RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

6.11.2017 - (COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Cecilia Wikström
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)

Menetlus : 2016/0133(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0345/2017

Esitatud tekstid :

A8-0345/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/11/2017 - 7.4
CRE 16/11/2017 - 7.4

Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0270),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 78 lõike 2 punkti e, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0173/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Tšehhi Senati, Itaalia Senati, Ungari Rahvuskogu, Poola Seimi, Poola Senati, Rumeenia Saadikutekoja ja Slovakkia Rahvuskogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 8. detsembri 2016. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[3],

– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 30. novembri 2016. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0345/2017),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 18 on sätestatud, et varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt.
Selgitus
Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätetega.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selline menetlus peaks põhinema liikmesriikide ja asjaomaste isikute seisukohast erapooletutel ja õiglastel alustel. Eelkõige peaks see võimaldama kiiresti määrata vastutav liikmesriik, et tagada tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele ja mitte seada ohtu rahvusvahelise kaitse taotluste kiire menetlemise eesmärki.	(5) Selline menetlus peaks põhinema solidaarsuspõhimõttel ning liikmesriikide ja asjaomaste isikute seisukohast erapooletutel ja õiglastel alustel. Eelkõige peaks see võimaldama kiiresti määrata vastutav liikmesriik, et tagada tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele ja mitte seada ohtu rahvusvahelise kaitse taotluste kiire menetlemise eesmärki.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks asjakohaselt toetama käesoleva määruse rakendamist, eelkõige määrates korrigeeriva jaotusmehhanismi raames varjupaigataotlejate jaotamiseks kindlaks võrdlusaluse ja kohandades igal aastal Eurostati andmete põhjal võrdlusaluse aluseks olevaid arve, samuti võrdlusalust.	(9) Euroopa Liidu Varjupaigaamet (edaspidi „varjupaigaamet“) peaks asjakohaselt toetama käesoleva määruse rakendamist, eelkõige määrates korrigeeriva jaotusmehhanismi raames varjupaigataotlejate jaotamiseks kindlaks võrdlusaluse ja kohandades igal aastal Eurostati andmete põhjal võrdlusaluse aluseks olevaid arve, samuti võrdlusalust. Varjupaigaamet peaks koostama tihedas koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega teabematerjale. Varjupaigaamet peaks saama kõikide käesolevas määruses sätestatud juhtumite puhul vastutavaks rahvusvahelist kaitset taotlevate ja saavate isikute üleandmise eest.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Määruse (EL) 604/2013 rakendamise hindamiste tulemusi arvestades on praeguses etapis asjakohane kinnitada määruse (EL) nr 604/2013 põhimõtteid, tehes samal ajal kogemuste põhjal vajalikke parandusi, et tõhustada Dublini süsteemi ja selle süsteemi alusel taotlejatele pakutavat kaitset. Võttes aluseks kõnealuse hindamise ning konsultatsioonid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja teiste sidusrühmadega, peetakse ka asjakohaseks kehtestada määrusega meetmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotlustega seotud vastutuse õiglaseks jaotamiseks liikmesriikide vahel, tagamaks eelkõige, et mõnda liikmesriiki ei koormataks ebaproportsionaalselt.	(10) Määruse (EL) 604/2013 rakendamise hindamiste tulemusi arvestades on vaja kogemuste põhjal põhjalikult parandada Dublini süsteemi tõhusust ja selle süsteemi alusel taotlejatele pakutavat kaitset. Võttes aluseks kõnealuse hindamise ning konsultatsioonid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja teiste sidusrühmadega, peetakse ka asjakohaseks kehtestada määrusega meetmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotlustega seotud vastutuse õiglaseks jaotamiseks liikmesriikide vahel, tagamaks eelkõige, et mõnda liikmesriiki ei koormataks ebaproportsionaalselt.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartale peaksid liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel pidama esmatähtsaks austust pereelu vastu.	(16) Vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartale peaksid liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel pidama esmatähtsaks austust era- ja pereelu vastu ning mittediskrimineerimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Selleks et vältida liikmesriikide vahel selliste taotlejate üleandmist, kelle taotlused on vastuvõetamatud või kes tõenäoliselt ei vaja rahvusvahelist kaitset või kes on ohuks julgeolekule, on vaja tagada, et liikmesriik, kellele taotlus esimesena tehakse, kontrollib taotluse vastuvõetavust seoses esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigiga ja vaatab kiirendatud menetluse käigus läbi taotlused, mille on teinud taotlejad, kes tulevad ELi nimekirjas märgitud turvalisest päritoluriigist, või taotlejad, kes põhjustavad julgeolekuprobleeme.	välja jäetud
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Taotlejaid, kes kujutavad endast julgeolekuohtu, ei tohiks liikmesriikide vahel üle anda. Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus on registreeritud, peaks julgeolekukontrolli läbi viima niipea kui võimalik pärast registreerimist, et teha kindlaks, kas taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale. Kui liikmesriik on taotleja üleandmisele julgeolekukaalutlustel vastu, peaks asjaomane liikmesriik esitama kõik tema vastuväidet toetavad andmed liikmesriigile, kus taotleja viibib.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 b) Kui artiklis 10, 11, 12, 13 või 18 sätestatud kriteeriume ei saa vastutava liikmesriigi määramiseks kasutada ning kui taotleja ei vaja konkreetseid menetluslikke tagatisi ja peetakse väga ebatõenäoliseks, et ta kvalifitseeruks rahvusvahelise kaitse saajaks, ei tohiks teda teisele liikmesriigile üle anda. Liikmesriik, kus taotleja esitas oma taotluse, peaks vastutama taotluse edasise menetlemise eest. Sellise taotleja vastuvõtutingimustega seotud kulud tuleks katta liidu eelarvest ning vastutav liikmesriik peaks sellise taotluse menetlemisega seoses saama taotleda abi varjupaigaametilt. Vastutav liikmesriik peaks saama taotleda Euroopa piiri- ja rannikuvalvelt abi sellise taotleja tagasisaatmiseks kolmandasse riiki tagasisaatmisotsuse alusel, kui leitakse, et ta ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks vastavalt määrusele (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus].
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Ühe pere liikmete rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemine koos ühes liikmesriigis võimaldab tagada taotluste põhjaliku läbivaatamise, nende suhtes tehtavate otsuste omavahelise kooskõla ja selle, et pereliikmeid üksteisest ei lahutata.	(18) Ühe pere liikmete rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemine koos ühes liikmesriigis võimaldab tagada taotluste põhjaliku läbivaatamise, nende suhtes tehtavate otsuste omavahelise kooskõla ja selle, et pereliikmeid üksteisest ei lahutata. Ühe pere liikmete rahvusvahelise kaitse taotluste koos menetlemine ei tohiks piirata taotleja õigust esitada taotlus eraldi.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et tagada perekonna ühtsuse ning lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõtte täielik austamine, peaks sõltuvussuhe taotleja ja tema lapse, õe-venna või vanema vahel taotleja raseduse, emaduse, tervisliku seisundi või vanaduse tõttu olema siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Kui taotleja on saatjata alaealine, peaks mõnes muus liikmesriigis viibiva ja sellise taotleja eest hoolitseda võiva pereliikme või sugulase olemasolu olema samuti siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Selleks et pärssida saatjata alaealiste teisest rännet, mis ei ole nende parimates huvides, peaks perekonnaliikme või sugalase puudumisel olema vastutav liikmesriik see, kus saatjata alaealine esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse esimest korda, kui ei tõendata, et see ei oleks lapse parimates huvides. Enne saatjata alaealise üleandmist teisele liikmesriigile peaks üleandev liikmesriik veenduma, et kõnealune liikmesriik võtab kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada lapsele piisav kaitse ja eelkõige hooldaja või hooldajate määramine, kelle ülesanne on kaitsta kõikide lastele ettenähtud õiguste austamist. Enne saatjata alaealise üleandmise kohta otsuse tegemist peaks vastavalt kvalifitseeritud ja vastavate teadmistega töötajad hindama tema parimaid huve.	(20) Selleks et tagada perekonna ühtsuse ning lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõtte täielik austamine, peaks sõltuvussuhe taotleja ja tema lapse, õe-venna või vanema vahel taotleja raseduse, emaduse, tervisliku seisundi või vanaduse tõttu olema siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Kui taotleja on saatjata alaealine, peaks mõnes muus liikmesriigis viibiva ja sellise taotleja eest hoolitseda võiva pereliikme või sugulase olemasolu olema samuti siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et see ei ole alaealise parimates huvides. Enne saatjata alaealise üleandmist teisele liikmesriigile peaks üleandev liikmesriik saama kõnealuselt liikmesriigilt konkreetsed tagatised, et ta võtab kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada lapsele piisav kaitse ja eelkõige eestkostja kiire määramine, kelle ülesanne on kaitsta kõikide lastele ettenähtud õiguste austamist. Enne saatjata alaealise eest vastutava liikmesriigi määramist vastavalt käesolevale määrusele peaks vastavalt kvalifitseeritud ja vastavate teadmistega valdkondadeülene meeskond viima läbi tema parimate huvide hindamise, milles osaleb ka tema eestkostja ja õigusnõustaja.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Eeldamine, et liikmesriik kannab vastutust temale esitatud taotluste läbivaatamise eest juhtudel, kus selline läbivaatamine ei kuulu käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide alusel tema vastutusalasse, võib vähendada süsteemi tõhusust ja jätkusuutlikkust ning peaks olema erandlik. Seepärast peaks liikmesriigil olema võimalus teha vastutuskriteeriumidest erandeid üksnes humaansetel põhjustel, eelkõige perekondlikel põhjustel enne vastutava liikmesriigi kindlaksmääramist, ning vaadata läbi selles või mõnes muus liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, isegi kui see liikmesriik ei vastuta määruses sätestatud siduvate kriteeriumide alusel sellise taotluse läbivaatamise eest.	(21) Liikmesriigil peaks olema võimalus teha vastutuskriteeriumidest erandeid ja vaadata selles või mõnes muus liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus läbi, isegi kui selline läbivaatamine ei kuulu käesolevas määruses sätestatud siduvate kriteeriumide alusel tema vastutusalasse. Selleks et võidelda teisese rände nähtuse vastu ja julgustada varjupaigataotlejaid esitama taotluse kohe oma esmase saabumise liikmesriigis, peaks taotlejal olema võimalus esitada kirjalik, nõuetekohaselt põhjendatud palve, mis tugineb eelkõige tema kaugematele pereliikmetele, kultuurilistele või sotsiaalsetele sidemetele, keeleoskusele või muudele sisulistele sidemetele, mis hõlbustaksid tema lõimumist konkreetses liikmesriigis, et tema taotluse vaataks läbi liikmesriik, kus taotlus esitati, või et see liikmesriik paluks mõnel teisel liikmesriigil vastutust kanda.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tagamiseks ja selle kohaldamise takistuste vältimiseks, eelkõige põgenemise ja liikmesriikide vahel teisese rände ärahoidmiseks, on vaja kehtestada selged kohustused, mida taotleja peab menetluse raames täitma ja millest teda tuleks õigel ajal nõuetekohaselt teavitada. Kõnealuste õiguslike kohustuste rikkumisel peaksid olema taotleja jaoks asjakohased ja proportsionaalsed menetluslikud tagajärjed ning asjakohased ja proportsionaalsed tagajärjed seoses tema vastuvõtutingimustega. Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga peaks liikmesriik, kus selline taotleja viibib, igal juhul tagama, et selle isiku otsesed materiaalsed vajadused oleksid rahuldatud.	(22) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tagamiseks ja selle kohaldamise takistuste vältimiseks, eelkõige põgenemise ja liikmesriikide vahel teisese rände ärahoidmiseks, tuleks luua taotlejate ja liikmesriikide koostööd tagavad menetlused ning selge stiimulite ja piirangute süsteem, millega tagatakse nõuete täitmine. Samuti on vaja kehtestada selged kohustused, mida taotleja peab menetluse raames täitma, ning tuleb tagada, et kõiki taotlejaid teavitatakse nõuetekohaselt käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest. Alaealiste, eelkõige saatjata alaealiste toetust ja kaitset tuleks tugevdada. Põgenemise tähendus tuleks rangelt kindlaks määrata. Taotleja ebaseaduslik sisenemine ning aadressi või isikut tõendavate dokumentide puudumine ei tohiks iseenesest olla põgenemisohu kindlaksmääramise kriteerium.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Selleks et aidata taotlejatel Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist paremini mõista, on vaja teabeedastust märkimisväärselt parandada. Panustamine taotlejatele kättesaadava teabe varajasse edastamisse suurendab oluliselt võimalust, et nad mõistavad, aktsepteerivad ja järgivad käesoleva määruse kohaseid menetlusi. Haldusnõuete vähendamiseks ja ühiste ressursside tulemuslikuks kasutamiseks peaks varjupaigaamet koostama tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega sobivad teabematerjalid. Varjupaigaamet peaks nende materjalide koostamisel kasutama täiel määral ära tänapäevast infotehnoloogiat. Varjupaigataotlejate nõuetekohaseks abistamiseks peaks varjupaigaamet koostama ka audiovisuaalseid teabematerjale, mida saab kasutada kirjalike teabematerjalide täiendamiseks. Varjupaigaamet peaks vastutama taotlejatele ja võimalikele taotlejatele Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise kohta teavet jagava veebisaidi toimimise eest, mille eesmärk on võidelda sageli ebaõige teabe vastu, mida annavad inimkaubitsejad. Varjupaigaameti koostatud teabematerjalid tuleks tõlkida kõikidesse peamistesse keeltesse, mida liitu saabuvad varjupaigataotlejad räägivad, ja peaksid olema neis keeltes kättesaadavad.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Eri kategooriatesse kuuluvatel taotlejatel on erinevad teabevajadused ning seetõttu tuleb teavet esitada mitmel viisil ja kohandada vastavalt nende vajadustele. Eriti oluline on tagada, et alaealistel oleks juurdepääs lapsesõbralikule teabele, mis vastab nende vajadustele ja olukorrale. Lapsesõbralikus keskkonnas täpse ja kvaliteetse teabe pakkumine nii saatjaga kui ka saatjata alaealistele võib mängida olulist rolli alaealisele hea keskkonna pakkumisel, kuid samuti võimalike inimkaubanduse juhtumite tuvastamiseks.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramist, tuleks korraldada taotlejaga vestlus, välja arvatud juhul, kui taotleja on põgenenud või kui taotleja esitatud teave on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav . Taotlejat tuleks teavitada kohe pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist eelkõige sellest, et kohaldatakse käesolevat määrust; võimaluse puudumisest valida liikmesriiki, kes vaatab läbi tema varjupaigataotluse; tema käesoleva määruse kohastest kohustustest ja nende täitmata jätmise tagajärgedest	(23) Selleks et hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramist, tuleks korraldada taotlejaga vestlus, välja arvatud juhul, kui taotleja esitatud teave on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav ning taotleja ei esita taotlust olla ära kuulatud. Taotlejat tuleks teavitada kohe pärast rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimist eelkõige sellest, et kohaldatakse käesolevat määrust; võimaluse puudumisest valida liikmesriiki, kes vaatab läbi tema varjupaigataotluse, välja arvatud VII peatüki sätete alusel; tema käesoleva määruse kohastest kohustustest ja nende täitmata jätmise tagajärgedest ja vajadusest esitada kogu lisateave, mis on oluline vastutava liikmesriigi õigeks määramiseks, eelkõige teave pereliikmete või sugulaste olemasolu kohta liikmesriikides. Samuti tuleks taotlejat täiel määral teavitada tema õigustest, sealhulgas õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigusabile. Taotlejale tuleks anda teavet keeles, millest ta aru saab, kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, kasutades selget ja lihtsat sõnastust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Vestlust läbiviiv isik peaks olema läbinud piisava koolituse, et võtta arvesse taotlejaga seotud isiklikke ja üldisi asjaolusid, kaasa arvatud taotleja kultuurilist tausta, vanust, sugu, seksuaalset sättumust, soolist identiteeti ja haavatavust. Taotlejaga vestlust läbi viiv personal peaks olema samuti saanud üldteadmisi probleemidest, mis võivad vähendada taotleja suutlikkust vestlusel osaleda, näiteks võimaliku varasema piinamise märkidest.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et tagada asjaomaste isikute õiguste tõhus kaitse, tuleks vastutavale liikmesriigile üleandmise otsustega seoses ette näha õiguslikud tagatised ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kooskõlas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Samuti tuleks tagada tõhus õiguskaitsevahend olukordades, kus üleandmisotsust ei tehta, kuid taotleja väidab, et teine liikmesriik on vastutav, sest tema perekonnaliige või saatjata alaealise puhul tema sugulane viibib teises liikmesriigis Rahvusvahelise õiguse täitmise tagamiseks peaks tõhus õiguskaitsevahend hõlmama nii käesoleva määruse kohaldamise hindamist kui ka selle liikmesriigi õigusliku ja faktilise olukorra hindamist, kuhu taotleja üle antakse. Tõhusa õiguskaitsevahendi kohaldamisala peaks olema piiratud selle hindamisega, kas rikutakse taotleja põhiõigusi seoses pereelu austamisega, lapse õigusi või keeldu riskida ebainimliku ja alandava kohtlemisega.	(24) Selleks et tagada asjaomaste isikute õiguste tõhus kaitse, tuleks vastutavale liikmesriigile üleandmise otsustega seoses ette näha õiguslikud tagatised ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kooskõlas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Samuti tuleks tagada tõhus õiguskaitsevahend olukordades, kus üleandmisotsust ei tehta, kuid taotleja väidab, et teine liikmesriik on vastutav. Rahvusvahelise õiguse täitmise tagamiseks peaks tõhus õiguskaitsevahend hõlmama nii käesoleva määruse kohaldamise hindamist kui ka selle liikmesriigi õigusliku ja faktilise olukorra hindamist, kuhu taotleja üle antakse.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Liikmesriik, mis määratakse vastutavaks käesoleva määruse alusel, peaks jääma vastutavaks kõnealuse taotleja kõikide taotluste, sealhulgas kõikide korduvate taotluste läbivaatamise eest direktiivi 2013/32/EL artiklite 40, 41 ja 42 kohaselt sõltumata sellest, kas taotleja on liikmesriikide territooriumilt lahkunud või välja saadetud. Määruse (EL) 604/2013 sätted, millega oli ette nähtud kohustuste äralangemine teatavatel tingimustel, sealhulgas pärast teatavat aega üleandmiste teostamise tähtaegade möödumisest, olid loonud stiimuli põgenemiseks ning tuleks seepärast välja jätta.	(25) Liikmesriik, mis määratakse vastutavaks käesoleva määruse alusel, peaks jääma vastutavaks kõnealuse taotleja kõikide taotluste, sealhulgas kõikide korduvate taotluste läbivaatamise eest määruse (EL) XXX/XXX [varjupaigamenetluste määrus] artikli [42] kohaselt, välja arvatud juhul, kui taotleja on pärast tagasisaatmisotsust liikmesriigi territooriumilt välja saadetud või lahkunud. Määruse (EL) 604/2013 sätted, millega oli ette nähtud kohustuste äralangemine teatavatel tingimustel, sealhulgas pärast teatavat aega üleandmiste teostamise tähtaegade möödumisest, olid loonud stiimuli põgenemiseks ning tuleks seepärast välja jätta.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Selleks et tagada kiiresti vastutuse kindlaksmääramine ja rahvusvahelise kaitse taotlejate jaotamine liikmesriikide vahel, tuleks vastuvõtmispalvete esitamiseks ja neile vastamiseks, tagasivõtmise teadete esitamiseks ja üleandmisteks, samuti vaidlustamiseks ja selle suhtes otsuse tegemiseks antud tähtaegu ühtlustada ja lühendada nii palju kui võimalik.	(26) Selleks et tagada kiiresti vastutuse kindlaksmääramine ja rahvusvahelise kaitse taotlejate jaotamine liikmesriikide vahel, tuleks vastuvõtmispalvete esitamiseks ja neile vastamiseks, tagasivõtmise teadete esitamiseks ja üleandmisteks, samuti vaidlustamiseks ja selle suhtes otsuse tegemiseks antud tähtaegu lühendada nii palju kui võimalik, austades seejuures taotlejate põhiõigusi, haavatavate isikute õigusi, eelkõige laste õigusi ja lapse parimate huvide põhimõtet ning ka perekonna taasühinemise õigust.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Taotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei tohiks kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Kinnipidamine peaks olema võimalikult lühiajaline ning lähtuma vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Eelkõige peab taotlejate kinnipidamine olema kooskõlas Genfi konventsiooni artikliga 31. Käesoleva määruse kohased menetlused seoses kinnipeetud isikuga tuleks läbi viia esmajärjekorras, võimalikult lühikese tähtajaga. Kinnipidamist reguleerivate üldtagatiste, samuti kinnipidamistingimuste osas peaksid liikmesriigid vajaduse korral kohaldama direktiivi 2013/33/EL sätteid ka neile isikutele, keda peetakse kinni käesoleva määruse alusel.	(27) Taotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei tohiks kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Kinnipidamine peaks olema võimalikult lühiajaline ning lähtuma vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Laste kinnipidamine, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, ei ole kunagi lapse parimates huvides ja kujutab endast alati lapse õiguste rikkumist. Seepärast peaks see olema keelatud. Eelkõige peab taotlejate kinnipidamine olema kooskõlas Genfi konventsiooni artikliga 31 ja selle käigus tuleks täiel määral austada taotleja põhiõigusi. Käesoleva määruse kohased menetlused seoses kinnipeetud isikuga tuleks läbi viia esmajärjekorras, võimalikult lühikese tähtajaga. Kinnipidamist reguleerivate üldtagatiste, samuti kinnipidamistingimuste osas peaksid liikmesriigid vajaduse korral kohaldama direktiivi 2013/33/EL sätteid ka neile isikutele, keda peetakse kinni käesoleva määruse alusel.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kõigi varjupaigataotluste nõuetekohane registreerimine ELis taotluse kordumatu numbri all peaks aitama avastada korduvaid taotlusi ning hoidma ära ebaseadusliku teisese rände ja soodsaima varjupaigariigi valimise. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks luua automaatne süsteem. See peaks võimaldama ELis esitatud varjupaigataotluste registreerimist, igale liikmesriigile esitatud taotluste hulga jälgimist ja korrigeeriva jaotusmehhanismi õiget kohaldamist.	(29) Kõigi varjupaigataotluste nõuetekohane registreerimine ELis taotluse kordumatu numbri all peaks aitama avastada korduvaid taotlusi ning hoidma ära ebaseadusliku teisese rände. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks luua automaatne süsteem. See peaks võimaldama ELis esitatud varjupaigataotluste registreerimist, igale liikmesriigile esitatud taotluste hulga jälgimist ja korrigeeriva jaotusmehhanismi õiget kohaldamist. Järgides täielikult eesmärgi piiritlemise põhimõtet, ei tohi kordumatut tunnust ühelgi juhul kasutada muul kui käesolevas määruses sätestatud eesmärgil.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Määrusega (EL) nr 1077/2011²¹ loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks peaks vastutama kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest.	(30) Määrusega (EL) nr 1077/2011²¹ loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks peaks vastutama kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest ning kesksüsteemi koostalitlusvõime eest teiste süsteemidega.
__________________	__________________
²¹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).	²¹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Kooskõlas aluslepingu artikliga 80 peaksid liidu õigusaktid vajaduse korral sisaldama asjakohaseid meetmeid solidaarsuspõhimõtte rakendamiseks. Tuleks luua korrigeeriv jaotusmehhanism, et tagada vastutuse õiglane jaotamine liikmesriikide vahel ja taotlejatele kiire juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele olukordades, kus liikmesriigile on laekunud ebaproportsionaalselt suurel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, mis kuuluvad käesoleva määruse alusel tema vastutusalasse.	(31) Kooskõlas aluslepingu artikliga 80 peaksid liidu õigusaktid vajaduse korral sisaldama asjakohaseid meetmeid solidaarsuspõhimõtte rakendamiseks. Tuleks luua korrigeeriv jaotusmehhanism, et tagada vastutuse õiglane jaotamine liikmesriikide vahel ja taotlejatele kiire juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele, et vältida olukordi, kus liikmesriigile laekuks ebaproportsionaalselt suurel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, mis kuuluksid tema vastutusalasse.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlused on tõhusad ja võimaldavad rahvusvahelise kaitse taotlejaid vajaduse korral kiiresti teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada. Eelisjärjekorras tuleks käsitleda menetluslike erivajadustega taotlejate rahvusvahelise kaitse taotlusi ja üleandmisi.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Korrigeeriva jaotusmehhanismi rakendamisel tuleks võrdlusalusena kohaldada elanikkonna ja majanduse suurusel põhinevat kvooti koos künnisega nii, et see võimaldaks mehhanismi toimimist vahendina, millega abistatakse ebaproportsionaalse surve all olevaid liikmesriike. Korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine peaks liikmesriigi toetamiseks käivituma automaatselt, kui liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv suurem kui 150 % võrdlusaluses kindlaksmääratud arvust. Selleks et kõnealuses arvutuses iga liikmesriigi jõupingutusi igakülgselt arvesse võtta, tuleks sellesse liikmesriiki tegelikult ümberasustatud isikute arvule liita rahvusvahelise kaitse taotluste arv.	(32) Korrigeeriva jaotusmehhanismi rakendamisel tuleks võrdlusalusena kohaldada liikmesriikide elanikkonna ja majanduse suurusel põhinevat võrdluskvooti nii, et see võimaldaks mehhanismil tagada kohustuste õiglase jaotamise liikmesriikide vahel. Korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine peaks olema alaline ja automaatne, kui vastutavat liikmesriiki ei saa III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt kindlaks määrata. Selleks et kõnealuses arvutuses iga liikmesriigi jõupingutusi igakülgselt arvesse võtta, tuleks sellesse liikmesriiki tegelikult ümberasustatud isikute arvule liita selliste rahvusvahelise kaitse taotluste arv, mille eest liikmesriik vastutab.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 a) Liikmesriikidel on taotlejate vastuvõtmisel erinevad kogemused. Tagamaks, et liikmesriikidele, kes ei ole viimastel aastatel olnud taotlejate peamiste sihtriikide hulgas, jääks piisavalt aega oma vastuvõtusuutlikkuse arendamiseks, peaks korrigeeriv jaotusmehhanism võimaldama, et üleminek praeguselt olukorralt olukorrale, kus kohustused on korrigeeriva jaotusmehhanismi raames õiglaselt jagatud, toimuks järk-järgult. Üleminekukord peaks looma võrdlusaluse, mis põhineb liikmesriikides varem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste keskmistel suhtarvudel, ning seejärel liikuma sellest „status quo“ mudelist lähtudes õiglase jaotamise suunas, eemaldades igal aastal ühe kolmandiku võrdlusalusest ja lisades ühe kolmandiku õiglase jaotamise mudelist, kuni süsteem põhineb täielikult vastutuse õiglasel jagamisel. Äärmiselt oluline on see, et liikmesriigid, kes ei ole viimastel aastatel olnud taotlejate sihtriigid, kasutaksid täielikult ära võimalusi, mida pakub korrigeeriva jaotusmehhanismi järkjärguline rakendamine, et tugevdada piisavalt oma vastuvõtusuutlikkust, pidades eelkõige silmas alaealiste vastuvõttu. Varjupaigaamet peaks koostama üleminekuperioodil kõikides liikmesriikides saatjata alaealiste vastuvõtmise suutlikkuse kohta eraldi ülevaate, et selgitada välja puudused ja pakkuda abi nende küsimustega tegelemisel.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Jaotusmehhanismi kohaldamise korral tuleks toetatavale liikmesriigile taotluse esitanud taotlejad jaotada liikmesriikidesse, kus taotluste hulk on võrdlusaluse põhjal nende liikmesriikide suhtes kohaldatavast kvoodist väiksem. Juhtudeks, mille puhul taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohtlikuks riikide julgeolekule või avalikule korrale, tuleks ette näha asjakohased eeskirjad, eelkõige eeskirjad seoses teabevahetusega liikmesriikide pädevate varjupaigaasutuste vahel. Pärast üleandmist peaks jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik määrama kindlaks vastutava liikmesriigi ning saama endale vastutuse taotluse läbivaatamise eest, välja arvatud siis, kui ülimuslikud vastutuskriteeriumid, mis on seotud eelkõige perekonnaliikmete olemasoluga, määravad, et vastutav peaks olema teine liikmesriik.	(33) Jaotusmehhanismi kohaldamisel tuleks vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivale liikmesriigile taotluse esitanud taotlejad jaotada liikmesriikidesse, kus taotluste hulk on võrdlusaluse põhjal nende liikmesriikide suhtes kohaldatavast kvoodist väiksem. Juhtudeks, mille puhul taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohtlikuks riikide julgeolekule või avalikule korrale, tuleks ette näha asjakohased eeskirjad, eelkõige eeskirjad seoses teabevahetusega liikmesriikide pädevate varjupaigaasutuste vahel. Pärast üleandmist peaks jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik vaatama taotluse läbi vastutava liikmesriigina.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 a) Liikmesriik peaks tagama, et menetlused on tõhusad ja võimaldavad taotlejaid kiiresti teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada, kui ta ei ole käesoleva määruse alusel vastutav. Selleks, et vältida kulukaid ja aeganõudvaid teiseseid üleandmisi ning tõhusalt võimaldada taotlejate perekondade ühtsust säilitada, koormamata samas põhjendamatult kõige suurema surve all olevaid liikmesriike, tuleks ette näha lihtsustatud menetlus, mis võimaldaks selliste taotlejate üleandmist, kes tõenäoliselt vastavad kriteeriumidele, mille alusel neil oleks võimalik taasühineda pereliikmetega konkreetses liikmesriigis, või kelle taotlus vaadataks tõenäoliselt kiiresti läbi liikmesriigis, millega nad on tõendanud sisulisi sidemeid varasema elamisloa või haridust tõendava dokumendi abil.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 b) Selleks, et vältida teisest rännet, suurendada lõimumisvõimalusi ja lihtsustada rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemist, on kasulik tagada, et taotlejad, kes soovivad, et neid koos üle antaks, saaksid end registreerida ja et neid oleks korrigeeriva jaotusmehhanismi raames võimalik anda üle rühmana ühele liikmesriigile, selle asemel, et neid jagada mitme liikmesriigi vahel. Taotlejail peaks olema võimalik ise oma rühma määratleda ja neile tuleks selgeks teha, et sellise rühma registreerimisega ei kaasne õigust üleandmisele teatavale liikmesriigile, vaid õigus rühmana üleandmisele mingile liikmesriigile vastavalt korrigeerivale jaotusmehhanismile. Kui taotleja vastab perekonna taasühinemise tingimustele või kui mõni liikmesriik on otsustanud võtta taotluse eest vastutuse käesoleva määruse kaalutlusõigust käsitlevate sätete alusel, ei peaks taotlejal olema võimalik korrigeeriva jaotusmehhanismi raames moodustatud rühma kuuluda. Juhul kui mõnda rühma kuuluvat taotlejat ei saa üle anda näiteks tervislikel põhjustel või riikliku julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel, peaks olema võimalik ülejäänud rühma või osa rühmast jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile üle anda enne seda taotlejat, keda ei saa üle anda. Kui allesjäänud taotleja üleandmise takistused on kõrvaldatud, tuleks see taotleja üle anda samale liikmesriigile, kellele anti üle tema rühma ülejäänud liikmed.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik võib kaheteistkümne kuu jooksul otsustada temale määratud taotlejaid mitte vastu võtta ning peaks sel juhul sisestama selle teabe automaatsesse süsteemi ning teavitama teisi liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit. Pärast seda tuleks taotlejad, kes oleksid määratud kõnealusele liikmesriigile, määrata selle asemel teistele liikmesriikidele. Liikmesriik, kes ajutiselt ei osale korrigeerivas jaotusmehhanismis, peaks maksma 250 000 eurot solidaarsusmaksu iga vastuvõtmata taotleja kohta liikmesriigile, kes määratakse vastutavaks kõnealuste taotluste läbivaatamise eest. Komisjon peaks sätestama solidaarsusmaksu mehhanismi rakendamise praktilise korra rakendusaktis. Euroopa Liidu Varjupaigaamet jälgib rahalise solidaarsusmehhanismi kohaldamist ja annab selle kohta komisjonile kord aastas aru.	välja jäetud
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1560/200322 tohib üleandmist rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile teostada kas vabatahtlikkuse alusel, järelevalve all toimuva lahkumisena või saatjaga. Liikmesriigid peaksid soodustama vabatahtlikkuse alusel toimuvaid üleandmisi, edastades taotlejale vajaliku teabe, ning tagama, et järelevalve all või saatjaga üleandmised toimuksid inimlikult, austades täielikult põhiõigusi ja inimväärikust, samuti lapse parimaid huvisid, ning võttes täielikult arvesse arenguid asjakohastes kohtuasjades, eelkõige humanitaarsetel põhjustel toimuvate üleandmiste osas.	(36) Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1560/2003²² tohib üleandmist rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile teostada kas vabatahtlikkuse alusel, järelevalve all toimuva lahkumisena või saatjaga. Tuleks soodustada vabatahtlikkuse alusel toimuvaid üleandmisi, edastades taotlejale vajaliku teabe, ning tagama, et järelevalve all või saatjaga üleandmised toimuksid inimlikult, austades täielikult põhiõigusi ja inimväärikust, samuti lapse parimaid huvisid, ning võttes täielikult arvesse arenguid asjakohastes kohtuasjades, eelkõige humanitaarsetel põhjustel toimuvate üleandmiste osas.
_________________	_________________
²²ELT L 222, 5.9.2003, lk 3.	²²ELT L 222, 5.9.2003, lk 3.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldavad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel [isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) .../2016] alates kõnealuses määruses sätestatud kuupäevast; kuni selle kuupäevani kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ. Liikmesriigid peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ja olla võimeline näitama, et andmete töötlemine toimub kõnealuse määruse ja selle nõudeid täpsustavate käesolevas määruses esitatud sätete kohaselt. Eelkõige peaksid kõnealused meetmed tagama käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise turvalisuse ning eriti hoidma ära ebaseadusliku või lubamatu juurdepääsu töödeldud isikuandmetele või nende andmete avalikustamise, muutmise või kaotsimineku. Iga liikmesriigi pädev järelevalveasutus või pädevad järelevalveasutused peaksid jälgima isikuandmete töötlemise seaduslikkust asjaomastes asutustes, sealhulgas nende andmete edastamist automaatsele süsteemile või sellest süsteemist ja edastamist julgeolekukontrolli tegevatele pädevatele asutustele.	(38) Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldavad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel [isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) .../2016] alates kõnealuses määruses sätestatud kuupäevast; kuni selle kuupäevani kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ. Liikmesriigid peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ja olla võimeline näitama, et andmete töötlemine toimub kõnealuse määruse ja selle nõudeid täpsustavate käesolevas määruses esitatud sätete kohaselt. Eelkõige peaksid kõnealused meetmed tagama käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise turvalisuse ning eriti hoidma ära ebaseadusliku või lubamatu juurdepääsu töödeldud isikuandmetele või nende andmete avalikustamise, muutmise või kaotsimineku. Konkreetsemalt tuleks andmesubjekte põhjendamatu viivituseta teavitada, kui on tõenäoline, et turvaintsidendist tuleneb suur risk nende õigustele ja vabadustele. Iga liikmesriigi pädev järelevalveasutus või pädevad järelevalveasutused peaksid jälgima isikuandmete töötlemise seaduslikkust asjaomastes asutustes, sealhulgas nende andmete edastamist automaatsele süsteemile või sellest süsteemist ja edastamist julgeolekukontrolli tegevatele pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38 a) Isikuandmete töötlemisel varjupaigaameti poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001^1a.
	_______________
	^1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on lahutamatult seotud muude vastuvõetavate muudatusettepanekutega, mis on esitatud põhjenduse 38 kohta, milles märgitakse, et isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse liikmesriikide poolt töödeldavate andmete suhtes. Kuid mitte kuskil ettepanekus ei märgita, et määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Liidu Varjupaigaameti poolt. Põhjenduses 39 mainitakse määrust (EÜ) nr 45/2001 ainult Euroopa Andmekaitseinspektori poolse järelevalve kontekstis.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38 b) Liidus olevaid taotlejaid käsitlev teave võib huvi pakkuda nende kolmandate riikide ametiasutustele, kust taotlejad on lahkunud, et rahvusvahelist kaitset taotleda. Võttes arvesse liidu infosüsteemidele kolmandatest riikidest tuleneva ohu kasvu ning asjaolu, et käesolevas määruses ette nähtud süsteem tähendab, et kõik registreerimistaotlused saavad kordumatu identifitseerimisnumbri, peaksid liikmesriigid ja vastutavad liidu ametid võtma kõik proportsionaalsed ja vajalikud meetmed tagamaks, et andmeid säilitatakse turvalisel viisil.
Selgitus
Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja eriti need, kes põgenevad poliitilise tagakiusamise eest, on sageli põgenenud selliste kolmandate riikide režiimide eest, kes võiksid olla huvitatud taotleja leidmisest. Kuna mitmes riigis on häkkimine ja infosõda suurenenud ja süstemaatiliseks muutunud, peaksid nii liikmesriigid kui ka ELi ametid võtma vajalikke ettevaatusabinõusid tagamaks, et Euroopas rahvusvahelise kaitse taotlejaid käsitlevad andmed ei satuks valedesse kätesse.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Käesoleva määruse kohaldamist saab hõlbustada ja tõhustada liikmesriikidevaheliste kahepoolsete kokkulepete abil, millega parandatakse suhtlust pädevate ametkondade vahel, lühendatakse menetlustähtaegu, lihtsustatakse vastuvõtmis- või tagasivõtmispalvete menetlemist või kehtestatakse menetlused üleandmiste teostamiseks.	(40) Käesoleva määruse kohaldamist saab hõlbustada ja tõhustada varjupaigaameti toetuse ning liikmesriikidevaheliste kahepoolsete kokkulepete abil, millega parandatakse suhtlust pädevate ametkondade vahel, lühendatakse menetlustähtaegu, lihtsustatakse palvete ja teatiste menetlemist või kehtestatakse menetlused üleandmiste teostamiseks.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tuleks tagada määrusega (EL) nr 604/2013 loodud vastutava liikmesriigi määramise süsteemi ja käesoleva määrusega loodud süsteemi vaheline järjepidevus. Samamoodi tuleks tagada käesoleva määruse ning määruse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] omavaheline kooskõla.	(41) Tuleks tagada määrusega (EL) nr 604/2013 loodud vastutava liikmesriigi määramise süsteemi ja käesoleva määrusega loodud süsteemi vaheline järjepidevus. Samamoodi tuleks tagada käesoleva määruse ning määruse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] omavaheline kooskõla. Kui rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja jälgimise ning käesolevas määruses sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismi automaatne süsteem on teinud kindlaks jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi, tuleks see teave automaatselt sisestada Eurodaci süsteemi. Seetõttu tuleb tagada koostalitlusvõime korrigeeriva jaotusmehhanismi ja Eurodaci kesksüsteemi vahel.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kontrollimenetlust tuleks kasutada selleks, et võtta vastu ühine Dublini/Eurodaci teabeleht, samuti eraldi teabeleht saatjata alaealiste jaoks; tüüpvorm asjakohase info vahetamiseks saatjata alaealiste kohta; ühetaolised tingimused alaealisi ja ülalpeetavaid isikuid puudutava teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks; ühetaolised tingimused vastuvõtmis palvete ja tagasivõtmis teadete koostamiseks ja esitamiseks; asjakohaste otseste ja kaudsete tõendite kaks loendit ning nende regulaarne läbivaatamine; reisiluba; ühetaolised tingimused üleandmist käsitleva teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks; enne üleandmist toimuva teabevahetuse standardvorm; ühine tervisetõend; ühetaolised tingimused ja praktiline kord isikute terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist ning turvalised elektroonilised teabeedastuskanalid palvete saatmiseks.	(47) Kontrollimenetlust tuleks kasutada selleks, et võtta vastu tüüpvorm asjakohase info vahetamiseks saatjata alaealiste kohta; ühetaolised tingimused alaealisi ja ülalpeetavaid isikuid puudutava teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks; ühetaolised tingimused vastuvõtmis palvete ja tagasivõtmis teadete koostamiseks ja esitamiseks; asjakohaste otseste ja kaudsete tõendite kaks loendit ning nende regulaarne läbivaatamine; reisiluba; ühetaolised tingimused üleandmist käsitleva teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks; enne üleandmist toimuva teabevahetuse standardvorm; ühine tervisetõend; ühetaolised tingimused ja praktiline kord isikute terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist ning turvalised elektroonilised teabeedastuskanalid palvete saatmiseks.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Täiendavate eeskirjade kehtestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte saatjata alaealise perekonna liikmete või sugulaste kindlakstegemise kohta; tõendatud perekondlike sidemete olemasolu tuvastamise kriteeriumide kohta; kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhud, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, õed-vennad või sugulased asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis; sõltuvussuhte hindamise elementide kohta; kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas isik on võimeline ülalpeetava isiku eest hoolitsema ning elementide kohta, mida võtta arvesse, et hinnata suutmatust pika perioodi jooksul reisida. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antud volituste teostamisel ei ületa komisjon käesoleva määruse artikliga 8 ette nähtud lapse parimate huvide reguleerimisala. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viiakse läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega ühel ajal ning nende ekspertidel on korrapärane juurdepääs delegeeritud õigusakte ettevalmistavate komisjoni eksperdirühmade kohtumistele.	(48) Täiendavate eeskirjade kehtestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte saatjata alaealise perekonna liikmete või sugulaste kindlakstegemise kohta; tõendatud perekondlike sidemete olemasolu tuvastamise kriteeriumide kohta; kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhud, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, õed-vennad või sugulased asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis; sõltuvussuhte hindamise elementide kohta; kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas isik on võimeline ülalpeetava isiku eest hoolitsema; elementide kohta, mida võtta arvesse, et hinnata suutmatust pika perioodi jooksul reisida, ning lapse parimate huvide kindlakstegemiseks kasutatavate standardsete tegevusprotokollide kohta. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antud volituste teostamisel ei ületa komisjon käesoleva määruse artikliga 8 ette nähtud lapse parimate huvide reguleerimisala. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viiakse läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega ühel ajal ning nende ekspertidel on korrapärane juurdepääs delegeeritud õigusakte ettevalmistavate komisjoni eksperdirühmade kohtumistele.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 52
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) Selleks, et hinnata, kas käesoleva määruse kohane korrigeeriv jaotusmehhanism täidab eesmärki, milleks on vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel ja teatavatele liikmesriikidele avalduva ebaproportsionaalse surve leevendamine, peaks komisjon korrigeeriva jaotusmehhanismi toimimise läbi vaatama ja eelkõige kontrollima, kas korrigeeriva jaotamist käivitav või peatav künnis tagab ka tegelikult vastutuse õiglase jagunemise liikmesriikide vahel ja taotlejatele kiire juurdepääsu rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele olukordades, kus liikmesriigile on esitatud ebaproportsionaalsel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, mille eest ta käesoleva määruse kohaselt vastutab.	(52) Selleks, et hinnata, kas käesoleva määruse kohane korrigeeriv jaotusmehhanism täidab eesmärki, milleks on vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel ja teatavatele liikmesriikidele avalduva ebaproportsionaalse surve leevendamine, peaks komisjon korrigeeriva jaotusmehhanismi toimimise läbi vaatama ja hindama, kas see tagab ka tegelikult vastutuse õiglase jagunemise liikmesriikide vahel ja taotlejatele kiire juurdepääsu rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele, eelkõige olukordades, kus liikmesriigile on esitatud ebaproportsionaalsel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, mille eest ta käesoleva määruse kohaselt vastutab. Komisjon peaks kaasama Euroopa Parlamendi tihedalt nimetatud läbivaatamistesse.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– esimeses taandes osutatud paaride või taotleja alaealised lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus, sõltumata sellest, kas siseriikliku õiguse tähenduses on nad sündinud abielust või väljaspool abielu või on nad lapsendatud;	– esimeses taandes osutatud paaride või taotleja alaealised lapsed ning nende vastutusel olevad täiskasvanud lapsed, sõltumata sellest, kas nad on sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud, nagu on määratletud või tunnustatud siseriiklikus õiguses, ning muud lapsed, kelle eest nad kannavad vanemlikku vastutust;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g – taane 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kui taotleja on alaealine ja vallaline, siis tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on taotleja eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või siseriikliku tava alusel, kus asjaomane täiskasvanu viibib;	– kui taotleja on alaealine, siis tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on taotleja eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või siseriikliku tava alusel, kus asjaomane täiskasvanu viibib;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g – taane 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine ja vallaline, siis tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on kaitse saaja eest vastutav kas selle liikmesriigi õiguse või tava alusel, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib;	– kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine, siis tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on kaitse saaja eest vastutav kas selle liikmesriigi õiguse või tava alusel, kus rahvusvahelise kaitse saaja viibib;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
k) „esindaja” – isik või organisatsioon, kelle pädevad ametiasutused on määranud tegutsema seadusliku eestkostjana, et aidata ja esindada saatjata alaealist käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes eesmärgiga tagada lapse parimate huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigus- ja teovõimet. Kui esindajaks on organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase alaealise suhtes eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva määruse kohaselt;	k) „eestkostja“ – eestkostja määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [4 lõike 2 punkti f] tähenduses;
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
n) „põgenemisoht” – õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda;	n) „põgenemisoht“ – konkreetse juhtumi puhul tõendatult esinevad spetsiifilised põhjused, mis tuginevad objektiivsetele ja konkreetsetele kriteeriumidele kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaameti väljatöötatud standarditega ja siseriikliku õigusega ning annavad alust eeldada, et taotleja võib põgeneda, ning mis ei hõlma selliseid üldist laadi kriteeriumeid nagu pelgalt taotlejaks olemine määruse (EL).../... [menetluste määrus] tähenduses või kodakondsus;
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
o) „toetatav liikmesriik” – liikmesriik, mida toetatakse käesoleva määruse VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismiga ja kes määrab taotlejale liikmesriigi;	välja jäetud
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt q – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
q) „ümberasustatav isik” – isik, kelle suhtes kohaldatakse ümberasustamisprotsessi, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest seisunditest:	q) „ümberasustatav isik“ – isik, kelle suhtes kohaldatakse ümberasustamisprotsessi, mille käigus rahvusvahelist kaitset vajavad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või liikmesriikide taotluse alusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele – valitakse, võetakse vastu ja viiakse üle kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neile pakutakse kaitset ja neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest seisunditest:
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Liikmesriigid tagavad ennetavate meetmete abil, et kõigile kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes on nende territooriumil, sealhulgas nende välispiiril, territoriaalvetes, transiiditsoonides või piiripunktides, sealhulgas välispiiride transiiditsoonides, ning kellel puhul on mõistlik eeldada rahvusvahelise kaitse taotlemist liikmesriigis, antakse reaalne võimalus end registreerida vastavalt määruse (EL) XXXX/XX [varjupaigamenetluste määrus] sätetele. Isik, kes on liikmesriigi territooriumile sisenenud ebaseaduslikult, registreeritakse Eurodacis määruse (EL) nr XXXX/XX [Eurodaci määrus] artikli [14] kohaselt.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid vaatavad läbi selliste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset mõne liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril või transiidialal. Taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, kelleks on III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik.	1. Liikmesriigid vaatavad läbi selliste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset mõne liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril või transiidialal. Rahvusvahelise kaitse taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, kelleks on III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui käesolevas määruses loetletud kriteeriumide põhjal ei saa vastutavat liikmesriiki määrata, vastutab taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati.	Kui III ja IV peatükis loetletud kriteeriumide põhjal ei saa vastutavat liikmesriiki määrata, määratakse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik kooskõlas VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismiga.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui taotlejat ei ole võimalik üle anda liikmesriigile, kes algselt määrati vastutavaks, sest on piisavalt alust arvata, et selle taotluse läbivaatamise menetluses on süsteemsed vead ning taotlejate vastuvõtutingimused selles liikmesriigis võivad endaga kaasa tuua ebainimliku või alandava kohtlemise Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses, jätkab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik III peatükis sätestatud kriteeriumide kontrollimist, et teha kindlaks, kas üks järgmistest kriteeriumidest võimaldab määrata mõne muu liikmesriigi vastutavaks liikmesriigiks.	Kui taotlejat ei ole võimalik üle anda liikmesriigile, kes määrati vastutavaks, sest on piisavalt alust arvata, et on olemas taotleja põhiõiguste raske rikkumise reaalne oht, jätkab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide kontrollimist, et teha kindlaks, kas üks järgmistest kriteeriumidest võimaldab määrata mõne muu liikmesriigi vastutavaks liikmesriigiks.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui üleandmine ei ole võimalik käesoleva lõike alusel ühelegi liikmesriigile III peatükis sätestatud kriteeriumide alusel või esimesele liikmesriigile, kus taotlus esitati, saab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivast liikmesriigist vastutav liikmesriik.	Kui üleandmine ei ole võimalik käesoleva lõike alusel ühelegi liikmesriigile III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide alusel, määratakse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik kooskõlas VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismiga.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Enne vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise kriteeriumide kohaldamist III ja IV peatüki kohaselt teeb esimene liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, järgmist:	välja jäetud
a) kontrollib, kas rahvusvahelise kaitse taotlus on direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkti b ja c kohaselt vastuvõetamatu, kui riiki, mis ei kuulu Euroopa Liitu, peetakse taotleja jaoks esimeseks varjupaigariigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks; ning
b) kontrollib taotlust direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohase kiirendatud menetlusega, kui kehtivad järgmised põhjused:
i) taotleja on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ja oli varem alaline elanik kõnealuses riigis, mis on kantud turvalise päritoluriigina määrusega [9. septembri 2015. aasta ettepanek COM (2015) 452] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja või
ii) taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või taotleja on vastavalt siseriiklikule õigusele riiklikku julgeolekut või avalikku korda puudutavatel mõjuvatel põhjustel välja saadetud.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Esimene liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus registreeriti, vaatab selle taotluse läbi kiirendatud korras vastavalt määruse XXXX/XX/EL [varjupaigamenetluste määrus] artiklile [40], kui taotlejat peetakse pärast artiklis 3 a sätestatud julgeolekukontrolli mõjuvatel põhjustel ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või kui taotleja on varem vastavalt siseriiklikule õigusele riiklikku julgeolekut või avalikku korda puudutavatel mõjuvatel põhjustel vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivast liikmesriigist või muust liikmesriigist välja saadetud.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui liikmesriik peab taotlust vastuvõetamatuks või vaatab taotluse läbi kiirendatud menetluse korras lõike 3 kohaselt, siis peetakse kõnealust liikmesriiki vastutavaks liikmesriigiks.	välja jäetud
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriik, kes on vaadanud läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas lõikes 3 osutatud juhtudel, vastutab selle taotleja täiendavate selgituste või korduva taotluse läbivaatamise eest direktiivi 2013/32/EL artiklite 40, 41 ja 42 kohaselt olenemata sellest, kas taotleja on liikmesriikide territooriumidelt lahkunud või välja saadetud.	5. Liikmesriik, kes on vaadanud läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas lõikes 3 osutatud juhtudel, vastutab selle taotleja täiendavate selgituste või korduva taotluse läbivaatamise eest määruse (EL) XXX/XXX [varjupaigamenetluste määrus] artikli [42] kohaselt, välja arvatud juhul, kui taotleja on pärast tagasisaatmisotsust liikmesriigi territooriumilt välja saadetud või lahkunud.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 a
	Julgeolekukontroll
	1. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik võtab kiiresti taotleja biomeetrilised andmed vastavalt määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 10 lõikele 1. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik viib võimalikult kiiresti pärast taotleja registreerimist läbi julgeolekukontrolli asjaomastes liidu ja siseriiklikes andmebaasides.
	2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud julgeolekukontroll või vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiva liikmesriigi kogutud lisateave, sealhulgas artiklis 7 osutatud vestluse käigus kogutud teave, annab alust kahtlustada, et taotlejat võib pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale, korraldab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik lisaks artiklis 7 osutatud vestlusele ka julgeolekuvestluse, et teha kindlaks, kas taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks asjaomase liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotleja esitab nii pea kui võimalik ning hiljemalt artikli 7 kohase vestluse käigus kõik üksikasjad ja kogu teabe, mis on vajalikud vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, ning teeb liikmesriigi pädevate asutustega koostööd.	2. Taotleja esitab nii pea kui võimalik kõik üksikasjad ja kogu teabe, mis on vajalikud vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, ning teeb liikmesriigi pädevate asutustega koostööd. Pädevad asutused võtavad arvesse üksikasju ja teavet, mis on vajalikud vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks üksnes juhul, kui need on esitatud enne vastutava liikmesriigi määramise kohta lõpliku otsuse tegemist.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui taotleja ei täida artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustust, vaatab käesoleva määruse kohaselt vastutav liikmesriik taotluse läbi kiirendatud menetluse käigus direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohaselt.	välja jäetud
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik, kus taotleja on kohustatud viibima, jätkab menetlust vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks isegi juhul, kui taotleja lahkub ilma loata kõnealuse liikmesriigi territooriumilt või on muul viisil kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaamatu.	2. Liikmesriik, kus taotleja on kohustatud viibima, jätkab menetlust vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks isegi juhul, kui taotleja lahkub ilma loata kõnealuse liikmesriigi territooriumilt või on muul viisil kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaamatu. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused lisavad teate artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatsesse süsteemi niipea, kui neil on tõendid selle kohta, et taotleja on lahkunud kõnealuse liikmesriigi territooriumilt.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Taotlejal ei ole käesoleva määruse kohaste menetluste käigus õigust direktiivi 2013/33/EL artiklites 14 kuni 19 sätestatud vastuvõtutingimustele (välja arvatud erakorraline arstiabi) üheski liikmesriigis peale selle, kus ta on kohustatud viibima.	välja jäetud
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Niipea kui liikmesriigis on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus määruse (EL) XXXX/XXX [varjupaigamenetluste määrus] artikli [26] tähenduses, teavitavad liikmesriigi pädevad asutused taotlejat tema õigustest ja kohustustest seoses rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisega kooskõlas nimetatud määruse artikli [26 lõikega 1]. Sellega seoses antakse alaealistele teavet lapsesõbralikul viisil vastavalt direktiivi (EL) xxx/xxxx [vastuvõtutingimuste direktiiv] artikli [5 lõikele 2] nõuetekohaselt koolitatud töötaja poolt ja eestkostja osalusel, eelkõige pereliikmete või sugulaste väljaselgitamise protsessi kohta vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 5.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1– sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Niipea kui liikmesriigis esitatakse rahvusvahelise kaitse taotlus artikli 21 lõike 2 tähenduses, teavitavad tema pädevad asutused taotlejat käesoleva määruse kohaldamisest ning artiklis 4 sätestatud kohustustest ja artiklis 5 sätestatud tagajärgedest kohustuste täitmata jätmise korral ning eelkõige :	1. Niipea kui liikmesriigis registreeritakse rahvusvahelise kaitse taotlus määruse XXXX/XX/EL [varjupaigamenetluste määrus] artikli [27] tähenduses, teavitavad tema pädevad asutused taotlejat käesoleva määruse kohaldamisest ning artiklis 4 sätestatud kohustustest ja artiklis 5 sätestatud tagajärgedest kohustuste täitmata jätmise korral ning eelkõige:
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus ei hõlma taotleja jaoks võimalust valida liikmesriiki, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest;	a) sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus ei hõlma taotleja jaoks võimalust valida liikmesriiki, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud VII peatüki tingimuste kohase jaotusmehhanismi raames;
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) käesoleva määruse eesmärkidest ja mõnes muus liikmesriigis uue taotluse esitamisega kaasnevatest tagajärgedest, samuti tagajärgedest, mis kaasnevad lahkumisega liikmesriigist, kus ta on kohustatud viibima ajal, kui määratakse kindlaks, kes on käesoleva määruse alusel vastutav liikmesriik, ning ajal, kui rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadatakse, eelkõige, et taotlejal ei ole õigust direktiivi 2013/33/EL artiklites 14 kuni 19 sätestatud vastuvõtutingimustele (välja arvatud erakorraline arstiabi) üheski liikmesriigis peale selle, kus ta on kohustatud viibima. ;	b) käesoleva määruse eesmärkidest ja mõnes muus liikmesriigis uue taotluse esitamisega kaasnevatest tagajärgedest, samuti tagajärgedest, mis kaasnevad lahkumisega liikmesriigist, kus ta on kohustatud viibima ajal, kui määratakse kindlaks, kes on käesoleva määruse alusel vastutav liikmesriik, ning ajal, kui rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadatakse;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) perekonna taasühinemist puudutavatest sätetest ja sellega seoses kohaldatavast pereliikmete ja sugulaste määratlusest, samuti vajadusest, et taotleja avaldaks menetluse käigus võimalikult kiiresti mis tahes asjakohase teabe, mis võiks aidata kindlaks teha pereliikmete või sugulaste asukoha teistes liikmesriikides, samuti mis tahes abist, mida liikmesriik saab pereliikmete või sugulaste otsimiseks anda;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c b) vajadusest, et taotleja avaldaks menetluse käigus võimalikult kiiresti mis tahes asjakohase teabe, mis võiks aidata kindlaks teha kõik varasemad elamisload, viisad või haridust tõendavad dokumendid;
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c c) artiklis 19 ette nähtud võimalusest taotleda liikmesriigis, kus nad viibivad, kaalutlusõiguse kohaldamist mis tahes liikmesriigis, ning konkreetsetest menetlusega seotud tingimustest;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c d) vajaduse korral VII peatükis sätestatud jaotamismenetlusest.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c e) taotleja võimalusest vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile c valida üks liikmesriik neljast, kelle puhul on taotlejate arv nende artiklis 35 osutatud võrdlusaluse põhjal määratud kvoodiga võrreldes kõige väiksem, juhul kui taotleja on täitnud artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustused;
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) isiklikust vestlusest artikli 7 alusel ning kohustusest pakkuda ja põhjendada teavet oma pereliikmete, sugulaste või teiste perekonda kuuluvate isikute viibimise kohta liikmesriigis, sealhulgas vahenditest, mille abil taotleja saab teabe esitada;	d) artikli 7 kohase isikliku vestluse eesmärgist ning sellest, millist teavet ja tõendeid taotlejal tuleb esitada vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, sealhulgas vahenditest, mille abil taotleja saab teabe esitada;
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) üleandmisotsuse vaidlustamise võimalusest 7 päeva jooksul pärast teavitamist ja asjaolust, et kõnealune vaidlustamine on piiratud selle hindamisega, kas rikutakse artikli 3 lõiget 2 seoses ebainimliku või alandava kohtlemise ohu esinemisega või artikleid 10 kuni 13 ja 18 ;	e) üleandmisotsuse vaidlustamise võimalusest ja korrast ning õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus vastavalt artiklile 28, sealhulgas olukorras, kus üleandmisotsust ei tehta;
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	h a) saatjata alaealise puhul eestkostja rollist ja vastutusest ning eestkostja vastu konfidentsiaalselt ja turvaliselt kaebuste esitamise menetlusest, mille puhul järgitakse täielikult lapse õigust olla ära kuulatud;
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	h b) õigusest taotleda tasuta õigusabi ja esindamist menetluse kõigil etappidel;
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	h c) teavet pakkuva veebisaidi olemasolust, millele osutatakse artikli 6 lõikes 3 a;
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) vajaduse korral VII peatükis sätestatud jaotamismenetlusest.	välja jäetud
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kirjalikult keeles, millest taotleja aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama. Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid ühist teabelehte, mis on koostatud lõike 3 kohaselt.	Lõikes 1 osutatud teave esitatakse keeles, millest taotleja aru saab, kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat sõnastust. Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid ühist teabematerjali, mis on koostatud lõike 3 kohaselt.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Teave esitatakse kirjalikult ja suuliselt, vajaduse korral multimeediaseadmete abil. Suulist teavet võib anda kas individuaalselt või rühmale ja taotlejatel on võimalik esitada küsimusi menetlustoimingute kohta, mida nad peavad järgima vastutava liikmesriigi määramisel vastavalt käesolevale määrusele. Alaealiste puhul esitavad nõuetekohase väljaõppe saanud töötajad teabe lapsesõbralikul viisil ja eestkostjat kaasates kooskõlas direktiivi (EL) xxx/xxxx [vastuvõtutingimuste direktiiv] artikli [5 lõikega 2].
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et taotleja teavet täielikult mõistaks, esitatakse see vajaduse korral ka suuliselt, näiteks vestluse käigus, nagu see on osutatud artiklis 7.	välja jäetud
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon koostab rakendusaktidega ühise teabelehe, samuti eraldi teabelehe saatjata alaealistele, mis sisaldab vähemalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet. Ühine teabeleht sisaldab samuti teavet määruse (EL) [määruse nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] kohaldamise kohta ning eelkõige eesmärki, mille nimel võidakse asjaomase taotleja andmeid Eurodac-süsteemis töödelda. Ühine teabeleht koostatakse selliselt, et liikmesriikidel on sinna võimalik sisestada täiendavat liikmesriigi spetsiifilist teavet. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	3. Euroopa Liidu Varjupaigaamet koostab tihedas koostöös vastutavate riiklike asutustega ühise teabematerjali, mis sisaldab vähemalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet. Ühine teabematerjal sisaldab samuti teavet määruse (EL) [määruse nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] kohaldamise kohta ning eelkõige eesmärki, mille nimel võidakse asjaomase taotleja andmeid Eurodac-süsteemis töödelda. Ühine teabematerjal koostatakse selliselt, et liikmesriikidel on sinna võimalik sisestada täiendavat liikmesriigile spetsiifilist teavet. Euroopa Liidu Varjupaigaamet koostab konkreetsed teabematerjalid, mis on ette nähtud eelkõige järgmistele sihtrühmadele:
	a) täiskasvanud taotlejad;
	b) saatjata alaealised;
	c) saatjaga alaealised.

Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Euroopa Liidu Varjupaigaamet loob spetsiaalse veebisaidi, mis sisaldab teavet Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja eriti käesoleva määruse toimimise kohta. Teave veebisaidil peab olema põhjalik ja ajakohane ja see tuleb esitada kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, selges ja lihtsas sõnastuses ning kättesaadavana kõigis peamistes keeltes, mida Euroopasse saabuvad rahvusvahelise kaitse taotlejad räägivad.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Liikmesriikide pädevad asutused hoiavad taotlejaid nende taotluste käesoleva määruse kohase menetlemise käiguga kursis. Selline teave esitatakse kirjalikult korrapäraselt vähemalt iga kahe nädala tagant. Alaealiste puhul teavitavad pädevad asutused sama korra kohaselt nii alaealist kui ka tema vanemat või eestkostjat. Komisjonile antakse õigus vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse sellise teabe esitamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6 a
	Õigus tasuta õigusabile ja esindamisele
	1. Ilma et see piiraks taotleja õigust valida seaduslik esindaja omal kulul, pakuvad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisega seonduvates küsimustes tasuta õigusabi ja esindamist menetluse igas järgus, kui asjaomane isik ei suuda tasuda sellega kaasnevaid kulusid. Liikmesriigid võivad nõuda tekkinud kulutuste täielikku või osalist korvamist, kui kulude katmise otsus tehti taotleja esitatud valeandmete põhjal, tingimusel, et on võimalik tõendada, et taotleja suudab kulusid tasuda.
	2. Õigusabi ja esindamine hõlmab vähemalt järgmist:
	a) menetluse kohta teabe andmine, mis lähtub taotleja konkreetsest olukorrast;
	b) abistamine isikliku vestluse ning vestluse osana esitatavate tõendavate dokumentide ja tõendite ettevalmistamisel, sealhulgas osalemine isiklikus vestluses;
	c) üleandmisotsuse põhjuste ja tagajärgede selgitamine, samuti teave selle kohta, kuidas seda otsust vaidlustada või kuidas pääseda ligi artikli 28 kohastele õiguskaitsevahenditele olukordades, mille puhul üleandmisotsust ei tehta.
	Käesoleva lõike kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et õigusabi ja esindamist ei piirata meelevaldselt ja taotleja tegelikku juurdepääsu õiguskaitsele ei takistata.
	Õigusabi kasutamise kord sätestatakse siseriiklike õigusaktidega.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastutava liikmesriigi määramise menetluse lihtsustamiseks korraldab vastutav liikmesriik taotlejaga isikliku vestluse , välja arvatud siis, kui taotleja on põgenenud või kui taotleja artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatud teave on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav . Vestlus aitab ka õigesti aru saada teabest, mis taotlejale esitati artikli 6 kohaselt.	1. Vastutava liikmesriigi määramise menetluse lihtsustamiseks korraldab vastutav liikmesriik taotlejaga isikliku vestluse. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust teostav liikmesriik esitab ennetavalt taotluse kõigi aspektide kohta küsimusi, mis aitaksid vastutava liikmesriigi kindlaks määrata. Vestlus aitab ka õigesti aru saada teabest, mis taotlejale esitati artikli 6 kohaselt.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriik võib isikliku vestluse ära jätta, kui taotleja poolt artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatud teave on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav ning taotleja ei esita taotlust olla ära kuulatud. Kui liikmesriik vestluse ära jätab, annab ta taotlejale võimaluse esitada kogu vastutava liikmesriigi nõuetekohaseks määramiseks vajalik lisateave, enne kui võetakse vastu lõplik otsus anda taotleja üle vastutavale liikmesriigile vastavalt artikli 30 lõikele 1.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Isiklik vestlus toimub aegsasti ja igal juhul enne artikli 24 kohase vastuvõtmispalve esitamist .	2. Isiklik vestlus toimub aegsasti ja igal juhul enne artikli 24 kohase vastuvõtmispalve esitamist või taotleja suhtes üleandmisotsuse tegemist.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Isiklik vestlus toimub keeles, millest taotleja aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama ja milles ta on võimeline suhtlema. Vajaduse korral valivad liikmesriigid tõlgi, kes on võimeline tagama taotleja ja vestlust juhtiva isiku asjakohase suhtlemise.	3. Isiklik vestlus toimub keeles, millest taotleja aru saab ja milles ta on võimeline suhtlema. Saatjata alaealistega viiakse vestlus läbi lapsesõbralikul viisil, siseriikliku õiguse nõuete kohaselt koolitatud ja kvalifitseeritud isiku poolt ning eestkostja ja vajaduse korral õigusliku esindaja juuresolekul.
	Vajaduse korral valivad liikmesriigid kvalifitseeritud tõlgi ja lisaks, kui see on asjakohane, kultuurivahendaja, kes on võimeline tagama taotleja ja vestlust juhtiva isiku asjakohase suhtlemise. Taotleja võib paluda, et temaga vestleksid ja teda aitaksid samast soost töötajad, kui see on võimalik.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Isiklik vestlus toimub tingimustes, millega on tagatud nõuetekohane konfidentsiaalsus. Vestluse viib läbi isik, kes on selleks siseriikliku õiguse kohaselt pädev.	4. Isiklik vestlus toimub tingimustes, millega on tagatud nõuetekohane konfidentsiaalsus. Vestluse viib läbi isik, kes on selleks siseriikliku õiguse kohaselt pädev. Taotlejatele, kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad vajavad konkreetseid menetluslikke tagatisi, tuleb tagada piisav toetus, sealhulgas piisav aeg, et luua tingimused, mis on vajalikud kõigi vastutava liikmesriigi määramist võimaldavate elementide tõhusaks esitamiseks.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid tagavad, et on olemas asjakohane standardne töökord, et tagada asjakohaste kaitsemeetmete võtmine taotlejate puhul, keda võidakse ära kasutada inimkaubanduse või muudel organiseeritud kuritegevuse eesmärkidel.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Isiklikku vestlust korraldav liikmesriik koostab kirjaliku kokkuvõtte, mis sisaldab vähemalt taotleja vestlusel esitatud peamist teavet. Kokkuvõte esitatakse kas aruandena või tüüpvormina. Liikmesriik tagab, et kokkuvõte oleks taotlejale ja/või teda esindavale õigusnõustajale või muule nõustajale aegsasti kättesaadav.	5. Isiklikku vestlust korraldav liikmesriik koostab kirjaliku kokkuvõtte, mis sisaldab vähemalt taotleja vestlusel esitatud peamist teavet. Kokkuvõtte põhipunkte kontrollib vestluse lõpus taotleja ning vajaduse korral hooldaja ja/või seaduslik esindaja. Kokkuvõte esitatakse aruandena. Liikmesriik teeb vestlusest helisalvestise. Liikmesriik tagab, et kokkuvõte oleks taotlejale ja/või eestkostjale või taotlejat esindavale õigusnõustajale kättesaadav võimalikult kiiresti pärast vestluse lõppu ja kindlasti enne üleandmisotsuse tegemist.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et saatjata alaealise kohaloleku kohustuse korral esindab ja/või abistab saatjata alaealist käesolevas määruses sätestatud olulistes menetlustes esindaja. Esindajal on kvalifikatsioon ja teadmised, et tagada alaealise parimate huvidega arvestamine käesoleva määruse kohaste menetluste läbiviimisel. Sellisel esindajal on ligipääs taotleja toimiku asjasse puutuvate dokumentide sisule, sealhulgas saatjata alaealise eriteabelehele.	Iga liikmesriik tagab, et saatjata alaealise kohaloleku korral esindab ja/või abistab saatjata alaealist kõigis käesolevas määruses sätestatud menetlustes eestkostja. Eestkostjal on kvalifikatsioon, koolitus, teadmised ja sõltumatus, et tagada alaealise parimate huvidega arvestamine käesoleva määruse kohaste menetluste läbiviimisel. Sellisel eestkostjal on ligipääs taotleja toimiku asjasse puutuvate dokumentide sisule, sealhulgas saatjata alaealistele ette nähtud eriteabematerjalidele. Eestkostja määratakse võimalikult kiiresti, hiljemalt 24 tunni jooksul pärast taotluse koostamist ja igal juhul enne biomeetriliste tunnuste kogumist vastavalt määruse (EL) XXXX/XX [Eurodaci määrus] [artikli 10 lõikele 1 või artikli 13 lõikele 1].
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Eestkostja kaasatakse võimalikult ulatuslikult käesoleva määruse kohasesse liikmesriigi vastutuse kindlaksmääramise menetlusse. Selleks toetab eestkostja alaealist lõike 3 kohaselt tema parimate huvide hindamiseks asjakohase teabe andmisel, sealhulgas õiguse saada ära kuulatud kasutamisel, ning toetab vajaduse korral tema kontakte teiste osalejatega nagu pere otsimisega tegelevad organisatsioonid, võttes nõuetekohaselt arvesse alaealise suhtes kehtivaid konfidentsiaalsusnõudeid.

	Eestkostja tagab, et alaealisel on juurdepääs teabele, õigusnõustamisele ja esindamisele seoses käesoleva määruse kohaste menetlustega, ning ta hoiab alaealist kursis teda puudutavate käesoleva määruse kohaste menetluste käiguga.
	Eestkostjal on ligipääs alaealise toimiku asjassepuutuvate dokumentide sisule, sealhulgas saatjata alaealistele mõeldud eriteabematerjalile ja artiklis 6 ettenähtud vormidele.
	Eestkostjad saavad oma ülesannete täitmiseks korrapärast koolitust ja tuge.

Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) alaealise heaolu ja sotsiaalne areng, arvestades eriti alaealise tausta;	b) alaealise heaolu ja sotsiaalne areng, arvestades eriti alaealise etnilist, religioosset, kultuurilist ja keelelist tausta ning võttes lisaks arvesse stabiilsuse ja järjepidevuse vajadust alaealise eest hoolitsemisel ja eestkoste korraldamisel ning juurdepääsu tervishoiuteenustele ja haridusele;
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) ohutus- ja julgeolekukaalutlused, eelkõige juhul, kui last ähvardab oht langeda inimkaubanduse ohvriks;	c) ohutus- ja julgeolekukaalutlused, eelkõige juhul, kui alaealist ähvardab oht langeda mis tahes kujul vägivalla või ekspluateerimise, sealhulgas inimkaubanduse ohvriks;
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) kaitsetust põhjustavad olukorrad, sealhulgas traumad, tervishoiu erivajadused ja invaliidsus
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) tagatis, et vastuvõtvas liikmesriigis antakse alaealine üle talle määratud eestkostjale;
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – punkt 3 – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d b) eestkostjalt saadud teave liikmesriigis, kus alaealine viibib;
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d c) vajadus käsitleda alaealisi puudutavaid otsuseid eelisjärjekorras;
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Alaealise parimate huvide hindamisel peab olema tagatud alaealise õigus olla ära kuulatud.
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Enne saatjata alaealise üleandmist vastutavale liikmesriigile või vajaduse korral jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile veendub üleandev liikmesriik, et vastutav liikmesriik või jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik võtab viivitamata direktiivi 2013/33/EL artiklites 14 ja 24 ning direktiivi 2013/32/EL artiklis 25 osutatud meetmed. Enne saatjata alaealise üleandmise otsuse tegemist tuleb hinnata tema parimaid huvisid. Hindamisel võetakse aluseks lõikes 3 loetletud tegurid. Hindamise teevad kiiresti töötajad, kellel on kvalifikatsioon ja teadmised, et tagada alaealise parimate huvide arvessevõtmine.	4. Enne saatjata alaealise üleandmist vastutavale liikmesriigile või vajaduse korral jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile saab üleandev liikmesriik iga üksikjuhtumi kohta eraldi tagatise, et vastutav liikmesriik või jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik võtab viivitamata direktiivi 2013/33/EL artiklites 14 ja 24 ning direktiivi 2013/32/EL artiklis 25 osutatud meetmed. Enne saatjata alaealise üleandmise või üleandmata jätmise otsuse tegemist tuleb valdkondadevaheliselt hinnata tema parimaid huvisid. Hindamisel võetakse aluseks lõikes 3 loetletud tegurid ja üleandmisotsuses esitatakse selgelt hindamise tulemused iga teguri lõikes. Hindamise teeb kiiresti valdkondadevaheline töörühm, kellel on kvalifikatsioon ja teadmised, et tagada alaealise parimate huvide arvessevõtmine. Valdkondadevahelisel hindamisel osalevad pädevad töötajad, kellel on kogemused lapse õiguste, psühholoogia ja arengu valdkonnas, ning samuti vähemalt alaealise eestkostja ja õigusnõustaja.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 10 kohaldamisel peab liikmesriik, kus saatjata alaealine esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, võtma võimalikult kiiresti asjakohased meetmed, et leida liikmesriikide territooriumilt saatjata alaealise pereliikmed või sugulased, kaitstes samal ajal lapse parimaid huvisid.	Artiklite 10 ja 19 kohaldamisel peab liikmesriik, kus saatjata alaealine esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, võtma võimalikult kiiresti asjakohased meetmed, et leida liikmesriikide territooriumilt saatjata alaealise pereliikmed või sugulased, kaitstes samal ajal lapse parimaid huvisid.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklis 47 osutatud pädevate asutuste töötajad, kes menetlevad saatjata alaealistega seotud taotlusi, on saanud ning saavad jätkuvalt asjakohast koolitust alaealiste erivajaduste kohta.	Artiklis 47 osutatud pädevate asutuste töötajad, kes menetlevad saatjata alaealistega seotud taotlusi, on saanud ning saavad jätkuvalt asjakohast koolitust alaealiste erivajaduste kohta, sealhulgas koolitust lapse õiguste, psühholoogia ja arengu kohta. Koolitus hõlmab ka riskihindamise mooduleid, et kohandada iga lapse eest hoolitsemine ja tema kaitse vastavalt tema vajadustele, ning koolituse käigus pööratakse erilist tähelepanu inimkaubanduse ja väärkohtlemise ohvrite varajasele tuvastamisele ja kadunuks jäämise ennetamise headele tavadele.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Enne saatjata alaealise üleandmist peab vastuvõttev liikmesriik määrama talle eestkostja niipea kui võimalik, ent igal juhul viie tööpäeva jooksul pärast üleandmisotsuse kinnitamist. Pädevad asutused edastavad teabe vastuvõtvas liikmesriigis määratud eestkostja kohta koos üleandmise üksikasjadega praegusele eestkostjale.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades vastavalt käesolevale artiklile lapse parimate huvide hindamisel toimuva rahvusvahelise koostöö eeskirjad ja menetlused.
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8a
	Vastuvõtu kulud
	1. Taotleja vastuvõtu kulud, mida kannab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik alates rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimise hetkest kuni taotleja vastutavale liikmesriigile üleandmiseni (või kuni vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik võtab taotleja eest vastutuse), hüvitatakse liidu üldeelarvest.
	2. Liikmesriigi kantud vastuvõtukulud juhul, kui peetakse väga ebatõenäoliseks, et taotleja kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks vastavalt artiklile 9, hüvitatakse liidu üldeelarvest.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastutava liikmesriigi määramise kriteeriume kohaldatakse ainult üks kord ja käesolevas peatükis esitatud järjestuses.	1. Vastutava liikmesriigi määramise kriteeriume kohaldatakse ainult üks kord ning III ja IV peatükis esitatud järjestuses.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevas peatükis esitatud kriteeriumide kohaselt määratakse vastutav liikmesriik olukorra põhjal, mis valitses hetkel, mil taotleja esitas esimest korda rahvusvahelise kaitse taotluse mõnele liikmesriigile.	2. Käesolevas peatükis esitatud kriteeriumide kohaselt määratakse vastutav liikmesriik olukorra põhjal, mis valitses hetkel, mil taotleja esitas esimest korda rahvusvahelise kaitse taotluse mõnele liikmesriigile kooskõlas määruse (EL) xxx/xxxx [varjupaigamenetluste määrus] artikliga [28].
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiva liikmesriigi vastutav asutus jõuab pärast artiklis 7 ette nähtud isiklikku vestlust järeldusele, et vastutavat liikmesriiki ei saa artiklite 10, 11, 12, 13 või 18 alusel kindlaks määrata ning kui taotleja ei vaja spetsiaalseid menetluslikke tagatisi kooskõlas määruse (EL) XXX/XXXX [varjupaigamenetluste määrus] artikliga [19], uurib vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik enne ülejäänud kriteeriumide kohaldamist vastavalt III ja IV peatükile, kas taotluse esitamisel tõstatas taotleja ainult neid küsimusi, mis ei seostu sellega, kas teda saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] alusel; kui ei esitatud muud teavet, mis osutaks, et taotleja võib kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, või kui selline teave ei ole vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivale liikmesriigile kättesaadav, muudab see selgelt ebausutavaks taotleja väited, et ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.
	Sellisel juhul tuleks taotlejat käsitada isikuna, kes selgelt ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, ja vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik loetakse vastutavaks liikmesriigiks, ilma et see piiraks määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaigamenetluste määrus] artikli [37] kohaldamist.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vastutav liikmesriik on see liikmesriik, kus viibib seaduslikult mõni saatjata alaealise pereliige, tingimusel et see on alaealise parimates huvides. Kui taotleja on abielus alaealine, kelle abikaasa ei viibi seaduslikult ühegi liikmesriigi territooriumil, siis on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus elab tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on tema eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või tava alusel, või kus õde või vend seaduslikult viibib.	2. Vastutav liikmesriik on see liikmesriik, kus viibib seaduslikult mõni saatjata alaealise pereliige, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise parimates huvides. Kui taotleja on alaealine, siis on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus elab tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on tema eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või tava alusel, või kus tema õde või vend seaduslikult viibib.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui taotleja sugulane viibib seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, ja kui individuaalse hindamise teel on kindlaks tehtud, et sugulane saab tema eest hoolitseda, viib see liikmesriik alaealise tema sugulasega kokku ning on vastutav liikmesriik, tingimusel et see on alaealise parimates huvides.	3. Kui taotleja sugulane viibib seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, ja kui individuaalse hindamise teel on kindlaks tehtud, et sugulane saab tema eest hoolitseda, viib see liikmesriik alaealise tema sugulasega kokku ning on vastutav liikmesriik, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise parimates huvides.
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Pereliikme, või sugulase (nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3) puudumise korral on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus saatjata alaealine esimest korda esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise parimates huvides.	5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud pereliikme või sugulase puudumise korral ja kui ükski muu III ja IV peatükis, eelkõige artiklis 19 sätestatud kriteerium ei ole täidetud, määratakse vastutav liikmesriik VII peatükis sätestatud jaotusmehhanismi kohaselt, tingimusel et alaealisele antakse alati valida võimalike jaotusmehhanismiga määratud liikmesriikide vahel kooskõlas artikli 36 lõikega 1 c. Mis tahes otsusele vastava liikmesriigi kohta, sealhulgas jaotusmehhanismi kasutamise korral, peaks eelnema alaealise parimate huvide valdkondadeülene hindamine.
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui alaealist saadab üks vanem, täiskasvanud õde või vend või muu täiskasvanu, kes on alaealise eest vastutav liikmesriigi õiguse või tava alusel, ja kui üks vanem või muu täiskasvanu, kes on alaealise eest vastutav liikmesriigi õiguse või tava alusel, viibib seaduslikult mõnes liikmesriigis, on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus vanem või muu alaealise eest vastutav täiskasvanu seaduslikult viibib, tingimusel, et see on alaealise parimates huvides.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rahvusvahelise kaitse saanud pereliikmed	Liikmesriigis seaduslikult viibivad pereliikmed
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui taotlejal on pereliige, kellel on lubatud elada rahvusvahelise kaitse saajana mõnes liikmesriigis, sõltumata sellest, kas perekond oli päritoluriigis juba olemas, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.	Kui taotlejal on pereliige, kes elab seaduslikult mõnes liikmesriigis, sõltumata sellest, kas perekond oli päritoluriigis juba olemas, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ühe perekonna kõigi liikmete ja/või alaealiste vallaliste õdede-vendade rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest vastutab liikmesriik, kes kriteeriumide kohaselt vastutab nendest suurima arvu taotluste läbivaatamise eest;	a) ühe perekonna kõigi liikmete rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest vastutab liikmesriik, kes kriteeriumide kohaselt vastutab nendest suurima arvu taotluste läbivaatamise eest;
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui taotlejal on kehtiv elamisluba või elamisluba, mis aegus vähem kui kaks aastat enne esimese taotluse esitamist , vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest elamisloa välja andnud liikmesriik.	1. Kui taotlejal on kehtiv elamisluba või elamisluba, mis aegus enne esimese taotluse esitamist, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest elamisloa välja andnud liikmesriik.
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotlejal on kehtiv viisa või viisa, mis aegus vähem kui kuus kuud enne esimese taotluse esitamist, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest viisa välja andnud liikmesriik, välja arvatud juhul, kui viisa anti välja mõne muu liikmesriigi nimel vastavalt esindamist käsitlevale kokkuleppele, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009²⁵ artiklis 8. Sel juhul vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest esindatud liikmesriik.	2. Kui taotlejal on kehtiv viisa või viisa, mis aegus enne esimese taotluse esitamist, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest viisa välja andnud liikmesriik, välja arvatud juhul, kui viisa anti välja mõne muu liikmesriigi nimel vastavalt esindamist käsitlevale kokkuleppele, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009²⁵ artiklis 8. Sel juhul vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest esindatud liikmesriik.
_________________	_________________
²⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).	²⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 a
	Haridust või kutseoskust tõendavate diplomite väljastamine
	1. Kui taotlejal on diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille on välja andnud liikmesriigis asuv haridusasutus, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
	Kõnealuses kontekstis tähendab haridusasutus liikmesriigi õiguse kohaselt tunnustatud või sellisena käsitatavat mis tahes haridusasutust, mis annab liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt tunnustatud hariduskraadi või muu tunnustatud kvalifikatsiooni, olenemata asutuse nimetusest, või asutust, mis pakub liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt kutseharidust või -koolitust;
	Käesoleva artikli kohaldamisel peetakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramisel asjakohaseks ainult diplomeid või muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis anti taotlejale pärast liikmesriigi territooriumil asuvas haridusasutuses õppimist. Veebipõhist õpet või muud kaugõpet ei peeta asjakohaseks.
	2. Kui taotlejal on rohkem kui üks diplom või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument, mille on väljastanud eri liikmesriikides asuvad haridusasutused, siis vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest liikmesriik, kes andis välja viimase diplomi või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi.
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui käesoleva artikli 25 lõikes 4 osutatud kahes loendis kirjeldatud otseste või kaudsete tõendite, sealhulgas määruses [määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] osutatud andmete põhjal tehakse kindlaks, et taotleja on kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu tulles ebaseaduslikult ületanud mõne liikmesriigi piiri, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest liikmesriik, kuhu sel viisil siseneti.	välja jäetud
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui vastutavat liikmesriiki ei ole III ja IV peatüki kohaste muude kriteeriumide põhjal võimalik kindlaks määrata, määratakse vastutav liikmesriik kindlaks VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismiga.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Kui vastutavat liikmesriiki ei ole III peatüki või artikli 18 kohaste muude kriteeriumide põhjal võimalik kindlaks määrata ja kui otseste või kaudsete tõendite põhjal tehakse kindlaks, et taotleja on sisenenud üle piiri liikmesriiki, kus taotlus esitati, teise liikmesriigi kaudu, määratakse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik kooskõlas artiklis 24 c sätestatud menetlusega.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	välja jäetud
Viisavaba sisenemine liikmesriiki
Kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik siseneb mõne liikmesriigi territooriumile, kus temalt viisat ei nõuta, vastutab see liikmesriik tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	välja jäetud
Avalduse esitamine lennujaama rahvusvahelisel transiidialal
Kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse mõne liikmesriigi lennujaama rahvusvahelisel transiidialal, vastutab taotluse läbivaatamise eest nimetatud liikmesriik.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui taotleja sõltub ühes liikmesriigis seaduslikult viibiva lapse, õe-venna või vanema abist kas raseduse, vastsündinud lapse, raske haiguse, raske puude või vanaduse tõttu või kui ühes liikmesriigis seaduslikult viibiva taotleja laps, õde-vend või vanem sõltub samadel põhjustel taotleja abist, hoiavad liikmesriigid tavaliselt taotlejat ja nimetatud sugulast koos või viivad nad taas kokku, tingimusel et isiku päritoluriigis olid perekondlikud sidemed olemas või et taotlejal on võimalik ülalpeetava isiku eest hoolitseda ja asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.	1. Kui taotleja sõltub ühes liikmesriigis seaduslikult viibiva lapse, õe-venna või vanema abist kas raseduse, vastsündinud lapse, raske haiguse, raske puude, tõsise trauma või vanaduse tõttu või kui ühes liikmesriigis seaduslikult viibiva taotleja laps, õde-vend või vanem sõltub samadel põhjustel taotleja abist, hoiavad liikmesriigid tavaliselt taotlejat ja nimetatud sugulast koos või viivad nad taas kokku, kui need perekondlikud sidemed olid olemas juba enne, kui taotleja liikmesriigi territooriumile saabus, või et taotlejal on võimalik ülalpeetava isiku eest hoolitseda ja asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult.
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 18 a
	Toetamine
	1. Liikmesriik võib anda organisatsioonidele, mille ta on heaks kiitnud vastavalt riigi õiguses ette nähtud konkreetsetele kuritarvitamise ja inimkaubanduse ennetamise nõuetele, võimaluse saada liidus rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud taotleja toetajaks. Taotlejat toetav isik või organisatsioon katab kulud taotleja üleviimiseks toetaja asukohaliikmesriiki ja seal viibimise kulud, kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta võetakse vastu lõplik otsus.
	2. Toetaja kirjaliku taotluse alusel ja taotleja nõusolekul teavitab vastutava liikmesriigi määramise menetlust läbi viiv liikmesriik sellest toetaja asukohaliikmesriiki. Kui toetava organisatsiooni asukohaliikmesriik on nõus taotleja vastu võtma, saab temast vastutav liikmesriik ja rahvusvahelise kaitse taotlus loetakse tema kvoodi hulka, nagu on määratletud artiklis 35.
	3. Artikli 57 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks vorminõuded ja kõlblikkuskriteeriumid, mida toetaja peab täitma, ning muu vajalik korraldus.
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 3 lõikest 1 ning üksnes seni, kuni vastutavat liikmesriiki ei ole kindlaks määratud, võib iga liikmesriik otsustada läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on talle esitanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik perekondlikel põhjustel seoses artikli 2 punktiga g hõlmamata laiendatud perekonnaga , isegi kui käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta ta selle läbivaatamise eest.	Erandina artikli 3 lõikest 1 võib iga liikmesriik otsustada läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on talle esitanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, isegi kui käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta ta selle läbivaatamise eest.
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
See liikmesriik, kes otsustas käesoleva lõike alusel vaadata läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, muutub vastutavaks liikmesriigiks ja võtab endale sellise vastutusega seotud kohustused. Vajaduse korral teatab ta sellest varem vastutanud liikmesriigile, vastutava liikmesriigi määramise menetlust teostavale liikmesriigile või liikmesriigile, kellel on palutud taotleja vastu võtta .	See liikmesriik, kes otsustas käesoleva lõike alusel vaadata läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, muutub vastutavaks liikmesriigiks ja võtab endale sellise vastutusega seotud kohustused. Vajaduse korral teatab ta sellest varem vastutanud liikmesriigile, vastutava liikmesriigi määramise menetlust teostavale liikmesriigile või liikmesriigile, kellel on palutud taotleja vastu võtta, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 põhjal loodud elektroonilist sidevõrku DubliNet.
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Taotluse esitaja võib paluda, et liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, kohaldaks käesolevat lõiget. Palve tuleb esitada kirjalikult ja seda tuleb korrakohaselt põhjendada.
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ja kes teostab vastutava liikmesriigi määramise menetlust, võib igal ajal, enne kui on määratud kindlaks vastutav liikmesriik, mõnelt muult liikmesriigilt paluda taotleja vastuvõtmist, et viia kokku perekonda kuuluvaid isikuid , isegi kui selline liikmesriik ei ole artiklites 10–13 ja 18 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik. See eeldab asjaomaste isikute kirjalikku nõusolekut.	Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ja kes teostab vastutava liikmesriigi määramise menetlust, või vastutav liikmesriik võib igal ajal, enne kui tehakse esimene sisuline otsus, paluda mõnelt muult liikmesriigilt taotleja vastuvõtmist, et viia kokku perekonda kuuluvaid isikuid humaansetel põhjustel, lähtudes eeskätt isiku nimetatud teise liikmesriiki lõimumist hõlbustavatest perekondlikest, kultuurilistest või sotsiaalsetest sidemetest, keeleoskusest või muudest tähenduslikest sidemetest, isegi kui selline liikmesriik ei ole peatükkides III ja IV sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik. See eeldab asjaomaste isikute kirjalikku nõusolekut.
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Taotleja võib paluda, et liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, kohaldaks lõiget 2. Selline palve esitatakse kirjalikult, see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning adresseeritud pädevatele asutustele vastutava liikmesriigi määramise menetlust läbi viivas liikmesriigis, kus taotlus esitati. Taotleja, kes kujutab endast julgeolekuohtu või kes selgelt ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, ei tohi seda menetlust kasutada.
	Vastutava liikmesriigi määramise menetlust läbi viiva liikmesriigi pädevad asutused tagavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud palve edastamise määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 põhjal loodud elektroonilise sidevõrgu DubliNet kaudu pädevatele asutustele taotleja soovitud liikmesriigis.
	Taotleja soovitud liikmesriik teatab kahe nädala jooksul taotluse saamisest, kas ta kavatseb võtta vastutuse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Taotleja soovitud liikmesriik võib seda tähtaega kahe nädala võrra pikendada, kui teavitab pikendamisest elektroonilise sidevõrgu DubliNet kaudu kirjalikult liikmesriiki, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati. Kui selle tähtaja jooksul ei ole vastust saadud, loetakse taotlus tagasilükatuks ja liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, jätkab vastutava liikmesriigi määramist III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide alusel. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, saavad rahvusvahelise kaitse taotlejad kõnealust menetlust kasutada vaid ühel korral.
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kui taotleja soovitud liikmesriik vastavalt lõikele 2 a palve rahuldab, saab temast vastutav liikmesriik. Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, tagab taotleja üleandmise vastutavale liikmesriigile.
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ühtse vormi, mida kasutatakse lõikes 2 a osutatud menetluse eesmärgil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) võtma artiklites 24, 25 ja 30 sätestatud tingimustel vastu taotleja, kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis;	a) võtma artiklites 24, 24 c, 25 ja 30 sätestatud tingimustel vastu taotleja, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse mõnes muus liikmesriigis;
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 punktis a osutatud olukorras vaatab vastutav liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbi või viib selle läbivaatamise lõpule.	2. Lõike 1 punktis a või b osutatud olukorras vaatab vastutav liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbi või viib selle läbivaatamise lõpule.
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 punktis b osutatud olukorras vaatab vastutav liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbi või viib selle läbivaatamise lõpule kiirendatud menetluse käigus direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohaselt.	välja jäetud
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõike 1 punktis c osutatud olukorras käsitleb vastutav liikmesriik taotleja kõiki täiendavaid selgitusi või uut taotlust korduva taotlusena direktiivi 2013/32/EL kohaselt.	välja jäetud
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõike 1 punktis d osutatud olukorras ei saa vastutava liikmesriigi vastutava ametiasutuse tehtud, taotluse tagasilükkamist käsitleva otsuse suhtes enam kohaldada direktiivi 2013/32/EL V peatüki kohast õiguskaitsevahendit.	5. Lõike 1 punktis d osutatud olukorras, kui taotlus on tagasi lükatud üksnes esimeses astmes, tagab vastutav liikmesriik selle, et asjaomasel isikul on võimalus või on olnud võimalus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 46.
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Vastutav liikmesriik osutab artikli 22 lõikes 2 nimetatud elektroonilises toimikus asjaolule, et ta on vastutav liikmesriik.	7. Vajaduse korral osutab vastutav liikmesriik artikli 22 lõikes 2 nimetatud elektroonilises toimikus asjaolule, et ta on vastutav liikmesriik.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastutava liikmesriigi määramine algab niipea, kui rahvusvahelise kaitse taotlus on esimest korda esitatud mõnele liikmesriigile, tingimusel, et esimese taotluse saanud liikmesriik ei ole juba artikli 3 lõike 4 või 5 kohaselt vastutav liikmesriik. .	1. Vastutava liikmesriigi määramine algab niipea, kui rahvusvahelise kaitse taotlus on mõnes liikmesriigis esimest korda registreeritud, tingimusel, et esimese taotluse saanud liikmesriik ei ole juba artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutav liikmesriik.
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rahvusvahelise kaitse taotlus loetakse esitatuks, kui taotleja esitatud vorm või asutuste koostatud aruanne on laekunud asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele. Kui taotlus ei ole tehtud kirjalikult, peaks tahteavalduse ja protokolli koostamise vaheline aeg olema võimalikult lühike.	välja jäetud
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui taotleja viibib mõnes muus liikmesriigis ilma elamisloata või esitab seal rahvusvahelise kaitse taotluse pärast oma esimese, teises liikmesriigis esitatud taotluse tagasivõtmist vastutava liikmesriigi määramise menetluse käigus, võtab liikmesriik, kellele esitati esimene rahvusvahelise kaitse taotlus, taotleja tagasi artiklites 26 ja 30 sätestatud tingimustel.	5. Kui taotleja viibib mõnes muus liikmesriigis ilma elamisloata või esitab seal rahvusvahelise kaitse taotluse pärast oma esimese, teises liikmesriigis esitatud taotluse tagasivõtmist vastutava liikmesriigi määramise menetluse käigus, võtab liikmesriik, kellele esitati esimene rahvusvahelise kaitse taotlus, taotleja tagasi artiklites 26 ja 30 sätestatud tingimustel, et viia vastutava liikmesriigi määramise menetlus lõpule.
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vajaduse korral lingid perekonnaliikmete või koos reisivate sugulaste taotlustele;	b) vajaduse korral lingid taotlustele, mille on esitanud perekonnaliikmed, sugulased või kuni 30-liikmelised rühmad, kes soovivad, et neid registreeritaks koos reisijatena, ilma et see piiraks õigust vaadata iga rahvusvahelise kaitse taotlus eraldi läbi, pöörates erilist tähelepanu taotlejatele, kelle puhul täheldatakse sunni, vägivalla või väärkohtlemise märke;
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pärast lõike 1 kohase teabe sisestamist registreerib artiklis 44 osutatud automaatne süsteem iga taotluse kordumatu numbri all, loob iga taotluse jaoks elektroonilise toimiku ja edastab taotluse kordumatu numbri taotluse saanud liikmesriigile.	2. Pärast lõike 1 kohase teabe sisestamist registreerib artiklis 44 osutatud automaatne süsteem iga rahvusvahelise kaitse taotluse kordumatu numbri all, loob iga taotluse jaoks elektroonilise toimiku ja edastab taotluse kordumatu numbri taotluse saanud liikmesriigile. Kordumatus numbris sisalduvaid isikuandmeid, samuti elektroonilist toimikut kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja määruse (EL) xxx/xxx [määruse nr 603/2013 uuesti sõnastamise määruse ettepanek] kohaldamisel.
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriik, kellele taotlus esitati, teeb määruse (EÜ) 767/2008 artikli 21 kohaselt otsingu VISis. Kui kokkulangevus VISis näitab, et taotlejal on kehtiv viisa või et viisa kehtivusaeg lõppes vähem kui kuus kuud enne esimese taotluse esitamist, märgib liikmesriik viisataotluse numbri ja liikmesriigi, kelle asutus väljastas viisa või pikendas seda, ning kas viisa on väljastatud teise liikmesriigi nimel.	5. Liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, teeb määruse (EÜ) 767/2008 artikli 21 kohaselt otsingu VISis. Kui kokkulangevus VISis näitab, et taotlejal oli kehtiv viisa enne esimese taotluse esitamist, märgib liikmesriik viisataotluse numbri ja liikmesriigi, kelle asutus väljastas viisa või pikendas seda, ning näitab, kas viisa on väljastatud teise liikmesriigi nimel.
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) liidus rahuldatud taotluste koguarvu;
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a b) igas liikmesriigis rahuldatud taotluste koguarvu;
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) kui kohaldatakse VII peatüki kohast jaotusmehhanismi, artikli 36 lõikes 4 ja artikli 39 punktis h osutatud teave.	h) Artiklis 38 ja artikli 39 punktis h osutatud teave.
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriik, kellele on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, leiab, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni muu liikmesriik, palub ta võimalikult kiiresti ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist artikli 21 lõikes 2 määratletud tähenduses sellisel muul liikmesriigil taotleja vastu võtta.	Kui liikmesriik, kellele on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, leiab, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni muu liikmesriik, palub ta võimalikult kiiresti ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist artikli 21 lõikes 2 määratletud tähenduses sellisel muul liikmesriigil taotleja vastu võtta.
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui Eurodac-süsteemis esineb kokkulangevus andmetega, mis on registreeritud vastavalt määruse [määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] artiklile 13, või VISis esineb kokkulangevus andmetega, mis on registreeritud vastavalt määruse (EL) 767/2008 artikli 21 lõikele 2, saadetakse taotlus kahe nädala jooksul pärast selle kokkulangevuse saamist , piiramata esimese lõigu kohaldamist.	Kui Eurodac-süsteemis esineb kokkulangevus andmetega, mis on registreeritud vastavalt määruse [määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] artiklile 13, või VISis esineb kokkulangevus andmetega, mis on registreeritud vastavalt määruse (EL) 767/2008 artikli 21 lõikele 2, saadetakse taotlus ühe kuu jooksul pärast selle kokkulangevuse saamist, piiramata esimese lõigu kohaldamist.
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Alaealiste puhul hakkab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegade arvestamisel aeg jooksma siis, kui eestkostja on määratud ja artikli 8 lõike 3 kohane parimate huvide hindamine on lõpule viidud.
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 a
	Perekonna taasühinemise menetlus
	1. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik vastutab taotleja perekonna taasühinemise erimenetluse elluviimise eest, et tagada perekonna kiire taasühinemine ja taotlejate juurdepääs varjupaigamenetlusele, kui esmapilgul on piisavaid märke selle kohta, et neil on tõenäoliselt õigus perekonna taasühinemisele vastavalt artiklile 10, 11, 12 või 13.
	2. Et selgitada, kas on piisavalt märke selle kohta, et taotlejal on tema nimetatud liikmesriigis perekond ja/või sugulased, tagab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik, et taotleja on kohaldatavast pereliikmete ja/või sugulaste määratlusest aru saanud ning et taotleja on kindel, et väidetavad pereliikmed ja/või sugulased ei viibi muus liikmesriigis. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik tagab ühtlasi, et taotleja saab aru, et tal ei lubata jääda liikmesriiki, kus tema pereliikmed ja/või sugulased väidetavalt viibivad, kui asjaomane liikmesriik ei saa niisugust väidet kontrollida. Kui taotleja esitatud teave ei anna ilmselget alust kahelda pereliikmete ja/või sugulaste viibimises taotleja esitatud liikmesriigis, järeldatakse, et esmapilgul on taotleja pereliikmete ja/või sugulaste selles liikmesriigis viibimise kohta piisavalt märke, et lugeda lõike 1 tingimused täidetuks.
	Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus taotleja väitel viibivad tema pereliikmed ja/või sugulased, abistavad vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiva liikmesriigi pädevaid asutusi mis tahes niisugustele küsimustele vastamisel, mille eesmärk on välja selgitada, kas väidetavad perekondlikud sidemed on tõesed.
	3. Kui lõigete 1 ja 2 kohaselt tehakse kindlaks, et esmapilgul on taotlejal tõenäoliselt õigus perekonna taasühinemisele vastavalt artiklile 10, 11, 12 või 13, teavitab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik sellest jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki ja taotleja antakse kõnealusele liikmesriigile üle.
	4. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik edastab kogu taotleja esitatud teabe määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 põhjal loodud elektroonilise sidevõrgu DubliNet kaudu jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile.
	5. Lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt teeb jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik kindlaks, kas perekonna taasühinemise tingimused kooskõlas artikliga 10, 11, 12 või 13 on täidetud. Kui see nii on, saab jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigist vastutav liikmesriik.
	6. Kui tehakse kindlaks, et perekonna taasühinemise tingimused ei ole täidetud, tagab jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik, et taotleja paigutatakse artiklis 24 c sätestatud menetluse kohaselt ümber muusse vastutavasse liikmesriiki.
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 b
	Lihtne menetlus artiklite 14 ja 14 a tähenduses
	1. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik teeb kiiresti kindlaks jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi, kui on olemas esmapilgul piisavalt märke, mis näitavad, et taotlejal on artikli 14 või 14 a kohaselt tähenduslikud sidemed teatava muu liikmesriigiga kui vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik.
	2. Et kindlaks teha, kas on olemas piisavalt märke selle kohta, et taotlejal on mõne liikmesriigiga artikli 14 või 14 a kohaselt tähenduslikud sidemed, lähtub vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik taotleja esitatud tõenditest ja muust teabest ning kasutab asjaomaseid liidu andmebaase. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik tagab ühtlasi, et taotleja saab aru, et tal ei lubata jääda jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki, kui asjaomane liikmesriik ei saa esitatud tõendeid ja teavet kontrollida. Kui taotleja esitatud või asjaomaste liidu andmebaaside kaudu kogutud teave ei anna ilmselget alust kahelda, kas artikkel 14 või 14 a on konkreetsele liikmesriigile kohaldatav, järeldab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik, et esmapilgul on piisavalt märke, mis näitavad, et kõnealused sidemed vastavad käesoleva artikli lõike 1 nõuetele.
	Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus taotlejal võivad olla artikli 14 või 14 a kohased sidemed, abistavad vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiva liikmesriigi pädevaid asutusi mis tahes niisugustele küsimustele vastamisel, mille eesmärk on välja selgitada, kas väidetavad perekondlikud sidemed on tõesed.
	3. Kui vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik leiab vastavalt lõigetele 1 ja 2, et teatav liikmesriik on esmapilgul tõenäoliselt artikli 14 või 14 a kohane jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik, teavitab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik sellest jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki ja taotleja antakse sellele liikmesriigile üle.
	4. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik edastab kogu taotleja esitatud teabe määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 põhjal loodud elektroonilise sidevõrgu DubliNet kaudu jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile.
	5. Jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik teeb lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt kindlaks, kas artikli 14 või 14 a tingimused on täidetud. Kui see nii on, saab jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigist vastutav liikmesriik.
	6. Kui tehakse kindlaks, et tingimused ei ole täidetud, tagab jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik, et taotleja paigutatakse artiklis 24 c sätestatud menetluse kohaselt ümber muusse vastutavasse liikmesriiki.
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 c
	Vastuvõtmisteate esitamine
	1. Kui taotleja tuleb artikli 15 lõike 2, artikli 24 a lõike 5 või artikli 24 b lõike 6 kohaselt teisele liikmesriigile üle anda, on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus taotlejate arv on artikli 15 lõikes 2, artikli 24 a lõikes 5 või artikli 24 b lõikes 6 osutatud kindlaksmääramise ajal nende artiklis 35 osutatud võrdlusaluse põhjal määratud kvoodiga võrreldes kõige väiksem.
	2. Kui vastutav liikmesriik on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, sisestatakse sellekohane teave automaatselt Eurodac-süsteemi ja kõnealust liikmesriiki teavitatakse sellest automaatteatega.
	3. Liikmesriik, kus taotleja viibib, teavitab vastavalt lõikele 2 taotlejat kõnealusest kindlaksmääramisest ja koostöös Euroopa Liidu Varjupaigaametiga toimuva üleandmise korrast.
	4. Liikmesriik, kus taotleja viibib, annab kogu taotleja esitatud teabe üle vastutavale liikmesriigile, kasutades määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 alusel loodud elektroonilist sidevõrku DubliNet.
	5. Euroopa Liidu Varjupaigaamet tagab taotleja kiire üleandmise liikmesriigist, kus taotleja viibib, vastutavale liikmesriigile.
	6. Artiklites 39, 40, 41 ja 42 sätestatud kohustusi kohaldatakse mutatis mutandis.
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Palve saajaks olev liikmesriik kontrollib kõiki asjaolusid vastavalt vajadusele ja teeb taotleja vastuvõtmiseks esitatud palve suhtes otsuse ühe kuu jooksul palve saamisest.	1. Taotleja soovitud liikmesriik kontrollib kõiki asjaolusid vastavalt vajadusele ja teeb taotleja vastuvõtmiseks esitatud palve suhtes otsuse kahe nädala jooksul palve saamisest.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on põhjendatult lühendada menetlusaega. Kooskõlas lihtsa perekonna taasühinemismenetluse kehtestamisega tundub kahenädalane tähtaeg esitatud palve kohta otsuse tegemiseks piisav.
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 20 lõike 1 punktis b, c, d või e osutatud olukorras teeb liikmesriik, kus isik viibib, tagasivõtmisteate hiljemalt kahe nädala jooksul pärast Eurodaci kokkulangevuse teate saamist ning annab kõnealuse isiku üle vastutavale liikmesriigile .	1. Artikli 20 lõike 1 punktis b, c, d või e osutatud olukorras esitab liikmesriik, kus isik viibib, tagasivõtmisteate hiljemalt ühe kuu jooksul pärast Eurodaci kokkulangevuse teate saamist ning annab kõnealuse isiku üle vastutavale liikmesriigile.
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui palve saajaks olev liikmesriik nõustub taotleja vastu võtma , teatab palve esitajaks olev liikmesriik taotlejale viivitamata kirjalikult otsusest anda ta üle vastutavale liikmesriigile ning vajaduse korral ka otsusest jätta ta rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata.	1. Kui taotleja soovitud liikmesriik nõustub taotlejat vastu võtma, teatab palve esitajaks olev liikmesriik taotlejale viie päeva jooksul kirjalikult otsusest anda ta üle vastutavale liikmesriigile ning vajaduse korral ka otsusest jätta ta rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on vajalik, et säilitada teksti loogika, sest see peab teenima taotleja menetlusõiguste teostamise ja tema olukorra individuaalse hindamise tagamise eesmärki. Käesolev muudatusettepanek on lahutamatult seotud lubatud muudatusettepanekutega raporti projekti raames, mille eesmärk on tugevdada taotleja menetlusõigusi.
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid näevad pärast üleandmisotsuse teatavakstegemist ette seitsmepäevase tähtaja, mille jooksul asjaomane isik võib kasutada oma lõike 1 kohast õigust tõhusale õiguskaitsele.	2. Liikmesriigid näevad pärast üleandmisotsuse teatavakstegemist ette mõistliku tähtaja, mis ei ole lühem kui 15 päeva ja mille jooksul asjaomane isik võib kasutada oma lõike 1 kohast õigust tõhusale õiguskaitsele.
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 sätestatud tõhusa õiguskaitsevahendi kohaldamisala on piiratud selle hindamisega, kas rikutakse artikli 3 lõiget 2 seoses ebainimliku või alandava kohtlemise ohu esinemisega või artikleid 10–13 ja 18.	välja jäetud
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui ei tehta lõikes 1 osutatud üleandmisotsust, näeb liikmesriik ette kohtu ees kasutatava tõhusa õiguskaitsevahendi, kui taotleja väidab, et perekonnaliige või saatjata alaealiste puhul sugulane viibib legaalselt muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kes vaatab läbi tema rahvusvahelise kaitse taotlust, ning peab seetõttu seda teist liikmesriiki taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks.	5. Kui ei tehta lõikes 1 osutatud üleandmisotsust, näeb liikmesriik ette kohtu ees kasutatava tõhusa õiguskaitsevahendi, kui taotleja väidab, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni teine liikmesriik.
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel isikul oleks võimalus saada õigusabi ning vajaduse korral keelelist abi.	6. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel isikul oleks kooskõlas artikliga 6 a võimalus saada kõigis menetluse järkudes tasuta õigusabi ning vajaduse korral keelelist ja kultuurivahendusabi.
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid tagavad, et õigusabi pakutakse taotluse korral tasuta juhul, kui asjaomane isik ei suuda tasuda sellega kaasnevaid kulusid. Liikmesriigid võivad ette näha, et tasude ja muude kulude osas ei kohelda õigusabiga seotud küsimustes taotlejaid soodsamalt kui üldiselt liikmesriigi enda kodanikke.	välja jäetud
Piiramata meelevaldselt õigusabi kasutamist, võivad liikmesriigid sätestada, et tasuta õigusabi või esindamist ei võimaldata, kui pädeva asutuse või kohtu hinnangul ei ole vaidlustamisel või läbivaatamisel ilmseid eduvõimalusi.
Kui ametiasutus, mis ei ole kohus, otsustab mitte võimaldada tasuta õigusabi vastavalt käesolevale lõikele, pakuvad liikmesriigid õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, et vaidlustada nimetatud otsus kohtus. Otsuse vaidlustamise korral on kõnealune õiguskaitsevahend lõikes 1 osutatud õiguskaitsevahendi lahutamatu osa.
Käesolevas lõikes sätestatud tingimuste täitmisel tagavad liikmesriigid, et õigusabi ja esindamist ei piirata omavoliliselt ning et taotleja tegelikku juurdepääsu õigusemõistmisele ei takistata.
Õigusabi sisaldab vähemalt nõutavate menetlusdokumentide ettevalmistamist ja esindamist kohtus ning selle osutamise lubamisel võib piirduda ainult nende õigusnõustajate või muude nõustajatega, keda on siseriikliku õigusega spetsiaalselt määratud abi osutama ja esindama.
Õigusabi kasutamise kord sätestatakse riiklike õigusaktidega.
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt käesolevale määrusele, kui on olemas asjaomaste isikute märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.	2. Liikmesriigid võivad äärmise abinõuna ja iga juhtumit eraldi hinnates isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt käesolevale määrusele, kui on tõendatud asjaomaste isikute põgenemise oht ning juhul, kui taotleja olukorrale antud individuaalse hinnangu kohaselt on kinnipidamine proportsionaalne ja kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Alaealisi ei ole lubatud kinni pidada. Liikmesriigid tagavad alaealistele ja alaealistega peredele nende taotluse käsitlemise ajaks vabadusekaotuseta kogukondliku majutuse.
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Taotlejate kinnipidamiseks annab kirjaliku korralduse kohtuasutus. Kinnipidamiskorralduses esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja õiguslikud põhjendused koos viitega võimalike alternatiivide kaalumisele ja põhjustega, miks neid ei saaks tulemuslikult kohaldada.
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Selleks et tagada üleandmine vastutavale liikmesriigile, kohaldatakse kinnipeetud isikute suhtes kohaldatavate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes direktiivi 2013/33/EL artikleid 9, 10 ja 11.	4. Selleks et tagada üleandmine vastutavale liikmesriigile, kohaldatakse kinnipeetud isikute suhtes kohaldatavate kinnipidamistingimuste, mille juures tuleb täielikult austada isiku põhiõigusi, ja tagatiste suhtes direktiivi 2013/33/EL artikleid 9, 10 ja 11.
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kulud, mis tekivad taotleja või muu artikli 20 lõike 1 punktis c, d või e osutatud isiku üleandmisega vastutavale liikmesriigile, katab isikut üle andev liikmesriik.	1. Kulud, mis tekivad taotleja või muu artikli 20 lõike 1 punktis c, d või e osutatud isiku üleandmisega vastutavale liikmesriigile, kaetakse liidu üldeelarvest.
Selgitus
Kõikide käesoleva määruse kohaste üleandmiste kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest, et täiendavalt stimuleerida seda, et iga liikmesriik viivitamata registreeriks kõik oma territooriumil viibivad varjupaigataotlejad, ning tagada, et määruse sätete järgimine ei tekitaks liikmesriikidele rahalisi lisakulusid.
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas peatükis osutatud jaotusmehhanismi kohaldatakse liikmesriigi toetamiseks, kui sellele liikmesriigile on esitatud ebaproportsionaalsel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, millega seoses on ta vastutav liikmesriik käesoleva määruse tähenduses.	1. Käesolevas peatükis osutatud jaotusmehhanismi kohaldatakse kõigi taotluste suhtes, mille puhul vastutavat liikmesriiki ei olnud III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt võimalik kindlaks määrata.
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem näitab, et III peatüki, artikli 3 lõike 2 või 3, artikli 18 ja 19 kriteeriumide kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv on lisaks tegelikult ümberasustatud isikute arvule suurem kui 150 % kõnealuse liikmesriigi kvoodist, mis on määratud kindlaks artiklis 35 osutatud võrdlusalusega.	välja jäetud
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Automaatne süsteem jälgib pidevalt, kas mõni liikmesriik ületab lõikes 2 osutatud künnist, ning selle ületamise korral teavitab liikmesriike ja komisjoni sellest asjaolust, näidates ära künnist ületavate taotluste arvu.	välja jäetud
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Pärast lõikes 5 osutatud teavitamist kohaldatakse jaotusmehhanismi.	välja jäetud
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 34 lõikes 2 osutatud künnis on saavutatud, kohaldab artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem artiklis 35 osutatud võrdlusalust nende liikmesriikide suhtes, kelle vastutusalasse kuuluvate taotluste arv on artikli 35 lõike 1 kohasest kvoodist väiksem, ja teavitab sellest liikmesriike.	välja jäetud
Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Juhul, kui vastutavat liikmesriiki ei ole III ja IV peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt võimalik kindlaks määrata, teatab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik taotlejale, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse vaatab läbi jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik.
Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Artiklis 35 osutatud võrdlusaluse põhjal koostab artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem lühinimekirja neljast liikmesriigist, kelle puhul taotlejate arv on nende võrdlusaluse põhjal määratud kvoodiga võrreldes kõige väiksem.
Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik edastab taotlejale lõikes 1 b osutatud lühinimekirja koos vastavaid liikmesriike iseloomustava teabega. Taotlejal on võimalus viie päeva jooksul pärast selle teabe saamist valida endale lühinimekirja nelja riigi seast jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik.
	Kui taotleja käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ühtegi liikmesriiki ei vali, siis, tingimusel et lühinimekiri koostati kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 b, suunab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik taotleja sellesse lühinimekirjas olevasse riiki, kelle puhul on taotlejate arv nende artiklis 35 osutatud võrdlusaluse põhjal määratud kvoodiga võrreldes kõige väiksem.
Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 1 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 d. Lõikeid 1 a, 1 b ja 1 c kohaldatakse vajalike muudatustega juhul, kui taotlejad on end registreerinud perekondade, sugulaste või rühmadena, kes on palunud teha enda kohta märke, et nad reisivad koos. Kui sellise rühma liikmed valiku osas üksmeelele ei jõua, võib rühma iga liige kooskõlas lõikega 2 valida endale senise rühma jaoks koostatud lühinimekirjast jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi. Kui vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivatele asutustele tehtud valikust viie päeva jooksul ei teatata, siis, tingimusel et lühinimekiri koostati kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 b, suunatakse taotleja sellesse liikmesriiki, kelle puhul on taotlejate arv nende artiklis 35 osutatud võrdlusaluse põhjal määratud kvoodiga võrreldes kõige väiksem.
Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotlejad, kes esitasid oma taotluse toetatavas liikmesriigis pärast artikli 34 lõikes 5 osutatud jaotamisest teavitamist, jaotatakse lõikes 1 osutatud liikmesriikidesse ning need liikmesriigid määravad kindlaks vastutava liikmesriigi.	välja jäetud
Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Taotlused, mis kuulutatakse vastuvõetamatuks või vaadatakse läbi kiirendatud menetlusega artikli 3 lõike 3 kohaselt, ei kuulu jaotamisele.	välja jäetud
Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõike 1 kohaselt võrdlusaluse kohaldamise põhjal näitab artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem ära jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi ja edastab selle teabe 72 tunni jooksul pärast artikli 22 lõikes 1 osutatud registreerimist toetatavale liikmesriigile ja jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile ning lisab jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi artikli 23 lõikes 2 osutatud elektroonilisse toimikusse.	välja jäetud
Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 37	välja jäetud
Finantssolidaarsus
1. Liikmesriik võib pärast käesoleva määruse jõustumist kolmekuulise perioodi lõpus ja pärast seda iga kaheteistkuulise perioodi lõpus sisestada automaatsesse süsteemi teabe, et ta ei osale ajutiselt käesoleva määruse VII peatükis sätestatud korrigeerivas jaotusmehhanismis ja teavitab sellest liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit.
2. Artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem kohaldab sel juhul kõnealuse kaheteistkuulise perioodi jooksul võrdlusalust nende liikmesriikide suhtes, kelle vastutusalasse kuuluvate taotluste arv on artikli 35 lõike 1 kohasest kvoodist väiksem, välja arvatud teabe sisestanud liikmesriigi ning toetatava liikmesriigi suhtes. Artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem arvestab iga taotluse, mis muidu oleks määratud liikmesriigile, kes sisestas teabe vastavalt artikli 36 lõikele 4, kõnealuse liikmesriigi kvoodi hulka.
3. Lõikes 2 osutatud kaheteistkuulise perioodi lõpus edastab automaatne süsteem korrigeerivas jaotusmehhanismis osalemata jätnud liikmesriigile nende taotluste arvu, mille puhul ta muidu oleks olnud jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik. Kõnealune liikmesriik maksab pärast seda solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta, kes muidu oleks määratud sellele liikmesriigile asjaomase kaheteistkuulise perioodi jooksul. Solidaarsusmaks makstakse liikmesriigile, kes on määratud vastutavaks asjaomaste taotluste läbivaatamise eest.
4. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse kooskõlas artiklis 56 osutatud läbivaatamismenetlusega ja sätestab lõike 3 rakendamise korra.
5. Euroopa Liidu Varjupaigaamet jälgib rahalise solidaarsusmehhanismi kohaldamist ja annab selle kohta komisjonile kord aastas aru.
Selgitus
Korrigeeriva jaotussüsteemi mõte on tasakaalustada kohustuste ebaõiglast jagunemist süsteemis, mis sunnib suurima surve alla jäänud, nn eesliini-liikmesriike kõige rohkem pingutama. Kui teistele liikmesriikidele anda võimalus end kohustustest vabaks osta, oleks see eesliini-liikmesriikide suhtes ebaõiglane ning sellise korra toimimiseks peaks vabaksostmise hind olema nii peletavalt kõrge, et see muutuks omakorda majanduslikult nõrgemate liikmesriikide suhtes ebaõiglaseks. Raportöörile ei meeldi ka põhimõtteliselt kord, kus liikmesriigid maksavad, et hoiduda kohustusest abistada rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi.
Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetatava liikmesriigi kohustused	Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiva liikmesriigi kohustused korrigeeriva jaotussüsteemi kohaldamise korral
Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetatav liikmesriik:	Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik:
Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) teeb hiljemalt ühe nädala jooksul alates artikli 36 lõikes 4 osutatud teabe edastamisest otsuse anda taotleja üle jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile, välja arvatud juhul, kui toetatav liikmesriik saab sama tähtaja jooksul võtta endale vastutuse taotluse läbivaatamise eest vastavalt artiklites 10–13 ja artiklis 18 sätestatud kriteeriumidele;	a) teeb taotleja valikut kajastava või, viiepäevase tähtaja möödumisel, artikli 36 lõikega 1 c kooskõlas oleva otsuse. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik sisestab tehtud otsuse kohe automaatsesse süsteemi, teavitab sellest jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki ning lisab vastutava liikmesriigi artikli 23 lõikes 2 osutatud elektroonilisse toimikusse.
Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) teatab taotlejale viivitamata otsusest anda ta üle jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile;	b) teatab taotlejale viivitamata kinnitusest otsusele anda ta üle jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile;
Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) annab taotleja jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile üle hiljemalt nelja nädala jooksul pärast lõplikku üleandmisotsust.	c) annab vajalikku abi, tagamaks et Euroopa Liidu Varjupaigaamet oleks võimeline andma taotleja jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile üle hiljemalt nelja nädala jooksul pärast lõplikku üleandmisotsust.
Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) edastab kogu taotleja esitatud teabe määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 põhjal loodud elektroonilise sidevõrgu DubliNet kaudu vastutavale liikmesriigile.
Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kinnitab toetatavale liikmesriigile jaotamisteate kättesaamist ja märgib ära pädeva asutuse, kuhu taotleja peab pärast üleandmist pöörduma;	a) kinnitab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivale liikmesriigile jaotamisteate kättesaamist ja märgib ära pädeva asutuse, kuhu taotleja peab pärast üleandmist pöörduma;
Muudatusettepanek 186 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) teatab toetatavale liikmesriigile taotleja saabumisest või asjaolust, et ta ei ilmunud kohale määratud tähtaja jooksul;	b) teatab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivale liikmesriigile taotleja saabumisest või asjaolust, et ta ei ilmunud kohale määratud tähtaja jooksul;
Muudatusettepanek 187 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) võtab taotleja vastu ja viib temaga vajaduse korral läbi isikliku vestluse;	c) võtab taotleja vastu;
Muudatusettepanek 188 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) vaatab vastutava liikmesriigina läbi tema rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud juhul, kui artiklites 10–13 ja 16–18 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutab taotluse läbivaatamise eest mõni teine liikmesriik.	d) vaatab vastutava liikmesriigina läbi tema rahvusvahelise kaitse taotluse;
Muudatusettepanek 189 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) kui artiklites 10–13 ja 16–18 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutab taotluse läbivaatamise eest mõni teine liikmesriik, palub jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik sellel teisel liikmesriigil taotleja vastu võtta.	välja jäetud
Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) vajaduse korral teatab vastutavale liikmesriigile kõnealusesse liikmesriiki üleandmisest;	välja jäetud
Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) vajaduse korral annab taotleja üle vastutavale liikmesriigile;	välja jäetud
Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) vajaduse korral sisestab artikli 23 lõikes 2 osutatud elektroonilisse toimikusse teabe, et ta vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vastutava liikmesriigina.	h) sisestab artikli 23 lõikes 2 osutatud elektroonilisse toimikusse teabe, et ta vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vastutava liikmesriigina.
Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui tehakse artikli 38 punkti a kohane üleandmisotsus, edastab toetatav liikmesriik jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile samal ajal ning üksnes selle kontrollimiseks, kas taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, taotleja sõrmejäljed, mis on võetud määruse [määruse (EL) 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] kohaselt.	1. Kui tehakse artikli 38 punkti a kohane üleandmisotsus, edastab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile samal ajal ning üksnes selle kontrollimiseks, kas taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, taotleja sõrmejäljed, mis on võetud määruse [määruse (EL) 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] kohaselt.
Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui taotleja andmete põhjal ilmneb pärast turvakontrolli, et teda peetakse mõjuvatel põhjustel ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, jagatakse hoiatusteate olemuse kohta teavet toetatava liikmesriigi õiguskaitseasutustega ja seda ei edastata artikli 47 lõikes 7 osutatud elektrooniliste teabekanalite kaudu.	Kui taotleja andmete põhjal ilmneb pärast julgeolekukontrolli, et teda peetakse mõjuvatel põhjustel ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, jagatakse hoiatusteate olemuse kohta teavet vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiva liikmesriigi õiguskaitseasutustega ja seda ei edastata artikli 47 lõikes 7 osutatud elektrooniliste teabekanalite kaudu.
Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik teatab toetatavale liikmesriigile ühe nädala jooksul sellise hoiatusteate olemasolust, täpsustades, millised taotluse saanud liikmesriigi õiguskaitseasutused on asjaga täielikult kurssi viidud, ning registreerib hoiatusteate olemasolu automaatses süsteemis vastavalt artikli 23 lõike 2 punktile d ühe nädala jooksul pärast sõrmejälgede saamist.	Jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik teatab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivale liikmesriigile ühe nädala jooksul sellise hoiatusteate olemasolust, täpsustades, millised taotluse saanud liikmesriigi õiguskaitseasutused on asjaga täielikult kurssi viidud, ning registreerib hoiatusteate olemasolu automaatses süsteemis vastavalt artikli 23 lõike 2 punktile d ühe nädala jooksul pärast sõrmejälgede saamist.
Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi arvates ohustab taotleja riiklikku julgeolekut või avalikku korda, saadab ta vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viivale liikmesriigile kogu seda hinnangut toetava teabe ning kogu teabe, mida vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik võib vajada selleks, et võtta taotleja suhtes vajalikke meetmeid.
Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui turvakontrolli tulemus kinnitab, et taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, on taotluse saanud toetatav liikmesriik vastutav liikmesriik ja vaatab taotluse läbi kiirendatud menetluse korras direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohaselt.	3. Kui julgeolekukontrolli tulemus kinnitab, et taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks riiklikule julgeolekule või avalikule korrale, on taotluse saanud vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik vastutav liikmesriik ja vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi kiirendatud menetluse korras direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohaselt. Kui on oht, et taotleja võib põgeneda, võib liikmesriik rakendada artiklis 29 sätestatud meetmeid.
Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Perekonnaliikmed, kelle suhtes kohaldatakse jaotamise korda, jaotatakse samale liikmesriigile.	2. Perekonnaliikmed ja sugulased, kelle suhtes kohaldatakse jaotamise korda, jaotatakse samale liikmesriigile.
Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Taotlejad, kelle suhtes kohaldatakse jaotamise korda ja kes on artikli 22 lõike 1 punkti b kohaselt registreeritud koos reisivate isikutena, kuid kes ei ole üksteise pereliikmed, tuleb võimaluste piires paigutada samasse liikmesriiki.
Selgitus
Raportööri esildatud läbivaadatud ümberpaigutamismudel võimaldaks taotlejaid liikmesriikidesse ümber paigutada mitte üksnes individuaalselt, vaid rühmadena, kuid see ei hõlmaks siiski õigust sihtriiki valida ja seda võimaldataks üksnes võimaluste piirides, erinevalt pereliikmetest, kes antakse alati üle samale liikmesriigile.
Muudatusettepanek 200 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taotleja üleandmisega jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile tekkivad kulud hüvitatakse toetatavale liikmesriigile 500 euro suuruse ühekordselt makstava summana iga artikli 38 punkti c kohaselt üleantud isiku kohta. Kõnealust rahalist toetust rakendatakse määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 sätestatud korra kohaldamisega.	Euroopa Liidu Varjupaigaametil taotleja üleandmisega jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile tekkivad kulud kaetakse liidu üldeelarvest ja hüvitatakse 300 euro suuruse ühekordselt makstava summana iga artikli 38 punkti c kohaselt üleantud isiku kohta.
Selgitus
Raportööri soovituse kohaselt tuleks vastutus üleandmiste eest anda Dublini määruse raames liikmesriikidelt üle Euroopa Liidu Varjupaigaametile. Hüvitise vähendamine 500 eurolt 300 eurole annaks olulise säästu, mis tuleks raportööri arvates investeerida süsteemi toetamisse.
Muudatusettepanek 201 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 43	välja jäetud
Korrigeeriva jaotamise lõpetamine
Automaatne süsteem teavitab liikmesriike ja komisjoni niipea, kui toetatavas liikmesriigis jääb tema vastutusalasse kuuluvate taotluste arv alla 150 % tema kvoodist vastavalt artikli 35 lõikele 1.
Pärast lõikes 2 osutatud teavitamist lõpeb korrigeeriva jaotamise kohaldamine kõnealuse liikmeriigi suhtes.
Muudatusettepanek 202 Ettepanek võtta vastu määrus VII a peatükk (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	VII a peatükk
	Vastastikune solidaarsus
	Artikkel 43 a
	Korrigeeriva jaotusmehhanismi peatamine
	1. Kui mõni liikmesriik süstemaatiliselt keeldub täitmast kohustust registreerida võimalikud taotlejad vastavalt artikli 3 lõikele -1 ning on keeldunud Euroopa Liidu Varjupaigaameti abist, mis oleks võimaldanud kõnealusel liikmesriigil täita oma artikli 3 lõikest -1 tulenevaid kohustusi, teeb komisjon ametile ülesandeks algatada vastavalt määruse (EL) XXXX/XX [ELi Varjupaigaameti määrus] [artikli 14 lõikele 2] selle liikmesriigi suhtes järelevalvemenetlus, et selgitada, kas liikmesriik täidab oma artikli 3 lõikest -1 tulenevaid kohustusi.
	2. Kui lõikes 1 osutatud järelevalvemenetlus näitab, et liikmesriik süstemaatiliselt keeldub täitmast oma artikli 3 lõikest -1 tulenevaid kohustusi ning on keeldunud Euroopa Liidu Varjupaigaameti abist, mis oleks tal võimaldanud oma artikli 3 lõikest -1 tulenevaid kohustusi täita, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta koheselt rakendusaktiga vastu otsuse, millega peatatakse kõnealuse liikmesriigi suhtes artiklis 34 osutatud korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine.
	3. Korrigeeriva jaotusmehhanismi lõikes 2 osutatud peatamise otsusel on kindel kehtivusaeg, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pikendada. Rakendusakti ettevalmistamisel ja koostamisel tagab komisjon kõigi dokumentide, sealhulgas rakendusakti eelnõu õige- ja samaaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata kõikidest järgnevatest meetmetest ja otsustest.
	Artikkel 43 b
	Sunnimeetmed
	1. Kui liikmesriik ei täida VII peatükist tulenevaid kohustusi, kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 [mida on muudetud määrusega (EL) nr xxx] artiklis [x] sätestatud menetlust.
	2. Kui liikmesriik ei täida VII peatükist tulenevaid kohustusi, ei lubata tal kasutada ELi vahendeid kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise rahastamiseks ja ta peab igal aastal esitama aruande määruste (EL) nr 516/2014 ja (EL) nr 1303/2013 kohaselt saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 203 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Tagatakse automaatse süsteemi ja Eurodaci koostalitlusvõime, et saaks automaatselt üle kanda teavet jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigi kindlaksmääramise kohta korrigeeriva mehhanismi poolt.
Muudatusettepanek 204 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Määrusega (EL) nr 1077/2011 loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks vastutab kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest.	3. Määrusega (EL) nr 1077/2011 loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks vastutab kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest ning kesksüsteemi koostalitlusvõime eest teiste süsteemidega.
Muudatusettepanek 205 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 47 osutatud liikmesriikide pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs artikli 44 lõikes 1 nimetatud automaatsele süsteemile artikli 20 lõikes 7, artikli 22 lõigetes 1, 4 ja 5, artikli 37 lõikes 1 ja artikli 39 punktis h osutatud teabe sisestamiseks.	1. Artiklis 47 osutatud liikmesriikide pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs artikli 44 lõikes 1 nimetatud automaatsele süsteemile artikli 20 lõikes 7, artikli 22 lõigetes 1, 4 ja 5, artikli 37 lõikes 1 ja artikli 39 punktis h osutatud teabe sisestamiseks ja artiklis 36 c kirjeldatud menetluseks.
Muudatusettepanek 206 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud asutused saavad vajalikku koolitust seoses käesoleva määruse kohaldamisega.	3. Lõikes 1 osutatud asutused saavad korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikku koolitust, sealhulgas asjakohase teabe kogumise ning lapse parimate huvide hindamise menetluste kohta. Juhul, kui on tegemist saatjata alaealistega, tagavad liikmesriigid lapse parimate huvide hindamiseks eriväljaõppe saanud töötajate või töötajaid toetavate spetsialiseeritud tugiteenuste kättesaadavuse.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada põhjalikult ja spetsiaalselt koolitatud töötajate kohalolek tundlike probleemidega tegelemise korral, näiteks lapse parimate huvide hindamisel.
Muudatusettepanek 207 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Liidu Varjupaigaamet moodustab artikli 47 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste võrgustiku ja hõlbustab selle tegevust eesmärgiga parandada praktilist koostööd ja teabe jagamist kõikides küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, sealhulgas praktiliste vahendite ja juhiste väljatöötamine.	Euroopa Liidu Varjupaigaamet moodustab artikli 47 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste võrgustiku ja hõlbustab selle tegevust eesmärgiga tõhustada praktilist koostööd ja teabe jagamist kõikides käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes, sealhulgas praktiliste vahendite ja suuniste väljatöötamisel. Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning Euroopa naabruses asuvate riikide pädevaid ametiasutusi võidakse kutsuda selle võrgustikuga koostööd tegema.
Muudatusettepanek 208 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu Varjupaigaametis jälgib Euroopa Andmekaitseinspektor kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja [määruse (mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010) ettepaneku] sätetega andmekaitse kohta.	3. Isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu Varjupaigaametis reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja määruse (EL) xxx/xxx [ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010] sätetega andmekaitse kohta, eelkõige seoses Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvetegevusega.
Selgitus
Selgitus, et määrus (EÜ) nr 45/2001 kehtib Euroopa Liidu Varjupaigaameti poolt isikuandmete töötlemise kohta üldiselt, mitte üksnes Euroopa Andmekaitseinspektori poolse järelevalve kontekstis.
Muudatusettepanek 209 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 34 lõikest 2 ei käivitata korrigeerivat jaotusmehhanismi esimese kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Erandina artikli 34 lõikest 3 on pärast käesoleva määruse jõustumisele järgnenud kolmekuulise perioodi lõppemist ja kuni käesoleva määruse jõustumisele järgnenud aasta lõppemiseni võrdlusperiood ajavahemik, mis on möödunud käesoleva määruse jõustumisest.	Erandina artikli 34 lõikest 3 on pärast käesoleva määruse jõustumist ja kuni käesoleva määruse jõustumisele järgnenud aasta lõppemiseni võrdlusperiood ajavahemik, mis on möödunud käesoleva määruse jõustumisest.
Muudatusettepanek 210 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina artiklist 35 kasutatakse esimesel kolmel aastal pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] korrigeeriva jaotamise võrdlusaluse arvutamiseks I a lisas osutatud valemit.
Muudatusettepanek 211 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt [18 kuud pärast jõustumist] ja edaspidi kord aastas vaatab komisjon läbi käesoleva määruse VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismi toimimise ja eelkõige selle artikli 34 lõikes 2 ja artiklis 43 sätestatud künnised.	Hiljemalt [18 kuud pärast jõustumist] ja edaspidi kord aastas vaatab komisjon läbi käesoleva määruse VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismi toimimise.
Muudatusettepanek 212 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Euroopa Liidu Varjupaigaamet koostab koostöös asjakohaste ekspertasutuste ja -organisatsioonidega artikli 53 teises a lõigus osutatud üleminekuperioodil kõikide liikmesriikide saatjata alaealiste vastuvõtmise suutlikkuse ülevaate, et selgitada välja puudused ja pakkuda liikmesriikidele abi nende puuduste kõrvaldamisel.
Muudatusettepanek 213 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määrus ( (EL) nr 604/2013 tunnistatakse kehtetuks liikmesriikide jaoks, kellele käesolev määrus on siduv seoses nende kohustustega omavahelistes suhetes .	Määrus (EL) nr 604/2013 tunnistatakse kehtetuks.
Selgitus
Raportöör on arvamusel, et liikmesriigid, kes kasutavad loobumisklauslit, peaksid tegema selge valiku, kas nad osalevad Dublini süsteemis või mitte. Olukord, kus teatavatel liikmesriikidel on võimalik jätkata Dublini III määruse kohaldamist, samas kui kõik teised on liikunud edasi Dublini IV määruse juurde, põhjustaks tarbetuid probleeme.
Muudatusettepanek 214 Ettepanek võtta vastu määrus I a lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	I a lisa
	Artiklis 35 osutatud võrdlusaluse arvutamise üleminekukord
	1. Korrigeeriva jaotusmehhanismi jaoks määratakse käesolevas lisas kindlaks määratud üleminekuperioodil igale liikmesriigile tema kvoot baasvõrdlusaluse ja artiklis 35 osutatud võrdlusaluse kombinatsiooni põhjal. Sellele ajutisele võrdlusalusele viidatakse kui üleminekuperioodi võrdlusalusele ja seda kohaldatakse üleminekuperioodil artiklis 35 osutatud võrdlusaluse asemel.
	2. Punktis 1 osutatud baasvõrdlusaluse arvutamiseks liidetakse kokku liikmesriikides Eurostati andmete kohaselt aastatel 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2016 esitatud taotlused ning see summa jagatakse sellel perioodil kõikides liikmesriikides esitatud taotluste koguarvuga.
	3. Euroopa Liidu Varjupaigaamet kehtestab nii baasvõrdlusaluse kui ka artiklis 35 osutatud võrdlusaluse.
	4. Üleminekuperioodi võrdlusalus arvutatakse järgmiselt:
	a) alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kuni jõustumisele järgneva esimese kalendriaasta lõpuni (aasta X) võrdub üleminekuperioodi võrdlusalus baasvõrdlusalusega;
	b) aastal X + 1 koosneb üleminekuperioodi võrdlusalus järgmistest elementidest: 67 % ulatuses baasvõrdlusalusest ja 33 % ulatuses artiklis 35 osutatud võrdlusalusest;
	c) aastal X + 2 koosneb üleminekuperioodi võrdlusalus järgmistest elementidest: 33 % ulatuses baasvõrdlusalusest ja 67% ulatuses artiklis 35 osutatud võrdlusalusest.


	5. Pärast käesoleva lisa punkti 4 alapunktis c osutatud perioodi lõppemist arvutatakse võrdlusalus artikli 35 kohaselt.
	6. Käesoleva lisaga kehtestatud üleminekukorra kohaldamise kestel jälgib Euroopa Liidu Varjupaigaamet vastavalt ELi Varjupaigaameti määruse artikli 14 lõikele 1 liikmesriike, kelle baasvõrdlusalus on artiklis 35 osutatud võrdlusaluse väärtustest väiksem, ning aitab neil võtta vajalikke meetmeid nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide toimimise tagamiseks.

[1] ELT C 34, 2.2.2017, lk 144.
[2] ELT C 185, 9.6.2017, lk 91.
[3] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

Julge ja samas praktiline ettepanek

Dublini määrusega määratakse kindlaks, milline ELi liikmesriik peab vastutama rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. 2015. aasta põgenikekriis näitas selgelt, et Euroopas varjupaigataotlejate struktureeritud ja väärika vastuvõtmise korraldamiseks tuleb Dublini määrust põhjalikult muuta ja samal ajal peavad liikmesriigid saama oma piire tulemuslikult hallata. Et kehtiva Dublini määruse puudused on struktuursed ja põhimõttelised, saab neid kõrvaldada üksnes struktuurse ja põhimõttelise reformiga.

Euroopa Parlament teeb ettepaneku kehtestada süsteem, mis kohapeal tegelikult toimiks. Selleks tuleb luua nii liikmesriikidele kui ka taotlejatele stiimulid Dublini süsteemi eeskirjade järgimiseks. Liikmesriigid, kes kõik on Genfi konventsiooni osalisriigid, peavad nõustuma varjupaigataotlejate Euroopasse vastuvõtmise kohustust õiglaselt jagama. Taotlejad peavad leppima sellega, et nad ei saa vabalt valida, milline liikmesriik nende varjupaigataotlusi hindab.

Euroopa Parlamendi pakutud kord toimiks nii tavapäraste rändevoogude korral kui ka kriisiolukorras. Samuti aitaks see toime tulla kriisiga ükskõik millisel liidu ühispiiril. Nõukogu saab selgelt otsuse käesoleva määruse kohta vastu võtta enamushääletusega ja peab nüüd keskenduma sellele, et leida süsteem, mis ka tegelikkuses toimiks ja mitte lihtsalt süsteem, mille saab nõukogus ühehäälselt vastu võtta.

Ettepaneku põhielemendid

Alaline, automaatne ja künnisteta ümberjaotamismehhanism

Taotlejad, kellel on mingis liikmesriigis pereliikmeid või kellel on mingi liikmesriigiga eriline side (näiteks on nad seal varem elanud või õppinud), paigutatakse ümber sellesse liikmesriiki. Taotlejad, kellel mingi kindla liikmesriigiga selliseid sidemeid ei ole, paigutatakse ümber korrigeeriva jaotusmehhanismi alusel. Seega asendab ümberpaigutamise kord senise esimese sisenemise liikmesriigi kriteeriumi. See kehtib pidevalt, mitte üksnes kriiside ajal, ning siin puuduvad komisjoni soovitatud künnised.

Taotlejate registreerimine kohe nende saabumisel ja julgeolek

Euroopa Parlamendi seisukoht sisaldab nii liikmesriikide kui ka taotlejate jaoks tugevaid stiimuleid taotlejate registreerimiseks kohe ELi saabumisel. See laseb meie ametiasutustel palju paremini kontrollida, kes meie territooriumil viibib. Samuti nõutakse kõigi taotlejate kohustuslikku julgeolekukontrolli asjaomaste riiklike ja Euroopa andmebaaside põhjal. Taotlejaid, kes kujutavad endast julgeolekuohtu, teistesse liikmesriikidesse üle ei viida.

Nõuetekohased menetlused esimese sisenemise liikmesriigis

Kehtiv Dublini määrus paneb esimese sisenemise liikmesriigile ebamõistlikult suure koormuse. Menetlused peavad toimuma kiiresti ja tagama teistesse liikmesriikidesse üleviidavate taotlejate kiire edasisaatmise. Selleks kehtestatakse lihtne menetlus perede taasühinemise ja muude tegelike sidemete puhuks.

Toetus ELi eelarvest ja ELi Varjupaigaameti toetus

Euroopa Parlament on seisukohal, et menetluste Dublini määruse kohases etapis tuleks taotlejate vastuvõtmise kulud katta ELi eelarvest, et mitte ebaõiglaselt koormata neid liikmesriike, kes peavad läbi viima palju selliseid menetlusi. Euroopa Parlament arvab ka, et vastutus taotlejate üleandmise eest Dublini määruse kohaselt tehtud otsuste põhjal peaks minema ELi Varjupaigaametile.

Õiglaste kohustuste arvutamine

Ümberpaigutamiskorra kohased liikmesriikide õiglased kvoodid arvutatakse nende SKP ja rahvaarvu põhjal. See tagab suurematele ja jõukamatele liikmesriikidele väiksemate ja vähem jõukatega võrreldes suuremad kvoodid. Taotlejad antakse korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaselt üle neile liikmesriikidele, kes on võtnud vastu oma õiglase kvoodiga võrreldes kõige vähem taotlejaid.

Kollektiivse jaotusmehhanismi toimimine

Ümber paigutatakse need taotlejad, kellel puuduvad tegelikud sidemed ühe kindla liikmesriigiga. Kui taotleja on esimese liitu sisenemise liikmesriigis registreerunud, lastakse tal valida nelja liikmesriigi seast, kes on oma õiglaste kvootidega võrreldes kõige vähem taotlejaid vastu võtnud. Kuna need „vähima arvu“ liikmesriigid pidevalt muutuvad, sedamööda kuidas taotlejaid süsteemis registreeritakse, ei ole taotlejal siis, kui ta otsustab Euroopas kaitset taotleda, võimalik teada, millise nelja liikmesriigi vahel ta tulevikus valida saab. Seega ei tohiks selline kord muutuda tõmbeteguriks, kuid piiratud valikuvõimalus annab taotlejale menetluse käigus mõningase sõnaõiguse, mis peaks vähendama teisese rände ohtu.

Taotlejatel lubatakse ka registreeruda kuni 30 inimesest koosnevate rühmadena. Erinevalt näiteks peresidemetest ei anna rühmana registreerumine õigust taotleda kaitset mingis kindlas riigis, kuid see võimaldab taotlejatel, kelle vahel on enne kodumaalt lahkumist või teekonna ajal tekkinud tugevad sidemed, kokku jääda ja lasta end samasse liikmesriiki üle viia. Seegi peaks teisese rände ohtu vähendama.

Võimalus valida nelja oma õiglaste kvootidega võrreldes kõige vähem taotlejaid vastu võtnud liikmesriigi vahel ning võimalus lasta end rühmana ümber paigutada kehtib vaid juhul, kui taotleja registreerub esimese sisenemise liikmesriigis.

Anname liikmesriikidele võimaluse uue varjupaigasüsteemiga toime tulla

Euroopa Parlament on näinud ette kolmeaastase üleminekuperioodi, mille kestel varem palju varjupaigataotlejaid vastu võtnud liikmesriikidel lasub jätkuvalt suurem vastutus ning väiksema varjupaigataotlejate vastuvõtmise kogemusega liikmesriikide kohustused oleksid esialgu väiksemad. Nende kolme aastaga läheneksid liikmesriikide kvoodid automaatselt nende õiglasele suurusele. ELi Varjupaigaameti abi ja järelevalve tagab selle, et kõik liikmesriigid on võimelised Euroopa ühist varjupaigasüsteemi tulemuslikult rakendama.

Teisese rände piiramine

Tähtis on tagada, et taotlejad jääksid nende rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise eest vastutavasse liikmesriiki. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kõrvaldada puudused, mis on siiani võimaldanud liikmesriikidele langeva koormuse kõikumisi. Dublini määrus võimaldab kiiresti kindlaks määrata vastutava liikmesriigi ning hiljem on taotlejal praktiliselt võimatu seda muuta. Ta saab Euroopas rahvusvahelise kaitse vaid juhul, kui jääb vastutavasse liikmesriiki.

Väga väikese kaitse saamise tõenäosusega taotlejate väljasõelumine

Selleks, et teada, kas rahvusvahelise kaitse taotleja vastab kaitse saamiseks vajalikele nõuetele, ehk siis nende eristamiseks nn majandusmigrantidest tuleb iga taotlust eraldi hinnata. See on keerukas protsess, mis viiakse läbi vastutavas liikmesriigis.

Ei ole aga toimiva varjupaigasüsteemi huvides paigutada ümber taotlejaid, kelle rahvusvahelise kaitse saamise võimalused on nullilähedased. Samas ei toimiks tegelikkuses ka kord, mis paneks liiga suure koormuse suurima surve all olevatele liikmesriikidele. Seepärast sisaldab ettepanek hoolikalt kohandatud filtrit selliste taotlejate väljasõelumiseks, kelle rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosus on väga väike.

Selliseid taotlejaid ümber ei paigutata ning nende taotlusi käsitletakse esimese sisenemise liikmesriigis, kes saab selleks ELilt täiendavat abi. Seega tunnustab süsteem taotleja õigust õiglasele varjupaigamenetlusele ja samas ka soovi omada tulemuslikku varjupaigasüsteemi, mis ei paneks suurima surve all olevatele liikmesriikidele ülemäärast koormust ega põhjustaks asjatuid ümberpaigutamisi.

Stiimulid taotlejate hoidmiseks ametliku süsteemi raames

Rahvusvahelise kaitse taotlejaid stimuleerib ametiasutustega koostööd tegema järsult paranev teavitamine ning õigus- ja muu abi ja senisest tulemuslikumad menetlused.

Alaealiste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed

Euroopa Parlament on pannud suurt rõhku nii saatjaga kui ka saatjata alaealiste suhtes tugevate kaitsemeetmete tagamisele. Peamised sellekohased sätted on tõhusamad parimate huvide hindamise eeskirjad, ranged eestkostjate määramise nõuded ja lastele neile sobivaks kohandatud teabe edastamine. Saatjata alaealiste üleandmine toimub vaid juhul, kui valdkondadeülene meeskond on hinnanud alaealiste parimaid huve ja vastuvõtvas liikmesriigis on neile määratud hooldajad.

Kõigi liikmesriikide täieliku osalemise tagamine

Euroopa Parlament eeldab, et kõik ELi liikmesriigid tunnustavad demokraatlikku otsustusprotsessi, ka juhul, kui selle tulemus neile ei meeldi. Selleks et stimuleerida liikmesriike eeskirju järgima, on neid eiravate liikmesriikide suhtes kehtestatud sunnimeetmed. Kui suurima surve all olevad liikmesriigid taotlejaid ei registreeri, peatatakse taotlejate ümberpaigutamine nende territooriumilt. Kui liikmesriigid keelduvad ümberpaigutatavaid taotlejaid oma territooriumile vastu võtmast, piiratakse nende juurdepääsu ELi vahenditele ja nad ei saa kasutada ELi vahendeid nende taotlejate tagasisaatmiseks, kelle varjupaigataotlused tagasi lükati.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref. D(2016)51537

Claude Moraes

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimees

ASP 13G205

Brüssel

Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 58 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.“

Arvestades õigusteenistuse arvamust, kelle esindajad osalesid uuesti sõnastatud ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel, ning võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus vastavalt esile toodud. Varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimisel piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Seetõttu otsustas õiguskomisjon oma 29. novembri 2016. aasta koosolekul 12 poolt- ja 2 vastuhäälega ning 1 erapooletuga[1] soovitada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil kui vastutaval komisjonil uurida ülalnimetatud ettepanekut vastavalt kodukorra artiklile 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisatud: Konsultatiivse töörühma arvamus

[1] Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Daniel Buda, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Dietmar Köster, António Marinho e Pinto, Angelika Niebler, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Pavel Svoboda, Axel Voss, Kosma Zlotowski, Tadeusz Zwiefka.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 6. oktoober 2016

ARVAMUS

EUROOPA PARLAMENDILE

NÕUKOGULE

KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest

COM(2016)0270, 4.5.2016 – 2016/0133(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 25. mail ja 7. juulil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas läbi vaadata komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Nendel koosolekutel, vaadanud läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel, et järgmised tekstiosad oleks tulnud tähistada halli taustaga, millega tavapäraselt märgistatakse sisulisi muudatusi:

– artiklisse 1 lisatud sõna „ühe“,

– artikli 8 lõigetes 5 ja 6 välja jäetud sõnad „õed-vennad“ ja „õdede-vendade“,

– artikli 10 lõikes 1 sõna „ainult“,

– artikli 10 lõikes 2 välja jäetud sõnad „või õde-vend“,

– artikli 13 sissejuhatavas osas välja jäetud sõnad „ja/või alaealised vallalised õed-vennad“,

– kogu I lisa tekst.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ühtlasi, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER H. LEGAL L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik õigusnõunik peadirektor

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (4.5.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
(COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD))

Arvamuse koostaja: Ramona Nicole Mănescu

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a) Vältimaks seda, et taotlejad, kelle taotlus on vastuvõetamatu või kellel ei ole tõenäoliselt rahvusvahelist kaitset vaja, võtavad ette potentsiaalselt ohtliku reisi oma päritoluriigist liikmesriiki, peaks Euroopa Liidu Varjupaigaamet koostöös komisjoni ja liikmesriikidega tagama võimalike rändajate teavitamise liitu sisenemise seaduslikest teedest ning ebaseadusliku rändega seotud ohtudest.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on ennetada ebaseaduslikku rännet ja vähendada väärinfol põhinevate varjupaigataotluste hulka.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Rändevoogude haldamise raskused, mis on ilmnenud selliste liikmesriikide esmase vastuvõtu keskustes, kuhu on esimesena sisenetud, annavad tunnistust vajadusest rohkem koostööle suunatud ja konkreetsema lähenemisviisi järele.

Selgitus

Muudatusettepanek rõhutab ja põhjendab ELi ühise lähenemisviisi vajadust.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Selleks et vältida liikmesriikide vahel selliste taotlejate üleandmist, kelle taotlused on vastuvõetamatud või kes tõenäoliselt ei vaja rahvusvahelist kaitset või kes on ohuks julgeolekule, on vaja tagada, et liikmesriik, kellele taotlus esimesena tehakse, kontrollib taotluse vastuvõetavust seoses esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigiga ja vaatab kiirendatud menetluse käigus läbi taotlused, mille on teinud taotlejad, kes tulevad ELi nimekirjas märgitud turvalisest päritoluriigist, või taotlejad, kes põhjustavad julgeolekuprobleeme.

välja jäetud

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Määrus (EL) nr 604/2013

Põhjendus 16


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et tagada perekonna ühtsuse ning lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõtte täielik austamine, peaks sõltuvussuhe taotleja ja tema lapse, õe-venna või vanema vahel taotleja raseduse, emaduse, tervisliku seisundi või vanaduse tõttu olema siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Kui taotleja on saatjata alaealine, peaks mõnes muus liikmesriigis viibiva ja sellise taotleja eest hoolitseda võiva pereliikme või sugulase olemasolu olema samuti siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Selleks et pärssida saatjata alaealiste teisest rännet, mis ei ole nende parimates huvides, peaks perekonnaliikme või sugalase puudumisel olema vastutav liikmesriik see, kus saatjata alaealine esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse esimest korda, kui ei tõendata, et see ei oleks lapse parimates huvides. Enne saatjata alaealise üleandmist teisele liikmesriigile peaks üleandev liikmesriik veenduma, et kõnealune liikmesriik võtab kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada lapsele piisav kaitse ja eelkõige hooldaja või hooldajate määramine, kelle ülesanne on kaitsta kõikide lastele ettenähtud õiguste austamist. Enne saatjata alaealise üleandmise kohta otsuse tegemist peaks vastavalt kvalifitseeritud ja vastavate teadmistega töötajad hindama tema parimaid huve.	(20) Selleks et tagada perekonna ühtsuse ning lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõtte täielik austamine, peaks sõltuvussuhe taotleja ja tema lapse, õe-venna või vanema vahel taotleja raseduse, emaduse, tervisliku seisundi või vanaduse tõttu olema siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Kui taotleja on saatjata alaealine, peaks mõnes muus liikmesriigis viibiva ja sellise taotleja eest hoolitseda võiva pereliikme või sugulase olemasolu olema samuti siduv vastutava liikmesriigi määramise kriteerium. Vanematest eraldatud lapsed, keda loetakse õiguslikult ka saatjata alaealisteks, kuuluvad eraldi kategooriasse ja neile tuleks pöörata erilist tähelepanu. Selleks et pärssida saatjata alaealiste teisest rännet, mis ei ole nende parimates huvides, peaks perekonnaliikme või sugulase puudumisel olema vastutav liikmesriik see, kus saatjata alaealine esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse esimest korda, kui ei tõendata, et see ei oleks lapse parimates huvides. Enne saatjata alaealise üleandmist teisele liikmesriigile peaks üleandev liikmesriik veenduma, et kõnealune liikmesriik võtab kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada lapsele piisav kaitse ja eelkõige hooldaja või hooldajate määramine, kelle ülesanne on kaitsta kõikide lastele ettenähtud õiguste austamist. Enne saatjata alaealise üleandmise kohta otsuse tegemist peaks vastavalt kvalifitseeritud ja vastavate teadmistega töötajad hindama tema parimaid huve.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tagamiseks ja selle kohaldamise takistuste vältimiseks, eelkõige põgenemise ja liikmesriikide vahel teisese rände ärahoidmiseks, on vaja kehtestada selged kohustused, mida taotleja peab menetluse raames täitma ja millest teda tuleks õigel ajal nõuetekohaselt teavitada. Kõnealuste õiguslike kohustuste rikkumisel peaksid olema taotleja jaoks asjakohased ja proportsionaalsed menetluslikud tagajärjed ning asjakohased ja proportsionaalsed tagajärjed seoses tema vastuvõtutingimustega. Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga peaks liikmesriik, kus selline taotleja viibib, igal juhul tagama, et selle isiku otsesed materiaalsed vajadused oleksid rahuldatud.

(22) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tagamiseks ja selle kohaldamise takistuste vältimiseks, eelkõige põgenemise ja liikmesriikide vahel teisese rände ärahoidmiseks, on vaja kehtestada selged kohustused, mida taotleja peab menetluse raames täitma ja millest teda tuleks õigel ajal nõuetekohaselt teavitada. Kõnealuste kohustuste täitmata jätmine ei tohiks kahjustada taotleja õigust õiglasele ja erapooletule menetlusele ega tohiks kaasa tuua tarbetuid, sobimatuid või ebaproportsionaalseid tagajärgi seoses tema vastuvõtutingimustega. Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga peaks liikmesriik, kus selline taotleja viibib, igal juhul tagama, et selle isiku otsesed põhivajadused oleksid rahuldatud.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Määrus (EL) nr 604/2013

Põhjendus 19


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et tagada asjaomaste isikute õiguste tõhus kaitse, tuleks vastutavale liikmesriigile üleandmise otsustega seoses ette näha õiguslikud tagatised ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kooskõlas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Samuti tuleks tagada tõhus õiguskaitsevahend olukordades, kus üleandmisotsust ei tehta, kuid taotleja väidab, et teine liikmesriik on vastutav, sest tema perekonnaliige või saatjata alaealise puhul tema sugulane viibib teises liikmesriigis. Rahvusvahelise õiguse täitmise tagamiseks peaks tõhus õiguskaitsevahend hõlmama nii käesoleva määruse kohaldamise hindamist kui ka selle liikmesriigi õigusliku ja faktilise olukorra hindamist, kuhu taotleja üle antakse. Tõhusa õiguskaitsevahendi kohaldamisala peaks olema piiratud selle hindamisega, kas rikutakse taotleja põhiõigusi seoses pereelu austamisega, lapse õigusi või keeldu riskida ebainimliku ja alandava kohtlemisega.	(24) Kõigil käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatel isikutel peaks olema õigus tõhusale õiguskaitsevahendile faktiliste või õiguslike asjaolude vaidlustamise või läbivaatamise kaudu kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega. Selleks et tagada asjaomaste isikute õiguste tõhus kaitse, tuleks vastutavale liikmesriigile üleandmise otsustega seoses ette näha õiguslikud tagatised ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kooskõlas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Samuti tuleks tagada tõhus õiguskaitsevahend olukordades, kus üleandmisotsust ei tehta, kuid taotleja väidab, et teine liikmesriik on vastutav, sest tema perekonnaliige või saatjata alaealise puhul tema sugulane viibib teises liikmesriigis. Rahvusvahelise õiguse täitmise ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomase kohtupraktika järgimise tagamiseks peaks tõhus õiguskaitsevahend hõlmama nii käesoleva määruse kohaldamise hindamist kui ka selle liikmesriigi õigusliku ja faktilise olukorra hindamist, kuhu taotleja üle antakse või tagasi saadetakse. Tõhusa õiguskaitsevahendi peamine kohaldamisala peaks olema selle hindamine, kas rikutakse taotleja põhiõigusi seoses pereelu austamisega, lapse õigusi või keeldu riskida ebainimliku ja alandava kohtlemisega.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuues selle välja põhjenduse alguses ning viidates Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Selleks et tagada kiiresti vastutuse kindlaksmääramine ja rahvusvahelise kaitse taotlejate jaotamine liikmesriikide vahel, tuleks vastuvõtmispalvete esitamiseks ja neile vastamiseks, tagasivõtmise teadete esitamiseks ja üleandmisteks, samuti vaidlustamiseks ja selle suhtes otsuse tegemiseks antud tähtaegu lühendada nii palju kui võimalik, austades seejuures taotlejate põhiõigusi, haavatavate isikute õigusi, eelkõige laste õigusi ja lapse parimate huvide põhimõtet ning ka perekonna taasühinemise õigust.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Korrigeeriva jaotusmehhanismi rakendamisel tuleks võrdlusalusena kohaldada elanikkonna ja majanduse suurusel põhinevat kvooti koos künnisega nii, et see võimaldaks mehhanismi toimimist vahendina, millega abistatakse ebaproportsionaalse surve all olevaid liikmesriike. Korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine peaks liikmesriigi toetamiseks käivituma automaatselt, kui liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv suurem kui 150 % võrdlusaluses kindlaksmääratud arvust. Selleks et kõnealuses arvutuses iga liikmesriigi jõupingutusi igakülgselt arvesse võtta, tuleks sellesse liikmesriiki tegelikult ümberasustatud isikute arvule liita rahvusvahelise kaitse taotluste arv.

(32) Korrigeeriva jaotusmehhanismi rakendamisel tuleks võrdlusalusena kohaldada liikmesriikide elanikkonna suurusel, majandusel ja liikmesriikide naabruses asuvate kolmandate riikide stabiilsuse tasemel põhinevat kvooti koos künnisega nii, et see võimaldaks mehhanismi toimimist vahendina, millega abistatakse ebaproportsionaalse surve all olevaid liikmesriike. Korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine peaks liikmesriigi toetamiseks käivituma automaatselt, kui liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv on suurem kui 150 % võrdlusaluses kindlaksmääratud arvust. Selleks et kõnealuses arvutuses iga liikmesriigi jõupingutusi igakülgselt arvesse võtta, tuleks sellesse liikmesriiki tegelikult ümberasustatud isikute arvule liita rahvusvahelise kaitse taotluste arv.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks looma liikmesriikide pädevate asutuste võrgustiku ja seda edendama, et parandada praktilist koostööd ja teabe jagamist kõikides küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, sealhulgas praktiliste vahendite ja juhiste väljatöötamine. Võrgustikul peaks olema võimalik teha koostööd transiidiriikide, päritoluriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning Euroopa naabruses asuvate riikide ametiasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeskätt ÜRO asutuste ja vabaühendustega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Selleks, et hinnata, kas käesoleva määruse kohane korrigeeriv jaotusmehhanism täidab eesmärki, milleks on vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel ja teatavatele liikmesriikidele avalduva ebaproportsionaalse surve leevendamine, peaks komisjon korrigeeriva jaotusmehhanismi toimimise läbi vaatama ja eelkõige kontrollima, kas korrigeeriva jaotamist käivitav või peatav künnis tagab ka tegelikult vastutuse õiglase jagunemise liikmesriikide vahel ja taotlejatele kiire juurdepääsu rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele olukordades, kus liikmesriigile on esitatud ebaproportsionaalsel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, mille eest ta käesoleva määruse kohaselt vastutab.

(52) Selleks, et hinnata, kas käesoleva määruse kohane korrigeeriv jaotusmehhanism täidab eesmärki, milleks on vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel ja teatavatele liikmesriikidele avalduva ebaproportsionaalse surve leevendamine, peaks komisjon korrigeeriva jaotusmehhanismi toimimise läbi vaatama ja eelkõige kontrollima, kas korrigeerivat jaotamist käivitav või peatav künnis tagab ka tegelikult vastutuse õiglase jagunemise liikmesriikide vahel ja taotlejatele kiire juurdepääsu rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele olukordades, kus liikmesriigile on esitatud ebaproportsionaalsel arvul rahvusvahelise kaitse taotlusi, mille eest ta käesoleva määruse kohaselt vastutab. Sellega seoses peaks komisjon avaldama korrapäraste ajavahemike tagant igas liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste arvu, sealhulgas positiivsete vastuste määra, taotlejate päritolu ja iga taotluse menetlemiseks kulunud aja.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt j

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
j) „saatjata alaealine” – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile tema eest õigusjärgselt või asjaomase liikmesriigi tava kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on pärast liikmesriikide territooriumile sisenemist jäänud saatjata;	j) „saatjata alaealine” – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile tema eest õigusjärgselt või asjaomase liikmesriigi tava kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on pärast liikmesriikide territooriumile sisenemist jäänud saatjata, ning alaealist, kes on lahutatud tema mõlemast vanemast või varasemast seadusjärgsest või tavapärasest esmasest hooldajast;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on laiendada mõiste „saatjata alaealine” määratlust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Enne vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise kriteeriumide kohaldamist III ja IV peatüki kohaselt teeb esimene liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, järgmist:

välja jäetud

a) kontrollib, kas rahvusvahelise kaitse taotlus on direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkti b ja c kohaselt vastuvõetamatu, kui riiki, mis ei kuulu Euroopa Liitu, peetakse taotleja jaoks esimeseks varjupaigariigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks; ja

b) kontrollib taotlust direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohase kiirendatud menetlusega, kui kehtivad järgmised põhjused:

i) taotleja on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ja oli varem alaline elanik kõnealuses riigis, mis on kantud turvalise päritoluriigina määrusega [9. septembri 2015. aasta ettepanek COM (2015) 452] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja või

ii) taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või taotleja on vastavalt siseriiklikule õigusele riiklikku julgeolekut või avalikku korda puudutavatel mõjuvatel põhjustel välja saadetud.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus ei hõlma taotleja jaoks võimalust valida liikmesriiki, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest;

a) sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus ei hõlma taotleja jaoks võimalust valida liikmesriiki, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, välja arvatud juhul, kui tal on õigus perekonna taasühinemisele;

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et taotleja teavet täielikult mõistaks, esitatakse see vajaduse korral ka suuliselt, näiteks vestluse käigus, nagu see on osutatud artiklis 7.	Et taotleja teavet täielikult mõistaks, esitatakse see vajaduse korral ka suuliselt, näiteks vestluse käigus, nagu see on osutatud artiklis 7. Kui taotleja on alaealine, teavitatakse teda lastesõbralikul viisil.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta arvesse alaealiste olukorda ja tugevdada nende õigusi. Muudatusettepanek on seotud artikleid 7, 8 ja 10 käsitlevate muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 7 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Isiklik vestlus toimub keeles, millest taotleja aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama ja milles ta on võimeline suhtlema. Vajaduse korral valivad liikmesriigid tõlgi, kes on võimeline tagama taotleja ja vestlust juhtiva isiku asjakohase suhtlemise.	3. Isiklik vestlus toimub keeles, millest taotleja aru saab või on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama ja milles ta on võimeline suhtlema, ning vajaduse korral lastesõbralikul viisil. Vajaduse korral valivad liikmesriigid tõlgi, kes on võimeline tagama taotleja ja vestlust juhtiva isiku asjakohase suhtlemise.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta arvesse alaealiste olukorda ja tugevdada nende õigusi. Muudatusettepanek on seotud artikleid 6, 8 ja 10 käsitlevate muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 8 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid.	1. Lapse parimaid huvisid hinnatakse süstemaatiliselt ja liikmesriigid peavad neid kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada alaealiste õigusi ja rõhutada liikmesriikide kohustusi nende suhtes. Muudatusettepanek on seotud muude artiklit 8 käsitlevate muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 8 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et saatjata alaealise kohaloleku kohustuse korral esindab ja/või abistab saatjata alaealist käesolevas määruses sätestatud olulistes menetlustes esindaja. Esindajal on kvalifikatsioon ja teadmised, et tagada alaealise parimate huvidega arvestamine käesoleva määruse kohaste menetluste läbiviimisel. Sellisel esindajal on ligipääs taotleja toimiku asjasse puutuvate dokumentide sisule, sealhulgas saatjata alaealise eriteabelehele.	Iga liikmesriik, kus viibib saatjata alaealisi, tagab, et saatjata alaealise saabumisel määratakse talle viivitamata hea väljaõppe saanud esindaja, kes esindab ja/või abistab teda käesolevas määruses sätestatud olulistes menetlustes. Esindajal on kvalifikatsioon ja teadmised, et tagada alaealise parimate huvidega arvestamine käesoleva määruse kohaste menetluste läbiviimisel. Sellisel esindajal on ligipääs taotleja toimiku asjasse puutuvate dokumentide sisule, sealhulgas saatjata alaealise eriteabelehele.
Käesolev lõige ei piira direktiivi 2013/32/EL artikli 25 asjakohaste sätete kohaldamist.	Käesolev lõige ei piira direktiivi 2013/32/EL artikli 25 asjakohaste sätete kohaldamist.
	Saatjata alaealiste haavatavuse tõttu võib neid muule liikmesriigile üle anda üksnes siis, kui selline üleandmine on lapse parimates huvides.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada saatjata alaealiste õigusi ja rõhutada, et liikmesriik vastutab nende eest.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) perekonna taasühinemise võimalused;	a) perekonnaelu säilitamine, sealhulgas perekonna taasühinemise võimalused;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada alaealiste õigusi, laiendades liikmesriikide kohustusi nende suhtes. Muudatusettepanek on seotud muude artiklit 8 käsitlevate muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 3

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklis 47 osutatud pädevate asutuste töötajad, kes menetlevad saatjata alaealistega seotud taotlusi, on saanud ning saavad jätkuvalt asjakohast koolitust alaealiste erivajaduste kohta.	Artiklis 47 osutatud pädevate asutuste töötajad, kes menetlevad saatjata alaealistega seotud taotlusi, on saanud ning saavad jätkuvalt asjakohast koolitust alaealiste erivajaduste kohta. Koolitus hõlmab riskihindamise mooduleid, et kohandada iga lapse eest hoolitsemine ja tema kaitse vastavalt tema vajadustele, ning koolituse käigus pööratakse erilist tähelepanu inimkaubanduse ja väärkohtlemise ohvrite varajasele tuvastamisele ja kadunuks jäämise ennetamise headele tavadele.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta arvesse alaealiste olukorda ja tagada kindlamalt, et liikmesriikide pädevad asutused kohtlevad neid ja hoolitsevad nende eest asjakohaselt. Muudatusettepanek on seotud artikleid 7, 8 ja 10 käsitlevate muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 10 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pereliikme, või sugulase (nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3) puudumise korral on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus saatjata alaealine esimest korda esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise parimates huvides.	Pereliikme või sugulase (nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3) puudumise korral on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus saatjata alaealine viibib või kus ta esitas varjupaigataotluse, tingimusel et see on alaealise parimates huvides.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud eelmise artiklit 8 käsitleva muudatusettepanekuga. Liikmesriik vastutab iga tema territooriumil viibiva saatjata alaealise eest.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõige 1

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ja kes teostab vastutava liikmesriigi määramise menetlust, võib igal ajal, enne kui on määratud kindlaks vastutav liikmesriik , mõnelt muult liikmesriigilt paluda taotleja vastuvõtmist, et viia kokku perekonda kuuluvaid isikuid , isegi kui selline liikmesriik ei ole artiklites 10–13 ja 18 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik. See eeldab asjaomaste isikute kirjalikku nõusolekut.	Liikmesriik, kus rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ja kes teostab vastutava liikmesriigi määramise menetlust, võib igal ajal, enne kui on määratud kindlaks vastutav liikmesriik, mõnelt muult liikmesriigilt paluda taotleja vastuvõtmist, et viia kokku perekonda kuuluvaid isikuid või lähtudes teise liikmesriiki lõimumist hõlbustavatest perekondlikest, kultuurilistest või sotsiaalsetest sidemetest või keeleoskusest, isegi kui selline liikmesriik ei ole artiklites 10–13 ja 18 sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik. See eeldab asjaomaste isikute kirjalikku nõusolekut.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Määrus (EL) nr 604/2013

Artikkel 29 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ei tohi isikut kinni pidada ainult sel põhjusel, et tema suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud menetlust.	Liikmesriigid ei tohi isikut kinni pidada ainult sel põhjusel, et tema suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud menetlust. Kinnipidamine jääb alati viimaseks abinõuks ja kinnipidamise alternatiivid on alati eelistatud. Lapsi kinni ei peeta, sest kinnipidamine ei ole kunagi lapse parimates huvides. Alaealised ja alaealiste lastega perekonnad majutatakse koos, ilma vabadusekaotuseta kogukondlikes majutuskohtades.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et laste suhtes kohaldatakse sobivaid meetmeid, mis on nende parimates huvides.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Liidu Varjupaigaamet moodustab artikli 47 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste võrgustiku ja hõlbustab selle tegevust eesmärgiga parandada praktilist koostööd ja teabe jagamist kõikides küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, sealhulgas praktiliste vahendite ja juhiste väljatöötamine. Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning Euroopa naabruses asuvate riikide pädevaid ametiasutusi võidakse kutsuda üles selle võrgustikuga koostööd tegema.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamine selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 12.9.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 12.9.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ramona Nicole Mănescu 12.7.2016
Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 9 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lars Adaktusson, Francisco Assis, Amjad Bashir, Bas Belder, Mario Borghezio, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Karol Karski, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	María Teresa Giménez Barbat, Andrzej Grzyb, Antonio López-Istúriz White, Norica Nicolai, Urmas Paet, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Igor Šoltes, Marie-Christine Vergiat
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Josef Weidenholzer

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47	+
ALDE	María Teresa Giménez Barbat, Javier Nart, Norica Nicolai, Urmas Paet, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl
EFDD	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Lars Adaktusson, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Andrzej Grzyb, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, László Tőkés, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica
S&D	Francisco Assis, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Elena Valenciano, Josef Weidenholzer, Boris Zala
Verts/ALE	Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Jordi Solé, Igor Šoltes

9	–
ECR	Amjad Bashir, Bas Belder, Karol Karski, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen
ENF	Mario Borghezio
NI	Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke

4	0
GUE/NGL	Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Helmut Scholz, Marie-Christine Vergiat

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (17.5.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Arvamuse koostaja: Gérard Deprez

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega soovitakse uuesti sõnastada ja asendada nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Võttes arvesse rände- ja pagulaskriisi, on tekkinud vajadus reformida Dublini süsteemi, et seda lihtsustada ja parandada selle tulemuslikkust ning võtta arvesse asjaolu, et teatavad liikmesriigid on sattunud taotluste tõttu ebaproportsionaalne surve alla.

Korrigeeriv mehhanism

Ettepaneku elluviimise tagamiseks vajalikud vahendid aastateks 2017–2020 ulatuvad 1,828 miljardi euroni. See peaks katma üleandmiskulud, kui jaotusmehhanismi on kasutatud liikmesriigi huvides, ning varjupaigataotlejate registreerimise ja automaatse jaotamise IT-süsteemi loomise ja toimimise, samuti täiendava vastuvõtuvõimekuse loomise ning üleantud varjupaigataotlejatetele toidu ja põhiteenuste pakkumise kulud.

Arvamuse koostaja võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, millega kehtestatakse varjupaigataotluste arvu künnis, mille ületamisel käivitatakse korrigeeriv jaotusmehhanism automaatselt. Ta leiab, et on vaja sätestada selline künnis, et vältida olukorda, kus üks liikmesriik satub varjupaigataotluste tõttu ebaproportsionaalse surve alla või kus liikmesriik taotleb mehhanismi kasutamist, kuigi ta on võtnud jaotuskvooti arvestades vastu üksnes väikese arvu varjupaigataotlejaid.

Arvamuse koostaja leiab siiski, et sätestades jaotusmehhanismi käivitavaks künniseks 150 % liikmesriigi kvoodist, asetab komisjon teatavatele liikmesriikidele liigse koormuse, kuna nad peavad enne solidaarsusmehhanismi käivitamist üksi haldama taotlusi, mille arv ületab nende vastuvõtuvõimet 50 % võrra. Ta leiab ka, et liiga madal künnis ilma lisatingimusteta võib kaasa tuua liikmesriigi vastutuse vähenemise piirikontrolli ja -halduse suhtes. Ta teeb seetõttu ettepaneku sätestada künniseks 100 % liikmesriigi kvoodist ning piiridel liiga leebe poliitika vältimiseks lisada vastastikuse solidaarsuse klausel, mis võimaldab peatada korrigeeriva mehhanismi, kui liikmesriik ei täida nõuetekohaselt oma välispiiri haldamise kohustusi kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määrusega. Viimaks teeb ta ettepaneku näha ette korrigeeriva mehhanismi kohaldamise lõpetamine ainult siis, kui toetatavale liikmesriigile esitatavate varjupaigataotluste arv on langenud ja moodustab 90 % tema kvoodist, vältides nii süsteemis korduvat edasi-tagasi liikumist.

Üleandmiskulud

Ettenähtud 1,828 miljardi euro suurusest summast on 375 miljonit eurot ette nähtud liikmesriikidevahelise üleandmise kulude hüvitamiseks kokku 750 000 üleantud isiku kohta. Uuesti sõnastatud ettepaneku artiklis 42 sätestatakse, et toetatav liikmesriik, kes tagab varjupaigataotleja üleandmise määratud liikmesriigile, saab hüvitiseks ühekordselt makstava summana 500 eurot iga üleantud isiku kohta.

Arvamuse koostaja toetab ettepanekut, mille kohaselt on üleandmise eest vastutaval liikmesriigil õigus saada hüvitist. Ta leiab, et kindlamääraline hüvitis on õigustatud, kuna see võimaldab vältida tegelike kulude kontrollimisega kaasnevat suurt halduskoormust. Ta leiab sellegipoolest, et kehtestades summaks 500 eurot iga üleantud isiku kohta põhjusel, et tegelikke kulusid ületav summa võib aidata kõige suurema surve all olevaid liikmesriike, ei võta komisjon arvesse hiljuti loodud hädaabivahendit[1], mille eesmärk on täiendada nende liikmesriikide tegevust, keda mõjutab muu hulgas kolmandate riikide kodanike (pagulaste ja rändajate) ootamatu ja ulatuslik sissevool nende territooriumile.

Arvamuse koostaja teeb seetõttu ettepaneku sätestada selleks ühekordseks summaks 300 eurot iga üleantud isiku kohta, et tagada suurem kooskõla tegelike hinnanguliste kuludega. Aastatel 2017–2020 toimuvate üleandmistega seotud kogusumma oleks seega 225 miljonit eurot, mis võimaldab kokku hoida 150 miljonit eurot. Kokku hoitud summast saaks vähemalt 110 miljonit eurot eraldada erakorralise abi reservi (2017. aastal 30 miljonit eurot ning 2018. ja 2019. aastal 40 miljonit eurot) enne selle õigusliku aluse aegumist 2019. aasta märtsis.

Finantssolidaarsus ja nn Dublini reservi loomine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames

Arvamuse koostaja leiab, et komisjoni ettepanek kohaldada liikmesriikidele kohustust panustada rahaliselt, kui nad keelduvad jaotusmehhanismi raames määratud varjupaigataotlejate eest vastutamast, on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne. Ta rõhutab asjaolu, et see kohustuslik rahaline panus ei ole oma olemuselt karistav, vaid kujutab endast õiglast osalemist vajalikus solidaarsuses liikmesriikide vahel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 80). Ta leiab sellegipoolest, et komisjoni selleks puhuks ette nähtud finantsmehhanism ei ole kõige sobivam ei summa ega meetodi poolest.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku, et rahalisest solidaarsusest peaks liikmesriik, kes ei täida oma kohustusi korrigeeriva jaotusmehhanismi alusel, maksma taotleja kohta, kes oleks talle määratud, esimesel ja teisel aastal 50 000 eurot, kolmandal ja neljandal aastal 75 000 eurot ning viiendal ja järgmistel aastatel 100 000 eurot. Need summad kantaks täies ulatuses määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi nn Dublini reservi loomiseks. Selle reservi saab muidugi luua üksnes Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi läbivaatamise ajal, mis toimub määruse (EL) nr 514/2014 artikli 60 ja määruse (EL) nr 516/2014 artikli 28 alusel hiljemalt 30. juuniks 2020. Kui liikmesriik ei maksa, peab komisjon selle summa ulatuses kinni sellele liikmesriigile teistest liidu fondidest ettenähtud maksed.

Nimetatud Dublini reservi vahendite eesmärk on katta iga varjupaigataotleja kohta ühekordse summa eraldamine ja jaotada kõnealused summad proportsionaalselt korrigeerivas jaotusmehhanismis nõuetekohaselt osalevate liikmesriikide vahel. Otsuses (EL) 2015/1601 täpsustatakse, et ümberpaigutamismeetmeid toetatakse rahaliselt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Sel eesmärgil saavad ümberpaigutamise sihtkohaks olevad liikmesriigid ühekordse summana 6000 eurot iga rahvusvahelise kaitse taotleja kohta, kes nende territooriumile ümber paigutatakse. Ümberasustamise puhul on see summa 10 000 eurot iga isiku kohta. Arvamuse koostaja leiab, et seetõttu tuleb ette näha rahaline toetus selles solidaarsusmehhanismis osalevatele liikmesriikidele. Kavandatava süsteemi puhul suurenevad iga taotleja kohta ette nähtud rahalise toetuse summad proportsionaalselt koormusega, mida liikmesriigid peavad ühiselt kandma teatavate liikmesriikide osalemata jätmise tõttu.

Taotluste registreerimise ja jälgimise automaatne süsteem

1,828 miljardist eurost eraldatakse 3,603 miljonit eurot eu-LISA eelarvesse varjupaigataotlejate jaotamise automaatse IT-süsteemi ettevalmistamiseks, kavandamiseks ja operatiivjuhtimiseks. Kui artiklis 44 sätestatud registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatne süsteem on teinud kindlaks määratud liikmesriigi, tuleb see teave automaatselt sisestada Eurodaci süsteemi. Seetõttu tuleb tagada koostalitlusvõime korrigeeriva mehhanismi ja Eurodaci kesksüsteemi vahel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Määrusega (EL) nr 1077/2011²¹ loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks peaks vastutama kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest.	(30) Määrusega (EL) nr 1077/2011²¹ loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks peaks vastutama kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest ning kesksüsteemi koostalitlusvõime eest teiste süsteemidega.
___	___
²¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).	²¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Korrigeeriva jaotusmehhanismi rakendamisel tuleks võrdlusalusena kohaldada elanikkonna ja majanduse suurusel põhinevat kvooti koos künnisega nii, et see võimaldaks mehhanismi toimimist vahendina, millega abistatakse ebaproportsionaalse surve all olevaid liikmesriike. Korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine peaks liikmesriigi toetamiseks käivituma automaatselt, kui liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv suurem kui 150 % võrdlusaluses kindlaksmääratud arvust. Selleks et kõnealuses arvutuses iga liikmesriigi jõupingutusi igakülgselt arvesse võtta, tuleks sellesse liikmesriiki tegelikult ümberasustatud isikute arvule liita rahvusvahelise kaitse taotluste arv.	(32) Korrigeeriva jaotusmehhanismi rakendamisel tuleks võrdlusalusena kohaldada elanikkonna ja majanduse suurusel põhinevat kvooti koos künnisega nii, et see võimaldaks mehhanismi toimimist vahendina, millega abistatakse ebaproportsionaalse surve all olevaid liikmesriike. Korrigeeriva jaotusmehhanismi kohaldamine peaks liikmesriigi toetamiseks käivituma automaatselt, kui liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv suurem kui 100 % võrdlusaluses kindlaksmääratud arvust. Selleks et kõnealuses arvutuses iga liikmesriigi jõupingutusi igakülgselt arvesse võtta, tuleks sellesse liikmesriiki tegelikult ümberasustatud isikute arvule liita rahvusvahelise kaitse taotluste arv.
Selgitus
Considère qu’en fixant le seuil de déclanchement à 150 % de sa part de référence, la Commission laisse peser sur certains États membres une charge excessive ou ce dernier doit assumer seul un nombre de demandes qui dépasse de moitié ses capacités avant d’activer le mécanisme de solidarité. Estime également qu’un seuil trop bas sans conditions supplémentaires pourrait entrainer la non responsabilisation d’un État membre dans le contrôle et la gestion de ses frontières. Propose dès lors de fixer ce seuil à 100 % de la part de référence d’un État membre mais de prévenir une éventuelle politique de laxisme au frontière par l’ajout d’une clause de solidarité réciproque permettant la suspension du mécanisme de correction lorsqu’un État membre ne s'acquitte pas convenablement de ses obligations de gestion de sa frontière extérieure et ce conformément au règlement relatif à la création d'une agence européenne de garde-frontières et de garde-côtes (Cfr ajout d'un article 43 a)
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Jaotusmehhanismi raames tuleks taotleja jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile üleandmise kulud hüvitada ELi eelarvest.	(34) Jaotusmehhanismi raames tuleks taotleja jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile üleandmise kulud hüvitada ELi eelarvest 300 euro suuruse ühekordselt makstava summana iga üleantava isiku kohta.
Selgitus
La somme proposée de 500 EUR suit l’approche établie dans la décision (UE) 2015/1601 du Conseil, dans laquelle le remboursement des frais de transfert servait également à aider un État membre qui se trouvait dans une situation d’urgence ou confronté à un nombre disproportionné de demandes d’asile. Entre temps, un fonds d'aide d'urgence a été créé à cette fin. Votre rapporteur pour avis Budget estime dès lors qu’il convient de diminuer ce montant à 300 EUR afin qu'il corresponde un peu plus aux couts réels de transferts. Sur le montant total prévu dans la fiche financière de la proposition 1.825 milliards sont prévus pour financer ces transferts. En diminuant la somme forfaitaire à 300 EUR, ce sont 730 millions économisés qui devraient servir à alimenter le fond d’aide urgence.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik võib kaheteistkümne kuu jooksul otsustada temale määratud taotlejaid mitte vastu võtta ning peaks sel juhul sisestama selle teabe automaatsesse süsteemi ning teavitama teisi liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit. Pärast seda tuleks taotlejad, kes oleksid määratud kõnealusele liikmesriigile, määrata selle asemel teistele liikmesriikidele. Liikmesriik, kes ajutiselt ei osale korrigeerivas jaotusmehhanismis, peaks maksma 250 000 eurot solidaarsusmaksu iga vastuvõtmata taotleja kohta liikmesriigile, kes määratakse vastutavaks kõnealuste taotuste läbivaatamise eest. Komisjon peaks sätestama solidaarsusmaksu mehhanismi rakendamise praktilise korra rakendusaktis. Euroopa Liidu Varjupaigaamet jälgib rahalise solidaarsusmehhanismi kohaldamist ja annab selle kohta komisjonile kord aastas aru.	(35) Kui jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik otsustab kaheteistkümne kuu jooksul temale määratud taotlejaid mitte vastu võtta, peaks ta sisestama selle teabe automaatsesse süsteemi ning teavitama teisi liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit. Pärast seda tuleks taotlejad, kes oleksid määratud kõnealusele liikmesriigile, määrata selle asemel teistele liikmesriikidele. Tuleks luua fond (nn Dublini reservfond) ning liikmesriik, kes ei osale korrigeerivas jaotusmehhanismis, peaks maksma sellesse fondi iga määratud taotleja kohta, keda liikmesriik vastu ei võta, esimesel ja teisel aastal 50 000 eurot, kolmandal ja neljandal aastal 75 000 eurot ning viiendal aastal ja järgnevatel aastatel 100 000 eurot. Dublini reservfondi vahendite eesmärk on katta ühekordse summa eraldamine iga rahvusvahelise kaitse taotleja kohta, mis jaotatakse proportsionaalselt korrigeerivas jaotusmehhanismis osalevate liikmesriikide vahel. Kui liikmesriik ei maksa, peaks komisjon sama suure summa ulatuses kinni pidama sellele liikmesriigile teistest liidu fondidest ettenähtud maksed. Komisjon peaks sätestama eespool kirjeldatud põhimõtte rakendamise praktilise korra rakendusaktis ning Euroopa Liidu Varjupaigaamet jälgib rakendamist ja annab selle kohta komisjonile kord aastas aru.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tuleks tagada määrusega (EL) nr 604/2013 loodud vastutava liikmesriigi määramise süsteemi ja käesoleva määrusega loodud süsteemi vaheline järjepidevus. Samamoodi tuleks tagada käesoleva määruse ning määruse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] omavaheline kooskõla.	(41) Tuleks tagada määrusega (EL) nr 604/2013 loodud vastutava liikmesriigi määramise süsteemi ja käesoleva määrusega loodud süsteemi vaheline järjepidevus. Samamoodi tuleks tagada käesoleva määruse ning määruse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 uuesti sõnastamise ettepanek] omavaheline kooskõla. Kui artiklis 44 sätestatud registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatne süsteem on teinud kindlaks määratud liikmesriigi, tuleks see teave automaatselt sisestada Eurodaci süsteemi. Seetõttu tuleb tagada koostalitlusvõime korrigeeriva mehhanismi ja Eurodaci kesksüsteemide vahel.
Selgitus
Muudatusettepanekuga luuakse selgesõnaline seos kahe kõnealuse määruse vahel, et tagada kahe süsteemi sidusus nende koostalitlusvõime alusel.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem näitab, et III peatüki, artikli 3 lõike 2 või 3, artikli 18 ja 19 kriteeriumide kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv on lisaks tegelikult ümberasustatud isikute arvule suurem kui 150 % kõnealuse liikmesriigi kvoodist, mis on määratud kindlaks artiklis 35 osutatud võrdlusalusega.	2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem näitab, et III peatüki, artikli 3 lõike 2 või 3, artikli 18 ja 19 kriteeriumide kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv on lisaks tegelikult ümberasustatud isikute arvule suurem kui 100 % kõnealuse liikmesriigi kvoodist, mis on määratud kindlaks artiklis 35 osutatud võrdlusalusega.
Selgitus
Considère qu’en fixant le seuil de déclanchement à 150 % de sa part de référence, la Commission laisse peser sur certains États membres une charge excessive ou ce dernier doit assumer seul un nombre de demandes qui dépasse de moitié ses capacités avant d’activer le mécanisme de solidarité. Estime également qu’un seuil trop bas sans conditions supplémentaires pourrait entrainer la non responsabilisation d’un État membre dans le contrôle et la gestion de ses frontières. Propose dès lors de fixer ce seuil à 100 % de la part de référence d’un État membre mais de prévenir une éventuelle politique de laxisme au frontière par l’ajout d’une clause de solidarité réciproque permettant la suspension du mécanisme de correction lorsqu’un État membre ne s'acquitte pas convenablement de ses obligations de gestion de sa frontière extérieure et ce conformément au règlement relatif à la création d'une agence européenne de garde-frontières et de garde-côtes (Cfr ajout d'un article 43 a)
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Finantssolidaarsus	Finantssolidaarsus ja Dublini reservfondi loomine
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriik võib pärast käesoleva määruse jõustumist kolmekuulise perioodi lõpus ja pärast seda iga kaheteistkuulise perioodi lõpus sisestada automaatsesse süsteemi teabe, et ta ei osale ajutiselt käesoleva määruse VII peatükis sätestatud korrigeerivas jaotusmehhanismis ja teavitab sellest liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit.	1. Liikmesriik, kes ei täida oma kohustusi VII peatükis sätestatud korrigeeriva jaotusmehhanismi alusel määratud liikmesriigina, peaks pärast käesoleva määruse jõustumist kolmekuulise perioodi lõpus ja pärast seda iga kaheteistkuulise perioodi lõpus sisestama selle teabe automaatsesse süsteemi ning teavitama sellest liikmesriike, komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 2 osutatud kaheteistkuulise perioodi lõpus edastab automaatne süsteem korrigeerivas jaotusmehhanismis osalemata jätnud liikmesriigile nende taotluste arvu, mille puhul ta muidu oleks olnud jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik. Kõnealune liikmesriik maksab pärast seda solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta, kes muidu oleks määratud sellele liikmesriigile asjaomase kaheteistkuulise perioodi jooksul. Solidaarsusmaks makstakse liikmesriigile, kes on määratud vastutavaks asjaomaste taotluste läbivaatamise eest.	3. Lõikes 2 osutatud kaheteistkuulise perioodi lõpus edastab automaatne süsteem korrigeerivas jaotusmehhanismis osalemata jätnud liikmesriigile nende taotluste arvu, mille puhul ta muidu oleks olnud jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik. Luuakse fond (nn Dublini reservfond) ning liikmesriik, kes ei osale korrigeerivas jaotusmehhanismis, maksab sellesse fondi iga määratud taotleja kohta, keda liikmesriik vastu ei võta, esimesel ja teisel aastal 50 000 eurot, kolmandal ja neljandal aastal 75 000 eurot ning viiendal aastal ja järgnevatel aastatel 100 000 eurot. Dublini reservi vahenditest kaetakse ühekordse summa eraldamine iga rahvusvahelise kaitse taotleja kohta, mis jaotatakse proportsionaalselt korrigeerivas jaotusmehhanismis osalevate liikmesriikide vahel. Kui liikmesriik ei maksa, peab komisjon sama suure summa ulatuses kinni sellele liikmesriigile teistest liidu fondidest ettenähtud maksed.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taotleja üleandmisega jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile tekkivad kulud hüvitatakse toetatavale liikmesriigile 500 euro suuruse ühekordselt makstava summana iga artikli 38 punkti c kohaselt üleantud isiku kohta. Kõnealust rahalist toetust rakendatakse määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 sätestatud korra kohaldamisega.	Taotleja üleandmisega jaotusmehhanismiga määratud liikmesriigile tekkivad kulud hüvitatakse toetatavale liikmesriigile 300 euro suuruse ühekordselt makstava summana iga artikli 38 punkti c kohaselt üleantud isiku kohta. Kõnealust rahalist toetust rakendatakse määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 sätestatud korra kohaldamisega.
Selgitus
La somme proposée de 500 EUR suit l’approche établie dans la décision (UE) 2015/1601 du Conseil, dans laquelle le remboursement des frais de transfert servait également à aider un État membre qui se trouvait dans une situation d’urgence ou confronté à un nombre disproportionné de demandes d’asile. Entre temps, un fonds d'aide d'urgence a été créé à cette fin. Votre rapporteur pour avis Budget estime dès lors qu’il convient de diminuer ce montant à 300 EUR afin qu'il corresponde un peu plus aux couts réels de transferts. Sur le montant total prévu dans la fiche financière de la proposition 1.825 milliards sont prévus pour financer ces transferts. En diminuant la somme forfaitaire à 300 EUR, ce sont 730 millions économisés qui devraient servir à alimenter le fond d’aide urgence.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Automaatne süsteem teavitab liikmesriike ja komisjoni niipea, kui toetatavas liikmesriigis jääb tema vastutusalasse kuuluvate taotluste arv alla 150 % tema kvoodist vastavalt artikli 35 lõikele 1.	Automaatne süsteem teavitab liikmesriike ja komisjoni niipea, kui toetatavas liikmesriigis jääb tema vastutusalasse kuuluvate taotluste arv alla 90 % tema kvoodist vastavalt artikli 35 lõikele 1.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui liikmesriik ei täida nõuetekohaselt oma välispiiri haldamisega seotud kohustusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624^{1 a}, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada korrigeeriva jaotusmehhanismi peatada. Otsus mehhanism peatada ei tohi kehtida kauem kui üheaastase ajavahemiku jooksul.
	___
	^{1 a} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Koostalitlusvõime süsteemi ja Eurodaci vahel tagatakse kesksüsteemide vahelise otsese sidekanali abil, et võimaldada teabe automaatset ülekandmist määratud liikmesriigi kindlaksmääramise kohta korrigeeriva mehhanismi poolt.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Määrusega (EL) nr 1077/2011 loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks vastutab kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest.	3. Määrusega (EL) nr 1077/2011 loodud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks vastutab kesksüsteemi ning kesksüsteemi ja riiklike taristute vahelise sidetaristu ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest ning kesksüsteemi koostalitlusvõime eest teiste süsteemidega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamine selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 12.9.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 12.9.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Gérard Deprez 15.6.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.2.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 5 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Clare Moody, Younous Omarjee, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anneli Jäätteenmäki, Louis Michel, Stanisław Ożóg, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Georges Bach, Gabriele Preuß, Claudia Schmidt, Axel Voss, Rainer Wieland

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24	+
ALDE	Jean Arthuis, Gérard Deprez, Anneli Jäätteenmäki, Louis Michel
PPE	Georges Bach, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Axel Voss, Rainer Wieland
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Vladimír Maňka, Clare Moody, Pina Picierno, Gabriele Preuß, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Manuel dos Santos
Verts/ALE	Indrek Tarand

5	–
ENF	Marco Zanni
NI	Eleftherios Synadinos
PPE	Tomáš Zdechovský
Verts/ALE	Jordi Solé, Monika Vana

4	0
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Kölmel, Stanisław Ożóg
GUE/NGL	Younous Omarjee

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

[1] Nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamine selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2016)0270 – C8-0173/2016 – 2016/0133(COD)
EP-le esitamise kuupäev	4.5.2016
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 12.9.2016
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 12.9.2016	BUDG 12.9.2016
Raportöörid nimetamise kuupäev	Cecilia Wikström 26.5.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.6.2016	9.3.2017	12.4.2017	19.10.2017
Vastuvõtmise kuupäev	19.10.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 16 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ahmedov Ademov, Jan Philipp Albrecht, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Raymond Finch, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Marju Lauristin, Monica Macovei, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Helga Stevens, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ignazio Corrao, Gérard Deprez, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, John Procter, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Elly Schlein, Barbara Spinelli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Lara Comi, Elisabetta Gardini, Czesław Hoc, Patrizia Toia
Esitamise kuupäev	6.11.2017

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

43	+
ALDE	Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Louis Michel, Cecilia Wikström, Sophia in 't Veld
GUE/NGL	Malin Björk, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat
PPE	Asim Ahmedov Ademov, Heinz K. Becker, Michał Boni, Lara Comi, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Elisabetta Gardini, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini
S&D	Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Soraya Post, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Elly Schlein, Birgit Sippel, Patrizia Toia, Josef Weidenholzer
Verts/ALE	Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

16	–
ECR	Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Czesław Hoc, Monica Macovei, John Procter, Helga Stevens
EFDD	Gerard Batten, Ignazio Corrao, Laura Ferrara, Raymond Finch, Kristina Winberg
ENF	Lorenzo Fontana, Harald Vilimsky, Auke Zijlstra
PPE	Kinga Gál, Tomáš Zdechovský

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika