RAPORT ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks

30.10.2017 - (2016/2269(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Javi López

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks

(2016/2269(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 9,

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta septembris välja antud ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaadet „EU Employment and Social Situation – Quarterly Review. September 2015“,

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise edusammudest“ (COM(2014)0130),

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aasta Euroopa tööhõivet ja sotsiaalarengut käsitlevat väljaannet „Employment and Social Developments in Europe 2012“,

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti, sealhulgas soovitust pealkirjaga „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020) ning oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta[1],

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks[2],

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal[3],

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta[4],

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta[5],

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni vaesusevastase eesmärgi saavutamise kohta majapidamiskulude kasvu kontekstis[6],

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta[7],

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta[8],

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele[9],

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ kohta[10],

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta[11],

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus[12],

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis[13],

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas[14],

–  võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis[15],

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000047/2016 ebavõrdsuse vähendamise kohta kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu stimuleerimiseks ELis,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust teemal „Euroopa miinimumsissetulek ja vaesuse näitajad“,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“[16],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. septembri 2009. aasta arvamust teemal „Töö ja vaesus: hädavajaliku tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm“[17],

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 10. märtsil 2015. aastal avaldatud aastaaruannet „Social situation in the European Union (2014)“ (Sotsiaalne olukord Euroopa Liidus 2014. aastal)[18],

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 15. veebruari 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus“[19],

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet kolmanda Euroopa elukvaliteedi uuringu „Elukvaliteet Euroopas: kriisi mõju“ kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet kolmanda Euroopa elukvaliteedi uuringu „Elukvaliteet Euroopas: sotsiaalne ebavõrdsus“ kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Sissetulekute ebavõrdsus ja tööhõivemustrid Euroopas enne ja pärast suurt majanduslangust“,

–  võttes arvesse Eurofoundi ülevaatearuannet „Kuues Euroopa töötingimuste uuring“,

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Sotsiaalne liikuvus ELis“,

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Uued töövormid“,

–  võttes arvesse Eurofoundi päevakajalist aruannet „Pay inequalities experienced by posted workers: Challenges to the “equal treatment” principle“ (Lähetatud töötajate erinev tasustamine: võrdse kohtlemise põhimõtte kahtluse alla seadmine), milles antakse üksikasjalik ülevaade valitsuste ja tööturu osapoolte seisukohtadest kogu Euroopas seoses võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega,

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Developments in working life in Europe: EurWORK annual review 2016“ (Muutused Euroopa tööelus. EurWORKi 2016. aasta ülevaade) ning konkreetselt selle peatükki pealkirjaga „Pay inequalities – Evidence, debate and policies“ (Palkade ebavõrdsus – tõendid, arutelu ja poliitika),

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Kutsealased muutused ja palkade ebavõrdsus: Euroopa töökohtade uuring 2017“,

–  võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Naised, mehed ja töötingimused Euroopas“,

–  võttes arvesse komisjoni väljaannet „European Economic Forecast Spring 2016“ (Euroopa 2016. aasta kevadine majandusprognoos)[20],

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja konkreetselt selle kestliku arengu eesmärki nr 10, milleks on vähendada ebavõrdsust riikide sees kui ka nende vahel,

–  võttes arvesse ÜRO aruannet „World Social Situation 2007: The Employment Imperative“ (Aruanne sotsiaalse olukorra kohta maailmas 2007. aastal: tööhõive vajadus),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 21. mai 2015. aasta aruannet „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (Kõik ühes paadis: miks on väiksem ebavõrdsus kõigile kasulik),

–  võttes arvesse OECD 19. detsembri 2011. aasta aruannet „Divided We Stand: Why Inequality Keeps Rising“ (Lõhestunud ühiskonnad: miks ebavõrdsus aina suureneb),

–  võttes arvesse OECD 2008. aasta oktoobri aruannet „Growing Unequal?: Income Distribution and Poverty in OECD countries“ (Kas ebavõrdsus suureneb? – Tulujaotus ja vaesus OECD riikides),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 17. veebruari 2014. aasta aruteludokumenti „Redistribution, Inequality and Growth“ (Ümberjaotus, ebavõrdsus ja majanduskasv)[21],

–  võttes arvesse IMFi 8. aprilli 2011. aasta aruteludokumenti „Inequality and Unsustainable Growth: Two Sides of the Same Coin?“ (Ebavõrdsus ja jätkusuutmatu majanduskasv: ühe mündi kaks poolt?)[22],

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 3. juuni 2013. aasta väljaannet „World of Work Report 2013: Repairing the economic and social fabric“ (Töömaailma aruanne 2013: majandus- ja sotsiaalstruktuuri parandamine) ja selle peatükki pealkirjaga „Snapshot of the United States“ (Praegune olukord Ameerika Ühendriikides),

–  võttes arvesse aruannet, mille avaldas 2014. aasta septembris University College London tervisealast võrdsust soodustavaid tegureid käsitleva projekti „DRIVERS For Health Equity“ raames ja mis kannab pealkirja „Final Scientific Report: Social Inequalities in early childhood health and development: a European-wide systematic review“ (Teaduslik lõpparuanne: sotsiaalne ebavõrdsus väikelaste tervise ja arengu valdkonnas: üleeuroopaline süstemaatiline ülevaade),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0340/2017),

A.  arvestades, et võrdsus ja õiglus moodustavad Euroopa väärtuste lahutamatu osa ning Euroopa sotsiaalse mudeli, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nurgakivi; arvestades, et nii liikmesriikide kui ka ELi eesmärgid hõlmavad tööhõive edendamist, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist;

B.  arvestades, et ebavõrdsus võib õõnestada sotsiaalset usaldust ja vähendada toetust demokraatlikele institutsioonidele; arvestades, et ebavõrdsuse vastu võitlemise meetmeid tuleb tõhustada majanduslikust, sotsiaalsest ja piirkondlikust seisukohast, et edendada liidus ühtlast arengut;

C.  arvestades, et ebavõrdsus osutab nii üksikisikute palgalõhele kui ka üksikisikute võimaluste vähenemisele, mis takistab nende võimete ja oskuste võimalikku parandamist ning piirab nende arengut ja seetõttu ka nende võimalikku panust ühiskonda;

D.  arvestades, et nõudluse vähenemine on tingitud üle kümne aasta euroalal valitsenud majandus- ja finantskriisist;

E.  arvestades, et ebavõrdsus ja töötus pärsivad tegelikku nõudlust, takistavad innovatsiooni ja võivad suurendada ebakindlust finantsvaldkonnas; arvestades, et suur ja järjest kasvav ebavõrdsus ei takista ainult vaesuse kaotamiseks tehtavaid edusamme, vaid takistab ka sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks tehtavaid jõupingutusi;

F.  arvestades, et ebavõrdsusevastane võitlus võib hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu ning samal ajal vähendada vaesust; arvestades, et 2015. aastal oli ELis vaesuse ohus 47,5 % kõigist töötutest[23];

G.  arvestades, et niisugused rahvusvahelised institutsioonid nagu IMF[24] ja OECD[25] on arvamusel, et ebavõrdsus õõnestab majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist[26], ning nad on ka märkinud, et ülemääraselt suure ja kasvava ebavõrdsusega kaasnevad otsesed sotsiaalsed kulud ning et see takistab sotsiaalset liikuvust ja võib pidurdada ka jätkusuutlikku majanduskasvu nii praegu kui ka tulevikus;

H.  arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020“ viiest eesmärgist on vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või nende ohus elavate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra, st 115,9 miljonilt 2008. aastal maksimaalselt 95,9 miljonini 2020. aastal; arvestades, et 2015. aastal elas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 117,6 miljonit inimest, ületades 2008. aasta näitajat 1,7 miljoni võrra; arvestades, et 2012. aastal elas ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 32,2 miljonit puudega inimest; arvestades, et 2013. aastal elas ELi 28 liikmesriigis 26,5 miljonit last vaesusesse või sotsiaalsesse tõrjutusse sattumise ohus; arvestades, et vaesuse või tõrjutuse ohus elava elanikkonna osakaal on endiselt lubamatult suur (23,7 %) ning et see näitaja on teatavates liikmesriikides jätkuvalt väga kõrge; arvestades, et lisaks on kütteostuvõimetus ikka veel nii suur, et 11 % ELi elanikkonnast, kes on sellest mõjutatud, satuvad majanduslikult ebasoodsate olude nõiaringi[27];

I.  arvestades, et kriisist tingitud ebavõrdsuse suurenemine on mõjutanud eelkõige naisi, süvendades naiste vaesust ja tõrjudes neid aina rohkem tööturult välja; arvestades, et naiste osalemist tööturul tuleks suurendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlevate kehtivate ja täiendavate õigusaktide tõhusa rakendamisega ning praeguse poliitikaraamistiku parandamisega, et tugevdada töö- ja eraelu tasakaalu;

J.  arvestades, et naiste ja meeste suuremal võrdõiguslikkusel on positiivne seos tugevama majanduskasvu, kaasatuse, töökohtade loomise ja ettevõtluse õitsenguga; arvestades, et kutsealase ebavõrdsuse vähendamine aitab saavutada võrdset kohtlemist ning ühtlasi tagada tööturu tõhususe ja konkurentsivõime;

K.  arvestades, et OECD on märkinud, et ebavõrdsuse vähendamine Gini koefitsiendi ühe punkti võrra tähendab järgmise viie aasta jooksul kumulatiivselt 0,8 % võrra suuremat majanduskasvu[28];

L.  arvestades, et ebavõrdsuse suurenemine on seotud sellega, et väheneb töötajate osa rahvuslikust rikkusest; arvestades, et töökoha olemasolu ei taga enam kaitset vaesuse vastu ning et ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja inimväärseid töötingimusi;

M.  arvestades, et Eurofoundi andmetel tähendab ebatüüpiline töö töösuhet, mis ei vasta standardile ehk „tüüpilisele” mudelile – täisajaga, regulaarsele, tähtajatule pikaajalisele töösuhtele ühe tööandjaga; arvestades, et ILO teatel kuuluvad mittestandardse tööhõive üldmõiste alla mitmesugused standardsest erinevad töösuhted, näiteks ajutine või osalise tööajaga töö, töö väljakutse alusel, ajutine töö rendilepingu alusel ja muud mitmepoolsed töösuhted, samuti varjatud tööhõive ja sõltuvas töösuhtes oleva füüsilisest isikust ettevõtja töö;

N.  arvestades, et ebavõrdsuse suurenemist seostatakse sotsiaalse liikuvuse ja inimeste võimekuse vähenemisega ning põhiõiguste ja -vabaduste piirangutega; arvestades, et Eurofoundi 2017. aasta aruandes sotsiaalse liikuvuse kohta ELis[29] tuuakse tõendeid selle kohta, et paljudes liikmesriikides määrab inimese sotsiaalne taust endiselt tema võimalused elus;

O.  arvestades, et liikmesriikide majanduskasv sõltub mitmesugustest teguritest; arvestades, et ebavõrdsuse kasv võib majanduskasvu pidurdada; arvestades, et IMF täheldas ülemaailmsel tasandil pöördvõrdelist seost elanikkonna rikkaima 20 % sissetuleku osakaalu ja majanduskasvu vahel, mille kohaselt elanikkonna rikkaima 20 % sissetuleku osakaalu suurenemine ühe protsendipunkti võrra vähendab järgmise viie aasta jooksul SKP tegelikku kasvu 0,08 protsendipunkti võrra; arvestades, et seevastu elanikkonna vaeseima 20 % sissetuleku osakaalu samaväärne kasv seondub 0,38 protsendipunkti võrra suurema majanduskasvuga;

P.  arvestades, et ebavõrdsus on mitmetahuline nähtus, mis ei piirdu rahaküsimustega, vaid puudutab ka inimestele kättesaadavate võimaluste erinevusi sõltuvalt näiteks nende soost, etnilisest päritolust, puudest, seksuaalsetest eelistustest, geograafilisest asukohast või vanusest; arvestades, et kuhjuvad ebavõrdsuse ilmingud töö saamisel ja töötamisel ohustavad inimese tervist, heaolu ja rahalisi võimalusi ning selle tulemuseks võib olla madal tööviljakus;

Q.  arvestades, et sotsiaalkaitse ebaühtlast jagunemist on analüüsitud Eurofoundi aruandes „Uued tööhõivevormid“[30], milles muu hulgas vaadeldakse neist vormidest sotsiaalkaitse seisukohalt kõige problemaatilisemat ehk juhutööd, ning tuuakse näiteid õigusaktidest, millega juhutöölised tahtlikult kõrvale jäetakse, ja teistest, millega püütakse neid hõlmata, enamasti sissetulekulävenditel põhinevate hüvitiste abil; arvestades, et vautšerite süsteem tööl ja töötajate strateegiline jagamine on näited mittestandardsest tööst, millega püütakse käsitleda ebapiisavat sotsiaalkaitset juhutöö või osalise tööajaga töö korral;

R.  arvestades, et kutsealastest muutustest tulenevat palkade ebavõrdsust analüüsinud Eurofoundi 2017. aasta Euroopa töökohtade uuringus[31] jõutakse järeldusele, et palkade ebavõrdsuse suurenemist aastatel 2005–2014 põhjustasid eeskätt sama kutseala raames toimunud palkade jagunemise muutused, mis on seotud tööturu dereguleerimise ja töölepingute destandardiseerimisega; väiksem tähtsus oli tehnoloogilistest muudatusest ja teatavate oskuste eelistamisest tingitud tööülesannete polariseerumisel ja kutsealastel uuendustel;

S.  arvestades, et ebavõrdsemate sissetulekutega ühiskondades esineb suuremal määral tervisehädasid ja vägivalda, matemaatika tundmine ja lugemisoskus on halvem, rasvunute ja vangis istuvate inimeste osakaal on suurem ning toimub rohkem tahtlikke tapmisi[32]; arvestades, et võrdsemates ühiskondades on riigi sotsiaalkulutused väiksemad;

T.  arvestades, et kogu elutsüklit hõlmav ebavõrdus kajastub vanaduses erinevusena sellistes näitajates nagu eeldatavad tervena elatavad eluaastad, vanadusvaesus ja ligi 40 % suurune sooline pensionilõhe; arvestades, et vaesuse kaotamise Euroopa strateegiad on vajalikud kestliku arengu saavutamiseks kõigi jaoks;

U.  arvestades, et majanduslik kindlustatus on inimeste eneseteostuse oluline tegur;

V.  arvestades, et 5. oktoobril 2015. aastal võttis nõukogu vastu järeldused aruande kohta pealkirjaga „Pensionide piisavust käsitlev 2015. aasta aruanne. Vanemaealiste inimeste sissetulekute piisavus ELis nüüd ja tulevikus“, milles peetakse oluliseks, et riiklik või muu sotsiaalkaitsekava sisaldaks piisavaid tagatisi naiste ja meeste jaoks, kelle tööhõivevõimalused ei võimalda või ei võimaldanud neil koguda piisavaid pensioniõigusi, ning lisatakse, et sellisteks tagatisteks on eelkõige vanemaealiste isikute miinimumpensionid või muud miinimumsissetuleku tagatised[33];

W.  arvestades, et tulevaste sotsiaalsete erinevuste ja ebavõrdsuse suurenemise peamine põhjus on riikliku hariduse ebapiisav rahastamine;

X.  arvestades, et aastatel 2005–2015 tõusis Gini koefitsient ELis 30,6-lt 31-le ning 20% kõige rikkamate ja 20% kõige vaesemate elanike sissetulekute ebavõrdsus suurenes 4,7-lt 5,2-ni; arvestades, et inimeste hulk, keda ähvardab rahaline vaesus, on tihedalt seotud sissetulekute ebavõrdsusega ning et rahaline vaesus on alates 2005. aastast pidevalt kasvanud; arvestades, et aastatel 2008–2014 suurenes mitmetes liikmesriikides kodumajapidamiste netotulude ebavõrdsus[34];

Y.  arvestades, majanduskasvu ebaühtlus nii liikmesriikidevahelises võrdluses kui ka liikmesriikide siseselt põhjustab liidus majanduse tasakaaluhälbeid; arvestades, et sellised äärmiselt ebaühtlased majandusarengud on tekitanud tavalisest suurema töötuse ja vaesuse saarekesi;

Z.  arvestades, et üleilmse ebavõrdsuse areng on kooskõlas ebavõrdsuse pideva suurenemisega arenenud riikides alates 1980. aastatest, mil OECD andmetel[35] on ebavõrdsus kasvanud, majandustsüklitest sõltumata (mõningate eranditega), tõstes Gini koefitsienti aastatel 1980–2013 kolme punkti võrra – 0,29-lt 0,32 punktini, mis tähendab viimastel kümnenditel 10 % suurust kasvu;

AA.  arvestades, et ebavõrdsuse taset mõjutavad küll paljud tegurid, kuid institutsioonide ja poliitiliste sekkumiste algatajate ülesanne on tegeleda sellega konkreetselt struktuursel tasandil; arvestades, et ELis on puudus investeeringutest ning avaliku ja erasektori investeeringutel on, tänu tööhõive suurendamisele, ebavõrdsuse vähendamisel keskne tähtsus; arvestades, et struktuurseid puudusi tuleb nõuetekohaselt käsitleda; arvestades, et eeldatavasti ajakohastatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), et aidata vähendada investeeringute puudujääki;

AB.  arvestades, et ebavõrdsuse arengusuundumused ei pruugi kokku langeda suundumustega vaesuse sellistes absoluutsetes ja äärmuslikes vormides nagu kodutus; 

AC.  arvestades, et säästliku ja alalise eluaseme jaoks piisava toetuse ja rahastamise tagamine on oluline selleks, et saada juurdepääs tööturule, haridusele ja tervishoiule ning tugevdada integratsiooni ja kohaliku kogukonna heakskiitu; arvestades, et integratsiooni ja ebavõrdsuse vähendamise toetamisel on oluline osa linnapiirkondade elamisväärsuse tagamisel ja võitlusel segregatsiooni vastu;

AD.  arvestades, et Eurostati andmetel oli vaesusriski määr ELis 2015. aastal 24,4 % ning laste puhul 26,9 %;

AE.  arvestades, et kriis avaldab naistele ebaproportsionaalselt suurt mõju, ning arvestades, et keskkonnahoidlikud töökohad on osutunud kriisi suhtes teistest vastupidavamaks;

AF.  arvestades, et naisi ohustab vaesus ja ebakindlus rohkem;

Euroopa tegevuspoliitika kooskõlastamine võitluseks ebavõrdsuse vastu

1.  kinnitab, et ebavõrdsus ohustab Euroopa projekti tulevikku, kahandab selle legitiimsust ja võib vähendada ELi kui sotsiaalse progressi (üks liidu edasiarendamist vajavaid mõõtmeid) edendaja usaldusväärsust; tuletab meelde, et praeguse ebavõrdsuse kahjulik mõju seisneb poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse õõnestamises; rõhutab, et edasise integratsiooni mootoriks peab jätkuvalt olema kõrgemale tasandile lähenemine ja kõigi Euroopa kodanike elujärje parandamine;

2.  on kindlalt veendunud, et ebavõrdsuse vähendamine peab olema üks peamisi Euroopa tasandi prioriteete, mitte ainult vaesusega võitlemiseks või lähenemise edendamiseks, vaid see on ka majanduse taastumise, kvaliteetsete töökohtade loomise, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühise jõukuse eeltingimus;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et ebavõrdsuse vähendamine on tähtis õiglasema ja stabiilsema demokraatia edendamiseks, topeltstandarditeta võrdse kohtlemise tagamiseks, populismi, äärmusluse ja võõraviha väljatõrjumiseks ning selle tagamiseks, et Euroopa Liidu projekti võtaksid omaks kõik selle kodanikud;

4.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa Liit peab täitma oma aluslepingute järgseid kohustusi edendada oma rahvaste hüvangut, täistööhõivet ja sotsiaalset progressi, sotsiaalset õiglust ja sotsiaalkaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, erineva sotsiaalmajandusliku taustaga kodanike võrdsust, põlvkondadevahelist solidaarsust, lapse õiguste kaitset ning kõigi kaitset vajavate või tõrjutud inimeste kaasamist;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel vastavalt nende pädevustele hinnata majanduspoliitika koordineerimist ja selle tulemusi, võttes arvesse sotsiaalset progressi ja sotsiaalse õigluse arengut ELis; märgib, et ei nende eesmärkide saavutamist ega ka ebavõrdsuse vähendamist ei ole seatud Euroopa poolaasta prioriteediks; nõuab komisjonilt poliitika koordineerimise protsessi täiustamist, et paremini jälgida, tõkestada ja muuta negatiivseid suundumusi, mis võivad suurendada ebavõrdsust ja nõrgendada sotsiaalset progressi või kahjustada sotsiaalset õiglust, kehtestades selleks vajaduse korral ennetus- ja parandusmeetmed; on veendunud vajaduses kaaluda konkreetseid majandusliku ebavõrdsuse vastaseid poliitikameetmeid ja vajaduse korral hõlmata need Euroopa poolaastasse;

6.  on veendunud, et mõnel juhul tuleb sotsiaalsed meetmed lugeda leevendusmeetmeteks ning täiendada neid majanduspoliitika ja sotsiaalselt vastutustundlike struktuurireformidega, et saavutada positiivne, pikaajaline ja kestlik majanduskasv ning keskmises ja pikas perspektiivis ebavõrdsuse kasvu suundumust struktuurselt vähendada; on seisukohal, et ühise tööhõivearuande sotsiaalne tulemustabel võib omada Euroopa poolaasta raames suuremat osakaalu ülemääraste sotsiaalsete tasakaaluhälvete eelhoiatussüsteemina;

7.  võtab arvesse soovituste rakendamise tagasihoidlikku määra (2014. aastal 29 %); palub komisjonil esitada 2018. aasta keskpaigaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule riigipõhiste konkreetsete soovituste, Euroopa poolaasta raames võetud meetmete ja erinevate majanduskriisist tuleneva ebavõrdsuse kaotamise ELi programmide mõju ja tulemuste analüüs ja võrdlus ning soovitada edasisi poliitikameetmeid võitluseks ebavõrdsuse vastu;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon Euroopa poolaasta raames ning liikmesriikide pädevust riivamata paremini hindaks tasakaaluhälbeid tulude ja jõukuse jagunemisel, sealjuures koostaks tasakaaluhälvete avastamise korral nende kohta põhjalikud aruanded, kuna see võib aidata siduda majanduslikku kooskõlastamist sotsiaalsete ja tööhõivenäitajatega; palub komisjonil anda täpne ja ajakohastatud ülevaade liikmesriikide vahelistest ja riikidesisestest sissetulekute ja jõukuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse erinevustest ning põhjendada oma ettepanekuid ja poliitiliste otsuste tegemiseks antavaid soovitusi usaldusväärsete ja põhjalike andmetega; palub komisjonil uurida, millised võiksid olla kõige täpsemad majandusliku ebavõrdsuse näitajad (Gini koefitsient, Palma indeksid, Theili indeks, palgaosa, alampalga suhe SKPsse ühe elaniku kohta või alampalga ja keskmise palga suhe jne), ning jälgida ebavõrdsuste kujunemist, võttes seejuures arvesse ka üldist konkurentsivõimet ja kõigi tegurite tootlikkust;

9.  märgib, et piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised olud, näiteks väga hõredalt asustatud põhjapoolseimates piirkondades, saartel, piiriülestel ja mäestikualadel, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174, ning kaugetes ja vähenenud rahvastikuga piirkondades on avalikele teenustele, nagu tervishoid ja haridus, raskem juurdepääsu tagada, mistõttu on selliste teenuste osutamine avaliku sektori jaoks sageli kallim ja need, kes teenust vajavad, peavad sõitma kaugemale;

10.  kordab, et territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks tuleb teha investeeringuid, et piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised olud, oleks suuremad võimalused tegeleda ettevõtlusega, ja eelkõige tuleb lairibaühendus kättesaadavaks teha;

11.  nõuab, et komisjon soodustaks liikmesriikide ja piirkondade sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste täitmiseks seda, et liikmesriigid hakkaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning Euroopa strateegiliste investeeringute fondi sihipärasemalt ja strateegilisemalt kasutama ning teeksid sotsiaalkaitsesse, teenustesse ja taristutesse mahukaid investeeringuid;

12.  kordab, et nõuab, et Euroopa integratsiooni järgmises etapis loodaks tõeline Euroopa sotsiaalõiguste sammas, millega toetada kõikide riikide liikumist parimate näitajate poole, võttes arvesse aluslepingutes kehtestatud pädevusvaldkondade jagunemist ning toetudes sisukamale ja õiglasemale majandus- ja rahaliidu sotsiaalsele mõõtmele, ning mille raames võetakse kasutusele vajalikud õiguslikud, institutsioonilised ja rahalised vahendid, millega tagada ELi kodanike jaoks sotsiaalne progress ja võrdsed tingimused; palub komisjonil esitada Euroopa majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme väljakujundamise kohta konkreetne tegevuskava;

13.  palub komisjonil teha liikmesriikidega tihedamat koostööd, et saavutada kõik strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, sh vähendada vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute arvu 20 miljoni inimese võrra, ning viia strateegia „Euroopa 2020“ kohaldamisala kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga 2030, st lisada strateegia eesmärkide hulka võitlus ebavõrdsuse ja äärmise vaesuse vastu; palub komisjonil ka edaspidi hoolikalt jälgida, kuidas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke täidetakse, ja võtta, ka Euroopa poolaasta menetluses ja riigipõhistes soovitustes, arvesse tulemustabelit, mille Eurostat on Euroopa 2020. aasta põhinäitajate kohta koostanud;

14.  tuletab meelde, et liikmesriigid vastutavad oma sotsiaalpoliitika eest, mida tuleb toetada ja täiendada Euroopa tasandi meetmetega, eelkõige ise, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, millega vähendada erineva sissetulekuga inimeste vahel ebavõrdsust, ja soodustama asjakohast meetmeraamistikku, millega tagada muu hulgas kõigile inimväärsed töötingimused, riiklik haridus, tervishoid, pensionid, otstarbekas avalik taristu ja piisavad sotsiaalteenused, ning innustama looma võrdseid võimalusi; rõhutab, et nimetatud raamistiku abil peaks olema võimalik sotsiaalses mõttes paremale järjele jõuda;

15.  rõhutab, et liidu eelarve abil tuleks tagada, et ebavõrdsuse vähendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks võetakse vajalikke meetmeid;

16.  rõhutab põhiõiguste ülimuslikkust; rõhutab, et tööõigusel ja rangetel sotsiaalnormidel on majanduse tasakaalustamises, sissetulekute toetamises ja investeerimissuutlikkuse soodustamises väga tähtis osa; tuletab meelde, et ELi põhiõiguste hartas sätestatud sotsiaalseid õigusi tuleb austada, see puudutab ka ametiühingute õigusi ja vabadusi ning kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust, ja töötajaid tuleb kohelda võrdselt;

17.  märgib, et tuleb arvestada sellega, kui tähtsaks muutuvad tulevikus valdkondlikud meetmed, ja mis puutub eelkõige vajadusse arendada siseturgu edasi ja kehtestada nii Euroopa kui ka riikide tasandil investeerimispoliitika (mis hõlmab suuri taristuid, tervishoidu, haridust) ning kõigi energiapoliitika aspektide kujundamisse, tuleb võtta arvesse, milliseid võimalusi annavad valdkondlikud meetmed võrdsete võimaluste tagamisel majanduslikus, sotsiaalses ja territoriaalses mõttes; palub komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et töötada töökohtade loomise, ettevõtluse ja uuendustegevuse jaoks välja terviklikud strateegiad, mille alusel teha strateegilisi investeeringuid keskkonnahoidlikesse töökohtadesse, sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste sektorisse ning sotsiaalmajandusse, mille tööhõivepotentsiaal on kasutamata;

Meetmed, millega soodustatakse inimväärsete töökohtade loomist ja kvaliteetseid töökohti

18.  väljendab muret selle pärast, et pärast kriisi on ebavõrdsus ELis suurenenud, mis on olnud suuresti tingitud tööpuuduse suurenemisest; on seisukohal, et tööpuudus on üks ebavõrdsuse põhjuseid ning inimväärsete töökohtade loomise ja kvaliteetsete töökohtade meetmed, mida võetakse just peamistes tööpuudusega valdkondades, võiksid aidata alumises kvintiilis olevate leibkondade sissetulekut suurendada;

19.  rõhutab peale selle, et suure tööpuuduse tagajärjel võidakse vähendada töötasu ja mõnel juhul võib see halvendada töö- ja sotsiaalseid tingimusi; rõhutab, et võitlus tööpuuduse vastu on küll vajalik, kuid ebavõrdsuse vähendamiseks sellest ei piisa;

20.  palub komisjonil teha ettepaneku, et rahasummat, mis on 2017.–2020. aastal ettenähtud noorte tööhõive algatusele, suurendataks vähemalt 21 miljardi euroni, ja tagada, et alla 30aastaste noorteni jõutaks paremini; palub, et komisjon aitaks noortegarantiid paremini rakendada ja pööraks selleks suuremat tähelepanu kaitsetuimatele noortele, kel on sageli keerulised vajadused, võttes arvesse asjaolusid, mis on toodud noortegarantii kasutamist puudutavas Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes, ning tagades, et rakendamine ja hindamine oleks täpne ja läbipaistev;

21.  rõhutab, et noori, kes noortegarantii / noorte tööhõive algatuse alt lahkuvad, tuleb rohkem toetada, et nad jääksid tööturule kauaks ja osaleksid seal aktiivselt; palub komisjonil analüüsida, kas noorte tööhõive algatust saaks – ka riikides, kus noortega seotud meetmeid on hästi rakendatud – veel paindlikumaks muuta, lisades sellesse süsteemid, millega kaitstakse noori, kes siirduvad koolist, sh ülikoolist tööle, sest nii oleks võimalik pakkuda noortele samasugust kaitset, mille tagavad Euroopa kohustuslikud sotsiaalkindlustussüsteemid, kuid mille alla noored ei kuulu;

22.  rõhutab, et liikmesriigid ei tohi jätta selliste programmide nagu noortegarantii ja noorte tööhõive algatus tõttu tegemata pingutusi, mida nad peavad noorte tööpuudusega võitlemiseks ja tööturul püsimiseks ise tegema; tunnistab, et ebavõrdsuse kaotamisel on määrav tegur kvaliteetne ja kättesaadav haridus; nõuab seetõttu, et riiklikku haridusse ja pidevõppesse investeeritaks rohkem;

23.  palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid suurt tähelepanu sellele, et maa- ja vähearenenud piirkondades tuleb soodustada keskkonnahoidlikke töökohti ja suurendada tööhõivet ning need piirkonnad tuleb teha naiste jaoks huvipakkuvamaks;

24.  palub, et komisjon tagaks Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa poolaasta menetluse kaudu ning liikmesriigid oma riikliku reformikava kaudu, et meetmed, mis on toodud soovituses, mille nõukogu on andnud pikaajaliste töötute tööturule integreerimise kohta, viidaks riikide tasandil täielikult ellu;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiendama majandus- ja rahaliitu tervikliku Euroopa tööturu ja ulatusliku sotsiaalkaitsega; usub, et Euroopa majandus- ja rahaliidu edu jaoks on vaja hästitoimivaid tööturge ning koordineeritud ja tugevaid hoolekandesüsteeme, mis kuuluvad laiemasse protsessi, milles riigid liiguvad ühiselt parimate näitajate poole ja mille eesmärk on saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; palub komisjonil sellega seoses uurida, kuidas saab EL tagatud riiklikke tööhõiveprogramme riikide tasandil toetada ja edendada;

26.  palub liikmesriikidel tagada, et haridus ja koolitus oleksid kõikjal ELis tööturu vajadustega paremini kooskõlas, parandades selleks liikuvusvõimalusi, töölevõtmis- ja koolitusstrateegiad – eriti töökohas toimuva koolituse ja sihipäraste investeeringute abil, mis hoogustavad töökohtade loomist ja suurendavad tööjõunõudlust; tuletab meelde, et üks hea võimalus, millega tuua inimesed uuesti tööturule, võidelda pikaajalise tööpuuduse vastu ning viia oskused ja vabad töökohad paremini vastavusse, on ümberõpe; rõhutab, et oskused tuleb valideerida ning formaalset ja informaalset õpet tuleb tunnustada, sest nii on võimalik omandatud oskusi tööturul väärtustada; rõhutab, et pidevõppevõimalusi tuleks toetada kogu elu jooksul, sealhulgas vanemaealiste hulgas, et nad saaksid ebavõrdsusevastasesse võitluse anda täieliku panuse;

27.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et võidelda diskrimineerimisega töölevõtmisel ja diskrimineerivate töölevõtmismenetlustega, mis takistavad inimestel tööturule siseneda, (muu hulgas) soo, soolise identiteedi või väljendumise, seksuaalse sättumuse, sootunnuste, rahvuse, puuete või vanuse tõttu;

Töö- ja elutingimuste parandamine

28.  väljendab muret selle pärast, et palju on deklareerimata tööd, ebatüüpilisi töölepinguid ja muid mittestandardseid tööhõivevorme, millega võivad kaasneda ebakindlad töötingimused, madalam palk, ärakasutamine ja väiksemad sotsiaalkindlustusmaksed ning mis võib teatavates liikmesriikides ebavõrdsust suurendada; tuletab meelde, et kõikide töötajate kaitsmiseks on vaja asjakohaseid sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsesüsteeme; palub komisjonil ja liikmesriikidel varimajanduse ja deklareerimata töö vastu võitlemiseks rohkem pingutada;

29.  on seisukohal, et töökohtade kvaliteeti tuleb parandada kogu ELis, eriti mis puudutab äraelamist võimaldavat töötasu, töökohakindlust, hariduse ja pidevõppe kättesaadavust ning töötervishoidu ja -ohutust; palub komisjonil toetada kvaliteetsete töökohtade loomise ning ELi üldise konkurentsivõime kohta lisauuringute tegemist, mis põhinevad Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uurimistööl;

30.  on seisukohal, et teatavad tööhõivevormid, nagu nulltunnilepingud ja tasustamata praktika ei taga inimväärset elatustaset; on veendunud, et praktikantidele ja õpipoistele tuleb võimaluse korral tagada korralikud õpivõimalused ja inimväärsed töötingimused, mittestandardsetele töövormidele tuleb kehtestada piirangud ning nulltunnilepingud, streikivate töötajate asendamiseks renditöötajate kasutamine ja alaliste ülesannete jaoks tähtajaliste töölepingute sõlmimine tuleb keelustada;

31.  märgib, et vabatahtlik osaajatöö võib innustada tööturul osalema teatavasse rühma kuuluvaid inimesi, keda praegu on tööturul liiga vähe, ja sellest võib kasu olla töö ja eraelu ühitamisel;

32.  on kindlalt veendunud, et ebakindlate töökohtade vähendamiseks tuleks teaduslike faktide ja andmete põhjal uurida, kas oleks võimalik luua Euroopa tasandil üksikasjalik ja ühtne töökohtade klassifitseerimise süsteem; on veendunud, et samas asukohas tehtava sama töö eest samasuguse palga maksmise põhimõtte kohaldamine aitab töötajate vahel ebavõrdsust vähendada;

33.  rõhutab, et tuleb põhjalikult analüüsida, millised on üha suureneva automatiseerimise mõju ja aspektid ning millised tagajärjed tekivad, kui õigusaktide kohandamine viibib, mis võib avaldada survet sotsiaalkaitsesüsteemide nõrgestamiseks ja palgalanguseks, mille tõttu kannatavad eelkõige madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid; rõhutab sellega seoses, et sotsiaalkaitsesüsteemid ja palgad tuleb igal juhul hoida piisaval tasemel;

34.  leiab, et uute oskuste tegevuskava peab tagama kõikidele töötajatele taskukohase juurdepääsu elukestvale õppele ning digiteerimise ja alaliste tehnoloogiliste muudatustega kohanemise;

35.  võtab teadmiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse Euroopa Liidu piisavat miinimumsissetulekut käsitleva raamdirektiivi kohta, millega tuleks kehtestada ühised eeskirjad ja näitajad ning meetodid selle rakendamise järelevalveks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema ettepanekut ühise lähenemisviisi kohta miinimumsissetuleku kava kehtestamiseks, mis hõlmaks piisavaid tasemeid ning viise, kuidas suurendada teenuste kasutamise määra, et toetada ebapiisava sissetulekuga elanikke, tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele ja integreeritud sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja vaba aja veetmise teenustele, vähendada vaesust ja edendada sotsiaalset integratsiooni; rõhutab, et võiks kasutada võrdluseelarveid, mis näitavad inimväärse elu kulusid eri piirkondade, eluasemete, leibkondade koosseisu ja vanuse puhul, et hinnata liikmesriikide kehtestatud miinimumsissetuleku kavade piisavust;

36.   on mures mittekasutamise suure määra pärast seal, kus miinimumsissetuleku kavad on olemas, mis toob eile mitmeid olemasolevaid takistusi, nagu koormavad menetlused ja kavades osalemisega seotud häbimärgistamine; on veendunud, et sissetulekutoetuse kavad on olulised, et vältida ebavõrdset majanduslikku arengut, sest nendest toetatakse inimesi enne, kui nad jõuavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseni;

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalust luua Euroopa töötuskindlustuskava, mis täiendaks praeguseid riiklikke töötushüvitise süsteeme; on seisukohal, et sellisel tõhusal ja kontrollitaval tasakaalustamisvahendil võiks olla tähtis roll liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse vähendamisel ja asümmeetriliste šokkide tagajärgede leevendamisel; toonitab, et piisavad töötushüvitised kõigile töötajatele peaksid olema osa ELi tasandi sotsiaalsetest miinimumstandarditest, et aidata töötajatel toime tulla töötuse negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega;

38.  rõhutab, kui olulised on sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised palga kindlaksmääramiseks, ning rõhutab, et need hoovad peavad jääma tööturu osapoolte kätte kooskõlas nende autonoomiaga, nagu on sätestatud aluslepingutes; palub komisjonil läbi viia uuringu äraelamist võimaldava töötasu indeksi kohta, et hinnata igas liikmesriigis ja piirkonnas elukallidust ja perekonna põhivajaduste katmiseks vajalikku ligikaudset sissetulekut; rõhutab, et kõikide leibkondade puhul on piisav sissetulek hädavajalik selleks, et võimaldada vaestel töötajatel saavutada majanduslik iseseisvus, säilitades eluaseme ja toiduga kindlustatuse;

39.  kutsub liikmesriike üles edendama õiglasemat palgaastmestikku, reguleerides seadustega maksimaalset palgaerinevust töökeskustes;

40.  rõhutab, et seoses uute eluruumide ehitamise pikaajalise rahastamisega tuleks lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja EFSI-le kasutada ka teisi avaliku ja erasektori vahendeid, mille abil on võimalik tõhustada riiklike pankade või muude asutuste tegevust taskukohaste eluasemete ja sotsiaalelamumajanduse vallas;

41.  palub komisjonil parandada töötajate töötervishoidu ja -ohutust, muu hulgas jõustades nõuetekohaselt tööaja direktiivi;

42.  tuletab meelde, et kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus on ELis põhiõigus ning et Euroopa institutsioonid peavad seda austama, järgima selle põhimõtteid ning edendama selle kohaldamist[36]; on seisukohal, et töötajate ja ametiühingute vähenev läbirääkimisjõud ei ole nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ning võib olla aeglase palgakasvu ja ebakindla töö leviku üks põhjuseid;

43.  märgib, kui oluline on kaitsta töötajate õigusi ning edendada töötajate läbirääkimisjõudu selliste tööturu struktuurireformide kaudu, mis edendavad jätkusuutlikku majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist, jagatud heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab tööturu osapoolte vahelise dialoogi rolli võitluses ebavõrdsuse vastu tööturul; palub liikmesriikidel ja ELil tagada ühinemisõigus ning ametiühingute ja tööandjate ühenduste jõud ja sõltumatus läbirääkimiste igal tasandil;

44.  rõhutab lisaks, kui tähtis on kodanikuühiskonna dialoog ühiskonna eri rühmade, eriti suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate rühmade esindajatega, kui arutatakse ebavõrdsust puudutavaid küsimusi;

45.  nõuab diskrimineerimisvastast poliitikat, mis etendaks võtmerolli võrdsete tööhõivevõimaluste tagamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel; palub liikmesriikidel loobuda diskrimineerimisvastase direktiivi blokeerimisest;

46.  palub liikmesriikidel võtta meetmeid tagamaks, et töökohal tegeletaks muu hulgas sooidentiteedi ja -väljenduse, seksuaalse sättumuse ja sooliste omaduste põhjal diskrimineerimise, ahistamise ja vägivalla probleemidega ning et oleksid olemas selged teatamis- ja ohvrite toetamise mehhanismid ning rikkumiste toimepanijate vastased menetlused;

Heaoluriigi ja sotsiaalkaitse tugevdamine

47.  rõhutab, et paljude riikide sotsiaalkaitse- ja hoolekandesüsteemid on sattunud rahandusliku konsolideerimise tõttu surve alla ning see suurendab sissetulekute ebavõrdsust; usub, et hoolekandesüsteemid peaksid toimima tugivõrguna, aga hõlbustama ka tööturule kaasamist; rõhutab vajadust mitmemõõtmelise lähenemisviisi järele, et saavutada suurem võrdsus ja sotsiaalne ühtekuuluvus, nagu näitab ka horisontaalne sotsiaalklausel (ELi toimimise lepingu artikkel 9), keskendudes liidu poliitika sotsiaalsele mõõtmele ning kohustusele kohaldada sotsiaalse süvalaiendamise põhimõtet kõigi liidu poliitikavaldkondade suhtes;

48.  märgib, et sotsiaalne areng on Euroopa sotsiaalarengu indeksis määratletud kui ühiskonna suutlikkus täita oma kodanike põhivajadusi, luua alus, mis võimaldaks kodanikel ja kogukondadel tõsta ja toetada oma elukvaliteeti ning luua kõigile inimestele tingimused nende täieliku potentsiaali kasutamiseks;

49.  palub liikmesriikidel oma sotsiaalsüsteeme (haridus, tervishoid, pensionid ja üleminek) täiustada, tuginedes kõrgetasemelistele sotsiaalsetele tagatistele, et saavutada inimeste igakülgne kaitse, võttes arvesse uusi sotsiaalseid riske ja haavatavaid rühmi, mis on tekkinud liikmesriikidele osaks saanud rahaliste, majanduslike ja seejärel sotsiaalsete kriiside tõttu;

50.  kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kvaliteetsetesse ja taskukohastesse väikelaste haridus- ja hooldusteenustesse, rõhutades, et need investeeringud tasuvad end enamasti ära, eriti ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit laste puhul; palub liikmesriikidel võtta komisjoni toel ja Barcelona eesmärkide kohaselt asjakohaseid meetmeid, et tagada universaalne ja taskukohane juurdepääs kvaliteetsele avalikule haridusteenusele alates varasest east (0–3), sest see on pikas perspektiivis määrava tähtsusega võitluses ebavõrdsuse vastu;

51.  palub komisjonil esitada Euroopa õigusraamistik kooskõlas asjaomase ILO soovitusega, et tagada igale Euroopa kodanikule minimaalne sotsiaalkaitse, mis hõlmab tervishoiu üldist kättesaadavust, baassissetulekut ning juurdepääsu haridusele ja vastavaid toetusi, samuti juurdepääsu riiklikul tasandil vajalikuna määratletud kaupadele ja teenustele ning tööhõivele;

52.  nõuab üldist juurdepääsu taskukohasele eluasemele, et kaitsta haavatavaid leibkondi väljatõstmise ja ülelaenamise eest ning edendada üksikisikutele ja perekondadele uue võimaluse andmise raamistikku Euroopa tasandil;

53.  nõuab, et liikmesriigid tegutseksid praeguses rände- ja pagulaskriisis kiiresti ning tagaksid pagulastele juurdepääsu kiirele keele- ja kultuuriõppele, koolitustele, kvaliteetsele eluasemele, tervishoiule, haridusele, tööturule ja sotsiaalkaitsele, ning tagaksid ametlike ja mitteametlike oskuste ja võimete tunnustamise ning kindlustaksid pagulaste kaasamise ühiskonda;

54.  kinnitab, et kõigile peab olema tagatud riiklik, solidaarsusel põhinev ning piisav vanaduspension; palub komisjonil toetada liikmesriike riiklike ja tööandjapensionisüsteemide tugevdamisel, et tagada piisav ja vaesuspiiri ületav pension ning võimaldada pensionäridel säilitada oma senine elatustase ning elada väärikalt ja sõltumatult; kordab oma nõudmist lisada pensionisüsteemidesse hoolduskrediit, et hüvitada naiste ja meeste lapsehoolduse ja pikaajaliste hoolduskohustuste tõttu kaotatud sissemaksed soolise pensionilõhe vähendamiseks; rõhutab, et kuigi vabatahtlikud pensionikavad võivad olla oluline vahend, mille abil pensione tõsta, jäävad riiklikud solidaarsusel põhinevad pensionisüsteemid kõige tõhusamaks vahendiks, et võidelda vanaduspõlves esineva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

55.  rõhutab, et tagada tuleks puudega inimeste põhiõigused, sealhulgas õigus inimväärsele ja takistusteta tööle, teenustele ja baassissetulekule, mis on kohandatud isiku konkreetsetele vajadustele, inimväärne elatustase ja sotsiaalne kaasatus ning erisätted ärakasutamise ja sunnitöö vastase kaitse kohta;

56.  on seisukohal, et rahvusvaheline kaubandus on olnud majanduskasvu mootor, kuid hüved ei ole alati hästi jaotatud ning seda võib tajuda ebavõrdsuse allikana; palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid õiglasemaid rahvusvahelise kaubanduse lepinguid, milles peetakse kinni Euroopa tööturu eeskirjadest ja põhilistest ILO konventsioonidest ning samal ajal kaitstakse kvaliteetset tööhõivet ja töötajate õigusi ning tagatakse Euroopa ja riiklikud mehhanismid nende töötajate ja sektorite toetamiseks, kes on kannatanud globaliseerumisest tingitud maailmakaubanduse suundumuste tõttu, muu hulgas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abil;

57.  palub komisjonil tagada, et ELi konkurentsipoliitika võimaldaks ausat konkurentsi ning aitaks võidelda kartellide ja sobimatu riigiabi vastu, mis moonutavad hindu ja häirivad siseturu toimimist, pidades silmas tarbijate kaitse tagamist;

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu

58.  on seisukohal, et Euroopa Liidus tuleks tagada õigus võrdsetele võimalustele; on mures, et praegust sissetulekute ebavõrdsust, mis puudutab kõiki ELi elanikke, kuid eriti lapsi ja noori, süvendab sageli võrdsuspõhimõtet eirav haridussüsteemide korraldus ning sellel on kahjulikud tagajärjed noorte heaolule ja isiklikule arengule ning seetõttu süvendab see Euroopa noorte, eriti ebapiisavaid vahendeid ja võimalusi omavate noorte madalat enesehinnangut ja vähest sotsiaalset kaasatust;

59.  rõhutab, et haridusel on oluline osa ebavõrdsuse vähendamises, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ja investeerima piisavalt, et tagada võrdsed võimalused; kinnitab, kui tähtsad on hariduse üldine kättesaadavus ja õppetoetus kõrgkoolis käivatele noortele; palub komisjonil toetada liikmesriike noorte jaoks sobivate, inimväärsete ja kättesaadavate eluasemete rajamisel, et toetada nende üleminekut;

60.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada vaesuse vastast võitlust, eelkõige laste seas, seades eesmärgiks vähendada laste vaesust lastesse investeerimist käsitleva soovituse kooskõlastatud rakendamise kaudu ning luues lastegarantii kava;

61.  rõhutab lisaks, et mitmed kultuuri- ja spordivaldkonnaga seotud tegevused on olulised sidususe ja sotsiaalse integratsiooni vahendid; tuletab meelde, et nendes valdkondades pakutakse tööhõivevõimalusi kõige ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele tänu nn pehmete oskuste õpetamisele;

62.  palub liikmesriikidel täita strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamise eesmärgid;

63.  peab kodutute arvu kiiret kasvu enamikus ELi liikmesriikides pakiliseks probleemiks; on seisukohal, et kooskõlas sotsiaalõiguste sambas esile toodud põhimõtetega peaks komisjon toetama liikmesriike nende püüdlustes vähendada kodutute arvu kasvutrendi, eesmärgiga kodutus järk-järgult kaotada;

Tõelise soolise tasakaalu saavutamine

64.  märgib, et komisjon reageeris parlamendi üleskutsele parandada ELis elavate ja töötavate naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu, esitades ettepaneku võtta vastu direktiiv lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, et vastata eelseisvate kümnendite nõudmistele; tuletab meelde oma nõudmist, et töötasu ja sotsiaalkaitse peavad olema piisavad, ning rõhutab, et komisjoni esitatud ettepanekud on hea alus, mille põhjal edendada naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu ning paindlikku töökorraldust, mis aitab vähendada ebavõrdsust nii tasustatava kui ka tasustamata töö puhul;

65.  rõhutab, et naiste suurem kaasamine tööturule, toetades rohkem naiste ettevõtlust, kaotades lõhe naiste haridustaseme ja nende positsiooni vahel tööturul ning kaitstes meeste ja naiste võrdseid võimalusi palga osas, karjääri edendamisel ning täisajaga töötamisel on olulised tegurid kaasava ja pikaajalise majanduskasvu saavutamiseks, soolise pensionilõhe kaotamiseks, ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ja naiste majandusliku sõltumatuse soodustamiseks;

66.  palub komisjonil esitada vajaduse korral algatusi, et kõrvaldada igasugune sooline palgalõhe, kehtestades sanktsioone töökeskustele, kus rikutakse õigust võrdsele kohtlemisele, määrates erinevad palgad ühesugust liiki töökohtadele, sõltuvalt sellest, kas seda tööd teevad peamiselt mehed või naised;

67.  peab kahetsusväärseks, et kuigi kehtivates õigusaktides on sätestatud võrdväärse töö eest mees- ja naistöötajatele võrdse tasu maksmise põhimõte, ei ole sooline palgalõhe ega veelgi suurem sooline pensionilõhe kadunud; palub komisjonil, liikmesriikidel ja tööturu osapooltel tegeleda soolise palga- ja pensionilõhe probleemiga;

68.  on mures vaesuse määra kasvamise pärast, eelkõige naiste seas, ja asjaolu pärast, et vaesus puudutab eriti üksikemasid, noori naisi ja eakaid naisi; märgib, et vaesuse vähenemise 2020. aastaks 20 miljoni inimese võrra saab saavutada soolise aspekti arvestamisel põhineva vaesusevastase poliitikaga ja aktiivse tööturupoliitikaga, mis keskendub peamiselt naiste tööturul osalemise suurendamisele ja toetamisele; märgib, et vaesust mõõdetakse jätkuvalt kogu leibkonna sissetuleku kohta, eeldades, et kõik leibkonna liikmed teenivad sama palju ja jagavad ressursse võrdselt; nõuab individuaalseid õigusi ja arvutusi, mis põhinevad üksikisikute sissetulekutel, et avaldada naiste vaesuse tegelik ulatus;

69.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel on oluline roll kvaliteetsetel avalikel teenustel ning maksu- ja toetussüsteemidel, mis motiveeriksid leibkonna teist palgasaajat töötama või rohkem töötama, kuna see võib parandada naiste osalemist tööturul;

70.  kordab oma üleskutset nõukogule tagada, et võetaks kiiresti vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, mis on esimene tähtis samm võrdse esindatuse saavutamisel nii avalikus kui ka erasektoris;

Maksusüsteemide ajakohastamine

71.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaotada ülemäärane isikutevaheline ebavõrdsus, toetades ja soodustades kõige tootlikumat liiki investeeringuid; tuletab meelde, et selle saavutamise eeldus on objektiivne maksupoliitika ning et paljud liikmesriigid vajavad põhjalikku maksureformi; palub komisjonil teostada järelvalvet, nõustada, edendada ning koostada kriteeriumid, pidades silmas Euroopa poolaastat;

72.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid maksustamise vältimise ja maksupettuste vastu, sest see on oluline majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ja maksutulude kogumise parandamiseks liikmesriikides; palub komisjonil toetada ÜRO maksualase koostööga tegeleva valitsustevahelise organi loomist ja alustada arutelu Euroopa finantsregistri loomise teemal;

73.  palub komisjonil ergutada liikmesriike oma maksupoliitikat reformima, et tagada tervishoiu-, elamumajandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja haridusteenustele piisav riiklik eelarve; usub, et see peaks hõlmama ka korruptsioonivastast võitlust avalikus halduses ja varalise ebavõrdsuse vähendamist, sealhulgas liigselt koondunud jõukuse ümberjaotamist, sest vastasel juhul süveneb ebavõrdsus paljudes liikmesriikides veelgi; rõhutab ka seda, et on vaja meetmeid sellistes valdkondades nagu majanduse liigne keskendumine finantstegevusele ning maksupoliitika edasine kooskõlastamine ja vajaduse korral ühtlustamine, ning samuti on vaja meetmeid maksuparadiiside, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks ja deklareerimata töö vähendamiseks, aga ka meetmeid, mis aitaksid optimeerida maksustamise struktuuri ning tööjõu- ja varamaksude osakaalu liikmesriigi maksutulust;

74.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0260.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0073.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0317.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0136.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0401.
• [8]  ELT C 482, 23.12.2016, lk 141.
• [9]  ELT C 75, 26.2.2016, lk 130.
• [10]  ELT C 65, 19.2.2016, lk 68.
• [11]  ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
• [12]  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 77.
• [13]  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.
• [14]  ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 8.
• [15]  ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 11.
• [16]  ELT C 248, 25.8.2011, lk 130.
• [17]  ELT C 166, 7.6.2011, lk 18.
• [18]  http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=7744&visible=0
• [19]  Sotsiaalkaitsekomitee arvamus nõukogule, Euroopa Liidu Nõukogu, 6491/11, SOC 124, 15. veebruar 2011.
• [20]  Euroopa Komisjon, institutsiooni töödokument 025, mai 2016.
• [21]  Autorid: Jonathan D. Ostry, Andrew Berg ja Charalambos G. Tsangarides.
• [22]  Autorid: Andrew Berg ja Jonathan D. Ostry.
• [23]  Eurostat, http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Income_distribution_statistics/et
• [24]  IMF (2015), „Causes and Consequences of Income Inequality: A Global Perspective“ (Sissetulekute ebavõrdsuse põhjused ja tagajärjed: ülemaailmne perspektiiv). Aruteludokument SDN/15/13 Washington: Rahvusvaheline Valuutafond. http://www.imf.org/external/pubs/ft/sdn/2015/sdn1513.pdf
• [25]  OECD (2015) „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (Kõik ühes paadis: miks on väiksem ebavõrdsus kõigile kasulik), Pariis: OECD Publishing.
• [26]  IMF (2017), „IMF Working Paper WP 17/76: Inequality Overhang“ (IMFi töödokument WP 17/76 ülemäärase ebavõrdsuse kohta). Autorid: Francesco Grigoli ja Adrian Robles, Washington: Rahvusvaheline Valuutafond.
• [27]  Eurostat: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/images/f/f8/People_at_risk_of_poverty_or_social_exclusion%2C_EU-27_and_EU-28%2C_2005-2015.JPG
• [28]  OECD (2015) „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (See puudutab meid kõiki: miks vähem ebavõrdsust tuleb kasuks kõigile), lk 67.
• [29]  Eurofound (2017) „Social mobility in the EU“ (Sotsiaalne liikuvus ELis). Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.
• [30]  https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1461en.pdf
• [31]  https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1710en.pdf
• [32]  R. Wilkinson ja K. Pickett „Inequality and mental illness“ (Ebavõrdsus ja vaimuhaigused). Ühendkuningriik, Yorki ülikooli terviseuuringute teaduskond. Avaldatud internetis 25. mail 2017. http://dx.doi.org/10.1016/; S2215-0366(17)30206-7
• [33]  Alaliste esindajate komitee (COREPER I) „Piisavad pensionisissetulekud vananevate ühiskondade kontekstis – Nõukogu järelduste eelnõu = Vastuvõtmine“, 12352/15, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12352-2015-INIT/et/pdf
• [34]  Eurofound (2017) „Income inequalities and employment patterns in Europe before and after the Great Recession“ (Sissetulekute ebavõrdsus ja tööhõivesuundumused Euroopas enne ja pärast suurt majanduslangust).
• [35]  OECD (2015) „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (Kõik ühes paadis: miks on väiksem ebavõrdsus kõigile kasulik). Pariis, OECD kirjastus.
• [36]  Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 51.

SELETUSKIRI

Ebavõrdsus, mis väljendub üha laieneva lõhena kõige väiksema ja kõige suurema sissetuleku ja jõukusega inimeste vahel, on viimasel ajal omandanud suure tähtsuse, kuna see võimaldab mõista mitte ainult hiljutisi majanduslikke suundumusi, vaid ka sotsiaalseid, poliitilisi ja institutsioonilisi muutusi.

Viimasel ajal avaldatud teadustööd, mis käsitlevad ebavõrdsuse kujunemist sõjajärgsel ajal, kui lääne majanduses tekkis ja kujunes välja heaoluriigi- ja ümberjagamispoliitika, ja ka seda, kuidas sellist arengut mõista kiirenenud üleilmastumise kontekstis, on aidanud kujundada ebavõrdsusest olulise teguri praeguste ja tulevaste probleemide mõistmisel.

Suur majanduslangus, mis on kahjustanud arenenud lääneriikide majandust ja on laienenud vähemal või suuremal määral kogu maailma, on riikidevahelise ja -sisese ebavõrdsuse tasemes täheldatavaid erinevusi ainult suurendanud, eriti arenenud riikide majanduses, mida kriis tabas rängemalt ja millest enamik on Euroopa riigid.

Natsionalismi, ksenofoobia, protektsionismi, radikaliseerumise ja äärmusluse tõusuga seotud ning viimastel aastatel aset leidnud sügavate ja kiirete poliitiliste muutuste alged võivad muuhulgas peituda tegelikus või tajutavas ebavõrdsuses, mitte ainult riigisiseselt (vaeste ja töölisklassi vaenulikkus poliitilise ja majandusliku eliidi vastu), vaid ka eri riikide vahel (tärkava turumajandusega riikide keskklassi sissetuleku suhteline suurenemine võrreldes nende alamkeskklassi majapidamiste sissetuleku vähenemisega, kelle töökohad nn vanades tööstusharudes viiakse üle teistesse riikidesse).

Selles kontekstis on raske öelda, miks Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid ei ole suutnud otseselt tegeleda ebavõrdsuse suurenemise probleemiga, mitte ainult ühtekuuluvuse ja sotsiaalse õigluse, vaid ka majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise valdkonnas.

Seepärast, ja arvestades meie praegust olukorda, on käesoleva algatusraporti eesmärk tõsta ebavõrdsuse probleem Euroopa tasandi tähtsaimaks küsimuseks. Raportis tehakse ettepanek järgida selleks Euroopa ühtekuuluvus- ja sotsiaalpoliitikat ning Euroopa sotsiaalpoliitika koordineerimises tekkinud suundumusi, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus, kuid ka elu- ja töötingimuste parandamine, aktiivne tööturupoliitika ning ametiühingute ja töötajate õiguste tugevdamine.

Esiteks teeme ettepaneku muuta Euroopa positsiooni seoses 2008. aastal alanud suure majanduslangusega ja majanduse elavdamiseks kehtestatud poliitikaga. Esimene ja tähtsaim muudatus on kaasata ebavõrdsuse küsimus tõhusalt Euroopa institutsioonide seiratavate ja lahendatavate põhiprioriteetide hulka. See aitab meil kriitiliselt analüüsida nii 2010. aastal strateegia „Euroopa 2020“ raames loodud sotsiaal-majandusliku tegevuskava kui ka 2011. aastal Euroopa poolaasta raames käivitatud uute majanduspoliitika koordineerimise vahendite seniseid tulemusi.

Arvestades, et üks peamisi põhjuseid, mis seletab nii Euroopa tasandi lähenemise seiskumist kui ka palgalõhe süvenemist alates suurest majanduslangusest, on töötuse suurenemine, tehakse ettepanek tugevdada liidu viimaste aastate kõige olulisemaid tööhõivepoliitika meetmeid. Selleks tuleks keskenduda kahele eriti haavatavale rühmale: noored ja pikaajalised töötud.

Tööhõives on toimunud rida majanduslikke ja tehnoloogilisi muudatusi, alates ebatüüpilistest töölepingutest ja mittestandardsetest töövormidest ning lõpetades digiteerimise ja kiirendatud automatiseerimisega, mis mõjutavad meie tootmissüsteeme. On palju teaduskirjandust, milles leitakse seos nende nähtuste ning võimaliku negatiivse mõju, näiteks ebakindla töö ja palgalanguse vahel. Nende muutuste tõttu ebasoodsasse olukorda sattuvaid töötajaid tuleb kaitsta ja ühtlasi edendada Euroopa ühiseid lähenemisviise, et toetada üleminekuprotsessis kannatanud töötajaid digioskusi eeldavate töökohtade leidmisel ja kaitsta neid, kes jäävad ülemineku tõttu tööta.

On ilmne, et suur majanduslangus on eriti kriisi suhtes kõige tundlikumates riikides toonud kaasa suured struktuurireformid, eelkõige tööturul. Nähtust, mida kohtab arenenud lääneriikides juba 1980. aastatest peale, on need reformid ainult intensiivistanud: ametiühingute nõrgenemine on nõrgestanud töötajate läbirääkimispositsiooni ja kollektiivläbirääkimiste protsessid on detsentraliseerunud, see on vähendanud töötajate võimalusi sõlmida tasakaalustatud töötingimuste ja palkadega lepinguid ja selgelt ebavõrdsust suurendanud.

Ümberjagamispoliitikal ja heaoluriigi põhimõttel on olnud nende väljakujundamisest peale tähtis osa kõige vaesema klassi, keskklassi ja kõige suurema palga teenijate vahelise lõhe vähendamisel. Ebavõrdsusega silmitsi seistes on hädavajalik tugevdada ja ajakohastada heaoluriigi põhimõtet ja sotsiaalkaitset, mida Euroopa tahab oma kodanikele pakkuda.

Ebavõrdsuse tagajärgedega tegelemisel on võitlus vaesuse, eriti noorte ja laste vaesuse vastu üks tähtsamaid küsimusi, mitte ainult sotsiaalses mõttes, vaid ka tulevikupotentsiaali seisukohast.

Ebavõrdsust vähendab ja majanduskasvu muudab jätkusuutlikumaks ka soolise palgalõhe vähendamine, et igaüks saaks tegutseda tööturul võrdsetel alustel.

Ümberjagamise protsessis on tähtis koht maksusüsteemil, mis peab olema hästi kavandatud ja toimima nõuetekohaselt. Rõhutada tuleb pettustevastase võitluse tähtsust; maailmas, milles elame, on see rahvusvahelise koordineerimise ja reguleerimise küsimus, millele tuleb anda Euroopa poliitilises tegevuskavas rohkem kaalu.

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (26.9.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks
(2016/2269(INI))

Arvamuse koostaja: Marisa Matias

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.   arvestades, et ebavõrdsuse kasv ELis võib hea majanduspoliitika kujundamise ja majandusarengu seisukohast kahjulik olla; arvestades, et ebavõrdsust peetakse tavaliselt üksnes sotsiaalseks probleemiks; arvestades, et kaubanduse üleilmastumine on aidanud vähendada üldist ebavõrdsust kogu maailmas, samas on sellel olnud oma osa ka uue ebavõrdsuse esilekerkimises; arvestades, et IMF leidis ülemaailmsel tasandil pöördvõrdelise seose elanikkonna rikkaima 20 % sissetuleku osakaalu ja majanduskasvu vahel, mis tähendab, et kui elanikkonna rikkaima 20 % sissetuleku osakaal suureneb 1 protsendipunkti võrra, siis on SKP kasv järgmise viie aasta jooksul tegelikult 0,08 protsendipunkti võrra madalam; arvestades, et seevastu elanikkonna vaeseima 20 % sissetuleku osakaalu samaväärset kasvu seostatakse 0,38 protsendipunkti võrra suurema majanduskasvuga; arvestades, et sobivate tingimuste korral võib võrdsus nii häid majandustulemusi soodustada kui ka nendest tuleneda; arvestades, et nõuetekohaselt toimiv majandus ja tööturg on endiselt üks kõige tõhusam vahend töötuse vastu võitlemiseks ja seeläbi ebavõrdsuse vähendamiseks;

B.  arvestades, et ELis on investeeringute puudujääk; arvestades, et avaliku ja erasektori investeeringud on põhielemendid ja võivad aidata vähendada ebavõrdsust tööhõive suurendamise kaudu; arvestades, et struktuurseid puudusi tuleb nõuetekohaselt käsitleda; arvestades, et eeldatavasti ajakohastatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), et aidata kaotada investeeringute puudujääki; arvestades, et investeeringute puudujääki tuleb käsitleda, tugevdades sealhulgas finantsturge, et edendada uuenduslikke projekte, mis võivad tööhõivet suurendada;

C.  arvestades, et ebavõrdsusevastane võitlus võib hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu ning samas vähendada vaesust; arvestades, et 2015. aastal oli Euroopa Liidus vaesuse ohus 47,5 % kõigist töötutest[1];

D.  arvestades, et ebavõrdsus on mitmetahuline nähtus, mis ei piirdu rahaliste küsimustega, vaid puudutab ka inimestele kättesaadavate võimaluste erinevusi sõltuvalt näiteks nende soost, etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest, geograafilisest asukohast või vanusest;

1.   juhib tähelepanu sellele, et avaliku ja erasektori investeeringud võivad luua töökohti ning et töötus on üks peamisi ebavõrdsuse põhjusi; rõhutab vajadust kaotada investeeringute puudujääk ning luua soodne ettevõtluskeskkond investeeringuteks strateegilistesse valdkondadesse ja uutesse tehnoloogiatesse, et vähendada ebavõrdsust, elavdada majanduskasvu, võidelda töötuse vastu, edendada tugeva, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tööstuse arendamist ning saavutada ELi pikaajalised poliitikaeesmärgid; toonitab lisaks asjaolu, et kõrge töötuse määr avaldab survet palgalanguseks ning sellel võib mõnel juhul olla kahjulik mõju ka töö- ja sotsiaalsetele tingimustele; rõhutab, et võitlus töötuse vastu on vajalik, kuid ei ole iseenesest piisav tingimus ebavõrdsuse vähendamiseks;

2.   väidab, et investeeringud ja avalike teenuste tõhusad struktuurid koos erasektori teenuste osutamisega on väga olulised ebavõrdsuse kvalifikatsioonimõõtmega tegelemiseks; rõhutab, et kui rahvastiku üldine haridus- ja oskuste tase tõuseb, eelkõige finants- ja digikirjaoskuse valdkonnas, siis ei vähene mitte ainult sissetulekute ebavõrdsus, vaid ka sotsiaalne tõrjutus; palub komisjonil tagada, et Euroopa konkurentsipoliitika võimaldab ausat konkurentsi ja aitab võidelda kartellide või kokkusobimatu riigiabiga, mis moonutavad hindasid ja häirivad siseturu toimimist, pidades silmas tarbijate kaitse tagamist;

3.  rõhutab, kui tähtis on töötajate haridus, koolitus ja ümberõpe kui põhiline elukestva õppe vahend selliste vajalike oskuste suurendamiseks ja tugevdamiseks, mis aitavad töötajatel edukalt tööturul osaleda ning võidelda töötusega, eesmärgiga tagada, et meie praegused tehnoloogilised edusammud ei muutuks ebavõrdsuse allikaks; rõhutab, et asjaomase elukestva õppe poliitikaga tuleks edendada töötajate oskuste ajakohastamist ja ümberõpet eelkõige madala kuni keskmise kvalifikatsiooniga töötajate ja kõige suuremas sotsiaalse ebavõrdsuse ohus olevate töötajate puhul;

4.  toonitab asjaolu, et praegustes ühiskondades valitsevad suured sotsiaalseid probleemid, mis on seotud ka ebavõrdsusega, vaatamata olemasoleva heaoluühiskonna leevendavale mõjule; rõhutab, et nendele probleemidele lahenduse otsimine on avalike teenistuste ja poliitikakujundajate jaoks kohustus, kuid erainvestorite jaoks võimalus; nõustub komisjoni seisukohaga, et sissetulekute ebavõrdsuse ja rahalise vaesuse probleemi lahendamiseks on vaja ulatuslikke ennetavaid ja leevendavaid meetmeid, sealhulgas võrdset juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, paremate võimalustega tööturgu ja paremaid teenimisvõimalusi, taskukohaseid kvaliteetseid teenuseid ning hästi läbi mõeldud maksu- ja toetussüsteeme; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimist käsitlevates ELi algatustes tuleb arvesse võtta iga liikmesriigi majandusarengu taset ja võimaldada neil töötada välja sotsiaalsüsteemid, mis vastavad nende konkreetsele olukorrale; on seisukohal, et komisjoni käivitatud Euroopa sotsiaalõiguste sammas aitab koordineerida meetmeid, et võidelda ebavõrdsuse vastu;

5.  märgib vastavalt maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjonide (TAXE I ja TAXE II) ning rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni (PANA) järeldustes väljatoodule maksupoliitika määravat tähtsust tulude kogumisel ning selle ümberjaotavat funktsiooni sissetulekute ja jõukuse ebavõrdsuse vähendamisel; toonitab sellega seoses, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine mõjutavad riigi rahandust ja avalikku poliitikat; rõhutab, et õiglasem maksustamine, võitlus ebaseaduslike rahavoogudega ning ühendusesisese käibemaksupettuse vastased meetmed võivad suurendada maksutulusid ning samas teha lõpu hargmaiste ettevõtjate ja sealhulgas Euroopa äriühingute maksuparadiisidele; kutsub liikmesriike üles võtma vastu progressiivsed ja õiglased siseriiklikud maksusüsteemid, et vähendada ebavõrdsust, ning tõhustama võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, et parandada maksutulude kogumist;

6.  kordab, et liikmesriikidel on juhtiv roll riigi sotsiaalse olukorra jälgimisel, tehes kindlaks kodanike olemasolevad vajadused, et kujundada oma tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, ning rõhutab, et EL peaks neid jõupingutusi toetama ja julgustama; kutsub komisjoni üles hindama ebavõrdsust käsitlevate eri õigusaktide rakendamist ning tegema puuduste tuvastamise korral ettepaneku need seejärel läbi vaadata; märgib, et peaks eksisteerima võimalus hinnata asjaomase poliitika tõhusust ebavõrdsuse vähendamisel, analüüsides sealhulgas vajaduse korral Euroopa poolaasta raames muudatusi eelkõige sissetulekurühmades.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	25.9.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 9 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Barbara Kappel, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Enrique Calvet Chambon, Matt Carthy, Lara Comi, Mady Delvaux, Herbert Dorfmann, Manuel dos Santos, Syed Kamall, Tibor Szanyi, Lieve Wierinck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Wajid Khan, Bogdan Brunon Wenta

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39	+
ALDE	Enrique Calvet Chambon, Petr Ježek, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck
EFDD	Marco Valli
GUE/NGL	Matt Carthy, Marisa Matias, Dimitrios Papadimoulis
PPE	Lara Comi, Herbert Dorfmann, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Tom Vandenkendelaere, Bogdan Brunon Wenta, Esther de Lange
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Wajid Khan, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Pedro Silva Pereira, Tibor Szanyi, Paul Tang, Manuel dos Santos, Jakob von Weizsäcker
Verts/ALE	Jean Lambert, Molly Scott Cato

9	–
ALDE	Cora van Nieuwenhuizen
ECR	Syed Kamall, Sander Loones, Bernd Lucke, Pirkko Ruohonen-Lerner
ENF	Gerolf Annemans, Bernard Monot, Marco Zanni
NI	Sotirios Zarianopoulos

1	0
ENF	Barbara Kappel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Eurostat, http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Income_distribution_statistics

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.6.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks
(2016/2269(INI))

Arvamuse koostaja: Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus B a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	B a.  arvestades, et suur ja järjest kasvav ebavõrdsus ei takista ainult edusamme vaesuse kaotamise suunas, vaid ka jõupingutusi sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks;
Muudatusettepanek    2 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus C a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	C a.  arvestades, et naiste osalemist tööturul tuleks suurendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlevate kehtivate õigusaktide rakendamisega ja praeguse poliitikaraamistiku ajakohastamisega, et parandada töö- ja eraelu tasakaalu;
Muudatusettepanek    3 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus C a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	C a.  arvestades, et viimastel aastatel on lisaks majanduskriisile ka komisjoni nõutud ja liikmesriikide rakendatud kokkuhoiumeetmed suurendanud ebavõrdsust ja mõjutanud eelkõige naisi, süvendades naiste vaesust ja tõrjudes neid aina rohkem tööturult välja;
Muudatusettepanek    4 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus C b (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	C b.  arvestades, et naiste ja meeste suurema võrdõiguslikkuse ning tugevama majanduskasvu, kaasatuse, töökohtade loomise ja ettevõtete õitsengu vahel on positiivne seos;
Muudatusettepanek    5 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus C b (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	C b.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus aitab võidelda naiste vaesuse vastu, kuna sellel on positiivne mõju tootlikkusele ja majanduskasvule ning see suurendab naiste osalemist tööturul, mis omakorda toob suurt sotsiaalset ja majanduslikku kasu;
Muudatusettepanek    6 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus C c (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	C c.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on oluline majanduslik väärtus õiglase ja kaasava majanduskasvu edendamisel, ning arvestades, et kutsealase ebavõrdsuse vähendamine aitab saavutada võrdset kohtlemist ja ühtlasi tagada tööturu tõhususe ja konkurentsivõime;
Muudatusettepanek    7 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus F a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	F a.  arvestades, et vaesuse kaotamise Euroopa strateegiad on vajalikud kestliku arengu saavutamiseks kõigi jaoks;
Muudatusettepanek    8 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus I a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	I a.  arvestades, et kriis avaldab naistele ebaproportsionaalselt suurt mõju, ning arvestades, et keskkonnahoidlikud töökohad on osutunud kriisi suhtes teistest vastupidavamaks;
Muudatusettepanek    9 Resolutsiooni ettepanek Punkt 1 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.  mõistab hukka kokkuhoiupoliitika, mille koosmõju majanduskriisiga suurendab vaesuse määra, eelkõige naiste seas;
Muudatusettepanek    10 Resolutsiooni ettepanek Punkt 1 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.  palub komisjonil hinnata, mil määral võib kasvav ebavõrdsus avaldada mõju eespool nimetatud aspektides, ning töötada välja strateegia nende ohtude vastu võitlemiseks;
Muudatusettepanek    11 Resolutsiooni ettepanek Punkt 2 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.  nõuab, et kehtestataks Euroopa strateegia, milles määratakse kindlaks riiklikud ebavõrdsuse vähendamise eesmärgid;
Muudatusettepanek    12 Resolutsiooni ettepanek Punkt 7 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a.  märgib, et komisjon reageeris parlamendi üleskutsele parandada ELis elavate ja töötavate naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu muude kui seadusandlike ettepanekutega ning seadusandliku ettepanekuga, milles nähakse ette mitu puhkuse liiki, et vastata 21. sajandi nõudmistele; rõhutab, et komisjoni esitatud ettepanekud on hea alus, mille põhjal edendada naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu ning paindlikku töökorraldust, mis aitab vähendada ebavõrdsust nii tasustatava kui ka tasustamata töö puhul;
Muudatusettepanek    13 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 a.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi enamik kõrgkooli lõpetanutest ELis on naised (60 %), ei kajasta naiste tööhõivemäär ja karjääriredel nende täielikku potentsiaali; rõhutab, et kaasava ja pikaajalise majanduskasvu huvides on vaja kaotada lõhe naiste haridustaseme ning nende positsiooni vahel tööturul, kaotades eelkõige horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni tööhõives;
Muudatusettepanek    14 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 a.  kutsub komisjoni üles koostama ELi kasvavat töötust käsitlevat statistikat, milles kajastub ebavõrdsus vanuse ja soo põhjal, kuid millest ühtlasi nähtub ebavõrdsus maa- ja linnapiirkondades elavate inimeste vahel;
Muudatusettepanek    15 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 b (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 b.  rõhutab, et soolise pensionilõhe ennetamine ja kaotamine ning naiste vaesuse vähendamine nende vanaduspõlves sõltub esmajoones naistele selleks tingimuste loomisest, et nad saaksid pensionisüsteemi võrdselt sissemakseid teha, kaasates neid rohkem tööturule ja kaitstes võrdseid võimalusi palga osas, karjääri edendamisel ning täisajaga töötamisel;
Muudatusettepanek    16 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 c (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 c.  juhib tähelepanu asjaolule, et naiste ettevõtlus on ELi majanduse oluline sammas, mis on keskse tähtsusega ebavõrdsuse vastu võitlemisel ja naiste majandusliku sõltumatuse soodustamisel, ning seetõttu tuleks seda edendada ja toetada, eelkõige hariduse ja kutseõppe kaudu ning edendades naiste omandit, ettevõtlusvõrgustikke, investeeringutele ja laenudele juurdepääsu ning naiste esindatust juhtorganistes;
Muudatusettepanek    17 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 d (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 d.  rõhutab, kui oluline on veelgi enam innustada ja toetada naiste digitaalset ettevõtlust, kuna üksnes 19 % selle sektori ettevõtjatest on naised; juhib tähelepanu asjaolule, et digiteerimine pakub tööturul naistele uusi ettevõtlusvõimalusi, sealhulgas väikesemahuliseks digitaalseks ettevõtluseks, mis paljudel juhtudel ei nõua märkimisväärset algkapitali, ning sotsiaalset kaasatust edendavaks sotsiaalseks ettevõtluseks; soovitab sellega seoses liikmesriikidel arendada naiste ja tütarlaste digitaaloskusi, digikirjaoskust ja e-kaasatust, nii IKT-sektoris kui ka mujal, kuna järjest rohkematel töökohtadel on vaja digitaaloskusi ning võttes arvesse, et e-kaasatus võib aidata võidelda praeguse naiste ja meeste palkade ebavõrdsuse vastu, kuna digitaaloskusi nõudvatel töökohtadel on palgad üldiselt kõrgemad;
Muudatusettepanek    18 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 e (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	10 e.  ergutab liikmesriike kaaluma eakohase IKT-alase hariduse sisseviimist varajases etapis, püüdes eriti äratada tütarlaste huvi ja avada nende oskusi digitaalvaldkonnas ning kaitstes neid piiravate ja negatiivsete stereotüüpide eest;
Muudatusettepanek    19 Resolutsiooni ettepanek Punkt 11 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	11 a.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu alla 30 aasta vanustele noortele, kuna nad jäetakse sageli tähelepanuta, eriti juhul, kui nad elavad kõrge töötuse määraga piirkondades; märgib, et eelkõige tunnevad ennast hooletusse jäetuna nendes piirkondades elavad noored naised;
Muudatusettepanek    20 Resolutsiooni ettepanek Punkt 11 b (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	11 b.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles juhtima tähelepanu vajadusele edendada keskkonnahoidlikke töökohti ja toetada tööhõivet maa- ja vähearenenud piirkondades ning muuta need naiste jaoks huvipakkuvamaks;
Muudatusettepanek    21 Resolutsiooni ettepanek Punkt 29 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	29 a.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopas elavad vaesuses eelkõige naised ning vaesus puudutab eriti üksikemasid, noori ja eakaid naisi; märgib, et vaesustaseme vähenemise 2020. aastaks 20 miljoni inimese võrra saab saavutada soolise aspekti arvestamisel põhineva vaesusevastase poliitikaga, mis keskendub peamiselt naiste tööturul osalemise suurendamisele ja toetamisele;
Muudatusettepanek    22 Resolutsiooni ettepanek Punkt 30 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	30 a.  ergutab liikmesriike tagama inimväärse pensioni, sealhulgas riikliku miinimumpensioni, mille eesmärk on hoolitseda selle eest, et keegi – ja eelkõige naised, kes juba kannatavad tööhõives osalemise aastatel esinevast palgaerinevusest tulenevate madalate pensionite tõttu – ei satuks pensionieas veelgi halvemasse majanduslikku olukorda;
Muudatusettepanek    23 Resolutsiooni ettepanek Punkt 30 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	30 a.  juhib tähelepanu sellele, et uusi tehnoloogiaid tuleks käsitleda uute töökohtade loomise peamise vahendina ning naiste vaesusest väljaaitamise võimalusena;
Muudatusettepanek    24 Resolutsiooni ettepanek Punkt 30 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	30 a.  märgib, et vaesust mõõdetakse jätkuvalt kogu leibkonna sissetuleku kohta, mis eeldab, et kõik leibkonna liikmed teenivad sama palju ja jagavad ressursse võrdselt; nõuab individuaalseid õigusi ja arvutusi, mis põhinevad üksikisikute sissetulekutel, et avaldada naiste vaesuse tegelik ulatus;
Muudatusettepanek    25 Resolutsiooni ettepanek Punkt 32 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	32 a.  tuletab meelde avalike teenuste olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel; märgib, et selles valdkonnas tehtavaid kulutusi tuleb käsitada majanduslikult kasulike investeeringutena, millele tuleks majandusjuhtimist ja eelarvejärelevalvet käsitlevates ELi õigusaktides erilist tähelepanu pöörata;
Muudatusettepanek    26 Resolutsiooni ettepanek Punkt 32 b (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	32 b.  kordab oma üleskutset nõukogule tagada, et võetaks kiiresti vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, mis on esimene tähtis samm võrdse esindatuse saavutamisel nii avalikus kui ka erasektoris;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	26.6.2017

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	19.10.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Guillaume Balas, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Jutta Steinruck, Yana Toom, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Georges Bach, Lynn Boylan, Mircea Diaconu, Jasenko Selimovic, Tom Vandenkendelaere, Flavio Zanonato
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	José Blanco López, Ramón Jáuregui Atondo, Gilles Lebreton, Jens Nilsson, Wim van de Camp, Igor Šoltes

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37	+
ALDE EPP S&D Verts/ALE GUE/NGL	Enrique Calvet Chambon, Mircea Diaconu, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Yana Toom Georges Bach, David Casa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Tom Vandenkendelaere, Wim van de Camp Guillaume Balas, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Agnes Jongerius, Ramón Jáuregui Atondo, Jan Keller, Javi López, Jens Nilsson, Georgi Pirinski, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato Jean Lambert, Igor Šoltes, Tatjana Ždanoka Lynn Boylan, Patrick Le Hyaric

5	–
ECR ENF	Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre Gilles Lebreton, Dominique Martin

0	0

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu