Menetlus : 2017/2192(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0311/2017

Esitatud tekstid :

A8-0311/2017

Arutelud :

PV 25/10/2017 - 15
CRE 25/10/2017 - 15

Hääletused :

PV 26/10/2017 - 10.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0419

RAPORT     
PDF 404kWORD 62k
19.10.2017
PE 606.256v02-00 A8-0311/2017

Soovitus nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga

(2017/2192(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Daniel Caspary

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Soovitus nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga

(2017/2192(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Austraalia peaministri Malcolm Turnbulli 15. novembril 2015 tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Austraalia 29. oktoobril 2008 sõlmitud partnerlusraamistikku ning ELi ja Austraalia 5. märtsil 2015 sõlmitud raamlepingut,

–  võttes arvesse muid ELi ja Austraalia kahepoolseid lepinguid, eelkõige vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingut ning veinikaubanduse lepingut,

–  võttes arvesse 14. septembril 2017 avaldatud komisjoni kaubanduspaketti, milles komisjon võttis kohustuse avalikustada kõik tulevased kaubandusläbirääkimiste volitused,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ning eelkõige 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Austraalia ja Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta(1) ja 12. septembri 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu sõlmimist, millega muudetakse lepingut vastastikuse tunnustamise kohta(2),

–  võttes arvesse G20 rühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed, mis avaldati pärast 15. ja 16. novembril 2014 Brisbane’is toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Austraalia välisministri 22. aprillil 2015 tehtud ühisavaldust ELi ja Austraalia partnerluse tihendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mail 2017 esitatud arvamust 2/15, mis käsitleb liidu pädevust allkirjastada ja sõlmida vabakaubandusleping Singapuriga(3),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2016. aasta uuringut tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ELi põllumajandusele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 3,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0311/2017),

A.  arvestades, et EL ja Austraalia teevad ühiste probleemide lahendamiseks koostööd paljudes eri valdkondades ja mitmel rahvusvahelisel foorumil, sealhulgas mitmepoolsel areenil kaubanduspoliitilistes küsimustes;

B.  arvestades, et EL on Austraalia suuruselt kolmas kaubanduspartner, kellega kahepoolse kaubavahetuse maht oli 2015. aastal üle 45,5 miljardi euro, kusjuures ELil oli rohkem kui 19 miljardi euroga positiivne kaubandusbilanss;

C.  arvestades, et ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Austraalias oli 2015. aastal 145,8 miljardit eurot;

D.  arvestades, et Austraalia on ühinemas riigihankeid käsitleva lepinguga;

E.  arvestades, et EL viis 22. aprillil 2015 lõpule läbirääkimised ELi ja Austraalia raamlepingu üle;

F.  arvestades, et Euroopa põllumajandussektor ja kindlad põllumajandustooted, nagu veise- ja lambaliha, piimatooted, teravili ja suhkur – sealhulgas teatavad suhkrusordid – on nendel läbirääkimistel eriti tundlikud küsimused;

G.  arvestades, et Austraalia on maailma suuruselt kolmas veiseliha ja suhkru eksportija ning on tähtsal kohal piimatoodete ja teravilja ülemaailmsel eksporditurul;

H.  arvestades, et EL ja Austraalia peavad mõnepoolseid läbirääkimisi, et veelgi liberaliseerida keskkonnatoodetega ja teenustega kauplemist (vastavalt keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepinguga);

I.  arvestades, et Austraalia on osaline Vaikse ookeani ülese partnerluse (TPP) läbirääkimistes, mis on lõpule viidud, kuid mille tulevik on veel ebakindel, ning käimasolevates Aasia ja Vaikse ookeani piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse läbirääkimistes, milles osalevad Austraalia tähtsaimad kaubanduspartnerid; arvestades, et Austraalial on alates 2015. aastast vabakaubandusleping Hiinaga;

J.  arvestades, et Austraalia võttis TPPs olulisi kohustusi edendada teatavate liikide pikaajalist kaitset ja võidelda ebaseadusliku looduslike liikidega kaubitsemisega tõhustatud kaitsemeetmete abil, ning arvestades, et Austraalia sätestas ka nõuded keskkonnakaitse tulemuslikuks jõustamiseks ja võttis kohustuse teha tõhustatud piirkondlikku koostööd; arvestades, et selliseid kohustusi tuleks kasutada ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu sätete võrdlusalusena;

K.  arvestades, et Austraalia on üks ELi vanimaid ja lähimaid partnereid, tal on liiduga ühised väärtused ning siht edendada üleilmse eeskirjadepõhise süsteemi raames heaolu ja julgeolekut;

L.  arvestades, et Austraalia on ratifitseerinud ja rakendanud peamised sotsiaalseid, töötajate ja inimõigusi ning keskkonnakaitset käsitlevad rahvusvahelised paktid ja järgib täielikult õigusriigi põhimõtteid;

M.  arvestades, et Austraalia on üks ainult kuuest WTO liikmest, kellel veel ei ole sooduspääsu ELi turule ja kellega ei toimu sellealaseid läbirääkimisi;

N.  arvestades, et pärast 15. novembri 2015. aasta ühisavaldust tehti algust analüüsiga, et uurida ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamise teostatavust ja ühiseid eesmärke; arvestades, et analüüs on lõpule viidud;

O.  arvestades, et Euroopa Parlamendil palutakse otsustada, kas anda nõusolek võimaliku ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu sõlmimiseks;

Strateegiline, poliitiline ja majanduslik taust

1.  toonitab ELi ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna vaheliste suhete süvendamise tähtsust, muu hulgas selleks, et tugevdada Euroopas majanduskasvu, ning rõhutab, et see kajastub ELi kaubanduspoliitikas; tunnistab, et Austraalial on selles strateegias keskne osa ning et kaubandussuhete laiendamine ja süvendamine võib aidata nimetatud sihti saavutada;

2.  tunnustab Austraaliat tema tugeva ja järjepideva pühendumuse eest mitmepoolse kaubanduse küsimustele;

3.  on seisukohal, et liidu kahepoolse ja piirkondliku koostöö strateegiate kõiki võimalusi saab kasutada vaid siis, kui järgitakse eeskirjade- ja väärtustepõhist kaubavahetust, ning et nende strateegiate oluline osa on Austraaliaga kvaliteetse, kõrgete eesmärkidega, tasakaalustatud ja õiglase vabakaubanduslepingu sõlmimine vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus, samas mingil juhul kahjustamata mitmepoolsete edusammude saavutamise püüdlusi või juba sõlmitud mitme- ja kahepoolsete lepingute rakendamist; on veendunud, et süvendatud kahepoolsest koostööst võib saada vaheaste liikumisel edasise mitmepoolse koostöö suunas;

4.  on veendunud, et kaasaegse, süvitsi mineva, kõrgete eesmärkidega, tasakaalustatud, õiglase ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised on sobiv vahend kahepoolse partnerluse süvendamiseks ning olemasolevate, juba küpsete kaubandus- ja investeerimissuhete edasiseks tugevdamiseks; on seisukohal, et neist läbirääkimistest võib saada näide uue põlvkonna vabakaubanduslepingutest, milles Austraalia kõrgelt arenenud majandust ja õiguskeskkonda arvesse võttes rõhutatakse suuremate sihtide seadmise tähtsust ja kaasaegsete vabakaubanduslepingute toimeala laiendamist;

Analüüs

5.  märgib, et 6. aprillil 2017 viidi lõpule ELi ja Austraalia analüüs, mis pälvis nii komisjoni kui ka Austraalia valitsuse heakskiidu;

6.  tunnustab komisjoni mõjuhindamise õigeaegse lõpuleviimise ja avaldamise eest, et põhjalikult hinnata ELi ja Austraalia tõhustatud kaubandus- ja investeerimissuhetest tulenevat võimalikku kasu ja kahju mõlema poole elanikele ja ettevõtjatele, sealhulgas äärepoolseimatele piirkondadele ning ülemeremaadele ja -territooriumitele, pöörates samas erilist tähelepanu sotsiaalsele ja keskkonnamõjule, k.a ELi tööturule avaldatavale mõjule, ning prognoosida ja võtta arvesse Brexiti võimalikku mõju Austraaliast ELi suunduvatele kauba- ja investeeringuvoogudele, eelkõige pakkumiste vahetamise ettevalmistamisel ja kvootide arvutamisel;

Läbirääkimisvolitused

7.  kutsub nõukogu üles andma komisjonile volitused alustada Austraaliaga läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks, võttes seejuures arvesse analüüsi tulemusi, käesolevas resolutsioonis antud soovitusi, mõjuhinnangut ja selgeid eesmärke;

8.  kiidab heaks komisjoni otsuse rõhutada, et rohelise kasti maksed ei moonuta kaubandust ning neid ei peaks käsitlema dumpinguvastaste või tasakaalustusmeetmetega;

9.  kutsub nõukogu üles läbirääkimisjuhiste vastuvõtmise otsust tehes täielikult austama ELi ja liikmesriikide pädevuse jagunemist, nagu võib järeldada Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusest 2/15;

10.  palub komisjonil ja nõukogul esitada võimalikult kiiresti ettepanek kaubanduslepingute tulevase üldise ülesehituse kohta, võttes arvesse ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut käsitlevat Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15, ning teha selgelt vahet üksnes ELi ainupädevusse kuuluvaid küsimusi käsitleval kaubandus- ja välismaiste otseinvesteeringute liberaliseerimise lepingul ning võimalikul teisel lepingul, mis hõlmab ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse kuuluvaid küsimusi; rõhutab, et selline vahetegemine mõjutaks parlamentaarset ratifitseerimisprotsessi ning selle mõte ei ole mitte liikmesriikide demokraatlike menetluste eiramine, vaid ELi aluslepingutel põhinev kohustuste demokraatlik delegeerimine; nõuab Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist kõigisse praegustesse ja tulevastesse vabakaubanduslepingute läbirääkimistesse nende kõigil etappidel;

11.  palub komisjonil (lõplikult vormistatud lepingute esitamisel allkirjastamiseks ja sõlmimiseks) ja nõukogul (lepingute allkirjastamise ja sõlmimise kohta otsuse tegemisel) täielikult austada pädevuse jagunemist ELi ja selle liikmesriikide vahel;

12.  kutsub komisjoni üles, seejuures liidu läbirääkimispositsiooni nõrgestamata, korraldama läbirääkimisi võimalikult läbipaistvalt, tagades vähemalt samal tasemel läbipaistvuse ja üldsusega konsulteerimise nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistel USAga, pidama selleks pidevat dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga ning täiel määral järgima muudel läbirääkimistel kujunenud parimaid tavasid; väljendab rahulolu komisjoni algatusega avaldada kõik oma kaubanduslepingute läbirääkimisjuhiseid käsitlevad soovitused ning peab seda soodsaks pretsedendiks; nõuab tungivalt, et nõukogu seda eeskuju järgiks ning avaldaks läbirääkimisjuhised kohe, kui need on vastu võetud;

13.  rõhutab, et vabakaubandusleping peab parandama turulepääsu ja soodustama kaubavahetust kohapeal, looma inimväärseid töökohti, tagama mõlema poole kodanike hüvanguks soolise võrdõiguslikkuse, toetama kestlikku arengut ja ELi norme, kaitsma üldhuviteenuseid ja järgima demokraatlikke menetlusi ning kõige selle juures parandama ELi ekspordivõimalusi;

14.  rõhutab, et kõrgete eesmärkidega lepingus tuleb sisukalt käsitleda investeerimist, kaubavahetust ja teenustekaubandust (lähtudes Euroopa Parlamendi hiljutistest soovitustest, mis puudutavad reservatsioone poliitilise tegevusruumi ja tundlike sektorite puhul), tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamist, digiteerimist, e-kaubandust ja andmekaitset, tehnoloogiauuringuid ja innovatsiooni toetamist, riigihankeid, energeetikat, riigiettevõtteid, konkurentsi, kestlikku arengut, regulatiivsed küsimusi, nagu kõrged sanitaar- ja fütosanitaarnormid ning muud põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete normid, tegemata sealjuures järeleandmisi ELi kõrgetes standardites, töö- ja keskkonnastandardite alaseid kindlaid ja jõustatavaid kohustusi ning maksustamise vältimise ja korruptsiooni vastast võitlust, mis peab samas jääma liidu ainupädevusse, pöörates selle kõige juures erilist tähelepanu mikroettevõtetele ja VKEdele;

15.  kutsub nõukogu üles läbirääkimisjuhistes selgesõnaliselt tunnustama teise poole kohustusi põlisrahvaste küsimuses ning lubama sellega seoses reservatsioonide tegemist siseriiklikes soodustuste kavades; rõhutab, et lepingus tuleks korrata mõlema poole kohustust järgida ILO konventsiooni nr 169 põlisrahvaste õiguste kohta;

16.  rõhutab, et kalavarude puudulik majandamine ja ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük võib kaubandust, arengut ja keskkonda oluliselt kahjustada ning et osapooled peavad võtma endale sisulisi kohustusi haide, raide, kilpkonnade ja mereimetajate kaitsmiseks ning ülepüügi, ülemäärase püügivõimsuse ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks;

17.  rõhutab, et asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtted loomade teaduslikel eesmärkidel kasutamise osas on ELi õigusaktides tugevalt juurdunud; toonitab, kui oluline on, et loomkatseid ja -uuringuid käsitlevaid olemasolevaid ELi meetmeid ei kaotataks ega nõrgendataks, ei piirataks loomade kasutamist käsitlevate tulevaste õigusnormide kehtestamist ning et ELi teadusasutusi ei seataks ebasoodsasse konkurentsiolukorda; on seisukohal, et osapooled peavad püüdlema asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid käsitlevate parimate tavade valdkonnas õigusnormide ühtlustamise poole, et suurendada katsete tulemuslikkust ning vähendada kulusid ja vajadust loomi kasutada;

18.  rõhutab, et tuleb lisada meetmed põllumajandusliku toidutööstuse toodete võltsimise kaotamiseks;

19.  rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping kujuneks ELi majanduse jaoks tõeliselt kasulikuks, tuleks läbirääkimisjuhistesse lisada järgmised aspektid:

a)  kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimine ja mõlemale poolele tegeliku juurdepääsu võimaldamine teineteise kauba- ja teenuseturgudele, milleks tuleb kaotada mittevajalikud õiguslikud tõkked ja samas tagada, et leping kuidagi ei takistaks kummagi poole proportsionaalset reguleerimistegevust, mis on suunatud õiguspäraste poliitikaeesmärkide täitmisele; leping i) ei tohi takistada osapooltel üldhuviteenuste määratlemist, reguleerimist, pakkumist ja toetamist ning peab sisaldama sellekohaseid selgeid sätteid; ii) ei tohi kohustada valitsusi mingeid teenuseid erastama ega takistada neid üldsusele osutatavate teenuste ulatust laiendamast; iii) ei tohi takistada valitsustel taastada riiklikku kontrolli selliste varasemalt erastatud teenuste üle nagu veevarustus, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, ei tohi alandada ELi kõrgeid norme tervishoiu, toidu, tarbijakaitse, keskkonna, tööõiguse ja -ohutuse valdkonnas ega tohi, erinevalt varasematest kaubanduslepingutest, piirata kunsti ja kultuuri, hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste riiklikku rahastamist; kohustuste võtmisel tuleks tugineda teenuskaubanduse üldlepingule (GATS); sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele säilitada Euroopa tootjatele praegu esitatavad nõuded;

b)   niivõrd kui leping võib sisaldada siseriiklike regulatsioonide peatükki, ei tohi läbirääkijad tugineda vajalikkuse kriteeriumitele;

c)  kohustused, mis käsitlevad WTO eeskirjadest ulatuslikumaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid, jättes piisavate ühiste konkurentsinormide ja koostöö korral nende kohaldamise võimaluse korral välja;

d)  tarbetute mittetariifsete tõkete vähendamine ning reguleerimisalase koostöö dialoogide süvendamine ja laiendamine peab selle praktilisuse ja vastastikuse kasulikkuse korral toimuma vabatahtlikkuse alusel ega tohi takistada kumbagi osapoolt võtmast regulatiivseid, õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, arvestades et reguleerimisalase koostöö eesmärk on soodustada maailmamajanduse juhtimist rahvusvaheliste normide ulatuslikuma ühtlustamise ja nendealase koostöö kaudu, mille üheks näiteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) normide vastuvõtmine ja rakendamine, tagades seejuures tarbijakaitse (nt toiduohutuse valdkonnas), keskkonnakaitse (nt looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas) ning sotsiaal- ja töötajate kaitse kõrgeima taseme;

e)  olulised järeleandmised riigihangete valdkonnas kõigil valitsemistasanditel, sh riigiettevõtete ja eri- või ainuõigustega ettevõtete puhul, tagades Euroopa ettevõtetele turulepääsu strateegilise tähtsusega sektorites ning ELi riigihanketurgudega võrdväärse avatuse, arvestades, et menetluste lihtsustamine ja läbipaistvus (ka välisriikidest pärit) pakkumuste esitajate osas võib ka tulemuslikult aidata tõkestada korruptsiooni ja tugevdada avaliku halduse usaldusväärsust ning tõhustada maksumaksjate raha kasutamist tarnete kvaliteedi, tõhususe, tulemuslikkuse ja aruandekohustuse mõttes; riigihankelepingute sõlmimisel tuleb tagada ökoloogiliste ja sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamine;

f)  eraldi peatükk, et võtta arvesse VKEde ja mikroettevõtete huvisid ja vajadusi turulepääsu lihtsustamise küsimustes, milles käsitletaks muu hulgas tehniliste standardite ühilduvuse suurendamist ja tolliprotseduuride sujuvamaks muutmist, kusjuures eesmärk oleks konkreetsete ärivõimaluste loomine ja ettevõtete rahvusvahelisemaks muutmine;

g)  arvestades Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta, mille kohaselt kaubandus ja kestlik areng kuuluvad ELi ainupädevusse ning kestlik areng on ELi ühise kaubanduspoliitika lahutamatu osa, peab iga tulevane leping sisaldama jõulist ja kõrgete eesmärkidega kestliku arengu peatükki; tulemuslikke dialoogi-, järelevalve- ja koostöövahendeid käsitlevad sätted, sealhulgas siduvad ja jõustatavad sätted, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme ning mille puhul võetakse mitmesuguste jõustamismeetodite seas muu hulgas arvesse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi ja mis võimaldavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast osalemist ning tihedat koostööd asjaomaste mitmepoolsete organisatsioonide ekspertidega; kaubandusega seotud tööturu- ja keskkonnaküsimusi ning kestliku arengu tähtsust kaubanduse ja investeeringute jaoks käsitleva peatüki sätted, sealhulgas sellised, millega edendatakse asjaomaste rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjade ja põhimõtete (nt tööõiguse põhireeglid, ILO neli peamist valitsemistava käsitlevat konventsiooni ja mitmepoolsed, sh kliimamuutusi käsitlevad keskkonnakonventsioonid) järgimist ja tulemuslikku rakendamist;

h)   nõue, et osapooled peavad edendama ettevõtjate sotsiaalset vastutust, kaasa arvatud rahvusvaheliselt tunnustatud õigusaktide osas, ning valdkondlike OECD suuniste ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist;

i)   liidu pädevusse kuuluvat investeeringute liberaliseerimist käsitlevad põhjalikud sätted, mille juures võetakse arvesse viimaseid poliitilisi arenguid, näiteks Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta;

j)  jõulised ja täitmisele pööratavad meetmed, mis hõlmavad intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas veinide, piiritusjookide ning muude põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset, kasutades võrdlusalusena ELi ja Austraalia lepingu sätteid veinisektori kohta ja püüdes samas olemasolevat õigusraamistikku täiustada ning tagada kõigi geograafiliste tähiste kõrgetasemelise kaitse; üleilmsete väärtusahelate keerukale keskkonnale sobivad lihtsustatud tolliprotseduurid ning lihtsad ja paindlikud päritolureeglid, mis muu hulgas suurendavad läbipaistvust ja aruandekohustust ning mille puhul võimalikult sageli kasutatakse mitmepoolseid päritolureegleid või muudel puhkudel selliseid mittekoormavaid päritolureegleid nagu tariifistiku alamrubriigi muutmine;

k)  ambitsioonikad ja tasakaalustatud põllumajanduse ja kalanduse peatükid, mis võivad konkurentsivõimet tõsta ning tootjatele ja tarbijatele kasu tuua vaid juhul, kui neis nõuetekohaselt arvestatakse kõigi Euroopa tootjate ja tarbijate huve ning võetakse arvesse asjaolu, et mitmete tundlike põllumajandustoodete suhtes tuleks kohaldada sobivaid meetmeid, näiteks rakendada neile tariifikvoote või piisavaid üleminekuperioode, võetakse vajalikul määral arvesse kaubanduslepingute kumuleeruvat mõju põllumajandusele ning ühe võimalusena jäetakse kõige tundlikumad sektorid läbirääkimiste temaatikast välja; lisatakse kasutatav, sobiv, tulemuslik ja kiire kahepoolne kaitseklausel, millega saab sooduskohtlemise ajutiselt peatada juhul, kui kaubanduslepingu jõustumisel kasvanud import tundlikke sektoreid tõsiselt kahjustab või võib neid tõsiselt kahjustada;

l)  ambitsioonikad sätted, mis võimaldavad digitaalse ökosüsteemi täielikku toimimist ning edendavad piiriüleseid andmevoogusid, sh sellised põhimõtted nagu aus konkurents ja ulatuslikud piiriülese andmeedastuse eeskirjad, mis on ELi praeguste ja tulevaste andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega igati kooskõlas ega piira nende kohaldamist, arvestades, et andmevood on teenustemajanduse olulised tõukejõud ja tavapäraste tootmisettevõtete üleilmsete väärtusahelate kesksed komponendid, mistõttu põhjendamatuid lokaliseerimisnõudeid tuleks võimalikult piirata; andmekaitse ja eraelu puutumatus ei ole kaubandustõkked, vaid Euroopa Liidu lepingu artiklis 39 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused;

m)  ülemeremaade ja -territooriumite ning äärepoolseimate piirkondade kohtlemist käsitlevad konkreetsed ja ühemõttelised sätted, millega tagatakse läbirääkimistel nende erihuvide arvessevõtmine;

Euroopa Parlamendi roll

20.  rõhutab, et pärast ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut käsitleva Euroopa Liidu Kohtu arvamuse 2/15 avaldamist peaks Euroopa Parlamendi tähtsus suurenema ELi vabakaubanduslepingute läbirääkimiste kõigil etappidel, alates läbirääkimisvolituste vastuvõtmisest kuni lepingu lõpliku sõlmimiseni; ootab Austraaliaga läbirääkimiste alustamist ning kavatseb neid hoolikalt jälgida ja nende edukale lõpuleviimisele kaasa aidata; tuletab komisjonile meelde tema kohustust läbirääkimiste kõigil etappidel (nii läbirääkimisvoorude eel kui ka nende järel) Euroopa Parlamenti kiiresti ja täielikult teavitada; kavatseb läbirääkimiste ja tulevase lepinguga seotud õiguslikke ja regulatiivseid küsimusi uurida nii, et see ei piira tema kui kaasseadusandja eelisõigusi; kinnitab oma peamist kohustust – esindada ELi kodanikke – ning loodab aidata kaasa läbirääkimiste käigus toimuvatele kaasavatele ja avatud aruteludele;

21.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil palutakse anda nõusolek tulevasele lepingule, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ja seepärast tuleks parlamendi seisukohti kõikides etappides arvesse võtta; palub komisjonil ja nõukogul taotleda enne lepingu kohaldamist Euroopa Parlamendi nõusolekut ning lisada nimetatud tava institutsioonidevahelisse kokkuleppesse;

22.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament hakkab tulevase lepingu rakendamist jälgima;

°

°  °

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia valitsusele ja parlamendile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0064.

(2)

ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 210.

(3)

ECLI:EU:C:2016:992


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (5.10.2017)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

soovituse kohta nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga

(2017/2192(INI))

Arvamuse koostaja: Eric Andrieu

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et Austraalia on põllumajandustoodete maailmakaubanduses üks peamisi osalejaid ning on loonud tugevad ekspordisektorid (70 % toodangust eksporditakse);

2.  leiab, et 2015. aastal oli Austraalia maailmas suuruselt kolmas veise- ja vasikaliha eksportija, kaheksas piimatoodete eksportija, viies põllukultuuride eksportija ning kolmas suhkru eksportija;

3.  juhib tähelepanu, et Austraalia, kellel on laia tegevusulatusega põllumajanduslike majapidamiste suurusest tingitud põllumajandusliku tootmise väikeste kulude tõttu väga konkurentsivõimeline ja tugevalt ekspordile suunatud põllumajandussektor, otsib pidevalt uusi võimalusi oma toodangule rahvusvahelistel turgudel; rõhutab seetõttu, et ELi tohutule turule suurema juurdepääsu kindlustamine tariifsete või mittetariifsete tõkete kaotamise või vähendamine abil on kahtlemata üks Austraalia tootjate ja eksportijate prioriteet läbirääkimiste raames, ning on veendunud, et tasakaalustatud ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, milles austatakse Euroopa põllumajanduse kõige haavatavamaid sektoreid, võib olla vastastikku kasulik;

4.  rõhutab, et Euroopa põllumajandusel on maarahvastiku tavade säilitamisel ja Euroopa elanikkonna toitmisel eriline roll; rõhutab, et põllumajandustootjad ja nende elatusvahendid ei peaks olema kaubandustehingutes vahetuskaup;

5.  on veendunud, et stiimulite loomine kõrgete standardite ja vastastikkuse jaoks ning kõrgete sotsiaalsete, tootmis-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite ning ELi tootjate kehtestatud jätkusuutliku põllumajanduse põhimõtete täielik järgimine on äärmiselt oluline tasakaalustatud vabakaubanduslepingu jaoks, mis pakuks Euroopa tootjatele teatavaid võimalusi ning edendaks ELi positsiooni võtmetähtsusega globaalse osalejana; on seisukohal, et neid standardeid ei saa siseturu raames nii impordi ega ekspordi puhul langetada, ning rõhutab, et säästva tootmise järgimine ning ELi õigusaktides sätestatud toiduohutuse, inimeste tervist, tarbijakaitset, loomade tervist ja heaolu käsitlevate standardite range säilitamine on Euroopa põllumajandust käsitlevate kõigi ELi vabakaubanduslepingute läbirääkimiste fundamentaalne ja kompromissitu juhtmõte;

6.  märgib, et tuleb võtta meetmeid, et tagada loomade heaolu standardite tugevdamine, tehes seda kooskõlas elanikkonna suhtumisega tervisesse ja eetilisusesse;

7.  märgib, et sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade vastastikune tunnustamine ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale, inimestele ja loomadele, näiteks toidu ja sööda impordikontrollide ärajäämise tõttu;

8.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on avaldanud oma esimese ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu mõjuhindamise, kuid märgib, et Euroopa põllumajandustoodete tootjad ja eksportijad ei pruugi piiratud impordialase teabe tõttu olla suutelised täielikult hindama oma võimalikku kasu ja kahju, eelkõige liha alamkategooriate puhul, ning peab kahetsusväärseks, et puudub hinnang ELi liikmesriikide ja sektorite kaupa ning teave võimaliku mõju kohta äärepoolseimatele piirkondadele ja Brexiti mõju kohta olemasolevatele kvootidele; märgib lisaks murega, et uuringus eeldatakse, et mäletsejaliste liha väheneks ELi sektorite toodangus kõige rohkem ja eeldab ka, et nende teabelünkade kaotamiseks esitatakse täiendav üksikasjalik analüüs;

9.  rõhutab, et Euroopa põllumajandustoodete eksportijate jaoks on Austraalia turg uus turuala, mis oma 23 miljoni tarbijaga on Euroopa turust ligikaudu 20 korda väiksem, ning et Euroopa aktiivsed põllumajandusega seotud huvid on piiratud geograafiliste tähiste ja nišitoodete kaitsega ning sõltuvad mittetariifsete tõkete kõrvaldamisest; kutsub komisjoni seepärast üles seda nõuetekohaselt arvesse võtma;

10.  väljendab seepärast muret ohu pärast, et kokkuleppe põllumajandust puudutavad sätted võivad osutuda tugevalt tasakaalustamatuks Euroopa põllumajandustootjate kahjuks, ja rõhutab, et põllumajandust ei tohi kasutada vahetuskaubana, et saavutada tööstustoodete ja teenuste ulatuslikum juurdepääs Austraalia turule;

11.  märgib, et Austraalia põllumajandusettevõtjad ei kanna lammaste e-identimise, nitraaditundlike piirkondade või hukkunud loomade põletamise kulusid, ja nõuab, et see tehtaks märgistuse abil selgeks;

12.  rõhutab, et ettevaatusprintsiip, millel ELi toiduohutust käsitlevad eeskirjad põhinevad, ja „talust toidulauale“ lähenemisviis, millega kehtestatakse rangemad ELi eeskirjad, samuti ELi sanitaar- ja fütosanitaarstandardid ning -menetlused, tuleks läbirääkimiste raamistikus säilitada;

13.  soovib juhtida tähelepanu mõne Euroopa põllumajandustööstuse sektori tundlikule olemusele, näiteks veise- ja vasikaliha-, kitse- ja lambaliha-, suhkru-, mee-, teraviljade ja piimatoodete sektorile, millest mitmed on hiljuti kogenud suuri kriisi, mis muutsid vajalikuks erakorralised toetusmeetmed, ning on seisukohal, et turu edasine avamine nendes sektorites võiks tuua Euroopa tootjatele kaasa täiendavaid negatiivseid ja häirivaid tagajärgi; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama võrdsed tingimused, käsitledes tundlikena asjaomaseid tooteid neis sektorites, milles otsene konkurents põhjustaks ELi põllumajandustootjatele ülemäärast või väljakannatamatut survet, ja nõuab Austraalia sektori konkurentsivõimelisust silmas pidades lepingutesse asjakohaste ja tulemuslike kahepoolsete kaitsemeetmete, üleminekuperioodide ja vähendatud asjakohaste kvootide lisamist, et takistada impordi järsku suurenemist, mis põhjustaks või võiks põhjustada tõsist kahju tundlike sektorite Euroopa tootjatele või nendele tootjatele, kellel on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted;

14.  on seisukohal, et EL peaks hoiduma igasuguste kohustuste võtmisest kõige tundlikumate põllumajandustoodete suhtes, näiteks piimatooted, veise-, vasika- ja lambaliha ning teatavad suhkrusordid, et tagada võrdsed võimalused, ning jätma seetõttu need tooted läbirääkimistest välja;

15.  rõhutab, et iga kaubanduslepingu aluseks saab olla ainult vastastikune kasu, ning nõuab tungivalt, et komisjon tagaks pideva kaitse liberaliseeritud impordi ohu eest, muu hulgas lisades lepingusätetesse kaitseklauslid, mis aktiveeritaks lihtsate ja paindlike mehhanismidega, kui import Austraaliast ületab kehtestatud piirid ja põhjustab Euroopa turu jaoks ülemäärast tasakaalustamatust, ning lisades piiramatu kestusega kahepoolse kaitseklausli põllumajandussektori jaoks;

16.  väljendab lootust, et Austraalia ei käsitle Euroopa Liidu võetud meetmeid kriisis olevas piimasektoris riigiabina (nagu on varem juhtunud tomatitööstuses) ega kasuta seda seega ettekäändena Euroopa toodete Austraalia turule juurdepääsu piiramiseks;

17.  kutsub komisjoni üles lahendama enne põllumajandusküsimustes mis tahes läbirääkimiste alustamist kõik käimasolevad ELi ja Austraalia vahelised kaubandusvaidlused, näiteks muu hulgas Austraalia ametiasutuste poolt Euroopa tomatitöötlemisettevõtetele kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega seonduva vastuolu;

18.  rõhutab, kui olulised on põllumajandustoodete kaubanduse puhul kvaliteedi- ja ohutusstandardite ühised kriteeriumid;

19.  tuletab meelde, et tallesid võib Euroopa Liidus turustada ainult 6–9- kuulistena, samal ajal kui Austraalias võib seda teha suurema vanuse – 12 kuuni; rõhutab, et tulevases lepingus tuleb kõigi ELi siseturule toodavate tallede seaduslikuks müügiks kehtestada neile kas 6- või 9-kuuline vanusepiir;

20.  rõhutab, et mitte miski lepingus ei tohiks takistada kummalgi poolel iseseisvalt reguleerimist, et seada ja täita õiguspäraseid poliitilisi eesmärke, sealhulgas sotsiaalsed, keskkonnaalased ja rahvatervise eesmärgid ning tagatised;

21.  rõhutab ELi poolt põllumajandussektoris nii mitmepoolselt kui ka kahepoolselt tehtud järeleandmiste kumulatiivset mõju; nõuab seepärast, et kõiki ELi põllumajandusalaseid järeleandmisi tuleks kavandatud läbirääkimiste käigus hinnata, võttes täielikult arvesse neid järeleandmisi, milles on juba kokku lepitud WTOga (näiteks hormoonidega töödeldud veiseliha hüvitis), Kanadaga (laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping) ning neid, milles võidakse peatselt kokku leppida Mercosuriga, Mehhikoga, Uus-Meremaaga ja Ameerika Ühendriikidega (Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavate läbirääkimiste taasalustamise korral); märgib siiski, et veise- ja vasikaliha korral on Kanadaga sõlmitud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu kvootide lisamine suurendanud kokkulepitud kvootide kumulatiivset mahtu niipalju, et on saavutatud vastuvõtuvõime piir, milleks kehtestati 2000. aastatel 300 000 tonni, mis tähendab, et koos kahaneva sisetarbimisega on ELi turg saavutamas küllastuspunkti; rõhutab sellega seoses, et komisjoni uuringus tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta tuuakse esile, et Euroopa kaubandusbilansi puudujääk võib veise- ja vasikaliha puhul kahekordistuda ja olla liberaliseerimise stsenaariumide kohaselt kuni 0,9 miljardit eurot;

22.  kutsub komisjoni üles säilitama läbirääkimiste ühtlustatud lähenemisviisi, mida on tasakaalustatud Uus-Meremaaga peetavate kaasnevate läbirääkimiste käigus vastu võetud lähenemisviisiga, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse neid kahte turgu eristavaid erijooni;

23.  tuletab meelde, et pärast Brexitit kohaldatakse kõiki tariifikvoote, mida Austraaliale võidakse anda, väiksemale liidu turule; kutsub komisjoni üles võtma kaubandusläbirääkimistel Austraaliaga arvesse käimasolevaid Brexiti läbirääkimisi ning Brexiti mõju ELi põllumajandus- ja toidusektorile, eelkõige sektorites, milles Ühendkuningriigil on märkimisväärne tarbimis- ja/või impordimaht; rõhutab, et nüüdsest peab EL Brexitit hoolikalt arvesse võtma, kui ta otsustab, kas teha mingeid järeleandmisi uutes kaubanduslepingutes, ja kui see on vajalik, vaatab läbi läbirääkimiste mandaadi;

24.  kutsub komisjoni üles tagama ELi geograafiliste tähiste ja kvaliteetsete ELi põllumajandustoodete jaoks Austraalia turul asjakohane õiguslik kaitse, samuti meetmed väärkasutamise ning eksitava teabe ja tavade tõkestamiseks; kutsub komisjoni ühtlasi üles tagama põllumajandustoodete märgistamise, jälgitavuse ja tegeliku päritoluga seotud kaitse kui tasakaalustatud lepingu oluline element;

25.  rõhutab vajadust kaasata meetmed, et võidelda toidutööstustoodete võltsimise vastu;

26.  tunnistab, kui tähtis on ELi jaoks leping Austraaliaga, mis võiks vähendada mõne töödeldud põllumajandustoodete tariifseid tõkkeid, leevendada ülemäära karme tervisekontrolle ning tunnustada ja kaitsta tõhusalt geograafilisi tähiseid, arvestades, et selged sätted, millega kaitstakse võimalikult suurt hulka geograafilisi tähiseid, muu hulgas veinide tähiseid, sealhulgas neid, mis on juba hõlmatud ELi ja Austraalia kahepoolse veinikaubanduse lepinguga, nagu ka piiritusjoogid ja muud toiduained ning tundlike sektorite kaitse peaks olema iga lepingu eeltingimus; tuletab komisjonile siiski meelde, et Euroopa põllumajanduse huvide ohverdamine lepingu tagamiseks oleks lubamatu ning et kooskõlas Euroopa toimimise lepingu artikli 207 lõikega 3 tuleks Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni teavitada läbirääkimiste seisust seoses kõikide põllumajanduslike aspektidega, ning rõhutab, et komisjon peab kaasama kõik põllumajandussektori sidusrühmad täielikult läbipaistval, ajakohasel ja põhjalikul viisil kõikidesse läbirääkimise aspektidesse, tehes mandaadi avalikuks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

12

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Nuno Melo, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Angélique Delahaye, Karin Kadenbach, Norbert Lins, Hannu Takkula, Tom Vandenkendelaere

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

31

+

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Nuno Melo, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski, Tom Vandenkendelaere

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

ECR

Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk

Verts/ALE

Martin Häusling, Bronis Ropė

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

ENF

Edouard Ferrand, Philippe Loiseau

12

ECR

Richard Ashworth, Jørn Dohrmann, James Nicholson

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Hannu Takkula

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

Verts/ALE

José Bové

EFDD

John Stuart Agnew

2

0

GUE/NGL

Matt Carthy

NI

Diane Dodds

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Tiziana Beghin, David Borrelli, David Campbell Bannerman, Salvatore Cicu, Karoline Graswander-Hainz, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Patricia Lalonde, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Klaus Buchner, Nicola Danti, Edouard Ferrand, Seán Kelly, Frédérique Ries, Fernando Ruas, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Pedro Silva Pereira, Jarosław Wałęsa


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Frédérique Ries, Hannu Takkula, Marietje Schaake, Patricia Lalonde

ECR

David Campbell Bannerman, Emma McClarkin, Jan Zahradil, Joachim Starbatty

EFDD

David Borrelli, Tiziana Beghin

PPE

Adam Szejnfeld, Fernando Ruas, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Iuliu Winkler, Jarosław Wałęsa, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Paul Rübig, Salvatore Cicu, Seán Kelly, Tokia Saïfi, Viviane Reding

S&D

Alessia Maria Mosca, Bernd Lange, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster, Jude Kirton-Darling, Karoline Graswander-Hainz, Nicola Danti, Pedro Silva Pereira

5

ENF

Edouard Ferrand, France Jamet, Matteo Salvini

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

3

0

S&D

David Martin, Emmanuel Maurel

Verts/ALE

Klaus Buchner

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika