RAPORT Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta
23.10.2017 - (2017/2126(INI))
Petitsioonikomisjon
Raportöör: Marlene Mizzi
PR_INI_AnnOmbud
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24 ja 228,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 42,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43,
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõiget 1,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0328/2017),
A. arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 17. mail 2017. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 30. mail 2017. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;
B. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 24 ja 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;
C. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 sätestatakse, et „hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele“; arvestades, et kodanike õiguste ja põhivabaduste tagamiseks on otsustavalt tähtis pakkuda ELi kodanikele kvaliteetseid teenuseid ja hoolitseda, et ELi administratsioon vastaks nende vajadustele ja muredele;
D. arvestades, et põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 sätestatakse, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.“;
E. arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;
F. arvestades, et Euroopa Ombudsmani põhieesmärk on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult ning et seoses õigusega ELi institutsioonide, organite või asutuste heale haldusele järgitakse kõige kõrgemaid standardeid;
G. arvestades, et 2016. aastal palus 15 797 kodanikku ombudsmani talitustelt abi, neist 12 646-le anti nõu interaktiivse juhise kaudu ombudsmani veebisaidil ja ülejäänutest 1271 päringut edastati mujale teabe saamiseks ning 1880-ga tegeles ombudsman kui kaebustega;
H. arvestades, et ombudsman käsitles 2016. aastal kokku 1880 kaebust, millest 711 oli ombudsmani pädevuses ja 1169 ei olnud tema pädevuses;
I. arvestades, et 2016. aastal algatas ombudsman 245 uurimist, millest 235 põhinesid kaebusel ja 10 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 291 uurimist (278 kaebusel põhinevat ja 13 omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et enamik ombudsmani uurimisi puudutas komisjoni (58,8% juhtudest), järgnesid ELi ametid (12,3%), Euroopa Parlament (6,5%), Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (5,7%), Euroopa välisteenistus (4,5%), Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (0,8%) ja muud institutsioonid (11,4%);
J. arvestades, et ombudsman saab üksikisikutelt ja organisatsioonidelt igal aastal palju kaebusi ELi halduse kohta ja arvestades, et kolm sagedasemat teemat ombudsmani 2016. aastal lõpetatud uurimistes olid läbipaistvus ning juurdepääs teabele ja dokumentidele (29,6%), ELi personaliküsimuste hea haldamine (28,2%) ja teeninduskultuur (25,1%); arvestades, et muud mured hõlmasid kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi toetuste ja lepingute usaldusväärset finantsjuhtimist ning menetlus- ja põhiõiguste austamist; arvestades, et nende teemade tähtsus näitab ombudsmani keskset rolli ELi tasandi otsustusprotsesside ja halduse täieliku läbipaistvuse ja erapooletuse tagamisel, et kaitsta kodanike õigusi ja suurendada nende enesekindlust ning avalikkuse usaldust;
K. arvestades, et 2016. aastal lõpetas ombudsmani büroo 5 strateegilist uurimist ja algatas 4 uut, mis käsitlesid muude teemade hulgas erinõunike võimalikke huvide konflikte ja viivitusi keemiliste katsete tegemisel, ning algatas lisaks 10 uut strateegilist uurimist;
L. arvestades, et ombudsman algatas ulatusliku strateegilise uurimise küsimuses, kuidas komisjon oma erinõunikke ametisse nimetab ja nende huvide konflikti hindab, pidades silmas, et nõunikud töötavad tihti samaaegselt erasektori klientide ja ELi heaks;
M. arvestades, et ombudsman algatas uurimise Euroopa Investeerimispanga juhatuse liikmete käitumisjuhendi kohta, märkides, et selles ei ole ette nähtud huvide deklaratsiooni esitamise ega finantshuvi avalikustamise kohustust;
N. arvestades, et finantskriis on kaasa toonud majandus- ja sotsiaalkriisi, mis vähendab ELi institutsioonide usaldusväärsust;
O. arvestades, et ombudsman leidis, et asjaolu, et komisjoni 2009.‒2014. aasta ametiajal jäeti käsitlemata volinike käitumisjuhendi rikkumine endise voliniku poolt ega uuritud nõuetekohaselt voliniku erasektori töölepingu kooskõla ELi lepingus sätestatud kohustustega, kujutab endast haldusomavoli; arvestades, et haldusomavoli juhtumid seoses volinike, sealhulgas komisjoni presidendi tegevusega pärast oma ametiaja lõppu suurendavad kodanike umbusaldust komisjoni suhtes;
P. arvestades, et ombudsman teeb koostööd ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜROga, ja on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase ELi raamistiku osa, kelle ülesanne on konventsiooni kaitsmine, edendamine ja rakendamise järelevalve ELi institutsioonide tasandil;
Q. arvestades, et Euroopa Liidu kodakondsust käsitleva 2016. aasta märtsi Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt on 9 ELi kodanikku 10st (87%) teadlikud oma Euroopa kodaniku staatusest ja oma õigusest esitada kaebus parlamendile, komisjonile või ombudsmanile;
1. kiidab heaks Euroopa Ombudsmani 2016. aasta aruande ja kiidab selle selget ja loetavat esitust, mis hõlmab olulisemaid fakte ja arve ombudsmani 2016. aasta töös;
2. õnnitleb Emily O’Reillyt suurepärase töö eest ombudsmani teenuste kvaliteedi ja juurdepääsetavuse parandamisel ning kiidab tema koostööd ja positiivset hoiakut suhetes parlamendiga, eelkõige petitsioonikomisjoniga, samuti muude ELi institutsioonide, organite ja asutustega;
3. tunnustab strateegiliste uurimiste ja algatuste rolli ning toetab neid, mida juhib ombudsman, kes on omal algatusel käsitlenud strateegiliselt olulisi teemasid, mis on Euroopa kodanike avalikes huvides; tunnustab ombudsmani jõupingutusi paremini kasutada oma strateegilisi võimalusi, mis lubavad käsitleda sarnase sisuga kaebustepõhiseid juhtumeid kollektiivselt;
4. tunneb heameelt ombudsmani otsusekindluse üle reageerida ELi kodanike vajadustele ning muredele kiirelt ja tõhusalt, ning toetab uusi töömeetodeid ja 2016. aastal kehtestatud uut sujuvat juhtumite lahendamise menetlust, mis võimaldavad suuremat paindlikkust ja tõhusust ning ulatuslikumat mõju suurema hulga kodanike huvides;
5. nõustub, et nii tavapärased kui ka enneolematud väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab, nagu töötus, majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus, diskrimineerimine, vaesus, rändekriis ja Brexit, kohustavad ELi institutsioone, organeid ja asutusi, sealhulgas ombudsmani, tõhusamale ja otsusekindlamale tööle, et tagada ELi tasandil võimalikult suur sotsiaalne õiglus, vastutus ja läbipaistvus;
6. rõhutab vajadust parandada sotsiaaldialoogi;
7. toonitab, et tänapäeva keerulises majandusolukorras on kodanike ja institutsioonide vaheline usaldus äärmiselt tähtis;
8. märgib, et ombudsmani otsuste ja/või soovituste täitmise määra poolest saavutas ombudsmani büroo seni paremuselt teise tulemuse; soovitab ombudsmanil jääda valvsaks, teha kindlaks oma soovituste täitmatajätmise põhjused ning teavitada Euroopa Parlamenti mis tahes korduvatest täitmatajätmise juhtudest ELi haldussüsteemis;
9. märgib, et 2016. aastal vähenes ELi institutsioone käsitlevate ombudsmani uurimiste arv (2016. aastal 245, 2015. aastal 261); nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid, organid ja asutused vastaksid mõistliku aja jooksul ombudsmani kriitilistele märkustele ja toimiksid nende alusel ning täidaksid paremini ombudsmani soovitusi ja/või otsuseid;
10. märgib, et 2016. aastal lõpetati enamik ombudsmani käsitletud juhtumeid 12 kuu jooksul ja uurimise lõpetamiseks kulus keskmiselt 10 kuud, ning et ainult 30% juhtumite lahendamiseks vajati 12 kuud või üle selle; soovitab tungivalt, et ombudsman veelgi täiustaks oma töömeetodeid ja lühendaks, töö tõhusust vähendamata, kaebuste lahendamisele kuluvat aega, eelkõige juhtumite puhul, mida ei ole 12 kuu möödudes veel lahendatud;
11. märgib, et läbipaistvust puudutavad uurimised, eelkõige küsimustes, mis on seotud otsustusprotsessi ja lobitöö läbipaistvusega ning juurdepääsuga ELi dokumentidele, moodustavad ombudsmani käsitletavatest juhtumitest suurima osa, neile järgnevad mitmesugused muud teemad alates põhiõiguste rikkumisest ja eetikaküsimustest kuni ELi lepingute ja toetusteni;
12. rõhutab, kui oluline on ELi institutsioonide töös läbipaistvus, hea haldus ning institutsioonide kontroll ja tasakaal; peab kahetsusväärseks, et uurimised, mis on seotud läbipaistvusega ja juurdepääsuga teabele ning dokumentidele, moodustavad kõikidest ombudsmanile esitatud uurimistest järjepidevalt üle 20% ning on aastate jooksul jäänud Euroopa kodanike oluliseks mureks; kutsub ELi institutsioone üles teavet ja dokumente ennetavalt avaldama, et suurendada läbipaistvust ja vähendada haldusomavoli;
13. on seisukohal, et maksimaalne läbipaistvus ja juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele peab olema reegel; tuletab meelde Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mille kohaselt avalik juurdepääs liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele on liidu kodanike õigus ja kui kaalutakse sellest õigusest erandi tegemist, tuleks alati arvesse võtta läbipaistvuse ja esindusdemokraatia põhimõtteid kui kodanike demokraatlike õiguste kasutamise eeltingimusi; on seisukohal, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 tuleb läbi vaadata, et hõlbustada Euroopa ombudsmani tööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele juurdepääsu andmise kontrollimisel;
14. palub komisjonil suurendada läbipaistvust ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele eelkõige saadud petitsioonidega seotud EU Piloti menetlustes ning seoses juba lõpetatud EU Piloti ja rikkumismenetlustega; rõhutab, kui tähtis on, et komisjon tagaks parlamendile korrapärase ülevaate; ergutab ombudsmani jätkama strateegilist uurimist, mis käsitleb komisjoni läbipaistvust rikkumisi käsitlevate kaebuste lahendamisel EU Piloti menetluse raames, ja õhutab ombudsmani 2017. aastal uurimise jätkamisel otsusekindlusele ja valvsusele;
15. tunnustab ombudsmani otsusekindlust saavutada ELi otsustamisprotsessis ülim läbipaistvus; rõhutab vajadust jälgida ombudsmani soovituste rakendamist, mis käsitlevad kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvust; kutsub nõukogu ja komisjoni üles avaldama kolmepoolsetel kohtumistel tehtud otsuseid käsitlevat teavet; kordab ühtlasi, et kaubanduslepingutes ja läbirääkimistel on vaja täielikku ja suuremat läbipaistvust, ning kutsub ombudsmani üles jätkama jõupingutusi läbipaistvuse jälgimisel kõigi ELi kaubanduslepingute läbirääkimistel kolmandate riikidega, pidades samas meeles, et see ei tohiks kahjustada ELi läbirääkimispositsiooni;
16. kordab, kui tähtis on läbipaistvus kõigi ELi institutsioonide tegevuses läbirääkimistel Ühendkuningriigi liidust väljaastumise teemal, ilma et see ohustaks poolte läbirääkimispositsioone; kutsub ombudsmani üles jälgima läbipaistvusest kinnipidamist kogu väljaastumist käsitlevate läbirääkimiste protsessis;
17. nõuab suuremat läbipaistvust ELi majandus- ja finantsotsuste tegemise protsessis, eelkõige Euroopa Keskpanga teostatava pangandusjärelevalve valdkonnas; toetab lisaks ombudsmani soovitusi suurendada Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja eurorühma läbipaistvust ning tugevdada nende sisemisi eetikareegleid, tunnustades samas ombudsmani hiljutisi jõupingutusi selles vallas ja võttes teadmiseks asjaolu, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 ei ole eurorühma suhtes kohaldatav, kuna see ei ole aluslepingute mõistes institutsioon ega organ; palub järgida ombudsmani soovitusi Euroopa Investeerimispanga kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamise kohta ja rõhutab sõltumatu kaebuste esitamise mehhanismi tähtsust; kutsub ombudsmani üles aktiivsemalt tegutsema, tagamaks, et uus EIP kaebuste lahendamise mehhanism jääb usaldusväärseks ja tõhusaks ning seejuures peetakse kinni tegevuse sõltumatuse, läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja ajakohasuse ja vahendite piisavuse põhimõtetest;
18. toetab täielikult ombudsmani lõppeesmärki – aidata tugevdada Euroopa tasandi struktuuride ja institutsioonide vastutust ja läbipaistvust ning parandada Euroopa demokraatia kvaliteeti;
19. võtab teadmiseks ombudsmani tähelepanekud haldusomavoli kohta seoses volinike käitumisjuhendiga; rõhutab rangete moraali- ja eetikanõuete tähtsust ELi halduses ja võtab teadmiseks komisjoni otsuse pikendada ooteaega endiste volinike puhul kahele aastale ja endiste komisjoni presidentide puhul kolmele aastale, kuid on kindlalt seisukohal, et ELi institutsioonides, sealhulgas nii poliitikute kui ka töötajate hulgas, tuleks kohaldada rangeimaid eetikaeeskirju, et täidetaks kohustust käituda ausalt ja diskreetselt ning erasektorist täiesti sõltumatult; palub komisjonil tagada endiste volinike ametiaja järgse töökoha ja kogu vastava teabe ennetav avalikustamine ja täielik läbipaistvus; toetab ombudsmani soovitusi käitumisjuhendi edasise läbivaatamise kohta kooskõlas asutamislepingust tulenevate kohustustega, muutes eeskirjad selgemaks ja hõlpsamini rakendatavaks, et tagada üksikjuhtude kaupa usaldatavus, erapooletus ja huvide konflikti puudumine; julgustab ombudsmani jätkuvalt jälgima ja hindama komisjoni ajutise eetikakomitee sõltumatuse määra;
20. võtab teadmiseks komisjoni sammud vastuseks ombudsmani soovitustele seoses sellega, kuidas on rakendatud ELi personalieeskirju, mis käsitlevad nn pöördukse efekti, ja ootab ombudsmani järeluurimist, milles hinnatakse, kuidas uued eeskirjad praktikas toimivad;
21. kutsub ombudsmani üles jätkama oma tööd, et aidata tagada kõigi pöördukse-juhtumitega seotud ELi ametnike nimede õigeaegne avaldamine ning kindlustada kogu seotud teabe täielik läbipaistvus;
22. toetab ombudsmani pühendumust parandada ELi lobitöö läbipaistvust ja kutsub komisjoni üles täielikult järgima ombudsmani soovitusi ELi läbipaistvusregistri täiustamiseks, muutes selle kõigi ELi institutsioonide ja asutuste kohustuslikuks läbipaistvusplatvormiks; rõhutab, et selleks tuleks võtta selgeid meetmeid ning koostada sidusad ja tõhusad töökavad; rõhutab täieliku läbipaistvuse tähtsust, sealhulgas rahastamist, huvirühmi ja finantshuvisid käsitleva teabe puhul;
23. kiidab heaks ombudsmani strateegilise uurimise selle kohta, kuidas komisjon teostab oma erinõunike huvide konflikti hinnanguid; kutsub komisjoni üles täielikult rakendama ombudsmani soovitusi, mis käsitlevad erinõunike ametisse nimetamist, võimalike huvide konfliktide hindamist enne ja pärast ametissenimetamist ning üldsusele juurdepääsu ja teabe tagamist seoses dokumentide ja koosolekutega;
24. toetab ombudsmani strateegilist uurimist komisjoni eksperdirühmade kohta; kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjoni uutes eeskirjades parandataks huvide konflikti haldamist ning sidusrühmade, sh ühiskondlike sidusrühmade tasakaalustatud ja võrdset esindatust, sealhulgas loetletaks kõik eksperdid ELi läbipaistvusregistris;
25. võtab teadmiseks komisjoni seisukoha seoses läbipaistvusega tema koosolekutel tubakatööstuse lobistidega ja seoses tervise peadirektoraadi rakendatud läbipaistvusmeetmetega; kordab oma üleskutset, et komisjon loobuks senisest tavast ja muudaks oma töö täielikult läbipaistvaks, avaldades veebis andmed kõigi koosolekute kohta lobistidega või nende õiguslike esindajatega, samuti nende koosolekute protokollid, kooskõlas tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni kohustustega;
26. kiidab heaks ombudsmani praktilised soovitused ametiisikute suhtluseks lobistidega; nõuab tungivalt, et ombudsman suurendaks teadlikkust neist soovitustest kõigi ELi institutsioonide töötajate seas koolituste, seminaride ja asjaomaste toetusmeetmete kaudu, ja kutsub kõiki ELi institutsioone üles rakendama ombudsmani hea haldustava eeskirja ning ÜRO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonis esitatud läbipaistvusmeetmeid;
27. kiidab heaks ombudsmani strateegilise uurimise juurdepääsu kohta nõukogu ettevalmistavate organitega seotud dokumentidele, kaasa arvatud nõukogu komiteed, töörühmad ja alaliste esindajate komitee, kui need arutavad ELi õigusaktide eelnõusid; julgustab ombudsmani paluma nõukogul suurendada sidusrühmadega peetud koosolekute ja vastu võetud otsuste läbipaistvust, järgima dokumentidele juurdepääsu nõudeid ning andma juurdepääsu õigeaegselt ja viivitusteta;
28. kiidab heaks ombudsmani töö üldist avalikku huvi pakkuvate küsimuste lahendamisel, nagu põhiõigused, ravimite ohutus ja efektiivsus, keskkonnakaitse ja tervishoid ning kaitse keskkonnaohtude eest; kutsub ombudsmani üles võtma järelmeetmeid seoses oma ettepanekutega Euroopa Kemikaaliametile loomkatsete takistamise kohta uute kosmeetikatoodete turule laskmisel ning Euroopa Personalivaliku Ametile (EPSO) vääramatu jõu põhimõtte kohaldamise ja EPSO konkursside läbipaistvuse kohta;
29. toetab ombudsmani rolli ennetava ja läbipaistva poliitika kujundamisel seoses Euroopa Ravimiameti (EMA) kliiniliste uuringutega ja eelkõige ombudsmani soovitusi Humira heakskiitmise kohta, mis on üks maailma enimmüüdud ravimeid, mida kasutatakse Crohni tõve ravis; nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks EMA järelevalvet, tagamaks, et see vastab rangeimatele läbipaistvusnõuetele ja kliinilisi uuringuid käsitleva teabe juurdepääsetavuse nõuetele, mis vastavad üldsuse huvidele ja millel on väärtus ka arstide, patsientide ja teadustöötajate jaoks;
30. kiidab heaks ombudsmani uurimised, mis on algatatud puudega inimeste kaebuste alusel, ja julgustab tema tööd aktiivse osalejana ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus ning tema panust Euroopa puudega inimeste strateegia rakendamisel; kinnitab taas oma täit toetust konventsiooni täielikule rakendamisele ELi tasandil;
31. kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon võtaks arvesse ombudsmani ettepanekuid ja soovitusi Euroopa kodanikualgatuse instrumendi edaspidise läbivaatamise kohta, et tagada, et kodanikualgatuse puhul nõutavad menetlused ning tingimused on tõeliselt selged, lihtsad, hõlpsasti kohaldatavad ja proportsionaalsed;
32. kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon aitab luua taristu kodanikualgatustele õigusnõu pakkumiseks ning õigusraamistiku Euroopa kodanikualgatuse liikmete kaitseks;
33. tuletab meelde, et rikkumisest teatajad on haldusomavoli juhtumite avalikustamisel olulised isikud, ja toetab meetmeid, millega tulemuslikult ergutatakse rikkumistest teatama ja parandatakse rikkumisest teatajate kaitset kättemaksu eest, ning kutsub ombudsmani üles täiendavalt hindama ELi institutsioonide uute rikkumisest teatamise sise-eeskirjade rakendamist; julgustab võtma järelmeetmeid ombudsmani 2015. aasta uurimistele, mis käsitlesid ELi institutsioonide siseseid rikkumisest teatamise eeskirju; kiidab heaks ombudsmani enda eeskirjad selles valdkonnas ja ergutab teisi Euroopa institutsioone neist juhinduma; tuletab meelde oma nõuet vastu võtta rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad horisontaalsed ELi õigusaktid, milles sätestatakse asjakohased kanalid ja menetlused kõigist haldusomavoli vormidest teatamiseks ning asjassepuutuvatele isikutele kõigil tasanditel pakutavad asjakohased tagatised ja õiguskaitsemeetmed;
34. kiidab heaks ombudsmani algatuse kindlaks teha ELi halduse parimad tavad ja ombudsmani hea halduse auhinna abil neile üldsuse tähelepanu juhtida;
35. julgustab ombudsmani Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu riiklike ombudsmanidega koostööd jätkama; toetab ideed korraldada Euroopa ombudsmanide võrgustiku esimene iga-aastane konverents 2016. aastal Brüsselis ja komisjoni pühendumust teha võrgustikuga tõhusamat koostööd;
36. suhtub avatult ideesse korraldada Euroopa ombudsmanide võrgustiku tulevased iga-aastased konverentsid Euroopa Parlamendi ruumides, võttes arvesse otseseid sidemeid petitsioonikomitee ja ombudsmani vahel;
37. tuletab meelde, et Euroopa ombudsmanide võrgustik võib täita olulist rolli ELi kodanike õiguste kaitsmisel Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimistel;
38. tunnustab ombudsmani koosolekute korraldamise eest riiklike ombudsmanidega ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning majandusorganisatsioonidega; kutsub ombudsmani üles korraldama selliseid koosolekuid kõikides liikmesriikides ja veelgi suurendama teadlikkust sellest, mida Euroopa Ombudsmani büroo Euroopa kodanike ja ettevõtjate heaks teha saab;
39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.
SELETUSKIRI
Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevuse aruanne esitati ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile Antonio Tajanile 17. mail 2017. Euroopa ombudsman Emily O’Reilly tutvustas aruannet petitsioonikomisjonile 30. mail 2017. aastal Brüsselis.
Euroopa ombudsmani mandaadi õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 24 ja 228. Euroopa kodanikel on õigus esitada Euroopa Ombudsmanile kaebus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 43 kohaselt. Ombudsmani volitused laienesid Lissaboni lepingu jõustumisega ning hõlmavad nüüd võimalikku haldusomavoli ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), sh ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames.
Ombudsmani sõnastatud haldusomavoli määratlus, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, on järgmine: „Haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas kõnealuse asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega“. Institutsioonide jaoks tähendab see, et neil tuleb järgida õigusriigi põhimõtet, hea halduse põhimõtteid ja põhiõigusi. Põhiõiguste hartas sisaldub ka õigus heale haldusele kui ELi kodanike põhiõigus (artikkel 41) ja harta on ELi institutsioonide administratsioonile siduv.
Raportöör tunneb heameelt, et ombudsmani aruanne, nagu ka eelmine, 2015. aasta aruanne, on vormistatud lugejasõbralikult, käsitledes võtmeküsimusi ja andes üksikasjalikku teavet ombudsmani tegevuse ja tehtud töö kohta 2016. aastal. Aruandes on esitatud selged ja lihtsad teabegraafikud umbes samade valdkondade kohta nagu eelnenud aastal.
2016. aastal abistas ombudsman 15 797 kodanikku, 12 646 kodanikule anti nõu interaktiivse juhise kaudu ombudsmani veebisaidil ning ülejäänud päringutest käsitleti 1880 juhtumit kaebusena ja 1271 teabepäringuna, millele vastasid Euroopa Ombudsmani talitused.
Ombudsman töötas 2016. aastal läbi ühtekokku 1880 kaebust, millest 711 olid ombudsmani pädevuses ja 1169 ei olnud tema pädevuses. Ombudsmani pädevusse mittekuuluvate kaebuste arv oli rekordiliselt väike (1169), tänu tõhusale teavitustööle ombudsmani töö kohta ja ombudsmani kodulehel asuvale interaktiivsele juhisele. 470 kaebust (57,5%), mis ei kuulu ombudsmani pädevusse, edastati võrgustiku liikmetele, neist 429 edastati riiklikule või piirkondlikule ombudsmanile ning 41 petitsioonikomisjonile. Muud kaebused edastati Euroopa Komisjonile (116 kaebust, 14,2% kõigist edastatud kaebustest) ning muudele institutsioonidele ja asutustele (407 kaebust, 49,8%).
Eelmise aastaga võrreldes oli kaebuste arv 2016. aastal pisut väiksem (2015. aastal taotles abi 17 033 kodanikku ja esitati 2077 kaebust). Kaebuste suhtes võeti järgmisi meetmeid: 816 juhtumi puhul (43,4%) anti nõu või edastati juhtum teisele kaebusi lahendavale organile; 788 juhtumi puhul (41,9%) teatati kaebuse esitajale, et edasist nõu ei ole võimalik anda, ja 235 juhtumi puhul (12,5%) algatati uurimine.
Ombudsman algatas 2016. aastal 245 uurimist, millest 235 põhines kaebusel ja 10 olid omaalgatuslikud uurimised, ning lõpetas samal ajal 291 uurimist (278 kaebusel põhinevat ja 13 omaalgatuslikku uurimist). 291 lõpetatud uurimisest 148 puhul (50,9%) on lahenduses kokku lepitud või on institutsioon need lahendanud, 89 juhtumi puhul (30,6%) ei tuvastatud haldusomavoli, 52 juhtumi puhul (17,9%) ei olnud edasised uurimised õigustatud ning 20 juhtumi puhul (6,9%) tuvastati haldusomavoli.
Raportöör tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani juhitud Euroopa institutsioone käsitlevate uurimiste arvu vähenemise üle 2016. aastal (2016. aastal 245, 2015. aastal 261 juhtumit). Raportööri arvamuse kohaselt peaksid ELi institutsioonid, organid ja asutused siiski jätkuvalt vastama ja reageerima mõistliku aja jooksul ombudsmani kriitilistele märkustele ja veelgi parandama ombudsmani soovituste ja/või otsuste täitmist.
Kaebuste päritolu seisukohast on esikohal Hispaania 308 kaebusega, järgnevad Poola (163), Belgia (150) ja Ühendkuningriik (145). Asjaolu, et paljud kaebused pärinevad nimetatud liikmesriikidest, ei tähenda, et algatatud uurimiste arv oleks proportsionaalne. Näiteks selgub ombudsmani 2016. aasta aruandest, et Belgiast saadi 150 kaebust, algatati aga 50 uurimist, Hispaaniast esitatud 308 kaebuse peale algatati aga ainult 28 uurimist.
Raportöör rõhutab ka seda, kui olulised on läbipaistvusega seotud teemad ning juurdepääs teabele ja dokumentidele, mis on ombudsmanile esitatud kaebuste valdav teema (29,6%), järgnevad ELi personaliküsimuste hea haldus (28,2%) ja teeninduskultuur (25,1%). Muude teemade seas on kaalutlusõiguse korrektne kasutamine, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi toetuste ja lepingute usaldusväärne finantsjuhtimine ning menetlus- ja põhiõiguste austamine.
Uue sujuva juhtumite lahendamise menetluse alusel võidakse kaebusel põhinevate sarnase sisuga juhtumitega tegeleda kollektiivselt strateegiliste uurimistena. 2016. aastal algatati 4 ja lõpetati 5 sellist uurimist. 2016. aastal algatatud strateegilised uurimised hõlmavad komisjoni erinõunike huvide konflikti hindamist, komisjoni katseprogrammi, pestitsiidide heakskiitmist Euroopa turul ja viivitusi loa andmisel 20 taotlusele, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud toitu ja sööta.
Ombudsman tegi 2016. aastal ka 10 strateegilist algatust, milles käsitletakse nn pöördukse efekti, läbipaistvuse puudumist ELi ja USA läbirääkimistel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle, puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi läbipaistvust, eurorühma ning Euroopa Investeerimispanga läbipaistvust, komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele ning Euroopa Keskpanga läbivaatamis- ja hindamismenetluse läbipaistvust. Raportöör toetab ombudsmani 2016. aastal tehtud strateegilist tööd, mis tema arvates on üldsuse huvides ning aitab ELi institutsioonidel parandada oma teenuste kvaliteeti.
Uurimistes, kus tuvastati haldusomavoli, tehti 9 juhtumi puhul (45%) institutsioonile kriitilisi märkusi ja 11 juhtumi puhul (55%) kiitis institutsioon ombudsmani tehtud soovituse täielikult või osaliselt heaks. Ombudsman esitab kriitilise märkuse siis, kui institutsioonil pole enam võimalik haldusomavoli kõrvaldada, kui haldusomavolil puudub üldine mõju või kui ombudsmani järelmeetmed pole vajalikud. Ombudsman võib kriitilise märkuse esitada ka siis, kui ta on seisukohal, et soovitusettepanek ei oleks tulemuslik, või juhtudel, kui asjaomane institutsioon ei nõustu soovitusettepanekuga, kuid haldusomavoli juhtum ei anna alust parlamendile eriaruande esitamiseks.
Kriitiline märkus on siiski kaebuse esitajale kinnituseks, et tema kaebus oli põhjendatud, ja osutab asjaomasele institutsioonile selgelt, milles ta eksis, et ta saaks sellist tegevust edaspidi vältida. 2015. aastal tegi ombudsman 19 juhtumi puhul institutsioonidele kriitilisi märkusi.
Institutsioonidest, mida ombudsmani uurimised käsitlesid, oli esikohal Euroopa Komisjon enam kui poolte juhtumitega (58,8%), järgnesid ELi ametid (12,3%), Euroopa Parlament (6,5%), Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (5,7%), Euroopa välisteenistus (4,5%), Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (0,8%) ja muud institutsioonid (11,4%). Erinevalt 2015. aastast on muud institutsioonid esitatud eraldi kategooriana, mis on uurimiste arvult kolmandal kohal, ja Euroopa Parlament on tõusnud neljandale kohale, möödudes EPSOst.
Raportöör kiidab heaks ka ombudsmani 2016. oktoobris esitatud üleskutse nimetada kandidaate hea halduse auhinnale, et teha kindlaks ELi halduse parimad tavad ja juhtida neile üldsuse tähelepanu. Ühtlasi koostas ombudsman lobistidega suhtlevate ametnike jaoks käskude-keeldude loetelu.
Ombudsman teeb Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu tihedat koostööd ka oma kolleegidega liikmesriikides. 2016. aastal Euroopa ombudsmanide võrgustik reorganiseeriti ja sellele anti Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) konsultatiivfoorumi ex-officio liikme staatus. Euroopa ombudsmanide võrgustik koosneb praegu 96 büroost 36s Euroopa riigis ja see toimib ombudsmani ja tema piirkondlike või liikmesriikide kolleegide koostööplatvormina. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on samuti võrgustiku liige. Kaebusi, millega tegelemine ei ole ombudsmani pädevuses, saavad tihti kõige paremini lahendada võrgustiku liikmed, näiteks liikmesriikide või piirkondlikud ombudsmanid.
Võrgustiku peamine sündmus 2016. aastal oli esimene iga-aastane konverents, mille korraldas ombudsman ja mis peeti Brüsselis 19.-20. juunil. Raportöör toetab ideed pidada 2016. aastal Brüsselis Euroopa ombudsmanide võrgustiku iga-aastane konverents ja komisjoni pühendumust teha võrgustikuga tõhusamat koostööd. See äärmiselt suhtlustihe konverents oli avatud ka mitteliikmetele ja sellele kogunes 250 osalejat, kes käsitlesid päevakohaseid teemasid, sealhulgas Euroopa rändekriis, lobitöö läbipaistvuse edendamine ja probleemid õigusriigi põhimõtte rakendamisel.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 nähakse ette, et EL peab looma raamistiku konventsiooni rakendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Euroopa Ombudsmani ülesanne on kaitsta puuetega inimeste õigusi ning tagada, et ELi administratsioon oleks teadlik oma vastutusest seoses nende õigustega. 2016. aasta mais algatas ombudsman seni poolelioleva uurimise selle üle, kas ELi ühine ravikindlustusskeem vastab puuetega inimeste õiguste konventsioonile, ja tegi kaks strateegilist algatust, millest üks käsitleb komisjoni hallatavate veebisaitide ja veebipõhiste vahendite juurdepääsetavust ning teine seda, kuidas Euroopa koolid lahendavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitees tõstatatud küsimusi seoses konventsiooni rakendamisega.
Euroopa Ombudsmani eelarve moodustab ELi eelarves omaette jao. Euroopa Ombudsmani 2016. aasta eelarve oli 10 658.951 eurot ja institutsiooni ametikohtade loetelus oli 75 kohta.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.10.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 1 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Heinz K. Becker, Pál Csáky, Eleonora Evi, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Laurenţiu Rebega, Virginie Rozière, Sofia Sakorafa, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Demetris Papadakis, Julia Pitera, Igor Šoltes, Ángela Vallina |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Mircea Diaconu |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS
|
19 |
+ |
|
|
ALDEECR EFDD GUE/NLG PPE
S&D
Verts/ALE
|
Mircea Diaconu, Cecilia WikströmRikke Karlsson Eleonora Evi Sofia Sakorafa, Ángela Vallina Heinz K. Becker, Pál Csáky, Svetoslav Hristov Malinov, Roberta Metsola, Julia Pitera, Jarosław Wałęsa Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Demetris Papadakis, Gabriele Preuß, Virginie Rozière Igor Šoltes, Tatjana Ždanoka
|
|
|
1 |
– |
|
|
ECR |
Notis Marias |
|
|
1 |
0 |
|
|
ENF |
Laurenţiu Rebega |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu