RAPORT relvaekspordi kohta: ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine

18.7.2017 - (2017/2029(INI))

väliskomisjon
Raportöör: Bodil Valero

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

relvaekspordi kohta: ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine

(2017/2029(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtteid, mille hulka kuuluvad demokraatia ja õigusriigi edendamine, rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembril 2008 vastu võetud ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (edaspidi „ühine seisukoht“)[1],

–  võttes arvesse 17.[2] ja 18.[3] ELi aastaaruannet, mis koostatakse vastavalt ühise seisukoha artikli 8 lõikele 2,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/2309 tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamise kohta[4] ja nõukogu 29. mai 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta[5],

–  võttes arvesse sõjaliste kaupade ajakohastatud ühist Euroopa Liidu nimekirja, mille nõukogu võttis vastu 6. märtsil 2017[6],

–  võttes arvesse nõukogu ühise seisukoha (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) kasutusjuhendit,

–  võttes arvesse 25. juuni 2012. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava ja selle punkti 11 alapunkti e, ning 20. juuli 2015. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) ja selle punkti 21 alapunkti d,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 2. aprillil 2013. aastal vastu võetud relvakaubanduslepingut[7], mis jõustus 24. detsembril 2014,

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta otsust 2013/768/ÜVJP relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta Euroopa julgeolekustrateegia raames[8],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta[9],

–  võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks[10], mida on muudetud 16. aprilli 2014. aasta määrusega (EL) nr 599/2014, ning selle I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia loetelu (edaspidi „kahesuguse kasutusega kaupade määrus“),

–  võttes arvesse 23. novembri 2016. aasta määrust (EL) nr 2016/2134, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks[11],

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone samal teemal, eelkõige oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ühise seisukoha rakendamise kohta[12], 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis[13], 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta[14] ning 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta[15],

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni eraturvafirmade kohta[16],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0264/2017),

A.  arvestades, et ÜRO põhikirja artiklis 51 on sätestatud võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele;

B.  arvestades, et viimased andmed[17] näitavad, et suurte relvade rahvusvaheline tarnimine saavutas aastatel 2012–2016 mahu poolest kõrgeima taseme, võrreldes mis tahes viieaastase perioodiga alates külma sõja lõpust, ning oli 8,4% suurem kui perioodil 2007–2011;

C.  arvestades, et relvaeksport ja relvade tarnimine mõjutavad inimeste turvalisust, inimõigusi, demokraatiat, head valitsemistava ja sotsiaal-majanduslikku arengut; arvestades, et relvaeksport aitab kaasa ka selliste tingimuste kujunemisele, mis sunnib inimesi oma riigist põgenema; arvestades, et seetõttu on vaja, et oleks olemas range, läbipaistev, tulemuslik ning üldiselt aktsepteeritud ja kindlaksmääratud relvastuse kontrolli süsteem;

D.  arvestades, et viimased andmed[18] näitavad, et ELi 28 liikmesriigi eksport moodustas aastatel 2012–2016 26% maailma koguekspordist, mis muudab 28 liikmesriigiga Euroopa Liidu USA (33%) järel ja Venemaa (23%) ees suuruselt teiseks relvatarnijaks maailmas; arvestades, et tavarelvastuse ekspordi töörühma (COARM) värskeima aruande kohaselt anti Euroopa Liidu riikides 2014. aastal relvaekspordi litsentse kokku 94,4 miljardi euro väärtuses;

E.  arvestades, et viimased andmed[19] näitavad, et relvade eksport Lähis-Itta suurenes 86% ja moodustas ajavahemikul 2012–2016 29% ülemaailmsest ekspordist;

F.  arvestades, et viimased ametlikud ELi andmed näitavad, et 2015. aastal oli ELi 28 liikmesriigi jaoks relvaekspordi seisukohalt kõige olulisem piirkond Lähis-Ida, kuhu anti relvaekspordi litsentse kokku 78,8 miljardi euro ulatuses;

G.  arvestades, et mõnesid ELi liikmesriikide poolt ebastabiilsetesse ja kriisialdistesse piirkondadesse ja riikidesse tarnitud relvi kasutati relvakonfliktides või siserepressioonideks; arvestades, et mõned neist tarnetest suunati väidetavalt kõrvale terroristlike rühmituste kätte, näiteks Süürias ja Iraagis; arvestades, et mõnel juhul on teatavatesse riikidesse, nt Saudi Araabiasse, imporditud relvi kasutatud veristes konfliktides, nt Jeemenis; arvestades, et selline eksport on selgelt vastuolus ühise seisukohaga ning rõhutab seetõttu vajadust parema kontrolli ja läbipaistvuse järele;

H.  arvestades, et puudub ühtne kontrolli- ja aruandlussüsteem, mis annaks teada, kas ja mil määral üksikute liikmesriikide eksport rikub kaheksat kriteeriumi, ning arvestades, et samas puuduvad sanktsioonimehhanismid juhuks, kui liikmesriigi eksport ei ole kaheksa kriteeriumiga ilmselgelt kooskõlas;

I.  arvestades, et Bonni Rahvusvahelise Ümberkorralduskeskuse uurimuste tulemusel on selgunud, et ainuüksi Saksamaal anti 2015. aastal välja 4256 relvaekspordi litsentsi relvade eksportimiseks 83 riiki, mida võib vastavalt ühisele seisukohale pidada probleemseteks[20];

J.  arvestades, et nii ülemaailmne kui ka piirkondlik julgeolekukeskkond on väga palju muutunud, eriti ELi lõuna- ja idanaabruse puhul, ning et see rõhutab tungivat vajadust parandada meetodeid seoses andmete esitamisega ekspordilubade riskihindamiste jaoks ja muuta need kindlamaks;

K.  arvestades, et mõned liikmesriigid on hiljuti sõlminud strateegilised lepingud sõjaliseks koostööks, sealhulgas suurte koguste kvaliteetse sõjatehnoloogia tarnimiseks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna mittedemokraatlikele riikidele;

L.  arvestades, et vastavalt Lissaboni lepingu sätetele on vaesuse kaotamine ELi arengupoliitika peamine eesmärk ning ka üks ELi välistegevuse prioriteete stabiilsema ja jõukama maailma saavutamiseks; arvestades, et relvade tarnimine konfliktiolukorras riikidesse avaldab lisaks vägivalla eskaleerimisele negatiivset mõju nende riikide arenguväljavaadetele;

M.  arvestades, et Euroopa kaitsealane tööstusmaastik on keskse tähtsusega sektor, mida samas iseloomustavad liigsed tootmisvõimsused, dubleerimine ja killustatus, mis mõjuvad pärssivalt kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja on põhjustanud ekspansiivse ekspordipoliitika;

N.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis kutsuti komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama algatus kehtestada Saudi Araabia suhtes ELi relvaembargo;

O.  arvestades, et olukord Jeemenis on sellest ajast jätkuvalt halvenenud ka Saudi Araabia juhitava koalitsiooni sõjalise tegevuse tõttu; arvestades, et kuigi mõned liikmesriigid on Saudi Araabia tegevuse tõttu Jeemenis lõpetanud selle riigi varustamise relvadega, jätkavad teised vastuolus kriteeriumidega 2, 4, 6, 7 ja 8 neile sõjalise tehnoloogia tarnimist;

P.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioonis inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta rõhutati, et prioriteediks peaksid olema inimõigused, ning kutsuti liikmesriike üles leppima kokku liikuda kaasaegsema, paindlikuma ja inimõigustel põhineva ekspordipoliitika suunas, eriti kui on tegemist riikidega, mille puhul on tõendatud riigisisesed vägivaldsed repressioonid ja inimõiguste rikkumised;

Q.  arvestades, et ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia peaks aitama parandada poliitikavaldkondade sidusust relvaekspordi kontrolli valdkonnas;

1.  märgib, et riikidel on seaduslik õigus omandada enesekaitseks sõjatehnoloogiat; rõhutab, et kaitsetööstuse säilitamine moodustab osa liikmesriikide enesekaitsest; tuletab meelde, et üheks ajendiks kehtestada ühine seisukoht oli vältida Euroopa relvade kasutamist liikmesriikide relvajõudude vastu, ning samuti hoida ära inimõiguste rikkumisi ja relvakonfliktide pikenemist; kordab, et ühine seisukoht on õiguslikult siduv raamistik, milles on sätestatud miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad relvaekspordi kontrolli valdkonnas kohaldama, ning et see hõlmab kohustust hinnata iga ekspordilitsentsi taotlust kõigi kaheksa selles loetletud kriteeriumi alusel;

2.  märgib, et kaitsevarustuse arendamine on kaitsesektori jaoks tähtis vahend ning et väljaarendatav konkurentsivõimeline ja innovatiivne Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas (EDTIB) peaks olema vahend, mis aitab tagada liikmesriikide ja liidu kodanike julgeoleku ja kaitse, andes oma panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamisse; kutsub liikmesriike üles likvideerima kaitsekulutuste praegust mittetõhusust, mis tuleneb dubleerimisest, killustatusest ja koostalitlusvõime puudumisest, ning võtta endale eesmärgiks ELi muutmise julgeoleku tagajaks, mh parema relvaekspordi kontrollimise abil; kordab, et ühise seisukoha artiklis 10 on öeldud, et majanduslike, kaubanduslike ja tööstuslike huvide arvessevõtmine liikmesriikide poolt ei tohi mõjutada relvaeksporti reguleeriva kaheksa kriteeriumi kohaldamist;

3.  märgib siiski, et sõjatehnika jõuab mõnikord sihtkohtadesse ja lõppkasutajateni, kes ei vasta ühise seisukoha kriteeriumidele; väljendab muret asjaolu pärast, et relvasüsteemide levik sõja ajal ja väga pingelises poliitilises olukorras võib ebaproportsionaalselt mõjutada tsiviilelanikke; väljendab rahutust ülemaailmse võidurelvastumise ning poliitiliste konfliktide ja rahutuste sõjalise lahendamise pärast; rõhutab, et konflikte tuleks lahendada eelkõige diplomaatilisel teel;

4.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles oluliselt parandama ühise seisukoha rakendamise sidusust, et parandada nende tsiviilisikute julgeolekut, kes kannatavad kolmandates riikides toimuvate konfliktide ja inimõiguste rikkumiste tõttu, samuti liidu ja selle kodanike julgeolekut ning luua ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused; rõhutab sellega seoses, et ühise seisukoha järjepidev rakendamine on väga tähtis selleks, et tagada ELi usaldusväärsus väärtuspõhise ülemaailmse osalejana;

5.  julgustab riike, kes tegelevad kandidaatriigi staatuse saamisega, või riike, kes soovivad muul viisil asuda ELiga ühinemise teele, kohaldama ühise seisukoha sätteid; väljendab heameelt selle üle, et Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Gruusia, Island, Kanada, Montenegro ja Norra on ühtlustanud oma poliitika ühise seisukoha kriteeriumide ja põhimõtetega ning jätkavad seega edasist vastavusse viimist ÜVJP ja ÜJKPga; kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd kolmandate riikidega, kes on võtnud ametliku kohustuse järgida ühises seisukohas esitatud kriteeriume, pidades eelkõige silmas teabevahetuse parandamist ja litsentside andmisel suurema läbipaistvuse tagamist; lisaks palub Euroopa välisteenistusel ergutada eeelkõige Euroopa riike ühtlustama oma poliitikat ühise seisukohaga, et tagada turvalisem laiema Euroopa piirkond;

6.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tegema tihedat koostööd, et hoida ära relvade väärkasutamisest ja varumisest tulenevaid ohte, nagu ebaseaduslik relvakaubandus ja ebaseaduslik üle piiri toimetamine; rõhutab, et kolmandatesse riikidesse eksporditud relvade puhul on olemas oht, et samad relvad võivad salakaubaveo ja ebaseadusliku relvakaubanduse kaudu ELi tagasi jõuda;

7.  märgib, et julgeolekuriskide osas lasub liidul äärmiselt suur vastutus, kuna EL ei näita üles suuremat toetust ja pühendumist Bosnias ja Hertsegoviinas, Albaanias ja Ukrainas endiselt alles olevate rohkete relvavarude hävitamisele;

8.  usub, et ekspordilitsentsi andmise korral läbi viidava riskihindamise metoodika peaks hõlmama ettevaatuspõhimõtet ning et liikmesriigid peaksid lisaks selle hindamisele, kas konkreetset sõjatehnoloogiat võidakse kasutada siserepressioonideks või muul soovimatul eesmärgil (funktsionaalne lähenemine), hindama ka riske, lähtudes sihtriigis valitsevast üldisest olukorrast (põhimõtteline lähenemine);

9.  märgib, et Brexiti kontekstis oleks oluline, et Ühendkuningriik jääks jätkuvalt seotuks ühise seisukohaga ja kohaldaks selle rakendussätteid, nagu seda teevad muud kolmandad Euroopa riigid;

10.  palub liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel töötada välja sihtotstarbelise strateegia, et pakkuda ametlikku kaitset rikkumisest teatajatele, kes juhivad tähelepanu relvatööstusvaldkonna organisatsioonide ja ettevõtete tegevusele, mis on vastuolus ühises seisukohas sisalduvate kriteeriumide ja põhimõtetega;

11.  rõhutab, kui oluline on kõikide liidu ekspordikontrollirežiimide põhimõtteühtsus, seda eriti kontrollikriteeriumide tõlgendamisel; lisaks kordab veel kord, kui oluline on põhimõtteühtsus ekspordikontrolli ja muude välispoliitika vahendite ning kaubandusmeetmete, nagu üldise soodustuste süsteemi ja konfliktimineraalide määruse vahel;

12.  kordab, et ELi ettevõtjad võivad küberseiretehnoloogia kontrollimatu ekspordiga avaldada kahjulikku mõju ELi digitaristu turvalisusele ja inimõigustele; rõhutab sellega seoses ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse kiire, tõhusa ja ulatusliku ajakohastamise tähtsust ning kutsub nõukogu üles järgima selles küsimuses ranget ajakava;

13.  rõhutab, kui tähtis on tõhusalt piirata relvade eksporti eraturvafirmadele kui lõppkasutajatele, ja et vastav litsents väljastataks ainult juhul, kui hoolsuskohustuste kontrolli järel on kindlaks tehtud, et kõnealune eraturvafirma ei ole osalenud inimõiguste rikkumistes; rõhutab vajadust kehtestada aruandlusmehhanismid, et tagada relvade vastutustundlik kasutamine eraturvafirmade poolt;

Ühise seisukoha kriteeriumide rakendamine

14.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 1. kriteeriumile 2014. aastal 81 korda ja 2015. aastal 109 korda;

15.  kutsub veel kord komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama algatust, mille eesmärk on kehtestada ELi relvaembargo riikide suhtes, keda süüdistatakse rahvusvahelise humanitaarõiguse rasketes rikkumistes, eelkõige tsiviiltaristu tahtlikus ründamises; rõhutab veel kord, et jätkuv litsentside väljastamine relvade müügiks sellistele riikidele on vastuolus ühise seisukohaga;

16.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 2. kriteeriumile 2014. aastal 72 korda ja 2015. aastal 89 korda; peab kahetsusväärseks asjaolu, et andmed näitavad, et puudub ühtne lähenemisviis seoses olukorraga eelkõige Süürias, Iraagis ja Jeemenis; julgustab liikmesriike ja Euroopa välisteenistust alustama arutelu 2. kriteeriumi laiendamise üle, et hõlmata demokraatliku valitsemistava näitajad, sest selline hindamiskriteerium võiks aidata kehtestada täiendava kaitsemeetme ekspordi soovimatute negatiivsete tagajärgede vastu; peale selle usub, et põhimõttelisem lähenemisviis riski hindamise suhtes peaks keskenduma sellele, mil määral saaja üldiselt austab rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigustealast õigust;

17.  on veendunud, et Saudi Araabiasse toimuv eksport on vastuolus vähemalt 2. kriteeriumiga, mis käsitleb riigi osalemist rahvusvahelise humanitaarõiguse raskes rikkumises vastavalt pädevate ÜRO ametivõimude poolt sätestatule; kordab taas oma 26. veebruari 2016. aasta üleskutset, mis käsitleb tungivat vajadust kehtestada Saudi Araabia suhtes relvaembargo;

18.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 3. kriteeriumile 2014. aastal 99 korda ja 2015. aastal 139 korda; rõhutab, et 3. kriteeriumi raames on vaja hinnata liikmesriikide hiljutisi relvade tarneid valitsusvälistele osalejatele, sealhulgas tehnilise abi ja koolituse pakkumist, võttes arvesse 2002. aasta ühismeedet 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses; tuletab meelde, et ühismeetmega on sätestatud, et liikmesriigid ei tohi väike- ja kergrelvi tarnida valitsusvälistele osalejatele;

19.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 4. kriteeriumile 2014. aastal 57 korda ja 2015. aastal 85 korda; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikide eksporditavat sõjatehnoloogiat kasutatakse Jeemeni konfliktis; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid ühist seisukohta järjepideval viisil, tuginedes pikaajalise ohu põhjalikule hindamisele;

20.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 5. kriteeriumile 2014. aastal 7 korda ja 2015. aastal 16 korda; tuletab meelde, et see kriteerium puudutab liikmesriikide ja liitlaste julgeolekuhuve, samas tunnistades, et need huvid ei saa mõjutada kriteeriumide käsitlemist seoses inimõiguste austamise ning piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsusega;

21.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 6. kriteeriumile 2014. aastal 6 korda ja 2015. aastal mitte kordagi; väljendab muret teadete pärast, et liikmesriikide relvaeksporti on kõrvale toimetatud valitsusvälistele osalejatele, muu hulgas terroristlikele rühmitustele, ning hoiatab, et neid relvi võidakse kasutada tsiviilelanike vastu nii ELis kui ka väljaspool ELi territooriumi; kordab, kui tähtis on rangem kontroll sellise relvaekspordi üle, et täita rahvusvahelisi kohustusi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise valdkonnas;

22.  väljendab muret Saudi Araabiasse ja Katarisse toimuva ekspordi võimaliku kõrvaletoimetamise pärast Süürias tegutsevatele valitsusvälistele osalejatele, kes panevad toime tõsiseid inimõigustealase õiguse ja humanitaarõiguse rikkumisi ning kutsub COARMi üles selle küsimusega kiiremas korras tegelema; tunnistab, et enamik mässuliste ja terrorirühmituste kätte jõudnud relvi on pärit väljastpoolt Euroopat;

23.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 7. kriteeriumile 2014. aastal 117 korda ja 2015. aastal 149 korda; väljendab muu hulgas oma muret Euroopa riikide väike- ja kergrelvade ekspordi väidetava kõrvaletoimetamise pärast teatavatest sihtkohtadest, et ühise seisukoha vastaselt varustada valitsusväliseid osalejaid ja lõppkasutajaid sellistes riikides nagu Süüria, Iraak, Jeemen ja Lõuna-Sudaan; juhib tähelepanu tungivale vajadusele tugineda kõrvalesuunamise ohu hindamisel rohkemale kui vaid vastuvõtjariigi poolt lõppkasutaja sertifikaadiga võetud kohustustele; toonitab, et on vaja kehtestada tõhusad saatmisjärgse kontrolli mehhanismid tagamaks, et relvi ei reekspordita vastavat luba mitte omavatele lõppkasutajatele; toonitab, et Euroopa välisteenistusel võiks olla roll selles valdkonnas liikmesriikide tehtavate jõupingutuste toetamisel;

24.  märgib, et vastavalt aastaaruannetele tugineti keeldumise puhul 8. kriteeriumile 2014. aastal ühel korral ja 2015. aastal mitte kordagi; tunnistab, et 8. kriteeriumi parem rakendamine oleks otsustava tähtsusega panus ELi poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu eesmärgi 16.4 saavutamisse; palub liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kasutusjuhendit selles osas ajakohastada ja keskenduda relvade kasutamisest tulenevale potentsiaalsele arengukahjule;

25.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles lisama ühisesse seisukohta uue kriteeriumi, millega tagataks, et litsentside väljaandmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ekspordi puhul esinevat korruptsiooniohtu;

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse suurendamine

26.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles suurendama ühtsust ühise seisukoha rakendamisel ja tugevdama teabevahetusmehhanisme, tehes kättesaadavaks kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt paremat teavet ekspordilubade riskianalüüsi jaoks, tuginedes praeguse süsteemi turvalisele ja ulatuslikule digiteerimisele järgmiselt:

a)  esitatakse rohkem teavet ekspordilitsentside ja tegeliku ekspordi kohta, jagades seda teavet süstemaatiliselt ja õigeaegselt, muu hulgas muret põhjustavate lõppkasutajate, kõrvalesuunamise juhtumite, võltsitud või muul viisil muret põhjustavate lõppkasutaja sertifikaatide ning kahtlusaluste vahendajate ja transpordiettevõtjate kohta, kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

b)  luuakse loetelu relvade ekspordiga seotud õigusnormide rikkumise või tuvastatud kõrvalesuunamise juhtumite eest süüdi mõistetud isikute ja üksuste kohta ning selliste isikute kohta, kes teadaolevalt või kahtluse kohaselt tegelevad ebaseadusliku relvakaubandusega või tegevusega, mis ohustab rahvusvahelist ja riiklikku julgeolekut;

c)  vahetatakse kaheksa kriteeriumi rakendamiseks vastu võetud parimaid tavasid;

d)  muudetakse praegune kasutusjuhend interaktiivseks internetiressursiks;

e)  muudetakse 2018. aasta lõpuks ELi aastaaruanne otsingut võimaldavaks andmebaasiks, rakendades 2016. aasta andmete puhul uut formaati;

f)   edendatakse selgeid ja väljakujunenud ning teabevahetusel põhinevaid koostöömenetlusi õiguskaitseasutuste ja piirivalveasutuste vahel, et tugevdada julgeolekualast koostööd ja kaotada ebaseaduslik relvakaubandus, mis ohustab ELi ja selle kodanike julgeolekut;

27.  väljendab heameelt seoses COARMi kavatsusega kaasata Euroopa välisteenistust süstemaatilisemalt sihtriikide olukorra ja võimalike lõppkasutajate üle peetavate arutelude ettevalmistamisse; rõhutab, et selles protsessis on tähtis regulaarselt konsulteerida inimõiguste töörühmaga (COHOM);

28.  märgib, et tõhusaks teabevahetuseks ja koostööks on vaja korraldada ka poliitikaametnike, litsentsimisega tegelevate töötajate ja õiguskaitsetöötajate kohtumisi ning julgustab nägema selleks ette piisavad vahendid; usub, et ühise seisukoha rakendamise tõhustamisel on otsustava tähtsusega teguriks liikmesriikide vastava suutlikkuse laiendamine; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles suurendama nende töötajate arvu, kes tegelevad nii riiklikul kui ka ELi tasandil toimuva ekspordiga seotud küsimustega; innustab looma ELi fondi, mida kasutataks liikmesriikides litsentsimise ja nõuete täitmise tagamisega tegelevate ametnike suutlikkuse suurendamiseks;

29.  rõhutab vajadust töötada välja lähenemisviis olukordade lahendamiseks, kus liikmesriigid tõlgendavad erinevalt ühise seisukoha 8. kriteeriumi (oma olemuselt sarnaste toodete eksport sarnastesse sihtkohtadesse ja lõppkasutajatele), et säilitada kõigile võrdsed tingimused ja ELi usaldusväärsus väljaspool liitu; usub, et on ka aeg kaaluda ELi institutsioonidele tugevama rolli andmist liikmesriikide tasandi litsentsimisprotsessi suhtes, eelkõige seoses eelkirjeldatud olukordadega; kutsub liikmesriike üles toetama relvastuskontrolli järelevalveasutuse loomist komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja egiidi all; on seisukohal, et liikmesriikidele, kes kavatsevad anda loa, millest teine liikmesriik või teised liikmesriigid on keeldunud, tuleb esitada arvamus;

30.  rõhutab kiireloomulist vajadust tugevdada ELi delegatsioonide rolli liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse abistamisel seoses ekspordilitsentsidega seotud riskihindamiste läbiviimisega ja nende rakendamistega lõppkasutajate kontrollide, saatmisjärgsete kontrollide ja kohapealsete kontrollide suhtes;

31.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ühises seisukohas tingimuse, millega tagatakse, et ELi poolt kolmanda riigi suhtes kehtestatud embargo tühistab automaatselt litsentsid, mis on juba väljastatud embargoga hõlmatud toodete suhtes;

32.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid jätkaksid vajaduse korral abi andmist ELi mittekuuluvatele riikidele seadusandlike ja haldusmeetmete koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel, et tagada ekspordikontrolli süsteemi kehtestamine relvade ja sõjatehnoloogia jaoks;

Aruandluskohustuste järgimise tugevdamine

33.  peab kahetsusväärseks, et 17. ELi aastaaruanne avaldati väga hilja, vähemalt 17 kuud pärast lubade andmist või eksporti; peale selle peab kahetsusväärseks asjaolu, et 18. ELi aastaaruanne avalikustati alles 2017. aasta märtsis;

34.  kritiseerib kaheksa kriteeriumi rikkumisi liikmesriikide poolt; on seisukohal, et tuleks edendada kaheksa kriteeriumi ühtset ja järjekindlat kohaldamist; märgib, et ei ole sätestatud sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes ei täida litsentside andmisel kaheksat kriteeriumi, ning soovitab liikmesriikidel näha ette sõltumatute kontrollide tegemise kord; usub, et on aeg algatada protsess mehhanismi kehtestamiseks, mille abil saab kehtestada sanktsioone nendele liikmesriikidele, kes ei järgi ühist seisukohta;

35.  tuletab meelde, et vastavalt ühise seisukoha artikli 8 lõikele 2 on kõik liikmesriigid kohustatud andma oma relvaekspordi kohta aru, ja kutsub kõiki liikmesriike üles täitma oma kohustusi; peab kahetsusväärseks, et 17. aastaaruande jaoks esitas litsentse käsitlevate eristatud andmete ja tegeliku ekspordi kohta täies mahus teavet 21 liikmesriiki ning 18. aastaaruande jaoks ainult 20 liikmesriiki; kutsub kõiki liikmesriike, sealhulgas kolme peamist relvi eksportivat liikmesriiki, Prantsusmaad, Saksamaad ja Ühendkuningriiki, kes ei ole esitanud täies mahus teavet, esitama järgmist aastaaruannet silmas pidades täielikud andmed oma eelneva ekspordi kohta;

36.  nõuab ühtlustatuma ja õigeaegse aruandluse ja andmete esitamise menetluse tagamist, kehtestades andmete esitamise tähtajaks selle aasta jaanuari, mis järgneb aastale, mil eksport toimus, ja kehtestades kindla avaldamise kuupäeva, mis ei oleks hiljem kui ekspordile järgneva aasta märtsis;

37.  on seisukohal, et ühist seisukohta tuleks täiendada avalikult juurdepääsetava nimekirjaga, mida pidevalt ajakohastatakse ja mis annab üksikasjalikku teavet selle kohta, millisel määral eksport teatavatesse vastuvõtjariikidesse on või ei ole kooskõlas kaheksa kriteeriumiga;

38.  peab vajalikuks, et loodaks ühtlustatud kontrolli- ja aruandlussüsteem, mille põhjal teada saada, kas ja mil määral üksikute liikmesriikide eksport rikub kaheksat kriteeriumi;

39.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid järgiksid täielikult ühises seisukohas kehtestatud aruandlusnõudeid; rõhutab, et kvaliteetsed andmed tegelike tarnete kohta on olulised, et mõista, kuidas rakendatakse kaheksat kriteeriumi; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles uurima, kuidas kasutada tolliasutuste esitatud andmeid, muu hulgas luues sõjaliste kaupade jaoks spetsiaalsed tollikoodid;

40.  möönab, et kõik ELi liikmesriigid on alla kirjutanud ÜRO relvakaubandusleppele; nõuab nimetatud lepingu ülemaailmset kohaldamist ning suurema tähelepanu pööramist riikidele, kes ei ole sellele alla kirjutanud, sealhulgas Venemaale ja Hiinale; ühtlasi tunnustab relvakaubanduslepingut puudutavat teavitustegevust ning toetab selle tulemuslikku rakendamist;

Asjaomaste vahendite ajakohastamine

41.  kutsub üles vaatama läbi sõjaliste kaupade ühise nimekirja ja kahesuguse kasutusega kaupade määruse lisades esitatud loetelud, et kõik asjaomased mehitamata süsteemid oleks hõlmatud; tuletab meelde oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kohta, eriti punkti 2 alapunkti c, milles kutsuti üles lisama relvastatud droonid asjaomastesse relvastuskontrollirežiimidesse;

42.  julgustab liikmesriike põhjalikumalt uurima kolmandates riikides toimuvat litsentseeritud tootmist ja tagama tugevamad kaitsemeetmed soovimatu kasutamise vältimiseks; nõuab ühise seisukoha ranget kohaldamist kolmandates riikides toimuva litsentseeritud tootmise suhtes; ergutab liikmesriike kaaluma konkreetse kolmanda riigi suhtumist relvakaubanduslepingusse ja sellega seotud staatust, kui on käsil otsuse tegemine tarnete kohta, mis suurendaksid selle riigi sõjavarustuse tootmis- ja/või ekspordivõimsust;

43.  leiab, et direktiivi 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta) rakendamine peaks toimuma kooskõlas ühise seisukoha rakendamisega, sh ka varuosade ja komponentide puhul; märgib, et ühise seisukoha kohaldamisala ei ole piiratud ning seega kehtivad kaheksa kriteeriumi ka ELi-sisese ekspordi puhul;

44.  väljendab muret seoses küberjulgeoleku probleemidega, eelkõige läbimurretega häkkimismeetodites, mida kasutatakse juurdepääsuks litsentse väljastavate riiklike asutuste teabele ja andmetele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles investeerima piisavalt rahalisi vahendeid tehnoloogiasse ja inimressurssidesse, et nende küberjulgeolekuprobleemide lahendamise otstarbel koolitada isikuid konkreetsete küberjulgeolekuprogrammide ja meetodite valdkonnas;

Parlamentide ja avaliku arvamuse roll

45.  märgib, et mitte kõik ELi liikmesriikide parlamendid ei kontrolli riiklike litsentside andmise otsuseid muu hulgas iga-aastaste relvaekspordi aruannete esitamise kaudu ja nõuab sellega seoses parlamentaarse ja riikliku järelevalve üldist suurendamist; juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi kodukorrale, milles nähakse ette võimalus regulaarselt reageerida ELi iga-aastastele relvaekspordi aruannetele;

46.  tervitab riiklike parlamentide, relvaekspordi kontrolliasutuste, tööstusliitude ja kodanikuühiskonnaga peetavaid regulaarseid konsultatsioone, mis on sisuka läbipaistvuse saavutamisel väga tähtsad; kutsub COARMi, kõiki liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tõhustama dialoogi kodanikuühiskonnaga ning konsultatsioone riiklike parlamentide ja relvaekspordi kontrolliasutustega; ergutab liikmesriikide parlamente, kodanikuühiskonda ja akadeemilisi ringkondi viima läbi sõltumatuid relvakaubanduse uuringuid ning kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust seda tegevust toetama, muu hulgas rahaliste vahenditega;

o

o  o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
• [2]  ELT C 163, 4.5.2016, lk 1.
• [3]  Seni avaldamata.
• [4]  ELT L 326, 11.12.2015, lk 56.
• [5]  ELT L 139, 30.5.2017, lk 38.
• [6]  ELT C 97, 28.3.2017, lk 1.
• [7]  Relvakaubandusleping, ÜRO, 13-27217.
• [8]  ELT L 341,18.12.2013, lk 56.
• [9]  ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.
• [10]  ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.
• [11]  ELT L 338, 13.12.2016, lk 1.
• [12]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0472.
• [13]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0066.
• [14]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0502.
• [15]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0172.
• [16]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0289.
• [17]  Trends in International Arms Transfers (Rahvusvaheliste relvatarnete suundumused), 2016, SIPRI teabeleht, veebruar 2017.
• [18]  ibid.
• [19]  ibid.
• [20]  Kiriku ja arengukoostöö ühiskonverentsi (Gemeinsame Konferenz Kirche und Entwicklung) relvaekspordi aruanne 2016, lk 54.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	11.7.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 14 14
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Brando Benifei, Luis de Grandes Pascual, Javi López, Miroslav Poche, Eleni Theocharous, Ernest Urtasun, Bodil Valero, Paavo Väyrynen, Marie-Christine Vergiat
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Inés Ayala Sender, Ádám Kósa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Iveta Grigule, Javier Nart, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Paavo Väyrynen
EFDD	Fabio Massimo Castaldo
GUE/NGL	Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat
S&D	Francisco Assis, Inés Ayala Sender, Brando Benifei, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Arne Lietz, Javi López, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Miroslav Poche, Elena Valenciano, Boris Zala
VERTS/ALE	Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Jordi Solé, Ernest Urtasun, Bodil Valero

14	–
ECR	Bas Belder, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Geoffrey Van Orden
EFDD	James Carver
NI	Aymeric Chauprade
PPE	Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Ádám Kósa, Cristian Dan Preda, Luis de Grandes Pascual

14	0
ENF	Mario Borghezio
NI	Janusz Korwin-Mikke
PPE	Lars Adaktusson, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Jaromír Štětina, László Tőkés

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu