RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
17.7.2017 - (COM(2016)0447 – C8-0264/2016 – 2016/0207(COD)) - ***I
Väliskomisjon
Raportöör: Arnaud Danjean
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
(COM(2016)0447 – C8-0264/2016 – 2016/0207(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0447),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0264/2016),
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0261/2017),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
SELETUSKIRI
Euroopa Komisjon avaldas 5. juulil 2016 seadusandliku ettepaneku, millega püütakse toetada partnerriikide julgeoleku- ja kaitsealase suutlikkuse suurendamist. Selle eesmärk on lubada liidul oma eelarvest rahastada koolituse ning mittesurmava sõjalise varustuse pakkumist kolmandate riikide julgeolekujõududele. Selline liidu abi oma partneritele toetaks kestvalt liidu pakutava koolituse tõhusust ja õigusriigi arengut.
Komisjoni algatusega püütakse tugevdada sidet julgeoleku ja arengu vahel, mis on sätestatud alates 2003. aastast Euroopa julgeolekustrateegias[1] („julgeolek on arengu eeldus“) ning mida on hiljem selgelt meelde tuletatud kõikides nii üldistes kui ka temaatilistes strateegiadokumentides[2].
On selge, et julgeoleku ja arengu vaheline side on suure tähtsusega põhimõte, mis on aluseks liidu integreeritud käsitlusele kriiside ja väliskonfliktide kohta. Kuna arengupoliitika eesmärk on vaesust vähendada ja see lõplikult kaotada („arenguta ja vaesuse kaotamiseta ei ole võimalik saavutada kestvat rahu“), paistab, et julgeolekuvaldkonna suutlikkuse suurendamine aitab selgelt kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele.
Euroopa Parlament on alati väljendanud oma poolehoidu sellele seisukohale. Oma resolutsioonis ELi tervikliku lähenemisviisi kohta[3] tunneb parlament heameelt „turvalisuse ja arengu [vahelise seose üle], mis peaks olema ELi tervikliku lähenemisviisi kohaldamise aluspõhimõte“.
Samuti tasub märkida, et tulevikus julgeoleku ja arengu vahelise seose edendamist kinnitatakse ühemõtteliselt Euroopa arengualases konsensuses, mida praegu läbi vaadatakse.
See ettepanek võimaldab tugevdada Euroopa Liidu tegevuse sidusust.
See võimaldab ellu viia liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 2016. aasta juunis esitletud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia eesmärke. Selle neljandas prioriteedis „Visioonist tegudeni“ rõhutatakse vajadust parandada liidu partnerite suutlikkust, et reageerida väliskriisidele.
Seda vajadust on meelde tuletatud ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis rahutagamisoperatsioonide kohta[4]: „Euroopa Parlament väljendab heameelt suutlikkuse suurendamist käsitleva ühisteatise üle ning ühineb nõukoguga, nõudes selle kiiret rakendamist“.
Viimaks on see tekst osa 2015. aasta aprilli ühisteatise jätkumeetmetest[5], milles esitati Euroopa Liidu puudujäägid seoses partnerriikide suutlikkuse suurendamisega ja julgeolekusektori reformiga. Liit tegeleb praegu eelkõige Aafrikas asuvate ebakindlate riikide vajaduste hindamisega ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist rahastatakse juba julgeolekusektori reformiga seotud tegevusi.
Selle ettepaneku abil täidab liit oma rahvusvahelisi arengualaseid kohustusi. Sellega võetakse arvesse OECD arenguabi komitee läbivaadatud aruandlusdirektiive ametliku arenguabi andmise kohta rahu ja julgeoleku valdkonnas, millega laiendatakse veelgi julgeolekusektoris kohaldatavate ametliku arenguabi andmise eeskirjade kohaldamisala, ning ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskava vastuvõtmist ning selle rahu ja õiglust käsitlevat 16. säästva arengu eesmärki, mille raames rõhutatakse vajadust toetada ebakindlate ja konfliktiolukorras olevate riikide julgeoleku eest vastutavaid riiklikke institutsioone.
Kõnealune ettepanek vastab kiireloomulisele vajadusele ja kohapealsete osalejate ootustele. Vähemalt kolm aastat on antud poliitilisi tõukeid, ilma et neid oleks tegelikult konkreetsete meetmetena ellu viidud. Juba 2013. aasta detsembris soovitas Euroopa Ülemkogu rakendada programmi „Train and equip“ (koolita ja varusta), millest sai algatus „Suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks“. 2016. aasta detsembris rõhutati Euroopa Ülemkogu järeldustes, et Euroopa Komisjoni seadusandlik ettepanek tuleb vastu võtta enne 2017. aasta esimese poolaasta lõppu.
See õigusakt on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 230/2014 (millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend) muutmise kujul. Seega piirdub stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi läbivaatamine ühe vahendi lisamisega, mis võimaldaks kaotada praeguse lõhe kõigi julgeolekuvaldkonna osalejate (sealhulgas relvajõud) toetamisel, võimaldades koolituse ja varustuse pakkumist pakiliste lühiajaliste ja keskmise tähtajaga vajaduste rahuldamiseks seoses säästva arengu eesmärkide saavutamisega.
Julgeoleku ja arengu toetamiseks suutlikkuse suurendamist käsitleva algatuse kiire rakendamine partnerriikides aitab täiendada ja täiustada ka olemasolevat vahendit.
Euroopa Liidul on juba mitu vahendit, mis võimaldavad toetada julgeoleku tsiviiljõude (politseid) ja õigussüsteemi, rahastades teatud varustust (sõidukid, raadioseadmed jne).
Sellega ei ole siiski võimalik toetada relvajõudusid, samas kui teatud juhtudel suudavad vaid relvajõud territooriumi stabiliseerida, aidates kaasa elanike julgeoleku taastamisele ning avaliku halduse ja põhiteenuste taaskehtestamisele.
Seega ei ole liidul rahastamisvahendit, mida saaks vajaduse korral julgeoleku valdkonnas kiiresti ja tõhusalt oma kolmandatest riikidest partnerite otseseks toetamiseks kasutada. Ilma võimaluseta toetada programmide jõupingutusi kasulike ja kooskõlastatud vahenditega, on väga keeruline saada keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis kestvaid positiivseid tulemusi kolmandate riikide relvajõudude koolitamise ja nõustamise osas.
Komisjoni ettepanekus käsitletud abi, mida on kiiresti vaja, aitab kaotada juba olemasoleva vahendi lõhed, mis eksisteerivad julgeoleku nn tsiviiljõude tugevdada püüdvate programmide ja muude arenguprogrammide vahel ning kohalike jõudude vahendite nappuse ja koolituse vahel, mida võivad pakkuda Euroopa osalejad. Euroopa Liidul peaks olema õigus pakkuda vahendeid partnerriikide julgeolekujõududele, mille ta loob oma missioonide raames.
Näiteks võiks Euroopa abi võimaldada garnisoni meditsiinitaristu rahastamist Malil, kus Euroopa Liit on juba kohal oma Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks elluviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kaudu. Tegemist on olemasoleva haigla tüüpi meditsiinitaristu taastamisega, et viia meditsiiniabi vastuvõetavale tasemele. Need haiglad peavad suutma anda elementaarset sanitaarabi, sealhulgas pakkuda emade ja laste kaitset, ning anda meditsiinilist esmaabi.
Haiglate ehitamises osalemine, et hoolitseda haavatute eest, tooks liidule tõelist lisandväärtust ning aitaks kaasa Euroopa missiooni elluviimisele.
Praegu mõjutab asjaomase rahastuse puudumine liidu välistegevuse usaldusväärsust, samas kui teised toimijad, nagu Hiina, Venemaa või Türgi, kes ei sea ühelgi viisil oma abi tingimuseks hea valitsemistava põhimõtete järgimist, mida EL edendab, tugevdavad üha rohkem oma tegevusi, eelkõige sõjanduse valdkonnas, koostöös Aafrika riikidega.
Komisjon näeb nende algatuste rahastamiseks ette mitu viisi. Ta järeldas oma mõjuhinnangus[6], et stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi läbivaatamine oleks esialgu kõige sobivam ja tõhusam vahend, et tugevdada suutlikkust julgeoleku ja arengu soodustamiseks. See väga paindlik vahend võimaldab rahastada mitmesuguseid tegevusi ilma geograafiliste piiranguteta.
Algne tagasihoidlik 100 miljoni euro suurune rahastus võimaldaks lõpetada juba toimuvad tegevused, millel on väga kasulik mõju julgeolekule, arengule ja majandusele. Selles etapis ei ole ette nähtud mõju ELi liikmesriikide eelarvetele, isegi kui asjaomane eelarve võiks vajada suuremat investeeringut, arvestades üleilmseid julgeolekukaalutlusi ning julgeolekusektori reformiga seotud tegevusi.
Selle algatuse järelmeetmeid käsitletakse 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavates aruteludes ning liidu välisrahastamisvahendite vahehindamise käigus, mida valmistatakse ette 2017. aasta detsembriks.
Ettepaneku õiguslik alus on selge, rangelt kindlaks määratud ja võimaldab ära hoida kõrvalekaldeid.
Kaitsemeetmed on hoolikalt määratletud, et tagada määruse nõuetekohane rakendamine:
• kolmandate riikide relvajõududele antav abi oleks kohaldatav üksnes konkreetsetes riikides selgelt määratletud olukordades, kus sõjalise võimekuse arendamine täidaks arenguga seotud eesmärki;
• Tingimused, mille alusel võib anda rahalist abi: see peab olema põhjendatud asjaomase riigi olukorraga ning sätestatud kolmanda riigi ja liidu vahelises lepingus.
• abi enda suhtes kohaldatakse kindlalt piiritletud piiranguid: see ei tohi vastata korduvatele sõjalistele kulutustele (palgad, pensionid), seda ei tohi kasutada surmava varustuse hankimiseks, nagu relvade või laskemoona ostmiseks, ning see ei tohi puudutada konkreetselt võitluseks mõeldud koolitust.
Viimaks on oluline, et erilist tähelepanu pöörataks vahendite nõuetekohasele eraldamisele.
Samas peab Euroopa Parlamendi muudetud määrus olema täielikult kooskõlas aluslepingute õiguslike nõuetega. Vajaduse korral on võimalik julgeolekusektori suutlikkuse suurendamist rahastada ELi toimimise lepingu artiklite 209 ja 212 alusel (st ühelt poolt arengukoostöö ning teiselt poolt majandus-, finants- ja tehniline koostöö), arvestades liidu arengukoostöö eesmärke.
Asjaomane õiguslik alus võimaldab hõlmata kohaldamisalas kõiki arenguriike ja muid ebakindlaid riike, kui kindlaksmääratud tingimused on täidetud. Vahend lubaks aidata selliseid riike nagu Mali, Kesk-Aafrika Vabariik või Somaalia ning muid tõeliselt abi vajavaid ebakindlaid riike (Niger, mis seisab silmitsi Mali terroristide sissetungidega, Tšaad ja Kamerun).
Seoses programmide koostamise ja uuesti muudetud sätete rakendamisega tuleb rõhutada, et 2014. aasta stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse olemasolevaid sätteid on järgitud. Tegemist on eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammidega (artikkel 7) ning valdkondlike strateegiadokumentidega ja mitmeaastaste sihtprogrammidega (artikkel 8). Samuti on tegemist kohustusega rakendada abimeetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega laiendamisega abimeetmetele, mis on seotud suutlikkuse suurendamisega julgeoleku ja arengu toetamiseks (artikkel 10).
Mis puutub Euroopa Parlamendi osasse, siis kohaldatakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendile kohaldatavaid sätteid ka kõikidele selle määrusega muudetavatele sätetele. Programmiväliste meetmete puhul teavitatakse Euroopa Parlamenti korrapäraste märkustega, mille komisjon saadab poliitika- ja julgeolekukomiteele. Programmikohaste meetmete puhul vaatab Euroopa Parlament läbi rakendusaktide projektid (strateegiadokumendid, mitmeaastased sihtprogrammid, iga-aastased tegevusprogrammid) ning komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistusega peetavad strateegilised dialoogid enne mitmeaastaste programmide iga koostamist.
Raportööri hinnangul on komisjoni ettepanek alles esimene Euroopa kaugeleulatuvama poliitika etapp seoses liidu suutlikkuse suurendamisega partnerriikides. Euroopa Parlament peab peaaegu üks aasta pärast komisjoni ettepaneku avaldamist võtma vastutuse ja võtma kiiresti vastu asjaomase õigusakti, mis on vajalik vahend selleks, et toetada kestvalt kolmandate riikide stabiilsust, õigusriigi arengut ning Euroopa Liidu välistegevuse tõhusust.
- [1] Euroopa julgeolekustrateegia (nõukogu 8. detsembri 2003. aasta dokument nr 15895/03).
- [2] Näiteks 2011. aasta Saheli julgeolekut ja arengut käsitlev ELi strateegia.
- [3] Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi tervikliku lähenemisviisi ja selle mõju kohta ELi välistegevuse järjepidevusele (2013/2146(INI)). Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0286.
- [4] Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioon ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes (2015/2275(INI)). Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0249.
- [5] Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule julgeoleku ja arengu toetamise kohta suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel, 28.4.2015, JOIN (2015) 17 final.
- [6] Mõjuhinnang, julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu, lisa dokumendile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (SWD(2016) 222 final).
VÄHEMUSE ARVAMUS
vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud GUE/NGL: Sabine Lösing, Miguel Urban Crespo, Javier Couso Permuy, Takis Hadjigeorgiou
Aruanne toetab komisjoni algatust laiendada stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendit, nii et see hõlmaks ka sõjalise suutlikkuse suurendamist. Käesoleva raporti eesmärk on hoida kõrvale ELi eelarvest rahastamise kohta kehtivatest eeskirjadest, mis välistab kolmandate riikide sõjaliste üksuste ja kaitsesektori rahastamise.
Oleme raporti vastu, sest selles:
• toetatakse arenguabi kasutamist sõjalistel eesmärkidel;
• nõutakse relvajõudude suutlikkuse suurendamise rahastamist;
• nõutakse kolmandate riikide relvajõudude varustuse ja väljaõppe eest tasumist;
• toetatakse kaitsetööstust ja selle ettevõtteid, mida luuakse ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise origrammidega;
• tugevdatakse julgeoleku ja arengu vahelist seost;
• rikutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõiget 2, mis keelab liidu eelarve kasutamise seoses sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide kuludega.
Me nõuame:
• et stabiliseerimise rahastamisvahendit kasutataks ainult tsiviileesmärkidel;
• et arenguabi ei kasutataks sõjalistel eesmärkidel;
• et toetataks vaesuse kaotamist, konfliktide ennetamist, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist;
• et ELi eelarvet ei kasutataks sõjalistel eesmärkidel ning ELi lepingu artikli 41 lõiget 2 tõlgendataks rangelt.
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Elmar Brok
esimees
Väliskomisjon
BRÜSSEL
Teema: arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016)447 - 2016/0207(COD))
Austatud esimees
Koordinaatorite koosolekul 11. juulil 2016 otsustas õiguskomisjon omal algatusel ja kooskõlas kodukorra artikli 39 lõikega 3 uurida õiguslikku alust ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016) 447). Samuti palus arengukomisjoni esimees oma 15. novembri 2016. aasta kirjas õiguskomisjonil kooskõlas kodukorra artikliga 39 nimetatud seadusandliku ettepaneku õiguslikku alust kontrollida. Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 209 lõikel 1 ja artikli 212 lõikel 2 arengukoostöö poliitika elluviimiseks vajalike meetmete ning kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnikaalase koostöö meetmete võtmise kohta.
Õiguskomisjon arutas kõnealust küsimust 13. juuli 2017. aasta koosolekul.
I. Taust
Määrusega (EL) nr 230/2014[1] (edaspidi „rahastamisvahendi määrus“) luuakse tehnilise ja rahalise abi meetmed kriiside ennetamiseks ja neile reageerimiseks ning stabiilsuse ja rahu edendamisele kaasa aitamiseks. Rahastamisvahendi määruse muudatusettepanekute eesmärk on lisada uut liiki liidu abi, mis on spetsiaalselt loodud kolmandate riikide sõjaliste üksuste suutlikkuse suurendamiseks erandlikel asjaoludel. Komisjoni ettepanek tuleneb väidetavast tihedast seosest julgeoleku ja arengu vahel, mis näeb ette partnerriikide julgeolekusüsteemide toetamise osana ulatuslikumast reformist, et tagada riigile ja üksikisikutele tõhus ja vastutustundlik julgeolek, aidates seeläbi saavutada ELi eesmärke kaasava ja kestliku arengu ning õigusriigi valdkonnas.
Julgeoleku ja arengu vahelist seost saab praktikas tuvastada määruse (EÜ) nr 1717/2006 abil, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (edaspidi „stabiliseerimisvahendi määrus“)[2] ja mis on rahastamisvahendi määruse eelkäija. Stabiliseerimisvahendi määruse eesmärk oli kolmandate riikidega tehtava arengukoostöö meetmete ning finants-, majandus- ja tehnikaalase koostöö meetmete võtmine[3] ning selle kohaldamisala hõlmas algselt sõjalise järelevalve või rahuvalveoperatsioone[4]. Asjaomane säte – mis hiljem tühistati komisjoni, nõukogu ja parlamendi läbirääkimiste ajal – sisaldus artikli 2 punktis a ja kõlas järgmiselt:
„sõjalise järelevalve ning rahuvalve- või rahutagamisoperatsioonid (sealhulgas tsiviilvaldkonnaga seotud operatsioonid), mille viivad läbi piirkondlikud või allpiirkondlikud organisatsioonid ja muud ÜRO heakskiidul tegutsevad riikide koalitsioonid; meetmed selliste organisatsioonide ja nende liikmete suutlikkuse suurendamiseks, et kavandada, teostada ja tagada tõhusat poliitilist kontrolli selliste operatsioonide üle.“
II. Asjakohased aluslepingu artiklid
ELi toimimise lepingu V osas „Liidu välistegevus“ sisalduv artikli 209 lõige 1 koostoimes artikli 212 lõikega 1 on komisjoni ettepaneku õiguslik alus ning on sõnastatud järgmiselt (lisatud on rõhuasetus):
ELi toimimise lepingu artikkel 209
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 179)
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalikud meetmed, mis võivad hõlmata mitmeaastaseid koostööprogramme arengumaadega või temaatilisi programme. [...]
ELi toimimise lepingu artikkel 212
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 181a)
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 212 lõige1 on sõnastatud järgmiselt (rõhuasetus lisatud):
ELi toimimise lepingu artikkel 212
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 181a)
1. Ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete, eriti artiklite 208–211 sätete kohaldamist, võtab liit kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Sellised meetmed on kooskõlas liidu arengupoliitikaga ning neid viiakse ellu kooskõlas tema välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide meetmed täiendavad ja tugevdavad üksteist.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 208, milles on sätestatud arengukoostöö meetmete võtmise tingimused, on sõnastatud järgmiselt (rõhuasetus lisatud):
ELi toimimise lepingu artikkel 208
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 177)
1. Liidu poliitikat arengukoostöö valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad teineteist.
Liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid. […]
Arvestades viidet Euroopa Liidu välistegevuse põhimõtetele ja eesmärkidele, tuleks vaadata Euroopa Liidu lepingu artiklit 21:
ELi lepingu artikkel 21
1. Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine. […]
2. Liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, selleks et:
(a) kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust;
(b) tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust;
(c) säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega,
Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega, kaasa arvatud rahu ja julgeolek välispiiridel;
(d) toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;
(e) ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muuhulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu;
(f) aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng;
(g) abistada rahvaid, riike ja piirkondi, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused ning
(h) edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi.
3. Liit austab lõigetes 1 ja 2 osutatud põhimõtteid ning püüab neis lõigetes esitatud eesmärke saavutada käesolevas jaotises ja Euroopa Liidu toimimise lepingu viiendas osas määratletud liidu välistegevuse valdkondade ning muude poliitikavaldkondade välisaspektide arendamisel ja teostamisel.
Liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, tagavad selle kooskõla ja teevad selleks koostööd.
ELi lepingu artikli 24 lõige 1 tundus analüüsi ja sobiva õigusliku aluse määramiseks samuti oluline. See on järgmine (rõhuasetus lisatud):
ELi lepingu artikkel 24
(endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 11)
1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad ja kõik liidu julgeolekuga seotud küsimused, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni.
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, määravad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kes teevad otsuse ühehäälselt. Seadusandlike aktide vastuvõtmine on välistatud. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid vastavalt aluslepingutele. Euroopa Parlamendi ja komisjoni eriroll selles valdkonnas määratakse kindlaks aluslepingutes. Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev tegema otsuseid nimetatud sätetega seotud küsimustes, erandina on ta pädev kontrollima käesoleva lepingu artikli 40 järgimist ja kontrollima teatud otsuste õiguspärasust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus sätestatule. […]
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 40:
ELi lepingu artikkel 40
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine ei mõjuta aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 3–6 osutatud liidu pädevuse teostamiseks.
Samuti ei mõjuta nimetatud artiklites osutatud poliitika rakendamine aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust liidu pädevuse teostamiseks käesoleva peatüki alusel.
III. Kavandatav õiguslik alus
Komisjon esitas määruse (EL) nr 230/2014 asjakohaseks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 209 lõike 1 ja artikli 212 lõike 2. Mõlemad sätted sisalduvad liidu välistegevuse III osa jaotises „Koostöö kolmandate riikidega ja humanitaarabi“, mis ühendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa jaotisi XX (EÜ asutamislepingu artiklid 177–181) ja XXI (EÜ asutamislepingu artikli 181 alapunkt a), mis võimaldasid ühendusel (nüüd liidul) võtta koostööpoliitika meetmeid nii arenguriikide (EÜ asutamislepingu artiklid 177–188) kui ka arenenud riikidega (EÜ asutamislepingu artikli 188 alapunkt a).
Asjakohase õigusliku aluse valik on olnud ELi välistegevuse korduv teema, eelkõige küsimuses, mis puudutab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning arengu-, majandus-, finants- ja tehnikaalase koostöö poliitikavaldkondade vahelist seost. Selle põhjuseks on neid valdkondi reguleerivate sätete vahelised olulised õiguslikud erinevused ning liidu institutsioonide poolt praktikas arendatud poliitikavaldkondade vaheline tihe koostoime. Konkreetselt põhinevad arengu-, majandus-, finants- ja tehnikaalane koostöö traditsioonilisel integratsioonimudelil, mille järgi seadusandliku tavamenetluse kohaselt osaleb Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku põhjal ja Euroopa Kohtu kohtualluvuses otsuste tegemisel aktiivselt[5]. Nõukogu aga võtab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames meetmeid peamiselt ühehäälsuse põhimõttel, teavitades neist Euroopa Parlamenti ja välistades sõnaselgelt Euroopa Kohtu kohtualluvuse[6].
Eelnevat arvestades on õiguskomisjon otsustanud määruse (EL) nr 230/2014 kavandatud muudatuse õigusliku aluse õigsust kontrollida. Kas liit peaks kavandatava arengu-, majandus-, finants- ja tehnikaalast koostööd ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ühendava meetme võtma esimese või teise õigusliku aluse reguleerivate sätete kohaselt? Vastus sellele õiguslikule küsimusele määraks peale kavandatava meetme võtmiseks järgitava menetluse kindlaks ka selle õigusliku olemuse ja mõju.
IV. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika seoses õigusliku aluse valikuga
Euroopa Kohus on pidanud sobiva õigusliku aluse küsimust tavaliselt põhiseadusliku tähtsusega küsimuseks, mis tagab pädevuse andmise põhimõtte järgimise (ELi lepingu artikkel 5) ning määrab kindlaks liidu pädevuse olemuse ja ulatuse[7]. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“.[8] Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks. Selles kontekstis ei ole asjaolul, et mõni institutsioon soovib õigusakti vastuvõtmises aktiivsemalt osaleda, õigusakti vastuvõtmise tingimustel ega kõnealuse õigusaktiga hõlmatud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud tööl õigusliku aluse kindlakstegemise seisukohast mingit tähtsust[9].
Kui asjaomase akti kontrollimise käigus selgub, et sellel on kaks eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist saab lugeda põhiliseks või peamiseks, samas kui teine on üksnes täiendav, siis peab õigusaktil olema vaid üks õiguslik alus, see tähendab põhilisest või peamisest eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus[10]. Kui õigusaktil on mitu samaaegset eesmärki või valdkonda, mis on lahutamatult seotud, ilma et üks neist oleks teis(t)e suhtes kõrvalise tähtsusega ja selle/nendega kaudses seoses, peab sellel õigusaktil olema mitu asjakohast õiguslikku alust[11], kui nende õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused ei ole ühildamatud Euroopa Parlamendi õigusega ja ei kahjusta seda[12].
V. Kavandatava meetme eesmärk ja sisu
Komisjoni seletuskirjas selgitatakse, et seadusandliku ettepaneku eesmärk on lisada „määruse (EL) nr 230/2014 II jaotisesse uus artikkel, et võimaldada erandlikel asjaoludel kasutada liidu abi partnerriikide sõjaliste üksuste suutlikkuse suurendamiseks, et aidata kaasa kestliku arengu saavutamisele ning eelkõige rahumeelse ja kaasava ühiskonna tagamisele“[13]. Komisjoni ettepanekule lisatud mõjuhinnangu kohaselt on sellel algatusel kaks üldeesmärki: ühelt poolt tagada, et ELi arenguabi habrastele arengumaadele ei kahjusta ebastabiilsus ja konfliktiolukorrad, võimaldades kõigil osalejatel, sealhulgas sõjaväel, tagada stabiilsus, rahu ja avalik kord; teiselt poolt toetada arengumaade kestlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist[14].
Selles kontekstis märgitakse põhjenduses 3, et julgeolekusektori osalejate, sealhulgas erandlikel asjaoludel relvajõudude toetamine konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja stabiliseerimistegevuses on oluline, et tagada asjakohased tingimused vaesuse kaotamiseks ja arenguks. Samas põhjenduses märgitakse ka, et need tegevused on kavandatud kaitsma tsiviilelanikkonda konfliktist või kriisist mõjutatud või ebakindlates piirkondades, aidates kaasa nii heale valitsemistavale ja tõhusale demokraatlikule kontrollile kui ka inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisele. Põhjendustes 2, 4 ja 5 tuletatakse meelde julgeoleku ja kestliku arengu vahelist tugevat sidet, viidates sellega seonduvalt 2010. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu tegevuskavale[15], Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldustele ning ühisteatisele „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel“[16].
Konkreetsemalt sätestatakse ettepanekuga, et julgeolekusektori osalejate antav liidu abi võib erandlikel asjaoludel hõlmata ka sõjalisi üksuseid, arvestades julgeolekusektori ulatuslikuma reformi elluviimist ja kooskõlas üldeesmärgiga saavutada kestlik areng (artikli 1 lõike 2 uus lõik). Artikli 3a esimeses lõigus rõhutatakse kestliku arengu ning stabiilse, rahumeelse ja kaasava ühiskonna saavutamisele kaasa aitamise eesmärke liidu abi pakkumise kaudu erandlikel asjaoludel partnerriikide sõjaliste üksuste suutlikkuse suurendamiseks. Lõikes 2 selgitatakse, et liidu abi peaks eeskätt hõlmama suutlikkuse suurendamise programme, millega toetatakse julgeolekut ja arengut, sealhulgas koolitamist, juhendamist ja nõustamist ning varustuse tarnimist, taristu parandamist ja muude teenuste osutamist. Sellisel kujul abi tuleks kasutada viimse abinõuna, kui mittesõjalised osalejad ei suuda piisavalt tagada stabiilse, rahumeelse ja kaasava ühiskonna saavutamist. Seda juhul, kui toimivate riigiasutuste olemasolu ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmist ähvardab oht või kui riigiasutused ei tule sellise tõsise ohuga enam toime, ning tingimusel, et asjaomane riik ning rahvusvaheline kogukond ja/või liit on ühel meelel selles, et relvajõud on stabiilsuse, rahu ja arengu seisukohast üliolulised, iseäranis kriisi korral ja ebakindlates olukordades. Lõikes 4 piiritletakse sõjalise abi ulatust veelgi, nähes ette, et seda ei tohi kasutada rahastamiseks, sh korduvad sõjalised kulutused, relvade ja laskemoona tarnimine ning koolitus, mis on mõeldud üksnes relvajõudude võitlusvõime suurendamiseks. Lõpetuseks tuletatakse lõikes 5 meelde, et sõjaline abi tuleks suunata selleks, et edendada partnerriigi vastutust ning vajadust luua tingimused ja töötada välja head tavad, mis on vajalikud jätkusuutlikkuse tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis, ning edendada õigusriigi ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
Rahastamisvahendi määruse artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 väiksemad muudatused on mõeldud selleks, et lisada viide uuele artiklile 3a. Viimasena muudetakse artikli 13 lõiget 1, et suurendada määruse rakendamise rahastamispaketti 100 000 000 euro võrra.
VI. Analüüs ja sobiva õigusliku aluse kindlaksmääramine
Komisjon esitas määruse (EL) nr 230/2014 asjakohaseks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 209 lõike 1 ja artikli 212 lõike 2. ELi toimimise lepingu artikli 209 lõike 1 kohaselt võivad liidu kaasseadusandjad, kes tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtta arengukoostöö poliitika elluviimiseks vajalikud meetmed, mis teostatakse ELi toimimise lepingu artikli 208 lõike 1 kohaselt kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, ning kelle esmane eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikas perspektiivis vaesuse kaotamine. Vaesuse vähendamine moodustab eesmärgi, mida kavandati ka ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 – üldsäte liidu välistegevuse eesmärkide kogu ulatuse kohta. Selle eesmärgi eristamisel väidetakse ELi toimimise lepingu artikli 208 lõikes 1, et ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 esitatud teisi eesmärke saab saavutada arengukoostöö meetmete abil, kuid vaid niikaua, kuni need on teisesed.[17]
Arengukoostöö lepinguid puudutava liidu arengukoostöö poliitika mõistmise kõikehõlmavus leidis kinnitust kohtuasjas Portugal vs. nõukogu, kus Euroopa Kohus jõudis järgmisele otsusele (lisatud on rõhuasetus):[18]
„tuleb sedastada, et erinevaid konkreetseid valdkondi käsitlevate sätete olemasolu arengukoostöö lepingus ei anna alust muuta selle lepingu kvalifikatsiooni, kusjuures lepingu kvalifitseerimine peab toimuma arvestades selle peaeesmärki, mitte eraldiseisvaid sätteid, tingimusel, et nende sätetega ei seata nimetatud konkreetsetes valdkondades sellise ulatusega kohustusi, mille tõttu kujutaksid need kohustused endast tegelikkuses arengukoostöö eesmärgist eraldiseisvaid eesmärke.“
Otsus kohtuasjas C-403/05: parlament vs. komisjon kinnitas Euroopa Kohus arengukoostöö kohta (rõhuasetus lisatud)[19]:
peetakse silmas mitte ainult nende riikide püsivat majanduslikku ja sotsiaalset arengut, nende tõrgeteta ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse ning võitlust vaesuse vastu, vaid ka demokraatia ja õigusriigi arendamist ja tugevdamist, inimõigusi ja põhivabadusi, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja teistes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides võetud kohustuste täitmist.
Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 2004. aasta märgukirjas rahastamisvahendi määruse eelkäija õigusliku aluse valiku kohta – mis algselt hõlmas sarnast erandlikes olukordades sõjalise suutlikkuse suurendamise sätet – sätestatakse järgmine:[20]
„rahuvalve- või rahutagamismeetmeid saab selgelt käsitleda demokraatia ja õigusriigi arendamise eesmärki edendavatena. EÜ asutamislepingu artiklite 179 (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 1) ja 181a (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 2) sõnastus ei välista nende eesmärkide täitmiseks rahuvalve rahastamist. Lisaks on Euroopa Kohtu praktikas kindlaks tehtud, et liidu arengukoostöö poliitika tuleks tõlgendada laiemas tähenduses.”[21]
Euroopa Parlamendi õigusteenistus on oma 6. jaanuari 2017. aasta märgukirjas kinnitanud, et muudetud rahastamisvahendi määruse kohaselt julgeoleku ja arengu toetamiseks suutlikkuse suurendamise meetmete võtmise erandlikud asjaolud võivad lubada alternatiivset tõlgendust, mille kohaselt artikli 3a sõjaline komponent on nii teisejärguline kui ka vajalik. Seda toetab ka rangelt sõjalise iseloomuga toetuse välistamine artikli 3a lõike 4 kohaselt, mida saab veelgi tugevdada, luues sõnaselgelt tihedama seose liidu arengukoostöö poliitikaga[22]. Õiguskomisjoni palvel väljastatud komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta märgukirjas menetluse nr 2016/0207(COD) õigusliku aluse kohta kinnitati, et ettepanek püüdleb arengueesmärgi saavutamise poole täiendava osaleja – relvajõudude – kaudu piiratud tingimustes, kus osaleja ei tegutse sõjalise suutlikkuse alal, püüeldes vaid tsiviileesmärkide poole.[23]
Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta ühisteatises „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu“[24] Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatatakse, et julgeolekusektori suutlikkuse suurendamine võib keskenduda nii tsiviil- ja politseijõududele kui ka relvajõududele. 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias on sätestatud, et julgeolek on arengu eeltingimus, kuna konflikt hävitab taristu, sh sotsiaalse taristu, toetades kuritegevust ja pärssides investeerimistegevust ja tavapärast majandustegevust.[25] Viimaks on Euroopa arengukonsensuse järgi ELi arengukoostöö esmatähtis eesmärk vaesuse kaotamine kestliku arengu kontekstis, kusjuures viimane hõlmab „head valitsemistava, inimõigusi ning poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte“.[26] Euroopa konsensuse eesmärk on ka „suunata ühenduse kõikides vahendites ja kolmandate riikide suhtes kehtestatud koostööstrateegiates sisalduva arenguabi komponendi planeerimist ja rakendamist“, kusjuures arenguabi „on vastavalt OECD arenguabikomiteele määratletud kui kogu ametlik arenguabi“.[27] Ametliku arenguabi läbivaadatud direktiivide kohaselt on partnerriikide relvajõudude rahastamine võimalik vaid juhul, kui erandlikud olud tingivad õigusriigi taasrajamise eesmärgil arenguteenuste pakkumise relvajõududele. Sõjalistes kulutustes otse osalemine pole aga aktsepteeritud.[28] Selle tulemusel ei hõlma ametliku arenguabi läbivaadatud direktiivid olukorda, kus riigiasutused ei suuda rahumeelset ja kaasavat ühiskonda saavutada, ning kavandatava määruse kohaselt on relvajõudude arenguteenuste pakkujana kasutamisel võimalik ametlikust arenguabist kaugemale minna.[29] Õiguslikust aspektist ei moodusta ametliku arenguabi direktiivid sellistena ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaldamisala õiguslikult siduvaid piiranguid ning rahastamisvahendi määruse rakendamine ei allu sellistele ametliku arenguabi tingimustele.[30]
Nagu on aga ettepanekule lisatud mõjuhinnangus märgitud, rikub arengukoostööga mitte seotud sõjaväe ja kaitsealase suutlikkuse suurendamine ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning ka ELi lepingu artiklit 40, millega võeti kasutusele liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla kuuluva ja selle alla mittekuuluva välistegevuse vastastikuse mittemõjutamise põhimõte.[31] Samal viisil peaks kuuluma liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla kaitsega seotud eesmärkidel peamiselt kolmandate riikide relvajõudude rahastamisele keskenduv meede ning seda ei saa ühendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla mittekuuluvate tegevuste õigusliku alusega. Seda kinnitas Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-263/14: Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu,
„Mis puutub ÜVJPga seotud sätte alusel vastu võetud aktidesse, siis Euroopa Kohtu ülesanne on jälgida eelkõige ELTL artikli 275 teise lõigu lause esimese osa ja ELL artikli 40 alusel, et selle poliitika elluviimine ei mõjutaks EL toimimise lepingust tulenevate liidu pädevuste teostamiseks aluslepingutes ette nähtud menetluste ja institutsioonide vastavate volituste kohaldamist . Liidu õigusakti sobiva õigusliku aluse valik on põhiseadusliku tähtsusega, vale õiguslik alus võib tuua kaasa sõlmimise otsuse enda kehtetuse, eelkõige juhul, kui õige õiguslik alus näeb ette teistsuguse menetluse õigusakti andmiseks kui see, mida tegelikult järgiti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liidu õigusakti […] õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige selle õigusakti eesmärk ja sisu.“[32]
Seda aluseks võttes tuleks kavandatud määruse sõjalist komponenti näha rahastamisvahendi määruse eesmärkide ja sisu laiemas kontekstis. Sel eesmärgil tuleb arvestada kavandatud reformi „viimse abinõu“ iseloomuga ja rangelt piiritletud tingimustega, mille korral saab sõjalist abi lugeda ainsaks tõhusaks viisiks rahumeelse ja kaasava ühiskonna saavutamisel. Peale selle keelatakse ettepanekus liidu abi kasutamine sellise sõjalise väljaõppe rahastamiseks, mis on mõeldud konkreetselt relvajõudude võitlusvõime suurendamiseks, korduvateks sõjalisteks kulutusteks ning relvade ja laskemoona tarnimiseks, mille põhjal võiks väita, et ettepaneku eesmärk on aidata kaasa kolmandate riikide tsiviilelanikkonna julgeolekule ja ohutusele.[33] Seda võimalust piirab ka komisjoni kohustus kehtestada meetmete asjakohased riskihindamis-, järelevalve- ja hindamismenetlused (sama sätte lõige 6). Järelevalve ja hindamise kord on sätestatud ka määruse (EL) nr 236/2014 artiklites 12 ja 13, mida kohaldatakse kõikide ELi välistegevuse rahastamisvahendite, sealhulgas rahastamisvahendi määruse suhtes.
Eespool toodut arvesse võttes saab väita, et kavandatud määruse eesmärk on kestliku arengu edendamine ning stabiilsete, rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade saavutamine avaliku halduse – sh valitsuse täidesaatva haru kesksete institutsioonide, kaitseministeeriumi ja relvajõudude – hea valitsemistava abil, seda tsiviiljärelevalve all ja erandlikel asjaoludel, mille korral kestlikku arengut ei ole võimalik saavutada vaid mittesõjaliste osalejate abil.
VII. Järeldus ja soovitused
Eelöeldut arvesse võttes, kuigi komisjoni ettepanekus sätestatakse kohustused, mille eesmärk on arendada ja tugevdada õigusriigi põhimõtte austamist ja head valitsemistava tõhustatud tsiviilkontrolli ja järelevalve kaudu relvajõudude üle kolmandates riikides ning seega on see seotud ÜVJP ja ÜJKP-ga, on selle peamisteks ja valdavateks eesmärkideks siiski areng ning majandus-, finants- ja tehnilise koostöö poliitika, mis keskendub rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade toetamisele, mis on säästva arengu saavutamiseks hädavajalik. Kuna need peamised eesmärgid on lahutamatult seotud, ilma et üks neist oleks teisejärguline või kaudne[34], peaks õigusakti ettepaneku kehtivaks ja sobivaks õiguslikuks aluseks olema ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 1 koos artikli 212 lõikega 2.
Õiguskomisjon otsustas 13. juuli 2017. aasta koosolekul 10 poolthääle, 7 vastuhääle ja 6 erapooletuga[35] soovitada, et esildatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend) sobiv õiguslik alus oleks ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 1 ning artikli 212 lõige 2.
Lugupidamisega
Pavel Svoboda
- [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, ELT L 77, 15.3.2014, lk 1–10.
- [2] ELT L 327/1., 2006.
- [3] Artikli 1 lõige 1.
- [4] COM(2004) 630 final, „Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend“ Brüssel, 29. september 2004, lk 15.
- [5] ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 1.
- [6] ELi lepingu artikli 24 lõike 1 teine lõik ja ELi toimimise lepingu artikkel 275.
- [7] Arvamus 2/00, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5.
- [8] Kohtuasi C-45/86: komisjon vs. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; kohtuasi C-411/06: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.
- [9] Kohtuasi C-269/97: komisjon vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-2257, punkt 44.
- [10] Kohtuasi C-137/12: komisjon vs. nõukogu, EU:C:2013:675, punkt 53; kohtuasi C-490/10: Euroopa Parlament vs. nõukogu, EU:C:2012:525, punkt 45; kohtuasi C-155/07: Euroopa Parlament vs. nõukogu, EKL 2008, lk I-08103, punkt 34.
- [11] Kohtuasi C-211/01: komisjon vs. nõukogu, EKL 2003, lk I-08913, punkt 40; kohtuasi C-178/03: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-107, punktid 43–56.
- [12] Kohtuasi C-300/89: komisjon vs. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punktid 17–25; kohtuasi C-268/94: Portugal vs. nõukogu, EKL 1996, lk I-6177.
- [13] COM(2016) 447 final, lk 2.
- [14] SWD(2016) 222 final, lk 16.
- [15] 25. septembril 2015 vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/70/1.
- [16] JOIN(2015) 17 (final), 28. aprill 2015.
- [17] Vt kohtuasja C-91/05: komisjon vs. nõukogu (ECOWAS), EKL 2008, lk I-3651, punkt 73. Vt ka kohtuasja C-377/12: komisjon vs. nõukogu, [2014] ECLI:EU:C:2014:1903, punkt 37. P. Koutrakos „ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika“ (2013 OUP), lk 211–212.
- [18] Kohtuasi C-268/94: Portugali Vabariik vs. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 1996, lk I-6177, punkt 39.
- [19] Kohtuasi C-403/05, parlament vs. nõukogu, EKL 2007, lk I-9045, punkt 56.
- [20] SJ-0746/04, lk 7.
- [21] Vt kohtuasja C-268/94: Portugal vs. nõukogu,EKL 1996, lk I-6177, punkt 37.
- [22] SJ-0729/16, lk 10.
- [23] Sj.i(2017)303958, lk 2.
- [24] Vt JOIN(2015) 17 final.
- [25] Vt „Turvaline Euroopa paremas maailmas – Euroopa julgeolekustrateegia“ (Brüssel, 12. detsember 2003), lk 11–13.
- [26] ELT 2006 C 46/1, lk 5, 7 ja 42. Vt ka kohtuasi C-377/12: AG Mengozzi arvamus (2014), punkt 40.
- [27] ELT 2006 C 46/1, lk 8.
- [28] Vt 17. veebruari 2016. aasta aruandlusdirektiivid, OECD 8. aprilli 2016. aasta dokument DCD/DAC(2016)3/FINAL, punktid 96–98.
- [29] Vt Sj.i(2017)303958, lk 3.
- [30] SJ-0729/16, lk 7–8.
- [31] vt van Elsuwege, P. „EU External Action after the Collapse of the Pillar Structure: in Search of a new Balance between Delimitation and Consistency“, 47 Common Market Law Review 2010, 1002.
- [32] 14. juuni 2016. aasta otsus kohtuasjas C-263/14: parlament vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2016:435, punktid 42-43.
- [33] Euroopa Parlamendi õigusteenistuse analoogse väitluse rahastamisvahendi määruse eelkäija, stabiliseerimisvahendi määruse kontekstis leiate dokumendist SJ-0746/04, lk 7.
- [34] Vt kohtuasja C-411/06: komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.
- [35] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees), Jean-Marie Cavada (aseesimees, raportöör), Mady Delvaux (aseesimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimees), Axel Voss (aseesimees), Isabella Adinolfi, Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Lynn Boylan, Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Kostas Chrysogonos, Rosa Estaràs Ferragut, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Angelika Niebler, Evelyn Regner, Tiemo Wölken, Tadeusz Zwiefka.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (5.7.2017)
väliskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
(COM(2016)0447 – C8-0264/2016 – 2016/0207(COD))
Arvamuse koostaja: Linda McAvan
LÜHISELGITUS
Käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, et lisada uus artikkel, mis võimaldab ELil erandlikel asjaoludel anda abi partnerriikide sõjaliste üksuste suutlikkuse suurendamiseks. Ettepanekus püstitatud põhieesmärgid on säästev areng ning rahumeelse ja kaasava ühiskonna tagamine.
Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepaneku üldpõhimõtet, kuid nõuab uuest vahendist rahastatavate tegevuste ranget jälgimist ning rõhutab, et julgeoleku ja arengu toetamiseks rakendatavaid suutlikkuse suurendamise tegevusi on vaja täielikult, läbipaistvalt ja valdkondadevaheliselt hinnata.
Arvamuse koostaja tuletab meelde, et liidu arengukoostöö poliitika peamine eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikas perspektiivis kaotamine (ELi toimimise lepingu artikli 208 lõige 1) ning seetõttu ei tohiks rahastamine arengukoostöö rahastamisvahendist või Euroopa Arengufondist kaasa aidata julgeoleku ja arengu toetamisele suutlikkuse suurendamise kaudu.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
|
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 40 ning artikli 41 lõiget 2, | |||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Viited asjaomastele ÜVJP artiklitele aluslepingus | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
(1) 2005. aasta Euroopa arengukonsensuses tunnistati julgeoleku ja arengu vahelist seost16. |
(1) 2005. aasta Euroopa arengukonsensuses tunnistati julgeoleku ja arengu vahelist seost ning rõhutati nende vastastikku täiendavat iseloomu16 ning 2011. aasta muutuste kavas16 a toonitati arengu ja julgeoleku vahelist vastastikust seost. | |||||||||||||||||||||
|
__________________ |
__________________ | |||||||||||||||||||||
|
16 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses peakirjaga „Euroopa konsensus“, ELT C 46, 24.2.2006. |
16 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses peakirjaga „Euroopa konsensus“, ELT C 46, 24.2.2006. | |||||||||||||||||||||
|
|
16 a Komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatis „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks“ (COM(2011) 637 final). | |||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
|
(1 a) Liidu arengupoliitika esmane eesmärk peaks olema vaesuse vähendamine ja pikas perspektiivis vaesuse kaotamine, nagu on selgelt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 208 lõikes 1, ning see peaks põhinema arengu tulemuslikkuse põhimõtetel; käesolevas määruses ette nähtud rahastamine käimasolevatele tegevusele, mille eesmärk on toetada julgeolekut ja arengut suutlikkuse suurendamise kaudu, peaks seetõttu tulema muudest vahenditest kui arengukoostöö rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond, et need vahendid jääksid peamiselt vaesuse vähendamise ja kaotamise jaoks; | |||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Julgeolekuvahendeid tuleb rahastada julgeolekule ettenähtud eelarveridadest. Arengukoostöö rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond peavad täitma aluslepingust tuleneva kohustuse, et neid kasutatakse vaesuse kaotamiseks. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus) | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
|
(1 b) Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 peaks liit võtma arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid; seepärast, võttes arvesse, et arenguabi ja -koostöö sõltuvusse seadmist julgeoleku- või kaitsepoliitikast tuleb tingimata vältida, tuleks sellel eesmärgil rakendada väliseid rahastamisvahendeid, sealhulgas julgeoleku ja rahu edendamise rahastamisvahendit. | |||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
(2) 2015. aasta septembris vastu võetud ÜRO säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 on rõhutatud riikide rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamise tähtsust nii säästva arengu eesmärgina (16. eesmärk) kui ka muude tulemuste saavutamiseks arengupoliitika raames. säästva arengu eesmärgis on eraldi sätestatud, et tuleb „tugevdada riikide asjakohaseid asutusi, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu, eesmärgiga suurendada suutlikkust kõikidel tasanditel, eriti arenguriikides, et ära hoida vägivald ning võidelda terrorismi ja kuritegevusega“.17 |
(2) 2015. aasta septembris vastu võetud ÜRO säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 on rõhutatud säästva arengu eesmärke, millest esimene on vaesuse kaotamine (säästva arengu eesmärk nr 1). Säästva arengu eesmärgis nr 16 rõhutatakse riikide rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamise tähtsust. Säästva arengu eesmärgis on eraldi sätestatud, et tuleb „tugevdada riikide asjakohaseid asutusi, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu, eesmärgiga suurendada suutlikkust kõikidel tasanditel, eriti arenguriikides, et ära hoida vägivald ning võidelda terrorismi ja kuritegevusega“.17 | |||||||||||||||||||||
|
__________________ |
__________________ | |||||||||||||||||||||
|
17 25. septembril 2015 vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/70/1. |
17 25. septembril 2015 vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/70/1. | |||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
(3) Julgeolekusektori osalejate, sealhulgas erandlikel asjaoludel relvajõudude toetamine kolmandates riikides konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja stabiliseerimistegevuses on oluline, et tagada asjakohased tingimused vaesuse kaotamiseks ja arenguks. Kõnealune tegevus on eriti vajalik selleks, et tagada tsiviilelanikkonna kaitse konfliktist või kriisist mõjutatud või ebakindlates piirkondades. Hea valitsemistava ning tõhus demokraatlik kontroll ja tsiviiljärelevalve julgeolekusüsteemi, sealhulgas relvajõudude üle ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on hästi toimiva riigi olulised tunnused igas kontekstis ning neid tuleks edendada, pakkudes kolmandatele riikidele julgeolekusektori reformimisel ulatuslikumat tuge. |
(3) Julgeolekusektori reform, sealhulgas erandlikel asjaoludel relvajõudude toetamine kolmandates riikides konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja stabiliseerimistegevuses on oluline, et tagada asjakohased tingimused, sealhulgas hea valitsemistava arengukoostöö tulemuslikuks kasutamiseks, mille peamine eesmärk on vaesuse kaotamine. Kõnealune tegevus on eriti vajalik selleks, et tagada tsiviilelanikkonna kaitse konfliktist või kriisist mõjutatud või ebakindlates piirkondades. Hea valitsemistava ning tõhus demokraatlik kontroll ja tsiviiljärelevalve julgeolekusüsteemi, sealhulgas relvajõudude üle ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on hästi toimiva riigi olulised tunnused igas kontekstis. Selle vahendi kasutamist tuleks tähelepanelikult jälgida ja Euroopa Parlamendile tuleks anda korrapäraselt ajakohastatud teavet tegevuste kohta, mida selle vahendi sätete kohaselt rahastatakse. Tuleks märkida, et selle vahendi kestus on rangelt piiratud praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuga, mille järel komisjon peaks valdkonnaüleselt igakülgselt hindama meetmeid, mida on rahastatud vastavalt käesoleva määruse sätetele, mis käsitlevad julgeoleku ja arengu toetamist suutlikkuse suurendamise kaudu, ning asjakohaseid instrumente, mida kasutavad liikmesriigid, et rahastada julgeoleku ja arengu toetamist suutlikkuse suurendamise kaudu. Selle hindamise käigus peaks hindama nende meetmete vastavust, mida liit ja liikmesriigid on julgeoleku ja arengu toetamiseks suutlikkuse suurendamise kaudu rahastanud, ELi üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele. Mis tahes tulevased vahendid, mis julgeoleku ja arengu vahelise seose rahastamiseks luuakse, peaksid põhinema kõnealuse hindamise järeldustel ja neid tuleks kasutada alles pärast laiaulatuslikku avalikku konsulteerimist paljude sidusrühmadega ja need peaksid hõlbustama tsiviilvaldkonna koostööd liidu, kohalike ja piirkondlike avaliku sektori ja valitsustevaheliste struktuuride vahel ning valitsusväliste organisatsioonidega, et toetada kolmandaid riike. | |||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
(6) Nõukogu 18. mai 2015. aasta järeldustes ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kohta kutsuti üles uurima võimalusi edendada ELi julgeoleku- ja arengumeetmete sidusust ja kooskõlastamist ning tõhustada suutlikkuse suurendamist julgeoleku ja arengu toetamiseks, eelkõige rahastamisvahendite puhul19. Samuti ärgitati järeldustes töötama julgeolekusektori reformi jaoks välja kogu ELi hõlmav strateegiline raamistik, mis koondab ÜJKP ning kõik muud asjakohased ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid, samuti arengukoostöö vahendid ning vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonna osalejad. |
(6) Nõukogu 18. mai 2015. aasta järeldustes ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kohta kutsuti üles uurima võimalusi edendada ELi julgeoleku- ja arengumeetmete sidusust ja kooskõlastamist ning tõhustada suutlikkuse suurendamist julgeoleku ja arengu toetamiseks, eelkõige rahastamisvahendite puhul19. Samuti ärgitati järeldustes töötama julgeolekusektori reformi jaoks välja kogu ELi hõlmav strateegiline raamistik, mis koondab ÜJKP ning kõik muud asjakohased ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid ning samuti vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonna osalejad. | |||||||||||||||||||||
|
__________________ |
__________________ | |||||||||||||||||||||
|
19 Välisasjade nõukogu (kaitseküsimusi arutava koosseisu) järeldused ÜJKP kohta, dokument 8917/15, 18. mai 2015. |
19 Välisasjade nõukogu (kaitseküsimusi arutava koosseisu) järeldused ÜJKP kohta, dokument 8917/15, 18. mai 2015. | |||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
|
(6 a) Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldustes nähti ette, et vähemalt 90 % Euroopa Liidu kogu välisabist loetakse vastavalt OECD arenguabikomitee määratlusele ametlikuks arenguabiks. Seepärast on ülioluline, et muudetud määruse (EL) nr 230/2014 kohaselt eraldatavad summad kajastaksid seda suhet võimalikult suurel määral. | |||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Peaaegu 90 % stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kulutustest vastab praegu arenguabi komitee kriteeriumidele. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus) | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Julgeolekuvahendeid tuleb rahastada julgeolekule ettenähtud eelarveridadest. Arengukoostöö rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond peavad täitma aluslepingust tuleneva kohustuse, et neid kasutatakse vaesuse kaotamiseks. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 c (uus) | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
|
(6 c) Nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes1a inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) kohta ja eriti sellele lisatud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas ja selle punkti 21 alapunktis c kutsuti komisjoni, Euroopa välisteenistust ja nõukogu üles 2017. aastaks välja töötama ja rakendama hoolsuskohustuse põhimõtteid tagamaks, et liidu toetus julgeolekujõududele on kooskõlas liidu inimõiguste poliitika rakendamisega ja aitab sellele kaasa ning on kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse edendamise, kaitsmise ja jõustamisega. | |||||||||||||||||||||
|
|
__________________ | |||||||||||||||||||||
|
|
1a http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10897-2015-INIT/et/pdf | |||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
On väga oluline, et enne muudetud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse jõustumist jõustuksid hoolsuskohustuse põhimõtted, mis tagavad, et ELi toetus julgeolekujõududele uue artikli 3a kohaselt on kooskõlas ELi inimõiguste poliitikaga. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 d (uus) | ||||||||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||
|
|
(6 d) Mis puudutab ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames pakutavaid võimalusi, siis Euroopa Parlamendi 22. novembri 2016. aasta resolutsioonis Euroopa kaitseliidu kohta juhiti punktis 47 tähelepanu võimalikule Athena mehhanismi reformimisele, et suurendada selle kulude jagamise ja ühisrahastamise potentsiaali, eriti seoses sõjaliste jõudude võimekuse suurendamisega partnerriikides (koolitus, juhendamine, nõustamine, varustuse tagamine, taristu parandamine ja muud teenused). Sarnane mehhanism töötati välja väljaspool liidu eelarvet Aafrika rahutagamisrahastu vahendite abil. | |||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Oluline on rõhutada, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames on võimalik rakendada kolmandate riikide sõjalise suutlikkuse suurendamise programme. Üks võimalik viis võib olla Athena mehhanismi reformimine, mida hiljutises Euroopa Parlamendi resolutsioonis juba soovitati ja toetati. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 1 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – pealkiri | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Mis tahes meetmed uue artikli 3a raames peaksid moodustama osa laiemast julgeolekusektori reformi algatusest kooskõlas uue ELi julgeolekusektori reformi käsitlusega ja asjaomaste julgeolekusektori reformi meetmetega arengukoostöö rahastamisvahendite raames. Sellised meetmed peaksid keskenduma asjaomaste valitsusstruktuuride reformimisele viisil, mis parandaks parlamendipoolset kontrolli, tsiviiljärelevalvet, läbipaistvust, vastutust ja tõhusust. Artikli 3a meedet ei tohi mõista kui kriisile reageerimist, vaid kui keskpika ja pikaajalise struktuurireformi poliitikat. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Parlament palub lõplikku loetelu tegevustest, mis on stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi suhtes rahastamiskõlblikud, ning tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahendi vahendeid ei saa kasutada selleks, et rahastada suutlikkuse suurendamise meetmeid julgeoleku ja arengu toetamiseks. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – lõige 3 – sissejuhatav osa | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – lõige 3 – punkt b | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Peamist eesmärki ei saa suunata stabiilsuse, rahu ja kriisijuhtimise poole ilma raskuskeskme nihutamiseta. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – lõige 4 – punkt b | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – lõige 5 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 3a – lõige 6 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 7 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Sõjalise suutlikkuse suurendamist käsitleva uue artikli 3a kohta ei tohiks teha otsuseid, kasutades käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud menetlusi, mis on mõeldud kiirete otsuste langetamiseks pakiliste erakorralise abi meetmete kohta. Artiklis 3 ette nähtud menetlus ei hõlma Euroopa Parlamenti, artiklite 4 ja 5 menetlus aga küll. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 8 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 5 Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 10 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Põhimõte mitte tekitada kahju ja inimõigusi käsitlev õigus tuleb eraldi välja tuua. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 a (uus) Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b a (uus) | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Käesoleva määruse artiklis 13 on märgitud, et artikli 3 kohastele meetmetele võib kulutada 70 % rahastamispaketist ja artikli 4 kohastele meetmetele 9 %. Muudatusettepanek on vajalik, et artikli 5 kulutuste jaoks eraldataks jätkuvalt vähemalt 21 %. Vastasel korral tekib oht, et uue artikli 3a kulutusteks lähevad lisaks 100 miljonile eurole ka artiklile 5 ette nähtud, kuid sellele nõuetekohaselt sihtotstarbeliselt eraldamata vahendid. | ||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 b (uus) Määrus (EL) nr 230/2014 Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b b (uus) | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||
Tähtis on tagada, et sõjalise suutlikkuse suurendamist käsitleva uue artikli 3a lisamise tagajärjel ei vähendata olemasolevate artiklite 3, 4 ja 5 jaoks ette nähtud vahendeid. | ||||||||||||||||||||||
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2016)0447 – C8-0264/2016 – 2016/0207(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
AFET 12.9.2016 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 12.9.2016 |
||||
|
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev |
Linda McAvan 10.2.2017 |
||||
|
Endine arvamuse koostaja |
Paavo Väyrynen |
||||
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
25.4.2017 |
29.5.2017 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.7.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
13 8 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Frank Engel, Ádám Kósa, Judith Sargentini |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
John Stuart Agnew, Jean-Paul Denanot, Estefanía Torres Martínez |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
13 |
+ |
|
|
PPE |
Frank Engel, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko |
|
|
S&D |
Jean-Paul Denanot, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Elly Schlein |
|
|
8 |
– |
|
|
ALDE |
Beatriz Becerra Basterrechea, Paavo Väyrynen |
|
|
EFDD |
John Stuart Agnew, Ignazio Corrao |
|
|
GUE/NGL |
Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez |
|
|
Verts/ALE |
Heidi Hautala, Judith Sargentini |
|
|
1 |
0 |
|
|
PPE |
Joachim Zeller |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi loomine |
||||
|
Viited |
COM(2016)0447 – C8-0264/2016 – 2016/0207(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
5.7.2016 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
AFET 12.9.2016 |
|
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 12.9.2016 |
INTA 12.9.2016 |
BUDG 12.9.2016 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
INTA 31.8.2016 |
BUDG 31.8.2016 |
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Arnaud Danjean 13.12.2016 |
|
|
|
|
|
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev |
JURI 13.7.2017 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.7.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
48 14 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Anders Primdahl Vistisen, Boris Zala |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Brando Benifei, Luis de Grandes Pascual, András Gyürk, Javi López, Marietje Schaake, Eleni Theocharous, Ernest Urtasun, Bodil Valero, Paavo Väyrynen, Marie-Christine Vergiat |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Inés Ayala Sender, Ádám Kósa |
||||
|
Esitamise kuupäev |
17.7.2017 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
48 |
+ |
|
|
ALDE
|
Petras Auštrevičius, Javier Nart, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans |
|
|
ECR |
Bas Belder, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen |
|
|
NI |
Aymeric Chauprade |
|
|
PPE |
Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, András Gyürk, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ádám Kósa, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, László Tőkés, Luis de Grandes Pascual, Jaromír Štětina |
|
|
S&D |
Francisco Assis, Inés Ayala Sender, Brando Benifei, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Javi López, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Elena Valenciano, Boris Zala |
|
|
14 |
– |
|
|
EFDD |
James Carver, Fabio Massimo Castaldo |
|
|
GUE/NGL |
Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat |
|
|
NI |
Janusz Korwin-Mikke |
|
|
Verts/ALE |
Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Jordi Solé, Ernest Urtasun, Bodil Valero |
|
|
4 |
0 |
|
|
ALDE |
Iveta Grigule, Paavo Väyrynen |
|
|
ENF |
Mario Borghezio |
|
|
S&D |
Arne Lietz |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu