nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008

(11382/2/2017 – C8‑0358/2015 – 2015/0289(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11382/2/2017 – C8‑0358/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2015)0636) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0374/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 116. (2) Vastuvõetud tekstid, 2.2.2017, P8_TA(2017)0015.

Pärast parlamendi esimese lugemise seisukoha vastuvõtmist 2. veebruari 2017. aasta täiskogu istungil algasid eesistujariigi Maltaga mitteametlikud läbirääkimised, eesmärgiga saavutada varane teise lugemise kokkulepe. Pärast kolmepoolsete kohtumiste kolme vooru jõudsid parlamendi ja nõukogu läbirääkimisrühmad ettepaneku osas 20. juunil 2017 kokkuleppele. Kokkuleppe tekst pandi 12. juulil 2017 aastal kalanduskomisjonis heakskiidu saamiseks hääletusele ning kiideti ülekaaluka häälteenamusega heaks. Parlamendikomisjoni antud heakskiidu alusel teatas komisjoni esimees kirjas, mille ta saatis 13. juulil 2017 COREPERi esimehele, et ta soovitab täiskogul nõukogu esimese lugemise seisukoha muutmata kujul heaks kiita. Kokkuleppest lähtuvalt võttis nõukogu pärast selle õiguslikku ja keelelist kontrolli 17. oktoobril 2017 vastu oma esimese lugemise seisukoha.

Kuna nõukogu esimese lugemise seisukoht on kooskõlas kolmepoolsetel kohtumistel saavutatud kokkuleppega, soovitab raportöör parlamendikomisjonil selle muutmata kujul heaks kiita. Raportöör soovib rõhutada eelkõige järgmisi kompromissteksti osi:

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku uues õigusraamistikus, mis käsitleb välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist. Uue korraga kehtestatakse ranged, läbipaistvad ja ühtlustatud eeskirjad kalapüügilubade väljastamiseks ja haldamiseks ühenduse vetest väljaspool kalastavatele ELi laevadele ning ELi vetes tegutsevatele välisriikide laevadele. Kehtiv määrus on läbi vaadatud uues ühises kalanduspoliitikas sätestatud uute eesmärkide kohaselt. Selle eesmärk on parandada juhtimist, suurendada läbipaistvust ning tõhustada järelevalvet ja eeskirjade jõustamist, eelkõige seoses otselubade, ümberlaadimise ja ümberregistreerimisega.

Üks kaasseadusandjate poolt põhjalikult arutatud küsimus oli püügitegevuse määratlus. Euroopa Parlament soovis säilitada olemasoleva määratluse, mis hõlmab ka ümberlaadimist ja lossimist. Lõplikus kompromisstekstis osutatakse püügitegevuse asemel püügitoimingutele, mis hõlmavad kogu tegevust, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ette nähtud sumbast nuumamis- ja kasvatamissumpadesse. Euroopa Parlament surus läbi sätted otselubade alusel ja avamerel toimuva ümberlaadimisega seotud eelneva teatamise ja aruandluse kohta.

Seoses teise riigi lipu alla ümberregistreerimist käsitlevate sätetega võivad laevad, mis on viie aasta jooksul enne loataotluse esitamist välja arvatud ELi registrist ja registreeritud ümber kolmandasse riiki ning seejärel uuesti ELi registrisse kantud, saada loa üksnes siis, kui lipuliikmesriik on kontrollinud, et laev ei tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (ETR-kalapüügiga) ega tegutsenud koostööd mittetegevas kolmandas riigis või mittesäästvat kalapüüki lubava riigina määratletud kolmandas riigis. Laeva kohta tuleb esitada täielikud andmed lipuriikide kohta ajal, mil laev ei olnud ELi registris.

Seoses väga olulise kalapüügilubade küsimusega leppisid kaasseadusandjad kokku, et iga ELi laev, mis tegeleb kalapüügiga väljaspool ELi vett, peab hankima loa oma lipuliikmesriigilt. Loa andmise menetlus põhineb ühistel kriteeriumidel, mis hõlmavad järgmist: – haldusteave laeva, selle omaniku ja kapteni kohta; – laeva kordumatu identifitseerimisnumber, mille on väljastanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), juhul kui see on ELi õiguse kohaselt nõutav; – kehtiv kalalaevatunnistus; – tõend selle kohta, et laev ei ole kantud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Mis puudutab komisjoni õigust sekkuda lubade tühistamise protsessi, siis piirdub see kokkuleppe kohaselt juhtumitega, kui piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt või säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel vastu võetud meetmeid rikutakse.

Otselubade osas kuuluvad Euroopa Parlamendi saavutuste hulka lipuliikmesriigi kalapüügilubade tingimuste hulgas säte, millega kohustatakse käitajat esitama teaduslikku hinnangut, mis tõendab kavandatavate püügitoimingute säästvust, sealhulgas kooskõla UNCLOSe artikliga 62.

Kalapüügi puhul avamerel väljaspool piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastutusala nõutakse teaduslikku hinnangut, mis tõendab kavandatavate püügitoimingute säästvust, samuti seda, et lipuliikmesriik teavitaks komisjoni ümberlaadumise kuupäevast, geograafilisest asukohast ja piirkonnast.

Seoses kontrolli ja aruandluse eeskirjadega sisaldab kokkulepe ELi laevade suhtes, mis tegelevad kalapüügiga kolmanda riigi vetes säästva kalapüügi partnerluslepingu raames, kohustust deklareerida saak ja lossimine asjaomasele kolmandale riigile (kui seda nõutake asjaomases lepingus). Selle kohustuse täitmata jätmist loetakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade raskeks rikkumiseks. Lipuliikmesriik on kohustatud regulaarselt jälgima, kas tingimused, mille alusel kalapüügiluba on väljastatud, on asjaomase loa kehtivusajal jätkuvalt täidetud.

Komisjon hakkab haldama elektroonilist kalapüügilubade registrit teabe vahetamiseks liikmesriikidega. Osa sellest registrist on üldsusele kättesaadav, mis tähendab esimest korda avatud juurdepääsu laeva nimele ja lipuriigile, IMO numbrile, sihtliikidele ja kalapüügipiirkonnale.

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :   erapooletu