliste andmete kogumisel sellele mudelile erilist tähelepanu pöörata, ilma et see tooks kaasa täiendavat haldus- või muud koormust ettevõtjate jaoks;

13.  võtab teadmiseks Euroopa frantsiisimise eetikakoodeksi, mille on välja töötanud Euroopa Frantsiiside Föderatsioon (European Franchise Federation), mis võib olla tõhus vahend parimate tavade edendamiseks frantsiisimissektoris eneseregulatsiooni korras, kuid võtab ka teadmiseks, et frantsiisivõtjad on koodeksit olulisel määral kritiseerinud, tuues muu hulgas esile selle, et enne 2016. aasta läbivaatamist olid frantsiisiandja kohustused koodeksis rangemalt sõnastatud; ergutab frantsiisiandjaid ja -võtjaid tagama mõlema poole tasakaalustatud ja õiglase esindatuse, et leida sobiv lahendus;

14.  avaldab siiski kahetsust, et koodeks hõlmab ainult väikest osa ELis tegutsevatest frantsiisidest, sest enamik frantsiise ei kuulu EFFile ega riiklikele ühendustele, kes on koodeksi vastu võtnud, ning mitmes liikmesriigis riiklikud frantsiisiühendused üldse puuduvad;

15.  märgib, et muret tekitab Euroopa eetikakoodeksiga seotud sõltumatu jõustamismehhanismi puudumine, ning märgib, et mõnes liikmesriigis on sõltumatu jõustamise puudumine toonud kaasa selliste õigusaktide vastuvõtmise, mis ennetavad ja käsitlevad ebaausaid kaubandustavasid frantsiisimise valdkonnas;

16.  tuletab meelde, et eetikakoodeks kujutab endast frantsiisiandjate poolt lisaks seadusega nõutud eeskirjadele vastu võetud eeskirjade kogumit; on veendunud, et eetikakoodeks peaks jääma alati lisaväärtuseks kõigile neile, kes soovivad neid eeskirju järgida;

17.  kaalub vajadust hinnata isereguleeriva raamistiku ja ELi tarneahela algatuse tulemuslikkust, sest liikmesus riikide frantsiisiorganisatsioonides on selles algatuses osalemise eeltingimus;

18.  leiab, et frantsiisilepingud peaksid täielikult järgima tasakaalustatud partnerluse põhimõtteid, mille kohaselt peavad frantsiisiandja ja -võtja olema üksteise suhtes mõistlikud ja õiglased ning lahendama kaebused, probleemid ja vaidlused avameelse, läbipaistva, mõistliku ja otsese teabevahetuse kaudu;

19.  kutsub liikmesriike üles edastama kontaktpunkti kaudu või muul viisil saadud kaebused ja muu olulise teabe komisjonile; kutsub komisjoni üles koostama selle teabe alusel mittetäieliku loetelu ebaõiglastest lepingutingimustest ja -tavadest, mis tuleks avalikustada ja teha kõikidele huvitatud osapooltele kättesaadavaks; kutsub lisaks komisjoni üles looma vajaduse korral ekspertide platvormi, et saada lisateavet frantsiisimistavade kohta jaemüügisektoris, eelkõige ebaausate kaubandustavade vormide kohta;

20.  toob eeskätt esile vajaduse kindlate põhimõtete järele, et tagada poolte tasakaalustatud lepingulised õigused ja kohustused, nagu vajaduse selge, õige ja põhjaliku lepingueelse teabe järele, sealhulgas frantsiisimudeli tulemuslikkust käsitleva teabe järele nii üldiselt kui ka frantsiisivõtja kavandatud asukohas, ning selged piirid konfidentsiaalsuse nõuete osas, kusjuures teave peab olema kirjalikul kujul ja piisava etteteatamisega aegsasti kättesaadav enne lepingu sõlmimist, ning vajaduse korral lepingu sõlmimisele järgneva viiepäevase järelemõtlemisaja järele; juhib samuti tähelepanu vajadusele, et frantsiisiandja jätkaks lepingu kestuse ajal jätkuva ärialase ja tehnilise abi osutamist frantsiisivõtjale;

21.  toonitab vajadust spetsialiseeritud kutsealusõppe järele, kus vajalik, ning frantsiisiandja pakutava asjakohase juhendamise järele, mida antakse frantsiisivõtjale lepingu kestuse ajal;

22.  tuletab meelde frantsiisivõtjate kohustust anda endast parim frantsiisialase äri edendamiseks ning frantsiisivõrgustiku ühise identiteedi ja maine säilitamiseks ning teha selleks lojaalselt koostööd kõigi võrgustiku partneritega ning järgida frantsiisimudeliga seotud tööstus- ja intellektuaalomandiõigust ning konkurentsiõigust;

23.  lisab, et mõnikord nõuavad frantsiisiandjad frantsiisivõtjatelt, et viimased ostaksid tooteid ja teenuseid, mis pole seotud frantsiisimudeliga; sellist nõuet ei tohiks käsitleda osana frantsiisivõtja kohustustest, mis on seotud frantsiisivõrgustiku hoolduse ning ühise identiteedi ja mainega, kuid see võib endast kujutada ebaausat kaubandustava;

24.  toonitab, et konkurentsi keelavad klauslid peaksid olema selgelt sõnastatud, põhjendatud ja proportsionaalsed ning neid ei tohiks kohalduda kauem, kui on rangelt vajalik, arvestades eeskätt frantsiisivõtjate võimalikku vajadust muuta oma frantsiisimudelit, kui nende naabrus ja seeläbi kaupade või teenuste nõudlus muutub;

25.  tunneb muret vaidluste pärast, mis tulenevad internetimüügist, kuna see moodustab üha olulisema osa frantsiisi ärimudelist, kuid ei hõlma traditsioonilisi frantsiisilepinguid, mis ei võta arvesse mõju, mis interneti kaudu müümisel võib olla neis lepingutes esitatud sätetele; soovitab seetõttu lisada internetimüüki käsitlevad sätted vajaduse korral frantsiisilepingutesse, eelkõige juhtudel, kui frantsiisiandja ja frantsiisivõtja võim ei ole tasakaalus, eeskätt juhul, kui frantsiisivõtja on VKE;

26.  nõuab, et komisjon algataks avaliku konsultatsiooni, et saada erapooletut teavet tegeliku olukorra kohta frantsiisimises ja koostada muud kui seadusandlikud suunised, milles kajastatakse frantsiisimise jaemüügisektoris toimimise alaseid parimaid tavasid, eelkõige seoses viimaste tehnoloogiliste ja turuarengutega, nagu internetimüük, ja esitada need parlamendile hiljemalt 2018. aasta jaanuaris; kutsub komisjoni üles tegema sellega seoses analüüsi selle kohta, millised on liikmesriikide seadusandlikud tavad ning olemasolevad enesereguleerimise vahendid frantsiisimise valdkonnas jaemüügisektoris ning esitama parlamendile oma tulemused, sealhulgas soovitus frantsiisimissektori edasise arendamise kohta ELis;

27.  rõhutab, et Euroopa Parlament peaks olema aktiivselt kaasatud kogu jaemüügisektori frantsiisimist puudutavasse töösse, sealhulgas ka siis, kui frantsiisimist käsitlevaid määruseid ja direktiive kohandatakse, et saavutada järjekindlam ja sidusam õigusraamistik;

Konkurentsiõigus

28.  rõhutab, et komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrust (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes[8] tuleb ühtselt kohaldada kõigis liikmesriikides ning peab kahetsusväärseks teabe puudumist selle kohaldamise kohta;

29.  on seisukohal, et komisjon peaks uurima, kas määruse ebaühtlane kohaldamine liikmesriikides ei kahjusta selle määruse kasulikku mõju ja kas see on eelkõige lepingujärgse olukorra erandiklauslite ja ostutingimuste osas turu viimaste arengutega kooskõlas;

30.  on seisukohal, et komisjon peaks kontrollima, mil määral oleks võimalik määruse kohaldamist täiustada, kasutades selleks Euroopa konkurentsiasutuste võrgustiku hindamismehhanismi; rõhutab, et komisjoni ebajärjekindlad järelmeetmed takistavad piiriülest jaemüüki ning nendega ei suudeta tagada ühtsel turul võrdseid võimalusi;

31.  on veendunud, et määruse parem rakendamine riiklikul tasandil aitaks parandada levikut, suurendaks teiste liikmesriikide ettevõtete turulepääsu ning tagaks lõppkokkuvõttes parema lahenduse lõpptarbijale;

32.  on veendunud, et komisjon peaks analüüsima ka konkurentsiõiguse soovimatut mõju igas liikmesriigis;

33.  ergutab komisjoni alustama avalikku konsultatsiooni ja teavitama parlamenti selle mudeli sobivusest, millel tulevane grupierandi määrus põhineb;

34.  kutsub komisjoni üles tagama maksusoodustuste abil saadud ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise frantsiisimise valdkonnas ning ilmutama läbiviidavates uurimistes vankumatut suhtumist; rõhutab lisaks, et ELil peavad olema selgemad õigusaktid maksualaste eelotsuste kohta; kutsub komisjoni üles heastama kõik rikkumised frantsiisimise valdkonnas, et tagada õiglane konkurents kogu ühtsel turul;

35.  palub komisjonil aidata korrigeerida turutõrkeid ja tagada tõhus võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega frantsiisimise valdkonnas;

36.  kutsub komisjoni üles uurima, kas oleks vaja määrus läbi vaadata, ning sellega seoses kontrollima (ühtlasi teavitades tulemustest Euroopa Parlamenti), 1) milline on horisontaalse lähenemisviisi mõju frantsiisimise toimimisele; 2) kas määruses vastu võetud frantsiisimismudel kajastab turutegelikkust; 3) millises ulatuses on nn lubatud vertikaalsed piirangud, st tingimused, mille alusel frantsiisivõtjad võivad osta, müüa või edasi müüa teatavaid kaupu või teenuseid, proportsionaalsed, ja millisel määral on neil negatiivne mõju turule ja tarbijatele; 4) millised on uued probleemid, millega frantsiisiandjad ja frantsiisivõtjad peavad silmitsi seisma seoses e-kaubanduse ja digiteerimisega üldiselt; ning 5) koguma turuteavet uute suundumuste, võrgustiku korraldusega seotud turuarengute ja tehnoloogia arengu kohta;

37.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi eeskirjad määruse jõustamise kohta liikmesriikides, kohandades määruse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalselt selle kohaldamist;

°

°  °

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 468, 15.12.2016, lk 140.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0250.
• [3]  IP/A/IMCO/2015-05, PE 578.978
• [4]  IP/A/IMCO/2016-08, PE 587.317
• [5]  PE 587.325
• [6]  IMCO-komisjoni tellitud uuring „ELi frantsiisimise probleemid ja õigusraamistik õiguslikust vaatenurgast“ (Legal Perspective of the Regulatory Framework and Challenges for Franchising in the EU), september 2016, lk 12.
• [7]  „Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemine ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas“, COM(2014) 472.
• [8]  ELT L 102, 23.4.2010, lk 1.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik
Independent Retail Europe
Euroopa Frantsiiside Föderatsioon
Vakcentrum
Itaalia tarbijaorganisatsioon
UEAPME
Nederlandse Franchise Vereniging
Commissie Franchising van de Raad Nederlandse Detailhandel+
FHC Formulebeheer
õigusbüroo Bird & Bird
Eurocommerce
Bueno Legal
Osnabrücki ülikool
Mittelstandsverbund

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (29.3.2017)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

frantsiisimise toimimise kohta jaemüügisektoris
(2016/2244(INI))

Arvamuse koostaja (*): Doru-Claudian Frunzulică

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et komisjoni määrust (EL) nr 330/2010 tuleb ühtselt kohaldada kõigis liikmesriikides, ning avaldab kahetsust, et puudub teave selle kohaldamise kohta; toonitab, et e-kaubanduse kasv ja selle mõju frantsiisi ärimudelile kujutab endast väljakutset kogu sektorile;

2.  on seisukohal, et komisjon peaks tagama frantsiisimise mõlema poole tasakaalustatud esindatuse ning uurima, kas ebaühtlane kohaldamine liikmesriikides ei kahjusta selle määruse kasulikku mõju ja kas see on turu viimaste arengutega kooskõlas, eelkõige lepingujärgse olukorra erandiklauslite ja ostutingimuste osas;

3.  on seisukohal, et komisjon peaks kontrollima, mil määral oleks võimalik määruse kohaldamist täiustada, kasutades selleks Euroopa konkurentsiasutuste võrgustiku hindamismehhanismi; rõhutab, et komisjoni ebajärjekindlad järelmeetmed takistavad piiriülest jaemüüki ning nendega ei suudeta tagada ühtsel turul võrdseid võimalusi;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis on frantsiisi käsitlevad õigusaktid juba olemas, mis lõppkokkuvõttes põhjustab turu edasist killustumist; on veendunud, et määruse parem rakendamine riiklikul tasandil aitaks parandada levikut, suurendaks teiste liikmesriikide ettevõtete turulepääsu ning tagaks lõppkokkuvõttes parema lahenduse lõpptarbijale;

5.  on veendunud, et komisjon peaks analüüsima ka konkurentsiõiguse soovimatut mõju igas liikmesriigis;

6.  julgustab komisjoni algatama avaliku arutelu ning teavitama Euroopa Parlamenti selle mudeli otstarbekusest, millel tulevane grupierandi määrus põhineb, et luua frantsiisimislepingu mõiste, mida kasutataks kõigis edaspidistes ELi õigusaktides ning seoses võimalike meetmetega eraõiguse valdkonnas;

7.  kutsub komisjoni üles tagama maksusoodustuste abil saadud ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise frantsiisimise valdkonnas ning ilmutama läbiviidavates uurimistes vankumatut suhtumist; rõhutab lisaks, et ELil peavad olema selgemad õigusaktid maksualaste eelotsuste kohta; kutsub komisjoni üles heastama kõik rikkumised frantsiisimise valdkonnas, et tagada õiglane konkurents kogu ühtsel turul;

8.  kaalub vajadust hinnata isereguleeriva raamistiku ja ELi tarneahela algatuse tulemuslikkust, sest liikmesus riikide frantsiisiorganisatsioonides on selles algatuses osalemise eeltingimus;

9.  kutsub komisjoni üles uurima, kas oleks vaja määrus läbi vaadata, ning sellega seoses kontrollima (ühtlasi teavitades tulemustest Euroopa Parlamenti), 1) milline on horisontaalse lähenemisviisi mõju frantsiisimise toimimisele; 2) kas määruses vastu võetud frantsiisimismudel kajastab turutegelikkust; 3) millises ulatuses on nn lubatud vertikaalsed piirangud, st tingimused, mille alusel frantsiisivõtjad võivad osta, müüa või edasi müüa teatavaid kaupu või teenuseid, proportsionaalsed ja millisel määral on neil negatiivne mõju turule ja tarbijatele; 4) millised on uued probleemid, millega frantsiisiandjad ja frantsiisivõtjad peavad silmitsi seisma seoses e-kaubanduse ja digiteerimisega üldiselt; 5) ning koguma turuteavet uute suundumuste, võrgustiku korraldusega seotud turuarengute ja tehnoloogia arengu kohta;

10.  märgib, et riigisisesed eeskirjad on liikmesriigiti väga erinevad; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks olema aktiivselt kaasatud kogu jaemüügisektori frantsiisimist puudutavasse töösse, sh ka siis, kui frantsiisimist käsitlevaid määruseid ja direktiive kohandatakse, et saavutada järjekindlam ja sidusam õigusraamistik;

11.  on veendunud, et liikmesriigid peaksid koostama mudeli aruandluseks, kaebuste ja muu asjakohase, kontaktpunkti kaudu või mõnel muul viisil saadud teabe esitamiseks, et lihtsustada teabekogumisprotsessi seoses turuolukorraga; kutsub komisjoni üles koostama selle teabe alusel mittetäieliku loetelu ebaõiglastest lepingutingimustest ja -tavadest;

12.  võtab teadmiseks, et riiklikul tasandil on jõustatud õigusakte frantsiisivõtjate kaitsmiseks, kuid rõhk on lepingueelsel etapil, et kehtestada teabe avaldamise kohustus frantsiisiandjale; kutsub komisjoni seetõttu üles vaatama läbi eeskirjad määruse jõustamise kohta liikmesriikides, kohandades määruse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalselt selle kohaldamist; peab kahetsusväärseks, et riiklike süsteemidega ei ole ette nähtud tõhusaid jõustamismehhanisme frantsiisisuhte jätkumise tagamiseks;

13.  kutsub komisjoni üles tagama frantsiisilepingute huvitatud poolte nõuetekohase ja sõltumatu esindatuse ELi tarneahela algatuses ning võtma meetmeid frantsiisivõtjate iseorganiseerumise tugevdamiseks ELi ja riiklikul tasandil, et võimaldada frantsiisivõtjatel paremini osaleda frantsiisiteemalises avalikus arutelus ja luua kõigile võrdsed tingimused; rõhutab, et määrus peaks säilitama ja suurendama turu usaldust frantsiisimise kui ettevõtlusvormi vastu, kuna see innustab ettevõtlust mitte ainult frantsiisiandjatest mikro- ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, vaid ka inimeste hulgas, kellest saavad frantsiisivõtjad;

14.  kutsub komisjoni üles kehtestama suunised frantsiisilepingute kohta, et paremini kujundada frantsiisilepingute normatiivset keskkonda ning tagada tööstandardite järgimine ning asjakohased ja kõrgetasemelised teenused;

15.  palub komisjonil aidata korrigeerida turutõrkeid ja tagada tõhus võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega frantsiisimise valdkonnas; rõhutab vajadust paljusid sidusrühmi kaasava diskussiooni järele, et arutada ebaõiglaseid kaubandustavasid frantsiisimise tarneahelates ja võimalikke lahendusi ekspertide platvormi loomise abil, nagu see toimus toiduainete tarneahelate puhul, või algatades avalikke arutelusid mis tahes tulevase määruse üle.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.3.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luigi Morgano, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Kay Swinburne, Paul Tang, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Steven Woolfe
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Simona Bonafè, Enrique Calvet Chambon, David Coburn, Mady Delvaux, Doru-Claudian Frunzulică, Ildikó Gáll-Pelcz, Sophia in ‘t Veld, Thomas Mann, Joachim Starbatty, Nils Torvalds
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Carlos Iturgaiz, Thomas Mann, Bogdan Andrzej Zdrojewski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42	+
ALDE	Enrique Calvet Chambon, Sylvie Goulard, Nils Torvalds
ECR	Sander Loones, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Joachim Starbatty, Kay Swinburne
EFDD	Marco Valli
GUE/NGL	Marisa Matias
PPE	Burkhard Balz, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Carlos Iturgaiz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Bogdan Andrzej Zdrojewski
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Anneliese Dodds, Doru-Claudian Frunzulică, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker
Verts/ALE	Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

1	–
NI	Steven Woolfe

1	0
EFDD	Bernard Monot

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	11.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Lucy Anderson, Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kaja Kallas, Arndt Kohn, Julia Reda, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Ulrike Trebesius
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Anne-Marie Mineur

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE	Dita Charanzová, Kaja Kallas, Jasenko Selimovic
ECR	Edward Czesak, Daniel Dalton, Ulrike Trebesius, Anneleen Van Bossuyt
GUE/NGL	Anne-Marie Mineur, Dennis de Jong
PPE	Pascal Arimont, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Ildikó Gáll-Pelcz, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein
S&D	Lucy Anderson, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sergio Gutiérrez Prieto, Arndt Kohn, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella
VERTS/ALE	Pascal Durand, Julia Reda

0	–
xx	zz

3	0
EFDD	Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Marco Zullo
ENF	Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu