RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt

21.6.2017 - (COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Õiguskomisjon
Raportöörid: Hugues Bayet, Evelyn Regner
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

Muudatusettepanekud

• 001-058 (PDF - 167 KB)
• 001-058 (DOC - 42 KB)
• 059-067 (PDF - 222 KB)
• 059-067 (DOC - 24 KB)
• 061-061/REV1 (PDF - 189 KB)
• 061-061/REV1 (DOC - 49 KB)
• 068-068 (PDF - 187 KB)
• 068-068 (DOC - 48 KB)
• 069-070/REV1 (PDF - 191 KB)
• 069-070/REV1 (DOC - 52 KB)
• 071-075 (PDF - 305 KB)
• 071-075 (DOC - 57 KB)
• 076-081 (PDF - 217 KB)
• 076-081 (DOC - 59 KB)
• 082-086 (PDF - 211 KB)
• 082-086 (DOC - 55 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt

(COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0198),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 50 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0146/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Iirimaa parlamendi kodade ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse OECD maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastast tegevuskava,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni ühiseid arutelusid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0227/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1)  Kõigi, ja eeskätt kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine maksundusküsimustes on ühtse turu vältimatu eeltingimus. Riiklike maksusüsteemide rakendamise kooskõlastatud ja ühtlustatud käsitlusviis on ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks eluliselt tähtis ning aitab tõkestada maksustamise vältimist ja kasumite ümberpaigutamist.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 a)  Maksude vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine koos kasumi ümberpaigutamise skeemidega on võtnud valitsustelt ja elanikelt vahendid, millega tagada muu hulgas riikliku hariduse ja tervishoiuteenuste ning riiklike sotsiaalteenuste üldkättesaadavus, ning võtnud riikidelt võimaluse pakkuda taskukohaseid eluasemeid ja ühistransporti ning rajada sotsiaalse arengu ja majanduskasvu jaoks vajalikke taristuid. Lühidalt öeldes on sellised skeemid süvendanud ebaõiglust, ebavõrdsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lahknemist.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus -1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 b)  Õiglane ja tulemuslik äriühingute maksustamise süsteem peaks rahuldama pakilise vajaduse progressiivse ja õiglase üldise maksupoliitika järele, edendama rikkuse ümberjaotamist ja leevendama ebavõrdsust.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Viimastel aastatel on äriühingu tulumaksust kõrvalehoidumise probleem märgatavalt suurenenud ja see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui ka kogu maailmas. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada jõupingutusi võitluses maksudest kõrvalehoidumisega nii üleilmsel kui ka ELi tasandil. Oma teatistes „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm – Vanamoodi edasi minna ei saa”16 ja „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus”17 on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse minna üle süsteemile, mille puhul on riik, kus kasum luuakse, ühtlasi ka maksustamisriik. Samuti on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse reageerida meie ühiskondade vajadusele õigluse ja maksude läbipaistvuse järele.	(1)  Läbipaistvus on siseturu tõrgeteta toimimiseks hädavajalik. Viimastel aastatel on äriühingu tulumaksust kõrvalehoidumise probleem märgatavalt suurenenud ja see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui ka kogu maailmas. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada jõupingutusi võitluses maksudest kõrvalehoidumisega nii üleilmsel kui ka ELi tasandil. Oma teatistes „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm – Vanamoodi edasi minna ei saa”16 ja „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus”17 on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse minna üle süsteemile, mille puhul on riik, kus kasum luuakse, ühtlasi ka maksustamisriik. Samuti on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse reageerida Euroopa kodanike nõudmisele läbipaistvuse järele ja vajaduse toimida nii, et olla teistele riikidele eeskujuks. Läbipaistvuse juures tuleb kindlasti arvestada konkurentidevahelise vastastikkuse küsimusega.
__________________	__________________
16 COM(2015) 610 final, 27. oktoober 2015.	16 COM(2015) 610 final, 27. oktoober 2015.
17 COM(2014) 910 final, 16. detsember 2014.	17 COM(2014) 910 final, 16. detsember 2014.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Euroopa Parlament tunnistas oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Läbipaistvuse, kooskõlastatuse ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingute tulumaksu poliitikas,18” et suurem läbipaistvus äriühingute maksustamise valdkonnas võib parandada maksukogumist, muuta maksuhaldurite töö tõhusamaks ning suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide ja valitsuste vastu.	(2)  Euroopa Parlament tunnistas oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Läbipaistvuse, kooskõlastatuse ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingute tulumaksu poliitikas”18, et suurem läbipaistvus, koostöö ja lähenemine liidu äriühingute maksustamise poliitikas võib parandada maksukogumist, tõhustada maksuametite tööd, aidata poliitikakujundajatel uute õigusaktide väljatöötamiseks praegust maksusüsteemi hinnata, suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide ja valitsuste vastu ning tänu äriühingute täpsematele riskiprofiilidele parandada investeerimisotsuste tegemist.
__________________	__________________
18 2015/2010(INL).	18 2015/2010(INL).
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a)  Riikide lõikes koostatav avalik aruandlus on sobiv ja tõhus vahend, mis aitab muuta rahvusvaheliste ettevõtete tegevust läbipaistvamaks ja laseb üldsusel hinnata selle mõju reaalmajandusele. Lisaks aitab see aktsionäridel õigemini hinnata ettevõtete võetud riske ja seega koostada täpsel teabel põhinevad investeerimisstrateegiad, ning aitab otsustajatel paremini hinnata riiklike seaduste mõju ja tõhusust.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b)  Samuti tugevdab riikide lõikes koostatav aruandlus direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud töötajate õigust teabele ja nendega konsulteerimisele ning parandab, tänu teadmistele ettevõtte tegevuse kohta, firmasisese dialoogi kvaliteeti.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Novembris 2015 nõudis G20 ülemaailmselt õiglase ja kaasaegse rahvusvahelise maksusüsteemi kehtestamist ja kiitis heaks OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (BEPS), mille eesmärk on pakkuda valitsustele selged rahvusvahelised lahendused, et kõrvaldada kehtivates eeskirjades esinevad lüngad ja ebakõlad, mis võimaldavad suunata äriühingu kasumi asukohtadesse, kus tegevust ei maksustata või kohaldatakse äärmiselt madalat maksumäära, ning kus tegelikku väärtust võib-olla ei looda. Eelkõige nähakse BEPSi tegevuskava 13. meetmega ette, et teatavatel rahvusvahelistel ettevõtjatel tuleb riigi maksuhaldurile konfidentsiaalselt esitada aruandlust riikide lõikes. 27. jaanuaril 2016 võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase paketi. Selle üks eesmärk on võtta üle liidu õigusesse BEPSi tegevuskava 13. meede, muutes nõukogu direktiivi 2011/16/EL20.	(4)  Novembris 2015 nõudis G20 ülemaailmselt õiglase ja kaasaegse rahvusvahelise maksusüsteemi kehtestamist ja kiitis heaks OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) tegevuskava, mille eesmärk on pakkuda valitsustele selged rahvusvahelised lahendused, et kõrvaldada kehtivates eeskirjades esinevad lüngad ja ebakõlad, mis võimaldavad suunata äriühingu kasumi asukohtadesse, kus tegevust ei maksustata või kohaldatakse äärmiselt madalat maksumäära, ning kus tegelikku väärtust võib-olla ei looda. BEPSi algatus ei olnud nii kaugeleulatuv kui G20 rahandusministrite 2013. aasta Sankt-Peterburgi avaldus, mille kohaselt tuleks kasum maksustada seal, kus toimub kasumit tootev majandustegevus ja kus luuakse väärtust19a. Asjaolu, et BEPSi protsessi algsed eesmärgid jäid täitmata, näitab, kui tähtis on kõigi rahvusvaheliste ettevõtete tõhustatud aruandlus riikide lõikes. Eelkõige nähakse BEPSi tegevuskava 13. meetmega ette, et teatavatel rahvusvahelistel ettevõtetel tuleb riigi maksuhaldurile konfidentsiaalselt esitada aruandlus riikide lõikes. 27. jaanuaril 2016 võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase paketi. Selle üks eesmärk on võtta üle liidu õigusesse BEPSi tegevuskava 13. meede, muutes nõukogu direktiivi 2011/16/EL20. Kuid kasumi maksustamiseks väärtuse loomise kohas on vaja avalikul aruandlusel põhineva riikide lõikes koostatava aruandluse põhjalikumat käsitlust.
__________________	__________________
	19a 5.–6. septembril 2013. aastal toimunud Sankt Peterburgi tippkohtumise G20 juhtide deklaratsioon, lk 12.
20 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ((ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).	20 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  Riikide lõikes koostatava avaliku aruandluse kehtestamise hõlbustamiseks peaks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ajakohastama asjaomased rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid ja rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS).
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b)  Riikide lõikes koostatav avalik aruandlus on Euroopa Liidus juba juurutatud pangandussektoris (direktiiviga 2013/36/EL) ning mäe- ja raietööstuses (direktiiviga 2013/34/EL).
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 c)  Riikide lõikes koostatava avaliku aruandluse juurutamine näitab, et liit on saavutanud maksude vältimise vastases võitluses liidrirolli.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 d)  Kuna maksude vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses võib edu saavutada üksnes ühise tegevusega rahvusvahelisel tasandil, on tähtis, et liit, olles jätkuvalt selle võitluse eestvedaja, kooskõlastaks oma tegevust rahvusvaheliste osapooltega, näiteks OECD raames. Kui tahes ambitsioonikatel ühepoolsetel meetmetel puudub realistlik eduvõimalus ning pealegi ohustavad need Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kahjustavad liidus investeerimiskliimat.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 e)  Suuremast läbipaistvusest finantsandmete avalikustamisel võidavad kõik – maksuametid töötavad tõhusamalt, kodanikuühiskond kaasatakse ulatuslikumalt, töötajaid teavitatakse paremini ja investorite riskivalmidus kasvab. Lisaks saavad äriühingud kasu paranenud suhetest sidusrühmadega, mis suurendab stabiilsust ja muudab kättesaadavamaks rahastamise – tänu ettevõtete paranenud mainele ja selgematele riskiprofiilidele.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Suurem avalik kontroll liidu territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute tulumaksu üle on oluline, et edendada ettevõtjate vastutust, aidata maksude kaudu kaasa heaolu suurendamisele, edendada paremini informeeritud avaliku arutelu kaudu ausamat maksukonkurentsi liidus ja taastada üldsuse usaldus riiklike maksusüsteemide vastu. Selline kontroll võib toimuda tulumaksualast teavet käsitleva aruande vormis, olenemata sellest, kus on asutatud rahvusvahelise kontserni põhiemaettevõtja.	(5)  Lisaks maksuametitele riikide lõikes esitatavast aruandlusest tingitud suuremale läbipaistvusele on põhjalikum avalik kontroll liidu territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute tulumaksu üle oluline, et edendada ettevõtjate vastutust, tugevdada veelgi ettevõtjate sotsiaalset vastutust, aidata maksude kaudu kaasa heaolu suurendamisele, edendada paremini informeeritud avaliku arutelu kaudu ausamat maksukonkurentsi liidus ja taastada üldsuse usaldus riiklike maksusüsteemide vastu. Selline kontroll võib toimuda tulumaksualast teavet käsitleva aruande vormis, olenemata sellest, kus on asutatud rahvusvahelise kontserni põhiemaettevõtja. Avalik kontroll ei tohi aga kahjustada liidu investeerimiskliimat ega liidu ettevõtete, eelkõige käesolevas direktiivis määratletud VKEde ja määruses (EL) 2015/10171a määratletud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu mõlemad nimetatud tuleks käesoleva direktiiviga kehtestatud aruandluskohustusest vabastada.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.)
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a)  Komisjon on määratlenud ettevõtja sotsiaalset vastutust kui ettevõtjate vastutust mõju eest, mida nad ühiskonnale avaldavad. Sellekohane algatus peab tulema ettevõtjatelt. Avaliku sektori asutused võivad toetada vabatahtlike poliitikameetmete aruka valikuga ja vajaduse korral täiendavate õigusnormidega. Ettevõtjad võivad muutuda sotsiaalselt vastutustundlikuks kas seadusi järgides või lõimides oma äritegevusse ja äristrateegiasse sotsiaalsed, ökoloogilised, eetilised ning tarbijate või inimõigustega seotud kaalutlused, või siis tehes nii ühte kui teist.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Avalikkusel peaks olema võimalik kogu kontserni tegevust kontrollida, kui kontsernil on liidus teatavaid üksuseid. Kontsernide puhul, mis tegutsevad liidus ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad tütarettevõtjad ja filiaalid avaldama põhiemaettevõtja aruande ja tegema selle kättesaadavaks. Ent proportsionaalsuse ja tõhususe põhjustel peaks aruande avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus piirduma liidus asutatud keskmise suuruse ja suurte tütarettevõtjatega või liikmesriigis avatud võrreldava suurusega filiaalidega. Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka liikmesriigi filiaale, mille on avanud väljaspool liitu asutatud äriühing.	(6)  Üldsusel peaks olema võimalik kogu kontserni tegevust kontrollida, kui kontsernil on liidus ja väljaspool liitu teatavaid üksusi. Liidus asuvaid üksusi omavad kontsernid peaksid järgima liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid. Rahvusvahelised äriühingud tegutsevad ülemaailmselt ja äriühingute käitumine avaldab arenguriikidele olulist mõju. Kui teha selliste riikide kodanikele riikide lõikes esitatav teave kättesaadavaks, saaksid nende maade kodanikud ja maksuametid rahvusvahelisi äriühinguid jälgida, nende tegevust hinnata ja neid vastutusele võtta. Kõnealuse teabe avaldamine kõigis maksujurisdiktsioonides, kus rahvusvaheline ettevõte tegutseb, suurendaks liidu poliitikavaldkondade arengusidusust ning tõkestaks võimalikke maksustamise vältimise skeeme riikides, kus kohalike ressursside mobiliseerimist loetakse liidu arengupoliitika keskseks komponendiks.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks esitada teave äriühingu või põhiemaettevõtja kontrolli alla kuuluva kontserni kõigi sidusettevõtjate kogu tegevuse kohta. Kõnealune teave peaks põhinema BEPSi tegevuskava 13. meetme aruandlust käsitlevatel üksikasjadel ja piirduma tõhusa avaliku kontrolli jaoks vajalikuga, et tagada, et avalikustamine ei tekita ebaproportsionaalseid riske ega puudusi. Aruanne peaks sisaldama ka lühikest kirjeldust tegevuse iseloomu kohta. Selline kirjeldus võib põhineda OECD siirdehindade dokumenteerimise suuniste V peatüki III lisa tabelis 2 ette nähtud kategooriatel. Aruanne peaks sisaldama üldist kirjeldust, millele on lisatud oluliste lahknevuste korral selgitused kontserni tasandil kogunenud maksusummade ja tasutud maksusummade vahel, võttes arvesse eelmiste majandusaastate vastavaid andmeid.	(8)  Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks esitada teave äriühingu või põhiemaettevõtja kontrolli alla kuuluva kontserni kõigi sidusettevõtjate kogu tegevuse kohta. Kõnealuse teabe juures tuleks võtta arvesse BEPSi tegevuskava 13. meetme aruandlust käsitlevaid üksikasju ja see peaks piirduma tõhusa avaliku kontrolli jaoks vajalikuga, et tagada, et avalikustamine ei tekita asjaomastele ettevõtjatele ebaproportsionaalseid riske ega puudusi kas konkurentsivõime osas või seoses väärtõlgendustega. Aruanne peaks sisaldama ka lühikest kirjeldust tegevuse iseloomu kohta. Selline kirjeldus võib põhineda OECD siirdehindade dokumenteerimise suuniste V peatüki III lisa tabelis 2 ette nähtud kategooriatel. Aruanne peaks sisaldama üldist kirjeldust, millele on lisatud selgitused, muu hulgas oluliste lahknevuste korral kontserni tasandil kogunenud maksusummade ja tasutud maksusummade vahel, võttes arvesse eelmiste majandusaastate vastavaid andmeid.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada liikmesriikide lõikes. Lisaks tuleb rahvusvaheliste äriühingute tegevust käsitlev teave esitada samuti väga üksikasjalikult, eriti seoses teatavate maksujurisdiktsioonidega, mis tekitavad spetsiifilisi probleeme. Kõigi muude kolmandate riikide tegevuse puhul tuleks see teave esitada koondatult.	(9)  Et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga sellise nii ELis kui ka sellest väljaspool asuva jurisdiktsiooni heaolusse, kus nad tegutsevad, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada jurisdiktsioonide lõikes, kahjustamata seejuures äriühingute konkurentsivõimet. Tulumaksualast teavet käsitlevaid aruandeid saab sisuliselt mõista ja kasutada vaid juhul, kui esitatakse üksikasjalikud andmed iga maksujurisdiktsiooni kohta.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Rikkumise juhtudest üldsuse teavitamiseks tuleb vannutatud audiitori(te)l või audiitorühingu(te)l kontrollida, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on koostatud ja esitatud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja tehtud kättesaadavaks asjaomase ettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil.	(11)  Üldsuse rikkumisjuhtudest teavitamiseks tuleb vannutatud audiitori(te)l või audiitorühingu(te)l kontrollida, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on koostatud ja esitatud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja tehtud kättesaadavaks asjaomase ettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil, ning kas käesolevas direktiivis sätestatud ajavahemiku kohta avaldatud teave langeb kokku ettevõtja auditeeritud finantsalase teabega.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a)   Direktiivi 2013/34/EL kohaselt karistatavad tulumaksualase teabe esitamise nõuete ettevõtete ja nende filiaalide poolse rikkumise juhtumid tuleb kanda komisjoni hallatavasse avalikku registrisse. Nimetatud karistusteks peavad olema muu hulgas haldustrahvid või avalikel hankemenetlustel osalemise ja liidu struktuurifondidest rahastamise keeld.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  Selliste maksujurisdiktsioonide kindlaksmääramiseks, mille puhul tuleb tagada kõrge üksikasjalikkuse tase, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et koostada sellistest maksujurisdiktsioonidest liidu ühine loetelu. Kõnealune loetelu tuleb koostada teatavate kriteeriumide alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule (tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta) 1. lisas (COM(2016) 24 final). On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus ja enne ametlikku allakirjutamist läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on ette nähtud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Võrdse osalemise tagamiseks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevatele komisjoni eksperdirühmade koosolekutele.	välja jäetud
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a)   Et tagada direktiivi 2013/34/EL artikli 48b lõigete 1, 3, 4 ja 6 ning artikli 48c lõike 5 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda ka rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20111a.
	________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(14)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ELi tasandi meede on põhjendatud agressiivse maksuplaneerimise või siirdehindade kokkulepetega seotud piiriülese mõõtme korral. Käesolev algatus on vastuseks huvitatud isikute soovile vähendada ühtsel turul esinevaid moonutusi, kahjustamata seejuures ELi konkurentsivõimet. See ei tohiks põhjustada ettevõtjatele asjatut halduskoormust, tekitada täiendavaid maksukonflikte ega topeltmaksustamise ohtu. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv vähemalt läbipaistvuse suurendamise küsimuses nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15)  Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.	(15)  Käesoleva direktiivi raames avalikustatav teave on üldjuhul proportsionaalne suurema läbipaistvuse ja üldsuse kontrolli eesmärkidega. Seepärast loetakse, et käesolev direktiiv on põhiõigustega kooskõlas ja selles järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16)  Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta24 on liikmesriigid kohustunud põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.	(16)  Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta24 on liikmesriigid kohustunud põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, näiteks võrdlustabelite kujul, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud direktiivi eesmärgi saavutamiseks ja selleks, et direktiivi siseriiklike seaduste kohasel rakendamisel liikmesriikides vältida võimalikke väljajätmisi ja järjekindlusetust.
__________________	__________________
24 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.	24 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid näevad ette, et põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud käive on üle 750 000 000 euro, aga ka äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle netokäive on üle 750 000 000 euro, peavad igal aastal koostama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja selle avaldama. Liikmesriigid näevad ette, et põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud käive on vähemalt 750 000 000 eurot, aga ka äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, kes ei ole sidusettevõtjad ning kelle netokäive on vähemalt 750 000 000 eurot, peavad igal aastal koostama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja tegema selle üldsusele tasuta kättesaadavaks.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul, ning tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.   Liikmesriigid ei kohalda käesolevas lõikes sätestatud eeskirju äriühingute suhtes, mis asuvad eranditult vaid ühe liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid kohustavad artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suuri tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse nende siseriiklikku õigust ja kelle üle omab kontrolli põhiemaettevõtja, kelle konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro ja kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande. Liikmesriigid kohustavad tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse nende siseriiklikku õigust ja kelle üle omab kontrolli põhiemaettevõtja, kelle majandusaasta konsolideeritud netokäive on kasumiaruande kohaselt vähemalt 750 000 000 eurot ja kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande.
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid kohustavad filiaale, mille on avanud nende territooriumil äriühing, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, avaldama igal aastal põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande, nagu osutatud käesoleva artikli lõike 5 punktis a. Liikmesriigid kohustavad filiaale, mille on avanud nende territooriumil äriühing, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama ja tegema üldsusele tasuta kättesaadavaks põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande, nagu osutatud käesoleva artikli lõike 5 punktis a.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks filiaali või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul filiaali või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 5 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a)  filiaali avanud äriühing on kas sidusettevõtja kontsernis, mida kontrollib põhiemaettevõtja, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust ning mille konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro, või äriühing, kes ei ole sidusettevõtja, ning mille netokäive on üle 750 000 000 euro; (a)  filiaali avanud äriühing on kas sidusettevõtja kontsernis, mida kontrollib põhiemaettevõtja, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust ning mille kasumiaruandes näidatud konsolideeritud netokäive on vähemalt 750 000 000 eurot, või äriühing, mis ei ole sidusettevõtja, ning mille netokäive on vähemalt 750 000 000 eurot;
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 5 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b)  punktis a osutatud põhiemaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu osutatud lõikes 3. (b)  punktis a osutatud põhiemaettevõtjal ei ole lõikes 3 osutatud keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, kellele on juba kehtestatud aruandekohustus.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 7a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   7 a.   Nendes liikmesriikides, kus ei ole eurot kasutusele võetud, arvutatakse lõigetes 1, 3 ja 5 esitatud summad omavääringusse ümber Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ja käesoleva peatüki jõustumise päeval kehtinud vahetuskursi alusel.
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist: 2.  Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ühtses vormingus ning see peab sisaldama maksujurisdiktsioonide lõikes järgmisi andmeid:
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a)  tegevuse iseloomu lühikirjeldus; (a) emaettevõtja nimi ja vajadusel kõigi tema tütarettevõtjate nimed, nende tegevuste iseloomu lühikirjeldus ja nende geograafilised asukohad;
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b)  töötajate arv; (b) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b a)  materiaalne vara, v.a raha või raha ekvivalendid;
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c)  netokäive, sealhulgas käive seotud osapooltega; (c)  netokäive, eristades seotud osapooltega saadud käibe ja mitteseotud osapooltega saadud käibe;
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (g a)  deklareeritud kapital;
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt g b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (g b)  teave, kas tütar- või sidusettevõtjad või filiaalid kasutavad patentidega seotud või muid nendega võrdväärseid maksusoodustusi.
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, ühendatakse teave liikmesriigi tasandil. Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, esitatakse teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta.
Muudatusettepanek    43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Aruandes esitatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis eelmise majandusaasta lõpus kuulus artikli 48g alusel koostatud teatavate maksujurisdiktsioonide liidu ühisesse loetellu, välja arvatud juhul, kui aruandes kinnitatakse selgesõnaliselt, lähtudes artiklis 48e osutatud vastutusest, et sellise maksujurisdiktsiooni õigusaktidega hõlmatud kontserni sidusettevõtjad ei osale otse tehingutes samasse kontserni kuuluvate mis tahes sidusettevõtjatega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liikmesriigi õigusakte. Aruandes esitatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teave eraldi iga väljaspool liitu asuva maksujurisdiktsiooni kohta.
Muudatusettepanek    44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave muude maksjurisdiktsioonide kohta koondatult. välja jäetud
Muudatusettepanek    45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Tundliku äriteabe kaitsmiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks võivad liikmesriigid lubada jätta ühe või mitu punkti artiklis 48c loetletud teabest ajutiselt aruandes esitamata, kui need seonduvad ühes või mitmes maksujurisdiktsioonis toimuva sellise iseloomuga tegevusega, mille avalikustamine kahjustaks tõsiselt artikli 48b lõigetes 1 ja 3 osutatud ja antud tegevustega seotud äriühingute ärialast seisundit. Väljajätmine ei tohi takistada õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist äriühingu maksustamisseisundist (ingl. tax position). Aruandes teatatakse väljajätmisest, põhjendatakse seda ja näidatakse, milliseid maksujurisdiktsioone see puudutab.
Muudatusettepanek    46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liikmesriigid näevad ette, et selliseks väljajätmiseks on eelnevalt vaja riikliku pädeva asutuse luba. Äriühing peab igal aastal taotlema uut luba pädevalt asutuselt, kes hindab olukorda uuesti ja teeb seejärel otsuse. Teave avalikustatakse otsekohe, kui selle väljajätmine ei ole enam lõigus 3 a sätestatud nõudega kooskõlas.
Muudatusettepanek    47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liikmesriigid teatavad kõnealusest ajutisest erandist komisjonile ning edastavad talle konfidentsiaalselt välja jäetud teabe ja selle väljajätmise üksikasjaliku põhjenduse. Komisjon avaldab igal aastal oma veebisaidil liikmesriikidelt saadud teatised ja lõigu 3 a kohaselt esitatud põhjendused.
Muudatusettepanek    48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Komisjon kontrollib, kas lõigus 3 a sätestatud nõue on korrakohaselt täidetud, ning jälgib liikmesriigi asutuste poolt lubatud ajutise erandi kasutamist.
Muudatusettepanek    49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3 e (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Kui komisjon lõigu 3 c kohaselt saadud teabe hindamise järel leiab, et lõigus 3 a sätestatud nõuet ei ole täidetud, teeb asjaomane äriühing vastava teabe viivitamata üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek    50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3 f (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu suunised, mis aitavad liikmesriikidel otsustada, millistel juhtudel lugeda teabe avaldamine äriühingu ärialast seisundit tõsiselt kahjustavaks.
Muudatusettepanek    51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.  Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ja tehakse veebisaidil kättesaadavaks vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. 5.  Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles. Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek    52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48e – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 48b lõikes 1 osutatud põhiemaettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja selle kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d. 1.  Selleks et tugevdada vastutust kolmandate osapoolte ees ja tagada nõuetekohane juhtimine, tagavad liikmesriigid, et artikli 48b lõikes 1 osutatud põhiemaettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja selle kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.
Selgitus
Muudatus on vajalik ja asjakohane selleks, et tagada kooskõla käesoleva seadusandliku ettepaneku põhjendusega 10.
Muudatusettepanek    53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48g
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artikkel 48g välja jäetud Liidu ühine loetelu teatavate maksujurisdiktsioonide kohta   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 49 seoses liidu ühise loetelu koostamisega teatavate maksujurisdiktsioonide kohta. Kõnealune loetelu peab põhinema maksujurisdiktsioonide hindamisele, mis ei vasta järgmistele kriteeriumidele:   (1)   läbipaistvus ja teabevahetus, sealhulgas teabevahetus taotluse alusel ja finantskontode andmete automaatne vahetamine;   (2)   õiglane maksukonkurents;   (3)   G20 ja/või OECD kehtestatud standardid;   (4)   muud asjakohased standardid, sealhulgas rahapesuvastase töökonna kehtestatud standardid.   Komisjon vaatab loetelu korrapäraselt läbi ja vajaduse korral muudab seda, et võtta arvesse uusi asjaolusid.
Muudatusettepanek    54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48i – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon annab aru artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas tulumaksuteavet käsitlevas aruandes esitatud tulemused on asjakohased ja proportsionaalsed, võttes arvesse vajadust tagada piisav läbipaistvus ja konkurentsivõimeline keskkond äriühingute jaoks. Komisjon annab aru artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas tulumaksuteavet käsitlevas aruandes esitatud tulemused on asjakohased ja proportsionaalsed, samuti hinnatakse, millist kasu ja milliseid kulusid tooks kaasa see, kui alandada konsolideeritud netokäibe piirmäära, mille ületamisel peavad ettevõtted ja nende filiaalid tulumaksuteabe aruande esitama. Veel hinnatakse aruandes täiendavate lisameetmete võtmise vajalikkust, arvestades vajadust tagada piisav läbipaistvus ning tagada ja säilitada äriühingute ja erainvesteeringute jaoks konkurentsivõimeline keskkond.
Muudatusettepanek    55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48i a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a)  Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 48i a   Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist viib komisjon, OECD tasandil valitsevat olukorda arvestades, läbi käesoleva peatüki läbivaatamise ja hindamise ning koostab hindamisaruande, käsitledes eelkõige järgmisi küsimusi:   –   millised äriühingud ja filiaalid peavad esitama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja eelkõige, kas oleks asjakohane käesoleva peatüki kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtteid ja artikli 3 lõikes 7 määratletud suurkorporatsioone;   –   artiklis 48c sätestatud tulumaksuteavet käsitleva aruande sisu;   –   artikli 48c lõike 3 lõikudes 3 a...3 f sätestatud ajutine erand.   Komisjon esitab nimetatud aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.“
Muudatusettepanek    56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus) Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48i b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 b)  Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 48i b   Ühine aruandevorm   Komisjon sätestab rakendusaktidega ühise vormi, millele osutatakse artikli 48b lõigetes 1, 3, 4 ja 6 ning artikli 48c lõikes 5. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek    57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 49 – lõige 3 a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3 a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikide määratud ekspertidega kooskõlas [kuupäev] institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta. 3 a.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega, pöörates erilist tähelepanu aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatule.   ________________   * Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
Selgitus
Tuleb arvesse võtta aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid.
Muudatusettepanek    58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 51 – lõik 1
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 51 lõik 1 asendatakse järgmisega: Liikmesriigid sätestavad karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. „Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.   Liikmesriigid näevad äriühingutele ette haldusmeetmed ja karistused vähemalt käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest   Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt ... [ülevõtmiskuupäev] ja teavitavad teda viivitamatult kõigist hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.   ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostab komisjon loetelu liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud meetmetest ja karistustest.“

• [1]    ELT C 487, 28.12.2016, lk 62.

SELETUSKIRI

Avalik aruandlus riikide lõikes, mis käsitleb maksunduse jaoks asjakohaseid äriühingu andmeid, on oluline vahend võitluses rahvusvahelise maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega ning maksusüsteemide võidujooksuga madalamate maksude suunas. Kuid selle direktiivi hüved ulatuvad palju kaugemale. Seoses liikuvuse ja ülemaailmse ning üleeuroopalise majandustegevuse kasvuga on läbipaistvus avalikustamise mõttes tugeva äriühingu üldjuhtimise eeltingimus ja vahend ettevõtjate sotsiaalse vastutuse parandamiseks.

Praegu ei saa kodanikud kasutada ettevõtjate avaldatud aruandeid isegi selleks, et teha kindlaks, kas rahvusvahelised äriühingud tegutsevad nende maksujurisdiktsioonides. Probleem süveneb sedamööda, kuidas rahvusvahelised äriühingud kasvavad keerulisemaks ja sageli kahjuks vähem läbipaistvaks. Enamik riike kasutab rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Seetõttu saab avalikust aruandlusest riikide lõikes kulutõhus viis luua muutust ülemaailmse äriühingute läbipaistvuse vallas meie kogukondade, sealhulgas kodanike, aktsionäride, maksuametite, investorite ja ökonomistide kasuks ning see annab neile vahendi, millega valitsused ja rahvusvahelised äriühingud vastutama panna.

Raportöörid on veendunud, et lisaks maksunduse ja äriühingute vastutusega seotud eesmärkidele on see direktiiv ühtlasi vahend ka selleks, et tugevdada töötajate õigusi teabele ja konsulteerimisele. Avalik aruandlus tugevdab dialoogi ja edendab vastastikust usaldust äriühingutes, sest see saab pakkuda objektiivseid ja usaldusväärseid andmeid äriühingute olukorra kohta, tõstes sel viisil kõigi sidusrühmade, sealhulgas töötajate hulgas teadlikkust kohandamisvajadustest. Samuti edendab see töötajate kaasatust äriühingu toimimisse ja tulevikku ning suurendab selle konkurentsivõimet.

Euroopa Parlament on pikka aega kutsunud üles looma avalikku aruandlust riikide lõikes. Juba 2011. aastal võttis ta vastu oma seisukoha riikide lõikes koostatava aruandluse kohta, märkides, et finantsaruandluse kvaliteet on ülimalt tähtis selleks, et tulemuslikult võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, ja et sellest saavad võrdselt kasu kõikide majandusharude investorid, mistõttu see aitab kaasa hea valitsemistava levikule maailmas. 2014. aastal hakati riikide lõikes aruandluse küsimust arutama muu kui finantsaruandluse direktiivi raamistikus. Lõpuks, kui aktsionäride õiguste reformi raportöör Sergio Cofferati tegi jõupingutusi avaliku riikide lõikes aruandluse lisamiseks raamatupidamisdirektiivi, otsustas komisjon esitada konkreetse ettepaneku selle küsimuse kohta raamatupidamisdirektiivi muutmisakti vormis. Kõnealune raamatupidamisdirektiivi muutmise ettepanek võib mängida ettevõtjate aruandluses ülimalt tähtsat rolli.

Raportöörid teevad ettepaneku suurendada sellise teabe läbipaistvust, mida äriühingud peaksid esitama, ja soovitavad teha komisjoni tekstis alljärgnevad tähtsamad parandused.

•  Parema õigusloome kokkuleppe vaimus tuleb vältida äriühingute ja kontsernide uute kategooriate kehtestamist. Kõnealune raamatupidamisdirektiivi muutmise ettepanek tuleks viia vastavusse raamatupidamisdirektiivi loogikaga. Künnised mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning suurettevõtjate jaoks on ammugi määratletud. See kontseptsioon ulatub tagasi 1978. aasta 4. äriühinguõiguse direktiivini. Uute künniste kehtestamise vajalikkust ei ole komisjon siiani rahuldavalt põhjendanud. Kuna VKEdel ei ole vahendeid, et investeerida fiktiivsetesse äriühingu struktuuridesse kasumi kunstlikuks ümberpaigutamiseks, sunnitakse nad rahvusvaheliste äriühingutega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Tugeva ühtse turu tagamiseks on väga oluline luua õiglane, tõhus, läbipaistev ja majanduskasvu soodustav ühine äriühingute aruandlussüsteem, mis lähtuks põhimõttest, et kasumit tuleb maksustada riigis, kus see luuakse. Seetõttu tuleks artikli 3 lõikes 7 määratletud suurte kontsernide ja kõigi artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtete suhtes kohaldada uusi avalikustamisnõudeid.

•  Raportööride arvates ei oleks õige piirata käesoleva direktiivi reguleerimisala ELi liikmesriikide ja maksuparadiisidega seotud teabega, ja seetõttu, olemata põhimõtteliselt vastu mõttele luua selgete kriteeriumide põhjal ELi maksuparadiiside must nimekiri, teevad nad ettepaneku, et rahvusvahelised äriühingud peaksid pakkuma teavet oma tegevuse kohta iga jurisdiktsiooni kohta, kus nad tegutsevad, ka väljaspool Euroopa Liitu. Sellise teabe avalikustamine ei mitte koostööst keelduvate jurisdiktsioonide karistamine, vaid pigem hästitoimival ühtsel turul tegutsemise eeltingimus.

•  Selleks et suurendada avalikku kontrolli ja äriühingute üldist läbipaistvust, leiavad raportöörid, et rahvusvahelised äriühingud peaksid avaldama asjakohase teabe kõigi maailma riikide kohta, kus nad tegutsevad, nii et makse makstaks seal, kus kasum tegelikult tekib. Raportööride summeerimata andmete avalikustamise nõue on kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususega, sest selle eesmärk on edendada maksukuulekust ja aidata tulemuslikult arenguriikidel nende maksutulud kätte saada.

•  Raportöörid leiavad, et on väga oluline, et avaldamisvorm võimaldaks andmete võrdlemist, ja seetõttu teevad nad ettepaneku kõigi käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute aruandlusdokumentide vormi standardimiseks.

Kokkuvõtteks sooviksid raportöörid rõhutada, kui tähtis on ühtse turu nõuetekohase toimimise jaoks äriühingute aruandlussüsteemide rakendamise kooskõlastatud ja ühtlustatud käsitlusviis. Sellega seoses soovivad nad veel kord rõhutada, et rahvusvaheliste äriühingute tegevuse suurem läbipaistvus on oluline selleks, et lõpetada kasumite ümberpaigutamine mitmesuguste mehhanismide, näiteks fiktiivsete äriühingute, patentidega seotud maksusoodustuste ja siirdehindade kasutamise kaudu, ning samuti õigussüsteemide vaheline ebaterve maksukonkurents, mida on liigagi tihti kasutatud kodanike, eelkõige maksumaksjate, töötajate ja VKEde kahjuks.

VÄHEMUSE ARVAMUS,

mille on vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud Bernard Monot ja Gilles Lebreton

Riikide lõikes esitatava aruandluse idee järgib loogikat, mida olema algusest peale toetanud ja mille eesmärk on võitlus agressiivse maksuplaneerimise ja maksupettuste vastu. Seepärast oleme andnud oma toetushääled kahele TAXE aruandele, dokumentidele, millega muudetakse kohustuslikuks automaatne teabevahetus maksustamisotsuste kohta või milles käsitletakse võitlust hübriidsete ebakõlade kasutamise vastu, ning neljale automaatset teabevahetust käsitlevale konventsioonile (Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Šveits).

Riikide lõikes koostatav aruandlus on vajalik abinõu. Sellegipoolest oleme seisukohal, et teabe avalikustamine tekitab liiga suure konkurentsihalvemuse ja kahjustab Euroopa ettevõtteid. See muudaks tundliku finants- ja äriteabe vabalt kättesaadavaks näiteks Hiina konkurendile, kelle asukoht ei ole Euroopa Liidus.

Ettepanekus kavandatud erandid on piiratud ja meie arvates ebapiisavad, eriti kui kolmanda riigi andmed esitatakse summeerimata kujul.

Me toetame kõnealuste andmete vahetamist maksuametite vahel, kuna see aitaks avastada juhtumeid, kus ettevõte ei tasu makse oma tegevuskohas ning aitaks maksuametitel vajaduse korral teostada finantskontrolli tasumata maksusummade kättesaamiseks juhtudel, kui maksustatav tulu on seadusevastaselt mujale üle kantud.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pavel Svoboda

Esimees

Õiguskomisjon

BRÜSSEL

Roberto Gualtieri

Esimees

Majandus- ja rahanduskomisjon

BRÜSSEL

Teema:  Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198) – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Õiguskomisjon otsustas 10. jaanuaril 2017 esitada omal algatusel kodukorra artikli 39 lõike 3 kohase arvamuse selle kohta, kas komisjoni kavandatud õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1) on sobiv õiguslik alus ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt, või oleks ettepaneku õiguslik alus pidanud olema erinev, näiteks ELi toimimise lepingu artikkel 115.

I. Taustteave

Komisjon võttis 12. aprillil 2016 vastu ettepaneku muuta direktiivi 2013/34/EL („raamatupidamisdirektiiv“)[1]. Ettepanekuga kehtestatakse ELi ja muudele kui ELi rahvusvahelistele kontsernidele, mille kogukäive on üle 750 miljoni euro aastas, kohustus koostada ja avaldada iga-aastased tulumaksuaruanded.

Ettepaneku seletuskirjas märgitakse, et tugeva ühtse turu jaoks on vaja, et ettevõtted maksaksid makse riigis, kus nad kasumit teenivad. Agressiivne maksuplaneerimine kahjustab seda põhimõtet. Komisjon leiab, et avalik kontroll võib aidata selle tava vastu võidelda. Ka selgitab komisjon, et ettepanekuga täiendatakse kehtivaid ettevõtete finantsaruandluse nõudeid ega muudeta kõnealuseid nõudeid seoses finantsaruannetega.

II. Asjakohased aluslepingu artiklid

Komisjoni esildatud õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1. ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 ning lõike 2 punkt g on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 50

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 44)

1. Asutamisvabaduse saavutamiseks teataval tegevusalal annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega direktiive.

2. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon täidavad eelnevatest sätetest tulenevaid ülesandeid, eelkõige:

(...)

g) kooskõlastades vastavalt vajadusele tagatisi, mida liikmesriigid nõuavad äriühingutelt artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses nii osanike ja aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks, pidades silmas selliste tagatiste muutmist võrdväärseks kogu liidu ulatuses;(...)

ELi toimimise lepingu artikkel 115 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 115

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 94)

Ilma et see piiraks artikli 114 kohaldamist, annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või

toimimist.

III. Õiguslikku alust puudutav kohtupraktika

Õigusliku aluse valik on tähtis seepärast, et liidu põhiseaduslikuks aluseks on pädevuste üleandmise põhimõte ja liidu institutsioonid saavad tegutseda üksnes viisil, mis on kooskõlas neile aluslepinguga antud pädevusega.[2] Seetõttu ei ole õigusliku aluse valik vaba.

Euroopa Kohtu praktikast tulevad õigusliku aluse valiku osas esile teatavad põhimõtted. Esiteks, arvestades õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, on sobiva õigusliku aluse valik põhiseadusliku tähtsusega küsimus.[3] Teiseks tuleb liidu meetme õigusliku aluse valimisel tugineda objektiivsetele teguritele, mis alluvad kohtulikule kontrollile; siia kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu.[4] Asjaolul, et institutsioon soovib meetme vastuvõtmises põhjalikumalt osaleda, antud meetmega kaetud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud tööl ning meetme vastuvõtmise kontekstil ei ole mingit tähtsust.[5]

Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks

[6].

IV. Kavandatava määruse eesmärk ja sisu

Ettepaneku põhjendustest on selge, et eesmärk on suurendada äriühingu tulumaksu läbipaistvust ja avalikku kontrolli ning edendada ettevõtjate vastutust, kehtestades teatavatele äriühingutele tulumaksu osas avalikustamise nõuded.

Ettepaneku põhjenduses 12 märgitakse, et direktiivi eesmärk on suurendada läbipaistvust ja avalikku kontrolli äriühingu tulumaksu üle, kohandades kehtivat õigusraamistikku seoses äriühingutele pandud aruannete avaldamise kohustustega, et kaitsta osanike ja aktsionäride ning kolmandate isikute huve Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g tähenduses.

Põhjenduse 5 kohaselt on suurem avalik kontroll liidu territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute tulumaksu üle oluline, et edendada ettevõtjate vastutust, aidata maksude kaudu kaasa heaolu suurendamisele, edendada paremini informeeritud avaliku arutelu kaudu ausamat maksukonkurentsi liidus ja taastada üldsuse usaldus riiklike maksusüsteemide vastu. Selline kontroll võib toimuda tulumaksualast teavet käsitleva aruande vormis,

Põhjenduses 9 selgitatakse, kuidas tuleks teave esitada liikmesriikide lõikes, et tagada vajalik üksikasjalikkus, mis võimaldab kodanikel paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse.

Põhjenduses 10 selgitatakse direktiivi ettepanekuga kehtestatud haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmete vastutust, et suurendada vastutust kolmandate isikute suhtes ning tagada nõuetekohane juhtimine.

Põhjenduses 11 sätestatakse, et üldsuse teavitamiseks rikkumise juhtudest tuleb audiitoritel või audiitorühingutel kontrollida, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on koostatud ja esitatud kooskõlas direktiivi ettepaneku nõuetega.

Direktiivi ettepanek sisaldab peamiselt suurte äriühingute ja nende filiaalide kohustust koostada tulumaksualast teavet käsitlev aruanne, milles üldine teave on esitatud riikide lõikes ning mis tuleb avaldada äriregistris ja äriühingu veebisaidil. Ettepaneku sisu kinnitab eesmärki suurendada läbipaistvust, avalikku kontrolli ja ettevõtjate vastutust.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku lisada raamatupidamisdirektiivile uus peatükk (peatükk 10a). Selles nõutakse kõigilt ELi ettevõtetelt ja ELis tegutsevatelt muude kui ELi ettevõtete filiaalidelt, mille konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro, iga-aastase tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamist ja avaldamist (artikkel 48b).

Aruandesse lisatav teave puudutab tegevuse iseloomu, töötajate arvu, saavutatud netokäivet (sh käivet kolmandate isikutega ning kontserni kuuluvate äriühingute vahel), kasumit või kahjumit enne maksustamist, jooksval aastal saadud kasumi pealt tasumisele kuuluvat äriühingu tulumaksu, kõnealusel aastal juba tasutud äriühingu tulumaksu ja jaotamata kasumit (artikli 48c lõige 2).

Esitatav teave peab olema esitatud riikide lõikes iga liikmesriigi kohta, kus ettevõtja tegutseb, ja iga jurisdiktsiooni kohta, mis on loetletud „Liidu ühises loetelus teatavate maksujurisdiktsioonide kohta“ ja koondteabena kogu ülejäänud maailma kohta (artikli 48c lõige 3 ning artikkel 48g).

Aruanne tuleb avaldada äriregistris ja see peab olema ettevõtja veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat (artikkel 48d).

V. Sobiva õigusliku aluse kindlakstegemine

ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 annab seadusandjale õigusliku aluse võtta seadusandliku tavamenetluse korras vastu direktiivid asutamisvabaduse saavutamiseks teataval tegevusalal. ELi toimimise lepingu artikli 50 lõikes 2 on esitatud mittetäielik loetelu näidetest, mille puhul see õiguslik alus eriti kehtib. Praegusel eesmärgil on huvipakkuv artikli 50 lõike 2 punkt g, kuna selles sätestatakse, et seadusandja täidab talle pandud ülesandeid seoses asutamisõigusega, „kooskõlastades vastavalt vajadusele tagatisi, mida liikmesriigid nõuavad äriühingutelt artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses nii osanike ja aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks, pidades silmas selliste tagatiste muutmist võrdväärseks kogu liidu ulatuses“.

Märkimisväärne arv äriühinguõiguse direktiive on võetud vastu sellel õiguslikul alusel eesmärgiga kaitsta nii osanike ja aktsionäride kui ka kolmandate isikute huve[7], sh juhul, kui sellega kaasnevad avalikustamise nõuded ja konkreetsemalt avalikustamine[8].

Nii nagu käesoleva dokumendi IV jaos on juba kirjeldatud, on selle ettepaneku eesmärk ja sisu ühtlasi peamiselt seotud suurema avaliku kontrolliga liidu territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute tulumaksu üle ning sellel eesmärgil nõutakse teatavat aastase käibe künnist ületavatelt äriühingutelt iga-aastase tulumaksuteavet käsitlevate aruande koostamist ja avaldamist.

Konkreetsemalt märgitakse põhjenduses 12, et ettepaneku eesmärk on suurendada läbipaistvust ja avalikku kontrolli äriühingu tulumaksu üle, kohandades kehtivat õigusraamistikku seoses äriühingutele pandud aruannete avaldamise kohustustega, et kaitsta äriühingu osanike ja aktsionäride ning kolmandate isikute huve Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g tähenduses.

Direktiivi ettepanekus väljendatakse seeläbi seisukohta, et läbipaistvus ja avalik kontroll, mis on sihiks seatud eesmärgid, on seotud äriühingu osanike ja aktsionäride ning kolmandate isikute huvidega, kes saavad kasu ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g kohaselt vastu võetavatest tagatistest. See viitab sellele, i) et mõisted „äriühingu osanikud ja aktsionärid ja kolmandad isikud“ laienevad üldsusele ja seeläbi enamatele isikutele kui need, kellel on äriühinguga konkreetsed lepingulised või lepingueelsed suhted, või need, keda äriühingu äritegevus otseselt mõjutab, ning ii) et see ettepanek vastab tõesti äriühingu osanike ja aktsionäride ning kolmandate isikute huvidele. Seeläbi on direktiivi ettepanek täielikult kooskõlas direktiivis 2013/34 juba kehtestatud avalikustamise nõuetega.

Seetõttu tuleks eespool nimetatu valguses analüüsida i) kas ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g mõisteid „osanikud ja aktsionärid ning kolmandad isikud“ saab laiendada üldsusele ning ii) kas ettepanekuga tõepoolest kaitstakse selliselt määratletud osanike ja aktsionäride ning kolmandate isikute huvisid.

Esimese küsimuse osas saab teha järelduse, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole artikli 50 lõike 2 punktis g kasutatud kolmandate isikute mõiste piiratud äriühinguga otsestes lepingulistes või lepingueelsetes suhetes olevate isikutega, vaid see laieneb muu hulgas kõnealuste äriühingute või ettevõtjate konkurentidele ja laiemalt ka üldsusele.

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Verband deutscher Daihatsu-Händler, millele direktiivi ettepaneku põhjenduses 12 osutatakse, tuleb mõistet „kolmandad isikud“ mõista laiemalt:

„ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g [sõnastus ise] osutab vajadusele kaitsta „kolmandate isikute” huve üldiselt, ilma et tehtaks vahet või välistataks selle mõiste alla kuuluvaid mis tahes kategooriaid“ (rõhuasetus lisatud).[9]

Euroopa Kohus lisas, et eesmärk kõrvaldada asutamisvabaduse piirangud, mida aluslepingus on väljendatud väga üldsõnaliselt, kinnitas seda sõnasõnalist tõlgendust.[10]

Selles otsuses kinnitas Euroopa Kohus, et ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkt g on sobiv õiguslik alus, millega nõuda teabe andmist kõigile kolmandatele isikutele, kes ei tunne või ei saa piisavalt tunda äriühingu raamatupidamislikku ja rahanduslikku olukorda.[11]

Axel Springeri kohtuasjas märkis Euroopa Kohus, et „kolmanda isiku mõiste antud artikli mõttes hõlmab kõiki kolmandaid isikuid“.[12]

Kohtuasjas Texdata Software GmbH tehtud otsuses tunnistas Euroopa Kohus ühtlasi, et puudub igasugune nõue, et „kolmandate isikute“ kaitse peaks olema kuidagi täiendav või kaasnev „osanike ja aktsionäride“ kaitsega võrreldes. Seetõttu jäävad isegi avalikustamissätted, mille „eesmärk on peamiselt anda teavet kolmandatele isikutele, kes ei tunne või ei saa piisavalt tunda kõnealuse äriühingu raamatupidamislikku ja finantsolukorda“ ELi toimimise artikli 50 lõike 2 punkti g kohaldamisalasse. [13]

Mis puudutab küsimust, kas ettepanekuga kaitstakse tõepoolest üldsuse huve, tuleks kõigepealt meelde tuletada, et üldsus saab kasu sellest, kui äriühingud täidavad maksuseadusi ja kui hoitakse ära kasumi lubamatu ümberpaigutamine, kuna üldsuse heaolu ja julgeolek tagatakse suures osas maksudest rahastatava avaliku poliitikaga.

Teiseks võimaldab äriühingu tulumaksu puudutava teabe avalik kättesaadavus kõigis liikmesriikides avaliku kontrolli teostamist maksuseadustest kinnipidamise üle ning ühiskondlikku ja poliitilist arutelu maksutasemete (maksubaasi ja -määra) üle, sh võrreldes määrasid liidu muudes maksujurisdiktsioonides kehtivate määradega. See omakorda võib veenda eriti suuri äriühinguid, kes sõltuvad oma mainest kui kaubamärgi osast, maksuseadusi mitte rikkuma ega neist muul moel kõrvale hoiduma.

Selliselt üldsusele võimaldatav kaitse kuulub samuti mõiste „huvid“ alla artikli 50 lõike 2 punkti g tähenduses, mida Euroopa Kohus käsitleb laialt, järgides sama loogikat mis „kolmandate isikute“ mõiste puhul. Mõiste ei eelda, et kolmandal isikul oleks kaitset eeldav õigus või teatav huvi, mis on otseselt seotud äriühingu äritegevuse või muu tegevusega.[14]

Seega tundub olevat asjakohane, et üldsuse huvisid saab kaitsta ka suurte äriühingute tulumaksu puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise kaudu liikmesriikides ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g kohaldamisalal raames.

Seega on võimalik järeldada, et koordineerides kehtivat õigusraamistikku seoses äriühingutele ja filiaalidele pandud kohustustega avaldada tulumaksualast teavet, et kaitsta osanike ja aktsionäride ning kolmandate isikute huve, on ettepaneku eesmärk ja sisu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 50 lõikega 1. Sellist järeldust ei lükka ümber asjaolu, et maksuhaldurid saavad sellest läbipaistvuse kohustusest kaudselt kasu. Vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 2 ei sisalda ELi toimimise lepingu artikkel 50 ja sellele järgnevad artiklid mingil juhul maksustamist puudutavaid erandeid.

ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g valguses ei ole aluslepingutes ka ühtegi muud täpsemat õiguslikku alust kui ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1. ELi toimimise lepingu artiklitele 114 ja 115 tuginev kogu siseturu ühtlustamise üldine süsteem on tehtud selgesõnaliselt teisejärguliseks muude kohaldatavate õiguslike aluste suhtes ega kehti seetõttu siin, olenemata sellest, kas ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 2 erandit sisaldav punkt oleks muul juhul võimaldanud kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 115 (ELi toimimise lepingut 115 kohaldatakse „ilma et see piiraks artikli 114 kohaldamist“, mida omakorda kohaldatakse „kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti“). [15]

Võimalus kohaldada õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikli 50 lõiget 1 välistab ELi toimimise lepingu artiklite 114 ja 115 kohaldamise, kuid täielikkuse huvides on sobiv esitada ettepaneku lühianalüüs ELi toimimise lepingu artikli 115 valguses. ELi toimimise lepingu artikliga 115 antakse nõukogule pädevus võtta vastu direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist. Erinevalt ELi toimimise artiklist 114 ei sisalda see artikkel maksustamist puudutavaid erandeid. Seetõttu võib seda kasutada otsese maksustamise valdkonna seadusandlike aktide õigusliku alusena[16], kui ühtlustatavatel liikmesriikide õigusaktidel on otsene mõju siseturule, mis teeb ühtlustamise vajalikuks.

Kuigi käesolev ettepanek on poliitiliselt seotud nõukogu direktiiviga (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas[17], mille nõukogu võttis vastu 25. mail 2016, on mõlema instrumendi eesmärk ja sisu erinevad. Direktiiv 2016/881 tugineb ELi toimimise lepingu artiklitele 113 ja 115. On ilmne, et selle eesmärk on parandada koostööd liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Sellega koordineeritakse teabe edastamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kehtestades liikmesriikidele teatavad kohustused. [18] Ühtlasi nõutakse ELi maksuhalduritelt 12 liiki andmete vahetamist, millest mõned sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. Käesoleva komisjoni ettepaneku eesmärk ei ole siiski parandada makshaldurite vahelist haldusalast koostööd, vaid hoopis suurendada äriühingu tulumaksu läbipaistvust ja avalikku kontrolli ning edendada ettevõtjate vastutust, kehtestades teatavatele äriühingutele tulumaksu osas avalikustamise nõuded. Lisaks tasutud maksusummale nõutakse riigipõhist avalikku aruandlust käsitlevas ettepanekus, et rahvusvahelised ettevõtjad avalikustaksid veel kuute liiki andmed vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks, mis võimaldab kodanikel paremini hinnata rahvusvaheliste ettevõtjate panust iga liikmesriigi heaolusse.

VI. Järeldus

Eespool esitatud analüüsi alusel on ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 sobiv õiguslik alus ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt.

Sellest tulenevalt otsustas õiguskomisjon oma 12. jaanuari 2017. aasta koosolekul (10 poolthäält ja üks erapooletu)[19], et ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 on sobiv õiguslik alus ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
• [2]  6. detsembri 2001. aasta arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EU:C:2001:664, punkt 3. 30. novembri 2009. aasta arvamus 1/08, Teenustekaubanduse üldleping, EU:C:2009:739, punkt 110.
• [3]  6. detsembri 2001. aasta arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EU:C:2001:664, punkt 5. 30. novembri 2009. aasta arvamus 1/08, Teenustekaubanduse üldleping, EU:C:2009:739, punkt 110.
• [4]  Vt muu hulgas 25. veebruari 1999. aasta otsust, Euroopa Parlament vs. nõukogu, liidetud kohtuasjad C-164/97 ja C-165/97, EU:C:1999:99, punkt 16; 30. jaanuari 2001. aasta otsust, Hispaania vs. nõukogu, kohtuasi C-36/98, EU:C:2001:64, punkt 59; 12. detsembri 2002. aasta otsust, komisjon vs. nõukogu, kohtuasi C-281/01, EU:C:2002:761, punktid 33–49; 29. aprilli 2004. aasta otsust, komisjon vs. nõukogu, kohtuasi C-338/01, EU:C:2004:253, punkt 55.
• [5]  Vt 4. aprilli 2000. aasta otsust, komisjon vs. nõukogu, kohtuasi C-269/97, EU:C:2000:183, punkt 44.
• [6]  6. detsembri 2001. aasta arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EU:C:2001:664, punkt 5.
• [7]  Vt eelkõige vastavalt kuuendat, üheteistkümnendat ja kaheteistkümnendat äriühinguõiguse direktiivi 82/891/EMÜ (ELT L 378, 31.12.1982, lk 47), 89/666/EMÜ (ELT L 395, 30.12.1989, lk 36) ja 89/667/EMÜ (OJ L 395, 30.12.1989, lk 40); direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87); direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17), direktiivi 2011/35/EL, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist, (ELT L 110, 29.4.2011, lk.1), direktiivi 2012/30/EL tagatiste kooskõlastamise kohta seoses aktsiaseltside kapitalinõuetega (ELT L 315, 14.11.2012, lk 74).
• [8]  Direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).
• [9]  5. detsembri 1997. aasta otsus, Verband deutscher Daihatsu-Händler vs.Daihatsu Deutschland GmbH, kohtuasi C-97/96, EU:C:2004:581, punkt 19.
• [10]  Samas, punkt 21.
• [11]  Samas, punkt 20.
• [12]  25. septembri 2004. aasta määrus, Axel Springer AG, liidetud kohtuasjad C-435/02 ja C-103/03, EU:C:2004:552, punkt 34.
• [13]  26. septembri 2013. aasta otsus, Texdata Software GmbH, kohtuasi C-418/11, EU:C:2013:588, punkt 54.
• [14]  Axel Springer AG, supra, punkt 35.
• [15]  Vt 29. aprilli 2004. aasta otsust, komisjon vs. nõukogu, kohtuasi C-338/01, EU:C:2004:253, punktid 59–60.
• [16]  Kaudset maksustamist puudutavates küsimustes on sobivam õiguslik alus ELi toimimise artikkel 113.
• [17]  ELT L 146, 3.6.2016, lk 8.
• [18]  Sellega seoses vt 27. septembri 2007. aasta otsust, Twoh International, kohtuasi C-184/05, EU:C:2007:550, punkt 31.
• [19]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Joëlle Bergeron, Daniel Buda, Jean-Marie Cavada (raportöör), Sergio Gaetano Cofferati, Therese Comodini Cachia, Angel Dzhambazki, Heidi Hautala, Constance Le Grip, Gilles Lebreton, Evelyn Regner, Tadeusz Zwiefka.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile ning õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt
(COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD))

Arvamuse koostaja: Elly Schlein

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament on juba pikka aega nõudnud avalikku riigipõhist aruandlust, mis on tähtsaim vahend tulemuslikuks võitluseks rahvusvahelise maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu. Läbipaistvusel on oluline osa; asjaomase tulumaksualase teabe avalikustamine rahvusvaheliste äriühingute poolt võiks olla pöördepunktiks ja seda mitte ainult Euroopas. Äriühingute tulumaksust saadavad tulud moodustavad olulise osa arenguriikide rahvatulust, mistõttu äriühingute maksustamise vältimine avaldab neile eriti suurt mõju. Näiteks on Aafrika Liidu ebaseaduslike rahavoogudega tegelev kõrgetasemeline rühm teinud kindlaks, et Aafrika manner kaotab igal aastal nende ebaseaduslike väljaminevate rahavoogude tõttu üle 50 miljardi USA dollari.

Komisjoni ettepanek ei ole aga praegusel kujul piisav selleks, et kaotada täielikult läbipaistmatus, mis võimaldab rahvusvahelistel ettevõtjatel vältida maksustamist mõningates maailma vaeseimates riikides. Ettepanek on sobimatu, kuna riigipõhine aruandluskohustus kehtib üksnes ELis ja kõikide kolmandate riikide kohta avaldatakse teave koondatult, mis on arenguriikide jaoks kasutu, sest neil ei ole võimalik saada riigipõhist teavet. Lisaks sellele, et praeguse ettepaneku abil ei ole võimalik tulemuslikult võidelda maksudest kõrvalehoidumisega, on see ka teravas vastuolus ELi pühendumisega poliitikavaldkondade arengusidususele.

Arvamuse koostaja nõuab koondamata andmete avaldamist ka kõikide kolmandate riikide osas, kus rahvusvahelised äriühingud tegutsevad, et aidata arengumaid tõhusalt nende võitluses maksustamise vältimise vastu ja avaliku sektori tulude õiglase suurendamise nimel. Lisaks tuleks aruandluskohustusega hõlmatud äriühingute suhtes kehtestada madalam künnis, mis võimaldaks saada rahvusvaheliste äriühingute tegevuse kohta rohkem andmeid, ning nõuda tuleks ka mõningate oluliste andmete (näiteks varade ja käibe) avalikustamist, mis annaks selge ülevaate äriühingute tegevusest kogu maailmas.

Panama dokumentide skandaal näitas selgelt, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine kujutavad endast ülemaailmseid probleeme, mida saab lahendada üksnes ülemaailmsete meetmetega, ja et kõik poolikud püüdlused nende lahendamiseks on määratud nurjumisele. Üksnes kindla pühendumisega õiglasele maksustamisele ja ELi poliitika sidususele on võimalik tõhusalt võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu Euroopas ja kogu maailmas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutavatel majandus- ja rahanduskomisjonil ning õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Avalikkusel peaks olema võimalik kogu kontserni tegevust kontrollida, kui kontsernil on liidus teatavaid üksuseid. Kontsernide puhul, mis tegutsevad liidus ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad tütarettevõtjad ja filiaalid avaldama põhiemaettevõtja aruande ja tegema selle kättesaadavaks. Ent proportsionaalsuse ja tõhususe põhjustel peaks aruande avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus piirduma liidus asutatud keskmise suuruse ja suurte tütarettevõtjatega või liikmesriigis avatud võrreldava suurusega filiaalidega. Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka liikmesriigi filiaale, mille on avanud väljaspool liitu asutatud äriühing.	(6)  Avalikkusel peaks olema võimalik kogu kontserni tegevust kontrollida, kui kontsernil on liidus ja väljaspool liitu teatavaid üksuseid. Rahvusvahelised äriühingud tegutsevad ülemaailmselt ja äriühingute käitumine avaldab märkimisväärset mõju arenguriikidele, kusjuures eriti mõjutab neid riike äriühingu tulumaksu vältimine. Otstarbekad riigipõhiselt eristatud avalikud aruanded kõigist tegevuse sihtkohaks olevatest riikidest ja juristdiktsioonidest on väga olulised, et nende riikide kodanikel, avaliku sektori asutustel ja seadusandjatel oleks võimalik nende ettevõtjate tegevust mõjusalt jälgida ja võidelda maksustamise vältimise vastu. Teabe avalikuks tegemise abil suurendaks liit poliitikavaldkondade arengusidusust ja piiraks võimalikke maksudest kõrvalehoidumise skeeme riikides, kus sisemaiste ressursside kasutuselevõtt on toodud välja liidu arengupoliitika põhikomponendina ja asendamatu vahendina kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel.
Muudatusettepanek   2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Poliitikavaldkondade arengusidususe tagamiseks peaks liit võtma endale tegeliku kohustuse edendada läbipaistvust maksuküsimustes seoses püüdlustega suurendada arengu rahastamist kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava raames.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada liikmesriikide lõikes. Lisaks tuleb rahvusvaheliste äriühingute tegevust käsitlev teave esitada samuti väga üksikasjalikult, eriti seoses teatavate maksujurisdiktsioonidega, mis tekitavad spetsiifilisi probleeme. Kõigi muude kolmandate riikide tegevuse puhul tuleks see teave esitada koondatult.	(9)  Et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga sellise nii ELis kui ka sellest väljaspool asuva jurisdiktsiooni heaolusse, kus nad tegutsevad, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada jurisdiktsioonide lõikes.
Muudatusettepanek   4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a)  Liikmesriigid peaksid tagama maksuametites piisavate inim-, tehniliste ja finantsressursside automaatse eraldamise teabevahetuseks, andmetöötluseks ning võitluseks maksupettuse ning maksustamise vältimise vastu. Arenenud riikide valitsused peaksid võtma endale kohustuse vahetada arenguriikidega automaatselt teavet, seades sisse vajalikud kahepoolsed vahetussuhted.
Muudatusettepanek   5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b)  Arenguriikide maksuametite suutlikkuse parandamisele kaasa aitamiseks peaksid liikmesriigid abistama neid riike oskusteabe ja parimate tavade jagamisega.
Muudatusettepanek   6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 c)  Arenguriikides suutlikkuse suurendamise toetamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata bürokraatlikke takistusi vältivatele tõhusatele veebiplatvormi lahendustele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid näevad ette, et põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud käive on üle 750 000 000 euro, aga ka äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle netokäive on üle 750 000 000 euro, peavad igal aastal koostama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja selle avaldama. Liikmesriigid näevad ette, et artikli 3 lõikes 7 määratletud suurte kontsernide põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, ja artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kes ei ole sidusettevõtjad, peavad igal aastal koostama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja selle avaldama.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, mis on kättesaadav avatud andmete vormingus, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikest keeltest. Tulumaksuteavet käsitleva aruande avaldamise päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid kohustavad artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suuri tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse nende siseriiklikku õigust ja kelle üle omab kontrolli põhiemaettevõtja, kelle konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro ja kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande. Liikmesriigid kohustavad tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse nende siseriiklikku õigust ja kelle üle omab kontrolli põhiemaettevõtja, kelle konsolideeritud netokäive on üle 40 000 000 euro ja kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, mis on kättesaadav avatud andmete vormingus, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikest keeltest. Tulumaksuteavet käsitleva aruande avaldamise päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks filiaali või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval. Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, mis on kättesaadav avatud andmete vormingus, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks filiaali või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikest keeltest. Tulumaksuteavet käsitleva aruande avaldamise päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48b – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.   Liikmesriigid kohaldavad lõikes 4 sätestatud eeskirju filiaali suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused: 5.   Liikmesriigid kohaldavad lõikes 4 sätestatud eeskirju filiaali suhtes, kui filiaali avanud äriühing on kas sidusettevõtja kontsernis, mida kontrollib põhiemaettevõtja, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust ning mille konsolideeritud netokäive on üle 40 000 000 euro, või äriühing, kes ei ole sidusettevõtja, ning mille netokäive on üle 40 000 000 euro. (a)  filiaali avanud äriühing on kas sidusettevõtja kontsernis, mida kontrollib põhiemaettevõtja, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust ning mille konsolideeritud netokäive on üle 750 000 000 euro, või äriühing, kes ei ole sidusettevõtja, ning mille netokäive on üle 750 euro;   (b)   punktis a osutatud põhiemaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu osutatud lõikes 3.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a)  tegevuse iseloomu lühikirjeldus; (a)  nimi või nimed, tegevuse iseloomu lühikirjeldus ja geograafiline asukoht;
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b)  töötajate arv; (b)  tööle võetud töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b a)  varade väärtus ja iga-aastased kulud nende varade säilitamiseks;
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt b b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b b)  ostud ja müügid;
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt b c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (b c)  investeeringute väärtus maksujurisdiktsioonide lõikes;
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c)  netokäive, sealhulgas käive seotud osapooltega; (c)  netokäive, milles on muu hulgas eristatud käive seotud osapooltega ja käive mitteseotud osapooltega;
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (f a)  deklareeritud kapital;
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (f b)  materiaalne vara, v.a raha või raha ekvivalendid;
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (g a)  saadud riiklikud toetused;
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt g b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (g b)  igas liidu või liiduvälises maksujurisdiktsioonis tegutsevate tütarettevõtjate loetelu;
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 2 – punkt g c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (g c)  kõik valitsustele tehtavad maksed igal aastal, nagu on määratletud artikli 41 lõikes 5.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, ühendatakse teave liikmesriigi tasandil. Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, esitatakse teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta.
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Aruandes esitatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis eelmise majandusaasta lõpus kuulus artikli 48g alusel koostatud teatavate maksujurisdiktsioonide liidu ühisesse loetellu, välja arvatud juhul, kui aruandes kinnitatakse selgesõnaliselt, lähtudes artiklis 48e osutatud vastutusest, et sellise maksujurisdiktsiooni õigusaktidega hõlmatud kontserni sidusettevõtjad ei osale otse tehingutes samasse kontserni kuuluvate mis tahes sidusettevõtjatega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liikmesriigi õigusakte. Aruandes esitatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teave eraldi iga väljaspool liitu asuva maksujurisdiktsiooni kohta.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave muude maksjurisdiktsioonide kohta koondatult. välja jäetud
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48c – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.  Tulumaksuteavet käsitlev auanne avaldatakse ja tehakse veebisaidil kättesaadavaks vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. 5.  Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, mis on kättesaadav avatud andmete vormingus, ja tehakse veebisaidil kättesaadavaks vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Tulumaksuteavet käsitleva aruande avaldamise päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48e – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 3 osutatud sidusettevõtjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ja isikud, kes vastutavad käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud filiaalide direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 3 sätestatud vorminõuete täitmise avalikustamise eest, ning kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse, avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks tulumaksuteavet käsitlev aruanne kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d. 2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 3 osutatud sidusettevõtjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ja isikud, kes vastutavad käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud filiaalide direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 13 sätestatud vorminõuete täitmise avalikustamise eest, ning kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et tulumaksuteavet käsitlev aruanne koostatakse, avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 2013/34/EL Artikkel 48g a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 48g a   Ühine vorm aruande jaoks   Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada artikli 48b lõigetes 1, 3 ja 4 ning artikli 48c lõikes 5 osutatud ühine vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA ON TEAVET SAANUD

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ning selle eest vastutab ainuisikuliselt arvamuse koostaja. Arvamuse koostaja sai arvamuse koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik
Oxfam
Eurodad
ActionAid

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt
Viited	COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	ECON 28.4.2016	JURI 28.4.2016
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 28.4.2016
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Elly Schlein 16.9.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Beatriz Becerra Basterrechea, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Cristian Dan Preda, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Paul Rübig, Judith Sargentini
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Xabier Benito Ziluaga, Dariusz Rosati

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21	+
ALDE Group	Paavo Väyrynen
ECR Group	Nirj Deva, Eleni Theocharous
GUE/NGL Group	Xabier Benito Ziluaga
PPE Group	György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Cristian Dan Preda,Dariusz Rosati, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko,
S&D Group	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein
Verts/ALE Group	Heidi Hautala, Judith Sargentini

1	–
NI	Eleftherios Synadinos

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt
Viited	COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD)
EP-le esitamise kuupäev	12.4.2016
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	ECON 28.4.2016	JURI 28.4.2016
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFET 28.4.2016	DEVE 28.4.2016	INTA 28.4.2016
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 30.5.2017	INTA 23.5.2016
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Hugues Bayet 15.6.2016	Evelyn Regner 15.6.2016
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 12.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	27.2.2017	3.5.2017
Vastuvõtmise kuupäev	12.6.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 9 36
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Max Andersson, Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Joëlle Bergeron, Udo Bullmann, Jean-Marie Cavada, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Rosa Estaràs Ferragut, Markus Ferber, Jonás Fernández, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Mary Honeyball, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Gilles Lebreton, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Bernard Monot, Luigi Morgano, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Emil Radev, Evelyn Regner, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Svoboda, József Szájer, Paul Tang, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Axel Voss, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Enrique Calvet Chambon, Matt Carthy, David Coburn, Manuel dos Santos, Pascal Durand, Ashley Fox, Heidi Hautala, Ramón Jáuregui Atondo, Victor Negrescu, Virginie Rozière, Andreas Schwab, Tibor Szanyi, Lieve Wierinck, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Martina Anderson, Dominique Bilde, Ana Gomes, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Liadh Ní Riada, Elly Schlein, Kay Swinburne, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko
Esitamise kuupäev	21.6.2017

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

38	+
PPE   ECR ALDE EFDD	Burkhard Balz, Rosa Estaràs Ferragut, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Emil Radev, Dariusz Rosati, Andreas Schwab, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Svoboda, Adam Szejnfeld, József Szájer, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Tom Vandenkendelaere, Axel Voss, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko, Esther de Lange Ashley Fox, Sajjad Karim, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Kay Swinburne, Kosma Zlotowski Enrique Calvet Chambon, Jean-Marie Cavada, Thierry Cornillet, Petr Ježek, António Marinho e Pinto, Lieve Wierinck Joëlle Bergeron

9	–
GUE/NGL EFDD	Martina Anderson, Matt Carthy, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Liadh Ní Riada, Miguel Viegas David Coburn, Laura Ferrara, Marco Valli

36	0
S&D   ECR ALDE VERTS/ALE ENF	Hugues Bayet, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ana Gomes, Roberto Gualtieri, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Olle Ludvigsson, Luigi Morgano, Victor Negrescu, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Tibor Szanyi, Paul Tang, Manuel dos Santos, Jakob von Weizsäcker Sander Loones, Pirkko Ruohonen-Lerner Cora van Nieuwenhuizen Max Andersson, Pascal Durand, Sven Giegold, Heidi Hautala, Philippe Lamberts, Ernest Urtasun Gerolf Annemans, Dominique Bilde, Gilles Lebreton, Bernard Monot, Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu