Menetlus : 2017/2083(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0334/2017

Esitatud tekstid :

A8-0334/2017

Arutelud :

PV 14/11/2017 - 16
CRE 14/11/2017 - 16

Hääletused :

PV 16/11/2017 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0448

RAPORT     
PDF 525kWORD 87k
24.10.2017
PE 606.307v02-00 A8-0334/2017

ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja kohta

(2017/2083(INI))

Arengukomisjon

Raportöör: Maurice Ponga

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja kohta

(2017/2083(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, mida esitleti Euroopa Ülemkogule 28. ja 29. juunil 2016 toimunud kohtumisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate ning komisjoni 7. juuni 2017. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ning ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ja selle 17 kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse toidu- ja põllumajandussüsteemidesse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid, mille maailma toiduga kindlustatuse komitee (CFS-RAI) töötas välja selleks, et aidata saavutada esimest ja teist kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse Addis Abeba 2015. aasta tegevuskava arengu rahastamise kohta,

–  võttes arvesse 2015. aastal sõlmitud kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Aafrika tegevuskava teemalist tippkohtumist, mis toimus 16. novembril 2016 ja millega tugevdati COP 22 Aafrika mõõdet,

–  võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2016. aasta teatist „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ (COM(2016)0087),

–  võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping)(1), ja selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal,

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mille võtsid 9. detsembril 2007. aastal Lissaboni tippkohtumisel vastu Aafrika ja Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, ning kahte tegevuskava, mis võeti vastu Accras 2007. aasta oktoobris (ajavahemikuks 2008–2010) ja Tripolis 2010. aasta novembris (ajavahemikuks 2011–2013),

–  võttes arvesse 2.–3. aprillil 2014 Brüsselis toimunud ELi ja Aafrika 4. tippkohtumise järeldusi ja tegevuskava, milles määratletakse kohtumiste vorm (nn Kairo formaat) ja kahe maailmajao vaheline koostöö ajavahemikuks 2014–2017, ning ELi ja Aafrika avaldust rände ja liikuvuse kohta,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu tegevuskava 2063. aastani, mis võeti vastu 2014. aasta mais,

–  võttes arvesse Tema Ekstsellentsi Paul Kagamé ette valmistatud aruannet Aafika Liidu institutsionaalset reformi käsitlevate soovituste projekti kohta „L’impératif de renforcer notre Union“ („Tungiv vajadus tugevdada Aafrika Liitu“),

–  võttes arvesse 11.–13. juulil 2017 Tunises toimunud kolmandat mandritevahelist kodanikuühiskonna foorumit, millel nõuti kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat panust ja kodanikuühiskonna esindajate seadmist ELi Aafrika-strateegia keskmesse,

–  võttes arvesse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2016. aasta määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. novembri 2016. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ (JOIN(2016)0052),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni erinevaid teatisi ELi ja Aafrika vaheliste suhete kohta ning eelkõige 27. juuni 2007. aasta teatist „Kairost Lissabonini – ELi-Aafrika strateegiline partnerlus“ (COM(2007)0357), 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö“ (COM(2008)0617) ja 10. novembri 2010. aasta teatist ELi ja Aafrika suhete tugevdamise kohta: Poolteist miljardit inimest, 80 riiki ja kaks maailmajagu, kuid vaid üks tulevik (COM(2010)0634),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. mai 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“ (JOIN(2017)0017) ning nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi sellel teemal,

–  võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone liidu ja Aafrika ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste suhete kohta ning eelkõige 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat(3),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile(4),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta(5),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0334/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidul on Aafrika riikidega ajaloolised suhted ja et nende tulevikusuunad on tihedalt seotud; arvestades, et EL on Aafrika peamine partner majanduse ja kaubanduse, aga ka arengu, humanitaarabi ja julgeoleku valdkonnas;

B.  arvestades, et vaja on Aafrika ja ELi partnerluse uut kontseptsiooni, mis kajastaks mõlema maailmajao poliitilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalsetest olukorda; arvestades, et tuleb kohaneda rahvusvahelise tasandi uute osalejatega, sealhulgas Hiinaga ning liikuda tugevdatud, ajakohastatud ja poliitilisema partnerluse poole, keskendudes mõlema poole olulistele ühishuvidele;

C.  arvestades, et ELi ja Aafrika suhted peavad põhinema mõistmise ja ühiste huvide ning ühiste väärtuste jagamise põhimõtetel vastastikuse partnerluse raames;

D.  arvestades, et ELi ja Aafrika vahelised suhted tuginevad erinevatele õiguslikele vahenditele ja poliitilistele strateegiatele ning et tuleb tugevdada nendevahelist koostoimet ja sidusust, et muuta partnerlus tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks;

E.  arvestades, et Cotonou leping, mis ühendab ELi ja 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riiki, seahulgas 48 Sahara-taguse Aafrika riiki, on peamine partnerlus liidu ja Aafrika vahel; arvestades, et EL on loonud suhted ka nende Aafrika riikidega, kes ei ole Cotonou lepingu osalised; arvestades, et ELi ja AKV riikide partnerlus loodi ajal, mil AKV riigid ei olnud veel välja kujundanud oma praegusi piirkondlikke või Aafrika tasandi koostööstruktuure; arvestades, et 2003. aastal loodud Aafrika Liidu ning 2007. aastal vastu võetud Aafrika ja ELi ühisstrateegia tõttu on vaja ühtlustada ELi ja Aafrika vahelisi erinevaid poliitilisi raamistikke; arvestades, et Aafrika ja ELi ühisstrateegias on selgelt sätestatud eesmärk käsitleda Aafrikat ühe tervikuna;

F.  arvestades, et EL peab Aafrika riikidega poliitilist ja institutsioonilist dialoogi, mida hoogustavad ELi ja Aafrika tippkohtumised, valitsustevaheline organisatsioon „Vahemere Liit“ ning AKV–ELi koostööorganid, sealhulgas parlamentaarsel tasandil AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee, ELi delegatsioon Vahemere Liidu parlamentaarsel assambleel ja delegatsioon Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemiseks;

G.  arvestades, et 11. Euroopa Arengufondi (EAF) eelarve on 30,5 miljardit eurot, millest 900 miljonit eurot on ette nähtud Aafrika rahutagamisrahastu jaoks, ja arvestades, et EAFi vahenditest 1,4 miljard eurot kasutatakse Aafrika jaoks mõeldud ELi usaldusfondi tarbeks; arvestades, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames on Aafrika riikide vajadustele kulutatud rohkem kui 5 miljardit eurot, ning arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendist on üleaafrikalisele programmile Aafrika-ELi ühisstrateegia rakendamiseks eraldatud 845 miljonit eurot;

H.  arvestades, et järgmine ELi ja Aafrika tippkohtumine, mis toimub 29.–30. novembril 2017 Abidjanis teemal „Investeerimine noortesse“, annab võimaluse luua, toetada ja arendada tõeliselt võrdseid majanduslikke tingimusi partnerite vahel, kes soovivad kaitsta olulisi ühishuve;

I.  arvestades, et uus Aafrika ja ELi ühisstrateegia tuleb lisada tulevasse Cotonou lepingu järgsesse lepingusse;

J.  arvestades, et EL on pikaaegne partner ja oluline osaleja tagamaks Aafrika mandri julgeolekut, mis on äärmiselt oluline teemavaldkond; arvestades, et Euroopa maailmajao julgeolek ja jätkusuutlik majanduskasv on tihedalt ja vahetult seotud stabiilsuse ja arenguga Aafrika mandril ja vastupidi;

K.  arvestades, et pidev toetus Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri tõhusale rakendamisele ning ELi, Aafrika Liidu ja teiste Aafrikas tegutsevate rahvusvaheliste osalejate panus on Aafrika mandri arengu ja stabiilsuse seisukohast väga tähtis;

L.  arvestades, et ränne on ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias tähtsal kohal ning see on prioriteetne teema ELi välissuhetes, sealhulgas ELi suhetes Aafrikaga; arvestades, et Aafrikal ja Euroopal on ühine huvi ja vastutus seoses rände ja liikuvusega, sealhulgas inimkaubanduse ja isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse osas, ning arvestades, et rände juhtimine nõuab ülemaailmseid lahendusi, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel ning rändajate õiguste austamisel ja rahvusvahelisel õigusel, samuti arengukoostöö vahendite tõhusal kasutamisel;

M.  arvestades, et Aafrikas elab enam kui 218 miljonit inimest äärmises vaesuses; arvestades, et äärmises vaesuses elavate inimeste arv on Sahara-taguses Aafrikas langenud 56 %-lt 1990. aastal 43 %-ni 2012. aastal; arvestades, et 47 vähim arenenud riigist 33 asuvad Aafrikas, mistõttu on ELi ja Aafrika partnerlus oluline vahend, et viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastaks 2030 ja selle kestliku arengu eesmärgid, eeskätt vaesuse kaotamine;

N.  arvestades, et Aafrikas vajatakse aastas hinnanguliselt 75 miljardi euro väärtuses taristuinvesteeringuid, tarbijaturu väärtus peaks 2020. aastaks kasvama 1000 miljardi USA dollarini, pidevalt kasvavad välismaised otseinvesteeringud peaksid 2020. aastaks ulatuma 144 miljardi USA dollarini ning elanikkonna suurus on praegu 1 miljard inimest;

O.  arvestades, et Aafrika ekspordiartiklite hulgas domineerivad endiselt töötlemata tooted, ning arvestades, et neist ekspordiartiklitest suure osa suhtes kehtivad kaubandussoodustused; arvestades, et enamiku Aafrika toodete vaba turulepääs suurendab Aafrika riikide suutlikkust ning suurendab nende konkurentsivõimet ja osalemist ülemaailmsetel turgudel, kui seda saadavad muu hulgas poliitikameetmed, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlik industrialiseerimine ja põllumajanduslik tootmine, mis on peamised võimalused arenguks;

P.  arvestades, et arvesse tuleb võtta demograafilisi suundumusi, teades, et mõningate prognooside kohaselt võib Aafrika elanikkond 2050. aastaks ulatuda 2,5 miljardi inimeseni, kellest suurem osa on noored, samas on oodata Euroopa rahvastiku tunduvat vananemist; arvestades, et seetõttu on väga oluline luua miljoneid töökohti ning edendada ja toetada naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamist, eriti Aafrika mandril pakutava hariduse, tervishoiule juurdepääsu ja koolituse kaudu;

ELi ja Aafrika vahelise poliitilise dialoogi hoogustamine kui uuendatud strateegilise partnerluse eeltingimus

1.  võtab teadmiseks uue teatise „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“, millega soovitakse hoogustada Aafrika ja ELi partnerlust, et seda laiendada ja tõhustada, suunates selle mõlema maailmajao heaolu ja stabiilsuse saavutamisele kooskõlas kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustuste, Euroopa uue arengukonsensuse, mis on Euroopa arengupoliitikat juhtiv suuniste kogum, Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning 2063. aasta tegevuskavaga;

2.  tuletab meelde, et Aafrika on ELi peamine strateegiline partner ning peab oluliseks tihendada ELi ja Aafrika Liidu vahelisi suhteid kohandatud ja laiendatud dialoogi kaudu, mis hõlmab läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtteid, et luua olukord, millest saavad kasu kõik osapooled, ning võrdset ja jätkusuutlikku koostööd ühiste probleemide lahendamiseks ja ühise kasu saavutamiseks, tagades samas isevastutuse põhimõtte ja võttes arvesse iga partnerriigi konkreetset olukorda ja arengutaset;

3.  kutsub üles keskenduma tulevase partnerluse puhul nii Aafrika Liidu kui ka ELi määratletud prioriteetsetele valdkondadele, milleks on:

  majandusareng (kaubanduse, majanduspartnerluslepingute, suurema piirkondliku integratsiooni, majandustegevuse mitmekesistamise, jätkusuutliku industrialiseerimise ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu);

•  hea valitsemistava, sealhulgas inimõigused;

•  inimareng avalike teenuste abil, mis katavad selliseid põhivajadusi nagu haridus, tervishoid, juurdepääs vee- ja kanalisatsiooniteenustele, sooline võrdõiguslikkus, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon;

•  julgeolek ja terrorismivastane võitlus;

•  ränne ja liikuvus;

•  keskkond, sealhulgas kliimamuutused;

4.  tuletab meelde, et eelarvetoetus on parim viis assigneeringute tegemiseks, sest seeläbi antakse valitsustele vahendid oma vajaduste ja prioriteetide kindlaksmääramiseks; tuletab meelde, et üldine või sektoripõhine eelarvetoetus võimaldab toetada arengupoliitika meetmeid ja tagada vahendite maksimaalse ärakasutamise;

5.  tunneb heameelt, et 2017. aasta novembris Côte d’Ivoire’is toimuva ELi ja Aafrika 5. tippkohtumise peateema on noored, arvestades, kui olulised on noored mõlemal maailmajao tuleviku jaoks;

6.  tuletab meelde AKV riikide ja ELi koostöö tähtsust ja tõhusust ning arengu valdkonnas saavutatud tulemusi; rõhutab, et see õiguslikult siduv raamistik tuleb pärast 2020. aastat säilitada; rõhutab, kui oluline on nimetatud koostööd tõhustada, arendades samal ajal koostöö piirkondlikku mõõdet, sealhulgas tihedama koostöö abil Aafrika Liiduga, piirkondlike majandusühenduste ja teiste piirkondlike organisatsioonidega; nõuab poliitilise dialoogi puhul strateegilisemat, pragmaatilisemat, põhjalikumat ja struktureeritumat lähenemisviisi Cotonou lepingu järgse lepingu üle peetavate läbirääkimiste raames;

7.  nõuab AKV-ELi parlamentaarse mõõtme tõhustamist; rõhutab, et AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee on ainulaadne suhtlusplatvorm ja sellel on oluline roll demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise tõhustamisel;

8.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine pakub võimalusi naabruspoliitika ning teisi Aafrika riike käsitleva poliitika paremaks omavaheliseks kooskõlastamiseks laiendatud koostööraamistike loomise teel selliste piirkondlike teemade puhul nagu julgeolek, energeetika ja isegi ränne;

9.  kinnitab, et Aafrika ja ELi partnerluse raames on vaja liikmesriikidevahelist ning ELi ja selle liikmesriikide vahelist kooskõlastatud käsitlusviisi, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 210; tuletab samuti meelde, et ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte austamine on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks oluline nii ELi kui ka Aafrika poliitikameetmete ja algatuste puhul;

10.  nõuab, et ELi kaubandussuhted Aafrikaga oleksid täielikult kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, mis eeldab jõustatavate kaubanduse ja kestliku arengu klauslite lisamist kõikidesse Aafrika riikidega sõlmitavatesse ELi kaubanduslepingutesse, kooskõlas kohustusega, mille komisjon võttis strateegias „Kaubandus kõigile“;

11.  kordab, kui oluline on, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust suunata 0,7 % oma SKPst ametlikuks arenguabiks, et tugevdada koostööd Aafrikaga;

12.  kiidab heaks väljendatud soovi tihendada ELi ja Aafrika vahelisi sidemeid, et tegeleda ülemaailmse juhtimise küsimustega; rõhutab selles küsimuses vajadust tõhustada dialoogi Aafrika Liiduga ja seda, et on oluline tagada Aafrika Liidu rahaline autonoomia kooskõlas rahastamist käsitleva Kigali otsusega, vähendades selle sõltuvust välisrahastamisest; võtab teadmiseks ettepanekud Paul Kagamé koostatud aruandes, mille eesmärk on tugevdada Aafrika Liitu, et anda tõuge Aafrika poliitilise integratsiooni protsessile;

13.  rõhutab kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide, usuorganisatsioonide, noorte ja naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide, erasektori, ametiühingute, parlamentide, kohalike omavalitsuste ja diasporaade (kusjuures igaühel neist on oma erijooned) rolli ELi ja Aafrika vahelise poliitilist dialoogi süvendamisel, et tagada inimestele suunatud partnerlus;

14.  rõhutab vajadust suurendada kodanikuühiskonna osalust Aafrika ja ELi partnerluses, edendades selle võimekust, eelkõige oskusteabe edasiandmisel, ning tagades kodanikuühiskonna kaasamise asjakohaste reformide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse; on arvamusel, et kodanikuühiskonna organisatsioonide panus on oluline avaliku aruandekohustuse seisukohast; toetab erinevaid platvorme, mis on loodud selleks, et muuta kodanikuühiskond partnerluse peamiseks osaliseks, ning eelkõige ühist aastafoorumit, mille eesmärk on ellu viia ELi ja Aafrika tegevuskava; peab siiski kahetsusväärseks, et ühist aastafoorumit ei ole veel kordagi korraldatud ning kutsub ELi ja Aafrika Liitu üles viivitamatult eraldama vajalikud finants- ja poliitilised vahendid, et tagada kõikide sidusrühmade sisutihe osalemine partnerluses, sealhulgas Aafrika Liidu ja ELi 5. tippkohtumisel;

Kõikide inimeste, eelkõige noorte jaoks vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade loomine, et saavutada kestliku arengu eesmärgid

15.  leiab, et vastupanuvõime tuleb muuta selle viiekordse mõõtme raames ELi ja Aafrika uue strateegia põhiteguriks;

Poliitiline vastupanuvõime

16.  rõhutab vajadust tõhustada head valitsemistava, demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist, samuti vajadust teha pingutusi võitlemaks korruptsiooni vastu mõlemas maailmajaos, kuna need on kestliku arengu lahutamatu osa;

17.  kutsub seepärast üles pidama vastastikusel austusel põhinevat ausat ja kaasavat dialoogi, muutes need väärtused ja põhimõtted koostöö põhiteguriks, eelkõige seades arenguabi tingimuseks nende range järgimise;

18.  rõhutab, et mõlemas maailmajaos valitsemisprobleemidega otsusekindlamalt tegelemine on ülimalt tähtis õiglasemate, stabiilsemate ja turvalisemate ühiskondade rajamisel; rõhutab vajadust jätkuvalt toetada ja edendada inimõigusi ja valitsemistava olemasolevate rahvusvaheliste õiguslike vahendite, seaduste, põhimõtete ja mehhanismide alusel, sealhulgas neid seadusi, põhimõtteid ja mehhanisme, mille on kehtestanud Aafrika piirkondlikud juhtimisorganid, nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ja selle protokollid, demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika harta, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohus, eesmärgiga suurendada isevastutust;

19.  tuletab meelde, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll võitluses karistamatusega ning selliste väärtuste kaitsmisel nagu rahu, julgeolek, võrdsus, õiglus, õiguskaitse ja hüvitamine; nõuab, et Euroopa Liit ja Aafrika riigid toetaksid jätkuvalt Rooma statuuti ja Rahvusvahelist Kriminaalkohust; nõuab tungivalt, et kõik Rooma statuudile alla kirjutanud riigid ratifitseeriksid selle võimalikult kiiresti;

20.  toetab kõrgetasemelise Aafrika Liidu ja ELi ühiskonverentsi korraldamist valimiste, demokraatia ja valitsemise protsesside kohta Aafrikas ja Euroopas, ning nõuab, et Euroopa Parlament, Üleaafrikaline Parlament, AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee oleksid sinna täiel määral kaasatud; nõuab, et erinevate kogude vahelisi sidemeid tugevdataks, et edendada sünergiat ja sidusaid ühismeetmeid;

Julgeolekuga seotud vastupanuvõime

21.  kordab, et julgeolek ja areng on omavahel tihedalt seotud; juhib tähelepanu asjaolule, et julgeolekuprobleemid ja arengueesmärgid tuleb paremini integreerida, et tegeleda ebakindlate riikide eriprobleemidega ning toetada vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade rajamist; märgib, et seda tuleks teha erivahendite ja täiendavate rahastamise kaudu;

22.  nõuab ELi ja Aafrika tihedamat koostööd julgeoleku ja õiguse valdkonnas rahvusvahelise õigusraamistiku küsimuses, et kasutada terviklikku lähenemisviisi probleemide lahendamiseks ning organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ja isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise (eriti laste puhul) ja terrorismiga paremaks võitlemiseks; on seisukohal, et ELi võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas Aafrika riikide vastu võetud strateegiatega ning eelkõige nendega, mida väljendati 2063. aasta tegevuskavas rahu ja julgeoleku kohta;

23.  rõhutab, et vajalik on ELi, Aafrika Liidu, piirkondlike organisatsioonide ja teiste asjaomaste Aafrikas tegutsevate poliitiliste osalejate koostöö julgeoleku valdkonnas, et suurendada arengumaade suutlikkust, reformida nende julgeolekusektoreid ning toetada tegevust desarmeerimise, demobiliseerimise ja endiste võitlejate taasintegreerimise valdkonnas;

24.  tuletab meelde, et terrorism ohustab kogu maailmas piirkondlikku rahu ja stabiilsust, kestlikku arengut ja sisejulgeolekut ning riikide valitsused, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja ELi ametid peavad selle vastu koordineeritult võitlema; nõuab koostöö tõhustamist ELi Aafrika-strateegia raames, et takistada karistamatust, edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ning politsei- ja kohtusüsteemi suutlikkust, et lihtsustada teabe ja parimate tavade vahetust, ennetada ja takistada terrorismi rahastamist ning võidelda selle vastu ja selle eest vastutusele võtta; märgib, et terrorismi vastu võitlemise strateegia peaks hõlmama ka meetmeid, millega edendada religioonidevahelist dialoogi ning takistada Aafrikas ja Euroopas eelkõige noorte seas radikaliseerumist, mis kasvab üle vägivaldseks ekstremismiks;

25.  kordab, kui olulised on Aafrikas tegutsevad erinevad ELi missioonid ja operatsioonid; tunneb heameelt G5 Saheli ühendvägede loomise üle; nõuab Euroopa rahu ja julgeoleku valdkonna meetmete tõhustamist koostöös Aafrika ja rahvusvaheliste partneritega ning Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri täieulatusliku kasutuselevõtmise toetamist; nõuab ELi algset panust Aafrika Liidu rahufondi komponendi „vahendus ja diplomaatia“ meetmetesse;

Keskkonnaga seotud vastupanuvõime

26.  tuletab meelde, et Aafrika on kliimamuutuste mõju suhtes eriti tundlik; peab oluliseks, et EL töötaks välja strateegilise lähenemisviisi kliimamuutustele vastupanuvõime loomiseks ja toetaks Aafrika riike, eelkõige vähim arenenud riike, kui need teevad jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kohanemiseks; rõhutab, et kliimamuutused on tähtis konflikti, põua, näljahäda ja rände ohu mitmekordistaja, mille näitena võib tuua hiljutise näljahäda puhkemise Lõuna-Sudaanis, Nigeerias ja Somaalias; tuletab sellega seoses meelde, et on oluline edendada ja austada Pariisis 2015. aastal võetud kohustust eraldada 2020. aastaks arengumaadele 100 miljardit USA dollarit; nõuab ELi ja Aafrika vahel uusi koostöövorme, et kõrvaldada rahastamise ja tehnosiirde takistusi;

27.  rõhutab, et Aafrikal on rikas ja mitmekesine looduskeskkond; nõuab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse paigutataks ALi ja ELi poliitilises tegevuskavas kesksele kohale; nõuab, et ELi-Aafrika strateegia toimiks kooskõlas ELi looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise tegevuskava prioriteetidega ning selle abil kaitstaks looduspärandit ja eriti loodusparke;

28.  ergutab tegema suuremaid investeeringuid taastuvenergia ja ringmajanduse valdkonnas, et veelgi stimuleerida meetmeid, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ja loovad töövõimalusi; tuletab meelde, et kõikide juurdepääsu tagamine taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale on otsustava tähtsusega inimeste põhivajaduste täitmiseks, samuti on see praktiliselt igasuguse majandustegevuse aluseks ja üks peamisi arengu tõukejõude; nõuab jätkuvat ELi toetust Aafrika taastuvenergia algatusele (AREI) ning väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada uus ELi ja Aafrika teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas;

29.  kutsub Aafrika ja ELi partnerlust üles keskenduma põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele pikas perspektiivis ning edendama sünergiat toiduga kindlustatuse ja kliimameetmete vahel; nõuab tungivalt, et EL suurendaks sellega seoses oma abi säästvale põllumajandusele, agrometsandusele ja agroökoloogilistele tavadele, mis austavad traditsioonilist maakasutust ning tagavad juurdepääsu maale, veele ja kõigile kättesaadavatele seemnetele; kutsub lisaks ELi üles toetama väiketootjaid/põllumajandustootjaid ja karjakasvatajaid toiduga kindlustatuse saavutamisel tänu taristu rajamisele ja sellesse investeerimisele kooskõlas maailma toiduga kindlustatuse komitee põhimõtetega põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute kohta, ning kutsub üles toetama ühistute asutamist; tõstab esile ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust ja kogemust, mille nad on omandanud ühenduse tasandil seoses säästva põllumajandusega;

30.  tunneb heameelt ELi algatuste üle, milles nõutakse loodusvarade paremat haldamist ja nendega läbipaistvamat kauplemist; on seisukohal, et loodusvarade (nagu mineraalid, puit ja elusloodus) säästev majandamine ja nendega säästev kauplemine võimaldaks ressursirikastel riikidel ja nende elanikel saada neist täiendavat kasu; tuletab meelde vajadust võtta konfliktimineraale käsitlevate ELi õigusaktide alusel kasutusele kaasnevad meetmed ja järgida integreeritud lähenemisviisi, mis ergutab OECD hoolsuskohustuse suunistega määratletud rahvusvaheliste standardite kohaldamist; nõuab, et koostataks ELi ja Aafrika ühine harta loodusvarade säästva majandamise kohta;

Majanduslik vastupanuvõime

31.  on seisukohal, et stabiilne regulatiivne ja institutsiooniline keskkond ning elujõuline majandus on olulised tegurid konkurentsivõime, investeeringute, töökohtade loomise, kõrgema elatustaseme ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada äriühinguõigust käsitleva teabe kättesaadavust veebis; tuletab meelde, et majanduskasv ilma erapooletu riigita ei taga automaatselt sotsiaalset arengut või edenemist, ning rõhutab vajadust tagada jõukuse ümberjaotamine ja kodanikele teenuste osutamine ning parandada võrdseid võimalusi;

32.  nõuab koostöö tõhustamist Euroopa ja Aafrika erasektorite vahel ning investeeringute koondamist – eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste abil ja tuginedes rangele eetikakoodeksile ja sotsiaalse vastutuse põhimõtetele – olulisimatesse valdkondadesse, nagu:

–  säästev energia, sealhulgas elektri kättesaadavus kõigi jaoks,

–  põhitaristu, eriti transpordisektoris, sealhulgas meretransport,

–  loodusvarade säästev kasutamine,

–  säästev põllumajandus,

–  nn sinine majandus, sealhulgas meretööstus,

–  teadusuuringud, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon, nii seoses ühist huvi pakkuvate teemadega kui ka teemadega, mis mõjutavad eriti ühte mandritest, nagu vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigused,

–  digiteerimine kui võtmetegur Aafrika majanduse arengu tagamisel, aga ka inimeste ühendamisel;

33.  rõhutab asjaolu, et piirkondlik integratsioon edendab majandusarengut ja on üleilmastunud maailmas hädavajalik; nõuab toetust lõunariikide koostööle, milles kajastub Aafrika mandri järkjärguline muutumine; toetab Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomist ja eesmärki suurendada 2050. aastaks Aafrika-sisest kaubandust 50 %-ni; tuletab ka meelde arenguvõimalusi, mida pakuvad majanduspartnerluslepingud ja kaubanduskokkulepped ELi ja Aafrika riikide vahel, mis võimaldavad edendada säästvat arengut, inimõigusi ning õiglast ja eetilist kaubandust; rõhutab vajadust kehtestada arengut toetavad päritolureeglid, tõhusad kaitseklauslid, asümmeetrilised liberaliseerimiskavad, noorte tööstusharude kaitse ning tolliprotseduuride lihtsustamine ja läbipaistvus; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata AKV riikidel laiendada oma turgusid, ergutada kaubavahetust ja soodustada investeeringuid ning need on esimene märk kaubavahetuse aeglasest, järkjärgulisest ja asümmeetrilisest avamisest ELi ja AKV riikide vahel;

34.  nõuab kaubanduslepingutes läbipaistvust ning seda, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas vastavate riikide kodanikuühiskonnad saaksid ametlike konsultatsioonide kaudu täielikult osaleda tulevastes läbirääkimistes ning praegu läbirääkimisel olevate lepingute rakendamises;

35.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles oma kaubandusabi programme paremini kooskõlastama ning edendama sünergiat nende Aafrikale suunatud investeerimispoliitikaga; nõuab neilt lisaks suuremaid rahalisi kohustusi kaubandusabi, samuti tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise algatuste jaoks, mis on Aafrika riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele olulised;

36.  on seisukohal, et erasektoril (alates mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) kuni ühistute ja hargmaiste ettevõtjateni) on otsustav osa töökohtade loomises ja arenguprotsessis ning et erasektor aitab seda rahastada; rõhutab VKEde ja väikeste pereettevõtete erilist rolli ning nõuab toetust individuaalsetele algatustele; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Kestliku Arengu Fondi loomise üle, mille eesmärk peaks olema toetada erasektorit Aafrika riikides, eelkõige kohalikke ettevõtteid ja VKEsid habrastes riikides, ning seega edendada investeerimist ja püsivate töökohtade loomist eelkõige naistele ja noortele;

37.  tuletab meelde kohustusi, mida erasektor peab ÜRO ja OECD suuniste raames täitma, ning kordab üleskutset ELi ja ALi liikmesriikidele, et nad osaleksid konstruktiivselt ÜRO valitsustevahelises töörühmas, mis käsitleb rahvusvahelisi kontserne ja muid äriühinguid seoses inimõigustega ning mille eesmärk on luua ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele tuginedes rahvusvaheline siduv leping selle kohta, kuidas äriühingud täidavad inimõigustega seotud kohustusi ning sotsiaalsete, töö- ja keskkonnastandarditega seotud kohustusi;

38.  rõhutab vajadust luua inimväärseid töökohti ja siduda need investeeringutega, mis mõlemad peaksid toimuma Aafrika ja ELi partnerluse raames; nõuab sellega seoses ILO standardite järgimist; rõhutab, kui oluline on koostoime sotsiaalsete, majanduslike ja institutsiooniliste osalejate vahel, ning nõuab sotsiaalpartnerite rolli tugevdamist, suurendades sotsiaaldialoogi tõhusust kõigil asjakohastel tasanditel, mis soodustab kollektiivläbirääkimisi;

39.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et igal aastal läheb Aafrikast ebaseaduslike rahavoogudena välja ligikaudu 50 miljardit USA dollarit, mis on rohkem kui aastane ametlik arenguabi ja kahjustab jõupingutusi siseriiklike tulude kasutuselevõtu valdkonnas; kutsub seetõttu mõlemat osapoolt üles:

–  looma tõhusaid vahendeid võitluseks maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja korruptsiooni vastu, sealhulgas tagama avaliku läbipaistvuse seoses juriidiliste üksuste, usaldusfondide ja sarnaste korralduste lõplikku kasu saavate omanikega,

–  edendama ÜRO toetatavaid vastutustundlike investeeringute põhimõtteid,

–  toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust;

40.  nõuab lisaks, et tõhusalt rakendataks ÜRO võlgade ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) vastutustundliku laenuandmise ja laenuvõtmise edendamise põhimõtteid; tunnustab ÜRO tegevust valitsemissektori võlgade restruktureerimise rahvusvahelise mehhanismi loomisel;

41.  nõuab Aafrikas suuremat rahalist kaasamist, sealhulgas naiste kaasamist, elektroonilise panganduse arendamise abil, et võidelda Aafrika ühiskonna lõhestumise vastu; tuletab meelde, et rahasaadetistest tulenev rahavoog arengumaadesse on suurem kui kogu ametlik arenguabi ning rahasaadetised võivad oluliselt kaasa aidata tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele; kutsub seetõttu ELi üles täiendavalt toetama ALi jõupingutusi rahasaadetiste mehhanismide parandamisel;

Sotsiaalne vastupanuvõime

42.  tunnistab, kui tähtsad on Aafrika demograafilised muutused, mille tõttu on vaja pikaajalist strateegilist kujutlust jätkusuutlike, kaasavate ja osalemisvõimeliste ühiskondade arendamiseks; rõhutab samuti vajadust tagada haavatavate rühmade, sealhulgas puudega inimeste ja põlisrahvaste mittediskrimineerimine; tunnistab, et Aafrika rahvaarvu suurenemine on ühtlasi nii kohaliku majanduse proovikivi kui ka maailmajao võimalus; palub seetõttu ELil näidata üles järjepidevalt tahet edendada asjakohaseid avaliku sektori poliitikameetmeid ning investeeringuid haridusse ja tervisesse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisesse ning seonduvatesse õigustesse, tagamaks, et noored saavad teha teadlikke otsuseid oma seksuaal- ja reproduktiivtervise, soolise võrdõiguslikkuse ja laste õiguste kohta, ilma milleta ei ole võimalik saavutada sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet;

43.  toonitab, et linnastumise määr Aafrikas tõuseb ning põhjustab sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme; nõuab lahendusi linnastumise surve vähendamiseks ja kontrollimatu linnastumisega seotud probleemide lahendamiseks;

44.  nõuab, et EL ja Aafrika Liit tugevdaksid Aafrika riikide haridussüsteeme, sealhulgas nende haldusstruktuuride suutlikkust, nii et riigid investeeriksid vähemalt 20 % oma eelarvest haridusse ning et EL suurendaks oma toetust ülemaailmsele hariduspartnerlusele ja fondile „Education Cannot Wait“;

45.   rõhutab, et vaja on üldist, kaasavat, võrdset ja pikaajalist juurdepääsu kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel, alates varasest lapsepõlvest, ja kõigi jaoks – pöörates eritähelepanu tütarlastele –, ning kaasa arvatud häda- ja kriisiolukordades;

46.  rõhutab, et investeerida tuleb inimkapitali ning et noored peavad olema teadlikud üleilmsest tegelikkusest ja nende oskused vastama tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, mistõttu tuleb edendada nii formaalõppe süsteemi kui ka informaalset õppimist, kutseõppe süsteemi, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust;

47.  on seisukohal, et oluline on toetada Aafrika riike tõhusate riiklike tervishoiusüsteemide loomisel ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel kõigile, kõrvaldades eelkõige tõkked, mida kogevad naised ja teised haavatavad rühmad, sealhulgas lapsed, puudega inimesed ja LGBTI-inimesed;

48.  nõuab minimaalse üldise tervisekindlustuse kehtestamist horisontaalsete riiklike tervishoiusüsteemide loomise kaudu; rõhutab, et arvestades praeguseid suundumusi, tuleb lisaks esialgu kavandatule koolitada veel miljon kvalifitseeritud tervishoiutöötajat, et saavutada 2030. aastaks WHO miinimumstandard;

49.  rõhutab, et nakkushaigused kujutavad endast suurt ohtu sotsiaalsele vastupanuvõimele; palub komisjonil suurendada kahe maailmajao vahelisi koostööpüüdlusi teaduse ja meditsiini vallas, näiteks Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute teist partnerlusprogrammi, ning investeerida teadusesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni, et vähendada arengukoostöö kaudu endiselt suurt vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigustest tulenevat koormust;

50.  tuletab meelde, et suurendada tuleb investeeringuid emade tervishoiuteenuste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavusse, et vähendada ema- ja väikelaste suremust ning käsitleda traditsioonilisi tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine ning sunnitud ja/või lapsega sõlmitud abielud;

51.  toonitab, kui tähtis on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine ELi ja Aafrika koostöös; rõhutab naiste positiivset rolli ja osalemist poliitikas ja majanduses ning konfliktide ennetamises ja kestva rahu ülesehitamises;

52.  märgib, et kultuur on nii arengu soodustaja kui ka selle tähtis osa ning võib hõlbustada sotsiaalset kaasamist, väljendusvabadust, identiteedi loomist, kodanikumõjuvõimu ja konfliktide ennetamist, kiirendades samas majanduskasvu; kutsub seetõttu ELi ja Aafrika Liitu üles edendama kultuuridevahelist poliitilist dialoogi ja kultuurilist mitmekesisust ning toetama kultuuri ja pärandi kaitsmise strateegiaid; rõhutab, et demokraatia on üldine väärtus, mis võib olla iga kultuuri osa; tunnustab ka spordi rolli sotsiaalse kaasamise ja soolise võrdõiguslikkuse allika ja edendajana;

Liikuvust ja mõlema maailmajao arengule kaasa aitavat rännet käsitleva strateegia loomine

53.  tuletab meelde, et ränne ja liikuvus Euroopa ja Aafrika vahel ja piires avaldab majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja poliitilist mõju ning et see probleem tuleb lahendada kahe maailmajao vahel kooskõlastatult ja terviklikult ning päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahelises koostöös, maksimeerides koostoimet ja kasutades asjaomaseid ELi poliitikameetmeid, instrumente ja vahendeid, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel, austamisel ja inimväärikusel; tuletab sellega seoses meelde, et enne läbirääkimisi kahe üleilmse kokkuleppe üle, mis käsitlevad vastavalt rännet ja pagulasi ning töötatakse välja ÜRO egiidi all 2018. aastaks, on soovitav tugevdada Aafrika ja ELi vahelist dialoogi, et selgitada võimaluse korral välja ühised prioriteedid;

54.   tuletab meelde, et rände ja liikuvuse positiivset mõju tuleb suurendada, et neid nähtusi käsitataks kahe maailmajao vastastikuse arengu vahendina; rõhutab, et see eeldab hoolikalt kavandatud, tasakaalustatud, tõenduspõhist ja jätkusuutlikku poliitilist vastust ja pikaajalist strateegiat, milles võetakse arvesse demograafilisi väljavaateid ja rände algpõhjusi;

55.   tunnistab, et vägivaldsed konfliktid, tagakiusamine, ebavõrdsus, inimõiguste rikkumised, nõrk juhtimine, korruptsioon, terrorism, repressiivsed režiimid, loodusõnnetused, kliimamuutused, töötus ja pidev vaesus on viimastel aastatel toonud kaasa elanikkonna liikumise ja Euroopa-suunalise rände suurenemise; tuletab siiski meelde, et rohkem kui 85 % Aafrika elanikest, kes oma riigist lahkuvad, jäävad Aafrikasse;

56.  toetab erinevaid Euroopa tasandil vastuvõetud algatusi ebaseadusliku rände peamiste põhjuste käsitlemiseks: rändepartnerlused, hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks ja Euroopa Kestliku Arengu Fond; nõuab nende rakendamise tagamist ja jätkamist paindlikul, tõhusal, sidusal ja läbipaistval viisil, suurendades nii sise- kui ka välistegevuses eri vahendite, programmide ja meetmete vahelist võimalikku koostoimet; rõhutab, et piirihalduse valdkonnas tuleb teha tihedamat koostööd;

57.  kordab oma nõuet edendada seaduslikku rännet kooskõlas Valletta tegevuskava soovitustega; rõhutab ka seda, et arenguabi ei tohiks seada sõltuvusse koostööst rändeküsimustes;

58.  palub liikmesriikidel võimaldada ümberasustamiskohti suurele hulgale pagulastele; nõuab sellega seoses, et loodaks Euroopa ümberasustamisraamistik, mida liikmesriigid saavad hõlpsasti kasutada; lisaks nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd Aafrika riikidega, kes peavad toime tulema pagulaste rände või pikaajaliste kriisidega, ning annaksid neile abi, et suurendada nende varjupaiga andmise võimet ja kaitsesüsteeme;

59.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma rahalist panust usaldusfondidesse ja muudesse vahenditesse, mille eesmärk on edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning aidata seeläbi kaasa rände algpõhjustega tegelemisele; nõuab ka Euroopa Parlamendi järelevalverolli tugevdamist, tagamaks, et rändega seotud partnerlused ja rahastamisvahendid on kooskõlas ELi õigusliku aluse, põhimõtete ja kohustustega;

60.  nõuab, et EL ja Aafrika Liit edendaksid kahe maailmajao vahelist üliõpilaste, õpetajate, ettevõtjate ja teadlaste vahetust; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle algatada Aafrika noorte kava, millega laiendatakse programmi „Erasmus+“ kohaldamisala, ning ELi kutsehariduse ja -õppe kava; nõuab arutelu selle üle, et EL tunnustaks Aafrika koolides ja ülikoolides välja antud tunnistusi ja diplomeid; märgib, et korduvrände tagamine on väga tähtis kestliku arengu jaoks ja selleks, et vältida ajude äravoolu Aafrikast;

61.  tunnustab diasporaa erilist positsiooni nii vastuvõtvates kui ka päritoluriikides seoses märkimisväärsete rahasaadetiste ning riigi ja piirkonna tasandi arengupartnerina; väljendab soovi, et diasporaa võiks olla teabeallikas, mis on kohandatud vastama inimeste tegelikele vajadustele ning ebaseadusliku rändega seotud ohtude ja vastuvõtvas riigis integreerumisega seotud probleemide käsitlemisele;

°

°  °

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidu komisjonile, AKV ministrite nõukogule, Üleaafrikalisele Parlamendile ja AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatusele.

(1)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)

ELT L 249, 27.9.2017, lk 1.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0371.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0337.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0246.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0437.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (5.9.2017)

arengukomisjonile

ELi-Aafrika strateegia ning arengu kiirendamise kohta

(2017/2083(INI))

Arvamuse koostaja: Fabio Massimo Castaldo

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab ELi ja Aafrika vaheliste poliitika-, julgeoleku- ja majandussuhete kasvavat tähtsust ajal, mil mõlemal poolel leiavad aset põhjalikud muutused, ning tunnustab Aafrika ja ELi ühisstrateegia panust tugevama partnerluse loomisse viimase 10 aasta jooksul; rõhutab vajadust tugineda nendele saavutustele ja kujundada Aafrikaga võrdsed, kestlikud ja vastastikku kasulikud suhted jagatud omavastutuse ja kohustuste vaimus, austades samal ajal Aafrika riikide sõltumatust ja suveräänsust; väljendab seda silmas pidades heameelt Aafrika riikide aktiivse osalemise ja koostöö üle ELiga hiljutistel rahvusvahelistel foorumitel, nagu läbirääkimised Pariisi kokkuleppe üle ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21);

2.  toonitab, et praegu on EL kollektiivselt Aafrika peamine välisinvestor, tema peamine kaubanduspartner, peamine rahaülekannete allikas, partner arengu- ja humanitaarabi valdkonnas ning oluline julgeoleku tagaja Aafrika mandril; arvestades Aafrika arengusuundumuste määravat tähtsust ELi ja tema strateegiliste huvide jaoks, ootab, et eelseisev Aafrika Liidu-ELi tippkohtumine annaks uue hoo ja ideid strateegia kohandamiseks kiiresti muutuva keskkonnaga;

3.  rõhutab vajadust ELi ja Aafrika vahelise tugevama ja poliitilisema partnerluse järele, mis põhineks ühistel väärtustel ja huvidel, et edendada rahu ning tegeleda selliste ülemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused, toiduga kindlustamatus, juurdepääs veele, loodusvarade jätkusuutmatu kasutamine, rahvastiku juurdekasv, urbaniseerunud suurlinnad, noorte töötus, karistamatus, ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine, terrorism, radikaliseerumine, organiseeritud kuritegevus ja rändevood, tuginedes seejuures meie õigusriigi, sotsiaalse turumajanduse, hea valitsemistava ja inimõiguste austamise ühistele põhimõtetele, samuti selleks, et edendada eeskirjadel põhinevat maailmakorda, mis rajaneks tugeval ÜRO-l;

4.  väljendab heameelt selle üle, et ALi-ELi tippkohtumise keskmes on noored, sest mõlema kontinendi demograafilised muutused seavad selle teema Aafrika ja ELi vaheliste suhete keskmesse; juhib tähelepanu sellele, et prognooside kohaselt tuleb Sahara-tagusel Aafrikal luua kuni 2035. aastani igal aastal 18 miljonit uut töökohta, et lõimida uusi tööturule sisenejaid ja vältida seeläbi tõsiseid tagajärgi ühiskondade stabiilsusele; juhib tähelepanu vajadusele seada prioriteediks üldisemalt töökohtade loomine ja majanduslik areng kõigis ühiskondades ja kasutada ära erasektori rolli Aafrika kontinendil;

5.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada Aafrika noorte kava, millega laiendatakse programmi „Erasmus+“ ja ELi kutsehariduse ja -õppe kava, et aidata sihtriikidel täita lünka tööturu vajaduste ja võimaluste ning koolilõpetajate kvalifikatsioonide vahel, edendades samal ajal haavatavate rühmade kaasamist;

6.  nõuab parendatud kahepoolsete programmide abil kõigil tasanditel kvaliteetse hariduse suuremat toetamist, eriti tütarlapsi silmas pidades, ning pidevat toetust sellistele ülemaailmsetele algatustele nagu ülemaailmne partnerlus hariduse nimel; rõhutab, kui oluline on investeerida rohkem koolidesse, ülikoolidesse ja teadusuuringutesse, edendada liikuvuspartnerlusi, tegeleda nn ajude äravoolu nähtusega ja toetada programme, nagu „Erasmus+“, samuti ühtlustada kõrgharidust piiriüleste programmide ning kvalifikatsioonide tunnustamise abil;

7.  tuletab meelde, et mitte kunagi varem ei ole ELi julgeolekuhuvid olnud Aafrikaga nii tihedalt seotud kui praegu; nõuab, et EL toetaks rohkem Aafrika partnereid ja piirkondlikke organisatsioone rahu, julgeoleku ja konfliktide ennetamise valdkonnas, muu hulgas selliste erivahendite abil nagu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonid, Euroopa sõjaliste üksuste ja politsei panus ÜRO missioonidesse, ELi meetmed ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks ja Aafrika rahutagamisrahastu, mis võimaldavad anda vajalikku abi ülemaailmseks võitluseks džihadistliku terrorismiga, edendades samal ajal selle tõttu kannatava elanikkonna rahu ja julgeolekut; rõhutab varasemate ja käimasolevate ÜJKP missioonide olulist rolli näiteks piraatluse vastu võitlemisel, suutlikkuse suurendamise toetamisel ning meresõidu turvalisuse ja piirijulgeoleku tugevdamisel Aafrikas; kutsub Euroopa välisteenistust ja nõukogu üles tagama, et ÜJKP missioonid Aafrikas saavad jätkata tõhusat tegevust;

8.  rõhutab julgeoleku ja stabiilsuse edendamise olulisust, aidates meie partneritel luua vastupidavamaid riike ja ühiskondi, muu hulgas suutlikkuse suurendamise ja julgeolekusektori reformide abil, pöörates eelkõige tähelepanu heale valitsemistavale kõnealuses sektoris, parlamentaarsele järelevalvele ja aruandluskohustusele ning tõhustades meetmeid desarmeerimise, demobiliseerimise ja endiste võitlejate taasintegreerimise valdkonnas;

9.  nõuab jätkuvat ELi toetust Aafrika Liidu ja vastavate piirkondlike organisatsioonide aina ennetavamale lähenemisviisile Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri täielikuks kasutuselevõtmiseks; nõuab ELi algset panust Aafrika Liidu rahufondi komponendi „vahendus ja diplomaatia“ meetmetesse;

10.  juhib tähelepanu vajadusele paremini integreerida julgeolekuprobleemid ja arengueesmärgid, et lahendada ebakindlate riikide konkreetseid probleeme ja edendada riikide ja ühiskondade vastupidavust, sealhulgas suurendades suutlikkust toiduga kindlustatuse tagamiseks, eelkõige väikepõllumajanduses, ning edendades kliimamuutustega kohanemist, eriti noorte jaoks rohkemate ja paremate töökohtade loomist, naiste võimestamist ja hariduse toetamist;

11.  rõhutab, et Aafrikas esinevate valitsemisalaste probleemide otsusekindlamalt käsitlemine on väga oluline õiglasemate, stabiilsemate ja turvalisemate ühiskondade ülesehitamiseks, ning nõuab pingutuste tegemist võitluses nn riigi kaaperdamise nähtusega, mida iseloomustab oligarhiline kontroll ja raha omastamine riigi bürokraatia osade poolt, mis on paljude Aafrika sotsiaalmajanduslike probleemide ja poliitiliste konfliktide algpõhjus;

12.  rõhutab, et ühiste huvide ja julgeolekualase koostöö arendamine peab olema täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ELi põhiväärtustega ning demokraatia ja hea valitsemistava toetamise, inimõiguste edendamise ja õigusriigi eesmärkidega; on seisukohal, et nende eesmärkide poole tuleks püüelda võimalikult suures ulatuses koostoimes ja järjekindla panustamisega teiste asjaomaste majanduslike ja poliitiliste toimijatega Aafrikas, nagu Hiina ja India;

13.  rõhutab, et ELi koostöö kolmandate riikidega rajaneb kõigutamatult inimõiguste ja põhivabaduste austamisel; nõuab, et EL suurendaks oma toetust demokraatiale ning inimõiguste, õigusriigi, meediavabaduse ning aruandekohustusliku, läbipaistva ja reageeriva valitsemise edendamiseks, mis on otsustava tähtsusega elemendid stabiilse ja kaasava poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku keskkonna tagamiseks Aafrikas; ergutab ELi suurendama toetust Aafrika enda inimõigusinstrumentidele, nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohus;

14.  nõuab strateegilisemat, pragmaatilisemat, terviklikumat ja struktureeritumat lähenemisviisi poliitilise dialoogi pidamiseks Cotonou partnerluslepingu põhjal koos kodanikuühiskonna suurema kaasamise ja tugevama inimestevahelise kontaktiga; rõhutab, kui oluline on Cotonou partnerluslepingu artikli 8 kohane poliitiline dialoog ning inimõiguste austamise, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtte lisamine lepingute põhilisteks elementideks artikli 9 ja artikli 96 „asjakohaste meetmete klausli“ kohaselt; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma Cotonou lepingu järgsete läbirääkimiste raames struktureeritumat ja strateegilisemat lähenemisviisi inimõigustealasele dialoogile, luues parlamentidevahelised alalised komiteed nende näitel, mis on lisatud ELi assotsieerimislepingutesse, volitustega jälgida põhilisi elemente käsitlevate klauslite rakendamist, et liikuda edasi hädaolukorra lähenemisviisist ning alustada laiahaardelisemat ja süstemaatilisemat dialoogi;

15.  rõhutab, kui oluline on edendada dialoogi, teabevahetust ja koostööd mitmes valdkonnas, nagu riigi rahanduse juhtimine, õiglased ja tõhusad maksusüsteemid, korruptsioonivastane võitlus, läbipaistev ja aruandekohustuslik avalik haldus, kodanikuühiskonna ning kodanike osalus otsuste tegemise protsessides ja loodusvarade jätkusuutlik majandamine;

16.  peab tõhusat ELi ja Aafrika partnerlust väga oluliseks, et lahendada terrorismi, ekstremismi ja radikaliseerumisega seotud ühiseid probleeme; tuletab meelde, et kaubitsemine ebaseaduslike relvade, narkootikumide ja inimestega on sageli piirkonna radikaalsete ja terroriorganisatsioonide jaoks peamine sissetulekuallikas; rõhutab selliste terroristlike rühmituste nagu Daesh ja Boko Haram laastavat mõju kohalikule elanikkonnale ja pikaajalisele majandusarengule; rõhutab seetõttu vajadust intensiivistada pikaajalist koostööd julgeolekuvaldkonnas, samuti vajadust suurendada investeeringuid haridusse ja rehabiliteerimisprogrammidesse; rõhutab, et hästitoimiv demokraatia suurendab stabiilsust ja on võimas vahend terrorismi vastu;

17.  rõhutab vajadust võidelda selliste radikaliseerumise algpõhjustega nagu sotsiaalne tõrjutus, vaesus ja hariduse puudumine, ning vajadust pidada sihipäraseid julgeoleku ja terrorismivastase võitluse alaseid dialooge Aafrika partneritega, et ühiselt lahendada rohujuuretasandi probleeme, mis võivad viia radikaliseerumise ja terrorismiaktideni; rõhutab, kui oluline on parandada religioonidevahelist dialoogi, toetada algatusi, mis on suunatud noorte ühiskonda integreerimisele, võidelda terroristliku propaganda vastu, võttes seejuures arvesse interneti ja sotsiaalmeedia rolli radikaliseerumisprotsessides, võidelda terrorismi rahastamise vastu ja tugevdada õigusalast koostööd;

18.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine pakub võimalusi naabruspoliitika ning teisi Aafrika riike käsitleva poliitika paremaks omavaheliseks kooskõlastamiseks laiendatud koostööraamistike loomise teel; innustab seetõttu neid temaatilisi raamistikke looma, et hoogustada koostööd ELi, lõunanaabruse partnerriikide ja kolmandate Aafrika riikide vahel sellistes piirkondlikes küsimustes nagu julgeolek, energia või rändeküsimused;

19.  tuletab meelde, kui oluline on tõhusalt rakendada ELi välispoliitikat, mis suudaks tegeleda rände tõeliste algpõhjustega ja paremini võidelda inimkaubanduses osalevate kuritegelike organisatsioonide vastu; nõuab ühistegevuse suurendamist, et viia ellu Valletta tegevuskava, mis põhineb tõelisel ja õiglasel partnerlusel kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega; tuletab meelde, kui oluline on tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis uues partnerlusraamistikus, ning rõhutab sellega seoses, kui oluline on demokraatlik kontroll Euroopa Parlamendi poolt; rõhutab, et uus partnerlusraamistik kolmandate riikidega ei tohi muutuda ainsaks sambaks ELi rändealases tegevuses ning see peaks ulatuma kitsalt piirihaldusele keskendumiselt kaugemale ja hõlmama näiteks õiglasemaid kaubandussuhteid, kliimamuutuste ja Aafrikast tehtavate ebaseaduslike finantstehingute vastu võitlemist, turvaliste ja seaduslike rändekanalite loomist ning algatusi rahasaadetiste lihtsamaks ja vähem kulukaks muutmiseks;

20.  tuletab meelde, et rände algpõhjused on konfliktid, nõrk valitsemine, valitsuse ebastabiilsus, inimõiguste rikkumine, korruptsioon, õigusriigi puudumine, karistamatus, ebavõrdsus, tööpuudus või vaegtööhõive, elatusvahendite ja ressursside puudumine ning kliimamuutused;

21.  on seisukohal, et Aafrikal ja Euroopal on rändega seoses ühine huvi ja vastutus ning et kriis nõuab globaalseid lahendusi, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel ja rändajate õiguste austamisel, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisel ning riikide kohustuste täitmisel seoses rändevoogude nõuetekohase haldamisega kogu oma territooriumil, oma kodanike tagasivõtmisega ja neile põhiseaduslike õiguste andmisega, kui nad ei suuda saavutada seadusliku elaniku staatust välisriigis;

22.  rõhutab, et tugev koostöö Aafrika riikide ja ELi vahel ning eelkõige Vahemere kahe kalda riikide vahel on inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise vastu võitlemisel määrava tähtsusega; toetab sellega seoses rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonil ja selle protokollidel põhineva laiahaardelise poliitika- ja õigusraamistiku rakendamist;

23.  märgib, et liikmesriikide osamaksed Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi on endiselt väikesed; ootab, et Euroopa välisinvesteeringute kavaga täidetaks võetud kohustused mobiliseerida investeeringuid Aafrikas, toetada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning stimuleerida töökohtade loomist, et aidata seeläbi tegeleda rände algpõhjustega;

24.  juhib sügava murega tähelepanu riigi keskvalitsuse puudumisele mõnedes Aafrika kontinendi osades, eelkõige piirihalduse valdkonnas, ja tuletab meelde selle negatiivseid tagajärgi terrorismi- ja uimastikaubandusevastasele võitlusele; rõhutab seetõttu vajadust tihedama koostöö järele piirihalduse ja rändepoliitika valdkonnas;

25.  märgib piirkondliku, piirkonnaülese ja kontinentaalse integratsiooni olulisust, märkimisväärset potentsiaali ja ümberkujundamisvõimet majanduskasvu ja arengu jaoks Aafrikas ning vajadust vältida kaubanduse, liikuvuse ja julgeolekualase koostöö vallas uute tõkete tekitamist; leiab, et kogu Aafrika kontinenti hõlmav Aafrika Liit on väga positiivne samm üleaafrikalise integratsiooni suunas, ja väljendab heameelt „Aafrika ja ELi tippkohtumise“ ümbernimetamise üle „ALi ja ELi tippkohtumiseks“;

26.  märgib, et EL peab toetama Aafrika riikide vahelist kaubandust ja jätkusuutlikku investeerimist, võimaluse korral kohalikus vääringus, ning piirkonnaülest, kogu mandrit hõlmavat ja ülemaailmset mõõdet projektide ja programmide puhul sellistes valdkondades nagu säästev põllumajandus, keskkond, kõrgharidus, IKT, teadusuuringud ja füüsilised taristuvõrgud;

27.  on arvamusel, et piirkondliku integratsiooni projekte Lõuna-, Lääne- ja Ida-Aafrikas tuleb toetada viisil, mis täiendab ja tugevdab üleaafrikalisi integratsiooniprotsesse Aafrika Liidu raames; kinnitab, et EL peaks inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimisele tuginedes arendama ka strateegilisi kahepoolseid sidemeid keskse tähtsusega Aafrika riikidega, kes on asjaomaste integratsiooniprotsesside juhid ja võimaldajad; lisaks sellele toonitab vajadust taaselustada Vahemere Liit vahendina, mille abil ühiselt toimida julgeoleku ja jõukuse saavutamiseks Põhja-Aafrikas;

28.  märgib parlamentidevaheliste suhete olulisust ning ergutab Aafrika partnereid seadma jätkuvalt prioriteediks parlamentidevahelist koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil; rõhutab parlamentidevaheliste delegatsioonide ja piirkondlike assambleede konstruktiivset rolli Aafrika-ELi partnerluse, ühiste huvide ja võrdsete osaliste vahel toimuva tõelise dialoogi edendamisel, ja teeb ettepaneku teha tihedamat koostööd Aafrika riikide parlamentidega, et tõhustada nende demokraatia jaoks võtmetähtsusega rolli;

29.  tuletab meelde, kui tähtis roll on pikaajalise majandusarengu saavutamisel vastutustundlikel investeeringutel ja kaubandusel, vastutustundlikul erasektoril, kes täidab rahvusvahelisi tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnakaitsenorme, ning soodsal ärikeskkonnal; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostööd rahvusvaheliste partneritega, et ennetada ja uurida nende normide täitmatajätmist ja see peatada, samuti juhtumeid, kus Euroopa ettevõtted põhjustavad inimõiguste rikkumisi või aitavad neile kaasa ning kahjustavad selliste haavatavate rühmade õigusi, nagu vähemused, põlisrahvas, naised ja lapsed; kutsub ELi ja Aafrika Liidu liikmesriike aktiivselt osalema ning tegutsema selle nimel, et saavutada tõhus tulemus ÜRO Inimõiguste Nõukogus rahvusvahelisi ettevõtjaid ja inimõigusi käsitleva lepingu eelnõu läbirääkimistel;

30.  nõuab suuremat ELi tuge Aafrikale võlakoormuse vähendamise ja võlgade jätkusuutlikkuse valdkonnas ning rõhutab vajadust rahvusvaheliste õigusaktide ja võlgade auditeerimise komisjonide loomise järele nn pahatahtlike võlgade puhul; kutsub liikmesriike üles rakendama tõhusalt ÜRO välisvõla ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) vastutustundliku laenuandmise ja laenuvõtmise edendamise põhimõtteid, muutes need õiguslikult siduvaks;

31.  rõhutab transporditaristu lisaväärtust ELi ja Aafrika vahelise majanduse ja kaubanduse ergutamiseks; toonitab sadamate ja lennujaamade strateegilist tähtsust;

32.  sedastab, et Aafrika kannatab tohutu energia puudujäägi all, kuna 645 miljonil inimesel ei ole juurdepääsu taskukohase hinnaga elektrile; on seisukohal, et prioriteediks tuleks seada taastuvenergial ja minivõrkudel või võrguvälistel lahendustel põhinevad süsteemid ning nõuab, et EL aitaks oma Aafrika partneritel lahendada selle protsessiga seotud rahalised, tehnilised ja poliitilised probleemid; sedastab, et parandada tuleb energiasektori juhtimist ning ergutada avaliku ja erasektori investeeringuid riigisisesel või piiriülesel tasandil taastuvenergiasse kõigil tasanditel, ning leiab, et uus välisinvesteeringute kava võiks sellega seoses olla suurepärane võimalus; nõuab jätkuvat ELi toetust Aafrika taastuvenergia algatusele ning väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada uus ELi ja Aafrika teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas;

33.  rõhutab, kui olulised on väikesemahulised arenguprojektid, millel on otsene mõju inimeste elule; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks nende toetamist;

34.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, milles käsitletakse konfliktimineraalide määruse (määrus (EL) 2017/821)(1) kõrvalmeetmeid kooskõlas asjaomase ühisteatisega (JOIN(2014)0008);

35.  märgib tõhusate sotsiaalkaitsesüsteemide olulist rolli inimeste turvalisuse, konfliktiennetuse ja pikaajaliste konfliktide ning sunniviisilise ümberasustamise mõju leevendamise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et vägivaldsed konfliktid ja sunniviisiline ümberasustamine avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele;

36.  rõhutab naiste üliolulist rolli arengus ja on seisukohal, et naiste osalus valitsemises on eeltingimus sotsiaalmajanduslike edusammude, sotsiaalse sidususe ja õiglase demokraatliku valitsemise saavutamiseks; nõuab positiivsete meetmete võtmist, et tagada naiste võrdne osalemine ühiskonnaelus, sh kõigil tasanditel otsuste tegemises; kutsub samal ajal Aafrika riike üles ergutama ja toetama naiste suuremat osalemist tööturul ning palub neil võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida soolist diskrimineerimist töökohal;

37.  nõuab tungivalt, et komisjon pööraks oma välisarengu programmides erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigustele;

38.  kutsub Euroopa välisteenistust üles tõstatama jätkuvalt LGBTI-inimeste küsimust oma inimõigustealases ja poliitilises dialoogis Aafrika riikidega ning toetama LGBTI-inimeste õiguste kaitsjaid asjakohaste vahenditega;

39.  kordab veel kord oma toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ELi võetud kohustusele teha täies ulatuses koostööd kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate raskete kuritegude ennetamisel; kutsub ELi üles jääma avatuks konstruktiivsele arutelule, kui tõstatatakse probleeme Rooma statuudi raamistikus, ja jätkama konfliktidest ülemineku etapis olevate Aafrika riikide toetamist karistamatuse vastu võitlemisel ja rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmise saavutamisel;

40.  rõhutab, et eelseisev ALi ja ELi tippkohtumine pakub võimalust rõhutada ELi prioriteete ELi ja Aafrika suhete valdkonnas Cotonou-järgse protsessi kontekstis;

41.  leiab, et Aafrika, Kariibi mere piirkond ja Vaikse ookeani piirkond on väga erinevad piirkonnad oma konkreetsete huvide ja probleemidega, mida ei saa kergesti paigutada üldise Cotonou struktuuri alla; on seetõttu arvamusel, et tulevane koostöö Aafrikaga peaks põhinema olemasolevatel piirkondlikel ja allpiirkondlikel organisatsioonidel, eelkõige Aafrika Liidul.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

7

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Petras Auštrevičius, Mario Borghezio, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis,d Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Hilde Vautmans, Anders Primdahl Vistisen, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elisabetta Gardini, Neena Gill, Ana Gomes, András Gyürk, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Marek Jurek, Urmas Paet, Mirosław Piotrowski, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Seb Dance, Jean-Luc Schaffhauser, Marie-Pierre Vieu, Ivan Štefanec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

54

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans

ECR

Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Anders Primdahl Vistisen

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Lars Adaktusson, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Elisabetta Gardini, András Gyürk, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Željana Zovko, Ivan Štefanec, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica

S&D

Andi Cristea, Seb Dance, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Liisa Jaakonsaari, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Miroslav Poche, Elena Valenciano, Boris Zala, Janusz Zemke

Verts/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero

7

EFDD

James Carver

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Marie-Christine Vergiat, Marie-Pierre Vieu

NI

Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke

5

0

ECR

Marek Jurek, Mirosław Piotrowski

ENF

Mario Borghezio, Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Sofia Sakorafa

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.9.2017)

arengukomisjonile

ELi-Aafrika strateegia ning arengu kiirendamise kohta

(2017/2083(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Arena

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Aafrikas vajatakse aastas hinnanguliselt 75 miljardi euro väärtuses taristuinvesteeringuid, tarbijaturu väärtus peaks 2020. aastaks kasvama 1000 miljardi USA dollarini, pidevalt kasvavad välismaised otseinvesteeringud peaksid 2020. aastaks ulatuma 144 miljardi USA dollarini ning elanikkonna suurus on praegu 1 miljard inimest;

B.  arvestades, et Euroopa ja Aafrika julgeolek ja heaolu on omavahel seotud, ning arvestades, et need kaks mandrit peavad oma ühiseid probleeme ja võimalusi koos käsitlema;

C.  arvestades, et on vaja luua keskkond, mis soodustab investeeringuid ning mis peab kõigest muust tähtsamaks tervishoiu ja hariduse parandamist;

D.  arvestades, et äärmises vaesuses elavate inimeste arv on Sahara-taguses Aafrikas langenud 56 %-lt 1990. aastal 43 %-ni 2012. aastal;

E.  arvestades, et Aafrika riikide vahel on majandusarengu ja -kasvu seisukohast suured erinevused, ning arvestades, et ÜRO hinnangul asub 47-st vähim arenenud riigist 33 Aafrikas; arvestades, et Aafrikas elab enam kui 218 miljonit inimest äärmises vaesuses;

F.  arvestades, et Aafrika ekspordiartiklite hulgas domineerivad endiselt töötlemata tooted, ning arvestades, et neist ekspordiartiklitest suure osa suhtes kehtivad kaubandussoodustused; arvestades, et enamiku Aafrika toodete vaba turulepääs suurendab Aafrika riikide suutlikkust ning suurendab nende konkurentsivõimet ja osalemist ülemaailmsetel turgudel, kui seda saadavad muu hulgas poliitikameetmed, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlik industrialiseerimine ja põllumajanduslik tootmine, mis on peamised võimalused arenguks;

G.  arvestades, et sooduspääs ELi turule on võimaldanud suurendada toetatavate Aafrika riikide ekspordijõudlust sõltuvalt sellest, kuidas nad on võimelised sooduskohtlemist tegelikult ära kasutama;

H.  arvestades, et hea valitsemistava ja läbipaistvus vähendavad kauplemiskulusid ning hoogustavad kaubandust, investeeringuid ja majandusarengut; arvestades, et õiglane ja vastutustundlik kaubandus ja investeeringud mängivad arengus olulist rolli ning võiksid aidata luua aastas üle 18 miljoni uue jätkusuutliku töökoha, mida Aafrikas on vaja selleks, et toime tulla kasvava tööjõuga, ning mis on kasulik ka ELile;

I.  arvestades, et tooraine ja loodusvarade säästev ja vastutustundlik majandamine peab olema ELi-Aafrika strateegia keskmes ning üks Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu koostöö prioriteetidest, et aidata eelkõige kaasa nn loodusvarade needusega tegelemisele ja selle murdmisele; arvestades, et eurooplased ja aafriklased peavad sel teemal kaitsma vastavates organites ja asjakohastel rahvusvahelistel tippkohtumistel, näiteks G20, ÜRO Peaassamblee ja WTO raames, kindlat ja ühist seisukohta;

J.  arvestades, et üldine juurdepääs elektrienergiale on Aafrika jaoks suur arengualane probleem;

K.  arvestades, et seni ei ole meetmed suutnud Aafrikat maailmakaubandusse täielikult kaasata, samuti pole need ka Aafrika riikides vaesust kaotanud ega ebavõrdsust vähendanud, ning arvestades, et enamik Aafrika riike võiksid suuremast osalemisest maailmakaubanduses ja selle võimalikust kasust veel palju võita;

L.  arvestades, et 2015. aasta strateegias „Kaubandus kõigile“ on sätestatud ELi pühendumus siduvale ja jõustatavale kaubandusele ja säästvale arengule;

1.  nõuab, et EL toetaks jätkusuutlikku ja kaasavat arengut Aafrikas ning keskenduks selliste projektide toetamisele, millel on tegelik ja positiivne mõju meestele ja naistele inimväärsete töökohtade loomisele, vaesuse vastasele võitlusele, inimarengu edendamisele ja keskkonnakaitsele ning mis avaldavad samas positiivset mõju jätkusuutlikule majanduskasvule, kasulikule väärtus- ja reeglitepõhisele kaupade ja teenustega kauplemisele, industrialiseerimisele ja suutlikkuse suurendamisele, kvaliteetsele ja prognoositavale ettevõtluskeskkonnale, riigi rahanduse juhtimisele maksualase õigluse suurendamiseks, läbipaistvusele loodusvarade majandamisel (eelkõige kaevandamisel ja energiatootmisel), võitlusele korruptsiooni ja Aafrikast väljapoole liikuvate ebaseaduslike kapitalivoogude vastu ning inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte edendamisele ning mis aitavad saavutada stabiilsust ja julgeolekut; rõhutab eelkõige ELi algatusi, mis on suunatud erasektori kaasamisele, kuna see hõlmab 90 % arengumaade majanduse töökohtadest;

2.  nõuab, et EL tugevdaks oma arengule suunatud kaubanduspoliitikat ning suurendaks oma rahalisi kohustusi kaubandusabi ning tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise algatuste puhul, mis on Aafrika riikidele ja eelkõige vähim arenenud riikidele hädavajalik, et ELi kaubandussoodustustest täit kasu saada; palub ühtlasi, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid oma programmide rakendamist, et suurendada kaubandusabi tõhusust; tunneb sellega seoses heameelt, et 2017. aasta veebruaris jõustus WTO kaubanduse lihtsustamise leping, mis peaks hõlbustama tolliprotseduure, vähendades seeläbi kauplemiskulusid;

3.  kutsub ELi ja liikmesriike üles oma kaubandusabi programme paremini kooskõlastama ning edendama veelgi sünergiat nende Aafrikale suunatud investeerimispoliitikaga;

4.  on seisukohal, et majanduspartnerluslepingutest, mida asjaomaste riikide parlamendid suurel määral toetavad, mida nõuetekohaselt rakendatakse ja millega kaasnevad asjakohased struktuurimeetmed, võib saada oluline vahend, mille kaudu edendada regionaalarengut ja Aafrika kaasamist maailmakaubandusse;

5.  rõhutab, et ELi ja Aafrika suhted peavad väljenduma võrdsete partnerite vahel loodud õiglases ja tasakaalustatud raamistikus, mis põhineb vastastikusel austusel ja huvide tunnustamisel, mille eesmärk on edendada inimõigusi ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

6.  kutsub komisjoni üles toetama Aafrika riikide kaasamist ülemaailmsesse ja piirkondlikku kaubandusse elutähtsa taristu ehitamise, energia kättesaadavuse tagamise, finantsteenuste ja ettevõtluskoolituse kaudu;

7.  kutsub komisjoni üles aitama Aafrika riikidel areneda ja integreeruda maailmamajandusse, sealhulgas üleilmsete ja piirkondlike väärtusahelate kaudu, et eri riigid saaksid tootmises osaleda vahe- ja lõpptoodete kaudu; kutsub sellega seoses ELi üles toetama veelgi rohkem Aafrika püüdlusi mandri vabakaubanduspiirkonna loomiseks, mis soodustaks kohalike sissetulekute ebavõrdsuse vähendamist, toetaks majanduse mitmekesistamist ja tehnosiiret ning aitaks samuti Aafrika riikidel rahvusvahelisest kaubandusest rohkem osa võtta ja teha selle eesmärgi saavutamiseks asjaomaste riikidega suuremat koostööd; tunnistab, et kuigi ELi poliitikameetmed on Aafrika riikide abistamisel nimetatud eesmärkideni jõudmisel väga kaalukad, on kõige tähtsam loomulikult Aafrika riikide poliitiline pühendumus;

8.  kutsub ELi üles võtma oma Aafrikaga seotud kaubanduspoliitika kindlaksmääramisel ja rakendamisel alati arvesse Aafrika riikide ja piirkondade erinevaid arengutasemeid ja nende erinevaid ootuseid ning võtma seetõttu vastu sihipärased ja konkreetsed kaubandussoodustused või meetmeid, mis parandavad tootmis- ja töötlemisvõimsust ja piirkondlikku integratsiooni ning soodustavad väiksemahulist ja säästvat põllumajandust, edendades kohalikel turgudel kohalikku toitu; rõhutab ka, et ELi ja Aafrika riikide või piirkondlike rühmade vahel sõlmitud mis tahes kaubandusleping või ühepoolne kauplemise kord peab ette nägema piisavalt asümmeetrilised liberaliseerimiskavad, tärkavate tööstusharude kaitse, arengut toetavad päritolureeglid ja tõhusad kaitseklauslid;

9.  on seisukohal, et WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu tõhus rakendamine ning tolliprotseduuride lihtsustamine ja läbipaistvus aitab edendada Euroopa ja Aafrika vahelist kaubandust, millest on eriti kasu VKEdele ja innovatsioonile;

10.  kutsub ELi üles keskenduma oma kaubandus- ja investeerimispoliitikas erasektori majanduskasvule ning innovatsiooni, konkurentsivõime ja ettevõtluse toetamisele Euroopas ja Aafrikas ning tegutsema Aafrikas jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse põhimõtete kohaselt;

11.  on seisukohal, et avaliku ja erasektori partnerlused mängivad majandusarengus otsustavat rolli, kuivõrd need muudavad erasektori dünaamilisemaks ja suurendavad institutsioonide ja ettevõtjate vahelist sünergiat, ning et seetõttu tuleks neid kõnealuses strateegias toetada;

12.  nõuab, et Aafrika jaoks loodud Euroopa arengu- ja investeerimisprojektides juhindutaks omavastutuse põhimõttest, nii et soodustatud riigid saaksid oma arengumudeli eest ise vastutada;

13.  ootab, et EL koostaks edaspidi strateegilisi koostöökavu Aafrikaga peetava dialoogi põhjal;

14.  palub EIP-l ja komisjonil investeerida eelkõige välisinvesteeringute kava kaudu projektidesse, millel on suur potentsiaal töökohtade loomiseks ja mis kuuluvad sellistesse prioriteetsetesse valdkondadesse nagu puhas energeetika, infrastruktuur, tervishoid ja meditsiiniuuringud;

15.  rõhutab, et investeerimisprojektide toetus tuleks muuta sõltuvaks majanduslikust tõhususest ja oodatavatest majandustulemustest, et hoogustada kaubandust Aafrika turul ja kolmandate riikide ja piirkondadega ning edendada Aafrika riikides tööstusharude töötlemisvõimsust;

16.  tuletab meelde, et ELi investeerimispoliitika peab aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide elluviimisele, eriti kui sellega on seotud avaliku sektori raha; tuletab meelde, kui oluline on suurendada arenguabi rahastamise institutsioonide ning avaliku ja erasektori partnerluste läbipaistvust ja vastutust, et jälgida ja kontrollida tulemuslikult rahavooge, võla jätkusuutlikkust ning oma projektide lisaväärtust kestliku arengu seisukohast;

17.  on seisukohal, et digitaalareng võib näiteks e-kaubanduse ja telefonimaksete kaudu pakkuda Aafrikale majanduskasvu võimalusi ning et ELi ja Aafrika arengupoliitika peaks aitama parandada elektri ja interneti kättesaadavust Aafrikas;

18.  nõuab kaubanduslepingutes läbipaistvust ning seda, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas vastavate riikide kodanikuühiskonnad võiksid ametlike konsultatsioonide kaudu täielikult osaleda tulevastes läbirääkimistes ning praegu läbirääkimisel olevate lepingute rakendamises;

19.  nõuab, et ELi kaubandussuhted Aafrikaga oleksid täielikult kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtetega, mis eeldab jõustatavate kaubanduse ja kestliku arengu klauslite lisamist kõikidesse Aafrika riikidega sõlmitavatesse ELi kaubanduslepingutesse, kooskõlas kohustusega, mille komisjon võttis strateegias „Kaubandus kõigile“;

20.  peab tervitatavaks jõupingutusi, mida EL on viimastel aastatel teinud ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamiseks; kutsub ELi üles jätkama meetmete võtmist, et tagada ettevõtete täielik vastutus inimõiguste rikkumise ja keskkonnakuritegude korral; jagab sellega seoses seisukohta, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted peaksid olema oma osa kõigist tulevastest lepingutest Aafrika riikide ja ELi vahel, ning palub mõlemal poolel mis tahes muudatuste tegemisel need teksti lisada; nõuab lisaks, et EL edendaks tulemuslikult hoolsuskohustusi, et tagada ülemaailmsete tarneahelate jätkusuutlikkus;

21.  ootab lisaks sellise strateegia väljatöötamist, mille abil võideldakse korruptsiooni vastu ja peatatakse ebaseadusliku kapitali väljavool Aafrikast, ning nõuab kindlalt, et tulevikus võetaks arvesse Aafrika piirkondlike turgude arengut;

22.  on seisukohal, et ELi-Aafrika strateegias on tähtis võtta arvesse naiste olulist rolli majanduslikus arengus ja ühiskondade vastupanuvõimes nii Euroopas kui ka Aafrikas ning et projektide loomisel tuleks seda silmas pidada.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, France Jamet, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Klaus Buchner, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sajjad Karim, Sander Loones, Paul Rübig, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Massimiliano Salini, Bogdan Brunon Wenta

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Hannu Takkula

ECR

Emma McClarkin, Jan Zahradil, Sajjad Karim. Sander Loones

EFDD

Tiziana Beghin, William (The Earl of) Dartmouth

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur, Eleonora Forenza, Helmut Scholz

PPE

Adam Szejnfeld, Bogdan Brunon Wenta, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Iuliu Winkler, Jarosław Wałęsa, Laima Liucija Andrikienė, Massimiliano Salini, Paul Rübig, Santiago Fisas Ayxelà, Tokia Saïfi, Viviane Reding

S&D

Agnes Jongerius, Alessia Maria Mosca, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Karoline Graswander-Hainz, Maria Arena, Sorin Moisă

Verts/ALE

Heidi Hautala, Klaus Buchner

2

ENF

Edouard Ferrand, France Jamet

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (29.9.2017)

arengukomisjonile

ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja kohta

(2017/2083(INI))

Arvamuse koostaja: Cécile Kashetu Kyenge

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Aafrikat ja Euroopa Liitu seovad rände- ja liikuvusküsimused ning neil tuleb tegemist teha ühiste probleemidega julgeoleku ning organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastaste meetmete valdkonnas; arvestades, et need probleemid tuleb lahendada üheskoos ja praktiliselt;

1.  rõhutab, et ELi ja Aafrika strateegia rakendamisel tuleks käsitleda kõiki rände, rahvusvahelise kaitse ja sunniviisilise ümberasustamise aspekte ning inimõigusi silmas pidades keskenduda solidaarsuse, partnerluse ja jagatud vastutuse ning vastastikuse vastutuse põhimõtetele;

2.  märgib, et ebakindluse õhkkond, mis on seotud Aafrikas möllavate konfliktidega, pärsib head valitsemistava ja loob keskkonna, mis ei soodusta majanduskasvu, tööhõivet, investeerimist ega arengut; rõhutab, et demokraatlikud ja läbipaistvad riigistruktuurid, õigusriigi põhimõte, inimõiguste austamine, sooline võrdõiguslikkus ja hea valitsemistava on Aafrika riikide arengu jaoks olulised tegurid; peab Aafrikat rahvusvahelisel areenil oluliseks partneriks ning on seisukohal, et EL peaks tugevdama koostööd ja poliitilist dialoogi selle mandriga, suurendades vastastikuse usalduse kaudu Aafrika partnerite mõju; rõhutab, et ELi arengurahastamine ja -abi peaks aitama edendada kestlikku arengut ja head valitsemistava Aafrika riikides; nõuab ELi ja Aafrika tugevamat ja poliitilisemat koostööd ning konkreetset finantsraamistikku nende probleemide lahendamiseks;

3.  rõhutab, et ELi Aafrika-strateegias tuleb võtta arvesse Aafrika riikide suurt mitmekesisust ja seetõttu peab olema võimalik strateegiat kohandada iga partnerriigi konkreetsete tingimustega;

4.  sedastab, et Aafrika riikide areng on riigiti erinev; ergutab Euroopa Liitu eelkõige kahepoolsete lepingute ja piirkondlike strateegiate abil tegema koostööd strateegiliste partnerite ja juhtriikidega, kes võivad Aafrikas poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt aidata luua majanduskasvu ja arengut soodustavat keskkonda, võimaldades nii võidelda Aafrika ja Euroopa vahelise rände algpõhjustega;

5.  on seisukohal, et kuigi ELi ja Aafrika partnerlus peaks olema arengupoliitika ja Aafrikas võetavate meetmete keskne osa, vastutavad mandri tuleviku eest eeskätt siiski Aafrika riigid ja nende juhid; on seetõttu seisukohal, et EL peaks toetama Aafrika juhtide pingutusi Aafrikas stabiilse ja jõuka keskkonna edendamiseks, samuti koostööd, mis põhineb meie ühistel huvidel rahu, julgeoleku ja hea valitsemistava valdkonnas;

6.  juhib tähelepanu sellele, et ränne ja liikuvus Aafrikas ning Aafrika ja ELi vahel on kasulik mõlemale mandrile ning terviklik lähenemisviis rändele ja liikuvusele on ülimalt tähtis kestliku arengu tugevdamisel, see edendab demokraatiat, õigusriiki, head valitsemistava ja inimõigusi; kutsub komisjoni üles töötama välja uusi liikuvuse ja rände alaseid partnerlusi Aafrika partnerriikidega;

7.  märgib, et Aafrika rahvastik kasvab prognooside kohaselt 2050. aastaks 2,4 miljardi inimeseni ja koosneb valdavalt noortest(1); väljendab rahulolu selle üle, et Aafrika-ELi partnerluses ollakse valmis keskenduma noortele; kutsub ELi üles jätkuvalt kindlaks tegema ja toetama noortest lähtuvaid algatusi, mis aitavad edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, ning tihendama koostööd Aafrika riikidega, et võidelda laste sõjalise ärakasutamise, naiste suguelundite moonutamine, sundabielu ja muude laste õiguste rikkumise kohta; tuletab meelde, et iga kümnes liikuv üliõpilane (mobile student) on aafriklane, kellest pooled tulevad õppima Euroopasse; rõhutab vajadust tähtsustada teadmiste vahetust, et igal juhul vältida ajude väljavoolu Aafrikast;

8.  nõuab eelkõige, et Aafrika õppurite heaks rakendataks direktiivi (EL) 2016/801 (kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta);

9.  tunnistab, et vägivaldsed konfliktid, tagakiusamine, ebavõrdsus, inimõiguste rikkumised, terrorism, repressiivsed režiimid, loodusõnnetused ja pidev vaesus on viimastel aastatel toonud kaasa rahvastiku massilise liikumise ja Euroopasse suunduva rände suurenemise; tuletab aga meelde, et rahvusvaheline ränne hõlmab Aafrikas vähem kui 35 miljonit inimest ja et üle 85 % rändest toimub Aafrika mandril; rõhutab, et põgenikel ja migrantidel on samad üldised inimõigused ja põhivabadused;

10.  tuletab meelde, et enamik pagulasi ja migrante leiab varjupaiga arenguriikides ja et rahvastiku ränne toimub eeskätt arenguriikides ja nende vahel; rõhutab, et nende riikide abisüsteemide ees seisavad suured probleemid, mis võivad üha kasvava ümberasustatud rahvastiku kaitset tunduvalt raskendada;

11.  rõhutab, et eelkõige vägivald inimeste vastu ja nende tagakiusamine rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel on tegurid, mis rikuvad rahvusvahelisi inimõiguste alaseid kohustusi ja põhivabadusi ning takistavad arengut ja toovad kaasa põgenike ja migrantide ulatusliku ümberasumise;

12.  on seisukohal, et terrorism ohustab kogu maailmas piirkondlikku rahu ja stabiilsust, kestlikku arengut ja sisejulgeolekut ning riikide valitsused, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja ELi ametid peavad koordineeritult selle vastu võitlema; tuletab meelde, et organiseeritud kuritegevus, rahapesu, narkootikumide ja looduslike liikidega kaubitsemine ning piraatlus mõjutavad vaieldamatult Aafrika riike; nõuab koostöö tõhustamist ELi Aafrika-strateegia raames, et takistada karistamatust, edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ning politsei- ja kohtu süsteemi suutlikkust, et lihtsustada teabe ja parimate tavade vahetust, ennetada ja takistada terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamist ning võidelda selle vastu ja selle eest vastutusele võtta; on seisukohal, et terrorismivastane strateegia peaks hõlmama ka meetmeid vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamiseks Aafrikas ja Euroopas, eelkõige noorte seas;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrika ja ELi rände- ja liikuvusteemaline dialoog peaks hõlbustama kõigi inimeste, mitte ainult kõrge kvalifikatsiooniga inimeste liikuvust ja vaba liikumist Aafrikas ning Aafrika ja ELi vahel, võttes aluseks hästi juhitud õiguspõhise käsituse ning tugevdades muu hulgas turvalisi ja seaduslikke rändekanaleid; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles soodustama perekondade taasühinemist;

14.  kordab uuesti üleskutset tugevdada seaduslikke rändevõimalusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute jaoks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võimaldaksid ümberasustamiskohti suurele hulgale pagulastele, arvestades pagulaste koguarvu Aafrika riikides; nõuab sellega seoses, et loodaks Euroopa ümberasustamisraamistik, mida liikmesriigid saaksid hõlpsasti kasutada ning mis ergutaks liitu ja selle liikmesriike võtma ümberasustamise valdkonnas maailma tasandil kaalukat ja eeskuju näitavat rolli; tuletab liikmesriikidele meelde, et nad teeksid kättesaadavaks kõik vajalikud rajatised ja töötaksid välja kava avada varjupaigataotlejatele ja eelkõige kaitsetutele isikutele uued ja ohutud kanalid päritolu- või transiitriikides asuvates ELi saatkondades ja konsulaaresindustes;

15.  peale selle kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegema koostööd Aafrika riikidega, kes peavad toime tulema pagulaste rände või pikaajalise kriisiga, ning andma neile abi, et suurendada varjupaiga andmise suutlikkust ja kaitsesüsteeme; tuletab meelde, et igasuguse rände- või varjupaigaalase koostöö eesmärk peab olema Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika aluseks olevate põhiõiguste järgimise edendamine;

16.  tuletab meelde, et oluline on anda võimalikele rändajatele maksimaalselt teavet ebaseaduslikel rändeteedel valitsevate ohtude kohta, samuti nende väljavaadete kohta ELis, eriti tööhõive ja koolituse valdkonnas;

17.  tuletab meelde, et lähtudes 19. septembril 2016 ÜRO peaassambleel vastu võetud New Yorgi deklaratsioonist pagulaste ja migrantide kohta tuleb 2018. aastaks tuleb ÜRO egiidi all välja töötada kaks ülemaailmset kokkulepet, üks rände ja teine pagulaste kohta, ning et enne seda tuleks tõhustada Aafrika ja ELi dialoogi, et määrata võimaluse korral kindlaks ühised prioriteedid;

18.  rõhutab, et inimeste tagasisaatmine saab toimuda alles pärast iga konkreetse juhtumi hindamist, järgides täiel määral asjaomaste isikute õigusi, ning rändajate tagasisaatmise katsed on vastuolus ELi ja rahvusvahelise õigusega; on kindlalt seisukohal, et migrantide tagasisaatmine peaks toimuma ainult turvalisel viisil, et sunniviisilisele tagasisaatmisele tuleks eelistada vabatahtlikku tagasipöördumist ja et migrantide taasintegreerimisega tuleks tegeleda süsteemselt;

19.  nõuab tõhusat, tugevdatud ja süstemaatilist koostööd Aafrika riikidega, sealhulgas tugevat ja reaalset ümberpaigutamispoliitikat ning finantsuurimisi võitluses sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamse ja inimkaubanduse vastu; kutsub ELi ja Aafrika riike üles intensiivistama koostööd ja pingutusi, et likvideerida inimkaubandus ja inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine Aafrika ja Euroopa vahel;

20.  tunnistab Aafrika diasporaa strateegilist potentsiaali kogu maailmas nii seoses rahasaadetiste kui ka mitterahaliste väärtustega, samuti seoses võimega luua ja edendada rahu, demokraatiat, head valitsemistava ja ühiskondlikku stabiilsust; juhib tähelepanu sellele, et oluline on need kogukonnad kaasata ja arenguprojektidega siduda, et nad saaksid omalt poolt kaasa aidata arengupoliitiliste meetmete tulemuslikule rakendamisele;;

21.  tuletab meelde, et Aafrika riikide juhid on andnud lubaduse kiirendada Aafrikas 2063. aastaks majanduskasvu ja arengut ning edendada heaolu ja head valitsemistava; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama arenguriike, et need saaksid kasutusele võtta pikaajalise poliitika, milles järgitakse liikumisvabaduse õigust ning õigust haridusele, tervishoiule ja tööle; rõhutab, et ELil ja selle liikmesriikidel tuleks eelkõige toetada vähim arenenud riike nende võitluses kliimamuutustega, et vältida vaesuse süvenemist nendes riikides;

22.  soovitab teha täiendavaid pingutusi Valletta tegevuskava rakendamiseks, et inimlikult ja jätkusuutlikult juhtida migratsiooni Vahemere mõlemal kaldal; rõhutab veel kord selliste rändeküsimuste teemal dialoogi ja koostööd tugevdavate algatuste tähtsust nagu Rabati protsess ja Hartumi protsess;

23.  nõuab suuremat parlamentaarset kontrolli kolmandate riikidega kokku lepitud töökorra ning asjaomaste ELi ametite väliskoostöö üle;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Louis Michel, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Anna Hedh, Lívia Járóka, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Gilles Lebreton, Angelika Mlinar, Emil Radev, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Jaromír Štětina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrea Bocskor, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Louis Michel, Angelika Mlinar, Cecilia Wikström

ECR

Branislav Škripek, Helga Stevens

EFDD

Laura Ferrara

PPE

Heinz K. Becker, Andrea Bocskor, Michał Boni, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Jaromír Štětina, Traian Ungureanu

S&D

Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Péter Niedermüller, Soraya Post, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Jan Philipp Albrecht, Jean Lambert, Judith Sargentini

2

ENF

Lorenzo Fontana, Gilles Lebreton

6

0

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Malin Björk, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat

PPE

Emil Radev

S&D

Dietmar Köster

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

World Population Prospects, ÜRO, 2015


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Thierry Cornillet, Brian Hayes, Cécile Kashetu Kyenge, Florent Marcellesi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

France Jamet


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Thierry Cornillet, Paavo Väyrynen

ECR

Nirj Deva, Eleni Theocharous

PPE

Brian Hayes, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon

5

EFDD

Ignazio Corrao

ENF

France Jamet

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Lola Sánchez Caldentey

NI

Eleftherios Synadinos

3

0

PPE

Anna Záborská

Verts/ALE

Maria Heubuch, Florent Marcellesi

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika