RAPORT mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile
11.10.2017 - (COM(2017)0480 – C8‑0235/2017 – 2017/2134(BUD))
Eelarvekomisjon
Raportöör: Jens Geier
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile
(COM(2017)0480 – C8‑0235/2017 – 2017/2134(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0480 – C8‑0235/2017),
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[1] (mitmeaastase finantsraamistiku määrus), eriti selle artiklit 11,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[2], eriti selle punkti 12,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 1. detsembril 2016[3],
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0298/2017),
A. arvestades, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmist on paindlikkusinstrumendi raames igal aastal kasutada jooksevhindades 676 miljoni euro suurune summa, millele lisanduvad Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tühistatud summad, mis 2016. aasta lõpu seisuga moodustasid 646 miljonit eurot; arvestades, et 2017. aasta eelarves on paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetud juba 530 miljonit eurot, mis võimaldab edaspidi kasutusele võtta veel 792 miljonit eurot;
B. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 (millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond)[4] jõustus 28. septembril 2017. aastal;
C. arvestades, et olles läbi vaadanud kõik võimalused rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulukohustuste assigneeringute ümberjaotamiseks, on komisjon teinud ettepaneku võtta selleks, et eraldada Euroopa Kestliku Arengu Fondile rahalisi vahendeid, väljaspool rubriigi 4 ülemmäära kasutusele 275 miljoni euro suuruses summas paindlikkusinstrument;
1. märgib, et 2017. aasta rubriigi 4 ülemmäär ei võimalda Euroopa Kestliku Arengu Fondi asjakohaselt rahastada; kordab oma ammust seisukohta, et liidu välistegevuse rahalistest vahenditest ei piisa ennetava ja kestliku välispoliitika vajaduste rahuldamiseks;
2. on seepärast nõus, et 275 miljoni euro suuruses summas (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena) võetakse kasutusele paindlikkusinstrument;
3. kordab, et kõnealuse instrumendi kasutuselevõtmine, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 11, näitab veel kord tungivat vajadust liidu eelarve suurema paindlikkuse järele;
4. kordab oma ammust seisukohta, et paindlikkusinstrumendi raames varem võetud kulukohustustest tulenevaid makseid võib arvestada üksnes väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;
5. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
6. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.
LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[1] eriti selle punkti 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) Paindlikkusinstrumendiga on võimalik rahastada selgelt kindlaksmääratud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.
(2) Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 600 000 000 eurot (2011. aasta hindades), nagu on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[2] artiklis 11.
(3) Praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks tuleb asjakohaste meetmete rahastamiseks vajalikud märkimisväärsed täiendavad summad kasutusele võtta kiiresti.
(4) Olles läbi vaadanud kõik võimalused jaotada assigneeringud ümber rubriigi 4 Globaalne Euroopa kulude ülemmäära raames, tuleb lisaks liidu 2017. aasta üldeelarves ette nähtud vahenditele võtta rubriigi 4 ülemmäära ületades kasutusele paindlikkusinstrument summas 275 000 000 eurot, et eraldada rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondile (EFSD). See summa hõlmab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelmiste aastate tühistatud summasid, mis tehakse paindlikkusinstrumendi kaudu kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 11 lõike 1 teise lõiguga.
(5) Eeldatavat maksete ajakava arvesse võttes tuleks paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisele vastavad maksete assigneeringud teha ainult 2017. aastal,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liidu 2017. aasta üldeelarves võetakse paindlikkusinstrument kasutusele 275 000 000 euro ulatuses rubriigi 4 Globaalne Euroopa kulukohustuste assigneeringutena.
Esimeses lõigus osutatud summat kasutatakse vahendite eraldamiseks Euroopa Kestliku Arengu Fondi tagatisfondile.
2. Eeldatavat maksete ajakava arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmiseks vajalike maksete assigneeringute summa 2017. aastal 275 000 000 eurot. Kõnealune summa kinnitatakse vastavalt eelarvemenetlusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
[...],
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.10.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
31 5 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Pina Picierno, Răzvan Popa, Paul Rübig, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Andrey Novakov, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Marie-Pierre Vieu, Auke Zijlstra |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
31 |
+ |
|
|
ALDE |
Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Urmas Paet |
|
|
ECR |
Richard Ashworth, Bernd Kölmel |
|
|
PPE |
Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský |
|
|
S&D |
Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Pina Picierno, Răzvan Popa, Isabelle Thomas, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos |
|
|
Verts/ALE |
Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana |
|
|
5 |
– |
|
|
EFDD |
Jonathan Arnott |
|
|
ENF |
Auke Zijlstra |
|
|
GUE/NGL |
Liadh Ní Riada, Marie-Pierre Vieu |
|
|
NI |
Eleftherios Synadinos |
|
|
1 |
0 |
|
|
ENF |
Stanisław Żółtek |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu