Menetlus : 2017/2127(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0339/2017

Esitatud tekstid :

A8-0339/2017

Arutelud :

PV 30/11/2017 - 4
PV 30/11/2017 - 6
CRE 30/11/2017 - 4
CRE 30/11/2017 - 6

Hääletused :

PV 30/11/2017 - 8.23
CRE 30/11/2017 - 8.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0474

RAPORT     
PDF 787kWORD 132k
30.10.2017
PE 608.029v02-00 A8-0339/2017

Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta

(2017/2127(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Helga Stevens

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
  NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta

(2017/2127(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19, 168 ja artikli 216 lõiget 2 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 3, 15, 21, 23, 25 ja 26,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011 vastavalt nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusele 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel(1),

–  võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria nr 5, 1950) ja selle protokolle,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat (ETS nr 35, 1961, muudetud 1996; ETS nr 163),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust Rec(2002)5 liikmesriikidele naiste vägivalla eest kaitsmise kohta ning soovitust CM/Rec(2007)17 soolise võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ja selle 6. oktoobri 1999. aasta fakultatiivprotokolli,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurilalaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615),

–  võttes arvesse Euroopa uut arengukonsensust „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ käsitlevat nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust ja sellega võetud kohustust võtta arengukoostöös arvesse puudega inimeste erivajadusi,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruande kohta (SWD(2017)0029),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(5),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele(7),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega(8),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(9),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. ja 2017. aasta põhiõiguste aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

–  võttes arvesse Eurostati 2014. aasta statistikat puuete kohta seoses juurdepääsuga tööturule, haridusele ja koolitusele ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juunil 2017 avaldatud järeldusi „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“,

–  võttes arvesse Euroopa vabatahtlikku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku (SPC/2010/10/8),

–  võttes arvesse uut linnade tegevuskava (A/RES/71/256),

–  võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0339/2017),

A.  arvestades, et täieõiguslike kodanikena(11) on kõigil puudega inimestel võrdsed õigused ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.  arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 80 miljonit puudega inimest, kellest 46 miljonit on naised;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingus on nõutud, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja liidule on antud õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puudega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

E.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõiguste leping, mille EL on ratifitseerinud ja mille on ka allkirjastanud ELi kõik 28 liikmesriiki ning ratifitseerinud 27 liikmesriiki; arvestades, et EL on suurim arenguabi andja maailmas ja üks kõige mõjukamatest sidusrühmadest rahvusvahelisel tasandil;

F.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke ELi piires ning arengukoostöös partnerriikidega;

G.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on puuetega inimesed isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; rõhutab eelkõige puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9;

H.  arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õiguse rakendamisel siduv, sest see on teisestes õigusaktides(12); arvestades, et on hädavajalik jõustada kehtivad ELi õigusaktid ja poliitikavahendid, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine oleks võimalikult ulatuslik;

I.  arvestades, et puudega inimesed on mitmepalgeline rühm, ja arvestades, et naised, lapsed, eakamad isikud ja komplekssete toetusvajadustega ajutise või nähtamatu puudega isikud kogevad lisatakistusi ja mitmekordset diskrimineerimist;

J.  arvestades, et puuetega inimestel on lisakulud, väiksemad sissetulekud ja nende hulgas on rohkem töötuid; arvestades, et puudega seotud toetusi tuleks käsitada riigi toena, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, et inimesed saaksid täiel määral ühiskonnas osaleda, kaasa arvatud töö kaudu;

K.  arvestades, et puudega lastel on õigus elada oma perekonnas või perekeskkonnas vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli vähendama oma kutsetegevust või selle lõpetama, et hoolitseda puudega pereliikmete eest;

L.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda, püüdes saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puudega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

M.  arvestades, et ikka veel on uusi ja läbivaadatud õigusakte ilma ühegi viiteta puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puudega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse, võttes samal ajal arvesse puude erinevaid kontseptsioone;

N.  arvestades, et stereotüübid, väärarusaamad ja eelarvamused on osa diskrimineerimise, sh mitmekordse diskrimineerimise, häbimärgistamise ja ebavõrdsuse peamistest põhjustest;

O.  arvestades, et puudega inimestel napib sageli toetust, kaitset, teavet hooldus- ja tervishoiuteenuste ja õiguste kohta, kaitset vägivalla eest ja lapsehoidu ning neil on sellistele teenustele ja teabele väga piiratud juurdepääs või puudub see üldse; arvestades, et tervishoiutöötajaid tuleks piisavalt koolitada arvestama puudega inimeste erivajadusi;

P.  arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suur osa on puudega, kuid puuetega inimeste õiguste konventsioon ja ELi puuetega inimeste strateegia on jätnud need inimesed suures osas tähelepanuta;

Q.  arvestades, et vaatamata arvukatele rahvusvahelistele konventsioonidele, ELi ja riigi tasandi õigusaktidele ja strateegiatele ei saa puudega inimesed ikka veel täielikult ühiskonnas osaleda ega oma õigusi kasutada; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puudega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

R.  arvestades, et komisjoni eduaruanne näitab, et puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamine hilineb ilmselgelt nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et strateegia raames on endiselt probleeme ning ELi poliitika, õigusaktide ja programmide puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kooskõlla viimiseks on vaja pikaajalist lähenemisviisi;

S.  arvestades, et iseseisva elamise mudel, nagu on rõhutatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis, tagab suurima võimaliku juurdepääsetavuse taseme; arvestades, et juurdepääs muudele teenustele, nt kättesaadav transport, kultuurilised ja vabaajategevused, on kvaliteetse elu osa ja võib aidata puudega inimesi integreerida;

T.  arvestades, et kaasav ja aktiivne juurdepääs tööturule on kohustuslik, kuna see on üks põhiline vahend, millega edendada puudega inimeste iseseisvust; arvestades, et puudega inimeste juurdepääs tööturule on praegu 58,5 %, samas kui puueteta inimeste osalus on 80,5 %, kusjuures mõned rühmad kogevad täiendavat diskrimineerimist puude liigi alusel; arvestades, et sotsiaalmajandus annab puuetega inimestele palju tööhõivevõimalusi;

U.  arvestades, et tugevamad suunised Euroopa tasandil ja piisavad vahendid ning koolitus puudega seotud küsimustes võiksid tugevdada võrdõiguslikkust edendavate asutuste tõhusust ja sõltumatust riiklikul tasandil;

V.  arvestades, et Pariisi deklaratsiooni (kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu) järel on komisjon määranud kindlaks neli prioriteeti, millest üks on „soodustada ebasoodsas olukorras olevatel lastel ja noortel hariduse omandamist ja võtta nende vajadusi arvesse haridus- ja koolitussüsteemides“;

W.  arvestades, et puudega inimeste tööturult eemal hoidmise üldine kulu on suurem kui nende tööturule kaasamise kulu; arvestades, et see kehtib eriti mitmekordse toetusvajadusega inimeste korral, kelle puhul pereliikmed võivad olla sunnitud hooldajateks hakkama;

X.  arvestades, et tööhõives osalevate puudega inimeste arv võib olla väiksem kui andmed näitavad, arvestades, et paljud kuuluvad kategooriasse „tööhõiveks sobimatu“ või töötavad suletud sektoris või rohkem kaitstud keskkonnas, neil ei ole töötaja staatust ning nad ei ole seetõttu märgitud ametlikesse andmetesse ega ametlikku statistikasse;

Y.  arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puudega inimeste võimaluste suurendamise nii hariduses kui ka tööhõives; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puudega inimeste tööle võtmisel;

Z.  arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega positiivse vaimse tervise edendamiseks, vaimsete haiguste ja psühhosotsiaalsete puuete vältimiseks;

AA.  arvestades, et EL on suurim arenguabi rahastaja ja tal on juhtroll puudega inimesi kaasavates programmides;

AB.  arvestades, et tööalane diskrimineerimine ei ole eraldiseisev probleem; arvestades, et diskrimineerimine hariduses, kutseõppes ja majutuses ning transpordile juurdepääsu puudumine võrduvad tööalase diskrimineerimisega;

AC.  arvestades, et 75 %-l raske puudega inimestest ELis ei ole võimalust tööturul täiel määral osaleda; arvestades, et vaegtööhõive, nagu ka tööpuudus, võivad olla probleemiks eriti autismispektri häiretega inimeste või kurtide ja vaegkuuljate ning samuti pimedate ja pimekurtide jaoks;

AD.  arvestades, et kestliku arengu eesmärgid ja sotsiaalõiguste sammas võiksid olla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise võimalikud vahendid;

AE.  arvestades, et õigus- ja teovõime puudumine kujutab endast olulist takistust hääleõiguse kasutamisel, sh Euroopa Parlamendi valimistel;

AF.  arvestades, et 34 % terviseprobleemi või puudega naistest on oma elu jooksul kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda partneri poolt;

AG.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikes 7 antakse liikmesriikidele vastutus oma tervishoiupoliitika määratlemise ja tervishoiuteenuste korraldamise eest, mis tähendab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia edu tagamiseks on väga oluline konsulteerida ja teha koostööd liikmesriikidega;

AH.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 25 rõhutatakse puuetega inimeste õigust võimalikult headele tervishoiuteenustele ilma diskrimineerimiseta;

AI.  arvestades, et puudega inimesed on tervishoiuteenustes esinevate puuduste suhtes eriti haavatavad, mis põhustab tervisega seotud riskikäitumist ja enneaegset surma;

Peamised tegevusvaldkonnad

Juurdepääsetavus

1.  tunnistab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning selle väärtust puudega inimeste võrdsete võimaluste, tõelise sotsiaalse kaasamise ja ühiskonnas osalemise alusena, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puudega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini üha olulisemaks muutuva ELi põhimõttena;

2.  tuletab komisjonile meelde tema kohustust võtta puuete ja juurdepääsetavuse küsimusi arvesse kõigis poliitikavaldkondades ning neid kõigis poliitikavaldkondades, nii avalikus kui ka erasektoris arendada ja edendada, ning soovitab luua komisjoni struktuuris juurdepääsetavuse asjatundjatest koosnevad üksused, kes kontrolliksid selle kohustuse täitmist;

3.  kutsub komisjoni üles kehtestama kohustuslikke nõudeid, mis tagaksid juurdepääsu üldkasutatavatele ruumidele ja eriti tehiskeskkonnale;

4.  kutsub liikmesriike üles kõiki juurdepääsetavust käsitlevaid õigusakte, sh audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, telekommunikatsiooni paketti ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi ning samuti asjaomaseid transpordi- ja reisijate õiguste määruseid täielikult rakendama ja nende üle pidevat järelevalvet teostama; nõuab sellega seoses, et EL kooskõlastaks ja jälgiks nende rakendamist ning ühtlasi edendaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist liidus ja väljaspool;

5.  loodab, et ELi kaasseadusandjad võtavad Euroopa juurdepääsetavuse akti viivitamata vastu; soovitab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikuks rakendamiseks tuleks lõplikus tekstis rõhutada toodete ja teenuste kättesaadavust puuetega ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele; rõhutab, et on vaja laiaulatuslikke Euroopa eeskirju üldkasutatavate ruumide ja tehiskeskkonna juurdepääsetavuse kohta ning kõigile transpordiliikidele juurdepääsu kohta;

6.  peab murettekitavaks, et mõne sellise õigusakti nagu veebi juurdepääsetavust käsitleva direktiivi(13) või raudtee juurdepääsetavuse määruse(14) järelevalve toimub majandusharu ja liikmesriikide enesehindamise teel ja seda ei teosta sõltumatu üksus; soovitab seetõttu, et komisjon tõhustaks nõuete täitmise hindamist, ning kaalub õigusaktide järelevalve väljatöötamist, et tagada puuetega inimeste õiguste austamine, sealhulgas näiteks määruse (EÜ) nr 261/2004(15) rakendamisel;

7.  tuletab meelde, et kõigi juurdepääsetavusega seotud kohustuste rakendamine nõuab piisavat rahastamist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil; palub ELil tagada, et kõik rahastamisprogrammid on kättesaadavad, et need järgivad universaaldisaini põhimõtteid ja neil on eraldi eelarve juurdepääsetavuse jaoks; kutsub liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid, et tagada puuetega inimeste juurdepääs nii füüsilisele kui ka digitaalsele keskkonnale;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama juurdepääsetavust IKT arendamise toetamise kaudu ning toetama kõiki algatusi, sealhulgas puuetega inimeste ohutuse alal tegutsevaid idufirmasid;

9.  peab vajalikuks iseseisva elu uurimist ja sellega seotud parimate tavade kasutuselevõtmist ELis;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et hädaabinumber 112 on täielikult kättesaadav kõigile mis tahes liiki puudega inimestele ning et õnnetusriski vähendamise poliitika ja programmid kaasavad igakülgselt kõiki puudega inimesi ja on neile juurdepääsetavad;

11.  peab murettekitavaks, et riigihangete eeltingimust, mille kohaselt tuleb ka enne riigihankelepingu sõlmimist hankida kaupu juurdepääsetavust silmas pidades, ei rakendata riiklikul tasandil piisavalt; soovitab luua selleks kõiki juurdepääsetavuse suuniseid sisaldava portaali sarnaselt keskkonnahoidlike riigihangete portaaliga;

12.  soovitab tungivalt muuta reisijaõiguste kaebuste menetlus täielikult juurdepääsetavaks ja puuetega inimestele sobivaks ning määrata rohkem ja sama rangeid jõustamiskohustusi ülesandeks riiklikele täitevasutustele;

13.  rõhutab eriti, et juurdepääsetavus on puuetega inimeste õiguste konventsiooni keskne põhimõte ja muude konventsiooniga tagatud õiguste tegeliku kasutamise eeltingimus; rõhutab, et märkimisväärselt paljudes Euroopa kodanike esitatud petitsioonides kaevatakse juurdepääsetavuse puudumise või arhitektuuriliste tõkete üle; rõhutab, et juurdepääsuõigust, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9, tuleb rakendada terviklikult, et tagada puuetega inimeste juurdepääs oma ümbruskonnale, transpordile, avalikele asutustele ja teenustele, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et juurdepääsetavus oleks oluline prioriteet ja see integreeritaks paremini kõikidesse puuetepoliitika osadesse;

14.  märgib, et digitaalse ühtse turu strateegiat tuleks kõigis aspektides rakendada nii, et tagada puuetega inimestele täielik juurdepääs;

Osalemine

15.  väljendab heameelt ELi puudega isiku kaardi projekti üle; soovitab komisjonil koos liikmesriikidega kaasata kõik riigid tulevasse pikaajalisse algatusse eesmärgiga saavutada sama suur kasutusulatus nagu Euroopa parkimiskaardil ja hõlmata juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad osaleda kultuurielus ja turismis;

16.  peab murettekitavaks, et ikka veel kasutatakse puude meditsiinilist mudelit, mis keskendub puudega inimeste meditsiinilisele diagnoosile, mitte keskkondlikele tõketele, millega nad kokku puutuvad; nõuab tungivalt, et komisjon algataks sellise lähenemisviisi muutmise, eelkõige andmete kogumise valdkonnas; kutsub liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas töötada välja puude ühtne määratlus;

17.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud seoses Marrakechi lepinguga; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus märkis oma 14. veebruari 2017. aasta arvamuses, et ELil on Marrakechi lepingu sõlmimiseks ainupädevus, sest Marrakechi lepingust tulenevad põhikohustused kuuluvad valdkonda, mis on suures osas juba liidu ühiseeskirjadega hõlmatud; soovitab ELil ja liikmesriikidel koostada tegevuskava tagamaks, et see leping viiakse täiel määral ellu; kutsub ELi üles mitte ratifitseerima valikut, mis puudutab majanduslikku koormust;

18.  on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleb eelkõige järgmisel programmiperioodil kasutada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja nende abil tuleks eelkõige soodustada deinstitutsionaliseerimist ja rahastada tugiteenuseid, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma õigust elada kogukonnas iseseisvalt; on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt jälgima seda, kuidas liikmesriigid rakendavad institutsioonilistelt teenustelt kogukonnapõhistele teenustele ülemineku eeltingimusi, mis peavad olema konkreetsed ja mille kvaliteeti tuleb hinnata pidevalt ja läbipaistvalt; on seisukohal, et ELi vahendite, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga laenude abil rahastatavad projektikavandid peaksid järgima universaaldisaini põhimõttest lähtuvaid juurdepääsueeskirju; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamisel ei saa loota üksnes rahastamisvahenditele;

19.  rõhutab, et on vaja tagada tasuta juurdepääs puude liigiga kohandatud teabevahetusele, ning rõhutab, et see on äärmiselt oluline seoses puudega inimeste kodanikuosalusega;

20.  väljendab muret osalemise tõkete pärast, millega eestkoste all ja hooldusasutustes elavad inimesed kogu Euroopas kokku puutuvad, ja kutsub komisjoni üles tagama, et õigus- ja teovõimest ilma jäetud inimesed saavad kasutada kõiki Euroopa Liidu lepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi; kutsub liikmesriike üles edendama kaasatust, kiirendades deinstitutsionaliseerimise protsessi ja puudega inimese eest otsuste tegemise asendamist toetatud otsustamisega;

21.  kutsub komisjoni üles osana oma mitmetest korrapärastest aruannetest nõukogu direktiivide 93/109/EÜ(16) ja 94/80/EÜ(17) rakendamise kohta esitama hinnangu selle kohta, kas neid tõlgendatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 vastavalt;

22.  rõhutab tõsiasja, et puudega naised ja tütarlapsed kannatavad topeltdiskrimineerimise all nii soo kui ka puude tõttu ning võivad isegi puutuda kokku mitmekordse diskrimineerimisega, mis paljudel juhtudel tuleneb nii soost ja puudest kui ka seksuaalsest sättumusest, vanusest, religioonist või etnilisest kuuluvusest;

23.  kordab, et puudega naised on sageli ebasoodsamas olukorras kui puudega mehed ja et nad on sagedamini vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

24.  on seisukohal, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks pakkuma Euroopa ja liikmesriigi tasandil suuniseid puudega naiste ja tütarlaste erilise olukorra kohta ning tegutsema aktiivselt võrdsete õiguste tagamise ja diskrimineerimise kaotamise nimel;

25.  tuletab meelde, et puudega inimeste seas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine on tihedalt seotud nende pereliikmete tingimuste parandamisega, kes peavad sageli tegutsema tasustamata hooldajatena ja keda ei peeta töötavateks isikuteks; julgustab seetõttu liikmesriike esitama riiklikke tugistrateegiaid mitteformaalsete hooldajate jaoks, kelleks enamasti on puudega inimeste naissoost sugulased;

26.  rõhutab, et eakate arv suureneb ning et WHO andmetel on puuete esinemissagedus suurem naiste seas, sest nende pikema oodatava eluea tõttu mõjutab see nähtus neid rohkem; rõhutab, et seetõttu seisab ees puudega naiste arvu proportsionaalne kasv;

27.  rõhutab mikrorahastamise vahendite olulisust töökohtade ja majanduskasvu loomisel; kutsub liikmesriike üles tegema selliseid vahendeid puudega naiste jaoks kergemini kättesaadavaks;

28.  rõhutab, et selleks et tagada puudega inimestele iseseisev elu, on vaja toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on suunatud toodete arendamisele puudega inimeste abistamiseks nende igapäevategevustes;

Võrdõiguslikkus

29.  rõhutab, et võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld on puuetega inimeste strateegia keskmes;

30.  kutsub komisjoni üles käsitlema puuete valdkonda oma dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“;

31.  peab väga kahetsusväärseks Euroopa Ülemkogu pikaajalist ummikseisu horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel ja kutsub liikmesriike üles aitama kaasa horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi(18) vastuvõtmisele, liikudes pragmaatilise lahenduse suunas, mis peaks laiendama puudega inimestele kaitse diskrimineerimise eest kõigis eluvaldkondades ning ühtlasi võimaldama käsitada diskrimineerimisena mõistliku eluaseme andmisest keeldumist ning mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist;

32.  peab puudega inimeste diskrimineerimist ja kuritarvitamist käsitlevaid olemasolevaid andmeid murettekitavaks; on endiselt mures juhtumite pärast, mis jäävad teatamata seetõttu, et kaebuse esitamise ja teatamise mehhanismid ei ole juurdepääsetavad või et puudub usaldus ja teadlikkus oma õigustest; rõhutab, et sooliselt eristatud andmeid tuleks koguda, ja soovitab sellega seoses välja töötada uue meetodi andmete kogumiseks, eelkõige lennureisist mahajätmise ja abistamisest keeldumise või abistamisvõimaluste puudumise juhtumite kohta;

33.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kõigil riiklikel võrdõiguslikkust edendavatel asutustel oleksid volitused puuete valdkonnas, piisavad ressursid ja sõltumatus, et pakkuda diskrimineerimise ohvritele vajalikku abi, ning kindlustama, et nende volituste laiendamisega kaasneks ka inimressursi suurenemine;

34.  nõuab, et EL ja liikmesriigid rahastaksid puudega inimeste, nende organisatsioonide, ametiühingute, tööandjate liitude, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja riigiametnike koolitust mittediskrimineerimise põhimõtte kohta ning töötaksid nende jaoks välja parimad tavad, hõlmates ka mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist ning mõistlikke abinõusid;

35.  kutsub ELi üles töötama programmi „Horisont 2020“ järgset teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku koostades välja võrdõiguslikkuse põhimõtteid käsitlevad teadusprogrammid;

Tööhõive

36.  rõhutab, et juurdepääs tööturule on laiahaardeline küsimus, mis eeldab toetusmeetmete rakendamist, millest võidavad nii üksikisikud kui ka tööandjad ning mis tagavad sotsiaalse kaasatuse ning peaksid hõlmama juurdepääsetavaid töölevõtumenetlusi, juurdepääsetavat transporti töökohta minekuks ja sealt tagasitulekuks, tööalast karjääri ja pidevat koolitust, samuti mõistlikke abinõusid ja juurdepääsetavaid töökohti; kutsub komisjoni üles ajakohastama heade tavade kokkuvõtet puuetega inimeste toetatud tööhõive kohta ELis ja EFTA/EMP riikides;

37.  julgustab kehtestama positiivse diskrimineerimise meetmeid, sealhulgas kiitma heaks puuetega inimeste töölevõtmise miinimumprotsendi avalikus ja erasektoris;

38.  peab kahetsusväärseks, et mõistlike abinõude tarvitusele võtmisest keeldumist ei loeta võrdse tööalase kohtlemise direktiivi tähenduses diskrimineerimiseks(19), kuigi ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on seda kritiseerinud; tuletab meelde, et töö saamisel võrdset kohtlemist käsitleva direktiivi artiklis 1 keelatakse puude alusel mis tahes vormis diskrimineerimine;

39.  kutsub liikmesriike üles tagama, et toetuste pärssiv mõju ei oleks takistuseks tööturul osalemisele, ning palub eraldada puuetega seotud toetused sissetulekutoetusest, võttes arvesse puudega inimeste võimalikke täiendavaid hooldus- ja muid vajadusi ning võimaldades neil elada väärikalt ja omada juurdepääsu tööturule; kutsub liikmesriike sellega seoses üles tagama, et puudega seotud toetusi ei võetaks ära töötamise tõttu;

40.  palub komisjonil toetada sotsiaalseid ettevõtteid kooskõlas Bratislava deklaratsioonis ja Madridi sotsiaalmajanduse deklaratsioonis sätestatud põhimõtetega, mis on puudega inimeste tööhõivevõimaluste oluline allikas;

41.  kutsub liikmesriike üles kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kaotama kõik töölesobivuse õiguslikud takistused, nagu eestkosteseadused ja seadused, mis piiravad puudega inimeste õigus- ja teovõimet ning takistavad neil sõlmida töölepinguid, avada pangakontot ja pääseda juurde oma rahale, jättes nad rahalisse kitsikusse, või riiklikud klauslid, milles teatava kategooria puudega inimesed nimetatakse töövõimetuteks;

42.  rõhutab tõhusa taasintegreerimise ja rehabilitatsiooni ning aktiveerimis- ja säilitamismeetmete tähtsust vananevas ühiskonnas, sest need võimaldavad inimestel pärast haigust või füüsilist, vaimset või emotsionaalset puuet pöörduda tagasi või jääda tööle;

43.  tuletab meelde, et puudega inimeste ja nende partnerite koormamine nende abistamise kuludega vähendab mitte ainult nende antud hetke sissetulekut, vaid ka nende tööalaseid väljavaateid ja hilisemat sissetulekut vanemas eas;

44.  mõistab, et töö- ja eraelu tasakaalu soodustavad meetmed, sealhulgas vabatahtlik, paindlik ja kaasav töökorraldus, näiteks nn tark töö (smart working), kaugtöö ja paindlik tööaeg, võivad olla puuetega inimestele kasulikud ja avaldada positiivset mõju vaimsele tervisele ning tagada turvalisuse ja stabiilsuse kõigile, kuid on mures, et digitaalne töökeskkond võib luua uusi tõkkeid, kui see ei ole juurdepääsetav ja mõistlikke abinõusid ei pakuta;

45.  palub komisjonil võtta tulevastesse aruannetesse head ja halvad tavad, et tööandjad saaksid tulemuslikult järgida puuetega inimesi käsitlevaid õigusakte;

46.  tunneb muret, et mõnes iikmesriigis ei ole kaitstud töökohtadel (sheltered workshops) töötavad puudega inimesed seaduse alusel ametlikult töötajatena tunnustatud, neile makstakse miinimumpalgast väiksemat tasu ja neil ei ole õigust saada samu sotsiaaltoetusi, kui on ette nähtud tavalistele töötajatele;

47.  on eriti mures puuetega noorte ja pikka aega tööta olnud puudega inimeste pärast; kutsub liikmesriike üles rakendama tööturul esmajärjekorras meetmeid puuetega inimeste, sealhulgas puuetega noorte heaks, näiteks looma spetsiaalseid karjäärinõustamiskeskusi, et anda õppivatele ja töötutele noortele nõu tulevase tööelu küsimustes, või tegema seda noortegarantii programmi raames;

48.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt soosima mitmekesisust kui ärimudelit ja edendama mitmekesisuse hartasid, millega toetatakse puuetega inimeste lisaväärtust töökohas;

49.  palub ELil tagada, et puudega inimeste ja nende perede õigused võetaks kavandatud töö- ja eraelu tasakaalu paketti;

Haridus ja koolitus

50.  tunneb muret, et eri liikmesriikides jäävad paljud puudega lapsed kvaliteetsest kaasavast haridusest ilma segregatsioonipoliitika, aga ka ehituslike tõkete tõttu, mis on puudega laste ja noorte diskrimineerimise üks vorme;

51.  rõhutab, et haridus ja kutseõpe on puuetega inimeste tööalase konkurentsivõime jaoks olulise tähtsusega ning et sellekohasesse protsessi tuleks kaasata tööandjad, et puuetega inimeste vajadusi ulatuslikumalt arvesse võtta, sealjuures muu hulgas arvesse võtta uute tehnoloogiate võimalikke eeliseid sellistes valdkondades nagu inimese tööotsingud, isiklik areng ja suurem sõltumatus;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama kõik puudega inimeste ees olevad õiguslikud, füüsilised ja korralduslikud takistused, et tagada neile kaasav haridus ja elukestva õppe süsteemid;

53.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid praktikantidele mõistlikud tingimused ja nõuab, et praktikale kandideerimise menetlused oleksid puuetega inimestele kättesaadavad ja et neile pakutaks eripraktikat, sealhulgas praktikat, mis stimuleeriks ka tööandjaid;

54.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama, et programm „Erasmus +“ ja teised noorteprogrammid, nagu noortegarantii ja Euroopa solidaarsuskorpus, oleksid puuetega inimestele täielikult kättesaadavad individuaalsetel mõistlikel tingimustel ning et neile oleks kättesaadav teave oma juurdepääsuõiguste kohta, et neid osalema julgustada; soovitab selleks maksimaalselt suurendada olemasolevaid vahendeid, näiteks kaasava liikuvuse projektiga MappED! pakutavaid vahendeid;

55.  avaldab kahetsust, et uus oskuste tegevuskava ei hõlma konkreetset eesmärki seoses puuetega inimestega; rõhutab, et puudega inimeste praegune vaeghõive ja tööturul diskrimineerimine tähendab ka väärtuslike oskuste raiskamist; palub seetõttu komisjonil kõikides tulevastes oskustega seotud algatustes puuetega inimeste vajadusi arvesse võtta;

56.  kutsub liikmesriike üles töötama välja tõhusaid meetmeid, et võidelda puuetega õpilaste segregatsiooni ja tõrjumise vastu koolides ja õpikeskkondades ning sellega seoses koostama riiklikke üleminekuprogramme, et tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitustest lähtudes kvaliteetne ja kaasav haridus ja kutseõpe – nii formaal- kui ka vabaharidus – ka suurt toetust vajavate puuetega inimeste jaoks;

57.  rõhutab haridustöötajate väljaõppe ja ümberõppe olulisust, eelkõige keerukate vajadustega inimeste toetamiseks;

58.  soovitab paremini kasutada erivajaduste ja kaasava haridusega tegeleva Euroopa ameti võimalusi, et selle ameti praegusi volitusi maksimeerida;

59.  rõhutab, et äärmiselt oluline on valmistada õpetajaid ja koolitajaid ette puuetega lastega töötamiseks ja anda neile piisavat toetust; soovitab liikmesriikidel välja töötada õpetajate ja koolitajate kaasava hariduse, koolituse ja pideva kutsealase enesetäiendamise võimalused, võttes arvesse eri sidusrühmade, eelkõige puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja puuetega spetsialistide soovitusi;

60.  arvestades asjaolu, et puudega ja/või hariduslike erivajadustega noorte seas on koolist väljalangejate arv suur, nõuab, et uuritaks võimalusi, mida pakuvad elukestev õpe ja atraktiivsete alternatiivsete õppevormide pakkumine; on seisukohal, et puuetega inimeste elukestva õppe programmide edendamine on puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia tähtis osa;

61.  kutsub õpetajaid, töötajaid, juhtorganeid ning puudega õpilasi ja üliõpilasi üles jagama parimaid kaasava hariduse ja elukestva õppe tavasid;

62.  väljendab muret selle pärast, et vaatamata olukorra paranemisele on puudega inimeste töötuse risk endiselt suur ning kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanuid on nende seas vähem kui 30%, samas kui puudeta inimeste seas on selle haridustaseme omandanuid ligikaudu 40%; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu puudega ja/või hariduslike erivajadustega noorte probleemidele, mis võivad neil tekkida kesk- ja kõrgharidusest ja/või kutseõppest tööle siirdudes;

63.  soovitab ELi avalikel institutsioonidel ja ettevõtetel rakendada mitmekesisuspoliitikat ja riiklikke mitmekesisuse hartasid;

64.  rõhutab, et puuetega noored osalevad oma puueteta eakaaslastest vähem füüsilises tegevuses ja et koolidel on tähtis roll selles, et noored võtaksid omaks tervisliku eluviisi; rõhutab seetõttu, kui oluline on suurendada puuetega noorte osalemist füüsilises tegevuses; palub liikmesriikidel kiiresti kõrvaldada kõik olemasolevad tõkked, mis takistavad puudega või erivajadustega inimeste osalemist sportimises;

65.  tuletab meelde vajadust vähendada digilõhet ning tagada, et puuetega inimesed saaksid digitaalsest liidust täiel määral kasu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on parandada puuetega inimeste digioskusi ja -pädevust, eelkõige programmist „Erasmus +“ rahastatavate projektide abil, ning palub liikmesriikidel tagada vähem kaitstud kodanike, sealhulgas puudega inimeste kaitse internetis, kasutades tõhusaid meetmeid vihakõne, küberkiusamise ja internetis diskrimineerimise kõigi vormide vastu ning andes nii mitmeformaalse kui ka formaalõppe raames rohkem digi- ja meediaoskuste alast haridust; palub lisaks liikmesriikidel teha puuetega lastele tasuta kättesaadavaks tehnoloogilised vahendid, mis võimaldaksid neil hariduses ja koolituses täiel määral osaleda;

Sotsiaalkaitse

66.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi puudega inimesi käsitlev strateegia 2030. aastani sisaldaks konkreetseid meetmeid kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puudega inimestele toetuste ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel; kutsub liikmesriike üles looma sotsiaalkaitse põhialuse puudega inimestele, et tagada neile ajakohane elatustase;

67.  palub kaasseadusandjatel kaaluda puuetega inimeste kui eraldi sihtrühma lisamist sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevasse määrusesse(20);

68.  kutsub liikmesriike üles järgima puude hindamisel ja kindlaksmääramisel vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millega peab järgima ega tohi kahjustada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni inimõigustel põhinevat mudelit, võttes arvesse keskkonnaga seotud ja ühiskondlikke tõkkeid, mis isikul tekivad, ja hõlmates kõiki asjaomaseid sidusrühmi, tagamaks, et puuetega inimeste elatustase ei satuks ohtu näiteks majanduse kohandamise programmide tõttu;

69.  palub komisjonil tagada, et Euroopa sotsiaalõiguste samba raames arvestatakse puuete küsimust kõigis aspektides;

70.  soovitab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning tulevasi Euroopa sotsiaalfonde kasutada mitte üksnes tööhõive aktiveerimise meetmete, vaid ka sotsiaalse kaasamise vajadusteks; rõhutab rehabilitatsiooni kui sotsiaalse kaasamise vahendi tähtsust, et tagada puudega inimeste aktiivne osalus ühiskonnas;

71.  soovitab liikmesriikidel võtta konkreetseid meetmeid, nagu finantsabi ja ajutise hoolduse võimaldamine, kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puudega inimestele piisava elatustaseme, hüvitised ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel;

72.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et deinstitutsionaliseerimine ei põhjustaks kunagi puudega inimeste kodutust põhjusel, et kogukonnas hoolduse võimaldamiseks puuduvad kohased ja/või juurdepääsetavad eluruumid;

Tervishoid

73.  palub komisjonil täielikult rakendada 2011. aasta direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(21); soovitab komisjonil lisada direktiivi ülevõtmisse tugev puudeid käsitlev osa, et tagada puuetega inimestele vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetsete piiriülestele tervishoiuteenuste kättesaadavus; palub sellega seoses komisjonil teha direktiivi mõju hindamise, eesmärgiga seda muuta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga vastavusse viia, ja koostada kogu ELi jaoks suunised, kuidas riiklike kontaktpunktide töös puuete küsimusi arvesse võtta, kusjuures need hõlmaksid ühiseid tulemuslikkuse kriteeriume, sealhulgas puudeid käsitlevaid soovitusi; soovitab liikmesriikidel võimaldada tervishoiuspetsialistidele haridust ja koolitust puudega patsientide erivajaduste kohta;

74.  peab murettekitavaks vaimse tervise ja tervishoiuteenustega seotud rikkumisi, sealhulgas inimõiguste rikkumisi, mis on paljudel juhtudel avaldanud märkimisväärset mõju teenuste kvaliteedile, ning märgib, et need teenused peavad olema orienteeritud tervise parandamisele, neid tuleb piisavalt rahastada ja neid tuleb osutada inimõigustel põhinevat mudelit järgides;

75.  palub liikmesriikidel tagada vaimse tervise teenused, mille puhul austatakse inimese õigus- ja teovõimet ning raviks ja haiglaravile saatmiseks peab teadva nõusoleku andma puudega inimene ise, mitte tema eest otsustaja, võttes sealjuures arvesse ka toetavaid otsustusmeetmeid;

76.  palub komisjonil tagada, et e-tervise teenused ning tervise- ja raviteenused oleksid täielikult kättesaadavad ja ohutud kasutada kõigile puudega inimestele, sealhulgas vaimse puude ja keerukate vajadustega inimestele, samuti nende pereliikmetele;

77.  toonitab, et kiiresti on vaja lahendada üldine probleem, et puuetega inimestel ei ole juurdepääsu valdkonnaülesele eriarstiabile, ning juhul kui juurdepääs ongi olemas, on patsientide ooteajad pikad – tegemist on suure takistusega ennetuse ja ravi võrdse kättesaadavuse osas, mille tulemusena halveneb sageli puudega patsiendi seisund ning tervishoiusüsteemile langeb koormus, mida saaks vältida;

78.  märgib, et tervishoiusüsteemid peaksid tagama seksuaalse vägivalla ja/või kuritarvitamise avastamise, sellest teatamise ja selle ärahoidmise;

79.  nõuab, et liikmesriigid suurendaksid puuetega täiskasvanute valdkondadevahelise hindamise ja ümberhindamise teenuste arvu, et töötada välja individuaalsed kavad, mida saab teoks teha territoriaalseid ressursse kasutades (näiteks kodu-/päevahooldus / elukohapõhised teenused) ja mis vastavad kindlaksmääratud biopsühhosotsiaalsetele nõuetele;

80.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa tugivõrgustike raamistikku, et arendada kõigi puudega inimeste ning eelkõige haruldaste puuetega inimeste jaoks valdkonnaülest ja eriarstiabi ning laiendada selle kättesaadavust;

81.  rõhutab, et komisjon ei ole ELi tervishoiutöötajaid käsitlevas tegevuskavas ning tõhusaid, kättesaadavaid ja vastupanuvõimelisi tervishoiusüsteeme käsitlevas ELi tegevuskavas puuetele tähelepanu pööranud, sest neid ei ole kummaski dokumendis konkreetselt mainitud;

82.  rõhutab dementsusevastase teise ühismeetmega saavutatud edu, avaldades samal ajal lootust, et järgmisel kolmeaastasel perioodil eraldavad lisavahendeid farmaatsiaettevõtted, kes osalevad innovatiivsete ravimite algatuses;

83.  kutsub komisjoni üles esitama strateegia tõsiste puuetega inimeste abistamiseks pärast nende igapäevase hoolduse eest vastutanud sugulaste surma (vrdl Itaalias hiljuti vastu võetud seadus dopo di noi);

84.  nõuab, et komisjon analüüsiks põhjalikult ÜRO kokkuvõtlike märkuste ja oma eduaruande vahelisi lahknevusi, eelkõige seoses Euroopa puuetega inimeste strateegia tervisealase prioriteediga;

85.  nõuab kohaliku sünnitusabi järjepidevat avaliku teenusena propageerimist liikmesriikides, et vähendada sünnituskomplikatsioonidest tulenevate puuete tekkimise juhtumeid ja tagada nii emade kui ka imikute jaoks ohutu sünnitus vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ohutu sünnituse kontrollnimekirjale;

86.  peab julgustavaks saavutusi Euroopa telemeditsiini sektoris, kuna neil on potentsiaali põhjalikult muuta puuetega inimeste võimalusi teenustele juurdepääsuks; on ka veendunud, et 4G tehnoloogia kasutuselevõtt, 5G tehnoloogia esiletõus ja asjade interneti levik toovad kaasa puuetega inimestele pakutavate tervishoiuteenuste paranemise; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa tervishoiutehnoloogia sektorit ei koormataks ülemäärase reguleerimisega ja sel sektoril oleksid piisavad võimalused saada rahalisi vahendeid.

Välistegevus

87.  nõuab, et ELi välistegevus oleks täielikus kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

88.  nõuab, et EL tagaks, et arengukoostöö ja humanitaartegevus oleksid puudega inimestele täielikult kättesaadavad ja neid hõlmavad;

89.  nõuab, et EL võtaks ametlikku arenguabi käsitlevas aruandluses kasutusele puuetega inimeste õiguste mõõdiku;

90.  kutsub ELi üles kindlustama oma juhtrolli selles, et puuetega inimesi võetaks vastavalt Euroopa arengukonsensuses sisalduvale kohustusele arvesse arengukoostöös ja humanitaarabi andmisel, ning tegelema ka vähem kaitstud isikute ja tõrjutud rühmade mitmekordse diskrimineerimise probleemiga;

91.  kutsub komisjoni üles juhtima välistegevuse raames puuetega inimesi arvestava kestliku arengu eesmärkide elluviimist, sõltumatult uuest puudega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast, ning võtma eesmärkide saavutamiseks vastu selge, läbipaistva ja kaasava tegevuskava;

92.  peab kahetsusväärseks, et ELi kestliku arengu eesmärkide tööhõive näitaja puhul ei tehta eristust puude järgi; palub ELil koostöös partnerriikidega soodustada andmete eristamist puude liigi järgi;

93.  kutsub ELi ja selle partnereid üles kaasama puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone poliitika kujundamise ja projektide kõikidesse etappidesse ning soodustama ka partnerriikides kohapeal puuetega inimeste organisatsioonide aktiivset osavõttu;

94.  tuletab meelde, et konfliktiriikides ja -piirkondades kogevad puuetega naised sageli veel suuremaid probleeme ja ohte; rõhutab seetõttu, et ELi välistegevuses on vaja puuetega naisi kaitsta;

ELi institutsioonide kohustused

95.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid muudaksid juurdepääsetavaks oma välis- ja siseveebisaitide funktsioonid, sisu, dokumendid, videod ja veebiteenused, kaasa arvatud avalikud konsultatsioonid ja avalik aruanne veebi juurdepääsetavuse suuniste vastavuse kohta, soovitused ja kohustused;

96.  avaldab kahetsust, et veel ei ole rakendatud projekti INSIGN, mis võimaldab kurtidel ja kuulmispuudega inimestel iseseisvalt ELi institutsioonidega suhelda, ühendades nad liikmesriikide viipekeele tõlkide ja tiitrite lisajatega, kuigi Euroopa Komisjon rahastas selle teenindusplatvormi prototüübi väljatöötamist, mida 2014. aastal Euroopa Parlamendis edukalt katsetati;

97.  palub ELi institutsioonidel teha lihtsa taotluse alusel kättesaadavaks kõik oma avalikud koosolekud, sealhulgas ka viipekeelde tõlke vahendite, kõnet tekstiks muutva rakenduse ja pimedate kirjas dokumentide, samuti muude täiendavate ja alternatiivsete kommunikatsioonimeetodite abil, ning tagada oma hoonete füüsiline juurdepääsetavus; võtab teadmiseks raskused kõigi kohtumiste otseülekannete ja videote subtiitritega varustamisel; kutsub siiski institutsioone üles pidevalt jälgima tehnoloogia arengut selles valdkonnas, et tulevikus juurdepääsetavust parandada;

98.  soovitab Euroopa institutsioonidel kooskõlas ELi mitmekeelsuse poliitikaga eelistada tõlkimist pigem riikide kui rahvusvahelisse viipekeelde;

99.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsetavuse seoses Euroopa Parlamendi valimistega ja kaasaksid ka need inimesed, kes elavad hooldusasutustes ja/või eestkoste all;

100.  tunnistab puudega inimestele, eriti vaimse/intellektuaalse puudega inimestele juurdepääsetavate ja neid kaasavate valimisprotsesside puudumist nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament tagaks parlamendi valimistega seotud teavitusmaterjalide täieliku juurdepääsetavuse;

101.  kutsub Euroopa koole, lasteaedu ja lastepäevakeskusi üles pakkuma kõigile ELi teenistujate lastele, sealhulgas komplekssete või suurte toetusvajadustega lastele kvaliteetset, kaasavat ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavat haridust;

102.  palub ELil hõlbustada mõistlike abinõude ja muude tööhõive toetamise vormide, näiteks nn targa töötamise võimaluste pakkumist ELi institutsioonide töötajatele, kaasa arvatud parlamendiliikmete akrediteeritud assistendid, kellel on puue;

103.  kutsub komisjoni üles ühise ravikindlustusskeemi ühiseid eeskirju, rakendussätteid, ulatust, puuete küsimuse esindatust, juurdepääsetavust ja tavasid läbi vaatama, et see ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kooskõlla viia;

104.  nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid, asutused ja organid looksid kontaktpunktid, ning rõhutab kõiki peadirektoraate ja ELi institutsioone ühendava horisontaalse institutsioonidevahelise kooskõlastamismehhanismi vajalikkust; nõuab, et selle saavutamiseks vajaliku koostöö üksikasjad sätestataks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegias;

105.  nõuab tungivalt, et institutsioonid kehtestaksid tervikliku värbamise, töökohal püsimise ja edutamise poliitika, kaasa arvatud ajutised positiivsed meetmed, et aktiivselt ja olulisel määral suurendada puuetega, sealhulgas psühhosotsiaalsete ja intellektipuuetega ametnike või töötajate ja praktikantide arvu kooskõlas direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 5;

106.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi puuetega inimeste probleemidega tegeleva laiendatud töörühma rolli, kuna kooskõlas ÜRO konventsiooniga toimib see töörühm platvormina, mis ühendab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmeid ning organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajaid nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; märgib, et laiendatud töörühm on arutelusid ja väitlusi soodustav foorum, mis aitab tagada strateegia rakendamist;

107.  nõuab, et Euroopa institutsioonid räiel määral konsulteeriksid puudega teenistujate ja parlamendiliikmetega ja kaasaksid nad tõhusalt sise-eeskirjade, -poliitika ja -korra, sealhulgas personalieeskirjade ja mõistlike abinõude ning juurdepääsetavuse sätete väljatöötamisse, rakendamisse ja järelevalvesse;

Eduaruande lüngad kokkuvõtlike märkustega võrreldes

108.  väljendab kahetsust selle pärast, et ELi institutsioonide veebisaidid ei vasta AAA-taseme juurdepääsetavusstandarditele; kutsub institutsioone üles neid võimalikult kiiresti vastavusse viima;

109.  kahetseb, et ELi transpordiõigusakte ei rakendata liikmesriikide tasandil ikka veel täies ulatuses; soovitab luua selleks igas liikmesriigis riiklikud täitevasutused;

110.  tunnustab raudteetranspordi juurdepääsetavuse valdkonnas tehtud edusamme; nõuab, et kõigi muude transpordiliikide, sealhulgas lennureiside puhul tagataks juurdepääsetavuse nõuete sama tase, et saavutada ohutuse ja juurdepääsetavuse tasakaal;

111.  märgib, et võrdse kohtlemise horisontaalset direktiivi komisjoni eduaruandes ei käsitleta;

112.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liit ei ole kuigivõrd lähenenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni vabatahtliku protokolli ratifitseerimisele;

113.  märgib, et komisjon ei ole seni oma õigusakte ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada täielik ühtlustamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

114.  väljendab heameelt õigusaktide ajakohastatud loetelu üle, sealhulgas hiljuti vastu võetud õigusaktid, kuid avaldab kahetsust, et pädevusdeklaratsiooni ei ole läbi vaadatud ja et õigusaktide loetelu ei sisalda neid õigusakte, mis ei osuta konkreetselt puudega inimestele, kuid sellele vaatamata on nende puhul asjakohased;

115.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole teinud edusamme puudega naiste ja tütarlaste õiguste integreerimisel oma soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse ja programmidesse ning soolise aspekti integreerimisel puudega inimesi käsitlevatesse strateegiatesse;

116.  kiidab heaks selle, et EL allkirjastas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), ning kutsub nõukogu üles seda kiiresti ratifitseerima;

117.  avaldab kahetsust, et praegune lapse õigusi käsitlev Euroopa poliitika ei sisalda piisavalt puudega poistele ja tüdrukutele suunatud igakülgset õigustepõhist strateegiat ega kaitsemeetmeid nende õiguste kaitseks ning et puudega inimesi käsitlevates strateegiates ei käsitleta ega integreerita piisavalt puudega poiste ja tüdrukute õiguste küsimusi; kutsub komisjoni üles kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile pöörama erilist tähelepanu puudega lastele; rõhutab, et eeskätt on vaja eeskujusid puuetega naistele ja tütarlastele;

118.  võtab teadmiseks, et EL ei ole korraldanud terviklikku kampaaniat, et suurendada teadlikkust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja võidelda puudega inimeste vastaste eelarvamuste vastu;

Aastani 2030 kestva tervikliku ja tõhusa puuetega inimeste strateegia väljatöötamine

Horisontaalsed küsimused

119.  kutsub komisjoni üles tagama, et tulevase puuetega inimeste strateegia eesmärk oleks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi poliitika kõikides valdkondades täielikult rakendada ja lõimida konventsiooni kõigisse artiklitesse juurdepääsetavuse, osalemise, diskrimineerimiskeelu ja võrdõiguslikkuse küsimused, ning et strateegia hõlmaks piisavat eelarvet, rakendamise ajakava ja järelevalvemehhanismi ning sellel oleks sama õigusjõud mis praegusel strateegial; mõistab, et strateegia saab olla edukas üksnes siis, kui kõik sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, on kaasatud;

120.  rõhutab, et strateegia aastateks 2020–2030 peaks põhinema ELi õigusaktide ja poliitika valdkonnaülesel ja põhjalikul läbivaatamisel, et tagada täielik ühtlustamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega, ning et see peaks hõlmama läbivaadatud pädevusdeklaratsiooni;

121.  palub, et komisjon edendaks tõhusa rehabilitatsiooni ja taasintegreerimisega seotud meetmeid, et vähendada või kõrvaldada haiguse või füüsilise, vaimse või emotsionaalse puude mõju isiku teenimisvõimele;

122.  soovitab komisjonil tagada, et mis tahes tulevane strateegia ja sellega seotud konsultatsiooniprotsess oleks läbipaistev, mõistetav ja täielikult juurdepääsetav ning sisaldaks selgeid näitajaid ja võrdlusaluseid;

123.  märgib, et ELi kestliku arengu eesmärkide näitajates 4. eesmärgi (haridus), 5. eesmärgi (sooline võrdõiguslikkus) ja 8. eesmärgi (inimväärne töö ja majanduskasv) raames ei võeta arvesse puudega inimesi; nõuab seepärast, et tulevases strateegias kasutataks ülemaailmseid kestliku arengu eesmärkide näitajaid, et jälgida ELi peamiste tööhõivemeetmete ja -poliitika rakendamist;

124.  rõhutab, et oluline on tagada, et tulevane strateegia oleks kooskõlas muude ELi algatuste ja strateegiatega, et edendada puudega inimeste, eelkõige naiste tööhõivet ja kaasamist;

125.  soovitab hõlmata 2020. aasta järgsesse strateegiasse horisontaalsete teemadena riigihanked ja standardimise, et suurendada puudega inimeste tööalast konkurentsivõimet, samuti soodustada heade tavade koondamist ja vahetamist liikmesriikide vahel;

126.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi rahastatud projektid oleksid kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni inimõiguspõhise hoiakuga, jättes rahastamata projektid, mille tulemused ei ole juurdepääsetavad, milles jäetakse kõrvale puudega inimesed või ei järgita juurdepääsetavuse standardeid;

127.  teeb ettepaneku võtta kasutusele juurdepääsetav hindamisvahend koos pideva järelevalvega, hõlmates konkreetseid näitajaid ja elluviidavaid eesmärke;

128.  nõuab, et liit ja liikmesriigid võtaksid pärast seda, kui EL on ratifitseerinud Istanbuli konventsiooni, vastu konkreetsed meetmed puuetega naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vastu;

129.  nõuab, et EL integreeriks puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia kõikidesse ELi õigusaktidesse ja ELi poolaasta protsessi; nõuab sellega seoses ELi ja puudega inimesi esindavate organisatsioonide tõelist struktureeritud dialoogi 2020. aasta järgse puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia koostamiseks;

130.  soovitab, et tulevane strateegia hõlmaks tugiteenuste olulist osa selles, et puudega inimesed saaksid oma inimõigusi kasutada;

131.  soovitab, et tulevane strateegia hõlmaks töötajate koolitamisega seotud küsimusi, mis on otsustavalt tähtsad, et pakkuda tuge kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega;

Täiendavad tegevusvaldkonnad

132.  nõuab tungivalt võrdõiguslikkuse, soolise perspektiivi ja diskrimineerimiskeelu integreerimist tulevase strateegia kõigisse valdkondadesse, võttes seejuures arvesse puudega LGBTQI-inimesi, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimisega; palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid kampaaniaid ja koolituskursusi, et suurendada teadlikkust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja mitmekesisuse austamise vajadusest, et võidelda puudega, psühhosotsiaalse puudega, õpiraskustega või autistlike inimeste diskrimineerimise, häbimärgistamise ja nendega seotud eelarvamuste vastu;

133.  rõhutab, et tuleb rohkem pingutada meedias levinud puuetega seotud stereotüüpide ja eelarvamuste ületamiseks, et muuta valdavaid väljatõrjuvaid sotsiaalseid norme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima üldsuse teavitamise algatustesse, et tagada puudega inimeste kujutamine võrdväärsete kodanikena ning võidelda puudega seotud stereotüüpide vastu;

134.  juhib tähelepanu soo ja puude koosmõjule, eriti seoses teadva nõusolekuga rasestumisvastaste vahendite kasutamise, sunniviisilise steriliseerimise ja reproduktiivõigustele juurdepääsu suhtes; palub liikmesriikidel kaaluda, kas oleks otstarbekas sellest seisukohast oma õigusakte hinnata;

135.  nõuab tungivalt, et ELi integreeriks puudega laste õigused kõigisse tulevase strateegia valdkondadesse;

136.  tunnistab, et õigus- ja teovõime, sealhulgas hääleõigus, on inimõiguste kasutamise üks eeltingimus ning et mis tahes uue strateegiaga tuleb püüelda selle suunas, et üheski valdkonnas ei keelataks kellelegi puude tõttu õigus- ja teovõimet; rõhutab, et selleks peaks EL vastu võtma asjakohased meetmed, millega tagada, et kõik puudega inimesed saavad kasutada kõiki Euroopa Liidu lepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi, näiteks õiguskaitse, kaupade ja teenuste kättesaadavus, sealhulgas panganduse, tööhõive ja tervishoiu valdkonnas, samuti hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel ja tarbijaõigused kooskõlas konventsiooniga, ning soodustama mittesekkuvaid meetmeid ja toetust otsuste tegemisel, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

137.  nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks uude strateegiasse kõik võimalikud meetmed, et tagada kõigi eri liiki puuetega isikute vabadus ja turvalisus kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja konventsiooni komitee soovitustega;

138.  kutsub komisjoni tungivalt üles säilitama partnerluse põhimõtet kõikides tulevastes rahastamist käsitlevates eeskirjades ning tagama, et seda täielikult austatakse;

139.  kutsub komisjoni üles edendama puudega inimeste ja nende esindusorganisatsioonide struktuurset kaasamist kõigis otsustamisprotsessides nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning rahastama puudega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil struktuursel viisil osaleda kõigis otsustes, mis neid puudutavad; palub, et liikmesriigid jätkaksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta koolituse pakkumist, et puudega inimesed oleksid oma õigustest teadlikud ning oleks võimalik diskrimineerimist vältida;

140.  tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee on väljendanud tõsist muret puuetega inimeste ebakindla olukorra pärast ELi praeguses rändekriisis; kutsub komisjoni tungivalt üles integreerima puudeküsimust oma rände- ja pagulaspoliitikasse ning tagama, et kogu ELi rahastamises, mis on suunatud selle humanitaarkriisi lahendamisele, hõlmataks ka puuete küsimust;

141.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid eristaksid andmeid puude liigi alusel ja teeksid Eurostatiga tihedat koostööd, et koguda puudeid käsitlevaid võrreldavaid andmeid eri valdkondades, hõlmates hooldusasutustes elavaid isikuid ja sidudes puudega inimeste strateegia kestliku arengu eesmärkide protsessi ning kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030;

142.  rõhutab, et vaja on mõõdetavaid ja võrreldavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, sealhulgas juurdepääsetavuse, võrdõiguslikkuse, tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, õpitulemuste ning kaasavas hariduses osalevate õpilaste arvu kohta, et hinnata ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELis ja liikmesriikides, ning kutsub tungivalt üles koguma andmeid, mis aitaksid neid näitajaid kohaldada;

143.  nõuab tungivalt, et EL looks koostöös puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega inimõigustel põhineva näitajate süsteemi, samuti võrreldava põhjaliku andmete kogumise süsteemi, kus andmed on jaotatud soo, vanuse, maa- või linnapiirkonnas asuva elukoha ning terviseprobleemi laadi alusel;

144.  tunnistab, et vaimse puudega isikud on diskrimineerimise ja kuritarvitamise suhtes eriti haavatavad ning nad paigutatakse sageli hooldusasutustesse, kus ei ole juurdepääsu haridusele ega enesemääramise võimalust;

145.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles võtma täiendavaid meetmeid, et jõuda kõige haavatavamate isikuteni, näiteks puudega kodutud inimesed;

146.  rõhutab vajadust pidevalt jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist kooskõlas selle artikliga 33 ja konsulteerides puuetega inimeste organisatsioonidega;

147.  palub komisjonil tagada, et Euroopa Liidu kõrgetasemelise rassismi, ksenofoobia ja teiste sallimatuse vormide vastu võitlemise töörühma töö vihakuritegude dokumenteerimise ja nende kohta andmete kogumise täiustamiseks hõlmaks täielikult ka puudega inimeste vastu sooritatud vihakuritegusid;

148.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid eraldaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistike jaoks piisavad ja stabiilsed finants- ja inimressursid, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid sõltumatult täita;

149.  kutsub komisjoni üles eraldama ELi järelevalveraamistikule piisavalt vahendeid, et see võiks sõltumatult ja nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

150.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab igal aastal märkimisväärsel hulgal petitsioone, kus osutatakse raskustele, millega puuetega inimesed kõikjal ELis oma igapäevaelus kokku puutuvad, ning mis on seotud Euroopa puuetega inimeste strateegias määratletud kaheksa peamise tegevusvaldkonnaga ja muude juurdepääsuküsimustega, nagu tervishoiu ja sotsiaalkaitse ning hariduse ja koolituse kättesaadavus, juurdepääs tööturule, ehitistele ja transpordivahenditele, kaupade ja teenuste, teabe ja kommunikatsiooni kättesaadavus ning osalemine poliitilises, avalikus ja kultuurielus;

151.  kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle fakultatiivprotokolli;

152.  rõhutab kaitsvat rolli, mida petitsioonikomisjon petitsiooniprotsessi kaudu (koos Euroopa Ombudsmaniga, kelle ülesanne on kaitsta kodanikke haldusomavoli eest) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus täidab ja mis võimaldab petitsiooni esitajal kaevata oma õiguste rikkumise üle Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku tasandi asutuste poolt; rõhutab, et parlamendikomisjoni saadud petitsioonid näitavad vajadust heaks kiita tulemuslik, horisontaalne, mittediskrimineeriv ja inimõigustel põhinev puuetepoliitika; rõhutab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli puuetega inimeste põhiõiguste tugevdamisel ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise toetamisel ELis;

153.  rõhutab, et suurem osa Euroopa kodanike esitatud petitsioonidest puudutab probleeme, mis on seotud invaliidsuspensioni taotlusmenetlustega, tunnustuse saamisega ja pensioni hilinenud väljamaksmisega ametiasutuste poolt; rõhutab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamisel ja selle sotsiaalkaitsevaldkonna tegevuses tuleks pöörata kõnealustele küsimustele erilist tähelepanu kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 28 küllaldase elatustaseme ja sotsiaalse kaitse kohta;

°

°  °

154.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.

(2)

UNCRPD/C/EU/CO/1.

(3)

ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(4)

EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0318.

(8)

ELT C 353 E, 27.9.2016, lk 41.

(9)

ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.

(10)

ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.

(11)

Käesoleva raporti kontekstis tuleks „täieõiguslikku kodanikku” mõista ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tähenduses, st kõigil puuetega inimestel peaks olema täielik võimalus kasutada kõiki inimõigusi;

(12)

Euroopa Kohtu 11. aprilli 2013. aasta otsus, HK Danmark, ühendatud kohtuasjad C-335/11 ja C 337/11, ECLI:EU:C:2013:222, punktid 29–30; Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta otsus, Z, C-363/12, ECLI:EU:C:2014:159, punkt 73; Euroopa Kohtu 22. mai 2014. aasta otsus, Glatzel, C-356/12, , ECLI:EU:C:2014:350, punkt 68.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust, ELT L 327, 2.12.2016, lk 1.

(14)

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis, ELT L 356, 12.12.2014, lk 110.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

(16)

Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34.

(17)

Nõukogu 19. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/80/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel, EÜT L 368, 31.12.1994, lk 38.

(18)

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, COM(2008)0426.

(19)

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ELT L 200, 30.4.2004, lk 1.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (12.10.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruande kohta

(2017/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Nessa Childers

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et üks kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 tervise ja heaoluga seotud eesmärkidest on saavutada kõigi jaoks üldine tervisekindlustus, muu hulgas kaitse finantsriskide vastu, ohutud, mõjusad ja taskukohased ravimid ning hea kvaliteediga vaktsiinid; arvestades, et liikmesriigid on liigagi sageli vähendanud puudega inimeste sotsiaaltoetusi ja tervishoiuteenuseid, õõnestades sellega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning suurendades veelgi vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 168 lõikega 7 antakse liikmesriikidele vastutus oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste korraldamisel; tunnistab seetõttu liikmesriikidega konsulteerimise ja nendega tehtava koostöö suurt tähtsust Euroopa puudega inimeste strateegia edukusele;

C.  arvestades, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)(1) andmetele on puudega inimestel halvem juurdepääs tervishoiuteenustele ja neil on täitmata tervishoiuvajadusi, kuna tervise edendamine on harva suunatud puudega inimestele (näiteks puudega naistel tehakse vähem rinnavähi sõeluuringuid kui puudeta naistel ning puudega noorte puhul on tõenäolisem, et nad jäetakse seksuaalhariduse programmidest välja);

D.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 25 rõhutatakse puuetega inimeste õigust võimalikult headele tervishoiuteenustele ilma diskrimineerimiseta;

E.  arvestades, et EL on inimõiguste ratifitseerimisel esirinnas; arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklites 21 ja 26 kinnitatakse diskrimineerimiskeeldu ja artiklis 35 õigust tervishoiule; arvestades, et kõik liikmesriigid peaksid konventsiooni ratifitseerima ja protokolli allkirjastama;

F.  arvestades, et kõigil puudega inimestel on võrdsed õigused ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele ja võrdsele kohtlemisele ning täielikule osalemisele ühiskonnas;

G.  arvestades, et puude esinemissagedus, mis on Euroopas naiste seas suurem, tõenäoliselt kasvab koos elanikkonna vananemisega;

H.  arvestades, et strateegia kaheksa valdkonda on omavahel tihedalt seotud;

I.  arvestades, et puudega inimesed on tervishoiuteenustes esinevate puuduste suhtes eriti haavatavad, mis põhjustab tervisega seotud riskikäitumist ja sagedasemat enneaegset surma;

J.  arvestades, et puudega inimesed kogevad tervishoiuteenustele juurdepääsul mitmeid takistusi, sealhulgas üle jõu käivad kulud, teenuste piiratud kättesaadavus, füüsilised tõkked ning tervishoiutöötajate puudulikud oskused ja teadmised;

1.  on seisukohal, et parima võimaliku tervisliku seisundi kui põhiõiguse saavutamiseks on tingimata vaja inimõigustel põhinevat puudepoliitika käsitust; tunnistab, et puude meditsiinilise aspekti esikohale tõstmine poliitika kujundamises näitab sotsiaalsete ja füüsiliste tõkete mõju puudega inimeste üldisele tervisele ja heaolule väiksemana, kui see on;

2.  rõhutab, et kuigi võimalikult heale tervishoiuteenusele juurdepääs ilma diskrimineerimiseta puude alusel on põhiõigus, kohtavad puudega inimesed endiselt püsivaid tõkked, mis takistavad nende võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, mu hulgas puudub kättesaadav teave tervishoiuteenuste saamise õiguste kohta, esineb diskrimineerivat kohtlemist ravikindlustusega tegelevate eraettevõtjate poolt, tervishoiuasutused on ligipääsmatud ja pakutavad teenused on sageli madalama kvaliteediga ega ole kohandatud üksikisiku vajadustega; on seisukohal, et juurdepääsu puudumine kvaliteetsetele tervishoiuteenustele mõjutab negatiivselt puudega inimeste suutlikkust elada iseseisvalt, kaasatult ja teistega võrdsetel alustel;

3.  rõhutab, et puudega inimestele tuleb tagada vajalik sotsiaalne toetus, et nad saaksid kasutada oma õigusi ja olla täiesti autonoomsed, eelkõige mis puudutab psühhosotsiaalse puudega inimesi; nõuab selliste inimeste hooldusasutustesse paigutamise vältimist ning meetmete võtmist tagamaks, et neid ei ravita ilma nende nõusolekuta;

4.  on väga mures, et seksuaal- ja reproduktiivõigused on paljudele puudega tütarlastele ja naistele üldiselt kättesaamatud, ning kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti vastu suunised, millega tagatakse täielik juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele igakülgsele haridusele, teabele, tervishoiule ja teenustele ning sellise teabe pakkumine eakohasel viisil; on veendunud, et teadev nõusolek rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja meditsiiniliste protseduuride suhtes peaks toetama puudega naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud valikuvabadust ja enesemääramise õigust;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et kiiresti on vaja tegeleda puudega inimeste valdkonnaülesele eriarstiabile juurdepääsu puudumise üldise probleemiga, ning juhul kui juurdepääs ongi olemas, patsientide pikkade ooteaegadega, kuna need on ennetuse ja ravi võrdse kättesaadavuse tagamisel suurimad probleemid, mille tulemusena halveneb sageli puudega patsiendi seisund ning ta koormab tarbetult tervishoiusüsteemi;

6.  tuletab meelde reproduktiivtervisega seonduvaid õigusi, mis on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja hõlmavad juurdepääsu laialdasele reproduktiivtervishoiule, sealhulgas pereplaneerimise ja emade tervishoiu teenustele ja teabele, õigust anda teadev nõusolek kõikideks meditsiinilisteks protseduurideks, steriliseerimine ja abort kaasa arvatud, ning säilitada viljakus teistega võrdsetel alustel;

7.  märgib, et tervishoiusüsteemid peaksid tagama seksuaalse vägivalla ja/või kuritarvitamise avastamise, sellest teatamise ja selle ärahoidmise;

8.  rõhutab, et juurdepääs tervishoiuteenustele on puudega inimestele, sealhulgas vaimse tervise probleemidega inimestele tervishoiuteenuste optimaalse kvaliteedi tagamisel jätkuvalt suur probleem; tunnistab, et tuleb teha suuremaid jõupingutusi puudega inimestele suunatud terviseedendus- ja ennetusmeetmete alal, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniad vähktõve teatavate liikide, sealhulgas rinna- ja emakakaelavähi varajase avastamise kohta;

9.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid puudega täiskasvanute valdkondadevahelise hindamise ja uuesti hindamise teenuste arvu, et töötada välja individuaalsed kavad, mida saab rakendada territoriaalsete vahendite abil (näiteks kodu-/päevahooldus / elukohapõhised teenused) ja mis vastavad kindlaksmääratud biopsühhosotsiaalsetele nõuetele;

10.  väljendab taas muret haavatavate patsientide, näiteks psühhosotsiaalse ja intellektipuudega inimeste pärast; kutsub liikmesriike üles tagama, et patsiendile ei keelataks põhjendamatult õigust anda raviks oma teadlik nõusolek; rõhutab, et ELi puudepoliitika peab eelkõige tagama selliste inimeste kaitse, kelle oht saada tööturult tõrjutud on suurem ja kes ei suuda sageli anda tervishoiuteenusteks vaba ja teadlikku nõusolekut;

11.  väljendab muret selle pärast, et õiguskaitse mitmekordse ja valdkondadevahelise diskrimineerimise vormide eest on sageli ebapiisav; palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlustada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele sõltumata patsiendi puudest, vanusest, soost, seksuaalsest sättumusest, rassist ja etnilisest päritolust;

12.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada Euroopa puudega inimeste strateegia võimalikult kiiresti;

13.  rõhutab, et füüsilise puudega inimesed seisavad ka digiteeritud liikuvuse turul silmitsi probleemidega; nõuab juurdepääsu lihtsustamist kõikide puuete puhul, kasutades selleks puude olemusele vastavaid keeli, vorminguid ja tehnoloogiaid, sealhulgas viipekeelt, reljeefset punktkirja, augmentatiivseid ja alternatiivseid suhtlussüsteeme ning muid puudega inimeste eelistatavaid juurdepääsetavaid suhtlusvahendeid, -viise ja -vorminguid, sealhulgas kergesti loetavat keelt, subtiitreid ja isiklikke tekstsõnumeid, eelkõige tervisega seotud teabe puhul, kasutades rohkem kui üht sensoorset kanalit;

14.  rõhutab, et ravikindlustussüsteemides ei tohi olla puudega inimeste diskrimineerimist;

15.  tunneb heameelt ELi puudega isiku kaardi katseetapi üle ning julgustab liikmesriike selle algatusega liituma; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele vajalikke vahendeid, et rahastada projekti väljatöötamist vajaduse korral kogu ELis;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et puudega inimestel kõikjal Euroopas oleks lihtne juurdepääs hädaabinumbrile 112;

17.  rõhutab vajadust läbi vaadata direktiivi 2011/24/EL (piiriülene tervishoiu direktiiv) sätted patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius ning suurendada sellealast vähest teadlikkust ja nende sätete kasutamist puuetega patsientide hulgas; rõhutab, et nimetatud direktiiv on vaja kiiresti viia vastavusse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid direktiivi rakendamist, muu hulgas pöörates erilist tähelepanu puuetega inimeste õigustele;

18.  rõhutab, et puuetega patsientide suutmatus kasutada piiriülest tervishoidu, kuna nad ei suuda endale lubada oma puudest tulenevaid lisakulusid, võtab neilt võimaluse kasutada seda õigust võrdsetel alustel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid piiriülese tervishoiu direktiivi mittediskrimineeriva kohaldamise;

19.  väljendab heameelt piiriülese tervishoiu direktiivi kohaldamise üle, mis on teoreetiliselt muutnud puuetega patsientide juurdepääsu tervishoiule hõlpsamaks; peab siiski kahetsusväärseks puudulikke teadmisi sellest vahendist, mis on tegelikult selle eesmärgi potentsiaali tugevalt piiranud; peab sellega seoses soovitavaks suurendada perearstide koolitust, et nad saaksid pakkuda kasulikke nõuandeid võimaluste kohta, mida direktiiv võib pakkuda; loodab samal ajal, et riiklikke kontaktpunkte, mis on loodud ühenduse loomiseks tervishoiuteenuste kasutajate ja pakkujate vahel, saab tugevdada, et pakkuda kodanikele, kes, nagu Eurobaromeeter näitab, ei tea, et sellised punktid eksisteerivad, selget, läbipaistvat teavet riikliku tervishoiusüsteemi kvaliteedi ja ohutusstandardite kohta, ning et toetada neid nende ees seisvate tervishoiu alaste valikute tegemisel;

20.  nõuab, et hinnataks piiriülese tervishoiu direktiivi mõju puuetega inimestele;

21.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel teha puuetega patsientide organisatsioonidega koostööd, et tagada, et riiklikud kontaktpunktid pakuvad ja levitavad kättesaadavas vormis teavet piiriüleste tervishoiuteenustega seotud õiguste kohta;

22.  kutsub komisjoni üles suunama oma tõendite kogumise ja poliitika tegemise alast tegevust inimõigustel põhineva lähenemisviisiga, et võtta tähelepanu ära individuaalselt puuetelt ja võtta täielikult arvesse tõkkeid, mida puuetega inimesed kogevad oma füüsilise, vaimse, intellektuaalse või meelelise puude kokkupuutel välismaailmaga;

23.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võimaldaksid vastu võtta horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi, et laiendada juurdepääsul tervishoiuteenustele kaitset diskrimineerimise eest muu hulgas puude alusel ja seega võidelda ka mitmekordse diskrimineerimise vastu;

24.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa tugivõrgustike raamistikku, et välja arendada ja laiendada kõigi puudega inimeste ning eelkõige haruldaste puuetega inimeste juurdepääsu valdkonnaülesele ja eriarstiabile;

25.  kutsub komisjoni üles alustama tööd 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia koostamiseks, konsulteerides selleks igakülgselt liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, muude institutsioonide ja laiema üldsusega; on veendunud, et kaasamine on eriti tähtis, pidades silmas, et Euroopa puuetega inimeste strateegiat ei ole ajavahemikul 2010–2020 põhjalikult läbi vaadatud; juhib komisjoni tähelepanu eelkõige parlamendi 7. juuli 2016. aasta resolutsioonile ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ja Euroopa Parlamendi rahastatud projekti vulnerABLE tulemustele;

26.  rõhutab, et komisjon on pööranud ELi tervishoiutöötajaid käsitlevas tegevuskavas ja tõhusaid, kättesaadavaid ja vastupanuvõimelisi tervishoiusüsteeme käsitlevas ELi tegevuskavas puuetele vähe tähelepanu, sest neid ei ole kummaski dokumendis eraldi käsitletud;

27.  palub liikmesriikidel hoiduda puuetega seotud sotsiaaltoetuste, kogukonnapõhiste teenuste, tervishoiuteenuste ning koolitus- ja haridusprogrammide valdkonnas kärbetest, mis kahjustaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning suurendaksid veelgi vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

28.  ergutab teadusuuringute raamprogrammide ja muude rahastamisvahendite kaudu katseprojektide, näiteks telemeditsiiniga seotud katseprojektide vastuvõtmist, mille eesmärk on lihtsustada puuetega patsientide juurdepääsu vajalikele tervishoiuteenustele, sealhulgas hädaabiteenustele;

29.  loodab, et kooskõlas ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga aastateks 2014−2020 kasutavad liikmesriigid Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et rahastada kõiki meetmeid, mis võivad aidata kaitsta puuetega inimeste tervist, kasutades integreeritud süsteeme ja individualiseeritud tugi- ja nõustamisteenuseid, mis suunavad neid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste juurde;

30.  ergutab komisjoni võtma järelmeetmeid ettepanekute suhtes kasutada struktuurifonde, et koolitada tervishoiutöötajaid puuete valdkonnas ja täita konkreetseid lünki teadmistes puuetega seotud tingimuste kohta;

31.  soovitab pidevalt juhtida Euroopa struktuurifondidest tervishoiule ja muudele teenustele eraldatavaid vahendeid, et edendada deinstitutsionaliseerimist ja iseseisvat elamist kogukonnas ning patsiendiorganisatsioonide kaasamist ja nendega konsulteerimist;

32.  rõhutab teise dementsuse ühismeetme edu, avaldades samal ajal lootust, et farmaatsiaettevõtted, kes osalevad innovatiivsete ravimite algatuses, eraldavad järgmisel kolmeaastasel perioodil lisavahendeid;

33.  rõhutab, et sõltumatu elu ja kogukonnas elamine on peamised mõjuvõimu suurendamise tegurid ja et puuetega inimestel on õigus oma elu kontrollida; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid meetmeid, millega saab tagada kvaliteetse ja individuaalse toe sõltumatuks elamiseks;

34.  kutsub komisjoni üles esitama strateegiat raskete puuetega inimeste abistamiseks pärast nende igapäevase hoolduse eest vastutanud sugulaste surma (nt Itaalias hiljuti vastu võetud seadus dopo di noi);

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadlikkust puuetega seotud teemadest ja edendama nende teemade lisamist riiklikku tervishoiupoliitikasse ja programmidesse;

36.  tuletab komisjonile meelde Euroopas praegu valitsevat vaimse tervise kriisi; võtab teadmiseks, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul mõjutavad vähemalt ühte inimest neljast vähemalt korra elu jooksul vaimse tervise probleemid; on arvamusel, et neid teemasid tuleks käsitleda võrdselt füüsilise tervisega; märgib, et see on eriti oluline, sest vaimse tervise ja heaolu ühismeede lõppes 2016. aastal; võtab teadmiseks Euroopa vaimse tervise ja heaolu tegevuskava tähtsuse, sest see pakub üleeuroopalist lähenemisviisi vaimse tervise küsimustega tegelemiseks;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama strateegiaid, et tagada puuetega inimeste teadlikkus oma tervislikust seisundist, pakkuda tervishoiutöötajate toetust ning kaitsta puuetega inimeste õigusi ja väärikust;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks põhjalikult ÜRO kokkuvõtlike märkuste ja oma eduaruande vahel valitsevaid lünki, eelkõige seoses Euroopa puuetega inimeste strateegia terviseprioriteediga;

39.  võtab teadmiseks, kui raske on tuvastada Euroopa puuetega inimeste strateegia konkreetseid tulemusi ja saavutusi; väljendab pettumust, et ei ole teatatud Euroopa Sotsiaalfondi kasutamisest tervishoiutöötajate koolitamiseks puudeküsimustes; palub komisjonil see konkreetne valdkond läbi vaadata, et kaaluda, kuidas olukorda parandada;

40.  nõuab kohaliku sünnitusabi järjepidevat avaliku teenusena propageerimist liikmesriikides, et vähendada sünnituskomplikatsioonidest tulenevate puuete tekkimise juhtumeid ja tagada nii emade kui ka imikute jaoks ohutu sünnitus kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni ohutu sünnituse kontrollnimekirjaga;

41.  saab innustust edusammudest Euroopa telemeditsiini sektoris, mis võib põhjalikult muuta puuetega inimeste võimalusi teenustele juurde pääseda; on lisaks veendunud, et 4G tehnoloogia kasutuselevõtt, 5G tehnoloogia esilekerkimine ja asjade interneti levik toob kaasa puuetega inimeste pakutavate tervishoiuteenuste paranemise; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa tervishoiusektorit ei koormata ülemäärase reguleerimisega ja sellel on piisav juurdepääs rahastamisele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

60

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Rupert Matthews, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Julia Reid, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Elena Gentile, Merja Kyllönen, Ulrike Müller, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth, Răzvan Popa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

60

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Rupert Matthews, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Piernicola Pedicini, Julia Reid

ENF

Sylvie Goddyn

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Herbert Dorfmann, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Peter Liese, Norbert Lins, Annie Schreijer-Pierik, Sven Schulze, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, John Howarth, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Răzvan Popa, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Marco Affronte, Benedek Jávor, Bart Staes, Keith Taylor

0

 

 

1

0

PPE

Miroslav Mikolášik

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Disability and health Fact sheet (Tervishoiu ja puuete teabeleht), november 2016.


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (13.10.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia rakendamise kohta

(2017/0000(INI))

Arvamuse koostaja: Julie Ward

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab oluliseks säilitada kõigis poliitikavaldkondades puude küsimusega tegelemisel õigustepõhine lähenemisviis;

2.  kutsub komisjoni üles paremini toetama liikmesriikide jõupingutusi õiguslike ja korralduslike takistuste kõrvaldamiseks ning puudega inimestele võrdse juurdepääsu tagamiseks kaasavale haridusele ja koolitusele, sealhulgas kutseõppele ja -koolitusele ning täiskasvanuõppele, kultuurile, turismile ja spordile; toonitab, kui oluline on tagada puudega inimestele individuaalsed tugiteenused, nende juurdepääsetavus ja taskukohasus;

3.  kutsub liikmesriike üles tagama füüsilise või intellektipuudega laste ja täiskasvanute kaasamist haridusse ja koolitusse, pakkudes nõustamist, tuge ja individuaalset õpetust;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale alus- ja põhiharidusele ning sotsiaalhoolekandele, kehtestaksid asjakohased struktuurid ja tulemuslikud meetmed puuetega ja/või hariduslike erivajadustega väikelaste jaoks ning tagaksid individuaalse toe kooskõlas lapse parimate huvidega, sealhulgas rändajatest laste ja mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate laste jaoks, et vastata konkreetsetele ja erinevatele vajadustele ning aidata rändajaid ja vähemusi edukalt peavooluharidusse kaasata;

5.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid kõik vajalikud vahendid, sealhulgas piisava rahastamise, et pakkuda puudega õpilastele ja tudengitele sobivat abi ning hariduse ja elukestva õppe taristute töötajatele koolitust;

6.  rõhutab, et äärmiselt oluline on valmistada õpetajaid ja koolitajaid ette puudega lastega töötamiseks ja anda neile piisavat toetust; soovitab liikmesriikidel välja töötada kaasav haridus, koolitus ning õpetajate ja koolitajate pideva kutsealase enesetäiendamise võimalused, võttes arvesse eri sidusrühmade, eelkõige puudega inimesi esindavate organisatsioonide ja puudega spetsialistide soovitusi;

7.  peab kahetsusväärseks, et Euroopas valitseva majanduskriisi tõttu vähendatakse järk-järgult hariduse riiklikku rahastamist; tuletab meelde, et haridus on üks põhilisi inimõigusi ja avalik hüve;

8.  arvestades asjaolu, et puudega ja/või hariduslike erivajadustega noorte seas on koolist väljalangenute arv suur, nõuab, et uuritaks võimalusi, mida pakuvad elukestev õpe ja atraktiivsete alternatiivide võimaldamine; on seisukohal, et puudega inimeste elukestva õppe programmide edendamine on puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia tähtis osa;

9.  ergutab õpetajaid, töötajaid, juhtorganeid, puudega õpilasi ja üliõpilasi jagama parimaid kaasava hariduse ja elukestva õppe tavasid;

10.  soovitab võtta ülikoolides, tööturuasutustes ja muude tööhõiveteenuste ning algatuste raames tööle erinõustajad, kes tutvustaksid puudega üliõpilastele karjäärivõimalusi;

11.  kutsub komisjoni üles seadma koos liikmesriikidega eesmärke puudega ja erivajadustega inimeste hariduses ja koolituses osalemise, nende vaesuse vähendamise ja tööhõive vallas ning hoolikalt jälgima ja hindama nende olukorda kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil;

12.  väljendab muret selle pärast, et kuigi olukord on paranenud, on puudega inimeste töötuse risk endiselt suur ning kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanuid on nende seas vähem kui 30%, samas kui puudeta inimeste seas on selle haridustaseme omandanuid ligikaudu 40%; palub seetõttu liikmesriikidel ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu raskustele, mida puudega ja/või hariduslike erivajadustega noored kohtavad keskkoolist ja ülikoolist ja/või pärast kutsehariduse omandamist tööturule üleminekul, ning kasutada selleks kõiki tööhõive, noortepoliitika, kultuuri, spordi ja hariduse valdkonna vahendeid ja algatusi, nagu noortegarantii, juhtalgatus „Noorte liikuvus“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF); ühtlasi palub kaasata otsustusprotsessi kõigis etappides asjaomased organisatsioonid, puudega inimesed ja nende perekonnad;

13.  nõuab, et kvaliteetsed praktikakohad tehtaks puudega noortele laialdasemalt kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks;

14.  juhib tööhõivega seoses tähelepanu sellele, et isikliku abistaja olemasolu tööajal on puudega inimestele sageli ainus võimalus töötada ja meeskonda kuuluda ning vältida sunnitud kodus töötamist; palub liikmesriike võtta kõik vajalikud meetmed ja neid soodustada, et tagada töökohtade juurdepääsetavus ja kaasavus;

15.  rõhutab, et madalam haridustase, varakult koolist lahkumine, kohandatud programmide puudumine, diskrimineerimine, oskuste ja toetuse puudus töökohal, samuti töökohtade juurdepääsetavus on endiselt peamised tööturule kaasamise takistused;

16.  taunib asjaolu, et puuetega naiste tööhõivemäär on alla 50%, mis annab tunnistust nende kahekordsest diskrimineerimisest ja muudab täisväärtusliku ühiskonnas osalemise neile raskeks;

17.  ergutab ELi avalikke institutsioone ja ettevõtteid rakendama mitmekesisuspoliitikat ja riiklikke mitmekesisuse hartasid;

18.  peab oluliseks edendada tõhusat juurdepääsu liikuvusele, muu hulgas kehtestades kõigis liikmesriikides ELi puudega isiku kaardi – vastastikuse tunnustamise süsteemi, mida praegu ELi tasandil välja töötatakse – et tagada võrdne juurdepääs teatavatele erihüvitistele – peamiselt kultuuri, vaba aja, spordi ja transpordi valdkonnas — ja õppekavavälisele tegevusele, nagu teater, tants, muusika ja kunst, parandada puuetega inimeste teavitamist liikuvusvõimalustest, anda neile vajalikku nõu ja abi ning lahendada probleeme, millega nad kokku puutuvad, sealhulgas riigiasutuste ja vastuvõtvate institutsioonide töötajate asjakohase koolitamise kaudu;

19.  tuletab meelde, et hoolimata püüdlustest muuta programmi „Erasmus+“ ja muid liikuvusalgatusi kaasavamaks, on riiklike sotsiaalsüsteemide puudulik ühtlustamine ja õiguste puudulik ülekantavus puudega inimeste liikuvusele suur takistus; nõuab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid selle valdkonna koostööd, et hõlbustada puudega inimeste liikuvust ja vältida diskrimineerivaid tavasid liikuvuskavade valikuprotsessides, näiteks eelarvepiirangu kehtestamist puudega õpilaste vastuvõtmisel, seda eelkõige programmis „Erasmus+“; üldiselt soovitab võtta liikuvusprogrammide eelarve koostamisel arvesse puudega noorte rahalisi vajadusi, et vältida diskrimineerimist;

20.  kiidab heaks jätkuvad jõupingutused juurdepääsu käsitlevate sätete lisamiseks liidu programmidesse ja algatustesse ning nõuab ligipääsetavusnõuete veelgi laiemat integreerimist liidu kultuuripoliitikasse nii Marrakechi lepingu rakendamise ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise kui ka algatuse „Euroopa kultuuripealinn“ ja programmi „Loov Euroopa“ kaudu; tuletab siiski meelde, et vaja on üldist läbivat lähenemisviisi kõigi teenuste juurdepääsetavusele, milleks tuleks vastu võtta Euroopa juurdepääsetavuse akt;

21.  on seisukohal, et kultuuri- ja loomesektori jätkuv ajakohastamine võib aidata tagada puuetega inimeste juurdepääsu teenustele, kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et asjaomased organisatsioonid muudaksid oma teenused kättesaadavaks, ja võtma meetmeid, et tagada puudega inimeste laiem juurdepääs kultuurile, mitte ainult pealtvaatajate, vaid ka aktiivsete osalejatena ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta;

22.  tunneb heameelt selle üle, et on võetud kohustus suurendada ühiskonna teadlikkust puudega inimestega seotud teemadest; rõhutab lisaks, et meedia võib olla oluline teadlikkuse suurendamise vahend, mis aitab võidelda häbimärgistamise ja väärteabe vastu ning muuta ühiskonna väärarusaamu puudega ja erivajadustega inimestest; rõhutab lisaks, et suurendades teadlikkust ja arusaamist puuetega seotud teemadest ja sellest, kui erinevad võivad olla puudega inimesed ja nende olukord, saab meedia aktiivselt kaasa aidata puudega inimeste tõhusale ja edukale lõimimisele ühiskonnaelu kõigis aspektides; rõhutab samuti, kui oluline on harida kodanikke varjatud/nähtamatu puudega inimestega seotud küsimustes, et kaitsta selliseid isikuid väärkohtlemise eest;

23.  rõhutab, et puudega noored osalevad vähem füüsilises tegevuses kui nende puueteta eakaaslased ja et koolidel on tähtis roll selles, et noored võtaksid omaks tervisliku eluviisi; rõhutab seetõttu, kui oluline on edendada puudega noorte suuremat osalemist füüsilises tegevuses; palub liikmesriikidel kiiresti kõrvaldada kõik olemasolevad tõkked, mis takistavad puudega või erivajadustega inimeste osalemist sporditegevuses;

24.  väljendab heameelt, et programmi „Erasmus+“ kaudu on suurenenud puudega inimeste toetamine seoses juurdepääsuga spordile, ning nõuab asjakohast toetust algatustele, mille eesmärk on parandada spordi juurdepääsetavust ja spordis osalemist kõikidel tasanditel, sealhulgas ka ajutise puudega inimeste jaoks;

25.  tuletab meelde vajadust vähendada digilõhet ning tagada, et puudega inimesed saaksid digitaalsest liidust täiel määral kasu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on parandada puudega inimeste digioskusi ja -pädevust, eelkõige programmist „Erasmus +“ rahastatavate projektide abil, ning palub liikmesriikidel tagada haavatavate kodanike, sealhulgas puudega inimeste kaitse internetis, kasutades tõhusaid meetmeid vihakõne, küberkiusamise ja internetis diskrimineerimise kõigi vormide vastu ning andes nii mitmeformaalse kui ka formaalõppe raames rohkem digi- ja meediaoskuste alast haridust; palub lisaks liikmesriikidel teha puudega lastele tasuta kättesaadavaks tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad neil hariduses ja koolituses täiel määral osaleda;

26.  nõuab digitaalsete vahendite ja digiteerimise tõhusamat kasutamist, et toetada puudega inimeste täistööajaga tööhõivet, näiteks IT-sektoris;

27.  kutsub liikmesriike üles viivitamata üle võtma direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust(1), et iga inimene saaks kasutada õigust teabele ja demokraatlikule osalemisele; nõuab, et ELi institutsioonid täidaksid direktiivis sätestatud nõudeid ja kohustusi seoses ELi veebisaitide juurdepääsetavusega ning teeksid suuremaid pingutusi, et lihtsustada viipekeele kasutamist ELi institutsioonide teabevahetuses ja toimimises ja seega parandada puudega inimestega suhtlemise võimalusi;

28.  kinnitab seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambaga vajadust tagada lisaks sotsiaalpartneritele ka kodanikuühiskonna ja puudega inimeste esindajate osalemine ühiskondlikus dialoogis;

29.  on seisukohal, et kodanikuaktiivsust kujundavas hariduses tuleks tähelepanu pöörata puuetega inimeste väljavaadetele, kuna nende juurdepääs kodanikuosalusele on ebaproportsionaalselt – sealhulgas füüsiliselt – rohkem piiratud; tuletab meelde, et kõigil kodanikel on õigus hääletada, ja nõuab, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, et tagada selle õiguse austamine, kui tegemist on puudega inimestega;

30.  märgib murega, et puudega pagulased ja varjupaigataotlejad seisavad silmitsi mitmekordsete probleemidega, nagu abi ja hariduse kättesaamatus ning puudulik juurdepääs tugitehnoloogiale, mis muudaks suhtlemise ja integratsiooni lihtsamaks; kutsub seetõttu komisjoni üles koos liikmesriikidega ja koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) edendama ja kaitsma puudega inimeste õigusi pagulaste ja varjupaigataotlejate seas ning ergutab liikmesriike tagama kõigi võrdset juurdepääsu haridusele, eelkõige puudega sisserändajatele ja pagulastele mõeldud eriprogrammide ja meetmete abil, samuti vahetama häid tavasid puudega pagulastele mõeldud uuenduslike ja edukate programmide alal, eelkõige kaasava hariduse ja eripedagoogika, kutseõppe ja oskuste arendamise vallas;

31.  rõhutab hooldajate ja eriti perekonna olulist rolli, kes sageli peaaegu täielikult täidavad puudega või piiratud liikumisvõimega inimese hoolitsus- ja abivajadusi; rõhutab pakilist vajadust ELi ja riikliku poliitika ja edasiste seadusandlike algatuste järele perekonna toetamiseks, võttes arvesse, et peaaegu kõigil juhtudel on ema see, kes puudega inimesega tegeleb ning on sunnitud oma kutsetegevust vähendama või selle peatama, et aidata puudega pereliiget, eriti noorte ja eakate pereliikmete puhul; palub liikmesriikidel võtta asjakohaseid ja sobivaid meetmeid perede ja hooldajate toetuseks ning töötada välja õigusaktid ja teenused, mis võimaldavad puuetega laste vanematel või sugulastel puhkust saada ja/või tööst eemal viibida, et võimaldada tööelu ja hoolduskohustuste ühitamist;

32.  rõhutab, et ELi õigusaktide järkjärguliseks ühtlustamiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega tuleb kiirendada Euroopa ligipääsetavuse akti käsitleva direktiivi vastuvõtmist ja paluda kõigil liikmesriikidel allkirjastada ja ratifitseerida konventsiooni fakultatiivprotokoll ning rakendada ÜRO komitee soovitusi seoses artikliga 24, et EL saaks end varustada vajalike vahenditega, et lihtsustada juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele haridusele;

33.  tuletab meelde kohustusi, mis tulenevad puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mille Euroopa Liit on ratifitseerinud, ja ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 26, kus kinnitatakse, et iseseisvus, integratsioon ning juurdepääs kaasavale haridus- ja koolitussüsteemile, ühiskonna- ja kultuurielule, vaba aja veetmise võimalustele ja spordile on tagatud õigused ning et mis tahes puude alusel diskrimineerimine on keelatud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi, et need kohustused täielikult rakendada, nimelt võtta vastu seadusandlikud meetmed nende õiguste järgimiseks, sest muidu ei saavutata puudega inimesi käsitlevas Euroopa strateegias 2020. aastaks seatud eesmärke;

34.  peab vajalikuks puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia ja kestliku arengu eesmärkide paremat koostoimet, eelkõige seoses hariduse ja koolitusega, mida tuleks tugevdada;

35.  nõuab asjakohast rahastamist ja toetust edusammude jälgimiseks ning liidu kehtivate ja tulevaste õigusaktide kontrollimiseks seoses puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustega;

36.  rõhutab, et puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia rakendamise ja tulemuste paremaks hindamiseks tuleb parandada andmete kogumist, statistikat ja järelevalvet; peab kahetsusväärseks, et näiteks ELi kestliku arengu näitajate hulgas ei eristata hariduse puhul andmeid puude alusel; rõhutab, et puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia raames tuleks püüda kaotada lünk andmete kogumisel hariduse kättesaadavuse kohta puudega inimeste jaoks; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tagama tõhusat andmete kogumise süsteemi, kasutades selgeid näitajaid seoses puudega inimeste juurdepääsuga haridusele, eriti mis puudutab andmeid intensiivset hooldust vajavate ülalpeetavate kohta; peab ühtlasi vajalikuks arvestada programmide koostamisel soolist aspekti ja koguda sooliselt eristatud andmeid puudega inimeste olukorra ning selle valdkonna järelevalvepoliitika ja meetmete kohta, samuti valdkonnaüleseid andmeid haavatavate ja mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate inimeste kohta;

37.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama ELi tasandi võrgustikku ja koostööd riiklike ja Euroopa puuetega inimeste liitude vahel, et edendada kogemuste ja parimate tavade vahetamist.

LISA: ÜKSUSTE VÕI ISIKUTE LOETELU, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA ON TEAVET SAANUD

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja arvamuse koostaja ainuvastutusel. Arvamuse koostaja on saanud arvamuse ettevalmistamisel kuni selle komisjonis vastuvõtmiseni teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

Euroopa puuetega inimeste foorum

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, María Teresa Giménez Barbat, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Rupert Matthews, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michel Reimon, Remo Sernagiotto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Miltiadis Kyrkos, Jarosław Wałęsa, Patricija Šulin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat

ECR

Angel Dzhambazki, Rupert Matthews, Morten Messerschmidt, Remo Sernagiotto

EFDD

Isabella Adinolfi

GUE/NGL

Nikolaos Chountis, Curzio Maltese

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Sabine Verheyen, Jarosław Wałęsa, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Michaela Šojdrová, Patricija Šulin

S&D

Silvia Costa, Damian Drăghici, Miltiadis Kyrkos, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward, Krystyna Łybacka

Verts/ALE

Michel Reimon, Helga Trüpel

0

1

0

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 327, 2.12.2016, lk 1.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT  (12.9.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta

(2017/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Rosa Estaràs Ferragut

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria nr 5, 1950) ja selle protokolle,

Muudatusettepanek    2

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat (ETS nr 35, 1961, muudetud 1996; ETS nr 163),

Muudatusettepanek    3

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse ministrite komitee soovitust Rec(2002)5 Euroopa Nõukogu liikmesriikidele naiste vägivalla eest kaitsmise kohta ning soovitust CM/Rec(2007)17 soolise võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta,

Muudatusettepanek    4

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW, 1979) ja selle fakultatiivprotokolli (1999),

Muudatusettepanek    5

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 17 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

Muudatusettepanek    6

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

A a.  arvestades, et ELis elab rohkem kui 80 miljonit puudega inimest, kes vajavad hädasti ligipääsetavat ja eelarvamusteta keskkonda; arvestades, et igal neljandal eurooplasel on puudega perekonnaliige; arvestades, et ELis on ligikaudu 46 miljonit puudega naist ja tütarlast, mis moodustab umbes 16 % kogu naissoost rahvastikust;

Muudatusettepanek    7

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C a.  arvestades, et endiselt esineb soo ja puude alusel eri vormis ja kujul toimuvat mitmekordset diskrimineerimist ning nende mõju on sotsiaalne tõrjutus (näiteks madalam enesehinnang, majanduslik sõltuvus ja sotsiaalne eraldatus), hariduslik tõrjutus (näiteks kõrge kirjaoskamatuse määr ja madalam haridustase, eelkõige naiste puhul) ja tööturult kõrvale jäämine (madalam osalus tööturul, kalduvus töötada madalalt tasustatud, ajutistel või ebakindlatel töökohtadel), mis põhjustab puudega inimestele, nende perekondadele ja hooldajatele täiendavat stressi ja psühholoogilist koormust;

Muudatusettepanek    8

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C b.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9 tunnistatakse, et tuleb võtta asjakohased meetmed, tagamaks, et puudega inimestel, eelkõige tütarlastel ja naistel oleks tõeline juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordivahenditele, teabele ja teabevahetusele, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, nagu ka teistele üldsusele avatud või ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele ja teenustele, nii linna- kui ka maapiirkondades;

Muudatusettepanek    9

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C c.  arvestades, et puudega inimestel ja eriti puudega naistel on madalam sissetulek ja neil ei ole sageli sõidukit; arvestades, et naised elavad kauem kui mehed ja et on kasvav vajadus edendada naabruskonna lähedust ja jalakäijate ala ning kohandada hooneid ning majutust, et vähendada tegureid, mis aitavad kaasa nende sotsiaal-majanduslikust elust, haridusest ja tööelust kõrvale tõrjumisele; arvestades, et hästi kavandatult ehitatud keskkond kõigis avaliku sektoriga seotud tegevustes ja teenustes võimaldaks naistel, eelkõige puudega naistel osaleda sotsiaal-majanduslikus elus ja julgustaks neid seda tegema;

Muudatusettepanek    10

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C d (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C d.  arvestades, et naised kasutavad ühistransporti rohkem kui mehed, ja võttes arvesse, et naistel on sageli keerulisemad transpordivajadused, sest paljud neist hoolitsevad ülalpeetavate pereliikmete eest; arvestades, et ohutu juurdepääs transpordile ja teenustele ning transpordiga seotud toodetele tuleks teha puudega inimestele hõlpsasti kättesaadavaks, tagamaks, et neil on võimalus iseseisvalt liikuda;

Muudatusettepanek    11

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C e (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C e.  arvestades, et puudega naised ja tütarlapsed kannatavad sageli seetõttu, et neil puudub teave oma seksuaal- ja reproduktiivõiguste kohta ning nende õiguste kaitse ja neil on vähene juurdepääs või puudub see üldse teenustele ja toodetele, mis võimaldaksid neil nimetatud õigusi täiel määral kasutada;

Muudatusettepanek    12

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C f (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C f.  arvestades, et toetus, kaitse, teavitamine, hooldus- ja tervishoiuteenused, nt need, mis on seotud esmatasandi tervishoiu, naistevastase vägivalla, lapsehoolduse, emaduse ning naiste seksuaal- ja reproduktiivõigustega, peaksid olema täielikult kättesaadavad kõigis keeltes, vormides ja formaatides kõigi naiste jaoks, eriti puudega naiste ja tütarlaste jaoks;

Muudatusettepanek    13

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C g (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C g.  arvestades, et tervishoiutöötajaid tuleks asjakohaselt koolitada puude suhtes tundlike küsimuste vallas, et käsitleda puudega inimeste vajadusi; arvestades, et puudega inimeste töölevõtmine tervishoiuüksustes võimaldab puudega patsientidel tunda ennast vabamalt ja tajuda, et olemas on keegi, kes saab nende vajadusi mõista ja nende vajadustega tegeleda; arvestades, et puudega inimeste avalike teenuste, nt tervishoiuteenuste valdkonnas töölevõtmine oleks ühtlasi nende jaoks motiveeriv;

Muudatusettepanek    14

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C h (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C h.  arvestades, et puudega inimeste, eriti naiste osalemist poliitilises ja avalikus elus, kus nad on sageli alaesindatud, tuleb lähemalt käsitleda kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 29;

Muudatusettepanek    15

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C i (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C i.  arvestades, et vaatamata arvukatele rahvusvahelistele konventsioonidele ja Euroopa õiguse sätetele ning samuti praegusele puudega inimesi käsitlevale Euroopa strateegiale ei saa puudega inimesed ikka veel kasutada täiel määral oma kodaniku- ja sotsiaalseid õigusi, sest neil ei ole näiteks õiglasi ja võrdseid võimalusi osaleda poliitilises, sotsiaal- ja majanduselus; arvestades, et puudega naised ja tütarlapsed on soolise võrdõiguslikkuse valdkonna otsustusprotsessis ja edusammude rakendamisel endiselt tõrjutud positsioonis;

Muudatusettepanek    16

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C j (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C j.  arvestades, et puudega inimesi käsitlevas Euroopa strateegias 2010–2020 ei arvestatud horisontaalselt soolist aspekti; arvestades, et ELi toimimise lepingus on nõutud, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja liidule on antud õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19); arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nõutakse puudega inimeste võrdset osalemist ühiskonnaelus; arvestades, et võrdset kohtlemist saab tagada, kohaldades positiivseid meetmeid ja poliitikasuundi puudega naiste ja puudega laste emade jaoks; arvestades, et soolise mõõtme lisamine oodatavasse 2020. aasta järgsesse puudega inimesi käsitlevasse Euroopa strateegiasse annab oma osa integreeritud lähenemisviisi puudega naiste ja tütarlaste vastase diskrimineerimise kaotamiseks;

Muudatusettepanek    17

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C k (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C k.   arvestades, et 75 %-l raske puudega inimestest ei ole võimalust osaleda täiel määral Euroopa tööturul; arvestades, et EL 28-s on selliste töötavate naiste osakaal, kellel on pikaajaline terviseprobleem ja/või põhilise tegutsemise raskus ja kes teatavad, et nad on kasutanud tööl mingit liiki abi, on suurem kui samaväärne meeste määr; arvestades, et puudega naised on suuremas vaesuse ohus ja seetõttu tuleb kiiresti kaotada nende tööturul, haridusprogrammides ja ühiskonnaelus osalemise ning kaasamise tõkked;

Muudatusettepanek    18

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C l (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C l.  arvestades, et 34 % terviseprobleemi või puudega naistest on oma elu jooksul kogenud partneri füüsilist või seksuaalset vägivalda poolt;

Muudatusettepanek    19

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a.  rõhutab, kui oluline on ELi struktuurifondide optimeerimine, et edendada juurdepääsetavust ja mittediskrimineerimist puudega inimeste puhul, pöörates erilist tähelepanu naistele, ja meetmed rahastamisvõimaluste märgatavuse suurendamiseks;

Muudatusettepanek    20

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 b.  rõhutab tõsiasja, et puudega naised ja tütarlapsed kannatavad topeltdiskrimineerimise all nii soo kui ka puude tõttu ning võivad isegi sageli puutuda kokku mitmekordse diskrimineerimisega, mis tuleneb nii soost ja puudest kui ka seksuaalsest sättumusest, vanusest, religioonist või etnilisest kuuluvusest;

Muudatusettepanek    21

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 c.  peab kahetsusväärseks, et kehtiva puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegiaga 2010–2020 ei ole vastu võetud tõhusaid õigusakte, meetmeid ja poliitikasuundi puudega naiste tööturul, poliitilises elus, koolides ja õppekeskkondades eraldamise ja tõrjumise käsitlemiseks;

Muudatusettepanek    22

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 d.  kordab veel kord, et kõik puudega inimesed peaksid saama kasutada oma õigusi kaasamise ja ühiskonnas osalemise alusel;

Muudatusettepanek    23

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 e.  rõhutab murega, et puudega naistest ja tütarlastest saavad tõenäolisemalt soopõhise vägivalla, eriti perevägivalla ja seksuaalse ärakasutamise ohvrid; juhib tähelepanu sellele, et see puudutab ka sunniviisilist steriliseerimist ja sunniviisilist aborti; toonitab, et võtta tuleb kõik asjakohased meetmed, et vältida mis tahes liiki kuritarvitamist ja pakkuda vägivalla ohvritele kvaliteetset, juurdepääsetavat ja vastavalt vajadustele kohandatud toetust;

Muudatusettepanek    24

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 f (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 f.  rõhutab tõsiasja, et puudega inimeste kaasamine on põhjapanev inimõiguste küsimus, mida tuleb Euroopa tasandil nõuetekohaselt käsitleda;

Muudatusettepanek    25

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 g (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 g.  kordab veel kord, et puudega naised on sageli ebasoodsamas olukorras kui puudega mehed ja et nad on sagedamini vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

Muudatusettepanek    26

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 h (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 h.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele poliitikameetmeid, mis võimaldavad ja soodustavad puudega naiste ja tütarlaste osalemist avalikus, sotsiaalses, majandus- ja poliitilises elus; rõhutab, et puudega naiste ja tütarlastega tuleks nende esindusorganisatsioonide kaudu tihedalt konsulteerida mittediskrimineerimist ja võrdseid võimalusi tagavate poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning nad tuleks sellesse aktiivselt kaasata; nõuab tõelist struktureeritud dialoogi ELi ja puudega inimesi esindavate organisatsioonide vahel 2020. aasta järgse puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia koostamiseks;

Muudatusettepanek    27

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 i (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 i.  nõuab puudega inimesi käsitlevas poliitikas soolise aspekti arvestamist;

Muudatusettepanek    28

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 j (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 j.  rõhutab, et puudega inimesi käsitlev Euroopa strateegia 2010–2020 peaks sisaldama integreeritud soolist perspektiivi või eraldi peatükki soospetsiifilise puudepoliitika kohta;

Muudatusettepanek    29

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 k (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 k.  rõhutab, kui oluline on integreerida puude küsimus sooalastesse poliitikameetmetesse ja programmidesse;

Muudatusettepanek    30

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 l (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 l.  rõhutab, kui vajalikud puudega naiste ja tütarlaste jaoks on head eeskujud, sealhulgas juhendamine ja tugivõrgustikud;

Muudatusettepanek    31

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 m (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 m.  rõhutab, et puudega naistel on õigus haridusele, tervishoiule, tööle, liikuvusele, pereelule, seksuaalsuhetele, abielule ja emadusele, samuti erilisele kaitsele, mis tagaks need õigused;

Muudatusettepanek    32

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 n (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 n.  rõhutab, et teha tuleb rohkem, et kaotada stereotüübid ja eelarvamused puude kohta ning et puudega naistel ja tütarlastel peab olema suurem märgatavus meedias, selleks et muuta levinud väljatõrjuvaid sotsiaalseid norme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima sel eesmärgil avalikkuse teavitamise algatustesse;

Muudatusettepanek    33

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 o (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 o.  rõhutab, et rohkem tunnustust ja tuge tuleb anda neile, kellel on varjatud või nähtamatu puue, eelkõige naistele ja tütarlastele, kes võivad kohata spetsiifilisi probleeme ja tõkkeid;

Muudatusettepanek    34

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 p (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 p.  kordab veel kord tõsiasja, et majanduslikul kokkuhoiupoliitikal ja avaliku sektori eelarvekärbetel on ebaproportsionaalne mõju puudega inimestele, eriti naistele ja tütarlastele, mis sageli seab ohtu nende heaolu, tervise ja isegi elu;

Muudatusettepanek    35

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 q (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 q.  nõuab konkreetseid poliitikameetmeid, et käsitleda vägivalda ja kuritarvitamist, mis puudutab puudega ja õpiraskustega inimesi, eriti naisi ja tütarlapsi, sh veebis hirmutamine, kiusamine ja ahistamine ning vägivald formaalse ja mitteformaalse hoolduse olukordades;

Muudatusettepanek    36

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 r (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 r.  rõhutab ametiühingute, tööandjate ühenduste ja koolituse ning elukestva õppe organisatsioonide rolli naiste ja tütarlaste kogetava mitmekordse diskrimineerimise ja nende kaasamise tõkete käsitlemisel;

Muudatusettepanek    37

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 s (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 s.  palub komisjonil ja liikmesriikidel arvestada soolist aspekti kõikides puuetealase poliitika asjaomastes valdkondades;

Muudatusettepanek    38

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 t (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 t.  rõhutab, et puudega naisi ja tütarlapsi tuleb teavitada nende õigustest ja nende jaoks kättesaadavatest kodaniketeenustest (haridus, tervishoid, õiguskaitse, transport, ametiasutustega suhtlemine jne); rõhutab, et kõnealust teavet tuleb esitada lihtsal ja turvalisel viisil, võttes arvesse nende valitud erinevaid teabevahetusmeetodeid, vahendeid ja vorminguid, mille nad on valinud, ja kui see on asjakohane, siis nende vaimse puude ulatust, nii et nad saaksid enda jaoks ise otsuseid teha;

Muudatusettepanek    39

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 u (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 u.  on seisukohal, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks pakkuma Euroopa ja liikmesriigi tasandil suuniseid puudega naiste ja tütarlaste konkreetse olukorra suhtes ning mängima aktiivset rolli toetustöös võrdsete õiguste tagamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

Muudatusettepanek    40

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 v (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 v.  rõhutab, et vaja on tagada, et puudega naised ja tütarlapsed suudaksid elada iseseisvalt ja osaleda täiel määral kõigis eluvaldkondades võrdsetel alustel teistega, eelkõige võrdsetel alustel võrdluse aluseks oleva elanikkonnaga; seetõttu tuleb võtta asjakohased meetmed tagamaks, et puudega tütarlastel ja naistel oleks tõeline juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja teabevahetusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele, nagu ka teistele üldsusele avatud või ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele ja teenustele, nii linna- kui ka maapiirkondades; toonitab, et selleks, et arvestada nõuetekohaselt soolist aspekti puudealastes meetmetes, planeerimises, projektides, programmides ja aruandluses, tuleb kehtestada kaitsemeetmed tagamaks, et puudega naised saavad osaleda sellistes protsessides asjaomastes organites või asutustes, eelistatavalt konsultantide, nõuandjate või ekspertidena, eesmärgiga kindlustada, et keskkonda, kaupu ja teenuseid välja töötades võetakse arvesse puudega naissoost elanike erivajadusi ja -nõudmisi;

Muudatusettepanek    41

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 w (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 w.  kordab veel kord oma üleskutset komisjonile esitada laiahaardeline Euroopa strateegia, et võidelda naistevastase vägivalla vastu; strateegia peaks sisaldama õigusakti soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu puudega naistele ja tütarlastele;

Muudatusettepanek    42

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 x (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 x.  julgustab liikmesriike võtma meetmeid tagamaks, et puudega tütarlapsed ja naised saavad kasutada oma seksuaal- ja reproduktiivtervise alaseid õigusi, sh seksuaalharidus, mida vajaduse korral on kohandatud asjaomase puudega naise või tütarlapse intellektuaalse võimekusega asjaomaste üksikisikute vaba ja teadliku nõusoleku põhjal ning pöörates nõuetekohast tähelepanu nende füüsilisele puutumatusele, valikuvabadusele ja enesemääramisele;

Muudatusettepanek    43

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 y (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 y.  tuletab meelde, et puudega inimeste seas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine on tihedalt seotud nende pereliikmete paremate tingimuste küsimusega, kes peavad sageli tegutsema tasustamata hooldajatena ja keda ei peeta töötavateks isikuteks; julgustab seetõttu liikmesriike esitama riiklikke tugistrateegiaid mitteformaalsete hooldajate jaoks, kelleks enamasti on puudega inimeste naissoost sugulased;

Muudatusettepanek    44

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 z (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 z.  rõhutab mikrorahastamise vahendite väärtust töökohtade ja majanduskasvu loomiseks; kutsub liikmesriike üles tegema selliseid vahendeid puudega naiste jaoks kergemini kättesaadavaks;

Muudatusettepanek    45

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 aa (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 aa.  rõhutab, kui oluline on iseseisvalt elamine puudega inimeste jaoks; kutsub komisjoni üles esitama laiahaardelist Euroopa strateegiat deinstitutsionaliseerimise kohta, võttes ühtlasi arvesse puudega naiste eriküsimusi;

Muudatusettepanek    46

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 ab (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 ab.  rõhutab, et selleks, et tagada puudega inimestele iseseisev elu, on vaja toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni seoses toodete arendamisega puudega inimeste abistamiseks nende igapäevategevustes;

Muudatusettepanek    47

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 ac (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 ac.  rõhutab, et eakate arv suureneb ning et WHO andmetel on puuete esinemissagedus suurem naiste seas, keda see nähtus eriti mõjutab tulenevalt nende pikemast oodatavast elueast; rõhutab, et seetõttu seisab ees puudega naiste arvu proportsionaalne kasv;

Muudatusettepanek    48

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 ad (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 ad.  kordab tungivat vajadust käsitleda avalikus, era- ja hoolduskeskkonnas kogetava puudega naiste ja tütarlaste vastase vägivalla probleemi; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle, et olulise sammuna puudega naiste ja tütarlaste vastase vägivalla vastu võitlemisel ühineb Euroopa Liit Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon); väljendab kahetsust selle pärast, et nõukogu on piiranud ELi ühinemise kahe valdkonnaga, nimelt koostööga justiitsküsimustes ja küsimustes, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid ning tagasisaatmise lubamatust;

Muudatusettepanek    49

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 ae (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 ae.  rõhutab, et puudega naised ja tütarlapsed, sh need, kes kuuluvad tõrjutud ja haavatavatesse rühmadesse, nagu naispagulased, rändajad ja varjupaigataotlejad või romad ning samuti LBTI-inimesed, kogevad mitmekordset diskrimineerimist ja nende mõjuvõimu tuleb seetõttu suurendada, et nad saaksid osaleda poliitilises elus ja otsustamisprotsessis, et tagada, et nende huvisid väljendatakse ning nende õigusi toetatakse ja kaitstakse, luues seega tõelise rohujuuretasandi soolise perspektiivi; palub, et liikmesriigid pakuksid sobivalt kohandatud teenuseid ja rajatisi, mis tagaksid nende mõjuvõimu suurendamise, pidades silmas nende aktiivset kaasamist ja osalemist, ning investeeriksid abistavasse ja kohanduvasse tehnoloogiasse ja e-kaasamisse;

Muudatusettepanek    50

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 9 af (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 af.  rõhutab, et puudega inimeste ja eriti naiste iseseisva ja sõltumatu elu saavutamiseks sobib (individuaalselt ja personaalselt pakutav) abi, mis toetaks neid ja nende perekondi, võimaldades juurdepääsu töökohale, haridus- ja kutsekoolitusasutustele ning toetades neid raseduse ja emaduse ajal;

Muudatusettepanek    51

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 10 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a.  kutsub komisjoni üles käsitlema puuete valdkonda oma strateegilises soolise võrdõiguslikkuse tagamise kavas 2016–2019;

Muudatusettepanek    52

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 11 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a.  taunib tõsiasja, et nõukogu ei ole endiselt vastu võtnud 2008. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kordab oma üleskutset nõukogule teha seda võimalikult kiiresti;

Muudatusettepanek    53

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 12 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a.  nõuab kindlalt soopõhiste andmete kogumist, et selgitada välja valdkonnaülese diskrimineerimise vormid, millega puudega naised ja tütarlapsed kokku puutuvad, kõikides Istanbuli konventsiooniga hõlmatud valdkondades ja alati, kui see on asjakohane;

Muudatusettepanek    54

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 18 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

18 a.  rõhutab, et tähtis on integreerida puudega naised tavapärasesse haridus- ja kutseharidussüsteemi;

Muudatusettepanek    55

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 26 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 a.  leiab, et puudega naistel ja tütarlastel peab olema täielik juurdepääs arstiabile, mis vastab nende erivajadustele, sealhulgas günekoloogi konsultatsioonidele, arstlikule läbivaatusele, samuti seoses pereplaneerimise ja rasedusaegse kohandatud tugiteenusega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid riikliku tervishoiu teenuste kaudu kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse;

Muudatusettepanek    56

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 26 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 b.  juhib tähelepanu puudustele (nt ratastoolis liikuvatele naistele ligipääsmatud vähiuuringute seadmed, puudega inimestele kohandatud teabematerjalide puudumine), mis endiselt esinevad puudega inimestele tervishoiuteenuste osutamisel; ergutab liikmesriike pakkuma tervishoiutöötajatele haridust ja koolitust puudega patsientide erivajaduste kohta;

Muudatusettepanek    57

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 26 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 c.  rõhutab vajadust tagada kõikides liikmesriikides kättesaadavad tervishoiu- ja hooldusteenused ning puudega inimestele vajalik toetus, et hõlbustada nende sotsiaalset kaasatust; rõhutab ühtlasi, et võrdseid võimalusi saab saavutada ainult siis, kui kaasamise ja osalemise õigus antakse kõigil tasanditel ja kõikide eluviiside puhul;

Muudatusettepanek    58

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 34 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

34 a.  kordab, et puuetega naised puutuvad sageli veelgi suuremate probleemide ja ohtudega kokku konfliktis osalevates ja konfliktipiirkondadesse kuuluvates riikides; rõhutab seetõttu vajadust kaitsta puudega naisi ELi välispoliitikas;

Muudatusettepanek    59

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 35 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

35 a.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid tagaksid oma internetipõhise sisu ja rakenduste, samuti oluliste dokumentide ja audivisuaalse sisu kättesaadavuse, tagades samal ajal oma hoonete füüsilise juurdepääsetavuse;

Muudatusettepanek    60

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 35 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

35 b.  rõhutab vajadust hõlbustada puudega inimeste tulemuslikku osalemist ja sõnavabadust avalikel üritustel või kohtumistel, mida ELi institutsioonid korraldavad või mis toimuvad institutsioonide ruumides, tagades subtiitrid ja tõlke viipekeelde, pimedate kirjas trükitud ja kergesti loetavas vormingus dokumendid;

Muudatusettepanek    61

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 44 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

44 a.  palub, et komisjon esitaks ettepaneku puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2020–2030 kohta, millega kaasataks puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätted täiel määral tulevastesse ELi õigusaktidesse ja poliitikameetmetesse ning mis oleks kooskõlas ÜRO lapse õiguste Euroopa konventsiooni ja strateegilise kohustusega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019, tagamaks, et puudega naised ja tütarlapsed saavad oma õigusi täielikult kasutada samamoodi nagu kõik teised inimesed;

Muudatusettepanek    62

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 44 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

44 b.  palub komisjonil esitada 2020. aasta järgse puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia raames konsolideeritud ettepaneku ning võtta tõhusaid perekondadele, kogukondadele, spetsialistidele ja institutsioonidele suunatud meetmeid, et vältida vägivalda puudega naiste ja laste vastu; rõhutab haridusasutuste, näiteks koolide olulist osa sotsiaalse kaasatuse edendamises ning rõhutab vajadust võtta kõikides liikmesriikides vastu soolist aspekti arvestav hariduspoliitika;


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2017

 

 

 

 


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (11.9.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta

(2017/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Cecilia Wikström

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab igal aastal märkimisväärsel hulgal petitsioone, kus osutatakse raskustele, millega puuetega inimesed kogu ELis oma igapäevaelus kokku puutuvad ning mis on seotud Euroopa puuetega inimeste strateegias määratletud peamiste tegevusvaldkondade ja muude juurdepääsuküsimustega, nagu tervishoiu ja sotsiaalkaitse ning hariduse ja koolituse kättesaadavus, juurdepääs tööturule, ehitistele ja transpordivahenditele, kaupade ja teenuste, teabe ja kommunikatsiooni kättesaadavus ning osalemine poliitilises, avalikus ja kultuurielus; rõhutab probleeme seoses juurdepääsuga transpordile ja ehitistele, mis on välja toodud Euroopa puuetega inimeste strateegia (2010–2020) rakendamise eduaruandes, ning nõuab ELi uute juurdepääsetavusnõuete kiiret vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et diskrimineerimine on Euroopa puuetega inimeste strateegia tõhusa rakendamise üks peamisi takistusi;

2.  märgib, et EL on inimõiguste alaste lepingute ratifitseerimises esirinnas ning et ELi põhiõiguste harta artiklites 21 ja 26 kinnitatakse mittediskrimineerimise põhimõtet; kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle protokolli;

3.  rõhutab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni keskset tähtsust inimõiguste kaitsmise vahendina, eelkõige puuetega inimeste kui eriti haavatava inimrühma jaoks;

4.  kutsub komisjoni üles pöörama kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga erilist tähelepanu puuetega lastele;

5.  rõhutab kaitsvat rolli, mida petitsioonikomisjon petitsiooniprotsessi kaudu (koos kodanike haldusomavoli eest kaitsmiseks ametisse nimetatud Euroopa Ombudsmaniga) täidab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus ja mis võimaldab petitsiooni esitajal kaevata oma õiguste rikkumise üle Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku tasandi asutuste poolt; rõhutab, et parlamendikomisjoni saadud petitsioonid näitavad vajadust heaks kiita efektiivne, horisontaalne, mittediskrimineeriv ja inimõigustel põhinev käsitus puuetepoliitikast; rõhutab rolli, mida Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet täidab puuetega inimeste põhiõiguste tugevdamisel ELis ning ELi toetamisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel;

6.  tuletab meelde, et sageli on enim tähelepanu pälvinud petitsioonid, mida toetavad puuetega inimesi esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning seetõttu on ilmne vajadus tugevdada puuetega inimeste õiguste rikkumisega seotud petitsioonide kaitsvat rolli ja sellest avalikult teada anda; tunnustab nende organisatsioonide rolli puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse edendamisel ja elukvaliteedi parandamisel ning on seisukohal, et avaliku sektori asutused peaksid selle ülesande täitmist veelgi toetama;

7.  tunnistab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rolli inimõiguste kindlustamise vahendina, millel on sotsiaalne mõõde ja mille eesmärk on tagada, et puuetega inimesed saaksid kasutada kõiki inim- ja põhiõigusi, mida sageli rikutakse ja mida on vaja paremini kaitsta;

8.  lähtudes puuetega inimeste õiguste konventsiooni ÜRO poolse esimese hindamise soovitustest, palub komisjonil luua konventsiooni järelevalve ja läbivaatamise sõltumatu vahendi, samuti institutsioonidevahelise kooskõlastamise mehhanismi, ning soodustada igas liikmesriigis kohalike infopunktide ja ametite loomist, mis peaksid olema alalised;

9.  rõhutab eriti, et juurdepääsetavus on puuetega inimeste õiguste konventsiooni keskne põhimõte ja muude konventsiooniga tagatud õiguste tegeliku kasutamise eeltingimus; rõhutab, et märkimisväärselt paljudes Euroopa kodanike esitatud petitsioonides kaevatakse juurdepääsetavuse puudumise või arhitektuuriliste tõkete üle; rõhutab, et juurdepääsuõigust, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9, tuleb rakendada terviklikult, et tagada puuetega inimeste juurdepääs oma ümbruskonnale, transpordile, avalikele asutustele ja teenustele, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et juurdepääsetavus oleks oluline prioriteet ja see integreeritaks paremini kõikidesse puuetepoliitika osadesse;

10.  tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee märkis oma lõppjäreldustes, et ELi ja selle liikmesriikide kokkuhoiumeetmed on halvendanud puuetega inimeste elatustaset, suurendanud vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning põhjustanud sotsiaal- ja kogukonnapõhiste teenuste ning perekondade toetuse kärpimist;

11.  märgib, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 4 arvesse võttes tuleks teha pingutusi, et muuta Euroopa ja liikmesriikide puuetealaseid õigusakte, et tagada täielik ühtlustatus kõigis valdkondades, ning nõuab puuetega inimeste organisatsioonide esindajate tõhusat kaasamist sellesse protsessi;

12.  palub komisjonil tagada Euroopa Liidu koolides varajasest lapseeast alates kvaliteetse kaasava hariduse, mis hõlmaks ennetavat lähenemisviisi ja puude teadvustamist kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega isiku vajaduste multidistsiplinaarse hindamise, puuetega laste kaasamise ning piisava ja mõistliku eluaseme võimaldamise kohta;

13.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid vastu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikuks ja järjepidevaks järgimiseks vajalikud õigusaktid, tagades muu hulgas puuetega inimestele piisaval tasemel toetused, kogukonnapõhised teenused, tervishoiuteenused ning kvaliteetsed haridus- ja koolitusprogrammid;

14.  rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus märkis oma 14. veebruari 2017. aasta arvamuses, et ELil on ainupädevus sõlmida Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele, sest põhiosa Marrakechi lepingu kohustustest kuulub valdkonda, mis on juba suures ulatuses hõlmatud liidu ühiseeskirjadega;

15.  märgib, et kooskõlas ÜRO soovitustega peaksid puuetega inimeste organisatsioonid olema kaasatud otsustusprotsessi igasse etappi; tuletab meelde, et puuetega inimestega tuleks alustada struktureeritud dialoogi;

16.  palub komisjonil koostada aruanne peamiste ELi poliitikavaldkondade ja investeerimisfondide mõju kohta puuetega inimestele ning tagada puuetega inimeste organisatsioonide osalemise nende vahendite kavandamises, eriti struktuurifondide puhul;

17.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjon pooldab siduva lepingu vastuvõtmist, mis puudutab pimedate ja nägemispuudega isikute juurdepääsu alates 2011. aastast avaldatud teostele; tervitab saavutatud institutsioonidevahelist kokkulepet rakendada Euroopa Liidu autoriõiguses Marrakechi lepingut ning kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid Marrakechi lepingu kiiresti ratifitseeriksid;

18.  märgib, et petitsioonikomisjonile esitatakse pidevalt küsimusi seoses puuetega inimeste õigusega elada iseseisvat elu, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19, ja et taotluse korral on petitsioonikomisjon ergutanud kaasavamate kogukondade ja hooldusasutuste süsteemi arendamist, nii et puuetega inimesed saaksid igal juhul asjakohast abi ja toetust kogu ELis, millega aidataks iga isiku võimaluste piires kaasa suurema iseseisvuse saavutamisele; tuletab meelde, et petitsioonikomisjon korraldas 2016. aasta septembris teabekogumismissiooni Slovakkiasse, et saada teavet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kohta puuetega inimeste ülemineku hõlbustamiseks hooldusasutuste hoolduselt kogukondlikele tugiteenustele;

19.  on seisukohal, et puuetega inimestele tuleb anda teavet nende õiguste kohta ja võimaldada neil osaleda kõikides poliitikavaldkondades ja meetmetes, mis võivad neid mõjutada, muu hulgas kaebustemehhanismis, ja et prioriteediks tuleks seada puuetega laste osalemine ning puuetega inimeste organisatsioonide osalemine, juhul kui need organisatsioonid on olemas;

20.  märgib, et Euroopas elab 30 % puuetega inimestest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning et puuetega inimeste tööhõive määra (48,7 %) ja teiste inimeste tööhõive määra (72,5 %) vahe on märkimisväärne; eeltoodut silmas pidades rõhutab üldise töö- ja tööhõivestrateegia tähtsust;

21.  rõhutab, et puuetega lastel on oma olukorra tõttu spetsiifilised probleemid, ning rõhutab, et tuleb teha pingutusi kõikvõimalike takistuste ja tõkete kõrvaldamiseks, et nad võiksid saavutada täieliku iseseisvuse ja kasutada võrdseid võimalusi; peab seepärast väga oluliseks, et nad oleksid kaasatud neid puudutava poliitika kujundamisse; soovitab seepärast heaks kiita vahendid, mis võimaldaksid puuetega lapsi ära kuulata ja nende osalemise tagada;

22.  rõhutab, et puuetega inimestele tuleb võimaldada piisavat sotsiaalset tuge ning et piisav arstiabi, õiguskaitse kättesaadavus ja tervisekaitse peaks selles tegevuses olema alati kesksel kohal;

23.  tuletab meelde, et õigus- ja teovõime minetanud puuetega inimestele tuleb tagada aluslepingutes ja Euroopa õigusaktides sätestatud õigused, nagu juurdepääs kohtusüsteemile, kaupadele ja teenustele, sealhulgas pangandusele ja tööhõivele, juurdepääs tervishoiule ja valimisõigus; võtab teadmiseks, et kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12 tuleb edendada andmete kogumist, heade tavade vahetamist ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega konsulteerimist; rõhutab, et seoses valimisõiguse tagamisega tuleb läbi vaadata liikmesriikide õigusaktides sisalduvad piiravad tõlgendused, kui need ei võimalda psühhosotsiaalsete puuetega inimestel seda õigust kasutada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste konventsiooni artikliga 29;

24.  rõhutab, et puudulik haridus võib põhjustada sotsiaalset tõrjutust ning vaid 27,8 % puuetega inimestest on kõrgharidus; tuletab meelde, et õigust õppida, heal tasemel haridust saada ning koolidesse ja ülikoolidesse pääseda peaks saama kasutada ilma diskrimineerimiseta ning seda õigust tuleks vastavalt kindlustada ja edendada;

25.  rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid tagama dokumentide ja IT-teenuste kättesaadavuse puuetega inimeste jaoks;

26.  rõhutab, et liikmesriikide avaliku sektori asutused, eelkõige kohaliku tasandi asutused, kes on kodanikele ja nende igapäevastele vajadustele lähemal, peaksid tagama puuetega inimestele maksimaalse juurdepääsu oma teenustele, dokumentidele ja toimingutele; rõhutab, et sellekohased meetmed peaksid hõlmama ka interneti kaudu osutatavaid teenuseid ja veebilehti;

27.  rõhutab, et kõigi puuetega inimeste õigus iseseisvalt elada on ülimalt tähtis, ja kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide optimaalset kasutamist liikmesriikide poolt, et välja töötada puuetega inimestele mõeldud kvaliteetsed sotsiaalteenused, teoks teha deinstitutsionaliseerimisprotsess, suurendada teadlikkust puuetega seotud küsimustest ning edendada võrdseid võimalusi piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; rõhutab, et tuleks võtta meetmeid, mis aitaksid parandada struktuurifondide kättesaadavust puuetega inimeste tugiteenuste, eriti lastele ja peredele suunatud ja hooldusasutustesse paigutamise vältimiseks mõeldud teenuste rahastamiseks;

28.  märgib, et Euroopa kodanike liikumisvabadus tuleb tagada ka puuetega inimeste jaoks ning liikmesriigid peavad selleks tagama nende olukorra ja sotsiaalsete õiguste vastastikuse tunnustamise vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 18; rõhutab, et puuetega inimestel peab olema võimalus reisida oma riigi piiridest väljapoole ning kasutada kultuurile, transpordile ja sportimisele juurdepääsu hüvesid; märgib, et tuleks uurida ka muid hüvesid ja edendada nende vastastikust tunnustamist;

29.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi puuetega inimeste probleemidega tegeleva laiendatud töörühma rolli, kuna kooskõlas ÜRO konventsiooniga toimib see töörühm platvormina, mis ühendab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmeid ning organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajaid nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; märgib, et laiendatud töörühm on arutelusid ja väitlusi soodustav foorum, mis aitab tagada strateegia rakendamist;

30.  rõhutab, et puuetega inimestel peaks olema tasuta juurdepääs kohtusüsteemile ja nende majanduslik olukord ei tohiks seetõttu olla takistus;

31.  nõuab puuetega inimeste organisatsioonidele tugevamaid poliitilisi osaluskanaleid, et nad saaksid otsustusprotsessis täiel määral osaleda;

32.  rõhutab, kuivõrd tähtis on maksimaalne liikuvus ja juurdepääsetavus suunistena, mida rakendada ja järgida Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise raames;

33.  märgib, et digitaalse ühtse turu strateegiat tuleks kõigis aspektides rakendada nii, et tagada puuetega inimestele täielik juurdepääs;

34.  märgib, et liikuvus ja juurdepääsetavus on oma valdkondadevahelise olemuse tõttu asendamatud, et saada täiel määral osa mitmesugustest vabadustest ja õigustest, näiteks võimalusest reisida ja kolida teise liikmesriiki ning õigusest kultuurile ja spordile;

35.  palub ELi institutsioonidel tagada, et kõik nende veebilehed ja dokumendid oleksid kättesaadavad meelepuudega inimeste jaoks;

36.  rõhutab, et õigus- ja teovõime on hädavajalik isikliku sõltumatuse säilitamiseks, nii et selle piiramine ja eestkostja poolt esindamine peab rajanema selgetel, ELi tasandil ühtlustatud kriteeriumidel ning perioodilisel kontrollimisel, kas selline pikaajaline eestkoste on vajalik ja kas konkreetne eestkostja on sobiv;

37.  on seisukohal, et suur hulk puuetega inimesi ei ole täielikult teadlikud oma õigustest ega viisidest, kuidas neid kasutada; palub komisjonil algatada esimese sammuna ulatusliku teavituskampaania puuetega inimeste õiguste teemal, et edendada igakülgseid teadmisi ja teadlikkust;

38.  rõhutab, et enamik Euroopa kodanike esitatud petitsioonidest puudutab probleeme, mis on seotud invaliidsuspensioni taotlusmenetlustega, tunnustuse saamisega ja pensioni hilinenud väljamaksmisega ametiasutuste poolt; rõhutab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia ja selle sotsiaalse kaitse tegevusvaldkonna rakendamisel peaks kõnealustele küsimustele pöörama erilist tähelepanu kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 28 küllaldase elatustaseme ja sotsiaalse kaitse kohta;

39.  rõhutab, et puuetega inimestele, eelkõige psühhosotsiaalsete puuetega inimestele, tuleb tagada vajalik sotsiaalne toetus, et nad saaksid kasutada oma õigusi ja olla täiesti autonoomsed; märgib sellega seoses, et tuleks vältida selliste inimeste hooldusasutustesse paigutamist ning tuleks võtta meetmeid selle tagamiseks, et neid ei ravitaks ilma nende nõusolekuta;

40.  märgib, et puuetega inimestele tuleb tagada diskrimineerimiseta juurdepääs tervishoiu- ja hooldussüsteemidele ning piisavat tähelepanu tuleb pöörata raskustele, mis selliste patsientide kohtlemisega võivad kaasneda; rõhutab, et eelkõige tuleb tagada diskrimineerimiseta juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning ühelgi juhul ei tohi inimest steriliseerimist või talle aborti teha ilma tema nõusolekuta; märgib, et tervishoiusüsteemid peaksid tagama seksuaalse vägivalla ja/või kuritarvitamise avastamise, sellest teatamise ja selle ärahoidmise;

41.  kutsub komisjoni üles välja töötama poliitikameetmeid ja -programme, mis on suunatud konkreetselt puuetega lastele; rõhutab, et selline poliitika peaks keskenduma mitte ainult arhitektuuriliste tõkete ja liikuvust takistavate tegurite kõrvaldamisele, vaid ka sotsiaalse tõrjutusega võitlemisele, samuti võrdsete võimaluste edendamisele ja tagamisele;

42.  märgib, et kõikide meditsiiniliste protseduuride jaoks, kus see on nõutav, tuleb taotleda puuetega inimeste informeeritud nõusolekut, ning seepärast tuleb võtta vajalikud meetmed, et vastav teave oleks puuetega inimestele kättesaadav ja mõistetav; rõhutab, et see nõusolek peab olema individuaalne, eelnev ja informeeritud ning vaja on kasutusele võtta mehhanismid, mis tagaksid nende põhimõtete järgimise; märgib, et psühhosotsiaalsete puuetega inimeste puhul tuleb samuti rakendada kohaseid meetmeid;

43.  palub komisjonil oma programmides ja poliitikameetmetes tugevdada kohustusi puuetega inimeste vanemate ja hooldajate suhtes; rõhutab, et on vaja Euroopa õigusraamistikku, millega täpsustada nende inimeste staatus, tagada nende õiguste kaitse ja juurdepääs normaalsele elule;

44.  märgib, et ravikindlustussüsteemides ei tohi olla puuetega inimeste diskrimineerimist;

45.  märgib, et tuleks hinnata piiriülese tervishoiu direktiivi mõju puuetega inimestele;

46.  rõhutab, et ebavõrdsus on eriti ilmne tööhõive puhul, kuna 48 %-l puuetega inimestest ELis on töökoht ja ainult 27,8 %-l on kõrgharidus, mis tähendab, et puuetega inimestel on suurem oht elada vaesuses; palub komisjonil korraldada horisontaalse hindamise, et hinnata kõigi oma poliitikameetmete ja eelkõige Euroopa tööhõivepoliitika mõju puuetega inimeste tööhõivele;

47.  märgib, et õhu- ja meretransporti käsitlevad õigusnormid tuleks läbi vaadata, tagamaks, et puuetega inimesi ei saa füüsiliselt ega majanduslikult mingil moel diskrimineerida, ning et kõik diskrimineerivad takistused kõrvaldatakse;

48.  rõhutab, et tuleks järgida ÜRO soovitust vajaduse kohta tagada soolise perspektiivi arvestamine kõikides puudeid käsitlevates poliitikameetmetes, eriti vägivallavastast võitlust käsitlevates poliitikameetmetes; nõuab sihipäraste meetmete rakendamist, et suurendada puuetega naiste mõjuvõimu ning töötada välja konkreetne sooline strateegia puuetega naiste jaoks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Pál Csáky, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Jahr, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Virginie Rozière, Sofia Sakorafa, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michela Giuffrida, Anne-Marie Mineur, Demetris Papadakis, Julia Pitera, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Frank Engel, Monika Hohlmeier, Maria Lidia Senra Rodríguez

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

GUE/NGL

 

ECR

 

EFDD

 

PPE

 

 

S&D

 

 

VERTS/ALE

 

Beatriz Becerra Basterrechea; Cecilia Wikström

Anne-Marie Mineur, Maria Lidia Senra Rodríguez, Sofia Sakorafa,

 

Rikke Karlsson, Notis Marias,

 

Eleonora Evi

 

Pál Csáky, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Roberta Metsola, Jarosław Wałęsa, Monika Hohlmeier, Frank Engel, Julia Pitera, Rainer Wieland

 

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Virginie Rozière, Michela Giuffrida, Demetris Papadakis,

 

Margrete Auken, Tatjana Ždanoka

 

0

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Jutta Steinruck, Yana Toom, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Mircea Diaconu, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Tom Vandenkendelaere, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Gilles Lebreton, Jens Nilsson, Wim van de Camp, Igor Šoltes


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Mircea Diaconu, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Yana Toom

ECR

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens

GUE/NGL

Patrick Le Hyaric

NI

Lampros Fountoulis

PPE

Georges Bach, David Casa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Tom Vandenkendelaere, Wim van de Camp

S&D

Guillaume Balas, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Jens Nilsson, Georgi Pirinski, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jean Lambert, Igor Šoltes, Tatjana Ždanoka

0

2

0

ENF

Gilles Lebreton, Dominique Martin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika