Menetlus : 2013/0256(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0320/2017

Esitatud tekstid :

A8-0320/2017

Arutelud :

PV 03/10/2018 - 15
CRE 03/10/2018 - 15

Hääletused :

PV 04/10/2018 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0379

RAPORT     ***I
PDF 1300kWORD 212k
20.10.2017
PE 606.167v03-00 A8-0320/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta

(COM(2013)0535 – C7-0240/2013 – 2013/0256(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Axel Voss

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta

(COM(2013)0535 – C8-0240/2013 – 2013/0256(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 85, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0240/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Saksamaa Liidupäeva, Hispaania Parlamendi, Itaalia Senati, Madalmaade Parlamendi Esimese Koja, Poola Senati, Portugali Vabariigi Kogu ja Rumeenia Saadikutekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0320/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Kuna Euroopa Prokuratuur tuleks asutada Eurojusti põhjal, siis sisaldab käesolev määrus sätteid, mis on vajalikud Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vaheliste suhete reguleerimiseks.

(4)  Kuna Euroopa Prokuratuur on loodud tõhustatud koostöö alusel, on määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes nende liikmesriikide suhtes, kes osalevad tõhustatud koostöös. Seega jääb Eurojust nende liikmesriikide puhul, kes ei osale Euroopa Prokuratuuris, käesoleva määruse 1. lisas loetletud raskete kuritegude vormide suhtes täielikult pädevaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Vastavalt aluslepingu artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmisel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri koostöö hõlbustamiseks peaks kolleegium korrapäraselt käsitlema Euroopa Prokuratuuri jaoks olulisi küsimusi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kui Euroopa Prokuratuur omab ainupädevust liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende kuritegude eest süüdistuse esitamiseks, siis peaks Eurojust suutma toetada riiklikke asutusi, kui need uurivad sellist liiki kuritegusid või valmistavad ette nendega seotud süüdistusi vastavalt Euroopa Prokuratuuri asutamise määrusele.

(5)  Arvestades Euroopa Prokuratuuri loomist tõhustatud koostöö abil, tuleks selgelt jaotada prokuratuuri ja Eurojusti pädevusvaldkonnad liidu finantshuve kahjustavate kuritegude valdkonnas.

 

Euroopa Prokuratuuri töö alguskuupäevast alates peaks Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude puhul Eurojustil olema võimalik teostada oma pädevust juhtudel, mis hõlmavad nii liikmesriike, kes osalevad tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, kui ka liikmesriike, kes selles ei osale. Sellistel juhtudel peaks Eurojust tegutsema nende mitteosalevate liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotlusel. Eurojust on igal juhul pädev liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel, kui Euroopa Prokuratuuril pädevus puudub või kui Euroopa Prokuratuur oma pädevust ei teosta. Liikmesriigid, kes

ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, võivad jätkuvalt taotleda Eurojusti abi kõigil juhtudel, mis on seotud liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega.

 

Euroopa Prokuratuur ja Eurojust peaksid kooskõlas oma vastavate volitustega arendama tihedat operatiivkoostööd.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Arvesse tuleks võtta ka nõukogu otsuse 2002/187/JSK hindamist ja Eurojusti läbiviidud tegevust (30. juuni 2015. aasta lõpparuanne).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(8)  Käesolevas määruses austatakse täielikult põhiõigusi ja -vabadusi ning kaitstakse täiel määral eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Määratleda tuleks Eurojusti pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte ega enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Sellised juhtumid peaksid hõlmama uurimist ja süüdituse esitamist, mis on seotud ainult ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga, samuti juhtumeid, mis on seotud vaid ühe liikmesriigi ja liiduga.

(9)  Selgelt tuleks määratleda Eurojusti pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte või enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Need peaksid hõlmama ainult ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga seotud uurimist ja süüdistuse esitamist, samuti vaid üht liikmesriiki ja liitu puudutavaid juhtumeid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel peaks Eurojust suutma abistada ka selliste uurimiste läbiviimisel, mis on seotud ainult antud liikmesriigiga, kuid millel on tagajärgi liidu tasandil. Siia kuuluvad näiteks juhtumid, millega on seotud liidu institutsiooni või asutuse liige. Samuti hõlmavad sellised uurimised juhtumeid, millega on seotud suurem hulk liikmesriike ja mille puhul võib vaja minna kooskõlastatud üleeuroopalisi meetmeid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Selleks et tagada, et Eurojust saab piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vajalik, et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleks ühesugused operatiivvolitused, mis võimaldaks neil teha tõhusamat koostöö nii omavahel kui ka riiklike asutustega. Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid kuuluma asjakohase teabe hindamine liikmesriikide avalikes registrites, vastastikuse abistamise ja tunnustamise taotluste esitamine ja täitmine, otsene suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega, osalemine ühistes uurimisrühmades ning uurimismeetmete ja kontrollialuste saadetiste tellimine kokkuleppel riigi pädeva asutusega või erakorralistel juhtudel.

(11)  Selle tagamiseks, et Eurojust saaks piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vajalik, et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleksid ühesugused operatiivvolitused, mis võimaldaks neil teha sidusamat ja tõhusamat koostöö nii omavahel kui ka riiklike asutustega. Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid kuuluma asjakohase teabe hindamine liikmesriikide avalikes registrites, vastastikuse abistamise ja tunnustamise taotluste esitamine ja täitmine, otsene suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega, osalemine ühistes uurimisrühmades ning uurimismeetmete ja kontrollialuste saadetiste tellimine kokkuleppel riigi pädeva asutusega või erakorralistel juhtudel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita ja mis järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

(12)  Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal täita oma ülesandeid tõhusamalt ja alati kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning mis täielikult järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid ning austab põhiõigusi ja -vabadusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses liidu detsentraliseeritud asutuste kohta, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Erakorralise koordinatsiooniüksuse loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust ööpäevaringselt kättesaadavaks ja võimaldada tal kiireloomulistel juhtudel sekkuda. Iga liikmesriigi kohustus peaks olema tagada, et nende esindajad erakorralises koordinatsiooniüksuses oleksid iga päev ööpäevaringselt tegutsemisvõimelised.

(17)  Erakorralise koordinatsiooniüksuse loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust tõhusaks ja ööpäevaringselt kättesaadavaks ja võimaldada tal kiireloomulistel juhtudel sekkuda. Iga liikmesriik peaks tagama, et tema esindajad erakorralises koordinatsiooniüksuses oleksid iga päev ööpäevaringselt tegutsemisvõimelised.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust ning ühiste uurimisrühmade võrgustiku esindajad, samuti selliste võrgustike esindajad, mis loodi nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsusega 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega,10 nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas11 ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/852/JSK korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta.12

(18)  Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes, Euroopa Prokuratuuris mitteosalevate liikmesriikide määratav Eurojusti siseriiklik kontaktisik Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkondadega seotud küsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust ning ühiste uurimisrühmade võrgustiku esindajad, samuti selliste võrgustike esindajad, mis loodi nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsusega 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega10, nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas11 ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/852/JSK korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta12.

_________________

_________________

10 EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1

10 EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1

11 ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.

11 ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.

12 ELT L 301, 12.11.2008, lk 38.

12 ELT L 301, 12.11.2008, lk 38.

Selgitus

Arvestades, et kõik liikmesriigid ei osale Euroopa Prokuratuuris, tuleb nendes liikmesriikides määrata Euroopa finantshuvide kaitse kontaktisik, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide võimalikult kõrgetasemeline kaitse.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et ergutada ja parandada riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, on ülioluline, et Eurojust saaks riiklikelt asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selleks peaksid riikide pädevad asutused teavitama oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja nende töö tulemustest, Eurojusti pädevusse jäävatest juhtumitest, mis hõlmavad otseselt vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on õigusalase koostöö taotlused või otsused edastatud vähemalt kahele liikmesriigile, ning teatud asjaoludel edastama teabe ka kohtualluvuse konfliktide, kontrollialuste saadetiste ja õigusalases koostöös ette tulnud korduvate probleemide kohta.

(19)  Selleks et ergutada ja parandada riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, on ülioluline, et Eurojust saaks riiklikelt asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selleks peaksid riikide pädevad asutused olema kohustatud asjatute viivitusteta teavitama oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja nende töö tulemustest, Eurojusti pädevusse jäävatest juhtumitest, mis hõlmavad otseselt vähemalt kahte liikmesriiki ja millega seoses on õigusalase koostöö taotlused või otsused edastatud vähemalt kahele liikmesriigile, ning teatud asjaoludel edastama teabe ka kohtualluvuse konfliktide, kontrollialuste saadetiste ja õigusalases koostöös ette tulnud korduvate probleemide kohta.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Euroopa prokuröril peaks olema õigus osaleda kõigil Eurojusti koosolekutel, tingimusel et arutatakse küsimusi, mis prokuröri arvates on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Eurojusti ja Europoli vahelise operatiivkoostöö tõhustamiseks, eriti selleks, et luua ühendus mõlema ameti käsutuses olevate andemete vahetamiseks, peaks Eurojust tagama Europolile juurdepääsu ja otsingute tegemise võimaluse Eurojustile kättesaadavate andmete hulgas.

(26)  Eurojusti ja Europoli vahelise operatiivkoostöö tõhustamiseks, eriti selleks, et luua ühendus mõlema ameti käsutuses olevate andmete vahetamiseks, peaks Eurojust tagama Europolile juurdepääsu Eurojustile kättesaadavatele andmetele, tuginedes „kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemile. Eurojust ja Europol peaksid saama kehtestada omavahelise töökorralduse, mis tagaks nende vastavate volituste piires vastastikku juurdepääsu kogu teabele, mis on esitatud võrdlemise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega ettenähtud konkreetsete turvameetmete ja andmekaitsealaste tagatistega, ning võimaluse teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid. Igasugune juurdepääs Eurojusti jaoks kättesaadavatele andmetele tuleks tehniliste vahenditega piirata teabega, mis kuulub kõnealuste liidu asutuste vastavasse pädevusse.

Selgitus

Käesoleva määruse põhjendus 26 tuleks ühtlustada määruse (EL) 2016/794 põhjendusega 28.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(27)  Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, järgides täielikult eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse põhimõtet.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks)14 alusel liikmesriikide lähetatud sidekohtunikele antud ülesannetele.

(28)  Eurojust peaks tõhustama oma koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tuginedes koostöös komisjoniga välja töötatud strateegiale. Selleks tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks)14 alusel liikmesriikide lähetatud sidekohtunikele antud ülesannetele.

_________________

_________________

14 EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

14 EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(30)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, millest piisab Eurojusti nõuetekohaseks tegevuseks ja mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda ja sellele tuleb saada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni heakskiit.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle tuleb luua mehhanism Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse. See ei tohiks seada piiranguid põhimõtetele, mis on seotud konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete sõltumatusega, samuti mitte kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustele.

(31)  Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle, tuleb luua mehhanism Euroopa Parlamendi kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse, eelkõige seoses Eurojusti aastaaruande edastamisega. Sarnane kord tuleks kehtestada liikmesriikide parlamentidega. Sellised mehhanismid ei tohiks aga seada piiranguid põhimõtetele, mis on seotud konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete sõltumatusega, samuti mitte kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustele.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Eurojusti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust () nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta16.

(34)  Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Eurojusti koostöö suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 883/2013 (OLAFi juurdluste kohta) artiklit 14.

_________________

 

16EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määrusega asutatud Eurojust on nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti õigusjärglane.

2.  Käesoleva määrusega asutatud Eurojust asendab nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti ja on selle õigusjärglane.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eurojustil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis antakse juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi seadustele. Eelkõige võib Eurojust omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.  Eurojustil on igas liikmesriigis juriidilise isiku staatus, mis antakse juriidilistele isikutele vastavalt siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

1.  Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, millega tegelemiseks on Eurojust artikli 3 lõike 1 kohaselt pädev ja mis on sätestatud 1. lisas ning mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saabunud mis tahes taotlusi või mis tahes teavet, mille on esitanud aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud asutus või mida Eurojust on ise kogunud;

a)  võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saabunud mis tahes taotlusi või mis tahes teavet, mille on esitanud aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud asutused ja institutsioonid või mida Eurojust on ise kogunud;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste esitatud taotluste alusel või omal algatusel.

3.  Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste või Euroopa Prokuratuuri esitatud taotluste alusel või omal algatusel.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas loetletud kuriteoliike. Samas ei kuulu Eurojusti pädevusse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod.

1.  Kuni kuupäevani, mil Euroopa Prokuratuur on hakanud täitma oma uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise ülesandeid, mis on antud talle kooskõlas määruse, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, artikliga 75, hõlmab Eurojusti pädevus 1. lisas loetletud kuriteoliike. Alates aga kuupäevast, mil Euroopa Prokuratuur asub täitma oma ülesandeid seoses tema pädevusse kuuluvate kuritegudega, ei teosta Eurojust enam oma pädevust seoses kuritegudega, mille suhtes Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust, välja arvatud juhtudel, mis hõlmavad tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike, kelle suhtes Euroopa Prokuratuur oma pädevust ei teosta, või mis hõlmavad liikmesriike, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös, või juhul, kui Euroopa Prokuratuur ise Eurojustilt abi palub. Käesoleva lõike kohaselt pädevuse teostamise praktilised üksikasjad reguleeritakse artikli 38 lõikes 2 a osutatud töökorras.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Eurojust jääb pädevaks:

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eurojusti pädevus hõlmab seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised õigusrikkumised:

2.  Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas sätestatud kuritegudega seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised õigusrikkumised:

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja liiduga.

4.  Liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigiga.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  abistab liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja süüdistuse koostamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise teel;

b)  tagab liikmesriikide pädevate asutuste poolt teostatavate uurimiste ja koostatavate süüdistuste koordineerimise;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  pakub abi koostöö parandamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;

c)  abistab ja parandab koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  teeb oma pädevusega seotud valdkondades tihedat koostööd Euroopa Prokuratuuriga;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  toetab Europoli ja teiste liidu asutuste väljaarendatud liidu eriteadmiste keskusi ja vajaduse korral osaleb nendes;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b)  teeb koostööd liidu asutuste, organite ja võrgustikega, mis on loodud ELi toimimise lepingu V jaotisega reguleeritud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e c)  toetab liikmesriikide meetmeid 1. lisas loetletud raskete kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse koostamise pärast lõike 2 punktile b vastava taotluse esitamist, annab Eurojust selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

4.  Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse koostamise pärast lõike 2 punktidele a ja b vastava taotluse esitamist, annab Eurojust selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Pädeva asutuse palvel esitab Eurojust kirjaliku arvamuse korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega, kui küsimust ei suudeta lahendada riiklike pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

5.  Pädeva asutuse palvel esitab Eurojust kirjaliku arvamuse, milles käsitletakse korduvaid keeldumisi või raskusi seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega, kui küsimust ei suudeta lahendada riiklike pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Arvamus edastatakse kohe asjaomastele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriikide liikmetel ja nende asetäitjatel on kas prokuröri, kohtuniku või võrdväärse pädevusega politseiametniku staatus. Liikmesriigi pädev asutus annab neile käesolevas määruses osutatud volitused, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

3.  Liikmesriikide liikmetel ja nende asetäitjatel on kas prokuröri, kohtuniku või siseriikliku õiguse kohaselt võrdväärse pädevusega õigusasutuse staatus. Liikmesriigi pädev asutus annab neile käesolevas määruses osutatud volitused, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriikide liikmete ja nende asetäitjate ametiaeg on neli aastat, mida saab üks kord pikendada.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Liikmesriigid peavad määrama liikmesriigi liikmed ja nende asetäitjad kriminaalõiguse valdkonnas omandatud tõendatud kõrge taseme ja pikaajaliste praktiliste kogemuste põhjal.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  hõlbustada ja aidata muul viisil kaasa vastastikuste õigusabitaotluste ja vastastikuste tunnustamise taotluste väljaandmisele ja täitmisele või neid ise välja anda või täita;

a)  hõlbustada ja aidata muul viisil kaasa vastastikuste õigusabitaotluste ja vastastikuse tunnustamise taotluste väljaandmisele ja täitmisele;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi mis tahes pädeva riikliku asutusega;

b)  võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi mis tahes pädeva riikliku asutusega või liidu ameti või mis tahes muu pädeva asutuse, sealhulgas Euroopa Prokuratuuriga;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  anda välja või täita vastastikuseid õigusabitaotlusi ja vastastikuse tunnustamise taotlusi;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  Liikmesriigid võivad anda liikmesriikide liikmetele lisavolitusi vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Liikmesriigid teavitavad ametlikult komisjoni ja kolleegiumi nimetatud volitustest.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kokkuleppel riikliku pädeva asutusega on liikmesriigi liikmel õigus:

2.  Kokkuleppel riikliku pädeva asutusega võib liikmesriigi liige kooskõlas siseriikliku õigusega:

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  anda korraldusi uurimismeetmete võtmiseks;

a)  anda korraldusi või esitada taotlusi uurimismeetmete võtmiseks, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kiireloomulisel juhtudel, kui ei ole võimalik õigeaegselt kokkulepet sõlmida, on liikmesriigi liige pädev võtma lõikes 2 osutatud meetmeid, teavitades riigi pädevat asutust nii kiiresti kui võimalik.

3.  Kiireloomulistel juhtudel ja kui ei ole võimalik riigi pädevat asutust õigeaegselt kindlaks teha ega õigeaegselt tema poole pöörduda, on liikmesriigi liige pädev võtma lõikes 2 osutatud meetmeid vastavalt siseriiklikule õigusele, teavitades sellest viivitamatult riigi pädevat asutust.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Lõikes 3 a osutatud juhtudel vaatab pädev asutus liikmesriigi liikme taotluse läbi põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  karistusregister;

a)  karistusregister, sh Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS);

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kõik liikmesriikide liikmed, kui kolleegium täidab artiklis 4 loetletud operatiivülesandeid;

a)  kõik liikmesriikide liikmed;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kõik liikmesriikide liikmed ja kaks komisjoni esindajat, kui kolleegium täidab artiklis 14 loetletud juhtimisülesandeid.

b)  ja, juhul kui kolleegium täidab juhtimisülesandeid, kaks komisjoni esindajat, kellest üks peab vastavalt artikli 16 lõikele 4 olema ühtlasi juhatuse liige.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusdirektor osaleb kolleegiumi juhtimisalastel koosolekutel hääleõiguseta.

3.  Haldusdirektor osaleb kolleegiumi koosolekutel hääleõiguseta.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolleegium peab kuus vähemalt ühe töökoosoleku. Oma juhtimisülesannete täitmiseks peab kolleegium aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb ta kokku presidendi algatusel, komisjoni taotlusel või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik liikmetest.

2.  Kolleegium peab kuus vähemalt ühe koosoleku. Lisaks sellele tuleb ta kokku presidendi algatusel, komisjoni taotlusel kolleegiumi juhtimisülesannete arutamiseks, või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik liikmetest.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti.

1.  Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti ja kui ei jõuta üksmeelele.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juhtimisülesandeid täites kolleegium:

Kolleegiumi operatiiv- ja juhtimistegevuse selgeks eristamiseks tuleks kehtestada sätted, millega vähendatakse liikmesriikide liikmete halduskoormus miinimumini, nii et nad saaksid keskenduda Eurojusti operatiivtööle. Kolleegiumi juhtimisalased ülesanded peaksid hõlmama eelkõige Eurojusti tööprogrammide, eelarve ja aasta tegevusaruannete vastuvõtmist ning koostöö korraldamist partneritega. Kolleegium peaks kasutama haldusdirektori ametisse määramise volitusi. Kolleegium peaks ka võtma vastu Eurojusti töökorra.

a)  võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 15 vastu Eurojusti programmitöö dokumendi;

 

b)  võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Eurojusti aastaeelarve ja täidab seoses Eurojusti eelarvega muid VI peatükis sätestatud ülesandeid;

 

c)  võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande Eurojusti tegevuse kohta ja saadab selle järgmise aasta [finantsraamistikus ettenähtud kuupäevaks] Euroopa Parlamendile, riikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning esitab avalikkusele iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

 

d)  võtab vastu programmitöö dokumendi osana personalile kavandatud vahendid;

 

e)  võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas artikliga 52 kohaldatavad finantsreeglid;

 

f)  võtab vastu oma liikmete huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise reeglid;

 

g)  teostab kooskõlas lõikega 2 ameti töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse nimetavale asutusele antud personalieeskirjaga(1) ja talle kui teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud muude teenistujate teenistustingimustega(2) („ametisse nimetava asutuse volitused”);

 

h)  nimetab ametisse haldusdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või kõrvaldab ta ametist kooskõlas artikliga 17;

 

i)  nimetab ametisse peaarvepidaja ja andmekaitseametniku, kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt sõltumatud;

 

j)  võtab vastu vastavalt artiklile 43 kokkulepitud töökorra;

 

k)  valib presidendi ja asepresidendid kooskõlas artikliga 11;

 

l)  võtab vastu oma töökorra.

 

2.  Kooskõlas personalieeskirja artikliga 110 võtab kolleegium vastu personalieeskirja artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

 

3.  Kui kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule ameti töötajatele kui haldusdirektor.

 

4.  Kolleegium teeb otsuse haldusdirektori ametisse nimetamise, tema ametiaja pikendamise ja ametist kõrvaldamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse alusel.

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  [Iga aasta 30. novembriks] kinnitab kolleegium, võttes arvesse komisjoni arvamuse, haldusdirektori esitatud projektil põhinevat mitmeaastast ja aastast programmi sisaldava programmitöö dokumendi. Ta edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Programmitöö dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

1.  [Iga aasta 30. novembriks] kinnitab kolleegium, võttes arvesse komisjoni arvamust, haldusdirektori esitatud projektil põhinevat aastast programmi sisaldava programmitöö dokumendi. Ta edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Prokuratuurile. Programmitöö dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 56 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

4.  Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, strateegia artiklis 43 nimetatud koostööks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 56 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juhatus abistab kolleegiumi. Juhatus ei osale artiklites 4 ja 5 osutatud Eurojusti operatiivülesannete täitmises.

1.  Kolleegiumi abistab juhatus. Juhatus vastutab haldusotsuste tegemise eest, et tagada Eurojusti nõuetekohane toimimine. Samuti teeb juhatus vajalikud ettevalmistused muudes haldusküsimustes kolleegiumi heakskiidul vastavalt artikli 5 lõikele 2. Ta ei osale artiklites 4 ja 5 osutatud Eurojusti operatiivülesannete täitmises.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Juhatus võib konsulteerida kolleegiumiga Eurojusti aastaeelarve, aastaaruande ning iga-aastaste ja mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel ning võib kolleegiumilt saada muud mitteoperatiivset teavet, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks sellele juhatus:

2.  Juhatus:

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  koostab Eurojusti iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi, mis tuginevad haldusdirektori koostatud kavandile, ja edastab need kolleegiumile vastuvõtmiseks;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvust;

b)  võtab vastu Eurojusti pettusevastase strateegia, mis põhineb haldusdirektori koostatud kavandil;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  võtab vastu kõik muud otsused, mille vastuvõtmine ei ole artiklites 5 ja 14 selgesõnaliselt määratud kolleegiumi ülesandeks ega kuulu haldusdirektori vastutusalasse kooskõlas artikliga 18;

välja jäetud

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  võtab vastu oma töökorra.

välja jäetud

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a)  täidab kõiki täiendavaid haldusülesandeid, mille kolleegium on talle määranud vastavalt artikli 5 lõikele 4;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h b)  võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas artikliga 52 kohaldatavad finantseeskirjad;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt h c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h c)  võtab kooskõlas personalieeskirja artikliga 110 vastu personalieeskirja artikli 2 lõikel 1 ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada; haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha kolleegiumi nimel teatavaid esialgseid otsuseid haldus- ja eelarveküsimuste kohta, mille kolleegium peab kinnitama.

välja jäetud

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Juhatus peab kvartalis vähemalt ühe korralise koosoleku. Lisaks sellele tuleb ta kokku esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotlusel.

6.  Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant. Vajaduse korral tuleb juhatus kokku esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotlusel.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Eurojusti kolleegiumi president.

2.  Võttes arvesse kandidaatide teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi, nimetab haldusdirektori ametisse kolleegium juhatuse esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, mis on kooskõlas Eurojusti töökorraga. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Eurojusti kolleegiumi president.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib komisjon läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.

3.  Haldusdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib juhatus läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kolleegium, tegutsedes vastavalt komisjoni ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib ühel korral pikendada haldusdirektori ametiaega mitte rohkem kui viieks aastaks.

4.  Kolleegium, tegutsedes vastavalt juhatuse ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib ühel korral pikendada haldusdirektori ametiaega mitte rohkem kui neljaks aastaks.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ja juhatuse ees.

6.  Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ees.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega komisjoni ettepanekul.

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega juhatuse ettepanekul.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ilma et see mõjutaks komisjoni, kolleegiumi või juhatuse volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ja ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult organilt.

2.  Ilma et see mõjutaks kolleegiumi või juhatuse volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ja ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult organilt.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  Eurojusti igapäevane juhtimine;

a)  Eurojusti igapäevane juhtimine ja personalijuhtimine;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  programmtöö dokumendi koostamine ning selle esitamine juhatusele ja kolleegiumile pärast konsulteerimist komisjoniga;

c)  iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi koostamine ning selle esitamine juhatusele heakskiitmiseks;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  programmtöö dokumendi rakendamine ning aruandmine juhatusele ja kolleegiumile selle rakendamise kohta;

d)  iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi rakendamine ning aruandmine juhatusele ja kolleegiumile selle rakendamise kohta;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamine ning kaks korda aastas juhatusele, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmine;

f)  sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamine ning kaks korda aastas kolleegiumile, juhatusele, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmine;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  liidu finantshuvide kaitsmine pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaste meetmete kohaldamise, tõhusa kontrolli ja rikkumiste avastamisel valestimakstud summade tagasinõudmise ning asjakohastel juhtudel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistuste rakendamise teel;

välja jäetud

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j a)  ameti töötajate suhtes õiguste teostamine, mis on talle kui ametisse nimetavale asutusele antud personalieeskirjaga ja talle kui teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j b)  vajaliku haldustoe pakkumine, et lihtsustada Eurojusti operatiivtegevust;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt j c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j c)  presidendi ja asepresidentide toetamine nende ülesannete täitmisel;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt j d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j d)  Eurojusti aastaeelarve ettepaneku projekti koostamine, mida tuleks enne kolleegiumis vastuvõtmist tutvustada juhatusele ja selle osas juhatusega konsulteerida;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erakorralise koordinatsiooniüksuse esindajad tegutsevad viivitamata seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis.

3.  Erakorralise koordinatsiooniüksuse esindajad tegutsevad seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis tõhusalt ja viivitamata.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a)  Kõikidel liikmesriikide lõike 1 kohaselt nimetatud siseriiklikel kontaktisikutel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  siseriiklikud kontaktisikud küsimustes, mis seonduvad Euroopa Prokuratuuri pädevusega mitteosalevate liikmesriikide suhtes;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse.

3.  Lõikes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse, kui see ei takista nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmist.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  hoides tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega.

d)  hoides tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega, teiste Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustega ja muude asjaomaste riiklike pädevate asutustega.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning käesolevas määruses kehtestatud andmekaitse eeskirjadele. See hõlmab vähemalt lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teavet.

1.  Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning käesolevas määruses kehtestatud andmekaitse eeskirjadele. See hõlmab vähemalt lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud teavet.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse asjaomase juhtumi puhul Eurojusti abitaotlusena üksnes juhul, kui pädev asutus on nii ette näinud.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast Eurojusti pädevusse kuuluvast juhtumist, mis on seotud kuriteoga, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsuste taotlused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused.

5.  Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast juhtumist, mis hõlmab vahetult vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsuste taotlused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused, ning

 

a)  asjaomane kuritegu on taotlevas riigis või taotluse teinud liikmesriigis karistatav vabaduskaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis või kuus aastat ja mille kohta teeb otsuse asjaomane liikmesriik; asjaomased kuriteod on esitatud alljärgnevas loetelus:

 

i)  inimkaubandus;

 

ii)  seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

 

iii)  uimastikaubandus;

 

iv)  ebaseaduslik tulirelvade, nende osade ja komponentide ning laskemoona ja lõhkeainete valmistamine;

 

v)  korruptsioon;

 

vi)  liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

 

vii)  raha ja maksevahendite võltsimine;

 

viii)  rahapesu;

 

ix)  arvutikuriteod; või

 

b)  on faktilisi tõendeid, et kuritegelikud organisatsioonid on juhtumiga seotud, või

 

c)  on tõendeid, et juhtumil võivad olla tõsine piiriülene mõõde või tagajärjed liidu tasandil või et see võib mõjutada liikmesriike, kes ei ole juhtumiga vahetult seotud.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast Eurojusti pädevusse kuuluvast juhtumist, mis on seotud kuriteoga, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsuste taotlused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused.

5.  Riikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast juhtumist, mis hõlmab vahetult vähemalt kahte liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsuste taotlused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Käesolevas artiklis käsitletud teavet edastatakse korrastatult Eurojusti määratud viisil.

9.  Käesolevas artiklis käsitletud teavet edastatakse korrastatult Eurojusti määratud viisil. Riiklik asutus ei ole kohustatud esitama kõnealust teavet, kui see on juba edastatud Eurojustile käesoleva määruse muude sätete kohaselt.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust edastab riikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

1.  Eurojust edastab põhjendamatu viivituseta riikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riikide pädevad asutused vastavad Eurojusti artikli 4 alusel esitatud taotlustele ja arvamustele põhjendamatu viivituseta. Kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab mitte täita artikli 4 lõikes 2 osutatud taotlust või mitte järgida artikli 4 lõigetes 4 või 5 osutatud kirjalikku arvamust, teavitab ta Eurojusti põhjendamatu viivituseta oma otsusest ja põhjendab seda. Kui taotluse mittetäitmist ei ole võimalik põhjendada, kuna see kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huvisid või seaks ohtu üksikisikute turvalisuse, võib liikmesriigi pädev asutus viidata operatiivpõhjustele.

Riikide pädevad asutused vastavad Eurojusti artikli 4 alusel esitatud taotlustele ja arvamustele põhjendamatu viivituseta ning pakilistel juhtudel võib Eurojust määrata vastamiseks tähtaja. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab täitma Eurojusti artikli 4 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 (uus) osutatud taotluse või järgima artikli 4 lõigetes 4 või 5 osutatud kirjalikku arvamust, v.a juhul, kui ta suudab põhjendatud arvamuses Eurojustile selgitada, et taotluse viivitamatu täitmine kahjustaks käimasolevat uurimist või üksikisiku ohutust. Eurojusti poolt artikli 4 kohaselt tehtud taotluste täitmisega või esitatud arvamuste järgimisega viivitamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning registrist, mis sisaldab isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisas, ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.

1.  Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi, sealhulgas ajutised tööfailid ning registri, mis sisaldab 2. lisas osutatud isikuandmeid ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  hõlbustada õiguspärasuse ja käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täitmise järelevalvet.

c)  hõlbustada õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemist käsitleva liidu õiguse täitmise järelevalvet.

Muudatusettepanek   99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Register sisaldab viiteid Eurojusti raames töödeldavatele ajutistele tööfailidele ning võib sisaldada üksnes selliseid isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisa lõike 1 punktides a–i, k ja m ning lõikes 2.

4.  Register sisaldab viiteid Eurojusti raames töödeldavatele ajutistele tööfailidele ning võib sisaldada üksnes selliseid isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisa punktis 2.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem ja ajutised tööfailid.

6.  Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Euroopa Prokuratuurile luuakse võimalus kasutada kohtuasjade haldamise süsteemi ja selle ajutisi tööfaile.

7.  Euroopa Prokuratuuril võimaldatakse tema pädevusvaldkonda kuuluvatel juhtudel kasutada kohtuasjade haldamise süsteemi ja selle ajutisi tööfaile.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Kohtuasjade haldamise süsteemile ja ajutistele tööfailidele ligipääsu käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Prokuratuuri suhtes. Samas ei ole Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise süsteemi, ajutistesse tööfailidesse ja registrisse sisestatud teave kättesaadav riiklikul tasandil.

8.  Kohtuasjade haldamise süsteemile ja ajutistele tööfailidele ligipääsu käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Prokuratuuri suhtes tema pädevusvaldkonda kuuluvatel juhtudel. Samas ei ole Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise süsteemi, ajutistesse tööfailidesse ja registrisse sisestatud teave kättesaadav riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab, millised selle ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb lisada registrisse.

3.  Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab, millised selle ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb vastavalt artikli 24 lõikele 4 lisada registrisse.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Isikuandmete töötlemine

Teabe töötlemine

1.  Niivõrd, kui see on vajalik tema selgesõnaliselt sätestatud ülesande täitmiseks, võib Eurojust oma pädevuse raames ja oma operatiivülesannete teostamiseks kooskõlas käesoleva määrusega töödelda automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides üksnes 2. lisa punktis 1 loetletud isikuandmeid isikute kohta, keda asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

Eurojusti tegevuse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse üksikisikute kaitseks määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.  Eurojust võib isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel käsitatakse üht või mitut liiki kuriteo või artiklis 3 osutatud süüteoga seotud kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel tunnistaja või ohvrina, või alla 18aastaste isikute puhul töödelda üksnes 2. lisa punktis 2 loetletud isikuandmeid. Selliseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik Eurojusti sõnaselgelt sätestatud ülesande täitmiseks, tema pädevuse raames ja tema operatiivülesannete teostamiseks.

 

3.  Eurojust võib erandjuhul ja piiratud aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi lõpetamiseks vajalikku aega, millega seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete muid kuriteo asjaoludega seotud andmeid, kui need on otseselt seotud uurimisega, mida Eurojust koordineerib või aitab koordineerida ning kui nende töötlemine on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel rangelt vajalik. Artiklis 31 osutatud andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult käesoleva lõike kohaldamisest ja konkreetsetest asjaoludest, mis põhjendavad kõnealuste isikuandmete töötlemise vajalikkust. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile lõike 2 tähenduses, võtavad otsuse nende töötlemise kohta vastu vähemalt kaks liikmesriigi liiget koos.

 

4.  Eurojust võib töödelda automatiseeritult või muul viisil töödeldavaid isikuandmeid, mis paljastavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või filosoofilisi veendumusi, ametiühingusse kuulumist ja andmeid tervise või seksuaalse sättumuse kohta üksnes juhul, kui kõnealused andmed on rangelt vajalikud asjaomase siseriikliku uurimise jaoks ja töö koordineerimiseks Eurojusti sees ning kui need täiendavad muid juba töödeldud isikuandmeid. Andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult käesoleva lõike kohaldamisest. Selliseid andmeid ei tohi töödelda artikli 24 lõikes 4 osutatud registris. Kui sellised andmed osutavad ohvrile lõike 2 tähenduses, võtab otsuse nende kasutamise kohta vastu kolleegium.

 

5.  Eurojusti tegevuse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001 ulatuses, mis on vajalik isikuandmete töötlemiseks seoses Eurojusti operatiivülesannete täitmisega.

 

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojusti töödeldavaid isikuandmeid ei või säilitada kauem kui esimese järgmise kuupäevani:

välja jäetud

a)  kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;

 

b)  kuupäev, mil isik mõisteti õigeks ning otsus lõplikult jõustus;

 

c)  kolm aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus;

 

d)  kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased liikmesriigid üheskoos otsustasid või kokku leppisid, et Eurojustil ei ole enam vaja uurimist ja süüdistuse esitamisi koordineerida, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 21 lõigetele 5 või 6 on kohustus edastada sellist teavet Eurojustile;

 

e)  kolme aasta möödumisel kuupäevast, kui edastati andmed kooskõlas artikli 21 lõigetega 6 või 7 .

 

2.  Lõike 1 punktides a, b, c ja d osutatud tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga. Siiski vaadatakse andmete säilitamise vajadus läbi iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist. Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud isikuid käsitlevaid andmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa andmekaitseinspektorit.

 

3.  Kui üks lõike 1 punktis a, b, c ja d osutatud tähtaegadest on möödunud, vaatab Eurojust läbi, kas andmeid on vaja tema ülesannete täitmiseks veel säilitada, ning võib erandina otsustada neid andmeid säilitada kuni järgmise läbivaatamiseni. Säilitamise jätkamise põhjused peavad olema põhjendatud ja registreeritud. Andmete edasisist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused üles märkida. Kui otsust isikuandmete jätkuva säilitamise kohta ei tehta, kustutatakse need andmed automaatselt kolme aasta pärast. Kuid kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides aegunud, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, võib andmeid säilitada üksnes juhul, kui Eurojustil on neid vaja, et osutada abi kooskõlas käesoleva määrusega.

 

4.  Kui kooskõlas lõikega 3 on andmeid säilitatud kauem kui lõikes 1 osutatud kuupäevadeni, vaatab Euroopa andmekaitseinspektor kõnealuste andmete säilitamise vajaduse iga kolme aasta tagant läbi.

 

5.  Kui tööfail sisaldab automatiseerimata ja korrastamata andmeid, saadetakse pärast seda, kui tööfaili viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, kõik failis olevad dokumendid need esitanud asutusele tagasi ja kõik koopiad hävitatakse.

 

6.  Kui Eurojust on koordineerinud uurimist või süüdistuste esitamisi, teavitavad asjaomased liikmesriikide liikmed Eurojusti ja teisi asjaomaseid liikmesriike kõikidest juhtumiga seotud jõustunud kohtuotsustest muu hulgas selleks, et saaks kohaldada lõike 1 punkti b.

 

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust peab andmetöötluse seaduslikkuse kontrolli, enesekontrolli ning andmete nõuetekohase terviklikkuse ja turvalisuse eesmärgil arvestust oma tegevuses kasutatud isikuandmete kogumise, muutmise, neile juurdepääsu ning nende avalikustamise, kombineerimise ja kustutamise kohta. Sellised logid ja dokumendid kustutatakse pärast 18 kuu möödumist, kui andmeid kontrolli eesmärgil enam ei vajata.

välja jäetud

2.  Lõike 1 kohaselt koostatud logid ja dokumendid esitatakse taotluse korral Euroopa andmekaitseinspektorile. Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet üksnes andmekaitse järelevalve, nõuetekohase andmetöötluse ning andmete terviklikkuse ja turvalisuse tagamiseks.

 

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ainult liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel ja assistentidel, artikli 20 lõikes 2 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ja Eurojusti volitatud töötajatel on Eurojusti ülesannete täitmise eesmärgil ning artiklites 24, 25 ja 26 sätestatud piirides juurdepääs isikuandmetele, mida Eurojusti töötleb seoses oma operatiivülesannetega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juhatus nimetab ametisse andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24.

välja jäetud

2.  Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 24 ette nähtud kohustuste täitmiseks peab andmekaitseametnik:

 

a)  tagama isikuandmete edastamise kohta kirjaliku arvestuse pidamise;

 

b)  tegema koostööd Eurojusti töötajatega, kes vastutavad andmetöötlusmenetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

 

c)  koostama iga-aastase aruande ja edastama selle kolleegiumile ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

 

3.  Oma ülesannete täitmisel on andmekaitseametnikul juurdepääs kõikidele Eurojustis töödeldavatele andmetele ja kõikidele Eurojusti ruumidele.

 

4.  Andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisel abistavatel Eurojusti töötajatel on juurdepääs Eurojusti töödeldavatele andmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

 

5.  Kui andmekaitseametniku arvates on rikutud määruse (EÜ) nr 45/2001 või käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid, teavitab ta sellest haldusdirektorit ja palub viimasel mittevastavus kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui haldusdirektor ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, teavitab andmekaitseametnik sellest kolleegiumi ja lepib kolleegiumiga kokku aja, mille jooksul tuleb probleemile reageerida. Kui kolleegium ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, suunab andmekaitseametnik küsimuse Euroopa andmekaitseinspektorile.

 

6.  Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 24 lõikes 8 ette nähtud rakenduseeskirjad.

 

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga andmesubjekt, kes soovib kasutada juurdepääsuõigust oma isikuandmetele, võib esitada tasuta sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigi selleks määratud ametiasutusele. Ametiasutus edastab taotluse Eurojustile viivitamatult ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

välja jäetud

2.  Eurojust vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast seda, kui Eurojust on taotluse kätte saanud.

 

3.  Eurojust konsulteerib asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega, milline otsus tuleks vastu võtta. Andmetele juurdepääsu otsus sõltub koostööst Eurojusti ja kõnealuste andmete teatavakstegemisega otseselt seotud liikmesriikide vahel. Igal juhtumi puhul, kui liikmesriik ei ole nõus Eurojusti kavandatava vastusega, teavitab ta Eurojusti oma vastuseisu põhjustest.

 

4.  Kui juurdepääsuõigus on piiratud vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõikele 1, teavitab Eurojust kooskõlas nimetatud määruse artikli 20 lõikega 3 andmesubjekti sellest kirjalikult. Piirangu kohaldamise peamised põhjused võib jätta esitamata, kui sellise teabe esitamisel kaotaks piirang oma mõju. Andmesubjekti teavitatakse vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud kogu vajaliku kontrolli.

 

5.  Eurojust dokumenteerib lõikes 4 osutatud piirangu kohaldamise peamiste põhjuste teatamatajätmise põhjused.

 

6.  Taotlusega seotud liikmesriikide liikmed tegelevad sellega ja teevad Eurojusti nimel otsuse. Taotlusega tegeletakse täies ulatuses kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui liikmed ei jõua kokkuleppele, suunavad nad küsimuse kolleegiumile, kes teeb otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.

 

7.  Kui Euroopa andmekaitseinspektor kontrollib määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 46 ja 47 kohaldamise käigus andmetöötluse seaduslikkust Eurojustis, teavitab ta andmesubjekti vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud kogu vajaliku kontrolli.

 

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui isikuandmed, mida kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitega 14, 15 või 16 on vaja parandada või kustutada või mille töötlemist on vaja piirata, on Eurojustile laekunud kolmandatest riikidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest, eraettevõtjatelt, eraisikutelt või saadud Eurojusti enda analüüside tulemusena, parandab või kustutab Eurojust kõnealused andmed või piirab nende töötlemist.

välja jäetud

2.  Kui isikuandmed, mida kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 14, 15 või 16 on vaja parandada või kustutada või mille töötlemist on vaja piirata, on edastatud liikmesriikidest otse Eurojustile, parandab või kustutab Eurojust kõnealused andmed või piirab nende töötlemist koostöös liikmesriikidega.

 

3.  Kui ebaõiged andmed edastati muude asjakohaste vahenditega või kui vead liikmesriikide edastatud andmetes tulenevad häiretest edastamisel või edastati käesolevat määrust rikkudes või kui need on tingitud sellest, et Eurojust on andmed sisestanud, üle võtnud või neid säilitanud ebaõigel viisil või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Eurojust andmed koostöös asjaomase liikmesriigiga.

 

4.  Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 14, 15 või 16 osutatud juhtudel teavitatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 17 viivitamatult kõiki kõnealuste andmete adressaate. Kooskõlas nende suhtes kehtivate eeskirjadega parandavad või kustutavad adressaadid seejärel kõnealused andmed või piiravad nende töötlemist oma süsteemides.

 

5.  Eurojust teavitab andmesubjekti kirjalikult põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul sellest, et on saanud taotluse tema andmeid muuta või parandada või nende töötlemist piirata.

 

6.  Eurojust teavitab andmesubjekti kirjalikult mis tahes keeldumisest andmeid parandada või kustutada või nende töötlemist piirata ning võimalusest esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

 

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust töötleb isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline ametiasutus andmed esitas või kust on isikuandmed saadud.

välja jäetud

2.  Isikuandmete kvaliteedi eest vastutavad isikuandmed Eurojustile edastanud liikmesriigid ning Eurojust vastutab selliste isikuandmete kvaliteedi eest, mille on edastanud ELi asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest.

 

3.  Eurojust vastutab määruse (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määruse järgimise eest. Isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest vastutavad andmed Eurojustile edastanud liikmesriigid ning selliste isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest, mille Eurojust on edastanud liikmesriikidele, ELi asutustele ja kolmandatele riikidele, vastutab Eurojust.

 

4.  Eurojust vastutab kõigi tema töödeldavate andmete eest vastavalt muudele käesoleva määruse sätetele.

 

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa andmekaitseinspektor teeb andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevate riigi ametiasutustega tihedat koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul kui andmekaitseinspektor või andmekaitse järelevalve valdkonnas pädev riigi ametiasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku ebaseadusliku andmete edastamise Eurojusti teabeedastuskanalite kaudu, või seoses ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse poolt käesoleva määruse rakendamise ja tõlgendamise kohta tõstatatud küsimustega.

välja jäetud

2.  Euroopa andmekaitseinspektor ja andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevad riigi ametiasutused võivad lõikes 1 osutatud juhtudel, tegutsedes oma pädevuse piires, vajaduse korral vahetada asjakohast teavet, abistada üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsida käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud küsimusi, uurida sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega seotud probleeme, koostada ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja suurendada teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

 

3.  Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad vajaduse korral käesolevas artiklis kirjeldatud eesmärkidel. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

 

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui andmesubjekti määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 32 lõike 2 alusel esitatud kaebus on seotud artiklites 32 või 33 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor riiklike järelevalveorganite või andmete allikaks olnud liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa andmekaitseinspektori otsus, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist, tehakse tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuga.

välja jäetud

2.  Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et vajalik kontroll on korraldatud nõuetekohaselt tihedas koostöös andmed edastanud liikmesriigi riikliku järelevalveasutusega.

 

3.  Kui kaebus on seotud ELi asutuste, kolmandate riikide või organisatsioonide või eraettevõtjate poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et Eurojust on korraldanud vajaliku kontrolli.

 

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust vastutab omavolilise või ebaõige andmetöötlusega üksikisikutele tekitatud kahju eest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340.

välja jäetud

2.  Eurojusti vastu lõikes 1 osutatud vastutuse alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Kohus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 268.

 

3.  Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis on tekkinud Eurojustile omavoliliselt esitatud andmete või nende ebaõige töötlemise tulemusena.

 

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib Eurojust luua ning säilitada koostöösuhteid liidu asutuste ja ametitega vastavalt nende eesmärkidele, kolmandate riikide pädevate asutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga (Interpol).

1.  Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib Eurojust luua ning säilitada koostöösuhteid liidu asutuste ja ametitega vastavalt nende eesmärkidele, kolmandate riikide pädevate asutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga (Interpol) kooskõlas artiklis 43 osutatud strateegiaga.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Niivõrd, kui see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus ühegi artikli 21 lõikes 8 nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada lõikes 1 osutatud üksustega otse mis tahes teavet, välja arvatud isikuandmeid.

2.  Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus ühegi artikli 21 lõikes 8 ja artiklis 62 nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada lõikes 1 osutatud üksustega otse mis tahes teavet, välja arvatud isikuandmeid.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil sõlmib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustega koostöö tegemise korra. Kõnealuse koostöökorra alusel ei võimaldata isikuandmete vahetamist ning see ei ole liidu ega selle liikmesriikide jaoks siduv.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eurojust võib vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 4 võtta vastu ja töödelda lõikes 1 osutatud üksuste edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks ja kooskõlas IV jaos kehtestatud sätetega.

3.  Eurojust võib vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 võtta vastu ja töödelda lõikes 1 osutatud üksuste edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Eurojust edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja Interpolile üksnes juhul, kui see on vajalik Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nendega võitlemiseks ning on kooskõlas käesoleva määrusega. Kui edastatavad andmed on saadud mõnelt liikmesriigilt, taotleb Eurojust asjaomase liikmesriigi luba, välja arvatud juhul, kui:

välja jäetud

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  võib eeldada, et luba on olemas, sest liikmesriik ei ole sõnaselgelt andmete edastamist piiranud; või

välja jäetud

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  liikmesriik on andnud selliseks andmete edastamiseks eelneva loa kas üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriikidel, liidu ametitel või asutustel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel või Interpolil on keelatud Eurojustilt saadud isikuandmete edastamine kolmandatele osapooltele, välja arvatud juhul, kui Eurojust on pärast asjaomase juhtumi asjaolude kaalumist andnud selgesõnalise nõusoleku erijuhuks, mis ei ole vastuolus andmete esialgse edastamise eesmärgiga.

välja jäetud

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

V peatükk – II jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

SUHTED PARTNERITEGA

SUHTED PARTNERITEGA LIIDU PIIRES

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustiku sekretariaadid on osa Eurojusti töötajatest. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat lõiget kohaldatakse iga uue võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis on moodustatud nõukogu otsusega, kui antud otsuses sätestatakse, et Eurojust peab tagama sekretariaaditeenused.

2.  Ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustiku sekretariaatide töötajad on samuti Eurojusti töötajad. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat lõiget kohaldatakse iga asjaomase võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis osaleb kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös, mida Eurojust peab toetama sekretariaaditeenuste kujul. Eurojust võib toetada, kaasa arvatud asjakohasel juhul Eurojusti ruumides tegutseva sekretariaadi kaudu, kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös osalevaid asjaomaseid Euroopa võrgustikke ja asutusi.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks andmeid esitavate liikmesriikide, liidu ametite ja asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või Interpoli kehtestatud piiranguid, võtab Eurojust kõiki vajalikke meetmeid, et võimaldada Europolile tema volituste piires kaudne juurdepääs Eurojusti käsutuses olevale teabele, tuginedes „kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemile. Kokkulangevuse puhul algatab Eurojust menetluse, mille käigus võib kokkulangevuse tekitanud teavet jagada vastavalt teabe edastanud liikmeriigi, liidu asutuse või ameti, kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või Interpoli otsusele.

1.  Ilma et see piiraks andmeid esitavate liikmesriikide, liidu ametite ja asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Interpoli kehtestatud piiranguid, võtab Eurojust kõik vajalikud meetmed, et võimaldada Europolile tema volituste piires kaudne juurdepääs Eurojusti käsutuses olevale teabele, tuginedes „kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemile. Kokkulangevuse puhul algatab Eurojust menetluse, mille käigus võib kokkulangevuse tekitanud teavet jagada vastavalt teabe edastanud liikmeriigi, liidu asutuse või ameti, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni, sealhulgas Interpoli otsusele.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 kohane teabeotsing on lubatud üksnes juhul, kui otsingu eesmärk on kindlaks määrata, kas Eurojusti käsutuses olev teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

2.  Lõike 1 kohane teabeotsing on lubatud üksnes juhul, kui otsingu eesmärk on kindlaks määrata, kas Eurojusti käsutuses olev teave vastab Europolis töödeldavale teabele. Päringutabamuse korral täpsustab Europol, milliseid andmeid ta vajab, ja Eurojust võib andmeid jagada Europoliga üksnes selles ulatuses, milles tabamuse moodustanud andmed on vajalikud Europoli ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui Eurojust või liikmesriik tuvastab juurdlusega seotud teabe töötlemise ajal vajaduse koordineerimise, koostöö või toetuse järele vastavalt Europoli volitustele, teavitab Eurojust neid asjaomastest juhtumitest ja algatab teabevahetuse menetluse vastavalt teabe esitanud liikmeriigi otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.

4.  Kui Eurojust või liikmesriik tuvastab juurdlusega seotud teabe töötlemise ajal vajaduse koordineerimise, koostöö või toetuse järele vastavalt Europoli volitustele, teavitab Eurojust neid asjaomastest juhtumitest ja algatab teabevahetuse menetluse vastavalt teabe esitanud liikmeriigi otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Europol Eurojustiga.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Eurojust seab sisse tiheda koostöö Europoliga ja säilitab seda mõlema asutuse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses ning võttes arvesse vajadust vältida tegevuste kattumist.

 

 

 

Selleks kohtuvad Europoli direktor ja Eurojusti president korrapäraselt, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga erisuhte, mis põhineb tihedal koostööl ning nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud allpool. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühiste probleemide arutamiseks kohtuvad Euroopa prokurör ja Eurojusti president regulaarselt.

1.  Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga tihedad sidemed, mis põhinevad vastastikusel koostööl nende vastavate volituste ja pädevuste piires ning nendevaheliste korralduslike ja haldusalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud käesolevas artiklis. Eurojusti president ja Euroopa peaprokurör kohtuvad regulaarselt kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks. Kohtumised toimuvad Eurojusti presidendi või Euroopa peaprokuröri algatusel.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eurojust menetleb kõiki Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid taotlusi võimaluse korral nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt riigiasutuselt.

2.  Eurojust menetleb kõiki Euroopa Prokuratuuri taotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid taotlusi nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt riigiasutuselt.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vastavalt lõikele 1 loodud koostöö hõlmab teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamist. Selliselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks teave esitati. Andmeid lubatakse kasutada muul eesmärgil ainult siis, kui selline kasutus kuulub andmeid saava organi volituste hulka ja andmed esitanud organ annab selleks eelnevalt loa.

4.  Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate operatiivküsimuste puhul kaasab Eurojust Euroopa Prokuratuuri oma piiriüleste kriminaalasjadega seotud tegevusse, muu hulgas:

 

a) jagades oma juhtumite kohta teavet, sealhulgas isikuandmeid, kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega;

 

b) taotledes vajaduse korral Euroopa Prokuratuuri toetust.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Selleks et selgitada välja, kas Eurojusti käsutuses olev teave vastab Euroopa Prokuratuuris töödeldavale teabele, loob Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatava teabe automaatse ristkontrollimehhanismi. Iga kord kui avastatakse kokkulangevus Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti poolt kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatud teabe vahel, teavitatakse sellest viivitamatult Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri ning Eurojustile andmed esitanud liikmesriiki. Kui andmed on esitanud kolmas osapool, teavitab Eurojust asjaomast kolmandat osapoolt kokkulangevusest üksnes Euroopa Prokuratuuri nõusolekul.

5.  Eurojustil on Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemis olevale teabele juurdepääs „kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemi alusel. Iga kord, kui avastatakse kokkulangevus Euroopa Prokuratuuri poolt kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatud teabe ja Eurojusti valduses oleva teabe vahel, teavitatakse sellest viivitamatult Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri ning Eurojustile andmed esitanud liikmesriike. Eurojust võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada Euroopa Prokuratuurile „kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemi alusel juurdepääsu oma kohtuasjade haldamise süsteemis olevale teabele.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Euroopa Prokuratuur võib kasutada Eurojusti haldusaparaadi abi. Sellel eesmärgil võib Eurojust osutada Euroopa Prokuratuurile ühist huvi pakkuvaid teenuseid. Sellekohaseid üksikasju reguleeritakse artikli 38 lõikes 2 a osutatud korra kohaselt.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Eurojust toetab Euroopa Prokuratuuri tegevust oma töötajate teenuste kaudu. Kõnealune toetus hõlmab igal juhul:

välja jäetud

a) tehnilist abi aastaeelarve ja ühe- ja mitmeaastast programmitööd kirjeldava programmidokumendi ja majandamiskava koostamiseks.

 

b) tehnilist abi töötajate värbamiseks ja nende karjääri juhtimiseks;

 

c) turvateenuseid;

 

d) infotehnoloogiateenuseid;

 

e) finantsjuhtimis-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenuseid;

 

f) muid ühist huvi pakkuvaid teenuseid.

 

Pakutavate teenuste üksikasjad sätestatakse Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelises lepingus.

 

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  OLAF võib oma volituste piires panustada Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr /2013 Euroopa Pettusevastaste Ameti (OLAF) juurdluste kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999.

2.  OLAF panustab oma volituste piires Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettusevastaste Ameti (OLAF) juurdluste kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Frontex toetab Eurojusti tegevust, muu hulgas edastades oma määruse (EL) 2016/1624 kohase pädevuse ja ülesannete raames töödeldud asjakohast teavet. Isikuandmete töötlemist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 45/2001.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitataks liikmesriikide pädevate asutustena ainult määruse () nr 1073/1999 ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/1999 tähenduses.19 Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb nimetatud määruste alusel anda teistele pädevatele asutustele.

3.  Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitataks liikmesriikide pädevate asutustena ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb nimetatud määruste alusel anda teistele pädevatele asutustele.

__________________

__________________

19 EÜT L 136, 31.5.1999, lk. 8.

19 EÜT L 136, 31.5.1999, lk. 8.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Eurojust loob koostöösuhted kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning säilitab neid.

 

Selleks koostab Eurojust iga nelja aasta tagant koos komisjoniga koostööstrateegia, milles tuvastatakse kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle puhul on operatiivne vajadus koostöö järele.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust võib luua töösuhteid artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega.

1.  Eurojust võib sel eesmärgil luua töösuhteid artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud

Kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest Eurojusti lähetatud sidekohtunikud

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva määruse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on saavutatud artiklis 43 osutatud kokkulepe.

1.  Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva määruse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on saavutatud artiklis 43 osutatud kokkulepe. Eurojust võib luua töösuhteid artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega, mis võib hõlmata sidekohtunike lähetamist Eurojusti.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Sidekohtunike ülesanded sisaldavad kõiki tegevusi, mis on kavandatud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö kõigi vormide soodustamiseks ja kiirendamiseks, eriti kolmanda riigi pädevate asutustega otsesidemete loomise teel.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Eurojusti kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

4.  Eurojusti kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid, sealhulgas ühiste uurimisrühmade rahastamist.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Igal aastal koostab haldusdirektor Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle kolleegiumile.

1.  Igal aastal koostab haldusdirektor Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle juhatusele. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja teised artiklis 39 osutatud liidu võrgustikud, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades, kaasatakse nende tegevusega seotud eelarve osade koostamisse õigeaegselt enne eelarvestuse edastamist komisjonile.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõnealuse projekti põhjal koostab kolleegium Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

2.  Kõnealuse projekti põhjal valmistab juhatus ette Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis edastatakse kolleegiumile vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks ettenähtud assigneeringud.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks kasutatavad ELi assigneeringud.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 203 sätetega teavitab Eurojust võimalikult kiiresti Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõikidest kinnisvaraprojektidest, mis eelarvet tõenäoliselt oluliselt mõjutavad.

9.  Kõikide kinnisvaraprojektide suhtes, mis võivad Eurojusti eelarvet oluliselt mõjutada, kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklit 88.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse kinnisvaraprojekti kohta nelja nädala jooksul alates hetkest, mil mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 203 viidatud vääramatu jõu korral.

välja jäetud

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 10 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast nimetatud neljanädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse.

välja jäetud

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 10 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

välja jäetud

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 10 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb kinnisvaraprojekti suhtes keelduva otsuse, võtab Eurojust oma ettepaneku tagasi ning võib esitada uue ettepaneku.

välja jäetud

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Eurojust võib rahastada kinnisvara soetamise projekti laenuga, kui eelarvepädevad institutsioonid on selle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 203 eelnevalt heaks kiitnud.

välja jäetud

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui kontrollikoda on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle kolleegiumile arvamuse saamiseks.

5.  Kui kontrollikoda on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kolleegium esitab arvamuse Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.  Juhatus esitab arvamuse Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Haldusdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos kolleegiumi arvamusega eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Haldusdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Haldusdirektor saadab kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka kolleegiumile ja komisjonile.

9.  Haldusdirektor saadab kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka juhatusele ja komisjonile.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a.  Eurojusti eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklites 164–166 sätestatud menetluse alusel ning tuginedes kontrollikoja auditiaruandele.

 

Juhul kui Euroopa Parlament keeldub heakskiidu andmisest, esitab haldusdirektor oma lahkumisavalduse kolleegiumile, kes teeb lõpliku otsuse sõltuvalt asjaoludest.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolleegium võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas [komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185]. Need ei tohi lahkneda [määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208. Need ei tohi lahkneda määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestab Eurojust koostöös Europoliga eeskirjad ja tingimused, mille alusel taotlusi töödeldakse.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise kohta.

2.  Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise ja muude töötajate kasutamise kohta, eelkõige võimalike huvide konfliktide vältimiseks.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Eurojust võtab asjakohaseid haldusmeetmeid huvide konfliktide vältimiseks, sh seoses töölt lahkumise järgsete probleemidega, tehes seda muu hulgas koolituse ja ennetusstrateegiate abil.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile, kes võib esitada tähelepanekuid ja järeldusi.

1.  Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele, kes võivad esitada tähelepanekuid ja järeldusi.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Enne ametisse asumist kutsutakse kolleegiumi president esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taotluse korral osaleb kolleegiumi president Euroopa Parlamendi aruteludel, et käsitleda Eurojustiga seotud küsimusi ja eelkõige tutvustada selle aastaaruandeid, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.

2.  Oma ametiaja jooksul esineb kolleegiumi president Euroopa Parlamendi taotlusel parlamendi istungil, et käsitleda Eurojustiga seotud küsimusi ja eelkõige tutvustada selle aastaaruandeid, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile tema teavitamiseks:

3.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele asjaomaste riikide ametlikes keeltes nende teavitamiseks:

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  aastast ja mitmeaastast programmi sisaldavad programmitöö dokumendid;

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruande.

välja jäetud

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Eurojust edastab oma aastaaruande liikmesriikide parlamentidele. Eurojust edastab liikmesriikide parlamentidele ka lõikes 3 viidatud dokumendid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 55 a (uus)

 

Arvamused kavandatavate seadusandlike aktide kohta

 

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid võivad taotleda Eurojusti arvamust kõigi ELi toimimise lepingu artiklis 76 osutatud kavandatavate seadusandlike aktide kohta.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse nõukogu otsuse 2002/187/JSK artikli 32 lõike 3 säte 2008. aasta muudatuse kohaselt, mida komisjoni ettepanek teadmata põhjusel ei sisalda.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Eurojusti sisese keelte kasutamise korra otsustab kolleegium oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on säilitada käesolevas määruses samasugune keelekasutus nagu määruses (EL) 2016/794.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 7 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad ja siseriiklikud kontaktisikud ning andmekaitseametnik kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

1.  Artiklis 7 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad, siseriiklikud kontaktisikud, lähetatud riiklikud eksperdid, sidekohtunikud, andmekaitseametnik ja Euroopa Andmekaitseinspektori büroo töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav.

4.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud või vahetanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Euroopa andmekaitseinspektori büroo töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

välja jäetud

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolleegium võtab kuue kuu jooksul pärast oma esimese koosoleku kuupäeva vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta.

2.  Juhatus valmistab kuue kuu jooksul pärast oma esimese koosoleku kuupäeva ette määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kolleegiumile vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Eurojust avaldab oma veebisaidil juhatuse liikmete ning ametis töötavate ja välisekspertide nimekirja koos nende majanduslike huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Kolleegiumi ja juhatuse koosolekute protokollid avaldatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele () nr 1073/1999, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.

2.  Euroopa Kontrollikoda auditeerib dokumentide põhjal või kohapealse kontrolli abil korrapäraselt Eurojusti tegevuse nõuetelevastavust ja tulemuslikkust kõigi Eurojustilt liidu vahendeid saanud toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  OLAF võib vastavalt määruses () nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on esinenud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.

3.  OLAF võib vastavalt määruses (EL) nr 883/2013 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on esinenud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.

__________________

__________________

22 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

22 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Eurojusti töötajad, haldusdirektor ning kolleegiumi ja juhatuse liikmed annavad Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada pettustest, millega nad on oma ülesannete või volituste täitmise käigus kokku puutunud. Kui nad seda kohustust ei täida, vastutavad nad isiklikult nende pettuste tagajärgede eest, millest nad olid teadlikud, kuid ei andnud OLAFile teada.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eurojust kohaldab komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom 23 lisas sätestatud Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevates komisjoni turvaeeskirjades sisalduvaid julgeolekupõhimõtteid. See hõlmab muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Eurojust kehtestab Euroopa Liidu salastatud teabe kaitse sise-eeskirjad, mis on kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL, et tagada sellise teabe samaväärne kaitse.

__________________

__________________

23 EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

23 EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eurojust kehtestab sise-eeskirjad, mis käsitlevad teabe käitlemist ja konfidentsiaalsust ning salastamata tundliku teabe kaitsmist, sealhulgas sellise teabe loomist ja töötlemist Eurojustis.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega ning sõltumata artikli 37 kohasest võimalikust vastutusest kogu kahju, mida on põhjustanud Eurojusti kolleegium või töötajad oma kohustuste täitmisel.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega ning sõltumata liidu õiguse kohasest võimalikust vastutusest kogu kahju, mida on põhjustanud Eurojusti kolleegium või töötajad oma kohustuste täitmisel.

Selgitus

Artikkel 37 jäetakse välja, sest seda juba hõlmab uus määrus 45/2001.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  terrorism;

–  terrorism, terroriaktid, terrorirühmitustega seotud kuriteod ja terroristliku tegevusega seotud kuriteod:

Selgitus

Täiendamine on vajalik, et viia see loetelu vastavusse direktiiviga (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  rahapesu;

–  (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  mõrv, üliraske kehavigastuste tekitamine;

–  tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine;

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  organiseeritud rööv;

–  rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel;

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

–  rändajate üle piiri toimetamine;

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

–  ebaseaduslik kauplemine loomaliikidega, sealhulgas ohustatud liikidega;

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  keskkonnakuriteod;

–  keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus;

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  laevade põhjustatud reostus;

välja jäetud

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

Selgitus

Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu peaks vastama Europoli määruses (EL) 2016/794 sätestatud kuritegude loetelule. Muudatus tehti selleks, et lisad oleksid kooskõlas ja mõlemad õigusaktid ühtsed.

(1)

  Nõukogu 18. detsembri 1961. aasta määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT P 45, 14.6.1962, lk 1385), mida on muudetud eelkõige nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on omakorda hiljem muudetud.

(2)

  Nõukogu 18. detsembri 1961. aasta määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT P 45, 14.6.1962, lk 1385), mida on muudetud eelkõige nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on omakorda hiljem muudetud.


SELETUSKIRI

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) asutati nõukogu otsusega 2002/187/JSK, et tugevdada Euroopa Liidus võitlust tõsise organiseeritud kuritegevuse vastu. Sellele järgnevalt on amet lihtsustanud liikmesriikide riiklike uurimis- ja õiguskaitseasutuste vahelist kooskõlastamist ja koostööd mitut liikmesriiki puudutavate juhtumite menetlemisel. Eurojust on aidanud suurendada vastastikust usaldust ning ühendada erinevaid ELis kehtivaid õigussüsteeme ja -tavasid. Õigusprobleemide kiire lahendamise ja liikmesriikide pädevate asutuste kindlaksmääramisega on Eurojust lihtsustanud koostöötaotluste rahuldamist ja vastastikust tunnustamist käsitlevate õigusaktide kohaldamist ning tõhustanud piiriülest õiguskaitset.

Euroopa Komisjon esitas 17. juulil 2013. aastal ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta. Kavandatava määruse suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Nõukogu on vastu võtnud osalise üldise lähenemisviisi, välja arvatud Euroopa Prokuratuuri käsitlevate sätete suhtes.

Nagu komisjon määruse ettepanekus märgib, on piiriülene organiseeritud kuritegevus viimase 10 aastaga plahvatuslikult kasvanud. Eriti puudutab see terrorismi, ebaseaduslikku uimastikaubandust, küberkuritegevust ja lapspornot. Selliseid piiriüleseid kuritegusid panevad toime äärmiselt liikuvad ja paindlikud rühmitused, mis tegutsevad mitmetes liikmesriikides ja paljudes kuritegevuse valdkondades ning millega võitlemiseks tuleb komisjoni sõnul rakendada üleeuroopalist strateegiat. Sellest tulenevalt on Eurojustil endiselt täita väga tähtis roll liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelise õiguskoostöö ja kooskõlastamise tõhustaja ning kolmandate riikidega seotud uurimiste toetajana.

Üldiselt pooldab raportöör nõukogu senist seisukohta ja on seetõttu viinud suure osa oma raportist vastavusse nõukogu osalise üldise lähenemisviisiga. Kuna nõukogus võeti vastu Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostöö, tuleb Eurojusti teksti avatud artiklid ja sätted üksnes ühtlustada.

Suhted Euroopa Prokuratuuriga

Samas kontekstis tegi komisjon ettepaneku võtta ulatuslikke meetmeid Euroopa Prokuratuuri asutamiseks. Eurojusti tuleb reformida, kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 86 lõikes 1 nähakse ette Euroopa Prokuratuuri asutamine „Eurojusti põhjal”. Kuna nõukogul ei õnnestunud Euroopa Prokuratuuri ühehäälselt asutada, andis 19 liikmesriiki teada oma huvist osaleda tõhustatud koostöös.

Raportöör toetab põhimõtteliselt Euroopa Prokuratuuri asutamist, kui seejuures järgitakse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid, nii et üldjuhul teostataks ka edaspidi õiguskaitset liikmesriikide tasandil. Siiski peab raportöör kahetsusväärseks, et Euroopa Prokuratuur asutatakse tõhustatud koostöö kaudu. Üksnes Euroopa Prokuratuuri ühehäälne asutamine oleks andnud ELi justiits- ja siseküsimustele tõelist lisaväärtust.

Üldiselt sisaldab käesolev määrus Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vaheliste suhete reguleerimiseks vajalikke sätteid.

Pädevused tuleb kindlaks määrata selgelt ja viisil, mis tagab õiguskindluse. Nii välditakse lünki prokuratuurisüsteemis ja menetluste dubleerimist.

Kuna Euroopa Prokuratuuril ei ole liidu finantshuve kahjustavate süütegude suhtes mitte ainupädevus, vaid jagatud pädevus, soovib raportöör juhtida tähelepanu sellealase pädevuste konflikti võimalusele ning kutsub kaasseadusandjaid üles pädevusi täpselt määratlema ja piiritlema.

Määruse ettepaneku I peatükis täpsustatakse Eurojusti ülesandeid ja pädevust ning selle 1. lisas on loetletud raskete kuritegude liigid, mis jäävad artikli 3 lõike 1 kohaselt Eurojusti pädevusse.

Eurojust jääb igal juhul pädevaks liidu finantshuve kahjustavate süütegude suhtes kõigil juhtudel, kus Euroopa Prokuratuuril see pädevus puudub. See tähendab, et Eurojusti pädevusse jääb kõigil juhtudel liidu finantshuve kahjustavate süütegude puhul nende liikmesriikide toetamine, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamiseks.

Andmekaitse

Määruses nähakse andmete töötlemisel ette konkreetsed andmekaitsealased õigusnormid. Eelkõige on raportöör rahul nõukogu juurutatud operatiivsete ja halduslikku laadi isikuandmete eristamisega. Käesolevas määruses tuleks sätestada andmekaitse eeskirjad üksnes tegevuses kasutatavate (operatiivsete) isikuandmete töötlemiseks. Kõikide Eurojusti valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Sama andmekaitse erikord kehtib Europolile (vastavalt määrusele (EL) 2016/794) ja Euroopa Prokuratuurile. Aluslepingutele lisatud 21. deklaratsioonis tunnistatakse, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas võivad justiits- ja siseküsimuste erilise laadi tõttu osutuda vajalikuks ELi toimimise lepingu artikli 16 kohased erieeskirjad, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist. Raportöör hoiatab tungivalt kaasseadusandjaid operatiivsete andmete kohaldamisala laiendamise eest määruse (EÜ) nr 45/2001 reformi käigus.

Eurojusti struktuur ja töökorraldus

Eurojusti kuulub igast liikmesriigist üks liige, kas kohtunik, prokurör või võrdväärse pädevusega politseiametnik.

Eurojusti kolleegium tegeleb operatiivtööga ning toetab ja kooskõlastab riigisisest uurimistööd. Need on tema põhiülesanded. Üldjuhul moodustavad kolleegiumi kõigi liikmesriikide esindajad. Nõukogu rõhutas operatiivsete ja halduslikku laadi ülesannete eristamist, andes kogu juhtimispädevuse juhatusele. Raportöör järgis seda lähenemist. Eesmärk on muuta Eurojusti toimimine tõhusaks ja ökonoomseks, kusjuures liikmesriikide liikmeid toetab juhatus, nii et nad saavad keskenduda operatiivsetele ülesannetele. Nõukogu ja raportöör otsustasid siiski piirata komisjoni kohalolekut juhatuses ühe esindajaga, et olla kooskõlas määrusega (EL) 2016/794.

Brexit, Iirimaa ja Taani

Ühendkuningriik ja Iirimaa ei ole avaldanud soovi võtta osa käesoleva määruse vastuvõtmisest ja kohaldamisest, milline võimalus on sätestatud aluslepingutele lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes käsitleva protokolli artiklis 3.

Aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ei osale ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ega kuulu Taanis kohaldamisele.

Raportöör tunneb kahetsust, et nimetatud riigid ei soovi kavandatud määruse vastuvõtmises osaleda. Siit tulenevalt soovitab ta kaaluda võimalust alustada läbirääkimisi koostöölepingute sõlmimiseks Eurojusti ja nende liikmesriikide vahel, ehkki on teada, et harilikult sõlmitakse koostöölepingud kolmandate riikidega. Raportöör soovib siiski rõhutada, et koostöö justiits- ja siseküsimustes on äärmiselt oluline piiriülese kuritegevusega võitlemiseks.

Kokkuvõte

Raportöör jõuab järeldusele, et ettepaneku projekt tuleb viia kooskõlla nõukogu osalise üldise lähenemisviisi ja Euroopa Prokuratuuri määrusega. Peale selle tuleb ajakohastada andmekaitset käsitlevaid sätteid. Seoses pädevustega ja eriti liidu finantshuve kahjustava rikkumiste puhul on lisaks väga tähtis täpselt määratleda ja piiritleda Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti pädevused.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (15.9.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta

(COM(2013)0535 – C7-0240/2013 – 2013/0256(COD))

Arvamuse koostaja: Ingeborg Gräßle

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kui Euroopa Prokuratuur omab ainupädevust liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende kuritegude eest süüdistuse esitamiseks, siis peaks Eurojust suutma toetada riiklikke asutusi, kui need uurivad sellist liiki kuritegusid või valmistavad ette nendega seotud süüdistusi vastavalt Euroopa Prokuratuuri asutamise määrusele.

(5)  Kuna Euroopa Prokuratuur on loodud tõhustatud koostöö alusel, on määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, siduv üksnes nendele liikmesriikidele, kes osalevad tõhustatud koostöös. Seega jääb nende liikmesriikide puhul, kes ei osale Euroopa Prokuratuuris, liidu finantshuve kahjustavate kuritegude valdkonnas täielikult pädevaks Eurojust. Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide puhul peaks Eurojust suutma toetada riiklikke asutusi, kui need uurivad sellist liiki kuritegusid või valmistavad ette nendega seotud süüdistusi vastavalt Euroopa Prokuratuuri asutamise määrusele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti pädevusvaldkonnad liidu finantshuve kahjustavate kuritegude valdkonnas tuleb selgelt jaotada. Eurojustil peaks olema võimalus teostada oma pädevust juhtudel, mis hõlmavad nii liikmesriike, kes osalevad tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, kui ka liikmesriike, mis selles ei osale. Sellistel juhtudel peaks Eurojust tegutsema nende mitteosalevate liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotlusel. Eurojust on igal juhul pädev liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel, kui Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või kui Euroopa Prokuratuur ei teosta oma pädevust. Liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, võivad jätkuvalt taotleda Eurojusti toetust kõigil juhtudel, mis on seotud liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita ja mis järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

(12)  Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid alati kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga tõhusamalt täita ja mis järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kui kolleegium täidab oma juhtimisülesandeid, peaks komisjon olema seal esindatud, samuti peaks komisjon olema esindatud juhatuses, et tagada Eurojusti operatiivtegevust mittehõlmav järelevalve ja strateegiline juhendamine.

(15)  Kui kolleegium arutab või võtab vastu haldusteemasid, peaks komisjon olema seal esindatud, samuti peaks komisjon olema esindatud juhatuses, et tagada Eurojusti operatiivtegevust mittehõlmav järelevalve ja strateegiline juhendamine.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(30)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda ja sellele tuleb saada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni heakskiit.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(30)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, millest piisab Eurojusti nõuetekohaseks tegevuseks ja mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas loetletud kuriteoliike. Samas ei kuulu Eurojusti pädevusse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod.

1.  Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas loetletud kuriteoliike. Samas ei teosta Eurojust üldjuhul oma pädevust kuritegude puhul, mille suhtes teostab oma pädevust Euroopa Prokuratuur. Erandina sellest üldreeglist teostab Eurojust oma pädevust kuritegude suhtes, mis:

 

  hõlmavad tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike, kuid kelle suhtes Euroopa Prokuratuur ei teosta oma pädevust;

 

  hõlmavad liikmesriike, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, ja kui seda taotlevad need liikmesriigid või Euroopa Prokuratuur.

 

Selleks konsulteerivad Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja asjaomased liikmesriigid omavahel ning teevad üksteisega koostööd. Käesoleva lõike kohase pädevuse teostamisega seotud praktilisi üksikasju reguleeritakse artikli 38 lõikes 2 a osutatud töökorras.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  toetab Europoli ja teiste liidu asutuste väljaarendatud liidu eriteadmiste keskuseid;

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Oma ülesannete täitmisel võib Eurojust koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutustel:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eurojust võib ka:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  osaleda vajaduse korral ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kolleegiumi moodustavad:

1.  Kolleegiumi moodustavad kõik liikmesriikide liikmed operatiivküsimuste korral ning juhtimis- ja haldusteemade arutamisel või nendel teemadel otsuste vastuvõtmisel lisaks kaks komisjoni esindajat.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kõik liikmesriikide liikmed, kui kolleegium täidab artiklis 4 loetletud operatiivülesandeid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kõik liikmesriikide liikmed ja kaks komisjoni esindajat, kui kolleegium täidab artiklis 14 loetletud juhtimisülesandeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti.

1.  Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti ja kui ei jõuta üksmeelele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  võtab vastu oma liikmete huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise reeglid;

f)  võtab vastu oma liikmete huvide konfliktide avastamise ja ennetamise või ohjamise reeglid;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kooskõlas personalieeskirja artikliga 110 võtab kolleegium vastu personalieeskirja artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

2.  Kooskõlas personalieeskirja artikliga 110 võtab kolleegium vastu personalieeskirja artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida. Haldusdirektor annab järgmisel kolleegiumi koosolekul aru volituste delegeerimisest või nende edasi delegeerimisest.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule ameti töötajatele kui haldusdirektor.

3.  Kui kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, võib kolleegium põhjendatud otsusega otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule Eurojusti töötajale kui haldusdirektor. Kolleegium teavitab komisjoni ja Euroopa Parlamenti kirjalikult viie tööpäeva jooksul sellistest peatamise otsustest, esitab üksikasjalikud põhjused ja täpsustab ameti juhtimise uue või ajutise korra rakenduseeskirju.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17– lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Eurojusti kolleegiumi president.

2.  Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium, võttes arvesse tema pädevust, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ja asjakohaseid kogemusi komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja muudes allikates vastavalt Eurojusti töökorrale ning avatud ja läbipaistva konkursi tulemusel. Kolleegium võtab otsuse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi arvamusega, mis põhineb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni ühisel soovitusel.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Enne ametisse nimetamist vastab kolleegiumi välja valitud kandidaat Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni liikmete küsimustele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib komisjon läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.

3.  Haldusdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib komisjon läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kolleegium, tegutsedes vastavalt komisjoni ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib ühel korral pikendada haldusdirektori ametiaega mitte rohkem kui viieks aastaks.

4.  Kolleegium, tegutsedes vastavalt komisjoni ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib ühel korral pikendada haldusdirektori ametiaega mitte rohkem kui neljaks aastaks.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ja juhatuse ees.

6.  Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ees.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega komisjoni ettepanekul.

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega selle liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse alusel komisjoni ettepanekul.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamine ning kaks korda aastas juhatusele, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmine;

f)  sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamine ning kaks korda aastas juhatusele, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmine;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j a)  kuue kuu jooksul alates selle loomise kuupäevast huvide konfliktide ennetamise ja haldamise strateegia kehtestamine;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j b)  rikkumisest teatajate kaitset käsitleva strateegia koostamine.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Haldusdirektor esitab iga strateegia juhatusele. Haldusdirektor kehtestab iga strateegia (pettusevastase võitluse strateegia, huvide konfliktide ennetamise ja haldamise strateegia ning rikkumisest teatajate kaitset käsitlev strateegia) ja selle rakenduseeskirjade jaoks korrapärase läbivaatamiskorra. Esimene läbivaatamine toimub kuus kuud pärast kolme strateegia koostamist.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga erisuhte, mis põhineb tihedal koostööl ning nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud allpool. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühiste probleemide arutamiseks kohtuvad Euroopa prokurör ja Eurojusti president regulaarselt.

1.  Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga erisuhte, mis põhineb tihedal koostööl ning nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud allpool. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kohtuvad Euroopa prokurör ja Eurojusti president regulaarselt, et arutada ühiseid probleeme ja koostada liidu finantshuvide kaitset käsitlev tegevuskava, milles võetakse arvesse nende vastavaid pädevusvaldkondi.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eurojust toetab Euroopa Prokuratuuri tegevust oma töötajate teenuste kaudu. Kõnealune toetus hõlmab igal juhul:

Euroopa Prokuratuur võib tugineda Eurojusti haldustoele ja -vahenditele. Sellel eesmärgil võib Eurojust osutada Euroopa Prokuratuurile ühist huvi pakkuvaid teenuseid.

 

Pakutavate teenuste üksikasjad sätestatakse Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelises lepingus.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  tehnilist abi aastaeelarve ja ühe- ja mitmeaastast programmitööd kirjeldava programmidokumendi ja majandamiskava koostamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tehnilist abi töötajate värbamiseks ja nende karjääri juhtimiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  turvateenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  infotehnoloogiateenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  finantsjuhtimis-, raamatupidamis- ja auditeerimisteenuseid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  muid ühist huvi pakkuvaid teenuseid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 7 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pakutavate teenuste üksikasjad sätestatakse Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelises lepingus.

välja jäetud

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  OLAF võib oma volituste piires panustada Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr /2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999.

2.  OLAF võib oma volituste piires panustada Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitataks liikmesriikide pädevate asutustena ainult määruse () nr 1073/1999 ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/199919 tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb nimetatud määruste alusel anda teistele pädevatele asutustele.

3.  Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitataks liikmesriikide pädevate asutustena ainult määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb nimetatud määruste alusel anda teistele pädevatele asutustele.

_________________

 

19 EÜT L 136, 31.5.1999, lk. 8.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust võib luua töösuhteid artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega.

1.  Eurojust võib koostada vastastikuse mõistmise memorandumeid artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa prokurör võib erandina lõikest 1 anda üksikjuhtumipõhiselt loa edastada isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või Interpolile, kui:

2.  Euroopa prokurör võib erandina lõikest 1 anda üksikjuhtumipõhiselt loa edastada isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või Interpolile ainult juhul, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  andmete edastamine on muul viisil vajalik või seaduste kohaselt nõutav liidu või tema liikmesriikide üldiste huvidega seotud olulistel põhjustel, nagu on sätestatud liidu või liikmesriikide õiguses, või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või

c)  andmete edastamine on muul viisil vajalik või seaduste kohaselt nõutav liidu või tema liikmesriikide üldiste huvidega seotud olulistel põhjustel, nagu on sätestatud liidu või liikmesriikide õiguses, või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks ettenähtud assigneeringud.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks ettenähtud ELi assigneeringud.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojusti peaarvepidaja esitab igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

1.  Eurojusti peaarvepidaja esitab igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks nii komisjoni peaarvepidajale kui ka kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eurojust saadab eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

2.  Eurojust saadab eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks nii Euroopa Parlamendile, nõukogule kui ka kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a.  Eurojusti eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklites 164–166 sätestatud menetluse alusel ning tuginedes kontrollikoja auditiaruandele.

 

Juhul kui Euroopa Parlament keeldub heakskiidu andmisest, esitab haldusdirektor oma lahkumisavalduse kolleegiumile, kes teeb lõpliku otsuse sõltuvalt asjaoludest.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise kohta.

2.  Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise ja muude töötajate kasutamise kohta, eelkõige võimalike huvide konfliktide vältimiseks.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Eurojust võtab asjakohaseid haldusmeetmeid huvide konfliktide vältimiseks, sh seoses töölt lahkumise järgsete probleemidega, tehes seda muu hulgas koolituse ja ennetusstrateegiate abil.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile tema teavitamiseks:

3.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele asjaomaste riikide ametlikes keeltes nende teavitamiseks:

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Eurojust avaldab oma veebisaidil juhatuse liikmete ning ametis töötavate ja välisekspertide nimekirja koos nende majanduslike huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Kolleegiumi ja juhatuse koosolekute protokollid avaldatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele () nr 1073/1999, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.

2.  Euroopa Kontrollikoda auditeerib dokumentide põhjal või kohapealse kontrolli abil korrapäraselt Eurojusti tegevuse nõuetele vastavust ja tulemuslikkust kõigi toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate puhul, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  OLAF võib vastavalt määruses () nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on esinenud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.

3.  OLAF võib vastavalt määruses (EL) nr 883/2013 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on esinenud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.

_________________

_________________

22 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Eurojusti töötajad, haldusdirektor ning kolleegiumi ja juhatuse liikmed annavad Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada pettustest, millega nad on oma ülesannete või volituste täitmise käigus kokku puutunud. Kui nad seda kohustust ei täida, vastutavad nad isiklikult nende pettuste tagajärgede eest, millest nad olid teadlikud, kuid ei andnud OLAFile teada.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  sugu;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  sugu;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

Viited

COM(2013)0535 – C7-0240/2013 – 2013/0256(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

10.9.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

CONT

10.9.2013

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Ingeborg Gräßle

6.5.2015

Endine arvamuse koostaja

Monika Hohlmeier

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.7.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Dennis de Jong, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Julia Pitera

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eider Gardiazabal Rubial, John Howarth, Isabelle Thomas

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15

+

ALDE

 

PPE

 

 

S&D

 

 

Verts/ALE

Nedzhmi Ali, Hannu Takkula

 

Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

 

Eider Gardiazabal Rubial, John Howarth, Arndt Kohn, Isabelle Thomas, Derek Vaughan

 

Bart Staes

1

GUE/NGL

Dennis de Jong

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta

(COM(2013)0535 – C7-0240/2013 – 2013/0256(COD))

Arvamuse koostaja: António Marinho e Pinto

LÜHISELGITUS

Euroopa poliitiline ja majanduslik integratsioon nõuab täielikku integreerumist kohtu- ja õigussüsteemi valdkonnas üldiselt.

Poliitilised organid ei peaks sekkuma õigusasutuste töösse ning seetõttu on arvamuse koostaja seisukohal, et Euroopa Komisjon ei tohiks olla kaasatud Eurojusti otsustusprotsessi.

Kuritegevus ja eelkõige majanduskuritegevus takistab majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kuna sellega rikutakse ühiskondliku kooseksisteerimise seadusi ja moonutatakse turueeskirju. Selle vastu tuleb tulemuslikult võidelda asjakohaste õigusaktide ning kiiresti ja erapooletult tegutsevate kohtute abil.

Euroopa Komisjoni ettepaneku üldise käsituse kohaselt ei ole Euroopa Prokuratuur Eurojusti liige ning ta saab vastavalt artikli 12 lõikele 2 ja artikli 16 lõikele 7 koosolekutel osaleda üksnes vaatlejana, ilma hääleõiguseta.

ELi toimimise lepingu artikli 86 lõike 1 kohaselt peaks Euroopa Prokuratuur aga põhinema Eurojustil ning seetõttu peaks Euroopa Prokuratuur olema Eurojusti liige, et säilitada asjaomane seos ja tagada piiriülese kuritegevuse tõhus tõkestamine.

Ettepaneku artikli 41 lõikes 2 on sätestatud, et „Eurojust menetleb kõiki Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid taotlusi võimaluse korral nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt riigiasutuselt“. Sellele vaatamata peaksid Eurojust ja Euroopa Prokuratuur tegema tihedamat koostööd.

Ettepaneku 1. lisas on loetletud Eurojusti pädevusse jäävad rasked kuriteod. Need hõlmavad liidu finantshuvide vastu suunatud kuritegusid.

Samas, ettepaneku artikli 3 lõike 1 kohaselt „ei kuulu Eurojusti pädevusse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod“.

Need on ELi toimimise lepingu artikli 86 kohaselt aga just liidu finantshuve kahjustavad kuriteod ning sellega suureneb asjaomaste organite vahelise võimaliku pädevuse konflikti tõenäosus.

Komisjon on seisukohal, et nii liidu kui ka liikmesriikide finantshuve mõjutavate juhtumite korral saab asjaomased kuriteod vastavalt Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitleva nõukogu määruse ettepaneku (COM(2013) 534) artiklile 13 suunata tagasi liikmesriigi ametiasutustele.

Sellisel juhul saab Eurojust tegutseda koordinaatorina, kuna tema pädevusse kuuluvad samuti kuriteod, mis võivad mõjutada liidu finantshuve.

Selline komisjoni selgitus ei pea aga paika järgmistel põhjustel:

a) Euroopa Prokuratuuri asutamist veel arutatakse ja on ebatõenäoline, et artiklis 13 esitatud lahendus lõplikus versioonis säilib;

b) Euroopa Prokuratuur hakkab siiski tegutsema ainult vähestes liikmesriikides (tihedama koostöö alusel);

c) asjaomane meetod võib olla liiga aeglane, et olla tõhus.

Kuigi ettepanekus kinnitatakse veel kord Eurojusti täielikku iseseisvust ja sõltumatust (vt põhjendust 30), soovib komisjon muuta Eurojusti ELi asutuseks, mille puhul järgitakse asutusi käsitlevat ühist lähenemisviisi, milles parlament, nõukogu ja komisjon 2012. aastal kokku leppisid.

See visioon hõlmab näiteks komisjoni kahe esindaja osalemist Eurojusti haldustoimingutes ehk juhtimisülesannetes (vt artikli 10 lõike 1 punkti b ja artikli 16 lõiget 4).

Komisjoni arvamuse kohaselt kuulub aga nende ülesannete hulka ka Eurojusti presidendi ja asepresidentide valimine (artikli 14 lõike 1 punkt k), mille puhul on ilmselgelt tegemist rohkem kui lihtsalt haldustoimingutega.

Artikli 17 lõikes 2 on sätestatud, et haldusdirektori nimetab ametisse Eurojusti kolleegium komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mistõttu on kolleegiumi valik piiratud.

Ettepanekus ei märgita kohtualluvuse konfliktide lahendamist, mis on Eurojusti üks peamisi ülesandeid ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 punkti c kohaselt.

Ettepanekus jäetakse märkimata, kuidas see sobib kokku nõukogu raamotsusega 2009/948/JSK, mille eesmärk on parandada õigusalast koostööd, et vältida sama isiku suhtes samu tegusid käsitleva samaaegse kriminaalmenetluse alustamist kahes või enamas liikmesriigis.

Otsuses nähakse ette, et liikmesriigid saavad kriminaalmenetluste küsimuses teavet vahetada ja üksteisega otse konsulteerida. Kui kokkulepe puudub, saadetakse juhtum vajaduse korral Eurojustile lahendamiseks, tingimusel et see kuulub Eurojusti pädevusse.

Eurojusti käsitleva ettepanekuga ei muudeta ega tühistata raamotsust. Ühtlasi ei osutata komisjoni ettepanekus kohtualluvuse konflikte käsitlevate Eurojusti otsuste kohtulikule kontrollile.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Kuna Euroopa Prokuratuur tuleks asutada Eurojusti põhjal, siis sisaldab käesolev määrus sätteid, mis on vajalikud Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vaheliste suhete reguleerimiseks.

(4)  Arvestades, et Euroopa Prokuratuur on asutatud tõhustatud koostöö alusel, on määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, tervikuna siduv ja otse kohaldatav üksnes nendele liikmesriikidele, kes osalevad tõhustatud koostöös. Seetõttu jääb Eurojust nende liikmesriikide puhul, kes ei osale Euroopa Prokuratuuris, käesoleva määruse 1. lisas loetletud kuriteoliikide suhtes täielikult pädevaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Arvesse tuleks võtta ka nõukogu otsuse 2002/187/JSK hindamist ja Eurojusti läbi viidud tegevust (30. juuni 2015. aasta lõplik aruanne).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Ülesannet hõlbustada õigusasutuste koostööd täidab Eurojust teiste õigusaktide raames, nagu nõukogu raamotsus 2009/948/JSK1a, mille sätted tuleks käesoleva määrusega kooskõlla viia.

 

____________________

 

1a Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(8)  Käesolevas määruses austatakse täielikult põhiõigusi ja -vabadusi ning kaitstakse täielikult eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Määratleda tuleks Eurojusti pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte ega enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Sellised juhtumid peaksid hõlmama uurimist ja süüdituse esitamist, mis on seotud ainult ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga, samuti juhtumeid, mis on seotud vaid ühe liikmesriigi ja liiduga.

(9)  Selgelt tuleks määratleda Eurojusti pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte ega enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Sellised juhtumid peaksid hõlmama uurimist ja süüdistuse esitamist, mis on seotud ainult ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga, samuti juhtumeid, mis on seotud vaid ühe liikmesriigi ja liiduga.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui Eurojust täidab konkreetsete kriminaalasjadega seotud operatiivülesandeid kas liikmesriikide pädevate asutuste taotluse alusel või omal algatusel, peaks ta tegutsema kas ühe või enama riikliku liikme kaudu või kolleegiumina.

(10)  Kui Eurojust täidab konkreetsete kriminaalasjadega seotud operatiivülesandeid kas liikmesriikide pädevate asutuste taotluse alusel või omal algatusel, peaks ta tegutsema kas ühe või enama riikliku liikme kaudu või kolleegiumina. Samuti peaks Eurojust liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel suutma abistada ka selliste uurimiste läbiviimisel, mis on seotud ainult ühe liikmesriigiga, kuid millel on tagajärjed kogu liidus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Selleks et tagada, et Eurojust saab piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vajalik, et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleks ühesugused operatiivvolitused, mis võimaldaks neil teha tõhusamat koostöö nii omavahel kui ka riiklike asutustega. Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid kuuluma asjakohase teabe hindamine liikmesriikide avalikes registrites, vastastikuse abistamise ja tunnustamise taotluste esitamine ja täitmine, otsene suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega, osalemine ühistes uurimisrühmades ning uurimismeetmete ja kontrollialuste saadetiste tellimine kokkuleppel riigi pädeva asutusega või erakorralistel juhtudel.

(11)  Selleks et tagada, et Eurojust saab piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vajalik, et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleks ühesugused operatiivvolitused, mis võimaldaks neil teha sidusamat ja tõhusamat koostöö nii omavahel kui ka riiklike asutustega. Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid kuuluma asjakohase teabe hindamine liikmesriikide avalikes registrites, vastastikuse abistamise ja tunnustamise taotluste esitamine ja täitmine, otsene suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega, osalemine ühistes uurimisrühmades ning uurimismeetmete ja kontrollialuste saadetiste tellimine kokkuleppel riigi pädeva asutusega või erakorralistel juhtudel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita ja mis järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

(12)  Eurojustile tuleb luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita ja mis järgib täielikult liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid ning põhiõigusi ja -vabadusi, säilitades samas Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Erakorralise koordinatsiooniüksuse loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust ööpäevaringselt kättesaadavaks ja võimaldada tal kiireloomulistel juhtudel sekkuda. Iga liikmesriigi kohustus peaks olema tagada, et nende esindajad erakorralises koordinatsiooniüksuses oleksid iga päev ööpäevaringselt tegutsemisvõimelised.

(17)  Erakorralise koordinatsiooniüksuse loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust tõhusaks ja ööpäevaringselt kättesaadavaks ja võimaldada tal kiireloomulistel juhtudel sekkuda. Iga liikmesriik peaks tagama, et nende esindajad erakorralises koordinatsiooniüksuses oleksid iga päev ööpäevaringselt tegutsemisvõimelised.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Kui Eurojust edastab isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile või Interpolile rahvusvahelise lepingu põhjal, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepingu artikliga 218, siis tuleb eraisikute eraelu puutumatust ning inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate piisavate kaitsemeetmetega tagada, et see toimuks kooskõlas käesoleva määruse andmekaitset käsitlevate sätetega.

(21)  Kui Eurojust edastab isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile või Interpolile rahvusvahelise lepingu põhjal, mis on sõlmitud kooskõlas aluslepingu artikliga 218, siis tuleb eraelu puutumatust ning inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate piisavate kaitsemeetmetega tagada, et see toimuks täies kooskõlas käesoleva määruse andmekaitset käsitlevate sätetega.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Eurojustile tuleks anda võimalus oma eesmärkide saavutamise huvides isikuandmete säilitamise tähtaegu pikendada, järgides Eurojusti kõikide tegevuste raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatavat eesmärgist tulenevate piirangute põhimõtet. Sellised otsused tuleks võtta vastu pärast kõikide huvide, sealhulgas andmesubjektide omade, hoolikat kaalumist. Kõik isikuandmete töötlemise tähtaegade pikendamist käsitlevad otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides takistatud, tuleks vastu võtta üksnes siis, kui käesoleva määruse alusel on tekkinud konkreetne vajadus abi andmiseks.

(23)  Eurojustile tuleks anda võimalus oma eesmärkide saavutamise huvides isikuandmete säilitamise tähtaegu pikendada, järgides Eurojusti kõikide tegevuste raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatavat eesmärgist tulenevate piirangute põhimõtet. Sellised otsused tuleks võtta vastu pärast asjaomaste juhtumite, kõikide huvide ja ka andmesubjektide huvide hoolikat ja objektiivset kaalumist. Kõik isikuandmete töötlemise tähtaegade pikendamist käsitlevad otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides takistatud, tuleks teha ametliku ja põhjendatud otsusena ning vastu võtta üksnes siis, kui käesoleva määruse alusel on tekkinud konkreetne ja selgesti põhjendatav vajadus abi andmiseks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Eurojust peaks säilitama koostöösuhted liidu muude asutuste ja ametitega, Euroopa Prokuratuuri, kolmandate riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(25)  Eurojust peaks tegema koostööd liidu muude asutuste ja ametitega, Euroopa Prokuratuuri, kolmandate riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Euroopa prokuröril peaks olema õigus osaleda kõigil Eurojusti koosolekutel, tingimusel et arutatakse küsimusi, mis prokuröri arvates on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.

Selgitus

Vaja on põhjendust, milles sõnaselgelt kajastatakse ettepaneku artikli 12 lõike 3 ja artikli 16 lõike 7 sisu.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Eurojusti ja Europoli vahelise operatiivkoostöö tõhustamiseks, eriti selleks, et luua ühendus mõlema ameti käsutuses olevate andemete vahetamiseks, peaks Eurojust tagama Europolile juurdepääsu ja otsingute tegemise võimaluse Eurojustile kättesaadavate andmete hulgas.

(26)  Eurojusti ja Europoli vahelise operatiivkoostöö tõhustamiseks ning eelkõige kummagi ameti valduses olevate andmete seostamiseks peaks Eurojust võimaldama Europolile päringutabamustel või nende puudumisel põhinevat juurdepääsu Eurojustile kättesaadavatele andmetele. Eurojust ja Europol peaksid saama kehtestada omavahel koostöökorra, mis tagaks nende vastavate volituste piires vastastikusel viisil juurdepääsu kogu teabele, mis on esitatud võrdlemise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega ettenähtud konkreetsete turvameetmete ja andmekaitsealaste tagatistega, ning võimaluse teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid. Igasugune juurdepääs Eurojusti jaoks kättesaadavatele andmetele tuleks tehniliste vahenditega piirata teabega, mis kuulub kõnealuste liidu asutuste vastavasse pädevusse.

Selgitus

Käesoleva määruse põhjendus 26 tuleks ühtlustada määruse (EL) 2016/794 põhjendusega 28.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(27)  Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, järgides täielikult eraelu puutumatuse ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitset.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle tuleb luua mehhanism Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse. See ei tohiks seada piiranguid põhimõtetele, mis on seotud konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete sõltumatusega, samuti mitte kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustele.

(31)  Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle, tuleb luua mehhanism Euroopa Parlamendi kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse, eelkõige seoses Eurojusti aastaaruande edastamisega. Sarnane kord tuleks kehtestada riikide parlamentidega. Selline mehhanism ei tohiks aga seada piiranguid põhimõtetele, mis on seotud konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete sõltumatusega, samuti mitte kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

1.  Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste, Euroopa Prokuratuuri ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, millega tegelemiseks on Eurojust artikli 3 lõike 1 kohaselt pädev ja mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

Vt artikli 2 lõike 3 kohta tehtud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste esitatud taotluste alusel või omal algatusel.

3.  Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste või Euroopa Prokuratuuri esitatud taotluste alusel või omal algatusel.

Vt artikli 2 lõike 1 kohta tehtud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas loetletud kuriteoliike. Samas ei kuulu Eurojusti pädevusse Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod.

1.   Kuupäevani, mil Euroopa Prokuratuur on võtnud üle oma uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise ülesanded, mis on antud talle kooskõlas määruse [millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel] artikliga [75], hõlmab Eurojusti pädevus 1. lisas loetletud kuriteoliike. Alates kuupäevast, mil Euroopa Prokuratuur on võtnud üle oma ülesanded, ja seoses kuriteoliikidega, mille suhtes Euroopa Prokuratuur oma pädevust teostab, teostab Eurojust oma pädevust ainult oma vastavate volituste piires, vältides võimalikku kattumist Euroopa Prokuratuuri võetud meetmetega.

 

Eurojust teostab siiski oma pädevust juhtudel, mis on seotud liikmesriigiga, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, nende liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotlusel. Praktilised üksikasjad seoses pädevuse teostamisega käesoleva lõike kohaselt reguleeritakse artikli 38 lõikes 2 a osutatud koostöökorras.

 

Viidet „liidu finantshuvide vastu suunatud kuritegudele“ käesoleva määruse 1. lisas tõlgendatakse kooskõlas käesoleva lõikega.

Vt artikli 3 lõike 4 kohta tehtud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Eurojust jääb pädevaks:

 

a)  direktiivis [EL/2017/..., mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil („finantshuvide kaitse direktiiv“)] sätestatud kuritegude puhul, niivõrd kui Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või ei teosta oma pädevust;

 

b)  juhtudel, mis puudutavad finantshuvide kaitse direktiivis sätestatud süütegusid, Euroopa Prokuratuuris mitteosalevate liikmesriikide taotluste puhul;

 

c)  juhtudel, mis hõlmavad nii osalevaid liikmesriike kui ka liikmesriike, kes ei osale Euroopa Prokuratuuris, taotluste puhul nendest liikmesriikidest, kes ei osale Euroopa Prokuratuuris, ja Euroopa Prokuratuuri enda taotluste puhul.

Selgitus

Kuna Eurojustil on Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostööst ja käesoleva määruse eelnõu tekstist tulenev jääkpädevus finantshuvide kaitse direktiivi süütegude puhul, on väga tähtis selgus Eurojusti jääkpädevuse laadi osas.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eurojusti pädevus hõlmab seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised õigusrikkumised:

2.  Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas sätestatud kuritegudega seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised õigusrikkumised:

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja liiduga.

4.  Liikmesriigi pädeva asutuse, Euroopa Prokuratuuri või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja liiduga.

Vt muudatusettepanekut artikli 3 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

a)  teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Prokuratuuri talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  abistab liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja süüdistuse koostamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise teel;

b)  tagab liikmesriikide pädevate asutuste poolt teostatavate uurimiste ja koostatavate süüdistuste parima võimaliku koordineerimise;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  pakub abi koostöö parandamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;

c)  parandab koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  abistab Euroopa Prokuratuuri vastavalt artiklile 41.

Selgitus

Võttes arvesse, et Euroopa Prokuratuur asutatakse „Eurojusti põhjal“ (vt ELi toimimise lepingu artiklit 86), on Eurojusti üks peamine ülesanne abistada Euroopa Prokuratuuri.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b)  teeb koostööd liidu asutuste ja organitega, mis on loodud ELi toimimise lepingu V jaotisega reguleeritud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e c)  toetab Europoli ja teiste liidu asutuste väljaarendatud liidu eriteadmiste keskuseid ja vajaduse korral osaleb nendes.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse koostamise pärast lõike 2 punktile b vastava taotluse esitamist, annab Eurojust selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

4.  Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse koostamise pärast lõike 2 punktile b vastava taotluse esitamist, teeb Eurojust selle kohta otsuse. Otsus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

(Vt muudatusettepanekut artikli 4 lõigete 5 ja 5 a kohta.)

Selgitus

Kuna ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 punktis c on selgelt kindlaks määratud, et Eurojust on pädev lahendama kohtualluvuse konflikte, peaks Eurojust saama vastu võtta otsuseid, mitte esitada arvamusi, kusjuures asjaomased otsused võivad olla liikmesriikide jaoks siduvad.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Pädeva asutuse palvel esitab Eurojust kirjaliku arvamuse korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega, kui küsimust ei suudeta lahendada riiklike pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Arvamus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

5.  Pädeva asutuse palvel või omal algatusel teeb Eurojust otsuse korduvate keeldumiste või raskuste kohta seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega, kui küsimust ei suudeta lahendada riiklike pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Otsus edastatakse viivitamatult asjaomastele liikmesriikidele.

(Vt muudatusettepanekut artikli 4 lõigete 4 ja 5 a kohta.)

Selgitus

Kuna ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 punktis c on selgelt kindlaks määratud, et Eurojust on pädev lahendama kohtualluvuse konflikte, peaks Eurojust saama vastu võtta otsuseid, mitte esitada arvamusi, kusjuures asjaomased otsused võivad olla liikmesriikide jaoks siduvad.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, keskendub kolleegium operatiivküsimustele ja mis tahes muudele operatiivküsimustega otseselt seotud teemadele. Kolleegium tegeleb haldusküsimustega üksnes selles ulatuses, mis on vajalik tema operatiivülesannete täitmise tagamiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi mis tahes pädeva riikliku asutusega;

b)  võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi mis tahes pädeva riikliku asutusega või liidu mis tahes ameti või pädeva asutusega;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  anda korraldusi uurimismeetmete võtmiseks;

a)  anda korraldusi uurimismeetmete võtmiseks või seda taotleda või uurimismeetmeid rakendada, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL1a;

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kolleegiumi moodustavad:

1.  Kolleegiumi moodustavad kõik liikmesriikide liikmed.

a)   kõik liikmesriikide liikmed, kui kolleegium täidab artiklis 4 loetletud operatiivülesandeid;

 

b)   kõik liikmesriikide liikmed ja kaks komisjoni esindajat, kui kolleegium täidab artiklis 14 loetletud juhtimisülesandeid.

 

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on vähendada komisjoni sekkumise riski.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kolleegium võib oma koosolekul vaatlejana osalema kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib talle huvi pakkuda.

4.  Ilma et see piiraks artikli 39 lõike 1 punkti c sätete kohaldamist, võib kolleegium oma koosolekul vaatlejana osalema kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib talle huvi pakkuda.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on säilitada ettepaneku artikli 39 lõike 1 punktis c osutatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste roll.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt k

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k)  valib presidendi ja asepresidendid kooskõlas artikliga 11;

välja jäetud

(Vt muudatusettepanekut artikli 11 kohta.)

Selgitus

Eurojusti iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks ei saa ükski komisjoni esindaja osaleda presidendi ja asepresidentide valimisel.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  [Iga aasta 30. novembriks] kinnitab kolleegium, võttes arvesse komisjoni arvamuse, haldusdirektori esitatud projektil põhinevat mitmeaastast ja aastast programmi sisaldava programmitöö dokumendi. Ta edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Programmitöö dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

1.  [Iga aasta 30. novembriks] kinnitab kolleegium pärast komisjoni arvamuse taotlemist haldusdirektori esitatud projektil põhinevat mitmeaastast ja aastast programmi sisaldava programmitöö dokumendi. Ta edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Programmitöö dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on vähendada komisjoni sekkumise riski.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aasta tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi, sealhulgas tulemuslikkuse näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust ning iga tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas tegevusel põhineva eelarve ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud, muudetud või tühistatud.

2.  Aasta tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi, sealhulgas tulemuslikkuse näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste selget kirjeldust ning iga tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas tegevusel põhineva eelarve ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud, muudetud või tühistatud.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega komisjoni ettepanekul.

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on vähendada komisjoni sekkumise riski.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erakorralise koordinatsiooniüksuse esindajad tegutsevad viivitamata seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis.

3.  Erakorralise koordinatsiooniüksuse esindajad tegutsevad tõhusalt ja viivitamata seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Lõigete 3–6 kohaldamise eesmärgil vahetavad liikmesriikide pädevad asutused nendes lõigetes osutatud teavet hiljemalt 14 päeva jooksul.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust edastab riikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

1.  Eurojust edastab põhjendamatu viivituseta riikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eurojust võib isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel käsitatakse üht või mitut liiki kuriteo või artiklis 3 osutatud süüteoga seotud kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel tunnistaja või ohvrina, või alla 18aastaste isikute puhul töödelda üksnes 2. lisa punktis 2 loetletud isikuandmeid. Selliseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik Eurojusti sõnaselgelt sätestatud ülesande täitmiseks, tema pädevuse raames ja tema operatiivülesannete teostamiseks.

2.  Eurojust võib isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel käsitatakse üht või mitut liiki kuriteo või artiklis 3 osutatud süüteoga seotud kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel tunnistaja või ohvrina, või alla 18aastaste isikute puhul töödelda üksnes 2. lisa punktis 2 loetletud isikuandmeid. Selliseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik Eurojusti sõnaselgelt sätestatud ülesande täitmiseks, tema pädevuse raames ja tema operatiivülesannete teostamiseks. Seejuures järgitakse täielikult eraelu puutumatuse kaitset ning põhiõigusi ja -vabadusi.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojusti töödeldavaid isikuandmeid ei või säilitada kauem kui esimese järgmise kuupäevani:

1.  Eurojust säilitab enda töödeldavaid isikuandmeid ainult nii kaua, kui see on andmete töötlemise eesmärgi seisukohast vajalik ja proportsionaalne. Eurojusti töödeldavaid isikuandmeid ei või säilitada kauem kui esimese järgmise kuupäevani:

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui andmesubjekti määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 32 lõike 2 alusel esitatud kaebus on seotud artiklites 32 või 33 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor riiklike järelevalveorganite või andmete allikaks olnud liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa andmekaitseinspektori otsus, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist, tehakse tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuga.

1.  Igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui ta leiab, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine Eurojustis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega. Kui andmesubjekti määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 32 lõike 2 alusel esitatud kaebus on seotud artiklites 32 või 33 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor riiklike järelevalveorganite või andmete allikaks olnud liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa andmekaitseinspektori otsus, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist, tehakse tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuga.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Eurojust sõlmida koostöökorra lõikes 1 osutatud üksustega. Kõnealuse koostöökorra alusel ei võimaldata isikuandmete vahetamist ning see ei ole liidu või selle liikmesriikide jaoks siduv.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  võib eeldada, et luba on olemas, sest liikmesriik ei ole sõnaselgelt andmete edastamist piiranud;

välja jäetud

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.

c)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele ilma hääleõiguseta, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste rolli.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Eurojust ja Europol võivad kehtestada omavahel töökorra, mis tagaks nende vastavate volituste piires vastastikusel viisil juurdepääsu kogu teabele, mis on esitatud nende ülesannete täitmiseks vastavalt käesoleva määruse artiklitele 2 ja 4, ning võimaluse teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid. See ei piira liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust määrata piiranguid sellise teabe kättesaadavusele ja kasutamisele ning see on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud andmekaitsealaste tagatistega.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eurojust menetleb kõiki Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid taotlusi võimaluse korral nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt riigiasutuselt.

2.  Eurojust menetleb kõiki Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid taotlusi nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt riigiasutuselt.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Frontex aitab Eurojusti tööle kaasa, muu hulgas edastades oma määruse (EL) 2016/16241a kohase pädevuse ja ülesannete raames töödeldud teavet.

 

_____________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 55 a

 

Arvamused kavandatavate seadusandlike aktide kohta

 

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid võivad taotleda Eurojusti arvamust kõigi ELi toimimise lepingu artiklis 76 osutatud kavandatavate seadusandlike aktide kohta.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse nõukogu otsuse 2002/187/JSK artikli 32 lõike 3 säte 2008. aasta muudatuse kohaselt, mida komisjoni ettepanek teadmata põhjusel ei sisalda.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile, kes võib esitada tähelepanekuid ja järeldusi.

1.  Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele, kes võivad esitada tähelepanekuid ja järeldusi.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taotluse korral osaleb kolleegiumi president Euroopa Parlamendi aruteludel, et käsitleda Eurojustiga seotud küsimusi ja eelkõige tutvustada selle aastaaruandeid, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.

2.  Enne ametisse asumist kutsutakse hiljuti nimetatud kolleegiumi president esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

 

Oma ametiaja jooksul esineb ta nende taotlusel Euroopa Parlamendi aruteludel, et käsitleda Eurojustiga seotud küsimusi ja eelkõige tutvustada selle aastaaruandeid, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile tema teavitamiseks:

3.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele teavitamiseks:

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Eurojust edastab oma aastaaruande liikmesriikide parlamentidele. Eurojust edastab liikmesriikide parlamentidele ka lõikes 3 viidatud dokumendid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav.

4.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud või edastanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistamine ja muudatused

(Vt muudatusettepanekut artikli 67 lõigete 3 a ja 3 b kohta.)

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 a (uus)

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a.  Raamotsuse 2009/948/JSK artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Otseste konsultatsioonide käigus vastavad nendes osalevad pädevad asutused võimaluse korral kõnealustes konsultatsioonides osalevate teiste pädevate asutuste teabenõuetele. Kui üks pädev asutus palub teisel pädeval asutusel esitada konkreetset teavet, mis võib kahjustada riigi olulisi julgeolekuhuve või konkreetsete isikute turvalisust, ei pea asjaomane pädev asutus teavet esitama.“

„3.  Otseste konsultatsioonide käigus vastavad asjaomased pädevad asutused kõnealustes konsultatsioonides osalevate teiste pädevate asutuste teabenõuetele.“

(Vt muudatusettepanekut artikli 67 kohta.)

Selgitus

See muudatusettepanek nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsuse 2009/948/JSK (kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses) kohta täiendab muudatusettepanekuid käesoleva ettepaneku artiklite 21 ja 23 kohta ning selle eesmärk on kaotada erandid, mis võivad kahjustada kasuliku teabe vahetamist.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 b (uus)

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 b.  Raamotsuse 2009/948/JSK artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Kui ei suudeta saavutada üksmeelt vastavalt artiklile 10, saadab liikmesriigi asjaomane pädev asutus vajaduse korral juhtumi Eurojustile lahendamiseks juhul, kui Eurojust on pädev tegutsema Eurojusti otsuse artikli 4 lõike 1 kohaselt.

„2.  Kui ei suudeta jõuda kokkuleppele vastavalt artiklile 10, saadab asjaomane liikmesriik juhtumi Eurojustile lahendamiseks liikmesriigi liikmete kaudu juhul, kui Eurojust on pädev Eurojusti määruse artikli 3 kohaselt.“

(Vt muudatusettepanekut artikli 67 kohta.)

Selgitus

See muudatusettepanek nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsuse 2009/948/JSK (kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses) kohta täiendab muudatusettepanekuid käesoleva ettepaneku artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohta ning selle eesmärk on muuta kohustuslikuks kohtualluvuse konflikte käsitlevate juhtumite saatmine Eurojustile lahendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 punktile c ja suuremas kooskõlas liikmesriikide liikmete rolliga.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – lõik 1 – taane 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  organiseeritud rööv;

–  organiseeritud vargus või rööv;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

Viited

COM(2013)0535 – C7-0240/2013 – 2013/0256(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

10.9.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

10.9.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

António Marinho e Pinto

3.9.2014

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.11.2014

12.7.2017

7.9.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luis de Grandes Pascual, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Stefano Maullu, Angelika Niebler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Karoline Graswander-Hainz

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

EFDD

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Jean-Marie Cavada, Antonio Marinho e Pinto

Joëlle Bergeron,

Kostas Chrysogonos

Stefano Maullu, Angelika Niebler, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka, Luis de Grandes Pascual

Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Karoline Graswander-Hainz, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner

Durand Pascal, Julia Reda

2

ENF

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

1

0

ECR

Angel Dzhambazki

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

Viited

C7-0240/2013 – COM(2013)05352013/0256(COD)

EP-le esitamise kuupäev

 

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

14.9.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.9.2017

CONT

 

JURI

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

26.9.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Axel Voss

25.9.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.3.2017

26.6.2017

25.9.2017

19.10.2017

Vastuvõtmise kuupäev

19.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ahmedov Ademov, Jan Philipp Albrecht, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Rachida Dati, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Raymond Finch, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Sophia in 't Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Harald Vilimsky, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anna Maria Corazza Bildt, Ignazio Corrao, Gérard Deprez, Lívia Járóka, Dennis de Jong, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Kati Piri, Jaromír Štětina, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Josu Juaristi Abaunz, Sabine Lösing, Kaja Kallas, Francis Zammit Dimech, Janusz Zemke

Esitamise kuupäev

20.10.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Kaja Kallas, Angelika Mlinar

ECR

Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Monica Macovei, Helga Stevens

EFDD

Ignazio Corrao, Laura Ferrara,

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Dennis de Jong, Josu Juaristi Abaunz, Sabine Lösing

PPE

Asim Ahmedov Ademov, Heinz K. Becker, Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Rachida Dati, Monika Hohlmeier, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Traian Ungureanu, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Kati Piri, Soraya Post, Birgit Sippel, Janusz Zemke

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

5

EFDD

Gerard Batten, Raymond Finch, Kristina Winberg

ENF

Harald Vilimsky, Auke Zijlstra

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika