Menetlus : 2017/2043(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0249/2017

Esitatud tekstid :

A8-0249/2017

Arutelud :

PV 04/07/2017 - 16
CRE 04/07/2017 - 16

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0302

RAPORT     
PDF 956kWORD 121k
30.6.2017
PE 605.968v02-00 A8-0249/2017

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Siegfried Mureşan

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: 2018. AASTA EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVI JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJU KÄSITLEV ÜHISAVALDUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI
 LISA: RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI
 LISA: EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI
 LISA: KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI
 LISA: TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI KRI
 LISA: KALANDUSKOMISJONI KIRI
 LISA: KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI
 LISA: PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 30. mail 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0000),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(4),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta järeldusi 2018. aasta eelarve suuniste kohta (06522/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0249/2017),

2018. aasta eelarve projekti prioriteedid: majanduskasvu, tööhõive ja julgeoleku suurendamine

1.  tuletab meelde, et oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis kinnitas Euroopa Parlament, et ELi 2018. aasta eelarve põhiküsimused ja prioriteedid on jätkusuutlik majanduskasv, inimväärsed, kvaliteetsed ja stabiilsed töökohad, sotsiaal-majanduslik ühtekuuluvus, julgeolek, ränne ja kliimamuutused;

2.  usub, et komisjoni ettepanek on üldjoontes hea lähtekoht käesoleva aasta läbirääkimisteks, arvestades, et ELil peab olema oma 2018. aasta eelarve abil võimalik jätkata jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive suurendamist ning tagada samal ajal oma kodanike julgeolek ja käsitleda rändega seotud probleeme; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei ole võetud täielikult arvesse parlamendi üleskutset võtta meetmeid kliimamuutuste vastu;

3.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon otsustas võtta eelarveprojektis arvesse 2014.–2020. aasta finantsraamistiku muutmise tulemusi juba enne selle ametlikku vastuvõtmist nõukogu poolt, andes sellega selgelt märku, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine on väga oluline ja ELi eelarve peab muutuma paindlikumaks, et liit saaks uutes hädaolukordades tõhusalt tegutseda ja rahastada oma poliitilisi prioriteete;

4.  kordab oma kindlat veendumust, et ELis jätkusuutliku majanduskasvu ning stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise saavutamiseks on kõige olulisem suurendada investeeringuid teadus- ja uuendustegevusse, taristusse, haridusse ning VKEdesse; väljendab sellega seoses heameelt, et programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastut ja programmi „Erasmus+“ soovitakse tugevdada, sest need programmid aitavad otseselt nimetatud eesmärkide täitmisele kaasa; on siiski seisukohal, et neid on vaja veelgi tugevdada, võttes eelkõige arvesse EFSI rahastamiseks nende poliitikavaldkondade rahastamisse tehtud kärpeid;

5.  tuletab meelde VKEde väga olulist rolli töökohtade loomisel ja investeeringupuudujäägi vähendamisel ning rõhutab, et nende piisav rahastamine peab jääma ELi eelarve üheks põhiprioriteediks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et programmile COSME kavandatud eraldis on 2017. aasta eelarvega võrreldes 2,9 % väiksem, ning märgib, et kavatseb sellele programmile 2018. aasta eelarves rohkem assigneeringuid eraldada; rõhutab vajadust VKEsid veelgi rohkem toetada ning nõuab programmi rahaliste kohustuste täielikku täitmist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud aastate jooksul; tervitab komisjoni püüet lihtsustada VKEde rahastamist programmi „Horisont 2020“ raames;

6.  tunnustab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rolli kogu ELis ja ELi piirkondade vahel investeeringupuudujäägi vähendamisel ning selliste strateegiliste investeeringute elluviimisel, mis pakuvad suurt lisaväärtust majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale; toetab seetõttu EFSI pikendamist 2020. aastani; rõhutab rahaliste vahendite kiiret kasutamist EFSI VKEde komponendi puhul ning väljendab heameelt selle plaanitava suurendamise üle; peab siiski kahetsusväärseks, et puudub terviklik lähenemisviis VKEde rahastamisele, mis võimaldaks saada selge ülevaate kõigist olemasolevatest rahalistest vahenditest; rõhutab, et Euroopa Parlament on käimasolevatel seadusandlikel läbirääkimistel seisukohal, et EFSI pikendamise rahastamiseks ei tohiks olemasolevaid ELi programme rohkem kärpida; on seisukohal, et EFSI, mille tagatisfondi rahastatakse peamiselt ELi eelarvest, ei tohiks toetada üksusi, mis on asutatud või tegutsevad jurisdiktsioonides, mis on kantud asjaomases poliitikavaldkonnas koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või mis ei järgi tegelikult läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid ELi või rahvusvahelisi maksustandardeid;

7.  võtab rahuloluga teadmiseks ELi algatused kaitseuuringute ning tehnoloogia arendamise ja hankimise valdkonnas, mis aitavad luua vastavas sektoris mastaabisäästu ja suurema kooskõlastamise liikmesriikide vahel ning toovad õige arendamise korral kaasa mõistlikumad kaitsekulutused ja võimaldavad säästu liikmesriikide tasandil; rõhutab samuti vajadust suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatiivsust; tuletab meelde oma varasemat seisukohta, et selle valdkonna uute algatuste rahastamiseks tuleks eraldada lisaraha, mitte kärpida olemasolevate programmide, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu eelarvet;

8.  märgib, et komisjon ei ole järginud Euroopa Parlamendi taotlust esitada idee „Interraili Euroopa sõidukaart 18. sünnipäevaks“ kohta hinnang ja asjaomased ettepanekud; usub, et selliste ettepanekutega on võimalik suurendada Euroopa-teadvust ja identiteeti; rõhutab siiski, et mis tahes uute projektide rahastamiseks tuleb kasutada uusi rahalisi vahendeid ja nii, et see ei mõjuta olemasolevaid programme, ning see peaks olema maksimaalselt sotsiaalselt kaasav; kordab, et nõuab komisjonilt endiselt selle idee kohta asjaomaste ettepanekute esitamist;

9.  väljendab heameelt selle üle, et 2018. aasta eelarve projektis on noorte tööhõive algatusele ette nähtud lisaraha, mis tähendab, et Euroopa Parlamendi varasemaid nõudmisi selle programmi jätkamiseks on arvesse võetud; võtab samal ajal teadmiseks ettepaneku võtta vastu paranduseelarve projekt nr 3/2017, millega nähakse noorte tööhõive algatusele ette kulukohustustes 500 miljoni euro eraldamine, milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku 2017. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus; on veendunud, et väljapakutud summad on noorte tööhõive algatuse eesmärkide saavutamiseks selgelt ebapiisavad, ning usub, et noorte tööpuuduse probleemiga tulemuslikuks tegelemiseks peab noorte tööhõive algatus aitama ka edaspidi kaasa liidu peamiste eesmärkide, st majanduskasvu ja tööhõive suurendamise saavutamisele; toonitab, et noorte tööpuudusele on vaja leida tulemuslik lahendus kogu liidus, ning rõhutab, et noorte tööhõive algatust on võimalik veel paremaks ja tõhusamaks muuta, tagades eelkõige, et see loob tõelist Euroopa lisaväärtust noorte tööhõivepoliitikale liikmesriikides ja ei asenda endiste riiklike poliitikate rahastamist;

10.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on ELi majanduskasvu ja arengu seisukohalt keskne roll; rõhutab, et 2018. aastal on oodata, et ühtekuuluvuspoliitika programmide mahajäämus likvideeritakse ja neid hakatakse maksimaalses tempos ellu viima; rõhutab, et Euroopa Parlament on kindlal seisukohal, et nendele programmidele, mis kuuluvad ühte ELi peamistest poliitikavaldkondadest, tuleb tagada piisavad assigneeringud; on siiski mures selle pärast, et riikide tasandil esineb rakenduskavade täitmisel lubamatuid viivitusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramine oleks lõpule viidud ning rakendamist kiirendatakse; tunnistab, et tulenevalt pikkadest läbirääkimistest õigusliku aluse üle lasub vastutus selle eest, et rakendamise määr on madal, ka ELi läbirääkimisi pidavatel institutsioonidel; märgib asjaolu, et mõned liikmesriigid on seisukohal, et ühtekuuluvusfondid võiksid olla liidu poliitikavaldkondades solidaarsuse tagamise vahendiks;

11.  on eriti mures selle pärast, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks võivad taas kuhjuda tasumata arved, ja tuletab meelde, et 2014. aasta lõpus paisus nende maht enneolematult suureks – 24,7 miljardi euroni; kiidab heaks asjaolu, et komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses esmakordselt maksete prognoosi kuni 2020. aastani, kuid rõhutab, et seda tuleb igal aastal nõuetekohaselt uuendada, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid õigeaegselt vajalikke meetmeid võtta; hoiatab kahjuliku mõju eest, mis uuel maksekriisil võiks eelkõige ELi eelarvest toetuse saajatele olla; on veendunud, et ELi usaldusväärsus sõltub ka sellest, kas EL on suuteline tagama oma eelarves piisavad maksete assigneeringud, mille abil tal oleks võimalik oma kohustusi täita; rõhutab, et maksete hilinemisel on negatiivne mõju erasektorile, eelkõige ELi VKEdele, kellel on avaliku sektori asutustega lepingud;

12.  rõhutab, kui tähtis on täita ELi võetud kohustus saavutada COP21-l kindlaks määratud eesmärgid, pidades eelkõige silmas USA valitsuse hiljutist otsust sellest kokkuleppest taganeda; rõhutab sellega seoses, et kui suuremaid jõupingutusi ei tehta, tekib tõsine oht, et ei suudeta täita eesmärki eraldada mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) jooksul vähemalt 20 % ELi kulutustest kliimameetmetele; märgib murelikult, et bioloogilisele mitmekesisusele mõeldud vahendeid suurendati tagasihoidlikult vaid 0,1 %; rõhutab, kui oluline on bioloogilise mitmekesisuse kaitse arvessevõtmine kogu ELi eelarves, ning kordab oma varasemat nõudmist jälgimise metoodika järele, milles võetaks arvesse kõiki bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi ja nende tõhusust; rõhutab ka, et ELi rahastatavad projektid ei tohiks avaldada negatiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandusele üleminekule;

13.  rõhutab, et erivahendite kasutuselevõtmine enneolematult suures summas on näidanud, et ELi eelarve ei olnud algselt kavandatud lahendama selliseid küsimusi nagu praegune rände- ja pagulaskriis; on seisukohal, et üleminek kriisijärgsele lähenemisviisile on ennatlik; on seepärast vastu rubriigis 3 võrreldes 2017. aasta eelarvega kavandatavatele kärbetele, mis ei ole kooskõlas ELi lubadusega leida rände- ja pagulaskriisile tõhus lahendus; rõhutab siiski, et pärast reageerimist kiireloomulisele ja enneolematule olukorrale peaks nüüd järgnema süsteemsem ja ennetavam lähenemisviis, mida täiendaks ELi eelarve tulemuslik kasutamine; kordab taas, et kodanike julgeolek ja turvalisus on ELi prioriteet;

14.  kinnitab, et rände- ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemine annab probleemile pikaajalise ja kestliku lahenduse koos stabiilsusega ELi naaberriikides ning et selle eesmärgi saavutamiseks on kõige olulisem teha rändajate ja pagulaste päritoluriikidesse investeeringuid; väljendab sellega seoses heameelt välisinvesteeringute kava üle ning nõuab institutsioonide vahelist kiiret kokkulepet Euroopa säästva arengu fondi (EFSD) kohta ja fondi viivitamatut rakendamist; võtab seetõttu hämmastusega teadmiseks rubriigi 4 assigneeringute vähendamise, mida ei saa täielikult põhjendada sellega, et varem on eelarvet suurendatud või täitmismäär on olnud madal; kinnitab taas, et rände algpõhjustega tegelemine hõlmab muu hulgas tegelemist selliste küsimustega nagu vaesus, tööpuudus, haridus- ja töövõimalused, aga ka ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused;

15.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames kavandatakse idapartnerlusele ette nähtud assigneeringuid vastavalt Euroopa Parlamendi varasematele nõudmistele suurendada; on veendunud, et ELi toetus kõnealustele riikidele, eelkõige nendele, kes on sõlminud assotsieerimislepingu, on ülioluline, et edendada ELi idapoolsete naabrite juures majanduslikku integratsiooni ELiga ja lähenemist ELile ning arendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste austamist; rõhutab, et niisugune toetus peaks kehtima niikaua, kuni asjaomased riigid vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele, eelkõige õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise seisukohast;

16.  märgib, et 2018. aasta eelarve projektis on mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1, 3 ja 4 jäetud kõigi ülemmäärade alla kas väga väike või olematu varu; on seisukohal, et see on alates 2014. aastast tehtud mahukate uute algatuste (EFSI, rändega seotud ettepanekud ning hiljuti kaitseuuringud ja Euroopa solidaarsuskorpus) tagajärg, kuna need kõik on surutud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade alla, milles lepiti kokku 2013. aastal; tuletab meelde, et just mitmeaastane finantsraamistik (eelkõige pärast muutmist) sisaldab paindlikkussätteid, mis on küll piiratud, kuid mida tuleks tulemuslike programmide edukuse säilitamiseks ning uute ja ennenägematute probleemide lahendamiseks täiel määral ära kasutada; märgib, et Euroopa Parlament kavatseb paindlikkussätteid muutmisprotsessi käigus veel suuremas ulatuses ära kasutada; nõuab veel kord uute tegelike omavahendite lisamist ELi eelarvesse;

17.  märgib sellega seoses, et eelarveprojektis on mitmes kohas märgitud, et tuleb esitada kirjalik muutmisettepanek, millega võidaks osaliselt ennetada seisukohta, mida Euroopa Parlament eelarve menetlemisel väljendab; peab kahetsusväärseks, et selle asemel, et lisada need juba eelarveprojekti, andis komisjon teada, et järgmises kirjalikus muutmisettepanekus võidakse teha ettepanek julgeoleku- ja rändevaldkonna uute algatuste ning Türgi pagulasrahastu võimaliku pikendamise kohta; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks aegsasti järgmiste ettepanekute üksikasjad, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid neid põhjalikult analüüsida; rõhutab, et nende võimalike algatuste tõttu ei tohi nõudmisi ja muudatusettepanekuid, mille Euroopa Parlament on praeguses eelarvemenetluses esitanud, jätta tähelepanuta ega ammugi mitte asendada;

18.  kordab oma toetust komisjoni strateegia „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ rakendamisele ning nõuab jätkuvalt tulemuslikkust kajastavate andmete kvaliteedi ja esitamise parandamist, et tagada täpne, selge ja arusaadav teave ELi programmide tulemuslikkuse kohta;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

19.  märgib, et alamrubriigi 1a kulukohustused on komisjoni 2018. aasta eelarve ettepanekus 2017. aasta kulukohustustest 2,5 % suuremad, st 21 841,3 miljardit eurot; tunneb heameelt selle üle, et suure osa kulukohustuste assigneeringute suurendamisest moodustavad programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Erasmus+“ assigneeringud, sest need suurenesid vastavalt 7,3 %, 8,7 % ja 9,5 %, kuid märgib siiski, et see on veidi vähem, kui nende finantsplaneeringus ette nähtud; rõhutab eriti programmile „Horisont 2020“ esitatud taotluste väga madalat edukuse määra;

20.  on aga üllatunud, et vähendatud on COSME programmi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (vastavalt 2,9 % ja 31,3 %), kuigi VKEde toetamine on üks ELi peamisi prioriteete;

21.  kordab, et mis puudutab EFSI pikendamist, siis Euroopa Parlament on Euroopa ühendamise rahastu assigneeringute igasuguse edasise kärpimise vastu, ning on seisukohal, et ELi tagatise jaoks eraldatud 1,1 miljardit eurot lisaraha tohiks võtta ainult mittesihtotstarbelisest varust (summas 650 miljardit eurot) ja oodatavast positiivsest netotulust (summas 450 miljardit eurot); tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakett (IKT osa) hõlmab ka uut WiFi4EU algatust; tuletab meelde, et nõudlus Euroopa ühendamise rahastu eelarve järele on süstemaatiliselt liiga suur, kuna sellele ei eraldata piisavalt assigneeringuid, eelkõige mis puudutab taristu tegevussuunda;

22.  võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus; märgib aga murega, et vaatamata Euroopa Parlamendi hoiatustele on 30. mail 2017 vastu võetud seadusandlikus ettepanekus ette nähtud, et kolme neljandikku solidaarsuskorpuse eelarvest rahastatakse nii, et raha paigutatakse ümber olemasolevatest programmidest ja eelkõige programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot); on mures ohu pärast, mis sellise olukorraga nende ELi programmide jaoks kaasneb, ja väljendab oma kavatsust tugevdada programmi „Erasmus+“ 2018. aasta eelarves veelgi; kordab, et mis tahes uusi poliitilisi kohustusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ja mitte olemasolevatest programmidest assigneeringute ümberpaigutamise abil;

23.  tunneb heameelt selle üle, et kaitseuuringuid käsitlevat ettevalmistavat meedet soovitakse tugevdada ja komisjon on esitanud kaitsetööstuse arengukava kohta seadusandliku ettepaneku;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

24.  märgib, et alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 55 407,9 miljonit eurot, mis on 2017. aasta eelarvest 2,4 % suurem (kui võtta arvesse ka paranduseelarve projekti nr 3);

25.  märgib, et maksete assigneeringute jaoks on kavandatud 46 763,5 miljonit eurot, mida on 2017. aasta summast 25,7 % rohkem, mis tuleneb suuresti sellest, et 2017. aastal tekkisid uute rakenduskavade tööle rakendamisel viivitused ja seetõttu vähenesid maksed järsult; tuletab meelde, et kuna liikmesriikide prognoosid olid ebatäpsed, jäi 2016. aastal alamrubriigis 1b suures summas maksete assigneeringuid – rohkem kui 11 miljardi euro eest – kasutamata, ning märgib, et 2018. aastaks kavandatud summasid on pärast varasemaid prognoose juba 1,6 miljardi euro võrra vähendatud;

26.  rõhutab, et 2014.–2020. aasta programmide rakendamisel tuleb saavutada maksimaalne tempo, ja on igati veendunud, et tasumata arvete ebanormaalset kuhjumist tuleb edaspidi vältida; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel lahendada kõigepealt kõik seni lahendamata probleemid, mis on tekkinud seetõttu, et riiklike korraldus- ja sertifitseerimisasutuste määramine on viibinud, ning kaotada muud maksetaotluste esitamisega seotud kitsaskohad; loodab siiralt, et liikmesriikide ametiasutused ja komisjon on 2018. aasta eelarve maksevajadusi paremini prognoosinud ja maksete assigneeringud kasutatakse kogu kavandatud mahus ära; tunnistab, et ELi institutsioonide vahelised pikad läbirääkimised õigusliku aluse üle on üks mitmest põhjusest, miks praegune rakendamise määr on madal;

27.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku rahastada noorte tööhõive algatuse jätkamist, ja võtab teadmiseks, et kulukohustuste koguvarust soovitakse kasutusele võtta 233,3 miljonit eurot; palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes toodud märkusi; tuletab meelde, et kui noorte tööhõive algatuse eraldist suurendatakse, tuleb sama suur summa eraldada Euroopa Sotsiaalfondist; märgib, et kavatseb uurida kõiki võimalusi, et selle programmi assigneeringuid 2018. aasta eelarves suurendada;

28.  toonitab, kui oluline on Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks, ning palub, et 2018. aasta eelarves eraldataks vastavad vahendid, et sihtrühmade vajadusi ja fondi eesmärke oleks võimalik piisavalt täita;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

29.  võtab teadmiseks, et rubriigi 2 kulukohustusteks on ette nähtud 59 553,5 miljonit eurot (1,7 % rohkem kui 2017. aastal) ja makseteks 56 359,8 miljonit eurot (+2,6 %), mis tähendab, et kulukohustuste ülemmäära alla jääb 713,5 miljoni euro suurune varu; märgib, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2018. aasta vajaduste rahastamiseks on assigneeringuid suurendatud (+2,1 %) peamiselt seetõttu, et 2018. aastal on kasutatav sihtotstarbelise tulu summa eeldatavasti palju väiksem;

30.  märgib, et komisjon on rubriigi 2 ülemmäärade alla jätnud 713,5 miljoni euro suuruse varu; juhib tähelepanu sellele, et kui põllumajandusturud muutuvad ebastabiilsemaks, nagu see juhtus piimasektori kriisi ajal, tuleb seda varu võib-olla kasutada; palub komisjonil tagada, et ülemmäärade alla jääv varu oleks võimalike kriiside lahendamiseks piisav;

31.  rõhutab erakorraliste toetusmeetmete pikendamist teatavate puuviljade puhul, mille turuolukord on endiselt keeruline; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei paku praegu seoses Venemaa ELi-impordi keeluga toetusmeetmeid loomakasvatussektorile, eelkõige piimasektorile, ja loodab seetõttu, et nimetatud suundumus muutub; eeldab seetõttu, et kui rubriigi 2 varu kasutusele võetakse, eraldatakse osa sellest piimatootjatele riikides, mida Venemaa embargo on kõige enam mõjutanud; ootab komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, mis on kavas esitada 2017. aasta oktoobris ja peaks tuginema EAGFi rahastamist käsitlevatele ajakohastatud andmetele, mis näitavad põllumajandussektori tegelikke vajadusi ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse Venemaa embargo ja muude turukõikumiste mõju;

32.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja programmi „LIFE+“ kulukohustusi on kooskõlas finantsplaneeringuga (vastavalt 2,4 % ja 5,9 %) suurendatud, kuid peab kahetsusväärseks, et kuna maksete assigneeringuid on järsult vähendatud, siis tähendab see ilmselt seda, et nende kahe programmi rakendamine ajavahemikul 2014–2020 on olnud aeglane;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

33.  märgib, et rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuteks on kavandatud 3 473,1 miljonit eurot; rõhutab, et rändega seotud ja pagulaste olukorrale ning sellega kaasnevatele probleemidele tuleb leida ühtne, terviklik ja kestev lahendus;

34.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada julgeolekuprobleemide lahendamiseks veel 800 miljonit eurot, eriti pärast ELis toimunud arvukaid terrorirünnakuid;

35.  on seisukohal, et nende probleemide suuruse ja pakilisuse tõttu ei ole arusaadav, miks on võrreldes 2017. aasta eelarvega järsult vähendatud rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid (-18,9 %) ja maksete assigneeringuid (-21,7 %), eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja õigusprogrammi osas; nõuab, et nendele fondidele eraldataks piisavalt eelarvevahendeid; rõhutab, et neid kärpeid ei saa põhjendada sellega, et kokkulepitud meetmete rakendamisel või uute õiguslike ettepanekute vastuvõtmisel on tekkinud viivitused; palub seetõttu komisjonil tagada, et eraldataks piisavad eelarvevahendid ja et lisavajaduse katmiseks tegutsetaks kiiresti;

36.  on peale selle seisukohal, et koostööd, mida liikmesriigid teevad julgeolekuga seotud küsimustes, oleks võimalik ELi eelarvest eraldatava suurema toetuse abil veel paremaks muuta; soovib teada, kuidas selle eesmärgini jõuda, kui Sisejulgeolekufondi asjaomaseid eelarveridu on 2017. aasta eelarvega võrreldes järsult vähendatud; rõhutab, et uute teabe- ja piirikontrollisüsteemide, nt ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks tuleb tagada vajalik rahastus;

37.  on seisukohal, et 2018. aasta on väga oluline Euroopa rände tegevuskava seisukohast, mille mitut peamist elementi praegu välja töötatakse; rõhutab, et arvukate arutlusel olevate seadusandlike ettepanekute (nt Dublini ühise varjupaigasüsteemi reform, uus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ETIAS) eelarvemõju tuleb hoolikalt hinnata ning samuti tuleb arvestada võimalusega, et nende vastuvõtmine viibib; rõhutab, et selleks, et liit saaks selles valdkonnas täita oma eesmärgid ning kehtestada kiiresti tõhusa Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika, mis on täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja põhineb liikmesriikide solidaarsusel, on vaja piisavalt raha;

38.  juhib tähelepanu sellele, et oma ettepanekus ei ole komisjon juba kolmandat aastat järjest jätnud rubriigi 3 ülemmäära alla mitte mingisugust varu, mis näitab seda, et mitmeaastase finantsraamistiku väikseima rubriigi suurus ei ole enam ammu asjakohane, mida Euroopa Parlament väitis ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmist menetledes; väljendab seetõttu heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku võtta 817 miljoni euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringutena kasutusele paindlikkusinstrument, mis on võimalik ainult tänu sellele, et muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrus võimaldab suuremat paindlikkust; rõhutab, et kuludeks ettenähtud vahenditest ikkagi ei piisa, ja peab kahetsusväärseks, et komisjon lükkas kõik võimalikud uued ettepanekud järgmise kirjaliku muutmisettepanekuni edasi;

39.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kultuuri- ja meediaprogramme pidevalt igati toetanud; väljendab heameelt selle üle, et programmi „Loov Euroopa“, sh „Multimeediameetmete“ alla kuuluva Euroopa kultuuripärandi aasta assigneeringuid soovitakse 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendada; nõuab lisaks, et piisav rahasumma tuleb eraldada ka programmile „Kodanike Euroopa“; kutsub komisjoni üles multimeediameetmete eelarvereale kuuluvad algatused läbi vaatama, et tagada eelarve kaudu kvaliteetse ja sõltumatu ELi teemade kajastamise tõhus toetamine; kinnitab oma toetust Euranet+ kestlikule mitmeaastasele rahastamiskorrale; lõpetuseks väljendab heameelt, et toidu- ja söödaprogrammi ning tarbijaprogrammi kulukohustuste assigneeringuid on 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendatud; rõhutab, et tervishoiuprogramm peab olema mõjuv ning selleks, et Euroopas saaks tervishoiuvaldkonnas, sh tervishoiuteenustes kasutavate uudsete lahenduste, tervishoiualase ebavõrdsuse, krooniliste haiguste tekitatava koormuse, antimikroobikumiresistentsuse, piiriüleste tervishoiuteenuste ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse alal koostööd teha, tuleb ette näha asjakohane eelarve;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

40.  peab kahetsusväärseks, et rubriigi 4 koguassigneeringuid on vähendatud ning kulukohustuste assigneeringute summa on 9,6 miljardit eurot (2017. aasta eelarvega võrreldes on seda 5,6 % vähem); märgib, et rubriigi 4 tähtsaimate rahastamisvahendite assigneeringuid vähendati peamiselt seetõttu, et 2017. aasta eelarves oli suurendatud Türgi pagulasrahastu ja Euroopa rände tegevuskavaga seotud uue partnerlusraamistiku assigneeringuid;

41.  on seisukohal, et arengukoostöö rahastamisvahendis ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendis, eriti viimatinimetatud vahendi lõunanaabrust puudutavas osas, tehtud kärbete suurus ei ole täielikult põhjendatud, kui arvestada, mida EL peab rändevaldkonnas lisaks partnerlusraamistiku alusel sõlmitud rändekokkulepetele ja rahvusvahelises arengutegevuses võetud kohustustele pikas perspektiivis tegema; palub seoses sellega suurendada rahuprotsessile ning Palestiinale ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile mõeldud rahalisi vahendeid; tuletab meelde, kui oluline on tagada lõunanaabrusele piisavad rahalised vahendid, sest stabiilsuse saavutamine Lähis-Idas on rände algpõhjustega tegelemisel kõige tähtsam;

42.  väljendab siiski heameelt seoses asjaoluga, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi idanaabruse osa assigneeringuid soovitakse suurendada, mis aitab toetada demokraatlikke reforme ja ELiga lõimumist, eelkõige riikides, kes on liiduga sõlminud assotsieerimislepingu;

43.  märgib suurenenud toetust poliitiliste reformide jaoks Türgis (ühinemiseelse abi rahastamisvahend), eriti olukorras, kus õigusriigi põhimõtte järgimisel, sõnavabaduses ja põhiõigustes on riigis toimunud tagasiminek; nõuab, et kui ühinemisläbirääkimised peatatakse, peataks Euroopa Komisjonil ka ühinemiseelse abi maksmise, ning et sellise stsenaariumi käivitumisel toetataks nende summadega otse Türgi kodanikuühiskonda, ning investeeritaks rohkem inimestevahelistesse vahetusprogrammidesse, nt üliõpilastele, akadeemikutele ja ajakirjanikele mõeldud programmi „Erasmus+“; loodab, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendist toetust saavatele Lääne-Balkani riikidele, kes vajavad reformide jaoks hädasti rahalist toetust, tagatakse piisavad rahalised vahendid;

44.  on seisukohal, et kuna kõrgharidus on partnerriikides toimuvate üldiste reformide seisukohast väga tähtis, tuleks ELi ja naaberriikide vahelist üliõpilaste liikuvust ning akadeemilist koostööd ka edaspidi toetada; peab seetõttu kahetsusväärseks, et kolme välisabivahendi, st ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi – mille eesmärk on edendada programmi „Erasmus+“ rakendamisel kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet – tehnilise ja finantsabi assigneeringuid on vähendatud;

45.  võtab teadmiseks, et komisjon soovitab jätta ülemmäära alla 232 miljoni euro suuruse varu; on veendunud, et ülesanneteks, mida EL peab välistegevuses lahendama, on vaja pidevaid rahaeraldisi, mille summa on suurem kui rubriigi 4 praegune suurus; tuletab meelde, et 2017. aastal kasutati ettenägemata kulude varu selleks, et eraldada raha rohkem kui ülemmäära piires võimalik; kordab, et uutele algatustele tuleb eraldada uued assigneeringud ja kõik paindlikkussätted tuleb mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kokkulepitud ulatuses täielikult ära kasutada;

46.  palub komisjonil, kes on mitu korda mõista andnud, et Türgi pagulasrahastut võidakse pikendada, esitada juhul, kui ta seda tõesti kavatseb teha, pikendamise kohta võimalikult kiiresti korrektne ettepanek; tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on lubanud tagada, et Türgi pagulasrahastu ja usaldusfondide loomine toimub läbipaistvalt ja selgelt ning kooskõlas liidu eelarve ühtsuse põhimõttega, võttes arvesse eelarvepädevate institutsioonide õigusi, sh parlamentaarset kontrolli; nõuab veel kord tungivalt, et liikmesriigid peaksid õigeaegselt kinni endale võetud kohustustest seoses Türgi pagulasrahastu ja usaldusfondide rahastamisega;

47.  toetab täielikult lubadusi, mille EL andis Brüsselis toimunud Süüria-teemalisel konverentsil ja millega kinnitati varasemaid, Londonis antud lubadusi; nõustub sellega, et lubaduste täitmiseks suurendatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja humanitaarabi assigneeringuid mõlemaid 120 miljoni euro võrra;

Rubriik 5 – Haldus

48.  märgib, et rubriigi 5 kulud on 2017. aasta eelarve omadest 3,1 % suuremad ja moodustavad 9 682,4 miljonit eurot (lisatud on 287,9 miljonit eurot); märgib, et rohkem kui üks kolmandik nominaalsummast, mille võrra rubriiki suurendati, tuleneb vajadusest eraldada pensionideks rohkem (108,5 miljonit eurot rohkem) assigneeringuid; võtab teadmiseks, et lisaassigneeringuid on peamiselt vaja seetõttu, et pensionisaajate arv prognoosi kohaselt suureneb (+4,2 %); võtab ühtlasi teadmiseks, et ka järgmistel aastatel on oodata pensionisaajate arvu suurenemist; võtab teadmiseks, et halduskulud on rangelt kindlaks määratud ja kõik kulud, mis ei ole seotud palkadega, on nominaalsummas külmutatud;

49.  märgib, et kui 570 miljonit eurot, mis on ette nähtud 2017. aastal rubriigi 3 jaoks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks, tasaarvestada, jääb ülemmäära alla tegelikuks varuks 93,6 miljonit eurot; rõhutab, et pensionide tõttu moodustab rubriik 5 ELi eelarvest veidi suurema osa (kulukohustuste assigneeringutena 6,0 %) kui seni;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

50.  rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi püsimeetmeteks ja -programmideks; kavatseb jätkata katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi väljatöötamist; märgib, et praeguses ettepanekus on mõne rubriigi varu üsna piiratud või lausa olematu, ja kavatseb uurida, kuidas saaks eelarvesse mahutada võimalikke katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, ilma et peaks vähendama muudele poliitilistele prioriteetidele mõeldud raha; on seisukohal, et kui Euroopa Komisjon viib katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ellu, peaks ta vastava projekti / ettevalmistava meetme algatanud Euroopa Parlamendi liikmeid pidevalt kursis hoidma, et tagada ettepaneku idee täielik järgimine;

Ametid

51.  võtab teadmiseks, et detsentraliseeritud ametitele on 2018. aasta eelarve projektis ette nähtud 3,1 % suuremad koguassigneeringud (võtmata arvesse sihtotstarbelist tulu) ja 146 uut ametikohta, kuid juhib tähelepanu suurtele erinevustele optimaalselt toimivate ametite (-11,2 %) ja uute ülesannetega ametite (+10,5%) vahel; eeldab, et need arvud kajastavad olukorda, kus enamik ameteid on oma personalis 5 % või isegi suurema kärpe 2013. aastast alates juba ära teinud (mõned ametid teevad viimased kärped 2018. aastal) ning sel ajavahemikul on personali lubatud suurendada ainult ametitel, mis tegelevad rände ja julgeolekuga (183 uut ametikohta), finantsjärelevalveasutustel (28 uut ametikohta) ja teatavatel ametitel, kellele anti uusi ülesandeid (Euroopa Liidu Raudteeamet, Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa GNSSi Agentuur) (18 uut ametikohta); kordab oma 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis esitatud nõudmist, et ametite, sh ELi ametite võrgustiku alalise sekretariaadi (nüüdse nimetusega „ühine tugikeskus“) korrektseks toimimiseks tuleb vahendid säilitada või neid vajaduse korral suurendada;

52.  kordab, et on veendunud, et ELi ametitele, mis tegutsevad justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, tuleb kiiresti ette näha vajalikud tegevuskulud ja vajaliku suurusega personal, et neil oleks võimalik edukalt täita lisaülesandeid ja -kohustusi, mis neile on viimastel aastatel antud; väljendab seoses sellega heameelt, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) personali plaanitakse suurendada kuni tasemeni, mida Euroopa Parlament peab miinimumiks, mida neil ametitel on oma töö tulemuslikuks tegemiseks vaja; rõhutab, et Europolile ette nähtud eelarvest ja personalist ei piisa, et amet saaks täita talle antud ülesandeid, sest komisjon ja liikmesriigid on varasematel aastatel otsustanud tugevdada liikmesriikide koostööd eelkõige terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse- ja inimkaubandusevastase võitluse ning saatjata laste kaitse valdkonnas; juhib tähelepanu praeguses teabevahetussüsteemis kindlaks tehtud puudustele ja nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks eu-LISA-le asjakohased inimressursid ja rahalised vahendid, et amet saaks täita talle hiljuti antud lisaülesandeid ja -kohustusi; rõhutab Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) olulist rolli liikmesriikide toetamisel varjupaigataotluste haldamise valdkonnas, eriti olukorras, kus varjupaigataotlejate arv on kasvanud; peab kahetsusväärseks, et on vähendatud Eurojusti tegevuskulusid (mis on 23,6 % väiksemad kui 2017. aastal) ja personali (4 ametikohta vähem), sest Eurojusti töökoormus on viimasel ajal suurenenud;

53.  märgib murega, et eelkõige vähendatakse tööhõive- ja koolitusvaldkonnas tegutsevate ELi ametite (Cedefop, ETF, EU-OSHA, Eurofound) personali 5 ametikoha võrra ja keskkonna alal (ECDC, ECHA, EEA, EFSA, EMA) tegutsevate oma 12 ametikoha võrra; on seisukohal, et see on vastuolus liidu üldise poliitikaga luua inimväärseid, kvaliteetseid ja püsivaid töökohti ning võidelda kliimamuutuste vastu; tunneb heameelt selle üle, et ACERi ja GSA personali ja eelarvet on suurendatud, kuid rõhutab, et sellest suurendamisest ametitele ülesannete korrektseks täitmiseks ei piisa;

54.  märgib, et 2018. aastal saabub kolmas kemikaalimääruse REACH kohase registreerimise tähtaeg, mis puudutab Euroopas paljusid ettevõtteid ja seni suurimat arvu VKEsid, ning et see mõjutab märkimisväärselt ka ECHA töökoormust; palub, et seetõttu loobuks komisjon oma kavast vähendada 2018. aastal ajutiste teenistujate ametikohti 6 võrra ja lükkaks vähendamise 2019. aastani edasi, et ECHA saaks 2018. aasta töökava tulemuslikult ja tervenisti ellu viia; märgib sellega seoses, et ECHA on 2012. aastast saadik vähendanud REACHiga seotud töötajate arvu juba 10 %;

o

o o

55.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on otseselt aluslepingutest tulenev õiguslik kohustus; nõuab, et eelarvemenetluses jõustataks sooteadlik eelarvestamine ning et eelarvekulusid kasutataks kui mõjusat vahendit naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks; soovitab töötada välja eelarvekava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks ELi institutsioonides vastavalt vastuvõetud katseprojektile ning lisada tulevikus eraldi eelarverida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koordineerimise haldamiseks institutsioonides;

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0085.


LISA: 2018. AASTA EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVI JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJU KÄSITLEV ÜHISAVALDUS

A.  Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2018. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:

1.  kolmepoolsed läbirääkimised kuulutatakse välja 13. juuli hommikul, enne nõukogu seisukoha vastuvõtmist;

2.  komisjon püüab esitada 2018. aasta eelarvestuse projekti mai lõpuks;

3.  nõukogu püüab oma seisukoha vastu võtta ja Euroopa Parlamendile edastada 37. nädalaks (septembri kolmas nädal), eesmärgiga hõlbustada õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga;

4.  Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon püüab hääletada nõukogu seisukoha kohta tehtud muudatusettepanekute üle hiljemalt 41. nädala lõpuks (oktoobri keskpaik);

5.  kolmepoolsed läbirääkimised kuulutatakse välja 18. oktoobri pärastlõunal, enne Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist;

6.  Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel toimub hääletamine 43. nädalal (23.–26. oktoobri täiskogu istung);

7.  lepitusperiood algab 31. oktoobril. Lepitusmenetluseks ette nähtud aeg lõpeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktiga c 20. novembril 2017;

8.  lepituskomitee koosolekud toimuvad 6. novembri pärastlõunal Euroopa Parlamendis ja 17. novembril nõukogus ning vajadusel võib lepituskomitee uuesti kokku tulla; lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolsete läbirääkimiste käigus. Kolmepoolsed läbirääkimised on kavas 9. novembri hommikul. 21-päevase lepitusperioodi jooksul, sh 13. või 14. novembril (Strasbourg) võidakse välja kuulutada uued kolmepoolsed läbirääkimised.

B.  Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas.

15.6.2017


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Arvamuse koostaja: Deirdre Clune

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et majanduse jõuline elavdamine ning jätkusuutlik majanduskasv ja investeeringud (ettevõtlusse, avalikesse teenustesse ja inimkapitali) on tähtsaimad tegurid kvaliteetse tööhõive edendamiseks, mis aitaks luua inimväärseid töökohti, suurendada jõukust, vähendada ebavõrdsust ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist, ning seetõttu on vaja suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid tõhusamalt kaasava majanduskasvu ergutamisse; tuletab meelde, et ELi eelarvest tuleks rahaliste vahenditega toetada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamist sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas;

2.  toonitab, et 2018. aasta eelarve on ülioluline liidu poolt jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisesse antava panuse tõhustamiseks, eelkõige seoses noorte töötuse ja pikaajalise töötuse, vaesuse, sealhulgas palgavaesuse, suureneva ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega; rõhutab sellega seoses, et 2018. aasta eelarvet ei saa käsitleda eraldi mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2014–2020, mida tuleb hiljemalt käesoleva aasta lõpuks uuendada; palub, et nõukogu viiks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise võimalikult kiiresti lõpule;

3.  rõhutab, kui oluline on piisav rahastamine ja eelarve hea haldamine selliste mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide puhul, mille eesmärk on võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu (nt noorte tööhõive algatus, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi eri suunad, pöörates eri tähelepanu Eurese suunale, Euroopa sotsiaaldialoogi ja töötajate organisatsioone toetavad kolm autonoomset rubriiki ja Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks); rõhutab seepärast, et 2018. aastal peaksid nende programmide vahendid jääma vähemalt samale tasemele nagu eelmises ELi eelarves; märgib, et käesoleva aasta eelarvest makstud summad olid piiratud, sest struktuurifondid on oodatust aeglasemalt kasutusele võetud, ning rõhutab, et 2018. aasta eelarves tuleb ette näha piisavad eraldised;

4.  rõhutab, et rahalist toetust ELi fondidest tuleb jätkuvalt suunata eelkõige nendele programmidele, mis aitavad kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, ning see peab tooma kasu võimalikult paljudele inimestele, eelkõige nendele, kes on tööturust kõige kaugemal; soovitab anda vastavate eelarveridade kaudu piisavaid rahalisi vahendeid nende meetmete rakendamiseks, mida on nimetatud nõukogu soovituses, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule;

5.  rõhutab eriti, et tööhõivel on positiivne mõju füüsilise ja vaimse tervise probleemidega inimeste tervenemisele ning et rahalisi vahendeid tuleks suunata tõenditepõhistele mudelitele, nagu „Palka ja koolita“ programmid (Place-and-Train);

6.  leiab, et selliste programmide nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi parameetrid on ebaõiglaselt piiravad väiksemate liikmesriikide suhtes; soovitab, et rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid oleksid paindlikud, sest koondamised ja sulgemised mõjutavad väiksemaid piirkondi teistest rohkem;

7.  nõuab, et 2018. aasta eelarves tagataks Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) piisavad kulukohustuste assigneeringuid, eelkõige aga maksete assigneeringud, arvestades et Euroopa Sotsiaalfondil algab intensiivse rakendamise periood ja liikmesriikide maksetaotluste arv kasvab;

8.  palub liikmesriikidel viia lõpule kõigi vastutavate haldusasutuste akrediteerimine, et tagada Euroopa Sotsiaalfondi tõhus toimimine;

9.  rõhutab, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul panustavad kõrgemalt haritud inimesed rohkem ühiskonna demokraatlikkuse ja majanduse jätkusuutlikkuse suurendamisse, sõltuvad vähem avaliku sektori abist ja on vähem haavatavad majanduslanguste ees; märgib seepärast, et ELi eelarves tuleks soodustada investeerimist kvaliteetsesse haridusse, kutseõppesse ja innovatsiooni, sest see on ülitähtis mitte ainult töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks, vaid ka ELi edukaks konkureerimiseks maailma turgudel;

10.  tuletab meelde, et noorte töötuse määr on liidus endiselt vastuvõetamatult kõrge(1) ning et töötute noorte, eelkõige NEET-noorte (mittetöötavate ja mitteõppivate noorte) olukord on eriti murettekitav; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks on ülimalt tähtis tagada noortegarantii nõuetekohane ja õigeaegne rahastamine noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

11.  toonitab sellega seoses, kui oluline on jätkata noorte tööhõive algatust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, ja peab väga tähtsaks, et seda rahastataks piisavalt; märgib aga, et selle rahastamine on siiani ebapiisav; tunneb heameelt, et 2017. aasta eelarve läbirääkimiste kontekstis lepiti kokku uues rahastamises ehk 500 miljoni euro eraldamises 2017. aastal, ning rõhutab, et nõukogu peab kokkulepitud suurendamise enne aasta lõppu vastu võtma; märgib, et aastateks 2018–2020 on vaja tagada vähemalt 700 miljonit eurot, nagu mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel kokku lepiti; nõuab ka piisavad maksete assigneeringuid, et tagada selle nõuetekohane rakendamine;

12.  võtab murelikult teatavaks kontrollikoja avalduse, et kogu NEET-elanikkonnaga ei ole võimalik tegeleda ainult ELi eelarvest eraldatavate vahendite abil(2);

13.  toonitab, et on vaja pikaajalisi lahendusi, eriti kõrgharidussüsteemide kvaliteedi ja kättesaadavuse osas, ning ka selleks, et tagada juurdepääs kvaliteetsele tööhõivele, nii et noored saaksid inimväärsed töökohad; rõhutab sellega seoses, et rahalises ja haldusplaanis tuleb rohkem pingutada, parandamaks Erasmus+ kättesaadavust, et kaotada liikuvuse takistused kandidaatidele väiksema sissetulekuga majapidamistest ja puuetega isikutele, keda majanduskriis ja kärped on valusamalt tabanud;

14.  rõhutab vajadust eraldada vahendeid võitluseks vaesuse, eelkõige laste vaesuse vastu ja toetusmeetmeteks, millega rahuldatakse laste põhivajadusi, näiteks toiduga varustamine, eluase, haridus ja tervishoid;

15.  toonitab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks on tähtis Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), ning palub, et 2018. aasta eelarves eraldataks vastavad vahendid, et võimaldada nõuetekohaselt rahuldada sihtrühmade vajadused ja fondi eesmärgid;

16.  on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks toetada ka kutseõpet ja kutsekvalifikatsiooniga seotud meetmeid, pöörates erilist tähelepanu täitmata vajadustele sektorispetsiifiliste oskuste osas, edendades eelkõige hiljuti nõukogus vastu võetud oskuste täiendamise algatust (suunatud väheste oskustega täiskasvanutele) ja praktikantide liikuvust, nagu tehakse juba üliõpilaste puhul Erasmuse programmis;

17.  nõuab, et eelarve kaudu tehtaks järjepidevaid jõupingutusi, et näha ette nõuetekohane koolitus ja ümberõpe tööjõu puudujäägiga sektorites ja peamistes suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektorites;

18.  juhib tähelepanu sellele, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sh sotsiaalettevõtted) on Euroopa majanduse selgroog, esindades 99 % kõigist ELi ettevõtetest; märgib, et üks peamisi probleeme selliste ettevõtete asutamisel ja käigushoidmisel on kapitali saamine; julgustab kasutama põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“; rõhutab, et 2018. aasta eelarvest tuleks toetada meetmeid, millega soodustatakse ettevõtlust, sh sotsiaalset ettevõtlust, uuenduslikke sotsiaalettevõtteid, töötajate finantsosalust ja tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana; rõhutab sellega seoses, et 2018. aasta eelarve peaks eelkõige hõlbustama juurdepääsu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna kaudu kättesaadavale mikrokrediidile; rõhutab, et VKEdele ja sotsiaalettevõtetele tuleks tagada neile kättesaadavad toetused, et säilitada nende konkurentsivõime ja töökohtade loomise potentsiaal;

19.  rõhutab, et ELi eelarvest tuleks toetada ühtse turu väljakujundamise alaseid jõupingutusi, konkurentsivõime suurendamist, sotsiaalse sidususe edendamist, sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete poliitika arendamist ning sotsiaalsete õigusnormide ettevõtetepoolse kohaldamise kontrolli, et tagada töökohtade loomine ja majanduskasv;

20.  nõuab, et Euroopa Parlamendi delegatsioon rõhutaks tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale pühendatud eelarveridade täieliku rakendamise tähtsust;

21.  toonitab, et muudatused nende eelarveridade vähendamiseks tuleb tagasi lükata ning et kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel tuleb leida sobiv tasakaal, et võimaldada neil poliitikavaldkondadel saavutada oma täielik potentsiaal;

22.  juhib tähelepanu kõigi tööhõive- ja sotsiaalasutuste (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP), Euroopa Koolitusfond (ETF), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)) suurele panusele küsimustes, mis jäävad tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse, ning eriti nende suutlikkusele käsitleda laia hulka probleeme (näiteks kvaliteetsete töökohtade loomine, uued tööhõivevormid, kutseõppe toetamine ja kutsekvalifikatsiooniga seotud meetmed või tööohutus ning tervis ja ohutus); rõhutab sellega seoses, et nende ülesanded laienevad pidevalt ning seepärast tuleb neile ametitele tagada vajalikud rahalised vahendid ja personal, et nad saaksid oma volitusi ja ülesandeid täita; toetab kindlalt detsentraliseeritud asutuste vajaduste hindamist üksikjuhtumist lähtudes;

23.  rõhutab, et 2018. aasta eelarvest tuleks toetada töötajate kõrgetasemelist kaitset ja ennetuskultuuri kogu ELis ning aidata lahendada uusi esilekerkivaid tööohutuse ning füüsilise ja vaimse tervishoiu probleeme; rõhutab sellega seoses, et tuleb tagada piisav rahastamine EU-OSHAle ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) alaprogrammis „Progress“ füüsilise ja vaimse töötervishoiu ja tööohutuse suunale;

24.  rõhutab, et Eurofound vajab täiendavaid rahalisi vahendeid, et tasakaalustada Iirimaa koefitsiendi viimaste aastate märkimisväärset tõusu, mis muudab aina raskemaks asutuse tehtava teadustöö taseme säilitamise; rõhutab vajadust lisarahastamise järele, eelkõige selleks, et kindlustada tööd, mida on tehtud üleeuroopaliste uuringutega, ja võimaldada lisatööd seoses uuringutega deklareerimata töö kohta ning pagulaste ja rändajate integreerimise kohta tööturule;

25.    kordab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on väga väärtuslikud uute meetmete ja poliitika algatamise vahendid tööhõive ja sotsiaalse kaasamise valdkondades; kordab, et mitu tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ideed on varasemalt katseprojektide / ettevalmistavate meetmete kujul edukalt ellu viidud; palub, et Euroopa lisaväärtusega katseprojektide / ettevalmistavate meetmete valimisel kasutaks komisjon edaspidigi sellist „kastist välja mõtlemise“ lähenemisviisi; on seetõttu arvamusel, et parlamendikomisjon kasutab neid vahendeid ka 2018. aastal; julgustab kasutama kõigi rubriikide all olevad varud täielikult ära; nõuab, et komisjon esitaks parlamendile katseprojektide elluviimise etappide ja ettevalmistavate meetmete kohta korrapäraselt üksikasjalikku teavet; palub, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamisel arvestaks komisjon nende sisu, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud ja heaks kiitnud.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, David Casa, Martina Dlabajová, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Thomas Mann, Dominique Martin, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Anne Sander, Sven Schulze, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Heinz K. Becker, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Marju Lauristin, Edouard Martin, Joachim Schuster, Csaba Sógor, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Ivo Vajgl, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella De Monte

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

PPE

Verts/ALE

GUE/NGL

S&D

Martina Dlabajová, Marian Harkin, Robert Rochefort, Yana Toom, Ivo Vajgl, Renate Weber

Heinz K. Becker, David Casa, Deirdre Clune, Dieter-Lebrecht Koch, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Csaba Sógor, Romana Tomc

Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

Tania González Peñas, Kostadinka Kuneva, João Pimenta Lopes

Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Isabella De Monte, Agnes Jongerius, Jan Keller, Marju Lauristin, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Joachim Schuster, Jutta Steinruck, Flavio Zanonato

5

ECR

ENF

Arne Gericke, Czesław Hoc, Helga Stevens

Mara Bizzotto, Dominique Martin

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Noorte töötuse määr oli 2017. aasta märtsis ELi 28 riigis 17,2 % ja euroalas 19,4 %; 2016. aasta märtsis olid need näitajad vastavalt 19,1 % ja 21,3 %. Eurostat, 2. mai 2017: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/8002525/3-02052017-AP-EN.pdf/94b69232-83a9-4011-8c85-1d4311215619

(2)

Eriaruanne nr 5/2017: „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?“, lk 8.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (9.6.2017)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Arvamuse koostaja: Daniel Dalton

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et ühisturg on olnud majanduskoostöö esmaseid eesmärke ja on ELi majanduskasvu võtmeelement;

2.  kutsub komisjoni üles eraldama vajalikku eelarvet digitaalse ühtse turu loomiseks ja kõigiks meetmeteks, mida see eeldab;

3.  rõhutab, et hästi toimiv, hästi integreeritud ja ühendatud ühtne turg, mis pakub tarbijatele ja VKEdele õiglast keskkonda, on ELi tugevama konkurentsivõime nurgakivi, ja nõuab piisava eelarve eraldamist, et toetada üleminekut digitaalajastusse ning Euroopa tööstuse ja VKEde rahvusvahelistumise ja taasindustrialiseerimise protsessi;

4.  peab tarbijakaitsepoliitikat horisontaalseks prioriteediks, mis vajab asjakohaseid eelarveeraldisi; palub komisjonil anda oma parim, et suurendada tarbijate haridust, teadlikkust ja mõjuvõimu tarbijakaitsepoliitika, tooteohutuse ja turujärelevalve valdkonnas, eelkõige digitaalsel ühtsel turul, ja toetada tarbijate huve kõigis ELi poliitikavaldkondades;

5.  rõhutab teenuste vaba liikumise suurt kasvupotentsiaali, mida ei ole ühtsel turul siiani piisavalt kasutatud, ja nõuab algatusi piiriülese teenustekaubanduse edendamiseks, mis on ebakindluse, haldustoimingute keerukuse ning liikmesriikide hästistruktureeritud koostöömehhanismide puudumise tõttu mitmes teenustesektoris endiselt vähe arenenud; on veendunud, et uute algatuste raames tuleks käsitleda nimelt neid takistusi;

6.  tuletab meelde, et ELi tollipoliitikat tuleb toetada, ja rõhutab, kui tähtis on tolliprotseduuride lihtsustamine ja tollisüsteemide tõhus jõustamine, et võidelda pettuse ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu ja soodustada konkurentsi; rõhutab, et on vaja piisavat rahastamispaketti, et kindlustada liidu tolliseadustiku kiire rakendamine ja tagada kõigi tolliseadustikuga ette nähtud koostalitlevate IT-süsteemide kasutuselevõtmine liikmesriikides;

7.  rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja mikroettevõtete olulist rolli ELi majanduses ning toonitab, et neil on vaja innovatsiooni tõhusat rahastamist, laienemist, rahvusvahelistumist ja pääsu kolmandatele turgudele, et suurendada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet, samuti suuremat tuge ringmajanduse mudelite kasutuselevõtmisel ja tuge majanduse digitaalse ümberkujundamise protsessis ning tekkivate võimaluste paremal kasutamisel; rõhutab, et COSME programmile ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikule tuleb eraldada asjakohane eelarve;

8.  rõhutab standardite tähtsust ELi turu konkurentsivõime tugevdamisel; rõhutab, kui tähtis on kaasata standardimisprotsessi tarbijad ja sidusrühmad; tuletab meelde, et Euroopa standardiorganisatsioonide tegevust tuleb rahaliselt piisavalt toetada;

9.  nõuab ühtse turu vahendite tugevdamist, et suurendada tarbijate ja ettevõtjate teadlikkust siseturu eeskirjadest ja võimaldada neil oma õigusi kaitsta ning võimaldada pädevate riiklike asutuste paremat koostööd, ja rõhutab eelkõige, kui tähtis on jätkata rahaeraldisi SOLVITile ja FinNetile, samuti asjakohaselt rahastada Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku, et toetada selle missiooni, mis seisneb Euroopa kodanike teavitamises nende tarbijaõigustest;

10.  ergutab komisjoni suurendama rahastamist programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames, et parandada siseturu toimimist ning toetada Euroopa ettevõtteid, kelle prioriteediks on kaasamine, töökohtade loomine, teadusuuringud ja innovatsioon;

11.  rõhutab, et ühtse turu poliitika peab olema eelarve parema kasutamise soodustamisel esmatähtis ning maksekohustuste täitmiseks tuleks samaväärseid kokkuhoiuvõimalusi leida ka muudes valdkondades.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Pascal Arimont, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kaja Kallas, Julia Reda, Marc Tarabella, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Peter Jahr, Markus Pieper

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Dita Charanzová, Kaja Kallas, Morten Løkkegaard

ECR

Daniel Dalton, Anneleen Van Bossuyt

PPE

Pascal Arimont, Georges Bach, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Peter Jahr, Antonio López-Istúriz White, Markus Pieper, Jiří Pospíšil, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Sabine Verheyen, Lambert van Nistelrooij

S&D

Lucy Anderson, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

VERT/ALE

Julia Reda, Igor Šoltes

2

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

ENF

Mylène Troszczynski

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (1.6.2017)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Arvamuse koostaja: Tibor Szanyi

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab põllumajanduse ja maaelu arengu tähtsust ELi peamiste eesmärkide ja prioriteetide (toiduga kindlustatus, töökohtade loomine, loodusvarade säästev majandamine, innovatsioon ja territoriaalne tasakaal) saavutamisel ning asjaolu, et põllumajandus ja maaelu areng moodustavad põllumajanduspoliitika ühise olemuse tõttu olulise osa ELi kogueelarvest; tunnistab, kui oluline on ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega; tuletab meelde, et kulutused põllumajandusele on suhtarvudes vähenenud, samas on põllumajandusele pandud uusi ülesandeid kliimamuutuste leevendamise ja avalike hüvede pakkumise valdkonnas, ning need moodustavad praegu umbes 38 % ELi eelarvest; nõuab seetõttu, et põllumajanduse eelarve jääks vähemalt selle praegusele tasemele, et sektor jätkaks peamiste eesmärkide täitmist, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et põllumajandussektorit mõjutavad sageli kriisid, mis nõuavad eelarvelist reageerimist; märgib, et prioriteediks tuleb seada stabiilsed tulud;

2.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära praegusel rahastamisperioodil põllumajanduse ja maaelu arengu jaoks kättesaadavad programmitöö vahendid; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ka edaspidi kõnealuste programmide sujuva elluviimise;

3.  rõhutab, et komisjon peaks usaldusväärselt prognoosima põllumajanduse vajadusi rubriigi 2 raames; nõuab, et kõik rubriigi 2 kasutada olevad varud reserveeritaks põllumajandussektorile, olenemata muudest poliitilistest prioriteetidest, ning et neid varusid kaitstaks ja säilitataks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; nõuab, et põhimõtet, mille kohaselt kogu põllumajandusest saadav tulu jääb põllumajanduse eelarvesse, kohaldataks järjepidevalt;

4.  rõhutab kriisireservide olulist rolli; nõuab, pidades silmas kriisireservide olulist panust kõnealust sektorit mõjutavatest kriisidest tuleneva kahjumi vähendamisse, et kõik vahendid, mis eraldatakse 2017. aasta eelarves põllumajandussektori kriisireservi finantsdistsipliini mehhanismi kaudu ja mis jäävad kasutamata, tuleb teha täies ulatuses kättesaadavaks otsetoetustena 2018. aasta eelarves vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 5;

5.  märgib, et Euroopa põllumajandus on viimastel aastatel järjest rohkem kriiside all kannatanud; palub seetõttu komisjonil vaadata läbi olemasoleva kriisireservi süsteemi ja luua uue vahendi, mis võimaldab kriisi korral kiiret poliitilist sekkumist ja mille rahastamine ei sõltu iga-aastasest finantsdistsipliini mehhanismist;

6.  märgib, et punktid, mida hõlmab nn koondõigusaktide pakett, suurendavad rakendamispotentsiaali ning et need punktid peaksid 2018. aasta eelarves asjakohaselt kajastuma; rõhutab, et eelarve täitmine peab vastama kõnealuse lihtsustamise suuremale potentsiaalile; nõuab piisavate vahendite eraldamist, et viia ellu kõik ÜPP lihtsustamise aspektid; rõhutab, et ÜPP lihtsustamine peaks tagama ka vahendite kasutamise veamäärade edasise vähenemise, ühtlasi peaksid positiivsed muutused tähendama lihtsustamist lõppkasutaja jaoks; toetab kõiki tulemuspõhise lähenemisviisi järgimiseks võetavaid meetmeid;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida õigeaegselt põllumajandustoodete hinnavolatiilsust, millel on kahjulik mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult, andes põllumajandustootjatele otsese võimaluse võidelda sellise hinnavolatiilsuse vastu;

8.  on seisukohal, et määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 9 sätestatud aktiivse põllumajandustootja klausliga tagatakse, et ELi vahenditega seotud mainerisk on kõrvaldatud; palub komisjonil tagada aktiivse põllumajandustootja klausli kriteeriumite ühtne kohaldamine, et saavutada selliste põllumajandustootjate lihtsustatud, kuid usaldusväärsem kindlakstegemine; rõhutab, kui oluline on, et aktiivsed põllumajandustootjad vastaksid nendele kriteeriumitele neile ELi vahendite eraldamiseks;

9.  rõhutab, kui oluline on eraldada ÜPP lihtsustamiseks vajalikud eelarvevahendid, et kasutada ära lihtsustamise täielik potentsiaal ning saavutada seejuures peamised eesmärgid ja prioriteedid;

10.  rõhutab, et tuleks säilitada noortele põllumajandustootjatele suunatud algatused, mis toetavad innovatsiooni ja põlvkondade vahetust;

11.  juhib tähelepanu jätkuvale tasakaalustamatusele toiduainete tarneahelas, kus esmaste tootjate positsioon on märkimisväärselt nõrgem kui teistel osalistel; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon suurendaks põllumajandustootjate rolli toiduainete tarneahelas, stimuleerides tootjaorganisatsioonide ja kooperatiivide loomist ja tugevdamist ning edendades koostööd tootjate ja jaemüüjate vahel, lühikesi tarneahelaid ja kvaliteetseid kohalikke kaubamärke kui meetmeid, millega võidelda ebaausate kaubandustavade vastu, võttes ühtlasi meetmeid hindade ja kasumi läbipaistvuse suurendamiseks toiduainete tarneahelas; juhib tähelepanu parlamendi seisukohale ebaausate kaubandustavade suhtes ning tuletab meelde parlamendi korduvaid nõudmisi seda valdkonda ELi tasandil õigusaktidega reguleerida; rõhutab, kui oluline on muuta tootjaorganisatsioone puudutavad eeskirjad selgemaks, et tagada edukas toimimine ja saadavalolevaid rahalisi vahendeid edukalt kasutada;

12.  väljendab heameelt tootjate, tootjaorganisatsioonide ja -ühenduste huvi üle määruses (EL) nr 1144/2014 vastu võetud müügiedenduspoliitika vastu; märgib siiski, et sidusrühmad on väljendanud muret seoses programmide juurdepääsetavusega, eriti asjaomase sektori VKEde jaoks; kutsub komisjoni üles algatama müügiedenduspoliitika põhjaliku hindamise ja kaaluma selle eelarve suurendamist;

13.  tõstab esile kohaliku tegevusrühma eksperditeadmisi maaelu arengu programmide korraldamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid kogukonnapõhiste lähenemisviiside sujuvat elluviimise ja nõuab ulatuslikemate rahaliste vahendite eraldamist;

14.  nõuab piisavate ressursside eraldamist kontrollide läbiviimiseks toiduainete tarneahelas, pöörates erilist tähelepanu kaubandussuhetele ja toidu võrdsele toitainesisaldusele kogu ELis;

15.  on seisukohal, et võimalusi, mida pakuvad nn arukad lahendused, tuleks täiendavalt analüüsida, ära kasutada ja edendada; rõhutab, et nimetatud arukad lahendused peaksid säilitama sidususe keskkonna-, kliima- ja elurikkuse poliitika eesmärkidega, tagama tiheda koostöö kõikide liikmesriikide asjaomaste sidusrühmadega, ning stimuleerima ja toetama algatusi, mis on kohandatud nende väikeste põllumajandusettevõtete vajadustele, kellel puudub juurdepääs mastaabisäästule, nii et ka nemad saaksid kasu uutest tehnoloogiatest; märgib, et integreeritud nn arukad lahendused – nagu arukad külad, täppispõllumajandus, digiteerimine, jagamis- ja ringmajandus ning sotsiaalsed algatused – võivad edendada põllumajandust ja üldist heaolu maapiirkondades; juhib tähelepanu asjaolule, et külasid tuleks arvesse võtta, et maapiirkonnad oleksid majanduslikult elujõulised, atraktiivsed ja keskkonnasäästlikud elukohad; peab kiiduväärseks arukatele lahendustele suunatud olemasolevaid ja tulevasi projekte; nõuab tungivalt, et komisjon näeks seoses ÜPP reformi ja Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0 ette arukate lähenemisviiside rahastamise; palub tagada põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks sihtotstarbeliselt eraldatud summade täieliku kättesaadavuse;

16.  on veendunud, et arvestades arukate ja uuenduslike lahenduste tõendatud kasu keskkonnale ja nende potentsiaali suurendada põllumajanduse tõhusust, tuleb rahaliselt toetada selliste lahenduste ulatuslikumat kasutuselevõtmist;

17.  väljendab heameelt uute turuvaatluskeskuste loomise üle põllukultuuride ja suhkru jaoks; tunnustab komisjoni jõupingutusi jätkata reformi, et edendada puu- ja köögiviljasektorit; on seisukohal, et tootjaorganisatsioonid ning kõnealust sektorit ja piima- ja lihasektorit hõlmavad potentsiaalsed vaatluskeskused võivad olla kasulikud täpse ja õigeaegse teabe pakkumisel; märgib, et turuvaatluskeskused võivad muuta põllumajandusturud läbipaistvamaks, andes sektoritest täpsema ülevaate;

18.  rõhutab, kui olulised on põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas viimastel aastatel olnud katseprojektid; nõuab, et jätkuvalt toetataks eelkõige väga edukaks osutunud käimasolevaid projekte ning pöörataks piisavalt tähelepanu parimate tavade ja omandatud kogemuste levitamisele, samuti edukate lähenemisviiside igakülgsele arvessevõtmisele; kutsub komisjoni üles viima läbi kõnealuste katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tõhususe ja kasu järelhindamise;

19.  tunnistab rahaliste vahendite rolli hinnavolatiilsusest tulenevate mõjude leevendamisel; märgib samuti, et ühisfondil põhinev sektoripõhine sissetuleku stabiliseerimise vahend on asjakohane lähenemisviis; toonitab lisaks, et mõned konkreetsed põllumajanduse allsektorid ja algatused, nagu mesindus ning koolipiima ja koolipuuvilja programmid, peaksid tähelepanu keskmesse jääma;

20.  palub eraldada piisavad vahendid teadusuuringutele ning ELi veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna meetmetele; rõhutab, et eelarves veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna meetmetele ettenähtud praegune 20 miljoni euro suurune assigneering ei pruugi olla piisav, et katta kasvavat hulka epideemiaid, nagu linnugripp, sigade Aafrika katk, nodulaarne dermatiit, Xylella fastidiosa uued puhangud ning Vespa velutina ja Tecia solanivora levik; märgib, et jätkuvalt tuleb säilitada ka muud riskijuhtimisvahendid keskkonnajuhtumite, turuga seotud ohtude või tulude muutuste puhuks; palub praegused turustusnormid ajakohastada, et vältida tootjate jaoks asjatuid finantskahjusid;

21.  toonitab vajadust eraldada rahalisi vahendeid kompenseerimaks majanduslikku kahju, mida põllumajandustootjad on kandnud turukriiside ja sanitaar- või fütosanitaarkriiside, nt Xylella fastidiosa tõttu, ning kordab vajadust kasutada selleks rubriigis 2 olevat varu koos rubriigiga 3; nõuab kindlalt, et likvideerimise kompenseerimine peaks hõlmama ka agroökosüsteemide, sealhulgas elusa mullastiku hea seisundi taastamist ning stabiilse bioloogilise mitmekesisuse saavutamist, eeskätt tagades istutusmaterjali geneetilise mitmekesisuse, mis ideaaljuhul hõlmab resistentsust või vastupidavust kõnealuse haiguse või kahjuri suhtes, et agroökosüsteemid oleksid tulevaste rünnakute suhtes vastupidavamad;

22.  on seisukohal, et arvesse tuleb võtta Brexiti ja jätkuva Venemaa embargo mõju põllumajandusturgudele;

23.  juhib tähelepanu sellele, et Brexitil võib olla märkimisväärne finantsmõju tulevasele mitmeaastasele finantsraamistikule; juhib lisaks tähelepanu sellele, et ÜPP-le, mis on peamiselt ELi eelarvest rahastatav Euroopa ühine poliitika, võib avalduda suurem finantsmõju kui muudele poliitikavaldkondadele, arvestades et riigiabi on lubatud üksnes väga piiratud ulatuses; nõuab seetõttu, et ÜPP eelarve vaadataks läbi ja kaalutaks võimalust seda suurendada, et võtta arvesse turutõrkeid ja kriise.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Franc Bogovič, Hannu Takkula

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Ulrike Müller, Hannu Takkula

ECR

Bas Belder, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk

EFDD

Marco Zullo

ENF

Edouard Ferrand, Philippe Loiseau

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Marijana Petir

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paolo De Castro, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

Verts/ALE

Martin Häusling, Bronis Ropė

0

3

0

ALDE

Jan Huitema

EFDD

John Stuart Agnew

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2017)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on vähendanud programmile „Erasmus+“ mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel aastateks 2017–2020 kavandatud 200 miljonit eurot lisaraha 100 miljoni euroni, millest 50 miljonit eurot eraldati juba 2017. aastal; tuletab meelde, et neid vahendeid tuleks kasutada selles poliitikaraamistikus, milleks need on ette nähtud, sest programm „Erasmus+“ kujutab endast endiselt peamist vahendit, mille kaudu teha Euroopa noortesse strateegilisi investeeringuid;

2.  märgib, et uue solidaarsuskorpuse kavandatud rahastamine mõjutab oluliselt programme „Erasmus+“ (umbes 58 miljonit eurot 2017. aastal), „Kodanike Euroopa“ (umbes 3,5 miljonit eurot aastas) ning ka tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (14,2 miljonit eurot aastas); märgib samuti, et kutsealase ja vabatahtliku tegevuse suunda ei ole selgelt eristatud, mistõttu on oht vähendada olemasoleva Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi tõhusust; rõhutab, et uued algatused vajavad uut õiguslikku alust ja selget poliitilist ülesehitust ning neid tuleb kooskõlastada teiste programmidega; rõhutab, et solidaarsuskorpuse tulevane kasutuselevõtt ei tohi kahjustada prioriteetsete haridus- ja kultuuriprogrammide rahastamist; rõhutab ühtlasi, et algatuses ei tehta selget vahet vabatahtliku tegevuse ja tööle suunamise vahel, millega vältida võimalike kvaliteetsete töökohtade asendamist tasustamata vabatahtliku tegevusega;

3.  märgib, et kuna Euroopa ühiskonnas on tekkinud uued probleemid, peab Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks ühtsemalt tegutsema, toetades haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas suuremahulisi innovatsiooniprojekte, mida viivad ellu Euroopa kodanikuühiskonna võrgustikud; juhib tähelepanu sellele, et üks võimalus seda teha oleks eraldada osa programmi „Erasmus+“ 2. põhimeetme („Koostöö innovatsiooni ja heade tavade vahetamise eesmärgil“) koguvahenditest kesksetele meetmetele;

4.  märgib, et 3. põhimeetme („Poliitikareformi toetamine“) raames tuleb Euroopa võrgustikele rohkem tegevustoetust anda, et maksimeerida programmi „Erasmus+“ võimaluste tutvustamist ja levitamist;

5.  tunnistab rohujuure tasandi spordi rolli Euroopa põhiväärtuste levitamisel, milleks on kodanikuosalus, demokraatia, osalemine, inimõigused, vabatahtlik tegevus ja võrdsus; nõuab kultuuri- ja spordivaldkonna ning ELi välisprogrammide vahel suuremat koostoimet; nõuab eelkõige, et need programmid hõlmaksid algatusi ja eelarveridu kultuuri- ja spordiürituste jaoks, sealhulgas rohujuure tasandi spordi ja selle rolli jaoks välissuhetes; nõuab, et programmi „Erasmus+“ sporti käsitlev peatükk ning eriürituste rahastamine säilitataks;

6.  tervitab komisjoni tehtud algatusi, korraldamaks programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ raames spetsiaalse pagulasteemalise projektikonkursi; kutsub komisjoni üles hindama ja esitama neid projektikonkursse suurema rahastamissuutlikkusega, mis kataks rohkemaid vajadusi ning võimaldaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul tulevikku suunatud poliitikat;

7.  rõhutab, et nii programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ kui ka programmi „Kodanike Euroopa“ projektide edukuse määr on endiselt madal (2016. aastal vastavalt 11 % ja 16 %), mis põhjustab taotlejate hulgas pahameelt ning takistab programmi toimimist; nõuab, et 2018. aastal eraldataks neile programmidele rohkem vahendeid, et tagada tõhus elluviimine; tunneb heameelt pingutuste üle, mida ELi institutsioonid on viimastel aastatel teinud maksete võlgnevuse probleemiga tegelemisel; juhib tähelepanu sellele, et kui asjaomaste organite ja toetusesaajate vahel lepingute sõlmimine viibib ning maksed hilinevad, on komisjonil raske programme täies mahus ellu viia;

8.  nõuab kultuuri- ja haridusprogrammide ning EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi suuremat koostoimet; palub EIP-l kaaluda kultuuri- ja loomemajandusele EFSI rahast suurema osa eraldamist, sest selles sektoris on võimalik EFSI pakutavate rahastamisvõimaluste kohta teavet levitada rohkem ja paremini kui muudes sektorites; nõuab tungivalt, et komisjon soodustaks kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi ja EFSI koostoimet, et anda kultuuri- ja loomesektorile eesmärgipäraseid laene ning seda suurendada tänu sellele majanduskasvu; peab sellega seoses tervitatavaks EFSI 2.0 ettepanekut, millega soovitakse tugevdada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli, ja märgib, et keskusel on väga head võimalused olla allikaks, kust saab teavet ELi vahendite võimaliku ühendamise ja investeerimisplatvormide loomise kohta, mis võib anda tasakaalustatuma valdkondliku ja geograafilise katvuse;

9.  tunneb heameelt kokkuleppe üle, mis saavutati Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta, mille 2018. aasta eelarve on 7 miljonit eurot, millest 4 miljonit eurot moodustavad uued rahalised vahendid; kordab, et Euroopa kultuuripärandiaasta rahastamine ei tohi vastavalt nõukogu ja komisjoni avaldustele avaldada programmile „Loov Euroopa“ ega programmile „Kodanike Euroopa“ negatiivset mõju;

10.  tuletab meelde Euranet Plusi suurepärast tööd ja seda, kui oluline on ELi asjade kajastamine nimetatud üleeuroopalise raadiovõrgu sõltumatutes uudistes ja selle raadiovõrgu tõendatud tulemused ELi kodanike paremal teavitamisel; tunneb heameelt positiivsete jõupingutuste üle, mida on tehtud, et leida Euranet Plusi jätkamiseks ajutine lahendus; palub komisjonil tagada, et võrgustik saaks tööd jätkata ka pärast 2018. aastat, ja kindlustama selleks võrgustiku enda eelarvereal järgmisteks aastateks mitmeaastased rahalised vahendid ning võtma võrgustiku rahastamist arvesse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

11.  juhib tähelepanu sellele, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete abil on võimalik katsetada ELi poliitikavaldkondade meetmeid ja esitada uusi innovaatilisi algatusi, millest võivad saada pikaajalised liidu meetmed; märgib ära edu, mis saatis „Uut Euroopa narratiivi“, mis on nüüd viimast aastat ettevalmistav meede; rõhutab, et algatus on osutunud kasulikuks, sest selle kaudu innustatakse noori lahendamist vajavate ELi probleemide üle arutama ja uusi ideid välja pakkuma; nõuab, et neid probleeme arvestades tuleks algatust programmi „Erasmus+“ noorte osa raames jätkata;

12.  tuletab meelde, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on olulised vahendid, mille abil langetada lahendada noorte töötuse kõrget määra, ning kutsub üles neid vahendeid pidevalt täiustama ja nende eelarvet järsult suurendama; võtab teadmiseks järeldused, mille Euroopa Kontrollikoja esitas noortegarantii aruandes; juhib tähelepanu sellele, et noorte kvaliteetse ja jätkusuutliku tööturule ülemineku toetamiseks on vaja rohkem investeeringuid, majanduskasvu edendavaid struktuurireforme ja sotsiaalpoliitika koordineerimist;

13.  tunneb heameelt, et filmiauhinda LUX arendatakse pidevalt mudeli suunas, mis põhineb kõikide ELi kodanike osalemisel, samuti Euroopa Ajaloo Maja esimese tööaasta ja Parlamentariumi edu üle, mis on ootusi ületanud; nõuab nendele vahenditele, mis kõik on suurepärased vahendid ELi kodanikega suhtlemiseks, mitmeaastast rahastamist;

14.  tuletab meelde otsust, mille Euroopa Parlament tegi parlamendi 2017. aasta eelarve menetlusel ja milles nähakse ette kõikidel täiskogu istungitel rahvusvahelise viipekeelse tõlke pakkumiseks teenistuse loomine, ning palub administratsioonil see otsus viivitamata ellu viia;

15.  rõhutab, et selleks, et võtta midagi ette teatavate ELi programmidega, mille tulemused on alarahastamise tõttu pidevalt kesised, ja tagada ELi eelarve antitsükliline toime, tuleb 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kasutusele võtta tegelike ja järjepidevate omavahendite süsteem.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Santiago Fisas Ayxelà, Dietmar Köster, Zdzisław Krasnodębski, Morten Løkkegaard, Martina Michels, Remo Sernagiotto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

María Teresa Giménez Barbat, Morten Løkkegaard

Andrea Bocskor, Santiago Fisas Ayxelà, Svetoslav Hristov Malinov, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Michaela Šojdrová

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Krystyna Łybacka

 

Josep-Maria Terricabras, Helga Trüpel

2

ECR

John Procter, Remo Sernagiotto

4

0

ECR

GUE/NGL

Zdzisław Krasnodębski, Kazimierz Michał Ujazdowski

Nikolaos Chountis, Martina Michels

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (9.6.2017)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2017/2043(BUD))

Arvamuse koostaja: Constance Le Grip

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 ja artikli 3 lõike 3 kohaselt on naiste ja meeste võrdõiguslikkus ELi põhiväärtus ja üks selle eesmärk ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 8 kohaselt edendab Euroopa Liit kõigi oma asjaomaste meetmete puhul naiste ja meeste võrdõiguslikkust; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja sooteadlik eelarvestamine on olulised vahendid selle põhimõtte integreerimisel ELi poliitikasse, meetmetesse, tegevusse ja arenguprogrammidesse, et edendada naiste aktiivset osalemist tööturul ning majanduslikus ja sotsiaalses tegevuses, samuti võidelda diskrimineerimise vastu;

B.  arvestades, et on hädavajalik, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rakendamisel jääks Daphne programm võimalikult silmapaistvale kohale; arvestades, et komisjon peab võtma arvesse vajadust säilitada piisav rahastamise tase ja tagada meetmete järjepidevus ja rahastamise prognoositavus kõigi erieesmärkidega hõlmatud valdkondade puhul; arvestades, et naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks peaks olema kasutada suurem eelarve, kuna iga kolmas naine ELis on kogenud soolist vägivalda;

C.  arvestades, et jätkusuutliku kasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise tagamiseks on ülimalt oluline ELi majanduse konkurentsivõime tugevdamine, taristu, hästi rahastatud uurimistegevus, oskuste arendamise toetamine ja ELi jätkuv kohustus suurendada investeeringuid; arvestades, et naiste ja tütarlaste potentsiaali tuleb veelgi suurendada digitaalmajanduse valdkonnas ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT sektoris, et saavutada tõeline sooline võrdõiguslikkus, kaotada soolised stereotüübid ning soodustada kasvu ja innovatsiooni majanduses;

D.  arvestades, et tervis on majandusliku õitsengu eeltingimus, ning arvestades, et tõhusad kulutused tervisele võivad edendada kasvu; arvestades, et tervisealase ebavõrdsuse vastu võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise kooskõlastatud poliitika ja algatused ELi tasandil peaksid hõlmama meetmeid, et kaotada ebavõrdsus seksuaal- ja reproduktiivterviseteenustele juurdepääsu valdkonnas;

E.  arvestades, et juurdepääs avalikule teenistusele on naiste majandusliku sõltumatuse ja mõjuvõimu suurendamiseks väga olulise tähtsusega, kuna avalik teenistus on naiste jaoks jätkuvalt oluline tööhõivesektor;

1.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on otseselt aluslepingutest tulenev õiguslik kohustus; nõuab, et eelarvemenetluses jõustataks sooteadlik eelarvestamine ning et eelarvekulusid kasutataks kui mõjusat vahendit naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks; soovitab töötada välja eelarvekava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks ELi institutsioonides vastavalt vastuvõetud katseprojektile ning lisada tulevikus eraldi eelarverida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koordineerimise haldamiseks ELi institutsioonides;

2.  kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma meetmeid, millega astutakse vastu vaikimisseaduse mõjule, suurendades märkimisväärselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonna rahastamist ning eelkõige rahastamist, mis on konkreetselt ette nähtud juurdepääsu tagamiseks pereplaneerimisele ning turvalisele ja seaduslikule abordile, kasutades nii riiklikke kui ka ELi arengu rahastamise vahendeid, et täita rahaliste vahendite puudujääki, mis tuleneb Trumpi valitsuse käigust lõpetada kõikide nende välismaal tegutsevate abiorganisatsioonide rahastamine, kes pakuvad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuseid;

3.  nõuab suuremaid ressursse naiste majanduslike õiguste realiseerimiseks ja soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, sealhulgas ELi ja liikmesriikide tasandil selliste olemasolevate vahendite kasutamise kaudu nagu soolise mõju hindamised; nõuab sooteadliku eelarvestamise kasutamist avaliku sektori kulude puhul, et tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning kaotada igasugune sooline ebavõrdsus;

4.  rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine üks liidu aluspõhimõtteid; tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse küsimus tuleks lisada kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning seda tuleks käsitleda eelarvemenetluse kõikides etappides;

5.  kordab oma nõudmist, mille kohaselt igal õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi erieesmärgil peaks ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisega seoses olema eraldi eelarverida, et suurendada rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja tagada vajalikud rahalised vahendid kõikide erieesmärkide saavutamiseks ja nende nähtavuse kindlustamiseks;

6.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikumaks edendamiseks sooteadliku eelarvestamise kohaldamist ELi strateegiates; rõhutab vajadust eraldada rohkem vahendeid võitluseks naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla kõigi vormide vastu;

7.  kutsub liikmesriike üles kasutama Euroopa Sotsiaalfondis ja Euroopa Regionaalarengu Fondis soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks olemasolevaid vahendeid, eelkõige tööhõive valdkonnas, ning teha seda mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks, vaid rakendada ühtlasi meetmeid, mis on mõeldud otseselt ebasoodsas olukorras naiste jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse majanduskriisi mõju ja investeerides kvaliteetsetesse teenustesse ning tagades eelkõige lastehoiuks, eakate ja teiste ülalpeetavate hoolduseks piisavate ja kvaliteetsete teenuste osutamise kättesaadava hinnaga, ning nõuab eelarves tegelikku läbipaistvust vahendite osas, mida eraldatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse poliitikale (Euroopa Sotsiaalfond, programmid Progress ja Daphne);

8.  kutsub ELi üles edendama naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust ELi arenguabi raames hariduse, tervishoiuteenuste, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste, tütarlaste mõjuvõimu suurendamise ja naiste poliitilise esindatuse kaudu;

9.  nõuab rahaliste vahendite eraldamist programmidele, millega toetatakse naiste ettevõtlust, sh naiste asutatud ja juhitavaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, osana COSME programmist ning tagades ja soodustades naiste juurdepääsu laenudele ja omakapitali kaudu rahastamisele;

10.  rõhutab vajadust kaasata rohkem naisi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT sektorisse; rõhutab vajadust rahastada programme, mis pakuvad naistele ja tütarlastele kvaliteetset haridust ja koolitust, ning suurendada nende teadlikkust võimalustest loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT sektoris, osana programmidest „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“, Euroopa Sotsiaalfondist ja noorte tööhõive algatusest;

11.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei hõlma soolist aspekti, ning rõhutab, et edukas taastumisprotsess ei ole võimalik, kui ei tegeleta sellega, kuidas kriisid on mõjutanud naisi;

12.  rõhutab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamise soodustamisel ja tõhustamisel, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel kõigisse liidu poliitikavaldkondadesse ja asjakohaste andmete ja eksperditeadmiste kogumisel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, sh seoses võitlusega naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivallaga; rõhutab, et EIGE peaks jääma eraldiseisvaks spetsiaalseks üksuseks ELi institutsioonilises raamistikus, et nõuetekohaselt täita oma eesmärke; nõuab EIGE eelarve ja ametikohtade loetelu suurendamist, et piisavalt kasvatada EIGE suutlikkust esitada komisjonile asjakohaseid andmeid ja anda tehnilist abi prioriteetsetes valdkondades, nagu soolise vägivalla vastu võitlemine;

13.  palub komisjonil lisada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamine ja parandamine oma järgmisesse rahvatervise strateegiasse.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

8.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Antanas Guoga, Anna Hedh, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Ernest Urtasun, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Branislav Škripek, Dubravka Šuica

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Patricija Šulin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Malin Björk

PPE

Antanas Guoga, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Dubravka Šuica, Patricija Šulin

S&D

Inés Ayala Sender, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández

VERTS/ALE

Florent Marcellesi, Ernest Urtasun

2

ECR

Branislav Škripek, Jana Žitňanská

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI

Väliskomisjoni esimehe David McAllisteri ja väliskomisjoni liikme Cristian Dan Preda 19. juuni 2017. aasta kiri eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le

Tõlge

Teema:  Väliskomisjoni panus eelarvealaste kolmepoolsete läbirääkimiste volituste kohta koostatavasse raportisse

Austatud esimees

Soovime Teid teavitada väliskomisjoni (AFET) prioriteetidest ELi 2018. aasta eelarves, pidades silmas Teie komisjoni raportit juulis toimuvate kolmepoolsete läbirääkimiste volituse kohta.

Esmalt valmistab meile muret see, et eelarveprojekti rubriigi 4 („Globaalne Euroopa“) alla kuuluvate kulutuste summa, mis on üle poole miljardi euro võrra väiksem nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas, ei vasta tungivale vajadusele jõulisema tegutsemise järele ELi naabruses ja kaugemal. Tugevdatud ELi välistegevus, millele eraldatakse piisavalt vahendeid, on jätkuvalt väga oluline, kui soovitakse jätkusuutlikult ja tulemuslikult reageerida paljudele kiireloomulistele probleemidele, millega liit silmitsi seisab, sealhulgas julgeolekuohud ning rände- ja pagulaskriis, mis esitati 2017. aasta eelarve prioriteediks.

Oleme teadlikud 2017. aastal märgatavalt suurenenud summast, mis ületas rubriigi 4 ülemmäära mitmeaastases finantsraamistikus. Seda üheaastast suurendamist ei saa siiski pidada piisavaks ning jõupingutusi tuleb jätkata. Eeltoodut arvesse võttes ei saa nõustuda üle 230 miljoni euro suuruse varu jätmisega 2018. aastaks. Kuigi väliskomisjon rõhutab vajadust olla paindlik vahendite kasutamisel, et suurendada ELi võimet kriisidele reageerida, ei tohi see toimuda välisrahastamisvahendite olemasolevate prioriteetsete valdkondade ja pikaajaliste poliitikameetmete arvelt. Seepärast tuleks varu eraldada ja vajalik paindlikkus tagada muudetud mitmeaastase finantsraamistiku kättesaadavate mehhanismide kaudu.

Meie arvates peaks EL pidama jätkuvalt prioriteetseks toetada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ühinemisega seotud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide vastuvõtmisel ja läbiviimisel. Hiljutised poliitilised arengud Lääne-Balkani riikides tekitavad üha enam muret ja nõuavad liidu kiiret reageerimist, et vältida olukorda, milles seatakse kahtluse alla viimaste aastakümnete edusammud. Me küll kiidame heaks tulemuspõhise lähenemisviisi, kuid ei ole eeltoodud argumentide tõttu nõus ettepanekuga kärpida peaaegu 90 miljoni euro võrra Lääne-Balkani riikidele poliitiliste reformide läbiviimiseks ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) antavat toetust, mis vähendab olemasolevaid rahalisi vahendeid peaaegu kolmandiku võrra.

Väliskomisjoni jaoks on sellega võrdse tähtsusega poliitiline prioriteet tagada piisava toetuse andmine ida- ja lõunapoolsetele naaberriikidele. Seoses sellega toetame täielikult 2017. aasta aprillis Brüsselis toimunud konverentsil antud lubadust suurendada abi Süüriale, Jordaaniale ja Liibanonile. Arvestades aga naabruskonna strateegilist tähtsust, peame äärmiselt oluliseks, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist 2018. aastaks kavandatud 250 miljoni euro suurune panus hüvitatakse täiel määral täiendavate vahenditega ning hoitakse seega ära Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahendite üldine vähenemine. Oleme lisaks seisukohal, et EL peaks säilitama keskse rolli Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni toetamisel.

Ülemaailmse julgeoleku- ja humanitaarolukorra dünaamilist arengut arvestades tuleb ELi kriisile reageerimise mehhanisme nõrgendamise asemel tugevdada. Seetõttu on oluline, et pärast 2017. aasta mõtlematut kärbet saavutaks stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend endise taseme ning seda tugevdataks veelgi, pidades silmas selle võimalikke uusi ülesandeid 2018. aastal. Eelarveprojekti arvnäitajad sisendavad selles suhtes kindlustunnet ja me peame neid eelarvealaste läbirääkimiste heaks aluseks.

Selles mõttes on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarvest tsiviilkriisiohje missioonide rahastamine sama oluline, sest sellega aidatakse kaasa rahu ja julgeoleku kindlustamisele kogu maailmas, ja me palume Teil seda eelarvet kaitsta. Lisaks soovib väliskomisjon rõhutada vajadust veelgi tugevdada demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR), sealhulgas selle kaudu toimuvat valimisvaatluste toetamist.

Ajal, mil üha enam kasutatakse küberrünnakuid ja desinformatsioonikampaaniaid demokraatliku korra õõnestamiseks ELi naaberriikides ja ka ELis, peame äärmiselt oluliseks tagada nende ohtudega võitlemiseks märkimisväärse hulga vahendite olemasolu.

Euroopa välisteenistuse halduseelarvest rääkides on meil kahju, et ei võetud vastu eelmisel aastal tehtud ettepanekut kanda vastavalt Euroopa välisteenistuse 2013. aasta läbivaatamise kohta tehtud järeldustele ELi eriesindajate eelarverida ÜVJP eelarvest Euroopa välisteenistuse eelarvesse. Peame asjakohaseks tõstatada see küsimus uuesti, kuna selline samm aitaks veelgi konsolideerida ELi diplomaatilist tegevust ja võimaldaks kokkuhoidu, suurendades nii ELi välispoliitika tõhusust ja tulemuslikkust.

Oleksime väga tänulikud, kui meie komisjoni soovitusi võetaks arvesse eelarve üle peetavatel läbirääkimistel.

Lugupidamisega

David McAllister      Cristian Dan Preda

Koopia:  Siegfried Mureșan, ELi 2018. aasta eelarve raportöör


LISA: RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

EXPO-COM-INTA D(2017)24538

Hr Muresan

2018. aasta eelarve raportöör

Eelarvekomisjon

Teema:  Volitus 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

2018. eelarve raportöörina rahvusvahelise kaubanduse komisjonis (INTA) soovin Teile teada anda, millised on 2018. aasta eelarves INTA prioriteedid, milles INTA koordinaatorid leppisid kokku 20. märtsil 2017.

Esiteks on INTA arvamusel, et kuna Euroopa Komisjon peab kaubandust oma töökavas üheks olulisimaks prioriteediks, tuleks sellele ka Euroopa Liidu eelarves ette näha piisavad rahalised vahendid. Peale selle, et kaubandus annab väga suured võimalused luua Euroopas majanduskasvu ja töökohti, on sel oluline koht ka välispoliitikas, sest selle kaudu tutvustatakse Euroopa väärtusi väljaspool ELi. Kaubanduse abil on ühtlasi võimalik muuta lähiriikide geopoliitilist olukorda stabiilsemaks, sest tulevikuväljavaated paranevad, kohalike tootjate jaoks avanevad uued turud ja tekib välismaiste otseinvesteeringute allikaks.

Et muutuvatest geopoliitilistest oludest tingitud kaubandusprobleemidega toime tulla, peaks ühine kaubanduspoliitika tulevikus veelgi mõjusam olema. USA kaubanduspoliitika võib luua eri piirkondades väärtuslikke võimalusi. Peale selle on ELi kaubandusläbirääkimiste eesmärgid endiselt väga suured: näiteks lepingute ajakohastamine paljude Ladina-Ameerika riikide ja Türgiga, käimasolevad läbirääkimised Mercosuri riikide, Jaapani ja Indoneesiaga, investeerimisleping Hiina ja AKV riikidega, teenustekaubanduse leping ja WTOs tehtav töö. Nii praegusteks kui ka tulevasteks läbirääkimisteks kulub Euroopa Komisjoni talitustel, peamiselt kaubanduse peadirektoraadil, palju ressursse. Seetõttu tuleb kaubandustegevuse eelarvet piisavalt palju suurendada, et EL saaks oma mahuka kaubandustegevuskava üle tulemuslikult läbirääkimisi pidada.

Kaubanduslepingud sõlmimisega muidugi veel ei lõppe. ELi jaoks oleks kahtlemata hea, kui eraldataks piisavalt raha, tänu millele oleks võimalik koostada vahe- ja järelhinnanguid selle kohta, kuidas on kolmandad riigid kohustusi ELi vastu täitnud, ning kaubanduslepingutega seotud muude poliitiliste küsimuste kohta, nt inim- ja tööõiguste jõustamine. Hinnangud peaksid saama kaubandustegevuse eelarveridade lahutamatuks osaks, sest hinnangute alusel saab järeldada, kui tulemuslik kogu kaubanduspoliitika on.

Veel üks tähtis vahend, mille kaudu aidata partnerriikidel majanduskasvu soodustamiseks ja vaesuse vähendamiseks kaubandust arendada ja laiendada, on kaubandusalane abi ehk ELi kaubandusabi.

INTA liikmed tunnevad muret selle pärast, et osa liidu kodanike arvates tähendab üleilmastumine Euroopa toodangumahu vähenemist ning töökohtade kadumist. Selleks et nende kodanike suhtumist muuta, peab komisjon rohkem pingutama, et koostada liidu kaubanduspoliitika ning rahvusvahelise kaubanduse eeliste kohta mõjusam kommunikatsioonistrateegia, nt ELi kaubandus- ja investeerimisstrateegia „Kaubandus kõigile“.

Rõhutame seetõttu, et kõik kasutada olevad ELi rahalised vahendid tuleb VKEde tegevuse rahvusvaheliseks muutmise toetamiseks kogu mahus ära kasutada. VKEde osa ELi kogutööhõives on väga suur ning eespool nimetatud pingutus aitab vähendada ELis tööpuudust ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Vahendid on juba olemas, kuid hea oleks neid hinnata ja paremaks muuta.

Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et üks ELi olulisimaid probleeme on endiselt piirikontroll. Seetõttu rõhutab INTA ikka ja jälle, et Euroopa naabruspoliitikale tuleks eraldada piisavad eelarvevahendid, et meie lähinaabritele, eriti idapartnerluse riikidele ja araabia kevade järgses olukorras olevatele riikidele, oleks võimalik anda piisavat kaubandusega seotud tehnilist tuge ja abi. Nende riikidega seoses toonitab INTA, et makromajandusliku finantsabi programmi tähtsus peab ka liidu eelarves näha olema, sest see on osutunud raskes finantsolukorras olevatele partneritele toetuse andmisel äärmiselt kasulikuks vahendiks.

Lugupidamisega

Reimer Böge


LISA: EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI

Eelarvekontrollikomisjon

Esimees           IPOL-COM-CONT D(2017)22966

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

Euroopa Parlament

Brüssel

Teema:  Eelarvekontrollikomisjoni panus 2018. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volitustesse

Austatud härra Arthuis

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil pidada eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volituste puhul silmas järgmist:

1.  Parlamendikomisjon võtab teadmiseks, et 2016. aasta lõpuks kuhjunud arved tasuti järk-järgult täielikult vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 2015. aastal kokkulepitud maksekavale ning et esimest korda alates 2010. aastast olid kasutada olevad assigneeringud vajaduste katmiseks enam kui piisavad.

2.  Parlamendikomisjon on siiski äärmiselt mures asjaolu pärast, et täitmata kulukohustused suurenesid 2016. aasta lõpuks märkimisväärselt, ulatudes 238 miljardi euroni, ning et nende kasv võrreldes 2015. aastaga rohkem kui 21 miljardi euro võrra oli kaks korda suurem kui algselt eeldati; rõhutab, et see olukord on suuresti tingitud sellest, et liikmesriigid esitasid maksenõudeid aastate 2014–2020 eest väga vähe.

3.  Parlamendikomisjon rõhutab, et see olukord võib kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust, kuna mõnes liikmesriigis ületab liidu kasutamata rahaline toetus kahe viimase finantsraamistiku (s.o 2007–2013 ja 2014–2020) arvestuses koos vajaliku kaasrahastamisega 15 % üldistest valitsemissektori kogukulutustest.

4.  Parlamendikomisjon märgib sellega seoses, et 2015. aasta lõpuks langes vastutus struktuurifondide enam kui poolte kasutamata kulukohustuste assigneeringute eest, mille alusel ei olnud programmitöö perioodil 2007–2013 makseid tehtud, viiele liikmesriigile (Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Poola ja Rumeenia).

5.  Parlamendikomisjon peab väga kahetsusväärseks, et seetõttu valitseb oht, et programmitöö perioodil 2014–2020 kujunevad viivitused eelarve täitmisel suuremaks kui ajavahemikul 2007–2013, ning kardab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguseks on täitmata kulukohustuste määr enneolematult kõrge.

6.  Parlamendikomisjon tunneb heameelt selle üle, et 2015. aasta märtsis vastu võetud maksekava on parandanud rahavoogude lühiajalist juhtimist, kuid on kindlalt veendunud, et täitmata kulukohustuste kõrge määr nõuab pikaajalist käsitlust ja selle algpõhjuste põhjalikku hinnangut, et töötada välja tulemuslik strateegia selle vältimiseks tulevikus.

7.  Parlamendikomisjon rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 kasutuselevõtmine võib tekitada raskusi liidu eelarve haldamises, eelkõige maksete puhul, ja juhib tähelepanu vajadusele tegeleda selle üliolulise küsimusega liidust lahkuva liikmesriigiga sõlmitavas mis tahes ajutises või lõplikus kokkuleppes. Parlamendikomisjon palub komisjonil esitada artikli 50 kohase väljaastumise maksumuse ja selgituse, kuidas see on arvutatud.

8.  Parlamendikomisjon nõuab, et komisjon võtaks meetmeid täitmata kulukohustustega seotud eeskirjade ja ajakava rangeks täitmiseks ning teeks selleks muu hulgas järgmist:

•  lõpetaks ja vabastaks kulukohustustest aastate 2007–2013 programmid,

•  kasutaks ühtekuuluvuse valdkonnas nõuetekohaselt netokorrektsioone,

•  vähendaks usalduskontodel hoitavaid summasid,

•  koostaks maksekavasid ja prognoose valdkondades, kus täitmata kulukohustuste hulk on suur, ning

•  nõuaks tagasi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse paigutatud kasutamata summad ja eelmise mitmeaastase finantsraamistiku kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite kasutamata jäänud vahendid, mille kasutamise periood on lõppenud.

9.  Parlamendikomisjon nõuab, et komisjon võtaks eelarve haldamise ja finantsjuhtimise raames kiiremas korras arvesse raskustes olevate liikmesriikide suutlikkuspiiranguid ja konkreetseid sotsiaal-majanduslikke tingimusi, ning nõuab taas, et komisjon koostaks iga-aastaselt seitsmeks kuni kümneks aastaks ajakohastatud pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuspiiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et paremini ühitada maksevajadused ja saadaolevad vahendid.

Lugupidamisega

Ingeborg Gräβle     Joachim Zeller

Eelarvekontrollikomisjoni esimees    Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti raportöör


LISA: KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon  

Esimees  

D(2017)20505

Hr Siegfried Mureşan

2018. aasta eelarve pearaportöör

Eelarvekomisjon

ASP 07F158

Brüssel

Austatud hr Mureşan

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI-komisjon) 8. juuni 2017. aasta otsuse kohaselt sooviksin ENVI-komisjoni esimehe ja alalise eelarveraportöörina anda Teile meie soovitused volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks.

Üldisel tasandil tahaksin korrata ENVI-komisjoni nimel meie kindlat veendumust, et kliima ja ressursitõhususe süvalaiendamine on horisontaalse tähtsusega kõikides ELi poliitikavaldkondades, et saavutada strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgid. ELi eelarvest tuleb toetada Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamist ning üksnes nõuetekohasel tasemel finantstoetusega on võimalik saavutada kliimamuutuse leevendamist ning üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandusele. Lisaks ei tohiks Euroopa rahastatavad projektid avaldada sellele üleminekule negatiivset mõju. Sellega seoses soovin juhtida Teie tähelepanu Euroopa Kontrollikoja hiljutistele suurt pettumust valmistavatele järeldustele, millest nähtub, et on tõsine oht, et ei suudeta täita eesmärki kulutada aastatel 2014–2020 vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimaga seotud meetmetele. Seetõttu sooviksin rõhutada, et tuleb teha kõik jõupingutused selle eesmärgi saavutamiseks.

Lisaks sooviksin ENVI-komisjoni nimel nõuda 2018. aasta eelarves piisavate vahendite eraldamist selleks, et tagada pikaajaline bioloogilise mitmekesisuse kaitse kõikjal ELis. Täiustada tuleks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tehtavate kulude jälgimise metoodikat ja bioloogilise mitmekesisuse arvestamist eelarves.

Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma jõupingutustes, mida tehakse majanduskriisist taastumiseks, käsitlema keskkonna- ja kliimasõbralikku poliitikat, meetmeid ja projekte kui võimalust edendada rahvatervist, keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja VKEde kasvu. Tervis on väärtus iseeneses ning kõikjal ELis majanduskasvu edendamise eeltingimus.

Keskkond, kliimamuutus, rahvatervis, kodanikukaitse, tarbijakaitse ning toidu ja sööda ohutus on kõik ELi kodanike jaoks olulised küsimused. Seepärast sooviksin rõhutada, et mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud ülemmääradest tuleks täielikult kinni pidada ning et mis tahes muudatus, mis vähendaks vastavaid eelarveridasid, tuleb otsustavalt tagasi lükata. Samuti sooviksin rõhutada, kui tähtsad on programm LIFE, liidu kolmas mitmeaastane tervisevaldkonna tegevusprogramm ja liidu kodanikukaitse mehhanism. Lisaks ei tohi rohkem üldsuse ja poliitikute tähelepanu keskmes olevate programmide nimel kõrvale lükata väiksemaid programme.

Tahaksin samuti rõhutada, et oleme eriti mures eelarvepiirangute pärast, mis mõjutavad meie komisjoni pädevusalasse kuuluvaid ELi detsentraliseeritud asutusi, arvestades nende pidevalt suurenevaid ülesandeid ja kohustusi. Neile asutustele tuleb eraldada vajaduse korral rohkem rahalisi ja inimressursse, et nad saaksid täita oma volitusi ja ülesandeid. Me oleme tõsiselt mures, et enamikus neist asutustest on viimastel aastatel töötajate arvu märkimisväärselt vähendatud, hoolimata suurenenud töökoormusest. Seepärast toetame kindlalt seda, et detsentraliseeritud asutuste vajadusi hinnataks individuaalselt.

Lõpetuseks soovitab ENVI-komisjon hakata tegema prognoose selle kohta, milline saab olema Ühendkuningriigi EList välja astumise võimalik eelarveline mõju tema pädevusse kuuluvatele asutustele (eelkõige Euroopa Ravimiamet) ning keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna ELi rahalistele vahenditele ja programmidele.

Olen saatnud sarnase kirja ka eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le.

Lugupidamisega

Adina-Ioana Vălean


LISA: TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI KRI

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Esimees

Hr Jean ARTHUIS

Esimees

Eelarvekomisjon (BUDG)

Euroopa Parlament

D(2017)25513

AA/lw

Strasbourg,

Teema:  ITRE-komisjoni prioriteedid seoses volitusega 2018. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks

Austatud esimees

ITRE-komisjoni esimehe ja 2018. aasta eelarvet käsitleva arvamuse koostajana ning seoses eelseisvate kolmepoolsete läbirääkimistega sooviksin Teid teavitada ITRE-komisjoni prioriteetidest seoses 2018. aasta eelarvega.

Kõigepealt sooviksin tänada 2018. aasta eelarve raportööri Siegfried Mureşani 25. aprillil 2017 toimunud viljaka arvamuste vahetuse eest ITRE-komisjoni liikmetega, samuti kasuliku menetlusliku teabe eest, mida oleme BUDG-komisjoni sekretariaadilt viimastel kuudel saanud.

Euroopa Parlament võttis 15. märtsil 2017 vastu resolutsiooni 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta (2016/2323 (BUD)). Olen ITRE-komisjoni nimel analüüsinud 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniseid ja mul on heameel näha, et ITRE-komisjoni prioriteedid 2018. aasta eelarve jaoks, mida rõhutati 25. aprillil 2017 toimunud arvamuste vahetuse käigus, on juba hästi välja toodud.

ITRE-komisjon nõustub täielikult, et ELi eelarve peab andma konkreetsed vastused küsimustele, mis ELi ees seisavad, ning et ELi eelarve on jätkuvalt oluline osa nende probleemide lahendusest. See kehtib eelkõige teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute puhul, kus programmi „Horisont 2020“ ebapiisav rahastamine on kaasa toonud madala taotluste edukuse määra. On murettekitav, et üha suuremat hulka kvaliteetseid ettepanekuid, mis saavad projektiettepanekute hindamisel künnist ületava tulemuse, ei saa rahastada – rahastamiseks valiti ainult üks neljast kvaliteetsest ettepanekust. Kuna kvaliteetsete ettepanekute rahastamise määrad on kõige madalamad tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate, VKEde rahastamisvahendi ning kaasava, innovatiivse ja kaasa mõtleva ühiskonna valdkonnas, hindab ITRE-komisjon kõrgelt vastavate eelarveridade suurendamist 2018. aasta eelarves.

ITRE-komisjon tunneb samuti heameelt selle üle, et enamiku programmi „Horisont 2020“ ühiskondlike probleemide eelarvet on suurendatud.

ITRE-komisjon võtab teadmiseks ettepaneku suurendada kaitse- ja julgeolekualase koostöö ettevalmistava meetme vahendeid, ning rõhutab, et nimetatud teadusvaldkond vajab 2020. aastale järgneva perioodi mitmeaastases finantsraamistikus täiendavat rahastamist, sest see on uus poliitiline algatus, millel on märkimisväärne mõju ELi eelarvele. Kõnealust algatust ei tohiks ellu viia teadusuuringute olemasolevate vahendite arvelt.

ITRE-komisjon rõhutab samuti, kui oluline on teadustöö viimaste etappide rahastamine, et laboris loodud teaduslikud uuendused saaksid areneda kaubanduslikeks toodeteks. Samuti tunnustame keskendumist nooremale põlvkonna edule. Seepärast kutsume komisjoni samuti üles suurendama toetust noortele teadlastele, eelkõige pakkudes piisavat rahastamist karjääri alustavatele teadlastele.

COSME programm on tõestanud oma kasulikkust ja meil on väga hea meel, et teie komisjon toetab COSME assigneeringute suurendamist, kuna VKEd on Euroopa majanduse oluline osa ja loovad ELis palju töökohti.

Energiapoliitika valdkonnas tuletab ITRE-komisjon meelde, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata nendele eelarveridadele, mis on mõeldud energia siseturu väljakujundamiseks ja vähese CO2-heitega majanduse loomiseks, et saavutada energialiidu eesmärgid ja Euroopa kliimaeesmärgid. Selleks on vaja tagada piisavad rahalised vahendid ühishuviprojektidele, mille eesmärk on tagada energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamine ning gaasi- ja elektrivõrkude ühenduvus, samuti on täiendavaid rahalisi vahendeid vaja EFSI tehnilise abi jaoks, et koondada ja luua arukate võrkude, energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna projekte.

Sel põhjusel – aga samuti energia-, transpordi- ja digitaalvõrkude omavahelise ühendamise edendamiseks – tunnistab ITRE-komisjon Euroopa ühendamise rahastu tähtsust ning tervitab rahastu eelarve suurendamist 2018. aastal.

Seoses programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu tähtsusega soovitab ITRE-komisjon siiski taastada nende programmide eelarveridade algsed iga-aastased assigneeringud, mida on vähendatud EFSI tagatisfondi huvides. Suurenemise rahastamiseks oleks võimalik kasutada kõiki olemasolevaid rahalisi vahendeid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määruse alusel. Sellega seoses soovib ITRE-komisjon meelde tuletada Euroopa Parlamendi püüdlusi EFSI läbirääkimiste käigus vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju neile kahele programmile, mille rahastamispakette kärbiti komisjoni ettepanekuga võrreldes järsult juba mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimiste ajal.

Samuti on ITRE-komisjon mures, et EFSI laiendamine – tunnistades küll, et see on väga edukas vahend – ja sellega seotud tagatise suurendamine 2 miljardi euro võrra, võib jälle nõrgestada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut. Seepärast nõuame tungivalt, et raportöör neid programme kaitseks.

Seoses liidu detsentraliseeritud asutustega, kellel on olulised täitevülesanded ELi poliitikaeesmärke saavutamisel ITRE-komisjoni vastutusvaldkonnas, usume, et personali vähendamine 5% võrra ja ümberpaigutamisreserv tuleks 2018. aastal lõpetada. ITRE-komisjon on mures, et komisjoni 2018. aasta eelarve projektis esitatud summad ei vasta Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) tegelikele rahastamisvajadustele. Seetõttu rõhutame vajadust tagada ACERile piisavad rahalised vahendid ja personal talle seadusandja poolt antud uute ülesannete täitmiseks. Ehkki Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveassigneeringuid on suurendatud, on agentuuri täiendavate ametikohtade arv ebapiisav, et talle õigusaktidega määratud uusi ülesandeid täita.

Erilist tähelepanu pööratakse 2018. aasta eelarves ka uutele seadusandlikele algatustele, nagu WIFI4EU, mille jaoks loodi eelarverida alles eelmisel aastal. Sellega seoses hindab ITRE-komisjon väga asjaolu, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise käigus lisatud vahendid on juba 2018. aasta eelarve projekti lisatud, ning nõuab, et täidetaks võetud kohustus investeerida aastatel 2017–2019 algatusse WIFI4EU 120 miljonit eurot.

ITRE-komisjon võtab samuti teadmiseks tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammide 2018. aasta eelarve suurendamise. ITRE-komisjon tunnistab vajadust Euroopa rahalise abi järele dekomisjoneerimiseks, kuid peab kahetsusväärseks viivitusi selles protsessis. Seepärast oleks meil hea meel vastavate eelarveridade ettevaatliku ja hästi analüüsitud suurendamise üle.

ITRE-komisjon tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi resolutsioonis 2018. aasta eelarve üldsuuniste kohta korrati varasemaid üleskutseid tagada ELi eelarves maksete assigneeringute piisav tase. Liidu suutmatus täita oma õiguslikke ja poliitilisi kohustusi seoses maksete assigneeringutega võib tõsiselt kahjustada tema usaldusväärsust ning me hindame kõrgelt teie pidevaid jõupingutusi selle probleemi lahendamiseks.

Oleksime väga tänulikud, kui BUDG-komisjon võtaks neid kaalutlusi arvesse oma raportis volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks, ning loodame jätkata koostööd meie parlamendikomisjonide vahel kogu 2018. aasta eelarvetsükli jooksul.

Lugupidamisega

(allkiri)

Jerzy Buzek

cc: Hr Siegfried Mureşan, 2018. aasta eelarve raportöör


LISA: KALANDUSKOMISJONI KIRI

Kalanduskomisjoni esimehe Alain Cadeci 27. aprilli 2017. aasta kiri 2018. aasta eelarve pearaportöörile Siegfried Mureşanile

Tõlge

Teema:  Kalanduskomisjoni prioriteedid Euroopa Komisjoni 2018. aasta eelarves

Austatud kolleeg

Kalanduskomisjon otsustas teavitada eelarvekomisjoni oma seisukohtadest ja prioriteetidest seoses Euroopa Komisjoni 2018. aasta eelarvega kirjaliku menetluse korras ja kirja vormis, mis võeti vastu kalanduskomisjoni viimasel, 25. aprillil 2017 toimunud koosolekul.

Kalanduskomisjon võtab teadmiseks nõukogu seisukoha, et 2018. aasta eelarves ja korrigeerivates eelarvevahendites tuleb rangelt kinni pidada asjakohastest ülemmääradest kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määrusega aastateks 2014–2020. Nõukogu väljendab vajadust jätta ülemmäärade suhtes piisav varu, et tulla toime ettenägematute sündmustega.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rahalised vahendid on koondunud III jaosse ja 11. jaotisesse: merendus ja kalandus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ning kohustuslikud osamaksed piirkondlikesse kalavarude majandamise organisatsioonidesse ja jätkusuutliku kalanduse kokkulepetesse.

Kalanduskomisjon on arvamusel, et kolmepoolsete läbirääkimiste volitus peaks sisaldama järgmisi prioriteete:

1. Kalanduskomisjon väljendab muret nõukogu avalduse pärast (et 2018. aasta eelarves ja korrigeerivates eelarvevahendites tuleb rangelt kinni pidada asjakohastest ülemmääradest kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määrusega aastateks 2014–2020).

EMKFi eelarvest ei tohiks rahastada uusi algatusi liidu olemasolevate programmide ja poliitikameetmete arvelt. EFSIga seotud assigneeringuid, mis puudutavad EMKFi, programmi „Horisont 2020“ ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, ei tohi eelarves kärpida, sest muidu ei saa need vahendid täita oma eesmärki. Nõukogu kordab vajadust jätta ülemmäärade suhtes piisav varu, et tulla toime ettenägematute sündmustega, kuid see ei ole realistlik, et tulla toime võimalike uute ja ettenägematute meetmetega lähitulevikus.

Arvestades, et rohkem kui 60 % ELis pakutavatest kalandustoodetest on pärit rahvusvahelistest vetest ja kolmandate riikide majandusvöönditest, tuleb 2018. aasta eelarves ette näha piisavad ja usaldusväärsed eelarveeraldised, eriti protokollide kavandatava uuendamise tõttu Maroko, Cabo Verde, Côte d’Ivoire’i, São Tomé ja Príncipe ning Madagaskariga.

2. Juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi otsus EList lahkuda mõjutab mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020). Kalanduskomisjon rõhutab, et Brexiti tõttu tuleb äärmiselt tähtsaks pidada protsessi, mille tulemusel luuakse uus eelarveraamistik. ELi eelarve suurem lisapaindlikkus on hädavajalik liidu eesmärkide saavutamiseks.

Ühendkuningriigi lahkumine EList tähendaks juurdepääsu kadumist märkimisväärsetele kalavarudele, millel on oluline mõju kalandussektorile ja Euroopa laevastiku koosseisule. Kalanduskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et mõned rannikualade kogukonnad sõltuvad tööhõive osas umbes 65 % kalandussektorist; nõuab tungivalt, et võetaks asjakohaseid ja kiireloomulisi finantsmeetmeid, et tagada selliste alade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse Brexiti üle peetavaid läbirääkimisi.

Kalanduskomisjon väljendab tõsiseid kahtlusi, kas kalandussektori jaoks praegu kättesaadavad rahalised vahendid saaksid seda olukorda rahuldavalt lahendada.

Lugupidamisega

Alain CADEC


LISA: KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Esimees

IPOL-COM-LIBE D (2017)19959        D 308218      19.5.2017

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema:   LIBE-komisjoni prioriteedid seoses 2018. aasta eelarve projektiga

Austatud esimees

Kirjutan Teile seoses LIBE-komisjoni prioriteetidega 2018. aasta eelarve projekti läbirääkimisteks.

LIBE-komisjon peab tervitatavaks hiljutist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise üle ja suuremat paindlikkust, mis võib sellest tuleneda 2018. aasta eelarve täitmisel, nagu Euroopa Komisjon asjaomases avalduses kirjeldas. Põhimõtteliselt kiidame heaks kokkuleppe suurendada rubriigi 3 vahendeid 2,55 miljardi euro võrra võrreldes selle ülemmääraga aastatel 2018–2020. Tahaksime siiski rõhutada, et see summa määrati kindlaks kõikide 2016. aasta lõpuks teada olnud seadusandlike ettepanekute põhjal ning hõlmas ka muudetud Dublini õigusaktide rahalist mõju (umbes 460 miljonit eurot aastas), kuid neid ei ole siiani (mai 2017) vastu võetud, ning et komisjon on vahepeal esitanud uusi ettepanekuid.

Lisaks sellele võivad uute poliitiliste arengute tõttu justiits- ja siseküsimuste valdkonnas olla tekkinud mitmed uued rahastamisvajadused, millega 2,55 miljardi euro suuruses rahapaketis ei ole arvestatud. Koos võimalike ettenägematute sündmustega finantsraamistiku allesjäänud perioodil on seega võimalik, et 2,55 miljardit eurot osutub ebapiisavaks.

Meenutagem, et ainuüksi 2017. aastal on paindlikkusinstrumenti ja ettenägemata kulude varu kasutatud 1,7 miljardi euro ulatuses, et suurendada vastavalt rubriigi 3 ülemmäära, nii et 2,55 miljardit eurot aastateks 2018–2020 võib nõuda märkimisväärseid jõupingutusi prioriteetide seadmisel. LIBE-komisjoni prioriteedid seoses 2018. aasta eelarve projekti läbirääkimistega jagunevad kolme laiemasse kategooriasse: 1) varjupaik ja ränne, 2) ELi välispiiride haldamine ning 3) liidu sisejulgeolek. Iga nimetatud kategooria kohta leiate allpool LIBE-komisjoni kulutuste prioriteedid 2018. aastaks.

1) Varjupaiga ja rände valdkonnas on LIBE-komisjoni esimene prioriteet tagada piisav rahastamine vahendi jaoks, millest toetatakse erakorralise humanitaarabi osutamist liidus, kuna see on väga tähtis mehhanism, et reageerida kiiresti humanitaarkriisidele ELi pinnal. Teine prioriteet on rahastada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu meetmeid, mis on seotud rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute vastuvõtmise ja integreerimisega. Kolmas prioriteet on tagada piisav rahastamine selleks, et kujundada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ümber täielikult toimivaks Euroopa Liidu Varjupaigaametiks.

2) Seoses ELi välispiiride kontrolli ja haldamisega on LIBE-komisjoni esimene prioriteet jätkuvalt rahastada asjakohaselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit, et see hakkaks täielikult toimima nii kiiresti kui võimalik. Teine prioriteet on rahastada olemasolevate ja tulevaste ELi infosüsteemide hooldust ja arendamist, rahastades vastavaid meetmeid eu-LISA eelarves. LIBE-komisjon soovib eriti tähelepanu juhtida eu-LISA ametikohtade arvule, mida ta peab ebapiisavaks, arvestades ameti vastutusalasse kuuluvate käimasolevate ja tulevaste projektide mahtu. Seepärast soovitab LIBE-komisjon ameti töötajate arvu asjakohaselt suurendada.

3) Seoses liidu sisejulgeolekuga puudutab esimene prioriteet meetmeid, millega tugevdada piiriülest politsei- ja õigusalast koostööd Euroopa julgeoleku tegevuskava raames, eesmärgiga võidelda paremini terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu. See peaks hõlmama vastavaid meetmeid asjaomaste ametite töökavades, praeguse SIS II süsteemi edasiarendamist vastavalt komisjoni ettepanekule ning ELi infosüsteemidega seotud tulevasi õiguskaitsearenguid. LIBE-komisjon nõuab seepärast Eurojustile piisavate vahendite eraldamist. Teine prioriteet on rahastada küberkuritegevuse vastase võitluse meetmeid kooskõlas andmekaitse- ja andmete turvalisuse prioriteetidega, samuti Euroopa julgeoleku tegevuskavaga ja ELi küberjulgeoleku strateegiaga, mis esitatakse eeldatavasti 2017. aasta teisel poolel.

LIBE-komisjon soovib meelde tuletada, et väljaspool tema pädevusala olevad välisprogrammid mõjutavad rahastamisvajadusi ka liidu sees. Seepärast rõhutab LIBE-komisjon, kui oluline on liidu välisrahastamisvahendite raames eraldatud vahendite tõhus ja tulemuslik kavandamine ja järelevalve.

Lõpetuseks soovitab LIBE-komisjon, et parlament paluks komisjonil esitada õigusakti ettepaneku selle tagamiseks, et rahalised vahendid, mida ei ole kasutatud Itaalia ja Kreeka toetamiseks ajutise ümberpaigutamise mehhanismi raames (mis lõpeb 2017. aasta septembris), paigutatakse ümber rubriiki 3.

Lugupidamisega

Claude MORAES


LISA: PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI

Põhiseaduskomisjoni esimehe Danuta Maria Hübneri 1. juuni 2017. aasta kiri eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le

Tõlge

Teema:  Põhiseaduskomisjoni prioriteedid seoses volitusega 2018. aasta eelarve kolmepoolseteks läbirääkimisteks

Austatud esimees

Põhiseaduskomisjon (AFCO), mille esimees ma olen, on teadlik, et käesoleva aasta eelarvemenetlust alustati tavapärasest veidi hiljem, kuna komisjon esitas 2018. aasta eelarvestuse 30. mail 2017. Kuna selle viivituse tõttu on 2018. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volitust käsitleva eelarvekomisjoni raporti vastuvõtmise ajakava väga pingeline, volitati mind kui AFCO-komisjoni arvamuse koostajat 2018. aasta eelarve kohta koostama meie komisjoni ettepanekud raporti projektis arvesse võtmiseks kirja kujul, milles tuuakse välja AFCO-komisjoni prioriteedid järgmise aasta eelarves.

Sellest tulenevalt sooviks põhiseaduskomisjon juhtida Teie tähelepanu järgmistele prioriteetsetele valdkondadele, mis väärivad käsitlemist tänavustel eelarveläbirääkimistel.

– Kodanikega suhtlemine peaks olema 2018. aastal kõigi Euroopa Liidu institutsioonide eelarve üks prioriteete mitte ainult lähenevate 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tõttu, vaid ka ulatusliku avaliku arutelu tagamiseks ja kodanike kaasamiseks Euroopa tulevikku käsitlevasse arutellu vastuseks käesoleva aasta alguses avaldatud Euroopa Komisjoni valgele raamatule. Euroopa avalik ruum, mis on olemas juba 18 liikmesriigis, võiks seetõttu toimida kodanikega peetava dialoogi väärtusliku kanalina ning 2018. aasta võiks olla just see aasta, mil püütakse laiendada avalikku ruumi.

– Euroopa Parlamendi eelarve osas väljendab AFCO-komisjon heameelt, et 2019. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia on 2014. aasta valimiskampaaniast saadud kogemuste põhjal läbi vaadatud. Äärmiselt oluline on vältida valimisaktiivsuse langust ning seetõttu peaks kommunikatsioon ja dialoog kodanikega kõikide võimalike kanalite kaudu olema Euroopa Parlamendi kommunikatsioonistrateegias kesksel kohal. Kodanikud peaksid tundma, et nad osalevad, et nad on kaasatud ning et nad on esindatud. Selleks peaks parlamendi kommunikatsioonistrateegia olema ka võimalikult suurel määral kooskõlas parlamendis 11. novembril 2015. aastal vastu võetud ettepanekutega viia läbi Euroopa Parlamendi valimisseaduse reform.

– Seoses AFCO-komisjoni tavapäraste eelarveprioriteetidega väljendan rahulolu, et programmi „Kodanike Euroopa“ rahastamist on suurendatud nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas, samuti on suurendatud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi kulukohustuste assigneeringuid. Väljendan siiski muret Euroopa kodanikualgatuse kulukohustuste assigneeringute teatava vähenemise pärast. Kuna nimetatud vahendid on üliolulised osalusdemokraatia protsesside hoogustamiseks ELis ning kodanike usalduse ja arusaamise edendamiseks Euroopa poliitikavaldkondade ning poliitika suhtes, sooviks põhiseaduskomisjon, et need programmid ja nende aluseks olevad kommunikatsioonistrateegiad saaksid oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt rahalisi vahendeid.

Olen veendunud, et eelarvekomisjon võtab meie ettepanekuid 2018. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volituse koostamisel arvesse.

Lugupidamisega

Prof. Danuta Hübner


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Esteban González Pons, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Nicola Caputo, Anneli Jäätteenmäki, Ivana Maletić, Stanisław Ożóg, Tomáš Zdechovský


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Anneli Jäätteenmäki

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

S&D

Nicola Caputo, Eider Gardiazabal Rubial, Clare Moody, Isabelle Thomas, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Indrek Tarand

3

EFDD

Jonathan Arnott

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Younous Omarjee

2

0

ECR

Richard Ashworth, Stanisław Ożóg

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika