Menetlus : 2017/2025(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0242/2017

Esitatud tekstid :

A8-0242/2017

Arutelud :

PV 12/09/2017 - 20
CRE 12/09/2017 - 20

Hääletused :

PV 13/09/2017 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0334

RAPORT     
PDF 483kWORD 69k
28.6.2017
PE 602.942v02-00 A8-0242/2017

ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga

(2017/2025(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Cristian Dan Preda

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga

(2017/2025(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja India vahelist strateegilist partnerlust, mis loodi 2004. aastal, ning 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava,

–  võttes arvesse ELi ja India tegevuskava aastani 2020, mis võeti vastu ELi-India 13. tippkohtumisel, ja samal tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse 2016. aasta juuni ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2001. aasta teatist „Euroopa ja Aasia: tõhustatud partnerluste strateegiline raamistik“ (COM(2001)0469),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega(1),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2004. aasta soovitust nõukogule ELi ja India suhete kohta(2),

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus(3),

–  võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni ELi ja India tippkohtumise (29. september 2008, Marseille) ettevalmistamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma eelmiseid resolutsioone India kohta, sealhulgas resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtude kohta,

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS-riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam(6),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni merepiraatluse kohta(7),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta(8),

–  võttes arvesse parlamendi väliskomisjoni lähetust Indiasse 21.–22. veebruaril 2017,

–  võttes arvesse Ulaanbaataris 15.–16. juulil 2016 toimunud 11. Aasia-Euroopa tippkohtumist (ASEM) ning 21.–22. aprillil 2016 Ulaanbaataris toimunud 9. Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse (ASEP) kohtumist, samuti võttes arvesse mõlemal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0242/2017),

A.   arvestades, et EL ja India on maailma kaks kõige suuremat demokraatiat, mõlemad toetuvad pikale kultuuriajaloole ning on ühiselt pühendunud rahu, stabiilsuse, julgeoleku, jõukuse, kestliku arengu ja sotsiaalse õigluse edendamisele ning inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava austamisele;

B.  arvestades, et EL ja India on viimasel kahel aastakümnel üles ehitanud ühistel väärtustel ja huvidel põhineva strateegilise partnerluse, kuna nad on loomulikud partnerid ja stabiilsust mõjutavad jõud praeguses multipolaarses maailmas; arvestades, et nimetatud strateegilist partnerlust tuleks süvendada, kuna sellel on suur potentsiaal uue dünaamika loomiseks rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ÜROs, ning selliste küsimuste käsitlemiseks nagu kestliku arengu eesmärgid ja inimestevahelised kontaktid;

C.  arvestades, et 30. märtsil 2016. aastal pärast nelja-aastast pausi toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu uus strateegilise partnerluse tegevuskava järgmiseks viieks aastaks;

D.  arvestades, et ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu mitu ühisdeklaratsiooni: rände ja liikuvuse ühise kava kohta, India-ELi veepartnerluse kohta, puhta energia ja kliimapartnerluse kohta ning terrorismivastase võitluse kohta;

E.  arvestades, et EL ja India on oluliste majandus-, kaubandus- ja investeerimispartneritena – EL on India olulisim kaubanduspartner – pidanud alates 2007. aastast ambitsioonika vabakaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimise üle läbirääkimisi, mis tuleks lõpule viia nii kiiresti kui võimalik; arvestades, et ELi-India tegevuskavas aastani 2020 kinnitatakse veel kord mõlema osapoole kindlat kavatsust luua stabiilne majanduskliima, mis soodustab kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamist;

F.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide vaheline parem kooskõlastamine seoses nende suhetega Indiaga võimaldaks strateegilist partnerlust veelgi tugevdada;

G.  arvestades, et India on elujõuline demokraatia ja avatud ühiskond vaba ajakirjanduse ja aktiivse kodanikuühiskonnaga; arvestades, et EL ja India on korrapäraselt vahetanud parimaid tavasid inimõiguste ja demokraatia osas, sealhulgas sõna- ja ühinemisvabaduse ning õigusriigi põhimõtete, rändajate kohtlemise, vähemuste austamise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise osas, nagu EL on lubanud;

Väärtusliku partnerluse tugev alus

1.  toetab täielikult ELi ja India vahelist tugevamat ja tihedamat partnerlust, mis tugineb nende jõulistele poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele sidemetele ning põhineb ühistel väärtustel, nagu demokraatia, inimõiguste ja pluralismi austamine ning vastastikune austus ja ühised huvid;

2.  on seisukohal, et tõhustatud poliitilised suhted kahe partneri vahel võivad aidata edendada piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd maailmas, mis seisab silmitsi paljude globaalsete väljakutsetega, nagu julgeolekualased pinged, rahvusvahelise õiguse mitteaustamine, terrorism, ekstremism ja radikaliseerumine, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, ebaseaduslik ränne ja inimkaubandus, kliimamuutuste tagajärjed, vaesus ja ebavõrdsus ning inimõiguste rikkumised ja kasvav populism;

3.  toonitab, et ELil ja Indial kui maailma kahel suurimal demokraatial lasub ühine vastutus rahu, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste edendamise eest kogu maailmas, sealhulgas nende tihedama koostöö abil ÜRO tasandil;

4.  on veendunud, et ELi ja India vaheliste suhete kvaliteet ja ulatus on 1993. aasta poliitilisest ühisavaldusest saadik märkimisväärselt paranenud; rõhutab, kui oluline on 2004. aastal loodud ELi ja India strateegiline partnerlus, mille eesmärk on kinnitada kahe partneri tihedaid sidemeid ning viia nende suhted kõrgemale ja intensiivsemale tasemele;

5.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja India vaheline partnerlus ei ole veel saavutanud oma täielikku potentsiaali; on seisukohal, et mõlemalt poolt on vaja suuremat poliitilist valmidust muuta suhted dünaamilisemaks ja kohandada need paremini väljakutsetega, millega kaks partnerit piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil silmitsi seisavad; nõuab suuremate investeeringute tegemist et EL-27 ja India suhete tugevdamiseks; rõhutab, kui oluline on hinnata igakülgselt strateegilise partnerluse toimimist, et leida uusi võimalusi selle edendamiseks;

Tugevam partnerlus ELi ja India vastastikuse kasu eesmärgil

6.  väljendab heameelt Brüsselis 30. märtsil 2016. aastal toimunud ELi ja India 13. tippkohtumise üle; nõuab tungivalt, et EL ja India korraldaksid igal aastal tippkohtumisi, nagu nad on lubanud, kuna sellised kõrgetasemelised kohtumised aitavad parandada koostööd, vastastikust mõistmist ja vastastikust nähtavust;

7.  väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu ELi-India tegevuskava aastani 2020, mis on tegevuskava strateegilise partnerluse tõhustamiseks järgmise viie aasta jooksul; võtab rahuloluga teadmiseks 2016. aastal taaskäivitatud koostöö paljudes valdkondades, nagu julgeolek, terrorismivastane võitlus, ränne ja liikuvus, kaubandus, tehnosiire ja kultuur, kliimamuutused, energeetika ja vesi; nõuab tegevuskava tõhusat rakendamist, kehtestades selleks selgeid vaheetappe ja tähtaegu;

8.  kordab oma toetust ELi ja India vahelise ulatusliku ja ambitsioonika vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis oleks majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt kasulik mõlemale poolele; tuletab meelde, et EL on maailma juhtiv kaubandusblokk ning India SKP on maailmas üks kiiremini kasvavaid SKPsid; tuletab samuti meelde, et EL on India tähtsaim kaubandus- ja investeerimispartner ning nendevahelised impordi- ja ekspordivood on suhteliselt tasakaalus;

9.  võtab rahuloluga teadmiseks, et EL ja India jätkavad arutelu selle üle, kuidas jätkata läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, mis on tuntud ka laiapõhjalise kaubandus- ja investeerimislepinguna (BTIA); nõuab tungivalt, et mõlemad pooled jätkaksid vabakaubanduslepingu võimalikult kiire sõlmimise eesmärki silmas pidades läbirääkimisi vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus, võttes arvesse rahvusvahelisi norme, mille mõlemad pooled on endale kohustuseks võtnud, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raamistikus kehtestatud norme, samuti ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet; tunnistab, et sellise lepinguga, millega võetakse ühtviisi arvesse mõlema poole mureküsimusi, saab tagada, et meetmed toovad kasu nii Euroopa kui ka India kodanikele ning aitavad muu hulgas võidelda vaesuse vastu ja edendada inimõiguste austamist;

10.  soovitab ELi tasandil vastu võtta sidusa selgete prioriteetidega strateegia suhete kohta Indiaga; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid rakendaksid strateegiat sidusal ja kooskõlastatud viisil; on arvamusel, et ELi prioriteedid India suhtes võib kindlaks määrata ka ELi-Aasia suhete ajakohastatud strateegias;

11.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Investeerimispank (EIP) on võtnud kohustuse soodustada pikaajaliste investeeringute tegemist majanduse, sotsiaalse ja keskkonnasäästliku arengu seisukohalt olulisse India taristusse; palub, et EIP täidaks võetud kohustuse ning suurendaks oma toetust Indiasse jätkusuutlike investeeringutele tegemiseks;

12.  rõhutab, kui oluline on strateegilise partnerluse toimimise seisukohast parlamentidevaheline struktureeritud dialoog; soovitab India parlamendi esimehel moodustada India-Euroopa sõprusrühm, mis koosneks Lok Sabha ja Rajya Sabha parlamendiliikmetest ning tegutseks analoogiliselt Euroopa Parlamendis India Vabariigiga suhtlemiseks loodud delegatsiooniga;

Ulatuslik tegevuskava koostööks välis- ja julgeolekupoliitika vallas

13.  kordab, et praeguses rahvusvahelises olukorras seisavad nii EL kui ka India silmitsi pakiliste julgeolekuprobleemidega, mis eeldavad diplomaatilist tegutsemist ning paremat tõkestamist, rahvusvahelise õiguse järgimist ja demokraatlike riikide koostööd;

14.  rõhutab ELi ja India vahelist märkimisväärset potentsiaali luua suuremat sünergiat välis- ja julgeolekupoliitika vallas; on veendunud, et korrapärane ja järjepidev dialoog võib aidata parandada vastastikust mõistmist ning selle tulemusel ELi ja India välissuhete kavade koordineerimist piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teemade osas, mille puhul on varem järgitud erinevaid lähenemisviise;

15.  peab kiiduväärseks ELi-India tegevuskavas aastani 2020 võetud kohustust luua foorum välis- ja julgeolekupoliitika teemaliste konsultatsioonide jaoks; rõhutab välisasjade ja julgeoleku valdkonnas kõrgetasemeliste kohtumiste sageduse ja kaalukuse suurendamisega kaasnevat lisaväärtust;

16.  kutsub ELi ja liikmesriikide ning Indiat üles jätkama ja tõhustama oma jõupingutusi, et edendada tõhusat õigusnormidel põhinevat mitmepoolsust ülemaailmsel tasandil; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning nõukogu toetaksid ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, k.a India püüdlust saada alaliseks liikmeks; ergutab ELi ja Indiat võimalikult suures ulatuses kooskõlastama oma seisukohti ja algatusi ÜRO tasandil küsimustes, mille puhul nende koostööl võiks olla mõju, ning ka muudel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks WTOs;

17.  tunnustab väärtuslikku ja tihedat arutelu, mis toimub ülemaailmselt olulistel teemadel Aasia-Euroopa kohtumise raames, mis on mitmepoolne koostööfoorum, kuhu kuuluvad nii EL kui ka India; toetab Aasia piirkondliku integratsiooni protsesse nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil, sest need võivad anda panuse konfliktide vähendamisse ja piirkonna õitsengusse;

18.  rõhutab märkimisväärset lisaväärtust, mida ELi ja India koostöö on andnud demokraatlike protsesside toetamisel Aasias; rõhutab lisaks, kui oluline on, et EL ja India koordineeriksid oma humanitaar- ja arenguabipoliitikat, pidades silmas mõlema poole aktiivset arengualast tegevust Aasias, et aidata kaasa asjaomaste riikide (sh vähemuste või kodakondsuseta isikute, nagu rohingjade) poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule; nõuab sel eesmärgil dialoogi intensiivistamist;

19.  märgib ELi ja India 30. märtsi 2016. aasta ühisdeklaratsiooni terrorismivastase võitluse kohta, mille eesmärk on tugevdada koostööd radikaliseerimise, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi tõkestamisel ja nendevastases võitluses; rõhutab, et oluline on jätkata ELi ja India julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste vahelist kehtiva korra kohast koostööd Europolis; soovitab lihtsustada parimate tavade ja teabe vahetamist India ja ELi, sealhulgas selle liikmesriikide vahel; ergutab mõlemaid pooli toetama ÜRO tasandil rahvusvahelise terrorismivastase võitluse laiaulatusliku konventsiooni vastuvõtmist ning ÜRO poolt terroristide loetellu kandmise tõhususe suurendamist;

20.  rõhutab, kui tähtis on ELi ja India tihedam koostöö, et aidata Afganistanis kaasa Afganistani juhtimisel ja vastutusel toimuvale rahu- ja leppimisprotsessile, stabiilsete institutsioonide ja toimiva riigi rajamisele ning sellise poliitilise ja majandusliku keskkonna loomisele, mis võimaldab rahu ja julgeoleku kindlustamist; ergutab tõhustatud poliitilist koordineerimist julgeoleku- ja sõjalistes küsimustes, arenguabi vallas ja piirkondliku tasandi meetmete puhul; rõhutab, et „Heart of Asia“ protsess kujutab endast tähtsat foorumit piirkonnas usalduse suurendamiseks ja poliitiliseks koostööks;

21.  nõuab uusi jõupingutusi, et saavutada lähenemine ja taastada heanaaberlikud suhted India ja Pakistani vahel ulatusliku dialoogi ja võimaluse korral järkjärgulise lähenemisviisi abil, alustades tehniliste küsimuste käsitlemise ja usaldust suurendavate meetmetega, mis viivad lõppkokkuvõttes kõrgetasemeliste poliitiliste kohtumisteni; rõhutab, kui oluline on kahepoolne mõõde India ja Pakistani vahel püsiva rahu ja koostöö saavutamisel, mis aitaks kaasa julgeolekule ja piirkonna majanduslikule arengule; rõhutab lisaks, et mõlemal riigil lasub tuumariikidena vastutus rahu tagamise eest; nõuab, et EL ergutaks ja toetaks India ja Pakistani vahelist leppimisprotsessi; rõhutab, kui tähtis on võidelda terrorismi vastu selle kõikides väljendusvormides, sh riigi rahastatava terrorismi vastu;

22.  soovitab teha rohkem koostööd ülemaailmse desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tuumajulgeoleku vallas, sest nii EL kui India on nimetatud eesmärgid endale kohustuseks seadnud; kutsub sellega seoses liikmesriike üles toetama India taotlust omandada juurdepääs sellistele ekspordikontrollirežiimidele nagu tuumatarneriikide grupp, raketitehnoloogia kontrollirežiim, Wassenaari kokkulepe ja Austraalia grupp; peab kiiduväärseks, et India ratifitseeris IAEA lisaprotokolli;

23.  peab kiiduväärseks nii India kui ka ELi kindlat seisukohta Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) ebaseaduslike tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide suhtes, mis kujutavad endast ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele rahule, ning kutsub üles jätkama koostööd, et tagada KRDV vastu suunatud ÜRO sanktsioonide laiaulatuslik rakendamine;

24.  võtab teadmiseks India mureliku hoiaku Hiina suhtes, eelkõige seoses Hiina võimuka poliitikaga Lõuna-Hiina merel, sõjaväe ulatusliku moderniseerimisega, Pakistaniga sisseseatud strateegilise partnerlusega ja lahendamata piiriküsimustega; on arvamusel, et vaid tõeline rahvusvahelise õiguse põhimõtetele tuginev dialoog võib aidata nendest erimeelsustest üle saada ja tekitada usaldust;

25.  võtab rahuloluga teadmiseks, et mõlemad pooled väljendasid ELi ja India 13. tippkohtumisel seoses konfliktiga Ida-Ukrainas toetust Minski kokkuleppe täielikule rakendamisele kõigi osaliste poolt; tuletab meelde, et EL on kindlalt mõistnud hukka Venemaa agressiivse käitumise ning et EL ei tunnusta Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikku annekteerimist; loodab, et EL ja India suudavad dialoogi abil oma seisukohti veelgi ühtlustada;

26.  kutsub ELi ja Indiat pidama edasisi mõttevahetusi nii tippkohtumiste kui ka korrapäraste välisasjade ja julgeolekualaste konsultatsioonide käigus, et käsitleda olukorda Lähis-Idas ja võimalikke koostöövaldkondi, mis võiksid aidata parandada piirkonna stabiliseerimist, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete kaudu; juhib erilist tähelepanu sellele, kui tähtis on koostöö püsiva poliitilise lahenduse tagamiseks Süürias olemasoleva ÜROs kokku lepitud raamistiku alusel kooskõlas 30. juuni 2012. aasta Genfi kommünikeega ning kokkuleppejärgse ülesehituse ja leppimise toetamiseks pärast seda, kui on leitud usaldusväärne poliitiline lahendus Süüria enda juhtimisel ja vastutusel;

27.  rõhutab, et EL ja India võiksid tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid Aafrika riikide kohta, et nende arengualased pingutused täiendaksid üksteist;

28.  rõhutab märkimisväärset vastastikust kasu, mida EL ja India saaksid koostöö süvendamisest sellistes valdkondades nagu meresõidu turvalisus, küberjulgeolek ja andmekaitse ning ränne ja liikuvus;

29.  märgib, et ELil ja Indial on ühised elulised huvid ning rõhutab, et nad peaksid suurendama koostööd meresõidu turvalisuse valdkonnas, eelkõige seoses piraatluse vastase võitluse, aga ka rahu ja stabiilsuse säilitamise ning laevaliikluse turvalisuse tagamisega Lõuna-Hiina merel ja India ookeanis; soovitab seetõttu töötada meresõidu turvalisuse ja piraatluse vastase võitluse valdkonnas välja ühise standardse töökorra ja ühise arusaama ÜRO mereõiguse konventsioonist, mille puhul võetakse arvesse meresõiduvabadust ning mis toob lahenduse kõikidele lahendamata küsimustele ja millega määratakse kindlaks kõige asjakohasemad ühismeetmed konventsiooni raamistikus toimuvaks koostööks;

30.  väljendab heameelt selle üle, et 2016. aasta märtsis toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu ELi ja India ühisdeklaratsioon puhta energia ja kliimapartnerluse kohta; rõhutab India ja ELi positiivset mõju Pariisi kliimakokkuleppe üle peetud läbirääkimistel ja mõlema partneri globaalset juhtrolli; nõuab tungivalt, et mõlemad partnerid suurendaksid jõupingutusi kindlustamaks, et kõik allakirjutanud rakendavad seda kokkulepet; nõuab sellega seoses, et ELi ja India tugevdaksid koostööd energeetika, eelkõige taastuvenergia valdkonnas;

31.  täheldab huviga, et 2016. aasta märtsis toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu ELi ja India ühisdeklaratsioon veepartnerluse kohta; nõuab seepärast, et liit tugevdaks oma koostööd Indiaga ning suurendaks toetust sellistele India kestliku veemajanduse projektidele nagu „Clean Ganga“;

32.  võtab rahuloluga teadmiseks ühisdeklaratsiooni rände ja liikuvuse ühise kava kohta, mille eesmärk on luua raamistik koostööks seadusliku rände edendamise, ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse ennetamise ning liikuvuse arengualase mõju maksimeerimise valdkonnas;

33.  on arvamusel, et inimestevahelised kontaktid peaksid olema ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse üks olulisemaid aspekte; rõhutab eelkõige, kui oluline on intensiivistada vahetusi hariduse, kultuuri ja teadusuuringute, sh IT valdkonnas, peab seetõttu kiiduväärseks asjaolu, et on kasvanud programmi Erasmus + raames toimuvate üliõpilasvahetuste arv, mida tuleks veelgi suurendada; võtab samuti rahuloluga teadmiseks koostööväljavaated oskuste arendamise ja algatuse „Make in India“ valdkonnas, nagu on sätestatud tegevuskavas aastani 2020, ning rõhutab nende tähtsust kaubandus- ja sotsiaalsete suhete intensiivistamise seisukohast; nõuab naissoost tudengite, teadlaste ja spetsialistide võrdset kaasamist nimetatud programmidesse;

Tõhusam dialoog partnerluse inimõiguste alase mõõtme üle

34.  väljendab heameelt selle üle, et kinnitati kohustust tihendada dialoogi ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse inimõiguste alase mõõtme üle, et mõlema poole kodanikud saaksid kasu paljudes inimõigustealastes küsimustes tehtavast tõhusamast koostööst; rõhutab eelkõige vajadust tõhustada kahe partneri vahelist teabevahetust ja tegevuse koordineerimist ÜRO raames, sealhulgas inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise raames tehtud soovituste elluviimisel; rõhutab ühtlasi inimõigustealaste dialoogide tähtsust; märgib, et alates 2013. aastast ei ole toimunud ühtegi dialoogi ning nõuab tungivalt, et dialoog toimuks võimalikult kiiresti;

35.  tuletab meelde oma pikaajalist vastuseisu surmanuhtlusele mis tahes juhtudel ja asjaoludel; kordab oma üleskutset kehtestada Indias hukkamiste suhtes viivitamatult moratoorium;

36.  tuletab meelde, et väljendus- ja ühinemisvabadus on elujõulise demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa; mõistab vajadust võtta meetmeid, et suurendada läbipaistvust ning kehtestada piirangud välismaiste ettevõtjate rahastatavatele tegevustele, mis võivad kujutada ohtu rahule ja stabiilsusele või sisejulgeolekule; tunneb siiski muret välisosalust valitsusväliste organisatsioonide rahastamises reguleeriva kehtiva India seaduse (välisrahastamise reguleerimise seadus) mõju pärast väljendus- ja ühinemisvabadusele;

37.  tunnustab India ametivõimude märkimisväärseid jõupingutusi seoses eesmärgiga võidelda diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas kastipõhise diskrimineerimise vastu; märgib siiski murega, et kastipõhine diskrimineerimine on jätkuvalt väärkohtlemise allikas, ning ergutab seetõttu India ametivõime suurendama pingutusi sellise inimõiguste rikkumise kaotamiseks; ergutab Indiat tagama vähemuste, eriti usu- ja etniliste vähemuste täieliku kaitse, ja rõhutab, kui oluline on edendada kogukondadevahelise vägivalla ennetamise eesmärgil sallivust mitmekesisuse suhtes; tunneb heameelt, et India ülemkohus andis korralduse uurida uuesti 2008. aasta kristlastevastaste vägivallaaktidega seotud kohtuprotsesse ning maksta ohvritele piisavat hüvitist;

38.  nõuab tungivalt, et India ratifitseeriks piinamise vastase konventsiooni ja selle fakultatiivse protokolli ning kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni;

39.  on arvamusel, et kuna ELi ja India on kinnitanud kohustust tugevdada koostööd inimõiguste valdkonnas, tuleks naiste õigused lisada kahe partneri vahel toimuva inimõigustealase dialoogi päevakorda; väljendab heameelt India valitsuse võetud kohustuse üle parandada naiste õigusi ning integreerida naiste ja meeste võrdõiguslikkus poliitika kavandamisse, ja ergutab India ametivõime võtma täiendavaid meetmeid, et uurida ja ennetada soolise vägivalla juhtumeid ja edendada soolist võrdõiguslikkust; tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et EL rahastab Indias projekte, mis tegelevad naiste ja laste vastu suunatud vägivalla probleemiga ning soovitab sellealast rahastamist jätkata; nõuab LGBTIQ-inimeste õiguste parandamist ning India karistusseadustiku jaotise 377 kehtetuks tunnistamist;

°

°  °

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile ning India valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT L 077, 15.3.2014, lk 77.

(2)

ELT C 174, 14.7.2005, lk 63.

(3)

ELT C 227E, 21.9.2006, lk 589.

(4)

ELT C 8E, 14.7.2010, lk 69.

(5)

ELT C 239E, 20.8.2013, lk 1.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0120.

(7)

ELT C 261E, 10.9.2013, lk 34.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0424.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.5.2017)

väliskomisjonile

ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga

(2017/2025(INI))

Raportöör: Mariya Gabriel

PA_Leg

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Raporti projekt

Volitus 5 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

– võttes arvesse talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020”1,

 

____________________

 

1 Komisjoni talituste töödokument (2015) 0182.

Muudatusettepanek    2

Raporti projekt

Põhjendus G

Raporti projekt

Muudatusettepanek

G. arvestades, et India on elujõuline demokraatia ja avatud ühiskond vaba ajakirjanduse ja aktiivse kodanikuühiskonnaga; arvestades, et EL ja India on korrapäraselt vahetanud inimõiguste ja demokraatia alaseid parimaid tavasid;

G. arvestades, et India on elujõuline demokraatia ja avatud ühiskond vaba ajakirjanduse ja aktiivse kodanikuühiskonnaga; arvestades, et EL ja India on korrapäraselt vahetanud inimõiguste ja demokraatia alaseid parimaid tavasid; arvestades, et naiste õigused on inimõiguste lahutamatu osa;

Muudatusettepanek    3

Raporti projekt

Põhjendus G a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

G a. arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõte ning üks ELi eesmärke ja ülesandeid; arvestades, et EL juhindub sellest põhimõttest ka välissuhetes;

Muudatusettepanek    4

Raporti projekt

Põhjendus G b (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

G b. arvestades, et meeste lugemisoskuse määr on Indias 82,1% ja naiste lugemisoskuse määr ulatub ainult 65.5 %ni; arvestades, et meeste ja naiste töötamise määr on Indias vastavalt 54.4 % ja 21.9 %1; arvestades, et vägistamised, naistevastane vägivald ja perevägivald on Indias endiselt tõsised probleemid;

 

_________________________________

 

1 http://in.one.un.org/gender-equity/

Muudatusettepanek    5

Raporti projekt

Punkt 10 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

10 a. märgib, et ajavahemikku kuni aastani 2020 hõlmava ELi ja India tegevuskava raames peaksid mõlemad pooled tegema tööd selle nimel, et tagada teadlastele vastastikune juurdepääs valitud ELi programmi „Horisont 2020“ ja India programmidele, ning tõhustada dialoogi ja koostööd hariduses, sealhulgas India programmi GIAN ja ELi programmi „Erasmus+“ raames; nõuab naissoost tudengite, teadlaste ja spetsialistide võrdset kaasamist nimetatud programmidesse;

Muudatusettepanek    6

Raporti projekt

Punkt 23

Raporti projekt

Muudatusettepanek

23. tervitab taaskinnitatud kohustust tihendada dialoogi ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse inimõiguste alase mõõtme üle, et mõlema poole kodanikud saaksid kasu inimõiguste küsimustes tehtavast tõhusamast koostööst; rõhutab sellega seoses inimõiguste alaste dialoogide tähtsust; märgib, et alates 2013. aastast ei ole mingit dialoogi toimunud, ning soovib tungivalt, et dialoog toimuks võimalikult kiiresti;

23. tervitab taaskinnitatud kohustust tihendada dialoogi ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse inimõiguste alase mõõtme üle, et mõlema poole kodanikud saaksid kasu inimõiguste küsimustes tehtavast tõhusamast koostööst; rõhutab sellega seoses inimõiguste alaste dialoogide tähtsust; märgib, et alates 2013. aastast ei ole mingit dialoogi toimunud, ning soovib tungivalt, et dialoog toimuks võimalikult kiiresti; nõuab, et naiste õigused ja nende suurem osalemine otsustusprotsessis lisataks ühe prioriteetse valdkonnana inimõigustealase dialoogi päevakorda;

Muudatusettepanek    7

Raporti projekt

Punkt 23 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

23 a. väljendab heameelt, et ajavahemikku kuni aastani 2020 hõlmava ELi ja India tegevuskava raames on EL ja India võtnud kohustuse leida rahvusvahelistel foorumitel võimalusi tugevdada koostööd ja kooskõlastamist, sh algatada võimaluse korral dialoogi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse teemal; nõuab sellise dialoogi alustamist;

Muudatusettepanek    8

Raporti projekt

Punkt 23 b (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

23 b. tunneb heameelt selle üle, et India valitsus on suurendanud jõupingutusi, et poliitika kavandamisel hakata arvesse võtma naiste ja meeste võrdõiguslikkust, tehes algatusi, et päästa tütarlapsi ja suurendada nende mõjuvõimu, luua naiste jaoks oskuste omandamise ja tööhõive programme, pakkuda mikrokrediiditeenuseid ebasoodsamas olukorras olevatele maapiirkondade naistele ning karmistada õigusakte, et tegeleda seksuaalse ahistamise, koduvägivalla ja ebavõrdse töötasu probleemiga; kutsub India valitsust üles neid jõupingutusi jätkama ja suurendama;

Muudatusettepanek    9

Raporti projekt

Punkt 23 c (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

23 c. tunneb heameelt selle üle, et EL rahastab Indias projekte, mis tegelevad naiste ja laste vastu suunatud vägivalla probleemiga, sh naissoost loodete tapmise ennetamisega; palub kõrgel esindajal ja komisjonil selle rahastamist säilitada ja laiendada projekte, mis aitavad suurendada naiste mõjuvõimu.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.5.2017

 

 

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

2

12

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, James Carver, Lorenzo Cesa, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Iveta Grigule, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reinhard Bütikofer, Luis de Grandes Pascual, Neena Gill, María Teresa Giménez Barbat, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Marek Jurek, Javi López, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Igor Šoltes, Ernest Urtasun, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pál Csáky, Dietmar Köster, Alex Mayer


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

 

Petras Auštrevičius, María Teresa Giménez Barbat, Iveta Grigule, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Jozo Radoš, Ivo Vajgl

ECR

Bas Belder, Anna Elżbieta Fotyga, Marek Jurek, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen

PPE

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Pál Csáky, Andrzej Grzyb, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Francisco José Millán Mon, Ramona Nicole Mănescu, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Luis de Grandes Pascual, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica

S&D

Nikos Androulakis, Francisco Assis, Victor Boştinaru, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Dietmar Köster, Javi López, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Clare Moody, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri

2

EFDD

James Carver

NI

Georgios Epitideios

12

0

ENF

Mario Borghezio

GUE/NGL

Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

NI

Janusz Korwin-Mikke

Verts/ALE

Reinhard Bütikofer, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Jordi Solé, Ernest Urtasun, Igor Šoltes

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika