RAPORT     ***I
PDF 1136kWORD 181k
19.10.2017
PE 601.257v02-00 A8-0316/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

(COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Malin Björk

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

(COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0468),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 78 lõike 2 punkte d ja g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0325/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0316/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Ümberasustamine on humanitaarabivajadustest tulenev väljakujunenud teguviis, millega väljendatakse solidaarsust pagulasi vastuvõtvate riikidega. Ümberasustamine hõlmab rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute väljavalimist riigis, kus nad on kaitset taotlenud, nende ümberpaigutamist sellest riigist ja vastuvõtmist teise riiki, et anda neile rahvusvaheline kaitse ja tagada nende jaoks püsiv lahendus. Ümberasustamisel on kolm omavahel seotud ja üksteist täiendavat funktsiooni: olla kaitsevahend, tagada püsiv lahendus ja toimida vastutuse jagamise mehhanismina.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on oma põhikirja ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega volitatud korraldama ümberasustamist ühe püsiva lahendusena pikaleveninud pagulasolukorras olevate isikute jaoks. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti asjatundlikkus selles valdkonnas põhineb aastakümnete pikkusel tööl ja volitustel, mida toetatakse ülemaailmselt. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti pädevus selles valdkonnas peaks olema abiks liikmesriikide ümberasustamisprogrammide ja liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 1 kohaselt peab liidu varjupaigapoliitika vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele. Nende lepingute aluseks on 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 14, milles tunnustatakse inimeste õigust taotleda tagakiusamise eest varjupaika teistes riikides.

Muudatusettepanek   4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Tuleks tagada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi sidusus ja tõhusus. Seda tehakse eelkõige seaduslike ja turvaliste liitu sisenemisvõimaluste edendamise teel rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute jaoks. Ümberasustamine on seaduslik võimalus, mis peaks pakkuma püsivat lahendust kõige haavatavamate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute jaoks ning millele peaksid lisanduma muud seaduslikud võimalused.

Muudatusettepanek   5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 e)  Ümberasustamine on kaitsevahend. Perekonna taasühinemine peaks olema sõltumatu ümberasustamise eesmärkidest ja seda tuleks säilitada võtmemehhanismina, tagamaks, et liidu kodanikud ja kolmanda riigi kodanikud, kes elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil, kasutaksid oma põhiõigust perekonnaelu austamisele. Ümberasustamismenetlust ei tohiks kasutada pereliikmete puhul, kellel muidu oleks õigus ühineda oma perekonnaga liikmesriigis õigeaegselt vastavalt liidu või siseriikliku õiguse muudele õigusaktidele. Kui liidu või siseriiklik õigus ei ole kohaldatav, peaks olema võimalik kasutada ümberasustamismenetlusi perekondade laiendatud taasühinemise eesmärgil. Liikmesriigid peaksid võtma vastu perekonna taasühinemise paindliku poliitika ja tagama, et väljaspool nende ümberasustamiskvoote töötataks välja perekonna taasühinemise programmid.

Muudatusettepanek   6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 f)  Kui kaalutakse ühe pereliikme ümberasustamist (nt kaitsmise eesmärgil), peaksid liikmesriigid püüdma tagada kooskõlas perekonna ühtsuse põhimõttega, et kõik selle isiku pereliikmed, sealhulgas perekonna tuumikusse mittekuuluvad ülalpeetavad pereliikmed, asustatakse ümber koos. Liikmesriigid peaksid kasutama kultuuritundlikkust arvesse võtvat pragmaatilist lähenemisviisi parima meetmena konkreetse perekonna parameetrite määramise protsessis. Perekonna tuumikut võib vaadelda keskse osana, kuid lõplikus määratluses tuleks asjakohaselt arvesse võtta pereliikmete vahelisi füüsilisi ja rahalisi ning psühholoogilisi ja emotsionaalseid sidemeid. Perekonna kultuuritundlik käsitlus on oluline nende jaoks, kes on sunnitud põgenema tagakiusamise ja kodusõja eest, kuna laiendatud suhted võivad olla viimaseks kaitseliiniks isikute jaoks, kelle ellujäämine, psühholoogiline tugi ja emotsionaalne heaolu sõltub üksnes perekondlikust üksusest.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 g)  Liidu ümberasustamisraamistik peaks toetama ja ergutama liikmesriike püsivate ümberasustamisprogrammide elluviimisel, olenemata sellest, kas tegemist on vanade või uute programmidega, ja aitama järk-järgult suurendada liikmesriikide ühist ümberasustamistegevust ning toetama ja hõlbustama ümberasustatud isikute vastuvõtmist ja integreerimist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 h)  ÜRO Peaassambleel 19. septembril 2016 vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis1a kutsutakse riike üles tõhustama ümberasustamistegevust ja nähakse ette terviklik pagulasprobleemile reageerimise raamistik, millega riigid püüaksid tagada ümberasustamiskohti ja muid seaduslikke võimalusi sellises ulatuses, mis võimaldaks rahuldada iga-aastast ümberasustamisvajadust, mille määratleb ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.

 

__________________

 

1a ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/71/1.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 i)  Mõistet „oht rahvatervisele” tuleks käsitada Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes tervise-eeskirjades määratletud epideemiaohuga haigusena.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  15. detsembril 2015 esitas komisjon liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele soovituse, mis käsitleb vabatahtlikku põgenike humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava Türgiga29, soovitades osalevatel riikidel võtta vastu Süüriast konflikti tagajärjel põgenenud isikud, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse kohaselt käivitatakse vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava, kui Türgi ja ELi vahelised ebaseaduslikud piiriületused lõppevad või vähemalt on nende arvu märkimisväärselt ja jätkusuutlikult alandatud. Liikmesriigid panustavad sellesse kavasse vabatahtlikkuse alusel.

välja jäetud

__________________

 

29 C(2015) 9490.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse kohaselt saadetakse kõik Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad alates 20. märtsist 2016 Türgisse tagasi. Iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi saadetud süürlase kohta asustatakse üks süürlane Türgist ümber ELi, võttes seejuures arvesse ÜRO sätestatud haavatavuse kriteeriumeid. 2016. aasta mais jõudsid liikmesriigid, Dublini õigustikuga assotsieerunud riigid ja Türgi ühisele kokkuleppele nimetatud ümberasustamiskava rakendamise standardse töökorra suhtes.

välja jäetud

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Olemasolevatele algatustele tuginedes tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamise aastakavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi.

(8)  Olemasolevatele algatustele tuginedes ja kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste ümberasustamisstruktuuridega tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamiskavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi. Liidu ümberasustamisraamistik peaks lähtuma humanitaarabivajadustest, aitama rahuldada ülemaailmset ümberasustamisvajadust ja leevendama pikaleveninud pagulasolukordi. Liidu ümberasustamisraamistik peaks sobituma juba olemasolevate ümberasustamisstruktuuridega, eelkõige iga-aastaste kolmepoolsete ümberasustamiskonsultatsioonidega (Annual Tripartite Consultations on Resettlement), et rahuldada vähemalt 20% ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastases ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosis välja toodud ümberasustamisvajadusest. Kooskõlas solidaarsuse põhimõtte ja vastutuse õiglase jaotamise põhimõttega liikmesriikide vahel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80, tuleks pidevalt teha jõupingutusi, et jaotada ümberasustatud isikud liikmesriikide vahel õiglaselt. Neid jõupingutusi tuleks kombineerida püüdega luua rahvusvahelised siduvad eeskirjad ülemaailmse jagatud vastutuse kohta asustada ümber kõik isikud, kes vajavad ümberasustamist, nagu on viidanud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.

 

(„Liidu ümberasustamise aastakava“ mõiste puhul tuleks kasutada „liidu ümberasustamise kava“ ilma sõnata „aasta“. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Selline raamistik on hästi hallatud rändepoliitika vajalik osa, mille eesmärk on vähendada erinevusi eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vahel, tagada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ohutu ja seaduslik jõudmine liikmesriikide territooriumile, aidata kaasa kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulise ebaseadusliku sissevoolu vältimisele liikmesriikide territooriumile ning seeläbi vähendada omal algatusel saabujate tõttu tekkivat survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud nimetatud riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates, osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, suurendades liidu mõju kolmandate riikide suhtes, ja anda tõhus panus üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esinedes rahvusvahelistel foorumitel ning suhtluses kolmandate riikidega ühtsete seisukohtadega.

(9)  Selline raamistik, kui sellega aidatakse tõhustada seaduslikke rände võimalusi, on hästi hallatud rändepoliitika vajalik osa ning aitab kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõrgeteta toimimisele, mille eesmärk on toetada ja laiendada olemasolevaid riikide ümberasustamisprogramme, olla toeks ja abiks riikide uutele ümberasustamismeetmetele, tagada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ohutu ja seaduslik jõudmine liikmesriikide territooriumile ning aidata pakkuda kaitset ja püsivaid lahendusi nende vajaduste rahuldamiseks. Selline raamistik, mis on seotud arengumeetmete ja arengupoliitika vahenditega, võib väljendada solidaarsust riikide ja piirkondadega, kuhu suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud, ja saab tõhusalt kaasa aidata pingete vähendamisele nimetatud riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates, eelkõige selleks, et leevendada pikaleveninud pagulasolukordi. Selline raamistik võib samuti anda tõhusa panuse üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esinedes rahvusvahelistel foorumitel ning suhtluses kolmandate riikidega ühtsete seisukohtadega.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Oma riigis pagulasseisundis isikud tuleks liidu territooriumile vastu võtta humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide raames. Seega tuleks humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist võtta nõuetekohaselt arvesse ümberasustamise täiendajana. Riigisiseseid põgenikke käsitlevaid meetmeid, mida liikmesriigid võtavad riiklike humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide raames, tuleks seetõttu rahastada liidu eelarvest. Riiklikud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid, mida rahatatakse liidu eelarvest, peaksid täiendama käesoleva määruse kohaseid ümberasustamise eesmärke. Tuleks hinnata võimalust luua ümberasustamisest eraldiseisev ühine liidu menetlus oma riigis pagulasseisundis isikute vastuvõtmiseks. Lubades riigisiseste põgenike vastuvõtmist, peaksid liikmesriigid eelkõige austama nende õigust pöörduda oma päritolukohtadesse tagasi ning ei tohiks mingil juhul asustada neid ümber liidu või riikliku välispoliitika eesmärkide saavutamise vahendina.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Selleks, et aidata vältida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud neile riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates ning osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, tuleks ümberasustamise piirkonnad või kolmandad riigid, kust isikud ümber asustatakse, siduda sihipäraste kolmandate riikidega sõlmitavate lepetega rände paremaks haldamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta32.

välja jäetud

__________________

 

32 COM(2016) 377 final.

 

Muudatusettepanek   16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Ümberasustamise strateegilise kasutamise raames peaks liit võtma eesmärgiks luua algusest peale pidev dialoog kolmandate riikidega, kust isikud ümber asustatakse, ning eelkõige nende riikidega, kus toimuvad pikaajalised kriisid, mida iseloomustab pikaajaliste pagulaste viibimine nende territooriumil. Sellise dialoogi eesmärk peaks olema suurendada nii palju kui võimalik nendest riikidest pärit isikute ümberasustamise positiivset mõju, rõhutades eelkõige nende riikide varjupaiga pakkumisega seotud suutlikkuse suurendamist, nende territooriumil olevate pagulaste integreerimist, nende kaitsmist tagakiusamise ja kolmandasse riiki tagasisaatmise eest. Ümberasustamise strateegilist kasutamist ei tohiks tõlgendada rände kontrollina ega kasutada liidu välispoliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina. Ümberasustamise strateegilise kasutamise puudumist ei tohiks kasutada põhjusena, et riiki või piirkonda geograafilise prioriteedina välistada. Sama põhimõtet tuleks kohaldada vastastikuse täiendavuse suhtes rahalise ja tehnilise abiga.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vaheliste erinevuste vähendamiseks tuleks kehtestada ühised standardmenetlused, ühised valikukriteeriumid ning välistamise alused, samuti ümberasustatud isikutele antav ühine kaitsestaatus.

(11)  Et edendada ja toetada liikmesriikide suuremat osalemist liidu ümberasustamisraamistikus, tuleks kehtestada ühised standardmenetlused, ühised valikukriteeriumid ning mittekõlblikkuse alused, samuti ümberasustatud isikutele antav ühine kaitsestaatus.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel, eelkõige standardsel töökorral, millega rakendatakse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses esitatud Türgist ELi ümberasustamise kava. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.

(12)  Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki ümberasustamismenetluste kasutamist.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Mõlemat liiki menetlused koosnevad järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, registreerimine, hindamine ja otsus.

(13)  Kõik menetlused peaksid koosnema järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, juhtumite esitamine, hindamine, otsus ja registreerimine.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Kehtestada tuleks kiirmenetlus, mille raames peaks toimuma tavamenetlusega võrdväärsel tasemel julgeolekukontroll. Kiirmenetluse puhul tuleks aga ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti poolt esitatud erakorraliste ümberasustamisjuhtumite vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja valikukriteeriumitele hinnata kiirendatud korras. Erakorralised ümberasustamisjuhtumid ei pea olema tingimata seotud käesolevas määruses sätestatud geograafiliste prioriteetidega. Erakorraliste kohtade arv peaks kajastama umbes 10 % sihtarvust. Kõiki liikmesriike tuleks ergutada pakkuma erakorralisi kohti.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et veenda rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid mitte kasutama ebaseaduslikke viise Euroopa Liitu sisenemiseks kaitse taotlemise eesmärgil. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava- ja kiirendatud menetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks.

(16)  Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et tagada rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele kaitse ja pääs liitu. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava- ja kiirmenetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks. Mõlema menetluse puhul tuleks teostada julgeolekukontrollid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast. Kuna need kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle üks liikmesriikidest on juba ümber asustanud või kes on eelnenud viie aasta jooksul keeldunud ümberasustamisest teise liikmesriiki, tuleks muusse liikmesriiki ümberasustamisest välistada, tuleb nimetatud ajavahemikku pidada vajalikuks ajaks, mille kestel isikuandmeid, sealhulgas sõrmejälgi ja näokujutist säilitada.

(17)  Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada Eurodac-süsteemis kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast. See säilitamisaeg tagab asjaomastele isikutele andmete töötlemise suhtes samad õigused kui need, mida kohaldatakse varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Lisaks võimaldab see määratleda teisese rände puhul ümberasustamise eest vastutava liikmesriigi.

Muudatusettepanek   23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Negatiivse otsuse korral ei tohiks asjaomast isikut otsuse teinud liikmesriiki ümber asustada ja kõik säilitatud andmed tuleks kustutada. Tagasilükkamise põhjus tuleks teatavaks teha põhjendatud arvamuses ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, teistele liikmesriikidele, Euroopa Liidu Varjupaigaametile ja teistele organisatsioonidele, kes selle isiku ümberasustatavaks esitasid, et neil oleks vajaduse korral võimalik järelmeetmeid rakendada. Iga liikmesriik, kes on teinud negatiivse otsuse, võib taotleda mis tahes teiselt liikmesriigilt, kes ümberasustamisjuhtumit läbi vaatab, et ta läbivaatamise käigus temaga konsulteeriks.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Olemas ei ole subjektiivset õigust ümberasustamisele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Võimaldamaks liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele kohaldatavate menetlust reguleerivate eeskirjade täiendamist, tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kohaldada menetlust vastavalt olukorrale ümberasustamise lähtepunktiks olevas kolmandas riigis, näiteks määrata kindlaks see, millist rolli nimetatud kolmas riik menetluses täidab. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta33. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on õigus alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

välja jäetud

__________________

 

33 OJ L123, 12.05.2016, p. 1.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Käesoleva määruse täiendamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada liidu ümberasustamiskava, millega iga kahe aasta järel määratakse kindlaks ümberasustatavate isikute sihtarv, liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja konkreetse liikmesriigi osa seoses ümberasustatavate isikute sihtarvuga ning üldised geograafilised prioriteedid. Käesoleva määruse täiendamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad, milles määratakse ümberasustatavate isikute täpne arv võrreldes sihtarvuga ja liikmesriikide osalemine vastavalt liidu ümberasustamiskavale. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused liidu ümberasustamise aastakava kehtestamiseks, ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu kindlaksmääramiseks ja selleks, et määratleda liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panus ümberasustatavate isikute koguarvuga võrreldes, samuti üldised geograafilised prioriteedid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas komisjoni ettepanekuga ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu ja üldiste geograafiliste prioriteetide kohta. Komisjon peaks oma ettepaneku esitama samal ajal, kui ta esitab ettepaneku liidu eelarveprojekti kohta. Nõukogu peaks seadma eesmärgiks võtta ettepanek vastu kahe kuu jooksul. Komisjon ja nõukogu peaksid arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.

välja jäetud

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks komisjonile anda volitused sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade loomiseks, millega määratakse kooskõlas liidu ümberasustamise aastakavaga täpselt kindlaks ümberasustatavate isikute koguarv ja liikmesriikide osalus. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes34. Võttes arvesse liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade olulisust, tuleks nende puhul kasutada kontrollimenetlust. Komisjon peaks püüdlema selle poole, et liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad kehtestataks võimalikult kiiresti pärast liidu ümberasustamise aastakava vastuvõtmist ja kui see on vajalik, mistahes hetkel liidu ümberasustamise aastakavaga hõlmatud perioodil. Komisjon peaks arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.

välja jäetud

__________________

 

34 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Iga sihtotstarbeline liidu ümberasustamiskava jaoks tuleks kindlaks määrata selle rakendamisele kehtivad menetluseeskirjad. Lisaks tuleks seal vajaduse korral ja selle kohaselt määrata kindlaks kohapealne koostöökord ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks.

(24)  Igas sihtotstarbelises liidu ümberasustamiskavas tuleks vajaduse korral kindlaks määrata kohapealne koostöökord ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja teiste asjaomaste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Ümberasustatud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Seega peaksid hetkest, kui ümberasustatud isikud saabuvad liikmesriikide territooriumile, kehtima varjupaigaküsimusi käsitleva liidu õigustiku rahvusvahelise kaitse sisu puudutavad sätted, sealhulgas eeskirjad rahvusvahelise kaitse saajate teisese rände ärahoidmiseks.

(25)  Ümberasustatud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse, et pakkuda neile püsivat lahendust. Seega peaksid hetkest, kui ümberasustatud isikud saabuvad liikmesriikide territooriumile, kehtima varjupaigaküsimusi käsitleva liidu õigustiku rahvusvahelise kaitse sisu puudutavad sätted.

Muudatusettepanek   32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Ümberasustatud isikute integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda on oluline eduka ümberasustamismenetluse jaoks ja seetõttu ka liidu ümberasustamisraamistiku tõhususe jaoks. Ümberasustatud isikutel peaks olema samasugune juurdepääs integratsioonimeetmetele nagu teistel rahvusvahelise kaitse saajatel vastavalt [miinimumnõuete määrusele]. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise kohustuslikuks teha ainult juhul, kui need integratsioonimeetmed on kergesti ligipääsetavad, kättesaadavad ja tasuta. Liikmesriigid peaksid samuti pakkuma kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele lahkumiseelseid tutvustavaid programme, mis peaksid hõlmama teavet nende õiguste ja kohustuste kohta, keeletunde ja teavet liikmesriigi sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise ülesehituse kohta. Selliseid programme võib pakkuda pärast riiki sisenemist või need võib kaasata integratsiooniprogrammidesse, kui liikmesriigid peaksid selliseid programme pakkuma, võttes arvesse ümberasustatud isiku erilist haavatavust. Liikmesriigid peaksid korraldama ka saabumisjärgseid tutvustavaid programme, mis oleksid kohandatud ümberasustatud isikute vajadustega, et juhendada neid eelkõige vastuvõtva riigi keele õppimise, hariduse, koolituse ja tööturu valdkonnas, võttes seejuures arvesse nende erilist haavatavust. Võimaluse korral peaksid nende programmide elluviimisesse olema kaasatud asjaomased osalejad, näiteks kohalikud asutused ja juba ümberasustatud isikud.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asutatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet mängima jätkuvalt võtmerolli liidu ümberasustamisraamistiku raames tehtavas ümberasustamistöös. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised osalejad, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

(27)  Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asustatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet olema esmaselt vastutav inimeste eest, kellel on õigus ümberasustamisele liidu ümberasustamisraamistiku raames. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised osalejad, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks abistama liikmesriike liidu ümberasustamisraamistiku rakendamises vastavalt oma volitustele.

(28)  Liikmesriike tuleks toetada, et neil oleks võimalik oma kohustusi täita ja seega tagada liidu ümberasustamisraamistiku tõrgeteta toimimine. [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks liikmesriike nende taotluse korral ja vastavalt oma volitustele abistama. Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks lisaks kooskõlastama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel seoses käesoleva määruse rakendamisega.

Muudatusettepanek   35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Kuna käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühised ümberasustamismenetlused, tuleks liikmesriike innustada omavahel koostööd tegema ja viima ühiselt ellu teatavad menetlusetapid, kui see on nende arvates vajalik. See koostöö võib näiteks toimuda taristute ühendamise ja ühiste valikumenetluste kasutamise teel. Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks saama liikmesriike nende taotlusel sellise koostöö kavandamisel toetada.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Luua tuleks kõrgetasemeline ümberasutamiskomitee, et võimaldada laiapõhjalisi konsultatsioone kõigi sidusrühmadega liidu ümberasutamisraamistiku rakendamise suhtes.

(29)  Luua tuleks kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, et võimaldada laiapõhjalisi konsultatsioone kõigi sidusrühmadega liidu ümberasustamisraamistiku rakendamise suhtes. Komitee peaks oma tegevuses joonduma rahvusvaheliste ümberasustamisstruktuuride, eelkõige iga-aastaste kolmepoolsete ümberasustamiskonsultatsioonide ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastase ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosi järgi. Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee peaks koostama soovitused, mis oleksid liidu ümberasustamiskava koostamise ja liidu mitmesuguste sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade põhielemendid. Iga kahe aasta järel liidu ümberasustamiskava koostades peaks komisjon toetuma kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee soovitustele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu või rakendada riiklikke ümberasustamiskavasid, mis ei ohusta käesoleva määruse kohaste liidu eesmärkide saavutamist, näiteks juhul, kui nad teevad käesoleva määruse raames loodud sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kaudu kättesaadavaks täiendavaid ümberasutamiskohad, ületades nii neile liidu ümberasustamise aastakavas ette nähtud maksimaalset ümberasustatavate isikute arvu.

(31)  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu või rakendada riiklikke ümberasustamiskavasid, näiteks juhul, kui nad teevad ümberasustamiskavade kaudu kättesaadavaks täiendavad ümberasustamiskohad, ületades nii neile liidu ümberasustamiskavas ette nähtud ümberasustatavate isikute sihtarvu, ja see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi seoses isikute sihtarvuga. Juhul kui liikmesriigid pakuvad riiklike ümberasustamisprogrammide raames ümberasustamiskohti, peaksid nad jätkuvalt liidu eelarvest rahastust saama.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja pakkuda neile püsivat lahendust.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „ümberasustamine“ rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „ümberasustamine“ rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute väljavalimist ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või liikmesriikide taotluse alusel, vastuvõtmist, kaitsmist ja ümberpaigutamist kolmandast riigist, kuhu nad on ümber asunud, liikmesriiki eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja pakkuda neile püsivat lahendust.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagatakse rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute seaduslik ja turvaline saabumine liikmesriikide territooriumile;

(a)  tagatakse kõige haavatavamate rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute seaduslik ja turvaline ümberpaigutamine ja saabumine liikmesriikide territooriumile eesmärgiga pakkuda neile püsivat lahendust;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aidatakse vältida rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile;

(b)  ergutatakse kõiki liikmesriike suurendama järk-järgult oma ümberasustamistegevust ning olemasolevate ümberasustamiskohtade koguarvu ning toetama ja hõlbustama ümberasustatud isikute vastuvõtmist ja integreerimist ning seeläbi aitama vähendada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vajadust reisida ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  panustatakse rahvusvahelistesse ümberasustamisalgatustesse.

(c)  panustatakse rahvusvahelistesse ümberasustamisalgatustesse, muu hulgas ümberasustamise strateegilise kasutamisega eelkõige pikaleveninud pagulasolukordade puhul, aidates seega ka kolmandaid riike, kus inimesed taotlevad kõigepealt rahvusvahelist kaitset.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrates liidu ümberasustamisraamistiku raames kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud rakendusaktidega kindlaks piirkondi või kolmandaid riike, kust ümberasustamine toimub, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

Määrates liidu ümberasustamisraamistiku raames kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktidega kindlaks piirkondi või kolmandaid riike, kust ümberasustamine toimub, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kolmandasse riiki või kolmanda riigi piires ümber asunud ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute koguarv ning nende isikute mistahes edasiliikumine liikmesriikide territooriumile;

(a)  rahvusvahelist kaitset vajavate haavatavate isikute koguarv, nagu on ette nähtud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastases ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosis;

Muudatusettepanek   45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  kolmandad riigid ja pikaajalisi pagulasi vastuvõtvad piirkonnad.

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastastikune täiendavus rahalise ja tehnilise abiga, mida on antud kolmandatele riikidele, kuhu või mille piires rahvusvahelist kaitset vajavad isikud on ümber asunud;

(b)  ümberasustamise strateegilise kasutamise võimalus eesmärgiga leida ühiselt lahendusi ja parandada kaitsekeskkonda kolmandates riikides ja selle vastastikuseks täiendavuseks rahalise ja tehnilise abiga, et parandada vastuvõtusuutlikkust ja kaitsetingimusi, mida pakutakse kolmandatele riikidele, kuhu rahvusvahelist kaitset vajavad isikud on ümber asunud;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liidu üldsuhted kolmanda riigiga, kust ümberasustamine toimub, ja kolmandate riikidega üldisemalt;

välja jäetud

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kolmanda riigi tegelik koostöö liiduga rände- ja varjupaigaküsimustes, sealhulgas:

välja jäetud

i)  üle asjaomase kolmanda riigi piiri ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile sisenevate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute hulga vähendamine;

 

ii)  tingimuste loomine esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigi mõiste rakendamiseks selliste varjupaigataotlejate tagasisaatmisel, kes on sisenenud liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult üle asjaomase kolmanda riigi piiri või on selle riigiga seotud;

 

iii)  suutlikkuse suurendamine nimetatud riigis viibivate ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtuks ja kaitseks, muuhulgas tõhusa varjupaigasüsteemi väljaarendamise kaudu või

 

iv)  ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise määra suurendamine näiteks tagasivõtulepingute sõlmimise ja tõhusa rakendamise läbi;

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kolmandate riikide poolt võetud ümberasustamiskohustuste ulatus ja sisu.

välja jäetud

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Valikukriteeriumid

Valikukriteeriumid

Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade raames võidakse ümber asustada järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade raames võidakse ümber asustada üksnes järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

(a)  i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis

(a)  i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, sool, seksuaalsel sättumusel, sooidentiteedil, puudel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis

ii) kolmanda riigi kodanikud, kes viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, või kodakondsuseta isikud, kes viibivad väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja kellega seoses on ilmnenud põhjendatud alus arvata, et asjaomane isik seisaks oma päritoluriiki või varasemasse alalisse elukohta tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga kannatada tõsist kahju ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla;

ii) kolmanda riigi kodanikud, kes viibivad väljaspool kodakondsuse riiki, või kodakondsuseta isikud, kes viibivad väljaspool varasema alalise elukoha riiki ja kellega seoses on ilmnenud põhjendatud alus arvata, et asjaomane isik seisaks oma päritoluriiki või varasemasse alalisse elukohta tagasipöördumisel silmitsi ohuga kannatada tõsist kahju ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla;

(b)  kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

   ja kes lisaks kuuluvad vähemalt ühte järgmistest haavatavate isikute kategooriatest:

i)  haavatavad isikud:

 

–  riskigruppi kuuluvad naised ja tütarlapsed,

–  riskigruppi kuuluvad naised ja tütarlapsed,

–  riskigruppi kuuluvad lapsed ja noorukid, sealhulgas saatjata lapsed;

–  riskigruppi kuuluvad lapsed ja noorukid, sealhulgas saatjata lapsed;

–  vägivalla ja/või piinamise, sealhulgas sool põhineva vägivalla ja/või piinamise ohvrid;

–  vägivalla ja/või piinamise, sealhulgas sool või seksuaalsel sättumusel põhineva vägivalla ja/või piinamise ohvrid;

–  õiguslikku ja/või füüsilist kaitset vajavad isikud;

–  õiguslikku ja/või füüsilist kaitset vajavad isikud, sealhulgas tagasisaatmise ohus olevad isikud;

 

  isikud, kelle puhul ei ole võimalik kasutada ühtegi teist püsivat lahendust, eriti pikaleveninud pagulasolukorras olevad isikud;

–  meditsiiniabi vajavad või puudega isikud või

–  meditsiiniabi vajavad või puudega isikud; või

 

  eakad inimesed;

  sotsiaal-majanduslikult haavatavad isikud;

 

 

(b)  kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes vastavad punktis a nimetatud kriteeriumitele ja kellel on lisaks vastavalt 1951. aasta Genfi konventsiooni artiklile 1D õigus selles konventsioonis sätestatud hüvedele;

ii)  seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute perekonnaliikmed:

(c)  järgmised kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute perekonna ühtsuse eesmärgil ümberasustatavad perekonnaliikmed:

–  abikaasa või püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;

–  abikaasa või püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane;

–  esimeses taandes osutatud paari või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute alaealised lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

–  lapsed, sõltumata sellest, kas siseriikliku õiguse tähenduses või kohaselt on nad sündinud abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud, ja lapsed, kelle eest nad kannavad vanemlikku vastutust;

–  isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab ümberasustatava vallalise alaealise eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavadele, kus täiskasvanu viibib;

–  isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab alaealise eest vastavalt riigi õigusele või tavadele;

–  ümberasustatavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute õed ja/või vennad;

–  õed ja/või vennad;

–  ümberasustatavad kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on sõltuvad oma lastest või vanematest raseduse, vastsündinud lapse, tõsise haiguse, raske puude või kõrge vanuse tõttu, tingimusel et peresidemed olid olemas päritoluriigis, et laps või vanem on võimeline sõltuva isiku eest hoolt kandma ja et asjaomased isikud kinnitavad oma soovi kirjalikult;

–  kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on sõltuvad oma lastest, vanematest või muudest pereliikmetest raseduse, vastsündinud lapse, tõsise haiguse, raske puude või kõrge vanuse tõttu, tingimusel et peresidemed olid olemas päritoluriigis, et laps või vanem või muu pereliige on võimeline sõltuva isiku eest hoolt kandma ja et asjaomased isikud kinnitavad oma soovi kirjalikult;

(c)  kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei kuulu 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1D (mis on seotud muude ÜRO organite või agentuuride kui ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaitse või abiga) reguleerimisalasse;

 

(d)  kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul pädevad ametiasutused riigis, kus nad viibivad või kus on nende elukoht, ei ole tunnistanud, et neil on selle riigi kodanikega ühesugused õigused ja kohustused või nendega samaväärsed õigused ja kohustused.

 

Liikmesriigid tagavad võimaluse punkti b lõigus ii osutatud isikute perekonna ühtsuse säilitamiseks.

 

 

  Liikmesriigid võivad ümber asustada esimese lõigu punktis c osutatud kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute või liikmesriigis seaduslikult elavate liidu kodanike pereliikmeid väljaspool nende liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas osalemist, ilma et see piiraks perekondade taasühinemist käsitlevat liidu õigust, sealhulgas nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ1a, või perekondade taasühinemist käsitlevat liikmesriikide siseriiklikku õigust.

 

____________

 

1a Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).

(Muudetud punktist b saab punkti a teine alalõik, muudetud punktist c saab punkt b, muudetud punkti b alapunktist ii saab punkt c)

Muudatusettepanek   51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Välistamise alused

Mittekõlblikkuse alused

Muudatusettepanek   52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbelistest liidu ümberasustamiskavadest jäetakse välja järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

1.  Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade raames on mittekõlblikud järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et:

(a)  isikud, kelle puhul on tõsisine alus arvata, et:

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  nad on toime pannud raske kuriteo;

ii)  nad on toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo;

Muudatusettepanek   55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et nad kujutavad endast ohtu ümberasustamisjuhtumit läbi vaatava liikmesriigi elanikkonnale, avalikule korrale, turvalisusele, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, sealhulgas juhul kui teine liikmesriik on taotlenud ümberasustamisjuhtumit läbi vaatavalt liikmesriigilt, et ta konsulteeriks läbivaatamise käigus nimetatud teise liikmesriigiga seoses konkreetsete kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega või konkreetsete kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute kategooriatega, kelle ümberasustamise vastu teine liikmesriik eeltoodud põhjustel on;

(b)  isikud, kelle puhul on tõsine alus arvata, et nad kujutavad endast ohtu ümberasustamisjuhtumit läbi vaatava liikmesriigi avalikule või riiklikule julgeolekule või rahvatervisele;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  isikud, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi või siseriiklikesse andmebaasidesse sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  isikud, kes on ümberasustamisele eelnenud viie aasta jooksul ebaseaduslikult viibinud liikmesriikide territooriumil või ebaseaduslikult sisenenud või püüdnud ebaseaduslikult siseneda liikmesriikide territooriumile;

välja jäetud

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  isikud, kelle muu liikmesriik on juba ümber asustanud, rakendades käesolevat määrust, 20. juulil 2015 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi 11097/15, ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust, komisjoni 15. detsembri 2015. aasta soovitust C(2015) 9490 või riiklikku ümberasustamiskava ning

(e)  isikud, kelle liikmesriik on juba ümber asustanud

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  isikud, kelle ümberasustamisest liikmesriigid ümberasustamisele eelneva viie aasta jooksul on käesoleva lõikega kooskõlas keeldunud.

välja jäetud

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolmanda riiki kodanikud või kodakondsuseta isikud võidakse artikli 8 kohaselt loodud sihtotstarbelistest ümberasustamiskavadest välistada, kui üks lõike 1 punktis a või b osutatud välistamise põhjustest on prima facie kohaldatav.

välja jäetud

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu ümberasustamise aastakava

Liidu ümberasustamise kava kaheks aastaks

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni ettepaneku alusel võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal.

1.  Komisjonil on vastavalt artiklile 14 õigus iga kahe aasta järel vastu võtta käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestatada järgnevatele sätetele vastav liidu ümberasustamiskava.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liidu ümberasustamiskavas võetakse täiel määral arvesse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee soovitusi ja see põhineb ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasel ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosil.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liidu ümberasustamise aastakavas tuuakse välja:

2.  Liidu ümberasustamiskavas tuuakse välja:

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ümberasustatavate isikute maksimaalne koguarv;

(a)  ümberasustatavate isikute sihtarv, mis peaks vastama vähemalt 20%-le iga-aastasest ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosist;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  üksikasjalikud andmed liikmesriikide osaluse kohta liidu ümberasustamise aastakavas ja nende panus ümberasustavate isikute koguarvuga võrreldes;

(b)  üksikasjalikud andmed liikmesriikide osaluse kohta liidu ümberasustamiskavas ja nende panus ümberasustavate isikute sihtarvuga võrreldes;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  üldised geograafilised prioriteedid.

(c)  üldised geograafilised prioriteedid, mis põhinevad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasel ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosil.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  artiklis 11 a nimetatud ümberasustatavate isikute jaotamata erakorraline kvoot, mis moodustab punktis a osutatud sihtarvust ligikaudu 10 %, millega võetakse arvesse kiireloomulisi ja erakorralisi juhtumeid, olenemata punktis c nimetatud geograafilistest prioriteetidest.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vastavalt artiklile 7 vastu võetud liidu ümberasustamise aastakavaga kooskõlas olevad liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.  Komisjonil on vastavalt artiklile 14 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, et kehtestada vastavalt artiklile 7 vastu võetud liidu ümberasustamiskavaga kooskõlas olevad liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ümberasustatavate isikute täpne koguarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

(b)  ümberasustatavate isikute täpne sihtarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamiskavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  täpsed andmed artiklis 4 osutatud piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine toimub;

(c)  täpsed andmed piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine toimub vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile c ning nagu on osutatud artiklis 4, ning vajaduse korral ümberasustamise strateegilise kasutamise raames liidu kehtestatud prioriteedid ja meetmed nende piirkondade või kolmandate riikide suhtes;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  vajadusel praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, kolmandate riikidega ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muude partneritega;

(d)   praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja liikmesriikide taotluse korral [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, ning kolmandate riikide, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja muude partneritega;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse;

(e)  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasest ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosist lähtuv ning artikli 5 punktis a loetletud ümberasustamiseks vastuvõetavate isikute kategooriaid järgiv kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  see, kas kohaldatakse artiklis 10 sätestatud tavamenetlust või artiklis 11 sätestatud kiirendatud menetlust, täpsustades vajadusel, kuidas toimub kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamine ja hindamine, ning ümberasustamisotsuste tegemise tähtajad;

välja jäetud

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui kõigi liikmesriikide vabatahtlik osalus ei moodusta liidu ümberasustamiskava kaheaastase perioodi lõpus kokku vähemalt 75 % vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile a ümberasustatavate isikute sihtarvust, sätestatakse liidu sihtotstarbelistes ümberasustamiskavades iga liikmesriigi poolt ümberasustavate isikute täpne arv, et saavutada vähemalt nimetatud protsent sihtarvust. Ümberasustatavate isikute koguarvu jaotamine liikmesriikide vahel põhineb määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohasel võrdlusalusel.

 

Ümberasustatavate isikute arvu kehtestamisel liikmesriikide kaupa võetakse arvesse kõnealusesse liikmesriiki ümber asustatud isikute arvu.

 

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklites 10 ja 11 sätestatud ümberasustamismenetlusi kohaldatakse kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on andnud nõusoleku oma ümberasustamiseks ja pole nõusolekut seejärel tagasi võtnud, sealhulgas keeldumise läbi ümberasustamisest teatud liikmesriiki.

Ümberasustamist kohaldatakse vastavalt käesolevale määrusele kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on andnud nõusoleku oma ümberasustamiseks ja pole nõusolekut seejärel tagasi võtnud, sealhulgas keeldumise läbi ümberasustamisest teatud liikmesriiki. Liikmesriik teavitab kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid nõuetekohaselt ümberasustamisest tulenevatest õigustest ja kohustustest ning nõusoleku tagasivõtmise või ümberasustamisest keeldumise võimalikest tagajärgedest.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava rakendamisel tuvastavad liikmesriigid kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ja teevad kindlaks, kas asjaomased kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse.

1.  Liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava rakendamisel võtavad liikmesriigid väljavalimisel eelkõige arvesse juhtumite tuvastamist ja esitamist ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti poolt. Tuvastamisel võivad osalised olla ka liikmesriigid või asjaomased organisatsioonid.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid hindavad, kas asjaomased kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad eelistada muuhulgas selliseid kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid:

välja jäetud

(a)   kellel on peresidemed seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega;

 

(b)   kellel on selline sotsiaalne või kultuuriline taust või muud omadused, mis võivad hõlbustada integratsiooni osalevas liikmesriigis, tingimusel et sellega ei kaasne diskrimineerimist ükskõik millisel põhjusel, nagu sugu, rass, nahavärv, etniline või sotsiaalne päritolu, geneetiline eripära, emakeel, usutunnistus, poliitilised või muud seisukohad, rahvusvähemusse kuulumine, varanduslik seisus, sünnipära, puue, vanus või seksuaalne sättumus, ilma et see mõjutaks kohtlemise erisusis, mis on vajalikud esimeses lõigus osutatud hindamise seisukohast;

 

(c)   kes vajavad erilist kaitset või on haavatavad.

 

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute tuvastamise järel registreerivad liikmesriigid nende isikute kohta, kelle suhtes nad kavatsevad ümberasustamist rakendada, järgnevad andmed:

välja jäetud

(a)   nimi, sünniaeg, sugu, kodakondsus ja muud isikuandmed;

 

(b)   kõigi sõrmede sõrmejäljed ja näokujutis kõikide vähemalt kuueaastaste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute puhul;

 

(c)   kolmanda riigi kodaniku mis tahes isikuttõendava või reisidokumendi liik ja number ning

 

(d)  registreerimise kuupäev, registreerimise koht ja registreerimise läbi viinud asutus.

 

Registreerimise hetkel võidakse koguda muid andmeid, mis on vajalikud lõigete 3 ja 4 rakendamiseks.

 

Muudatusettepanek   81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute tuvastamise järel viivad liikmesriigid läbi asjakohaseid julgeolukontrolle asjaomastes liidu ja siseriiklikes andmebaasides, sealhulgas Schengeni infosüsteemis.

Muudatusettepanek   82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid hindavad, kas lõikes 2 osutatud kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud vastavad artiklis 5 sätestatud valikukriteeriumidele ja kas neid ei tule kooskõlas artikli 6 lõikega 1 välistada.

Liikmesriigid hindavad, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud vastavad artiklis 5 sätestatud valikukriteeriumidele ja kas neid ei tule kooskõlas artikli 6 lõikega 1 välistada.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muuhulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.

Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi eelkõige dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muu hulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, ja isikliku vestluse põhjal.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Tavamenetluse rakendamiseks võivad liikmesriigid taotleda, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet või, kui see on asjakohane, [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] või asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid hindaksid igakülgselt ja läbipaistvalt järgmist:

 

(a)   kas nad kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse ning

 

(b)   kas nad kuuluvad ühte artikli 5 punktis a loetletud ümberasustamiseks esitatavate isikute kategooriatest, koos hinnangu põhjendusega.

 

Samuti võivad liikmesriigid taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, et see hindaks igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet neid teavitanud on, kvalifitseeruvad pagulastena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid teevad otsuse kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ümberasustamise kohta lõikes 3 osutatud hindamise alusel võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast isiku registreerimist. Liikmesriigid võivad nimetatud kaheksakuist tähtaega pikendada mitte rohkem kui nelja kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.

4.  Liikmesriigid teevad otsuse kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ümberasustamise kohta lõikes 3 osutatud hindamise alusel võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast isiku registreerimist. Liikmesriigid võivad nimetatud tähtaega pikendada mitte rohkem kui kolme kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega. Kui pärast käesolevas lõikes osutatud tähtaega ei ole liikmesriik otsusest teatanud ega ole samuti esitanud põhjendusi, võib muu liikmesriik alustada asjaomase kolmanda riigi kodaniku või kodakondsusetu isiku suhtes ümberasustamismenetlust.

Muudatusettepanek   86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Pärast otsuse tegemist teavitavad liikmesriigid kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid nende õigustest ja kohustustest, eelkõige õigusest ümberasustamisest keelduda ja keeldumise võimalikest tagajärgedest, pagulasseisundist või täiendava kaitse saamisest tulenevatest õigustest ja kohustustest, eelkõige seoses teisese rände ning isikuandmete registreerimisega Eurodac-süsteemi.

 

See teave esitatakse kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt keeles, millest isik aru saab, ja see kohandatakse alaealiste või erivajadustega isikute vajadustega.

Muudatusettepanek   87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid säilitavad lõigetes 2–4 osutatud andmeid viie aasta jooksul pärast ümberasustamise kuupäeva.

5.  Liikmesriigi territooriumile saabumise järel registreerib iga liikmesriik võimaluse korral teabe ümberasustatava isiku kohta vastavalt määrusele (EL) nr XXX/XXX [Eurodaci määrus]. Liikmesriigid säilitavad [Eurodaci määruses] osutatud andmeid viie aasta jooksul pärast ümberasustamise kuupäeva.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kustutavad andmed nimetatud tähtaja möödudes. Liikmesriigid kustutavad andmed, mis on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist, kohe kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud.

Liikmesriigid kustutavad andmed nimetatud tähtaja möödudes. Liikmesriigid kustutavad andmed, mis on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Negatiivse otsuse korral asjaomast isikut ümber ei asustata.

6.  Negatiivse otsuse korral asjaomast isikut otsuse teinud liikmesriiki ümber ei asustata. Tagasilükkamise põhjus tehakse teatavaks põhjendatud arvamuses ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, teistele liikmesriikidele, Euroopa Liidu Varjupaigaametile ja teistele organisatsioonidele, kes selle isiku ümberasustatavaks esitasid, et neil oleks vajaduse korral võimalik järelmeetmeid rakendada. Iga liikmesriik, kes on teinud negatiivse otsuse, võib taotleda mis tahes teiselt liikmesriigilt, kes ümberasustamisjuhtumit läbi vaatab, et ta läbivaatamise käigus temaga konsulteeriks.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  annavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi, kui teda saab pagulasena käsitada, või täiendava kaitse seisundi, kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on õigus täiendavale kaitsele. Liikmesriik teeb otsuse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule teatavaks. Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel on sama mõju nagu määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artiklites 13 ja 19 viidatud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel, kui asjaomane isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile;

(a)  annavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi, kui teda saab pagulasena käsitada, või täiendava kaitse seisundi, kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on õigus täiendavale kaitsele. Liikmesriik teeb otsuse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule teatavaks ning teavitab teda õigustest, mida pagulasseisund annab. Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel on sama mõju nagu määruses (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] viidatud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel, kui asjaomane isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile. Liikmesriigid võivad anda alalisi või piiramata tähtajaga elamislube soodsamatel tingimustel, millele viidatakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ1a artiklis 13.

 

__________________

 

1a Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44–53).

Muudatusettepanek   91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  teeb ettepaneku teha ettevalmistused isiku sihtkohta reisimiseks, mis hõlmab arstlikku kontrolli reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks, ja tagab tasuta transpordi oma territooriumile, kusjuures pakkumine hõlmab vajaduse korral väljumise menetluste hõlbustamist sellest kolmandast riigist, kust kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastu võetakse;

(b)  teevad ettepaneku teha ettevalmistusi isiku sihtkohta reisimiseks, mis hõlmab arstlikku kontrolli reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseksvõi võimaluse korral terviseuuringuid , ja tagavad tasuta transpordi oma territooriumile, kusjuures pakkumine hõlmab vajaduse korral väljumise menetluste hõlbustamist sellest kolmandast riigist, kust kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastu võetakse. Reisi korraldamisel võtavad liikmesriigid arvesse asjaomaste isikute vajadusi seoses nende haavatavusega.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkuda kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele lahkumiseelseid tutvustavaid programme, mis võivad hõlmata teavet nende õiguste ja kohustuste kohta, keeletunde ja teavet liikmesriigi sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise ülesehituse kohta.

(c)  pakuvad kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele lahkumiseelseid tutvustavaid programme, mis hõlmavad teavet nende õiguste ja kohustuste kohta, keeletunde ja teavet liikmesriigi sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise ülesehituse kohta. Selliseid programme võib pakkuda pärast riiki sisenemist või need võib kaasata integratsiooniprogrammidesse, kui liikmesriigid peaksid selliseid programme pakkuma, eeldusel, et need on kättesaadavad ja tasuta, ning võttes arvesse ümberasustatud isiku erilist haavatavust.

Muudatusettepanek   93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  korraldavad ümberasustamise võimalikult kiiresti.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Tavamenetluse rakendamisel võivad liikmesriigid enne kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt või vajaduse korral [Euroopa Liidu Varjupaigaametilt] või asjaomastelt rahvusvahelistelt asutustelt, et nad teavitaksid neid kolmanda riigi kodanikest või kodakondsuseta isikutest, kellega seoses nimetatud asutused on igakülgselt hinnanud seda,

välja jäetud

(a)   kas nad kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse ning

 

(b)  kas nad kuuluvad ühte artikli 5 punkti b lõigus i sätestatud haavatavuse kategooriatest.

 

Samuti võivad liikmesriigid taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, et see hindaks igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet neid teavitanud on, kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

 

Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et muuhulgas võetaks arvesse lõike 1 punktides a–c sätestatud kriteeriumeid.

 

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Komisjonil on volitused võtta kooskõlas artiklis 14 sätestatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte lõigetes 1–4 osutatud elementide täiendamiseks, et kohaldada ümberasustamismenetlus vajaduse korral olukorrale kolmandas riigis, kust ümberasustamine lähtub.

välja jäetud

Muudatusettepanek   96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

välja jäetud

Kiirendatud menetlus

 

Kui komisjoni rakendusakt, millega võetakse vastu liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava, näeb ette kiirendatud menetluse, ning erandina artiklist 10:

 

(1)  ei hinda liikmesriigid, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastab artikli 5 punkti a lõigus i osutatud tingimustele;

 

(2)  ei nõua liikmesriigid, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet hindaks, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses;

 

(3)  teevad liikmesriigid otsuse ümberasustamise kohta võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui neli kuud pärast kolmanda riigi kodaniku artikli 10 lõike 2 kohast registreerimist; liikmesriigid võivad nimetatud kaheksakuist tähtaega pikendada mitte rohkem kui nelja kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega;

 

(4)  annavad liikmesriigid asjaomastele kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele täiendava kaitse seisundi.

 

Punkti 4 alusel antud täiendava kaitse seisund loetakse lõpetatuks, kui kaitse saaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on tehtud lõplik otsus.

 

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Kiirmenetlus

 

Kui komisjoni delegeeritud õigusaktis, millega võetakse vastu liidu ümberasustamiskava, nähakse ette kiirmenetlus, mis ei ole seotud konkreetsete piirkondade või elanikerühmadega, vaid mida rakendatakse juhtudel, kui teatavad isikud on vahetute julgeolekuriskide või raske tervisliku seisundi tõttu vaja lühikese aja jooksul kiiresti neile ohtlikest tingimustest välja viia, toimivad liikmesriigid erandina artiklist 10 järgmiselt:

 

(1)   kohustuvad kiireloomuliste ja erakorraliste juhtumite korral kasutusele võtma kiirmenetluse, kui selline menetlus ei ole juba kasutusel;

 

(2)   määravad kindlaks teatava hulga kohti, mis ei ole tingimata seotud konkreetsete piirkondade või elanikerühmadega, mille suhtes seda võib kohaldada;

 

(3)   võtavad vastu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esitatud kiireloomulised või erakorralised ümberasustamisjuhtumid, mille puhul julgeolekuriskid või raske tervislik seisund nõuavad isikute ohtlikest tingimustest väljaviimist lühikese aja jooksul;

 

(4)   kiirendavad otsuste tegemist selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud vastavad käesoleva raamistiku artiklis 5 sätestatud nõuetele ja valikukriteeriumitele;

 

(5)   püüavad otsuse teha kahe nädala jooksul alates juhtumi esitamisest ning tagavad kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamatu ümberpaigutamise.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides.

1.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides. Liikmesriike võib abistada [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] ja vastavalt vajadusele võivad liikmesriigid kasutada olemasolevaid ümberasustamisalase operatiivkoostöö struktuure.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] võib liikmesriike toetada, sealhulgas koordineerides nendevahelist tehnilist koostööd, abistades neid liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja hõlbustades taristu jagamist kooskõlas [määrusega (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus)39].

välja jäetud

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada partnerid.

3.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja teised partnerid.

Muudatusettepanek   101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Euroopa Liidu Varjupaigaameti roll

 

1.  Euroopa Liidu Varjupaigaameti roll on toetada liikmesriike nende ümberasustamistegevuses ja suutlikkuses. Liikmesriikide taotlusel toetab Euroopa Liidu Varjupaigaamet neid liidu ümberasustamisraamistiku elluviimisel.

 

See toetus võib hõlmata abi liikmesriikidele järgneva raames:

 

(a)  hindamistoimingud, eelkõige selleks, et võimaldada liikmesriikidel järgida ümberasustamisele ettenähtud tähtaegu;

 

 

 

(b)  ümberasustamisele spetsialiseerunud töötajate koolitamine;

 

(c) kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele antav teave ning nende koolitamine enne lahkumist kooskõlas artikliga 10;

 

(d)  nendevaheline koostöö, kui nad otsustavad viia ümberasustamismenetluse etappe ellu ühiselt. Euroopa Liidu Varjupaigaamet võib muu hulgas toetada taristute ühendamist ja ühiste valikumenetluste kasutamist.

 

2.  Euroopa Liidu Varjupaigaamet kooskõlastab heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel käesoleva määruse elluviimise ning ümberasustatud isikute vastuvõtvasse ühiskonda integreerimise suhtes.

 

3.  Euroopa Liidu Varjupaigaamet kogub andmeid ümberasustamiste arvu, liikmesriikide kohustuste täitmise ja menetluste ebaõnnestumise põhjuste kohta.

 

 

 

4.  Euroopa Liidu Varjupaigaamet osaleb iga-aastastel kolmepoolsetel ümberasustamiskonsultatsioonidel ja edastab teavet seal tehtava töö kohta kõrgetasemelisele ümberasustamiskomiteele.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises osalemiseks.

1.  Asutatakse kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide esindajad. Komiteesse kutsutakse [Euroopa Liidu Varjupaigaamet,] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamiskava rakendamises osalemiseks.

 

 

Muudatusettepanek   103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tuginedes iga-aastastele kolmepoolsetele ümberasustamiskonsultatsioonidele, kus kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee osaleb, ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosile, on komitee peamiseks ülesandeks visandada liidu ümberasustamiskava ja liidu mitmesuguste sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade põhielemendid, koostades eelkõige soovitusi ümberasustatavate isikute sihtarvu, isikute liikmesriikidevahelise võrdse jaotamise ja kolmandate riikide kohta, kust isikuid ümber asustatakse, ning ka ümberasustamise strateegilise kasutamise võimaluste kohta. Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee soovitused avaldatakse.

Muudatusettepanek   104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee eesistuja on komisjon. Selle koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni kutsel või liikmesriigi taotluse alusel ja vähemalt üks kord aastas.

2.  Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee eesistuja on komisjon. Selle koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni kutsel või liikmesriigi või Euroopa Parlamendi taotluse alusel ja vähemalt üks kord aastas.

Muudatusettepanek   105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon konsulteerib kõrgetasemelise ümberasustamiskomiteega liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisega seonduvates küsimustes.

3.  Komisjon ja nõukogu võtavad täiel määral arvesse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee soovitusi liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisega seonduvates küsimustes ning seda eelkõige liidu ümberasustamiskava ja liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade koostamisel.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 10 lõikes 9 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Artiklites 7 ja 8 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile neljaks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 7 ja 8 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 10 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 7 ja 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Muudatusettepanek   110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 516/2014

Põhjendus 46

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1)  Põhjendust 46 muudetakse järgmiselt:

„Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda kooskõlas ja koostoimes komisjoni korraldatava humanitaarabiga asjakohasel juhul fondi hädaolukordadeks ette nähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu direktiivile 2001/55/EÜ 1. Erakorraline abi peaks hõlmama ka toetuse andmist sihtotstarbelistele humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidele, mille eesmärk on võimaldada ajutist viibimist liikmesriigi territooriumil kiireloomulise humanitaarkriisi korral kolmandates riikides. Siiski ei piira sellised muud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid liidu ümberasustamisprogrammi kohaldamist, mille eesmärk on algusest peale selgelt olnud püsiva lahenduse pakkumine neile rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, kes on liitu toodud kolmandatest riikidest, ning need ei tohiks seda ümberasustamisprogrammi kahjustada. Selleks peaks liikmesriikidel olema õigus saada täiendavaid ühekordseid makseid seoses nende isikutega, kellel on selliste muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide alusel lubatud liikmesriigi territooriumil ajutiselt viibida.

„Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda kooskõlas ja koostoimes komisjoni korraldatava humanitaarabiga asjakohasel juhul fondi hädaolukordadeks ette nähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu direktiivile 2001/55/EÜ 1. Erakorraline abi peaks hõlmama ka toetuse andmist sihtotstarbelistele humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidele, mille eesmärk on võimaldada ajutist viibimist liikmesriigi territooriumil kiireloomulise humanitaarkriisi korral kolmandates riikides. Siiski ei piira sellised muud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid liidu ümberasustamisprogrammi kohaldamist, mille eesmärk on algusest peale selgelt olnud püsiva lahenduse pakkumine neile rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, kes on liitu toodud kolmandatest riikidest, ning need ei tohiks seda ümberasustamisprogrammi kahjustada.“

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2 – punkt a

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  mõiste „ümberasustamine“ tähendab rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriigi territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse“;

(a)  „ümberasustamine“ – rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute väljavalimine ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või liikmesriikide taotluse alusel, vastuvõtmine, kaitsmine ja ümberpaigutamine kolmandast riigist, kuhu nad on ümber asunud, liikmesriiki eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja pakkuda neile püsivat lahendust;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2 – punkt b

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 2 – punkt ab

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ab)  „liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava“ tähendab liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava, mis on kehtestatud kooskõlas [määruse (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)] artikli 15 punktiga 2“.

(ab)  „liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava“ liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava, mis on kehtestatud kooskõlas [määruse (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)] artikliga 8“.

Muudatusettepanek   113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 516/20145

Artikkel 17 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vahendid liidu ümberasustamisraamistikuks

Vahendid liidu ümberasustamisraamistikuks ning riiklikeks ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmideks

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 17 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid ühekordse makse 10 000 eurot iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava raames ümberasustatud isiku kohta.

1.  Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant artikli 15 lõike 2 punktiga b ette nähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6000 eurot iga ümberasustatud isiku või iga riikliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmi kohaselt vastu võetud isiku kohta. Ühekordset makset suurendatakse 10 000 euroni iga isiku kohta, kes on ümber asustatud vastavalt [määrusele (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)].

Muudatusettepanek   115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 17 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa eraldatakse liikmesriikidele individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende läbivaadatud riiklik programm määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetakse.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summad eraldatakse liikmesriikidele individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende läbivaadatud riiklik programm määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetakse.

Muudatusettepanek   116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides.

1.  Komisjon esitab hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides.

Muudatusettepanek   117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon uurib võimalust kasutada liidu eelarvet, et toetada erasponsorlusalgatusi.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 kohaldamise eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile ja [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] vajalikud andmed aruande koostamiseks, lisaks teabele, mis esitatakse [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] seoses kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute arvuga, kes igal nädalal tegelikkuses ümber asustatakse, nagu on sätestatud [määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus)] artikli 22 lõikes 3.

2.  Lõike 1 kohaldamise eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile ja [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] vajalikud andmed aruande koostamiseks, lisaks teabele, mis esitatakse [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] seoses kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute arvuga, kes tegelikkuses ümber asustatakse, nagu on sätestatud [määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus)] artikli 22 lõikes 3.

Muudatusettepanek   119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse komisjoni ettepaneku põhjal ja esimeses lõikes viidatud aruannet arvesse võttes läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse komisjoni ettepaneku põhjal ja esimeses lõikes viidatud aruannet arvesse võttes läbi hiljemalt ... [18 kuud] pärast seda, kui komisjon on esitanud aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

(1)

ELT C 125, 21.4.2017, lk 40.

(2)

ELT C 207, 30.6.2017, lk 67.


SELETUSKIRI

Iga päev on 34 000 meest, naist ja last sunnitud konfliktide, tagakiusamise, vägivalla ja inimõiguste rikkumise tõttu oma kodust lahkuma. See arv on aasta-aastalt üha kasvanud. Oma elu päästmiseks on põgenenud 65 miljonit inimest, kellest kaks kolmandikku on riigisiseselt ümberasustatud ja üks kolmandik pagulased. Ainuüksi 2015. aastal asustati hinnanguliselt ümber 12,4 miljonit inimest. Põhjuseks on aina arvukamad lakkamatud konfliktid ja vägivald, mille tõttu on hädasti vaja tõhusamaid ja püsivaid lahendusi ülemaailmses ulatuses.

Genfi konventsioon – pärast Teist maailmasõda sündinud rahvusvaheline õigusakt

Pärast Teist maailmasõda mõistsid paljud riigid, kui väga on vaja edendada ja tugevdada rahvusvahelise õiguse vahendeid. Üks eesmärk oli luua rahvusvaheline õigusakt, mis tagaks selle, et kaitset vajavatele isikutele antakse varjupaika. Pagulasseisundi konventsioonis, mis võeti vastu 28. juulil 1951 Genfis, on rahvusvaheline üldsus paika pannud rahvusvahelise humanitaarõiguse siduvad normid, millega sätestatakse täpselt, keda ja millistel asjaoludel tuleb pagulasena kohelda ja kuidas selliste inimeste eest hoolitseda. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on selle konventsiooniga ühinenud. Euroopa Liit ise ei ole konventsiooni osaline, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõikes 1 on aga sätestatud et ühine varjupaigapoliitika „peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele“.

Pärast Teist maailmasõda, 1950. aastal, loodi ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), et aidata miljoneid inimesi, kes olid põgenenud või kodu kaotanud. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet toimib 1951. aasta konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli „järelevalvajana“. Amet on ülemaailmne toimija, kes toetab pagulasi vastuvõtvaid riike ja aitab neil sellekohaseid poliitilisi meetmeid korraldada. Selleks, et Euroopa Liit saaks tõhustada oma tegevust pagulaste kaitsmisel ja ümberasustamisel, on oluline tugineda selle ameti tööle.

Ümberasustamine kui turvaline ja õiguspärane rahvusvahelise kaitse moodus

Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mida praegu läbi vaadatakse, hõlmab mitmesuguseid elemente, nagu pagulaste vastuvõtmise vastutuse suurem jagamine, vastuvõtutingimused, ühised kvalifitseerimismenetlused ja -reeglid. Lahendamata on aga küsimus, kuidas korraldada inimeste turvaline ja seaduslik Euroopa Liitu saabumine.

Rohkemaid ja paremini toimivaid teid ELi saabumiseks, mis oleksid turvalised ja seaduslikud, on aastaid nõudnud Euroopa Parlament oma resolutsioonides, nagu ka Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, ÜRO pagulaste ülemvolinik, ÜRO eriraportöör rändajate inimõiguste küsimuses, ÜRO inimõiguste ülemvolinik ja paljud kodanikuühiskonna osalised. Turvalisi ja seaduslikke võimalusi, sealhulgas ümberasustamist, nõuti ka pagulaste ja migrantide teemale pühendatud ÜRO tippkohtumisel ja pagulasteemalisel tippkohtumisel, mille 2016. aasta septembris korraldas president Obama.

Kuigi ümberasustamisel on teatavaid sarnasusi rände võimalustega, on tegemist siiski omaette lahendusteega. Seega tuleb ümberasustamist tunnustada teisi seaduslikke rahvusvahelise kaitse mooduseid – nagu humanitaarviisad, perekondade laiendatud taasühinemine ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid – täiendava ja mitte asendava lahendusena.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on oma põhikirja ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega volitatud korraldama ümberasustamist ühe püsiva lahendusena pikaleveninud pagulasolukorras olevate isikute jaoks. Mõiste „ümberasustamine“ ametlik määratlus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ümberasustamiseteemalises käsiraamatus on järgmine:

Ümberasustamine tähendab pagulaste valimist ja üleviimist riigist, kus nad on kaitset taotlenud, kolmandasse riiki, kes on nõustunud neile kui pagulastele andma alalise elaniku staatuse. See antud staatus tagab kaitse tagasisaatmise vastu ja annab ümberasustatud pagulasele ja tema pereliikmetele või ülalpeetavatele õiguse kasutada samasuguseid õigusi, mis on selle riigi kodanikel. Ümberasustamisega kaasneb ka võimalus saada lõpuks naturalisatsiooni korras selle riigi kodakondsus.

Ümberasustamine on vahend, et pakkuda kaitset ja püsivaid lahendusi pagulastele. ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu, Rahvusvaheline Päästekomitee, Caritas, Punane Rist, Amnesty International ja mitmed teised sidusrühmad on seetõttu seisukohal, et ümberasustamise sidumine kolmandate riikidega rände valdkonnas tehtava koostööga ei ole kestlik lahendus. See tähendaks ümberasustamise kui kõige haavatavamate pagulaste kaitsmise vahendi hälbimist. Ümberasustamine peab jätkuvalt lähtuma kõige haavatavamate pagulaste vajadustest. Väärib märkimist, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet käsitabki ümberasustamist juba viimase võimalusena, mis tähendab, et amet võtab konkreetse juhtumi hinnata siis, kui teised püsivad lahendused on juba läbi vaadatud. Geograafiliste prioriteetide määramine, võttes aluseks rände valdkonnas kolmandate riikidega tehtava koostöö, ja ümberasustamise võimendamine välispoliitiliste eesmärkide saavutamise eesmärgil seaks seetõttu de facto ohtu humanitaarse, vajadustepõhise ja rahvusvahelist kaitset tähtsustava lähenemisviisi. Samuti on tähtis, et liidu ümberasustamisraamistik oleks ümbersasustamisprogrammides kasutatavate kõlblikkuskriteeriumite osas ühitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Liidu ümberasustamisraamistik täiendab rahvusvahelisi ümberasustamisstruktuure

Tagamaks, et ELi raamistik täiendab ülemaailmseid ümberasustamisalaseid jõupingutusi ja järgib rahvusvahelist õigust, peab ümberasustamine põhinema ümberasustamisele kuuluvate isikute kaitse kaalutlustel. Euroopa Liidu ümberasustamisraamistik peaks lähtuma humanitaarvajadustest, aitama rahuldada ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ja leevendama pikaleveninud pagulasolukordi. Seetõttu tuleb raamistik viia vastavusse juba olemasolevate rahvusvaheliste ümberasustamisstruktuuridega, et see aitaks täiendada olemasolevaid meetmeid, aitaks suurendada ELi liikmesriikide osalemist ümberasustamises, ning, mis kõige olulisem, toimiks tegelikult kohapeal. See tagatakse järgmiste võtetega:

o  Kinnitatakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti rolli peamise institutsioonina, mis esitab ümberasustamisjuhtumid liikmesriikidele (artikkel 10). See ei tähenda, et liikmesriigid või teised asjaomased organisatsioonid ei saa esildisi teha; sellega rõhutatakse vaid, kuidas ümberasustamine kohapeal juba toimib. Siiski pannakse sellega paika kaitsemeetmed ja see aitab vältida menetluste või struktuuride dubleerimist.

o  Geograafilised prioriteedid (artiklid 4 ja 7) peaksid põhinema ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosil, mille amet avaldab igal aastal. Selle prognoosiga antakse kõige põhjalikum hinnang selle kohta, millistes maailma kohtades on ümberasustamisvajadused kõige kiireloomulisemad, ning see peaks liidu ümberasustamisraamistiku jaoks olema selge suunis.

o  Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee roll tuleks viia selgemini vastavusse olemasolevate struktuuridega. Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee koguneb pärast iga-aastasi kolmepoolseid ümberasustamiskonsultatsioone, et visandada liidu ümberasustamiskava ja mitmesuguste sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade põhielemendid. Ümberasustamiskomitee liikmeskonda on laiendatud, et tagada tegevuse suurem läbipaistvus ja kvaliteet.

Liidu ümberasustamisraamistik tähendab suuremat hulka

Euroopa annab 23,8% maailma SKPst (OECD 2014. aasta andmed), kuid ELi liikmesriikidesse on vastu võetud ainult umbes 8% maailma pagulastest. See paneb ebaproportsionaalselt suure koormuse arenguriikidele, kus leiab varjupaika valdav enamus pagulastest. 2015. aastal asustasid 22 Euroopa riiki ümber 13 040 inimest (sh 17 ELi liikmesriiki võtsid vastu 9629 inimest). Euroopa osakaal ülemaailmses ümberasustatavate vastuvõtmises on viimase viie aasta jooksul olnud keskmiselt 10%. Seevastu USA asustas samal 2015. aastal ümber 69 933 pagulast.

ELi liikmesriigid on ilmutanud soovimatust luua inimeste jaoks kohased seaduslikud ja turvalised Euroopasse sisenemise võimalused. Seetõttu ei jää liikvele läinud inimestele ühtegi muud valikut kui pöörduda inimkaubitsejate poole ja alustada ohtlikku seadusevastast teekonda. Kui tahame vähendada vajadust ohtlike reiside järele, vähendada surmajuhtumeid ja inimkaubitsejate võrgustike kasutamist, saame selle teoks teha vaid siis, kui pakutavate kohtade arv on kindel ja realistlik. Liidu ümberasustamisraamistiku kaudu tuleks rahuldada vähemalt 25% iga-aastasest prognoositud ülemaailmsest ümberasustamisvajadusest. 2017. aastal tähendab see umbkaudu 250 000 inimest.

Liidu raamistik toetab liikmesriikide programme

ELi liikmesriike, kellel on toimivad ja edukad ümberasustamisprogrammid, tuleks ergutada neid jätkama ja laiendama, kogemusi jagama ja ressursse ühendama. Liikmesriikidele, kes just alustavad oma esimesi ümberasustamisprogramme, tuleks anda kõikvõimalikku abi, et nende esimene kogemus kujuneks meeldivaks ja positiivseks. Liikmesriikidel, kellel on selles vallas vähe kogemusi või ei ole neid üldse, tuleb leida kindel struktuur, mis aitaks neil alustada. See hõlmab parimate tavade vahetamist teiste liikmesriikidega ning operatiiv- ja tehnilist abi, sealhulgas [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] abi. Kui liidu ümberasustamisraamistikuga pannakse ühised menetlused, kõlblikkuskriteeriumid või välistamise alused maksma ka riiklike programmide puhul, tekib oht, et pärsitakse liikmesriikide tegevust ümberasustamise valdkonnas.

Samas on selge, et liikmesriike tuleb innustada liidu ümberasustamisraamistikus osalema. Nende kahe eesmärgi tasakaalustamiseks tehakse ettepanek, et liikmesriigid saaksid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 6000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta ja 10 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta, kui liikmesriigid otsustavad ümberasustamist korraldada liidu raamistikus.

Liidu raamistik tagab püsiva lahenduse

Ümberasustamise kui püsiva lahenduse aluseks on tingimus, et vastuvõtvad riigid annavad ümberasustatud isikutele alalise elamisloa. Ühe- või kolmeaastast elamisluba ei saa pidada püsivaks lahenduseks. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid, kes soovivad seda teha, saaksid anda elamisloa soodsamatel tingimustel, kui on näidatud määruses (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus]. Sellega seoses tehakse ettepanek, et liikmesriigid võiksid anda alalisi või piiramata tähtajaga elamislube soodsamatel tingimustel, nii nagu on osutatud nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajaliste elanike kolmandate direktiiv; muudetud direktiiviga 2011/51/EL) artiklis 13.

Euroopa ühine varjupaigasüsteem peab pakkuma mitmeid turvalisi ja seaduslikke võimalusi

Ühine varjupaigasüsteem ei saa jätkuvalt keskenduda üksnes sellele, et põgenevatel inimestel oleks võimalikult raske jõuda Euroopa Liidu territooriumile. Turvaliste ja seaduslike võimaluste loomine koos hea vastuvõtu ja integratsioonistruktuuridega on Euroopa varjupaigasüsteemi toimimiseks hädavajalik. Varjupaigaõigust ja rahvusvahelist õigust tuleb austada. See ei ole valik, millest liikmesriigid saavad loobuda. Kindel liidu ümberasustamisraamistik, millega tagatakse praeguse liidu ümberasustamistegevuse kvaliteedi paranemine ja tegevuse suurenemine, on sellise süsteemi oluline osa, kuid sellega peavad kaasnema ka muud seaduslikud võimalused. Euroopa Liit peab tõhustama oma ühiseid jõupingutusi ja näitama, et Euroopa ja Euroopa Liit on valmis kandma oma õiglast osa ülemaailmsest vastutusest.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (1.6.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

(COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD))

Arvamuse koostaja: Laima Liucija Andrikienė

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek   1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7a)  Ümberpaigutamisi ja ümberasustamisi on käsitletud komisjoni perioodilistes aruannetes, mis tõendavad väga aeglast edasiminekut nii ümberpaigutamise kui ka ümberasustamise osas. Liikmesriigid peaksid jätkama ümberasustamise alaste kohustuste täitmist.

Muudatusettepanek   2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Olemasolevatele algatustele tuginedes tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamise aastakavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi.

(8)  Olemasolevatele algatustele tuginedes tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamise aastakavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi. Liidu ümberasustamisraamistik peaks lähtuma humanitaarabivajadustest, aitama rahuldada ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ja leevendama pikaleveninud pagulust.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Selline raamistik on hästi hallatud rändepoliitika vajalik osa, mille eesmärk on vähendada erinevusi eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vahel, tagada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ohutu ja seaduslik jõudmine liikmesriikide territooriumile, aidata kaasa kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulise ebaseadusliku sissevoolu vältimisele liikmesriikide territooriumile ning seeläbi vähendada omal algatusel saabujate tõttu tekkivat survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud nimetatud riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates, osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, suurendades liidu mõju kolmandate riikide suhtes, ja anda tõhus panus üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esinedes rahvusvahelistel foorumitel ning suhtluses kolmandate riikidega ühtsete seisukohtadega.

(9)  Selline raamistik on hästi hallatud rändepoliitika vajalik osa, mille eesmärk on tugevdada ja täiendada eri riikide ümberasustamistavasid ja -protsesse, tagada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ohutu ja seaduslik jõudmine liikmesriikide territooriumile, aidata kaasa kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute halvasti ohjatud ebaseadusliku sissevoolu vältimisele liikmesriikide, eelkõige nn esmase saabumise liikmesriikide territooriumile ning seeläbi vähendada omal algatusel saabujate tõttu tekkivat survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud nimetatud riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates, edendada koostööd kolmandate riikidega ja anda tõhus panus üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esinedes rahvusvahelistel foorumitel ning suhtluses kolmandate riikidega ühtsete seisukohtadega. Koos arengumeetmete ja arengupoliitika vahenditega võib ümberasustamine tõhusalt kaasa aidata pingete vähendamisele ja pikaleveninud paguluse leevendamisele kolmandates riikides.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Selleks, et aidata vältida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud neile riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates ning osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, tuleks ümberasustamise piirkonnad või kolmandad riigid, kust isikud ümber asustatakse, siduda sihipäraste kolmandate riikidega sõlmitavate lepetega rände paremaks haldamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta32.

(10)  Selleks, et aidata vältida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile, luua neile sinna ümberasumiseks tõeline perspektiiv, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud neile riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates ning osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, tuleks ümberasustamise piirkonnad või kolmandad riigid, kust isikud ümber asustatakse, siduda kolmandate riikidega sõlmitavate pikaajaliste sihipäraste lepetega rände paremaks haldamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta32. Seetõttu tuleks eelistada partnerriike. Liidu üldises lähenemisviisis tuleks arvesse võtta üleilmseid ümberasustamisvajadusi ja tuvastatud kaitsevajadusi, sealhulgas pikaleveninud pagulust.

__________________

__________________

32 COM(2016) 377 final.

32 COM(2016) 377 final.

Muudatusettepanek   5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel, eelkõige standardsel töökorral, millega rakendatakse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses esitatud Türgist ELi ümberasustamise kava. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.

(12)  Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel, eelkõige iga-aastastel kolmepoolsetel ümberasustamisteemalistel konsultatsioonidel, eesmärgiga järk-järgult suurendada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi ümberasustamise vallas, et rahuldada üleilmsed ümberasustamisvajadused, mis on esitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastases üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosis. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.

Selgitus

Sellekohane kokkulepe on veel vaieldav ja seda ei tohiks käsitleda parima tavana, millele ELi ümberasustamispoliitika saaks tugineda.

Muudatusettepanek   6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et veenda rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid mitte kasutama ebaseaduslikke viise Euroopa Liitu sisenemiseks kaitse taotlemise eesmärgil. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava- ja kiirendatud menetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks.

(16)  Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et tagada rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele kiirendatud pääs liitu. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava- ja kiirendatud menetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks.

Muudatusettepanek   7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Liidu ümberasustamiskavadele lisaks tuleks kaaluda inimeste humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist.

Muudatusettepanek   8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused liidu ümberasustamise aastakava kehtestamiseks, ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu kindlaksmääramiseks ja selleks, et määratleda liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panus ümberasustatavate isikute koguarvuga võrreldes, samuti üldised geograafilised prioriteedid.

(21)  Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused liidu ümberasustamise aastakava kehtestamiseks, ümberasustatavate isikute arvu kindlaksmääramiseks ja selleks, et määratleda liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panus ümberasustatavate isikute koguarvuga võrreldes vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasele üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas komisjoni ettepanekuga ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu ja üldiste geograafiliste prioriteetide kohta. Komisjon peaks oma ettepaneku esitama samal ajal, kui ta esitab ettepaneku liidu eelarveprojekti kohta. Nõukogu peaks seadma eesmärgiks võtta ettepanek vastu kahe kuu jooksul. Komisjon ja nõukogu peaksid arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.

(22)  Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas komisjoni ettepanekuga liidu ümberasustamisraamistikus ümberasustatavate isikute koguarvu ja üldiste prioriteetide kohta seoses kõige pakilisema kaitsevajadusega isikutega. Komisjon peaks oma ettepaneku esitama samal ajal, kui ta esitab ettepaneku liidu eelarveprojekti kohta. Nõukogu peaks seadma eesmärgiks võtta ettepanek vastu kahe kuu jooksul. Komisjon ja nõukogu peaksid arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees ja viima oma ettepaneku kooskõlla iga-aastaste kolmepoolsete ümberasustamisalaste konsultatsioonidega, eesmärgiga järk-järgult suurendada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi ümberasustamise valdkonnas, et rahuldada üleilmsed ümberasustamisvajadused, mis on esitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastases üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosis.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Iga sihtotstarbeline liidu ümberasustamiskava jaoks tuleks kindlaks määrata selle rakendamisele kehtivad menetluseeskirjad. Lisaks tuleks seal vajaduse korral ja selle kohaselt määrata kindlaks kohapealne koostöökord ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks.

(24)  Iga sihtotstarbeline liidu ümberasustamiskava jaoks tuleks kindlaks määrata selle rakendamisele kehtivad menetluseeskirjad. Lisaks tuleks seal vajaduse korral ja selle kohaselt määrata kindlaks kohapealne koostöökord ning koostöökord ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asutatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet mängima jätkuvalt võtmerolli liidu ümberasustamisraamistiku raames tehtavas ümberasustamistöös. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised osalejad, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

(27)  Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asutatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet mängima jätkuvalt võtmerolli liidu ümberasustamisraamistiku raames tehtavas ümberasustamistöös. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), ning liidu delegatsioonid.

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks abistama liikmesriike liidu ümberasustamisraamistiku rakendamises vastavalt oma volitustele.

(28)  [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks abistama liikmesriike ja tegema koostööd asjaomaste kolmandate riikidega liidu ümberasustamisraamistiku rakendamises vastavalt oma volitustele, muu hulgas andma praktilist ja tehnilist abi ning operatiivtuge.

Muudatusettepanek   13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest ning seega tuleks seda rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas seoses lapse õiguste, õigusega perekonnaelu austamisele ja diskrimineerimisekeelu üldpõhimõttega.

(33)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest ning seega tuleks seda rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas seoses lapse õiguste, õigusega perekonnaelu austamisele ja diskrimineerimisekeelu põhimõttega.

Muudatusettepanek   14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute valimiseks, vastuvõtmiseks ja transpordiks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Muudatusettepanek   15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(–a)  luuakse alaline ja siduv liidu raamistik rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ümberasustamiseks;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aidatakse vältida rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile;

(b)  aidatakse vältida rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile;

Muudatusettepanek   17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  luuakse solidaarsuse ja vastutuse jagamise väljendusena ümberjaotusmehhanismid, et leevendada pingeid kolmandates riikides, kes on vastu võtnud suurel hulgal põgenikke;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kolmandasse riiki või kolmanda riigi piires ümber asunud ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute koguarv ning nende isikute mistahes edasiliikumine liikmesriikide territooriumile;

(a)  kolmandasse riiki või kolmanda riigi piires ümber asunud ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute koguarv, selle mõju kõnealuse kolmanda riigi piirkondlikule stabiilsusele ning nende isikute mistahes edasiliikumine liikmesriikide territooriumile;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastastikune täiendavus rahalise ja tehnilise abiga, mida on antud kolmandatele riikidele, kuhu või mille piires rahvusvahelist kaitset vajavad isikud on ümber asunud;

(b)  vastastikune täiendavus rahalise ja tehnilise abiga, mille eesmärk on eelkõige suurendada vastuvõtuvõimet ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitset ning arendada välja tõhus varjupaigasüsteem, mida pakutakse kolmandatele riikidele, kuhu või mille piires rahvusvahelist kaitset vajavad isikud on ümber asunud;

Muudatusettepanek   20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liidu üldsuhted kolmanda riigiga, kust ümberasustamine toimub, ja kolmandate riikidega üldisemalt;

välja jäetud

Selgitus

Solidaarsuse väljendamise asemel tekib oht, et raamistikuga instrumentaliseeritakse ümberasustamist – avaldatakse neile partnerriikidele survet.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kolmanda riigi tegelik koostöö liiduga rände- ja varjupaigaküsimustes, sealhulgas:

välja jäetud

i)  üle asjaomase kolmanda riigi piiri ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile sisenevate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute hulga vähendamine;

 

ii)  tingimuste loomine esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigi mõiste rakendamiseks selliste varjupaigataotlejate tagasisaatmisel, kes on sisenenud liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult üle asjaomase kolmanda riigi piiri või on selle riigiga seotud;

 

iii)  suutlikkuse suurendamine nimetatud riigis viibivate ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtuks ja kaitseks, muuhulgas tõhusa varjupaigasüsteemi väljaarendamise kaudu või

 

iv)  ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise määra suurendamine näiteks tagasivõtulepingute sõlmimise ja tõhusa rakendamise läbi;

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kolmandate riikide poolt võetud ümberasustamiskohustuste ulatus ja sisu.

(e)  muude kolmandate riikide poolt võetud ümberasustamiskohustuste ulatus ja sisu.

Muudatusettepanek   23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis

(a)  i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, soolise, sooidentiteedil, seksuaalsel sättumusel, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  haavatavad isikud:

i)  haavatavad isikud, eelkõige:

Muudatusettepanek   25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  riskigruppi kuuluvad lapsed ja noorukid, sealhulgas saatjata lapsed;

–  riskigruppi kuuluvad lapsed ja noorukid, eelkõige saatjata lapsed;

Muudatusettepanek   26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  isikud, kelle jaoks puuduvad alternatiivsed püsivad lahendused;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  esimeses taandes osutatud paari või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute alaealised lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

–  esimeses taandes osutatud paari või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute alaealised lapsed, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab ümberasustatava vallalise alaealise eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavadele, kus täiskasvanu viibib;

–  isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab ümberasustatava alaealise eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavadele, kus täiskasvanu viibib;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad võimaluse punkti b lõigus ii osutatud isikute perekonna ühtsuse säilitamiseks.

Liikmesriigid tagavad võimaluse perekonna ühtsuse säilitamiseks.

Muudatusettepanek   30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  nad on toime pannud raske kuriteo;

ii)  nad on toime pannud raske kuriteo, mis on samaväärne liikmesriikide kriminaalõiguse alusel karistatava õigusrikkumisega;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  isikud, kes on ümberasustamisele eelnenud viie aasta jooksul ebaseaduslikult viibinud liikmesriikide territooriumil või ebaseaduslikult sisenenud või püüdnud ebaseaduslikult siseneda liikmesriikide territooriumile;

välja jäetud

Muudatusettepanek   32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  isikud, kelle muu liikmesriik on juba ümber asustanud, rakendades käesolevat määrust, 20. juulil 2015 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi 11097/15, ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust, komisjoni 15. detsembri 2015. aasta soovitust C(2015) 9490 või riiklikku ümberasustamiskava ning

(e)  isikud, kelle muu liikmesriik on juba ümber asustanud, rakendades käesolevat määrust või riiklikku ümberasustamiskava, ning

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolmanda riiki kodanikud või kodakondsuseta isikud võidakse artikli 8 kohaselt loodud sihtotstarbelistest ümberasustamiskavadest välistada, kui üks lõike 1 punktis a või b osutatud välistamise põhjustest on prima facie kohaldatav.

välja jäetud

Muudatusettepanek   34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni ettepaneku alusel võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal.

1.  Komisjoni ettepaneku alusel ja vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasele üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ümberasustatavate isikute maksimaalne koguarv;

(a)  ümberasustatavate isikute arv vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasele üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile;

Muudatusettepanek   36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  üldised geograafilised prioriteedid.

(c)  üldised kaitsevajadused ja konkreetsed geograafilised prioriteedid vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasele üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile.

Muudatusettepanek   37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  sihttasemed, et teha järelevalvet ja hinnata liikmesriikide aastakava rakendamise tõhusust.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ümberasustatavate isikute täpne koguarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

(b)  ümberasustatavate isikute täpne arv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  vajadusel praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, kolmandate riikidega ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muude partneritega;

(d)  vajadusel praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, liidu delegatsioonidega, kolmandate riikidega, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega või muude partneritega;

Muudatusettepanek   40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse;

(e)  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasel üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosil põhinev kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse, vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti sätestatud haavatavuskriteeriumidele;

Muudatusettepanek   41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kellel on peresidemed seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega;

(a)  kellel on peresidemed seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega, kuid kellel ei ole õigust perekonna taasühinemiseks vastavalt nõukogu direktiivile 2003/86/EÜ1a;

 

_________________

 

Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).

Muudatusettepanek   42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 3 – alalõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muuhulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.

Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muuhulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.

Muudatusettepanek   43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 8 – alalõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti võivad liikmesriigid taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, et see hindaks igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet neid teavitanud on, kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

Samuti taotlevad liikmesriigid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, Rahvusvaheliselt Migratsiooniorganisatsioonilt ja asjaomastelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, et nad hindaksid igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon või asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid neid teavitanud on, kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

Muudatusettepanek   44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  ei nõua liikmesriigid, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet hindaks, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses;

(2)  ei nõua liikmesriigid, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid hindaksid, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses;

Muudatusettepanek   45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides.

1.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides. Liikmesriike võib abistada [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] ja vastavalt vajadusele võivad liikmesriigid kasutada olemasolevaid ümberasustamisalase operatiivkoostöö struktuure.

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada partnerid.

3.  Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada partnerid ning eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Asutatakse kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide esindajad. Komiteesse võidakse kutsuda [Euroopa Liidu Varjupaigaamet,] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises osalemiseks.

1.  Asutatakse kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide esindajad. Komiteesse kutsutakse [Euroopa Liidu Varjupaigaamet,] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises osalemiseks.

Muudatusettepanek   48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee eesistuja on komisjon. Selle koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni kutsel või liikmesriigi taotluse alusel ja vähemalt üks kord aastas.

2.  Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee eesistuja on komisjon. Selle koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni kutsel või liikmesriigi taotluse alusel ja vähemalt üks kord aastas. Komisjon jälgib ka hoolikalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide märkusi ümberasustamisvajaduste muutumise kohta.

Muudatusettepanek   49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides.

1.  Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 ja seejärel kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides. Komisjon esitab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile aruande liidu ja selle liikmesriikide osaluse kohta üleilmsete ümberasustamisvajaduste rahuldamisel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu ümberasustamisraamistik

Viited

COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

AFET

12.9.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Laima Liucija Andrikienė

4.1.2017

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

7

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Victor Boştinaru, Klaus Buchner, James Carver, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Tamás Meszerics, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Jozo Radoš, Jordi Solé, Dubravka Šuica, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Elena Valenciano

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Luis de Grandes Pascual, Ana Gomes, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Norica Nicolai, Soraya Post, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Igor Šoltes, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Željana Zovko

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Norica Nicolai, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Luis de Grandes Pascual

PPE

Michèle Alliot-Marie, Laima Liucija Andrikienė, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Ramona Nicole Mănescu, Alojz Peterle, Julia Pitera, Željana Zovko, Dubravka Šuica

S&D

Nikos Androulakis, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Ana Gomes, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Soraya Post, Elena Valenciano

Verts/ALE

Klaus Buchner, Tamás Meszerics, Jordi Solé, Bodil Valero, Igor Šoltes

7

ECR

Anna Elżbieta Fotyga, Marek Jurek, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock

EFDD

James Carver

NI

Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke

5

0

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Helmut Scholz, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

(COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD))

Arvamuse koostaja: Gérard Deprez

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja on seisukohal, et ELil on hädasti tarvis sidusat ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, mis põhineb kõigi liikmesriikide vahelisel solidaarsuse ja koormuse õiglasel jagamisel. Ta on veendunud, et kui luua Euroopas varjupaiga taotlemiseks seaduslikud võimalused, saab vältida inimeste traagilist hukkumist Vahemerel ja hävitada rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ärimudel.

Arvamuse koostaja toetab nn Dublini määruse uuestisõnastamise ettepaneku(1) sidumist käesoleva ettepanekuga, mis tähendab seda, et korrigeeriva jaotusmehhanismi arvutamisel liidetakse rahvusvahelise kaitse taotluste arvule ümberasustatud isikute arv. Ühtlasi pooldab ta seose loomist uuesti sõnastatud Eurodaci määrusega(2), mille tulemusel säilitataks ümberasustatud inimeste andmeid Eurodaci süsteemis.

Kuigi ettepanekus ei ole eelarvemõju mõttes täpselt kirjas, kui palju inimesi tuleks ümber paigutada, soovib arvamuse koostaja, et ümberasustamiskavad oleksid mahukad ja et eraldataks nende elluviimiseks vajalikud vahendid.

Arvamuse koostaja peab kiiduväärseks ettepanekut eraldada liidu eelarvest liikmesriikidele 10 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta. Väljamaksed tehtaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) nõukogu poolt igal aastal vastu võetud liidu ümberasustamiskavade alusel. Arvamuse koostaja mõistab, et riiklike ümberasustamisprogrammide raames toimuva ümberasustamise kaasrahastamine ELi eelarvest lõpetatakse, selleks et tagada vajalikud vahendid Euroopa ümberasustamisprogrammidele.

Lõpetuseks soovib arvamuse koostaja rõhutada, et liidu järgmise aasta eelarve projekti esitamise ajaks peab mõlemal eelarvepädeval institutsioonil olema täielik teave järgmise aasta ümberasustamiskava rahalise mõju kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek   1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Euroopa projekt on alati põhinenud selliste väärtuste edendamisel nagu demokraatia, õigusriik ja inimõigused.

Muudatusettepanek   2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 a)  Rände haldamine on ühine vastutus.

Muudatusettepanek   3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel, eelkõige standardsel töökorral, millega rakendatakse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses esitatud Türgist ELi ümberasustamise kava. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.

(12)  Ühised standardmenetlused peaksid põhinema ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja liikmesriikide varasematel ümberasustamise kogemustel ja olemasolevatel standarditel ning eelkõige standardsel töökorral, millega rakendatakse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses esitatud Türgist ELi ümberasustamise kava. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.

Selgitus

Arvesse tuleks võtta ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuginevaid kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Muudatusettepanek   4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Mõlemat liiki menetlused koosnevad järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, registreerimine, hindamine ja otsus.

(13)  Mõlemat liiki menetlused koosnevad järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, registreerimine, hindamine ja otsus ning neid tuleks rakendada tihedas koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Selgitus

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil on ümberasustamise valdkonnas palju teadmisi ja kogemusi, mida tuleks võimalikult ulatuslikult ära kasutada.

Muudatusettepanek   5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast. Kuna need kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle üks liikmesriikidest on juba ümber asustanud või kes on eelnenud viie aasta jooksul keeldunud ümberasustamisest teise liikmesriiki, tuleks muusse liikmesriiki ümberasustamisest välistada, tuleb nimetatud ajavahemikku pidada vajalikuks ajaks, mille kestel isikuandmeid, sealhulgas sõrmejälgi ja näokujutist säilitada.

(17)  Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast. Kuna need kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle üks liikmesriikidest on juba ümber asustanud või kes on eelnenud viie aasta jooksul teise liikmesriiki ümberasustamisest keeldunud, tuleks lugeda muusse liikmesriiki ümberasustamiseks sobimatuteks, tuleks nimetatud ajavahemikku pidada vajalikuks ajaks, mille kestel isikuandmeid, sealhulgas sõrmejälgi ja näokujutist säilitada.

Selgitus

Pagulastele rahvusvahelise kaitse andmise välistamise korral viidatakse isikutele, kes ei vääri rahvusvahelist kaitset. Parem termin oleks „sobimatus“.

Muudatusettepanek   6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Iga sihtotstarbelise ümberasustamiskava jaoks tuleks määrata kasutatav ümberasustamismenetlus. Kiirendatud menetlust võivad õigustada humanitaarkaalutlused või siis pakilised õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega seotud põhjused.

(18)  Iga sihtotstarbelise ümberasustamiskava jaoks tuleks tihedas koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga määrata kasutatav ümberasustamismenetlus. Kiirendatud menetlust võivad õigustada humanitaarkaalutlused või siis õigusliku või füüsilise kaitse vajadusega seotud pakilised põhjused.

Selgitus

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil on ümberasustamise valdkonnas palju teadmisi ja kogemusi, mida tuleks võimalikult ulatuslikult ära kasutada.

Muudatusettepanek   7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks nende liikmesriikide territooriumile, kes otsustavad ümberasustamiskavas osaleda, eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.

Selgitus

Raamistikus osalemine peaks olema vabatahtlik, kuna ümberasustamise eesmärk on pakkuda kaitset ja püsivat lahendust. Liikmesriigid teavad kõige paremini, kui suurt hulka isikuid nad saavad tõepoolest kaitsta ja oma ühiskonda integreerida. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist tehtav 10 000 euro suurune ühekordne makse katab üksnes ümberasustamise esialgsed kulud.

Muudatusettepanek   8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad võimaluse punkti b lõigus ii osutatud isikute perekonna ühtsuse säilitamiseks.

Liikmesriigid tagavad võimaluse perekondade ühtsuse säilitamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/…1a artikliga 25.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT …).

Selgitus

Kavandatud miinimumnõuete direktiivis täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmete õigusi.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Välistamise alused

Sobimatus

Selgitus

Pagulastele rahvusvahelise kaitse andmise välistamise korral viidatakse isikutele, kes ei vääri rahvusvahelist kaitset. Parem termin oleks „sobimatus“.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbelistest liidu ümberasustamiskavadest jäetakse välja järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

1.  Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade jaoks on sobimatud järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

Selgitus

Pagulastele rahvusvahelise kaitse andmise välistamise korral viidatakse isikutele, kes ei vääri rahvusvahelist kaitset. Parem termin oleks „sobimatus“.

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et:

(a)  isikud, kelle suhtes on kaalukad põhjused arvata, et:

Selgitus

Genfi pagulasseisundi konventsioonis kasutatakse väljendit „kaalukad põhjused arvata“.

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni ettepaneku alusel võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal.

1.  Komisjoni ettepaneku alusel võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal, ning kava kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kes otsustavad järgneval aastal ümberasustamises osaleda.

Selgitus

Raamistikus osalemine peaks olema vabatahtlik.

Muudatusettepanek   13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  üksikasjalikud andmed liikmesriikide osaluse kohta liidu ümberasustamise aastakavas ja nende panus ümberasustavate isikute koguarvuga võrreldes;

(b)  andmed nende liikmesriikide kohta, kes otsustavad liidu ümberasustamise aastakavas osaleda, ja iga sellise liikmesriigi vabatahtlik osa ümberasustavate isikute koguarvust;

Selgitus

Raamistikus osalemine peaks olema vabatahtlik. Pagulaste ulatuslikum Euroopasse ümberasustamine ja sellealase koostöö tõhustamine on tähtis, kuid liikmesriikidel ei peaks olema kohustust ümber asustada teatavat kindlat osa kõigist ELi ümberasustatavatest isikutest.

Muudatusettepanek   14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ümberasustatavate isikute täpne koguarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

(b)  ümberasustatavate isikute täpne koguarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja andmed nende liikmesriikide kohta, kes otsustavad liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas osaleda;

Selgitus

Raamistikus osalemine peaks olema vabatahtlik. Liikmesriigid peaksid saama otsustada, kui palju isikuid nad ümber asustavad, selle asemel et kohustada neid ümber asustama teatud kindlat osa kõigist ELi ümberasustatavatest isikutest.

Muudatusettepanek   15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 17 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid ühekordse makse 10 000 eurot iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava raames ümberasustatud isiku kohta.

1.  Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid ühekordse makse 10 000 eurot iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava raames ümberasustatud isiku kohta. Kõik eraldatavad rahalised vahendid on ette nähtud ümberasustamise jaoks ja mitte muudeks määruse (EL) nr 516/2014 alusel rahastatavateks meetmeteks, näiteks sisserändajate kinnipidamiskeskuste rahastamiseks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Üleliiduline ümberasustamisraamistik

Viited

COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Gérard Deprez

31.8.2016

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Ivana Maletić, Pier Antonio Panzeri, Nils Torvalds, Marco Valli, Derek Vaughan, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Inés Ayala Sender, Karin Kadenbach, Ramón Luis Valcárcel Siso

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Gérard Deprez, Nils Torvalds

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

EFDD

Marco Valli

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Ramón Luis Valcárcel Siso, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

S&D

Inés Ayala Sender, Nicola Caputo, Eider Gardiazabal Rubial, Karin Kadenbach, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

4

ECR

Bernd Kölmel

ENF

Marco Zanni, Stanisław Żółtek

Verts/ALE

Monika Vana

1

0

Verts/ALE

Jordi Solé

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

COM(2016)0270 final

(2)

COM(2016)0272 final


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu ümberasustamisraamistik

Viited

COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.7.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

AFET

12.9.2016

DEVE

12.9.2016

BUDG

12.9.2016

EMPL

12.9.2016

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

DEVE

7.9.2016

EMPL

1.9.2016

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Malin Björk

7.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.9.2016

12.4.2017

30.5.2017

12.10.2017

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

20

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ahmedov Ademov, Jan Philipp Albrecht, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Frank Engel, Cornelia Ernst, Raymond Finch, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, József Nagy, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Ignazio Corrao, Gérard Deprez, Anna Hedh, Marek Jurek, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Ska Keller, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Barbara Spinelli, Anders Primdahl Vistisen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Francesc Gambús, Czesław Hoc, Christelle Lechevalier, Olle Ludvigsson, Maria Noichl, Stanisław Ożóg, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Lieve Wierinck

Esitamise kuupäev

23.10.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Lieve Wierinck,

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Malin Björk, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ahmedov Ademov, Michał Boni, Carlos Coelho, Frank Engel, Francesc Gambús, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

S&D

Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Olle Ludvigsson, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Maria Noichl, Soraya Post, Birgit Sippel

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Ska Keller, Judith Sargentini, Bodil Valero

20

ECR

Czesław Hoc, Marek Jurek, Monica Macovei, Stanisław Ożóg, , Branislav Škripek, Anders Primdahl Vistisen

EFDD

Gerard Batten, Raymond Finch, Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana, Christelle Lechevalier, Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

PPE

Heinz K. Becker, Rachida Dati, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

2

0

PPE

Barbara Kudrycka, József Nagy

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika