RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

8.6.2017 - (COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)) - ***I

Eelarvekomisjon
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöörid: Ingeborg Gräßle, Richard Ashworth
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)
Arvamuse koostajad (*):
Jérôme Lavrilleux, tööhõive ja sotsiaalkomisjon
Jerzy Buzek, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Wim van de Camp, transpordi- ja turismikomisjon
Constanze Krehl, regionaalarengukomisjon
Paolo De Castro, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

Menetlus : 2016/0282A(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0211/2017

Esitatud tekstid :

A8-0211/2017

Arutelud :

PV 04/07/2018 - 20
CRE 04/07/2018 - 20

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.9
CRE 05/07/2018 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0309

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS(*)
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS(*)
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS(*)
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS(*)
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS(*)
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

(COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0605),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikleid 172, 175, 177 ja 178, artikli 189 lõiget 2, artikli 212 lõiget 2, artikli 322 lõiget 1 ja artiklit 349 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0372/2016),

– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. jaanuari 2017. aasta arvamust nr 1/2017[1],

– võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

– võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, kalanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0211/2017),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Võttes arvesse, et kuna pärast kolme aastat liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade rakendamist on vaja neid täiendavalt muuta, et kõrvaldada rakendamise kitsaskohad, suurendades paindlikkust, lihtsustada sidusrühmade ja talituste jaoks eeskirju ja keskenduda rohkem tulemustele, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012¹⁴ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(1) Võttes arvesse, et kuna pärast kolme aastat liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade rakendamist on vaja neid täiendavalt muuta, et kõrvaldada rakendamise kitsaskohad, suurendades paindlikkust, lihtsustada sidusrühmade ja talituste jaoks eeskirju, keskenduda rohkem tulemustele ning parandada juurdepääsu, läbipaistvust ja vastutust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012¹⁴ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

_________________

¹⁴Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saaks toimuda sisukas arutelu, oleks komisjoni ettepaneku arutamiseks tulnud ette näha nõuetele vastavad tähtajad.

Selgitus

Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks, et kõnealuse ettepaneku arutamiseks ette nähtud tähtaegade puhul ei ole asjakohaselt arvesse võetud kaasseadusandja arvamusi.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Tuleks säilitada eelarve aluspõhimõtted, samuti volituste jaotus ning kontrollikoja keskne roll liidu auditeerimisel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 285 ja 287. Erivaldkondade, nt teadusuuringute, välistegevuse ja struktuurifondide valdkonna erandid neist aluspõhimõtetest tuleks läbi vaadata ja neid tuleks võimaluse korral lihtsustada, võttes arvesse nende jätkuvat asjakohasust, eelarve jaoks loodavat lisaväärtust ja sidusrühmade jaoks tekitatavat koormust.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kuni 10 % ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi vahenditest võib jätta eelarveaasta alguses eraldamata, et lisaks juba ettenähtud summadele oleks võimalik lisarahastamine, et reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele, uutele kriisiolukordadele või olulistele poliitilistele muutustele kolmandates riikides. Kui neid eraldamata vahendeid ei seota aasta jooksul kohustustega, tuleks need kanda komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse.

Selgitus

Põhjendus peaks olema kooskõlas artikli 12 lõike 2 punktiga e, mis puudutab ainult ülekandmiseeskirju. Tuleks tagada, et üle kantud eraldamata vahendeid ei saa kasutada milleski muuks kui ainult vastava rahastamisvahendi eesmärkidel.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses ELi eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte vahetu kohaldamisena. Assigneeringute kasutamisel tuleks samaaegselt võtta arvesse tulemuspõhisust, eesmärgipüstitust, näitajaid, tulemusi ja säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust. Selleks et vältida konflikte eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega, peaksid viited tulemusterminoloogia osas piirduma eesmärkide ja nende saavutamisel tehtud edusammude jälgimisega.

(12) Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses ELi eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista eesmärkide saavutamisena ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte vahetu kohaldamisena. Assigneeringute kasutamisel tuleks samaaegselt võtta arvesse püstitatud eesmärke ja tulemuspõhisust, näitajaid, tulemusi, täiendavust ja säästlikkust, tõhusust ja mõjusust, andmata programmi asjakohasuse kohta ennetavat hinnangut. Selleks et vältida konflikte eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega, peaksid viited tulemusterminoloogia osas piirduma eesmärkide ja nende saavutamisel tehtud edusammude jälgimisega.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis ning tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse kõigi selliste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

(14) Läbipaistvuse põhimõte on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 15; selle kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult ning sellega nähakse liidu eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis, tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle ning suurendab märkimisväärselt liidu usutavust. Kommunikatsioon peaks olema rohkem suunatud vahendite saajatele, et suurendada kodanike jaoks nähtavust ning tagada samal ajal kindlaksmääratud meetmete abil teadete jõudmine toetusesaajateni. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades täielikult (soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades) asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse nendesamade vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Teave selliste liidu vahendite kasutamise kohta, mille puhul toimub eelarve täitmine otse, tuleks avaldada institutsioonide veebisaidil ning see peaks sisaldama vähemalt nime, asukohta, summat ja vahendite eesmärki. Kõnealuses teabes tuleks arvesse võtta asjakohaseid kriteeriume, nagu meetme perioodilisus, liik ja olulisus.

(15) Igal juhul tuleks püüda tagada toetusesaajaid käsitlevate andmete ülim läbipaistvus, ilma et see piiraks isikuandmete kaitse eeskirjade kohaldamist. Teave selliste liidu vahendite kasutamise kohta, mille puhul toimub eelarve täitmine otse, kaudselt ja koostöös liikmesriikidega, tuleks avaldada finantsläbipaistvuse süsteemis ja institutsioonide veebisaidil ning see peaks sisaldama vähemalt nime, asukohta, summat ja vahendite eesmärki. Kõnealuses teabes tuleks arvesse võtta asjakohaseid kriteeriume, nagu meetme perioodilisus, liik ja olulisus.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Liidu vahendite saajate nimi ja asukoht tuleks avaldada antud auhindade ja toetuste ning sõlmitud lepingute puhul pärast avaliku menetluse avamist taotluste või pakkumuste esitamiseks, nagu seda tehakse eelkõige konkursside, konkursikutsete ja pakkumiskutsete puhul, järgides ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Lisaks peaks selline avaldamine kaasa aitama avaliku valikumenetluse kontrollile menetluses tagasilükatud taotlejate poolt.

(16) Liidu vahendite saajate nimi ja asukoht tuleks avaldada antud auhindade ja toetuste ning sõlmitud lepingute puhul pärast avaliku menetluse avamist taotluste või pakkumuste esitamiseks ning eelkõige konkursside, konkursikutsete ja/või pakkumiskutsete puhul, et järgida ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Selline avaldamine peaks kaasa aitama avaliku valikumenetluse kontrollile edutute taotlejate poolt.

Selgitus

Selgem keelekasutus.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui see ohustaks vahendite saaja puutumatust, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.

(22) Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui on olemas risk, et selline avaldamine võib seada ohtu vahendite saaja puutumatuse, mis on kaitstud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kaudse ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral peaksid teabe vahendite saajate ning lõplike vahendite saajate kohta tegema kättesaadavaks isikud, üksused või määratud asutused, kes haldavad liidu vahendeid. Vajaduse korral tuleks üksikasjalikkuse aste ja kriteeriumid määrata kindlaks asjaomastes valdkondlikes eeskirjades ja neid võib täpsustada finantsraampartnerluse lepingutes. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks viite veebisaidile, kust võib leida teavet vahendite saajate ja lõplike vahendite saajate kohta.

(23) Muude kui põhjenduses 15 nimetatud elementide puhul peaksid kaudse ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral teabe vahendite saajate ning lõplike vahendite saajate kohta kättesaadavaks tegemise eest vastutama isikud, üksused või määratud asutused, kes haldavad liidu vahendeid. Vajaduse korral tuleks üksikasjalikkuse aste ja kriteeriumid määrata kindlaks asjaomastes valdkondlikes eeskirjades ja neid võib täpsustada finantsraampartnerluse lepingutes. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks viite veebisaidile, kust võib leida teavet vahendite saajate ja lõplike vahendite saajate kohta.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kui iga finantsjuhtimises osaleja ülesanded ja kohustused on kindlaks määratud, võib neid vastutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud tingimustel. Liidu institutsioonides on loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnad, kuid tõhususe huvides ja arvestades neile esitatud juhtumite piiratud arvu, on asjakohane anda nende ülesanded üle hiljuti loodud institutsioonidevahelisele toimkonnale, mis on moodustatud selleks, et hinnata taotlusi ja anda soovitusi halduskaristuste (menetlusest kõrvalejätmine ja rahaline karistus) kehtestamise kohta juhtumites, mille on talle edastanud komisjoni või muud liidu institutsioonid ja liidu asutused. Sellise üleandmise eesmärk on ka hoida ära dubleerimine ja vähendada vastuoluliste soovituste või arvamuste riske juhtumites, kuhu on segatud nii ettevõtja kui ka ELi töötaja. Säilitada tuleks menetlus, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja võib küsida kinnitust juhisele, mille ta leiab olevat eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, ning vabaneda sellise kinnituse saamisel mis tahes vastutusest. Selle rolli täitmisel tuleks nimetatud toimkonna koosseisu muuta.

(40) Iga finantsjuhtimises osaleja, kelle ülesanded ja kohustused on kindlaks määratud, võib vastutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud tingimustel. Tuleks luua spetsiaalne eraldiseisev institutsioonidevaheline toimkond. Kuna finantsrikkumiste küsimus on otseselt seotud institutsiooni distsiplinaarpädevusega ja seega automaatselt ka institutsiooni haldusautonoomiaga, tuleks seda, et toimkond on institutsioonidevaheline, rõhutada ka selle koosseisu kaudu.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Õiguskindluse huvides tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.

(47) Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54) Käesolevas määruses tuleks sätestada, et maksed tuleb teha kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja et selle tähtaja järgimata jätmise korral on võlausaldajatel õigus saada viivist, mis kantakse eelarvesse, välja arvatud liikmesriigid ja vastavalt uutele sätetele ka Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

Selgitus

EIP gruppi ei tohiks siin kohelda muudest ELi eelarvevahendeid haldavatest üksusest ega liidu võlausaldajatest erinevalt. EIP grupi põhikirjas on sätestatud, et EIP grupp peab tagama, et tema kulud on kaetud. Kui lisada EIP/EIF selle sätte kohaldamisalasse, võib see tekitada reitinguagentuuride poolt seoses olemasolevate rahastamisvahenditega (nt EFSI, EIP välislaenude andmise volitus ja InnovFin) negatiivse reaktsiooni.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60) On oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik taotleda, et vahendid, mis neile on eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, paigutatakse ümber liidu tasandil ja et komisjon haldab neid otsese või kaudse eelarve täitmise raames võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. See võimaldaks optimeerida nende ressursside ja käesoleva määruse või valdkondlike määruste, sealhulgas EFSI määruse alusel loodud vahendite kasutamist, kuhu liikmesriigid taotleksid nimetatud ressursside ülekandmist. Selleks et tagada kõnealuste vahendite tõhus rakendamine, on vaja ette näha, et kui vahendid kantakse käesoleva määruse või valdkondlike määruste, sealhulgas EFSI määrusega loodud vahenditesse, kohaldatakse nende määruste eeskirju.

välja jäetud

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71) Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks isiku või üksuse menetlusest kõrvale jätma juhul, kui ta on mõistetud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises, sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega seotud kohustuste tahtlikus või tahtmatus täitmatajätmises, kui tema registrijärgne asukoht kuulub koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni alla, hea maksuhaldustava nõuetega, sh õiglase maksukonkurentsiga seotud kohustuste täitmatajätmises, liidu eelarvet kahjustavas pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus, terrorismi rahastamises, terrorismiga seotud õigusrikkumises, laste tööjõu kasutamises või muus inimkaubanduse vormis või eeskirjade eiramises. Samuti tuleks ta menetlusest kõrvale jätta juriidilise kohustuse tõsise rikkumise või pankroti korral. Isik või üksus tuleks samuti kõrvale jätta juhul, kui ta ei täida maksustamise läbipaistvuse nõudeid ega avalikusta riikidepõhise aruandluse andmeid, nagu on nõutud direktiivis 2013/34/EL.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72) Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistuse määramise ja sellekohase teabe avaldamise kohta või tema tagasilükkamise kohta, peaks ta tagama kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, selle mõju eelarvele, asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning isiku või üksuse valmidust teha uurimise läbiviimisel koostööd asjaomase pädeva asutusega ja tema panust uurimisse.

(72) Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise või isikule või üksusele rahalise karistuse määramise kohta ja sellekohase teabe avaldamise kohta, peaks ta tagama kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, selle mõju eelarvele, asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning isiku või üksuse valmidust teha uurimise läbiviimisel koostööd asjaomase pädeva asutusega ja tema panust uurimisse.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80) On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (7). See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.

(80) On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679^1a. See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.

________________

^1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(88) Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

(88) Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise, sealhulgas vajaduse korral e-riigihangete suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal liidu vahendite haldamisel osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 96

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(96) Oluline on tunnistada eripära, mida kätkevad segarahastamisvahendid, kus komisjon kombineerib oma rahalise toetuse finantseerimisasutuste omaga, ja selgitada rahastamisvahendeid käsitleva X jaotise kohaldamist.

(96) Oluline on tõhustada selliste segarahastamisvahendite laadi ja kasutamist, kus komisjon kombineerib oma rahalise toetuse finantseerimisasutuste omaga, ja selgitada rahastamisvahendeid käsitleva X jaotise kohaldamist.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 97 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(97 a) Töövõtjate ja alltöövõtjate osas tuleks tagada ülim läbipaistvus, tehes kättesaadavaks asjakohased andmed.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 105

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(105) „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.

(105) „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena, mille tulemusena võidakse kõnealune ettevõtja menetlusest kõrvale jätta. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 108

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(108) Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida.

(108) Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt, vähendades seejuures liidu vahendite saajate ja korraldusasutuste halduskoormust. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida. Kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad avalikke hankeid, peaksid oma veebisaidil avaldama soetamise, kulude ja seire selge eeskirja ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 124

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(124) Vaja on selgitada toetusi käsitleva jaotise kohaldamisala, eelkõige seoses sellega, mis liiki meetmed ja asutused vastavad toetuse saamise tingimustele, aga ka sellega, mis liiki juriidilisi kohustusi võib toetuste katmiseks kasutada. Eelkõige tuleks järk-järgult kaotada toetusotsused, sest nende kasutus on piiratud ja üha enam võetakse kasutusele e-hanked. Struktuuri lihtsustamiseks tuleks sätted, mis ei käsitle toetusi, vaid muid vahendeid, paigutada ümber määruse muudesse osadesse. Tuleks täpsustada, mis laadi asutused võivad saada tegevustoetust, sest liidu üldistes huvides tegutseva asutuse mõiste hõlmab ka asutusi, kellel on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk. Ühtlasi tuleks välja jätta liidu üldistes huvides tegutseva asutuse kitsas määratlus.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 130

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(130) Tuleks selgitada, millal võib kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarse hindamise asemel kasutada kontrollimist. Kontrollimine peaks keskenduma sellele, kas kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või kindlamääralise makse tegemise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas sellele, kas tulemused on saavutatud. Nimetatud eeltingimuste hulka ei tohiks kuuluda aruandlus toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta. Juhul kui vastutav eelarvevahendite käsutaja või komisjon on kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suuruse eelnevalt kindlaks määranud, ei tohiks neid enam järelkontrolli käigus vaidlustada. Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine võib statistilistel ja metodoloogilistel eesmärkidel nõuda juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestusele. Regulaarse hindamise tulemusena võidakse ajakohastada edasiste lepingute puhul kohaldatavaid kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid, kuid ei tohiks vaidlustada juba kokku lepitud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ega kindlamääraliste maksete suurust. Toetusesaaja raamatupidamisarvestusele on vaja juurdepääsu ka pettuse tõkestamise ja tuvastamise eesmärgil.

(130) Tuleks selgitada, millal võib kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarse hindamise asemel kasutada kontrollimist. Kontrollimine peaks keskenduma sellele, kas kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või kindlamääralise makse tegemise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas sellele, kas tulemused on saavutatud. Nimetatud eeltingimuste hulka ei tohiks kuuluda aruandlus toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta. Kontrollimise sagedus ja ulatus peaks muu hulgas sõltuma toetusesaajaga seotud riskist, mis põhineb varasematel õigusnormide rikkumistel. Juhul kui vastutav eelarvevahendite käsutaja või komisjon on kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suuruse eelnevalt kindlaks määranud, ei tohiks neid enam järelkontrolli käigus vaidlustada. Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine võib statistilistel ja metodoloogilistel eesmärkidel nõuda juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestusele. Regulaarse hindamise tulemusena võidakse ajakohastada edasiste lepingute puhul kohaldatavaid kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid, kuid ei tohiks vaidlustada juba kokku lepitud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ega kindlamääraliste maksete suurust. Toetusesaaja raamatupidamisarvestusele on vaja juurdepääsu ka pettuse tõkestamise ja tuvastamise eesmärgil.

Selgitus

Kontrollimisel tuleks keskenduda rohkem nendele toetusesaajatele, kes kujutavad endast liidu eelarvele suuremat riski. Riskil põhinev kontrollimine võimaldaks ELil kasutada halduse asemel rohkem vahendeid konkreetseteks meetmeteks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 131 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(131 a) Kasumi taotlemist keelav nõue peaks käesolevasse määrusesse alles jääma, et kaitsta riigi rahanduse ühte aluspõhimõtet. Kasumi taotlemist keelavat nõuet tuleks näha ühe peamise vahendina, mis aitab ära hoida riigi raha väärkasutamist.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 136

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(136) Viimastel aastatel on liit kasutanud üha enam rahastamisvahendeid, mille abil on võimalik suurendada ELi eelarve finantsvõimendust, kuid samal ajal tekitab see eelarvele finantsriski. Lisaks rahastamisvahenditele, mis on juba hõlmatud finantsmäärusega, kasutatakse ka muid vahendeid, nagu eelarvelised tagatised ja finantsabi, mida on seni reguleeritud ainult asjaomastes alusaktides sätestatud eeskirjadega. On oluline luua ühine raamistik, mis tagaks ühtsete põhimõtete kohaldamise kõigi selliste vahendite suhtes, ning koondada need uude jaotisse, mis sisaldab lisaks olemasolevatele rahastamisvahendeid käsitletavatele eeskirjadele eraldi jagusid eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

(136) Viimastel aastatel on liit kasutanud üha enam rahastamisvahendeid, mis peaksid võimaldama suurendada ELi eelarve finantsvõimendust, kuid samal ajal tekitab see eelarvele finantsriski. Lisaks rahastamisvahenditele, mis on juba hõlmatud finantsmäärusega, kasutatakse ka muid vahendeid, nagu eelarvelised tagatised ja finantsabi, mida on seni reguleeritud ainult asjaomastes alusaktides sätestatud eeskirjadega. On oluline luua ühine raamistik, mis tagaks ühtsete põhimõtete kohaldamise kõigi selliste vahendite suhtes, ning koondada need uude jaotisse, mis sisaldab lisaks olemasolevatele rahastamisvahendeid käsitletavatele eeskirjadele eraldi jagusid eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 139

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(139) Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kasutamiseks tuleb anda luba alusaktiga. Kui rahastamisvahendid on kehtestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ilma alusaktita, peaks need eelarves heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.

(139) Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja usaldusfondide kasutamiseks tuleks anda luba alusaktiga.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 142

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(142) Liidu poliitiliste eesmärkide täitmisel on kohane võtta arvesse huvide ühitamist, eriti asjaolu, et Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil on erialased teadmised rahastamisvahendite rakendamisel.

Selgitus

EIP on ainus ELi finantseerimisasutus, mis on ELi toimimise lepingu kohaselt kohustatud ELi eesmärke, määrusi ja standardeid kohaldama ning mille auditeerimis- ja kontrollisüsteem on sätestatud ELi toimimise lepingus.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 164

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(164) Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid mitte ainult väljaspool ELi, vaid ka selle siseselt. Hiljuti Euroopa Liidus toimunud sündmused näitavad, et ELi-sisest rahastamist on vaja muuta paindlikumaks. See aitaks ühtlasi reageerida piiriülestele probleemidele, sest sise- ja välispoliitika vaheline piir muutub üha hägusemaks. Usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagataks osalevate rahastajate õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.

(164) Usaldusfondide tõttu võivad oluliselt muutuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetavad eelarved ning sellega võib kaasneda oht, et rahastamisvahenditest antavaid vahendeid kasutatakse eesmärgil, mis ei ole ette nähtud alusaktides, millega need rahastamisvahendid on loodud. Usaldusfondid annavad aga lisaväärtust vahendite koondamise näol eeldusel, et niisugune koondamine ei piirdu eeskätt liidu vahenditega. Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid väljaspool ELi. Nendele usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagatakse osalevate rahastajate ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et liidu usaldusfondide kohaldamisala laiendamine liidusisestele meetmetele ei ole praegu õige. Vt ka artikli 227 muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 167

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(167) Viis, kuidas institutsioonid praegu Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kinnisvaraprojektidest aru annavad, peaks jääma samaks. Selleks et lubada institutsioonidel rahastada uusi kinnisvaraprojekte assigneeringutest, mis on saadud kinnisvara müügist, tuleks lisada viide sihtotstarbelisi tulusid käsitlevatele sätetele. See võimaldaks tulla toime institutsioonide kinnisvarapoliitika muutuvate vajadustega, vähendaks kulusid ja tagaks suurema paindlikkuse.

(167) Viisi, kuidas institutsioonid praegu Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kinnisvaraprojektidest aru annavad, tuleks parandada. Selleks et lubada institutsioonidel rahastada uusi kinnisvaraprojekte assigneeringutest, mis on saadud kinnisvara müügist, tuleks lisada viide sihtotstarbelisi tulusid käsitlevatele sätetele. See võimaldaks tulla toime institutsioonide kinnisvarapoliitika muutuvate vajadustega, vähendaks kulusid ja tagaks suurema paindlikkuse.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 169

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(169) Erivahendite kiiremaks rakendamiseks on asjakohane kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul komisjoni eelarvejao siseseid ümberpaigutusi, et lihtsustada vahendite kasutusele võtmise ja ümberpaigutamise menetlusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 170

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(170) Selleks et tagada, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

(170) Selleks et tagada, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad, säilitades EURESi piiriüleste partnerluste osas ambitsioonika kasutuselevõtmise määra. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 171

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(171) Selleks et hõlbustada investeerimist kultuuri- ja jätkusuutliku turismi taristusse, tuleks kaotada teatavad piirangud selliste investeeringute toetamisel, ilma et see piiraks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise direktiivi täielikku kohaldamist, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane.

(171) Investeeringud kultuuri- ja jätkusuutliku turismi väikesemahulisse taristusse tuleks säilitada, ilma et see piiraks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise direktiivi täielikku kohaldamist, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võiks laiendada selliste investeeringute toetamist.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 172

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(172) Selleks et reageerida üha suurenevast rändajate ja pagulaste sissevoolust tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist.

(172) Selleks et reageerida üha suurenevast rändajate ja pagulaste sissevoolust tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rahvusvahelise kaitse alla kuuluvate rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist. See toetus võib olla tulemuslik, eelkõige suurte rändevoogudega silmitsiseisvates riikides, kui sellega kaasneb kogu Euroopas tegelik solidaarsuse põhimõtte rakendamine ning seega meetmed, mille eesmärk on koormust õiglaselt jagada.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 172 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(172 a) Horisontaalsed põhimõtted, st partnerluste kaasamine, säästev areng, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, on andnud olulise panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikku rakendamisse ning neid tuleks pidada eeltingimusteks mis tahes liiki investeeringute puhul, mis on seotud ELi eelarve, sealhulgas rahastamisvahendite ja EFSIga.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 176

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(176) Selleks et saavutada rände- ja varjupaigaprobleemidega toimetulekuks liidu fondide maksimaalne koostoime, tuleks valdkondlike eesmärkide kajastamisel iga fondi eeskirjades sätestatud prioriteetides tagada, et need hõlmavad fondi asjakohast kasutamist nimetatud probleemide lahendamiseks.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(178) Ühtekuuluvuspoliitika raames liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on vaja lubada liikmesriikidel paigutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud summasid ümber finantsmääruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse.

välja jäetud

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(178 a) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahalised vahendid peaksid olema rangelt ette nähtud üksnes selleks, et toetada ühise kalanduspoliitika raames mere bioloogiliste ressursside kaitset, neid ressursse kasutava kalapüügi ja laevastiku haldamist, magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(199 a) Kooskõlas määruse (EL) nr 1296/2013 põhjenduses 10 ja käesoleva määruse artiklis 176 esitatud soovitustega peaksid liikmesriigid sagedamini kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi ja ühekordsete kindlasummaliste koondmaksetega rahastamist, et vähendada seonduvat halduskoormust ning lihtsustada vahendite eraldamist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(199 b) Suurema tõhususe saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik sagedamini kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi ja ühekordsete kindlasummaliste koondmaksetega rahastamist, et vähendada seonduvat halduskoormust ning lihtsustada vahendite eraldamist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 200

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(202) Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles määratakse kindlaks ühikuhindade standardastmestik või kindlamääralised maksed, nende aluseks olev aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod ning maksed, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(200) Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, milles määratakse kindlaks investorite diferentseeritud kohtlemise mõiste ja selle kohaldamise tingimused, ühikuhindade standardastmestik või kindlamääralised maksed, nende aluseks olev aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod ning maksed, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239) Selleks et tõhustada Euroopa ühendamise rahastu tegevust, võib luua selle raames segarahastamisvahendeid. Segarahastamisvahendist saaks rahastada segarahastamistoiminguid, mille puhul ühendatakse tagastamatu toetuse vormid, nagu liikmesriikide eelarvest makstavad toetused, Euroopa ühendamise rahastu toetused ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning/või liidu eelarvest pärit rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrumendi ja laenuinstrumendi kombinatsioonid, EIP grupilt (sealhulgas EFSI raames), riiklikelt tugipankadelt, arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt saadud rahalised vahendid ja/või erasektori rahaline toetus, sealhulgas nii otsene kui ka kaudne rahaline toetus, mida võib muu hulgas eraldada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.

Selgitus

Segarahastamine peaks soodustama riikide ja ELi eelarvest eraldatud vahendite ja erainvestoritelt saadud toetuse ulatuslikku kombineerimist, et optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist ja kaasata võimalikult palju erainvesteeringuid.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 a) Segarahastamisvahendite haldamine peaks põhinema finantsmääruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud 20. jaanuaril 2017. aastal avaldatud Euroopa ühendamise rahastu mitmeaastases tööprogrammis (2017). Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega ning vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artiklitega 17 ja 25. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

Selgitus

Segarahastamisvahendite loomisel ja kasutamisel tuleb järgida selgelt kindlaks määratud ja läbipaistvat haldusprotsessi ning võtta arvesse kogemusi, mis saadakse käimasolevast 2017. aasta Euroopa ühendamise rahastu koordineerimise projektikonkursist (segarahastamise projektikonkurss). Eelkõige selleks, et Euroopa Parlament saaks valvata Euroopa ühendamise rahastu järele, tuleb segarahastamisvahendite loomisel ja segarahastamistoimingute tegemisel järgida Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammi tsüklis ette nähtud kavandamis- ja otsustusmehhanisme.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 b) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on soodustada ja ühtlustada üheainsa taotluse esitamist kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit rahaliste vahendite puhul. Segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema teha taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 c) Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamise ajakava muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaksid need vahendid suurendama asjassepuutuvate finantseerimisasutuste vastutust ja kohustusi ning vähendama ohtu, et projektide, milleks on eraldatud toetused, rahaline lõpetamine ebaõnnestub ja seetõttu projektidele makseid ei tehta.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 d) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua tugev projektide reserv ja seda toetada, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(240) Euroopa ühendamise rahastu raames loodud segarahastamisvahendi eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt. Lisaks peaks segarahastamisvahend tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse.

(240) Euroopa ühendamise rahastu raames loodud segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, tagades sellega erainvestorite maksimaalse osalemismäära. Lisaks peaksid segarahastamisvahendid tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse ning aitama tagada investeeringute võimendava mõju. Need peaksid aitama saavutada liidu eesmärgid Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) püstitatud sihtide ning töökohtade loomise ja piiriülese ühenduvuse osas. Kui meetmete rahastamiseks kasutatakse nii Euroopa ühendamise rahastut kui ka EFSIt, peaks kontrollikoda viima läbi hindamise, et analüüsida, kas need vahendid aitavad nimetatud eesmärke saavutada.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(240 a) EIP tagatisfondi rahastamine EFSI raames tuleb liidu eelarvest. EIP-l peaks seetõttu olema võimalik süstemaatiliselt sekkuda, et anda esimese järjekoha kahju tagatisi ühistes rahastamismehhanismides liidu eelarvest juba toetatavate toimingute jaoks, nagu Euroopa ühendamise rahastu ja EFSI, et võimaldada ja hõlbustada täiendavust ja erasektori kaasinvestorite osalemist seoses Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241) Selleks et toetada selliste projektide rakendamist, mis on seoses põhivõrgukoridoride, piiriüleste ühenduste ja muude põhivõrgu lõikudega üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks kõige suurema lisaväärtusega, on vaja muuta mitmeaastase tööprogrammi rakendamine paindlikuks, võimaldades kasutada ära kuni 95 % määrusega (EL) nr 1316/2013 eelarvest ette nähtud rahalistest vahenditest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 a) Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektor erineb laadilt Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja energiasektoritest (väiksema keskmise toetussumma ning kulude ja projektide liigi poolest), seega peaksid sertifitseerimiskohustusega seonduvad kulud olema väiksemad, et hoida ära toetusesaajate ja seotud tegevustes osalevate liikmesriikide tarbetut koormamist, tegemata sealjuures järeleandmisi usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise osas.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 b) Segarahastamisvahendite haldamine peaks põhinema finantsmääruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud 20. jaanuaril 2017. aastal avaldatud Euroopa ühendamise rahastu mitmeaastases tööprogrammis (2017)^1a. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/20131^1b artiklite 17 ja 25 alusel. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

________________

^{1 a} Komisjoni 20. jaanuari 2017. aasta rakendusotsus, millega muudetakse komisjoni rakendusotsust C(2014)1921, millega kehtestatakse 2014.–2020. aasta mitmeaastane tööprogramm, et anda finantsabi Euroopa ühendamise rahastu valdkonnas – Transpordisektor C(2017)0164.

^{1 b} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129–171).

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 c) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on soodustada ja ühtlustada üheainsa taotluse esitamist kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit rahaliste vahendite puhul. Segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema teha taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 d) Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamise ajakava muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaksid need vahendid suurendama asjassepuutuvate finantseerimisasutuste vastutust ja kohustusi ning vähendama ohtu, et projektide, milleks on eraldatud toetused, rahaline lõpetamine ebaõnnestub ja seetõttu projektidele makseid ei tehta.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 e) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua tugev projektide reserv ja seda toetada, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 242

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(242) Digitaalteenuste taristu valdkonna meetmete puhul võib praegu kasutada ainult toetusi ja hankeid. Selleks et nimetatud meetmed oleksid võimalikult tõhusad, peaks saama neid toetada ka rahastamisvahendite kaudu.

(242) Digitaalteenuste taristu valdkonna meetmete puhul võib praegu kasutada ainult toetusi ja hankeid. Selleks et tagada digitaalteenuste taristu võimalikult tõhus toimimine, peaks saama neid meetmeid toetada ka muude rahastamisvahendite kaudu, mida praegu Euroopa ühendamise rahastu raames kasutatakse, sh uuenduslike rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 252 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(252 a) Enne ettepaneku esitamist käesoleva määruse muutmiseks peaks komisjon koostama mõjuhinnangu kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega^1a.

__________________

^1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Selgitus

Vastavalt artikli 278 a (uus) kohta esitatud muudatusettepanekule on raportöörid seisukohal, et kuigi finantsmääruse muutmise ettepanekus on tehtud suuri muudatusi, ei hinnanud komisjon nende mõju, kuigi institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes on seda nõutud. Seetõttu peavad raportöörid vajalikuks teha mõjuhinnang käesoleva määruse muutmisel alati kohustuslikuks.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 253 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(253 a) Põllumajandusturud peaksid olema läbipaistvad ja hinnateave peaks olema kõikidele asjaomastele isikutele kättesaadav ja kasulik. Liidu ülesannete hulka kuulub ka läbipaistvuse edendamine liidu turul. Seetõttu peaks ühise põllumajanduspoliitika järgmine reform suurendama turu läbipaistvust iga sektori jaoks loodud põllumajandustoodete hinnavaatluskeskuste kaudu, et saada põllumajandusturgude kohta pidevaid dünaamilisi segmendipõhiseid analüüse majandustegevuses osalejad kaasates ning teha asjakohased andmed ja prognoosid korrapäraste vaheaegade järel kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 253 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(253 b) Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 42 ja artikli 43 lõikele 2 on ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid kõikide liidu konkurentsieeskirjade suhtes ülimuslikud.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

1 jaotis

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

Selgitus

Tehniline parandus.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. „segarahastamistoiming“ – segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid. Segarahastamistoiming võib olla ka ettevalmistav tegevus, mis võib viia finantseerimisasutuste investeeringuteni;

6. „segarahastamistoiming“ – segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid, olenemata artikli 201 lõikes 4 sätestatud eeskirjast, milles sedastatakse, et ainult avaliku sektori asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused võivad tegeleda liidu eelarve täitmisega. Segarahastamistoiming võib olla ka ettevalmistav tegevus, mis võib viia finantseerimisasutuste investeeringuteni;

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga ajakohastatakse ja asendatakse raportööri algne muudatusettepanek 4. Eesmärk on rõhutada, et ELi raha haldamisega võiksid tegeleda ainult avalikke teenuseid osutavad pangad.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. „segarahastamisvahend“ – vahend, mis on loodud koostööraamistikuna komisjoni, arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite vahel ja mille eesmärk on viia ellu teatavaid liidu esmatähtsaid eesmärke ja poliitikat segarahastamistoimingute ja muude üksikmeetmete kaudu, olenemata artikli 201 lõikes 4 sätestatud eeskirjast, milles sedastatakse, et ainult avaliku sektori asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused võivad tegeleda liidu eelarve täitmisega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga ajakohastatakse ja asendatakse raportööri algne muudatusettepanek 5. Eesmärk on rõhutada, et ELi raha haldamisega võiksid tegeleda ainult avalikke teenuseid osutavad pangad.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a. „eelarve täitmine“ – protsess, mis koosneb liidu rahaliste vahendite haldamise, rakendamise, kontrollimise ja auditeerimise etappidest ning millesse on kaasatud erinevast rakendamismetoodikast sõltuvalt komisjon ja muud osalised;

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21 a. „kulukohustustest vabastamine“ – toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega võtmisega tehtud;

Selgitus

Toodud siia sidususe huvides üle artikli 109 lõikest 5, sest kõik mõisted peaksid olema artiklis 2.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27. „rahastamisvahendid“ – liidu meetmed, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust. Sellised vahendid võivad olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu või tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis, mida võidakse vajaduse korral kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mille korral toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, või EAFi vahenditega;

27. „rahastamisvahendid“ – liidu meetmed, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust. Sellised vahendid võivad olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu või tagatise, tagasimakstavate ettemaksete või muu riskijagamisvahendi vormis, mida võidakse vajaduse korral kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mille korral toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, või EAFi vahenditega;

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

29 a. „toetus“ – rahaline otsetoetus, mis annetatakse liidu eelarvest selle otsese, koostöös liikmesriikidega toimuva ja kaudse täitmise raames;

Selgitus

Järjepidevuse eesmärgil tõstetud ümber artikli 174 lõikest 2. Kõik mõisted tuleks esitada artiklis 2.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

31 a. „mitterahaline osalus“ – mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud teevad toetusesaajale tasuta kättesaadavaks, sh vabatahtlike töö, töövahendite kasutamine, tarned, koosolekuruumid ja teenused;

Selgitus

Lisatakse uuesti kohaldamise eeskirjade artikli 183 lõige 2, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

34. „laen“ – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud aja jooksul tagasi maksma;

Selgitus

Kooskõlas raportööri muudatusettepanekuga artikli 2 lõike 1 kohta – punkt 46 a (uus).

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38. „mitmekordistav mõju“ – rahastamiskõlblike lõplike vahendite saajate investeeringu ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

38. „mitmekordistav mõju“ – kaasatud erakapitali summa ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38 a. „väljund“ – projekti konkreetne mõõdetav ja soovitav tulemus, mis määratakse kindlaks eelnevalt ja mille saavutamisest sõltub vahendite saajate tehtud kulude hüvitamine;

Selgitus

Kontrollikoda soovitab oma arvamuses (nr 1/2017) võtta finantseeskirjades kasutusele „väljundi“ mõiste (arvamuse punkt 148). Nii kavandatud finantseeskirjade kui ka valdkondlike määruste eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu tulemustele ja väljunditele. Hiljutised auditi tulemused on siiski näidanud, et komisjoni tegevuste puhul kasutatava „väljundi“ mõiste erineb tugevalt (kontrollikoja arvamuse nr 1/2017 punkt 147), mistõttu tuleks selle mõiste määratlust ühtlustada.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

46 a. „tagasimakstav ettemakse“ — projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

Selgitus

Mõiste on võetud komisjoni teatisest „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2014/C 198/01). Tagasimakstavad ettemaksed ei ole finantsmääruses määratletud, mis võib põhjustada õigusliku vaakumi, arvestades selle määratlust ja kasutamist ELi riigiabi eeskirjades.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

49 a. „tulemused“ – eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel hinnatavate konkreetsete tulemuste saavutamine, millest sõltub vahendite saajate tehtud kulude hüvitamine;

Selgitus

Kontrollikoda soovitab oma arvamuses (nr 1/2017) võtta finantseeskirjades kasutusele „väljundi“ mõiste (punkt 148). Nii kavandatud finantseeskirjade kui ka valdkondlike määruste eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu tulemustele ja väljunditele. Hiljutised auditi tulemused on siiski näidanud, et komisjoni tegevuste puhul kasutatav „tulemuste“ mõiste erineb tugevalt (kontrollikoja arvamuse nr 1/2017 punkt 147), mistõttu tuleks selle mõiste määratlust ühtlustada.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

51 a. „usaldusväärne finantsjuhtimine“ – põhimõte liidu eelarve täitmiseks ökonoomselt ja mõjusalt, järgides seaduslikkust ja korrektsust;

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

60 a. „vabatahtlik“ – isik, kes teeb mittetulundusühenduse jaoks tasustamata ja mittekohustuslikku tööd.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ²⁸ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.

Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 45/2001 ja (EL) nr 2016/679. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.

_________________

²⁸EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

2. Kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita, v.a kulukohustused, mis tulenevad rahastamisvahenditega seotud kohustustest, sihtotstarbelisest tulust kaetavad kulukohustused ja kinnisvaraga seotud kulukohustused.

Selgitus

Komisjoni esitatud kolmeveerulises dokumendis on nimetatud neid kolme erandit. Raportöörid on seisukohal, et kui need erandid on tegelikkuses olemas, tuleks neid läbipaistvuse huvides finantsmääruses selge sõnaga nimetada.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Liigendamata assigneeringute puhul võib teha vahet kavandatud ja kavandamata ülekandmistel. Komisjon kehtestab koostöös Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kontrollikojaga oma suunistes nende kategooriate määratluse ja aruandluse.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assigneeringute vabastamine

Assigneeringute tühistamine pärast kulukohustustest vabastamist

Selgitus

Muudatusettepanekuga ei muudeta sisu, vaid tehakse mõistete kasutamine selgemaks. Et tekst oleks võimalikult hästi arusaadav, tuleb assigneeringute tühistamise ja kulukohustustest vabastamise vahel selget vahet teha. Kulukohustustes vabastamise all mõeldakse assigneeringute broneeringu tühistamist (s.t varem võetud eelarveliste kulukohustuste tühistamist). Sama selgitus kehtib ka järgmiste muudatusettepanekute puhul, mille raportöörid on esitanud artiklite 13 ja 14 kohta.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui assigneeringud vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil assigneeringud seoti kulukohustustega, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, tühistatakse asjaomased assigneeringud, kui lõikes 3 ja artiklis 14 ei ole ette nähtud teisiti.

1. Kui eelarvelised kulukohustused mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil kulukohustus võeti, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu kooskõlas artikliga 112 tühistatakse, tühistatakse ka kulukohustustest vabastatud summadele vastavad assigneeringud, kui artiklis 14 ei ole ette nähtud teisiti.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid esitasid käesoleva artikli pealkirja kohta. Viide lõikele 3 on tarbetu, sest artiklis 14 on juba osutatud määrusele 1303/2013. Seetõttu jäetakse see selguse huvides välja.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Assigneeringud, mis tuleb artikli 12 lõike 2 kohaselt kulukohustustega siduda 31. märtsiks ja vabastatakse pärast 31. märtsi, tühistatakse.

2. Assigneeringud, mis vastavad summadele, mis on artikli 12 lõike 2 punkti a kohaselt aasta n+1 31. märtsiks kulukohustustega seotud, kuid mis pärast seda tähtaega kulukohustustest vabastatakse, tühistatakse.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid on esitanud käesoleva artikli pealkirja kohta.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Määruses (EL) nr 1303/2013 osutatud assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrusega.

3. Määruse (EL) nr 1303/2013 reguleerimisalasse kuuluvate kulutoimingute puhul vabastatakse assigneeringud kulukohustustest kooskõlas nimetatud määrusega automaatselt.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid on esitanud käesoleva artikli pealkirja kohta. See lõige sobiks paremini artiklisse 112 („Kohustuste tähtajad“).

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Määruses (EL) nr 514/2014 osutatud assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrusega.

4. Määruse (EL) nr 514/2014 reguleerimisalasse kuuluvate kulutoimingute puhul vabastatakse assigneeringud kulukohustustest kooskõlas nimetatud määrusega automaatselt.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid on esitanud käesoleva artikli pealkirja kohta. See lõige sobiks paremini artiklisse 112 („Kohustuste tähtajad“).

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldada artikli 20 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldada artikli 20 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

Selgitus

Lihtsustamine. Mõtet ei muudeta.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vabastatud assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemine

Kulukohustustest vabastatud summadele vastatavate assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemine

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruses (EL) nr 1303/2013 ja määruses (EL) nr 223/2014³¹ osutatud vabastatud assigneeringud võib teha uuesti kättesaadavaks juhul, kui on tehtud ilmne viga, mida saab süüks panna üksnes komisjonile.

Määruses (EL) nr 1303/2013 ja määruses (EL) nr 223/2014³¹ osutatud, kulukohustustest vabastatud summadele vastavad assigneeringud võib teha uuesti kättesaadavaks juhul, kui on tehtud ilmne viga, mida saab süüks panna üksnes komisjonile.

__________________

³¹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vabastatud assigneeringud tehakse uuesti kättesaadavaks, kui:

2. Kulukohustustest vabastatud summadele vastavad assigneeringud tehakse uuesti kättesaadavaks, kui:

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) assigneeringud vabastati programmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 20 kehtestatud tulemusreservi kasutamise korrale;

a) summad vabastati programmi kulukohustustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 20 kehtestatud tulemusreservi kasutamise korrale;

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) assigneeringud vabastati teatava VKEsid toetava rahastamisvahendiga seotud programmist pärast seda, kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis on lõppenud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 seitsmenda lõiguga.

b) summad vabastati teatava VKEsid toetava rahastamisvahendiga seotud programmi kulukohustustest pärast seda, kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis lõppes kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 seitsmenda lõiguga.

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarveaastal n-2 vabastatud assigneeringud tehakse Euroopa Liidu kriisireservi jaoks uuesti kättesaadavaks aasta n eelarvemenetluse raames, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

Eelarveaasta n-2 assigneeringud, mis vastavad aastal n kulukohustustest vabastatud summadele, tehakse Euroopa Liidu kriisireservi jaoks uuesti kättesaadavaks aasta n eelarvemenetluse raames, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad assigneeringute summale, mis vabastati vastavate teadusprojektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, võib samuti teha iga-aastase eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teadusprogrammide jaoks, mille alla projektid kuuluvad või mis on selle jätkuprogramm.

4. Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad summale, mis vabastati kulukohustustest vastavate teadusprojektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, võib samuti iga-aastase eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teha teadusprogrammi jaoks, mille alla need projektid kuuluvad või mis on selle jätkuprogramm.

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liidu tegevuse järjepidevus seda nõuab, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 1 ja 2, kiita kvalifitseeritud häälteenamusega nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute puhul heaks kulusid, mis ületavad ühte, kuid mitte nelja ajutist kaheteistkümnendikku, ilma et võetaks arvesse automaatselt kättesaadavaks muutuvat kaheteistkümnendikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Kui liidu tegevuse järjepidevus seda nõuab, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 1 ja 2, kiita kvalifitseeritud häälteenamusega nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute puhul heaks kulusid, mis ületavad ühte, kuid mitte nelja ajutist kaheteistkümnendikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Selgitus

Raportöörid soovitavad võtta uuesti kasutusele määruse 966/2012 sõnastuse, mille kohaselt on lubatud ainult neli ajutist kaheteistkümnendikku.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) liikmesriikide, kolmandate riikide ning muude kui ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste rahaline osalus teatavates liidu rahastatavates meetmetes või programmides ning ka täiendavates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavades, mida haldab nende nimel komisjon;

a) liikmesriikide, kolmandate riikide ning muude kui ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste spetsiifiline täiendav rahaline osalus teatavates liidu rahastatavates meetmetes või programmides ning ka täiendavates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavades, mida haldab nende nimel komisjon;

Selgitus

Selgitus, mille eesmärk on rõhutada, et liikmesriikide tavaline rahaline osalus ei kuulu sihtotstarbelise välistulu hulka.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g a) liikmesriikidest laekunud ressursid, mis ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt loodud korrigeeriva jaotusmehhanismiga.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Eri sise-eeskirjade alusel on liidu institutsioonidel ja asutustel lubatud erandkorras mitterahaline ettevõtte sponsorlus vastu võtta, tingimusel et:

2. Liidu institutsioonide ja asutuste veebisaidil avaldatavate spetsiaalsete sise-eeskirjade alusel on institutsioonidel ja asutustel lubatud erandkorras mitterahaline ettevõtte sponsorlus vastu võtta, tingimusel et:

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) läbipaistvuse huvides on kõik sponsorlust ja sponsoreid käsitlevad andmed avalikustatud;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ja iga peatüki sees ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata. Ta võib teha ümberpaigutusi ka sama jaotise ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

4. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

Selgitus

Raportöörid soovitavad eelarvepädevate institutsioonide õigusi rohkem mitte kärpida ja säilitada praegu kehtiv säte (komisjoni soovitatud muudatused lükatakse tagasi).

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) tegevuskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest peatükist teise sama jaotise piires või sama alusaktiga reguleeritud eri jaotiste vahel, sealhulgas haldustoetuse peatükkides, kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse;

c) tegevuskulude puhul paigutada sama jaotise piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse;

Selgitus

Kuigi kontrollikoda on komisjoni soovitatud muudatuse poolt, on raportöörid seisukohal, et see vähendaks läbipaistvust, ja raportöörid ei arva, et see suurendaks paindlikkust. Eelarvepädevate institutsioonide õigusi ei tohiks rohkem kärpida.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul paigutada assigneeringuid reservist ümber eelarvereale pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud otsuse fondi kasutusele võtmiseks;

välja jäetud

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide kontroll tuleks säilitada.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punkti c kohaldamisel on lubatud iseseisvalt teha ümberpaigutusi haldustoetuse eelarveridadelt vastavatele tegevusridadele.

välja jäetud

(Vt artikli 28 lõike 1 punkti c kohta tehtud muudatusettepaneku selgitust.)

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib esitada ettepanekud maksete assigneeringute ümberpaigutamiseks fondidesse, mida hallatakse liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise teel, välja arvatud EAGFi, Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks. Maksete assigneeringuid võib ümber paigutada igast eelarvepunktist. Lõikes 3 osutatud kuuenädalast tähtaega lühendatakse kolmele nädalale.

Selgitus

Komisjoni ettepanek lühendada arutamiseks ettenähtud aega ei ühildu Euroopa Parlamendi ega eelarvekomisjoni sisekorraga.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 4 osutatud kuuenädalast tähtaega lühendatakse kolmele nädalale.

välja jäetud

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui kuue nädala jooksul leiab aset ükskõik milline järgnevatest sündmustest:

6. Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee kuue nädala jooksul otsust ümberpaigutusettepaneku muutmise või tagasilükkamise kohta.

Selgitus

Lihtsustamine. Sisu ei muudeta.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad selle heaks;

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamine. Vt eespool.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kas Euroopa Parlament või nõukogu kiidab selle heaks ja teine institutsioon ei tee selle kohta otsust;

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamine. Vt eespool.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee selle kohta otsust või ei tee otsust ümberpaigutusettepaneku muutmise ega tagasilükkamise kohta.

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamine. Vt eespool.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, või ümberpaigutuse summa ei ületa 5 000 000 eurot;

a) ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, ja ümberpaigutuse summa ei ületa 5 000 000 eurot;

Selgitus

Komisjoni ettepanekuga väheneks eelarvepädevate institutsioonide kontroll ümberpaigutuste üle, sest teatavate ümberpaigutuste puhul, mis ületavad 5 000 000 eurot, väheneks kontrollimiseks ettenähtud aeg kuuelt nädalalt kolmele.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõiget 1 ei kohaldata sihtotstarbelise sisetulu suhtes juhul, kui ei ole kindlaks tehtud vajadust, mille alusel saaks sellist tulu kasutada otstarbel, milleks see ette on nähtud.

3. Lõiget 1 ei kohaldata sihtotstarbelise sisetulu suhtes juhul, kui ei ole kindlaks tehtud vajadust, mille alusel saaks sellist tulu kasutada otstarbel, milleks see ette on nähtud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 29 kohast menetlust.

Selgitus

Raportöörid on selle poolt, et sihtotstarbelise sisetulu – kui vajadust selle kasutamiseks ei ole kindlaks tehtud – käsitlemine paindlikumaks muuta. Sellisel juhul tuleks aga kohaldada eeskirju, millega reguleeritakse ümberpaigutusi, mida ei tehta iseseisvalt.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Ümberpaigutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reservist käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetuna pärast otsuse vastuvõtmist fondi kasutuselevõtu kohta.

välja jäetud

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide kontroll tuleks säilitada.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Assigneeringute puhul järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmiste põhimõtete kohaselt:

1. Assigneeringuid kasutatakse ja liidu eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning seejuures järgitakse järgimisi põhimõtteid:

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) antakse tulemustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru artikli 39 lõike 3 punkti h ja artikli 239 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt.

c) antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 3 punkti h ja artikli 239 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt aru nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja tekkinud probleemidest.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgid on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud. Eesmärkide saavutamise hindamisel kasutatavad tulemusnäitajad määratakse kindlaks tegevustasandi täpsusega ja need hõlmavad kõiki sektoreid.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et kehtiva finantsmääruse nn SMART-eesmärgid on endiselt asjakohased ja tuleks komisjoni ettepanekusse üle võtta.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Programmide ja tegevuste kohta, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, tehakse eel- ja järelhindamine (edaspidi „hindamine“), mis on proportsionaalne eesmärgi ja kuluga.

1. Programmide ja tegevuste suhtes, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud ja mille puhul kasutatavad vahendid ületavad 5 000 000 eurot, viiakse läbi mõju hindamine ja tehakse järelhindamine (edaspidi „hindamine“), mis on proportsionaalne eesmärgi ja kuluga.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 32 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmide ja tegevuste ettevalmistamist toetavate eelhindamiste aluseks on seotud programmide või tegevuste tulemusandmed ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, ELi lisaväärtus, eesmärgid, eri valikuvõimaluste oodatud mõju ning järelevalve- ja hindamiskord, ning analüüsitakse neid.

2. Mõju hindamine, millega toetatakse programmide ja tegevuste ettevalmistamist, põhineb seotud programmide või tegevuste tulemusandmetel ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, ELi lisaväärtus, eesmärgid, olemasolevad poliitikavõimalused, sealhulgas nendega seotud ohud, eri valikuvõimaluste oodatud mõju, eelkõige majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju, ning järelevalve- ja hindamiskord, mida on vaja nende analüüsimiseks, eelistatud valiku või valikute kõige sobivam rakendamismeetod, sisemine järjepidevus ja seosed muude asjaomaste vahenditega, assigneeringute maht, inimressursid ja muud halduskulud, mida eraldatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse kulutõhusust, ning minevikus saadud õppetunnid, ning analüüsitakse neid.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 32 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Neid tehakse regulaarselt ja piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse eelhindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

3. Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ökonoomsus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Järelhindamisel võetakse arvesse artikli 31 lõike 2 kohaselt tulemusnäitajate alusel tehtud jälgimise tulemust. Hindamisi tehakse regulaarselt ja vähemalt iga kuue aasta järel programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ning piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse mõju hindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

Selgitus

Muudatusettepanekut 34 täiendav tekst. Hindamiste osa mõisted tuleks viia vastavusse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome ja paremate õigusloome suuniste kohta. Lisaks sellele viidi uuesti sisse kehtivate kohaldamise eeskirjade artikli 18 sõnastus, milles käsitletakse programme ja tegevusi, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse finantsselgitus ja artiklis 32 osutatud eelhindamine.

Selgitus

Mõistete ühtlustamine kooskõlas raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mitmeaastaste meetmete puhul sisaldub finantsselgituses igaks aastaks vajalike assigneeringute ja ametikohtade, sealhulgas koosseisuväliste töötajate prognoos ning hinnang nende finantsmõjule keskpikas perspektiivis.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) artikli 31 lõikes 2 sätestatud tulemuspõhiste eesmärkide saavutamine;

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete ning tulemuslikkuse ja tõhususe jälgimise kord ja erandid;

e) tulemuslikkuse ja tõhususe jälgimise kord;

Selgitus

Tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmed on oluline aspekt ja see tuleks seetõttu sätestada omaette punktis (vt raportööri järgmist muudatusettepanekut).

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete kord ja erandid.

Selgitus

Vt eespool punkti e kohta esitatud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarved avaldatakse kolme kuu jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Eelarved avaldatakse nelja nädala jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ning muud keeleversioonid avaldatakse kahe kuu jooksul eelarvete lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsese eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

Otsese eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide ja finantsläbipaistvuse süsteemi veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Komisjon teeb liikmesriikide abiga asjakohasel viisil ja õigel ajal kättesaadavaks teabe vahendite saajate ja eelarvest rahastatud meetme laadi ja eesmärgi kohta, kui eelarvet täidetakse kooskõlas artikli 61 lõike 1 punktiga b.

Esimeses lõigus sätestatud kohustust kohaldatakse ka kohalike omavalitsuste suhtes, kui nad täidavad liidu eelarvet.

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

Esimeses lõigus osutatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset, ja see hõlmab eelkõige järgmist:

a) vahendite saaja nimi;

b) vahendite saaja asukoht;

c) juriidiliste kohustustega seotud summa;

d) meetme laad ja eesmärk.

Neljanda lõigu punkti b kohaldamisel tähendab asukoht:

i) kui vahendite saaja on juriidiline isik, siis tema aadressi;

ii) kui vahendite saaja on füüsiline isik, siis NUTS 2 tasandi piirkonda.

See teave avaldatakse ainult auhindade, toetuste ja lepingute puhul, mis on antud või sõlmitud konkursside, toetuste andmise menetluste või hankemenetluste tulemusel, ja ekspertide kohta, kes on valitud artikli 230 lõike 2 kohaselt. Teavet ei avaldata järgmise kohta:

i) füüsilistele isikutele makstud haridustoetused ja muud otsetoetused, mis on makstud neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele ja millele on osutatud artikli 185 lõike 4 punktis b;

ii) väga madala maksumusega lepingud, mis on sõlmitud ekspertidega, kes on välja valitud artikli 230 lõike 2 kohaselt, ning väga madala maksumusega lepingud, mille maksumus ei ületa lisa punktis 14.4 osutatud summat.

Kui teave ei ole avaldatud otse liidu institutsioonide veebisaidil selleks ette nähtud kohas, peab seal olema viide vähemalt sellele veebisaidi aadressile, kus see on avaldatud.

Füüsiliste isikute puhul piirdub avalikustamine vahendite saaja nime ja asukoha, juriidiliste kohustustega seotud summa ja meetme eesmärgiga. Selliste andmete avalikustamine põhineb asjakohastel kriteeriumidel, nagu meetme perioodilisus, liik või olulisus. Mis puutub füüsiliste isikutega seonduvatesse isikuandmetesse, siis kõrvaldatakse avaldatud teave kaks aastat pärast selle eelarveaasta lõppu, mil summad seoti juriidiliste kohustustega. Sama kehtib ka juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, mille korral üks või mitu füüsilist isikut on tuvastatavad nende ametinimetuse järgi.

Avaldamisest loobutakse juhul, kui selline avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste üksikisikute õigused ja vabadused, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või võib kahjustada vahendite saajate ärihuve.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teave lõplike vahendite saajate kohta, kelle vahendid on pärit rahastamisvahenditest ja kelle puhul jääb liidu eelarvest kaetav summa alla 500 000 euro, piirdub statistiliste andmetega, mis on koondatud asjakohaste kriteeriumide alusel, nagu geograafiline asukoht, vahendite saaja majanduslik liigitus, saadud toetuse liik ja liidu poliitikavaldkond, mille raames toetust anti.

Teave lõplike vahendite saajate kohta, kelle vahendid on pärit rahastamisvahenditest ja kelle puhul jääb liidu eelarvest kaetav summa alla 200 000 euro, piirdub statistiliste andmetega, mis on koondatud asjakohaste kriteeriumide alusel, nagu geograafiline asukoht, vahendite saaja majanduslik liigitus, saadud toetuse liik ja liidu poliitikavaldkond, mille raames toetust anti.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Käesolevas artiklis osutatud teave avaldatakse ühel veebisaidil, mille eest vastutab komisjon.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne eelarveprojekti esitamist konsulteerib komisjon kodanikega.

Selgitus

Kaasraportöörid tunnevad heameelt kodanike suurema kaasamise idee üle, mille komisjon esitas artikli 54 lõikes 3, ja on seisukohal, et seda tuleks kohandada ka iga-aastase eelarve koostamise suhtes.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete ja haldusüksuste kaupa;

iii) nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete, haldusüksuste ja soo kaupa;

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) ajakohastusi programmi eesmärkide saavutamise kohta;

iii) ajakohastusi selle kohta, kuidas on programmi eesmärgid vastavalt artiklile 31 saavutatud;

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. võrdleva tabeli, mis sisaldab komisjoni eelarveprojekti teiste institutsioonide kohta ja teiste institutsioonide poolt komisjonile edastatud eelarvestust;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on kohustada komisjoni lisama oma eelarveettepanekule eri institutsioonide vastu võetud algse eelarve, et komisjoni ühepoolselt tehtud muudatused oleksid nähtavad ja läbipaistvad.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) riskide ja kohustuste katteks ettenähtud eraldiste kogusumma ning teave liidu finantsriski kohta;

i) riskide ja kohustuste katteks ettenähtud eraldiste kogusumma ning teave liidu finantsriski, sh tingimuslike kohustuste kohta;

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) rahastamisvahendi, sealhulgas tehtud investeeringute tulemusnäitajad, soovitav finantsvõimendus ja saavutatud finantsvõimendus;

k) rahastamisvahendi, sealhulgas tehtud investeeringute tulemusnäitajad, soovitav finantsvõimendus, saavutatud finantsvõimendus ja seni kaasatud erakapitali summa;

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Töödokumendis on esitatud ka ülevaade halduskuludest, mis tulenevad haldustasudest ja muudest rahastamisvahendite haldamiseks makstud finants- või tegevuskuludest kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa.

Töödokumendis on esitatud ka konkreetne teave kümne kõige kehvema tulemusega rahastamisvahendi kohta ja ülevaade halduskuludest, mis tulenevad haldustasudest ja muudest rahastamisvahendite haldamiseks makstud finants- või tegevuskuludest kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise ja tulemuste kohta.

6. Kui komisjon kasutab välistegevuse usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile üksikasjaliku töödokumendi nendest usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise, tulemuste, halduskulude ja mujalt kui liidust saadud toetuse kohta ning esialgse hinnangu selle kohta, kuidas on täidetud artikli 227 lõikes 3 sätestatud tingimusi. Töödokumendis selgitatakse ka, kuidas need meetmed on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud põhiõigusaktis vahendi kohta, millest anti liidu rahalist toetust usaldusfondidele.

Selgitus

Vt artikli 227 kohta esitatud muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 9 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Peale selle sisaldab lõikes 6 osutatud töödokument järgmist:

9. Peale selle sisaldab lõikes 8 osutatud töödokument järgmist:

Selgitus

Parandus.

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal hiljemalt 15. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

3. Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal 1. septembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

Selgitus

Tähtaeg on asendatud praegu kehtiva tähtajaga, mis on sätestatud määruse 966/2012 artikli 41 lõikes 3.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni eelarvejagu võib sisaldada „negatiivreservi“, mille ülemmääraks on 400 000 000 eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Komisjoni eelarvejagu võib sisaldada „negatiivreservi“, mille ülemmäär on 200 000 000 eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Selgitus

Summa on asendatud praegu kehtiva summaga, mis on sätestatud määruse 966/2012 artiklis 47, sest seda soovitas kontrollikoda (vt arvamuse nr 1/2017 punkti 53).

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v a) kõik vastava Euroopa Arengufondi tulud ja kulud, mis on kantud komisjoni jaos eraldi eelarverubriiki;

Selgitus

Euroopa Arengufondi võtmine ELi eelarvesse.

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 45 lõikes 1 sätestatule. Eelarve selgitustes esitatakse alusakti viited, kui alusakt on olemas, ja kõik asjakohased selgitused assigneeringute sisu ja eesmärgi kohta;

vi) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 45 lõikes 1 sätestatule, sh esile tõstetuna Euroopa Parlamendis ja nõukogus heaks kiidetud lisamärkused. Eelarve selgitustes esitatakse alusakti viited, kui alusakt on olemas, ja kõik asjakohased selgitused assigneeringute sisu ja eesmärgi kohta;

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse vältida olukorda, kus kolmepoolsete eelarveläbirääkimiste tulemusi ei panda asjakohaselt lõppeelarve märkustesse kirja, nii nagu see on varem olnud.

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – punkt a – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Katseprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 000 000 eurot eelarveaastas;

Katseprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 000 000 eurot eelarveaastas, mis ei sisalda komisjoni esildatud ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt vastu võetud katseprojekte;

Selgitus

Komisjoni esildatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed peaksid küündima üle finantsmääruses määratletud ülemmäära.

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas punktis nimetatud uuteks ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 50 000 000 eurot eelarveaastas ja ettevalmistavateks meetmeteks ettenähtud tegelikult kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma ei või ületada 100 000 000 eurot;

Selgitus

Komisjoni esildatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed peaksid küündima üle finantsmääruses määratletud ülemmäära.

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarvejagude täitmiseks.

1. Teised institutsioonid vastutavad oma eelarvejao täitmise eest.

Selgitus

Selgitus. Selliste volituste andmist puudutavat komisjoni otsust praegu ei ole.

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib assigneeringute kasutamise lihtsustamiseks sõlmida teiste liidu institutsioonidega kokkuleppeid, eelkõige halduskokkuleppeid teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks.

2. Liidu institutsioonid võivad assigneeringute kasutamise lihtsustamiseks sõlmida üksteisega kokkuleppeid, eelkõige halduskokkuleppeid teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sellistes teenustaseme kokkulepetes võivad omavahel kokku leppida ka liidu institutsioonide talitused, liidu asutused, Euroopa ametid, asutused või isikud, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi sekretäri kantselei. Nende kokkulepete alusel peab olema võimalik nõuda sisse nende täitmise tulemusel tekkinud kulud.

3. Sellistes teenustaseme kokkulepetes võivad omavahel kokku leppida ka liidu institutsioonid, liidu asutused, Euroopa ametid, asutused või isikud, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi peasekretäri kantselei. Nende kokkulepete alusel peab olema võimalik nõuda sisse nende täitmise tulemusel tekkinud kulud. Kõigi selliste kokkulepete kohta esitatakse teave käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes.

Selgitus

Muudatusettepanekuga piiratakse õiguste andmist ja lisatakse säte aruandluse kohta.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal talitluspidevuse tagamiseks delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal riigist, kus nende delegatsioon asub, talitluspidevuse tagamiseks delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa välisteenistus võib oma jao haldusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused erandkorras delegeerida komisjoni delegatsiooni töötajatele, kui see on vajalik delegatsioonide haldamise järjepidevuse tagamiseks Euroopa välisteenistuse pädeva eelarvevahendite käsutaja äraoleku ajal. Erandjuhtudel, kui komisjoni töötajad tegutsevad Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise-eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Euroopa välisteenistus võib oma jao haldusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused erandkorras delegeerida komisjoni delegatsiooni töötajatele, kui see on vajalik delegatsioonide haldamise järjepidevuse tagamiseks ajal, mil Euroopa välisteenistuse pädev eelarvevahendite käsutaja ei viibi riigis, kus tema delegatsioon asub. Erandjuhtudel, kui liidu delegatsioonides töötavad komisjoni töötajad tegutsevad Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise-eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus mis kõigil teistel Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kaudselt (edaspidi „kaudne eelarve täitmine“), kui see on ette nähtud alusaktis või artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d osutatud juhtudel, koos:

c) kaudselt (edaspidi „kaudne eelarve täitmine“), kui see on ette nähtud alusaktis või artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d osutatud juhtudel, delegeerides eelarve täitmisega seotud ülesanded:

Selgitus

Määruse 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktist c uuesti kasutusele võetud tekst. Kui „kaudse eelarve täitmise“ asemel „kaudse eelarve täitmise“ kasutamine on ainult keeleline muudatus, tuleks kaudse täitmise meetodi kehtiv määratlus alles jätta.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondiga (edaspidi „EIP grupp“);

iii) Euroopa Investeerimispangale (EIP) või Euroopa Investeerimisfondile;

Selgitus

Kuna EIP grupi koosseis võib tulevikus muutuda, on EIP-le ja Euroopa Investeerimisfondile parem viidata eraldi.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarve täitmise eest vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt komisjon ning ta ei tohi delegeerida eelarve täitmist kolmandatele isikutele, kui kõnealuste ülesannetega kaasneb ulatuslik kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

Eelarve täitmise eest vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt komisjon ning ta ei tohi delegeerida eelarve täitmist kolmandatele isikutele, kui kõnealuste ülesannetega kaasneb kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

Selgitus

Ülesandeid, millega kaasneb poliitiliste valikute tegemist nõudev kaalutusõigus, peavad igal juhul täitma liidu ametnikud või muud teenistujad.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liidu rahaliste vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) teevad koostööd komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“), Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikojaga (kontrollikoda).

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad asjakohasel tasemel ning kooskõlas valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korraga asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Need asutused võivad täita ka liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ja delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele, sealhulgas artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii osutatud asutustele.

Selgitus

Kui anda ülesanded rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele ning EIP grupile, oleks liikmesriikidel koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rahaliste vahendite, eelkõige toetuste haldamist raskem kontrollida.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 5 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peale selle võivad liikmesriigid esitada käesolevas lõikes osutatud teabe alusel nõuetekohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

Peale selle esitavad liikmesriigid Euroopa Parlamendile ja komisjonile käesolevas lõikes osutatud teabe alusel nõuetekohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et edendada struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ning Euroopa Kalandusfondi rakendamisel parimaid tavasid, võib komisjon teha eelarve täitmise ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele teadmiseks kättesaadavaks metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning parimate tavade näited. Vajaduse korral kõnealust juhendit ajakohastatakse.

Selleks et edendada struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamisel parimaid tavasid, võib komisjon teha eelarve täitmise ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele teavitamise eesmärgil kättesaadavaks metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning parimate tavade näited. Vajaduse korral kõnealust juhendit ajakohastatakse.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklike ja piirkondlike programmide elluviimine merendus- ja kalandusküsimustes eeldab kõikehõlmavat riiklikku ja piirkondlikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse kõigi rahaliste kohustuste suhtes ja mis põhineb riikliku ja piirkondliku korraldusasutuse ning komisjoni tihedal koostööl. Komisjon annab igal aastal aru ja avaldab vahehindamise tulemused.

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. Konkreetsete ja nõuetekohaste tegevussuundade ja meetmete kindlaks määramiseks toetab komisjon kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ja piirkondlikke pädevusi arvesse võttes piirkondlike rakenduskavade koostamist.

Selgitus

Piirkonnad peaksid saama kasutada õigust võtta osa nende pädevusse jäävate küsimuste otsustamisest. Seetõttu peaks kalanduspädevusega piirkondadel olema õigus koostada ja hallata oma piirkondlikke rakenduskavasid.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib kasutada ka kombineeritult tegevuste ja vahenditega, mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013) kohaselt.

9. Vahendeid, mis on valdkondlike eeskirjade kohaselt liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib kasutada ka kombineeritult tegevuste ja vahenditega, mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013) kohaselt. Seejuures tuleb igal juhul kinni pidada maksimaalsest kohaldatavast kaasrahastamise määrast.

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 62 a

Koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel kohaldatav ühtsete eeskirjade kogum

Kui mõnd Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kombineeritakse ühe ja sama meetme raames ühe või mitme teise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondiga või mõnd muud liiki liidu vahendiga, võib liikmesriik kehtestada üldeeskirjad ühe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi või liidu vahendi liikide õigusraamistiku kohaldamiseks kogu meetme suhtes. Liikmesriik esitab need üldeeskirjad heakskiitmiseks komisjonile.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames kasutusele ühtse eeskirjade kogumi põhimõte, et vabastada toetusesaajad ja liikmesriikide haldusasutused halduskoormusest, mida tekitavad näiteks komisjoni eri peadirektoraatide vastuolulised tõlgendused eeskirjadest. Parim viis selleks on ilmselt alt-üles-tegutsemisviis.

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa ametid on haldusüksused, mille on loonud komisjon või komisjon koos ühe või mitme institutsiooniga, ning mille ülesanne on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid, tingimusel et see on tasuvusanalüüsi ja seotud riskide hinnangu alusel põhjendatud.

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) võivad täita mittekohustuslikke ülesandeid, milleks neil on juhtkonna heakskiit, võttes arvesse kulusid ja tulusid ning seotud riske kaasatud osapoolte jaoks. Nende ülesannete täitmiseks võib ametile delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused või ta võib sõlmida ajutisi teenustaseme kokkuleppeid liidu institutsioonide, liidu asutuste, muude Euroopa ametite või kolmandate isikutega.

b) võivad eeldusel, et nende halduskomiteed on kaalunud kulusid ja tulusid ning asjaosaliste jaoks kaasnevaid riske, täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud mittekohustuslikke ülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks võib ametile delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused või ta võib sõlmida ajutisi teenustaseme kokkuleppeid liidu institutsioonide, liidu asutuste, muude Euroopa ametite või kolmandate isikutega.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Kõik liidu rakendusametite või detsentraliseeritud asutuste juhtkomitee ja juhatuse liikmed avaldavad igal aastal oma asutuse/ameti veebisaidil huvide deklaratsiooni. Deklaratsioonide selguse huvides esitab komisjon huvide deklaratsiooni mudeli, mida võib iga asutuse/ameti jaoks kohandada.

Selgitus

Muudetud finantsmäärusega tuleks huvide konflikti puudumise deklaratsioon teha kohustuslikuks kõigi detsentraliseeritud asutuste ja rakendusametite juhtkomitee ja juhatuse liikmete jaoks. Huvide deklaratsioonid peaksid olema ühtlustatud, kuid neid peaks olema võimalik iga asutuse/ameti jaoks kohandada.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.

2. Raamfinantsmäärus põhineb lõikes 1 osutatud asutuste eripärasid arvesse võttes käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas kõnealuse asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on selle asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt kajastatud. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud alusaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 aasta eriaruande iga asutuse kohta. Nimetatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori leidudele reageerimiseks.

6. Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas kõnealuse asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on selle asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt kajastatud. Audiitori tasud maksab kontrollikoda. Audiitor võib kontrollida ka seda, et kõik tulud on laekunud ja kulud tekkinud seaduslikult ja korrektselt. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud alusaktis ei ole sätestatud teisiti, annab kontrollikoda igal aastal audititulemustest aru ja esitab ühtses konsolideeritud auditiaruandes iga käesoleva artikli reguleerimisalasse kuuluva asutuste kohta kinnitava avalduse, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1. Nimetatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori leidudele reageerimiseks.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöör esitas lõike 6 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Kõigi sõltumatute välisauditite aspektide, sh audiitori leidude eest, vastutab täielikult kontrollikoda. Kõiki nõutavaid haldus- ja hankemenetlusi haldab kontrollikoja ja rahastab oma eelarvest neid menetlusi, samuti kõiki muid seotud kulusid.

Selgitus

Muudatusettepanekutega, mis on esitatud artikli 69 lõike 6 kohta, soovitatakse asendada iga-aastased eriaruanded, mille kontrollikoda koostab iga ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuse kohta, ühtse konsolideeritud auditiaruandega, milles on iga asutuste kohta esitatud kinnitav avaldus. Hinnangu, mille kontrollikoda kulude seaduslikkusele ja korrektsusele annab, võib koostada lõikes 6 osutatud sõltumatu välisaudiitor, kellele kontrollikoda võib vajaduse korral suuniseid anda.

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 69 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste suhtes.

Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste suhtes kohaldatakse artikli 69 lõikeid 2–6.

Selgitus

Avaliku ja erasektori partnerluste suhtes tuleks kohaldada samu eeskirju mis artiklis 69 osutatud ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste suhtes.

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Igas institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning programmist vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

1. Eelarvevahendite käsutaja vastutab igas institutsioonis tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise, tulemuslikkust käsitleva teabe usaldusväärsuse, täielikkuse ja korrektsuse ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning programmist vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et komisjoni ettepaneku artiklis 73 ei ole tulemuslikkust piisaval määral arvesse võetud, ja seetõttu tuleks eelarvevahendite käsutaja vastutusalasse lisada vastutus talle tulemuslikkuse kohta esitatud teabe usaldusväärsuse, täielikkuse ja korrektsuse eest. Peale selle võiks komisjoni ettepaneku artikli 73 lõikest 5 välja lugeda, et tulemuste kohta võib aruandeid esitada piiratumas ulatuses kui praegu ette nähtud.

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske. Eelkontrollide eesmärk on vältida vigu ja eeskirjade eiramisi enne toimingute heakskiitmist.

Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega ning mille eesmärk on vältida enne toimingute heakskiitmist vigu ja eeskirjade eiramisi ning tagada toimingu eesmärkide saavutamise.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid, kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi. Asjaomase toimingu tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja taotleb iseenda riskianalüüsi alusel lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja eeskirjade eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ja kulutõhususe kaalutlusi.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja eeskirjade eiramine. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ning kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi.

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja rakendab toetusesaajate suhtes järelkontrollina finantsauditeid, peavad asjaomased auditeerimiseeskirjad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad, sisaldama ajakavu ning need tuleb toetusesaajatele kättesaadavaks teha toetuslepingu allkirjastamisel. Auditeerimiseeskirjades austatakse nii komisjoni kui ka auditeeritavate õigusi ning võimaldavad edasikaebamist.

(Kodanikuühiskonna organisatsioonid on täheldanud, et järjepidevus finantseeskirjade kohaldamisel puudub mitte üksnes eri peadirektoraatide vahel, vaid ka ühe ja sama peadirektoraadi sees. Asjaomastele töötajatele tuleks anda ühtsed suunised ja keskset koolitust. Ühtlasi tuleks auditiprotsessi eri etapid, kestus ja ajakava teha läbipaistvamaks ning neist tuleks teada anda lepingu allkirjastamisel.)

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 7 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad regulaarselt ajakohastatud ja asjakohast teavet kontrollinõuete ning selleks kasutatavate asjaomaste meetodite ja toimimisviiside kohta;

a) edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad kontrollinõuete ning selleks kasutatavate asjaomaste meetodite ja toimimisviiside kohta ühtsete suuniste alusel regulaarselt ajakohastatud ja asjakohast teavet ning koolitust;

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest oma otsesele ülemusele. Kui kõnealune töötaja teeb seda kirjalikult, vastab otsene ülemus kirjalikult. Otsese ülemuse tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajat. Kui eelarvevahendite käsutaja ei vasta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul ning igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul, teatab asjaomane töötaja sellest artiklis 139 osutatud asjakohasele toimkonnale.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 9 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

a) aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate ning eelkõige tulemuslikkust puudutav teave on usaldusväärne, täielik ja korrektne;

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mis on esitatud selle artikli lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga-aastases tegevusaruandes esitatakse teave elluviidud tegevuste tulemuste kohta, võrreldes neid strateegilistes kavades seatud eesmärkidega, esitatakse tegevustega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust. See hõlmab kontrollidega seotud kulude ja tulude üldist hindamist ja teavet selle kohta, kui suures ulatuses on heakskiidetud tegevuskulud aidanud kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja loonud liidu lisaväärtust. Komisjon koostab eelmise aasta kohta iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõtte.

Iga-aastases tegevusaruandes esitatakse teave elluviidud tegevuste tulemuste kohta, võrreldes neid strateegilistes kavades seatud eesmärkidega, teave nende tegevuste üldise tulemuslikkuse kohta, esitatakse tegevustega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust. See hõlmab kontrollidega seotud kulude ja tulude üldist hindamist ja teavet selle kohta, kui suures ulatuses on heakskiidetud tegevuskulud aidanud kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja loonud liidu lisaväärtust. Komisjon koostab eelmise aasta kohta iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõtte.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mis on esitatud selle artikli lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 9 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvevahendite käsutajate iga-aastased tegevusaruanded ning, kui see on kohaldatav, institutsioonide, ametite, organite ja asutuste volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastased tegevusaruanded avaldatakse vastava institutsiooni, ameti, organi või asutuse veebisaidil hõlpsasti kättesaadaval viisil iga aasta 1. juuliks eelmise aasta kohta, võttes arvesse nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kaalutlusi.

Selgitus

Siia on üle võetud määruse 966/2012 artikli 66 lõike 9 neljas lõik, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 73 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artiklis 139 osutatud eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

2. Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 73 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artiklis 90 osutatud eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Peaarvepidaja võib nendest standarditest kõrvale kalduda, kui ta peab seda vajalikuks varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õiglase ülevaate andmiseks. Kui mõni raamatupidamiseeskiri nendest standarditest oluliselt erineb, tuuakse finantsaruannete lisades see asjaolu esile ning põhjendatakse seda.

2. Peaarvepidaja võib nendest standarditest kõrvale kalduda, kui ta peab seda vajalikuks varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate andmiseks. Kui mõni raamatupidamiseeskiri nendest standarditest oluliselt erineb, tuuakse finantsaruannete lisades see asjaolu esile ning põhjendatakse seda.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav mõiste.

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab institutsioonide finantsseisundist ja eelarve täitmisest õiglase ülevaate. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

2. Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab institutsioonide finantsseisundist ja eelarve täitmisest õige ja õiglase ülevaate. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav mõiste.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades sellega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse finantsseisundist õiglase ülevaate.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav mõiste.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 10 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga institutsioon otsustab, millises talituses tõendavaid dokumente tuleb säilitada.

Selgitus

Siia on üle võetud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 64 viimane lõik. Komisjon oli selle lause välja jätnud.

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peaarvepidaja võib teha makseid ainult juhul, kui institutsioon, mille eest ta vastutab, on esmalt kandnud maksesaaja juriidilise isiku ja pangakonto andmed ühisesse toimikusse.

välja jäetud

Selgitus

Loogika huvides tuleks esimene lõik viia teise lõigu järele, sest makse tehakse pärast kulukohustuse võtmist.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne kohustuste võtmist kolmanda isiku ees teeb eelarvevahendite käsutaja kindlaks maksesaajate juriidilise isiku ja makseandmed ning kannab need selle institutsiooni nimel ühisesse toimikusse, mille eest vastutav eelarvevahendite käsutaja vastutab, et tagada läbipaistvus, vastutus ja makse nõuetekohane tegemine.

Enne kohustuste võtmist kolmanda isiku ees kontrollib eelarvevahendite käsutaja maksesaaja isikusamasust, teeb kindlaks maksesaajate juriidilise isiku ja makseandmed ning kannab need selle institutsiooni nimel ühisesse toimikusse, mille eest vastutav eelarvevahendite käsutaja vastutab, et tagada läbipaistvus, vastutus ja makse nõuetekohane tegemine.

Selgitus

Lisatud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artiklist 63.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peaarvepidaja võib teha makseid ainult juhul, kui institutsioon, mille eest ta vastutab, on esmalt kandnud maksesaaja juriidilise isiku ja makseandmed ühisesse toimikusse.

Selgitus

Loogika huvides on esimene lõik viidud teise lõigu järele, sest makse tehakse pärast kulukohustuse võtmist.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Avansikontod avab peaarvepidaja, kes kiidab ka heaks nende allkirjastamisvolitused eelarvevahendite käsutaja põhjendatud ettepaneku alusel.

2. Avansikontod avab ja neid kontrollib peaarvepidaja, kes kiidab ka heaks nende allkirjastamisvolitused eelarvevahendite käsutaja põhjendatud ettepaneku alusel.

Selgitus

Lisatakse kohaldamise eeskirjade artikli 69 lõike 1 säte.

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Peaarvepidaja kontrollib ise või teeb oma talituse või eelarvevahendeid käsutava talituse selleks volitatud töötajale ülesandeks kontrollida, üldjuhul kohapeal ja kui see on asjakohane, ette teatamata, et avansikontode haldajatele eraldatud vahendid ja raamatupidamisarvestus on olemas ning avansikontodelt tehtud tehingud on ettenähtud tähtaja jooksul arveldatud. Peaarvepidaja edastab nende kontrollide tulemused vastutavale eelarvevahendite käsutajale.

5. Peaarvepidaja kontrollib ise või teeb oma talituse või eelarvevahendeid käsutava talituse selleks volitatud töötajale ülesandeks kontrollida, üldjuhul kohapeal ja vajaduse korral ette teatamata, et avansikontode haldajatele eraldatud vahendid ja raamatupidamisarvestus on olemas ning avansikontodelt tehtud tehingud on ettenähtud tähtaja jooksul arveldatud. Peaarvepidaja edastab nende kontrollide tulemused vastutavale eelarvevahendite käsutajale.

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui töötaja tegevus või tegevusetus põhjustab finantsmääruse, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud sätete rikkumise, edastab mis tahes allpool toodud isik juhtumi käesoleva määruse artiklis 139 osutatud toimkonnale arvamuse saamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi:

1. Kui töötaja tegevus või tegevusetus põhjustab finantsmääruse, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud sätete rikkumise, edastab mis tahes allpool toodud isik juhtumi finantsrikkumiste uurimise ühisele eritoimkonnale arvamuse saamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi:

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui teabele on juhtinud toimkonna tähelepanu rikkumisest teataja, käsitleb toimkond teavet vastavalt korrale, mis käsitleb teabe andmist õigusnormide tõsise rikkumise korral („rikkumisest teatamine“) ning kehtib komisjonis ja/või institutsioonis, organis või ametis, kuhu rikkumisest teataja kuulub.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Lõikes 1 osutatud toimkonda kuuluvad:

a) komisjoni nimetatud alaline kõrgetasemeline sõltumatu esimees;

b) esindaja kuuest eri liidu institutsioonist, Euroopa ametist või artiklis 69 osutatud liidu asutusest.

Toimkonna koosseis peab tagama asjakohaste õiguslike ja tehniliste ekspertteadmiste olemasolu. Toimkonna liikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse vajadust hoida ära kõik huvide konfliktid. Toimkonda abistab komisjonile alluv alaline sekretariaat, kes tagab toimkonna järjepideva haldamise.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Lõike 1 a punktis b osutatud toimkonna liikmete ametiaeg on kolm aastat ja neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 c. Toimkonna esimees valitakse kontrollikoja või Euroopa Liidu Kohtu endiste liikmete hulgast või endiste ametnike hulgast, kes on töötanud muus liidu institutsioonis peale komisjoni vähemalt peadirektori ametikohal. Esimees valitakse isikuomaduste ja ametialaste võimete alusel ning tal peavad olema laialdased kogemused õigus- ja finantsküsimustes, tõendatud pädevus, sõltumatus ja ausus. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei pikendata. Esimees nimetatakse ametisse erinõunikuna Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 5 kindlaksmääratud tähenduses. Esimees juhatab kõiki toimkonna koosolekuid ja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Esimehel ei tohi olla huvide konflikti esimehena tegutsemise ja muude ametikohustuste vahel.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 d. Komisjon võtab vastu toimkonna töökorra.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel on käesoleva määruse artiklis 139 osutatud toimkond pädev kindlaks tegema, kas on toimunud finantsrikkumine. Artiklis 139 osutatud toimkonna arvamuse põhjal otsustab asjaomane institutsioon lõikes 1 osutatud juhtudel, kas algatada distsiplinaarmenetlus või tekitatud kahju hüvitamise menetlus. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, esitab ta selle kohta soovituse eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on juhtumiga seotud töötaja, ning siseaudiitorile.

2. Toimkond on pädev kindlaks tegema, kas on toimunud finantsrikkumine.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 osutatud arvamuse esitamisel tegutseb toimkond artikli 139 lõike 2 kohases koosseisus, mida täiendavad järgmised kaks lisaliiget:

välja jäetud

a) ametisse nimetava asutuse esindaja, kes vastutab asjaomases institutsioonis või asutuses distsiplinaarküsimuste eest, ja

b) teine liige, kelle on ametisse nimetanud asjaomase institutsiooni või asutuse personalikomitee. Nende lisaliikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse vajadust vältida mis tahes huvide konflikti.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui lõikes 1 osutatud toimkond esitab arvamuse, edastatakse see distsiplinaarnõukogule, mille iga institutsioon või asutus on moodustanud kooskõlas oma sise-eeskirjadega.

5. Toimkonna arvamus esitatakse asjaomases institutsioonis, ametis või organis distsiplinaarmenetluse eest vastutavale ametisse nimetavale üksusele.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Toimkonna arvamuse põhjal otsustab asjaomane institutsioon, kas algatada distsiplinaarmenetlus või tekitatud kahju hüvitamise menetlus. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, esitab ta selle kohta soovituse eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on juhtumiga seotud töötaja, ning siseaudiitorile.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 b. Kui toimkond jõuab juhtumi uurimisel järeldusele, et küsimus kuulub OLAFi pädevusse, edastab ta viivitamata asja OLAFi direktorile ja teavitab asjaomase institutsiooni, ameti või organi ametisse nimetavat üksust. Alates edastamise päevast lõpetab toimkond juhtumi käsitlemise.

Selgitus

The Commission's proposal to merge the panel dedicated to the early detection and exclusion system with the panel dealing with financial irregularities is not justified given the differing objectives of the panels. A specific joint panel should be put in place with a reinforced interinstitutional character. Furthermore, the text proposed by the Commission is not compliant with the provisions on disciplinary proceedings laid down in Annex IX of the Staff Regulations. No disciplinary proceedings can be launched without either an OLAF report or an administrative inquiry having taken place.

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud siduv juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis kinnitatakse kirjalikult ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, sest see viitab sõnaselgelt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei tohi volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat või vastutusele võtta. Ta täidab juhise, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjaomaste ohutusnormidega.

1. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud siduv juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis kinnitatakse kirjalikult ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, sest see viitab sõnaselgelt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei tohi volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat vastutusele võtta. Ta täidab juhise, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjaomaste ohutusnormidega. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab igast sellisest juhtumist käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes pealkirja all „Juhiste kinnitamine vastavalt finantsmääruse artiklile 91“.

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Iga institutsioon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesolevas lõikes osutatud loobumiste kohta, mille puhul summa oli 100 000 eurot või üle selle. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

5. Iga institutsioon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesolevas lõikes osutatud loobumiste kohta. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) tulemuslikkuse hindamise parameetrid;

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) rahaliste toetuste puhul artiklis 227 osutatud usaldusfondidele: eelarveaastaks ette nähtud assigneeringud ja usaldusfondi jaoks kogu selle tegevusajaks kavandatud summad;

c) rahaliste toetuste puhul artiklis 227 osutatud usaldusfondidele: eelarveaastaks ette nähtud assigneeringud ja usaldusfondi jaoks kogu selle tegevusajaks kavandatud summad, samuti muudest allikatest kui liidu eelarvest pärit rahastamise osakaal, mille vahekord peab jääma samaks kogu usaldusfondi tegevusaja jooksul, nagu on sätestatud artikli 227 lõikes 1;

Selgitus

Muudatusettepanekuga ajakohastatakse raportööride muudatusettepanekut 91. ELi eelarvest ja muudest allikatest pärit rahaliste vahendite vahekord peaks olema kindlaks määratud, et vältida olukorda, kus EL peab katma teiste rahastajate – kes jätavad oma algsed lubadused täitmata – osa.

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) rahastamisvahendi puhul: rahastamisvahendile eraldatud summa;

e) rahastamisvahendi puhul: rahastamisvahendile eraldatud summa ja eesmärgiks olev kaasatava erakapitali osakaal;

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) rahaliste toetuste puhul segarahastamisvahenditele: segarahastamisvahendile eraldatud summa ja segarahastamisvahendis osalevate üksuste loetelu;

g) rahaliste toetuste puhul segarahastamisvahenditele: segarahastamisvahendile eraldatud summa, segarahastamisvahendis osalevate üksuste loetelu ja nende vastav rahaline osalus;

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 109 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi.

c) kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi. Kuluprognoosid ei tähenda kõnealuste tingimuste täitmist.

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 109 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kulukohustustest vabastamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega võetud.

välja jäetud

Selgitus

Ühtluse huvides on käesolev lõige viidud üle artiklisse 2 (mõisted).

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Esialgset eelarvelist kulukohustust täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise kuludega või liidu sündmuste kajastamiseks ette nähtud institutsioonide teavitustegevuse kuludega või millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 14.5, võib need siiski täita otse maksetega.

6. Esialgset eelarvelist kulukohustust täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise, liidu institutsiooni praeguste või endiste liikmete kuludega või liidu sündmuste kajastamiseks ette nähtud institutsioonide teavitustegevuse kuludega või millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 14.5, võib need siiski täita otse maksetega.

Selgitus

Parlamendiliikmete hüvitisi makstakse samamoodi nagu töötajate omi ja seetõttu tuleks ka neid nimetada erandite hulgas, mille puhul võib esialgse kulukohustuse järel teha kohe maksed.

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud kulukohustused arvatakse maha lõikes 2 osutatud üldisest esialgsest kulukohustusest.

Selgitus

Tehniline parandus (toodud üle lõikest 5).

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Esimeses lõigus osutatud kulukohustused arvatakse maha lõikes 1 osutatud üldisest esialgsest kulukohustusest.

välja jäetud

Selgitus

Tehniline parandus (viidud üle lõikesse 4).

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 112 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise lõpptähtpäevast arvates, vabastatakse artikli 13 kohaselt.

4. Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise lõpptähtpäevast arvates, vabastatakse.

Selgitus

Viide on ebaloogiline, sest artiklis 13 käsitletakse assigneeringute tühistamist pärast kulukohustustest vabastamist, mitte kulukohustustest vabastamist kui sellist.

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 5 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui otsese eelarve täitmise raames rakendatava välismeetme toetus on üle 5 000 000 euro, võib kogu meetme vältel jääda tasaarvestamata maksimaalselt kaks eelmakset.

Selgitus

Lisatud on määruse 966/2012 artikli 184 lõike 4 teine lõik, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) 90 kalendripäeva jooksul rahalist toetust käsitlevate lepingute ning lepingute ja toetuslepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata ja mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

a) 60 kalendripäeva jooksul rahalist toetust käsitlevate lepingute ning lepingute ja toetuslepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata;

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek 208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) 60 kalendripäeva jooksul kõigi muude rahalist toetust käsitlevate lepingute puhul ning muude lepingute ja toetuslepingute puhul, mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Välja arvatud liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi puhul, on võlausaldajal lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel õigus saada viivist järgmiste tingimuste kohaselt:

Välja arvatud liikmesriikide puhul, on võlausaldajal lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel õigus saada viivist järgmiste tingimuste kohaselt:

Selgitus

EIP gruppi ei tohiks siin kohelda muudest ELi eelarvevahendeid haldavatest üksusest ega liidu võlausaldajatest erinevalt. EIP grupi põhikirjas on sätestatud, et EIP grupp peab tagama, et tema kulud on kaetud. Kui lisada EIP/EIF selle sätte kohaldusalasse, võib see tekitada reitinguagentuuride poolt seoses olemasolevate rahastamisvahenditega (nt EFSI, EIP välislaenude andmise volitus ja InnovFin) negatiivse reaktsiooni.

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 115 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

1. Iga institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitor peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu ja siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

Muudatusettepanek 211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuses aastaaruandes nimetatakse ka artikli 139 kohaselt loodud toimkonna avastatud süsteemsed probleemid, mille kohta on esitatud artiklis 90 osutatud arvamus.

Kõnealuses aastaaruandes nimetatakse ka artikli 90 kohaselt loodud toimkonna avastatud süsteemsed probleemid.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Siseaudiitor keskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte üldisele järgimisele ja tagab, et selle põhimõtte rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

5. Siseaudiitor keskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemuspõhisuse põhimõtete üldisele järgimisele ja tagab, et nende põhimõtete rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Igal aastal koostab institutsioon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest, ja edastab selle artikli 239 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8. Igal aastal koostab institutsioon aruande, mis sisaldab sisulist kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest, ja edastab selle artikli 239 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 120 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 120 a

Siseauditi komiteed

1. Iga institutsioon loob siseauditi komitee, kelle ülesanne on jälgida siseaudititegevuse kvaliteeti ning tagada, et talitused arvestaksid auditi soovitusi nõuetekohaselt ja võtaksid nende põhjal järelmeetmeid.

2. Enamik siseauditi komitee liikmeid peavad olema institutsioonist sõltumatud.

3. Siseauditi komiteede tegevus peaks eelkõige:

a) aitama parandada riskijuhtimise ja sisekontrolli piisavust ja tulemuslikkust;

b) edendama hea juhtimistava põhimõtteid ja nende kohaldamist otsuste tegemisel;

c) toetama siseauditite kvaliteeti;

d) suurendama teadlikkust vajadusest tugeva riskijuhtimise ja sisekontrolli järele;

e) tagama sise- ja välisauditite soovituste elluviimise ning

f) aitama kinnistada eetilise juhtimise väärtusi, sealhulgas tõhusat korda võitluseks pettuse ja korruptsiooni vastu.

4. Artikli 116 lõikes 4 osutatud siseaudiitori aastaaruanne peab sisaldama asjakohast teavet siseauditi komitee volituste, tegevuse, meetmete ja tulemuste kohta.

Selgitus

Kooskõlas kontrollikoja arvamusega (vt arvamuse nr 1/2017 punkte 14–15) nõuab rahvusvaheline hea tava avaliku sektori juhtorganite valdkonnas siseauditi komitee loomist, mis koosneb enamikus sõltumatutest liikmetest, kelle pädevusse kuuluvad finantsaruandlus, õigusnormide rikkumised ja riskijuhtimine.

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-a) asjaomase tegevuse kuludega mitte seotud maksed, mis põhinevad:

i) kas valdkondlike õigusaktidega või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

ii) eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

Selgitus

Nn tulemuskultuuri juurutamiseks käesolevas määruses soovitavad raportöörid, et liidu toetuse vormide puhul tuleks enne teisi kriteeriume vaadata tulemuste saavutamist.

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) asjaomase tegevuse kuludega sidumata maksed, mis põhinevad:

välja jäetud

i) kas valdkondlike õigusaktidega või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

ii) eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

Selgitus

Viidud üle punkti -a.

Muudatusettepanek 217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab käesoleva artikli lõike 1 punktide e ja f kohastest liidu rahalistest toetustest aru käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes pealkirja all „Finantsmääruse artikli 121 punktide e ja f kohased liidu rahalised toetused“.

Selgitus

Säte tugevdab eelarvepädevate institutsioonide järelevalvet kõnealuse uut liiki rahastamise üle.

Muudatusettepanek 218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 122

välja jäetud

Kolmanda isiku hindamisele tuginemine

Selgitus

See uus säte on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja tuleks seetõttu välja jätta.

Muudatusettepanek 219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse, võetakse kõnealune audit üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades.

Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse ning kui asjaomane liidu rahaline toetus moodustab kogu olemasolevast rahastamisest vähem kui 50 %, võidakse kõnealune audit võtta vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades. Erandeid võib teha teadusasutustele.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks seoses kolmanda isiku audititele tuginemisega kehtestada täiendavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek 220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sel eesmärgil edendavad komisjon ja kontrollikoda rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite või rahvusvaheliste parimate tavade tunnustamist.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks seoses kolmanda isiku audititele tuginemisega kehtestada täiendavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek 221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teavet, mis korraldusasutusel on juba olemas, kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära, et mitte nõuda toetusesaajatelt mitu korda üht ja sama teavet.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks seoses kolmanda isiku audititele tuginemisega kehtestada täiendavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeb Euroopa Liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab vahendite saamiseks vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale ning vajaduse korral asjaomastele riiklikele ametiasutustele vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul tähendab see ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

1. Iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeb Euroopa Liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab vahendite saamiseks vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Prokuratuurile, OLAFile ja kontrollikojale ning vajaduse korral asjaomastele riiklikele ametiasutustele vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul tähendab see ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

Muudatusettepanek 223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Isik või üksus, kes saab liidu vahendeid otsese ja kaudse eelarve täitmise raames, annab kirjalikult nõusoleku, et annab vajalikud õigused vastavalt lõikes 1 osutatule. See tähendab ka, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, peavad tagama samaväärsed õigused.

2. Isik või üksus, kes saab liidu vahendeid otsese, koostöös liikmesriikidega toimuva ja kaudse eelarve täitmise raames, annab kirjalikult nõusoleku, et annab vajalikud õigused vastavalt lõikes 1 osutatule. See tähendab ka, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, peavad tagama samaväärsed õigused.

Muudatusettepanek 224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 125

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 125

välja jäetud

Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse

Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös nendega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmeriikide taotlusel paigutada ümber käesoleva määruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse. Komisjon haldab neid vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti a või c kohaselt võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. Lisaks võib liikmesriikidele nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames eraldatud vahendeid kasutada liikmesriikide taotlusel EFSI riskivõtmisvõime parandamiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse EFSI norme.

Muudatusettepanek 225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Finantsraampartnerluse lepingus määratakse kindlaks finantskoostöö vorm, koostöö ühised eesmärgid ja põhimõtted, mis alusel toimub komisjoni ning liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate vaheline koostöö. Nendes lepingutes täpsustatakse ka seda, millises ulatuses võib komisjon tugineda liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate süsteemidele ja menetlustele, sealhulgas auditi protseduuridele.

a) tagama haldamise kvaliteedi ja selle, et liidu sekkumise eesmärgid saavutatakse, ning

b) peegeldama liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate süsteeme ja menetlusi nende eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas auditimenetlusi.

Selgitus

Need täiendavad kaitsemeetmed aitavad tagada, et finantsraampartnerlustel on ELi jaoks lisaväärtus.

Muudatusettepanek 226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Auditi kulude ja tulude optimeerimiseks ning koordineerimise lihtsustamiseks võib liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega sõlmida auditi- või kontrollikokkuleppeid. Euroopa Investeerimispanga puhul kohaldatakse kolmepoolset kokkulepet, mis on sõlmitud komisjoni ja Euroopa Kontrollikojaga.

3. Auditi kulude ja tulude optimeerimiseks ning koordineerimise lihtsustamiseks võib liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega sõlmida auditi- või kontrollikokkuleppeid. Sellised kokkulepped ei tohi piirata kontrollikoja juurdepääsu teabele, mida on vaja liidu rahaliste vahendite auditeerimiseks.

Selgitus

Viide ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 sätestatud kolmepoolsele kokkuleppele on üleliigne. Selguse huvides tuleks täpsustada, et kõnealuses lõikes osutatud auditi- või kontrollikokkulepped ei tohiks piirata kontrollikoja juurdepääsu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek 227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) võib partnerluse kestus olla kuni neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

c) võib partnerluse kestus olla kuni neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis peavad olema selgelt näidatud artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes;

Selgitus

Muudatusettepanek tugevdab eelarvepädevate institutsioonide järelevalvet kõnealuste partnerluslepingute üle.

Muudatusettepanek 228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui finantsraampartnerluse lepinguid täidetakse eritoetuste kaudu, tehakse artiklis 191 osutatud tegevus- ja finantssuutlikkuskontroll enne finantspartnerluse raamlepingule allakirjutamist. Komisjon võib tugineda teiste rahastajate samaväärsetele finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollidele.

6. Kui finantsraampartnerluse lepingut täidetakse eritoetuste kaudu, tehakse artiklis 191 osutatud tegevus- ja finantssuutlikkuskontroll enne finantspartnerluse raamlepingule allakirjutamist. Üksnes juhul, kui liidu eelarvest makstav osa moodustab kogu rahastamisest vähem kui 50 %, võib komisjon tugineda teiste rahastajate samaväärsetele finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollidele.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kehtestada täiendavad kaitsemeetmed seoses kolmanda isiku kontrollidele tuginemisega. Vt ka raportööride muudatusettepanekut artikli 123 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek 229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon püüab oma aruandlusnõudeid ühtlustada teiste rahastajate nõuetega.

välja jäetud

Selgitus

See uus säte võib õõnestada XIII jaotises sisalduvaid eeskirju aruandluse kohta ja tuleks seetõttu välja jätta.

Muudatusettepanek 230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 132 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f a) üksuse registrijärgne asukoht ja tema põhihuvide kese on eri jurisdiktsioonides, mis võimaldab tal vältida maksu- või sotsiaalõigusest tulenevaid kohustusi või mis tahes muid juriidilisi kohustusi, mida kohaldatakse jurisdiktsioonis, kus on üksuse põhihuvide kese (varifirma).

Selgitus

Sageli luuakse varifirmasid eesmärgiga hoida kõrvale maksu-, õiguslikest või sotsiaalsetest kohustustest, mida kohaldatakse riigis, kus asub üksuse põhihuvide kese. See on vastuolus ELi finantshuvidega ja ELi rahastamise eesmärgiga. Muudatusettepanek põhineb soovitusel, mille andis raportööridele Saksamaa föderaalne notarite koda (Bundesnotarkammer).

Muudatusettepanek 231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 132 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras;

a) kui füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid, sh isikuid ja üksuseid, kes kuuluvad omandi- ja kontrollistruktuuri ja tegelike tulusaajate hulka, esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras;

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, milliseid isikuid artikli 131 lõikes 1 sätestatud kõrvalejätmise põhjused puututavad, ja kõrvalejätmise põhjuste kontrolli kohaldamisala viiakse kooskõlla selle kontrolli kohaldamisalaga, mida finantseerimisasutustelt ning muudelt määratud finantssektorivälistelt asutustelt ja kutsealade esindajatelt nõutakse rahapesuvastase direktiivi 849/2015 kohaselt, ja määruse 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) kohaldamisalaga.

Muudatusettepanek 232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 133 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning asjakohased tõendid selle kohta, et kõnealune isik või kõnealused isikud ei ole artikli 132 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavates olukordades;

b) teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, sh isikuid ja üksuseid, kes kuuluvad omandi- ja kontrollistruktuuri ja tegelike tulusaajate hulka, ning asjakohased tõendid selle kohta, et kõnealune isik või kõnealused isikud ei ole artikli 132 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavates olukordades;

Selgitus

Muudatusettepanek 233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel viisil, mis on sätestatud valdkondlikes eeskirjades. Nendes eeskirjades nähakse ette eelarve täitmise raames kogutud või muul viisil saadud ja edastatud andmete koostalitlusvõime.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru e-halduse rakendamisel tehtud edusammudest.

Selgitus

Lisatud on taas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 95 lõige 3, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 144 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon annab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesoleva lõike rakendamisel tehtud edusammudest.

Selgitus

Lisatud on taas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 111 lõike 2 teine lõik, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 147 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui see on proportsionaalne, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, v.a madala maksumusega lepingute ja toetuste puhul, riskianalüüsi alusel nõuda tagatise esitamist:

1. Kui see on proportsionaalne, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, v.a madala maksumusega lepingute ja toetuste puhul, oma riskianalüüsi alusel nõuda tagatise esitamist:

Selgitus

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et see peab olema eelarvevahendite käsutaja enda riskianalüüs.

Muudatusettepanek 237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 148 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagatis kehtib piisavalt kaua, et selle saaks vajaduse korral realiseerida.

Selgitus

Taastatud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 206 lõikest 2. Komisjon jättis selle lause välja.

Muudatusettepanek 238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üksused ja isikud, kes rakendavad artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi, valitakse viisil, mis on läbipaistev ja meetme olemust arvestades põhjendatud ega tohi põhjustada huvide konflikti. Artikli 61 lõike1 punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii osutatud üksuste valimisel tuleb ühtlasi võtta nõuetekohaselt arvesse nende tegevus- ja finantssuutlikkust.

Üksused ja isikud, kellele antakse eelarve täitmisega seotud ülesanded, sh eelarveliste tagatiste haldamine artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, valitakse viisil, mis on läbipaistev ja meetme olemust arvestades põhjendatud ega tohi põhjustada huvide konflikti. Artikli 61 lõike1 punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii osutatud üksuste valimisel tuleb ühtlasi võtta nõuetekohaselt arvesse nende tegevus- ja finantssuutlikkust.

Selgitus

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 1 uuesti kasutusele võetud tekst.

Muudatusettepanek 239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Üksused ja isikud, kes haldavad artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi, järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Kui komisjon sõlmib artikli 126 kohaselt finantsraampartnerluse lepinguid, kirjeldatakse nendes täpsemalt kõnealuseid põhimõtteid.

2. Üksused ja isikud, kellele on artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt antud eelarve täitmisega seotud ülesanded, sh eelarveliste tagatiste haldamine, järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Kui komisjon sõlmib artikli 126 kohaselt finantsraampartnerluse lepinguid, kirjeldatakse nendes täpsemalt kõnealuseid põhimõtteid.

Selgitus

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 1 uuesti kasutusele võetud tekst.

Muudatusettepanek 240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel õigusnormide rikkumist ja pettusi ning teatavad nendest komisjonile. Sel eesmärgil teevad nad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle tehingute representatiivsete ja riskidel põhinevate valimite üle, et tagada eelarvest rahastatavate meetmete tulemuslik elluviimine ja õige rakendamine. Nad nõuavad ka tagasi alusetult makstud summad, jätavad ilma juurdepääsust liidu vahenditele või määravad rahalisi karistusi ning algatavad vajaduse korral sellekohaseid kohtumenetlusi.

Selgitus

Taastatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõige 3, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kohaldavad kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, sealhulgas asjakohaseid läbivaatamismenetlusi, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju;

d) kohaldavad kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, sealhulgas läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid, tõhusaid ja tulemuslikke läbivaatamismenetlusi, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju;

Muudatusettepanek 242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kokkuleppel asjaomase üksuse või isikuga võib komisjon lisaks hinnata muid eeskirju ja menetlusi, näiteks üksuse haldusalaseid kuluarvestustavasid. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib komisjon otsustada tugineda kõnealustele eeskirjadele ja menetlustele.

Muudatusettepanek 243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui nimetatud üksused või isikud täidavad ainult osa lõikes 4 osutatud nõuetest, võtab komisjon liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Kõnealused meetmed täpsustatakse asjaomastes lepingutes. Kõigi selliste meetmete kohta esitatakse teave artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes.

Muudatusettepanek 244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP grupi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas artikli 149 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP, Euroopa Investeerimisfondi (EIF), rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas artikli 149 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

Selgitus

Vt raportööride muudatusettepanekut artikli 61 lõike 1 punkti c alapunkti iii kohta.

Muudatusettepanek 245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kõik rahalist toetust käsitlevad lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.

6. Kõik rahalist toetust käsitlevad lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud tehakse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 151 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 151 a

Kaudne eelarve täitmine koostöös liikmesriigi organisatsioonidega

1. Liikmesriigi organisatsioonide all mõeldakse artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides v–vii loetletud üksusi, tingimusel et

i) liikmesriigid on neile teinud ülesandeks osutada avalikke teenuseid rahvusvahelise arengu ja koostöö valdkonnas ning need on liikmesriikides asutatud era- või avaliku õiguse alusel;

ii) nende süsteemid ja menetlused, mis on kohandatud rahvusvahelise arengu ja koostöö konkreetsetele õiguslikele ja tegevuslikele tingimustele, on saanud artikli 149 lõike 4 kohaselt positiivse hinnangu.

2. Komisjon tugineb nendele liikmesriigi organisatsioonide süsteemidele ja menetlustele, mis on saanud artikli 149 lõike 4 kohaselt positiivse hinnangu, või lisasüsteemidele ja -menetlustele, mis ei kuulu nimetatud artiklis sätestatud hindamise alla, kuid mis on nõuetekohaselt kehtestatud ja mida kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide järelevalve all, näiteks liikmesriigi organisatsioonide kulustruktuur. Niisugust kolmandatele isikutele tuginemist kohaldatakse eelkõige, kuid mitte üksnes artiklis 123 osutatud süsteemide ja menetluste suhtes.

3. Artikli 126 kohaselt liikmesriigi organisatsioonidega sõlmitud finantsraampartnerluse lepingutes määratakse täpsemalt kindlaks liikmesriigi organisatsioonide süsteemidele ja menetlustele tuginemise ulatus ja üksikasjad.

Selgitus

Raportöör soovitab lisada kaudse eelarve täitmise jaotisesse uue artikli, et tunnustada liikmesriigi organisatsioonide tegevuse eripära ELi välisabi valdkonnas.

Muudatusettepanek 247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse segarahastamisvahendi raames, kohaldatakse X jaotist.

2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse segarahastamisvahendi raames ja nad moodustavad kogu rahastamisest rohkem kui 50 %, kohaldatakse kogu toimingu suhtes X jaotist.

Selgitus

Kuigi raportöörid toetavad selle uue sätte aluseks olevat üldist lihtsustamise eesmärki, tuleks vältida olukorda, kus kogu segarahastamistoimingut reguleerivad rahastamisvahendite eeskirjad, ehkki rahastamisvahendid moodustavad rahastamisest vaid väikese osa.

Muudatusettepanek 248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui toetusi rakendatakse segarahastamisvahendi raames ja nad moodustavad kogu rahastamisest rohkem kui 50 %, kohaldatakse kogu toimingu suhtes VIII jaotist.

Selgitus

Muudatusettepanek 249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Segarahastamisvahendi raames rakendatavad rahastamisvahendid loetakse artikli 202 lõike 1 punktile h vastavateks, kui enne kõnealuse segarahastamisvahendi loomist on tehtud eelhindamine.

3. Segarahastamisvahendi raames rakendatavad rahastamisvahendid loetakse artikli 202 lõike 1 punktile h vastavateks, kui enne kõnealuse segarahastamisvahendi loomist on koostatud mõjuhinnang.

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek 250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 174 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetused on eelarvest annetustena antavad sihtotstarbelised rahalised maksed, mille abil rahastatakse ühte järgnevast:

Toetusi antakse selleks, et rahastada üht järgnevast:

Selgitus

Ühtluse huvides on käesolev lõige osaliselt viidud artiklisse 2 (mõisted).

Muudatusettepanek 251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed kindlaks selliselt, et toetus makstakse pärast konkreetsete väljundite ja tulemuste saavutamist, tingimusel et on võetud asjakohased meetmed, et tagada vastavate summade piisavus nõutava väljundi saavutamiseks.

Selgitus

Täiendav kaitsemeede.

Muudatusettepanek 252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõutava väljundi täpsed kriteeriumid lepivad läbirääkimiste teel kokku komisjon ja toetusesaaja ning need määratakse üksikjuhtumipõhiselt ja vastavalt asjaoludele kindlaks toetuslepingus.

Muudatusettepanek 253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, annab loa kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete kasutamiseks vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes tegutseb igas institutsioonis eelnevalt kindlaks määratud menetluse kohaselt. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes iga sellise loa andmisest.

Muudatusettepanek 254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) võimaluse korral makse tegemise põhilised eeltingimused, mis võivad hõlmata tulemuste saavutamist, kui see on asjakohane;

d) võimaluse korral makse tegemise põhilised eeltingimused, mis võivad hõlmata väljundite ja tulemuste saavutamist, kui see on asjakohane;

Muudatusettepanek 255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) selliste tingimuste kirjeldus, millega on tagatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine ja mõistliku kindlusega kinnipidamine kaasrahastamise põhimõttest;

e) selliste tingimuste kirjeldus, millega on tagatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine ja mõistliku kindlusega kinnipidamine kaasrahastamise põhimõttest ja kasumi taotlemist keelavast põhimõttest;

Selgitus

Kasumi taotlemist keelav põhimõte tuleks taastada kui üks toetuste suhtes kohaldatavaid üldpõhimõtteid.

Muudatusettepanek 256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kindlamääraliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetmele antava toetuse rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast. Komisjon võib põhjendatud otsusega anda loa tõsta kindlamääraliste maksete määra. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes kõigist sellistest otsusest, lubatavast kindlast määrast, asjaomastest summadest ning põhjustest, mille tõttu see otsus tehti.

Selgitus

Muudatusettepanek aitab eelarvepädevatel institutsioonidel kontrollida kõnealuse erandi kasutamist eelarvevahendite käsutajate poolt.

Muudatusettepanek 257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Toetusesaajad võivad deklareerida arvestuslikud personalikulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, ühikuhindade alusel, kui selleks on antud luba lõigete 1–6 kohaselt.

Selgitus

Vabatahtliku tegevuse mõiste üks osa on see, et vabatahtlike töö on tasustamata. Selleks et vältida mis tahes valesti tõlgendamist, tuleks täpsustada, et deklareerimine on raamatupidamisarvestuse vahend ega too kaasa vabatahtliku töö tasustamist. Muudatusettepanek põhineb Saksamaa sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide ühenduse (Bundesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege) poolt raportööridele antud soovitusel.

Muudatusettepanek 258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 176 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kindlasummalise koondmakse kasutamiseks loa andmisel toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 175.

3. Kindlasummalise koondmakse kasutamiseks loa andmisel toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 175 ja kohaldatavate kaasrahastamise eeskirjadega, eelkõige üldise meetme või tööprogrammi maksimaalse kaasrahastamise määra puhul.

Muudatusettepanek 259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 177 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurus on eelnevalt määratud kindlaks meetodi alusel, mille kasutamiseks on saadud vastutava eelarvevahendite käsutaja või komisjoni luba kooskõlas artikliga 175, siis ei vaidlustata nende suurust järelkontrollide käigus, ilma et see piiraks vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust koosõlas artikli 127 lõikega 4. Kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed on määratud kindlaks toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade alusel, kohaldatakse artikli 179 lõiget 2.

Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurus on eelnevalt määratud kindlaks meetodi alusel, mille kasutamiseks on saadud vastutava eelarvevahendite käsutaja või komisjoni luba kooskõlas artikliga 175, siis vaidlustatakse nende suurus järelkontrollide käigus ainult põhjendatud kahtluse korral, ilma et see piiraks vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust koosõlas artikli 127 lõikega 4. Kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed on määratud kindlaks toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade alusel, kohaldatakse artikli 179 lõiget 2.

Muudatusettepanek 260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 177 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Kontrollimise sagedus ja ulatus võivad muu hulgas sõltuda konkreetse toetusesaajaga seotud riskist. Riski hinnatakse muu hulgas selle alusel, kas vastav toetusesaaja on varem eeskirju eiranud sedavõrd, et see on toetusi, mis toetusesaajale sarnastel tingimusel on antud, oluliselt mõjutanud.

Selgitus

Kontrollimisel peaks enam keskenduma toetusesaajatele, kellega kaasneb liidu eelarvele suurem risk. Riskipõhiste kontrollide korral oleks ELil võimalik kasutada oma ressursse halduse asemel pigem konkreetseks tegevuseks.

Muudatusettepanek 261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 178 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kindlasummaliste maksete, ühikukulude ja kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodit, selle aluseks olevaid andmeid ja selle tulemusena saadavaid summasid hinnatakse regulaarselt ning vajaduse korral tehakse nendesse kohandusi kooskõlas artikliga 175.

Kindlasummaliste maksete, ühikukulude ja kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodit, selle aluseks olevaid andmeid ja selle tulemusena saadavaid summasid, samuti nende summade asjakohasust võrreldes saavutatud väljunditega hinnatakse regulaarselt ja vähemalt iga kahe aasta tagant ning vajaduse korral tehakse nendesse kohandusi kooskõlas artikliga 175.

Muudatusettepanek 262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 180 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ei tohi toetused juhul, kui hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad artikli 175 lõikes 8 osutatud vabatahtlike tööd, ületada seda osa hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga, või 75 % hinnangulistest rahastamiskõlblikest kogukuludest, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on vältida olukorda, kus väga väikese mitterahalise osaluse tulemuseks on peaaegu 100 % suurune de facto kaasrahastamise määr.

Muudatusettepanek 263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 182 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) kasumi taotlemise keeld.

Selgitus

Vt artikli 182 a (uus) selgitust.

Muudatusettepanek 264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Toetused põhinevad tööprogrammil, mis avaldatakse enne selle rakendamist.

Muudatusettepanek 265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4.

2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4. Peale selle avaldavad kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad avalikke hankeid, oma veebisaidil soetamise, kulude ja seire selge eeskirja ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.

Muudatusettepanek 266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud avaldamise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile aruande järgmise kohta:

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud avaldamise järel avalikustab komisjon ja saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järgmise kohta:

Muudatusettepanek 267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) menetluse keskmine kestus alates toetustaotluste esitamise tähtpäevast kuni toetuse andmiseni;

c) menetluse keskmine kestus alates toetustaotluste esitamise tähtpäevast kuni toetuse andmiseni, samuti vastavalt kõige kiirema ja aeglasema menetluse kestus;

Muudatusettepanek 268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d a) vastavalt artikli 188 punktile g antud mis tahes toetus EIP-le või Euroopa Investeerimisfondile;

Muudatusettepanek 269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d b) mis tahes artikli 153 kohane segarahastamistoiming, mis hõlmab toetust.

Muudatusettepanek 270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 184 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, kui see on nende rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.

3. Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, mille võtab liidu partner, kes tõendab (eelhindamise kaudu), et ta täidab Euroopa Komisjoni eeskirju ja nõudeid, ning seda võib teha juhul, kui see on meetmete rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.

Muudatusettepanek 271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 185 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise vältimise põhimõte

Mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise keelustamise põhimõte

Selgitus

Keeleline muudatusettepanek.

Muudatusettepanek 272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 185 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meede, mille jaoks võib eelarvest toetust anda, peab olema selgelt kindlaks määratud. Meedet ei või käesolevas määruses sätestatud rahastamiseeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise eesmärgil mitmeks eri meetmeks jagada.

Selgitus

Taastatud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikkel 176.

Muudatusettepanek 273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 185 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata:

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

Selgitus

Topeltrahastamise keelust ei tohiks erandeid teha.

Muudatusettepanek 274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) meetmete võtmiseks artiklis 188 punktides a või b osutatud äärmiselt kiireloomulistes olukordades, kus liidu varane tegutsemine oleks väga olulise tähtsusega. Kõnealustel juhtudel loetakse kulud, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva, liidu poolt rahastamiskõlblikuks järgmistel tingimustel:

b) meetmete võtmiseks artiklis 188 punktis a osutatud äärmiselt kiireloomulistes olukordades, kus liidu varane tegutsemine oleks väga olulise tähtsusega. Kõnealustel juhtudel loetakse kulud, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva, liidu poolt rahastamiskõlblikuks järgmistel tingimustel:

Selgitus

Erand tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest peaks olema rangelt piiratud üksnes humanitaarabi ja sellega seotud juhtumitega.

Muudatusettepanek 275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab igast sellisest juhtumist artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes pealkirja all „Erandid finantsmääruse artikli 186 kohasest tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest“.

Muudatusettepanek 276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tegevustoetuse puhul kirjutatakse toetuslepingule alla kuue kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla kantud enne toetustaotluse esitamist ega toetusesaaja majandusaasta algust.

4. Tegevustoetuse puhul kirjutatakse toetuslepingule alla kolme kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla kantud enne toetustaotluse esitamist ega toetusesaaja majandusaasta algust. Esimene osamakse tehakse toetusesaajale kahe kuu jooksul pärast toetuslepingule alla kirjutamist.

Selgitus

Komisjoni poolt toetuslepingule alla kirjutamise aega tuleks lühendada kuuelt kuult kolmele kuule alates toetusesaaja majandusaasta algusest. Komisjon saaks seeläbi suurendada tõhusust programmitöö tsükli ajal. Sellega hoitaks ühtlasi ära kodanikuühiskonna organisatsioonide, eriti neist väikseimate rahastamissuutlikkuse ohustamine. Kui lepingutele alla kirjutamiseks kulub kuus kuud ja esimese osamakse tegemiseks kolm kuud, siis tuleb enamikul kodanikuühiskonna organisatsioonidest sõltuda pangalaenudest.

Muudatusettepanek 277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 186 a

Kasumi taotlemist keelav põhimõte

1. Toetuse eesmärk ega tulemus ei tohi olla meetme või tööprogrammi raames toetusesaajale kasumi tootmine (kasumi taotlemist keelav põhimõte).

2. Kasumi all mõistetakse toetusesaaja tulusid, millest on lahutatud rahastamiskõlblikud kulud, mille ta on kandnud lõppmaksetaotluse esitamise ajaks.

3. Lõikes 2 osutatud tulud piirduvad ainult meetme või tööprogrammi raames saadud tuluga ning rahastajate rahalise osalusega, mille nad on näinud ette konkreetselt rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

Tegevustoetuse puhul ei võeta kasumi taotlemist keelavast põhimõttest kinnipidamise kontrollimisel arvesse summasid, mis on ette nähtud reservide loomiseks.

4. Lõiget 1 ei kohaldata:

a) meetmete suhtes, mille eesmärk on toetusesaaja finantssuutlikkuse parandamine, ega meetmete suhtes, mis teenivad tulu toetusesaajate jätkusuutlikkuse tagamiseks liidult toetuse andmise otsuse või toetuslepingu alusel rahaliste vahendite saamisele järgneval ajal;

b) füüsilistele isikutele makstavate õppe-, teadus- ja koolitusstipendiumide suhtes;

c) muude otsetoetuste suhtes, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, nt töötutele ja pagulastele;

d) toetuste suhtes, mis põhinevad kindlamääralistel maksetel ja/või kindlasummalistel maksetel ja/või ühikuhindadel, kui need vastavad artiklis 175 sätestatud tingimustele;

e) madala maksumusega toetuste suhtes.

5. Kasumi tekkimise korral on komisjonil õigus tagasi nõuda kasumist nii mitu protsenti, kui suur on liidu rahaline osalus toetusesaaja poolt meetme või tööprogrammi elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

Kui Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses) tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul ta on saanud tegevustoetust, võib teatava osa kõnealusest tulude ja kulude vahest, mis ei ületa 25 % selle eelarveaasta kogutuludest, kanda erandina käesolevast artiklist üle järgmisse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

Selgitus

Toetuse puhul kasumi taotlemist keelav põhimõte on avaliku sektori finantsjuhtimise oluline põhimõte. Komisjon ise leiab, et tulu tekitavate projektide rahastamiseks tuleks vaikimisi kasutada toetuste asemel rahastamisvahendeid, mistõttu on selle põhimõtte säilitamine toetuste puhul vajalik.

Muudatusettepanek 278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) liidupoolset rahastamist käsitlev kord, eelkõige toetuste vorm;

c) liidupoolset rahastamist käsitlev kord, kus on täpsustatud kõik liidu rahalise toetuse liigid, eelkõige toetuste vorm;

Muudatusettepanek 279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kui taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluste hindamise tulemustest, siis kuni kuus kuud pärast täielike toetustaotluste esitamise tähtpäevast;

a) kui taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluste hindamise tulemustest, siis kuni kolm kuud pärast täielike toetustaotluste esitamise tähtpäevast;

Muudatusettepanek 280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kui taotlejatega kirjutatakse alla toetusleping, siis kuni kolm kuud kuupäevast, mil taotlejaid teavitati nende edukaks osutumisest.

b) kui taotlejatega kirjutatakse alla toetusleping, siis kuni üks kuu kuupäevast, mil taotlejaid teavitati nende edukaks osutumisest.

Muudatusettepanek 281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab oma iga-aastases tegevusaruandes keskmise aja, mis on kulunud taotlejate teavitamiseks ja toetuslepingute allakirjutamiseks. Esimeses lõigus nimetatud tähtaegade ületamise korral põhjendab volitatud eelarvevahendite käsutaja seda ja kui see ei ole kooskõlas teise lõiguga nõuetekohaselt põhjendatud, teeb parandusmeetmete ettepaneku.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab oma iga-aastases tegevusaruandes keskmise aja, mis on kulunud taotlejate teavitamiseks ja toetuslepingute allakirjutamiseks, samuti vastavalt kõige lühema ja pikema aja. Esimeses lõigus nimetatud tähtaegade ületamise korral põhjendab volitatud eelarvevahendite käsutaja seda ja kui see ei ole kooskõlas teise lõiguga nõuetekohaselt põhjendatud, teeb parandusmeetmete ettepaneku.

Muudatusettepanek 282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 188 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) asutustele, kellel on de iure või de facto monopol, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kellel on de iure või de facto monopol;

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni ettepanekus nähakse ette võimalus laiendada otsetoetuste andmist ka sellistele liikmesriikide volitatud üksustele, kellel on de facto või de iure monopol, või kui otsetoetuste saajad on valitud nende tehniliste pädevuste tõttu. Raportöörid ei ole piisavalt veendunud, et toetuste andmine ilma konkursikutseta on sellel juhul põhjendatud.

Muudatusettepanek 283

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 188 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punktides c ja f osutatud erandeid tõlgendavad ja kohaldavad liidu institutsioonid ja asutused või liikmesriigid piiratult.

Muudatusettepanek 284

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 188 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu institutsioonid ja asutused või liikmesriigid määravad selgelt kindlaks esimese lõigu punktides c ja f osutatud erandite kohaldamise tähtaja ja ulatuse.

Muudatusettepanek 285

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 1 – punkt d – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste ja artiklis 151 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste, liikmesriigi organisatsioonide ega artiklis 151 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 151 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 286

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 1 – punkt e – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) meetme või tööprogrammi kirjeldus ja hinnanguline eelarve, milles on võimaluse korral:

e) meetme või tööprogrammi kirjeldus ja hinnanguline eelarve, milles on:

Muudatusettepanek 287

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Taotleja nimetab sellise liidupoolse rahastamise muud allikad ja summad, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama meetme jaoks.

Selgitus

Taastatakse finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 196 lõige 4.

Muudatusettepanek 288

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) liikmesriigi organisatsioonid;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 151 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 289

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

6. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste, liikmesriigi organisatsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 151 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 290

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 192 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) neid hinnata.

Muudatusettepanek 291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 200 – lõige 5 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teatavaks tegemise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile aruande järgmise kohta:

Teatavaks tegemise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järgmise kohta:

Muudatusettepanek 292

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 201 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liit võib luua rahastamisvahendeid või pakkuda eelarvelisi tagatisi või finantsabi, mis on alusakti alusel eelarvest kaetud.

1. Oma eesmärkide saavutamiseks võib liit luua rahastamisvahendeid või pakkuda eelarvelisi tagatisi või finantsabi, mis on alusakti alusel eelarvest kaetud, kui need annavad parima võimaluse liidu eesmärkide saavutamiseks. Need rahastamisvahendid peavad täiendama eelarvest muus vormis eraldatavat rahalist toetust.

Muudatusettepanek 293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 201 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Kontrollikojal peab olema täielik juurdepääs kogu teabele, mis on seotud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabiga, sh kohapealseid kontrolle tehes.

Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, loetakse kontrollikoda selliste projektide ja programmide eest vastutavaks välisaudiitoriks, mida toetatakse rahastamisvahendi, eelarvelise tagatise või finantsabi kaudu.

Muudatusettepanek 294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Rahastamisvahendeid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja subsidiaarsuse põhimõtete kohaselt ning vastavalt nende eesmärkidele ja vajaduse korral kestusele, mis on sätestatud asjakohaste rahastamisvahendite alusaktis.

Selgitus

Taastatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõige 1, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek 295

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) tagatakse finantsvõimendus või mitmekordne mõju, käivitades üldise investeeringu, mis ületab liidu antava rahalise toetuse või tagatise mahtu. Finantsvõimenduse ja mitmekordse mõju väärtuste sihtvahemik põhineb asjaomase rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise eelhindamisel;

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek 296

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) sätestatakse, et rakendamises osalevate üksuste ja vastaspoolte mis tahes tasu on tulemuspõhine. Tulemuspõhised tasud sisaldavad haldustasusid, millega tasustatakse üksust või vastaspoolt rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamisel tehtud töö eest, ning kui see on asjakohane, poliitikavaldkonnaga seotud stiimuleid, et edendada poliitikaeesmärkide saavutamist, või pakkuda stiimuleid rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise majandustulemuste saavutamiseks. Erakorralised kulud võidakse hüvitada;

g) sätestatakse, et rakendamises osalevate üksuste ja vastaspoolte mis tahes tasu on tulemuspõhine. Tulemuspõhised tasud sisaldavad tegelikult ümber paigutatud rahaliste vahendite põhjal arvutatud haldustasusid, millega tasustatakse üksust või vastaspoolt rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamisel tehtud töö eest, ning kui see on asjakohane, poliitikavaldkonnaga seotud stiimuleid, et edendada poliitikaeesmärkide saavutamist, või pakkuda stiimuleid rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise majandustulemuste saavutamiseks. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võidakse hüvitada erakorralised kulud;

Muudatusettepanek 297

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g a) tagatakse, et lepingud ja tulemusnäitajad peavad olema hästi kavandatud ning hoolikalt ellu viidud; komisjon ei luba haldustasude arvutamist protsendina kulukohustustega seotud kumulatiivsest liidu rahalisest toetusest (sealhulgas sissenõudmata eelarvelistest kulukohustustest);

Muudatusettepanek 298

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) lähtutakse artikli 32 kohaselt eraldi või programmi raames tehtud eelhindamisest. Eelhindamises selgitatakse finantstehingu valikut, võttes arvesse poliitikaeesmärke, mida soovitakse saavutada, ning kaasnevaid finantsriske ja säästu liidu eelarve jaoks.

h) lähtutakse artikli 32 kohaselt eraldi või programmi raames tehtud mõjuhinnangutest. Mõjuhinnangus selgitatakse finantstehingu valikut, võttes arvesse poliitikaeesmärke, mida soovitakse saavutada, ning kaasnevaid finantsriske ja säästu liidu eelarve jaoks. Need hinnangud vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse, et võtta arvesse oluliste sotsiaal-majanduslike muutuste mõju vahendi või tagatise ülesehitusele.

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek 299

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) pärast rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamise lõppu kantakse liidu eelarvest saadud, kuid veel välja maksmata summad eelarvesse tagasi;

b) pärast rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamise lõppu ja selle rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise laadi arvesse võttes kantakse liidu eelarvest saadud, kuid veel välja maksmata summad eelarvesse tagasi;

Selgitus

Riskijagamise kokkulepetega seotud portfellides tuleks enne summade ELi eelarvesse tagasi kandmist arvestada ka portfelli eluiga.

Muudatusettepanek 300

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 203 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Eelarveliste tagatiste ja finantsabiga võivad liidu jaoks kaasneda tingimuslikud kohustused, mis ületavad liidu finantsvastutuse katteks ette nähtud finantsvarasid.

2. Eelarveliste tagatiste ja finantsabiga võivad liidu jaoks kaasneda tingimuslikud kohustused, mis võivad ületada liidu finantsvastutuse katteks ette nähtud finantsvarasid ainult juhul, kui see on sätestatud alusaktis, millega võetakse kasutusele tagatis, ning selles kehtestatud tingimustel.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga ajakohastatakse raportööride esialgset muudatusettepanekut 159 ja asendatakse see.

Muudatusettepanek 301

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 204 – lõige 8 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) eelarvelise tagatise jaoks ette nähtud eraldiste tase langeb tagatise realiseerimise tõttu alla 30 % lõikes 1 sätestatud eraldiste määra või võib komisjoni riskianalüüsi alusel järgneva aasta jooksul langeda allapoole seda määra;

a) eelarvelise tagatise jaoks ette nähtud eraldiste tase langeb tagatise realiseerimise tõttu alla 50 % lõikes 1 sätestatud eraldiste määra, ja ka siis, kui see langeb alla 30 %, või siis, kui see võib komisjoni riskianalüüsi alusel järgneva aasta jooksul langeda allapoole emba-kumba määra;

Muudatusettepanek 302

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 204 – lõige 8 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) kaasatud erakapitali summa on väiksem kui avaliku sektori allikatest saadud summa.

Muudatusettepanek 303

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 205 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldisi hoitakse ühises eraldisfondis, mida haldab otse komisjon.

1. Rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldisi hoitakse ühises eraldisfondis, mida haldab otse komisjon. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ühise eraldisfondi toimimisest ja selle eraldiste määra arvutamisest ning konsulteerib Euroopa Parlamendiga selles küsimuses.

Muudatusettepanek 304

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 206 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suuniste piisavust hinnatakse sõltumatult iga kolme aasta järel.

Suuniste piisavust hinnatakse sõltumatult iga kolme aasta järel ja hindamistulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 305

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 207 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab artikli 242 kohaselt igal aastal aruande rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta.

Komisjon esitab artikli 242 kohaselt igal aastal aruande rahastamisvahendite, sh artikli 210 alusel reguleeritavate rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta.

Selgitus

Aruandlusnõuded, mida kohaldatakse rahastamisvahenditele liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames, peaksid olema samad mis otsese ja kaudse eelarve täitmise puhul.

Muudatusettepanek 306

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 201 lõikest 1 olenemata võib rahastamisvahendeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel luua ilma neid alusaktiga heaks kiitmata, kui sellised vahendid sisalduvad eelarves vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile e.

välja jäetud

Muudatusettepanek 307

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, sealhulgas toetustega, kohaldatakse kogu meetme suhtes käesolevat jaotist. Aruanded esitatakse kooskõlas artikliga 242.

2. Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, sealhulgas toetustega, kohaldatakse kogu meetme suhtes eeskirju, mis on kohaldatavad rahastamismeetodi suhtes, mille alusel toimub rohkem kui 50 % kogu rahastamisest. Rahastamise rahastamisvahendiga kaetud osa kohta esitatakse kooskõlas artikliga 242 aruanne.

Muudatusettepanek 308

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

3. Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud ja lihtsustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

Muudatusettepanek 309

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui liidul on rahastamisvahendis vähemusosalus, tagab komisjon selle vastavuse käesolevale jaotisele proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, võttes aluseks rahastamisvahendis omandatud osaluse suuruse ja väärtuse. Eespool sätestatust olenemata tagab komisjon vastavuse artiklile 124.

välja jäetud

Muudatusettepanek 310

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 61 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eelarve täitmise viisidega seotud rahastamisvahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Komisjon peab näitama aastaaruandes selgelt rahastamisvahendite lisaväärtust, ta peab saama välja tuua lõplikud rahaliste vahendite saajad ning loetlema rahastamisvahenditest rahastatud projekte.

Muudatusettepanek 311

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 210 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Rahaliste toetuste suhtes, mida makstakse käesoleva jaotise kohaselt loodud rahastamisvahenditele fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kohaldatakse valdkondlikke erieeskirju. Selleks et rahaliselt toetada olemasolevat rahastamisvahendit, võivad korraldusasutused eespool sätestatust olenemata toetuda artikli 202 lõike 1 punkti h kohaselt tehtud olemasolevale eelhindamisele.

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek 312

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 213 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liidu finantsabi liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antakse laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Selleks antakse asjaomases alusaktis komisjonile õigus liidu nimel laenata vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt.

1. Liidu finantsabi antakse liikmesriikidele või kolmandatele riikidele eelnevalt kindlaks määratud tingimustel ja laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Selleks antakse asjaomases alusaktis komisjonile õigus liidu nimel laenata vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt.

Muudatusettepanek 313

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 213 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon rakendab finantsabi otsese eelarve täitmise raames.

4. Komisjon rakendab finantsabi otsese eelarve täitmise raames ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruanded tingimuste täitmise ja finantsabi andmise edenemise kohta.

Muudatusettepanek 314

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 213 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tagatakse, et finantsabi saav riik kontrollib korrapäraselt eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik liidu finantsabi raames antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

a) tagatakse, et finantsabi saav riik kontrollib korrapäraselt eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist ja tingimuste täitmist, võtab asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik liidu finantsabi raames antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

Muudatusettepanek 315

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 215 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et anda Euroopa tasandi erakonna mõnele liikmele või töötajale otseselt või kaudselt rahalist või mitterahalist isiklikku kasu. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et otseselt või kaudselt rahastada kolmandate isikute, eelkõige liikmesriikide erakondade või Euroopa või liikmesriigi tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust toetuste, annetuste, laenude või muu samalaadse kokkuleppe vormis. Rahalisi toetusi ei kasutata määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22 välistatud eesmärkidel.

3. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et anda Euroopa tasandi erakonna mõnele liikmele või töötajale otseselt või kaudselt rahalist või mitterahalist isiklikku kasu. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et otseselt või kaudselt rahastada kolmandate isikute, eelkõige liikmesriikide erakondade või Euroopa või liikmesriigi tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust toetuste, annetuste, laenude või muu samalaadse kokkuleppe vormis. Käesoleva artikli kohaldamisel ei loeta kolmandateks isikuteks Euroopa tasandi erakondadega Euroopa tasandil seotud üksusi, nt nende erakondade noorte- ja naisorganisatsioone. Rahalisi toetusi ei kasutata määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22 välistatud eesmärkidel.

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et uue põhikirja kohaselt on Euroopa tasandi erakondadel endiselt lubatud toetada oma noorte-, nais- jms organisatsioone.

Muudatusettepanek 316

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 215 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Euroopa tasandi erakondadel on lubatud luua reserv omavahenditest, mille summa ületab 15 % nende aastastest hüvitatavatest kuludest.

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et uue põhikirja kohaselt on Euroopa tasandi erakondadel endiselt lubatud luua omavahendite arvel reservid.

Muudatusettepanek 317

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 215 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Kui Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses) tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul erakond on saanud tegevustoetust, võib teatava osa kõnealusest tulude ja kulude vahest, mis ei ületa 25 % selle eelarveaasta kogutuludest, üle kanda järgmisse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

välja jäetud

Selgitus

Ajakohastatakse muudatusettepanekut 170. Raportöörid on seisukohal, et artikli 215 lõige 7 tuleks viia üle artikli 186 a lõike 6 (uus) alla.

Muudatusettepanek 318

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 219 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-a) asjaomase tegevuse kuludega mitte seotud makse, mis põhineb ühel järgmistest:

i) teatavate tingimuste eelnev täitmine;

ii) eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamine;

Selgitus

Vt artiklit 121 käsitlevate muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek 319

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 219 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) asjaomase tegevuse kuludega sidumata makse, mis põhineb ühel järgmistest:

välja jäetud

i) teatavate tingimuste eelnev täitmine;

ii) eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamine;

Selgitus

Vt artiklit 121 käsitlevate muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek 320

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondid

Liidu välistegevuse usaldusfondid

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut selle artikli lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek 321

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.

1. Komisjon võib üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete puhul teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku luua alusaktiga ja seadusandliku tavamenetluse kohaselt teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel välistegevuse usaldusfonde. Alusaktis iga usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3, esitatakse muudest allikatest kui liidu eelarvest pärit rahastamise osakaal, mille vahekord peab jääma samaks kogu usaldusfondi tegevusaja jooksul, ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.

Ühelgi juhul ei looda usaldusfondi liidu siseselt.

Selgitus

Praegu kasutatavaid liidu usaldusfonde iseloomustab Euroopa Parlamendi järelevalve puudumine ja küsimused, mis seonduvad muude rahastajate panusega, mis oleks samaväärne liidu eelarves võetavate kulukohustustega. Enne nende küsimuste lahendamist peavad raportöörid nende fondide kasutamise laiendamist sisepoliitikale enneaegseks. Ka on projekte ellu viivatel organisatsioonidel usaldusfondidega probleeme projektide kaasrahastamise osas ja seetõttu on nad vastu nende kasutamisele liidu sees. Muudatusettepanekus võetakse arvesse Saksamaa sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide ühenduse (Bundesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege) ettepanekuid.

Muudatusettepanek 322

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon esitab liidu usaldusfondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate otsuste eelnõud pädevale komiteele, kui see on ette nähtud alusaktis, mille kohaselt liidu usaldusfondile antakse liidu rahalist toetust.

2. Komisjon esitab liidu usaldusfondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate ettepanekute eelnõud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Vt lõiget 1 käsitlevat raportööride muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek 323

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) liidu sekkumine loob lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil;

a) mõjuhinnanguga on selgeks tehtud, et liidu sekkumine annab lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil ainult siis, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ning neid ei ole võimalik samal määral saavutada ühegi muu olemasoleva rahastamisvahendi abil;

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek 324

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) liidu välistegevuse usaldusfondide eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärkidega, millest neid rahastatakse.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek 325

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.

4. Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse nõukogu, mille eesistuja on komisjon ning mille eesmärk on tagada rahastajate ja toetust mitteandvate liikmesriikide ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi õiglane esindatus vaatlejatena ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.

Muudatusettepanek 326

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu usaldusfondid luuakse nende asutamisaktis kindlaksmääratud piiratud ajavahemikuks. Komisjon võib asjaomase liidu usaldusfondi nõukogu taotluse korral teha otsuse fondi tegevusaja pikendamise kohta.

Liidu usaldusfondid luuakse nende asutamisaktis kindlaksmääratud piiratud ajavahemikuks. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad asjaomase liidu usaldusfondi nõukogu taotluse korral pikendada fondi tegevusaega seadusandliku tavamenetluse kohaselt komisjoni ettepaneku alusel.

Muudatusettepanek 327

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide rakendamine

Liidu välistegevuse usaldusfondide rakendamine

Muudatusettepanek 328

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liidu usaldusfonde rakendatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, tagades täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvealase järelevalve- ja kontrollimehhanismi järgimise, ning kooskõlas igas asutamisaktis kindlaksmääratud konkreetsete eesmärkidega.

Muudatusettepanek 329

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Liidu rahalist toetust kasutatakse eesmärkidel, mis on sätestatud alusaktis, mille alusel liit liidu usaldusfondidele toetust annab.

Muudatusettepanek 330

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu usaldusfondidest rahastatavate meetmete puhul võib komisjon täita eelarvet artikli 61 lõike 1 punkti a kohaselt otseselt või artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktide i, ii, iii, v ja vi kohaselt kaudselt üksuste kaudu.

Muudatusettepanek 331

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvevahendite käsutaja koostab kaks korda aastas finantsaruande iga usaldusfondi tehingute kohta.

Eelarvevahendite käsutaja koostab kaks korda aastas finantsaruande iga usaldusfondi tehingute kohta. Lisaks annab komisjon vähemalt iga kuue kuu tagant aru iga usaldusfondi rakendamisest kvalitatiivsete kriteeriumide alusel, nagu toetatavate projektide ja programmide laad, valikumenetlused, geograafilised ja temaatilised prioriteedid, vahendajate järelevalve ning see, kuidas usaldusfond aitab kaasa niisuguste eesmärkide saavutamisele, mis on ette nähtud alusaktis, millega luuakse liidu rahastamisvahendid, millest antakse rahalist toetust asjaomase usaldusfondi rahastamiseks.

Muudatusettepanek 332

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide suhtes tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit.

Usaldusfondide suhtes tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit. Kontrollikojal on kontrolliõigus.

Muudatusettepanek 333

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319.

Muudatusettepanek 334

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Komisjon avaldab igal aastal artikli 39 lõike 6 kohaselt eelarveprojektile lisatud töödokumendina üksikasjaliku aruande, milles käsitletakse liidu usaldusfondidest toetatavaid tegevusi ning nende rakendamist ja tulemusi.

Muudatusettepanek 335

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 229 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) kolmas riik järgib inimõiguste ülddeklaratsiooni aluspõhimõtteid;

Muudatusettepanek 336

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 229 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d a) kolmas riik on kehtestanud korruptsioonivastased seadused.

Muudatusettepanek 337

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 230 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tasustatud väliseksperdid, kes aitavad institutsioone toetustaotluste, projektide ja pakkumuste hindamisel ning avaldavad konkreetsetel juhtudel oma arvamust ja annavad nõu, võib artikli 169 lõikes 1 kehtestatud piirmääradest madalama maksumuse korral valida vastavalt lõikes 3 sätestatud menetlusele.

Muudatusettepanek 338

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmisest:

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 339

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) finantsaruanded, milles on esitatud finantsteave artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt;

a) konsolideeritud finantsaruannetest, milles on esitatud konsolideeritud finantsteave, mis sisaldub eelarvest rahastatavate institutsioonide ja artiklis 69 osutatud asutuste finantsaruannetes ning samuti muude asutuste finantsaruannetes, kui viimati nimetatud asutuste raamatupidamise aastaaruanded kuuluvad artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt konsolideerimisele;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 340

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) eelarve täitmise aruanne, milles esitatud teave hõlmab institutsioonide eelarve täitmise aruannetes sisalduvat teavet;

b) eelarve täitmise koondaruandest, milles esitatud teave hõlmab institutsioonide eelarve täitmise aruannetes sisalduvat teavet;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 341

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, milles on artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade, eelkõige olulisuse põhimõtte kohaselt konsolideeritud artiklis 69 osutatud asutuste ja teiste raamatupidamise konsolideerimise kriteeriumidele vastavate asutuste finantsaruannetes ja eelarve täitmise aruannetes esitatud finantsteave.

välja jäetud

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 342

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Komisjon avaldab igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta pikaajalise rahavoogude prognoosi, sh teabe, mis hõlmab eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuspiiranguid ja vajaduse korral võimalikke kulukohustustest vabastamisi.

Selgitus

Raportöörid teevad kooskõlas kontrollikoja ettepanekutega (vt arvamust nr 1/2017) ettepaneku raamatupidamisaruanded restruktureerida, lisades pikaajalise rahavoogude prognoosi, et sidusrühmadel oleks lihtsam hinnata tulevasi maksevajadusi ja eelarveprioriteete. Ühtlasi säilitatakse raamatupidamise aastaaruande kehtiv määratlus.

Muudatusettepanek 343

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 235 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õiglase ülevaate; nimetatud korrigeerimised ei hõlma kõnealuse aastaga seonduvaid väljamakseid ega laekumisi. Sellised korrigeerimised peavad vastama artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjadele.

3. Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamise aastaaruandest õige ja õiglase ülevaate andmiseks; nimetatud korrigeerimised ei hõlma kõnealuse aastaga seonduvaid väljamakseid ega laekumisi. Sellised korrigeerimised peavad vastama artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjadele.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav terminoloogia.

Muudatusettepanek 344

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 237 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

1. Kõigi liidu institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad saadavad oma esialgse raamatupidamise aastaaruande kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 237 lõike 3 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 345

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 237 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale järgneva eelarveaasta 31. märtsiks elektrooniliselt komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

3. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale järgneva eelarveaasta 31. märtsiks elektrooniliselt liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 237 lõike 3 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek 346

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 237 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Liidu esialgne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne peab sisaldama ka järjepideva metoodika kohaselt arvutatud liidu kulude hinnangulist veamäära.

Selgitus

Raportöörid on kooskõlas kontrollikoja ettepanekutega (vt arvamuse nr 1/2017 punkte 13 ja 108) seisukohal, et kontrollikoda peaks kontrollima ka liidu esialgset raamatupidamise aastaaruannet.

Muudatusettepanek 347

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 238 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kontrollikoda esitab 1. juuniks oma tähelepanekud muude institutsioonide kui komisjoni ja teiste artiklis 234 osutatud asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning 15. juuniks oma tähelepanekud komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

1. Kontrollikoda esitab aasta n + 1 15. maiks oma tähelepanekud institutsioonide ja kõigi artiklis 234 osutatud asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning aasta n + 1 1. juuniks oma tähelepanekud liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 238 lõike 2 teise lõigu kohta.

Muudatusettepanek 348

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 238 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti saadavad teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale tema sätestatud viisil ja vormis konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed.

Samuti saadavad teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad 1. juuniks komisjoni peaarvepidajale tema sätestatud viisil ja vormis konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 238 lõike 2 teise lõigu kohta.

Muudatusettepanek 349

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 238 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muud institutsioonid kui komisjon ja iga artiklis 234 osutatud asutus saadab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks.

Muud institutsioonid kui komisjon ja kõik artiklis 234 osutatud asutused saadavad oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. juuliks. Iseenda lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise järel edastab komisjon selle samaks kuupäevaks elektrooniliselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et kavandatavat ajavahemikku lõpliku raamatupidamisaruande heakskiitmise ja edastamise vahel on võimalik lühendada.

Muudatusettepanek 350

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab järgneva aasta 31. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded, mis koosnevad järgmisest:

1. Komisjon esitab järgneva aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded, mis koosnevad järgmisest:

Selgitus

Nende aruannete edastamise kuupäeva viimine 30. juunilt 31. juulile, mil suvepuhkus on alanud, on ühitamatu Euroopa Parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoni sisemenetlustega. Raportöörid teevad hoopis ettepaneku tuua tähtaeg varasemale kuupäevale, 31. märtsile.

Muudatusettepanek 351

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) artiklis 238 osutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne;

a) artiklis 238 osutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koos pikaajalise rahavoogude prognoosiga;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 352

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, mis koosneb järgmisest:

b) ühtne aruandluspakett, mis koosneb järgmisest:

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 353

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i a) juhtimisaruanne koos teabega liidu tähtsaimate juhtimissüsteemide kohta;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 354

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i b) poliitikaeesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hinnang artiklis 31 osutatud tulemuspõhisuse näitajate alusel toimuva seire põhjal;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 355

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i c) hinnang selle kohta, millisel määral on kulutused mõjutatud eeskirjade eiramisest, koos iseenda hinnanguga hinnangulise veamäära kohta ning eraldi hinnang selle kohta, kui suures summas ta kavatseb liidu rahalisi vahendeid asjaomase eelarveaastaga seotud sissenõudmiste või finantskorrektsioonide abil tagasi nõuda;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 356

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii a) aruanne artiklis 120 a osutatud siseauditi komitee ülesannete ja järelduste kohta;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 357

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ELi eelarvega seotud ennetus- ja parandusmeetmete aruanne, milles esitatakse selliste meetmete finantsmõju, mis on võetud ELi eelarve kaitsmiseks ebaseaduslike kulude eest;

c) ELi eelarvega seotud ennetus- ja parandusmeetmete aruanne, milles esitatakse hinnang esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduva eeskirjade eiramise ulatuse kohta ja teave selliste meetmete finantsmõju kohta, mis on võetud ELi eelarve kaitsmiseks ebaseaduslike kulude eest;

Selgitus

Raportöörid usuvad, et konsolideeritud finantsaruannetega koos tuleks esitada ühtne aruandluspakett, milles esitatakse raamatupidamisandmed, juhtimisaruanne, üldülevaade liidu kulutustest ja tegevusest, hinnang seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ja selle kohta, millisel määral on kulutused mõjutatud eeskirjade eiramisest, ning aruanne siseauditi komitee ülesannete ja järelduste kohta.

Muudatusettepanek 358

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) artikli 116 lõikes 7 osutatud siseauditeid käsitlev aruanne;

e) artikli 116 lõikes 4 osutatud siseauditeid käsitlev aruanne;

Selgitus

Parandus.

Muudatusettepanek 359

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 241 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuse aruande teevad nad järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Kõnealuse aruande teevad nad järgneva eelarveaasta 1. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Selgitus

Aruandluskohustuste järjekindel vastavusse viimine.

Muudatusettepanek 360

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 242 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üks kord aastas aruande artikli 39 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta. See teave tehakse samal ajal kättesaadavaks ka kontrollikojale.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üks kord aastas aruande artikli 39 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta avaldamisaasta 30. juuni seisuga. See teave tehakse samal ajal kättesaadavaks ka kontrollikojale.

Selgitus

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle koondada kõik aruandlusnõuded eelarveprojektile lisatavasse ühte dokumenti. Selles dokumendis tuleks esitada samal tasemel teave mis praegustes aruannetes ning selge ülevaade olukorrast avaldamisaasta 30. juuni seisuga.

Muudatusettepanek 361

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 244 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide aruanne

Liidu välistegevuse usaldusfondide aruanne

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 227 kohta.

Muudatusettepanek 362

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 244 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 5 kohaselt aruande, milles käsitletakse liidu usaldusfondidest toetust saanud meetmeid ning usaldusfondide rakendamist, tulemuslikkust ja raamatupidamise aastaaruandeid.

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 6 kohaselt aruande, milles käsitletakse liidu välistegevuse usaldusfondidest toetust saanud meetmeid ning nende rakendamist ja tulemuslikkust ning raamatupidamise aastaaruandeid.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 227 kohta.

Muudatusettepanek 363

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 247 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, eelarvet, käesolevat määrust, käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakte ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte. Seejuures võetakse arvesse programmide mitmeaastast olemust ning nendega seotud järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

1. Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, eelarvet, käesolevat määrust, käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakte ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte. Seejuures võib võtta arvesse programmide mitmeaastast olemust ning nendega seotud järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

Selgitus

Kontrollikoda juhtis tähelepanu (vt arvamuse nr 1/2017 punkte 106–108) selle, et komisjoni poolt kasutusele võetud uus sõnastus mõjutab kontrollikoja auditimetoodikat, mille üle otsustamine on kontrollikoja pädevuses.

Muudatusettepanek 364

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 249 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon, teised institutsioonid, liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja vahendite saajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik elektrooniliselt loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.

Komisjon, teised institutsioonid, liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja vahendite saajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja taotluse alusel tema käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik elektrooniliselt loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed. Kontrollikoja juurdepääsuõigus hõlmab juurdepääsu IT-süsteemidele, mida kasutatakse tema poolt auditeeritavate tulude ja kulude haldamiseks.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 249 lõike 7 kohta.

Muudatusettepanek 365

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 249 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Integreeritud arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusi tutvuda tõendavate dokumentidega.

7. Integreeritud arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusi tutvuda tõendavate dokumentidega. Kui see on tehniliselt võimalik, antakse kontrollikojale auditeerimiseks vajalikele andmetele ja dokumentidele elektrooniline juurdepääs, mida tal on võimalik kasutada oma ruumides.

Selgitus

Raportöörid teevad ettepaneku muuta artiklit 249, et tagada kontrollikojale selgesõnaline õigus pääseda juurde IT-süsteemidele, mida ta vajab auditi tegemiseks.

Muudatusettepanek 366

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 250 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 15. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. oktoobriks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

1. Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 30. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes, et võimaldada asjaomastel institutsioonidel nende kohta märkusi teha. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. juuliks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

Selgitus

Muudatusettepaneku 205 parandus. Kontrollikoja aastaaruande tõhusam ja õigeaegne koostamine oleks 2016. aasta kogemusi arvestades korrapäraselt võimalik, kui sellele vastavalt kohandada tähtaega, milleks komisjon ja muud institutsioonid peavad esitama oma aastaaruanded ja sellega seotud teabe.

Muudatusettepanek 367

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 250 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide institutsioonide vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel.

välja jäetud

Selgitus

Kontrollikoja õigused eriaruannete koostamise ja esitamise osas tuleks säilitada, mitte käesoleva ettepanekuga ette kindlaks määrata.

Muudatusettepanek 368

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust.

Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes, et võimaldada asjaomasel institutsioonil või asutusel nende kohta märkusi teha. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks.

Muudatusettepanek 369

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoja või asjaomase institutsiooni või asutuse taotluse alusel võib Euroopa Parlament vastused läbi vaadata.

Selgitus

Menetluse läbipaistvuse suurendamiseks, eriti viivituse korral, võib Euroopa Parlament asjaomase institutsiooni või asutuse vastuseid arutada.

Muudatusettepanek 370

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel, ning avaldab eriaruande koostamise ajakava.

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et koos eriaruandega avaldatakse kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele.

Selgitus

Kontrollikoja õigused eriaruannete koostamise ja esitamise osas tuleks säilitada, mitte käesoleva ettepanekuga ette kindlaks määrata.

Muudatusettepanek 371

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 256 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva jaotisega reguleeritavad haldusassigneeringud on määratletud artikli 45 lõikes 3.

Käesoleva jaotisega reguleeritavad ja muude institutsioonide haldusassigneeringud on määratletud artikli 45 lõikes 3.

Selgitus

Haldusassigneeringute määratlus ei peaks kehtima ainult komisjoni halduskulude kohta (artikli 45 lõige 3), vaid hõlmama ka teiste institutsioonide halduskulusid.

Muudatusettepanek 372

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 3 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Muudatusettepanek 373

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) maa või hoonete vahetus;

Muudatusettepanek 374

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) hoonete soetamine, ehitamine või nende konstruktsioonide renoveerimine või nimetatud elemente kombineeriv projekt, mida viiakse ellu sama ajavahemiku jooksul ja mille väärtus ületab 1 000 000 eurot, juhul kui hind vastab rohkem kui 110 %-le võrreldava kinnisvara kohalikust hinnast või üüriindeksist;

Muudatusettepanek 375

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b b) maa või hoonete müük, juhul kui hind jääb võrreldava kinnisvara kohaliku hinnaindeksiga võrreldes alla 90 %;

Muudatusettepanek 376

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 259 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 258 lõigetes 1–5 sätestatud varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlust ei kohaldata elamukinnisvara suhtes. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda vastutavalt institutsioonilt mis tahes teavet elamukinnisvara kohta.

2. Artikli 258 lõigetes 1–5 sätestatud varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlust kohaldatakse ka elamukinnisvara suhtes, kui hoonete soetamise, ehitamise või nende konstruktsioonide renoveerimise või nimetatud elemente kombineeriva projekti väärtus ületab 1 000 000 eurot ja kui hind vastab rohkem kui 110 %-le võrreldava kinnisvara kohalikust hinnast või üüriindeksist. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda vastutavalt institutsioonilt mis tahes teavet elamukinnisvara kohta.

Muudatusettepanek 377

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 261 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6. Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 378

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 262 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 2012/2002

Artikkel 4 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu fondi vahendite kasutuselevõtmise otsuse, võtab komisjon rakendusaktiga vastu fondist rahalise toetuse andmise otsuse ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.	4. Samal ajal kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ettepaneku võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta, võtab komisjon rakendusaktiga vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu fondi kasutuselevõtmise otsuse, ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.

Muudatusettepanek 379

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud tegevussuundade suhtes kohaldatakse kogu programmiperioodi vältel keskmiselt järgmisi soovituslikke protsendimäärasid:
a) programmi „Progress“ tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;
b) EURESe tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %.“

Muudatusettepanek 380

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„2a. Kõigi kolme tegevussuuna (programmi „Progress“, EURESe ning mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna) või nende temaatiliste prioriteetide jaoks eraldatud assigneeringud, mida ei ole eelarveaasta lõpuks ära kasutatud, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse. Nende assigneeringute suhtes ei kehti lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud alammäärad.“

Muudatusettepanek 381

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 14 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„1. Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:	„1. Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis a ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel eri valdkondade vahel järgmist soovituslikku minimaalset protsentuaalset jaotust:
a) tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu;	a) tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu: 20 %;
b) sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine;	b) sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine: 45 %;
c) töötingimused.“;	c) töötingimused: 7 %.
	Ülejäänud summa jaotatakse punktides a, b ja c osutatud valdkondade vahel või määratakse ühele neist või nende kombinatsioonile.“;

Muudatusettepanek 382

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 19


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Artikkel 19	„Artikkel 19
Valdkonnad ja rahastamine	Valdkonnad ja rahastamine
EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:	EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis b ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel valdkondade vahel järgmist minimaalset protsentuaalset jaotust:
a) vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks;	a) vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks: 15 %;
b) teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine;	b) teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine: 15 %;
c) piiriülesed partnerlused.“	c) piiriülesed partnerlused: 18 %.
	Ülejäänud summa jaotatakse punktides a, b ja c osutatud valdkondade vahel või määratakse ühele neist või nende kombinatsioonile.“

Muudatusettepanek 383

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 25


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Artikkel 25	„Artikkel 25
Valdkonnad ja rahastamine	Valdkonnad ja rahastamine
Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas:	Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis c ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel valdkondade vahel järgmist minimaalset protsentuaalset jaotust:
a) haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine;	a) haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine: 35 %;
b) sotsiaalne ettevõtlus.“	b) sotsiaalne ettevõtlus: 35 %.
	Ülejäänud summa jaotatakse punktides a või b osutatud valdkondadele või nende kombinatsioonile.“

Muudatusettepanek 384

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 32


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikkel 32 asendatakse järgmisega:
Artikkel 32	„Artikkel 32
Tööprogrammid	Tööprogrammid
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kolme tegevussuunda hõlmavad tööprogrammid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kolme tegevussuunda hõlmavad tööprogrammid.
Tööprogrammid kehtestatakse asjakohasel juhul kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks ja need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, liidu toetust saava meetme väljavalimiseks kasutatava menetluse tüüpi, geograafilist ulatust, sihtrühma ja rakendamise soovituslikku ajakava. Tööprogrammides esitatakse samuti viide igale erieesmärgile eraldatava rahasumma kohta ja neis peab kajastuma vahendite ümberjaotamine vastavalt artiklile 33. Tööprogrammid peavad suurendama sidusust programmiga, kajastades seoseid kõigi kolme tegevussuuna vahel.	Tööprogrammid kehtestatakse asjakohasel juhul kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks ja need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, liidu toetust saava meetme väljavalimiseks kasutatava menetluse tüüpi, geograafilist ulatust, sihtrühma ja rakendamise soovituslikku ajakava. Tööprogrammides esitatakse samuti viide igale erieesmärgile eraldatava rahasumma kohta ning iga-aastased eraldised programmi kolmele tegevussuunale ning nende osadele ja neis peab kajastuma vahendite ümberjaotamine vastavalt artiklile 33. Tööprogrammid peavad suurendama sidusust programmiga, kajastades seoseid kõigi kolme tegevussuuna vahel.
	2. Suurema läbipaistvuse ja aruandekohusluse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda komisjoni esindaja parlamendikomisjoni arutama lõikes 1 osutatud tööprogrammi projekti, enne kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, millega tööprogramm kehtestatakse.“

Muudatusettepanek 385

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 33


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artikkel 33 jäetakse välja.	5. Artikkel 33 asendatakse järgmisega:
	„Artikkel 33
	Vahendite ümberjaotamine eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele
	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte selliste vahendite ümberjaotamiseks eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele, kui sotsiaal-majanduslik olukord seda nõuab. Vahendite ümberjaotust iga tegevussuuna valdkondade vahel kajastatakse artiklis 32 osutatud tööprogrammides.“

Selgitus

Muudatusettepanekus püütakse alles hoida võimalus jagada ümber kehtiva määruse kohaselt antud vahendid ja delegeeritud õigusaktide kasutamisega ette nähtud kontrollid. Sellega jäetakse protsendid ja viited vahehindamisele välja. Artikli 13 lõikes 1 nõutakse, et see hindamine viidaks läbi 1. juuliks 2017.

Muudatusettepanek 386

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 a. Artikli 34 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.	„2. Artiklites 32 ja 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.“

Muudatusettepanek 387

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 b. Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 32 ja 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“

Muudatusettepanek 388

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 c. Artikli 34 lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	„5. Artiklite 32 ja 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

Muudatusettepanek 389

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;	e) investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja väikesemahulistesse taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad väikesemahulised kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetuse ulatust laiendada;

Muudatusettepanek 390

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Investeering, millele on osutatud esimese lõigu punktis e, loetakse väikesemahuliseks, kui selle ERFist kaasrahastamise summa ei ületa 10 000 000 eurot; seda ülemmäära suurendatakse kuni 20 000 000 euroni taristu puhul, mida peetakse maailma kultuuripärandiks UNESCO 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses.“

Muudatusettepanek 391

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 5 – punkt 9 – alapunkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;	e) rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;

Muudatusettepanek 392

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1301/2013

I lisa – sotsiaalse taristu tabel


Komisjoni ettepanek
Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Eluase	eluasemete arv	Renoveeritud elusasemed
	eluasemete arv	Renoveeritud eluasemed, millest rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)
Rändajad ja pagulased	füüsilised isikud	Rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)
Muudatusettepanek
Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Eluase	eluasemete arv	Renoveeritud elusasemed
	eluasemete arv	Renoveeritud eluasemed, millest rahvusvahelise kaitse all olevatele rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)
Rahvusvahelise kaitse all olevad rändajad ja pagulased	füüsilised isikud	Rahvusvahelise kaitse all olevaid rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)

Muudatusettepanek 393

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 2 – punkt 11 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) lisatakse järgmine punkt:
	„11a) „tagasimakstav ettemakse” – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest; “

Selgitus

Mitmes liikmesriigis kasutatakse tagasimakstavat ettemakset (avances récupérables) ulatuslikult varases etapis olevate peamiselt innovatsioonisektori projektide toetamiseks ning sellel on rahastamisvahendi tunnused. See vahend on veel määratlemata ja sellele ei kohaldata ka ühissätetes ning finantsmääruses sätestatud rahastamisvahendite mõistet. See õiguslik vaakum tuleks kõige kiirema korras täita suuresti ka seetõttu, et tagasimakstav ettemakse on ELi riigiabi määruses selgesõnaliselt määratletud laenuna ja seetõttu on ta riskijagamisvahend.

Muudatusettepanek 394

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 2 – punkt 31


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
31) „makropiirkondlik strateegia“ – integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;	31) „makropiirkondlik strateegia” – Euroopa Ülemkogu suunistele vastav integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

Muudatusettepanek 395

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 9 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas.“	„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas ning tagavad vajaduse korral kooskõlastamise Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga.“

Muudatusettepanek 396

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 30a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Lisatakse artikkel 30a:	välja jäetud
„Artikkel 30a
1. Osa liikmesriigile eraldatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest võidakse selle liikmesriigi taotlusel ja komisjoni nõusolekul ümber paigutada ühte või mitmesse rahastamisvahendisse, mis on loodud finantsmääruse või muude valdkondlike määruste alusel või selleks, et suurendada EFSI riskivõtmisvõimet kooskõlas finantsmääruse artikliga 125. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise taotlus tuleks esitada 30. septembriks.
2. Ümber võib paigutada üksnes programmi rahastamiskavas tulevasteks aastateks ette nähtud rahalisi assigneeringuid.
3. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ümberpaigutus tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 programmi ja partnerluslepingusse, milles esitatakse igal asjaomasel aastal komisjonile üle kantav kogusumma.“

Muudatusettepanek 397

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine;	a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine, ning võimalike lõplike toetusesaajate suutlikkuse suurendamine projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel;

Muudatusettepanek 398

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) strateegia, tegevuse ja projektide nähtavuse tagamine;

Muudatusettepanek 399

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;	f) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning vajaduse korral taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

Muudatusettepanek 400

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 37 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju), sealhulgas vajaduse korral hinnanguline vajadus ekvivalentsete vahendite kaasamiseks kohaldatava erineva kohtlemise järele ja selle ulatus ja/või selliste mehhanismide kirjeldus, mida kasutatakse sellise erineva kohtlemise vajaduse ja ulatuse kindlakstegemiseks, näiteks konkureeriv või nõuetekohaselt sõltumatu hindamisprotsess;	c) rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju);

Muudatusettepanek 401

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 37 – lõige 8


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) lõige 8 asendatakse järgmisega:
8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antav toetus peab olema osa tegevusest, mille rahastamiskõlblikud kulud hoitakse teistest abiallikatest lahus.	„8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad asjakohasel juhul saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antava toetuse tulemusel peavad tekkima rahastamiskõlblikud kulud, mida hoitakse teistest abiallikatest lahus.“

Muudatusettepanek 402

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames.	c) rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames ja muude finantsasutuste finantstoodetega, millele on osutatud artikli 38 lõikes 4, tehes seda kooskõlas artikliga 39a.

Muudatusettepanek 403

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) avalik-õiguslikule pangale või finantseerimisasutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:	iii) avalik-õiguslikule pangale või asutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek 404

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, et viia ellu majandust arendavaid meetmeid, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;	– ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, mis tema tegevuse osana sisaldavad selliste majandust arendavate meetmete elluviimist, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek 405

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– ta tegeleb arendustegevusega piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;	– ta tegeleb oma tegevuse osana majandust arendava tegevusega, mis aitab ühtlasi kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;

Muudatusettepanek 406

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– tema esmaseks eesmärgiks ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;	– tema esmane eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada oma tegevuste pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;

Muudatusettepanek 407

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ta tagab, et see otsene kaasatus ei anna otseseid ega kaudseid eeliseid kommertstegevuseks, pidades eraldi arvestust, hallates kommertstegevust eraldi või võttes muid meetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega;

Muudatusettepanek 408

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– sõltumatu asutus teeb siseriikliku õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;	– sõltumatu asutus teeb kohaldatava õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;

Muudatusettepanek 409

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate standardite ning kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“;	„Rahastamisvahendi rakendamisel järgivad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatavat õigust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevaid standardeid ning kohaldatavaid õigusakte. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokku lepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“;

Muudatusettepanek 410

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, et kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid.	1. Asjaomaste liikmesriikide korraldusasutused võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, kui selle eesmärk on kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid ja see aitab ka edaspidi saavutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke ning täita liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat.

Muudatusettepanek 411

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 25 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 25 %, kuid ei või ületada 50 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.	2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 15 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt EIP poolt tehtud ettevalmistava hindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 15 %, kuid ei või ületada 30 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.

Muudatusettepanek 412

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave.	4. Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave. Tänu käesolevas lõikes sätestatud nõuetele on võimalik kohaldada käesoleva määruse artikli 46 lõike 3 kohaselt ühetaolisi aruandlustingimusi.

Muudatusettepanek 413

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 5 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) delegeerida rakendusülesanded mõnele finantseerimisasutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.	b) delegeerida rakendusülesanded mõnele asutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.

Muudatusettepanek 414

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate nõuete ja kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.	6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel järgivad käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asutused kohaldatavat õigust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevaid nõudeid ja kohaldatavaid õigusakte. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokku lepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.

Muudatusettepanek 415

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.	7. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

Muudatusettepanek 416

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale otselepingu sõlmimisega.	8. Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja või finantsvahendaja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale või finantsvahendajale otselepingu sõlmimisega.

Muudatusettepanek 417

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võidakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahaliselt toetada ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise ja/või mezzanine-seeriaid.	12. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võivad liikmesriigid otsustada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad rahaliselt ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide eri seeriaid vastavalt sellele, milline neist on asjakohane. Rahastamisvahenditele investeeringutest või tagatislepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimaksed ning tulud ja muud sissetulekud või kasum, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, kasutatakse uuesti kooskõlas vastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eesmärkidega, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid kooskõlas programmi(de)ga, millest toetust antakse.

Muudatusettepanek 418

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis osutatud rahastamisvahendite kaudu.	13. ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on vastavalt artikli 120 lõikes 3 sätestatud kaasfinantseerimise määrade kehtestamisele kuni 15 % võrra kõrgem, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek 419

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad määratud asutustele kontrolliaruanded, mis lisatakse kõikidele maksetaotlustele. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.	EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad iga kalendriaasta 30. juuniks määratud asutustele kontrolli- ja tulemusaruanded kõikide maksetaotluste ja eelnenud kalendriaastal lõppsaajatele hüvitatud summade määra kohta. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.

Selgitus

EIP ja muud finantseerimisasutused peaksid kandma vastutust seoses tulemuste saavutamisega ja selle eest, et anda aru selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi rahastamisvahendite tulemuslikkuse kohta, mida nad haldavad, nii nagu seda nõutakse ka toetusesaajatelt ja muudelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite haldajatelt.

Muudatusettepanek 420

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakt, mis käsitleb käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrolliaruannete ja iga-aastaste auditiaruannete näidiseid.	Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakt, mis käsitleb käesoleva lõike kolmandas lõigus nimetatud kontrolliaruannete ja iga-aastaste auditiaruannete näidiseid.

Muudatusettepanek 421

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Euroopa Kontrollikoda teostab EIP või muude selliste finantseerimisasutuste puhul, milles liikmesriigil on osalus, nende poolt rakendatavate ja ELi eelarvevahendeid hõlmavate rahastamisvahendite kohta tulemusauditi.

Muudatusettepanek 422

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 41 – lõige 1 – punkt c


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	15 a. Artikli 41 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c) rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud korduvad vahemaksete taotlused tehakse ainult:	„c) rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud teine vahemaksetaotlus ja korduvad vahemaksete taotlused tehakse ainult siis, kui vähemalt 60% varasemas vahemaksetaotluses sisalduvast summast on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses.“
i) teiseks vahemaksetaotluseks, kui vähemalt 60 % esimeses vahemaksetaotluses sisalduvast summast on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses;
ii) kolmandaks ja järgnevateks vahemaksetaotlusteks, kui vähemalt 85 % eelmistes vahemaksetaotlustes sisalduvatest summadest on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses;

Selgitus

Soovitatav on langetada kolmanda maksetaotluse ja järgnevate maksetaotluste piirmäära 85 %-lt 60 %-le, sest see on üks tegureid, mis mõjutab riiklike rahastamisvahendite rakendusperioodi keskel tekkivat rahapuudust. Tänu muudatusettepanekule muutuks fondifondi toimimine tõhusamaks, riigieelarvetele avalduv surve väheneks (sest korraldusasutus teeb nendesse fondidesse sissemakseid juba enne) ning rakendusprotsess kulgeks tõrgeteta, st selle keskel oleks vähem katkestusi.

Muudatusettepanek 423

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 42 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	15 b. Artikli 42 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega, mis on suunatud artikli 37 lõikes 4 osutatud ettevõtetele ja mille artikli 38 lõike 7 punktis b osutatud rahastamisleping allkirjastati enne 31. detsembrit 2017, ja mis investeerisid artikli 55 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuks vähemalt 55 % asjakohases rahastamislepingus määratud programmivahenditest, võib piiratud hulka makseid investeeringuteks lõppsaajatesse, mida tuleb teha ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole, juhul kui kõiki riigiabi eeskirju on järgitud ning kõik järgnevalt esitatud tingimused on täidetud.	„Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega, mis on suunatud artikli 37 lõikes 4 osutatud ettevõtetele ja mille artikli 38 lõike 7 punktis b osutatud rahastamisleping allkirjastati enne 31. detsembrit 2018 ja mis investeerisid artikli 55 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuks vähemalt 55 % asjakohases rahastamislepingus määratud programmivahenditest, võib piiratud hulka makseid investeeringuteks lõppsaajatesse, mida tuleb teha ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole, juhul kui kõiki riigiabi eeskirju on järgitud ning kõik järgnevalt esitatud tingimused on täidetud.“

Muudatusettepanek 424

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 16

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 42 – lõige 5 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud nõuab sisse fondifondi rakendav asutus või neid nõuavad sisse artikli 38 lõike 1 punkti c ja artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohaseid rahastamisvahendeid rakendavad asutused, ei või need ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud künniseid. Halduskulud hõlmavad otseseid või kaudseid kuluartikleid, mis hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, haldustasude puhul viidatakse aga osutatud teenuste eest makstavale kokkulepitud hinnale, mis vajaduse korral kehtestatakse turukonkurentsi põhjal. Halduskulud ja -tasud tuginevad tulemuspõhisele arvutusmetoodikale.	Kui käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud nõuab sisse fondifondi rakendav asutus või neid nõuavad sisse artikli 38 lõike 1 punkti c ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaseid rahastamisvahendeid rakendavad asutused, ei või need ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud künniseid. Halduskulud hõlmavad otseseid või kaudseid kuluartikleid, mis hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, haldustasude puhul viidatakse aga osutatud teenuste eest makstavale kokkulepitud hinnale, mis vajaduse korral kehtestatakse turukonkurentsi põhjal. Halduskulud ja -tasud tuginevad tulemuspõhisele arvutusmetoodikale.

Muudatusettepanek 425

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada erainvestorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada vastavalt turumajanduse põhimõttele toimivate investorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid ja tagada avaliku sektori raha finantsvõimendus.

Muudatusettepanek 426

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud diferentseeritud kohtlemise vajadus ja ulatus tehakse kindlaks eelhindamisega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 427

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Diferentseeritud kohtlemine ei või ulatuda kaugemale erasektori vahendite kaasamise stiimulite loomiseks vajalikust. See ei ole mõeldud selleks, et maksta ülemäärast kompensatsiooni erainvestoritele või EIP-le, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Intresside vastavus tagatakse riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise abil.	3. Diferentseeritud kohtlemine ei või ulatuda kaugemale erasektori vahendite kaasamise stiimulite loomiseks vajalikust. See ei ole mõeldud selleks, et maksta ülemäärast kompensatsiooni vastavalt turumajanduse põhimõttele toimivatele investoritele või EIP-le, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Intresside vastavus tagatakse riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise abil.

Selgitus

On äärmiselt tähtis, et see määrus hõlmaks ka riiklikke ja piirkondlikke tugipanku. Näiteks Saksamaal tegeletakse rahastamisvahenditega peaaegu eranditult tungipankades. Komisjoni ettepanekus on mainitud üksnes erainvestoreid (viidates uuele riigiabi kontseptsioonile), kuid varasemas määruses mainiti sõnaselgelt ära ka avaliku sektori investorid, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele.

Muudatusettepanek 428

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Erainvestorite diferentseeritud kohtlemine ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist.	4. Vastavalt turumajanduse põhimõttele toimivate investorite diferentseeritud kohtlemine ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek 429

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks seoses investorite diferentseeritud kohtlemise mõistega ja investorite diferentseeritud kohtlemise kohaldamise üksikasjalike tingimustega.

Muudatusettepanek 430

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vajaduse korral selleks, et korvata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahendile antava toetuse nimiväärtuse vähenemisest, mis tuleneb negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest;	b) vajaduse korral selleks, et korvata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahendile antava toetuse nimiväärtuse vähenemist, mis tuleneb negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata aktiivsest rahavoogude juhtimisest;

Muudatusettepanek 431

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 21

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 57 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
21. Artikli 57 lõige 3 jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek 432

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt f


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) punkt f asendatakse järgmisega:
f) meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, teavitamistoiminguid, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega;	„f) meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuste abil saavutatud tulemustest ja edusammudest teavitamist, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega;“

Muudatusettepanek 433

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 59 – lõige 1b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) lisatakse järgmine lõige:
	„1b. 0,25 % tehnilise abi jaoks kättesaadavast rahast kasutatakse teavitamistoiminguteks, et suurendada teadlikkust ja anda kodanikele teada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektide tulemustest ja edusammudest; teavitamistoiminguid jätkatakse neli aastat pärast projekti lõpetamist, mil projekti tulemused on selgelt nähtavad.“

Muudatusettepanek 434

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 61 – lõige 1 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	23 a. Artikli 61 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Käesolevat artiklit kohaldatakse tegevustele, mis tekitavad pärast nende lõpetamist puhastulu. Käesolevas artiklis käsitatakse mõistet „puhastulu” rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. Tegevusest saadud tegevuskulude kokkuhoidu käsitatakse puhastuluna, välja arvatud juhul, kui kokkuhoid tasaarvestatakse tegevustoetuste samaväärse vähendamisega.	„Käesolevat artiklit kohaldatakse tegevustele, mis tekitavad pärast nende lõpetamist puhastulu. Käesolevas artiklis käsitatakse mõistet „puhastulu” rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. Tegevusest saadud tegevuskulude kokkuhoidu (ainsaks erandiks on energiatõhususe parandamise meetmete rakendamisest tulenev kokkuhoid) käsitatakse puhastuluna, välja arvatud juhul, kui kokkuhoid tasaarvestatakse tegevustoetuste samaväärse vähendamisega.“

(CELEX:32013R1303)

Muudatusettepanek 435

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 25 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 65 – lõige 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et teatavale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulude hüvitamiseks ei saada toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saada toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.	11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et teatavale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulud hüvitatakse täiesti eraldiseisvana mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt toetuse saamisest või samalt fondilt mõne teise programmi raames saadavast toetusest. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.

Muudatusettepanek 436

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt a – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 67 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5 sätestatud volitustega.	e) rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5a sätestatud volitustega.

Muudatusettepanek 437

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 67 – lõige 2a – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesoleva lõike suhtes kohaldatakse artikli 152 lõikes 4 sätestatud üleminekusätteid.

Muudatusettepanek 438

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt c – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 67 – lõige 5 – lõik 1 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) lisatakse järgmine lõik:	ii) lisatakse järgmine lõige:
„Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõike 1 esimese lõigu punktides b ja d nimetatud ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete määratlust, käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud asjaomaseid meetodeid ja lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetuse vormi.“	„5a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses lõike 1 esimese lõigu punktides b ja d nimetatud ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete määratlusega, lõike 5 punktis a osutatud asjaomaste meetoditega ja lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetuse vormiga.“

Muudatusettepanek 439

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 29 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 70 – lõige 1a – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1a. tegevusi, mis seisnevad teenuste osutamises kodanikele või äriühingutele kogu liikmesriigi territooriumil, käsitatakse kõigis programmipiirkondades liikmesriigis toimuvatena. Sellisel juhul eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.	1a. Tegevusi, mis seisnevad teenuste osutamises kodanikele või äriühingutele kogu liikmesriigi territooriumil, käsitatakse kõigis programmipiirkondades liikmesriigis toimuvatena. Sellisel juhul eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 440

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 29 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 70 – lõige 2a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2a. Kui fondide ja EMKFi raames lõike 2 kohaselt väljaspool programmipiirkonda rakendatavad tegevused toovad kasu nii programmipiirkonnas kui ka väljaspool seda, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.	2a. Kui fondide ja EMKFi raames lõike 2 kohaselt väljaspool programmipiirkonda rakendatavad tegevused toovad kasu nii programmipiirkonnas kui ka väljaspool seda, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 441

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 36

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 98 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.	ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.

Muudatusettepanek 442

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 37 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 102 – lõige 6 a – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjonile ei ole sõltumatu kvaliteedikontrolli tulemusi edastatud 6 kuu jooksul alates kõnealuse teabe edastamisest sõltumatutele ekspertidele või kui asjaomane hinnang on negatiivne, jäetakse need kulud välja ja kuludeklaratsiooni muudetakse vastavalt.	Sõltumatu kvaliteedikontrolli tulemused esitatakse 6 kuu jooksul alates kõnealuse teabe edastamisest sõltumatutele ekspertidele. Kui komisjonile ei sellise kvaliteedikontrolli tulemusi edastatud kolme kuu jooksul pärast selle esitamist või kui asjaomane hinnang on negatiivne, jäetakse need kulud välja ja kuludeklaratsiooni muudetakse vastavalt.

Muudatusettepanek 443

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 39

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 105 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
39. Artikli 105 lõike 2 teine lause jäetakse välja.	39. Artikli 105 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:
	„Ühise tegevuskava väljundite ja tulemuste eest võib maksta hüvitist ainult siis, kui need on saavutatud pärast artiklis 107 osutatud ühist tegevuskava heakskiitva otsuse tegemise kuupäeva ja enne selles otsuses kindlaks määratud rakendusperioodi lõppu.“

Muudatusettepanek 444

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 106 – lõik 1 – punkt 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) kavandatavate projektide või projektitüüpide kirjeldus koos vahe-eesmärkidega, kui see on asjakohane, ning väljundite ja tulemuste sihttasemetega, mis on seotud ühiste näitajatega prioriteetsete suundade kaupa, kui see on asjakohane.	3) kavandatavate projektide või projektitüüpide kirjeldus koos vahe-eesmärkidega, kui see on asjakohane, ning väljundite ja tulemuste sihttasemetega, mis on seotud ühiste ja erinäitajatega prioriteetsete suundade kaupa, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek 445

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt d

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 106 – lõik 1 – punktid 6 ja 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) punktid 6 ja 7 jäetakse välja:	välja jäetud

Muudatusettepanek 446

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt e a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 106 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt c a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) lisatakse järgmine alapunkt:
	„c a) ühise tegevuskava ja fondidega seotud teabe levitamise ja edastamise kord;“

Muudatusettepanek 447

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 46

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 115 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teabe- ja teavitamismeetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad potentsiaalsete toetusesaajate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud XII lisas.	3. Avalikkusele suunatud teabe-, teavitamis- ja nähtavusmeetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning teabemeetmed potentsiaalsete toetusesaajate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud XII lisas.

Muudatusettepanek 448

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 47 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 119 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Fondidest tehniliseks abiks eraldatav summa piiratakse 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele nende liikmesriigis vastuvõtmise ajal majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks.	Fondidest tehniliseks abiks eraldatav summa piiratakse 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele nende liikmesriigis vastuvõtmise ajal majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks. 0,25 % nähakse ette teabe- ja teavitamistegevuseks vastavalt vajadusele programmi ja projekti tasandil, nagu on sätestatud artiklis 59.

Muudatusettepanek 449

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 59 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 148 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	59 a. Artikli 148 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 200 000 eurot, ESFi puhul 150 000 eurot või EMKFi puhul 100 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon üle ühe auditi enne viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud. Muude tegevuste suhtes tehakse auditeerimisasutuse või komisjoni poolt enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist kõige rohkem üks audit aruandeaastas. Komisjon ja auditeerimisasutus ei teosta auditit tegevuste suhtes, mille kohta Euroopa Kontrollikoda on teinud kõnealuse aasta jooksul auditi, tingimusel, et Euroopa Kontrollikoja auditi tulemusi kõnealuse tegevuse kohta saavad kasutada auditeerimisasutus ja komisjon oma edasiste ülesannete täitmiseks.	„1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 300 000 eurot, ESFi puhul 200 000 eurot või EMKFi puhul 150 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon üle ühe auditi enne viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud. Muude tegevuste suhtes tehakse auditeerimisasutuse või komisjoni poolt enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist kõige rohkem üks audit aruandeaastas. Komisjon ja auditeerimisasutus ei teosta auditit tegevuste suhtes, mille kohta kontrollikoda on teinud kõnealuse aasta jooksul auditi, tingimusel, et kontrollikoja auditi tulemusi kõnealuse tegevuse kohta saavad kasutada auditeerimisasutus ja komisjon oma edasiste ülesannete täitmiseks.“

(CELEX:32013R1303)

Selgitus

Tõstetakse piirmäärasid, millest allapoole jäävaid tegevusi kontrollitakse enne lõplike kulude aruande esitamist ainult üks kord (ühekordne auditeerimine).

Muudatusettepanek 450

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 59 b (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 149 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	59 b) Artikli 149 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 12 teises lõigus, artikli 22 lõike 7 neljandas lõigus, artikli 37 lõikes 13, artikli 38 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 40 lõikes 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõike 1 teises lõigus, artiklis 42 lõikes 6, artikli 61 lõike 3 teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus, artikli 63 lõikes 4 ning artikli 64 lõikes 4, artikli 68 lõike 1 teises lõigus, artikli 101 neljandas lõigus, artikli 122 lõike 2 viiendas lõigus, artikli 125 lõike 8 esimeses lõigus ning artikli 125 lõikes 9, artikli 127 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 144 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsember 2013 kuni 31. detsembrini 2020.	„2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 12 teises lõigus, artikli 22 lõike 7 neljandas lõigus, artikli 37 lõikes 13, artikli 38 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 40 lõikes 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõike 1 teises lõigus, artikli 42 lõikes 6, artikli 43a lõikes 4 a, artikli 61 lõike 3 teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus, artikli 63 lõikes 4, artikli 64 lõikes 4, artikli 67 lõikes 5a, artikli 68 lõike 1 teises lõigus, artikli 101 neljandas lõigus, artikli 122 lõike 2 viiendas lõigus, artikli 125 lõike 8 esimeses lõigus ning artikli 125 lõikes 9, artikli 127 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 144 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsembrist 2013 kuni 31. detsembrini 2020.“

Muudatusettepanek 451

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 60

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 152 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui projektikonkurss on algatatud enne käesolevat määrust muutva määruse XXX/YYY jõustumist, võib korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust kuni 6 kuud alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast. Kui dokument, milles on sätestatud toetuse andmise tingimused, esitatakse toetusesaajale 6 kuu jooksul alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast, võib korraldusasutus otsustada mitte kohaldada kõnealuseid muudetud sätteid.	Korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) võib otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust kuni 12 kuud alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast.
	Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon otsustada pikendada kaheteistkümnekuulist üleminekuperioodi kuni programmi lõpetamiseni. Ta teatab komisjonile sellisest otsusest enne üleminekuperioodi lõppemist.
	Esimest ja teist lõiku ei kohaldata toetuste ja tagastatava abi suhtes, mida toetatakse ESFi kaudu ja mille puhul avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot.

Muudatusettepanek 452

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.1 – punkt 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 a. Jao 2.1 punkt 1 asendatakse järgmisega:
1. Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et teabe- ja teavitamismeetmeid rakendatakse kooskõlas teavitamisstrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri teavitamisvorme ja meetodeid sobival tasemel.	„1. Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et teabe- ja teavitamismeetmeid rakendatakse kooskõlas teavitamisstrateegiaga, et parandada nähtavust ja kodanikega suhtlemist, ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri teavitamisvorme ja meetodeid sobival tasemel ja vastavalt tehnoloogilistele uuendustele.“

Muudatusettepanek 453

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 b (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.2 – punkt 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 b. Jao 2.2 punkt 4 asendatakse järgmisega:
4. ERFi või Ühtekuuluvusfondi tegevuse rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga tegevuse kohta, mis seisneb taristu või ehitustööde rahastamises, mille puhul avaliku sektori kogutoetus tegevusele ületab 500 000 eurot.	„4. ERFi või Ühtekuuluvusfondi tegevuse rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga tegevuse kohta, mis seisneb taristu või ehitustööde rahastamises.“

Muudatusettepanek 454

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 c (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.2 – punkt 5 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 c. Jao 2.2 punkti 5 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
5. Hiljemalt kolm kuud pärast tegevuse lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga tegevuse kohta, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:	„5. Hiljemalt kolm kuud pärast tegevuse lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga tegevuse kohta, mis vastab järgmisele kriteeriumile:“

Muudatusettepanek 455

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 d (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.2 – punkt 5 – alapunkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 d. Jao 2.2 punkti 5 alapunkt a jäetakse välja.
a) ELi toetus tegevusele ületab 500 000 eurot;

Muudatusettepanek 456

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui esimese lõigu punkti a kohased tegevused on kasulikud ka programmipiirkonnale, kus neid rakendatakse, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.	Kui esimese lõigu punkti a kohased tegevused on kasulikud ka programmipiirkonnale, kus neid rakendatakse, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 457

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud.	„Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud, tekitamata siiski viivitusi rahaliste vahendite eraldamise protsessi etappides või tekitamata selles etapis probleeme fondivalitsejate ja toetusesaajate jaoks.“

Muudatusettepanek 458

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõige 2 jäetakse välja;	välja jäetud

Selgitus

Komisjon viib kindlamääralist ja kindlasummalist rahastamist puudutavad sätted ESFi määrusest ühissätete määrusesse. Kasutajasõbralikkuse tagamiseks ESFist toetuse saajate jaoks tuleks kõiki lihtsustatud kuluvõimalusi tingimata selgitada ESFi määruses. See on toetusesaajate suhtes kasutajasõbralikum ja lihtsam.

Muudatusettepanek 459

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikes 5 ette nähtud meetoditele võib siis, kui toetuste ja tagastatava abi avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, määrata määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud summad kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojektist.	„3. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikes 5 ette nähtud meetoditele võib siis, kui toetuste ja tagastatava abi avaliku sektori toetus ei ületa 150 000 eurot, määrata määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud summad kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojektist.“;

Muudatusettepanek 460

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 3a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a b) lisatakse järgmine lõige:
	„3a. Liikmesriigid ja nende kohalikud omavalitsused võivad pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poole, et taotleda avaliku sektori toetuse ülemmääradest ja vähese tähtsusega abist erandi tegemist. Selliseid taotlusi võib esitada üksnes erakordselt tõsises majanduslikus olukorras. Erandi tegemise protsess on sarnane EGFist rahalise toetuse andmise protsessiga. Euroopa Parlament teeb otsuse oma liikmete häälteenamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega ning nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.“

Muudatusettepanek 461

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõige 4 jäetakse välja.	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 462

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 5 – taane 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– osalejad, kes elavad tööta leibkonnas*;	välja jäetud

Selgitus

Toetust saanud organisatsioonid on andnud teada, et osalejad ei anna hea meelega teavet kolmandate isikute, antud juhul leibkonnaliikmete kohta. Toetame nende taotlust jätta need isikud aruandlusest välja.

Muudatusettepanek 463

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 5 – taane 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega tööta leibkonnas*;	välja jäetud

Selgitus

Teabe kogumine leibkonnas elavate kolmandate isikute kohta võib olla delikaatne ja seetõttu ei anna osalejad tavaliselt selle kohta teavet.

Muudatusettepanek 464

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 5 – taane 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega üksi elava täiskasvanu leibkonnas*.	välja jäetud

Selgitus

Teabe kogumine leibkonnas elavate kolmandate isikute kohta võib olla delikaatne ja seetõttu ei anna osalejad tavaliselt selle kohta teavet.

Muudatusettepanek 465

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kahes esimesena nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Kolmes viimasena nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 5 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed eespool nimetatud viie näitaja kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimisisene kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.	Kahes nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed eespool nimetatud kahe näitaja kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimisisene kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.

Selgitus

Tehniline muudatus, mille tingis ettepanek jätta välja eelnenud kolm taanet. Lisaselgituste saamiseks nimetatud väljajätmiste kohta vt eelnevaid muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 466

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 – punkt n


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
n) „noor põllumajandustootja“ – taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, üksi või koos teiste põllumajandustootjatega;	n) „noor põllumajandustootja“ taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, tehes seda kas üksi või koos teiste põllumajandustootjatega mis tahes õiguslikus vormis. Asjaomane isik võetakse osanike hulka ühingulise põllumajandusettevõtte omanikuna. Sellisel juhul võib toetust anda ainult talle ettevõttest kuuluva osa protsendimäära piires.
	Erandina esimesest lõigust ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva punkti sätteid noorte põllumajandustootjate suhtes, kes on taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanused, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isikud, isegi kui nad juba töötavad põllumajanduslikus majapidamises iseseisvalt selle juhina. Kui nad ei ole saanud noortele põllumajandustootjatele ÜPP programmis aastateks 2006–2013 või praeguses ÜPP programmis aastateks 2013–2020 ette nähtud eritoetust, peaks toetus jätkuma kuni viis aastat;

Muudatusettepanek 467

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 – punkt s


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
s) „tegevuse alustamise kuupäev“ – kuupäev, kui tegevust alustatakse taotleja võetava(te) meetme(te) kujul.	s) „tegevuse alustamise kuupäev“ – kuupäev, mil taotleja sooritab või viib lõpule toimingu(d), mis on seotud punktis n osutatud tegevuse alustamisega.

Muudatusettepanek 468

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 11 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) komisjon otsustab rakendusaktidega selliste programmi muutmise taotluste üle, millega tahetakse muuta ühte või mitut järgnevalt nimetatutest:	„a) komisjon otsustab rakendusaktidega selliste programmi muutmise taotluste üle, millega tahetakse suurendada EAFRD osaluse määra ühe või mitme meetme puhul.“
i) programmi strateegiat, tehes rohkem kui 50 %-lise muudatuse sihtvaldkonna kvantifitseeritud eesmärgis;
ii) EAFRD osaluse määra ühe või mitme meetme puhul;
iii) liidu osaluse kogusummat või selle aastast jaotust programmi tasandil;“

(Komisjoni ettepaneku artikli 267 esimeses lõigus ei ole punkti 3. Punktis 2 on alusakti tekst valesti nummerdatud punktina 3. See tähendab, et selle lõigu järgmised punktid on samuti valesti nummerdatud.)

Muudatusettepanek 469

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 14 – lõige 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 b. Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käesoleva meetme kohased rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teavituse korraldamise ja osutamise kulusid. Esitlusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Rahastamiskõlblikud on ka osalejate reisi- ja majutuskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud. Kõik käesolevas lõikes nimetatud kulud hüvitatakse toetusesaajale.“	„4. Käesoleva meetme kohased rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teavituse korraldamise ja osutamise kulusid. Esitluse tulemusena paigaldatud taristut võib pärast tegevuse lõpetamist kasutada. Esitlusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Rahastamiskõlblikud on ka osalejate reisi- ja majutuskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud. Kõik käesolevas lõikes nimetatud kulud hüvitatakse toetusesaajale.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 470

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 15 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 c. Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetuse saaja on nõustamis- või koolitusteenuse osutaja. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või isikule, kes valiti välja selleks, luua põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuseid või metsandusalaseid nõustamisteenuseid.“	„2. Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetuse saaja on kas nõustamis- või koolitusteenuse osutaja või teenuseosutaja valimise eest vastutav avaliku sektori asutus. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või isikule, kes valiti välja selleks, luua põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuseid või metsandusalaseid nõustamisteenuseid.“

(CELEX:32013R1305. Komisjoni ettepaneku artikli 267 esimeses lõigus ei ole punkti 3. Punktis 2 on alusakti tekst valesti nummerdatud punktina 3. See tähendab, et selle lõigu järgmised punktid on samuti valesti nummerdatud.)

Muudatusettepanek 471

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 d. Artikli 15 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Asutustel ja isikutel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad olema piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol. Käesoleva meetme toetusesaajad valitakse pakkumismenetluses Valikumenetlust reguleerib riigihankeid käsitlev õigus ja see on avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele isikutele. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja sellest jäetakse kõrvale kandidaadid, kellel on huvide konflikt.“	„Asutustel ja isikutel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad olema piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol. Käesoleva meetme alla kuuluvad teenuseosutajad valitakse valikumenetluses, mis on avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele isikutele. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja sellest jäetakse kõrvale kandidaadid, kellel on huvide konflikt.“

(CELEX:32013R1305 Komisjoni ettepaneku artikli 267 esimeses lõigus ei ole punkti 3. Punktis 2 on alusakti tekst valesti nummerdatud punktina 3. See tähendab, et selle lõigu järgmised punktid on samuti valesti nummerdatud.)

Muudatusettepanek 472

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 e (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 e. Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate rühmade liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega:	„1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate rühmade liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega või põllumajandustootjate või põllumajandustootjate rühmade osalemist viie eelneva aasta vältel järgmistes kavades ja süsteemides:“

Muudatusettepanek 473

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 f (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 f. Artikli 16 lõikesse 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Esialgse osalemise korral enne toetuse taotlemist lõike 1 kohaselt vähendatakse viie aasta pikkust maksimaalset kestust aastate arvu võrra, mis on möödunud kvaliteedikavas esialgse osalemise ja toetuse taotlemise vahel.“

Muudatusettepanek 474

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla, välja arvatud kalandustoodete töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega; tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode; kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis, võib sisend olla ka toode, mida ELi toimimise lepingu I lisa ei hõlma, tingimusel et investeering aitab saavutada üht või mitut maaelu arengut käsitlevat liidu prioriteeti;	b) on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla, välja arvatud kalandustoodete töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega; tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode;

Muudatusettepanek 475

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 17 – lõige 2a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:
	„2a. Lõike 1 punktide a, b, c ja d kohast toetust, mille puhul kohaldamine langeb alla minimaalse assigneeringute määra (25 %), ei kiideta heaks.“

Muudatusettepanek 476

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse taotlus esitatakse 24 kuu jooksul alates tegevuse alustamise kuupäevast.	Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse taotlus esitatakse hiljemalt 24 kuud pärast tegevuse alustamise kuupäeva.

Muudatusettepanek 477

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi toetusesaaja kohta, mille alusel võimaldatakse juurdepääsu lõike 1 punkti a alapunktide i ja iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend on kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad saada üksnes põllumajanduslikud majapidamised, mis vastavad mikro- ja väikeettevõtjate määratlusele.	Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi, mille alusel võimaldatakse juurdepääsu lõike 1 punkti a alapunktide i ja iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend on kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad saada üksnes põllumajanduslikud majapidamised, mis vastavad mikro- ja väikeettevõtjate määratlusele.

Muudatusettepanek 478

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 19 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse vähemalt kahes osas. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmise tingimuseks on äriplaani nõuetekohane elluviimine.	5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse vähemalt kahes osas. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmise tingimuseks on äriplaani nõuetekohane elluviimine ja see makstakse välja igal juhul ühe aasta jooksul pärast äriplaani täielikku elluviimist.

Muudatusettepanek 479

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 23 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 a. Artikli 23 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Agrometsandussüsteemide loomine“	„Agrometsandussüsteemide istutamine, uuendamine või rekonstrueerimine“

(CELEX:02013R1305)

Muudatusettepanek 480

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 23 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 b. Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 21 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse eraõiguslikest isikutest maa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele ning see hõlmab istutamiskulude hüvitamist ja iga-aastast hektaripõhist toetust, et hüvitada hoolduskulud maksimaalselt viie aasta jooksul.“	„1. Artikli 21 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse eraõiguslikest isikutest maa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele ning see hõlmab istutamis-, uuendamis- ja/või rekonstrueerimiskulude hüvitamist ja iga-aastast hektaripõhist toetust, et hüvitada hoolduskulud maksimaalselt viie aasta jooksul.

(CELEX:02013R1305)

Muudatusettepanek 481

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 c. Artikli 27 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine“	„Tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide loomine“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 482

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 d. Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade ja -organisatsioonide loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:“	„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 483

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 e (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt d


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 e. Artikli 27 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) edendada tootjarühmade ja -organisatsioonide muid tegevusi, nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.“	„d) edendada tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide muid tegevusi, nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 484

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 f (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 f. Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Toetust antakse tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, keda liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud. Toetust antakse üksnes tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, kes on VKEd.“	„Toetust antakse tootjarühmadele, tootjaorganisatsioonidele ja läbirääkimisorganisatsioonidele, keda liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud. Toetust antakse üksnes tootjarühmadele, tootjaorganisatsioonidele ja läbirääkimisorganisatsioonidele, kes on VKEd.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 485

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 g (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 g. Artikli 27 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid kontrollivad, et viie aasta möödumisel tootjarühma või -organisatsiooni tunnustamisest on äriplaani eesmärgid saavutatud.“	„Liikmesriigid kontrollivad, et viie aasta möödumisel tootjarühma, tootjaorganisatsiooni või läbirääkimisorganisatsiooni tunnustamisest on äriplaani eesmärgid saavutatud.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 486

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 h (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 3 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 h. Artikli 27 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta tootjarühmadele või -organisatsioonidele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud nende liikmete poolt rühma või -organisatsiooniga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud toodangu keskmine aastane väärtus. Metsandussektori tootjarühmade ja -organisatsioonide puhul arvutatakse toetus tootjarühma või -organisatsiooni liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.“	„Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta tootjarühmadele, tootjaorganisatsioonidele ja läbirääkimisorganisatsioonidele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud nende liikmete poolt rühma või -organisatsiooniga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud toodangu keskmine aastane väärtus. Metsandussektori tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide puhul arvutatakse toetus tootjarühma või -organisatsiooni liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 487

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 i (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 i. Artikli 27 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Liikmesriigid võivad jätkata tootjarühmade tegevuse alustamise toetamist isegi pärast seda, kui neid on tunnustatud tootjaorganisatsioonidena määruses (EL) nr 1308/2013 (10) sätestatud tingimustel.“	„5. Liikmesriigid võivad jätkata tootjarühmade tegevuse alustamise toetamist isegi pärast seda, kui neid on tunnustatud tootjaorganisatsioonidena või läbirääkimisorganisatsioonidena määruses (EL) nr 1308/2013 (1) sätestatud tingimustel.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 488

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 j (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 28 – lõige 9


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 j. Artikli 28 lõige 9 asendatakse järgmisega:
„9. Toetust võib anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate tegevuste jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse. Selliseid kohustusi võivad täita muud kui lõikes 2 osutatud toetusesaajad.“	„9. Toetust võib anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate tegevuste jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse. Kõnealuse toetuse andmisel ei tohi piirduda kohalike ressurssidega. Selliseid kohustusi võivad täita muud kui lõikes 2 osutatud toetusesaajad.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 489

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 k (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 29 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 k. Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses.“	„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse põllumajandusmaa hektari kohta ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka loomühiku kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes lähevad vabatahtlikult üle määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 490

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 l (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 l. Artikli 31 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
	„Liikmesriigid võivad kindlaks määrata alates 2018. aastast kohaldatavaid täiendavaid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume. Nad teatavad sellisest otsusest komisjonile enne 1. jaanuari 2018.“

Muudatusettepanek 491

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt -i (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-i) Artikli 36 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) rahalist osalust põllumajandustootjatele saagi, loomade ja taimede kindlustamises ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust või keskkonnajuhtumist tuleneva majandusliku kahju vastu;“	„a) rahalist osalust häid põllumajandustavu kohaldavatele põllumajandustootjatele saagi, loomade ja taimede kindlustamises ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust, keskkonnajuhtumist või turuga seotud ohust tuleneva majandusliku kahju vastu või sissetulekute kõikumiste tasandamiseks;“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 492

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.	d) sektoripõhist sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.;

Muudatusettepanek 493

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) lõike 5 teine lõik jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek 494

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 37 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7 a. Artikli 37 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 36 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik või keskkonnajuhtum, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“	„1. Artikli 36 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik või keskkonnajuhtum, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 20 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 495

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b. Artikli 37 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) majanduslikke indekseid (tootmistase ja hinnad).“

Muudatusettepanek 496

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 c. Artikli 38 lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„b a) fondi tehtavate iga-aastaste maksete täiendamine.“

Muudatusettepanek 497

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 d. Artikli 38 lõikesse 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Esimese lõigu punktide b ja b a kohased rahalised osalused võivad olla kumulatiivsed või üksteist välistavad, tingimusel et osaluse kogusumma on piiratud II lisas sätestatud toetuse maksimummääraga.“

Muudatusettepanek 498

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 e (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7 e. Artikli 38 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Artikli 36 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul taimehaiguse või kahjuripuhangu või keskkonnajuhtumi likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“	„Artikli 36 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul taimehaiguse või kahjuripuhangu või keskkonnajuhtumi likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 20 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 499

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 36 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust.“	„1. Artikli 36 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust. Põllumajandustootja aasta jooksul saamata jäänud tulu arvutamiseks võib kasutada indekseid.“

Muudatusettepanek 500

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39 – lõige 4 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) Artikli 39 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) fondi tehtavate iga-aastaste maksete täiendamine.“

Muudatusettepanek 501

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 36 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti d tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust.	1. Artikli 36 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui sissetulek, mis on seotud konkreetse tootmisega, mille jaoks on loodud sissetuleku stabiliseerimise vahend, langeb rohkem kui 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust, mis on selle konkreetse tootmise eest saadud kolme eelneva aasta jooksul, või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti d tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab selle konkreetse tootmise eest turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud selle konkreetse tootmisega seotud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust. Põllumajandustootja aasta jooksul saamata jäänud tulu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Indeksi arvutamiseks kasutatud meetod võimaldab konkreetse sektori üksikpõllumajandustootja tegelikku sissetulekukaotust kõnealusel aastal õiglaselt hinnata.

Muudatusettepanek 502

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 45 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käibekapital, mis täiendab uut investeeringut, mis saab EAFRD toetust määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohaselt loodud rahastamisvahendi kaudu ja on selle investeeringuga seotud, võib olla rahastamiskõlblik kulu. Kõnealused rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 30 % investeeringu rahastamiskõlblike kulude kogusummast. Vastavat taotlust tuleb nõuetekohaselt põhjendada.	5. Kui toetust antakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohaselt loodud rahastamisvahendi kaudu, võib käibekapital olla rahastamiskõlblik kulu. Kõnealused rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 200 000 eurot või 30 % investeeringu rahastamiskõlblike kulude kogusummast, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Muudatusettepanek 503

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 45 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige:
	„7 a. Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite puhul järgitakse kõrgeid läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli standardeid.“

Muudatusettepanek 504

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 58 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	12 a. Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ette nähtud liidu toetuse kogusumma 84 936 miljonit eurot 2011. aasta hindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020.“	„1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ette nähtud liidu toetuse kogusumma 84 936 miljonit eurot 2011. aasta hindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020. Ilma et see piiraks maaelu arengule ette nähtud liidu toetuse kogusumma uuesti kindlaksmääramist, kehtivad praegused maaelu arengu programmid, mis on heaks kiidetud artikli 10 lõike 2 kohaselt, kuni 2024. aastani või uue reformi vastuvõtmiseni.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 505

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 60 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
1. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikest 9 võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mille võtmine on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikes tingimustes toimunud olulistest või järskudest muutustest, sealhulgas rändest või pagulaste vastuvõtmisest tulenevatest olulistest või järskudest demograafilistest muutustest, näha maaelu arengu programmis ette, et programmi muudatustega seotud kulud võivad saada rahastamiskõlblikuks alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast.

Muudatusettepanek 506

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 66 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	15 a. Artikli 66 lõike 1 punkt b jäetakse välja.
„b) esitab komisjonile iga programmiaasta 31. jaanuariks ja 31. oktoobriks asjakohased andmeelemendid rahastamiseks valitud tegevuste kohta, sealhulgas teabe väljund- ja finantsindikaatorite kohta;“

Muudatusettepanek 507

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 74 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16. Artikli 74 punkt a asendatakse järgmisega:	välja jäetud
a) peab nõu ja esitab enne konkursikutse avaldamist arvamuse rahastatavate tegevuste valiku kriteeriumide kohta, kusjuures valikukriteeriume muudetakse vastavalt programmitöö vajadustele;

Muudatusettepanek 508

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 17 – punkt 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 a. II lisas asendatakse artikli 17 lõiget 3 puudutavad veerus 4 teksti „ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete töötlemine ja turustamine“ all rida 4 järgmisega:
Rahastamiskõlblikest investeeringutest muudes piirkondades	Rahastamiskõlblikest investeeringutest muudes piirkondades
Eespool loetletud määrasid võib suurendada 20 protsendipunkti võrra, tingimusel et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % EIP raames toetatud tegevustest või tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud tegevustest.	Eespool loetletud määrasid võib suurendada 20 protsendipunkti võrra, tingimusel et ühendatud toetuse maksimummäär ei ole EIP raames toetatud tegevuste, ühisinvesteeringute ja integreeritud projektide või tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud tegevuste puhul kõrgem kui 90 %.“

(CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 509

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 37 – punkt 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 b. II lisas asendatakse artikli 37 lõiget 5 puudutav tekst järgmisega:
„Artikkel 37(5)	„Artikkel 37(5)
Saagi, loomade ja taimede kindlustamine	Saagi, loomade ja taimede kindlustamine
Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 65 %	Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 70 %
Makstavast kindlustusmaksest“	Makstavast kindlustusmaksest“

(-CELEX:32013R1305)

Muudatusettepanek 510

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 38 – punkt 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 c. II lisas asendatakse artikli 38 lõiget 5 puudutav tekst järgmisega:
„Artikkel 38(5)	„Artikkel 38(5)
Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfond	Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfond
Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 65 %	Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 70 %
Rahastamiskõlblikest kuludest“	Rahastamiskõlblikest kuludest“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 511

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 39 – punkt 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 d. II lisas asendatakse artikli 39 lõiget 5 puudutav tekst järgmisega:
„Artikkel 39(5)	„Artikkel 39(5)
Sissetuleku stabiliseerimise vahend	Sissetuleku stabiliseerimise vahend
Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 65 %	Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 70 %
Rahastamiskõlblikest kuludest“	Rahastamiskõlblikest kuludest“

(=CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 512

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus, ja kui kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus seda nõuab, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel. Sertifitseerimisasutus esitab kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes on taotletud komisjonilt hüvitamist. Kõnealuses arvamuses märgitakse ka, kas kontroll seab kahtluse alla väited, mis on esitatud vahendite haldaja kinnituses.“	„Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus, ja kui kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus seda nõuab, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel. Sertifitseerimisasutus esitab kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes on taotletud komisjonilt hüvitamist. Kõnealuses arvamuses märgitakse ka, kas kontroll seab kahtluse alla väited, mis on esitatud vahendite haldaja kinnituses. Sertifitseerimisasutus kontrollib üksnes liidu õiguse järgimist.“

(CELEX:32013R1306)

Muudatusettepanek 513

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 a. Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Makseasutus järgib seadust ja vastutab rahastamisprogrammide elluviimise eest. Ta järgib liidu õigust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ja kasutab oma kaalutlusõigust sellele vastavalt. Sertifitseerimisasutus tagab oma hinnangutes, et ta järgib seadust ja häid tavasid ning asjaomaste otsuste puhul asjakohaseid kontrollisüsteeme.“

Muudatusettepanek 514

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 9a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 b. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 9a
	Olulisuse piirmäär
	Makseasutuste ja sertifitseerimisasutuste tehtavate kontrollide puhul võetakse arvesse aktsepteeritava veariski olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäär on 4 %.“

Muudatusettepanek 515

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 5 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid maksavad finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punkti d kohaselt üle kantud assigneeringud tagasi lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes sellel eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse kohandamise määra.	Kui finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punkti d kohaselt üle kantud assigneeringuid ei ole jooksva eelarveaasta jooksul ära kasutatud, paigutatakse need ümber järgmise eelarveaasta põllumajandussektori kriisireservi.

Muudatusettepanek 516

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimeses lõigus osutatud tagasimakset kohaldatakse üksnes lõplike toetusesaajate suhtes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini.	välja jäetud

Muudatusettepanek 517

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 6


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) Artikli 26 lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse tingimused assigneeringute suhtes, mis on kantud üle määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud kulude rahastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 116 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.“	„6. Kui põllmajandussektori kriisireserv jääb jooksval eelarveaastal kasutamata, kantakse assigneeringud erandina lõikest 5 kooskõlas finantsmääruse artikliga 12 üle järgmisse aastasse ja tehakse põllumajandussektorile kriisi korral kättesaadavaks.
	Kui komisjon näeb ette, et kriisireservi aastane summa ületab jooksval eelarveaastal ülekantavaid assigneeringuid, kohaldab komisjon käesolevas artiklis esitatud finantsdistsipliini mehhanismi abil otsetoetuste vähendamist.“

(CELEX:32013R1306)

Muudatusettepanek 518

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 7


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b b) Artikli 26 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summat arvesse kohandamise määra kindlaksmääramisel. Summad, mida ei tehta eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks, makstakse välja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.“	„7. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summat arvesse kohandamise määra kindlaksmääramisel, kui kriisireservi kasutatakse või kohandatakse jooksva eelarveaastaga. Summad, mida ei tehta eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks, kantakse üle järgmisse eelarveaastasse.“

(CELEX:32013R1306)

Muudatusettepanek 519

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b c (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b c) Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:
	„7 a. Esimeses ja kuuendas lõigus osutatud tagasimakset kohaldatakse eelarveaastal 2021 üksnes lõplike toetusesaajate suhtes nendes liikmesriikides, kus eelnenud eelarveaastatel kohaldati finantsdistsipliini.
	Lõplikku tagasimakset kohaldatakse rahastamisperioodi lõpus nende toetusesaajate suhtes, kes taotlevad otsetoetust 2020. aastal (eelarveaasta 2021).“

Muudatusettepanek 520

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 52 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 52a
	Olemasolevate hinnangute arvestamine (ühekordne audit)
	1. Seoses programmidega, mille puhul komisjon jõuab järeldusele, et sertifitseerimisasutuse kinnitus on usaldusväärne, jõuab ta sertifitseerimisasutusega kokkuleppele, et piirata omapoolseid kohapealseid kontrolle sertifitseerimisasutuse tegevuse üle, välja arvatud juhul, kui on tõendeid sertifitseerimisasutuse töö puudujääkide kohta asjaomasel eelarveaastal, mille aruanded on komisjon juba vastu võtnud.
	2. Komisjon võib sertifitseerimisasutuse tegevuse hindamiseks ja sertifitseerimisasutuse tõhusas toimimises veendumiseks kontrollida mis tahes sertifitseerimisasutuse kontrolljälge või osaleda sertifitseerimisasutuse kohapealsetes kontrollides ja algatada vajaduse korral kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega projektide suhtes auditeid.“

Muudatusettepanek 521

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 54 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artikli 54 lõige 2 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„2. Kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub siseriikliku kohtu kaudu, katab tagasinõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed asjaomane liikmesriik, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust järgida tagasinõudemenetlusi vastavalt artiklile 58.
Kui tagasinõudemenetluse raames konstateeritakse eeskirjade eiramiste puudumist lõplikku laadi haldusakti või kohtuotsusega, deklareerib asjaomane liikmesriik fondide kuluna tema poolt esimese lõigu alusel kantud finantskohustuse.
Kui tagasinõudmine esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole asjaomasest liikmesriigist mitteolenevatel põhjustel võimalik ja tagasinõutav summa ületab 1 miljonit eurot, võib komisjon liikmesriigi taotluse korral tähtaega siiski pikendada esialgse ajavahemiku pikkusest kuni poole võrra.“

Muudatusettepanek 522

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikli 54 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes juhul kui:	„3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha juhul kui:
a) tagasinõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa, peetakse seda tingimust täidetuks, kui:	a) tagasinõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa; seda tingimust peetakse täidetuks, kui toetusesaajalt toetuskava või toetusmeetme jaoks individuaalse maksena tagasinõutav summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot;
i) toetusesaajalt toetuskava või toetusmeetme jaoks individuaalse maksena tagasinõutav summa ilma intressideta ei ületa 100 eurot või
ii) toetusesaajalt toetuskava või toetusmeetme raames tehtava individuaalse maksena tagasinõutava summa suurus ilma intressideta on suurem kui 100 eurot ja väiksem kui 150 eurot ning kui asjaomane liikmesriik kohaldab vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriiklike võlgade sissenõudmisest loobumise suhtes lävendit, mis on sama suur või suurem kui tagasinõutav summa;
b) tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on siseriikliku õiguse kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.	b) liikmesriik järgib põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamisel parimaid tavasid kolmeaastase tsükli jooksul ja on võtnud kasutusele georuumilise toetusetaotluse; sel juhul ei ole väikese, alla 1 hektari suuruse maa suhtes vaja alusetute maksete tagastamise nõuet kohaldada.“

(CELEX:32013R1306)

Muudatusettepanek 523

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Artikli 54 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) erandina artikli 97 lõikest 3 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada punkti a kohastele nõuetele mittevastavuse korral.“

Muudatusettepanek 524

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 72 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 a. Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Erandina lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et kuni 0,1 hektari suuruse pindalaga põldusid, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, ei ole vaja deklareerida, tingimusel et selliste põldude kogusuurus on alla ühe hektari, ja/või et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea oma põlde deklareerima, juhul kui kogu maa suurus on alla ühe hektari. Kõikidel juhtudel märgib kõnealune põllumajandustootja taotlusesse, et talle kuuluvad põllud, ja täpsustab pädeva asutuse nõudmisel nende asukoha.	„2. Erandina lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et:
	a) kuni 0,1 hektari suuruse pindalaga põldusid, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, ei ole vaja deklareerida, tingimusel et selliste põldude kogusuurus on kuni 1 hektar, ja/või et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea oma põlde deklareerima, juhul kui kogu maa suurus on alla ühe hektari. Kõikidel juhtudel märgib kõnealune põllumajandustootja taotlusesse, et talle kuuluvad põllud, ja täpsustab pädeva asutuse nõudmisel nende asukoha;
	b) väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjaid ei pea deklareerima oma põlde, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, välja arvatud juhul, kui sellist deklaratsiooni nõutakse mõne muu abi või toetuse jaoks.“

(CELEX:32013R1306)

Muudatusettepanek 525

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 75 – lõige 1 – lõik 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 b. Artikli 75 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Artikli 67 lõikes 2 osutatud maaelu arengu raames antava toetuse puhul, välja arvatud käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud kuni 75 % suurused ettemaksed, kohaldatakse käesolevat lõiku alates taotlusaastal 2018 esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes.“	„Artikli 67 lõikes 2 osutatud maaelu arengu raames antava toetuse puhul, välja arvatud käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud kuni 75 % suurused ettemaksed, kohaldatakse käesolevat lõiku alates taotlusaastal 2020 esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes.“

(CELEX:32013R1306)

Muudatusettepanek 526

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 118a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 c. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 118a
	Tagasiulatuva mõju keeld
	1. Määruste, suuniste, töövahendite või muude otsese või kaudse välismõjuga komisjoni dokumentide muudatused ning liidu institutsioonide ja organite ning komisjoni sertifitseerimisasutuse ja makseasutuste poolt sätete varasematesse tõlgendustesse tehtavad muudatused võivad olla ainult edasiulatuva mõjuga.
	2. Tagasiulatuv mõju võib olla lubatud vaid erandlikel juhtudel. Sellisel juhul peab tagasiulatuv mõju pakkuma ülekaalukat avalikku huvi ja asjaomaste isikute õiguspäraseid ootuseid õiguskindlusele tuleb arvesse võtta. Seejuures tuleb kaaluda sanktsioonideta üleminekukorra kehtestamist.“

Muudatusettepanek 527

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 118b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 d. Artikli 118 järele lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 118b
	Komisjoni dokumentide piirangud
	Otsest või kaudset välismõju omavate komisjoni suuniste, vahendite või muude dokumentide maht ja arv peavad olema minimaalsed. Dokumendid peavad eelkõige tagama ühetaolise toimimise ja olema kooskõlas õigusaktide nõuetega.“

Muudatusettepanek 528

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:
„põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või“	„oluliste põllumajandustoodete ja tootmisvahendite tootmine, kasvatamine või ladustamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 529

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1 a. Artikli 4 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:
„f) „põllumaa“ – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all;“	„f) „põllumaa“ – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all; see võib hõlmata, kui liikmesriigid nii otsustavad, igasugust kesaks jäetud ja rohu või muude rohttaimedega kaetud maad, mis oli ajal, mil see esimest korda kesaks jäeti, põllumajandusmaa, kuid mitte püsirohumaa;“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 530

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1 b. Artikli 4 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
„h) „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“– maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral, karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus;“	„h) „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud seitse aastat või kauem; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral, karjatamiseks sobiv maa ja, liikmesriikide otsuse korral, muud sööda allikad kui rohttaimed, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral:
	i) karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, ja/või
	ii) karjatamiseks sobiv maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole valdavad või karjamaal puuduvad.
	Liikmesriigid võivad käesoleva määratluse kohaldamisel otsustada, et külvikorraks loetakse järgmisi tegevusi:
	i) rohu või muude rohttaimede külvamine maale pärast varasema rohukatte või muude rohttaimede eemaldamist, kui uus kate koosneb eelmisest kattest erinevatest liikidest või liikide segust, või
	ii) rohu või muude rohttaimede külvamine maale otse või pärast varasema rohukatte või muude rohttaimede eemaldamist;“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 531

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1 c. Artikli 4 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:
„i) „rohi või muud rohttaimed” kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud liikmesriigi karja- või rohumaade jaoks, ükskõik kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte;“	„i) „rohi või muud rohttaimed“ – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud liikmesriigi karja- või rohumaade jaoks, ükskõik kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte, sealhulgas liblikõielised taimed, mis on külvatud lisanditeta;“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 532

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 9 – lõige 3a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:
	„3a. Liikmesriik võib otsustada, et aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse füüsilisi või juriidilisi isikuid või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmi, kes on põllumajandustootjana registreeritud mis tahes riiklikus registris.“

Muudatusettepanek 533

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 9 – lõige 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Liikmesriigid võivad otsustada lõpetada käesoleva artikli kohaldamise alates 2018. aastast. Nad teatavad sellisest otsusest komisjonile hiljemalt 1. augustiks 2017.	välja jäetud

Muudatusettepanek 534

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 25 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„Lisaks näevad liikmesriigid ette, et hiljemalt taotlusaastaks 2019 ei ole ühegi toetusõiguse ühikuväärtus väiksem kui 60 % 2019. aasta riiklikust või piirkondlikust ühikuväärtusest, välja arvatud juhul, kui see tingiks lõikes 7 osutatud künnist kohaldavates liikmesriikides maksimaalse vähenemise, mis on kõnealusest künnisest suurem. Sellisel juhul seatakse minimaalne ühikuväärtus sellisele tasemele, mis on vajalik kõnealusest künnisest kinnipidamiseks.“	„Lisaks näevad liikmesriigid ette, et hiljemalt taotlusaastaks 2019 ei ole ühegi toetusõiguse ühikuväärtus kõikides piirkondades, mis ei ole määratletud mägipiirkonnad, väiksem kui 60 % ja määratletud mägipiirkondades väiksem kui 80 % 2019. aasta riiklikust või piirkondlikust ühikuväärtusest, välja arvatud juhul, kui see tingiks lõikes 7 osutatud künnist kohaldavates liikmesriikides maksimaalse vähenemise, mis on kõnealusest künnisest suurem. Sellisel juhul seatakse minimaalne ühikuväärtus sellisele tasemele, mis on vajalik kõnealusest künnisest kinnipidamiseks.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 535

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 30 – lõige 7 – punkt f a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Artikli 30 lõike 7 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„f a) et suurendada toetusõiguste väärtust riikliku või piirkondliku keskmise väärtuseni vastavalt käesoleva artikli lõike 8 teisele lõigule pärast rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist ja tavapärast tegevust;“

Muudatusettepanek 536

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 c. Artikli 34 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid, kes ei kasuta artikli 23 lõikes 1 sätestatud võimalust, võivad otsustada, et toetusõigusi võib üle anda või aktiveerida üksnes sama piirkonna piires, välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi korral.“	„3. Liikmesriigid, kes ei kasuta artikli 23 lõikes 1 sätestatud võimalust, võivad otsustada, et toetusõigusi võib üle anda või aktiveerida üksnes sama piirkonna piires või liikmesriigi mägipiirkonna piires, välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi korral.“

(CELEX:32013R1307

Muudatusettepanek 537

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 43 – lõige 11 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 a. Artikli 43 lõike 11 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks.“	„Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks või kes taotlevad põllumajanduse-keskkonna kavades osalemist kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 538

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 b. Artikli 44 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 10–30 hektarit ja seda ei kasutata täielikult olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, siis peab kõnealusel põllumaal olema vähemalt kaks eri põllumajanduskultuuri. Peamine põllumajanduskultuur ei hõlma kõnealusest põllumaast üle 75 %.“	„Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 15–30 hektarit ja seda ei kasutata täielikult olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, siis peab kõnealusel põllumaal olema vähemalt kaks eri põllumajanduskultuuri. Peamine põllumajanduskultuur ei hõlma kõnealusest põllumaast üle 75 %.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 539

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 c. Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaselt nõutud põllumajanduskultuuride arvu, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatud maksimaalseid künniseid, kui rohi ja muud rohttaimed või kesa hõlmavad üle 75 % põllumaast. Sellisel juhul ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75 % kõnealusest ülejäävast põllumaast, välja arvatud juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu või muude rohttaimede või kesaga.“	„2. Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaselt nõutud põllumajanduskultuuride arvu, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatud maksimaalseid künniseid, kui rohi ja muud rohttaimed või kesa või olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavad põllumajanduskultuurid hõlmavad üle 75 % põllumaast. Sellisel juhul ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75 % kõnealusest ülejäävast põllumaast, välja arvatud juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu või muude rohttaimede või kesaga.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 540

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 3 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 d. Artikli 44 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit;“	„a) kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks;“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 541

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 3 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 e. Artikli 44 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) kus üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või mille puhul rakendatakse kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooni, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit;“	„b) kus üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või mille puhul rakendatakse kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooni;“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 542

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 4 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 f. Artikli 44 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Talivilja ja suvivilja käsitatakse eri põllumajanduskultuuridena, kuigi need kuuluvad samasse perekonda.“	„Talivilja ja suvivilja käsitatakse eri põllumajanduskultuuridena, kuigi need kuuluvad samasse perekonda. Okasnisu (Triticum spelta) käsitatakse samasse perekonda kuuluvatest põllumajanduskultuuridest erineva põllumajanduskultuurina.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 543

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 g. Artikli 45 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Käesolevat lõiget ei kohaldata põllumaana renditud rohumaa ega põllumaa suhtes, mis oli lepinguliselt siduvana rohumaa rohkem kui viis aastat. Need võib algsel kujul taastada.“

Muudatusettepanek 544

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 h. Artikli 45 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Liikmesriigid võivad otsustada, et esimeses lõigus sätestatud kohustust ei kohaldata põllumajandustootjate suhtes, kes on muutnud peamiselt rohu tootmisel põhinenud tootmise muud liiki pikaajaliseks tootmiseks pärast 1. jaanuari 2015. Liikmesriigid võivad samuti otsustada, et kõnealust kohustust ei kohaldata põllumajandusmaa suhtes, mis on alates 1. jaanuarist 2015 müüdud või pikemaks ajaks renditud põllumajandustootjale, kelle tegevus ei põhine rohu tootmisel.“

Muudatusettepanek 545

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 i. Artikli 46 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Kui põllumajandusliku majapidamise toetuskõlblik põllumaa on suurem kui 15 hektarit, tagavad põllumajandustootjad, et alates 1. jaanuarist 2015 on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala ala, mis vastab vähemalt 5 %le põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt põllumajandustootja poolt deklareeritud põllumaast ning see hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktides c, d, g ja h nimetatud alasid, kui liikmesriik käsitab neid vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana.“	„1. Kui põllumajandusliku majapidamise toetuskõlblik põllumaa on suurem kui 15 hektarit, tagavad põllumajandustootjad sellest hektarist alates, et alates 1. jaanuarist 2015 on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala ala, mis vastab vähemalt 5%le põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise määruse (EL) nr1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt põllumajandustootja poolt deklareeritud põllumaast ning see hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktides c, d, g ja h nimetatud alasid, kui liikmesriik käsitab neid vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 546

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 j. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j a) siidpöörisega (Miscanthus) alad;“

Muudatusettepanek 547

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 k (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 k. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j b) kaelus-vaigulillega (Silphium perfoliatum) alad.“

Muudatusettepanek 548

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 l (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 l. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j c) meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesa;“

Muudatusettepanek 549

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 m (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 m. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j d) metsikute kõrrelistega alad;“

Muudatusettepanek 550

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 n (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 n. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j e) valge sinep;“

Muudatusettepanek 551

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 o (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j f (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 o. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j f) õlirõigas.“

Muudatusettepanek 552

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 p (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 p. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Kasutamata maa taotlus ei välista sellisel maa-alal tegevusi, mis on vajalikud külgnevate maa-alade majanduslikuks töötlemiseks.“

Muudatusettepanek 553

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 q (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 4 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 q. Artikli 46 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit;“	„a) üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks;“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 554

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 r (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 4 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 r. Artikli 46 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa põllumajanduskultuuri elutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit.“	„b) üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa põllumajanduskultuuri elutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 555

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 s (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 9 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 s. Artikli 46 lõike 9 punkt c jäetakse välja.

Muudatusettepanek 556

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 t (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 t. Artikli 50 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Noorte põllumajandustootjate toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieks aastaks. Kõnealust ajavahemikku lühendatakse aastate arvu võrra, mis jääb lõike 2 punktis a osutatud tegevuse alustamise ja noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esmakordse esitamise vahele.“	„5. Noorte põllumajandustootjate toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieks aastaks.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 557

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 u (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 6 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 u. Artikli 50 lõike 6 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) 25 %-le põllumajandustootja kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste keskmisest väärtusest või“	„a) 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le põllumajandustootja kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste keskmisest väärtusest või“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 558

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 v (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 6 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 v. Artikli 50 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:
„25 %-le summast, mis arvutatakse, jagades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära fikseeritud protsendimäära 2015. aastal artikli 33 lõike 1 kohaselt deklareeritud kõigi toetuskõlblike hektarite arvuga. Kõnealune fikseeritud protsendimäär võrdub artikli 22 lõike 1 kohaselt 2015. aastaks põhitoetuskavale järelejääva riikliku ülemmäära osaga.“	25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le summast, mis arvutatakse, jagades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära fikseeritud protsendimäära 2015. aastal artikli 33 lõike 1 kohaselt deklareeritud kõigi toetuskõlblike hektarite arvuga. Kõnealune fikseeritud protsendimäär võrdub artikli 22 lõike 1 kohaselt 2015. aastaks põhitoetuskavale järelejääva riikliku ülemmäära osaga.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 559

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 w (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 7


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 w. Artikli 50 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Artiklit 36 kohaldavad liikmesriigid arvutavad noorte põllumajandustootjate toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le artikli 36 kohaselt arvutatud ühtsest pindalatoetusest, toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“	„7. Artiklit 36 kohaldavad liikmesriigid arvutavad noorte põllumajandustootjate toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le artikli 36 kohaselt arvutatud ühtsest pindalatoetusest, toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“

(CELEX:02013R1307-)

Muudatusettepanek 560

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 x (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 8 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 x. Artikli 50 lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Erandina lõigetest 6 ja 7 võivad liikmesriigid arvutada igal aastal noorte põllumajandustootjate toetuse summa, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 32 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvuga või toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“	„Erandina lõigetest 6 ja 7 võivad liikmesriigid arvutada igal aastal noorte põllumajandustootjate toetuse summa, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 32 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvuga või toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 561

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artikli 50 lõige 9 jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek 562

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 10 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikli 50 lõike 10 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Lõigete 6–9 kohaldamise asemel võivad liikmesriigid eraldada iga-aastase kindlasummalise toetuse põllumajandustootja kohta, mis arvutatakse, korrutades kindlaksmääratud hektarite arvu näitajaga, mis vastab 25 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, mis kehtestatakse lõike 8 kohaselt.“	„Lõigete 6–9 kohaldamise asemel võivad liikmesriigid eraldada iga-aastase kindlasummalise toetuse põllumajandustootja kohta, mis arvutatakse, korrutades kindlaksmääratud hektarite arvu näitajaga, mis vastab 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, mis kehtestatakse lõike 8 kohaselt.“

(CELEX:02013R1307-20150603)

Muudatusettepanek 563

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 11


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 b. Artikli 50 lõige 11 asendatakse järgmisega:
„11. Toetusesaajate õiguste kaitse tagamiseks ja nende ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda tingimused, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele vastavana.“	„11. Hoolimata lõikest 10 tagavad liikmesriigid, et noored põllumajandustootjad, kes liituvad juriidilise isiku staatuses oleva põllumajandusühistuga, ei jää oma toetusõigustest ilma. Liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva artikliga noore põllumajandustootja toetusõiguste määramiseks kindlaks, kui suur proportsionaalne osa talle ühistust kuulub.“

(CELEX:02013R1307-20150603)

Muudatusettepanek 564

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 51 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„3. Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava noorte põllumajandustootjate toetuse kogusumma ületab käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud 2 % ülemmäära, kehtestavad liikmesriigid ülemmäära, mida kohaldatakse põllumajandustootja aktiveeritud toetusõiguste arvu või põllumajandustootja deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu suhtes, et järgida käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud 2 % ülemmäära. Liikmesriigid võtavad artikli 50 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamisel kõnealust ülempiiri arvesse.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest esimese lõigu kohaselt kohaldatavatest ülemmääradest hiljemalt selle aasta 15. septembriks, mis järgneb aastale, mil esitati toetusetaotlused, mille suhtes ülemmäära kohaldati.“

Muudatusettepanek 565

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 52 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 a. Artikli 52 lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik, et innustada säilitama senist tootmistaset asjaomastes sektorites või piirkondades.	„5. Tootmiskohustusega seotud toetust võib, välja arvatud valgurikaste kultuuride puhul, anda üksnes määral, mis on vajalik, et innustada säilitama senist tootmistaset asjaomastes sektorites või piirkondades.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 566

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 52 – lõige 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6. Artiklisse 52 lisatakse järgmine lõige:
	„9 a. Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2018 valgurikaste kultuuride kava, mille eesmärk on suurendada liidus enda kasvatatud taimse valgu tootmist ja vähendada sõltuvust impordist.“

Muudatusettepanek 567

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 53 – lõige 6


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 b. Artikli 53 lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata oma lõigete 1–4 kohase otsuse läbi ja teha alates 2017. aastast jõustuva otsuse:	„6. Liikmesriigid võivad otsuse, mille nad on käesoleva peatüki kohaselt teinud, iga aasta 1. augustiks läbi vaadata ja teha alates järgmisest aastast jõustuva otsuse:
a) jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;	a) jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;
b) muuta toetuse andmise tingimusi;	b) muuta toetuse andmise tingimusi;
c) lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.“	c) lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.
	Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest otsusest hiljemalt esimeses lõigus osutatud kuupäevaks.“

(CELEX:32013R1307

Muudatusettepanek 568

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 63 – lõige 1 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 c Artikli 63 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad jäävad vahemikku 500–1 250 eurot.“	„Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad jäävad vahemikku 500–2 500 eurot.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 569

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 d (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 d Artikli 64 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) säilitama vähemalt sellise arvu toetuskõlblikke hektareid, mis vastab tema kasutuses olevatele omandatud või liisitud toetusõiguste arvule või toetuskõlblike hektarite arvule, mis on 2015. aastal deklareeritud artikli 36 lõike 2 kohaselt;“	„a) säilitama vähemalt sellise arvu toetuskõlblikke hektareid, mis vastab tema kasutuses olevatele omandatud või liisitud toetusõiguste arvule või toetuskõlblike hektarite arvule, mis on 2015. aastal deklareeritud artikli 36 lõike 2 kohaselt, kusjuures lubatud kõrvalekalle on 0,5 ha, või kui see on väiksem, siis 25 % tema kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste arvust või toetuskõlblike hektarite arvust, mis on deklareeritud 2015. aastal.“

(CELEX:32013R1307)

Muudatusettepanek 570

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 e (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – rida 18: Lühikese raieringiga madalmetsa alad


Kehtiv tekst

Lühikese raieringiga madalmetsa alad (1 m² kohta)	Andmed puuduvad	0,3	0,3 m²
Muudatusettepanek
6 e. X lisas asendatakse rida „Lühikese raieringiga madalmetsa alad“ järgmisega:
Lühikese raieringiga madalmetsa alad (1 m² kohta)	Andmed puuduvad	1	1 m²

(CELEX:02013R1307-20150603)

Muudatusettepanek 571

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 f (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – rida 21: Lämmastikku siduvate kultuuridega alad


Kehtiv tekst

Lämmastikku siduva kultuuriga alad (1 m² kohta)	Andmed puuduvad	0,7	0,3 m²
Muudatusettepanek
6 f. X lisas asendatakse rida „Lämmastikku siduva kultuuriga alad“ järgmisega:
Lämmastikku siduva kultuuriga alad (1 m² kohta)	Andmed puuduvad	1	1 m²

(CELEX:02013R1307-20150603)

Muudatusettepanek 572

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 g (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – rida 21 a: Siidpöörisega alad (uus)


Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek
6 g. X lisasse lisatakse järgmine rida:
Siidpöörisega alad	Andmed puuduvad	1	1m²

Muudatusettepanek 573

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 h (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – rida 21 b: kaelus-vaigulillega ala (uus)


Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek
6 h. X lisasse lisatakse järgmine rida:
Kaelus-vaigulillega alad	Andmed puuduvad	1	1m²

Muudatusettepanek 574

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 i (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – rida 21 c: Meetaimedele mõeldud kesa (uus)


Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek
6 i. X lisasse lisatakse järgmine rida:
Meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesa	Andmed puuduvad	2	2m²

Muudatusettepanek 575

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) kriisiennetus ja -ohje, sealhulgas teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine;	f) kriisiennetus ja -ohje, sealhulgas teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine, meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada kolmandates riikides asuvaid eksporditurge;

Muudatusettepanek 576

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 3 – punkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine	i) teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine; meetmed, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada kolmandates riikides asuvaid eksporditurge, näiteks ekspordikrediidikindlustus, kulud, mis on seotud läbirääkimistega ning fütosanitaarnõuete täitmise protokollide haldamise või turu-uuringute ja hindamistega;

Muudatusettepanek 577

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõikes 3 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetusega seotud tingimusi.“	„Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõikes 3 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetusega või mahepõllumajandustoetustega seotud tingimusi.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 578

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 5 – lõik 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b b) lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.“	„Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust või mahepõllumajanduse kohustust määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 3 ning artikli 29 lõigete 2 ja 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 579

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 34 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
	„Sellise tootjaorganisatsioonide liidu puhul, mille liikmed on liidu tootjaorganisatsioonid ja nende liidud, kes tegutsevad eri liikmesriikides, võib kõnealust protsendimäära tõsta 5,2 %-ni turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,7 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse ainult kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete jaoks, mida see tootjaorganisatsioonide liit rakendab oma liikmete nimel.“

Muudatusettepanek 580

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 34 – lõige 4 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) artikli 35 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide teiste tootjaorganisatsioonide, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamisega seotud meetmed.	b) artikli 35 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide piirkondade teiste tootjaorganisatsioonide, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamisega seotud meetmed;

Muudatusettepanek 581

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 34 – lõige 4 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada kolmandates riikides asuvaid eksporditurge.“

Muudatusettepanek 582

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 35 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Ungari võivad tootjaorganisatsioonide taotluse alusel maksta neile riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 1 % turustatud toodangu väärtusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.	1. Liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võivad liikmesriigid maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud rahalistest osalustest ja maksimaalselt 10 % iga vastava tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

Muudatusettepanek 583

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 35 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjonil on õigus võtta artikli 227 (millega muudetakse lõiget 1) kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et lisada loetellu liikmesriike, mille puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, ja jätta loetelust välja liikmesriike, kus see enam nii ei ole.“	2. Tootjate organiseeritust liikmesriigi mingi piirkonnas loetakse eriti madalaks, kui organiseerituse keskmine tase on kolmel järjestikusel aastal enne riikliku finantsabi taotlemise kuupäeva olnud alla 20 %. Seejuures arvutatakse organiseerituse taset nii, et puu- ja köögiviljatoodang, mis vastavas piirkonnas on toodetud ja mis on turustatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade kaudu, jagatakse kogu puu- ja köögiviljatoodanguga, mis selles piirkonnas on toodetud.
	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu keskmine organiseerituse tase ning liikmesriikide ja piirkondade organiseerituse tase ning sätestatakse organiseerituse taseme arvutamiseks täpsemad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 584

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 62 – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Artiklisse 62 lisatakse järgmine lõige:
	„4 a. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat peatükki piirkondade suhtes, kus toodetakse veini, millest saab toota veinipiiritust, millel on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga registreeritud geograafiline tähis. Käesoleva peatüki kohaldamisel võib need piirkonnad lugeda piirkondadeks, kus võib toota kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veine.“

Muudatusettepanek 585

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 64

Muudatusettepanek 586

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148 – lõige 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Artiklisse 148 lisatakse järgmine lõige:
	„1a. Kui liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi ei kasuta, võib tootja, tootjaorganisatsioon, läbirääkimisorganisatsioon või võivad nende liidud nõuda, et toorpiima tarnimisel toorpiima töötlejale tuleb kohaldada osapoolte vahelist kirjalikku lepingut ja/või esmaostjate kirjalikku lepingu pakkumust samadel tingimustel, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 4–6.
	Kui esmaostja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole leping ja/või lepingu pakkumus kohustuslik, välja arvatud juhul, kui artikli 163 kohaselt tunnustatud sektori tootmisharudevaheline organisatsioon on koostanud standardlepingu, mis vastab liidu eeskirjadele.“

Muudatusettepanek 587

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148 – lõige 2 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 d. Artikli 148 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:“	„2. Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 588

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 e. Artikli 148 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Erandina lõikest 1 ei ole leping ja/või lepingu pakkumine nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima ühistule, mille liige põllumajandustootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel ette nähtud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“	„3. Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumine nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima ühistule, mille liige põllumajandustootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel ette nähtud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 589

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 f. Artikkel 149 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 590

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 g. Artikkel 152 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 152	„Artikkel 152
Tootjaorganisatsioonid	Tootjaorganisatsioonid
1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:	1. Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral tootjaorganisatsioone, mis:“
a) koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;	a) koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;
b) on asutatud tootjate algatusel;	b) on asutatud tootjate algatusel ning olenemata sellest, kas omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile üle või mitte, viivad ellu vähemalt ühte järgmistest tegevustest:
	i) ühine töötlemine;
	ii) ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;
	iii) ühine pakendamine, märgistamine või reklaam;
	iv) kvaliteedikontrolli ühine korraldamine;
	v) seadmete või hoidlate ühine kasutamine;
	vi) tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;
	vii) sisendite ühishanked;
	viii) muu ühistegevus mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;
c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:	c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:
i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;	i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
ii) pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;	ii) pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;
iii) tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;	iii) tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;
iv) säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;	iv) säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;
v) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;	v) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;
vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;	vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;
vii) kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;	vii) kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;
viii) loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;	viii) loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;
ix) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;	ix) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;
x) käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;	x) käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;
xi) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.	xi) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.
	1a. Hoolimata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon kavandada oma liikmete nimel seoses nende kogutoodanguga või osaga kogutoodangust tootmist, tootmiskulude optimeerimist, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.
	Läbirääkimisi võib pidada järgmistel tingimustel:
	a) lõike 1 punkti b kohased tegevused on asjaomase koguse ning tootmise ja toote turuleviimise kulude seisukohalt olulised;
	b) tootjaorganisatsioon koondab tarned selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete mahu või koguse jaoks;
	c) asjaomased tootjad ei ole ühegi teise sellise tootjaorganisatsiooni liikmed, kes peab samuti nende nimel sarnaste lepingute üle läbirääkimisi; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
	d) põllumajandustoote suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele tarnekohustust.
	1b. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad viited tootjaorganisatsioonidele ka artikli 156 lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitusid, kui need tootjaorganisatsioonide liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.
	1c. Konkurentsiasutus võib üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid teatavaid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või leiab, et ohustatakse ELi toimimise lepingu artiklis 39 osutatud eesmärkide saavutamist. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „riiklik konkurentsiasutus“ nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud asutust.
	Rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata komisjon. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi riiklik konkurentsiasutus.
	Esimese lõigu kohaselt tegutsedes teavitab konkurentsiasutus enne esimese ametliku uurimismeetme võtmist või kohe pärast seda komisjoni kirjalikult ja annab komisjonile kohe pärast otsuste vastuvõtmist nendest teada.
2. Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex2208 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.	2. Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex2208 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.
	2a. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev] siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.
	2b. Selliste tootjaorganisatsioonide puhul, mis on tunnustatud enne ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev], kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid tunnustuse hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].“
3. Erandina lõikest 1 tunnustavad liikmesriigid tootjaorganisatsioone, mis koosnevad piima- ja piimatootesektori tootjatest ning mis:
a) on asutatud tootjate algatusel;
b) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:
i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
ii) tarnete koondamine ja liikmete toodete turuleviimine;
iii) tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine.

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 591

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 h. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 152a
	Läbirääkimisorganisatsioonid
	1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid läbirääkimisorganisatsioone, mis:
	a) on asutatud tootjate algatusel;
	b) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:
	i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
	ii) tarnete koondamine ja liikmete toodete turuleviimine;
	iii) tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine.
	2. Ilma et see piiraks suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, võib tunnustatud läbirääkimisorganisatsioon pidada oma liikmete nimel nende kogu või osa kogutoodanguga seoses läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle ühes artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavas sektoris.
	3. Läbirääkimisi võib pidada:
	a) olenemata sellest, kas vastavate põllumajandustoodete omandiõigus antakse tootjalt üle tootjaorganisatsioonile üle või mitte;
	(b) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;
	c) tingimusel, et konkreetse läbirääkimisorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
	i) selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete maht või kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust;
	ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete maht või kogus, mida toodetakse või tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;
	d) tingimusel, et läbirääkimisorganisatsioon koondab tarned selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete mahu või koguse jaoks;
	e) tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise sellise läbirääkimisorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel sarnaste lepingute üle läbirääkimisi; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
	f) tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomaste läbirääkimisorganisatsioonide liige, kehtestatud vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele tarnekohustust; ning
	g) tingimusel, et läbirääkimisorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, milles ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete mahust või kogusest.
	4. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad viited läbirääkimisorganisatsioonidele ka artikli 156 lõike 2 kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liitusid, kui need läbirääkimisorganisatsioonide liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.
	5. Lõike 3 punkti c alapunktis ii sätestatud tingimustest olenemata võib läbirääkimisorganisatsioon pidada piimasektoris lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle läbirääkimisorganisatsiooni läbiräägitav põllumajandustoodete maht või kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.
	6. Lõike 3 punkti c ja lõike 4 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidu ja liikmesriikide tootmiskogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.
	7. Erandina lõike 3 punktist c ja lõikest 4 võib konkurentsiasutus üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et läbirääkimisorganisatsiooni peetavaid teatavaid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või leiab, et ohustatakse ELi toimimise lepingu artiklis 39 osutatud eesmärkide saavutamist.
	Piimasektori puhul võib konkurentsiasutus sekkuda, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või selleks, et hoida oma territooriumil ära VKEdest toorpiima töötlejatele suure kahju tekitamine.
	Rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata komisjon. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi riiklik konkurentsiasutus.
	Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.
	8. Lõike 7 kohaselt tegutsedes teavitab konkurentsiasutus enne esimese ametliku uurimismeetme võtmist või kohe pärast seda komisjoni kirjalikult ja annab komisjonile kohe pärast lõike 7 kohaste otsuste vastuvõtmist nendest teada.
	9. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
	a) „riiklik konkurentsiasutus“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud asutus;
	b) „VKE“ – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.
	10. Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teavitab komisjoni.
	11. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev] siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonidena.“

Muudatusettepanek 592

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 i. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 152b
	Väärtuse jaotamine
	Ilma et see piiraks suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, võivad artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori põllumajandustoodete tootjad leppida käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide, käesoleva määruse artikli 152a kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide või nende käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud liitude kaudu asjaomaseid tooteid turustavate või töötlevate ettevõtjatega kokku väärtuse jaotamise klauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.“.

Muudatusettepanek 593

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 154 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 j. Artikli 154 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:“	„1. Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioonidena mis tahes sellist tunnustamist taotlevat juriidilist isikut või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 594

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 154a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 k. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 154a
	Läbirääkimisorganisatsioonide tunnustamine
	1. Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev läbirääkimisorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:
	a) mis vastab artikli 152a lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele;
	b) millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;
	c) mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnilise toe liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul tarnete koondamise kohta;
	d) millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.
	2. Liikmesriigid:
	a) teevad otsuse läbirääkimisorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
	b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonid ja läbirääkimisorganisatsioonide liidud järgivad käesolevat peatükki;
	c) nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks tühistada;
	d) teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.“

Muudatusettepanek 595

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 156 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 l. Artikli 156 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Tootjaorganisatsioonide liidud“	„Tootjaorganisatsioonide liidud ning läbirääkimisorganisatsioonide liidud“

(CELEX:32013R1308)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on kohandada ühise turukorralduse ühtse määruse teksti vastavalt läbirääkimisorganisatsioonide loomisele, mida raportöör soovitas muudatusettepanekus 69, ja lubada neil moodustada läbirääkimisorganisatsioonide liite.

Muudatusettepanek 596

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 156 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 m. Artikli 156 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.“	„2. Liikmesriik võib taotluse korral tunnustada tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab kõiki tunnustatud läbirääkimisorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 154a lõikes 1 sätestatud tingimustele.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 597

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 n. Artikli 157 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:“	„1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud ühte või mitmesse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 598

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt xiv a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 o. Artikli 157 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xiv a) väärtuse jaotamise standardklauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites kokkuleppimine, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.“

Muudatusettepanek 599

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 p (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt c – alapunkt xiv b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 p. Artikli 157 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xiv a) kollektiivsete meetmete rakendamine, et ennetada ja ohjata sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnaalaseid riske ja ohte, mis on seotud põllumajandustoodete ja toiduainete tootmisega, ning vajaduse korral töötlemise ja/või turustamise ja/või levitamisega.“

Muudatusettepanek 600

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 q (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 3 – punkt c – alapunkt xi a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 q. Artikli 157 lõike 3 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xi a) väärtuse jaotamise standardklauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites kokkuleppimine, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.“

Muudatusettepanek 601

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 r (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 3 – punkt c – alapunkt xi b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 r. Artikli 157 lõike 3 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xi b) kollektiivsete meetmete rakendamine, et ennetada ja ohjata sanitaar- ja keskkonnaalaseid riske ja ohte, mis on seotud põllumajandustoodete ja toiduainete tootmisega, ning vajaduse korral töötlemise ja/või turustamise ja/või levitamisega.“

Muudatusettepanek 602

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 s (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 s. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 158a
	Riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
	Organisatsiooni tunnustamise kohta teeb otsuse liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni peakorter.
	Liikmesriik, kes peab tunnustamise kohta otsuse tegema, loob halduskoostööks, mida on vaja tunnustamistingimuste täitmise kontrollimiseks, vajalikud kontaktid teiste liikmesriikidega, kus asub vastava organisatsiooni liikmeid.
	Teised liikmesriigid, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeid, osutavad liikmesriigile, kes peab tunnustamise kohta otsuse tegema, igakülgset vajalikku haldusabi.
	Liikmesriik, kes peab tunnustamise kohta otsuse tegema, esitab kõigile teistele liikmesriikidele, kus asub vastava organisatsiooni liikmeid ja kes seda nõuavad, kogu vajaliku teabe.“

Muudatusettepanek 603

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 t (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 159 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 t. Artikli 159 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Kohustuslik tunnustamine“	„Nõutav tunnustamine“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 604

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 u (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 159 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 u. Artikli 159 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Erandina artiklitest 152–158 tunnustavad liikmesriigid taotluse korral:“	„Erandina artiklitest 152a–158 tunnustavad liikmesriigid taotluse korral:“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 605

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 v (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 159 – lõik 1 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 v. Artikli 159 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) tootjaorganisatsioone:	„a) piima- ja piimatootesektori läbirääkimisorganisatsioone;“
i) puu- ja köögiviljasektoris ühe või mitme nimetatud sektori toote osas ja/või selliste toodete osas, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks,
ii) oliiviõli ja lauaoliivide sektoris,
iii) siidiussisektoris,
iv) humalasektoris;“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 606

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 w (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 161


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 w. Artikkel 161 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 607

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 x (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168 – lõige 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 x. Artiklisse 168 lisatakse järgmine lõige:
	„1a. Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse (v.a piima-, piimatoote- ja suhkrusektor) kuuluvate põllumajandustoodete puhul nõuda, et tema toodete tarne suhtes töötlejale või turustajale tuleb kohaldada osapoolte vahelist kirjalikku lepingut ja/või esmaostjate kirjalikku lepingu pakkumust samadel tingimustel, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 4–6.
	Kui esmaostja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole leping ja/või lepingu pakkumus kohustuslik, välja arvatud juhul, kui artikli 157 kohaselt tunnustatud sektori tootmisharudevaheline organisatsioon on koostanud standardlepingu, mis vastab liidu eeskirjadele.“

Muudatusettepanek 608

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 y (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168 – lõige 4 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 y. Artikli 168 lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„4. Lõikes 1 osutatud leping või lepingu pakkumus:“	„4. Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 609

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 z (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 z. Artikli 168 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Erandina lõikest 1 ei ole leping või lepingu pakkumine nõutav, kui tootja tarnib asjaomaseid tooteid ühistust ostjale, mille liige tootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel kehtestatud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“	„5. Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui tootja tarnib asjaomaseid tooteid ühistust ostjale, mille liige tootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel kehtestatud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 610

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 aa (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 169


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 aa. Artikkel 169 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 611

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 ab (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 170


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 ab. Artikkel 170 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 612

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 ac (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 171


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 ac. Artikkel 171 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 613

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 ad (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

III a peatükk – artikkel 175a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 ad. II jaotisse lisatakse uus peatükk:
	„IIIa PEATÜKK
	Suhted tarneahelaga
	Artikkel 175a
	Ebaausad kaubandustavad
	Enne 30. juunit 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku liidu tasandi raamistiku kohta heast kaubandustavast suurel määral kõrvalekalduvate ning hea usu ja õiglase kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate tavade vastu võitlemiseks põllumajandustootjate, sealhulgas nende organisatsioonide ja töötlevate VKEde ning tarneahela järgmise etapi kaubanduspartnerite vahelistes tehingutes.“

Muudatusettepanek 614

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikli 209 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.“	„ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide, käesoleva määruse artikli 152a kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liitude kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 615

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Artikli 209 lõike 1 teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmiseks on põllumajandustoodete müügi jaoksvajalikud objektiivsetel turukriteeriumidel põhinevaid väärtuse jaotamise klausleid ja kindlaksmääratavaid hinnakujundusmeetodeid puudutavad kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tavad.“

Muudatusettepanek 616

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 c. Artikli 209 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

Muudatusettepanek 617

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 d. Artikli 209 lõike 2 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Põllumajandustootjad, põllumajandustootjate liitud või sellistest liitudest moodustatud ühendused, käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid, artikli 152a kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonid või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liidud võivad aga taotleda komisjonilt arvamuse avaldamist asjaomaste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse kooskõla kohta ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega. Taotlusi arvamuse avaldamiseks käsitletakse viivitamata ja komisjon saadab taotlejale oma arvamuse kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest. Kui komisjon selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse arvamus positiivseks.“

Muudatusettepanek 618

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 e. Artikli 209 lõike 2 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotlusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebatäpse teabe või arvamust kuritarvitanud.“

Muudatusettepanek 619

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 f. Artikli 209 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

Muudatusettepanek 620

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219 – lõige 1 – lõik 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 g. Artikli 219 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.“	„Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused, peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik, või esitada ettepanekuid asjakohaste tarnehaldusmeetmete kohta.“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 621

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 220a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 h. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 220a
	Tootmise vabatahtliku vähendamise kava
	1. Turu tõsise tasakaalustamatuse korral ja juhul, kui tootmistehnoloogia seda võimaldab, võib komisjon otsustada anda toetust artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatele, kes vähendavad kindlaks määratud aja jooksul vabatahtlikult tarneid võrreldes sama perioodiga eelneval aastal.
	2. Toetust antakse taotluse alusel, mille tootjad on esitanud tootjate asukohaliikmesriigis, kasutades asjaomase liikmesriigi sätestatud meetodit.
	Liikmesriigid võivad otsustada, et vähendamistoetuse taotlusi esitavad tootjate nimel tunnustatud organisatsioonid või siseriikliku õiguse alusel loodud ühistud. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et toetus kantakse täielikult üle tootjatele, kes on oma tarneid tulemuslikult vähendanud.
	3. Asjaomase kava tõhusa ja asjakohase rakendamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta artikli 227 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
	a) maksimaalne üldmaht või -kogus, mille võrra tuleb tarneid vähendamiskava raames liidus tasandil vähendada;
	b) vähendamisperioodi kestus ja vajaduse korral selle pikendamine;
	c) toetuse suurus kooskõlas vähendatud mahu või kogusega ja selle rahastamise kord;
	d) taotlejate toetuskõlblikkuse ja taotluste vastuvõetavuse kriteeriumid;
	e) kava rakendamise eritingimused.“

Muudatusettepanek 622

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 i. Artikli 222 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 tunnustatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, kõnealuste kokkulepete ja otsuste range eesmärk on kahjustatud sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:“	„1. Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, kõnealuste kokkulepete ja otsuste range eesmärk on kahjustatud sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 623

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 k. Artikli 222 lõige 2 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 624

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 k. Artikli 222 lõike 3 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Lõikes 1 osutatud kokkuleppeid ja otsuseid võib laiendada kooskõlas artiklis 164 sätestatud tingimustega.“

Muudatusettepanek 625

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 232 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 l. Artikli 232 lõige 2 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 626

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt c – taane 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 m. VII lisa II osa esimese punkti alapunkti c taane 2 asendatakse järgmisega:
„– võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti;“	„– võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti, v.a osalise kontsentreerimise meetodite puhul, mis on loetletud VIII lisa I osa B jao punktis 1;“

(CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 627

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIII lisa – I osa – A jagu – punkt 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 n. VIII lisa I osa A jao punkt 2 asendatakse järgmisega:
„2. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada B jaos osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:	„2. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada B jaos osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:
a) 3 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis A;	a) 3,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis A;
b) 2 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis B;	b) 2,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis B;
c) 1,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis C.“	c) 2 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis C.“

(CELEX:32013R1308)

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga ei muudeta käesoleva õigusaktiga ette nähtud piirmäärasid, vaid selle eesmärk on lihtsustada rikastamise lubamise menetlust, delegeerides liikmesriikidele kogu pädevuse asjaomase veinivalmistustava lubamiseks.

Muudatusettepanek 628

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIII lisa – I osa – A jagu – punkt 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 o. VIII lisa I osa A jao punkt 3 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 629

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 271 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1309/2013

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:
	„2 a. Kuna VKEd on teatavates piirkondades ja sektorites peamine või ainuke ettevõtlusliik, võib taotluse esitanud liikmesriik taotleda EGFi abi sama sektori või sama piirkonna ettevõtete rühma jaoks.“

Muudatusettepanek 630

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 271 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1309/2013

Artikkel 6 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina artiklist 2 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned artikli 3 tähenduses toimunud koondamised esinevad NUTS 2 tasandi piirkondades, kus 15–24aastaste noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 25 %, ning nende liikmesriikide puhul, kus noorte töötuse määr suurenes 2012. aastal rohkem kui 30 %, sellistes NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 20 %. Toetust võib anda alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr 15–24aastaste noorte seas ületas 2012. aastal 25 %, ning nende liikmesriikide puhul, kus noorte tööpuuduse tase suurenes 2012. aastal rohkem kui 30 %, sellistes NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 20 %.	2. Erandina artiklist 2 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned artikli 3 tähenduses toimunud koondamised esinevad NUTS 2 tasandi piirkondades, kus 15–24aastaste noorte töötuse määr oli alusaastal (st kaks aastat enne seda, kui esitati taotlus EGFi toetuse saamiseks („N-2“)) vähemalt 20 %. Toetust võib anda alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr 15–24aastaste noorte seas oli N-2 aastal vähemalt 20 %.

Muudatusettepanek 631

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 271 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1309/2013

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 30 lõikega 5.	EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 30 lõikega 5 hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast asjaomase õigusakti vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

Muudatusettepanek 632

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt ba (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 15 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
	„ba) aitama minimeerida väliskulusid, sealhulgas kliimamuutustest ja õnnetustest põhjustatud väliskulusid;“

Muudatusettepanek 633

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kokku ei või liidu eelarvest Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest.	3. Kokku ei või liidu eelarvest Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele ja artikli 14 lõikes 2 sätestatud rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest.

Muudatusettepanek 634

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest 10 % ei kasutata täielikult ära Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite ja/või rahastamisvahendite jaoks, tehakse ülejäänud summa kättesaadavaks artikli 5 lõikes 1 nimetatud Euroopa ühendamise rahastu üldiste rahastamispakettide jaoks ja jaotatakse neile ümber.

Selgitus

Segarahastamisvahendite toetamisel tuleb arvesse võtta liidu eelarvevahendite kättesaadavust. Kui segarahastamiseks eraldatud ressursse ei kasutata täielikult ära või kui nende täielik ärakasutamine ei ole võimalik, tuleks need suunata tagasi eri sektorite rahastamispakettidesse, eelkõige transpordisektori omasse.

Muudatusettepanek 635

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel.	4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis ja rahastamisvahenditest antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi, liidu eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel. Heaks kiidetud toetus ei tohi ületada artiklis 10 sätestatud rahastamismäärasid.

Muudatusettepanek 636

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon uurib koostöös EIPga, kas EIP saab Euroopa Ühendamise Rahastu segarahastamisvahendite puhul anda alati esimese järjekoha kahju tagatised, et võimaldada ja hõlbustada täiendavust ja erasektori kaasinvestorite osalemist transpordisektoris.

Muudatusettepanek 637

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rahaliselt toetada, tingimusel et komisjon on nõus segarahastamistoimingute abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia täpsustustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu. Komisjon rakendab neid täiendavaid vahendeid kooskõlas lõikega 2.	5. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rahaliselt toetada, tingimusel et komisjon on nõus segarahastamistoimingute abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia täpsustustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu, ning selleks, et täita käesoleva määruse nõudeid ühishuviprojektide elluviimisel. Komisjon rakendab neid täiendavaid vahendeid kooskõlas lõikega 2.
	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusaktid, mis täiendavad käesolevat määrust, kehtestades üksikasjalikud nõuded ja tingimused esimeses lõigus osutatud täpsustuste kohta, mis võivad olla vajalikud liikmesriikidelt või muudelt investoritelt saadava rahalise toetuse jaoks.

Muudatusettepanek 638

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Sellised toimingud peavad:	6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel, võttes arvesse minimaalseid kriteeriume, mille komisjon peab sätestama. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusaktid, milles kehtestatakse need kriteeriumid, ning püüab vastavalt artiklitele 3 ja 4 valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid ning püüab tagada liikmesriikide geograafilist tasakaalu. Sellised toimingud peavad:

Selgitus

On oluline, et segarahastamisvahendite projekte kontrollitaks nii nende kvaliteedi kui küpsuse osas läbipaistvalt ja tasakaalustatult. Komisjon peaks sätestama vajalikud kriteeriumid, et anda selged eeskirjad partnerasutustele, kellele segarahastamisvahendi rakendamine on usaldatud. Need kriteeriumid tuleks kindlaks määrata Euroopa ühendamise rahastu mitme- ja/või iga-aastastes tööprogrammides, mille komisjon peab vastavalt artiklile 17 võtma vastu kooskõlas artikli 25 kohase tavalise komiteemenetlusega.

Muudatusettepanek 639

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu transpordi segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.	7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.

Selgitus

Segarahastamistoimingute raames ühishuviprojektide toetamine tuleks muuta võimalikuks kõigis Euroopa ühendamise rahastu sektorites, sealhulgas transport, energia ja telekommunikatsioon, seda samuti juhul, kui projektiga on seotud kolmandad riigid.

Muudatusettepanek 640

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 17 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„Rahastamispakett moodustab 80–95 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest.“

Muudatusettepanek 641

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 223/2014

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 25 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c) avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei ületa 100 000 eurot;	c) avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei ületa 150 000 eurot;

Muudatusettepanek 642

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Määrus (EL) nr 223/2014

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt d


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 b. Artikli 25 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:
d) juhul kui avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtud arvutused, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.	d) juhul kui avaliku sektori toetus ei ületa 150 000 eurot, iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtud arvutused, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.

Muudatusettepanek 643

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 223/2014

Artikkel 42 – lõige 3 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Korraldusasutus võib lõikes 2 osutatud maksetähtaja põhjendatud juhtudel peatada, kui	3. Korraldusasutus võib lõikes 2 osutatud maksetähtaja põhjendatud juhtudel katkestada, kui

Muudatusettepanek 644

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 274 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 283/2014

Artikkel 5 – lõige 4a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„4a. Kokku ei või liidu üldeelarvest käesoleva artikli lõike 4 punkti c kohastele rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud Euroopa ühendamise rahastu üldistest rahastamispakettidest.“

Muudatusettepanek 645

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 274 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 283/2014

Artikkel 5 – lõige 4b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„4b. Selliste meetmete nagu rahastamisvahendite loomisel selles valdkonnas võetakse arvesse olemasolevate liidu rahastamisvahendite hindamiste tulemusi, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/2013^1a artiklis 27 sätestatud vahehindamise käigus.
	_________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).“

Muudatusettepanek 646

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 274 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 283/2014

Artikkel 5 – lõige 4c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„4c. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] koostab komisjon ülevaate rahastamisvahendite mõjust meetmete toimimisele digitaalteenuste valdkonnas.“

Muudatusettepanek 647

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 276 – lõik 1 a (uus)

Otsus nr 541/2014/EL

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 541/2014/EL artiklile 4 lisatakse lõige 3 a:
	„3 a. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse rakendamise algust] vaatab komisjon kosmose jälgimise ja seire tugiraamistiku rahastamise toimimise muudetud finantseeskirjade alusel läbi.

Muudatusettepanek 648

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 278 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muu hulgas vaadatakse läbi ka esimese osa VIII jaotise sätete rakendamine ja artiklis 251 sätestatud tähtajad.

Muu hulgas vaadatakse läbi ka esimese osa X jaotise sätete rakendamine ja artiklis 251 sätestatud tähtajad.

Selgitus

Viide rahastamisvahendeid käsitlevale jaotisele tuleks säilitada nii nagu kehtivas finantsmääruses.

Muudatusettepanek 649

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 278 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 278 a

Mõjuhinnang

Enne käesoleva määruse läbivaatamise ettepaneku avaldamist teeb komisjon mõjuhinnangu.

Selgitus

Vt põhjenduse 252 a (uus) kohta esitatud muudatusettepaneku põhjendust.

Muudatusettepanek 650

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 279 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrus (EÜ, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 20XX.

Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 20XX.

Selgitus

Tehniline parandus. Delegeeritud määruse peab kehtetuks tunnistama komisjon.

Muudatusettepanek 651

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 280 – lõik 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust kohaldatakse artikli 121 lõike 1 punkti -a alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumise kuupäevast, kui alusaktis ei ole teisiti sätestatud.

Selgitus

Kuigi raportöörid toetavad liikumist maksete suunas, mis põhinevad tingimuste täitmisel, tunnistavad nad, et mõnel erandjuhul, eriti välistegevuse ja arengu valdkonnas, ei pruugi selle eesmärgi täitmine käesoleval programmitöö perioodil olla teostatav.

Muudatusettepanek 652

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 3. peatükk – punkt 39.1. – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) kui see võimalus on kiireloomuliseks tegutsemiseks ette nähtud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kriisiohjamise tsiviilmissiooni asutamise otsuses.

Selgitus

Läbirääkimistega hankemenetlust peaks olema lubatud tsiviilkriisiohjes kasutada alati, kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, ja selline võimalus tuleks ette näha otsuses, millega kriisiohjemissioon luuakse.

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1. Komisjoni ettepanek

Finantsmääruses on sätestatud põhimõtted ja menetlused Euroopa Liidu eelarve koostamiseks ja selle alusel kulutuste tegemiseks ning ELi rahaliste vahendite kontrollimiseks.

Käesolev seadusandlik ettepanek on 2014.–2020. aasta finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise lahutamatu osa. Komisjon teeb ühes õigusaktis ettepaneku üldiste finantseeskirjade läbivaatamise kohta, millega kaasnevad vastavad muudatused valdkondlikes finantseeskirjades, mis on sätestatud mitmeaastaseid programme käsitlevas 15 õigusaktis. Komisjoni kaks peamist eesmärki on lihtsustamine ja paindlikkus.

Komisjoni osutatud rõhuasetus on järgmistel aspektidel:

• lihtsustamine ELi vahendite saajate kasuks;

• toetumine ühele auditile, hindamisele või loale ning aruandlusnõuete ühtlustamine;

• hübriidmeetmete või meetmete või vahendite kombinatsiooni suhtes ainult ühe eeskirjade kogumi kohaldamise võimaldamine;

• rahastamisvahendite tõhusam kasutamine;

• eelarve paindlikum haldamine;

• tulemustele keskendumine ja aruandluse ühtlustamine ning

• lihtsam ja vähem mahukas avalik haldus ELis.

Esildatud muudatustega on üksikasjalikumalt võimalik tutvuda komisjoni seletuskirjas.

2. Kaasraportööride seisukoht

Kaasraportöörid on nõus komisjoni välja pakutud üldiste eesmärkidega. Komisjoni mõne ettepaneku üle avaldavad nad heameelt ning on seisukohal, et need võivad viia ELi rahaliste vahendite haldamise ja vastuvõtmise lihtsustamiseni. Komisjoni ettepanekud on siiski väga ambitsioonikad ja kaasraportööridel on kahju, et komisjon on esitanud nimetatud muudatustega nõustumiseks nii lühikese tähtaja.

Ka – nagu kontrollikoda juhtis tähelepanu oma arvamuses nr 1/2017 –, ei ole üksikasjalikud eeskirjad usaldusväärse juhtimise ja halduse aseaine. Edu saavutamiseks tuleb vastutavatel töötajatel need muudatused ellu viia ja juhtorganid peavad seda kontrollima. Seetõttu on kahetsusväärne, et menetlemisel olevale ettepanekule ei eelnenud mõjuhinnangut. Sellise olukorra ärahoidmiseks tulevikus esitavad kaasraportöörid muudatusettepaneku, millega tagatakse, et finantsmääruse edaspidise põhjaliku muutmisega kaasneb mõjuhinnangu tegemine.

Kaasraportööride jaoks on kõige tähtsam lihtsustamine ELi rahaliste vahendite saajate kasuks, seetõttu nad toetavad komisjoni lihtsustamise tegevuskava. Sellel eesmärgil väljendavad nad heameelt komisjoni plaani üle luua vahendite saajate jaoks ühtne reeglistik. Samas on komisjon – püüdes finantsmääruse ja selle kohaldamise eeskirjade teksti tugevasti kärpida – kaasraportööride hinnangul mõnes valdkonnas tegelikult põhjustanud mitmeti mõistetavust. Seetõttu soovitavad kaasraportöörid taastada mitmes valdkonnas senise sõnastuse.

Kuigi kaasraportöörid on lihtsustamise poolt, on nad arvamusel, et komisjon kasutab lihtsustamist ELi eelarvet pikalt kujundanud põhimõtetest loobumise põhjendamiseks. Kaasraportöörid leiavad eriti, et kasumi taotlemist keelava põhimõtte väljajätmisega on mindud liiga kaugele. Seetõttu teevad kaasraportöörid ettepaneku kasumi taotlemist keelava põhimõtte taastamiseks.

Kaasraportöörid on ka seisukohal, et komisjoni ettepanek anda võimalus liidusiseste usaldusfondide loomiseks enne järelduste tegemist nende kasutamise kohta välispoliitikas on ennatlik. ELi eelarvet ümbritsevate vahendite „maailm“ on viimastel aastatel kasvanud. Mida suuremaks see kasvab, seda vähem läbipaistvaks jääb eelarve ja seda vähem kontrolli eelarvepädevad institutsioonid selle üle omavad.

Kaasraportöörid väljendavad heameelt mitme komisjoni soovitatud paindlikkusmeetme üle. Samas suhtuvad kaasraportöörid kahtlevalt selliste nn paindlikkuseeskirjade kasutuselevõtmisse, millega rikutakse kaua kehtinud põhimõtteid. Tuleks leida tasakaal paindlikkuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja eelarvepädevate institutsioonide õiguste vahel.

Kaasraportöörid tunnevad heameelt ka meetmete üle, mida komisjon võttis, püüdes jõuda tulemustele keskenduva eelarveni. Kaasraportöörid esitasid mitu muudatusettepanekut, et võtta tulemuslikkust kulutuste tegemise otsustes veel rohkem arvesse. Määruse käesoleva muutmise käigus tulemustele keskenduva eelarve eesmärki veel täielikult ei saavutata, aga see on samm õiges suunas.

Kaasraportöörid toetavad komisjoni eesmärki toetuda rohkem ühele auditile. Kaasraportöörid peavad siiski asjakohaseks, et komisonile jääks õigus teha audit, kui ta peab seda vajalikuks. Ka tuleks komisjonile panna kohustus auditeerida rahalisi vahendeid ja projekte, mille puhul ELi rahaliste vahendite osakaal on üle 50 %.

Lõpetuseks teevad kaasraportöörid ettepaneku rea muudatuste tegemiseks aruandlusnõuetes. Nende eesmärk on aruandlusnõuete ühtlustamine, aruannete arvu vähendamine ja selle tagamine, et eelarvepädevatel institutsioonidel oleks piisavalt aega eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks valmistumiseks.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Jean Arthuis

Esimees

Eelarvekomisjon

Ingeborg Gräβle

Eelarvekontrollikomisjon

BRÜSSEL

Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL (COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimehed

Eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon palusid 31. märtsi 2017. aasta kirjas õiguskomisjonil esitada vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 2 arvamus kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta.

Eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon paluvad õiguskomisjoni arvamust eelkõige selle kohta, kas õigusliku aluse ettepanekus on ilmne viga, võttes arvesse järgmist:

– artikli 322 lõige 1 käsitleb finantseeskirju ja artikli 322 lõige 2 liidu omavahendeid käsitlevat korda (nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist EP-ga);

– artikli 209 lõige 1 ei ole dokumendiga COM(2016)0605 muudetud ühegi valdkondliku õigusakti õiguslik alus.

I. Taustteave

Komisjon viitab ettepanekus Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklile 42, artikli 43 lõikele 2, artikli 46 punktile d, artiklile 149, artikli 153 lõike 2 punktile a, artiklile 164, artikli 168 lõike 4 punktile b, artiklitele 172, 175, 177, 178, artikli 189 lõikele 2, artikli 209 lõikele 1, artikli 212 lõikele 2, artikli 322 lõikele 2 ja artiklile 349 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106.

II. Asjakohased aluslepingute artiklid

Komisjoni ettepanekus esitatakse õigusliku aluse osana ELi toimimise lepingu V osa („Liidu välistegevus“) artikli 209 lõige 1 koostoimes VI osa („Institutsioonilised ja rahandussätted“) artikli 322 lõikega 2, mille sõnastus on järgmine:

Artikkel 209

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 179)

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalikud meetmed, mis võivad hõlmata mitmeaastaseid koostööprogramme arengumaadega või temaatilisi programme. [...]

Artikkel 322

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 279)

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga määruste abil vastu:

a) finantseeskirjad, millega määratakse kindlaks eelkõige eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise kord;

b) eeskirjad finantshalduses osalejate, eelkõige eelarvevahendite käsutajate ning arvepidajate vastutuse kontrollimise kohta.

2. Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja kontrollikojaga määrab nõukogu kindlaks meetodid ja menetluse, mille kohaselt liidu omavahendeid käsitleva korraga ette nähtud eelarvetulud tehakse komisjonile kättesaadavaks, ning määrab meetmed, mida vajaduse korral võetakse sularahanõudluse rahuldamiseks.

III. Õiguslikku alust puudutav kohtupraktika

Õigusliku aluse valik on tähtis seepärast, et pädevuste andmise põhimõte (ELi lepingu artikkel 5) on liidu põhiseaduslik alus ja liidu institutsioonid saavad tegutseda üksnes viisil, mis on kooskõlas neile aluslepinguga antud pädevusega[1]. Euroopa Kohtu praktikast tulevad õigusliku aluse valiku osas esile teatavad põhimõtted. Esiteks, arvestades õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, on sobiva õigusliku aluse valik põhiseadusliku tähtsusega küsimus[2]. Teiseks tuleb liidu meetme õigusliku aluse valimisel tugineda objektiivsetele teguritele, mis alluvad kohtulikule kontrollile; siia kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu[3]. Asjaolul, et institutsioon soovib meetme vastuvõtmises põhjalikumalt osaleda, antud meetmega kaetud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud tööl ning meetme vastuvõtmise kontekstil ei ole mingit tähtsust.[4] Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks[5].

Mitme õigusliku aluse korral tuleb teha kindlaks, kas ettepanek

1. taotleb kahte eesmärki või hõlmab kahte valdkonda, millest üks on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, või

2. taotleb samaaegselt mitut eesmärki või hõlmab mitut valdkonda, mis on lahutamatult üksteisega seotud, ilma et üks oleks teisejärguline või teistega võrreldes kaudsem.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab õigusakt esimesel juhul põhinema ühel õiguslikul alusel, nimelt sellel, mida nõuab peamine või ülekaalukas eesmärk või valdkond, ning teisel juhul vastavalt erinevatel õiguslikel alustel.

IV. Kavandatava määruse eesmärk ja sisu

Seletuskirja kohaselt on ettepaneku peamine eesmärk üldiste ja valdkondlike finantseeskirjade muutmine, et teha need lihtsamaks ja paindlikumaks ning parandada seeläbi ELi eelarve võimet kohaneda muutuvate oludega ning reageerida ootamatutele olukordadele. Ettepanekus keskendutakse eelkõige mitmele kesksele valdkonnale.

Ettepanekuga lihtsustatakse ELi rahaliste vahendite saajate olukorda. See on seotud meetmetega, mille eesmärk on lihtsustada ELi rahaliste vahendite saajate elu, ning puudutab toetustaotluste sisu, mitterahaliste toetuste väärtust, vabatahtliku töö arvestamist, liikmesriikidele teatavates olukordades ilma konkursikutseta toetuste andmise tingimusi, mittetulunduslikkuse põhimõtet, toetuste mittekumuleerumise põhimõtet ja toetuste andmise otsuste järkjärgulist kaotamist.

Ettepaneku eesmärk on suurendada võimalikult palju toetumist ühele auditile, hindamisele või loale (näiteks vastavus riigiabi eeskirjadele), kui see vastab ELi süsteemis arvesse võetavatele vajalikele tingimustele.

Ettepanekuga püütakse ka kaudse eelarve täitmise valdkonnas ELi partnerite jaoks asju veelgi võimalikult palju lihtsustada.

Ettepanekuga soodustatakse ka rahastamisvahendite tulemuslikumat kasutamist, optimeerides tagasisaadavate vahendite kasutamist, tagades ELi peamistele koostööpartneritele võrdsed tingimused, vähendades lõplike kasusaajate isikuandmete avalikustamisega või menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidega seotud koormavaid nõudeid.

Ettepanekus esitatakse ka mitu võimalust paindlikumaks eelarvehalduseks, et liidul oleks võimalik tulemuslikumalt reageerida ootamatutele probleemidele ja uutele ülesannetele ning saavutada sujuvam kriisijuhtimine.

Tulemustele keskendumise ja aruandluse ühtlustamise eesmärgil hõlmab ettepanek mitut meedet, mille eesmärk on keskendada eelarve rohkem tulemustele, luua selge tulemusraamistik, suurendada läbipaistvust ja ühtlustada aruandlust.

Ettepanekus keskendutakse ka lihtsamale ja vähem mahukale avalikule haldusele ELis, hõlbustades institutsioonide- või asutustevaheliste lepingute sõlmimist või delegatsioonide tööd, et koondada haldusassigneeringute rakendamine Euroopa büroodesse või rakendusametitesse, liites finantsrikkumiste uurimise toimkonnad varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES) komisjoniga ning asendades iga-aastased rahastamisotsused mitmeaastaste otsustega.

Lõpetuseks nähakse ettepanekus ette võimalus, et liidu eelarve täitmise küsimuses saaksid komisjon, liikmesriigid ja kõik muud liidu eelarvet täitvad asutused konsulteerida kodanikega.

V. Analüüs ja sobiva õigusliku aluse kindlaksmääramine

Nagu eespool öeldud, tuleb liidu meetme õigusliku aluse valimisel tugineda objektiivsetele teguritele, mis alluvad kohtulikule kontrollile; siia kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu. Seega on kavandatava määruse eesmärk ja sisu ettepaneku seletuskirja kohaselt ELi finantseeskirjade muutmine, et teha need lihtsamaks ja paindlikumaks.

Komisjon leidis muu hulgas, et artikli 322 lõige 2 on kavandatud määrusele sobiv õiguslik alus. Artiklis sätestatakse, et komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja kontrollikojaga määrab nõukogu kindlaks meetodid ja menetluse, mille kohaselt liidu omavahendeid käsitleva korraga ette nähtud eelarvetulud tehakse komisjonile kättesaadavaks, ning määrab meetmed, mida vajaduse korral võetakse sularahanõudluse rahuldamiseks. Artikli 322 lõige 1 aga sisaldab finantseeskirju puudutavaid sätteid, millega määratakse kindlaks eelkõige eelarve koostamise ja täitmise kord.

Esildatud määruse eesmärgist ja sisust ilmneb, et see ei sisalda ELi toimimise lepingu artikli 322 lõikega 2 seotud elemente, ning seega ei ole nimetatud lõige ettepaneku eesmärkidega seotud. ELi toimimise lepingu artikli 322 lõige 1 aga katab kõiki finantsmääruse ettepaneku eesmärgi ja sisuga seotud aspekte. Seepärast oleks asjakohane parandada õiguslikku alust, nii et see piirduks lõike 2 asemel lõikega 1.

ELi toimimise artikli 209 lõige 1 sisaldab arengukoostöö poliitika teostamist käsitlevaid sätteid, mistõttu on asjakohane märkida, et see ei sisalda õigusliku aluse sätteid ja seetõttu on tegemist ilmse veaga.

VI. Kokkuvõte ja soovitus

Eespool esitatu põhjal on selge, et ELi toimimise lepingu artikkel 322 peaks olema ettepaneku õigusliku aluse osa, kuid viidata oleks tulnud selle artikli lõikele 1, mille alusel tuleks ettepanekut käsitleda seadusandliku tavamenetluse korras. Õiguslikus aluses ei tuleks viidata lõikele 2. Ettepaneku sisu arvestades ei tundu olevat põhjendatud nimetada õigusliku aluse sätete hulgas ELi toimimise artikli 209 lõiget 1.

Õiguskomisjon otsustas 4. mai 2017. aasta koosolekul 21 poolthääle ning kahe erapooletuga[6] soovitada eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil esitada muudatusettepanekud õigusliku aluse muutmiseks.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

[1] Arvamus 2/00 Cartagena protokolli kohta, EKL 2001, lk I-9713, punkt 3; arvamus 1/08 Teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) kohta, EKL 2009, lk I-01255, punkt 110.
[2] Arvamus 2/00 Cartagena protokolli kohta, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; kohtuasi C-370/07: komisjon vs. nõukogu, EKL 2009, lk I-08917, punktid 46–49; arvamus 1/08 Teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) kohta, EKL 2009, lk I-01255, punkt 110.
[3] Kohtuasi C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585, punkt 45 ning selles viidatud kohtupraktika ning kohtuasi C-130/10: Euroopa Parlament vs. nõukogu, EKL 2012, punkt 42 ning selles viidatud kohtupraktika.
[4] Kohtuasi C-269/97: komisjon vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-2257, punkt 44.
[5] Arvamus 2/00 Cartagena protokolli kohta, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5.
[6] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimees), Therese Comodini Cachia, Rosa Estaràs Ferragut, Emil Radev, Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka (raportöör), Isabella Adinolfi, Sergio Gaetano Cofferati, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Constance Le Grip, Jens Rohde, Virginie Rozière, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski (asendusliikmed).

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS(*) (19.5.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL
(COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD))

Arvamuse koostaja (*): Jérôme Lavrilleux

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Soovides Euroopa Liidu eelarve puhul keskenduda rohkem tulemustele, esitas komisjon 14. septembril 2016 mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise raames ettepaneku võtta vastu määruse eelnõu („koondmäärus“). Määrust läbivaks püüdluseks on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusmeetmete lihtsustamine.

Vastavalt mitmete komisjoni läbiviidud uuringute tulemustele, mida arvamuse koostaja on ka käesolevas arvamuses arvesse võtnud, on nende fondide haldus- ja kontrollieeskirjad praegu nii vahendite haldajate kui ka toetusesaajate jaoks liialt keerulised.

Ka Euroopa Kontrollikoja aruannetes on viimase kolme aasta jooksul märgitud vajadust lihtsustatud kuluvõimaluste laiema ja üldisema kasutamise järele, seda eelkõige toetustega seotud kulude ohjamise raames. Lisaks tuletab Euroopa Liidu Kontrollikoda toetustega seotud kulude ohjamist käsitlevas eriaruandes meelde, et võimaluse korral lihtsustatud kulude kasutamine vähendab ka mõjusalt liiga kõrgete hindade riski, kui kulude tase on õigesti määratud, ning on seega kooskõlas säästlikkuse põhimõttega.

Seega on finantseeskirjade keerukusest tulenevad vahendite haldajate vead ning potentsiaalsete toetusesaajate raskused nendele fondidele juurdepääsul, mis on nende jaoks vähese atraktiivsusega ja vähetuntud, takistanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusat elluviimist ning seetõttu tuleks rakendada lihtsustatud ja paremini kättesaadavaid eeskirju, mida on lihtsam täita.

Lisaks on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide muutmine potentsiaalsete toetusesaajate jaoks hõlpsamini kättesaadavaks ja kasutatavaks oluline poliitiline ülesanne, kuna see võiks suurendada nende fondide väärtust liikmesriikide ja Euroopa kodanike silmis. Hoolimata asjaolust, et aastateks 2014–2020 kehtestatud õigusraamistik sisaldab juba teatavaid lihtsustusi, nagu elektroonilise finantsinstrumendi kasutuselevõtt või võimaluse korral lihtsustatud kulude kasutamine, ei ole see praeguseks enam piisav, kuna auditeid ja kontrolle on tõhustatud ja neid toimub rohkem.

Nimetatud tagajärjed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide nõuetekohasele rakendamisele, atraktiivsusele ja kättesaadavusele ning samuti järk-järgult süvenev usalduse puudumine Euroopa investeeringualaste meetmete vastu, on kujunenud tõeliseks probleemiks, millele parlamendil ja eelkõige selle pädevatel komisjonidel tuleb lahendus leida.

Tähtis on ergutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide laialdasemat kasutamist ja neid fonde tuleks maksimaalselt ära kasutada, kuna tegemist on Euroopa Liidu investeerimispoliitika kõige tõhusama vahendiga. Fondid võivad sel moel taaskäivitada Euroopa investeeringuid ja võimaldada saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke.

Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise soovi eesmärk on seega luua parem tasakaal usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja meetmete tõhususe vahel, nagu on juba mainitud komisjoni ettepanekus. Seega tuleb lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada halduskoormust, eiramata samas kontrolli olulisust selles valdkonnas.

Täpsemalt on finantseeskirjade lihtsustamiseks ette nähtud võimaluse korral lihtsustatud kulude kohaldamine kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes ja mitte üksnes Euroopa Sotsiaalfondi puhul, riiklike finantsasutuste tegutsemine rahastamisvahendeid haldavate asutustena, et parandada dialoogi VKEdega, ning samuti füüsilisele isikule antud võimalus taotleda ERFi ja ESFi vahendeid. Komisjon ja Prantsusmaa ametiasutused on kõik need ettepanekud esitanud selleks, et hõlbustada juurdepääsu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele.

Neid meetmeid tuleb samas täiendada, et luua lihtsustavate meetmete pakett, mille abil eri fondid saaksid tagasi kogu oma väärtuse.

Täiendavate meetmetega tuleb selgitada lihtsustatud kuluvõimaluste kohaldamist riigiabi suhtes, ühtlustada riigiabi eeskirju ning tehnilist abi eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ja otsese eelarve täitmise puhul ning rakendada ühekordse auditikontrolli põhimõtet kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes.

Üldisemalt ja lisaks õigusraamistiku vajalikele muudatustele kutsub arvamuse koostaja komisjoni üles võtma meetmeid praeguse poliitika läbivaatamiseks seoses suunistega, mis sisaldavad eelkõigi auditi valdkonnas mitmeid kohustusi ja aitavad seega kaasa halduskoormuse suurenemisele.

Lihtsustamine ei saa aga olla kõikehõlmav, sest mõningaid lihtsustamismeetmeid saab läbi vaadata alles 2020. aasta järgses raamistikus, kuna need mõjutavad õigusraamistikku. Lisaks märgib arvamuse koostaja, et kuna tegemist on õigusaktiga, siis liiga paljude täiendavate ja eelkõige vormiliste ettepanekute esitamine komisjoni ettepaneku muutmiseks võib aeglustada koondmääruse vastuvõtmise seadusandlikku menetlust ja mõjuda seeläbi nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaalsetele toetusesaajatele kui ka vahendite haldajatele ebasoodsalt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 144

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(144) Tuleks selgitada, et kui rahastamisvahendeid kombineeritakse muus vormis liidu eelarvest antava toetusega, tuleks kohaldada rahastamisvahendeid käsitlevaid eeskirju. Kõnealuseid eeskirju tuleks vajaduse korral täiendada konkreetsete valdkondlikest õigusaktidest tulenevate nõuetega.

(144) Tuleks selgitada, et kui rahastamisvahendeid kombineeritakse muus vormis liidu eelarvest antava toetusega, tuleks kohaldada valdkondlikest õigusaktidest tulenevaid eeskirju. Kõnealuseid eeskirju tuleks vajaduse korral täiendada konkreetsete rahastamisvahendeid käsitlevate nõuetega.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 170

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(170) Selleks et tagada, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad, säilitades EURESi piiriüleste partnerluste osas ambitsioonikad kasutuselevõtmise määrad. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(199 a) Suurema tõhususe saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada sagedamini lihtsustatud kuluvõimalusi ja ühekordsete kindlasummaliste koondmaksetega rahastamist, et vähendada seonduvat halduskoormust ning lihtsustada vahendite eraldamist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Rahastamisvahendite kombineerimine ELi tasandil ESFi, EGFi ja Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, ei ole asjakohane, kuna need kolm fondi on poliitikapõhised, rahastamisvahendid on aga nõudluspõhised.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon, liikmesriigid või muu liidu eelarvet täitev üksus võib liidu eelarve täitmise küsimuses konsulteerida kodanikega.

3. Komisjon, liikmesriigid või muu liidu eelarvet täitev üksus edendavad ja peavad kodanikega nende esindusühenduste kaudu liidu eelarve täitmise küsimuses avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Selgitus

ELi eelarve täitmisel on oluline täielikult täita ELi lepingu artiklit 11 konsulteerimise ja dialoogi kohta kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 125

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 125

välja jäetud

Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse

Selgitus

Selline vahendite ümberpaigutamine oleks vastuolus koostöös liikmesriikidega täidetavate rahaliste vahendite poliitika eesmärkidega ja soodustaks hoopis muid finantsinstrumente, EFSIt ja usaldusfonde. Rände- ja pagulasküsimuse lisamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja noorte tööhõive algatuse laiendamise prioriteediks suurendab Euroopa Sotsiaalfondist rahastamise vajadust. Arvestades seda ning asjaolu, et ESFiga seotud meetmeid toetatakse ka muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, takistavad muude eesmärkide täitmise nimel tehtavad ümberpaigutamised nendest rahalistest vahenditest suurema sotsiaalse sidususe saavutamist ning seda ei tuleks kaaluda. See tekst ei sobi ka Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks ega ka EGFile.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Toetusesaajad võivad deklareerida personalikulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, ühikuhindade alusel, kui selleks on antud luba lõigete 1–6 kohaselt. Vabatahtlike kaasamist tuleks mõista tasustamata mittekohustusliku tegevusena: see on aeg, mille üksikisikud kulutavad mittetulundusliku organisatsiooni kaudu korraldatud tasustamata tegevusele.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 201 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Juhul kui rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, kohaldatakse valdkondlikke eeskirju, ilma et see piiraks artikli 208 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.

3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite rakendamisel kohaldatakse valdkondlikke eeskirju.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui rahastamisvahend luuakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 kohaldamiseks ja sellega kaasneb liidu eelarvelise tagatise vormis antav rahaline toetus, kohaldatakse käesolevat jaotist, välja arvatud artikli 201 lõiget 1. Sellist rahastamisvahendit rakendatakse artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud eelarve täitmise raames.

Kui rahastamisvahend luuakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 kohaldamiseks ja sellega kaasneb liidu eelarvelise tagatise vormis antav rahaline toetus, kohaldatakse selle määruse valdkondlikke eeskirju. Sellist rahastamisvahendit rakendatakse artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud eelarve täitmise raames.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 210

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 210

välja jäetud

Rahalise toetuse käsitlemine liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames

1. Rahaliste toetuste üle, mida makstakse käesoleva jaotise kohaselt loodud rahastamisvahenditele fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, peetakse eraldi arvestust.

2. Rahalised toetused, mida makstakse fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, paigutatakse eraldi kontodele ja neid kasutatakse kooskõlas asjaomaste fondide eesmärkidega meetmete ja lõplike vahendite saajate jaoks kooskõlas programmi või programmidega, millest neid rahalisi toetusi antakse.

Selgitus

Rahastamisvahendite haldamist ja rakendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames ei tohiks segada muude ELi tasandi rahastamisvahenditega. Vastasel juhul põhjustab see tõsiseid probleeme toetusesaajatele ja lõplikele vahendite saajatele. Mitte kõik rahalised vahendid, mida rakendatakse koostöös liikmesriikidega, ei anna võimalust rahastamisvahendite loomiseks. Vt määrust (EL) nr 223/2014 ja määrust (EL) nr 1309/2013.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud tegevussuundade suhtes kohaldatakse kogu programmiperioodi vältel keskmiselt järgmisi soovituslikke protsendimäärasid:
a) programmi „Progress“ tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;
b) EURESe tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;
c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %.“

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„2 a. Kõigi kolme tegevussuuna (programmi „Progress“, EURESe ning mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna) või nende temaatiliste prioriteetide jaoks eraldatud assigneeringud, mida ei ole eelarveaasta lõpuks ära kasutatud, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse. Nende assigneeringute suhtes ei kehti lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud alammäärad.“

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 14 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:	„1. Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas: Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis a ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel eri valdkondade vahel järgmist soovituslikku minimaalset protsentuaalset jaotust:
a) tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu;	a) tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu: 20 %
b) sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine;	b) sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine: 45 %
c) töötingimused.“	c) töötingimused: 7 %.
	Ülejäänud summa jaotatakse punktides a, b ja c osutatud valdkondade vahel või määratakse ühele neist või nende kombinatsioonile.“

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 19


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Artikkel 19	„Artikkel 19
Valdkonnad ja rahastamine	Valdkonnad ja rahastamine
EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:	EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis b ettenähtud eraldise soovituslikul jaotamisel valdkondade vahel järgmist minimaalset protsentuaalset jaotust:
a) vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks;	a) vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks: 15 %;
b) teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine;	b) teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine: 15 %;
c) piiriülesed partnerlused.“	c) piiriülesed partnerlused: 18 %.
	Ülejäänud summa jaotatakse punktides a, b ja c osutatud valdkondade vahel või määratakse ühele neist või nende kombinatsioonile.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 25


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Artikkel 25	„Artikkel 25
Valdkonnad ja rahastamine	Valdkonnad ja rahastamine
Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas:	Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis c ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel valdkondade vahel järgmist minimaalset protsentuaalset jaotust:
a) haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine;	a) haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine: 35 %;
b) sotsiaalne ettevõtlus.“	b) sotsiaalne ettevõtlus: 35 %:
	Ülejäänud summa jaotatakse punktides a või b osutatud valdkondadele või nende kombinatsioonile.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 32


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikkel 32 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 32	„Artikkel 32
Tööprogrammid	Tööprogrammid
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kolme tegevussuunda hõlmavad tööprogrammid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kolme tegevussuunda hõlmavad tööprogrammid.
Tööprogrammid kehtestatakse asjakohasel juhul kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks ja need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, liidu toetust saava meetme väljavalimiseks kasutatava menetluse tüüpi, geograafilist ulatust, sihtrühma ja rakendamise soovituslikku ajakava. Tööprogrammides esitatakse samuti viide igale erieesmärgile eraldatava rahasumma kohta ja neis peab kajastuma vahendite ümberjaotamine vastavalt artiklile 33. Tööprogrammid peavad suurendama sidusust programmiga, kajastades seoseid kõigi kolme tegevussuuna vahel.	Tööprogrammid kehtestatakse asjakohasel juhul kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks ja need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, liidu toetust saava meetme väljavalimiseks kasutatava menetluse tüüpi, geograafilist ulatust, sihtrühma ja rakendamise soovituslikku ajakava. Tööprogrammides esitatakse samuti viide igale erieesmärgile eraldatava rahasumma kohta ning iga-aastased eraldised programmi kolmele tegevussuunale ning nende osadele ja neis peab kajastuma vahendite ümberjaotamine vastavalt artiklile 33. Tööprogrammid peavad suurendama sidusust programmiga, kajastades seoseid kõigi kolme tegevussuuna vahel.
	2. Suurema läbipaistvuse ja aruandekohusluse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda komisjoni esindaja parlamendikomisjoni arutama esimeses lõigus osutatud tööprogrammi projekti, enne kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, millega tööprogramm kehtestatakse.“

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 33


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artikkel 33 jäetakse välja.	5. Artikkel 33 asendatakse järgmisega:
	„Artikkel 33
	Vahendite ümberjaotamine eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele
	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte selliste vahendite ümberjaotamiseks eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele, kui sotsiaal-majanduslikud muutused seda nõuavad. Vahendite ümberjaotust iga tegevussuuna valdkondade vahel kajastatakse artiklis 32 osutatud tööprogrammides.“

Selgitus

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 a. Artikli 34 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.	„2. Artiklites 32 ja 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.“

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 b. Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 32 ja 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõige 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 c. Artikli 34 lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“	„5. Artiklite 32 ja 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui esimese lõigu punkti a kohased tegevused on kasulikud ka programmipiirkonnale, kus neid rakendatakse, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.	Kui esimese lõigu punkti a kohased tegevused on kasulikud ka programmipiirkonnale, kus neid rakendatakse, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	- a) lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud.	Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud, ilma et sellega siiski ei tekitataks viivitusi rahastamisprotsessi etappides või tekitada selles etapis probleeme fondivalitsejate ja vahendite saajate jaoks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõige 2 jäetakse välja.	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikes 5 ette nähtud meetoditele võib siis, kui toetuste ja tagastatava abi avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, määrata määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud summad kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojektist.	„3. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikes 5 ette nähtud meetoditele võib siis, kui toetuste ja tagastatava abi avaliku sektori toetus ei ületa 150 000 eurot, määrata määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud summad kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojektist.“

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a b) lisatakse järgmine lõige:
	„3 a. Liikmesriigid ja nende kohalikud omavalitsused võivad pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poole, et taotleda erandit avaliku sektori toetuse ülemmäärade ja vähese tähtsusega abi osas. Selliseid taotlusi võib esitada üksnes erakordselt tõsises majanduslikus olukorras. Erandi tegemise menetlus sarnaneb EGFist rahalise toetuse andmise menetlusega. Euroopa Parlament teeb otsuse oma liikmete häälteenamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega ning nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.“

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1304/2013

Artikkel 14 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõige 4 jäetakse välja.	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 4 – taane 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– osalejad, kes elavad tööta leibkonnas*;	välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 4 – taane 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega tööta leibkonnas*;	välja jäetud

Selgitus

Teabe kogumine leibkonnas elavate kolmandate isikute kohta võib olla tundliku iseloomuga ja seetõttu ei anna osalejad tavaliselt selle kohta teavet.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 4 – taane 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega üksi elava täiskasvanu leibkonnas*.	välja jäetud

Selgitus

Teabe kogumine leibkonnas elavate kolmandate isikute kohta võib olla tundliku iseloomuga ja seetõttu ei anna osalejad tavaliselt selle kohta teavet.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 266 – lõige 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1304/2013

I lisa – punkt 1 – lõik 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kahes esimesena nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Kolmes viimasena nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 5 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed eespool nimetatud viie näitaja kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimisisene kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.	5. Kahes nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed eespool nimetatud kahe näitaja kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimisisene kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.

Selgitus

Tehniline muudatus, mille tingis ettepanek jätta välja eelnenud kolm taanet. Lisaselgituste saamiseks nimetatud väljajätmiste kohta vt eelnevaid muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 271 – lõige 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1309/2013

Artikkel 4 – lõige 2a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:
	„2 a. Pidades silmas, et VKEd on teatavates piirkondades ja sektorites peamine või ainuke ettevõtlusliik, võib taotluse esitanud liikmesriik taotleda EGFi abi sama sektori või sama piirkonna ettevõtete rühma jaoks.“

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 271 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1309/2013

Artikkel 6 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina artiklist 2 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned artikli 3 tähenduses toimunud koondamised esinevad NUTS 2 tasandi piirkondades, kus 15–24aastaste noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 25 %, ning nende liikmesriikide puhul, kus noorte töötuse määr suurenes 2012. aastal rohkem kui 30 %, sellistes NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 20 %. Toetust võib anda alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr 15–24aastaste noorte seas ületas 2012. aastal 25 %, ning nende liikmesriikide puhul, kus noorte tööpuuduse tase suurenes 2012. aastal rohkem kui 30 %, sellistes NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 20 %.	2. Erandina artiklist 2 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned artikli 3 tähenduses toimunud koondamised esinevad NUTS 2 tasandi piirkondades, kus 15–24aastaste noorte töötuse määr oli võrdlusaastal (st kaks aastat enne seda, kui esitati taotlus EGFi toetuse saamiseks („N-2“)) vähemalt 20 %. Toetust võib anda alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr 15–24aastaste noorte seas oli N-2 aastal vähemalt 20 %.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 271 – lõige 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1309/2013

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 30 lõikega 5.	EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 30 lõikega 5 hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende lõplikku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 223/2014

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 25 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c) avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei ületa 100 000 eurot;	„ c) avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei ületa 150 000eurot;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõige 1 – punkt 1 b (uus)

Määrus (EL) nr 223/2014

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt d


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 b. Artikli 25 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:
d) juhul kui avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtud arvutused, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.	d) juhul kui avaliku sektori toetus ei ületa 150 000 eurot, iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtud arvutused, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõige 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 223/2014

Artikkel 42 – lõige 3 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Korraldusasutus võib lõikes 2 osutatud maksetähtaja põhjendatud juhtudel peatada, kui	3. Korraldusasutus võib lõikes 2 osutatud maksetähtaja põhjendatud juhtudel katkestada, kui

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	EMPL 21.11.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Jérôme Lavrilleux 6.12.2016
Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 55 istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2017	22.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	15.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 3 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Joëlle Mélin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michèle Alliot-Marie, Maria Arena, Amjad Bashir, Rosa D’Amato, Krzysztof Hetman, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Monika Vana, Tom Vandenkendelaere
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Marc Joulaud

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

ALDE

ECR

PPE

S&D

Verts/ALE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Yana Toom

Amjad Bashir, Czesław Hoc, Helga Stevens, Jana Žitňanská

Michèle Alliot-Marie, David Casa, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Miapetra Kumpula-Natri, Javi López, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marita Ulvskog

Jean Lambert, Terry Reintke, Monika Vana

–

ENF

Dominique Martin, Joëlle Mélin

Lampros Fountoulis

EFDD

ENF

GUE/NGL

Tiziana Beghin, Rosa D'Amato

Mara Bizzotto

Rina Ronja Kari, Kostadinka Kuneva, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS(*) (25.4.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja (*): Jerzy Buzek

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

Finantsmääruses on sätestatud ELi eelarve koostamise ja täitmise ning ELi rahaliste vahendite kontrollimise põhimõtted ja menetlused. Komisjoni läbivaatamisettepaneku eesmärk on muuta eeskirjad lihtsamaks ja paindlikumaks, mis peaks aitama optimeerida raha kasutamist ja kuni 2020. aastani kestva finantsraamistiku mõju. Läbivaatamise käigus on tehtud põhjalikke muudatusi üldistes finantseeskirjades (ettepaneku 1. osa), vastavaid muudatusi valdkondlike rahaliste vahendite eeskirjades ja ELi rahastamisprogrammide alusaktide teatavates sätetes (2. osa).

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ainupädevusse kuuluvates valdkondades tehakse ettepanekuga alljärgnevad muudatused.

Euroopa ühendamise rahastu määrus (EL) nr 1316/2013(artikkel 272, põhjendused 239 kuni 241).

a) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite loomine

Finantsmääruse ettepaneku 1. osas, mis käsitleb segarahastamist (artiklid 2 ja 153), tunnistatakse segarahastamistoimingute ideed ja tegeletakse mitme olulise küsimusega, mis tekkisid rahastamisvahendeid sisaldavate segarahastamisvahendite rakendamisel. Ettepanekus selgitatakse, et kui rahastamisvahendeid rakendatakse segarahastamisvahendite kaudu, kohaldatakse nendele kokkulepetele/investeeringutele X jaotist. Samuti selgitatakse ettepanekus, et jaotises X nõutud eelhindamine tehakse kogu vahendi kohta (mitte iga eraldi rahastatava rahastamisvahendi kohta) ning et segarahastamisvahendite tasandil viiakse sisse aastaaruanded.

Kavandatavate muudatustega kooskõla säilitamiseks ning selleks, et näidata läbipaistval viisil Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja kõigile sidusrühmadele, kes Euroopa ühendamise rahastust potentsiaalselt toetust saada võiksid, et see uus ELi eelarve rakendamise viis on samuti Euroopa ühendamise rahastu määruse raames kättesaadav, tegi komisjon ettepaneku Euroopa ühendamise rahastu määruse muutmiseks.

Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on tõsta ELi rahastuse tulemuslikkust ühishuviprojektide rahastamisel üleeuroopalistes võrkudes. Selleks tehakse järgmist:

– lihtsustatakse ja ühtlustatakse projekti määratlemise ja rahastamise protsessi;

– meelitatakse ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt ja suurendatakse seotud finantseerimisasutuste vastutust ja võetud kohustusi;

– võimendatakse rahastamist riiklikest vahenditest, kombineerides Euroopa ühendamise rahastu toetused või rahastamisvahendid/riskijagamisvahendid rahastusega partnerasutustelt ja investoritelt;

– parandatakse koordineerimist projektide ettevalmistamisel, rahastamisel ja esitamisel;

– lubatakse aja jooksul paindlikumaid projektide eeskirju, näiteks rahastuse osas;

– suurendatakse projektide esitamise ajakava paindlikkust.

Samuti tuleks märkida, et segarahastamisvahendeid saab rahastada nii Euroopa ühendamise rahastu toetuste eelarvest kui ka rahastamisvahendite eelarvest ning et need pakuvad nii investeerimistoetusi kui ka rahastamisvahendeid. Samas jääksid projektide abikõlblikkuse prioriteedid endiseks: need on määratud kindlaks Euroopa ühendamise rahastu määruses ja valdkondlikes suunistes iga Euroopa ühendamise rahastu valdkonna kohta.

Nagu ka muude kulude korral, konsulteeritaks Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi loomist ja selle kaudu rahastamist käsitleva komisjoni otsuse osas liikmesriikidega, kes kuuluvad Euroopa ühendamise rahastu komiteesse. Valikuotsus edastataks samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

b) Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooniprojektide kulude tõendamise muutmine

Komisjoni hinnangul on kavandatav muudatus kooskõlas koondmääruse lihtsustamise eesmärgiga ega nõrgesta usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Artikli 22 lõike 2 praegune versioon tähendab, et projekti lõpus peab iga projektis osalenu paluma projekti toimumiskohaks olnud liikmesriikidel kinnitada, et lõpparuandes ja finantsaruandes esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene ning et kõik lõplikus finantsaruandes deklareeritud kulud on toetuslepingu kohaselt abikõlblikud ja tegelikud.

Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni sektori erineva laadi tõttu (keskmine toetuste suurus, kulude liigid, projektide liigid jne) on liikmesriikide tõendamine toetusesaajate ja seotud tegevustes osalevate liikmesriikide jaoks liigselt koormav. Muudatusega kaotatakse telekommunikatsiooni valdkonnas kulude tõendamise kohustus, kuna kehtiv säte sobib rohkem Euroopa ühendamise rahastu transpordi ja energia sektoritele.

Tuleb märkida, et enne koondmääruse jõustumist võidakse teha samalaadne muudatus WiFi4EU projektides.

Telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavate suuniste määrus (EL) nr 283/2014 (artikkel 274, põhjendused 242, 243).

– Artikli 2 lõike 1 punktis e üldteenuste mõiste muutmine

Kavandatud muudatuse eesmärk on tõsta õiguskindlust digitaalteenuste taristu valdkonnas sekkumisel, kuna see selgitab, et koosvõimeliste piiriüleste sidusteenuste kategoorias võivad üldteenused hõlmata konkreetse digitaalteenuste taristu elemente, kaasa arvatud andmetöötlust, -talletust ja -haldust või ühenduvust.

See võimaldab paremini kasutada Euroopa ühendamise rahastu potentsiaali, käsitledes õiguskindlusega digitaalsektori arengusuundumusi, mis on määratletud muu hulgas Euroopa tööstuse digiteerimise strateegias ja eelkõige Euroopa pilveandmetöötluse algatuses.

– Artikli 5 lõike 4 muutmine digitaalteenuste taristute valdkonna ühishuviprojektide toetamise osas

Kehtiva artikli 5 lõikes 4 on digitaalteenuste taristute toetamine piiratud toetuste ja/või hangetega. Kavandatud muudatuse eesmärk on laiendada sekkumisvõimalusi rahastamisvahenditele, kuna kehtiva versiooni jäikust ei peeta vajalikuks.

Otsus nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik (artikkel 276, põhjendus 251)

Kui 2014. aastal kosmose jälgimise ja seire otsus vastu võeti, polnud tollase kosmoseprogrammide olukorra tõttu võimalik luua eraldiseisvat oma eelarvereaga projekti. Kosmose jälgimise ja seire toetusraamistikku on seega alates 2015. aastast rahastatud 4 erineva eelarverea kaudu, mis on seotud Copernicuse, EGNSSi, „Horisont 2020“ kosmose ja „Horisont 2020“ julgeoleku programmidega.

2015. aasta assigneeringuid kasutati seega kolme kosmose jälgimise ja seire konsortsiumile antud toetuse kaudu, kahte neist haldas Teadusuuringute Rakendusamet (REA) („Horisont 2020“ kosmose ja „Horisont 2020“ julgeoleku programmidest pärinev eelarve) ja ühte siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (Galileo ja Copernicuse projektidest pärinev eelarve).

Siiski erinevad „Horisont 2020“ toetuste haldus-ja finantseeskirjad ja menetlused ühte siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi toetuste eeskirjadest.

See rahastamiskava loob keerukusi, meetmete dubleerimise ja erinemise ohte ning tekitab komisjoni talitustele ja ka toetuste saajatele täiendavat halduskoormust.

ELi meetmete tõhustamiseks ja nende juhtimise ratsionaliseerimiseks tehakse seega ettepanek kasutada finantseeskirjade lihtsustamise ettepaneku pakutavat võimalust, et luua kosmose jälgimise ja seire jaoks toetuste andmiseks ja nende rakendamise juhtimiseks üks ühtne eeskirjade kogum. Nimetatud ühtse eeskirjade kogumi rakendamine ei mõjuta kolme rahastamisprogrammi eesmärke ega nende kohaldamisala.

Kavandatavat mudelit/lahendust on juba muudel juhtudel Euroopa ühendamise rahastuga seoses rakendatud. See seisneb ühe programmi haldus- ja finantseeskirjade ja menetluste rakendamises teistest programmidest pärinevate vahendite juhtimiseks, ilma et vahendite olemust muudetaks.

Eelduste kohaselt on siis võimalik kõik eelarved rühmitada ning täita neid samade haldus- ja finantseeskirjade ja menetluste abil.

Copernicuse programmi valimist õigustavad järgmised tegurid:

• ELi kosmosetaristus on Copernicuse madalal orbiidil lendavatel satelliitidel kõige suurem oht kosmoseprügiga kokku põrgata;

• Copernicuse programmi eeskirjad ja menetlused on lihtsamad kui „Horisont 2020“ omad;

• rakendamist lihtsustab fakt, et Copernicust ja kosmose jälgimist ja seiret haldab sama haldusüksus.

Euroopa tasandi andurite toimivuse parandamise eelarvet ei lihtsustata ning seda juhib edasi REA kooskõlas programmile „Horisont 2020“ kehtivate eeskirjadega. Nimetatud tegevus ei ole otseselt seotud kosmose jälgimise ja seire otsuse rakendamisega.

Ettepanekuga lisatud lõikes sätestatakse, et Copernicus, EGNSS ja „Horisont 2020“ programmidega võib aidata rahastada artikli lõikes 1 nimetatud tegevusi kooskõlas nende ulatuse ja eesmärkidega.

Kui muudatus vastu võetakse, saaks lihtsustamisettepanek jõustuda 2018. aastal. Siis oleks alates sellest aastast võimalik ainult kahe toetuse olemasolu:

• üks toetus, mis hõlmab kõigi kosmose jälgimise ja seire otsuse rakendamisega seotud meetmete ulatuses programme Copernicus, EGNSS, „Horisont 2020“ kosmos ja „Horisont 2020“ julgeolek,

• üks toetus, mis hõlmab „Horisont 2020“ kosmose andurite uuendamist (ei ole osa kosmose jälgimise ja seire otsuse rakendamisest).

Raportööri seisukoht

Üldiselt tunduvad tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ainupädevusse kuuluvate valdkondadega seotud muudatused pigem piiratud ja tehnilised.

Telekommunikatsiooniküsimuses kavandatud muudatuste osas (Euroopa ühendamise rahastu ja telekommunikatsiooni juhised) soovib raportöör esile tõsta, et need tuleks kooskõlastada WIFI4all ettepanekuga, millega parlamendis samal ajal tegeletakse.

Euroopa Parlamendi seisukoha sisemise ühtsuse jaoks on asjakohasem küsimus segarahastus Euroopa ühendamise rahastuses ja ettepaneku üldosas.

Tundub, et Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni vahelised arutelud segarahastamisvahendite võimalikuks loomiseks tulevikus on jõudnud transpordi valdkonnas kaugemale kui energia või telekommunikatsiooni valdkonnas, kuid muudatused tuleks kavandada nii, et soodustatakse ka energia ja telekommunikatsiooni projektide kiirendamist. Eelduste kohaselt muudaks segarahastamisvahendi loomine ühishuviprojektidesse investeerimise tõhusamaks, kiiremaks ja üldiselt erainvestoritele atraktiivsemaks.

Komisjoni talitused (eelarve peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, sidevõrkude, side ja tehnoloogia peadirektoraat, liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) on parlamendile üksikasjaliku selgituse esitanud. Raportöör leiab, et selgitused ja põhjendus on veenvad.

Kavandatud muudatuste eesmärk on seega selgitada selle võimaluse ideed ja kavatsusi ning selgitada selle muudatuse eesmärki ja ootusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239) Selleks et tõhustada Euroopa ühendamise rahastu tegevust, võib luua selle raames segarahastamisvahendeid. Segarahastamisvahendist saaks rahastada segarahastamistoiminguid, mille puhul ühendatakse tagastamatu toetuse vormid, nagu liikmesriikide eelarvest makstavad toetused ja Euroopa ühendamise rahastu toetused, ja/või liidu eelarvest pärit rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrumendi ja laenuinstrumendi kombinatsioonid, EIP grupilt (sealhulgas EFSI raames) või riiklikelt tugipankadelt, arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt saadud rahalised vahendid ja/või erasektori rahaline toetus, sealhulgas nii otsene kui ka kaudne rahaline toetus, mida võib muu hulgas eraldada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.

Selgitus

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 a) Segarahastamisvahendite haldamine peaks põhinema finantsmääruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud 20. jaanuaril 2017. aastal avaldatud Euroopa ühendamise rahastu mitmeaastases tööprogrammis 2017. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega ning vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artiklitega 17 ja 25. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

Selgitus

Segarahastamisvahendite loomisel ja kasutamisel tuleb järgida selgelt kindlaks määratud ja läbipaistvat haldusprotsessi ning võtta arvesse kogemusi, mis on saadud käimasoleval 2017. aasta Euroopa ühendamise rahastu koordineerimise projektikonkursil (segarahastamise projektikonkurss). Eelkõige selleks, et Euroopa Parlament saaks valvata Euroopa ühendamise rahastu järele, tuleb segarahastamisvahendite loomisel ja segarahastamistoimingute tegemisel järgida Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammi tsüklis ette nähtud kavandamis- ja otsustusmehhanisme.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 b) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on soodustada ja ühtlustada kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit raha puhul, üheainsa taotluse esitamist. Segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema muuta taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 c) Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamise ajakava muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaks need vahendid suurendama asjassepuutuvate finantseerimisasutuste vastutust ja kohustusi ning vähendama ohtu, et toetuse saamiseks välja valitud projektide rahastamisotsust ei kiideta heaks ja seetõttu projektidele makseid ei tehta.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239 d) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua ja toetada viljakat projektide ettevalmistamist, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 a) Kuna Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektor erineb Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja energiasektorist (väiksema keskmise toetussumma ning kulude ja projektide liigi poolest), peaks kulude tõendamise nõuded olema lihtsamad, et vältida toetusesaajate ja seotud tegevustes osalevate liikmesriikide tarbetut koormamist, tegemata sealjuures järeleandmisi usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttes.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 242

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 3 – lõik 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest 10 % ei kasutata täielikult ära Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite jaoks, tehakse ülejäänud summa kättesaadavaks artikli 5 lõikes 1 nimetatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettide jaoks ja jaotatakse see neile ümber.

Selgitus

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel.	4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi, liidu eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Sellised toimingud peavad:	6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel, võttes arvesse minimaalseid kriteeriume, mille komisjon sätestab, ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Sellised toimingud peavad:

Selgitus

On oluline, et segarahastamisvahendite projekte kontrollitaks nii nende kvaliteedi kui ka küpsuse osas läbipaistvalt ja tasakaalustatult. Komisjon peaks sätestama vajalikud kriteeriumid, et anda selged eeskirjad partnerasutustele, kellele segarahastamisvahendi rakendamine usaldatud on. Need kriteeriumid tuleks kindlaks määrata Euroopa ühendamise rahastu mitme- ja/või iga-aastastes tööprogrammides, mille komisjon peab vastu võtma artikli 25 kohase tavalise komiteemenetluse artikli 17 alusel.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu transpordi segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.	7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 274 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 283/2014

Artikkel 5 – lõige 4a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Kokku ei või liidu üldeelarvest käesoleva artikli lõike 4 punkti c kohastele rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketist.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 274 – lõige 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 283/2014

Artikkel 5 – lõige 4b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Selliste meetmete nagu rahastamisvahendite loomisel selles valdkonnas võetakse nõuetekohaselt arvesse olemasolevate liidu rahastamisvahendite hindamiste tulemusi, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/2013^1a artiklis 27 sätestatud vahehindamise käigus;
	_________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 274 – lõige 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 283/2014

Artikkel 5 – lõige 4c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 c. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] koostab komisjon ülevaate rahastamisvahendite mõjust meetmete toimimisele digitaalteenuste valdkonnas.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 276 – lõige 1 a (uus)

Otsus nr 541/2014/EL

Artikkel 4 – lõige 2a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse rakendamise algust] teostab komisjon kosmose jälgimine ja seire ning tugiraamistiku rahastamise toimimise hindamise läbivaadatud finantseeskirjade alusel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 21.11.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jerzy Buzek 9.11.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 6 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, David Borrelli, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Ashley Fox, Adam Gierek, Rebecca Harms, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Dan Nica, Angelika Niebler, Miroslav Poche, Carolina Punset, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Amjad Bashir, Soledad Cabezón Ruiz, Isabella De Monte, Francesc Gambús, Constanze Krehl, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Gesine Meissner, Clare Moody, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Telička
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Georgi Pirinski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

52	+
ALDE	Gesine Meissner, Angelika Mlinar, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck
ECR	Amjad Bashir, Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský
PPE	Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, Francesc Gambús, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Theodor Dumitru Stolojan, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera
S&D	Soledad Cabezón Ruiz, Isabella De Monte, Adam Gierek, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Clare Moody, Dan Nica, Georgi Pirinski, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Carlos Zorrinho
Verts/ALE	Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Michel Reimon, Claude Turmes

6	–
EFDD	Roger Helmer
ENF	Jean-Luc Schaffhauser
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

2	0
EFDD	David Borrelli, Dario Tamburrano

Tähiste seletused:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS(*) (5.5.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja: Wim van de Camp (*)

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek

Finantsmääruses on sätestatud ELi eelarve koostamise ja täitmise ning ELi rahaliste vahendite kontrollimise põhimõtted ja menetlused. Komisjoni läbivaatamisettepaneku eesmärk on muuta eeskirjad lihtsamaks ja paindlikumaks, mis peaks aitama optimeerida raha kasutamist ja kuni 2020. aastani kestva mitmeaastase finantsraamistiku mõju. Läbivaatamise käigus on tehtud põhjalikke muudatusi üldistes finantseeskirjades (ettepaneku 1. osa) ja vastavaid muudatusi valdkondlike rahaliste vahendite eeskirjades (2. osa). Ettepanekuga on palju muudatusi tehtud ka ELi rahastamisprogrammide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alusaktide teatavates sätetes.

Transpordivaldkonnas on ettepanekuga loodud võimalus kasutada Euroopa ühendamise rahastu raames segarahastamist ning sätestatud finantsmääruses vastavad üldised eeskirjad (artiklid 2, 153 ja 272). Ettepanekus on suurendatud ka Euroopa ühendamise rahastu transpordiprojektide rahastamispaketti, et üleeuroopalise transpordivõrgu projekte oleks võimalik toetada suuremas mahus (artikkel 272 / artikli 16a lõige 7). Peale selle laiendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kohta tehtud muudatusega jätkusuutliku turismi taristutele ette nähtud investeeringutoetuse rakendusala (artikkel 264).

Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on muuta üleeuroopaliste võrkude ühishuviprojektidele eraldatavate ELi rahaliste vahendite kasutamine tõhusamaks, i) püüdes lisaraha saamiseks kaasata erainvestoreid, ii) kasutades avaliku sektori raha finantsvõimendust, st ühendades Euroopa ühendamise rahastu toetused või rahastamis-/riskijagamisvahendid institutsioonilistelt partneritelt ja investoritelt saadava rahaga, iii) parandades kooskõlastamist projektide koostamisel, rahastamisel ja esitamisel ning iv) tagades projektide paindlikuma ajalise järjestuse, võttes arvesse projekti rahastamisvalmidust ja -küpsust.

Segarahastamisvahendeid hakkavad kaudse eelarve täitmise raames rakendama komisjoni valitud institutsioonilised partnerid, nagu Euroopa Investeerimispank (EIP) või riiklikud tugipangad (artikkel 153). Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid võib rahastada nii toetuste kui ka rahastamisvahendite rahastamispakettidest. Neist võib projekte toetada nii toetuste kui ka selliste rahastamisvahendite kaudu nagu tagatised. Kui segarahastamisvahendi raames kasutatakse rahastamisvahendeid, tuleb lepingute ja investeeringute puhul järgida X jaotise vastavaid eeskirju, mida kohaldatakse ka siis, kui rahastamisvahendeid kasutatakse koos toetustega (artikli 208 lõige 2), ja milles on nõutud kogu segarahastamisvahendi eelhindamist.

Prioriteete, mis puudutavad Euroopa ühendamise rahastust segarahastamistoiminguga toetavate projektide rahastamiskõlblikkust, ei ole ettepanekus muudetud. Need jäävad samaks, nagu need on praegu kehtivas määruses ja üleeuroopalise transpordivõrgu suunistes. Samaks jääb ka Euroopa ühendamise rahastu juhtimine, mis tähendab seda, et Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee kaudu konsulteeritakse liikmesriikidega, kelle ülesanne on heaks kiita nii segarahastamisvahendi loomine kui ka sellest rahastatavad projektid. Komisjoni vastavad otsused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja tunneb ettepaneku heameelt, sest sellega luuakse nii Euroopa ühendamise rahastus kui ka aluseks olevas finantsmääruses segarahastamisvahendite loomiseks ja segarahastamistoimingute kasutamiseks selge alus. Segarahastamine on seega esile toodud kui uus võimalus, mille kaudu nii liikmesriikide ametiasutused kui ka investorid saavad ELi raha kasutada. Peale selle peaks neil tänu segarahastamisele olema võimalik leida parimaid lahendusi, kuidas üleeuroopalise transpordivõrgu projekte ELi rahalise toetuse ja omaenda ressursside ühendamise kaudu arendada ja rahastada. Kuna ühest küljest tuleb transporditaristusse teha väga suuri investeeringuid ja teisest küljest on nii liikmesriikide kui ka ELi avaliku sektori eelarve piiratud (mis tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jälle esile), peab ELi raha kasutamine olema võimalikult paindlik ning selle raha abil tuleb finantsvõimendusena ühendada kõigil tasanditel võimalikult palju avaliku ja erasektori ressursse.

See, kuidas segarahastamine Euroopa ühendamise rahastu kaudu transpordisektoris toimuma hakkab, selgub alles praktikas: alustada tuleb 2018. aasta tööprogrammi ja 1 miljardi euroga, mis selleks ajaks Euroopa ühendamise rahastus veel kasutada on. Hiljutistest transpordiprojektidest, nagu Calais’ sadam, Riia ühistransport või keskkonnahoidliku laevanduse tagatise programm, mille puhul ühendati Euroopa ühendamise rahastu toetus või võlainstrumendid ja muu (sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI)) raha, on näha, milliseid võimalusi paindlik toetusmehhanism võib kätkeda. 2017. aastal väljakuulutatavate Euroopa ühendamise rahastu projektikonkursside käigus hakatakse projektide esitamise paremat koordineerimist juba katsetama, küll mitte veel segarahastamisvahendi vormis. Eriti hea oleks, kui segarahastamine soodustaks transpordi- ja liikuvusprojekte, mille eesmärk on Euroopa ühendamise rahastust toetatavaid algseid taristuinvesteeringuid laiendada ja suurendada.

Seetõttu peaks Euroopa ühendamise rahastu kaudu toimuval segarahastamisel olema võimalik ELi toetus või rahastamisvahendid ühendada pankadest või fondidest (nagu EIP või EFSI) saadava toetusega ning samuti tuleks segarahastamisel soodustada riigieelarve ja erainvestorite raha ulatuslikku kombineerimist. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku põhjenduses 239 ja artiklis 2 ette nähtud kombinatsioone täpsustada.

Euroopa ühendamise rahastu kaudu toimuv segarahastamine peab paindlik olema ka seetõttu, et toetust ootavad üleeuroopalise transpordivõrgu projektid ja liikmesriikide vajaduse on erinevad. Kuna segarahastamisvahendist rahastamiseks kõlblike projektide (eel-)valik toimub projektide (rahastamis-)küpsuse alusel, tuleb projekti väljavalimisel lähtuda nende kvalitatiivsetest näitajatest ja mitte reastada neid lihtsalt nende rahastamisküpsuse või atraktiivsuse järgi. Arvamuse koostaja soovitab komisjonil kehtestada kriteeriumid, mille abil tagada, et koostööpartnerite tasandil toimub projektide valimine läbipaistvalt ja tasakaalustatult (Euroopa ühendamise rahastu, artikli 16a lõige 6).

Transpordisektor võiks olla esimene, kus uue segarahastamisvõimaluse eeliseid ära kasutada, sest toetust ootavaid üleeuroopalise transpordivõrgu projekte on palju. Kuna energeetika- ja telekommunikatsioonivõrkude investeeringud on suurenemas (sh võimalikus koostoimes transpordisektoriga, nagu alternatiivkütus või arukad transporditaristud), tuleks uute eeskirjadega soodustada segarahastamisvõimaluse kasutamist kõigis Euroopa ühendamise rahastu sektorites. Ka selliste ühishuviprojektide puhul, milles osalevad kolmandad riigid, ei tohiks segarahastamisvahendite kasutamine olla võimalik ainult transpordisektoris, vaid seda tuleks laiendada kõigile Euroopa ühendamise rahastu sektoritele. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku Euroopa ühendamise rahastut puudutava artikli 16a lõiget 7 vastavalt muuta.

Peale selle on arvamuse koostaja täielikult selle poolt, et suurendada Euroopa ühendamise rahastu transpordisektori rahastamispaketti nii, et see moodustab eelarvest, mis on aastani 2020 juba eraldatud, 80–95 % (praegu on see 80–85 %). Tänu sellele peaks vabanema vajalikke lisavahendeid, millega toetada üleeuroopalise transpordivõrgu projekte, mida on kõigi Euroopa ühendamise rahastu projektikonkursside jaoks esitatud kaugelt üle rahastamisvõimaluste.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Eelarve aluspõhimõtted tuleks säilitada. Erivaldkondade, nt teadusuuringute, välistegevuse ja struktuurifondide valdkonna erandid neist aluspõhimõtetest tuleks läbi vaadata ja neid tuleks võimaluse korral lihtsustada, võttes arvesse nende jätkuvat asjakohasust, eelarve jaoks loodavat lisaväärtust ja sidusrühmade jaoks tekitatavat koormust. Struktuurifonde peaks olema võimalik kasutada segarahastamisvahendites, et toetada transporditaristu valdkonnas suure Euroopa lisaväärtusega projekte kõigis piirkonnakategooriates, sealhulgas kõige enam arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui on olemas tõendatud risk, et selline avaldamine võib seada ohtu vahendite saaja puutumatuse, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239) Selleks et tõhustada Euroopa ühendamise rahastu tegevust, võib luua selle raames ühe või mitu segarahastamisvahendit. Segarahastamisvahendist tuleks rahastada segarahastamist, mille puhul liidu eelarvest saadud tagastamatu abi (nt liikmesriikide eelarvest makstavad toetused, Euroopa ühendamise rahastu toetused ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused) ja/või rahastamisvahendid (sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrumendi ja laenuinstrumendi kombinatsioonid) ühendatakse rahastamisega, mis on saadud EIP grupilt (sealhulgas EFSI raames), riiklikelt tugipankadelt, arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt, sealhulgas nii otsene kui ka kaudne erasektori rahaline toetus (sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste kaudu).

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(240) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt. Lisaks peaks segarahastamisvahend tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse ning see peaks aitama saavutada liidu eesmärgid seoses Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) seatud ning töökohtade loomise ja piiriülese ühenduvusega seotud sihtmärkidega. Kui meetmete rahastamiseks kasutatakse nii Euroopa ühendamise rahastut kui ka EFSIt, peaks kontrollikoda viima läbi hindamise, et analüüsida, kas need aitavad saavutada nimetatud liidu eesmärke.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(240 a) EIP tagatisfondi rahastamine EFSI nimel tuleb liidu eelarvest. EIP-l peaks seetõttu olema võimalik süstemaatiliselt sekkuda, et anda esimese järjekoha kahju tagatisi ühistes rahastamismehhanismides liidu eelarvest (Euroopa ühendamise rahastust, EFSIst jne) juba toetatavate toimingute jaoks, et võimaldada ja hõlbustada täiendavust ja erasektori kaasinvestorite osalemist seoses Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(241) Selleks et toetada selliste projektide rakendamist, mis on seoses põhivõrgukoridoride, piiriüleste ühenduste ja muude põhivõrgu lõikudega üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks kõige suurema lisaväärtusega, on vaja muuta mitmeaastase tööprogrammi rakendamine paindlikuks, võimaldades kasutada ära kuni 95 % määrusega (EL) nr 1316/2013 eelarvest ette nähtud rahalistest vahenditest.	välja jäetud

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 a) Selleks, et jätkata üleeuroopalise transpordivõrgu väljakujundamisega seotud projektide elluviimist, peab transpordisektori osakaal järgmises mitmeaastases finantsraamistikus olema vähemalt 2,5 %.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 b) Segarahastamisvahendite haldamine peaks põhinema finantsmääruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud 20. jaanuaril 2017. aastal avaldatud Euroopa ühendamise rahastu mitmeaastases tööprogrammis 2017^{1 a}. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/2013^{1 b} artiklite 17 ja 25 alusel. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

________________

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 c) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on soodustada ja ühtlustada kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit raha puhul üheainsa taotluse esitamist. Segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema muuta taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 d) Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamise ajakava muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaksid need vahendid suurendama asjassepuutuvate finantseerimisasutuste vastutust ja kohustusi ning vähendama ohtu, et toetuse saamiseks välja valitud projektide rahastamisotsust ei kiideta heaks ja seetõttu projektidele makseid ei tehta.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241 e) Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua ja toetada viljakat projektide ettevalmistamist, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. „segarahastamistoiming“ – segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid, hoolimata artikli 201 lõikes 4 sätestatud eeskirjast, milles sedastatakse, et ainult avaliku sektori asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused võivad tegeleda liidu eelarve täitmisega. Segarahastamistoiming võib olla ka ettevalmistav tegevus, mis võib viia finantseerimisasutuste investeeringuteni;

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. „segarahastamisvahend“ – vahend, mis on loodud koostööraamistikuna komisjoni, arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite vahel ja mille eesmärk on viia ellu teatavaid liidu esmatähtsaid eesmärke ja poliitikat segarahastamistoimingute ja muude üksikmeetmete kaudu, ilma et see tooks kaasa kasumi privatiseerimist või kahjumi ühiskonna õlule lükkamist, hoolimata artikli 201 lõikes 4 sätestatud eeskirjast, milles sedastatakse, et ainult avaliku sektori asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused võivad tegeleda liidu eelarve täitmisega;

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 Artikli 15 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) aitama minimeerida väliskulusid, sealhulgas kliimamuutustest ja õnnetustest põhjustatud väliskulusid;“

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kokku ei või liidu eelarvest Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest.	3. Kokku ei või liidu eelarvest Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele ja artikli 14 lõikes 2 sätestatud rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest 10 % ei kasutata täielikult ära Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite ja/või rahastamisvahendite jaoks, tehakse ülejäänud summa kättesaadavaks artikli 5 lõikes 1 nimetatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettide jaoks ja jaotatakse neile ümber.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel.	4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis ja rahastamisvahenditest antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi, liidu eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel. Ükski antav toetus ei tohi ületada artiklis 10 sätestatud rahastamismäärasid.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon uurib koostöös EIPga võimalust, et EIP annaks süstemaatiliselt esimese järjekoha kahju tagatised Euroopa Ühendamise Rahastu segarahastamisvahendites, et võimaldada ja hõlbustada täiendavust ja erasektori kaasinvestorite osalemist transpordisektoris.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rahaliselt toetada, tingimusel et komisjon on nõus segarahastamistoimingute abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia täpsustustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu. Komisjon rakendab neid täiendavaid vahendeid kooskõlas lõikega 2.	5. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rahaliselt toetada, tingimusel et komisjon on nõus segarahastamistoimingute abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia täpsustustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu, ning selleks, et täita käesoleva määruse nõudeid ühishuviprojektide elluviimisel. Komisjon rakendab neid täiendavaid vahendeid kooskõlas lõikega 2.
	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusaktid, mis täiendavad käesolevat määrust, kehtestades üksikasjalikud nõuded ja tingimused esimeses lõigus osutatud täpsustuste kohta, mis võivad olla vajalikud liikmesriikidelt või muudelt investoritelt saadava rahalise toetuse jaoks.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Sellised toimingud peavad:“	„6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel, võttes arvesse minimaalseid kriteeriume. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusaktid, milles kehtestatakse need kriteeriumid, ning püüab vastavalt artiklitele 3 ja 4 valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid ning püüab tagada liikmesriikide geograafilist tasakaalu. Sellised toimingud peavad:“

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 16a – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu transpordi segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.“	„7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.“

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 272 – lõige 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1316/2013

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 17 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„Rahastamispakett moodustab 80–95 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	TRAN 21.11.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Wim van de Camp 8.11.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	27.2.2017
Vastuvõtmise kuupäev	4.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Matt Carthy, Jakop Dalunde, Mark Demesmaeker, Karoline Graswander-Hainz, Kateřina Konečná, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
ALDE	Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička
ECR	Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Tomasz Piotr Poręba, Damiano Zoffoli, Peter van Dalen
GUE/NGL	Matt Carthy, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen
PPE	Georges Bach, Deirdre Clune, Dieter-Lebrecht Koch, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Massimiliano Salini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Wim van de Camp, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
S&D	Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Karoline Graswander-Hainz, Miltiadis Kyrkos, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, István Ujhelyi, Janusz Zemke, Claudia Țapardel
Verts/ALE	Jakop Dalunde, Karima Delli

4	–
EFDD	Daniela Aiuto, Peter Lundgren, Jill Seymour
ENF	Georg Mayer

0	0
-	-

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS(*) (27.4.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja: Constanze Krehl

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Käesolev õigusakti ettepanek, nn koondettepanek, koosneb muudetud määruste paketist, mis esitati mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamise/muutmise osana. Ettepanekuga muudetakse muu hulgas finantsmäärust, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), ühissätete määrust ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).

Ettepanekus käsitletakse suurt hulka Euroopa Parlamendi liikmete tõstatatud mureküsimusi, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika rakendamise lihtsustamist.

Ettepaneku selles osas, mis on pühendatud regionaalarengukomisjoni (REGI) ainupädevusele, tegeleb raportöör selliste küsimustega nagu lihtsustatud kuluvõimalused, väikesemahuline taristu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vaheline koostoime Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) suhtes.

Lihtsustamine on alati olnud Euroopa Parlamendi jaoks olulisel kohal. Suur osa käesolevast seadusandlikust ettepanekust on pühendatud selle eesmärgi saavutamisele. Lihtsustatud kuluvõimaluste soodustamine kuulub sellesse valdkonda. Ettepanekus tegeletakse paljude toetusesaajate väljendatud murega, nimelt vähendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisega seotud halduskoormust. Selles valdkonnas peab raportöör oluliseks leida tasakaal lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamiseks valmis olevate sidusrühmade motiveerimise ja nende sidusrühmade mittekaristamise vahel, kes ei ole veel valmis seda tegema.

Et samamoodi saavutada lihtsustamine ja paindlikkus, soovib raportöör jätta alles viite väikesemahulisele taristule ERFi määruses, suurendades samal ajal oma toetuse ülemmäärasid.

Praegune rändekriis on jätkuvalt Euroopa Liidule märkimisväärseks väljakutseks. Poliitilises mõttes on see avaldanud mõju ka ühtekuuluvuspoliitikale, mis pidi kohanema selle uue probleemiga programmide muutmise kaudu. Seepärast on käesolevas seadusandlikus ettepanekus tehtud ettepanekud ERFi ja ühissätete määruse muutmiseks, et hõlbustada rändajate ja pagulaste integratsiooni. Raportöör tunneb nende muudatuste üle suurt heameelt. Lisaks sellele rõhutab raportöör vajadust koordineerida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde juba olemasolevate ELi vahenditega rände ja varjupaiga valdkonnas.

Seadusandlikus ettepanekus käsitletakse ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahelist seost. Raportöör on arvamusel, et parim lahendus seisneb selles, et Euroopa Komisjon esitab väljaspool koondettepanekut eraldi ettepaneku Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahelise seose kohta. Praeguse seisuga on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel ja EFSI-l erinevad õigusraamistikud ja rahastamisloogika. Raportöör väljendab heaolu selle üle, et vahepeal on algatatud põhjalik arutelu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahelise seose teemal, võttes arvesse komisjoni piiratud ajakava. Raportöör on täiesti teadlik selle küsimuse tähtsusest ja soovib leida rahuldavat lahendust toetusesaajate ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku jaoks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis ning tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle. Kommunikatsioon peaks olema rohkem suunatud vahendite saajatele, eesmärgiga suurendada kodanike jaoks nähtavust ning tagada samal ajal kindlaksmääratud meetmete abil teadete jõudmise vahendite saajateni. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse kõigi selliste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Selleks et parandada selliste rahastamisvahendeid käsitlevate andmete loetavust ja läbipaistvust, mille puhul toimub eelarve täitmine otse või kaudselt, on asjakohane koondada kõik aruandlusnõuded ühte ühtsesse töödokumenti, mis lisatakse eelarveprojektile.

(24) Selleks et parandada selliseid rahastamisvahendeid käsitlevate andmete loetavust ja läbipaistvust, mille puhul toimub eelarve täitmine otse või kaudselt, on asjakohane koondada kõik aruandlusnõuded eelarveprojektile lisatavasse ühte ühtsesse töödokumenti, mida kasutatakse eraldi tulemuslikkuse hindamiseks ja ELi ühtekuuluvuspoliitikasse antava panuse hindamiseks.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59) Samuti on oluline vältida, et erinevad üksused auditeerivad ELi vahendite saajate saadud vahendite kasutamist mitu korda. Seepärast on vaja ette näha võimalus tugineda audititele, mille on juba teinud sõltumatud audiitorid, tingimusel et need põhinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel, pakuvad piisavat kindlust ning on tehtud finantsaruannete ja muude aruannete kohta, milles on kehtestatud liidu rahalise toetuse kasutamine. Sellised auditid peaksid olema aluseks üldisele kindlusele ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta.

(59) Samuti on oluline vältida, et erinevad liikmesriike ja liidu üksused auditeerivad ELi vahendite saajate saadud vahendite kasutamist mitu korda. Seepärast on vaja ette näha võimalus tugineda audititele, mille on juba teinud sõltumatud audiitorid, tingimusel et need põhinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel, pakuvad piisavat kindlust ning on tehtud finantsaruannete ja muude aruannete kohta, milles on kehtestatud liidu rahalise toetuse kasutamine. Sellised auditid peaksid olema aluseks üldisele kindlusele ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(88) Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise, sealhulgas vajaduse korral e-riigihangete suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 108

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(108) Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt, leevendades seejuures ELi vahendite saajate ja korraldusasutuste halduskoormust. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 125

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(125) Menetluste lihtsustamiseks ja käesoleva määruse loetavamaks muutmiseks tuleks lihtsustada ja ühtlustada toetustaotluste, konkursikutsete ja toetusotsuste sisu käsitlevaid sätteid.

(125) Menetluste lihtsustamiseks ja käesoleva määruse loetavamaks muutmiseks tuleks lihtsustada ja ühtlustada toetustaotluste, konkursikutsete ja toetusotsuste sisu käsitlevaid sätteid, eelkõige eesmärgiga ergutada avaliku ja erasektori partnerlusi ning saavutada koostoime, kombineerides vahendeid muude ELi rahastamisallikate ja erasektori investeeringutega.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 136

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 137

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(137) Kui rahastamisvahendeid kasutatakse koos muude vahenditega või finantsvõimendusena, võib neil olla oluline koht liidu vahendite mõju mitmekordistamisel. Rahastamisvahendeid tuleks kasutada ainult juhul, kui puudub turumoonutuste oht ja vastuolu riigiabieeskirjadega.

(137) Kui rahastamisvahendeid kasutatakse koostoimes muude vahenditega või finantsvõimendusena, võib neil olla oluline koht liidu vahendite mõju mitmekordistamisel. Rahastamisvahendeid tuleks kasutada ainult juhul, kui puudub oht olemasolevat avaliku või erasektori poolset rahastamist asendada, puudub turumoonutuste oht ja vastuolu riigiabieeskirjadega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 138

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(138) Rahastamisvahendeid tuleks kasutada assigneeringute raames, mis Euroopa Parlament ja nõukogu on asjaomase programmi puhul vastavaks aastaks heaks kiitnud, eelhindamise alusel, millega tõendatakse, et rahastamisvahendid on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 144

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 147

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(147) Liit on hiljuti teinud olulisi algatusi, mis põhinevad eelarvelistel tagatistel, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja Euroopa Säästva Arengu Fond (EFSD). Neid vahendeid iseloomustab asjaolu, et need põhjustavad liidule tingimuslikke kohustusi ja nõuavad eraldisi, et luua likviidsuspuhver, mis võimaldab eelarvest nõuetekohaselt täita tingimuslikest kohustustest tuleneda võivaid maksekohustusi. Selleks et säiliks liidu krediidireiting ja sellest tulenevalt tema võime pakkuda tulemuslikku rahastamist, on tingimuslike kohustuste kinnitamise, nende katteks ette nähtud eraldiste kindlaksmääramise ja nende järelevalve puhul väga oluline järgida kindlaid eeskirju, mida tuleks kohaldada kõikide eelarveliste tagatise suhtes.

(147) Liit on hiljuti teinud olulisi algatusi, mis põhinevad eelarvelistel tagatistel, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja Euroopa Säästva Arengu Fond (EFSD). Neid vahendeid iseloomustab asjaolu, et nad peaksid põhjustama liidule tingimuslikke kohustusi ja nõuavad eraldisi, et luua likviidsuspuhver, mis võimaldab eelarvest nõuetekohaselt täita tingimuslikest kohustustest tuleneda võivaid maksekohustusi. Selleks et säiliks liidu krediidireiting ja sellest tulenevalt tema võime pakkuda tulemuslikku rahastamist, on tingimuslike kohustuste kinnitamise, nende katteks ette nähtud eraldiste kindlaksmääramise ja nende järelevalve puhul väga oluline järgida kindlaid eeskirju, mida tuleks kohaldada kõikide eelarveliste tagatise suhtes.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 171

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(171) Investeeringud kultuuri- ja jätkusuutliku turismi taristusse tuleks säilitada, ilma et see piiraks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise direktiivi täielikku kohaldamist, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võiks laiendada selliste investeeringute toetamist.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 172

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(172) Selleks et reageerida üha suurenevast rahvusvahelise kaitse alla kuuluvate rändajate ja pagulaste sissevoolust tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist. See toetus võiks aga olla tulemuslik, eelkõige suurte rändevoogudega silmitsiseisvates riikides, kui sellega kaasneb kogu Euroopas tegelik solidaarsuse põhimõtte rakendamine ning seega meetmed, mille eesmärk on koormust õiglaselt jagada.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 172 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(172 a) Horisontaalsed põhimõtted, st partnerluste kaasamine, säästev areng, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, on andnud olulise panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikku rakendamisse ning neid tuleks kaitsta teerajajatena mis tahes liiki investeeringute puhul, mis on seotud ELi eelarve, sealhulgas rahastamisvahendite ja EFSIga.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 176

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 184

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(184) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse (EL) 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) vastuvõtmisega sooviti anda liikmesriikidele võimalus kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, mis on kaetud EFSI kaudu antud ELi tagatisega. Tuleks lisada eraldi säte, millega nähakse ette koostööd ja vastastikust täiendavust soodustavad tingimused, et hõlbustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist EIP finantstoodetega, millel on EFSI kaudu antud liidu tagatis.

(184) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) anti liikmesriikidele võimalus kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, millesse EIP investeerib ise või EIFi kaudu ELi tagatise toel tingimusel, et kõnealused projektid vastavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ning asjaomaste rahastamisvahendite ja EFSI õigusraamistikus sätestatud eesmärkidele ja põhimõtetele. Tuleks lisada eraldi säte, millega nähakse ette koostööd ja vastastikust täiendavust soodustavad tingimused, et hõlbustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist EIP finantstoodetega, millel on EFSI kaudu antud liidu tagatis.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 185 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(185 a) Kuna rahastamisvahendid on tagasi makstavad, peab nende haldamise kord olema paindlik ja proportsionaalne. Finantsvahendaja peab enne veenduma, et toetusesaaja on abikõlblik ja tema projekt kooskõlas kõnealuse rahastamisvahendi tingimustega.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 188

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(188) Selleks et stimuleerida erainvestorite kaasinvesteeringuid avaliku poliitika eesmärkidega seotud projektidesse, tuleks lisada investorite diferentseeritud kohtlemise mõiste, mille kohaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel võib teatavatel tingimustel olla madalam nõudeõiguse järk kui erainvestoril või EFSI kaudu antud ELi tagatisega EIP finantstootel. Samal ajal tuleks sätestada, millistel tingimustel sellist diferentseeritud kohtlemist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise puhul kohaldatakse.

(188) Selleks et stimuleerida erainvestorite kaasinvesteeringuid avaliku poliitika eesmärkidega seotud projektidesse, tuleks lisada turumajanduse põhimõtte alusel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemise mõiste, mille kohaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel võivad võtta erineva seisukoha erainvestori ja EFSI kaudu antud ELi tagatisega EIP finantstoodete suhtes.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(199) Lihtsustatud kuluvõimaluste ulatusliku kasutamise tagamiseks tuleks ERFi ja ESFi puhul sätestada teatav piirmäär, millest allapoole jääva tegevuse puhul on kohustuslik kasutada ühikuhindade standardastmestikku või kindlasummalisi või kindlamääralisi makseid. Samal ajal tuleks sätestada, et lihtsustatud kulude kindlaksmääramisel kasutatakse täiendava metoodilise vahendina eelarveprojekte.

(199) Lihtsustatud kuluvõimaluste ulatusliku kasutamise tagamiseks tuleks ERFi ja ESFi puhul sätestada teatav piirmäär, millest allapoole jääva tegevuse puhul tuleb kasutada ühikuhindade standardastmestikku või kindlasummalisi või kindlamääralisi makseid. Samal ajal tuleks sätestada, et lihtsustatud kulude kindlaksmääramisel kasutatakse täiendava metoodilise vahendina eelarveprojekte.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 200

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(200) Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, milles määratakse kindlaks investorite diferentseeritud kohtlemise mõiste ja selle kohaldamise tingimused, ühikuhindade standardastmestik või kindlamääralised maksed, nende aluseks olev aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod ning maksed, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 208

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(208) Tuleks täpsustada korraldusasutuste ülesandeid kulude kontrollimisel, kui kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi.

(208) Tuleks täpsustada korraldusasutuste ülesandeid kulude kontrollimisel, kui kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi, sealhulgas võimalus, et korraldusasutused pikendavad kuuekuulist üleminekuperioodi kuni programmi lõpetamiseni.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) jälgitakse eesmärkide saavutamise edenemist tulemusnäitajate abil;

b) jälgitakse eesmärkide saavutamise edenemist konkreetselt järelmõjule, tulemustele ja ELi lisaväärtusele keskendunud tulemusnäitajate abil;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, täidavad seda ülesannet liikmesriigid ja komisjon. Komisjon ja liikmesriigid järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 125

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 125

välja jäetud

Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 201 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Juhul kui rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, kohaldatakse valdkondlikke eeskirju.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, sealhulgas toetustega, kohaldatakse kogu meetme suhtes käesolevat jaotist. Aruanded esitatakse kooskõlas artikliga 242.

Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, kohaldatakse kogu meetme suhtes käesolevat jaotist. Aruanded esitatakse kooskõlas artikliga 242.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

3. Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud ja lihtsustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 262 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 2012/2002

Artikkel 4 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu fondi vahendite kasutuselevõtmise otsuse, võtab komisjon rakendusaktiga vastu fondist rahalise toetuse andmise otsuse ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.	4. Samal ajal kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse ettepaneku EGFi kasutusele võtmise kohta võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu EGFi kasutusele võtmise otsuse ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;	e) investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja väikesemahulisse taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad väikesemahulised kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust laiendada;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Investeering, millele on osutatud esimese lõigu punktis e, loetakse väikesemahuliseks, kui selle ERFist kaasrahastamise summa ei ületa 10 000 000 eurot; Seda ülemmäära võib suurendada kuni 20 000 000 euroni taristu puhul, mida peetakse maailma kultuuripärandiks UNESCO 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni tähenduses.“

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 5 – lõige 9 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) „rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;“.	e) „rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;“.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1301/2013

I lisa – sotsiaalse taristu tabel


Komisjoni ettepanek
Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Eluase	eluasemete arv	Renoveeritud elusasemed
	eluasemete arv	Renoveeritud eluasemed, millest rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)
Rändajad ja pagulased	füüsilised isikud	Rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)
Muudatusettepanek
Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Eluase	eluasemete arv	Renoveeritud elusasemed
	eluasemete arv	Renoveeritud eluasemed, millest rahvusvahelise kaitse all olevatele rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)
rahvusvahelise kaitse all olevad rändajad ja pagulased	füüsilised isikud	Rahvusvahelise kaitse all olevaid rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 2 – punkt 11 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) lisatakse järgmine punkt:
	11 a. „tagasimakstav ettemakse” — projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

Selgitus

Mitmes liikmesriigis kasutatakse tagasimakstavat ettemakset (avances récupérables) ulatuslikult varases etapis olevate peamiselt innovatsioonisektori projektide toetamiseks ning sellel on rahastamisvahendi tunnused. See vahend on veel määratlemata ja sellele ei kohaldata ka ühissätetes ning finantsmääruses sätestatud rahastamisvahendite mõistet. See õiguslik vaakum tuleks kõige kiirema korras täita suuresti ka seetõttu, et tagasimakstav ettemakse on ELi riigiabi eeskirjades selgesõnaliselt määratletud laenuna ja seetõttu on ta riskijagamisvahend.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 2 – punkt 31


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) „makropiirkondlik strateegia“ – integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;	(31) „makropiirkondlik strateegia“ – Euroopa Ülemkogu poolt kinnitatud integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 9 – lõik 2 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas.“	„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas ning tagavad vajaduse korral kooskõlastamise Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga.“

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 30 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Lisatakse artikkel 30a:	välja jäetud
„Artikkel 30a
1. Osa liikmesriigile eraldatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest võidakse selle liikmesriigi taotlusel ja komisjoni nõusolekul ümber paigutada ühte või mitmesse rahastamisvahendisse, mis on loodud finantsmääruse või muude valdkondlike määruste alusel või selleks, et suurendada EFSI riskivõtmisvõimet kooskõlas finantsmääruse artikliga 125. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise taotlus tuleks esitada 30. septembriks.
2. Ümber võib paigutada üksnes programmi rahastamiskavas tulevasteks aastateks ette nähtud rahalisi assigneeringuid.
3. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ümberpaigutus tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 programmi ja partnerluslepingusse, milles esitatakse igal asjaomasel aastal komisjonile üle kantav kogusumma.“

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine;	a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine, ning vahendite võimalike lõplike saajate suutlikkuse suurendamine projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) strateegia, tegevuse ja projektide nähtavuse tagamine;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;	f) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning vajaduse korral taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 37 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju), sealhulgas vajaduse korral hinnanguline vajadus ekvivalentsete vahendite kaasamiseks kohaldatava erineva kohtlemise järele ja selle ulatus ja/või selliste mehhanismide kirjeldus, mida kasutatakse sellise erineva kohtlemise vajaduse ja ulatuse kindlakstegemiseks, näiteks konkureeriv või nõuetekohaselt sõltumatu hindamisprotsess;	c) rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju):

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 37 – lõige 8


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antav toetus peab olema osa tegevusest, mille rahastamiskõlblikud kulud hoitakse teistest abiallikatest lahus.“	„8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antava toetuse tulemusel peavad tekkima rahastamiskõlblikud kulud, mida hoitakse teistest abiallikatest lahus.“

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames.	c) rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames ja muude finantsasutuste finantstoodetega, millele on osutatud artikli 38 lõike 4 punktis b ja kooskõlas artikliga 39a..

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) avalik-õiguslikule pangale või finantseerimisasutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:	iii) avalik-õiguslikule pangale või asutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii – taane 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, et viia ellu majandust arendavaid meetmeid, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;	– ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, mis peaks osana tema tegevusest sisaldama selliste majandust arendavate meetmete elluviimist, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii – taane 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– ta tegeleb arendustegevusega piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;	– ta tegeleb osana oma tegevusest majandust arendava tegevusega, aidates samuti kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii – taane 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– tema esmaseks eesmärgiks ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;	– tema esmane eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada oma tegevuste pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii – taane 5 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ta tagab, et see otsene delegeerimine ei anna otseseid või kaudseid eeliseid kommertstegevuseks, pidades eraldi arvestust, hallates kommertstegevust eraldi või võttes muid meetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega;

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii – taane 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– sõltumatu asutus teeb siseriikliku õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;	– sõltumatu asutus teeb kohaldatava õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate standardite ning kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“	„Rahastamisvahendi rakendamisel järgivad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatavat õigust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevaid standardeid ning kohaldatavaid õigusakte. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, et kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid.	1. Asjaomaste liikmesriikide korraldusasutused võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, kui selle eesmärk on kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid ja see aitab ka edaspidi saavutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke ning täita liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 25 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 25 %, kuid ei või ületada 50 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.	2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 15 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt EIP poolt tehtud ettevalmistava hindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 15 %, kuid ei või ületada 30%. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave.	4. Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave. Käesolevas lõikes sätestatud nõuded võimaldavad kohaldada käesoleva määruse artikli 46 lõike 3 kohaselt ühetaolisi aruandlustingimusi.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 5 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) delegeerida rakendusülesanded mõnele finantseerimisasutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.	b) delegeerida rakendusülesanded mõnele asutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate nõuete ja kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.	6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel järgivad käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asutused kohaldatavat õigust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevaid nõudeid ja kohaldatavaid õigusakte. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.	7. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale otselepingu sõlmimisega.	8. Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja või finantsvahendaja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale või finantsvahendajale otselepingu sõlmimisega.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võidakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahaliselt toetada ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise ja/või mezzanine-seeriaid.	12. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võivad liikmesriigid otsustada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad rahaliselt ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide eri seeriaid vastavalt sellele, milline neist on asjakohane. Rahastamisvahenditele investeeringutest või tagatislepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimaksed ning tulud ja muud sissetulekud või kasum, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, kasutatakse uuesti kooskõlas vastava struktuuri- ja investeerimisfondi eesmärkidega, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid kooskõlas programmi(de)ga, millest toetust antakse.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis osutatud rahastamisvahendite kaudu.	13. ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on artikli 120 lõikes 3 sätestatud kaasrahastamise määrade alusel kuni 15 % võrra kõrgem, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad määratud asutustele kontrolliaruanded, mis lisatakse kõikidele maksetaotlustele. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.	EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad iga kalendriaasta 30. juuniks määratud asutustele kontrolli- ja tulemusaruanded kõikide maksetaotluste ja eelnenud kalendriaastal lõplikele vahendite saajatele hüvitatud summade määra kohta. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.

Selgitus

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakt, mis käsitleb käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrolliaruannete ja iga-aastaste auditiaruannete näidiseid.	Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakt, mis käsitleb käesoleva lõike kolmandas lõigus nimetatud kontrolliaruannete ja iga-aastaste auditiaruannete näidiseid.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Euroopa Kontrollikoda teostab EIP ja muude selliste finantseerimisasutuste puhul, milles liikmesriigil on osalus, nende poolt rakendatavate ja ELi eelarvevahendeid hõlmavate rahastamisvahendite kohta tulemusauditi.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 41 – lõige 1 – punkt c


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	15 a. artikli 41 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c) rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud korduvad vahemaksete taotlused tehakse ainult:	„c) rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud teine ja korduvad vahemaksete taotlused tehakse ainult siis, kui vähemalt 60% varasemas vahemaksete taotluses sisalduvast summast on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses.”
i) teiseks vahemaksetaotluseks, kui vähemalt 60 % esimeses vahemaksete taotluses sisalduvast summast on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses;
ii) kolmandaks ja järgnevateks vahemaksetaotlusteks, kui vähemalt 85 % eelmistes vahemaksetaotlustes sisalduvatest summadest on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses;

Selgitus

Soovitatav on langetada kolmanda ja järgnevate maksetaotluste piirmäära 85 %-lt 60 %-le, sest see on üks tegureid, mis mõjutab riiklike rahastamisvahendite rakendusperioodi keskel tekkivat rahapuudust. Selline muudatus suurendaks fondifondi toimimise tõhusust, vähendaks survet riigieelarvele (sest korraldusasutus teeb nendesse fondidesse sissemakseid juba enne) ning rakendusprotsess kulgeks tõrgeteta, st selle keskel oleks vähem katkestusi.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 42 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	15 b. Artikli 42 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega, mis on suunatud artikli 37 lõikes 4 osutatud ettevõtetele ja mille artikli 38 lõike 7 punktis b osutatud rahastamisleping allkirjastati enne 31. detsembrit 2017, ja mis investeerisid artikli 55 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuks vähemalt 55 % asjakohases rahastamislepingus määratud programmivahenditest, võib piiratud hulka makseid investeeringuteks lõppsaajatesse, mida tuleb teha ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole, juhul kui kõiki riigiabi eeskirju on järgitud ning kõik järgnevalt esitatud tingimused on täidetud.	Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega, mis on suunatud artikli 37 lõikes 4 osutatud ettevõtetele ja mille artikli 38 lõike 7 punktis b osutatud rahastamisleping allkirjastati enne 31. detsembrit 2018, ja mis investeerisid artikli 55 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuks vähemalt 55 % asjakohases rahastamislepingus määratud programmivahenditest, võib piiratud hulka makseid investeeringuteks lõppsaajatesse, mida tuleb teha ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole, juhul kui kõiki riigiabi eeskirju on järgitud ning kõik järgnevalt esitatud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 16

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 42 – lõige 5 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Kui käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud nõuab sisse fondifondi rakendav asutus või neid nõuavad sisse artikli 38 lõike 1 punkti c ja artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohaseid rahastamisvahendeid rakendavad asutused, ei või need ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud künniseid. Halduskulud hõlmavad otseseid või kaudseid kuluartikleid, mis hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, haldustasude puhul viidatakse aga osutatud teenuste eest makstavale kokkulepitud hinnale, mis vajaduse korral kehtestatakse turukonkurentsi põhjal. Halduskulud ja -tasud tuginevad tulemuspõhisele arvutusmetoodikale.“	„Kui käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud nõuab sisse fondifondi rakendav asutus või neid nõuavad sisse artikli 38 lõike 1 punkti c ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaseid rahastamisvahendeid rakendavad asutused, ei või need ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud künniseid. Halduskulud hõlmavad otseseid või kaudseid kuluartikleid, mis hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, haldustasude puhul viidatakse aga osutatud teenuste eest makstavale kokkulepitud hinnale, mis vajaduse korral kehtestatakse turukonkurentsi põhjal. Halduskulud ja -tasud tuginevad tulemuspõhisele arvutusmetoodikale.“

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada erainvestorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid ja võimendada avalikust sektorist lähtuvat rahastamist.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud diferentseeritud kohtlemise vajadus ja ulatus tehakse kindlaks eelhindamisega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Diferentseeritud kohtlemine ei või ulatuda kaugemale erasektori vahendite kaasamise stiimulite loomiseks vajalikust. See ei ole mõeldud selleks, et maksta ülemäärast kompensatsiooni erainvestoritele või EIP-le, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Intresside vastavus tagatakse riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise abil.	3. Diferentseeritud kohtlemine ei või ulatuda kaugemale erasektori vahendite kaasamise stiimulite loomiseks vajalikust. See ei ole mõeldud selleks, et maksta ülemäärast kompensatsiooni turumajanduse põhimõtet järgivatele investoritele või EIP-le, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Intresside vastavus tagatakse riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise abil.

Selgitus

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Erainvestorite diferentseeritud kohtlemine ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist.	4. Turumajanduse põhimõtet järgivate investorite diferentseeritud kohtlemine ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 43a – punkt 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks seoses investorite diferentseeritud kohtlemise mõistega ja sellise kohtlemise kohaldamise üksikasjalike tingimustega.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vajaduse korral selleks, et korvata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahendile antava toetuse nimiväärtuse vähenemisest, mis tuleneb negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest;	b) vajaduse korral selleks, et korvata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahendile antava toetuse nimiväärtuse vähenemisest, mis tuleneb negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata aktiivsest rahavoogude juhtimisest;

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 21

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 57 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
21. Artikli 57 lõige 3 jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt f


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) punkt f asendatakse järgmisega:
f) meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, teavitamistoiminguid, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega;	“f) meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuste abil saavutatud tulemustest ja edusammudest teavitamist, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega;“

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 59 – lõige 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) Lisatakse järgmine lõige:
	„1 b. 0,25 % tehnilise abi jaoks kättesaadavast rahast kasutatakse teavitamistoiminguteks, et suurendada teadlikkust ja anda kodanikele teada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektide tulemustest ja edusammudest; teavitamistoiminguid jätkatakse neli aastat pärast projekti lõpetamist, mil projekti tulemused on selgelt nähtavad.“

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 61 – lõige 1 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	23 a. Artikli 61 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Käesolevat artiklit kohaldatakse tegevustele, mis tekitavad pärast nende lõpetamist puhastulu. Käesolevas artiklis käsitatakse mõistet „puhastulu” rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. Tegevusest saadud tegevuskulude kokkuhoidu käsitatakse puhastuluna, välja arvatud juhul, kui kokkuhoid tasaarvestatakse tegevustoetuste samaväärse vähendamisega.	Käesolevat artiklit kohaldatakse tegevustele, mis tekitavad pärast nende lõpetamist puhastulu. Käesolevas artiklis käsitatakse mõistet „puhastulu” rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. Tegevusest saadud tegevuskulude kokkuhoidu (ainsaks erandiks on energiatõhususe parandamise meetmete rakendamisest tulenev kokkuhoid) käsitatakse puhastuluna, välja arvatud juhul, kui kokkuhoid tasaarvestatakse tegevustoetuste samaväärse vähendamisega.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1303&from=ET)

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 25 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 65 – lõige 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et teatavale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulude hüvitamiseks ei saada toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saada toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.	11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et teatavale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulud hüvitatakse täiesti eraldi mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt või samalt fondilt mõne teise programmi raames saadavast toetusest. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt a – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 67 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5 sätestatud volitustega.	e) rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5a sätestatud volitustega.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 67 – lõige 2a – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesoleva lõike suhtes kohaldatakse artikli 152 lõikes 4 sätestatud üleminekusätteid.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt c – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 67 – lõige 5 – lõik 2 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) lisatakse järgmine lõik:	ii) lisatakse järgmine lõige:
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõike 1 esimese lõigu punktides b ja d nimetatud ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete määratlust, käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud asjaomaseid meetodeid ja lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetuse vormi.“	„5 a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses lõike 1 esimese lõigu punktides b ja d nimetatud ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete määratlusega, lõike 5 punktis a osutatud asjaomaste meetoditega ja lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetuse vormiga.“

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 29 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 70 – lõige 1a – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„1a. tegevusi, mis seisnevad teenuste osutamises kodanikele või äriühingutele kogu liikmesriigi territooriumil, käsitatakse kõigis programmipiirkondades liikmesriigis toimuvatena. Sellisel juhul eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.	„1a. tegevusi, mis seisnevad teenuste osutamises kodanikele või äriühingutele kogu liikmesriigi territooriumil, käsitatakse kõigis programmipiirkondades liikmesriigis toimuvatena. Sellisel juhul eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 29 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 70 – lõige 2a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„2a. Kui fondide ja EMKFi raames lõike 2 kohaselt väljaspool programmipiirkonda rakendatavad tegevused toovad kasu nii programmipiirkonnas kui ka väljaspool seda, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.“;	„2a. Kui fondide ja EMKFi raames lõike 2 kohaselt väljaspool programmipiirkonda rakendatavad tegevused toovad kasu nii programmipiirkonnas kui ka väljaspool seda, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.“

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 36

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 98 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.“	„ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.“

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 37 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 102 – lõige 6a – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjonile ei ole sõltumatu kvaliteedikontrolli tulemusi edastatud 6 kuu jooksul alates kõnealuse teabe edastamisest sõltumatutele ekspertidele või kui asjaomane hinnang on negatiivne, jäetakse need kulud välja ja kuludeklaratsiooni muudetakse vastavalt.	Sõltumatu kvaliteedikontrolli tulemused esitatakse 6 kuu jooksul alates kõnealuse teabe edastamisest sõltumatutele ekspertidele. Kui komisjonile ei sellise kvaliteedikontrolli tulemusi edastatud 3 kuu jooksul pärast selle esitamist või kui asjaomane hinnang on negatiivne, jäetakse need kulud välja ja kuludeklaratsiooni muudetakse vastavalt.“

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 39

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 105 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
39. Artikli 105 lõike 2 teine lause jäetakse välja.	39. Artikli 105 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:
	„Ühise tegevuskava väljundite ja tulemuste eest võib maksta hüvitist ainult siis, kui need on saavutatud pärast artiklis 107 osutatud ühist tegevuskava heakskiitva otsuse tegemise kuupäeva ja enne selles otsuses määratletud rakendusperioodi lõppu.“

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 106 – lõik 1 – punkt 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) kavandatavate projektide või projektitüüpide kirjeldus koos vahe-eesmärkidega, kui see on asjakohane, ning väljundite ja tulemuste sihttasemetega, mis on seotud ühiste näitajatega prioriteetsete suundade kaupa, kui see on asjakohane.	3) kavandatavate projektide või projektitüüpide kirjeldus koos vahe-eesmärkidega, kui see on asjakohane, ning väljundite ja tulemuste sihttasemetega, mis on seotud ühiste ja erinäitajatega prioriteetsete suundade kaupa, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt d

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 106 – lõik 1 – punktid 6 ja 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) punktid 6 ja 7 jäetakse välja:	välja jäetud

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt e a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 106 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt ca (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) lisatakse järgmine punkt:
	„c a) ühise tegevuskava ja fondidega seotud teabe levitamise ja edastamise kord;

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 46

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 115 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teabe- ja teavitamismeetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad potentsiaalsete toetusesaajate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud XII lisas.	3. Avalikkusele suunatud teabe-, teavitamis- ja nähtavusmeetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning teabemeetmed potentsiaalsete toetusesaajate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud XII lisas.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 47 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 119 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Fondidest tehniliseks abiks eraldatav summa piiratakse 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele nende liikmesriigis vastuvõtmise ajal majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks.	Fondidest tehniliseks abiks eraldatav summa piiratakse 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele nende liikmesriigis vastuvõtmise ajal majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks. 0,25 % nähakse ette teabe- ja teavitamistegevuseks vastavalt vajadusele programmi ja projekti tasandil, nagu on sätestatud artiklis 59.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 59 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 148 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	59 a. Artikli 148 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 200 000 eurot, ESFi puhul 150 000 eurot või EMKFi puhul 100 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon üle ühe auditi enne viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud. Muude tegevuste suhtes tehakse kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist. Komisjon ja auditeerimisasutus ei teosta auditit tegevuste suhtes, mille kohta Euroopa Kontrollikoda on teinud kõnealuse aasta jooksul auditi, tingimusel, et Euroopa Kontrollikoja auditi tulemusi kõnealuse tegevuse kohta saavad kasutada auditeerimisasutus ja komisjon oma edasiste ülesannete täitmiseks.“	„1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 300 000 eurot, ESFi puhul 200 000 eurot või EMKFi puhul 150 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon üle ühe auditi enne viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud. Muude tegevuste suhtes tehakse kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist. Komisjon ja auditeerimisasutus ei teosta auditit tegevuste suhtes, mille kohta Euroopa Kontrollikoda on teinud kõnealuse aasta jooksul auditi, tingimusel, et Euroopa Kontrollikoja auditi tulemusi kõnealuse tegevuse kohta saavad kasutada auditeerimisasutus ja komisjon oma edasiste ülesannete täitmiseks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1303&from=ET)

Selgitus

Tõstetakse piirmäärasid, millest allapoole jäävaid tegevusi kontrollitakse enne lõplike kulude aruande esitamist ainult üks kord (ühekordne kontrollimine).

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 59 b (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 149 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	59 b. Artikli 149 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 12 teises lõigus, artikli 22 lõike 7 neljandas lõigus, artikli 37 lõikes 13, artikli 38 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 40 lõikes 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõike 1 teises lõigus, artiklis 42 lõikes 6, artikli 61 lõike 3 teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus, artikli 63 lõikes 4 ning artikli 64 lõikes 4, artikli 68 lõike 1 teises lõigus, artikli 101 neljandas lõigus, artikli 122 lõike 2 viiendas lõigus, artikli 125 lõike 8 esimeses lõigus ning artikli 125 lõikes 9, artikli 127 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 144 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsember 2013 kuni 31. detsembrini 2020.“	„2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 12 teises lõigus, artikli 22 lõike 7 neljandas lõigus, artikli 37 lõikes 13, artikli 38 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 40 lõikes 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõike 1 teises lõigus, artikli 42 lõikes 6, artikli 43a lõikes 4a, artikli 61 lõike 3 teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus, artikli 63 lõikes 4, artikli 64 lõikes 4, artikli 67 lõikes 5a, artikli 68 lõike 1 teises lõigus, artikli 101 neljandas lõigus, artikli 122 lõike 2 viiendas lõigus, artikli 125 lõike 8 esimeses lõigus ning artikli 125 lõikes 9, artikli 127 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 144 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsembrist 2013 kuni 31. detsembrini 2020.“

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 60

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 152 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Kui projektikonkurss on algatatud enne käesolevat määrust muutva määruse XXX/YYY jõustumist, võib korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust kuni 6 kuud alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast. Kui dokument, milles on sätestatud toetuse andmise tingimused, esitatakse toetusesaajale 6 kuu jooksul alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast, võib korraldusasutus otsustada mitte kohaldada kõnealuseid muudetud sätteid.“	„Korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) võib otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust kuni 12 kuud alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast.
	Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) otsustada pikendada kuuekuulist üleminekuperioodi kuni programmi lõpetamiseni. Ta teatab komisjonile sellisest otsusest enne kuuekuulise üleminekuperioodi lõppemist.
	Esimest ja teist lõiku ei kohaldata toetuste ja tagastatava abi suhtes, mida toetatakse ESFi kaudu ja mille puhul avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot.“

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.1 – punkt 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 a. Jao 2.1 punkt 1 asendatakse järgmisega:
1. Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et teabe- ja teavitamismeetmeid rakendatakse kooskõlas teavitamisstrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri teavitamisvorme ja meetodeid sobival tasemel.	„1. Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et teabe- ja teavitamismeetmeid rakendatakse kooskõlas teavitamisstrateegiaga, et parandada nähtavust ja kodanikega suhtlemist, ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri teavitamisvorme ja meetodeid sobival tasemel ja vastavalt tehnoloogilistele uuendustele.“

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 b (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.2 – punkt 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 b. Jao 2.2 punkt 4 asendatakse järgmisega:
4. ERFi või Ühtekuuluvusfondi tegevuse rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga tegevuse kohta, mis seisneb taristu või ehitustööde rahastamises, mille puhul avaliku sektori kogutoetus tegevusele ületab 500 000 eurot.	„4 ERFi või Ühtekuuluvusfondi tegevuse rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga tegevuse kohta, mis seisneb taristu või ehitustööde rahastamises.“

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 c (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.2 – punkt 5 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 c. Jao 2.2 punkti 5 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
5. Hiljemalt kolm kuud pärast tegevuse lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga tegevuse kohta, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:	„5. Hiljemalt kolm kuud pärast tegevuse lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga tegevuse kohta, mis vastab järgmisele kriteeriumile:“

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 61 d (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

XII lisa – jagu 2.2 – punkt 5 – alapunkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	61 d. Jao 2.2 punkti 5 alapunkt a jäetakse välja:
a) ELi toetus tegevusele ületab 500 000 eurot;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	REGI 21.11.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Constanze Krehl 11.1.2017
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	11.10.2016
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, James Carver, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Buda, Viorica Dăncilă, Josu Juaristi Abaunz, Ivana Maletić, Davor Škrlec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Vladimir Urutchev

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32	+
ALDE	Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić
PPE	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Daniel Buda, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Vladimir Urutchev, Ramón Luis Valcárcel Siso, Lambert van Nistelrooij
S&D	Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Jens Nilsson, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal
Verts/ALE	Davor Škrlec, Monika Vana

2	–
EFDD	James Carver, Rosa D'Amato

2	0
GUE/NGL	Josu Juaristi Abaunz, Martina Michels

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS(*) (12.5.2017)

eelarvekomisjonile

Arvamuse koostaja (*): Albert Deß

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 253 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(253 a) Põllumajandusturud peaksid olema läbipaistvad ja hindu käsitlev teave peaks olema kõikidele osalejatele kättesaadav ja kasulik. Liidu roll hõlmab liidu turgude läbipaistvuse hõlbustamist. Seetõttu peaks järgmine ühise põllumajanduspoliitika reform suurendama turu läbipaistvust iga sektori jaoks loodud põllumajandustoodete hindade vaatluse keskuste kaudu, mis töötaksid välja põllumajandusturgude dünaamilise analüüsi segmentide kaupa, kaasates ka majandustegevuses osalejad, ning teeksid regulaarselt kättesaadavaks asjakohased andmed ja prognoosid.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 253 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(253 b) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 42 ja artikli 43 lõikele 2 on ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid kõikide liidu konkurentsieeskirjade suhtes ülimuslikud.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted. Valdkondlike eeskirjadega nähakse ette raamistik, millega tagatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamine. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimist parandatakse minimaalsete nõuete kehtestamise ja paindlikkuse suurendamise kaudu ning võimaldades liikmesriikidel kasutada oma kaalutlusõigust ja ise vastutada. Liikmesriigid sätestavad rahastamismenetluste üksikasjad kooskõlas käesolevas määruses kehtestatud raamistikuga.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teostab oma riskianalüüsi raames ja valdkondlike eeskirjade kohaselt järelevalvet liikmesriikides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üle. Komisjon järgib oma auditeerimistöös proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse valdkondlike eeskirjade kohaselt hinnatud riski taset.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 – punkt n


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
n) „noor põllumajandustootja“ – taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, üksi või koos teiste põllumajandustootjatega;“	n) „noor põllumajandustootja“ – taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, üksi või koos teiste põllumajandustootjatega mis tahes õiguslikus vormis. Asjaomane isik tuvastatakse aktsionäride hulka lisamisel ühingulise põllumajandusettevõtte omanikuna. Sellisel juhul ei ületa mis tahes abi osakaal tema ettevõttes osalemise protsendimäära.
	Erandina esimesest lõikest ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva punkti sätteid noorte põllumajandustootjate suhtes, kes ei ole taotluse esitamise ajal üle 40 aasta vanad ja kellel on piisavad kutseoskused ja pädevus, isegi kui nad töötavad juba sõltumatult põllumajanduslikus majapidamises selle juhina. Kui nad ei ole saanud noortele põllumajandustootjatele ÜPP programmis aastateks 2006–2013 või praeguses ÜPP programmis aastateks 2013–2020 ette nähtud eritoetust, peaks toetus jätkuma kuni viis aastat;

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 – punkt s


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
s) „tegevuse alustamise kuupäev“ – kuupäev, kui tegevust alustatakse taotleja võetava(te) meetme(te) kujul.	s) „tegevuse alustamise kuupäev“ – kuupäev, mil taotleja sooritab või viib lõpule toimingu(d), mis on seotud punktis n osutatud tegevuse alustamisega.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 11 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) komisjon otsustab rakendusaktidega selliste programmi muutmise taotluste üle, millega tahetakse muuta ühte või mitut järgnevalt nimetatutest:	„a) komisjon otsustab rakendusaktidega selliste programmi muutmise taotluste üle, millega tahetakse suurendada EAFRD osaluse määra ühe või mitme meetme puhul.“
i) programmi strateegiat, tehes rohkem kui 50 %-lise muudatuse sihtvaldkonna kvantifitseeritud eesmärgis;
ii) EAFRD osaluse määra ühe või mitme meetme puhul;
iii) liidu osaluse kogusummat või selle aastast jaotust programmi tasandil;“

(Komisjoni ettepaneku artikli 267 esimeses lõigus ei ole punkti 3. Punktis 2 on alusakti tekst valesti nummerdatud punktiga 3. See tähendab, et selle lõigu järgmised punktid on samuti valesti nummerdatud.)

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 14 – lõige 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 b. Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käesoleva meetme kohased rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teavituse korraldamise ja osutamise kulusid. Esitlusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Rahastamiskõlblikud on ka osalejate reisi- ja majutuskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud. Kõik käesolevas lõikes nimetatud kulud hüvitatakse toetusesaajale.“	„4. Käesoleva meetme kohased rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teavituse korraldamise ja osutamise kulusid. Esitluse tulemusena paigaldatud taristut võib kasutada, kui tegevus on lõpetatud. Esitlusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Rahastamiskõlblikud on ka osalejate reisi- ja majutuskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud. Kõik käesolevas lõikes nimetatud kulud hüvitatakse toetusesaajale.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&rid=1)

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 15 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 c. Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetuse saaja on nõustamis- või koolitusteenuse osutaja. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või isikule, kes valiti välja selleks, luua põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuseid või metsandusalaseid nõustamisteenuseid.“	„2. Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetuse saaja on kas nõustamis- või koolitusteenuse osutaja või teenuseosutaja valimise eest vastutav avaliku sektori asutus. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või isikule, kes valiti välja selleks, et luua põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuseid või metsandusalaseid nõustamisteenuseid.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET. Komisjoni ettepaneku artikli 267 esimeses lõigus ei ole punkti 3. Punktis 2 on alusakti tekst valesti nummerdatud punktiga 3. See tähendab, et selle lõigu järgmised punktid on samuti valesti nummerdatud.)

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 d. Artikli 15 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Asutustel ja isikutel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad olema piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol. Käesoleva meetme toetusesaajad valitakse pakkumismenetluses. Valikumenetlust reguleerib riigihankeid käsitlev õigus ja see on avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele isikutele. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja sellest jäetakse kõrvale kandidaadid, kellel on huvide konflikt.“	„Asutustel ja isikutel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad olema piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol. Käesoleva meetme teenuseosutajad valitakse valikumenetluses, mis on avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele isikutele. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja sellest jäetakse kõrvale kandidaadid, kellel on huvide konflikt.“

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 e (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 e. Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate rühmade liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega:“	„1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate rühmade liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega või põllumajandustootjate või põllumajandustootjate rühmade osalemist viie eelneva aasta vältel järgmistes kavades ja süsteemides:“

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 2 f (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 f. Artikli 16 lõikesse 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Esialgse osalemise korral enne toetuse taotlemist lõike 1 kohaselt vähendatakse viie aasta pikkust maksimaalset kestust aastate arvu võrra, mis on möödunud kvaliteedikavas esialgse osalemise ja toetuse taotlemise vahel.“

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla, välja arvatud kalandustoodete töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega; tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode; kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis, võib sisend olla ka toode, mida ELi toimimise lepingu I lisa ei hõlma, tingimusel et investeering aitab saavutada üht või mitut maaelu arengut käsitlevat liidu prioriteeti;	b) on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla, välja arvatud kalandustoodete töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega; tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode;

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 17 – lõige 2a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:
	„2a. Lõike 1 punktide a, b, c ja d kohast toetust, mille puhul kohaldamine langeb alla minimaalse assigneeringute määra (25 %), ei kiideta heaks.“

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse taotlus esitatakse 24 kuu jooksul alates tegevuse alustamise kuupäevast.	Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse taotlus esitatakse hiljemalt 24 kuud pärast tegevuse alustamise kuupäeva.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi toetusesaaja kohta, mille alusel võimaldatakse juurdepääsu lõike 1 punkti a alapunktide i ja iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend on kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad saada üksnes põllumajanduslikud majapidamised, mis vastavad mikro- ja väikeettevõtjate määratlusele.	Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi, mille alusel võimaldatakse juurdepääsu lõike 1 punkti a alapunktide i ja iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend on kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad saada üksnes põllumajanduslikud majapidamised, mis vastavad mikro- ja väikeettevõtjate määratlusele.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 19 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse vähemalt kahes osas. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmise tingimuseks on äriplaani nõuetekohane elluviimine.	5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse vähemalt kahes osas. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmise tingimuseks on äriplaani nõuetekohane elluviimine ja see makstakse välja igal juhul ühe aasta jooksul pärast äriplaani täielikku elluviimist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 23 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 a. Artikli 23 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Agrometsandussüsteemide loomine“	„Agrometsandussüsteemide loomine, uuendamine või rekonstrueerimine“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1305-20150523&qid=1489594815838&from=ET)

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 23 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 b. Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 21 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse eraõiguslikest isikutest maa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele ning see hõlmab istutamiskulude hüvitamist ja iga-aastast hektaripõhist toetust, et hüvitada hoolduskulud maksimaalselt viie aasta jooksul.	„1. Artikli 21 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse eraõiguslikest isikutest maa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele ning see hõlmab istutamis-, uuendamis- ja/või rekonstrueerimiskulude hüvitamist ja iga-aastast hektaripõhist toetust, et hüvitada hoolduskulud maksimaalselt viie aasta jooksul.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1305-20150523&qid=1489594815838&from=ET)

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 c. Artikli 27 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine“	„Tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide loomine“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 d. Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade ja -organisatsioonide loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:“	„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 e (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt d


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 e. Artikli 27 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
„d) edendada tootjarühmade ja -organisatsioonide muid tegevusi, nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.“	„d) edendada tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide muid tegevusi, nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 f (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 f. Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Toetust antakse tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, keda liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud. Toetust antakse üksnes tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, kes on VKEd.“	„Toetust antakse tootjarühmadele, tootjaorganisatsioonidele ja läbirääkimisorganisatsioonidele, keda liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud. Toetust antakse üksnes tootjarühmadele, tootjaorganisatsioonidele ja läbirääkimisorganisatsioonidele, kes on VKEd.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 g (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 g. Artikli 27 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid kontrollivad, et viie aasta möödumisel tootjarühma või -organisatsiooni tunnustamisest on äriplaani eesmärgid saavutatud.“	„Liikmesriigid kontrollivad, et viie aasta möödumisel tootjarühma, tootjaorganisatsiooni või läbirääkimisorganisatsiooni tunnustamisest on äriplaani eesmärgid saavutatud.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 h (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 3 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 h. Artikli 27 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta tootjarühmadele või -organisatsioonidele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud nende liikmete poolt rühma või -organisatsiooniga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud toodangu keskmine aastane väärtus. Metsandussektori tootjarühmade ja -organisatsioonide puhul arvutatakse toetus tootjarühma või -organisatsiooni liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.“	„Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta tootjarühmadele, tootjaorganisatsioonidele ja läbirääkimisorganisatsioonidele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud nende liikmete poolt rühma või -organisatsiooniga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud toodangu keskmine aastane väärtus. Metsandussektori tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide ja läbirääkimisorganisatsioonide puhul arvutatakse toetus tootjarühma või -organisatsiooni liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 i (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 27 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 i. Artikli 27 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Liikmesriigid võivad jätkata tootjarühmade tegevuse alustamise toetamist isegi pärast seda, kui neid on tunnustatud tootjaorganisatsioonidena määruses (EL) nr 1308/2013 (24) sätestatud tingimustel.“	„5. Liikmesriigid võivad jätkata tootjarühmade tegevuse alustamise toetamist isegi pärast seda, kui neid on tunnustatud tootjaorganisatsioonidena või läbirääkimisorganisatsioonidena määruses (EL) nr 1308/2013 (1) sätestatud tingimustel.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 j (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 28 – lõige 9


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 j. Artikli 28 lõige 9 asendatakse järgmisega:
„9. Toetust võib anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate tegevuste jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse. Selliseid kohustusi võivad täita muud kui lõikes 2 osutatud toetusesaajad.“	„9. Toetust võib anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate tegevuste jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse. Kõnealune toetus ei või piirduda kohalike ressurssidega. Selliseid kohustusi võivad täita muud kui lõikes 2 osutatud toetusesaajad.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&rid=1)

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 k (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 29 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 k. Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses.“	„1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse põllumajandusmaa hektari kohta ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka loomühiku kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&rid=1)

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 6 l (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 l. Artikli 31 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
	„Liikmesriigid võivad kindlaks määrata täiendavaid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume alates 2018. aastast. Nad teatavad sellisest otsusest komisjonile enne 1. jaanuari 2018.“

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt -i (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-i) Artikli 36 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) rahalist osalust põllumajandustootjatele saagi, loomade ja taimede kindlustamises ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust või keskkonnajuhtumist tuleneva majandusliku kahju vastu;“	„a) rahalist osalust häid põllumajandustavu kohaldavatele põllumajandustootjatele saagi, loomade ja taimede kindlustamises ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust, keskkonnajuhtumist või turuga seotud ohust tuleneva majandusliku kahju vastu või sissetulekute kõikumiste tasandamiseks;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&rid=1)

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.;	d) sektoripõhist sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.;

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) lõike 5 teine lõik jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 37 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7 a. Artikli 37 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 36 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik või keskkonnajuhtum, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“	„1. Artikli 36 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik või keskkonnajuhtum, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 20 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b. Artikli 37 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) majanduslikke indekseid (tootmistase ja hinnad).“

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 c. Artikli 38 lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„b a) fondi tehtavate iga-aastaste maksete täiendamine.“

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 d. Artikli 38 lõikesse 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Esimese lõigu punktide b ja b a kohased rahalised osalused võivad olla kumulatiivsed või üksteist välistavad, tingimusel et osaluse kogusumma on piiratud II lisas sätestatud toetuse maksimummääraga.“

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 7 e (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7 e. Artikli 38 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
Artikli 36 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul taimehaiguse või kahjuripuhangu või keskkonnajuhtumi likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“	Artikli 36 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul taimehaiguse või kahjuripuhangu või keskkonnajuhtumi likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 20 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Artikli 36 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust.“	„1. Artikli 36 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust. Põllumajandustootja aasta jooksul saamata jäänud tulu arvutamiseks võib kasutada indekseid.“

(http://www.at4am.ep.parl.union.eu/at4am/ameditor.html?documentID=20338&locale=en#stv!lCnt=1&langISO0=en&crCnt=1&crID0=96891)

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39 – lõige 4 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) Artikli 39 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) fondi tehtavate iga-aastaste maksete täiendamine.“

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 36 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti d tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust.	1. Artikli 36 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui sissetulek, mis on seotud konkreetse tootmisega, mille jaoks on loodud sissetuleku stabiliseerimise vahend, langeb rohkem kui 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust, mis on selle konkreetse tootmise eest saadud kolme eelneva aasta jooksul, või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti d tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab selle konkreetse tootmise eest turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud selle konkreetse tootmisega seotud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust. Põllumajandustootja aasta jooksul saamata jäänud tulu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Indeksi arvutamiseks kasutatud meetod võimaldab õiglaselt hinnata konkreetse sektori üksikpõllumajandustootja tegelikku sissetuleku kaotust kõnealusel aastal.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1035/2013

Artikkel 45 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käibekapital, mis täiendab uut investeeringut, mis saab EAFRD toetust määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohaselt loodud rahastamisvahendi kaudu ja on selle investeeringuga seotud, võib olla rahastamiskõlblik kulu. Kõnealused rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 30 % investeeringu rahastamiskõlblike kulude kogusummast. Vastavat taotlust tuleb nõuetekohaselt põhjendada.	5. Kui toetust antakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohaselt loodud rahastamisvahendi kaudu, võib käibekapital olla rahastamiskõlblik kulu. Kõnealused rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 200 000 eurot või 30 % investeeringu rahastamiskõlblike kulude kogusummast, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 45 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige:
	„7 a. Koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve raames rakendatavate rahastamisvahendite puhul järgitakse kõrgeid läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli standardeid.“

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 58 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	12 a. Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ette nähtud liidu toetuse kogusumma 84 936 miljonit eurot 2011. aasta hindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020.“	„1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ette nähtud liidu toetuse kogusumma 84 936 miljonit eurot 2011. aasta hindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020. Ilma et see piiraks maaelu arengule ette nähtud liidu toetuse kogusumma uuesti määramist, kehtivad praegused maaelu arengu programmid, mis on heaks kiidetud artikli 10 lõike 2 kohaselt, kuni 2024. aastani või uue reformi vastuvõtmiseni.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 60 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
1. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikest 9 võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mille võtmine on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikes tingimustes toimunud olulistest või järskudest muutustest, sealhulgas rändest või pagulaste vastuvõtmisest tulenevatest olulistest või järskudest demograafilistest muutustest, näha maaelu arengu programmis ette, et programmi muudatustega seotud kulud võivad saada rahastamiskõlblikuks alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 66 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	15 a. Artikli 66 lõike 1 punkt b jäetakse välja.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 74 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16. Artikli 74 punkt a asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„a) peab nõu ja esitab enne konkursikutse avaldamist arvamuse rahastatavate tegevuste valiku kriteeriumide kohta, kusjuures valikukriteeriume muudetakse vastavalt programmitöö vajadustele;“.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 17 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 a. II lisa artikli 17 lõike 3 veerus 4, ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete töötlemine ja turustamine, asendatakse rida 4 järgmisega:
„Rahastamiskõlblikest investeeringutest muudes piirkondades	„Rahastamiskõlblikest investeeringutest muudes piirkondades
Eespool loetletud määrasid võib suurendada 20 protsendipunkti võrra, tingimusel et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % EIP raames toetatud tegevustest võitootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud tegevustest.“	Eespool loetletud määrasid võib suurendada 20 protsendipunkti võrra, tingimusel et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 %, EIP raames toetatud tegevuste, ühisinvesteeringute ja integreeritud projektide või tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud tegevuste puhul.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&rid=1)

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõige 1 – punkt 16 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 37 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 b. II lisas asendatakse artikli 37 lõige 5 järgmisega:
„Artikli 37 lõige 5	„Artikli 37 lõige 5
Saagi, loomade ja taimede kindlustamine	Saagi, loomade ja taimede kindlustamine
Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 65 %	Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 70 %
Makstavast kindlustusmaksest“	Makstavast kindlustusmaksest“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1305&from=ET)

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõige 1 – punkt 16 c (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 38 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 c. II lisas asendatakse artikli 38 lõige 5 järgmisega:
„Artikli 38 lõige 5	„Artikli 38 lõige 5
Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfond	Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfond
Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 65 %	Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 70 %
Rahastamiskõlblikest kuludest“	Rahastamiskõlblikest kuludest“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 267 – lõik 1 – punkt 16 d (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

II lisa – artikkel 39 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	16 d. II lisas asendatakse artikli 39 lõige 5 järgmisega:
„Artikli 39 lõige 5	„Artikli 39 lõige 5
Sissetuleku stabiliseerimise vahend	Sissetuleku stabiliseerimise vahend
Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 65 %	Maksimumsumma eurodes või maksimummäär 70 %
Rahastamiskõlblikest kuludest“	Rahastamiskõlblikest kuludest“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus, ja kui kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus seda nõuab, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel. Sertifitseerimisasutus esitab kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes on taotletud komisjonilt hüvitamist. Kõnealuses arvamuses märgitakse ka, kas kontroll seab kahtluse alla väited, mis on esitatud vahendite haldaja kinnituses.“	„Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus, ja kui kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus seda nõuab, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel. Sertifitseerimisasutus esitab kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes on taotletud komisjonilt hüvitamist. Kõnealuses arvamuses märgitakse ka, kas kontroll seab kahtluse alla väited, mis on esitatud vahendite haldaja kinnituses. Sertifitseerimisasutus kontrollib üksnes liidu õiguse järgimist.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306&qid=1490106989808&from=ET)

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 a. Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Makseasutus järgib seadust ja vastutab rahastamisprogrammide elluviimise eest. Ta järgib liidu õigust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ja kasutab oma kaalutlusõigust sellele vastavalt. Sertifitseerimisasutus tagab oma hinnangutes, et ta järgib seadust ja häid tavasid ning asjaomaste otsuste puhul asjakohaseid kontrollisüsteeme.“

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 9a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 b. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 9a
	Olulisuse piirmäär
	Makseasutuste ja sertifitseerimisasutuste tehtavate kontrollide puhul võetakse arvesse aktsepteeritava vigade esinemise riski olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäär on 4 %.“

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 5 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid maksavad finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punkti d kohaselt üle kantud assigneeringud tagasi lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes sellel eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse kohandamise määra.	Kui finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punkti d kohaselt üle kantud assigneeringuid ei ole jooksva eelarveaasta jooksul ära kasutatud, paigutatakse need ümber järgmise eelarveaasta põllumajandussektori kriisireservi.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimeses lõigus osutatud tagasimakset kohaldatakse üksnes lõplike toetusesaajate suhtes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini.	välja jäetud

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 6


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 26 lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse tingimused assigneeringute suhtes, mis on kantud üle määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 169 lõike 3 kohaselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud kulude rahastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 116 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“	„6. Erandina lõikest 5, kui põllmajandussektori kriisireserv jääb jooksval eelarveaastal kasutamata, kantakse assigneeringud üle järgmisse aastasse kooskõlas finantsmääruse artikliga 12 ja tehakse põllumajandussektorile kättesaadavaks kriisi korral.
	Kui komisjon näeb ette, et kriisireservi aastane summa ületab jooksval eelarveaastal ülekantavaid assigneeringuid, kohaldab komisjon otsetoetuste vähendamist käesolevas artiklis esitatud finantsdistsipliini mehhanismi abil.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306&rid=1)

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 7


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 b. Artikli 26 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summat arvesse kohandamise määra kindlaksmääramisel. Summad, mida ei tehta eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks, makstakse välja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.“	„7. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summat arvesse kohandamise määra kindlaksmääramisel, kui kriisireservi kasutatakse või kohandatakse jooksva eelarveaastaga. Summad, mida ei tehta eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks, kantakse üle järgmisse eelarveaastasse.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306&rid=1)

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 26 – lõige 7 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:
	„7 a. Esimeses ja kuuendas lõigus osutatud tagasimakset kohaldatakse üksnes lõplike toetusesaajate suhtes eelarveaastal 2021 nendes liikmesriikides, kus eelnenud eelarveaastatel kohaldati finantsdistsipliini.
	Lõplikku tagasimakset kohaldatakse rahastamisperioodi lõpus nende toetusesaajate suhtes, kes taotlevad otsetoetust 2020. aastal (eelarveaasta 2021).“

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 52a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 52a
	Olemasolevate hinnangute arvestamine (ühekordne audit)
	1. Seoses programmidega, mille puhul komisjon jõuab järeldusele, et sertifitseerimisasutuse kinnitus on usaldusväärne, jõuab ta sertifitseerimisasutusega kokkuleppele, et piirata enda kohapealseid kontrolle sertifitseerimisasutuse tegevuse üle, välja arvatud juhul, kui on tõendeid sertifitseerimisasutuse töö puudujääkide kohta asjaomasel eelarveaastal, mille aruanded on komisjon juba vastu võtnud.
	2. Komisjon võib sertifitseerimisasutuse tegevuse hindamiseks kontrollida mis tahes sertifitseerimisasutuse kontrolljälge või osaleda sertifitseerimisasutuse kohapealsetes kontrollides ja algatada vajaduse korral kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega projektide suhtes auditeid, et veenduda sertifitseerimisasutuse tõhusas toimimises.“

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 54 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artikli 54 lõige 2 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„2. Kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub siseriikliku kohtu kaudu, katab tagasinõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed asjaomane liikmesriik, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust järgida tagasinõudemenetlusi vastavalt artiklile 58.
Kui tagasinõudemenetluse raames konstateeritakse eeskirjade eiramiste puudumist lõplikku laadi haldusakti või kohtuotsusega, deklareerib asjaomane liikmesriik fondide kuluna tema poolt esimese lõigu alusel kantud finantskohustuse.
Kui tagasinõudmine esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole asjaomasest liikmesriigist mitteolenevatel põhjustel võimalik ja tagasinõutav summa ületab 1 miljonit eurot, võib komisjon liikmesriigi taotluse korral tähtaega siiski pikendada esialgse ajavahemiku pikkusest kuni poole võrra.“

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 54 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikli 54 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes juhul kui:	„3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha juhul kui:
a) tagasinõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa, peetakse seda tingimust täidetuks, kui:	a) tagasinõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa; seda tingimust peetakse täidetuks, kui toetusesaajalt toetuskava või toetusmeetme jaoks individuaalse maksena tagasinõutav summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot;
i) toetusesaajalt toetuskava või toetusmeetme jaoks individuaalse maksena tagasinõutav summa ilma intressideta ei ületa 100 eurot või
ii) toetusesaajalt toetuskava või toetusmeetme raames tehtava individuaalse maksena tagasinõutava summa suurus ilma intressideta on suurem kui 100 eurot ja väiksem kui 150 eurot ning kui asjaomane liikmesriik kohaldab vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriiklike võlgade sissenõudmisest loobumise suhtes lävendit, mis on sama suur või suurem kui tagasinõutav summa;
b) tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on siseriikliku õiguse kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.“	b) liikmesriik järgib põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamisel parimaid tavasid kolmeaastase tsükli jooksul ja on võtnud kasutusele georuumilise toetusetaotluse; sel juhul ei ole vaja kohaldata alusetute maksete tagastamise nõuet alla 1 hektari suuruse väikese maa suhtes.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306&rid=1)

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 54 – lõik 3 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Artikli 54 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:
	b a) erandina artikli 97 lõikest 3 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada punkti a kohastele nõuetele mittevastavuse korral.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 72 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 a. Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Erandina lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et kuni 0,1 hektari suuruse pindalaga põldusid, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, ei ole vaja deklareerida, tingimusel et selliste põldude kogusuurus on alla ühe hektari, ja/või et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea oma põlde deklareerima, juhul kui kogu maa suurus on alla ühe hektari. Kõikidel juhtudel märgib kõnealune põllumajandustootja taotlusesse, et talle kuuluvad põllud, ja täpsustab pädeva asutuse nõudmisel nende asukoha.“	„2. Erandina lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et:
	a) kuni 0,1 hektari suuruse pindalaga põldusid, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, ei ole vaja deklareerida, tingimusel et selliste põldude kogusuurus on alla ühe hektari, ja/või et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea oma põlde deklareerima, juhul kui kogu maa suurus on alla ühe hektari. Kõikidel juhtudel märgib kõnealune põllumajandustootja taotlusesse, et talle kuuluvad põllud, ja täpsustab pädeva asutuse nõudmisel nende asukoha;
	b) väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjaid ei pea deklareerima oma põlde, mille kohta maksetaotlust ei ole esitatud, välja arvatud juhul, kui sellist deklaratsiooni nõutakse mõne muu abi või toetuse jaoks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306&rid=1)

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 75 – lõige 1 – lõik 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 b. Artikli 75 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Artikli 67 lõikes 2 osutatud maaelu arengu raames antava toetuse puhul, välja arvatud käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud kuni 75 % suurused ettemaksed, kohaldatakse käesolevat lõiku alates taotlusaastal 2018 esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes.“	„Artikli 67 lõikes 2 osutatud maaelu arengu raames antava toetuse puhul, välja arvatud käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud kuni 75 % suurused ettemaksed, kohaldatakse käesolevat lõiku alates taotlusaastal 2020 esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306&rid=1)

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 118a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 c. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 118a
	Tagasiulatuva mõju keeld
	1. Määruste, suuniste, töövahendite või muude otsese või kaudse välismõjuga komisjoni dokumentide muudatused ning sätete varasematesse tõlgendustesse liidu institutsioonide ja organite ning komisjoni sertifitseerimisasutuse ja makseasutuste poolt tehtavad muudatused võivad olla ainult edasiulatuva mõjuga.
	2. Tagasiulatuv mõju võib olla lubatud vaid erandlikel juhtudel. Sellisel juhul peab tagasiulatuv mõju pakkuma ülekaalukat avalikku huvi ja asjaomaste isikute õiguspäraseid ootuseid õiguskindlusele tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta. Seejuures tuleb nõuetekohaselt kaaluda sanktsioonideta üleminekukorra kehtestamist.“

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 268 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 118b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 d. Artikli 118 järele lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 118b
	Komisjoni dokumentide piirangud
	Komisjoni otsest või kaudset välismõju omavate suuniste, vahendite või muude dokumentide maht ja arv peavad olema minimaalsed. Dokumendid peavad eelkõige tagama ühetaolise toimimise ja olema kooskõlas määruste nõuetega.“

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:
„põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või“	„oluliste põllumajandustoodete ja tootmisvahendite tootmine, kasvatamine või ladustamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=3)

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1 a. Artikli 4 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:
„f) „põllumaa” – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all;“	„f) „põllumaa” – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all; see võib hõlmata, kui liikmesriigid nii otsustavad, igasugust kesaks jäetud ja rohu või muude rohttaimedega kaetud maad, mis oli ajal, mil see esimest korda kesaks jäeti, põllumajandusmaa, kuid mitte püsirohumaa;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&from=ET)

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1 b. Artikli 4 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
„h) „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral, karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus;“	„h) „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud seitse aastat või kauem; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral, karjatamiseks sobiv maa ja, liikmesriikide otsuse korral, muud sööda allikad kui rohttaimed, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral:
	i) karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, ja/või
	ii) karjatamiseks sobiv maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole valdavad või karjamaal puuduvad;
	liikmesriigid võivad käesoleva määratluse kohaldamisel otsustada, et külvikorraks loetakse järgmisi tegevusi:
	i) rohu või muude rohttaimede külvamine maale pärast varasema rohukatte või muude rohttaimede eemaldamist, kui uus kate koosneb eelmisest kattest erinevatest liikidest või liikide segust, või
	ii) rohu või muude rohttaimede külvamine maale otse või pärast varasema rohukatte või muude rohttaimede eemaldamist;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&from=ET)

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1 c. Artikli 4 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:
„i) „rohi või muud rohttaimed“ – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud liikmesriigi karja- või rohumaade jaoks, ükskõik kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte;“	„i) „rohi või muud rohttaimed“ – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud liikmesriigi karja- või rohumaade jaoks, ükskõik kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte, sealhulgas liblikõielised taimed, mis on külvatud lisanditeta;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&from=ET)

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 9 – lõige 3a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:
	„3a. Liikmesriik võib otsustada, et füüsilisi või juriidilisi isikuid või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmi, kes on põllumajandustootjana registreeritud mis tahes riiklikus registris, loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks.“

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 9 – lõige 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Liikmesriigid võivad otsustada lõpetada käesoleva artikli kohaldamise alates 2018. aastast. Nad teatavad sellisest otsusest komisjonile hiljemalt 1. augustiks 2017.	välja jäetud

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 25 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„Lisaks näevad liikmesriigid ette, et hiljemalt taotlusaastaks 2019 ei ole ühegi toetusõiguse ühikuväärtus väiksem kui 60 % 2019. aasta riiklikust või piirkondlikust ühikuväärtusest, välja arvatud juhul, kui see tingiks lõikes 7 osutatud künnist kohaldavates liikmesriikides maksimaalse vähenemise, mis on kõnealusest künnisest suurem. Sellisel juhul seatakse minimaalne ühikuväärtus sellisele tasemele, mis on vajalik kõnealusest künnisest kinnipidamiseks.“	„Lisaks näevad liikmesriigid ette, et hiljemalt taotlusaastaks 2019 ei ole ühegi toetusõiguse ühikuväärtus kõikides piirkondades, mis ei ole määratletud mägipiirkonnad, väiksem kui 60 % ja määratletud mägipiirkondades väiksem kui 80 % 2019. aasta riiklikust või piirkondlikust ühikuväärtusest, välja arvatud juhul, kui see tingiks lõikes 7 osutatud künnist kohaldavates liikmesriikides maksimaalse vähenemise, mis on kõnealusest künnisest suurem. Sellisel juhul seatakse minimaalne ühikuväärtus sellisele tasemele, mis on vajalik kõnealusest künnisest kinnipidamiseks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 30 – lõige 7 – punkt f a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Artikli 30 lõike 7 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„f a) et suurendada toetusõiguste väärtust riikliku või piirkondliku keskmise väärtuseni vastavalt käesoleva artikli lõike 8 teisele lõigule pärast rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist ja tavapärast tegevust;“

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2 c. Artikli 34 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid, kes ei kasuta artikli 23 lõikes 1 sätestatud võimalust, võivad otsustada, et toetusõigusi võib üle anda või aktiveerida üksnes sama piirkonna piires, välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi korral.“	„3. Liikmesriigid, kes ei kasuta artikli 23 lõikes 1 sätestatud võimalust, võivad otsustada, et toetusõigusi võib üle anda või aktiveerida üksnes sama piirkonna piires või liikmesriigi mägipiirkonna piires, välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi korral.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 43 – lõige 11 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	„3 a. Artikli 43 lõike 11 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks.“	„Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks või kes kohaldavad põllumajanduse keskkonnatoetuskavu kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 b. Artikli 44 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 10–30 hektarit ja seda ei kasutata täielikult olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, siis peab kõnealusel põllumaal olema vähemalt kaks eri põllumajanduskultuuri. Peamine põllumajanduskultuur ei hõlma kõnealusest põllumaast üle 75 %.“	„Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 15–30 hektarit ja seda ei kasutata täielikult olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, siis peab kõnealusel põllumaal olema vähemalt kaks eri põllumajanduskultuuri. Peamine põllumajanduskultuur ei hõlma kõnealusest põllumaast üle 75 %.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&from=ET)

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 c. Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaselt nõutud põllumajanduskultuuride arvu, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatud maksimaalseid künniseid, kui rohi ja muud rohttaimed või kesa hõlmavad üle 75 % põllumaast. Sellisel juhul ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75 % kõnealusest ülejäävast põllumaast, välja arvatud juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu või muude rohttaimede või kesaga.“	„2. Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaselt nõutud põllumajanduskultuuride arvu, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatud maksimaalseid künniseid, kui rohi ja muud rohttaimed või kesa või olulisel osal aastast või olulisel osal kasvutsüklist vees kasvavad põllumajanduskultuurid hõlmavad üle 75 % põllumaast. Sellisel juhul ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75 % kõnealusest ülejäävast põllumaast, välja arvatud juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu või muude rohttaimede või kesaga.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 3 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 d. Artikli 44 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit;“	„a) kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&from=ET)

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 3 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 e. Artikli 44 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) kus üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või mille puhul rakendatakse kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooni, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit;“	„b) kus üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või mille puhul rakendatakse kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooni;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 44 – lõige 4 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 f. Artikli 44 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Talivilja ja suvivilja käsitatakse eri põllumajanduskultuuridena, kuigi need kuuluvad samasse perekonda.“	„Talivilja ja suvivilja käsitatakse eri põllumajanduskultuuridena, kuigi need kuuluvad samasse perekonda. Okasnisu (Triticum spelta) käsitatakse samasse perekonda kuuluvatest põllumajanduskultuuridest erineva põllumajanduskultuurina.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 3a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 g. Artikli 45 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Käesolevat lõiget ei kohaldata põllumaana renditud rohumaale ega põllumaale, mis oli lepinguliselt siduvana rohumaa rohkem kui viis aastat. Need võib algsel kujul taastada.“

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 3b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 h. Artikli 45 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Liikmesriigid võivad otsustada, et esimeses lõigus sätestatud kohustust ei kohaldata põllumajandustootjate suhtes, kes on muutnud peamiselt rohu tootmisel põhinenud tootmise muud liiki pikaajaliseks tootmiseks pärast 1. jaanuari 2015. Liikmesriigid võivad samuti otsustada, et kõnealust kohustust ei kohaldata põllumajandusmaa suhtes, mis on alates 1. jaanuarist 2015 müüdud või pikemaks ajaks renditud põllumajandustootjale, kelle tegevus ei põhine rohu tootmisel.“

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 i. Artikli 46 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Kui põllumajandusliku majapidamise toetuskõlblik põllumaa on suurem kui 15 hektarit, tagavad põllumajandustootjad, et alates 1. jaanuarist 2015 on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala ala, mis vastab vähemalt 5 %le põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt põllumajandustootja poolt deklareeritud põllumaast ning see hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktides c, d, g ja h nimetatud alasid, kui liikmesriik käsitab neid vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana.“	„1. Kui põllumajandusliku majapidamise toetuskõlblik põllumaa on suurem kui 15 hektarit, tagavad põllumajandustootjad sellest hektarist alates, et alates 1. jaanuarist 2015 on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala ala, mis vastab vähemalt 5 %le põllumajandustootja põllumajandusliku majapidamise määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt põllumajandustootja poolt deklareeritud põllumaast ning see hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktides c, d, g ja h nimetatud alasid, kui liikmesriik käsitab neid vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alana.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 - lõige 2 – punkt j a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 j. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j a) siidpöörisega (Miscanthus) alad;“

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 k (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 - lõige 2 – punkt j b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 k. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j b) kaelus-vaigulillega (Silphium perfoliatum) alad.“

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 l (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 l. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j c) meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesa;“

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 m (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 m. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j d) metsikute kõrrelistega alad;“

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 n (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 n. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j e) valge sinep;“

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 o (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt j f (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 o. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
	„j f) õlirõigas.“

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõige 1 – punkt 3 p (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 p. Artikli 46 lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Kasutamata maa taotlus ei välista sellisel maa-alal tegevusi, mis on vajalikud külgnevate maa-alade majanduslikuks töötlemiseks.“

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 q (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 4 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 q. Artikli 46 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit;“	„a) üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesaks, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&from=ET)

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 r (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 4 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 r. Artikli 46 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa põllumajanduskultuuri elutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks, tingimusel et kõnealuste kasutusviisidega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30 hektarit.“	„b) üle 75 % toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede või selliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad olulisel osal aastast või olulise osa põllumajanduskultuuri elutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsiooniks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 s (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 46 – lõige 9 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 s. Artikli 46 lõike 9 punkt c jäetakse välja.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 t (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 t. Artikli 50 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Noorte põllumajandustootjate toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieks aastaks. Kõnealust ajavahemikku lühendatakse aastate arvu võrra, mis jääb lõike 2 punktis a osutatud tegevuse alustamise ja noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esmakordse esitamise vahele.“	„5. Noorte põllumajandustootjate toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieks aastaks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 u (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 6 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 u. Artikli 50 lõike 6 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) 25 %-le põllumajandustootja kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste keskmisest väärtusest või“	„a) 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le põllumajandustootja kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste keskmisest väärtusest või“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 v (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 6 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 v. Artikli 50 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) 25 %-le summast, mis arvutatakse, jagades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära fikseeritud protsendimäära 2015. aastal artikli 33 lõike 1 kohaselt deklareeritud kõigi toetuskõlblike hektarite arvuga. Kõnealune fikseeritud protsendimäär võrdub artikli 22 lõike 1 kohaselt 2015. aastaks põhitoetuskavale järelejääva riikliku ülemmäära osaga.“	„b) 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le summast, mis arvutatakse, jagades II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära fikseeritud protsendimäära 2015. aastal artikli 33 lõike 1 kohaselt deklareeritud kõigi toetuskõlblike hektarite arvuga. Kõnealune fikseeritud protsendimäär võrdub artikli 22 lõike 1 kohaselt 2015. aastaks põhitoetuskavale järelejääva riikliku ülemmäära osaga.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 w (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 7


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 w. Artikli 50 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Artiklit 36 kohaldavad liikmesriigid arvutavad noorte põllumajandustootjate toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le artikli 36 kohaselt arvutatud ühtsest pindalatoetusest, toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“	„7. Artiklit 36 kohaldavad liikmesriigid arvutavad noorte põllumajandustootjate toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le artikli 36 kohaselt arvutatud ühtsest pindalatoetusest, toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1307-20150603&qid=1489567595545&from=ET)

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 3 x (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 8 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 x. Artikli 50 lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Erandina lõigetest 6 ja 7 võivad liikmesriigid arvutada igal aastal noorte põllumajandustootjate toetuse summa, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 32 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvuga või toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“	„Erandina lõigetest 6 ja 7 võivad liikmesriigid arvutada igal aastal noorte põllumajandustootjate toetuse summa, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 32 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvuga või toetuskõlblike hektarite arvuga, mille põllumajandustootja on artikli 36 lõike 2 kohaselt deklareerinud.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artikli 50 lõige 9 jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 10 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikli 50 lõike 10 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Lõigete 6–9 kohaldamise asemel võivad liikmesriigid eraldada iga-aastase kindlasummalise toetuse põllumajandustootja kohta, mis arvutatakse, korrutades kindlaksmääratud hektarite arvu näitajaga, mis vastab 25 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, mis kehtestatakse lõike 8 kohaselt.“	„Lõigete 6–9 kohaldamise asemel võivad liikmesriigid eraldada iga-aastase kindlasummalise toetuse põllumajandustootja kohta, mis arvutatakse, korrutades kindlaksmääratud hektarite arvu näitajaga, mis vastab 25 %-le kuni kõige rohkem 50 %-le liikmesriigi keskmisest toetusest hektari kohta, mis kehtestatakse lõike 8 kohaselt.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1307-20150603&qid=1489567595545&from=ET)

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 50 – lõige 11


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 b. Artikli 50 lõige 11 asendatakse järgmisega:
„11. Toetusesaajate õiguste kaitse tagamiseks ja nende ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda tingimused, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele vastavana.“	„11. Hoolimata lõikest 10 tagavad liikmesriigid, et noored põllumajandustootjad, kes liituvad juriidilise isiku staatuses oleva põllumajandusühistuga, ei jää oma toetusõigustest ilma. Liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva artikliga noore põllumajandustootja toetusõiguste määramiseks kindlaks, kui suur proportsionaalne osa talle ühistust kuulub.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1307-20150603&qid=1489567595545&from=ET)

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 51 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„3. Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava noorte põllumajandustootjate toetuse kogusumma ületab käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud 2 % ülemmäära, kehtestavad liikmesriigid ülemmäära, mida kohaldatakse põllumajandustootja aktiveeritud toetusõiguste arvu või põllumajandustootja deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu suhtes, et järgida käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud 2 % ülemmäära. Liikmesriigid võtavad artikli 50 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamisel kõnealust ülempiiri arvesse.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest esimese lõigu kohaselt kohaldatavatest ülemmääradest hiljemalt selle aasta 15. septembriks, mis järgneb aastale, mil esitati toetusetaotlused, mille suhtes ülemmäära kohaldati.“

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 52 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5 a. Artikli 52 lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik, et innustada säilitama senist tootmistaset asjaomastes sektorites või piirkondades.	5. Tootmiskohustusega seotud toetust võib, välja arvatud valgurikaste kultuuride puhul, anda üksnes määral, mis on vajalik, et innustada säilitama senist tootmistaset asjaomastes sektorites või piirkondades.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 52 – lõige 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Artiklisse 52 lisatakse järgmine lõige:
	„9 a. Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2018 valgurikaste kultuuride kava, mille eesmärk on suurendada liidus enda kasvatatud taimse valgu tootmist ja vähendada sõltuvust impordist.“

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 53 – lõige 6


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 b. Artikli 53 lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata oma lõigete 1–4 kohase otsuse läbi ja teha alates 2017. aastast jõustuva otsuse:	„6. Liikmesriigid võivad otsuse, mille nad on käesoleva peatüki kohaselt teinud, iga aasta 1. augustiks läbi vaadata ja teha alates järgmisest aastast jõustuva otsuse:
a) jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;	a) jätta samaks, suurendada või vähendada lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane, või jätta samaks või vähendada lõike 4 kohaselt kindlaks määratud protsendimäära;
b) muuta toetuse andmise tingimusi;	b) muuta toetuse andmise tingimusi;
c) lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.“	c) lõpetada käesoleva peatüki kohase toetuse andmine.
	Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest otsusest hiljemalt esimeses lõigus osutatud kuupäevaks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 63 – lõige 1 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 c. Artikli 63 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad jäävad vahemikku 500–1 250 eurot.“	„Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad jäävad vahemikku 500–2 500 eurot.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 d (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 d. Artikli 64 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) säilitama vähemalt sellise arvu toetuskõlblikke hektareid, mis vastab tema kasutuses olevatele omandatud või liisitud toetusõiguste arvule või toetuskõlblike hektarite arvule, mis on 2015. aastal deklareeritud artikli 36 lõike 2 kohaselt;	„a) säilitama vähemalt sellise arvu toetuskõlblikke hektareid, mis vastab tema kasutuses olevatele omandatud või liisitud toetusõiguste arvule või toetuskõlblike hektarite arvule, mis on 2015. aastal deklareeritud artikli 36 lõike 2 kohaselt, kusjuures lubatud kõrvalekalle on 0,5 ha, või kui see on väiksem, siis 25 % tema kasutuses olevate omandatud või liisitud toetusõiguste arvust või toetuskõlblike hektarite arvust, mis on deklareeritud 2015. aastal.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1307&rid=1)

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 e (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – Lühikese raieringiga madalmetsa alad


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 e. X lisas asendatakse rida „Lühikese raieringiga madalmetsa alad“ järgmisega:
„Maastikuelemendid: Lühikese raieringiga madalmetsa alad (1 m² kohta)	„Maastikuelemendid: Lühikese raieringiga madalmetsa alad (1 m² kohta)
Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad	Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad
Kaalutegur: 0,3	Kaalutegur: 1
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 0,3 m²“	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 1 m²“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1307-20150603&qid=1490178318614&from=ET)

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 f (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – Lämmastikku siduvate kultuuridega alad


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 f. X lisas asendatakse rida „Lämmastikku siduva kultuuriga alad“ järgmisega:
„Maastikuelemendid: Lämmastikku siduva kultuuriga alad (1 m² kohta)	„Maastikuelemendid: Lämmastikku siduva kultuuriga alad (1 m² kohta)
Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad	Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad
Kaalutegur: 0,7	Kaalutegur: 1
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 0,3 m²“	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 1 m²“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1307-20150603&qid=1490178318614&from=ET)

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 g (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – Siidpöörisega alad – rida 20 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 g. X lisasse lisatakse järgmine rida:
	„Maastikuelemendid: Siidpöörisega alad
	Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad
	Kaalutegur: 1
	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 1m^2“

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 h (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – Kaelus-vaigulillega alad – rida 20 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 h. X lisasse lisatakse järgmine rida:
	„Maastikuelemendid: Kaelus-vaigulillega alad
	Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad
	Kaalutegur: 1
	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 1m^2“

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 269 – lõik 1 – punkt 6 i (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

X lisa – Meetaimedele mõeldud kesa – rida 20 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 i. X lisasse lisatakse järgmine rida:
	„Maastikuelemendid: Meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesa
	Ümberarvutustegur: Andmed puuduvad
	Kaalutegur: 2
	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala: 2 m^2“

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) kriisiennetus ja -ohje, sealhulgas teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine;	f) kriisiennetus ja -ohje, sealhulgas teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine, meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada kolmandates riikides asuvaid eksporditurge;

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 3 – punkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine	i) teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine; meetmed, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada kolmandates riikides asuvaid eksporditurge, näiteks ekspordikrediidikindlustus, kulud, mis on seotud läbirääkimistega ning fütosanitaarnõuete täitmise protokollide haldamise või turu-uuringute ja hindamistega;

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 33 lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõikes 3 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetusega seotud tingimusi.“	„Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõikes 3 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetusega või mahepõllumajandustoetustega seotud tingimusi.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 33 – lõige 5 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 b. Artikli 33 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.“	„Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust või mahepõllumajanduse kohustust määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 3 ning artikli 29 lõigete 2 ja 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. Artikli 34 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
	Sellise tootjaorganisatsioonide liidu puhul, mille liikmed on liidu tootjaorganisatsioonid ja nende liidud, kes tegutsevad eri liikmesriikides, võib kõnealust protsendimäära tõsta 5,2 %-ni turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,7 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse ainult kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete jaoks, mida see tootjaorganisatsioonide liit rakendab oma liikmete nimel.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 34 – lõige 4 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) artikli 35 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide teiste tootjaorganisatsioonide, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamisega seotud meetmed.	b) artikli 35 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide piirkondade teiste tootjaorganisatsioonide, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamisega seotud meetmed;

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 34 – lõige 4 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lõikele 4 lisatakse järgmine punkt:
	„b a) meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada kolmandates riikides asuvaid eksporditurge.“

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 35 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Ungari võivad tootjaorganisatsioonide taotluse alusel maksta neile riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 1 % turustatud toodangu väärtusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.	1. Liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võivad liikmesriigid maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud rahalistest osalustest ja maksimaalselt 10 % iga vastava tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 35 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjonil on õigus võtta artikli 227 (millega muudetakse lõiget 1) kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et lisada loetellu liikmesriike, mille puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, ja jätta loetelust välja liikmesriike, kus see enam nii ei ole.“	2. Tootjate organiseeritust liikmesriigi mingi piirkonnas loetakse eriti madalaks, kui organiseerituse keskmine tase on kolmel järjestikusel aastal enne riikliku finantsabi taotlemise kuupäeva olnud alla 20 %. Seejuures arvutatakse organiseerituse taset nii, et puu- ja köögiviljatoodang, mis vastavas piirkonnas on toodetud ja mis on turustatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade kaudu, jagatakse kogu puu- ja köögiviljatoodanguga, mis selles piirkonnas on toodetud.
	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu keskmine organiseerituse tase ning liikmesriikide ja piirkondade organiseerituse tase ning sätestatakse organiseerituse taseme arvutamiseks täpsemad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 62 – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Artiklisse 62 lisatakse järgmine lõige:
	4 a. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat peatükki piirkondade suhtes, kus toodetakse veini, millest saab toota veinipiiritust, millel on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga registreeritud geograafiline tähis. Käesoleva peatüki kohaldamisel võib need piirkonnad lugeda piirkondadeks, kus võib toota kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veine.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 64

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148 – lõige 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Artiklisse 148 lisatakse järgmine lõige:
	„1a. Kui liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi ei kasuta, võib tootja, tootjaorganisatsioon, läbirääkimisorganisatsioon või võivad nende liidud nõuda, et toorpiima tarnimisel toorpiima töötlejale tuleb kohaldada osapoolte vahelist kirjalikku lepingut ja/või esmaostjate kirjalikku lepingu pakkumust samadel tingimustel, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 4–6.
	Kui esmaostja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole leping ja/või lepingu pakkumus kohustuslik, välja arvatud juhul, kui artikli 163 kohaselt tunnustatud sektori tootmisharudevaheline organisatsioon on koostanud standardlepingu, mis vastab liidu eeskirjadele.“

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148 – lõige 2 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 d. Artikli 148 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:“	„2. Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1490086023420&uri=CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148 – lõige 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 e. Artikli 148 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Erandina lõikest 1 ei ole leping ja/või lepingu pakkumine nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima ühistule, mille liige põllumajandustootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel ette nähtud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“	„3. Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumine nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima ühistule, mille liige põllumajandustootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel ette nähtud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1490086023420&uri=CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 f. Artikkel 149 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 g. Artikkel 152 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 152	„Artikkel 152
Tootjaorganisatsioonid	Tootjaorganisatsioonid
1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:“	1. Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral tootjaorganisatsioone, mis:“
a) koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;	a) koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;
b) on asutatud tootjate algatusel;	b) on asutatud tootjate algatusel ning olenemata sellest, kas omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile üle või mitte, viivad ellu vähemalt ühte järgmistest tegevustest:
	i) ühine töötlemine;
	ii) ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;
	iii) ühine pakendamine, märgistamine või reklaam;
	iv) kvaliteedikontrolli ühine korraldamine;
	v) seadmete või hoidlate ühine kasutamine;
	vi) tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;
	vii) sisendite ühishanked;
	viii) muu ühistegevus mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;
c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:	c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:
i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;	i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
ii) pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;	ii) pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;
iii) tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;	iii) tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;
iv) säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;	iv) säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;
v) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;	v) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;
vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;	vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;
vii) kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;	vii) kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;
viii) loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;	viii) loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;
ix) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;	ix) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;
x) käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;	x) käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;
xi) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.	xi) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.
	1a. Hoolimata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon kavandada oma liikmete nimel seoses nende kogutoodanguga või osaga kogutoodangust tootmist, tootmiskulude optimeerimist, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.
	Läbirääkimisi võib pidada järgmistel tingimustel:
	a) lõike 1 punkti b kohased tegevused on olulised asjaomase koguse ning tootmise ja toote turuleviimise kulude seisukohalt;
	b) tootjaorganisatsioon koondab tarned selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete mahu või koguse jaoks;
	c) asjaomased tootjad ei ole ühegi teise sellise tootjaorganisatsiooni liikmed, kes peab samuti nende nimel sarnaste lepingute üle läbirääkimisi; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
	d) põllumajandustoote suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele tarnekohustust.
	1b. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad viited tootjaorganisatsioonidele ka artikli 156 lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitusid, kui need tootjaorganisatsioonide liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.
	1c. Konkurentsiasutus võib üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid teatavaid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või leiab, et ohustatakse ELi toimimise lepingu artiklis 39 osutatud eesmärkide saavutamist. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „riiklik konkurentsiasutus“ nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud asutust.
	Rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata komisjon. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi riiklik konkurentsiasutus.
	Esimese lõigu kohaselt tegutsedes teavitab konkurentsiasutus enne esimese ametliku uurimismeetme võtmist või kohe pärast seda komisjoni kirjalikult ja annab komisjonile kohe pärast otsuste vastuvõtmist nendest teada.
2. Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 2208 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.	2. Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 2208 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.
	2a. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev] siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.
	2b. Selliste tootjaorganisatsioonide puhul, mis on tunnustatud enne ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev], kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid tunnustuse hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].
3. Erandina lõikest 1 tunnustavad liikmesriigid tootjaorganisatsioone, mis koosnevad piima- ja piimatootesektori tootjatest ning mis:
a) on asutatud tootjate algatusel;
b) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:
i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;
ii) tarnete koondamine ja liikmete toodete turuleviimine;
iii) tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 h. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 152a
	Läbirääkimisorganisatsioonid
	1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid läbirääkimisorganisatsioone, mis:
	a) on asutatud tootjate algatusel;
	b) täidavad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:
	i) selle tagamine, et tootmist kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi mõttes;
	ii) tarnete koondamine ja oma liikmete toodete turuleviimine;
	iii) tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine.
	2. Ilma et see piiraks suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, võib tunnustatud läbirääkimisorganisatsioon pidada oma liikmete nimel nende kogu või osa kogutoodanguga seoses läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle ühes artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavas sektoris.
	3. Läbirääkimisi võib pidada:
	a) olenemata sellest, kas vastavate põllumajandustoodete omandiõigus antakse tootjalt üle tootjaorganisatsioonile üle või mitte;
	b) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;
	c) tingimusel, et konkreetse läbirääkimisorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
	i) selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete maht või kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust;
	ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete maht või kogus, mida toodetakse või tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;
	d) tingimusel, et läbirääkimisorganisatsioon koondab tarned selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete mahu või koguse jaoks;
	e) tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise sellise läbirääkimisorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel sarnaste lepingute üle läbirääkimisi; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;
	f) tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomaste läbirääkimisorganisatsioonide liige, kehtestatud vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele tarnekohustust; ning
	g) tingimusel, et läbirääkimisorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, milles ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud põllumajandustoodete mahust või kogusest.
	4. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad viited läbirääkimisorganisatsioonidele ka artikli 156 lõike 2 kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liitusid, kui need läbirääkimisorganisatsioonide liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.
	5. Lõike 3 punkti c alapunktis ii sätestatud tingimustest olenemata võib läbirääkimisorganisatsioon pidada piimasektoris lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle läbirääkimisorganisatsiooni läbiräägitav põllumajandustoodete maht või kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.
	6. Lõike 3 punkti c ja lõike 4 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidu ja liikmesriikide tootmiskogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.
	7. Erandina lõike 3 punktist c ja lõikest 4 võib konkurentsiasutus üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et läbirääkimisorganisatsiooni peetavaid teatavaid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või leiab, et ohustatakse ELi toimimise lepingu artiklis 39 osutatud eesmärkide saavutamist.
	Piimasektori puhul võib konkurentsiasutus sekkuda, kui asjaomane asutus peab seda vajalikuks konkurentsi säilitamiseks või selleks, et hoida oma territooriumil ära VKEdest toorpiima töötlejatele suure kahju tekitamine.
	Rohkem kui üht liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata komisjon. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi riiklik konkurentsiasutus.
	Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.
	8. Lõike 7 kohaselt tegutsedes teavitab konkurentsiasutus enne esimese ametliku uurimismeetme võtmist või kohe pärast seda komisjoni kirjalikult ja annab komisjonile kohe pärast lõike 7 kohaste otsuste vastuvõtmist nendest teada.
	9. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
	a) „riiklik konkurentsiasutus“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud asutus;
	b) „VKE“ – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.
	10. Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teavitab komisjoni.
	11. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev] siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonidena.“

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 i. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 152b
	Väärtuse jaotamine
	Ilma et see piiraks suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, võivad artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori põllumajandustoodete tootjad leppida käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide, käesoleva määruse artikli 152a kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide või nende käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud liitude kaudu asjaomaseid tooteid turustavate või töötlevate ettevõtjatega kokku väärtuse jaotamise klauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.“.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 154 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 j. Artikli 154 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:“	„1. Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioonidena mis tahes sellist tunnustamist taotlevat juriidilist isikut või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 154a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 k. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 154a
	Läbirääkimisorganisatsioonide tunnustamine
	1. Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev läbirääkimisorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:
	a) mis vastab artikli 152a lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele;
	b) millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;
	c) mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnilise toe liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise kohta;
	d) millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.
	2. Liikmesriigid:
	a) teevad otsuse läbirääkimisorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;
	b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonid ja läbirääkimisorganisatsioonide liidud järgivad käesolevat peatükki;
	c) nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks tühistada;
	d) teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.“

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 156 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 l. Artikli 156 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Tootjaorganisatsioonide liidud“	„Tootjaorganisatsioonide liidud ning läbirääkimisorganisatsioonide liidud“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1490086023420&uri=CELEX:32013R1308)

Selgitus

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 156 – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 m. Artikli 156 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.“	„2. Liikmesriik võib taotluse korral tunnustada tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab kõiki tunnustatud läbirääkimisorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 154a lõikes 1 sätestatud tingimustele.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1490086023420&uri=CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 n. Artikli 157 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:“	„1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud ühte või mitmesse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt xiv a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 o. Artikli 157 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xiv a) väärtuse jaotamise standardklauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites kokkuleppimine, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.“

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 p (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt c – alapunkt xiv b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 p. Artikli 157 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xiv b) kollektiivsete meetmete rakendamine, et ennetada ja ohjata sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnaalaseid riske ja ohte, mis on seotud põllumajandustoodete ja toiduainete tootmisega, ning vajaduse korral töötlemise ja/või turustamise ja/või levitamisega.“

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 q (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 3 – punkt c – alapunkt xi a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 q. Artikli 157 lõike 3 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xi a) väärtuse jaotamise standardklauslites ning sealhulgas turukasumites ja -kahjumites kokkuleppimine, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste turuhindade või muude kaubaturgude muutused nende vahel jaotatakse.“

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 r (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 3 – punkt c – alapunkt xi b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 r. Artikli 157 lõike 3 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
	„xi b) kollektiivsete meetmete rakendamine, et ennetada ja ohjata sanitaar- ja keskkonnaalaseid riske ja ohte, mis on seotud põllumajandustoodete ja toiduainete tootmisega, ning vajaduse korral töötlemise ja/või turustamise ja/või levitamisega.“

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 s (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 s. Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 158a
	Riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine
	Organisatsiooni tunnustamise kohta teeb otsuse liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni peakorter.
	Liikmesriik, kes peab tunnustamise kohta otsuse tegema, loob halduskoostööks, mida on vaja tunnustamistingimuste täitmise kontrollimiseks, vajalikud kontaktid teiste liikmesriikidega, kus asub vastava organisatsiooni liikmeid.
	Teised liikmesriigid, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeid, osutavad liikmesriigile, kes peab tunnustamise kohta otsuse tegema, igakülgset vajalikku haldusabi.
	Liikmesriik, kes peab tunnustamise kohta otsuse tegema, esitab kõigile teistele liikmesriikidele, kus asub vastava organisatsiooni liikmeid ja kes seda nõuavad, kogu vajaliku teabe.“

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 t (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 159 – pealkiri


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 t. Artikli 159 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Kohustuslik tunnustamine“	„Nõutav tunnustamine“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 u (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 159 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 u. Artikli 159 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Erandina artiklitest 152–158 tunnustavad liikmesriigid taotluse korral:“	„Erandina artiklitest 152a–158 tunnustavad liikmesriigid taotluse korral:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 v (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 159 – punkt a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 v. Artikli 159 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) tootjaorganisatsioone:	„a) piima- ja piimatootesektori läbirääkimisorganisatsioone;“
i) puu- ja köögiviljasektoris ühe või mitme nimetatud sektori toote osas ja/või selliste toodete osas, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks,
ii) oliiviõli ja lauaoliivide sektoris,
iii) siidiussisektoris,
iv) humalasektoris;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 w (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 161


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 w. Artikkel 161 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 x (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168 – lõige 1a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 x. Artiklisse 168 lisatakse järgmine lõige:
	„1a. Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse (v.a piima-, piimatoote- ja suhkrusektor) kuuluvate põllumajandustoodete puhul nõuda, et tema toodete tarne suhtes töötlejale või turustajale tuleb kohaldada osapoolte vahelist kirjalikku lepingut ja/või esmaostjate kirjalikku lepingu pakkumust samadel tingimustel, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 4–6.
	Kui esmaostja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole leping ja/või lepingu pakkumus kohustuslik, välja arvatud juhul, kui artikli 157 kohaselt tunnustatud sektori tootmisharudevaheline organisatsioon on koostanud standardlepingu, mis vastab liidu eeskirjadele.“

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 y (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168 – lõige 4 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 y. Artikli 168 lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„4. Lõikes 1 osutatud leping või lepingu pakkumus:“	„4. Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 z (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 z. Artikli 168 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Erandina lõikest 1 ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui tootja tarnib asjaomaseid tooteid ühistust ostjale, mille liige tootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel kehtestatud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“	„5. Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui tootja tarnib asjaomaseid tooteid ühistust ostjale, mille liige tootja on ja mille põhikirjas või põhikirja alusel kehtestatud või sellest tulenevates eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 z a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 169


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 z a. Artikkel 169 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 z b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 170


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 z b. Artikkel 170 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 z c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 171


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 z c. Artikkel 171 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 3 z d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

III a peatükk – artikkel 175a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 z d. II jaotisse lisatakse uus peatükk:
	„IIIa PEATÜKK
	Suhted tarneahelaga
	Artikkel 175a
	Ebaausad kaubandustavad
	Enne 30. juunit 2018 esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku liidu tasandi raamistiku kohta heast kaubandustavast suurel määral kõrvalekalduvate ning hea usu ja õiglase kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate tavade vastu võitlemiseks põllumajandustootjate, sealhulgas nende organisatsioonide ja töötlevate VKEde ning tarneahela järgmise etapi kaubanduspartnerite vahelistes tehingutes.“

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Artikli 209 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.“	„ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide, käesoleva määruse artikli 152a kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liitude kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1490086023420&uri=CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Artikli 209 lõike 1 teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmiseks on põllumajandustoodete müügi jaoksvajalikud objektiivsetel turukriteeriumidel põhinevaid väärtuse jaotamise klausleid ja kindlaksmääratavaid hinnakujundusmeetodeid puudutavad kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tavad.“

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 c. Artikli 209 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 d. Artikli 209 lõike 2 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Põllumajandustootjad, põllumajandustootjate liitud või sellistest liitudest moodustatud ühendused, käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid, artikli 152a kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonid või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide liidud võivad aga taotleda komisjonilt arvamuse avaldamist asjaomaste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse kooskõla kohta ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega. Taotlusi arvamuse avaldamiseks käsitletakse viivitamata ja komisjon saadab taotlejale oma arvamuse kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest. Kui komisjon selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse arvamus positiivseks.“

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 e. Artikli 209 lõike 2 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotlusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebatäpse teabe või arvamust kuritarvitanud.“

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 209 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 f. Artikli 209 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219 – lõige 1 – lõik 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 g. Artikli 219 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.“	„Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused, peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik, või esitada ettepanekuid asjakohaste tarnehaldusmeetmete kohta.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 220a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 h. Lisatakse järgmine artikkel:
	Artikkel 220a
	Tootmise vabatahtliku vähendamise kava
	1. Turu tõsise tasakaalustamatuse korral ja juhul, kui tootmistehnoloogia seda võimaldab, võib komisjon otsustada anda toetust artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatele, kes vähendavad kindlaks määratud aja jooksul vabatahtlikult tarneid võrreldes sama perioodiga eelneval aastal.
	2. Toetust antakse taotluse alusel, mille tootjad on esitanud tootjate asukohaliikmesriigis, kasutades asjaomase liikmesriigi sätestatud meetodit.
	Liikmesriigid võivad otsustada, et vähendamistoetuse taotlusi esitavad tootjate nimel tunnustatud organisatsioonid või siseriikliku õiguse alusel loodud ühistud. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et toetus kantakse täielikult üle tootjatele, kes on oma tarneid tulemuslikult vähendanud.

	3. Asjaomase kava tõhusa ja asjakohase rakendamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta artikli 227 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:
	a) maksimaalne üldmaht või -kogus, mille võrra tuleb tarneid vähendamiskava raames liidus tasandil vähendada;
	b) vähendamisperioodi kestus ja vajaduse korral selle pikendamine;
	c) toetuse suurus kooskõlas vähendatud mahu või kogusega ja selle rahastamise kord;
	d) taotlejate toetuskõlblikusse ja taotluste vastuvõetavuse kriteeriumid;
	e) kava rakendamise eritingimused.“

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 i. Artikli 222 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 tunnustatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, kõnealuste kokkulepete ja otsuste range eesmärk on kahjustatud sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:“	„1. Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud läbirääkimisorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, kõnealuste kokkulepete ja otsuste range eesmärk on kahjustatud sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1490086023420&uri=CELEX:32013R1308)

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 k. Artikli 222 lõige 2 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 k. Artikli 222 lõike 3 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
	„Lõikes 1 osutatud kokkuleppeid ja otsuseid võib laiendada kooskõlas artiklis 164 sätestatud tingimustega.“

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 232 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 l. Artikli 232 lõige 2 jäetakse välja.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt c – taane 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 m. VII lisa II osa esimese punkti alapunkti c taane 2 asendatakse järgmisega:
„– võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti;“	„– võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti, v.a osalise kontsentreerimise meetodite puhul, mis on loetletud VIII lisa I osa B jao punktis 1;“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIII lisa – I osa – A jagu – punkt 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 n. VIII lisa I osa A jao punkt 2 asendatakse järgmisega:
„2. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada B jaos osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:	„2. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada B jaos osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:
a) 3 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis A;	a) 3,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis A;
b) 2 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis B;	b) 2,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis B;
c) 1,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis C.“	c) 2 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis C.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&rid=1)

Selgitus

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 270 – lõik 1 – punkt 4 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIII lisa – I osa – A jagu – punkt 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 o. VIII lisa I osa A jao punkt 3 jäetakse välja.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AGRI 21.11.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Albert Deß 25.1.2017
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	13.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 10 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Bas Belder, Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Stefan Eck, Jens Gieseke, Norbert Lins

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE	Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Jens Rohde
ECR	Richard Ashworth, Bas Belder, Jørn Dohrmann, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk
ENF	Edouard Ferrand, Philippe Loiseau, Laurenţiu Rebega
NI	Diane Dodds
PPE	Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski
S&D	Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Viorica Dăncilă, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi

10	–
EFDD	John Stuart Agnew, Rosa D'Amato
GUE/NGL	Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez
S&D	Marc Tarabella
Verts/ALE	José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

1	0
S&D	Maria Noichl

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (18.4.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja: Andi Cristea

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostajal on hea meel, et finantsmääruse läbivaatamisel on üldiselt enim tähelepanu pööratud sellele, et muuta finantseeskirjad ühtlasemaks ja lihtsamaks ning suurendada eelarvehalduse paindlikkust. Liidu välistegevuse tõhususe jaoks on see eriti suure tähtsusega.

Välisrahastamisvahendite paindlikkuspuhvri sätteid tuleb aga täpsemaks muuta. Eraldamata vahendite ülekandmise võimalus peab tähendama seda, et ettenägematute sündmuste korral on tegutsemiseks suuremad võimalused, mitte seda, et rahastamisvahendi eesmärkide alt saab raha mujale ümber paigutada.

Arvamuse koostaja on ühtlasi seisukohal, et liidu usaldusfondide üle peab olema karmim parlamentaarne kontroll ja need fondid peavad läbipaistvamad olema, eelkõige meetmete puhul, mis ei ole hädaabimeetmed, ja selleks peab muu hulgas fondide nõukogus olema alati ka Euroopa Parlamendi esindaja.

Peale selle tuleb välistegevuse valdkonnas muuta hangete sätteid, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmete teatavaid eripärasid rohkem arvesse võtta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kuni 10 % ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi vahenditest võib jätta eelarveaasta alguses eraldamata, et lisaks juba ettenähtud summadele oleks võimalik lisarahastamine, et reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele, uutele kriisiolukordadele või olulistele poliitilistele muutustele kolmandates riikides. Kui neid eraldamata vahendeid ei seota aasta jooksul kohustustega, tuleks need kanda komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse.	(4) Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi jaoks tuleks luua võimalus, et iga vahendi esialgsetest assigneeringutest 10 % ulatuses võib eraldamata vahendeid järgmisse eelarveaastasse üle kanda, et suurendada suutlikkust reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele, uutele kriisiolukordadele või olulistele poliitilistele muutustele riikides, mida need vahendid puudutavad, ning vältida vajadust siduda eraldamata vahendid aasta lõpus kulukohustustega. Kui neid eraldamata vahendeid ei seota aasta jooksul kohustustega, tuleks need kanda komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse, kuid tuleb tagada, et need kulutatakse vastavalt nende algse rahastamisvahendi konkreetsetele eesmärkidele ja neid hallatakse asjaomase rahastamisvahendiga seotud eeskirjadega ja organite poolt.
Selgitus
Põhjendus peaks olema kooskõlas artikli 12 lõike 2 punktiga e, mis puudutab ainult ülekandmiseeskirju. Tuleks tagada, et üle kantud eraldamata vahendeid ei saa kasutada milleski muuks kui ainult vastava rahastamisvahendi eesmärkidel.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis ning tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse kõigi selliste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.	(14) ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis, tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle ning suurendab märkimisväärselt liidu usutavust. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse kõigi selliste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui see ohustaks vahendite saaja puutumatust, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.	(22) Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui see ohustaks vahendite saaja puutumatust, mis on eelkõige kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Õiguskindluse huvides tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.	(47) Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 105
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(105) „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.	(105) „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena, mille tulemusena võidakse kõnealune ettevõtja menetlusest kõrvale jätta. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) eelarveaasta alguses eraldamata assigneeringud, mis on seotud vahenditega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, kuni 10 % piires iga rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest.	e) assigneeringud, mis on seotud vahenditega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, ja mis jäid eraldamata, et võimaldada suuremat paindlikkust ettenägematutele ootamatutele vajadustele reageerimisel, ja mida eelarveaasta jooksul kulukohustustega ei seotud, kuni 10 % piires iga rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest. Need assigneeringud kulutatakse vastavalt nende algse rahastamisvahendi konkreetsetele eesmärkidele ja neid hallatakse asjaomase rahastamisvahendiga seotud eeskirjadega ja organite poolt.
Selgitus
Tuleks tagada, et üle kantud eraldamata vahendeid ei saa kasutada milleski muuks kui ainult vastava rahastamisvahendi eesmärkidel.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise ja tulemuste kohta.	6. Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile üksikasjaliku töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise, tulemuste ja halduskulude kohta.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõik 2 – alalõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal talitluspidevuse tagamiseks delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.	Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja volitused, mis puudutavad artikli 56 lõike 2 punkti c kohaseid, Euroopa Liidu lepingu V jaotise valdkonna ettevalmistavate meetmete tegevusassigneeringuid, tsiviiloperatsioonide ülemale ning nende äraoleku ajal talitluspidevuse tagamiseks nende asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja tsiviiloperatsioonide ülem ning nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.
Selgitus
Kui delegeerida volitused edasi tsiviiloperatsioonide ülemale samamoodi, nagu volitused on praegu edasi delegeeritud liidu delegatsioonide juhtidele, ja piirduda kitsalt ainult ühise välis- ja julgeolekupoliitika ettevalmistavate meetmetega, muutuks tsiviilkriisiohje ühtsemaks ja kriiside korral oleks võimalik kiiremini tegutseda.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõik 2 – alalõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.	Esimese lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja ühelt poolt liidu delegatsioonide ja tsiviiloperatsioonide ülema ning teiselt poolt komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.	1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte, et asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde. Kui see on hädaolukorra aegsete meetmete kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 261a sätestatud menetlust. Sellised usaldusfondid asutatakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – lõik 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) liidu sekkumine loob lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil;	a) liidu sekkumine loob lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ning neid ei ole võimalik samal määral saavutada ühegi muu olemasoleva rahastamisvahendi abil;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.	4. Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ja Euroopa Parlament ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 228 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu usaldusfonde rakendatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning igas asutamisaktis kindlaksmääratud konkreetsete eesmärkidega.	1. Liidu usaldusfonde rakendatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, tagades täielikult Euroopa Parlamendi eelarvealase järelevalve- ja kontrollimehhanismi järgimise ning kooskõlas igas asutamisaktis kindlaksmääratud konkreetsete eesmärkidega.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 228 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liidu rahalist toetust kasutatakse eesmärkidel, mis on sätestatud alusaktis, mille alusel liit liidu usaldusfondidele toetust annab.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 228 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Komisjon avaldab igal aastal artikli 39 lõike 6 kohaselt eelarveprojektile lisatud töödokumendina üksikasjaliku aruande, milles käsitletakse liidu usaldusfondidest toetust saanud meetmeid ning usaldusfondide rakendamist ja tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 229 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) kolmas riik järgib inimõiguste ülddeklaratsiooni aluspõhimõtteid;
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 229 – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) kolmas riik on kehtestanud korruptsioonivastased seadused.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 261 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 261 a
	Kiirmenetlus
	1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Kiirmenetluse kasutamist põhjendatakse delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 261 lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – 3. peatükk – punkt 39.1. – alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) kui see võimalus on kiireloomuliseks tegutsemiseks ette nähtud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kriisiohjamise tsiviilmissiooni asutamise otsuses.
Selgitus
Läbirääkimistega hankemenetlust peaks olema lubatud tsiviilkriisiohjes kasutada alati, kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, ja selline võimalus tuleks ette näha otsuses, millega kriisiohjemissioon luuakse.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	AFET 21.11.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Andi Cristea 12.1.2017
Artikkel 55 – Komisjonide ühised koosolekud istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 1 15
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lars Adaktusson, Francisco Assis, Amjad Bashir, Bas Belder, Mario Borghezio, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Karol Karski, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	María Teresa Giménez Barbat, Andrzej Grzyb, Antonio López-Istúriz White, Norica Nicolai, Urmas Paet, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Marie-Christine Vergiat
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Josef Weidenholzer

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42	+
ALDE	María Teresa Giménez Barbat, Javier Nart, Norica Nicolai, Urmas Paet, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl
EFDD	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Lars Adaktusson, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Andrzej Grzyb, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés
S&D	Francisco Assis, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Elena Valenciano, Josef Weidenholzer, Boris Zala

1	–
NI	Georgios Epitideios

15	0
ECR	Amjad Bashir, Bas Belder, Karol Karski, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen
ENF	Mario Borghezio
GUE/NGL	Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Helmut Scholz, Marie-Christine Vergiat, Janusz Korwin-Mikke, Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Jordi Solé

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.5.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja: Linda McAvan

LÜHISELGITUS

Finantsmääruse läbivaatamine toimub seoses mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisega ning on teretulnud püüe ühtlustada eeskirju ja suurendada keskendumist protsessi asemel pigem tulemustele. Sellega seoses peaks uutel eeskirjadel olema märkimisväärne ja suuremalt jaolt positiivne mõju arengukoostööle ja humanitaarabile: nad suurendavad komisjoni jaoks paindlikkust, lihtsustavad rakendavate organisatsioonide jaoks eeskirju ja asetavad keskmesse tulemused.

Eelkõige püütakse finantsmäärusega vähendada rakendajate ja toetusesaajate halduskoormust, suurendades selleks partnerite sisemenetluste vahelist sõltuvust, vähendades nõutavate auditietappide arvu ja lihtsustades võimaluse korral rakendajatele mõeldud eeskirju, koondades need üheks eeskirjaks. Toetuste andmise lihtsustatud korra kehtestamine, mis peaks võimaldama kiiremat juurdepääsu ELi vahenditele seal, kus neid kõige enam vajatakse, on positiivne areng. Rahastamiskõlblike kulude osas tehtavad muudatused, mis võimaldavad võtta arvesse vabatahtlikku tööd ja mitterahalisi sissemakseid, on teretulnud ka ELiga arengu- ja humanitaarabi projektide vallas koostööd tegevatele organisatsioonidele. Kasumi taotlemist keelava põhimõtte kaotamine peaks kõrvaldama huvipuuduse muuta arenguprojektid isemajandavaks. Tulemustele keskendumine peaks vähendama ka toetusesaajate raamatupidamisega seotud halduskulusid, suurendades samal ajal vastutust maksumaksjate ja partnerriikide ees.

Raportöör peab neid positiivseid muudatusi liidu finantseeskirjades tervitatavaks, kuid teksti teatavates punktides on siiski vaja teha kohandusi, et muuta see arengu- või humanitaarabitoetustega tegelevate organisatsioonide jaoks selgemaks ja paremini mõista konteksti, milles nad projekte rakendavad. Muudatusettepanekuid tehakse ka selleks, et tagada läbipaistvus ja parlamentaarne kontroll seoses nn paindlikkuspuhvri kehtestamise ja eraldamata vahendite ülekandmisega.

Finantsmääruse läbivaatamine pakub hea võimaluse tugevdada Euroopa Parlamendi kaasarääkimisõigust otsuses luua liidu usaldusfondid temaatiliste või eriolukorrajärgsete meetmete jaoks ja tagada, et parlament on usaldusfondide juhtimisstruktuurides piisavalt esindatud – mõlemad aspektid on osutunud varasematel aastatel probleemseteks.

Lõpetuseks teeb raportöör ettepaneku kodifitseerida maksimaalse protsendimäära kohandamine, mida võib maksta toetusesaajate kaudsete kulude katteks, välja arvatud juhul, kui erand on põhjendatud, olenemata makse tegemise ja juhtimismeetodist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arenduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kuni 10 % vahenditest võib jätta eelarveaasta alguses eraldamata, et võimaldada rahastamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja arengukoostöö rahastamisvahendist, et reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele paindlikumalt ja asjakohasemalt. Kui kõnealuseid eraldamata vahendeid ei seota kõnealuse eelarveaasta jooksul kulukohustustega, peaks komisjon teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu enne asjaomase aasta 31. detsembrit ja võtma vastu otsuse need vahendid üle kanda, järgides täielikult vastavat alusakti, millega on loodud eespool nimetatud rahastamisvahendid, ja selles seatud eesmärke.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 163 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(163 a) Usaldusfondid kujutavad endast probleemset rahastamisvahendit, sest need võivad tõsiselt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud eelarveid ning nendega võib kaasneda oht, et rahastamisvahenditest antavaid vahendeid kasutatakse eesmärgil, mis ei ole ette nähtud alusaktides, millega need rahastamisvahendid loodud on. Usaldusfondid pakuvad aga lisaväärtust vahendite koondamise näol eeldusel, et niisugune koondamine ei piirdu eeskätt liidu vahenditega.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) eelarveaasta alguses eraldamata assigneeringud, mis on seotud vahenditega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, kuni 10 % piires iga rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest.	e) assigneeringud, mis on seotud vahenditega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, ja mis jäid eraldamata, et võimaldada suuremat paindlikkust ettenägematutele ootamatutele vajadustele reageerimisel, ja mida eelarveaasta jooksul kulukohustustega ei seotud, kuni 10 % piires iga rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest ning järgides täielikult selle vahendi eesmärke, mille jaoks nad olid algselt mõeldud.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomane institutsioon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. märtsiks oma otsusest assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle kanda. Samuti täpsustab ta iga eelarverea kohta, kuidas punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume on iga järgmisse eelarveaastasse ülekandmise puhul kohaldatud.	Asjaomane institutsioon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. märtsiks oma otsusest assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle kanda. Samuti täpsustab ta iga eelarverea kohta, kuidas punktides a, b, c ja e sätestatud kriteeriume on iga järgmisse eelarveaastasse ülekandmise puhul kohaldatud.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise ja tulemuste kohta.	6. Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise ja tulemuste ning mujalt kui liidust saadud toetuse kohta ning esialgse hinnangu selle kohta, kuidas on täidetud artikli 227 lõikes 3 sätestatud tingimusi ja kuidas usaldusfondidega seotud meetmed on aidanud kaasa nende eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud põhiõigusaktis vahendi kohta, millest tuleb liidu rahaline toetus usaldusfondidesse;

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid.	2. Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid ning seda, millises kontekstis saaja oma tegevust ellu viib.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib täielikult või osaliselt tugineda enda või muude üksuste, sealhulgas rahastajate tehtud hindamistele, kui kõnealuse hindamise juures on arvesse võetud tingimusi, mis on samaväärsed nendega, mis on käesoleva määrusega kehtestatud kohaldatava eelarve täitmise viisi suhtes. Sel eesmärgil edendab komisjon rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite tunnustamist või rahvusvahelisi parimaid tavasid. Artiklis 151 a osutatud koostöös liikmesriigi organisatsioonidega toimuva kaudse eelarve täitmise korral tugineb komisjon täielikult asjaomas(t)e liikmesriigi organisatsiooni(de) tehtud hindamistele.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP grupi, liikmesriigi organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas artikli 149 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon kontrollib, et liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi on kasutatud vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele. Kui üksuse või isiku kulud hüvitatakse vastavalt artikli 121 punktidele b–d lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 175 lõikeid 1–4 ja artikleid 176–178. Kui liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamisel on rikutud asjaomastes lepingutes sätestatud kohustusi, kohaldatakse artiklit 127.	3. Komisjon kontrollib, et liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi on kasutatud vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele. Kui üksuse või isiku kulud hüvitatakse vastavalt artikli 121 punktidele b–d lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 175 lõikeid 1–4 ja lõiget 6 ning artikleid 176–178. Kui liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamisel on rikutud asjaomastes lepingutes sätestatud kohustusi, kohaldatakse artiklit 127.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 151 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 151 a

Kaudne eelarve täitmine koostöös liikmesriigi organisatsioonidega

1. Liikmesriigi organisatsioonid on artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides v–vii loetletud üksused tingimusel, et:

(1) liikmesriik on teinud neile ülesandeks osutada rahvusvahelise arengu ja koostöö valdkonnas avalikku teenust ning nad on liikmesriikides asutatud era- või avaliku õiguse alusel;

(2) nende süsteemid ja menetlused, mis on kohandatud rahvusvahelise arengu ja koostöö konkreetsetele õiguslikele ja tegevuslikele tingimustele, on artikli 149 lõike 4 kohaselt saanud positiivse hinnangu.

2. Koostöös liikmesriigi organisatsioonidega toimuva kaudse eelarve täitmise puhul tugineb komisjon liikmesriigi organisatsioonide süsteemidele ja menetlusetele, mis on artikli 149 lõike 4 kohaselt saanud positiivse hinnangu, või mis tahes täiendavatele süsteemidele ja menetlustele, mida artikli 149 lõikes 4 osutatud hindamine ei hõlma, kuid mis on nõuetekohaselt loodud ja mida kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide kontrolli all. Niisugust kolmandatele isikutele tuginemist kohaldatakse eelkõige, kuid mitte üksnes artiklites 122 ja 123 osutatud süsteemide ja menetluste suhtes.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed kindlaks selliselt, et toetus makstakse pärast konkreetsete tulemuste saavutamist.	2. Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed kindlaks selliselt, et toetus makstakse pärast eelnevalt määratletud ja kokkulepitud konkreetsete tulemuste saavutamist.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 4 – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) vajaduse korral tingimusi, mille alusel määratakse maksed juhtudel, kui oodatud tulemusi ei suudetud saavutada või saavutati vaid osaliselt, võttes nõuetekohaselt arvesse vääramatut jõudu ja muid tegureid, mida ei olnud võimalik ette näha ja mõjutada, ning tulemusi, mis küll saavutati, kuid mis ei olnud oodatud või kokkulepitud tulemused;

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 184 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, kui see on nende rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.	3. Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, kui see on põhjendatud nende olemuse või kiireloomulisusega või nende rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 1 – punkt d – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste ja artiklis 151 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste ning avalikke teenuseid osutavate ja artikli 149 lõike 4 kohaselt hinnatud asutuste ning vastavalt artiklites 151 ja 151 a nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriigi organisatsioonide suhtes;

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) avalik-õiguslikud asutused;

c) avalik-õiguslikud asutused ning avalikke teenuseid osutavad ja artikli 149 lõike 4 kohaselt hinnatud asutused;

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) liikmesriigi organisatsioonid;

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte, et asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde. Kui see on hädaolukorra aegsete meetmete kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 261 a sätestatud menetlust. Sellised usaldusfondid asutatakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.	4. Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ja Euroopa Parlament ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liidu rahaline toetus usaldusfondidesse antakse vastavalt korrale ja eesmärkidele, mis on sätestatud põhiõigusaktis vahendi kohta, millest rahaline toetus antakse.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvevahendite käsutaja koostab kaks korda aastas finantsaruande iga usaldusfondi tehingute kohta.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 261 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 261 a

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Kiirmenetluse kasutamist põhjendatakse delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 261 lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	DEVE 21.11.2016
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Linda McAvan 11.10.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	6.2.2017	21.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Paul Rübig, Judith Sargentini
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Xabier Benito Ziluaga, Dariusz Rosati

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
ALDE	Paavo Väyrynen
ECR	Eleni Theocharous
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga
PPE	György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Dariusz Rosati, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko, Anna Záborská
S&D	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein
Verts/ALE	Heidi Hautala, Judith Sargentini

1	–
NI	Eleftherios Synadinos

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletud

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (24.3.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja: Carlos Iturgaiz

LÜHISELGITUS

Kalanduskomisjon

– peab tervitatavaks komisjoni 14. septembril 2016. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse uus ELi finantsmäärus ja muudetakse mitmeid valdkondlikke eeskirju, eelkõige määrust (EL) nr 1303/2013 (ühis- ja üldsätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid), sh Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF)) kohta;

– peab positiivseks komisjoni ettepanekuid, millega lihtsustatakse menetlusi ELi vahendite saajate jaoks, nimelt vähendada paljude auditietappide arvu ühele, kohaldada hübriidmeetmete suhtes ainult üht normide kogu, tuua eelarve haldamisse paindlikkust, keskenduda tulemustele ja tõhustada aruandlust, lihtsustada ELi haldust ning pakkuda võimalusi kodanike kaasamiseks;

– on siiski mures asjaolu pärast, et uute eeskirjade kohaselt oleks EMKFi võimalik kasutada selleks, et rahastada kalanduspoliitikaga mitteseotud struktuurireforme;

– rõhutab vajadust ära hoida, et liikmesriigid jaotaksid EMKFi vahendeid ümber muul otstarbel;

– rõhutab, et kõik EMKFist eraldatavad toetused peavad olema rangelt ette nähtud ühise kalanduspoliitika rakendamisega seotud struktuurireformide rakendamiseks, sealhulgas kontrolliks ja teaduslike andmete kogumiseks;

– rõhutab vajadust tugevdada veelgi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli EMKFi rakendamises;

– peab kahetsusväärseks asjaolu, et ei ole läbi viidud sellise kompleksse ettepaneku mõju hindamist;

– on seisukohal, et avalik arutelu finantsmääruse käesoleva läbivaatamise üle oli liiga lühike ega olnud piisavalt ammendav ja kaasav;

– peab väga kahetsusväärseks, et ta ei saa esitada oma arvamust ja esitada muudatusettepanekuid seadusandliku ettepaneku selle osa kohta, mis teda kõige rohkem puudutab – nimelt komisjoni ettepaneku COM(2016) 605 artikkel 265. See on tingitud komisjonide esimeeste konverentsi poolt heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumist, millega kalanduskomisjonil võimaldatakse esitada oma arvamus eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile üksnes siis, kui tegemist on komisjonide ühismenetlusega kodukorra artikli 55 alusel, eelnimetatud artikkel 265 kuulub aga regionaalarengukomisjoni ainupädevusse (eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni kaasatud komisjon vastavalt kodukorra artiklile 54). See tähendab, et kalanduskomisjoni liikmetel on võimalik esitada selle osa kohta muudatusettepanekuid regionaalarengukomisjonile vastavalt kodukorra artiklile 208 individuaalselt, mitte kalanduskomisjoni nimel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a) Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saaks toimuda sisukas arutelu, oleks komisjoni ettepaneku arutamiseks tulnud ette näha adekvaatsemad tähtajad.

Selgitus

Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks, et kõnealuse ettepaneku arutamiseks ette nähtud tähtaegade puhul ei ole asjakohaselt arvesse võetud kaasseadusandja arvamusi.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(178 a) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahalised vahendid peaksid olema rangelt ette nähtud üksnes selleks, et toetada ühise kalanduspoliitika raames mere bioloogiliste ressursside kaitset, neid ressursse kasutava kalapüügi ja laevastiku haldamist, magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(178 b) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahaliste vahendite ümberpaigutamine rahastamisvahendite alla, mis on loodud finantsmääruse või valdkondlike määruste alusel, ei tohi mingil juhul seada rahastamisvahendite kasutamise soodustamise tõttu ohtu valdkondlike meetmete korrektset elluviimist.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklike ja piirkondlike programmide elluviimiseks on vaja kõikehõlmavat riiklikku ja piirkondlikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse kõigi rahaliste kohustuste suhtes ja mis põhineb riikliku ja piirkondliku korraldusasutuse ning komisjoni tihedal koostööl. Komisjon annab igal aastal aru ja avaldab vahehindamise tulemused.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. Et konkreetsed ja nõuetekohased tegevussuunad ja meetmed oleks võimalik kindlaks määarata, toetab komisjon kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ja piirkondlikku pädevust arvesse võttes piirkondlike rakenduskavade koostamist.

Selgitus

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	PECH 21.11.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Carlos Iturgaiz 26.10.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	10.11.2016	26.1.2017	28.2.2017
Vastuvõtmise kuupäev	22.3.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, João Ferreira, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ole Christensen, Norbert Erdős, Jens Gieseke, Julie Girling
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Josu Juaristi Abaunz, Helmut Scholz

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (12.4.2017)

eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile

Arvamuse koostaja: Daniele Viotti

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek finantsmääruse läbivaatamise kohta on kiiduväärt, sest sellega muudetakse eeskirjad palju paindlikumaks ja lihtsamaks, kuid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvates on võimalik eeskirju veel paremaks muuta.

1. Läbivaadatud finantsmäärusega tuleks ette näha, et liidu rahastamisvahendite alla kantakse peamiste eesmärkide ja prioriteetide kaupa eelarveread, mille abil on võimalik jälgida just ühele konkreetsele eesmärgile või prioriteedile vastavaid kulukohustusi ja makseid.

2. Liidu ametite läbipaistvuse suurendamiseks peaksid kõik detsentraliseeritud asutuste ja rakendusametite nõukogu ja juhatuse liikmed avaldama vastava ameti/asutuse veebisaidil huvide deklaratsiooni.

3. Läbivaadatud finantsmääruses on liidu usaldusfondide kasutamine võimalikuks tehtud ka liidusiseste meetmete puhul. Liidu usaldusfondid kujutavad aga endast vastuolulist rahastamisvahendit. Neid tuleks kasutada ainult piiratud juhtudel ja välistegevuse puhul.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 80
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(80) On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (7). See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.	(80) On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679^{1 a}. See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.
	________________
	^1 aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 105
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(105) „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.	(105) „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kõik isikud ja üksused, kellel võib tekkida huvide konflikt, peaksid avaldama huvide konflikti puudumise deklaratsiooni asemel huvide deklaratsiooni. Kui huvide konflikti olemasolu ise hinnata, on see juba iseenesest huvide konflikt. Seetõttu peaks huvide konflikti olemasolu hindama sõltumatu kolmas isik. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid. Teavet liidu institutsioonide tuvastatud kõikide huvide konfliktide ja nn pöördukse efekti juhtumite kohta tuleks avaldada korrapäraselt.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 108
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(108) Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida.	(108) Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida. Kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad avalikke hankeid, peaksid oma veebisaidil avaldama soetamise, kulude ja seire selge eeskirja ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 113
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(113) Hankijal peaks olema võimalik enne lepingule alla kirjutamist hankemenetlus tühistada, ilma et hankemenetluses osalevatel taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist. See ei peaks mõjutama olukordi, kus hankija on tegutsenud sellisel viisil, et teda võib kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega kahjude eest vastutusele võtta.	(113) Hankijal peaks olema võimalik enne lepingule alla kirjutamist hankemenetlus tühistada ja seda ka siis, kui kahtlustatakse huvide konflikti, nn pöördukse efekti juhtumit või ametialaste käitumisreeglite rasket rikkumist, ilma et hankemenetluses osalevatel taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist. See ei peaks mõjutama olukordi, kus hankija on tegutsenud sellisel viisil, et teda võib kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega kahjude eest vastutusele võtta.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 131
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(131) Selleks et hõlbustada piiratud vahendite tingimustes väikeste organisatsioonide osalemist ELi poliitika rakendamises, on vaja võtta rahastamiskõlblike kuludena arvesse vabatahtlike tööd. See võimaldab sellistel organisatsioonidel suuremal määral kasutada vabatahtlike tööd meetme kaasrahastamiseks. Ilma et see piiraks alusaktis sätestatud maksimaalset kaasrahastamise määra, peab liidu toetus sel juhul piirduma nende hinnanguliste rahastamiskõlblike kuludega, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga. Kuna vabatahtlike töö on töö, mida kolmas isik teeb ilma toetusesaajalt tasu saamata, tagab selline piirang, et toetusesaajale ei hüvitata kulusid, mida ta ei ole kandnud.	(131) Selleks et hõlbustada piiratud vahendite tingimustes väikeste organisatsioonide osalemist ELi poliitika rakendamises, on vaja võtta rahastamiskõlblike kuludena arvesse vabatahtlike tööd. See võimaldab sellistel organisatsioonidel suuremal määral kasutada vabatahtlike tööd meetme kaasrahastamiseks. See peaks kehtima ainult sellise vabatahtliku töö kohta, mis on ka tegelikkuses vabatahtlik, st mille puhul ei esine ilmset ärakasutamist ega kaitsetust. Et ei tekiks ohtu, et kasumit taotlevad ettevõtted võtavad personalikulude vähendamiseks tööle ebaproportsionaalse arvu vabatahtlikke, peaks õigus, mille kohaselt võib vabatahtlike tehtud tööga seotud personalikulusid deklareerida, olema ainult kasumit mittetaotlevatel toetusesaajatel. Ilma et see piiraks alusaktis sätestatud maksimaalset kaasrahastamise määra, peab liidu toetus sel juhul piirduma nende hinnanguliste rahastamiskõlblike kuludega, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga. Kuna vabatahtlike töö on töö, mida kolmas isik teeb ilma toetusesaajalt tasu saamata, tagab selline piirang, et toetusesaajale ei hüvitata kulusid, mida ta ei ole kandnud.
Selgitus
Vabatahtliku töö kulude deklareerimine on väga kasulik näiteks rände- või varjupaigavaldkonnas tegutsevate väikeste valitsusväliste organisatsioonide jaoks. Muudatusettepanekuga tagatakse, et deklareerida võib ainult sellist vabatahtlikku tööd, mis on ka tegelikkuses vabatahtlik, st mille puhul ei esine ilmset ärakasutamist ega kaitsetust. Ühtlasi nähakse sellega ette, et vastavat sätet kohaldatakse ainult mittetulundussektori suhtes, et ettevõtted ei saaks ELi raha tasustamata töötajate töölevõtmise kaudu kuritarvitada.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 164
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(164) Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid mitte ainult väljaspool ELi, vaid ka selle siseselt. Hiljuti Euroopa Liidus toimunud sündmused näitavad, et ELi-sisest rahastamist on vaja muuta paindlikumaks. See aitaks ühtlasi reageerida piiriülestele probleemidele, sest sise- ja välispoliitika vaheline piir muutub üha hägusemaks. Usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagataks osalevate rahastajate õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.	(164) Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorraaegseid või -järgseid või temaatilisi meetmeid ainult väljaspool ELi. Usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagataks osalevate rahastajate õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ²⁸ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.	Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja määrusega (EÜ) nr 45/2001. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.
_________________
²⁸ EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Poliitika- ja projektitasandil määratakse kindlaks tulemusnäitajad ja võetud meetmetel põhinevad mõõdetavad eesmärgid. Töötatakse välja kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad. Need näitajad peavad püsima aja jooksul stabiilsena ja olema võrreldavad, et mõõta liidu rahastamisvahendite mõju ja nende eesmärkide saavutamist. Arvandmeid kogutakse süstemaatiliselt.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Neid tehakse regulaarselt ja piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse eelhindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.	3. Pidevate ja järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Neid tehakse regulaarselt ja piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse eelhindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Optimaalse läbipaistvuse ja selguse huvides vastavad eelarveprojekti eelarveread igale üksikule liidu rahastamisvahendi peamisele eesmärgile ja prioriteedile või mõlemale. Ükski liidu eelarve rida ei vasta korraga ühe ja sama liidu usaldusfondi rohkem kui ühe peamise eesmärgi ega prioriteedi rahastamisele.
Selgitus
Et Euroopa Parlamendi komisjonid saaksid eelarvet tõhusalt kontrollida ja neil oleks oma poliitikavaldkonnast ülevaade, peab komisjonidel olema võimalik jälgida, kuidas kasutatakse rahalisi vahendeid liidu eelarves, milles on märgitud teatava liidu fondi või osaliselt eelarvest rahastatava liidu usaldusfondi peamised poliitilised eesmärgid ja prioriteedid.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon, liikmesriigid või muu liidu eelarvet täitev üksus võib liidu eelarve täitmise küsimuses konsulteerida kodanikega.	3. Komisjon, liikmesriigid või muu liidu eelarvet täitev üksus võib liidu eelarve täitmise küsimuses konsulteerida kodanikega. Kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks töötatakse välja tõhusad partnerluspõhimõtted, millega tagatakse nende organisatsioonide osalemine nii riigi kui ka liidu tasandi rahaeralduse ettevalmistuses, kavandamises, seires, rakendamises ja hindamises.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusametid	Rakendusametid ja detsentraliseeritud asutused
Selgitus
Muudatusettepaneku 3 sisu tõttu peaks pealkiri puudutama nii rakendusameteid kui ka detsentraliseeritud asutusi.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kõik liidu rakendusametite või detsentraliseeritud asutuste nõukogu ja juhatuse liikmed avaldavad igal aastal oma asutuse/ameti veebisaidil huvide deklaratsiooni. Deklaratsioonide selguse huvides esitab komisjon huvide deklaratsiooni mudeli, mida võib iga asutuse/ameti jaoks kohandada.
Selgitus
Läbivaadatud finantsmäärusega tuleks huvide konflikti deklaratsioon muuta kohustuslikuks kõigi detsentraliseeritud asutuste ja rakendusametite nõukogu ja juhatuse liikmete jaoks. Huvide deklaratsioonid peaksid olema ühtlustatud, kuid neid peaks olema võimalik iga asutuse/ameti jaoks kohandada.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 131 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Et varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem oleks tulemuslik, kehtestatakse rikkumisest teatajate tõhusaks kaitsmiseks selge eeskiri. Asjaomased asutused avaldavad korrapäraselt aruandeid rikkumisest teatamise juhtumite käsitlemise ja lõpetamise kohta.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 165 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hankija võib enne lepingule alla kirjutamist hankemenetluse tühistada, ilma et hankemenetluses osalevatel taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda mingit hüvitist.	Hankija võib enne lepingule alla kirjutamist hankemenetluse tühistada ja seda ka siis, kui kahtlustatakse huvide konflikti, nn pöördukse efekti juhtumit või ametialaste käitumisreeglite rasket rikkumist, ilma et hankemenetluses osalevatel taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 174 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Otsetoetuse puhul ei jäeta väiksemaid üksusi, eelkõige valitsusväliseid organisatsioone, liidu raha saamise võimalusest ilma. Komisjon ja liikmesriigid hoiavad suuremahulised ja väiksemahulised projektid omavahel tasakaalus.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 183 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4.	2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4. Peale selle avaldavad kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad avalikke hankeid, oma veebisaidil soetamise, kulude ja seire selge eeskirja ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Usaldusfondid	Välistegevuse usaldusfondid
Selgitus
Läbivaadatud finantsmääruses on liidu usaldusfondide kasutamine võimalikuks tehtud ka liidusiseste meetmete puhul. Liidu usaldusfondid kujutavad aga endast vastuolulist rahastamisvahendit. Oma arvamuses nr 1/2017 väljendas Euroopa Kontrollikoda arvamust, et liidu usaldusfondide kasutuselevõtmiseks ka liidusiseste meetmete korral ei ole veel õige aeg ning see tekitaks haldus-, kulu- ja vastutusprobleeme. Muudatusettepanekuga soovitatakse seni, kuni usaldusfondide tõhusust on korrektselt hinnatud, kasutada neid fonde ainult välistegevuse jaoks.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.	1. Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist asutada hädaolukorraaegsete ja -järgsete või temaatiliste välismeetmete jaoks usaldusfonde teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon esitab liidu usaldusfondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate otsuste eelnõud pädevale komiteele, kui see on ette nähtud alusaktis, mille kohaselt liidu usaldusfondile antakse liidu rahalist toetust.	2. Komisjon konsulteerib enne liidu usaldusfondi asutamist Euroopa Parlamendiga ja esitab seejärel niisuguse fondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate otsuste eelnõud pädevale komiteele, kui see on ette nähtud alusaktis, mille kohaselt sellele fondile antakse liidu rahalist toetust.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 227 – lõige 3 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) liidu usaldusfonde kasutatakse piiratud juhtudel ja niisugused fondid ei ole liidu tasandil tavaline rahastamisvahend. Igal juhul asutatakse liidu usaldusfonde ainult siis, kui see on ettenähtud meetme elluviimiseks vältimatu.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 250 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 15. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. oktoobriks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.	1. Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 30. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes, et asjaomastel institutsioonidel oleks võimalik nende kohta märkusi esitada. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. oktoobriks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.
Selgitus
Oma arvamuses nr 1/2017 andis Euroopa Kontrollikoda teada, et 15. juuni on tema sõltumatu töö jaoks liiga lühike tähtaeg. Peale selle ei ole „ärakuulamismenetlus“ selge mõiste. Parem on selgelt öelda, et asjaomane institutsioon võib kontrollikoja tähelepanekute kohta märkusi esitada.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust.	Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes, et asjaomasel institutsioonil oleks võimalik nende kohta märkusi esitada. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks.
Selgitus
Põhineb Euroopa Kontrollikoja arvamuses nr 1/2017 avaldatud teabel. „Ärakuulamismenetlus“ ei ole selge mõiste. Parem on selgelt öelda, et asjaomane institutsioon võib kontrollikoja tähelepanekute kohta märkusi esitada.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel, ning avaldab eriaruande koostamise ajakava.	Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et koos eriaruandega avaldatakse kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele.
Selgitus
Põhineb Euroopa Kontrollikoja arvamuses nr 1/2017 avaldatud teabel. Sellise ettepanekuga kohustataks kontrollikoda esitama aruandeid kindlal viisil ja vähendataks selle sõltumatust. Kontrollikojal peaks olema õigus ise otsustada, kuidas ta oma aruandeid kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega esitab.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	LIBE 21.11.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Daniele Viotti 14.11.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.3.2017	11.4.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	45 5 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Tanja Fajon, Raymond Finch, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, Soraya Post, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Gérard Deprez, Cătălin Sorin Ivan, Jean Lambert, Ulrike Lunacek, Artis Pabriks, Morten Helveg Petersen, Emil Radev, Elly Schlein, Barbara Spinelli, Anders Primdahl Vistisen, Axel Voss

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

45	+
ALDE	Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Morten Helveg Petersen, Sophia in 't Veld
ECR	Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Branislav Škripek
GUE/NGL	Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat
PPE	Michał Boni, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, Artis Pabriks, Emil Radev, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský
S&D	Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Cătălin Sorin Ivan, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Soraya Post, Elly Schlein, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer,
Verts/ALE	Jan Philipp Albrecht, Jean Lambert, Ulrike Lunacek

5	–
ECR	Helga Stevens
ENF	Lorenzo Fontana, Harald Vilimsky, Auke Zijlstra
NI	Udo Voigt

3	0
ECR	Anders Primdahl Vistisen
EFDD	Raymond Finch, Kristina Winberg

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Viited	COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.9.2016
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.11.2016	CONT 21.11.2016
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 21.11.2016	DEVE 21.11.2016	EMPL 21.11.2016	ENVI 21.11.2016
	ITRE 21.11.2016	TRAN 21.11.2016	REGI 21.11.2016	AGRI 21.11.2016
	PECH 21.11.2016	LIBE 21.11.2016
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ENVI 13.10.2016
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AGRI 19.1.2017	EMPL 19.1.2017	ITRE 19.1.2017	TRAN 19.1.2017
Raportöörid nimetamise kuupäev	Richard Ashworth 26.1.2017	Ingeborg Gräßle 26.1.2017
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev	JURI 4.5.2017
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 1 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Inés Ayala Sender, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Bernd Kölmel, Monica Macovei, Vladimír Maňka, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Georgi Pirinski, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Rainer Wieland, Tiemo Wölken, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Heidi Hautala, Stanisław Ożóg, Ivan Štefanec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Daniela Aiuto, Czesław Hoc, Juan Fernando López Aguilar, John Procter, Kay Swinburne
Esitamise kuupäev	8.6.2017

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29	+
ALDE	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Richard Ashworth, Czesław Hoc, Bernd Kölmel, Monica Macovei, Stanisław Ożóg, John Procter, Kay Swinburne
ENF	Jean-François Jalkh
PPE	Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Ingeborg Gräßle, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Inese Vaidere, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller, Ivan Štefanec, Patricija Šulin
Verts/ALE	Heidi Hautala, Bart Staes, Indrek Tarand

1	–
EFDD	Daniela Aiuto

13	0
S&D	Inés Ayala Sender, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Juan Fernando López Aguilar, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Georgi Pirinski, Isabelle Thomas, Tiemo Wölken

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika