Menetlus : 2016/0070(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0319/2017

Esitatud tekstid :

A8-0319/2017

Arutelud :

PV 29/05/2018 - 3
CRE 29/05/2018 - 3

Hääletused :

PV 29/05/2018 - 7.10
CRE 29/05/2018 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0213

RAPORT     ***I
PDF 1035kWORD 142k
19.10.2017
PE 582.163v02-00 A8-0319/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

(COM(2016)0128 – C8-0114-2016 – 2016/0070(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöörid: Elisabeth Morin-Chartier, Agnes Jongerius

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

(COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016(0128),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1 ning artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0114/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Bulgaaria Rahvuskogu, Tšehhi Senati ja Tšehhi Esindajatekoja, Taani parlamendi, Eesti parlamendi, Horvaatia parlamendi, Läti parlamendi, Leedu parlamendi, Ungari parlamendi, Poola Senati ja Poola Seimi, Rumeenia Senati ja Rumeenia Saadikutekoja ning Slovakkia parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0319/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 153 lõike 1 punkte a ja b koostoimes artikli 153 lõikega 2,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu ühtse turu aluspõhimõtted. Nende põhimõtete rakendamist on liit arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamine.

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted ning need on siseturu tõrgeteta toimimiseks väga vajalikud. Liit on nende põhimõtete rakendamist ja järgimise tagamist arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused, võidelda eeskirjade eiramise vastu, austada töötajate õigusi, parandada töötingimusi ja suurendada liikmesriikides sotsiaalset ühtekuuluvust.

Muudatusettepanek   3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust osutada teenuseid muus liikmesriigis ning lähetada sinna nende teenuste osutamiseks ajutiselt oma töötajaid.

(2)  Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust osutada teenuseid muus liikmesriigis ning lähetada sinna nende teenuste osutamiseks ajutiselt omaenda töötajaid. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 56 on keelatud liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.

Muudatusettepanek   4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on liidule antud ülesanne edendada kõrget tööhõive taset, tagada piisav sotsiaalne kaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

(3)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on liidule antud ülesanne edendada kõrget tööhõive taset, tagada piisav sotsiaalne kaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrget taset.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleb parandada liikmesriikide tööinspektsioonide talituste vahelist koordineerimist ja koostööd, mida Euroopa tasandil tehakse töötajate lähetustega seotud pettuse vastu võitlemisel, ning kontrollida, et lähetatud töötajate eest makstaks päritoluliikmesriigi haldusorganile regulaarselt sotsiaalkindlustusmaksu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Peaaegu kakskümmend aastat pärast töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmist on vaja hinnata, kas selle direktiiviga on ikka veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi.

(4)  Kuna töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmisest on möödunud peaaegu kakskümmend aastat ja on esinenud tõendatud pettust, tuleb direktiiv läbi vaadata, et hinnata, kas direktiiviga on endiselt võimalik saavutada õige tasakaal selle vahel, et ühest küljest tuleb soodustada teenuste osutamise vabadust, tagada siseturul tegutsevatele ettevõtjatele ja töötajatele õiglane ettevõtluskeskkond ja võrdsed tingimused, ning teisest küljest tuleb kaitsta lähetatud töötajate õigusi. Viivitamata tuleb õigusaktid selgemaks muuta, tagada nende ühetaoline kohaldamine ja jõuda tõelise ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemiseni. Peale direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamise tuleks põhitähelepanu pöörata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL1a rakendamisele ja täitmise tagamisele.

 

___________________

 

1a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

Muudatusettepanek   7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Lähetatud töötajate kohta on piisavaid ja täpseid andmeid endiselt vähe ja eelkõige ei ole teavet selle kohta, kui palju on lähetatud töötajaid eri tööhõivesektorites ja eri liikmesriikides. Komisjon peab hakkama neid andmeid koguma ja seirama ning koostama lähetatud töötajate kohta mõjuhinnangu.

Muudatusettepanek   8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on sätestatud ELi õiguses juba asutamislepingutes. Teisese õiguse kaudu on rakendatud põhimõtet, et töötasu peab olema võrdne mitte üksnes naistel ja meestel, vaid ka tähtajaliste lepingutega töötajatel ja sarnastel alalistel töötajatel, osalise ja täistööajaga töötajatel ning renditöötajatel ja kasutajaettevõtjatega sarnastel töötajatel.

(5)  Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on ELi õiguses sätestatud juba asutamislepingutes ja see puudutab ka piiriüleseid teenuseid osutavaid ettevõtjaid. Teisese õiguse kaudu on rakendatud põhimõtet, et töötasu peab olema võrdne mitte üksnes naistel ja meestel, vaid ka tähtajaliste lepingutega töötajatel ja sarnastel alalistel töötajatel, osalise ja täistööajaga töötajatel ning renditöötajatel ja kasutajaettevõtjatega sarnastel töötajatel. Selle kohaselt on keelatud ka meetmed, millega võidakse kodanikke otse või kaudselt diskrimineerida. Neid põhimõtteid kohaldades tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Rooma I määruse kohaselt on töötajatel ja tööandjatel üldiselt lubatud valida töölepingu suhtes kohaldatav õigus. Töötajat ei tohi siiski ilma jätta kaitsest, mis tagatakse selle riigi õiguses sätestatud kohustuslike eeskirjadega, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kust töötaja teeb harilikult oma tööd. Valiku puudumise korral kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd.

(6)  Rooma I määruse kohaselt on töötajatel ja tööandjatel üldiselt lubatud töölepingu suhtes kohaldatav õigus ise valida. Kuid töötajat ei tohi ilma jätta kaitsest, mis tagatakse selle riigi õiguses sätestatud kohustuslike eeskirjadega, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kust töötaja harilikult oma tööd teeb. Valiku puudumise korral kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Rooma I määruses on ühtlasi sätestatud, et riiki, kus töötaja harilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki. Käesoleva direktiiviga luuakse õiguskindlus Rooma I määruse kohaldamisel konkreetses olukorras, ilma seda määrust muutmata. Töötajad saavad eelkõige kasu Rooma I määrusega ette nähtud kaitsest ja hüvedest.

 

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Rooma I määruse kohaselt ei loeta riiki, kus töötaja harilikult töötab, muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki.

välja jäetud

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Arvestades, et teatavad lähetused kestavad kaua, on vaja sätestada, et kauem kui 24 kuud kestva lähetuse puhul loetakse vastuvõtvat liikmesriiki riigiks, kus tööd tehakse. Kooskõlas Rooma I määruses sätestatud põhimõttega kohaldatakse selliste lähetatud töötajate töölepingute suhtes vastuvõtva liikmesriigi õigust, kui pooled ei ole valinud muud õigust. Kui valitud on muu õigus, ei või selle tagajärjel siiski töötajat ilma jätta kaitsest, mis tagatakse talle sätetega, millest ei saa vastuvõtva riigi õiguse alusel sõlmitud lepinguga erandit teha. Neid sätteid tuleks kohaldada alates lähetuse algusest juhul, kui lähetus on kavandatud rohkem kui 24 kuuks, ja alates esimesest päevast pärast 24 kuu möödumist, kui lähetuse tegelik kestus ületab 24 kuud. See eeskiri ei mõjuta muu liikmesriigi territooriumile töötajaid lähetavate ettevõtjate õigust kasutada teenuste osutamise vabadust ka olukorras, kus lähetus ületab 24 kuud. Eesmärk on üksnes luua õiguskindlus Rooma I määruse kohaldamisel konkreetse olukorra suhtes, ilma seda määrust muutmata. Töötajad saavad eelkõige kasu Rooma I määruse kohastest kaitsest ja hüvedest.

(8)  Arvestades, et teatavad lähetused kestavad kaua, tuleb sätestada, et lähetus on ajutist laadi. Seetõttu tuleks pärast 24 kuud kohaldada kõiki töötingimusi, mida kohaldatakse liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, v.a tingimused, mis puudutavad töölepingu sõlmimist ja lõpetamist. See säte ei mõjuta muu liikmesriigi territooriumile töötajaid lähetavate ettevõtjate õigust kasutada teenuste osutamise vabadust ka lähetuse puhul, mis kestab kauem kui 24 kuud. Lähetuste korral, mis kestavad kauem, peaks olema lubatud teha ettevõtjatele erandeid, tingimusel et selle liikmesriigi pädevale asutusele, kuhu töötaja on lähetatud, on esitatud põhjendatud taotlus.

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Recital 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui seda õigustavad ülekaalukad üldise huvi põhjused, ning need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud.

(9)  Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui seda õigustavad ülekaalukad üldise huvi põhjused, ning need piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole piisav). Neid probleeme oleks kõige sobivam lahendada sektoripõhiste õigusaktide ja muude ELi algatustega, mille eesmärk on parandada maanteeveo siseturu toimimist.

(10)  Kuna rahvusvahelise autoveo sektoris tuleb töö tõttu palju ringi liikuda, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine selles sektoris erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi, mida on käsitletud komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris [COD(2017)0121], mille eesmärk on kehtestada sektoripõhised õigusaktid.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Konkurentsivõimelisel siseturul ei konkureeri teenuseosutajad mitte üksnes tööjõukulude, vaid ka tootlikkuse ja tõhususe ning kaupade ja teenuste kvaliteedi ja uudsuse alusel.

(11)  Päriselt integreeritud ja konkurentsivõimelisel siseturul konkureerivad teenuseosutajad tootlikkuse, tõhususe, tööjõu haridus- ja oskuste taseme ning kaupade ja teenuste kvaliteedi ja uudsuse alusel.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriikide pädevusse kuulub tasustamiseeskirjade kehtestamine vastavalt riigi õigusele ja tavadele. Lähetatud töötajate suhtes kohaldatavad riigi tasustamiseeskirjad peavad siiski olema põhjendatud vajadusega kaitsta lähetatud töötajaid ja need eeskirjad ei tohi ebaproportsionaalselt piirata teenuste piiriülest osutamist.

(12)  Õigus kehtestada riigi õiguse ja/või tavade kohaselt tasustamiseeskirju on liikmesriikide ainupädevuses. Palgakujundus kuulub ainult liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevusse. Eritähelepanu tuleks pöörata sellele, et ei kahjustataks riigisiseseid palgakujundussüsteeme ega asjaosaliste vabadust.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Siseriiklikul õigusel või üldiselt kohaldatavatel kollektiivlepingutel põhinevad tasu elemendid peaksid olema kõigile teenuseosutajatele selged ja läbipaistvad. Seepärast on põhjendatud kohustada liikmesriike avaldama tasu olulised elemendid ühel, jõustamisdirektiivi artikliga 5 ette nähtud veebisaidil.

(13)  Tasu elemendid, makstava tasu arvutamiseks kasutatav meetod ja vajaduse korral erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumid peaksid olema kõigi teenuseosutajate ja lähetatud töötajate jaoks selged ja läbipaistvad. Tasu arvutamisel tuleks arvesse võtta kõiki kohustuslikke elemente, mis on sätestatud õigusaktides, kohaldatavates kollektiivlepingutes või vahekohtu otsustes, tingimusel et neid elemente kohaldatakse ka kohalikul tasandil. Seepärast tuleb liikmesriike kohustada avaldama tasu olulised elemendid, mis on kohaldatavate õigusaktide ja kollektiivlepingutega kindlaks määratud, jõustamisdirektiivi artiklis 5 ette nähtud ühtsel veebisaidil, sest läbipaistvus ja teabe kättesaadavus on vajalikud, et tekiks õiguskindlus ja õiguse jõustamine oleks tagatud. Ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil esitatud teave peaks olema kooskõlas riigisisese õiguse ja riigi tavadega ning sellega tuleks austada sotsiaalpartnerite tegevusvabadust. Iga liikmesriik peaks tagama, et tema veebisait töötab korralikult ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Direktiivis 2014/67/EL on ette nähtud mitu sätet, millega tagada, et töötajate lähetamise eeskirju täidetakse ja neid järgivad kõik teenuseosutajad. Direktiivi 2014/67/EL artiklis 4 on esitatud loetelu asjaoludest, mida tuleks hinnata, et teha kindlaks, kas tegemist on tõepoolest lähetamisega, ning ennetada eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Enne lähetuse algust peaksid tööandjad võtma meetmeid, et esitada kooskõlas nõukogu direktiiviga 91/533/EMÜ1a lähetusega seotud töötingimuste kohta vajalikku teavet.

 

_________________

 

1a Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teenuste osutamise vabaduse ja lähetatud töötajate kaitse jaoks tasakaalustatud raamistik, mis on mittediskrimineeriv, läbipaistev ja proportsionaalne ning mille korral on arvesse võetud, et riikides on palju eri laadi töösuhteid. Direktiiviga ei takistata lähetatud töötajate suhtes soodsamate töötingimuste kohaldamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 d)  Käesolev direktiiv ei tohiks mingil viisil mõjutada liikmesriikides ega liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste teostamist, sealhulgas streigiõigus või -vabadus või õigus või vabadus võtta vastavalt riigi õigusele ja/või tavadele muid meetmeid, mis kuuluvad liikmesriikide töösuhete spetsiifiliste süsteemide alla. Samuti ei tohiks direktiiv mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt riigisisesele õigusele ja/või riigi tavadele.

Muudatusettepanek   21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Liikmesriikides kohaldatavad õigus- ja haldusnormid või kollektiivlepingud võivad tagada, et alltöövõtt ei anna ettevõtjatele võimalust vältida eeskirju, millega tagatakse teatavad tasu hõlmavad töötingimused. Kui sellised tasustamiseeskirjad on riigi tasandil kehtestatud, võib liikmesriik neid mittediskrimineerivalt kohaldada töötajaid tema territooriumile lähetavate ettevõtjate suhtes, tingimusel et need eeskirjad ei piira ebaproportsionaalselt teenuste piiriülest osutamist.

(14)  Liikmesriikides kohaldatavate õigusnormide ja riigi tavadega, sealhulgas haldusnormide või kollektiivlepingutega, võidakse tagada, et alltöövõtt ei anna ettevõtjatele võimalust eeskirju, millega tagatakse teatavad tasu hõlmavad töötingimused, vältida. Kui sellised tasustamiseeskirjad on riigi tasandil kehtestatud, võib liikmesriik neid mittediskrimineerivalt kohaldada töötajaid tema territooriumile lähetavate ettevõtjate suhtes.

Muudatusettepanek   22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Et vältida alltöövõtuga seotud kuritarvitusi ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi, peaksid liikmesriigid kooskõlas riigi õiguse ja tavadega tagama, et lähetatud töötajad saavad kõik õigused.

Muudatusettepanek   23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Liikmesriigid peaksid rangelt ja pidevalt tagama, et kehtivaid alltöövõtueeskirju täidetakse.

Muudatusettepanek   24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/104/EÜ renditöö kohta on sätestatud põhimõte, et renditöötajate suhtes kohaldatavad peamised töö- ja töölevõtmistingimused peaksid olema vähemalt sellised, mida kohaldataks nende suhtes siis, kui kasutajaettevõtja oleks nad samale ametikohale tööle võtnud. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka muusse liikmesriiki lähetatud renditöötajate suhtes.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/104/EÜ renditöö kohta on sätestatud põhimõte, et renditöötajate suhtes kohaldatavad peamised töö- ja töölevõtmistingimused peaksid olema vähemalt sellised, mida kohaldataks nende suhtes siis, kui kasutajaettevõtja oleks nad samale ametikohale tööle võtnud. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka muusse liikmesriiki lähetatud renditöötajate suhtes. Liikmesriigid peaksid tagama, et lähetatud renditöötajaid ja riigi seest tööle võetud renditöötajaid koheldakse võrdselt.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1)   Artikli 1 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)  ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, kui ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte.

„c)  ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, tingimusel et ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 a)    Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

 

„4 a.  Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ega liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste teostamist, sealhulgas streigiõigus või -vabadus või õigus või vabadus võtta vastavalt riigi õigusele ja/või tavadele muid meetmeid, mis kuuluvad liikmesriikide töösuhete spetsiifiliste süsteemide alla. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt riigisisesele õigusele ja/või riigi tavadele.“

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 2 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2 a

Artikkel 2 a

Rohkem kui 24 kuud kestev lähetus

Rohkem kui 24 kuud kestev lähetus

1.  Kui lähetuse eeldatav või tegelik kestus ületab 24 kuud, loetakse liikmesriiki, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, riigiks, kus töötaja harilikult töötab.

1.  Töötajate lähetus on ajutine. Kui lähetuse eeldatav või tegelik kestus ületab 24 kuud, tagavad liikmesriigid, et ettevõtjad, kellele on osutatud artikli 1 lõikes 1, tagavad vastava liikmesriigi territooriumile lähetatud töötajatele, olenemata töösuhte suhtes kohaldatavast õigusest, peale artikli 3 lõikes 1 osutatud töötingimuste kõik töötingimused, mida kohaldatakse liikmesriigis, kus teenust osutatakse, tingimusel et need tingimused on töötaja jaoks soodsamad kui need, mis on sätestatud töösuhte suhtes kohaldatavas õiguses, v.a tingimused, mis on seotud töölepingu sõlmimise ja lõpetamisega.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võetakse samas kohas samu tööülesandeid täitvate lähetatud töötajate asendamise korral nende töötajate puhul, kelle tegelik lähetus kestab vähemalt kuus kuud, arvesse asjaomaste töötajate lähetuste kumulatiivset kestust.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võetakse samas kohas samu tööülesandeid täitvate lähetatud töötajate asendamise korral arvesse asjaomaste töötajate lähetuste kumulatiivset kestust.

 

2 a.  Liikmesriik, kus teenust osutatakse, võib teenuseosutaja põhjendatud taotluse alusel ajavahemikku, mille järel on selles liikmesriigis kohaldatavad töötingimused tagatud, nagu on osutatud lõikes 1, pikendada, kui asjaomase ettevõtja osutatav teenus jääb ajutiseks pikemaks ajaks.

 

Liikmesriik menetleb selliseid taotlusi proportsionaalselt, diskrimineerimata ja vajaliku kiirusega ning põhjendab oma otsust. Kui liikmesriik taotluse rahuldab, esitab ettevõtja seni, kuni asjaomaste teenuste osutamine lõppeb, iga 12 kuu tagant olukorra kohta ajakohase teabe.

 

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teeb selliste taotluste kohta otsuse vastavalt direktiivi 2014/67/EL artiklile 4 ja kooskõlas määrusega 883/2004/EÜ ning põhjendatult, proportsionaalselt ja diskrimineerimata.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad olenemata töösuhte suhtes kohaldatavast õigusest, et artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad kindlustavad oma territooriumile lähetatud töötajatele töötingimused, mille liikmesriik, milles töö tehakse, on sätestanud:

1.  Liikmesriigid tagavad olenemata töösuhte suhtes kohaldatavast õigusest, et artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad kindlustavad oma territooriumile lähetatud töötajatele võrdsed töötingimused, mille liikmesriik, milles töö tehakse, on sätestanud:

–  õigus- ja haldusnormidega ja/või

–  õigus- ja haldusnormidega ja/või

–  lõike 8 tähenduses üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingutega või vahekohtu otsustega, järgmistes küsimustes:

–  kollektiivlepingutega või vahekohtu otsustega lõigete 8 ja 8 a tähenduses, järgmistes küsimustes:

(a)  maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg;

a)  maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg, sealhulgas konkreetsed meetmed öösel, nädalavahetusel ja riigipühade ajal ning vahetustega töötamise korral;

(b)  tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus;

b)  tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus;

(c)  tasu, sh ületunnitöötasud; seda punkti ei kohaldata täiendavate tööandjapensioni skeemide suhtes;

c)  tasu, sh ületunnitöötasud; seda punkti ei kohaldata täiendavate tööandjapensioni skeemide suhtes;

(d)  töötajate vahendamise tingimused, eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate ettevõtjate vahendatavate töötajate puhul;

d)  töötajate vahendamise tingimused, eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate ettevõtjate vahendatavate töötajate puhul;

(e)  töötervishoid, -ohutus ja -hügieen;

e)  töötervishoid, -ohutus ja -hügieen;

(f)  rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorte töötingimuste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed;

f)  rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorte töötingimuste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed;

(g)  meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning muud diskrimineerimisvastased sätted.

g)  meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning muud diskrimineerimisvastased sätted;

 

g a)  töötajate majutustingimused;

 

g b)  tavapärasest töökohast eemal viibivatele töötajatele sõidu-, toitlustus- ja majutuskulude katmiseks makstavate toetuste määrad.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab tasu kõiki tasu elemente, mis on muudetud kohustuslikuks selle liikmesriigi, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, õigus- ja haldusnormide, üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega ja/või juhul, kui puudub süsteem, mille alusel tunnistatakse kollektiivlepingud või vahekohtu otsused üldiselt kohaldatavaks, muude kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega lõike 8 teise lõigu tähenduses.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel määratletakse tasu mõiste selle liikmesriigi õiguse ja/või tavade kohaselt, mille territooriumile töötaja lähetatakse.

Liikmesriigid avaldavad direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil tasu olulised elemendid kooskõlas punktiga c.

Liikmesriigid avaldavad käesoleva lõike punkti c kohased tasu olulised elemendid kooskõlas oma õiguse ja/või tavadega ning põhjendamatu viivitustega ja läbipaistvalt ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil ja muude sobivate vahendite abil, millele on osutatud direktiivi 2014/67/EL artikli 5 lõikes 2. Liikmesriigid tagavad, et ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil esitatud teave on täpne ja ajakohane. Komisjon avaldab oma veebisaidil ühtsete ametlike riiklike veebisaitide aadressid.

 

Kui ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil teave enne lähetuse algust puudub või kui esitatud teave ei ole korrektne, siis ettevõtja elementide kohaldamata jätmise ega ebakorrektse kohaldamise eest ei vastuta.

 

Et vältida topelt maksmist, ei ole käesolevas artiklis millegagi lubatud maksta lähetatud töötajate tasu elemente ega toetusi ega hüvitada kulusid, mis on seotud tavapärasest töökohast eemal tehtava tööga, rohkem kui ühe korra. Töötaja suhtes kohaldatakse tingimusi, mis on talle soodsamad.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 96/71/EÜ

Article 3 – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Kui liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad on õigus- ja haldusnormide või kollektiivlepingu alusel kohustatud oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks sõlmima alltöövõtulepingu üksnes ettevõtjatega, kes tagavad teatavad tasu hõlmavad töötingimused, võib asjaomane liikmesriik proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ette näha, et sellistel ettevõtjatel on alltöövõtulepingute suhtes sama kohustus, mis artikli 1 lõikes 1 osutatud, töötajaid tema territooriumile lähetavatel ettevõtjatel.

1 a.  Kui liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad on õigus- ja haldusnormide või kollektiivlepingu alusel kohustatud oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks sõlmima alltöövõtulepingu üksnes ettevõtjatega, kes tagavad teatavad tasutingimused, võib asjaomane liikmesriik kehtestada ettevõtjatele, kes tema territooriumile töötajaid lähetavad, proportsionaalselt ja diskrimineerimata samad kohustused. Neid nõudeid kohaldatakse ainult nende alltöövõtja töötajate suhtes, kes on lähetatud sellesse liikmesriiki.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„1a a.  Alltöövõtu korral annab töövõtja teisest liikmesriigist pärit teenuseosutajale enne teenuselepingu algust kirjalikult teada, milliseid töötingimusi tasu suhtes kohaldatakse.“

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„1a b.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest meetmetest, millele on käesolevas artiklis osutatud. Komisjon teeb need meetmed teistele liikmesriikidele teatavaks.“

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

c a)  Lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lähetusega seotud toetused loetakse palga alammäära hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena lähetusest tulenevate kulude, näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude katteks. “

„Lähetusega seotud toetused loetakse töötasu hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena lähetusest tulenevate kulude, näiteks sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks. Sellisel juhul kannab need kulud tööandja ja neid ei arvata töötasust maha.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 8 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  Lisatakse järgmine lõige:

 

8 a.  Kui liikmesriigid nii otsustavad, võivad nad ühtlasi kooskõlas oma õiguse ja tavadega ning diskrimineerimata võtta aluseks kollektiivlepingud või vahekohtu otsused, mis on vastavalt selle liikmesriigi määratlusele, milles töö tehakse, asjaomases geograafilises piirkonnas, kutsealal või tööstusharus esinduslikud, ning millega antakse töötajale kõige soodsamad töötingimused.

 

Liikmesriigid tagavad, et kõigi selliste kollekiivlepingute või vahekohtu otsuste kohta on olemas teave ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil. Lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse neid kollektiivlepinguid ainult niivõrd, kuivõrd need on ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil avaldatud.

 

Kui ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil teave enne lähetuse algust puudub või kui esitatud teave ei ole korrektne, siis ettevõtja kollektiivlepingute ega vahekohtu otsuste kohaldamata jätmise ega ebakorrektse kohaldamise eest ei vastuta.“

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  Lõige 9 jäetakse välja.

d)   Lõige 9 asendatakse järgmisega:

 

„Peale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimuste võivad liikmesriigid ette näha, et artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad on kohustatud tagama artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud töötajatele samad tingimused, mida liikmesriigis, milles töö tehakse, kohaldatakse renditöötajate suhtes.

 

Ühes liikmesriigis asutatud ajutist tööjõudu vahendavad ettevõtjad või töötajate vahendamisega tegelevad agentuurid võivad lähetada töötaja teise liikmesriigi territooriumil asutatud või tegutsevasse kasutajaettevõtjasse, tingimusel et kasutajaettevõtja on asutatud liikmesriigis, kuhu töötaja lähetatakse. Vastasel korral peetakse liikmesriigiks, kes lähetatud töötaja vastu võtab, riiki, kus töötaja harilikult töötab, ilma et see piiraks töötaja jaoks soodsamate töötingimuste kohaldamist.“

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 10

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

d a)  Lõige 10 asendatakse järgmisega:

10.  Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike kooskõlas asutamislepingu ja võrdse kohtlemise põhimõttega kohaldamast oma riigi ja muude riikide ettevõtjate suhtes:

10.  Käesoleva direktiiviga ei takista liikmesriike kohaldamast kooskõlas aluslepinguga ning riigi õiguse ja tavadega oma riigi ettevõtjate ja riigi territooriumil tegutsevate teiste riikide ettevõtjate suhtes töötingimusi muudes kui lõike 1 esimeses lõigus osutatud küsimustes, juhul kui tegemist on avaliku korra sätetega.

-   töötingimusi muudes kui lõike 1 esimeses lõigus nimetatud küsimustes, kui tegemist on avaliku korra sätetega,

 

-   töötingimusi, mis on ette nähtud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega lõike 8 tähenduses ning on seotud muude kui lisas loetletud toimingutega.

 

 

Käesoleva direktiivi kohaldamisel mõistetakse avaliku korra all mittediskrimineerivaid meetmeid, mida võetakse avalikes huvides ja mille hulka kuuluvad ka töötajate kaitse, võrdse kohtlemise, ausa konkurentsi ja tööturu tõrgeteta toimimise meetmed. Neid meetmeid ei rakendada majanduslikel eesmärkidel.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)   Lõike 10 teine lõik jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a)  Artikli 4 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid näevad ette koostöö ametivõimude vahel, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad artiklis 3 nimetatud töötingimuste järelevalve eest. Koostöö hõlmab eelkõige vastamist kõnealuste ametivõimude põhjendatud infonõuetele töötajate riikidevahelise vahendamise kohta, kaasa arvatud ilmsete rikkumiste või võimalike riikidevahelise ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta.

„Liikmesriigid näevad ette, et ametiasutused, kes vastutavad riigisiseste õigusaktide kohaselt artiklis 3 nimetatud töötingimuste järelevalve eest, teevad koostööd. Koostöö hõlmab eelkõige vastamist ametiasutuste põhjendatud infonõuetele töötajate riikidevahelise vahendamise kohta ning võitlemist ilmsete rikkumiste või võimalike ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu riikidevahelised deklareerimata töö juhtumid ja näiline füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine. Koostööd toetab deklareerimata tööga tegelemist edendav Euroopa platvorm.

 

Kui kontaktasutusel või pädeval asutusel, mis asub liikmesriigis, kust töötaja lähetati, ei ole teavet, mida vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuab, küsib ta selle teabe teistelt asutustelt või organitelt. Kui vastuvõtvale liikmesriigile esitatakse teave pidevalt liiga hilja, antakse sellest teada komisjonile, kes võtab vajalikke meetmeid.“

 

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 5 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 b)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täideta.

„Vastuvõttev liikmesriik ja asukohaliikmesriik vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste jälgimise, kontrollimise ja täitmise tagamise eest ning võtavad asjakohased meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täideta. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Nad tagavad eelkõige, et töötajatele ja/või nende esindajatele oleksid kättesaadavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud menetlused.

Nad tagavad eelkõige, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud menetlused oleksid töötajatele ja/või töötajate esindajatele kättesaadavad.

 

Liikmesriigid tagavad, et fiktiivse lähetamise suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi tingimusi, kus teenust osutatakse, olenemata sellest, millist õigust töösuhte suhtes kohaldatakse.“

(1)

  ELT C 75, 10.3.2017, lk 81.

(2)

  ELT C 185, 10.3.2017, lk 75.


SELETUSKIRI

Lähetamine on ajutise tööjõu liikuvuse erivorm, mille alus on vabadus osutada teenuseid siseturul piiriüleselt. 1996. aasta töötajate lähetamise direktiivis on kindlaks määratud kohustuslikud eeskirjad, mis käsitlevad lähetatud töötajate suhtes kohaldatavaid töötingimusi. Isegi kui lähetatud töötajad on lähetava ettevõtja palgal ja seetõttu kehtib nende suhtes lähetava liikmesriigi õigus, on neil õigus vastuvõtvas liikmesriigis kehtivatele põhiõigustele. Eesmärk on tagada nende õiguste ja töötingimuste kaitsmine kogu ELis.

Komisjoni andmetel tehti ELis 2014. aastal kokku üle 1,9 miljoni lähetuse ehk 10,3 % rohkem kui 2013. aastal ja 44,4 % rohkem kui 2010. aastal. Lähetuste koguarvust langeb 43,7 % ehitussektori arvele, kuid lähetus on tähtis ka tootmis-, haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas.

Alates 1996. aastast on majanduslik ja tööturu olukord Euroopa Liidus märgatavalt muutunud. Kahel viimasel aastakümnel on ühtne turg kasvanud ja palgaerinevused suurenenud.

Kuigi lähetamine on siseturu lahutamatu osa, võivad sellel olla mõnedele sektoritele ja piirkondadele soovimatud tagajärjed. Komisjoni andmetel võivad lähetatud töötajad teenida mõnedes sektorites ja liikmesriikides kuni 50 % vähem kui kohalikud töötajad, mis moonutab võrdseid tingimusi ettevõtjate ja töötajate vahel.

Arvestades eeltoodut ja Euroopa Kohtu arvukaid otsuseid kehtivate sätete tõlgendamise kohta, esitas komisjon ettepaneku töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamiseks, mis täiendab 2014. aastal vastu võetud jõustamisdirektiivi.

Jõustamisdirektiivis on keskendutud peamiselt 1996. aasta direktiivi sätete praktilise kohaldamise ja jõustamise tugevdamisele, käsitledes pettuse ja kõrvalehoidumisega seotud teemasid ning parandades teabevahetust liikmesriikide vahel. Kahjuks ei ole seni kõik liikmesriigid seda direktiivi üle võtnud.

Kuid jõustamisdirektiivis ei käsitleta 1996. aasta raamistikuga seotud põhjapanevamaid küsimusi, mis puudutavad kõige tähtsamaid töötingimusi, mida lähetatud töötajad saavad kasutada.

Kaasraportööride raporti projektis püütakse komisjoni ettepanekut edasi arendada ja esitada tõhus õiguslik vahend, millega tagada teenuste piiriülesel osutamisel võrdsed tingimused ja lähetatud töötajate piisav sotsiaalkaitse.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD

Kaasraportöörid soovivad teha teatavaks, et raporti koostamise ajal võtsid nendega teiste hulgas ühendust järgmised sidusrühmade esindajad ja lobistid.

Üksus ja/või isik

Rootsi tööhõive- ja integratsiooniministeerium

Prantsusmaa tööhõiveministeerium

Malta sotsiaaldialoogi, tarbijaküsimuste ja kodanikuvabaduste ministeerium

Secrétariat Général des Affaires Européennes de la République française (Prantsuse Vabariigi Euroopa asjade peasekretariaat)

Rootsi alaline esindus Euroopa Liidu juures

Madalmaade alaline esindus Euroopa Liidu juures

Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures

Malta alaline esindus Euroopa Liidu juures

Poola alaline esindus Euroopa Liidu juures

Regioonide Komitee

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Comité Économique, Social et Environnemental de la République française (Prantsuse Vabariigi majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakomitee)

ETUC – Euroopa Ametiühingute Keskliit

BusinessEurope

Euroopa Erasektori Tööturuasutuste Keskliit | Eurociett / Maailma Tööhõive Keskliit

EFBWW – Euroopa Ehitus- ja Puidutööstuse Töötajate Liit

FIEC – Euroopa Ehitustööstuse Ühendus

Tööjõu liikuvuse algatus

Konsentio Public Affairs kampaania „Õiglane transport Euroopas“ nimel

ETF – Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon

CEEMET – Euroopa metallurgia, masinaehituse ja tehnoloogia põhiste tööstuste tööandjate nõukogu

EBC – Euroopa Ehitajate Keskliit

REIF – Représentation européenne des institutions de la sécurité sociale française (Prantsusmaa sotsiaalkindlustusasutuste Euroopa esindus)

DGB – Saksamaa Ametiühingute Keskliit

Chambre des salariés du Luxembourg (Luksemburgi Töövõtjate Koda)

OGBL – Confédération Syndicale Indépendante du Luxembourg (Luksemburgi Sõltumatu Ametiühingute Keskliit)

LCGB – Confédération Luxembourgeoise des Syndicats Chrétiens (Luksemburgi Kristlike Ametiühingute Keskliit)

FinUnions – Soome ametiühingute esindus Euroopa Liidu juures

Taani ametiühingute büroo

Rootsi ametiühingute Brüsseli büroo

Norra ametiühingute büroo

FFB – Fédération Française du Batiment (Prantsusmaa Ehitussektori Liit)

VNO NCW - Verbond van Nederlandse Ondernemingen - Nederlands Christelijk Werkgeversverbond

FNV - Federatie Nederlandse Vakbeweging

Chambre de Commerce et d’Industrie d’Île de France (Île de France’i Kaubandus-Tööstuskoda)

ÖGB – Austria Ametiühingute Liit

CGPME – Prantsusmaa VKEde üldine liit

Koninklijke Vereniging MKB-Nederland

BDA – Saksamaa Tööandjate Keskliit

UPA – Union Professionnelle Artisanale (Prantsusmaa Käsitööliste Kutseliit)

TBN - Transport Belangen Nederland

MEDEF – Mouvement des entreprises de France (Prantsusmaa Ettevõtjate Liikumine)

Fédération Nationale des Transports Routiers France (Prantsusmaa Maanteetranspordi Liit)

Fédération Nationale des Travaux Publics France (Prantsusmaa Riiklike Ehitustööde Liit)

ZDH – Zentralverband Des Deutschen Handwerks (Saksamaa Käsitöönduse Keskliit)

APCMA – Assemblée Permanente des Chambres des Métiers et de l’Artisanat en France (Prantsusmaa Kutse- ja Käsitöökodade Alaline Assamblee)


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud

Martina Dlabajova

Olles üks variraportööridest, hääletasin komisjonis raporti vastu, sest minu arvates sellega teenuste vaba liikumise ja töötajate kaitse vahel tasakaalu ei saavutatud. Kuna oli ka neid, kes jäid erapooletuks või hääletasid vastu, on selge, et muret, mida eri riikide delegatsioonid Euroopa Parlamendis väljendasid, ei ole raportis täielikult arvesse võetud.

Tunnen heameelt selle üle, et transpordisektori jaoks lepiti kokku spetsiaalne lahendus. Pean kiiduväärseks ka kompromissi, mis saavutati lähetuse kestuse puhul (24 kuud, mida on võimalik pikendada).

Kuna mõiste „tasu“ ei ole piisavalt selge, kiidan heaks ettevõtetele mõeldud kaitseklausli, millega nad vabastatakse tasu elementide kohaldamise kohustusest, kui nende elementide kohta ühtsel riiklikul veebisaidil teavet ei ole või kui teave ei ole korrektne.

Võtan murega teadmiseks, et teenuste vaba liikumine on kogu tekstist välja jäetud ja Rooma I määruse kohaseid lepingulisi vabadusi on püütud piirata.

Peale selle olen veendunud, et praktikas ei ole võimalik kohustada välismaiseid ettevõtjaid kohaldama kõiki kollektiivlepinguid. See võib ühtlasi teenuste piiriülest osutamist põhjendamatult takistada.

Olen täielikult selle vastu, et laiendada õiguslikku alust sotsiaalküsimustele, sest see tekitab direktiivi kohaldamisel õiguskindlusetuse.


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud

fraktsioon ENF

A. arvestades teatavaid kasulikke muudatusi, mida käesoleva Euroopa Parlamendi raportiga tehakse, nt teisest riigist lähetatud ja riigisiseselt lähetatud ajutiste töötajate võrdne kohtlemine ning liikmesriikide vabadus ise otsustada, kas nad soovivad lähetuse kestust pikendada või mitte;

B. arvestades aga, et direktiivi läbivaatamine toimub liiga vara, sest 2014. aasta jõustamisdirektiivile ei ole veel hinnangutki antud, mis tähendab, et praeguse olukorra kohta ei ole konkreetseid andmeid;

C. arvestades, et kuna liikmesriikide süsteemid on väga erinevad, ei piisa terminite muutmisest, st „töötasu miinimummäärade“ asendamisest „tasuga“, et takistada korduvaid kuritarvitusi, mis puudutavad eriti tunnitasu maksmist;

D. arvestades, lubadust laiendada vastutust maksjale, kui alltöövõtja lähetust kuritarvitab, ei täidetud;

E. arvestades, et soodsaimat õigust tuleb hakata kohaldama esimesest lähetuse päevast alates;

1. fraktsioon ENF ei toeta tööd, mida selle raportiga on tehtud. Tunnistame, et õigusakte on muudetud veidi karmimaks, kuid meie hinnangul sellest ei piisa, ja me ei saa seda toetada.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Mr Thomas Händel

Esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

BRÜSSEL

Teema:  Komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv töötajate lähetamise kohta – arvamus õigusliku aluse kohta (COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD))

Austatud esimees

Palusite 24. märtsi 2017. aasta kirjas õiguskomisjonil kontrollida vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 2 komisjoni kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse sobivust.

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 12. juuni 2017. aasta koosolekul.

Töötajate lähetamine on reguleeritud direktiiviga 96/71/EÜ, mis võeti vastu EÜ asutamislepingu artiklite 57 ja 676 alusel. Nüüd vastavad need artiklid ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikele 1 ja artiklile 62, millel põhineb komisjoni ettepanek direktiivi muutmise kohta.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kaasraportööride raporti projektis soovitakse lisada täiendavaks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 151 ning artikli 153 lõike 1 punktid a ja b ning on esitatud muudatusettepanekud, millega soovitakse lisada õiguslikule alusele ELi toimimise lepingu artikkel 46, artikkel 56 või artikkel 153 tervikuna või asendada ELi toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 artiklitega 54 ja 56.

Oma 12. juuni 2017. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon 13 poolt- ja 11 vastuhäälega ning 1 erapooletuga(1) soovitada teil säilitada komisjoni esitatud õiguslikud alused, ELi toimimise lepingu artiklid 53 ja 62, sest need on kavandatava muudetava direktiivi jaoks asjakohased õiguslikud alused. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõiget 2 tuleks kaaluda täiendava õigusliku alusena, eelkõige siis, kui parlament asetab veelgi suurema rõhu lähetatud töötajate õiguste kaitsmisele. Kui õigusliku alusena lisataks ELi toimimise lepingu artikkel 153, oleks soovitatav viidata ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktidele a ja b koostoimes artikli 153 lõikega 2.

1. Taustteave

Töötajate lähetamine on reguleeritud direktiiviga 96/71/EÜ, mis võeti vastu EÜ asutamislepingu artiklite 57 ja 66 alusel. Nüüd vastavad need artiklid ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikele 1 ja artiklile 62 ehk artiklitele, millel põhineb komisjoni ettepanek direktiivi muutmise kohta.

Direktiivis 96/71 on sätestatud ELi reguleeriv raamistik, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada teenuste piiriülest osutamist töötajate ajutise lähetamisega teise liikmesriiki. Hiljuti võeti vastu jõustamisdirektiiv 2014/67/EL, et tugevdada olemasolevaid vahendeid, mis võimaldaksid võidelda eeskirjadest kõrvalehoidmise, pettuse ja kuritarvituste vastu töötajate lähetamise valdkonnas ning selle eest karistusi määrata.

Kehtivate eeskirjade kohaselt peavad lähetavad äriühingud järgima vastuvõtvas riigis kehtivaid peamisi õigusi, sh töötasu miinimummäära. See säte põhjustab lähetatud ja vastuvõtva riigi kohalike töötajate palkade märkimisväärset erinevust, mis on hinnanguliselt 10–50 % olenevalt riigist ja sektorist ning mis muudab äriühingute tegutsemistingimused ebavõrdseks, andes lähetavatele äriühingutele võrreldes vastuvõtva liikmesriigi äriühingutega tööjõukulu eelise.

Ettepaneku seletuskirja kohaselt püüti direktiiviga 96/71 „viia omavahel tasakaalu eesmärgid edendada ja hõlbustada teenuste piiriülest osutamist, kaitsta lähetatud töötajaid ning tagada välismaistele ja kohalikele konkurentidele võrdsed tingimused“, kuid seda eesmärki ei ole praeguseks saavutatud. Selleks, et direktiiv uuesti tasakaalu viia, võetaks ettepaneku kohaselt kasutusele võrdse töö puhul võrdsete töötasueeskirjade kohaldamise põhimõte ning ei nõutaks enam üksnes miinimumpalga maksmist, vaid laiendataks kõikidele sektoritele viide üldiselt siduvatele kollektiivlepingutele.

Ettepaneku kohaselt kehtiks vastuvõtva liikmesriigi tööõigus kauem kui 24 kuud kestvate pikaajaliste lähetuste suhtes eeldusel, et see oleks alaline töökoht. 24 kuu valik on põhjendatud, sest see on kooskõlas sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadega. Ettepanekuga püütakse samuti kehtestada alltöövõtuahelate kaudu lähetatud töötajate ja peamise töövõtja töötajate võrdne tasustamine, kohaldades viimatinimetatud töötajate suhtes kehtivaid töötingimusi, sh neid, mis tulenevad äriühingu tasandi lepingutest, kui sellised on olemas, ning muuta kohustuslikuks lähetatud renditöötajate ja kohapeal palgatud renditöötajate suhtes võrdsete tingimuste kohaldamine.

2. Asjakohased aluslepingute artiklid

Komisjoni ettepaneku aluseks on ELi toimimise lepingu artiklid 53 ja 62, mis on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 53

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 47)

1. Selleks et hõlbustada tegevuse alustamist ja jätkamist füüsilisest isikust ettevõtjana, annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiive diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise kohta ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta.

Artikkel 62

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 55)

Käesolevas peatükis käsitletud küsimuste puhul rakendatakse artiklite 51–54 sätteid.

Raporti projektis soovitakse lisada artikkel 151 ja artikli 153 lõige 1, mis on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 151

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 136)

Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja liidu 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.

Sel eesmärgil rakendavad liit ja liikmesriigid meetmeid, mis võtavad arvesse riigiti kehtivate tavade mitmekesisust, eriti lepinguliste suhete vallas, ja vajadust säilitada liidu majanduse konkurentsivõime.

Artikkel 153

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 137)

1. Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

(a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

(b) töötingimused;

(c) töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

(d) töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;

(e) töötajate teavitamine ja ärakuulamine (f) töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse, sealhulgas ühine otsusetegemine, kui lõikest 5 ei tulene teisiti;

(g) seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused;

(h) tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;

(i) meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

(j) sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine;

(k) sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist.

2. Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:

(a) võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata;

(b) lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

Lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga teha ühehäälselt otsuse muuta seadusandlik tavamenetlus kehtivaks ka käesoleva artikli lõike 1 punktide d, f ja g suhtes.

3. Liikmesriik võib usaldada lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise või vajaduse korral artikli 155 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuse rakendamise tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal.

Sel juhul tagab liikmesriik, et hiljemalt selleks ajaks, mil direktiiv või otsus peab olema üle võetud või rakendatud, on tööturu osapooled kokkuleppe teel kehtestanud vajalikud meetmed, kusjuures asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad tal igal ajal tagada selle direktiivi või otsusega ettenähtud tulemusi.

Juhtiva komisjoni esitatud muudatusettepanekute eesmärk on lisada täiendava või alternatiivse õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artiklid 46, 54 ja 56, mis on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 46

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 40)

Euroopa Parlament ja nõukogu annavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast majandus- ja sotsiaalkomiteega konsulteerimist direktiivid või määrused, milles nähakse ette artiklis 45 määratletud töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed, eelkõige:

(a) tagades tiheda koostöö riikide tööhõivetalituste vahel;

(b) kaotades niisugused siseriiklikest õigusaktidest või liikmesriikide vahel varem sõlmitud lepingutest tulenevad haldusmenetlused ja -tavad ning vabale töökohale asumise õigusega seotud tähtajad, mille säilitamine takistaks töötajate liikumisvabaduse kehtestamist;

(c) kaotades kõik sellised siseriiklike õigusaktide või varem liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute põhjal ettenähtud tähtajad ja muud piirangud, mis seavad teiste liikmesriikide töötajaile töökoha vaba valiku suhtes tingimusi, mis erinevad oma riigi töötajaile seatud tingimustest;

(d) seades sisse sobiva mehhanismi tööpakkumiste ja tööotsijate kokkuviimiseks ning hõlbustades tööturul nõudmise ja pakkumise tasakaalu saavutamist sellisel viisil, mis väldiks tõsist ohtu elatus- ja tööhõivetasemele eri piirkondades ja tööstusharudes.

Artikkel 54

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 48)

Äriühingud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, võrdsustatakse käesoleva peatüki sätete kohaldamise korral füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud.

Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.

Artikkel 56

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 49)

Järgnevate sätete kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada käesoleva peatüki sätteid kolmanda riigi kodanike suhtes, kes osutavad teenuseid ja asuvad liidu piires.

3. Õiguslikku alust puudutav kohtupraktika

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tuleb liidu meetme õigusliku aluse valimisel „tugineda objektiivsetele asjaoludele, mis on kohtulikult kontrollitavad ning mille hulka kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu“(2). Väära õigusliku aluse kasutamine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks(3).

Mis puudutab mitut õiguslikku alust, siis kui õigusakti kontrollimise käigus selgub, et see taotleb kahte eesmärki või sellega reguleeritakse kahte valdkonda, millest üks on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus(4). Samas, kui õigusaktil on üheaegselt mitu eesmärki või ta hõlmab mitut valdkonda, mis on lahutamatult üksteisega seotud, ilma et üks oleks teisejärguline või teis(t)ega võrreldes kaudsem, peab kõnealune õigusakt põhinema mitmel asjaomasel aluslepingu sättel(5).

Kahekordse õigusliku aluse kasutamine on aga välistatud juhul, kui kummagi õigusliku aluse jaoks ette nähtud menetlused on ühildamatud või kui kahe õigusliku aluste kasutamine võib kahjustada Euroopa Parlamendi õigusi. (6)

4. Ettepaneku eesmärk ja sisu

Direktiivis 96/71/EÜ ei ole artiklit, kus oleks direktiivi eesmärk selgelt välja toodud, ja komisjon ei kavatse selles osas midagi muuta. Samas viitavad sellele eelkõige ettepaneku neli esimest põhjendust. Need on sõnastatud järgmiselt:

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu ühtse turu aluspõhimõtted. Nende põhimõtete rakendamist on liit arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamine.

(2)  Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust osutada teenuseid muus liikmesriigis ning lähetada sinna nende teenuste osutamiseks ajutiselt oma töötajaid.

(3)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on liidule antud ülesanne edendada kõrget tööhõive taset, tagada piisav sotsiaalne kaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

(4)  Peaaegu kakskümmend aastat pärast töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmist on vaja hinnata, kas selle direktiiviga on ikka veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi.

Kui esimeses ja teises põhjenduses rõhutatakse teenuste osutamise vabadust, on kolmandas ja neljandas põhjenduses lisatud sotsiaalse õigluse aspekt ja vajadus „hinnata“, kas direktiivis aitab endiselt „saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi.”

Ettepaneku sisuline analüüs näitab, et ettepaneku eesmärk tõepoolest hõlmab vähemalt teenuste osutamise vabaduse edendamise ja töötajate õiguste kaitse „uuesti tasakaalu viimist“.

Nagu eespool nimetatud, on ettepaneku eesmärk kehtestada pikaajaliste lähetuste korral võrdsed tasustamiseeskirjad ja laiendada üldiselt siduvate kollektiivlepingute kehtivus kõigile asjaomastele sektoritele.

Võrdsed tasustamiseeskirjad aitavad suurendada lähetatud töötajate palka, vähendada nende ja kohalike töötajate palga erinevust ning luua vastuvõtvas riigis äriühingutele võrdsed tingimused.

Lisaks võib võrdse kohtlemise eeskirjade kohaldamine kauem kui 24 kuud kestvate pikaajaliste lähetuste ja alltöövõtuahelate puhul vähendada tööjõukulude osakaalu konkurentsitegurina ning kahandada madalama palgatasemega liikmesriikides asuvate äriühingute konkurentsivõimet, eriti tööjõumahukates sektorites.

Täpsemalt on direktiivi 96/71/EÜ lisatud uues artiklis 2a ettepaneku kohaselt öeldud, et selles „käsitletakse tööõigust, mida kohaldatakse lähetatud töötajate suhtes, kui lähetuse eeldatav või tegelik kestus ületab 24 kuud”, ning ühtlasi on selles rõhutatud, et „Euroopa Kohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et asutamisvabaduse ja teenuste ajutise osutamise vabaduse eristamine peab toimuma juhtumipõhiselt, võttes arvesse mitte üksnes teenuse osutamise kestust, vaid ka selle korrapärasust, perioodilisust ja järjepidevust.”

Kuna direktiivi ettepaneku üks eesmärk on „vältida lõikes 1 sätestatud eeskirjast kõrvalehoidmist“, on lõikes 2 täpsustatud, et „sama ülesannet täitva töötaja asendamisel uuega tuleb lähetuse kestuse arvutamisel arvestada asjaomaste töötajate lähetuste kumulatiivset kestust“. Lõikes 1 sätestatud eeskirja kohaldatakse juhul, kui kogukestus ületab 24 kuud, kuid proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks kohaldatakse seda üksnes vähemalt kuueks kuuks lähetatud töötajate suhtes.

Ettepanek sisaldab ka mitut muudatust direktiivi artikli 3 punktis a. Täpsemalt puudutab see kohustust avaldada „teave tasu oluliste elementide kohta“ ja punkti b lisatud uut eeskirja, mis annaks „liikmesriikidele võimaluse kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud üksnes ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatavad töövõtja suhtes kohaldatavad tasustamistingimused, sh need, mis tulenevad kollektiivlepingutest, mida ei kohaldata üldiselt.”

Artikli 1 lõike 3 punkti c lisatud uues lõikes on ette nähtud, et „töötajaid vahendavate piiriüleste agentuuride suhtes tuleb kohaldada tingimusi, mida kohaldatakse vastavalt direktiivi 2008/104/EÜ artiklile 5 töötajaid vahendavate riigisiseste agentuuride suhtes“. Vastupidiselt direktiivi artikli 3 lõikes 9 sätestatule oleks see nüüd liikmesriikide õiguslik kohustus.

5. Sobiva õigusliku aluse kindlakstegemine

Nagu eespool öeldud, tuleb liidu meetme õigusliku aluse valimisel tugineda objektiivsetele teguritele, mis alluvad kohtulikule kontrollile. Nende hulka kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu. Lisaks on kahekordse õigusliku aluse kasutamine välistatud juhul, kui kummagi õigusliku aluse jaoks ette nähtud menetlused on ühildamatud, või juhul, kui kahe õigusliku aluse kasutamine võib kahjustada parlamendi õigusi.

Lisaks sellele ja enne seda tuleb kindlaks teha, kas esitatud aluslepingu säte kvalifitseerub õigusliku alusena. Liit tegutseb Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud pädevuse andmise põhimõttest tulenevalt vaid aluslepingute kohaselt talle antud pädevuse piires. Peale selle tuleb ELi toimimise lepingu artiklit 289 käsitada nõudena, et liidu poolt konkreetse valdkonna õigusakti vastuvõtmise menetlusele viidatakse selgelt aluslepingu konkreetses sättes. Aluslepingu säte, milles ei viidata õigusakti vastuvõtmise menetlusele, ei saa seetõttu olla direktiivi õiguslikuks aluseks. Peale selle peab õigusliku alusena kasutatav aluslepingu säte selgelt lubama ka sellise meetme vastuvõtmist, mille eesmärk ja sisu vastavad õigusakti õigusliku alusena kasutatavas lepingusättes osutatud pädevusele.

Komisjoni esitatud aluslepingute sätted mitte ainult ei vasta õiguslikule alusele esitatavatele üldistele nõuetele, vaid on asjakohased ka eelnõu eesmärki ja sisu silmas pidades, seni kuni tegemist on – nagu direktiivi 96/71/EÜ puhul – teenuste osutamise vabaduse edendamisega, mis toimub töötajate lähetamise abil.

Kahekordse õigusliku aluse kasutamine on sel juhul puhttehniline küsimus, kuna ELi toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotises, milles käsitletakse teenuseid, ei sisaldu sobivat õiguslikku alust sedalaadi meetmetele, mida reguleeritakse direktiiviga 96/71/EÜ ja soovitakse reguleerida direktiivi ettepanekuga. ELi toimimise lepingu artikliga 62 laiendatakse aga sama lepingu artiklite 51–54 kehtivust teenuseid käsitlevale jaotisele, mis võimaldab kasutada õigusliku alusena artiklit 53, tõlgendatuna koostoimes artikliga 62.

Kuna tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni taotluses, millega palutakse anda arvamus õigusliku aluse kohta, ei märgita sellega seoses ainult raporti projektis sisalduvaid, vaid ka juhtiva komisjoni esitatud muudatusettepanekuid, siis võetakse siinkohal arvesse ka viimaseid. Kahte õigusliku alusena esitatud lepingusätet, ELi toimimise lepingu artikleid 54 ja 151, ei saa õigusliku alusena kasutada seetõttu, et neis ei ole viidatud seadusandlikule menetlusele, mistõttu puudub vajadus neid siinkohal pikemalt käsitleda.

ELi toimimise lepingu artiklites 46 ja 56 viidatakse seadusandlikule tavamenetlusele. Kui aga uurida meetmeid, mida nimetatud artiklid lubavad liidul vastu võtta, siis ilmneb, et need ei vasta direktiivi ettepaneku eesmärgile ja sisule. Artiklis 46 loetletakse teatav hulk meetmeid, mille eesmärk on soodustada töötajate vaba liikumist ühtse tööturu toimimise edendamise kaudu, kuid ükski neist meetmetest ei vasta praegu kehtiva direktiivi ega ka direktiivi ettepaneku eesmärgile ja sisule. ELi toimimise lepingu artikkel 56 võimaldab laiendada teenuste osutamise vabadust liidus asuvatele kolmandate riikide kodanikele, kuid see ei ole ilmselt kõnealuse direktiivi teema. Kummagi nimetatud artikli kasutamine õigusliku alusena oleks võimalik, kui kavandataks täiesti teistsugust õigusakti.

Jääb veel küsimus, kas teise õigusliku alusena võiks põhimõtteliselt lisada ELi toimimise artikli 153. Selle artikli lõige 2 annab õigusliku aluse võtta vastu direktiive, millega sätestatakse n-ö miinimumnõuded nende sotsiaalpoliitika valdkondade jaoks, mis on loetletud sama artikli lõikes 1. Lõike 1 punktides a ja b, mida on pakutud teise õigusliku alusena, nimetatakse vastavalt „töökeskkonna parandamist, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust“ ja „töötingimusi“. Neid, punktides a ja b osutatud eesmärke järgivad direktiivid tuleb vastu võtta seadusandliku tavamenetlusega.

Võttes arvesse direktiivi ettepaneku eesmärki, nagu seda kirjeldatakse eelkõige sissejuhatavates põhjendustes, samuti direktiivi 96/71/EÜ artiklite kohta tehtud muudatusettepanekuid, saab järeldada, et ettepanekus pannakse kehtiva direktiiviga võrreldes suuremat rõhku töötajate õiguste kaitsele, nii et ettepaneku vastuvõtmise korral nihkuks ettepaneku põhjenduses 4 nimetatud tasakaal „vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi“ töötajate õiguste kaitsmise suunas.

Põhjenduses 4 sisalduv rõhumine vajadusele „hinnata, kas selle direktiiviga on ikka veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi“ näib olevat ka märguanne selle kohta, et viimasena nimetatud aspekt on olnud üks põhjusi, mille tõttu komisjon direktiivi muutmise ettepaneku esitas, ehkki tõenäoliselt on selles suhtes oluline ka põhjenduses 1 nimetatud vajadus „tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused“.

Seega, kuigi direktiivi ettepaneku eesmärk on soodustada teenuste osutamise vabadust töötajate lähetamise kaudu, mis õigustab komisjoni pakutud õigusliku aluse kasutamist, võib teisalt väita, et lähetatud töötajate õiguste kaitse tugevam rõhutamine ettepanekus õigustab selle vaatlemist omaette ja samavõrra olulise ettepanekus kajastuva eesmärgina, ning sel juhul võiks olla kohane kahekordne õiguslik alus.

Et aga hinnata ELi toimimise artikli 153 sobivust de facto teiseks õiguslikuks aluseks, tuleb võtta arvesse ka parlamendi seisukohta. Sellest annab ilmselt ettekujutuse juhtiva komisjoni kaasraportööride koostatud raporti projekt, millega nähtavasti püütakse tasakaalu veelgi tugevamalt nihutada lähetatud töötajate õiguste kaitse suunas. Raporti projektile on aga esitatud peaaegu 500 muudatusettepanekut ja oma arvamuse annavad kaks komisjoni, mille tõttu lõplikus arvamuses tuleks arvesse võtta lõplikku, vastu võetud raportit.

Mis puudutab ELi toimimise lepingu artikli 153 kasutamist õigusliku alusena, siis tuleb märkida, et ei saa viidata ainuüksi selle artikli lõikele 1, kuna menetlust puudutavad viited sisalduvad sama artikli lõikes 2. Seega, kui artiklit 153 kasutada, tuleks viidata selle lõikele 2.(7) Tuleb ka märkida, et lõikes 2 nimetatakse kahte erinevat menetlust – seadusandlikku tavamenetlust ja seadusandlikku erimenetlust, mille kasutamine konkreetse õigusakti puhul sõltub sellest, millist lõikes 1 nimetatud eesmärki (või eesmärke) see õigusakt teenib. Seetõttu ei ole soovitatav viidata ELi toimimise lepingu artiklile 153 tervikuna, ning juhul, kui õigusaktiga järgitakse selle artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud eesmärke, peaks olema selge et neid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes selle artikli lõikega 2.

6. Järeldus

ELi toimimise lepingu artiklid 53 ja 62 on kavandatud direktiivi muutmise jaoks asjakohased õiguslikud alused. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõiget 2 tuleks kaaluda täiendava õigusliku alusena, eelkõige siis, kui parlament asetab veelgi suurema rõhu lähetatud töötajate õiguste kaitsmisele. Kui õigusliku alusena lisataks ELi toimimise lepingu artikkel 153, oleks soovitatav viidata ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktidele a ja b koostoimes artikli 153 lõikega 2.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

(1)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimees), Jean-Marie Cavada (aseesimees), Laura Ferrara (aseesimees), Max Andersson, Joëlle Bergeron, Dominique Bilde (Marie-Christine Boutonnet’ asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), Antanas Guoga, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Danuta Jazlowiecka (Tadeusz Zwiefka asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), Sylvia-Yvonne Kaufmann, Katerina Konecná (Jiři Maštálka asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), Merja Kyllönen (Kostas Chrysogonose asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), Gilles Lebreton, Victor Negrescu, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Dariusz Rosati (Rosa Estaràs Ferraguti asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), Virginie Rozière, Sajjad Karim, Elly Schlein (Evelyn Regneri asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), József Szájer, Axel Voss, Kosma Złotowski.

(2)

Kohtuasi C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I 7585, punkt 45, ning kohtuasi C-130/10: Euroopa Parlament vs. nõukogu, EKL 2012, punkt 42 ja seal tsiteeritud kohtupraktika.

(3)

Arvamus 2/00 Cartagena protokolli kohta, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5.

(4)

Kohtuasi C-137/12: komisjon vs. nõukogu, EU:C:2013:675, punkt 53; kohtuasi C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585, punkt 46 ja selles viidatud kohtupraktika; kohtuasi C-490/10: parlament vs. nõukogu, EU:C:2012:525, punkt 45; kohtuasi C-155/07: parlament vs. nõukogu, EKL 2008, lk I-08103, punkt 34.

(5)

Kohtuasi C-211/01: komisjon vs. nõukogu, EKL 2003, lk I-08913, punkt 40; kohtuasi C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585, punkt 47; kohtuasi C-178/03: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-107, punktid 43–56.

(6)

Kohtuasi C-178/03: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-107, punkt 57; liidetud kohtuasjad C-164/97 ja C-165/97: Euroopa Parlament vs. nõukogu, EKL 1999, lk I-1139, punkt 14; kohtuasi C-300/89: komisjon vs. nõukogu („Titaandioksiid“), EKL 1991, lk I-2867, punktid 17-25; kohtuasi C-338/01: komisjon vs. nõukogu, EKL 2004, lk I-4829 (kaudsete maksude sissenõudmine), punkt 57.

(7)

Komisjon on tavaliselt viidanud nimelt lõikele 2. Värske näitena vaata nt ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2016) 248 final).


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (15.5.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

(COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD))

Arvamuse koostaja: Vicky Ford

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu ühtse turu aluspõhimõtted. Nende põhimõtete rakendamist on liit arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamine.

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu ühtse turu aluspõhimõtted. Nende põhimõtete rakendamist on liit arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja võidelda ebaausa konkurentsi vastu, tagades samas töötajate õiguste austamise. Töötasude või palkade erinevust ja juurdepääsu kapitalile ei tohiks pidada üksi ebaausaks konkurentsiks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust osutada teenuseid muus liikmesriigis ning lähetada sinna nende teenuste osutamiseks ajutiselt oma töötajaid.

(2)  Teenuste osutamise vabadus hõlmab ettevõtjate õigust osutada teenuseid muus liikmesriigis ning lähetada sinna nende teenuste osutamiseks ajutiselt oma töötajaid. Teenuste osutamise ajutine iseloom tuleb kindlaks teha juhtumipõhiselt teenuse kestuse, korrapärasuse, perioodilisuse ja järjepidevuse alusel. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatakse, et teenuste osutamise vabaduse piirangud on keelatud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on liidule antud ülesanne edendada kõrget tööhõive taset, tagada piisav sotsiaalne kaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

(3)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on liidule antud ülesanne edendada kõrget tööhõive taset, tagada piisav sotsiaalne kaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Võitlus lähetamisega seotud pettuse, sotsiaalse dumpingu, kuritarvitamise ja eeskirjadest kõrvalehoidmise vastu on prioriteet. Lähetamisega seotud liidu eeskirjade tõhustamine on seetõttu äärmiselt vajalik.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Peaaegu kakskümmend aastat pärast töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmist on vaja hinnata, kas selle direktiiviga on ikka veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi.

(4)  Peaaegu kakskümmend aastat pärast töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmist ja pidades silmas arvukaid pettusejuhtumeid ja sobimatut siseriiklikku õigust, ei ole selle direktiiviga veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on sätestatud ELi õiguses juba asutamislepingutes. Teisese õiguse kaudu on rakendatud põhimõtet, et töötasu peab olema võrdne mitte üksnes naistel ja meestel, vaid ka tähtajaliste lepingutega töötajatel ja sarnastel alalistel töötajatel, osalise ja täistööajaga töötajatel ning renditöötajatel ja kasutajaettevõtjatega sarnastel töötajatel.

(5)  Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on sätestatud ELi õiguses juba asutamislepingutes. Teisese õiguse kaudu on rakendatud põhimõtet, et töötasu peab olema võrdne mitte üksnes naistel ja meestel, vaid ka tähtajaliste lepingutega töötajatel ja sarnastel alalistel töötajatel, osalise ja täistööajaga töötajatel ning renditöötajatel ja kasutajaettevõtjatega sarnastel töötajatel. Neid põhimõtteid kohaldades tuleb arvesse võtta ja järgida Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohtu) asjakohast kohtupraktikat.

Selgitus

Vt muu hulgas kohtuasi C-341/05: Laval, punkt 60, kohtuasi C-490/04, punkt 19, liidetud kohtuasjad C-49/98, C-50/98, C-52/98 kuni C-54/98 ja C-68/98 kuni C-71/98.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Rooma I määruse artiklites 3 ja 8 täpsustatakse, et individuaalset töölepingut reguleerib asjaomaste poolte valitud õigus. Selline valik ei saa jätta töötajat ilma selle riigi õiguse kohustuslike eeskirjade kaitsest, mida oleks kohaldatud, kui pooled oleksid selle valinud.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Tööandjate ja töötajate vabadus valida kohaldatavat õigust peaks olema nii töötajate vaba liikumise kui ka teenuste osutamise vabaduse üks nurgakivi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Rooma I määruse kohaselt ei loeta riiki, kus töötaja harilikult töötab, muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki.

(7)  Lisaks ei loeta Rooma I määruse kohaselt riiki, kus töötaja harilikult töötab, muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saa lähetatud töötajad mingil viisil juurdepääsu vastuvõtva riigi tööturule, kui nad pöörduvad pärast töö lõpetamist oma päritoluriiki tagasi.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Euroopa Kohus on leidnud, et teenuste osutamise ajutine iseloom tuleb kindlaks teha, võttes arvesse teenuse kestust, korrapärasust, perioodilisust ja järjepidevust. Aluslepingu tähenduses võib teenuste osutaja varustada ennast vastuvõtvas liikmesriigis taristuga, mis on vajalik kõnealuste teenuste osutamiseks.

(Kohtuasi C-55/94: Reinhard Gebhard vs. Consiglio dell’Ordine degli Avvocati e Procuratori di Milano, EKL 1995, I-04165, punkt 39; kohtuasi C-396/13: Sähköalojen ammattiliitto ry vs. Elektrobudowa Spółka Akcyjna, 2015, kohtuasi C-396/1)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Samuti on direktiivi 2014/67/EL üks eesmärk teha kindlaks tegelik lähetamine ning ennetada eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Arvestades, et teatavad lähetused kestavad kaua, on vaja sätestada, et kauem kui 24 kuud kestva lähetuse puhul loetakse vastuvõtvat liikmesriiki riigiks, kus tööd tehakse. Kooskõlas Rooma I määruses sätestatud põhimõttega kohaldatakse selliste lähetatud töötajate töölepingute suhtes vastuvõtva liikmesriigi õigust, kui pooled ei ole valinud muud õigust. Kui valitud on muu õigus, ei või selle tagajärjel siiski töötajat ilma jätta kaitsest, mis tagatakse talle sätetega, millest ei saa vastuvõtva riigi õiguse alusel sõlmitud lepinguga erandit teha. Neid sätteid tuleks kohaldada alates lähetuse algusest juhul, kui lähetus on kavandatud rohkem kui 24 kuuks, ja alates esimesest päevast pärast 24 kuu möödumist, kui lähetuse tegelik kestus ületab 24 kuud. See eeskiri ei mõjuta muu liikmesriigi territooriumile töötajaid lähetavate ettevõtjate õigust kasutada teenuste osutamise vabadust ka olukorras, kus lähetus ületab 24 kuud. Eesmärk on üksnes luua õiguskindlus Rooma I määruse kohaldamisel konkreetse olukorra suhtes, ilma seda määrust muutmata. Töötajad saavad eelkõige kasu Rooma I määruse kohastest kaitsest ja hüvedest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui seda õigustavad ülekaalukad üldise huvi põhjused, ning need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud.

(9)  ELi toimimise lepingu artiklis 56 nõutakse teenuste osutamise vabadusele seatud mis tahes piirangute kaotamist, isegi kui seda piirangut kohaldatakse ühetaoliselt nii kodumaiste kui ka teiste liikmesriikide teenuseosutajate suhtes, kui sellega keelatakse teises liikmesriigis asuva ja seal seaduslikult samalaadseid teenuseid osutava teenuseosutaja tegevus, takistatakse tema tegevust või muudetakse see tegevus vähem huvipakkuvaks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui seda õigustavad ülekaalukad üldise huviga seotud põhjused, ning need piirangud peavad olema asjakohased, proportsionaalsed ja vajalikud.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Direktiivis 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ jõustamist, on ette nähtud mitmed sätted, et tagada töötajate lähetamise eeskirjade jõustamine ja nende järgimine kõikide teenuseosutajate poolt. Jõustamisdirektiivi artiklis 4 esitatakse loetelu asjaoludest, mida tuleks hinnata, et teha kindlaks tegelik lähetamine ning ennetada eeskirjade kuritarvitamist ja nendest kõrvalehoidmist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole piisav). Neid probleeme oleks kõige sobivam lahendada sektoripõhiste õigusaktide ja muude ELi algatustega, mille eesmärk on parandada maanteeveo siseturu toimimist.

(10)  Kuna rahvusvahelise transpordi sektoris iseloomustab tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamine selles valdkonnas erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole piisav). Komisjon on teatanud, et ta tegeleb selle küsimusega sektoripõhiste õigusaktide kaudu ja seega jäetakse kõnealune sektor direktiivi 96/71/EÜ sätetest välja jätta. Seepärast jäetakse sellised veoteenused nagu transiitveod, rahvusvahelised veod ja seotud kabotaažveod käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Konkurentsivõimelisel siseturul ei konkureeri teenuseosutajad mitte üksnes tööjõukulude, vaid ka tootlikkuse ja tõhususe ning kaupade ja teenuste kvaliteedi ja uudsuse alusel.

(11)  Konkurentsivõimelisel siseturul ei konkureeri teenuseosutajad mitte üksnes kulude, vaid ka töötajate oskuste, tootlikkuse ja tõhususe alusel, kusjuures töötasud põhinevad alati mitmel parameetril, sealhulgas töökogemus, profiil, ülesannete tase ja tööturu tingimused, või kaupade ja teenuste kvaliteedi ja uudsuse alusel.

Selgitus

Kooskõlas kirjalikult vastatava küsimuse vastusega, mille andis komisjoni nimel volinik Oettinger (E-008821/2016, 25.1.2017). „Nagu igas organisatsioonis, põhineb töötasu ka ELi institutsioonides mitmel parameetril, sealhulgas töökogemus, profiil, ülesannete tase, tööturu tingimused jne.”

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisuse ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamist on ELi toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriikide pädevusse kuulub tasustamiseeskirjade kehtestamine vastavalt riigi õigusele ja tavadele. Lähetatud töötajate suhtes kohaldatavad riigi tasustamiseeskirjad peavad siiski olema põhjendatud vajadusega kaitsta lähetatud töötajaid ja need eeskirjad ei tohi ebaproportsionaalselt piirata teenuste piiriülest osutamist.

(12)  Liikmesriikide pädevusse kuulub tasustamiseeskirjade kehtestamine vastavalt riigi õigusele ja tavadele. Need lähetatud töötajate suhtes kohaldatavad riigi tasustamiseeskirjad peavad siiski olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja põhjendatud vajadusega kaitsta lähetatud töötajaid ja need eeskirjad ei tohi ebaproportsionaalselt piirata teenuste piiriülest osutamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Euroopa Kohtu praktikas on kindlaks määratud, et töötajate sotsiaalkaitset võib tunnustada kui ülekaalukat põhjust, mis õigustab selliste kohustuste kehtestamist, mis võivad kujutada endast teenuste osutamise vabaduse piiranguid. See ei ole aga nii juhul, kui tööandja poolt tööle võetud töötajad teevad ajutiselt tööd vastuvõtvas liikmesriigis ja saavad sama või põhimõtteliselt sama kaitset tänu kohustustele, mida tööandja peab juba täitma selles liikmesriigis, kus ta on asutatud. See on eriti tähtis selliste täiendavate kohustuste kehtestamise vältimisel, mida ettevõtjad peavad juba täitma samade tööperioodide puhul liikmesriikides, kus nad on asutatud. Samuti on Euroopa Kohus välistanud selliste riiklike sätete seaduslikkuse, mis muudavad teenuse osutamise teistest liikmesriikidest ettevõtjate jaoks koormavamaks kui riigi territooriumil asutatud ettevõtjate puhul, takistades seega teenuste vaba liikumist.

(Arblade, liidetud kohtuasjad 369/96 ja 376/96 (punkt 51); Seco, liidetud kohtuasjad 62 ja 63/81, Seco SA vs. Etablissement d’Assurance contre la Vieillesse et l’Invalidité ning Raymond Vander Elst vs. Office des Migrations Internationales, kohtuasi C-43/93.)

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Euroopa Kohus on veel täpsustanud, et kollektiivlepinguid käsitlevad sätted ei saa iseenesest olla avaliku korra erandiks direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 tähenduses.

(Kohtuasi C-319/06: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Luksemburgi Suurhertsogiriik, punkt 64.)

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Siseriiklikul õigusel või üldiselt kohaldatavatel kollektiivlepingutel põhinevad tasu elemendid peaksid olema kõigile teenuseosutajatele selged ja läbipaistvad. Seepärast on põhjendatud kohustada liikmesriike avaldama tasu olulised elemendid ühel, jõustamisdirektiivi artikliga 5 ette nähtud veebisaidil.

(13)  Teave siseriiklikul õigusel või artikli 3 lõike 8 tähenduses üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingutel või vahekohtu otsustel põhinevate tasu oluliste elementide kohta peaks olema kõigile teenuseosutajatele selge, ajakohane, läbipaistev ja avalikult kättesaadav. Seepärast on põhjendatud kohustada liikmesriike avaldama see teave ühel, jõustamisdirektiivi artikliga 5 ette nähtud veebisaidil. Samuti on sotsiaalpartnerid kohustatud avalikustama kõik kollektiivlepingud, mis on kohaldatavad käesoleva direktiivi kohaselt. Ühtlasi tuleks välisriigi alltöövõtjaid teavitada kirjalikult töötingimustest, mida nad peaksid lähetatud töötajate suhtes kohaldama.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Kõik käesoleva direktiiviga kehtestatavad meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed, et lähetatud töötajaid kaitstes mitte tekitada halduskoormust või piirata ettevõtjate ning eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) võimet luua uusi töökohti.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Liikmesriikides kohaldatavad õigus- ja haldusnormid või kollektiivlepingud võivad tagada, et alltöövõtt ei anna ettevõtjatele võimalust vältida eeskirju, millega tagatakse teatavad tasu hõlmavad töötingimused. Kui sellised tasustamiseeskirjad on riigi tasandil kehtestatud, võib liikmesriik neid mittediskrimineerivalt kohaldada töötajaid tema territooriumile lähetavate ettevõtjate suhtes, tingimusel et need eeskirjad ei piira ebaproportsionaalselt teenuste piiriülest osutamist.

(14)  Liikmesriikidel on vabadus kehtestada oma territooriumil asjakohaseid meetmeid, mis on kohaldatavad teenuseosutajate, sealhulgas muu liikmesriigi teenuseosutajate suhtes, et tagada kooskõla kohaldatavate eeskirjadega, mis käsitlevad lähetamist alltöövõtuahelate korral. Ehitussektori puhul on liikmesriikidel direktiivi 2014/67/EL alusel juba kohustus võtta asjakohaseid vastutusmeetmeid, et tagada aus konkurents ja töötajate õigused. Seetõttu võivad liikmesriikides üldiselt kohaldatavad õigus- ja haldusnormid või kollektiivlepingud tagada, et alltöövõtt ei anna ettevõtjatele võimalust vältida eeskirju, millega tagatakse teatavad tasu hõlmavad töötingimused. Kui sellised tasustamiseeskirjad on riigi tasandil kehtestatud, võib liikmesriik neid mittediskrimineerivalt kohaldada töötajaid tema territooriumile lähetavate ettevõtjate suhtes, tingimusel et need eeskirjad ei piira ebaproportsionaalselt teenuste piiriülest osutamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 1 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1)  Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata merekaubaveoettevõtjate merdsõitvate töötajate suhtes.”

„2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata merekaubaveoettevõtjate merdsõitvate töötajate suhtes ega ka selliste veoteenuste suhtes nagu transiitveod, rahvusvahelised veod ja seotud kabotaažveod.”

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 2 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2 a

Artikkel 2 a

1.  Kui lähetuse eeldatav või tegelik kestus ületab 24 kuud, loetakse liikmesriiki, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, riigiks, kus töötaja harilikult töötab.

1.  Kui üksiktöötaja lähetuse tegelik kestus ületab 24 kuud, loetakse liikmesriiki, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, riigiks, kus töötaja harilikult töötab, kui pooled ei ole Rooma I määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt kokku leppinud muu õiguse kohaldamises.

 

1 a.   Tööandja võib põhjendatult taotleda 24 kuu suhtes erandit, mille teeb vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus.

 

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teeb otsuse mis tahes erandite tegemise taotluste kohta vastavalt direktiivi 2014/67/EL artiklile 4 ja kooskõlas määrusega 883/2004/EÜ põhjendatult, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt.

 

Enne sellise eranditaotluse kohta otsuse tegemist konsulteerib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus tööandja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2014/67/EL artiklitele 6 ja 7.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võetakse samas kohas samu tööülesandeid täitvate lähetatud töötajate asendamise korral nende töötajate puhul, kelle tegelik lähetus kestab vähemalt kuus kuud, arvesse asjaomaste töötajate lähetuste kumulatiivset kestust.

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  lõike 8 tähenduses üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingutega või vahekohtu otsustega, järgmistes küsimustes:

–  lõike 8 tähenduses üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingutega või vahekohtu otsustega, kui need on avaldatud direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil, järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – punkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus;

(b)  (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – punkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – taane 2 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)   toetuste määrad, mis on ette nähtud reisi-, toitlustus- ja majutuskulude katmiseks tööga seotud põhjustel kodust eemal viibivatele töötajatele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – punkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab tasu kõiki tasu elemente, mis on muudetud kohustuslikuks selle liikmesriigi, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, õigus- ja haldusnormide, üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega ja/või juhul, kui puudub süsteem, mille alusel tunnistatakse kollektiivlepingud või vahekohtu otsused üldiselt kohaldatavaks, muude kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega lõike 8 teise lõigu tähenduses.

Käesoleva direktiivi raames määratakse tasu kindlaks vastavalt selle liikmesriigi õigusele ja/või tavadele, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, õigus- ja haldusnormide, üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega ja/või juhul, kui puudub süsteem, mille alusel tunnistatakse kollektiivlepingud või vahekohtu otsused üldiselt kohaldatavaks, muude kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega lõike 8 teise lõigu tähenduses.

 

Tasu arvutamiseks käesoleva direktiivi tähenduses võetakse arvesse töötasu miinimummäärasid, sh tunni- ja/või tükitööpõhist töötasu vastavalt töötasu gruppidele ja ületunnitöötasu, toetusi, lisatasusid ning muid kohustuslikke elemente. Tasu arvutamiseks kasutatavad elemendid peavad hõlmama elemente, mida makstakse kohapeal palgatud töötajatele vastavalt käesoleva artikli sätetele.

 

Kui lähetusest tulenevad kulud, nagu reisi-, toitlustus- ja majutuskulud, ja need kannab tööandja, ei käsitata nende kulude eest makstavat hüvitist töötasu miinimummäära osana.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – punkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid avaldavad direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil tasu olulised elemendid kooskõlas punktiga c.

Liikmesriigid avaldavad direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil tasu olulised elemendid, nende geograafilise ja isikulise kohaldamisala ning arvutamise viisi kooskõlas punktiga c.

 

Lähetatud töötajale makstavate summade arvutamisel välditakse võrdväärse või sarnase olemusega summade topeltmaksmist.

 

Liikmesriikide ametiasutused ei karista lähetatud töötajale makstavate tasude valesti arvutamise või tasumata jätmise eest ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil avaldatud kättesaamatu, vale või ebapiisava teabe tõttu.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige -1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„-1 a.   Teenuseosutajad on vabastatud kohustusest maksta trahvi selle eest, kui nad maksavad vastuvõtva liikmesriigi õigusega kehtestatud miinimumpalgast vähem, kui on tõendeid, et vastuvõttev liikmesriik ei ole täitnud kohustust avaldada direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil tasu olulised elemendid kooskõlas punktiga c või kui teave ei ole esitatud selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a.  Kui liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad on õigus- ja haldusnormide või kollektiivlepingu alusel kohustatud oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks sõlmima alltöövõtulepingu üksnes ettevõtjatega, kes tagavad teatavad tasu hõlmavad töötingimused, võib asjaomane liikmesriik proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ette näha, et sellistel ettevõtjatel on alltöövõtulepingute suhtes sama kohustus, mis artikli 1 lõikes 1 osutatud, töötajaid tema territooriumile lähetavatel ettevõtjatel.

1a.  Kui liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad on õigus- ja haldusnormide või kollektiivlepingu alusel kohustatud oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks sõlmima alltöövõtulepingu üksnes ettevõtjatega, kes tagavad teatavad tasu hõlmavad töötingimused, tagab käesolevas lõikes ette nähtud võimalust kasutav asjaomane liikmesriik, et käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 1 osutatud teise ettevõtjaga alltöövõtulepinguid sõlmiv ettevõtja teavitab kõnealust ettevõtjat kirjalikult tasu hõlmavatest töötingimustest, mis tuleb tagada enne asjaomaste lepinguliste suhete sõlmimist poolte vahel.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„1a a.  Töövõtja peab alltöövõtjale esitama teabe töötingimuste ja sealhulgas tasu kohta, mida kohaldatakse selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil.

 

Alltöövõtja on vabastatud kohustusest tagada teatavad töötingimused, et katta ettevõtja ettevõttes vastavalt lõikele 1 kehtestatud tasu, kui on tõendeid, et töövõtja ei ole ettevõtjat nõuetekohaselt teavitanud.”

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„1b a.  Kasutajaettevõtja teavitab rendiagentuuri selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil töötingimuste ja töötasu suhtes kohaldatavatest õigusnormidest.”

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„1b b. Võitluses lähetamisega seotud pettustega tõhustatakse Euroopa koostööd ja kooskõlastamist riiklike tööinspektsiooniametite vahel.”

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c c (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  Lõike 7 teine lõik jäetakse välja.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)   Lisatakse järgmine lõige:

 

„10 a.  Liikmesriigid vabastavad pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja kooskõlas iga liikmesriigi traditsioonide ja tavadega tööandjad ja töötajad artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c ettenähtud nõuete täitmisest, kui tööandja ja töötaja tegevus kuulub järgmistesse valdkondadesse:

 

a)  liidu kodanikele meditsiiniteenuseid osutavatele organisatsioonidele masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus;

 

b)  kaitsevaldkonna või liikmesriikide või liidu kaitseks vajalike muude valdkondade masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus;

 

c)  lennundus- ja kosmosevaldkonna masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus;

 

d)  raudteeveovaldkonna masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus;

 

e)  liikmesriigi või liikmesriikide elutähtsa taristu jaoks oluliste masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus, sealhulgas energia- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamine;

 

f)  liikmesriigi või liidu piirijulgeoleku tagamiseks oluliste masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus;

 

g)  liidu töötajate või kodanike tervise ja ohutuse tagamiseks oluliste masinate, seadmete või muude toodete tootmine, tarnimine, teenindus või hooldus.

Selgitus

Paljud tootjad kõikjal ELis müüvad oma kaupu (nt meditsiinilisi skannereid) koos teenindus- ja hoolduslepinguga, mis hõlmab toote kogu tööiga. Artikli eesmärk on võimaldada liikmesriikidel vabastada lähetatud töötajad teatavatest nõuetest, mis kohaldamise korral piiraksid nende vabadust osutada teenust muus liikmesriigis.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 10 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)   Lisatakse järgmine lõige:

 

10 b.  Liikmesriigid vabastavad pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja kooskõlas iga liikmesriigi traditsioonide ja tavadega tööandjad ja töötajad artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c ettenähtud nõuete täitmisest, kui tööandja ja töötaja tegevuse eesmärk on hariduse ja väljaõppe hõlbustamine töötajate või teiste isikute jaoks.”

Selgitus

Paljud tootjad kõikjal ELis müüvad oma kaupu (nt meditsiinilisi skannereid) koos teenindus- ja hoolduslepinguga, mis hõlmab toote kogu tööiga. Artikli eesmärk on võimaldada liikmesriikidel vabastada lähetatud töötajad teatavatest nõuetest, mis kohaldamise korral piiraksid nende vabadust osutada teenust muus liikmesriigis.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega

Viited

COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.4.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

11.4.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Vicky Ford

20.4.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.11.2016

6.3.2017

25.4.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

14

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kaja Kallas, Othmar Karas, Arndt Kohn, Julia Reda, Marc Tarabella, Ulrike Trebesius

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anne-Marie Mineur

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

PPE

 

 

S&D

Dita Charanzová, Kaja Kallas, Jasenko Selimovic

Edward Czesak, Daniel Dalton, Ulrike Trebesius

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

Anne-Marie Mineur

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Ildikó Gáll-Pelcz, Othmar Karas, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

14

EFDD

GUE/NGL

S&D

 

 

Verts/ALE

Marco Zullo

Dennis de Jong

Lucy Anderson, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, , Sergio Gutiérrez Prieto, Arndt Kohn, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

Pascal Durand, Julia Reda

2

0

ECR

ENF

Anneleen Van Bossuyt

Mylène Troszczynski

 

Hääletuse parandused

+

 

Anne-Marie Mineur

0

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (22.6.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

(COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD))

Arvamuse koostaja: Jean-Marie Cavada

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Komisjon võttis 8. märtsil 2016 vastu ettepaneku(1) töötajate lähetamist käsitleva direktiivi 96/71/EÜ(2) läbivaatamiseks. Ettepanekule oli lisatud mõjuhinnang(3). Komisjon märgib, et liikmesriikides praegu valitsevas majanduslikus ja sotsiaalses olukorras ei ole 20 aastat pärast direktiivi 96/71/EÜ vastuvõtmist selle eesmärkide täitmine enam tagatud, mistõttu ta esitas kõnealuse ettepaneku direktiivi sihipäraseks muutmiseks. Ettepaneku eesmärk on lahendada konkreetsed komisjoni poolt välja selgitatud probleemid, tehes seda väikese arvu muudatustega.

Komisjoni sõnul on ettepaneku eesmärk hõlbustada teenuste piiriülest osutamist, mis peab toimuma ausa konkurentsi vaimus ja austades õigusi, mis on lähetatud töötajatel, kes on tööle võetud ühes liikmesriigis ja kelle nende tööandja lähetab ajutiselt tööle teise liikmesriiki. Ettepaneku eesmärk on eelkõige tagada õiglased palgatingimused ning võrdsed tingimused lähetava ja vastuvõtva riigi kohalikele äriühingutele.

Põhjendatud arvamused ja nn kollane kaart

14 riikide parlamentide koda esitas protokolli nr 2 artiklis 6 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile põhjendatud arvamuse, mille kohaselt ei ole ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, algatades sellest tulenevalt nn kollase kaardi menetluse. Põhjendatud arvamustes toodi peamiste argumentidena välja see, et kehtivad eeskirjad on piisavad ja asjakohased, liidu tasandi meetmed ei ole asjakohased, ettepanekus ei tunnistata selgelt liikmesriikide pädevust töötasu ja töötingimuste küsimuses ning et ettepanekus sisalduv subsidiaarsuse põhimõtet käsitlev selgitus on liiga lühike. Komisjon otsustas pärast nende väidete läbivaatamist siiski ettepaneku juurde jääda ning oli oma 20. juuli 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule ja riikide parlamentidele seisukohal, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Kooskõla ELi õigusega

Lisaks riikide parlamentide esitatud vastuväidetele on ka parlamendikomisjonis tõstatatud küsimus ettepaneku kooskõlast teatavate ELi õiguse aspektidega. Sel juhul on peamiselt peetud silmas ettepaneku kokkusobivust järgmiste õigusaktide ja normidega:

– määrus (EÜ) nr 593/2008 (edaspidi „Rooma I“ määrus)(4), mis asendas alates 17. detsembrist 2009 sõlmitud lepingute puhul lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni („Rooma konventsioon“)(5);

– määrus (EL) nr 1215/2012(6) (edaspidi „Brüsseli I määrus“), milles kehtestati töölepingute puhul kohtualluvust käsitlevad eeskirjad;

– direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ jõustamist (edaspidi „jõustamisdirektiiv“)(7), ning

– teenuste osutamise vabadus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 26 ja artiklis 56.

Seoses Rooma I määrusega seati eelkõige kahtluse alla ettepaneku artikli 2a kooskõla määruse artikliga 8 ning tekkis küsimus, kas ettepanekut võiks pidada määrust muutvaks ning kas sel juhul on asjakohane muuta määrust direktiiviga.

Brüsseli I määrusega seoses tõstatati peamise küsimusena, kas ettepaneku artikkel 2a mõjutaks määruse artiklites 20–23 sätestatud kohtualluvuseeskirjade kohaldamist.

Ühtlasi arutleti selle üle, kas 24 kuud kestvat ajavahemikku, mille möödudes kohaldataks lähetatud töötaja suhtes vastuvõtva riigi õigust, võiks pidada siseturul teenuste osutamise vabaduse rikkumiseks, kuna seeläbi piiratakse lähetatud töötajate kaudu osutatavate teenuste piiriülest pakkumist.

Õiguskomisjon vastutab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte austamise, liidu õiguse tõlgendamise ning selle eest, et liidu õigusaktid oleksid kooskõlas esmaste õigusaktidega. Õiguskomisjon analüüsis oma pädevuse raames põhjendatud arvamustes esitatud argumente. 29. novembril 2016 kuulas õiguskomisjon ära parlamendi õigusteenistuse küsimustes, mille parlamendiliikmed tõstatasid ettepaneku kooskõla kohta liidu õigustiku ja aluslepingutega.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja jõudis pärast tõstatatud küsimuste tähelepanelikku analüüsimist allpool lühidalt esitatud järeldusteni, mis kajastuvad ka komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekutes.

Rooma I määruse artikli 8 ja ettepaneku artikli 2a vahelist suhet analüüsides tuleb võtta arvesse määruse artiklit 23, milles on sätestatud: „Käesolev määrus, välja arvatud artikkel 7, ei piira selliste ühenduse õigusnormide kohaldamist, milles on sätestatud konkreetses valdkonnas lepinguliste võlasuhetega seotud rahvusvahelise eraõiguse normid.“ Artiklis 23 selgitatakse, et Rooma I määruse eesmärk on kehtestada ELis rahvusvahelise eraõiguse lepinguõiguse üldised eeskirjad. Seda on seoses töötajate lähetamise direktiiviga täpsemalt selgitatud määruse põhjenduses 34. Arvamuse koostaja on seisukohal, et ettepanek oleks selgelt lex specialis, mis on Rooma I määruse suhtes ülimuslik.

Brüsseli I määruse küsimuses ei tundu, et ettepanek läheks sellega vastuollu või tooks kaasa olulisi muutusi määruses sätestatud kohtualluvuseeskirjade valikus. Määruse artiklis 21 on loetletud kohtud, kuhu töötajad võivad esitada hagi oma tööandja vastu. Ühe võimalusena võib töötaja esitada hagi „selle paiga kohtutesse, kus või kust töötaja tavaliselt töötab“. Sellest tuleneb, et kui see koht, kus töötaja, kelle suhtes kohaldatakse töötajate lähetamise direktiivi, harilikult töötab, muutub 24 kuu möödudes päritoluliikmesriigi asemel vastuvõtvaks liikmesriigiks, on vastuvõtva liikmesriigi kohtud pädevad vaidlust uurima, kui tööandja selle kohtualluvuse valib.

Teenuste osutamise vabadus on küll üks ELi õiguse aluspõhimõtetest, kuid see ei ole siiski piiramatu. Euroopa Kohus on otsustanud, et teenuste osutamise vabadusele piiravat mõju avaldav meede võib olla õigustatud, „tingimusel et see on vastavuses ülekaaluka üldise huviga, mis ei ole kaitstud teenuseosutaja suhtes tema asukohaliikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega, ja ainult niivõrd, kui see on eesmärgi saavutamise tagamiseks sobiv ega lähe kaugemale, kui on vaja eesmärgi saavutamiseks“(8). Lisaks on Euroopa Kohus tunnistanud lähetatud töötajate sotsiaalkaitset üldisest huvist tuleneva vajadusena, millega võib õigustada teenuste osutamise vabaduse piiramist.(9)

Arvamuse koostaja järeldab sellest tulenevalt, et ettepanek on selles seatud eesmärkide saavutamiseks asjakohane meede ega lähe vajalikust kaugemale, jäädes seetõttu kooskõlla ka proportsionaalsuse põhimõttega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu ühtse turu aluspõhimõtted. Nende põhimõtete rakendamist on liit arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamine.

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu ühtse turu aluspõhimõtted. Nende põhimõtete rakendamist ja jõustamist on liit arendanud, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamine ning et tagada töötajate liikuvuse vabadus siseturul.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 5 kohaselt ei ole liidul töötasu reguleerimise pädevust.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleb parandada koordineerimist liikmesriikide tööinspektsioonide talituste vahel ja üleeuroopalist koostööd lähetustega seotud pettuse vastu võitlemisel ning kontrollida, et lähetatud töötajate eest makstaks päritoluliikmesriigi haldusorganile regulaarselt sotsiaalkindlustusmaksu.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)   Peaaegu kakskümmend aastat pärast töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmist on vaja hinnata, kas selle direktiiviga on ikka veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi.

(4)  Peaaegu kakskümmend aastat pärast töötajate lähetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmist on vaja hinnata, kas selle direktiiviga on ikka veel võimalik saavutada õiget tasakaalu vajaduste vahel soodustada teenuste osutamise vabadust ja kaitsta lähetatud töötajate õigusi nõuetekohaselt. Seetõttu on vaja uusi ja tugevamaid vahendeid, et edendada õiglast konkurentsi ELi äriühingute vahel, lihtsustada piiriülest teenuste osutamist ning võidelda pettuse ja kuritarvituste vastu selles valdkonnas kooskõlas direktiivi 2014/67/EL rakendamisega. Samuti on vaja luua Euroopa teabeportaal kõikides liikmesriikide keeltes, et selgitada asjaomaseid õigusakte, riikidevahelisi erinevusi ja edasisi meetmeid, mida tuleks võtta lähetusteenuste pakkujatel, võimalikel kasusaajatel ja töötajatel.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on sätestatud ELi õiguses juba asutamislepingutes. Teisese õiguse kaudu on rakendatud põhimõtet, et töötasu peab olema võrdne mitte üksnes naistel ja meestel, vaid ka tähtajaliste lepingutega töötajatel ja sarnastel alalistel töötajatel, osalise ja täistööajaga töötajatel ning renditöötajatel ja kasutajaettevõtjatega sarnastel töötajatel.

(5)  Võrdse kohtlemise põhimõte ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on sätestatud ELi õiguses juba asutamislepingutes ning EL julgustab neist põhimõtetest kinni pidama, tagades nende järgimise kõigis liikmesriikides. Teisese õiguse kaudu on rakendatud põhimõtet, et töötasu peab olema võrdne mitte üksnes naistel ja meestel, vaid ka tähtajaliste lepingutega töötajatel ja sarnastel alalistel töötajatel, osalise ja täistööajaga töötajatel ning renditöötajatel ja kasutajaettevõtjatega sarnastel töötajatel. Neid põhimõtteid kohaldades tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat aluslepingute tõlgendamise kohta.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Rooma I määruse kohaselt ei loeta riiki, kus töötaja harilikult töötab, muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki.

(7)  Rooma I määruse kohaselt ei loeta riiki, kus töötaja harilikult töötab, muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki. Sellega ei täpsustata ega määratleta mõistet „ajutiselt tööle asuma“. Seepärast on oluline, et lähetatud töötajate kohta, kes määratluse kohaselt töötavad teises liikmesriigis piiratud aja jooksul, kehtestataks käesolevas direktiivis eraldi säte, et näha ette ajavahemik, mille lõppedes teenuse osutamise riik loetakse riigiks, kus töötaja harilikult töötab. Tuleks täpsustada, et see säte on mittediskrimineeriv, läbipaistev, proportsionaalne, ilma et see piiraks töötajale soodsamate töötingimuste kohaldamist.

Selgitus

Sellise kindla ajavahemiku kehtestamine, mille lõppedes teenuse osutamise riik loetakse riigiks, kus töötaja harilikult töötab, ei piira teenuste ajutise osutamise võimalikku kestust.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Arvestades, et teatavad lähetused kestavad kaua, on vaja sätestada, et kauem kui 24 kuud kestva lähetuse puhul loetakse vastuvõtvat liikmesriiki riigiks, kus tööd tehakse. Kooskõlas Rooma I määruses sätestatud põhimõttega kohaldatakse selliste lähetatud töötajate töölepingute suhtes vastuvõtva liikmesriigi õigust, kui pooled ei ole valinud muud õigust. Kui valitud on muu õigus, ei või selle tagajärjel siiski töötajat ilma jätta kaitsest, mis tagatakse talle sätetega, millest ei saa vastuvõtva riigi õiguse alusel sõlmitud lepinguga erandit teha. Neid sätteid tuleks kohaldada alates lähetuse algusest juhul, kui lähetus on kavandatud rohkem kui 24 kuuks, ja alates esimesest päevast pärast 24 kuu möödumist, kui lähetuse tegelik kestus ületab 24 kuud. See eeskiri ei mõjuta muu liikmesriigi territooriumile töötajaid lähetavate ettevõtjate õigust kasutada teenuste osutamise vabadust ka olukorras, kus lähetus ületab 24 kuud. Eesmärk on üksnes luua õiguskindlus Rooma I määruse kohaldamisel konkreetse olukorra suhtes, ilma seda määrust muutmata. Töötajad saavad eelkõige kasu Rooma I määruse kohastest kaitsest ja hüvedest.

(8)  Arvestades, et teatavad lähetused kestavad kaua, on vaja sätestada, et kauem kui 18 kuud kestva lähetuse puhul loetakse vastuvõtvat liikmesriiki riigiks, kus tööd tehakse, ilma et see piiraks töötajale soodsamate töötingimuste kohaldamist. Kooskõlas Rooma I määruses sätestatud põhimõttega kohaldatakse selliste lähetatud töötajate töölepingute suhtes vastuvõtva liikmesriigi õigust, kui pooled ei ole valinud muud õigust. Kui valitud on muu õigus, ei või selle tagajärjel siiski töötajat ilma jätta kaitsest, mis tagatakse talle sätetega, millest ei saa vastuvõtva riigi õiguse alusel sõlmitud lepinguga erandit teha. Neid sätteid tuleks kohaldada alates lähetuse algusest juhul, kui lähetus on kavandatud rohkem kui 18 kuuks, ja alates esimesest päevast pärast 18 kuu möödumist, kui lähetuse tegelik kestus on pikem, välja arvatud juhul, kui vastuvõtva riigi pädev asutus on tööandjale teinud erandi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL1a artiklites 4, 6 ja 7 kehtestatud haldusmenetlustele ja sätetele ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/20041b. See eeskiri ei mõjuta muu liikmesriigi territooriumile töötajaid lähetavate ettevõtjate õigust kasutada teenuste osutamise vabadust ka olukorras, kus lähetus ületab 18 kuud.

 

______________

 

1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)   Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui seda õigustavad ülekaalukad üldise huvi põhjused, ning need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud.

(9)  Kuna käesoleva ettepanekuga kehtestatakse lähetustele ajaline piirang, võidakse seda pidada ELi toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse piiramiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui seda õigustavad ülekaalukad üldise huvi põhjused, ning need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Kohtu poolt tunnustatud ülekaalukad üldise huviga seotud põhjused hõlmavad töötajate kaitset ja eriti töötajate sotsiaalkaitset ehitustööstuses. Arvestades, et kehtestatud piirangu eesmärk on töötajate õiguste kaitse ning piirang on ajutist ja ümberlükatavat laadi, vastab see täielikult eespool nimetatud tingimustele ega ole vastuolus teenuste osutamise vabaduse põhimõttega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole piisav). Neid probleeme oleks kõige sobivam lahendada sektoripõhiste õigusaktide ja muude ELi algatustega, mille eesmärk on parandada maanteeveo siseturu toimimist.

(10)  Kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole piisav). Seetõttu käsitletakse transporditeenuseid, näiteks transiitvedusid, rahvusvahelisi vedusid ja seotud kabotaažvedusid teises seadusandlikus ettepanekus Euroopa liikuvus- ja transpordipaketi raames.

Selgitus

Õigusselguse tagamiseks on vaja sektoripõhiseid sätteid. Euroopa Komisjon on juba selgelt märkinud, et transiitvedusid ei tohiks käsitleda lähetamisena. ELi autoveoturu arengut käsitleva kõrgetasemelise töörühma aruande kohaselt tuleks seotud kabotaažvedusid pidada rahvusvaheliseks tegevuseks. Seega ei tohiks rahvusvaheliste vedude ja seotud kabotaažvedude suhtes kohaldada eelregistreerimist ega direktiivi 96/71/EÜ.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Konkurentsivõimelisel siseturul ei konkureeri teenuseosutajad mitte üksnes tööjõukulude, vaid ka tootlikkuse ja tõhususe ning kaupade ja teenuste kvaliteedi ja uudsuse alusel.

(11)  Konkurentsivõimelisel siseturul ei konkureeri teenuseosutajad mitte üksnes tööjõukulude, vaid ka tootlikkuse ja tõhususe alusel, kusjuures töötasud põhinevad alati mitmel parameetril, sealhulgas töökogemus, profiil, ülesannete tase, tööturu tingimused, või kaupade ja teenuste kvaliteedi ja uudsuse alusel.

Selgitus

Kooskõlas volinik Oettingeri poolt komisjoni nimel antud vastusega kirjalikult vastatavale küsimusele (E-008821/2016, 25.1.2017). „Nagu igas organisatsioonis, põhineb töötasu ka ELi institutsioonides mitmel parameetril, sealhulgas töökogemus, profiil, ülesannete tase, tööturu tingimused jne.”

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriikide pädevusse kuulub tasustamiseeskirjade kehtestamine vastavalt riigi õigusele ja tavadele. Lähetatud töötajate suhtes kohaldatavad riigi tasustamiseeskirjad peavad siiski olema põhjendatud vajadusega kaitsta lähetatud töötajaid ja need eeskirjad ei tohi ebaproportsionaalselt piirata teenuste piiriülest osutamist.

(12)  Liikmesriikide ainupädevusse kuulub tasustamiseeskirjade kehtestamine vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Siseriiklikul õigusel või üldiselt kohaldatavatel kollektiivlepingutel põhinevad tasu elemendid peaksid olema kõigile teenuseosutajatele selged ja läbipaistvad. Seepärast on põhjendatud kohustada liikmesriike avaldama tasu olulised elemendid ühel, jõustamisdirektiivi artikliga 5 ette nähtud veebisaidil.

(13)  Tasu elemendid peaksid olema kõigile teenuseosutajatele selged, ajakohased ja läbipaistvad. Need elemendid on käesoleva direktiivi tähenduses eelkõige ja, kui see on asjakohane, töötasu miinimummäärad, kõik lisatasud ja toetused, mis on kohustuslikud siseriikliku õiguse, õigus- ja haldusnormide ja/või üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingute ning vahekohtu otsuste kohaselt. Seepärast on põhjendatud kohustada liikmesriike avaldama tasu olulised elemendid ühel, jõustamisdirektiivi artikliga 5 ette nähtud veebisaidil.

Selgitus

Tasu on sellises vormis ebamäärane ja ebakindel õiguskategooria ja seetõttu annab sellise uue määratluse kasutuselevõtmine oodatust vastupidise tulemuse. See võib sisaldada võrreldamatuid elemente, mis on liikmesriigiti erinevad, nii et määratluse põhieesmärk kaob.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Läbipaistvuse huvides ja kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tuleb tagada töötajaid lähetava ettevõtte tegevuse järjepidevus, et võidelda varifirmade kunstliku loomise vastu. Lisaks peaks igal tööandjal olema võimalik tõestada töötaja asjakohast tööstaaži ettevõttes, kes teda lähetab.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Ahellähetuste ja mitut jurisdiktsiooni hõlmavate lähetuste puhul tuleks ennetada eeskirjade kuritarvitamist ja õiguskindlusetust. Seetõttu tuleks sellise lähetuse puhul, mis kuulub enam kui kahe riigi jurisdiktsiooni alla, kohaldada selle vastuvõtva liikmesriigi kehtestatud töötingimusi, kus teenust osutatakse, ilma et see piiraks töötajale soodsamate tingimuste kohaldamist selliste sätete alusel, millest pooled ei saa muul juhul kohaldatava siseriikliku õiguse alusel sõlmitud lepinguga erandit teha.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/104/EÜ renditöö kohta on sätestatud põhimõte, et renditöötajate suhtes kohaldatavad peamised töö- ja töölevõtmistingimused peaksid olema vähemalt sellised, mida kohaldataks nende suhtes siis, kui kasutajaettevõtja oleks nad samale ametikohale tööle võtnud. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka muusse liikmesriiki lähetatud renditöötajate suhtes.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/104/EÜ renditöö kohta on sätestatud põhimõte, et renditöötajate suhtes kohaldatavad peamised töö- ja töölevõtmistingimused peaksid olema vähemalt sellised, mida kohaldataks nende suhtes siis, kui kasutajaettevõtja oleks nad samale ametikohale tööle võtnud. Tuleks täpsustada, et välja on selgitatud pettusi, mis seisnevad ajutiste töötajate „topeltlähetamises“. Kui renditöötajaid on rohkem, on kontrollimine keerulisem ja vastutus jagatud. Seetõttu tuleks sama põhimõtet kohaldada ka muusse liikmesriiki lähetatud renditöötajate suhtes. Kasutajast/tarnijast äriühing esitab sellele vastavalt rendiagentuurile kirjalikult selge, läbipaistva ning üheselt mõistetava teabe eeskirjade kohta, mida ta kohaldab töötingimuste ja töötasu suhtes.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 2a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui lähetuse eeldatav või tegelik kestus ületab 24 kuud, loetakse liikmesriiki, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, riigiks, kus töötaja harilikult töötab.

1.  Kui lähetuse eeldatav või tegelik kestus ületab 18 kuud, loetakse liikmesriiki, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, riigiks, kus töötaja harilikult töötab, kui pooled ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/20081a artikli 3 kohaselt leppinud kokku muu õiguse kohaldamises. See kokkulepe ei piira lähetatud töötajatele soodsamate töötingimuste kohaldamist.

 

______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I määrus“) (ELT L177, 4.7.2008, lk 6).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 2a – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõike 2 kohaldamisel võetakse „samas kohas sama tööülesande täitmise“ määratlemisel arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning vajaduse korral töökoha aadressi või aadresse, nagu on määratletud direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktides v ja vi.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 2a – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.   Töötaja võib põhjendatud alusel taotleda erakorraliselt erandi tegemist 18-kuulisest kestusest ja erandi tegemise otsuse teeb vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lähtub sellist erandit võimaldava otsuse tegemisel objektiivsetest põhjustest, nagu töötaja lähetuse ajakava, olles eelnevalt kontrollinud, kas see on täiel määral vastavuses direktiivi 2014/67/EL ja määrusega (EÜ) nr 883/2004. Iga otsus peab olema põhjendatud, proportsionaalne, mittediskrimineeriv ja asjaoludest lähtuv. Enne sellise eranditaotluse kohta otsuse tegemist konsulteerib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus tööandja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2014/67/EL artiklitele 6 ja 7. Teenuseosutaja peab iga kuue kuu järel alates erandi kehtimise algusest tõendama vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, et erand on endiselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad olenemata töösuhte suhtes kohaldatavast õigusest, et artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad kindlustavad oma territooriumile lähetatud töötajatele töötingimused, mille liikmesriik, milles töö tehakse, on sätestanud:

Liikmesriigid tagavad olenemata töösuhte suhtes kohaldatavast õigusest, et artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad kindlustavad oma territooriumile lähetatud töötajatele töötingimused, mille liikmesriik, kus tööd tehakse, on sätestanud:

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 – taane 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)   tasu, sh ületunnitöötasud; seda punkti ei kohaldata täiendavate tööandjapensioni skeemide suhtes;

(c)  tasu käesoleva direktiivi tähenduses, sh ületunnitöötasud; seda punkti ei kohaldata täiendavate tööandjapensioni skeemide suhtes;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab tasu kõiki tasu elemente, mis on muudetud kohustuslikuks selle liikmesriigi, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, õigus- ja haldusnormide, üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega ja/või juhul, kui puudub süsteem, mille alusel tunnistatakse kollektiivlepingud või vahekohtu otsused üldiselt kohaldatavaks, muude kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega lõike 8 teise lõigu tähenduses.

Töötasu määratakse kindlaks vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele, mille territooriumile töötaja lähetatakse, ja sisaldab kõiki elemente, mis on muudetud kohustuslikuks selle riigi õigus- ja haldusnormide, üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid avaldavad direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil tasu olulised elemendid kooskõlas punktiga c.

Liikmesriigid avaldavad direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil tasu olulised elemendid kooskõlas punktiga c. Esitatud teave peab olema ajakohane, selge ja läbipaistev.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a.   Kui liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad on õigus- ja haldusnormide või kollektiivlepingu alusel kohustatud oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks sõlmima alltöövõtulepingu üksnes ettevõtjatega, kes tagavad teatavad tasu hõlmavad töötingimused, võib asjaomane liikmesriik proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ette näha, et sellistel ettevõtjatel on alltöövõtulepingute suhtes sama kohustus, mis artikli 1 lõikes 1 osutatud, töötajaid tema territooriumile lähetavatel ettevõtjatel.

1a.   Liikmesriigid tagavad töötajate lähetamise puhul käesolevas direktiivis sätestatud sätete kohaldamise kõigi ettevõtjate suhtes, olenemata sellest, kas nad tegutsevad põhitöövõtja või alltöövõtjana.

 

On oluline, et alltöövõtja teeks põhitöövõtjale kättesaadavaks teabe lähetuse tegeliku laadi kohta.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1b.  Liikmesriigid sätestavad, et artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud ettevõtjad tagavad lähetatud töötajatele tingimused, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ (renditöö kohta) artiklile 5 selliste renditöötajate suhtes, kelle on vahendanud rendiagentuur, mis asub liikmesriigis, milles töö tehakse.

1b.  Liikmesriigid sätestavad, et artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud ettevõtjad tagavad lähetatud töötajatele tingimused, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ (renditöö kohta) artiklile 5 selliste renditöötajate suhtes, kelle on vahendanud rendiagentuur, mis asub liikmesriigis, milles töö tehakse. Liikmesriikidel tuleb seda tehes tagada eespool nimetatud renditöötajate ja liikmesriikide renditöötajate võrdne kohtlemine.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)   Lisatakse järgmine lõige:

 

„1 c.   Kui töötajat vahendab rendiagentuur või töövahendusbüroo liikmesriigis, mille kodanik töötaja on, ei tuleks seda lugeda lähetamiseks käesoleva direktiivi tähenduses, välja arvatud juhul, kui selline liigitus on objektiivselt põhjendatud, näiteks kui töötaja alaline elukoht on mujal.“

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 1 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)   Lisatakse järgmine lõige:

 

„1 d.  Kuna rendiagentuurid ja töövahendusbürood võivad töötajaid tööle võtta üksnes ajutise töölepinguga, tuleb liikmesriikidel tagada, et nimetatud agentuurid lähetaksid üksnes ajutise töölepinguga töötajaid.“

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  Lõige 9 jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d a

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 3 – lõige 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„9 a.  Kui lähetuse reguleerimine toimub rohkem kui kahe riigi jurisdiktsioonis, kohaldatakse selle liikmesriigi töötingimusi, kelle territooriumile töötaja lähetatakse ja kus teenust osutatakse, kui need on töötajale soodsamad kui selle õiguse kohased tingimused, mille alusel konkreetne tööleping sõlmiti.“

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 96/71/EÜ

Artikkel 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)   Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 5a

 

Liikmesriigid tagavad, et töötajaid teise liikmesriiki lähetavatel ettevõtetel oleks võimalik tõendada, et piisavalt suur osa nende käibest on saadud liikmesriigis, kus nad on seaduslikult asutatud.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega

Viited

COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.4.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

JURI

11.4.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Jean-Marie Cavada

23.5.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

12.10.2016

28.11.2016

12.4.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Angelika Niebler, Jens Rohde, Virginie Rozière, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gerolf Annemans, Mylène Troszczynski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

12

+

ALDE

EFDD

S&D

Verts/ALE

António Marinho e Pinto, Jens Rohde

Joëlle Bergeron, Laura Ferrara

Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

Max Andersson, Julia Reda

9

ECR

PPE

Angel Dzhambazki, Kosma Złotowski

Daniel Buda, Rosa Estaràs Ferragut, Angelika Niebler, Emil Radev, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss

2

0

ENF

Gerolf Annemans, Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Dokument COM(2016) 128 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016PC0128&qid=1459769597959&from=ET.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(3)

Dokument SWD (2016) 52 final.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I määrus“), ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(5)

19. juunil 1980 Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon, EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd, ELT L 159, 28.5.2014, lk 11–31.

(8)

Vt 30. novembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C 55/94: Gebhard, EU:C:1995:411, punkt 37; 23. novembri 1999. aasta otsused kohtuasjades C 369/96 ja C 376/96: Arblade jt, EU:C:1999:575, punktid 34 ja 35; 7. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-515/08: dos Santos Palhota jt, EU:C:2010:589, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika; vt 3. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C 315/13: De Clercq jt, EU:C:2014:2408, punkt 62.

(9)

Vt muu hulgas 23. novembri 1999. aasta otsused kohtuasjades C 369/96 ja C 376/96: Arblade jt, EU:C:1999:575, punkt 36; 15. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C 165/98: Mazzoleni ja ISA, EU:C:2001:162, punkt 27; 25. oktoobri 2001. aasta otsused kohtuasjades C 49/98, C 50/98, C 52/98 kuni C 54/98 ja C 68/98 kuni C 71/98: Finalarte jt, EU:C:2001:564, punkt 33; 7. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-515/08: dos Santos Palhota jt, EU:C:2010:589, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika ning 3. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C 315/13: De Clercq jt, EU:C:2014:2408, punkt 65.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega

Viited

COM(2016)0128 – C8-0114/2016 – 2016/0070(COD)

EP-le esitamise kuupäev

8.3.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.4.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

11.4.2016

JURI

11.4.2016

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Elisabeth Morin-Chartier

10.5.2016

Agnes Jongerius

10.5.2016

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

JURI arvamuse kuupäev

JURI

12.6.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

12.10.2016

8.11.2016

26.1.2017

16.2.2017

 

23.3.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

8

13

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Karima Delli, Mircea Diaconu, Zdzisław Krasnodębski, Marju Lauristin, Edouard Martin, Anne Sander, Sven Schulze, Jasenko Selimovic, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Malin Björk, Dita Charanzová, Ismail Ertug, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Sylvie Goddyn, John Howarth, Merja Kyllönen, Julia Pitera, Barbara Spinelli, Mylène Troszczynski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Esitamise kuupäev

23.10.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

EFDD

GUE/NGL

PPE

S&D

Verts/ALE

Robert Rochefort

Laura Agea

Malin Björk, Rina Ronja Kari, Merja Kyllönen, Barbara Spinelli

Georges Bach, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Veronica Lope Fontagné, Thomas

Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Dennis Radtke, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze

Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Ismail Ertug, Eider Gardiazabal

Rubial, Jens Geier, John Howarth, Agnes Jongerius, Jan Keller, Marju Lauristin,

Edouard Martin, Georgi Pirinski, Marita Ulvskog

Karima Delli, Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

8

ALDE

ECR

PPE

Enrique Calvet-Chambon, Dita Charanzová, Mircea Diaconu, Martina Dlabajová, Jasenko Selimovic,

Zdzislaw Krasnodebski, Kosma Zlotowski

Michaela Šojdrová

13

0

ECR

ENF

GUE/NGL

NI

PPE

S&D

Anthea McIntyre, Helga Stevens, Ulrike Trebesius

Sylvie Goddin, Dominique Martin, Mylène Troszczynski

Joao Pimenta Lopes

Lampros Fountoulis

Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Julia Pitera

Emilian Pavel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika