RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed
27.11.2017 - (COM(2017)0128 – C8-0121/2017 – 2017/0056(COD)) - ***I
Kalanduskomisjon
Raportöör: Linnéa Engström
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed
(COM(2017)0128 – C8-0121/2017 – 2017/0056(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0128),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0121/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0377/2017),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7 a) SPRFMO poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, sealhulgas traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses. |
Selgitus | |
Kohandus hiljutise rahvusvahelist Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni käsitleva määruse põhjal. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesolevas määruses sätestatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal piirialade kalade liikide püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed. |
Käesolevas määruses sätestatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal piirialade kalavarude püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed. |
Selgitus | |
Õige mõiste kasutamine kooskõlas ÜRO kalavarude kokkuleppega. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) kolmanda riigi kalalaevad, kes taotlevad pääsu liidu sadamatesse või keda kõnealustes sadamates kontrollitakse ja mille pardal on SPRFMO konventsiooni alalt püütud kalandustooted. |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Selgitus | |
Tähenduse täpsustamine. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) „SPRFMO konventsiooni ala“ – avamerepiirkond 10° põhjalaiusest lõuna pool, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool vastavalt Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioonis määratletule, SIOFA konventsiooni alast ida pool vastavalt India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes määratletule ja Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool; |
(1) „SPRFMO konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni artiklis 5 märgitud piirkond; |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) „kalalaev“ – mis tahes liiki ja mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad; |
(2) „kalalaev“– mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalapüügiks, sealhulgas kalatöötlemislaevad, abilaevad, transpordilaevad ning mis tahes muud laevad, mis on otseselt seotud püügitegevusega; |
Selgitus | |
SPRFMO konventsiooni määratluse kasutamine. Ettepanekus on kasutatud ETR-kalapüüki käsitlevas määruses esitatud määratlust. Kalalaevad on ETR-kalapüüki käsitlevas määruses, kontrollimääruses ja alusmääruses määratletud erinevalt. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) „põhjapüügi jalajälg“ – põhjapüügi ruumiline ulatus SPRFMO konventsiooni alal kindlaksmääratud aja jooksul; |
(7) „põhjapüügi jalajälg“ – põhjapüügi ruumiline ulatus SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikus 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006; |
Selgitus | |
Vaja on tagada kooskõla kaitse- ja majandamismeetmete dokumendi 03-2017 punktis 6 esitatud mõistetega. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) „tavapärane kalapüük“ – kalapüük, mis ei ole keelatud või mille puhul on kala püütud või mille puhul on kala püütud teatavat tüüpi püügivahendiga või teataval püügiviisil eelneva kümne aasta jooksul; |
välja jäetud |
Selgitus | |
Seda mõistet ettepanekus mujal ei kasutata ja see tekitab segadust. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10 a) „suured pelaagilised triivvõrgud“ (triivnakkevõrgud) – nakkevõrk või muu võrk või kombineeritud võrgud, mille pikkus on üle 2,5 kilomeetri ja mille eesmärk on veepinnal või vees triivimisega põhjustada kalade võrku mähkumine, kinnijäämine või takerdumine; |
Selgitus | |
SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete dokumendis 08-2013 keelatakse suurte triivvõrkude kasutamine ning seoses kõnealuse kaitse- ja majandamismeetmete määratlusega esitatakse uus artikkel 17 a. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10 b) „süvamere nakkevõrgud“ (abar, kinnitatud võrgud, seisevvõrgud, heitevõrgud) – ühest, kahest või kolmest vertikaalsest võrgulinast koosnev kompleks, mis asub põhjas või põhja lähedal ning millesse kala nakkub, takerdub või end mähib. Süvamere nakkevõrgud koosnevad ühekordsetest või harvemini kahe- või kolmekordsetest võrkudest, mis on kinnitatud koos samadele tugitrossidele. Ühes püügivahendis võib olla kombineeritud mitut liiki võrke. Selliseid võrke võib kasutada kas ühekaupa või korraga mitmekaupa ritta seatuna (võrgujadad), mis on tavalisem. Püügivahend võib olla paigal, kinnitatud põhja või jäetud triivima kas vabalt või laeva külge kinnitatuna. |
Selgitus | |
SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete dokumendis 08-2013 keelatakse süvamere nakkevõrkude kasutamine ning seoses kõnealuse kaitse- ja majandamismeetmete määratlusega esitatakse uus artikkel 17 a. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) „ETR-kalapüük“ – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 2; |
(11) „ETR-kalapüük“ – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punktis 1; |
Selgitus | |
Määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohaselt on õige ingliskeelne mõiste „IUU fishing“, mitte „IUU fishing activities“. (Selgitus ei puuduta eestikeelset versiooni.) | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) „ohualdis mereökosüsteem“ – mis tahes mereökosüsteem (sealhulgas ka rahud, veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid või külmaveekäsnad), mille terviklikkust võib parima olemasoleva teadusteabe põhjal ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt ohustada märkimisväärne kahjulik mõju, mida põhjustab tavalise kalapüügi käigus toimuv füüsiline kokkupuude põhjapüügivahenditega. |
(16) „ohualdis mereökosüsteem“ – mis tahes mereökosüsteem (sealhulgas ka rahud, veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid või külmaveekäsnad), mille terviklikkust (s.o ökosüsteemi struktuuri ja talitlust) võib parima olemasoleva teadusteabe põhjal ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt ohustada märkimisväärne kahjulik mõju, mida põhjustab tavalise kalapüügi käigus toimuv füüsiline kokkupuude põhjapüügivahenditega. |
Selgitus | |
Määratlust on vaja täiendada määruse (EÜ) nr 734/2008 põhjal. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 6 a |
|
Stauriidipüügivõimaluste jaotamine |
|
Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud stauriidipüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid, sealhulgas ökoloogilisi, sotsiaalseid või majanduslikke kriteeriume, samuti püüavad nad jaotada riigi kvoote õiglaselt mitmesuguste laevastikuosade vahel, pöörates eritähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, kes kasutavad selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid. |
Selgitus | |
Kohandus hiljutise rahvusvahelist Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni käsitleva määruse põhjal. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Liidu kalalaevad ei tohi heita kalajäätmeid vette õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal. Kui see ei ole võimalik, hoitakse jäätmeid pardal kaks tundi või kauem. |
6. Liidu kalalaevad ei tohi õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal kalajäätmeid vette heita. Kui seda ei ole võimalik vältida ja kui bioloogiliste jäätmete kõrvaldamine on vajalik tööohutuse tagamiseks, hoitakse jäätmeid pardal vähemalt kaks tundi. |
Selgitus | |
Kaitse- ja majandamismeetmete dokumendi 09-2017 punkti 1 alapunkti a joonealusest märkusest võetud sõnastus. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Liidu kalalaevad ei tohi heita kalajäätmeid vette õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal. |
4. Võimalust mööda keelatakse liidu kalalaevadel õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal kalajäätmeid vette heita. |
Selgitus | |
Komisjoni ettepanekus minnakse SPRFMO vastu võetud soovitusest kaugemale. Tuleb jääda piirkondliku kalandusorganisatsiooni poolt heaks kiidetud kaitsemeetmeid puudutava teksti sõnastuse juurde. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Kalajäätmed töödeldakse liidu kalalaevadel kalajahuks ja kõiki jäätmeid hoitakse pardal, merre on lubatud lasta üksnes vedelad jäätmed / pilsivesi. Kui see ei ole võimalik, hoitakse jäätmeid kalalaeva pardal kaks tundi või kauem. |
5. Võimaluse ja vajaduse korral töödeldakse kalajäätmed liidu kalalaevadel kalajahuks ja kõiki jäätmeid hoitakse pardal, merre on lubatud lasta üksnes vedelad jäätmed / pilsivesi. Kui ei ole võimalik nii toimida, hoitakse jäätmeid kalalaeva pardal vähemalt kaks tundi. |
Selgitus | |
Komisjoni ettepanekus minnakse SPRFMO vastu võetud soovitusest kaugemale. Tuleb jääda piirkondliku kalandusorganisatsiooni poolt heaks kiidetud kaitsemeetmeid puudutava teksti sõnastuse juurde. | |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Võrgud puhastatakse pärast iga püügioperatsiooni, eemaldades nendesse takerdunud kalad ja põhjaorganismid, et takistada lindude ligipääsu nendele püügivahendite kasutamise ajal. |
6. Võimaluse korral puhastatakse võrgud pärast iga püügioperatsiooni, eemaldades nendesse takerdunud kalad ja põhjaorganismid, et need püügivahendite kasutamise ajal linde ligi ei meelitaks. |
Selgitus | |
Komisjoni ettepanekus minnakse SPRFMO vastu võetud soovitusest kaugemale. Tuleb jääda piirkondliku kalandusorganisatsiooni poolt heaks kiidetud kaitsemeetmeid puudutava teksti sõnastuse juurde. | |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
b a) kõik lindudega kokkupuutumist käsitlevad vaatlusandmed. |
Selgitus | |
SPRFMO vastu võetud soovitus on komisjoni ettepanekust välja jäetud. Tuleb jääda piirkondliku kalandusorganisatsiooni poolt heaks kiidetud kaitsemeetmeid puudutava teksti sõnastuse juurde. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) keskmine püügitase ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006; |
(b) keskmine iga-aastane püügitase ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006; |
Selgitus | |
Sõnastuse selgemaks muutmine. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus III jaotis – II a peatükk (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
II a peatükk |
|
Nakkevõrgud |
Selgitus | |
Kõnealune meede on esitatud kaitse- ja majandamismeetmete dokumendis 08-2013 ja tuleb võtta üle ELi õigusesse. | |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 17 a |
|
Nakkevõrgud |
|
1. Suurte pelaagiliste triivvõrkude ja kõigi süvamere nakkevõrkude kasutamine on kogu SPRFMO konventsiooni alal keelatud. |
|
2. Lipuliikmesriigid, kelle laevad, mille pardal on nakkevõrgud, soovivad läbida SPRFMO konventsiooni ala, |
|
a) annavad vähemalt 36 tundi enne laeva SPRFMO konventsiooni alale sisenemist sellest teada SPRFMO sekretariaadile, teatades muu hulgas oodatavad alale sisenemise ja sealt väljumise kuupäevad ning pardal oleva nakkevõrgu pikkuse; |
|
b) tagavad, et nende laevad kasutavad laevaseiresüsteemi ja edastavad SPRFMO konventsiooni alal viibides andmed iga kahe tunni järel; |
|
c) esitavad SPRFMO sekretariaadile laevaseiresüsteemi asukohateated 30 päeva jooksul alates ajast, mil laev lahkub SPRFMO konventsiooni alalt, ning |
|
d) juhul, kui nakkevõrgud kogemata kaotatakse või need üle parda kukuvad, teatavad SPRFMO sekretariaadile esimesel võimalusel, kuid igal juhul 48 tunni jooksul alates püügivahendi kaotamisest nakkevõrgu kaotamise kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning nakkevõrgu pikkuse meetrites. |
Selgitus | |
Kõnealune meede on esitatud kaitse- ja majandamismeetmete dokumendis 08-2013 ja tuleb võtta üle ELi õigusesse. | |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on liidu kalalaevadel, mis ei ole kantud SPRFMO laevaregistrisse, keelatud püüda SPRFMO konventsiooni alal püütavaid kalaliike. |
5. Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on liidu kalalaevadel, mis ei ole kantud SPRFMO laevaregistrisse, keelatud püüda konventsiooni alal SPRFMO vastutusalasse kuuluvaid kalaliike. |
Selgitus | |
Sõnastuse selgemaks muutmine. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 21 ja 22 ning määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohaldamist. |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Selgitus | |
Sõnastuse selgemaks muutmine. | |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) määrama kontaktpunkti kontrolliaruannete edastamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3. |
c) määrama kontaktpunkti kontrolliaruannete vastuvõtmiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3. |
Selgitus | |
Parandus tehtud kooskõlla viimiseks kaitse- ja majandamismeetmete dokumendi 07-2017 punktis 5 esitatud sõnastusega. | |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid esitavad vähemalt 120 päeva enne aastakoosolekut komisjonile mis tahes dokumenteeritud teabe võimalike juhtumite kohta, mil kalalaevad ei täitnud SPRFMO konventsiooni alal SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid viimase kahe aasta jooksul. Komisjon uurib kõnealust teavet ja vajaduse korral edastab selle SPRFMO sekretariaadile vähemalt 90 päeva enne aastakoosolekut. |
Liikmesriigid esitavad vähemalt 150 päeva enne aastakoosolekut komisjonile mis tahes dokumenteeritud teabe võimalike juhtumite kohta, mil kalalaevad ei täitnud viimase kahe aasta jooksul SPRFMO konventsiooni alal SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja vajaduse korral edastab selle SPRFMO sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne aastakoosolekut. |
Selgitus | |
Komisjonil on vaja piisavalt aega, et pidada kinni kaitse- ja majandamismeetmete dokumendi 07-2017 punktis 2 esitatud tähtaegadest. | |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 a – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui komisjon on teatanud selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle lipu all kalalaev sõidab, et laev on kantud SPRFMO ETR-kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, teatavad need sellest laeva omanikule, samuti teatavad nad tagajärgedest juhul, kui laeva kandmine SPRFMO poolt vastu võetud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja saab kinnitust. |
2. Kui komisjonile on teatatud, et lipuliikmesriigi laev on kantud SPRFMO ETR-kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, teatab komisjon sellest asjaomase liikmesriigi ametiasutustele, kes omakorda teatavad sellest laeva omanikule, samuti teatavad nad tagajärgedest juhul, kui laeva kandmine SPRFMO poolt vastu võetud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja saab kinnitust. |
Selgitus | |
Sõnastuse selgemaks muutmine. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 c – lõige 1 – punkt e | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
e) asukoht, kuupäev ja kellaaeg (UTC); |
e) asukoht (laius- ja pikkuskraadid), kuupäev ja kellaaeg (UTC); |
Selgitus | |
Ettepaneku sõnastus on ebaselge. |
- [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
SELETUSKIRI
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) on organisatsioon, mis moodustati hiljuti Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni ja Ameerika Troopikatuunide Komisjoni täienduseks ning mis vastutab lühikese rändega kalaliikide varude majandamise eest. Komisjoni ettepanekuga tahetakse võtta liidu õigusesse üle mitmesugused seni vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed, mida praeguseks on 15 ning mis hõlmavad muu hulgas ETR-kalapüüki ning meetmeid merelindude hukkumise ja katsepüügi vähendamiseks.
SPRFMO alustas tegevust 24. augustil 2012. Neil, keda huvitab enne seda kehtinud menetlus, soovitatakse lugeda Carmen Fraga raportit, mis käsitleb ELi ühinemist konventsiooniga (A7-0274/2011). Konventsioonil on praegu 15 osalisriiki ja kaks koostööd tegevat mitteliikmesriiki (Libeeria ja Panama). Belize oli mõned aastad konventsiooniosaline, kuid loobus liikmeks olemisest 2016. aasta mais.
SPRFMO veebisait annab hea ülevaate püügitegevusest selles väga laialdases piirkonnas:
„Töönduspüük on koondunud peamiselt suurema tootlikkusega aladele, kus on toitainerikkad tõusvad hoovused, mis on tihti seotud veealuste mägede ja ahelikega. Veealused mäed ja ahelikud on ka ainsad põhjapüügiks piisavalt madalad paigad. Ehkki Vaikse ookeani lõunaosa avamerel on palju veealuste mägede ja ahelike süsteeme, näib, et mis tahes ulatuses kalapüügiga tegeletakse vaid järgmistel peamistel aladel: Lord Howe’i ahelik, Lõuna-Tasmaania ahelik ja Louisville ’i ahelik. Nendel aladel leidub üksteisega tihedas suguluses olevaid liike ja ühiseid kalaliike.
Vaikse ookeani lõunaosa avamere varud võib liigitada põhjaorganismideks (peamiselt selgrootud liigid, kes elavad merepõhjas), põhjalähedasteks organismideks (peamiselt kalad, kes elavad merepõhja lähedal) ja pelaagilisteks organismideks (peamiselt kalad ja krevetid, kes elavad pealmises või vahemises veekihis). Põhjaorganismide ja põhjalähedaste organismide töönduspüük toimub kuni 1500 m sügavuses. Peamiste töönduslikul eesmärgil püütavate põhjalähedaste kalade hulka kuuluvad oranž karekala, perekonda Oreosomatidae kuuluvad kalad, limapead ja liik Hyperoglyphe antarctica. Pelaagiline kalapüük leiab aset olenemata sügavusest, kuid see kaldub olema seotud toitainerikaste tõusvate hoovustega. Peamine töönduslikul eesmärgil püütav pelaagiline liik on stauriid.
Praegu kasutatavate kalapüügiviiside hulka kuuluvad seinnoodapüük, püük pelaagilise traali ja põhjatraaliga, pelaagiline õngejadapüük, põhjaõngejadapüük ja püük lõkspüünistega.“
ELi peamine tegevus asjaomases piirkonnas on seotud stauriidipüügiga pelaagilise traaliga, mis sai alguse 1979. aastal. Hilisem tegevus pärast perioodi, mil kalapüüki ei toimunud, algas 2005. aastal tagasihoidliku püügiga, mis moodustas kogupüügist vähem kui 10 %. Kõnealuses kalapüügis osalevad nelja liikmesriigi laevad, kuid need kõik on seotud ühe äriühinguga.
Süvamereliike püüti märkimisväärsel hulgal ka 2010. aastale eelnenud aastatel.
Teaduskomitee, kes analüüsis stauriidivarude hetkeseisu, tegi järelduse, et kalastussuremus on allpool maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavat taset (FMSY) ja biomass on allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikku taset (BMSY). Komitee soovitas mitte ületada 2017. ja 2018. aastal 493 000 tonni taset – 2017. aastal on lubatud kogupüük 443 000 tonni, millest ELi osa on 30 115 tonni.
Komisjoni ettepanek
Kaitse- ja majandamismeetmete põhjalik analüüs ning võrdlus ettepanekuga näitavad, et komisjoni ettepanekuga võetakse seni vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmed igakülgselt üle liidu õigusesse. Teatavad sätted, mille SPRFMO on vastu võtnud, on ühises kalanduspoliitikas juba olemas, näiteks laevaseiresüsteem, teatavad kontrollisätted jms, ning ettepanekus neid mõistagi ei korrata. Siiski esitatakse mõned muudatusettepanekud, millest osa on üsna väikesed, teised aga olulisemad.
Paljudel kaitse- ja majandamismeetmetel on menetlustähtajad, mille jooksul konventsiooniosalised peavad teavet esitama. See eeldab ELi menetluste jaoks oma tähtaegade kehtestamist, mida on üldiselt hästi tehtud, kuid mille kohta esitatakse mõned täiendused.
Ettepanekus esitatud SPRFMO konventsiooni ala määratlus ei ole õige. Lähemal vaatlusel selgub, et seda ei ole õigesti üle võetud ka lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevasse määrusesse. Euroopa Parlamendi õigusteenistuse soovituse kohaselt on kõige lihtsam lahendus määratlus välja jätta ja kasutada vaid viidet konventsiooni alale, mis on esitatud määruse kohaldamisala käsitleva artikli 2 punktis a.
Kalalaeva määratlus ei ole samuti kooskõlas SPRFMO konventsioonis esitatuga. Selgub, et ühises kalanduspoliitikas on kalalaeva kohta mitmeid eri määratlusi, ehkki selle põhjused on tihti ebaselged. Vaadelda võib kasvõi ainult kolme õigusakti, mis on kõik üldiselt kohaldatavad – ETR-kalapüüki käsitlevat 2008. aasta määrust, 2009. aasta kontrollimäärust ja 2013. aasta alusmäärust. Kõigis neis esineb erinev määratlus. Oma ettepanekus valis komisjon ETR-kalapüüki käsitlevas määruses esitatud määratluse, kuid see erineb SPRFMO konventsioonis esitatud määratlusest. Tuginedes ka kõnealusel juhul Euroopa Parlamendi õigusteenistuse soovitusele, esitatakse muudatusettepanek võtta vastu SPRFMO konventsioonis esitatud määratlus.
Kaitse- ja majandamismeetmete dokumendis 08-2013 keelustatakse täielikult nii suurte pelaagiliste triivvõrkude kui ka kõigi süvamere nakkevõrkude kasutamine. Komisjon ei võtnud seda meedet üle tõenäoliselt seetõttu, et liidul puuduvad praegu laevad, mis kasutavad nakkevõrke. Süvamere nakkevõrkude keeld ei kajastu ka mujal ühises kalanduspoliitikas. Kuna see on aga rahvusvaheline kohustus, tuleks see võtta üle liidu õigusesse koos sellega seotud püügivahendite määratlustega.
SPRFMO on võtnud vastu ka palju vajalikke tegevuspiiranguid (nii traalpüügi kui ka õngejadapüügi kohta), et hoida ära lindude kinnijäämist neisse. See on kiiduväärt, sest merelinde käsitlevas ELi tegevuskavas juhitakse tähelepanu merelindude kõrgele suremusmäärale kalapüügipiirkondades kogu maailmas. Teadete kohaselt on Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alal vähendatud sealset merelindude suremust õngejadapüügi tagajärjel üle 90 % tänu kalapüügivahendite ja -tavade suhteliselt lihtsatele ja tõhusatele kohandustele. Samasuguseid tõhusaid merelindude suremust ennetavaid meetmeid on vaja kasutada ka SPRFMO konventsiooni alal ja muudel ookeanialadel. ELi kohustus järgida parimaid tavasid ei eelda midagi vähemat.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed |
||||
Viited |
COM(2017)0128 – C8-0121/2017 – 2017/0056(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
29.3.2017 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
PECH 3.4.2017 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 3.4.2017 |
ENVI 3.4.2017 |
REGI 3.4.2017 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
DEVE 30.5.2017 |
REGI 29.5.2017 |
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Linnéa Engström 27.4.2017 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
21.6.2017 |
25.9.2017 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.11.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
24 2 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
France Jamet, Verónica Lope Fontagné, Maria Lidia Senra Rodríguez |
||||
Esitamise kuupäev |
27.11.2017 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
24 |
+ |
|
ALDE |
António Marinho e Pinto, Norica Nicolai, |
|
ECR |
Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić, Peter van Dalen |
|
ENF |
France Jamet |
|
GUE/NGL |
Liadh Ní Riada, Maria Lidia Senra Rodríguez |
|
NI |
Diane Dodds |
|
PPE |
Alain Cadec, Werner Kuhn, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Jarosław Wałęsa |
|
S&D |
Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas |
|
Verts/ALE |
Marco Affronte, Linnéa Engström, Ian Hudghton |
|
2 |
– |
|
EFDD |
David Coburn, Mike Hookem |
|
0 |
0 |
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu