Menetlus : 2016/0363(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0302/2017

Esitatud tekstid :

A8-0302/2017

Arutelud :

PV 30/11/2017 - 2
CRE 30/11/2017 - 2

Hääletused :

PV 30/11/2017 - 8.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0470

RAPORT     ***I
PDF 575kWORD 83k
12.10.2017
PE 606.264v03-00 A8-0302/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias

(COM(2016)0853 – C8-0479/2016 – 2016/0363(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Gunnar Hökmark

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias

(COM(2016)0853 – C8-0479/2016 – 2016/0363(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0853),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0479/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0302/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)**

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) avaldas kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“) 9. novembril 2015 ning G20 kinnitas need 2015. aasta novembris. Kogu kahjumikatmisvõime standardi eesmärk on tagada, et globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel, millele liidu õigusraamistikus osutatakse kui globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, oleks vajalik kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, mis aitaks tagada, et kriisilahenduse käigus ja vahetult pärast seda oleks võimalik kriitiliste funktsioonide jätkuv toimimine, ilma et ohustataks avaliku sektori vahendeid ja finantsstabiilsust(4). Komisjon võttis 24. novembri 2015. aasta teatises(5) endale kohustuse esitada seadusandlik ettepanek 2016. aasta lõpuks, et kogu kahjumikatmisvõime standardit saaks liidu õiguses rakendada rahvusvaheliselt kokkulepitud tähtajaks 2019. aastaks.

(2)  Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisel liidus tuleb arvesse võtta kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL alusel liidu kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes(6). Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et liidu krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, peaksid mõlemad nõuded kuuluma ühisesse raamistikku ja täiendama teineteist. Komisjon tegi ettepaneku, et praktikas tuleks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ▌kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase („kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue“) kehtestada liidu õigusaktides, muutes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013(7), samas kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada direktiivi 2014/59/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014(8) sihipärase muutmise teel. Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad tagamata võlainstrumentide järjestust maksejõuetusmenetluse hierarhias, täiendavad eespool nimetatud õigusakte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(9).

(3)  Liikmesriigid peaksid tagama, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kahjumi sujuv ja kiire katmine ning rekapitaliseerimine, hoides sellega ära mõju finantsstabiilsusele ja maksumaksjatele ▌. See tuleks saavutada sellega, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad pidevalt liidu õiguses määruse (EL) nr 575/2013 muutmise teel rakendatavat kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõuet ning direktiivis 2014/59/EL sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

(4)  Kogu kahjumikatmisvõime standardis, mida rakendatakse liidu õiguses määruse (EL) nr 575/2013 muutmise teel, on nõutud, et globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad täidaksid kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude allutatud kohustustega, ▌mille rahuldamisjärk on maksejõuetuse korral kogu kahjumikatmisvõime nõude täitmisest välja arvatud kohustustest madalam (allutatuse nõue), kusjuures kehtivad teatavad erandid. Kogu kahjumikatmisvõime standardi alusel tuleks allutatus saavutada lepingu õigusmõju (lepinguline allutatus), asjaomase jurisdiktsiooni seaduste (õigusaktiga allutatus) või asjaomase ettevõtte struktuuri (struktuuriline allutatus) kaudu. Kui see on nõutav direktiivi 2014/59/EL kohaselt, peaksid selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma neile ettevõttepõhiselt määratud nõude allutatud kohustustega, et minimeerida selliste võlausaldajate kohtusse pöördumise riski, kelle kahjum kujuneks kriisilahenduse käigus suuremaks tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus tekkivast kahjumist (põhimõte, et ühegi võlausaldaja olukord ei tohi olla halvem).

(4 a)  Et tagada turgudele õiguskindlus ja võimaldada vajalike puhvrite loomist, vajavad turud ka õigeaegselt selgust kõlblikkuskriteeriumide kohta, mis peavad olema täidetud instrumentide tunnustamiseks kogu kahjumikatmisvõime või omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks vajalike kohustustena.

(4 b)  Turgude ning üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute planeerimis- ja õiguskindluse huvides ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb kehtiva siseriikliku õiguse kohaselt võtta kasutusele enne käesoleva direktiivi jõustumist emiteeritud võlainstrumentide kõlblikkust puudutavad kaitsemeetmed.

(4 c)  Selleks et vältida puudusi ning tagada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võrdsed tingimused, tuleb ette näha enne kõlblikkuskriteeriumite jõustumist emiteeritud instrumentide suhtes varem kehtinud kõlblikkusnõuete ajutine kohaldamine.

(5)  Mitu liikmesriiki on vastavalt oma riigi maksejõuetusseadusele muutnud või muutmas kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlainstrumentide järjestust maksejõuetusmenetluses, et nende krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid täita ▌allutatuse nõuet tõhusamalt, lihtsustades seeläbi kriisilahendust.

(6)  Praeguse seisuga on riikide vastuvõetud reeglid väga erinevad. Liidu ühtlustatud õigusnormide puudumine tekitab ebakindlust instrumente emiteerivatele krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja ka investoritele ning teeb kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks keerukamaks. Seetõttu tekivad siseturul konkurentsimoonutused, kuna krediidiasutuste ja investeerimisühingute kulud ▌allutatuse nõude täitmisel ning investorite kulud krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud võlainstrumentide ostmisel võivad liidus erineda märkimisväärselt.

(7)  Euroopa Parlament kutsus aruandes pangandusliidu kohta komisjoni üles esitama ettepanekuid, millega veelgi vähendada nõuetega seotud õigusriske võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte alusel, ning nõukogu kutsus 17. juuni 2016. aasta järeldustes(10) komisjoni üles esitama ettepaneku pankade võlausaldajate hierarhiat käsitleva ühtse lähenemisviisi kohta, et parandada õiguskindlust kriisilahenduse korral.

(8)  Seepärast on vaja kõrvaldada siseturu toimimise märkimisväärsed takistused ja hoida ära konkurentsimoonutused, mis on tingitud liidu ühtlustatud õigusnormide puudumisest pankade võlausaldajate hierarhia kohta. Samuti on vaja ennetada selliste takistuste ja moonutuste tekkimist tulevikus. Seepärast oleks käesoleva direktiivi asjakohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114, tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(9)  Selleks et viia miinimumini krediidiasutuste ja investeerimisühingute allutatuse nõude täitmise kulud ja mis tahes negatiivne mõju nende rahastamiskuludele, peaks käesoleva direktiiviga lubatama liikmesriikidel säilitada kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlainstrumentide praegune klass, mis asub maksejõuetusmenetluse hierarhias võlainstrumentidest kõige kõrgemal ja mille emiteerimine on krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks mis tahes muudest allutatud kohustustest vähem kulukas. Siiski tuleks käesolevas direktiivis nõuda, et liikmesriigid looksid uue nn eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide varaklassi, mis teisendataks kriisilahenduse käigus alles pärast muid kapitaliinstrumente, kuid enne muid kõrgema nõudeõiguse järguga kohustusi. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks säilima vabadus emiteerida võlainstrumente mõlemas klassis, aga ainult eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga klass peaks sobima selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL allutatuse nõuet. See peaks laskma krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada rahastamiseks või mis tahes muul tegevusega seotud põhjusel vähem kulukaid kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumente ja võimaldama emiteerida uue eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga instrumentide klassi, et täita allutatuse nõue.

(10)  Selleks et tagada, et uus eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide klass vastaks kogu kahjumikatmisvõime standardis kirjeldatud ja direktiivis 2014/59/EL sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, suurendades sellega õiguskindlust, peaksid liikmesriigid tagama, et need võlainstrumendid ei ole tuletisinstrumendid ega sisalda varjatud tuletisinstrumente ning et nende emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis osutatakse selgelt nende madalamale järgule normaalse maksejõuetusmenetluse hierarhias. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õiguses sisalduvat mis tahes nõuet registreerida võlainstrumendid emiteerija kohustuste registris, selleks et täita eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide klassile seatud tingimused, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.

(11)  Investorite jaoks õiguskindluse parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende maksejõuetusseaduste kohaselt paiknevad tavalised kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumendid ja muud tavalised kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata kohustused, mis ei ole võlainstrumendid, maksejõuetusmenetluse hierarhias kõrgemal uuest eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide klassist. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et uus eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide klass paikneb hierarhias omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest ja mis tahes muudest allutatud kohustustest kõrgemal▐.

(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt sätestada liidus finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku jaoks tagamata võlainstrumentide järjestust maksejõuetusmenetluse hierarhias käsitlevad ühtlustatud eeskirjad, eelkõige usaldusväärse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise korra tagamise osas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiiviga piirata muid võimalusi kogu kahjumikatmisvõime standardis sätestatud allutatuse nõude täitmiseks.

(13)  Asjakohane on kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2014/59/EL muudatusi tagamata nõuete suhtes, mis tulenevad käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeval või pärast seda emiteeritud võlainstrumentidest. Õiguskindluse huvides ja üleminekukulude võimalikult väiksena hoidmiseks peaksid liikmesriigid siiski tagama, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt enne kõnealust kuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest tulenevate kõikide rahuldamata tagamata nõuete järjestuse suhtes maksejõuetusmenetluse hierarhias kohaldatakse liikmesriikide 31. detsembri 2016. aasta seisuga kehtivat õigust. Arvestades, et teatavates 31. detsembri 2016. aasta seisuga kehtivates siseriiklikes õigusaktides võidi juba käsitleda eesmärki võimaldada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel emiteerida allutatud kohustusi, võiks osal või kõigil rahuldamata tagamata nõuetel, mis tulenevad enne käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, olla võimalik omada maksejõuetusmenetluses sama järku mis käesoleva direktiivi tingimuste alusel emiteeritud eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentidel. Peale selle võiks liikmesriikidel pärast 31. detsembrit 2016 ja enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva olla võimalik kohandada käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele vastamise eesmärgil siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad pärast kõnealuste õigusaktide kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest tulenevate tagamata nõuete järjestust tavalise maksejõuetusmenetluse hierarhias. Sellisel juhul tuleks jätkata 31. detsembri 2016. aasta seisuga kehtivate liikmesriikide õigusaktide kohaldamist ainult selliste tagamata nõuete suhtes, mis tulenevad enne kõnealuse uue siseriikliku õigusakti kohaldamist emiteeritud võlainstrumentidest.

(13 a)  Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike sätestamast, et käesoleva direktiivi kohaldamist peaks jätkama, kui emiteerivate üksuste suhtes ei kohaldata enam liidu kriisilahenduse raamistikku, eriti kuna nad on oma krediidiandmise või investeerimistegevuse üle andnud kolmandale isikule.

(13 b)  Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse võlainstrumentidest tulenevate tagamata nõuete järjestust tavalise maksejõuetusmenetluse hierarhias ning see ei hõlma lisaks direktiivi 2014/59/EL olemasolevatele kohaldatavatele sätetele täiendavaid sätteid hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärkude kohta maksejõuetusmenetluses. Seetõttu ei piirata käesoleva direktiiviga selliste tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis hõlmavad hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärke, mida ei ole direktiiviga 2014/59/EL ühtlustatud, olenemata hoiuste rahuldamisjärgust maksejõuetusmenetluses ja nende tähtaegadest.

(13 c)  Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse võlainstrumentidest tulenevate tagamata nõuete järjestust tavalise maksejõuetusmenetluse hierarhias ning see ei hõlma lisaks direktiivi 2014/59/EL olemasolevatele kohaldatavatele sätetele täiendavaid sätteid hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärkude kohta maksejõuetusmenetluses. Seetõttu ei piira käesolev direktiiv selliste tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis hõlmavad hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärke, mida ei ole direktiiviga 2014/59/EL ühtlustatud. Komisjon peaks hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] vaatama läbi direktiivi 2014/59/EL kohaldamise seoses hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses ning hindama eelkõige vajadust selle edasise muutmise järele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/59/EL muudatused

-1.  Artikli 2 lõike 1 punkt 48 asendatakse järgmisega:

„48) „võlainstrumendid“ –

i)  artikli 63 lõike 1 punktide g ja j kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid, instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, ning instrumendid, mis annavad õiguse võlainstrumentide omandamiseks, ning

ii)  artikli 108 kohaldamisel võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu;“.

  ▐

1 a.  Artikli 108 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõuete rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluses“.

1 b.  Artikli 108 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.  Liikmesriigid tagavad, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivas siseriiklikus õiguses:

a)  rahuldatakse järgmistest hoiustest tulenevad nõuded samas järgus ning selliste nõuete rahuldamisjärk eelneb tavaliste ▐võlausaldajate tagamata nõuetele:

i)  füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblikud hoiused, mis ületavad direktiivi 2014/49/EL artikli 6 sätestatud tagatud hoiuste suurust;

ii)  füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asuvate filiaalide kaudu;

b)  rahuldatakse järgmistest hoiustest tulenevad nõuded samas järgus ning enne kui punktis a ette nähtud hoiustest tulenevad nõuded ning enne kui kõik muud tavalised tagamata kohustused:

i)  tagatud hoiused;

ii)  hoiuste tagamise skeemid, millel on regressiõigus nende hoiustajate õiguste ja kohustuste suhtes, kelle hoiused on maksejõuetusmenetluses tagatud.“.

2.  Artikli 108 lõppu lisatakse järgmised lõiked:

„2.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 1 punktides a–d osutatud üksuste puhul on tavalistel tagamata nõuetel tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kõrgem rahuldamisjärk kui sellistel tagamata nõuetel, mis tulenevad järgmistele tingimustele vastavatest võlainstrumentidest:

a)  võlainstrumentide algne lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta;

b)  nad ei sisalda varjatud tuletisinstrumente ega ole ise tuletisinstrumendid;

c)  instrumentide emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud käesoleva lõike kohasele madalamale rahuldamisjärgule.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktides a–c sätestatud tingimustele vastavatest võlainstrumentidest tulenevatel▐ tagamata nõuetel on siseriikliku õiguse kohases tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui nõuetel, mis tulenevad artikli 48 lõike 1 punktides a–d osutatud võlainstrumentidest.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 4 b ja 4 c kohaldamist, tagavad liikmesriigid ▌, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleerivat [31. detsembri 2016. aasta] seisuga kehtivat siseriiklikku õigust kohaldatakse tavalises maksejõuetusmenetluses sellistest võlainstrumentidest tulenevate tagamata nõuete rahuldamisjärkude suhtes, mille artikli 1 lõike 1 punktides a–d osutatud üksused on emiteerinud enne [käesolevat direktiivi] ülevõtvate siseriiklike normide jõustumise kuupäeva.

4 a.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millised on lõike 2 punktis b osutatud varjatud tuletisinstrumendid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

4 b.  Juhul kui liikmesriik on pärast 31. detsembrit 2016 ja enne [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtnud vastu siseriikliku õigusakti, millega reguleeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses selliste tagamata nõuete rahuldamisjärke, mis tulenevad pärast kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 4 nõuete suhtes, mis tulenevad pärast kõnealuse õigusakti jõustumise kuupäeva emiteeritud võlainstrumentidest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaselt ning artikli 1 lõike 1 punktides a–d osutatud üksuste puhul on tavalistel tagamata nõuetel tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui sellistel tagamata nõuetel, mis tulenevad järgmistele tingimustele vastavatest võlainstrumentidest:

i)  võlainstrumentide algne lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta;

ii)  võlainstrumendid ei sisalda varjatud tuletisinstrumente ega ole ise tuletisinstrumendid ning

iii)  nende emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud kohaldatava õiguse kohasele madalamale rahuldamisjärgule;

b)  kõnealuse siseriikliku õigusakti kohaselt on käesoleva lõike punktis a sätestatud tingimustele vastavatest võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel tavalises maksejõuetusmenetluses kõrgem rahuldamisjärk kui nõuetel, mis tulenevad artikli 48 lõike 1 punktides a–d osutatud instrumentidest.

[Käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktide jõustumise kuupäeval] on punktis b osutatud võlainstrumentidest tulenevatel tagamata nõuetel sama rahuldamisjärk, millele on osutatud lõike 2 punktides a–c ja lõikes 3.

4 c.  Liikmesriigid, kes enne 31. detsembrit 2016 on võtnud vastu tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õigusakti, mille kohaselt artikli 1 lõike 1 punktides a–d osutatud üksuste poolt emiteeritud võlainstrumentidest tulenevad tagamata nõuded on jagatud kahte või enamasse järku või millega on muudetud sellistest võlainstrumentidest tulenevate tagamata nõuete rahuldamisjärke kõigi muude sama järguga tavaliste tagamata nõuete suhtes, võivad sätestada, et kõnealustest tavalistest tagamata nõuetest madalaima rahuldamisjärguga võlainstrumentide järk on sama mis lõike 2 punktide a–c ja lõike 3 tingimustele vastavatel nõuetel.“.

Artikkel 2Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme siseriiklikus õiguses alates jõustumise kuupäevast, mis ei ole hilisem kui ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

2.  Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2 a.  Lõiget 2 ei kohaldata juhul, kui liikmesriigis enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva jõus olevad siseriiklikud normid on kooskõlas käesoleva direktiiviga. Sellisel juhul teavitab liikmesriik sellest komisjoni.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile ja EBA-le käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste siseriiklike normide tekstid.

Artikkel 2 aLäbivaatamine

Komisjon vaatab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] läbi direktiivi 2014/59/EL artikli 108 lõike 1 kohaldamise. Komisjon hindab eelkõige edasiste muudatuste vajadust seoses hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

Artikkel 3Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

  ELT C , , lk .

(3)

  ELT C , , lk .

(4)

  Principles on Loss-absorbing and Recapitalisation Capacity of G-SIBs in Resolution (Globaalsete süsteemselt oluliste pankade kahjumikatmisvõimet ja rekapitaliseerimisvõimet käsitlevad põhimõtted), finantsstabiilsuse nõukogu, 9. november 2015.

(5)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ (24.11.2015, COM(2015) 587 (final)).

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(10)

  Nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldused pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskava kohta: http://www.consilium.europa.eu/press-releases-pdf/2016/6/47244642837_et.pdf


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tagamata võlainstrumentide järjestus maksejõuetusmenetluse hierarhias

Viited

COM(2016)0853 – C8-0479/2016 – 2016/0363(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.1.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

16.1.2017

JURI

16.1.2017

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

8.12.2016

JURI

31.1.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Gunnar Hökmark

24.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.2.2017

25.4.2017

3.5.2017

11.7.2017

 

25.9.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Fabio De Masi, Markus Ferber, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Wajid Khan, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alain Cadec, Andrea Cozzolino, Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Sophia in ‘t Veld, Thomas Mann, Luigi Morgano, Michel Reimon, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Judith Sargentini

Esitamise kuupäev

13.10.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Thierry Cornillet, Sophia in ‘t Veld, Petr Ježek, Lieve Wierinck

ECR

Ashley Fox, Sander Loones, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Kay Swinburne,

ENF

Barbara Kappel

PPE

Burkhard Balz, Alain Cadec, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere, Esther de Lange

S&D

Pervenche Berès, Udo Bullmann, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Doru-Claudian Frunzulică, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Wajid Khan, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Michel Reimon, Judith Sargentini, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

6

EFDD

Marco Valli

ENF

Bernard Monot, Marco Zanni

GUE/NGL

Fabio De Masi, Marisa Matias, Miguel Viegas

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika