RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut
28.11.2017 - (2017/2204(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Alyn Smith
EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT
nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust, mis võeti vastu 4. aprillil 1990. aastal ja jõustus 1. juulil 1997. aastal,
– võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 19. detsembri 1984. aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi kohta, mida tuntakse ka Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsioonina,
– võttes arvesse komisjoni 26. aprillil 2017. aastal avaldatud 2016. aasta aruannet Hongkongi erihalduspiirkonna kohta (JOIN(2017)0016), komisjoni 25. aprillil 2016. aastal avaldatud 2015. aasta aruannet Hongkongi erihalduspiirkonna kohta (JOIN(2016)0010) ja komisjoni 24. aprillil 2015. aastal avaldatud 2014. aasta aruannet Hongkongi erihalduspiirkonna kohta (JOIN(2015)0012),
– võttes arvesse komisjoni ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN (2016)0030), komisjoni 15. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile“ (COM(2015)0497) ja nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi Hiinat käsitleva strateegia kohta,
– võttes arvesse ELi „ühe Hiina“ poliitikat,
– võttes arvesse ELi ja Hongkongi erihalduspiirkonna 1999. aastal sõlmitud tollikoostöölepingut[1],
– võttes arvesse, et Hongkongi erihalduspiirkonna passi omanikud saavad Schengeni alasse ja mujale Euroopa Liitu siseneda viisavabalt[2], nagu ka ELi kodanikud Honkongi,
– võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi, mida alustati 1995. aastal,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hongkongi kohta, ennekõike 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Hiinas vangistatud kirjastaja Gui Minhai juhtumi kohta[3], 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Hongkongi kadunud raamatukirjastajate juhtumi kohta[4], 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis ja Hongkongis[5], 8. aprilli 2003. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse komisjoni kolmandat ja neljandat aastaaruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile Hongkongi erihalduspiirkonna kohta[6], 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooni Hongkongi kohta[7], 26. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse komisjoni esimest ja teist aastaaruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile Hongkongi erihalduspiirkonna kohta[8], 8. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse komisjoni teatist nõukogule Euroopa Liidu ja Hongkongi kohta pärast 1997. aastat[9], ja 10. aprilli 1997. aasta resolutsiooni olukorra kohta Hongkongis[10],
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juunil 2016 esitatud ettepanekut „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030), komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM (2015)0497) ning nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi Hiinat käsitleva ELi strateegia kohta,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, ennekõike 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni[11] ja 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni[12] ELi ja Hiina suhete kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 113,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0382/2017),
A. arvestades, et suveräänsus Hongkongi üle läks 1. juulil 1997. aastal Ühendkuningriigilt üle Hiina Rahvavabariigile;
B. arvestades, et 1984. aasta Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsiooniga tagati ja Hongkongi erihalduspiirkonna 1990. aasta põhiseaduses on sätestatud, et Hongkong säilitab oma täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu autonoomia ja sõltumatuse 50 aastaks pärast suveräänsuse üleminekut;
C. arvestades, et EL ja Euroopa Parlament toetavad endiselt põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“ ja Hongkongi laialdast autonoomiat Hiina suhtes;
D. arvestades, et EL ja Hongkong peavad igal aastal kõrgetasemelise kohtumise, mida nimetatakse „struktureeritud dialoogiks“ ja millega tehti algust 2005. aastal; arvestades, et kümnes iga-aastane struktureeritud dialoog toimus 17. novembril 2016 Brüsselis;
E. arvestades, et ELi ja Hongkongi kahepoolsed sidemed tugevnevad jätkuvalt; arvestades, et EL on Mandri-Hiina järel Hongkongi suuruselt teine kaubanduspartner ja Hongkong on ELi suuruselt 14. kaubavahetuspartner ja tähtis teenusekaubanduspartner; arvestades, et edaspidistele kahepoolsetele peaks kasuks tulema Hongkongi vajadus jätkata majanduse mitmekesistamist, hoida tihedaid sidemeid nn uue siiditeega ja tugevdada integratsiooni Zhu Jiangi jõe suudmeala piirkonnaga; arvestades, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) andmetel on Hongkongi erihalduspiirkond maailma suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute sihtturg;
F. arvestades, et Hongkongi kaitse- ja välisküsimused kuuluvad Hiina Rahvavabariigi valitsuse pädevusse;
G. arvestades, et põhiseadusega on Hongkongi erihalduspiirkonnale antud õigus korraldada oma majandussuhteid ja saada rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks;
H. arvestades, et ka pärast 1. juulit 1997 on jätkuvalt kohaldatud olemasolevaid kodanikuõiguste ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste alaseid kokkuleppeid ja rahvusvahelisi inimõigustealaseid kokkuleppeid; arvestades, et Hiina Rahvavabariik on ka allkirjastanud ja ratifitseerinud rahvusvahelised kokkulepped, millega need õigused garanteeritakse, ning sellega tunnustanud inimõiguste olulisust ja universaalsust; arvestades, et Hiina on loonud foorumid õigusriigi küsimustes dialoogi pidamiseks ELi ja teiste rahvusvaheliste partneritega;
I. arvestades, et Hongkong on rohkem kui 20 rahvusvahelise organisatsiooni liige või assotsieerunud liige – sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö (APEC), Interpol, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), Aasia Arengupank (ADB), Aasia Taristuinvesteeringute Pank (AIIB), Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Kaubanduskoda, Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon;
J. arvestades, et Hongkong on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osaline;
K. arvestades, et Hongkongi põhiseaduses on sätted inimõiguste ja üksikisiku vabaduste kaitse tagamise kohta;
L. arvestades, et põhiseaduse artikliga 27 tagatakse sõna-, ajakirjandus- ja avaldamisvabadus ning ühinemis-, kogunemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadus;
M. arvestades, et põhiseaduse artiklites 45 ja 68 sätestatakse, et Hongkongi valitsusjuht ja kõik seadusandliku nõukogu liikmed tuleks lõppkokkuvõttes valida üldiste valimiste teel;
N. arvestades, et Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu avaldas 10. juunil 2014. aastal valge raamatu Hongkongis kehtiva põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ kohta, milles rõhutatakse, et Hongkongi erihalduspiirkonna autonoomia sõltub lõppkokkuvõttes Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse loast;
O. arvestades, et Hongkongi traditsiooniliselt avatud ühiskond on sillutanud tee arenevale, tõelisele ja sõltumatule kodanikuühiskonnale, mis osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt erihalduspiirkonna avalikus elus;
P. arvestades, et Hongkongi kodanikuühiskond on suurendanud avalikkuse teadlikkust kodaniku- ja poliitilistest õigustest, religioonist, tervishoiust, keskkonnast, kliimamuutustest, naiste osalemisest poliitikas, koduabiliste õigustest, LGBTI-inimeste õigustest, religioonist ning akadeemilisest ja kultuurilisest vabadusest;
Q. arvestades, et Hongkongis on elujõuline mitmeparteisüsteem; arvestades, et aastate jooksul on Hongkongi rahvas olnud tunnistajaks massimeeleavaldustele, kus toetati demokraatiat ja põhiseaduse täielikku rakendamist, sealhulgas nn Vihmavarjuliikumise 2014. aasta meeleavaldused, ning meediavabadust, ja kus muu hulgas avaldati protesti seoses Hongkongi raamatukauplejate kadumisega;
R. arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on mõningaid ajakirjanikke ja teisi meediatöötajaid, kes sageli on toetanud demokraatiat ja väljendanud kriitilisi seisukohti, sunnitud ametist lahkuma, kajastama vähem tundlikke teemasid või mõnel juhul isegi vägivallaga ähvardatud;
S. arvestades, et 2015. aasta lõpus kadus neli Hongkongi elanikku ja üks muulane, kes olid seotud Hongkongis asuva kirjastuse Mighty Current ja selle raamatukauplusega, ja arvestades, et mitu kuud hiljem saadi teada, et neid peeti kinni teadmata kus Mandri-Hiinas, ning arvestades, et üks vabastatud raamatukauplejatest teatas, et tema ülestunnistus rikkumise toimepanemise kohta oli pealesunnitud;
T. arvestades, et viimase paari aasta jooksul on Hongkongi meedias täheldatud üha suurenevat enesetsensuuri Mandri-Hiina teemade puhul, mida kinnitavad ka Hongkongi ajakirjanike liidu uuringud ja aruanded;
U. arvestades, et Hongkong pakub võimalusi kõrgetasemelise hariduse omandamiseks ja kõrge akadeemilise taseme saavutamiseks, kuid akadeemiline vabadus on ohus Hiina keskvalitsuse korduva sekkumise tõttu, eriti seoses ülikoolide nõukogude nimetamisega;
V. arvestades, et Hongkongi ülikooli avaliku arvamuse programmi raames regulaarselt korraldatud arvamusküsitlused näitavad pikaajalist tendentsi, et Hiinaga identifitseerimine väheneb;
W. arvestades, et 2017. aasta jaanuaris avaldas Hongkongi keskkonnabüroo Hongkongi valdkondadevaheliste kliimameetmete kava 2030+, milles seatakse Pariisi kliimakokkulepet järgides uued CO2 heitkoguste eesmärgid: vähendada CO2-mahukust ja absoluutseid CO2-heitkoguseid 2030. aastaks ühe kolmandiku võrra võrreldes 2005. aasta võrdlusalusega;
X. võttes arvesse Hongkongi sadama tähtsust Hiina Rahvavabariigi ja rahvusvahelise kaubanduse jaoks;
1. soovitab nõukogul, komisjonil ning komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal
(a) rõhutada Hongkongi erihalduspiirkonna ja Hiina Rahvavabariigi ametivõimudega suheldes, et nii nagu „ühe Hiina” poliitika on ELi tegevuse alus, on ka Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseaduse ja põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi” täielik austamine ülimalt tähtis, et täna ja tulevikus ELiga sidemeid arendada ja veelgi tugevdada ja laiendada, ning rõhutada, et Hongkongi siseasjadesse sekkumine võib seda põhimõtet kahjustada ja seetõttu tuleks sekkumisest hoiduda;
(b) taunida Hiina Rahvavabariigi pidevat sekkumist Hongkongi siseasjadesse, mis võib ohustada mudeli „üks riik, kaks süsteemi“ pikaajalist elujõulisust;
(c) tugevdada kahepoolset dialoogi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusega, ka iga-aastase ELi–Hongkongi struktureeritud dialoogi kaudu, mitmesugustel teemadel ja eri poliitikavaldkondades, nagu demokraatia, inimõigused, õigusriigi põhimõte, kaubandus, investeeringud, finantsteenused, toll, keskkond, kliimamuutused, teadus ja haridus, toetada põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ järgimist ning komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning komisjonil anda parlamendile ja nõukogule jätkuvalt igal aastal aru Hongkongis toimuvast;
(d) tunnistada, et aja jooksul on Hongkongist saanud avatud ühiskond, kus kodanikele on tagatud inimõigused, vabadused, kõrgel tasemel rahvatervis ja ohutus, läbipaistvus, usaldusväärne kohtusüsteem, kus järgitakse õigusriigi põhimõtet ja kus esineb vähe korruptsiooni, ning et Hongkongi rahval on seaduslik õigus eeldada oma eluviisi, õiguste ja väärtuste jätkumist ulatusliku autonoomia tingimustes;
(e) rõhutada, et Hongkongi autonoomia austamine on oluline, et tema hea areng jätkuks, suhted Mandri-Hiinaga oleksid soodsad ning taastuksid Mandri-Hiina ja Taiwani dialoogid;
(f) täielikult toetada Hongkongi autonoomiat, heaolu ja rahva õigusi ja vabadusi ning avaldada kindlat toetust sellele, et kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja põhiseadusega alustataks poliitilise reformi protsessi, millega antaks erihalduspiirkonna rahvale õigus osaleda tippjuhtide valikuprotsessis nii valijate kui ka valitavatena ning mis peegeldaks Hongkongi avalikkuse enamuse arvamust;
(g) kutsuda sellega seoses Hongkongi ja Hiina Rahvavabariigi valitsusi üles järgima oma kohustust ja hoogustama üldiste valimiste reformi edaspidisteks täitevvõimu juhtide ja seadusandliku nõukogu liikmete valimisteks, et saada valimissüsteem, mis oleks demokraatlik, õiglane, avatud ja läbipaistev;
(h) leida mooduseid, kuidas toetada Hongkongi demokraatia ja mitmeparteisüsteemi tugevdamist, ja väljendada muret opositsiooniparteide üha suureneva ahistamise pärast ning äriregistri keeldumise pärast registreerida mitmeid demokraatiameelseid rühmitusi;
(i) tunnustada rekordilist valimisaktiivsust eelmistel, 2016. aastal toimunud seadusandliku nõukogu valimistel, kuid pidada samas kahetsusväärseks, et 2016. aastal keeldusid Hongkongi ametivõimud registreerimast seadusandliku nõukogu valimisteks iseseisvust pooldavat uut parteid ning diskvalifitseerisid kuus kandidaati, kes toetasid Hongkongi autonoomia suurendamist;
(j) mõista hukka ähvardused demokraatiameelsete poliitikute isiklikule turvalisusele, sealhulgas inimröövid ja füüsilise vägivalla, millest osa seadusandjaid on teatanud;
(k) peab õigeks, et kautsjoni vastu vabastati demokraatiameelse liikumise kolm juhti – Joshua Wong, Nathan Law ja Alex Chow, kellele olid hiljuti määratud kuue- kuni kaheksakuused vanglakaristused „ebaseadusliku kogunemise“ eest ja kellele olid eelmisel aastal rahumeelsetes meeleavaldustes osalemise eest määratud vabadusekaotuseta karistused, sealhulgas üldkasulik töö; kutsuda Hongkongi kõrgeimat apellatsioonikohut üles kaaluma Wongi, Law’ ja Chow’ juhtumeid, lähtudes Hongkongi kohustustest seoses rahvusvahelise inimõiguste alase õigusega, ning kutsuda Hongkongi valitsust üles läbi vaatama avaliku korra määrust, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste inimõigustealaste normidega;
(l) juhtida Hiina tähelepanu asjaolule, et kuigi põhiseadust, Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsiooni ja põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“ üldjoontes järgitakse, ollakse üha rohkem ja laialdasemalt mures, et kokkulepitud Hongkongi ulatuslikku autonoomiat ning Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsiooni õigusjõudu ja mõtet on hakatud kahtluse alla seadma;
(m) väljendada suurt muret selle pärast, et Hiina Rahvakongressi alaline komisjon avaldab enne kohtuotsuseid kas omaalgatuslikult või teistviisi Hongkongi põhiseaduse tõlgendusi, milles soovitatakse demokraatlikult valitud seadusandjad diskvalifitseerida, kahjustades seega konkreetsete juhtumite puhul usaldust kohtusüsteemi täieliku sõltumatuse vastu; tuletab meelde, et Hongkongi kohtusüsteem ja tavaline kohtumenetlus peaksid olema vaidluste lahendamise peamine vahend;
(n) rõhutada, et viie raamatukaupleja kadumise juhtum on tõstatanud kahetsusväärseid küsimusi erihalduspiirkonna autonoomia kohta, mis on sätestatud Hongkongi põhiseaduses, ja selguse puudumise kohta seoses Mandri-Hiina õiguskaitseasutuste rolliga Hongkongis;
(o) väljendada muret väidete pärast, et Hongkongis tegutsevad Hiina õiguskaitseasutused, kuna selline tegevus kujutaks endast Hongkongi põhiseaduse rikkumist ja oleks vastuolus põhimõttega „üks riik, kaks süsteemi“;
(p) toonitada, et üldiselt on Hongkongis teabevabadust ja sõnavabadust järgitud, kuid väljendada muret ajakirjandusvabaduse jätkuva vähenemise pärast, kuna nii trüki- kui ka elektroonilisele meediale avaldatakse üha enam survet ja suureneb enesetsensuur, eriti Mandri-Hiina tundlike teemade kajastamisel või seoses Hongkongi valitsusega, ning tundlike poliitikateemaliste raamatute müügi üha tugevama kontrollimise pärast, mis toimub peaaegu kõigi raamatupoodide omandiõiguste monopoliseerimise tulemusena;
(q) jätkata kahepoolset dialoogi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusega eri poliitikavaldkondades ja põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ rakendamise küsimuses;
(r) korrata, et Hongkongi põhiseaduse kohaste õigusaktidega, sealhulgas põhiseaduse artikli 23 alusel vastu võetavate õigusaktidega, nagu võimalik riikliku julgeoleku seadus, ei tohi sekkuda Hongkongi kohtusüsteemi sõltumatusesse ja ainupädevusse ega kahjustada majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise paktiga võetud kohustusi, samuti ei tohi ohustada selliseid vabadusi nagu sõnavabadus, meediavabadus, ühinemis- ja kogunemisvabadus, meeleavaldamisvabadus, vabadus luua ametiühinguid ja streikida, akadeemiline vabadus ning kultuurilise ja kunstilise väljenduse vabadus, ega kasutada neid õigusakte inimõiguste aktivistide ja valitsuse kritiseerijate vastu;
(s) soodustada ja toetada piirkondlikult koordineeritud demokraatiameelseid liikumisi kui ülimalt olulist vahendit Aasia koostöö edendamiseks demokraatia ja inimõiguste vallas;
(t) leida mooduseid, kuidas toetada Hongkongi kodanikuühiskonda ja ennekõike organisatsioone, mis kaitsevad üldisi väärtusi, edendavad inimõigusi ning toetavad kohtusüsteemi sõltumatust ja ajakirjandusvabadust; toonitada, et vaidlustes osalemiseks sobivad üksnes vägivallatud protestivormid ja dialoog;
(u) soovitada Hongkongi seadusandlikul nõukogul hoolikalt uurida tulevasi õigusakte kiirraudtee kohta, konsulteerides kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Hongkongi kodanikega;
(v) kutsuda Hongkongi akadeemilisi institutsioone üles säilitama õppekavade ja teadustegevuse kõrgeid standardeid ning akadeemilise vabadust, kuid väljendada sellega seoses ka muret ülikoolide nõukogude liikmete määramise korra ja koolide õppekavade muutmist taotleva välise sekkumise pärast, mis võib kahjustada kõrgharidusasutuste sõltumatust; aidata kaasa Euroopa ja Hongkongi akadeemiliste asutuste sidemete tugevdamisele;
(w) nõuab diskrimineerimisvastase seaduse õigeaegset vastuvõtmist;
(x) tuletada meelde, et Hongkongi ühiskonda ja rahvast on tugevalt mõjutanud sisseränne, sealhulgas pagulased, ja kutsuda Hongkongi valitsust üles viima oma pagulas- ja rändepoliitika vastavusse rahvusvaheliste normidega, seda eriti saatjata alaealiste pagulaste puhul;
(y) juhtida tähelepanu sellele, et kuigi viimastest uuringutest ilmneb, et paljud Hongkongi elanikud soovivad emigreeruda, oleks kahetsusväärne, kui erihalduspiirkond ei suudaks vältida kõige helgemate peade lahkumist, ja murettekitav, kui nii paljud inimesed, ennekõike noored, ei näeks oma tulevikku Hongkongis;
(z) väljendada muret, et ÜRO Põhja-Korea eksperdikomisjon on oma aruannetes kindlaks teinud, et Hongkong on üks kahest ettevõtlusjurisdiktsioonist, kus Põhja-Korea kontrollitavate varifirmade osakaal on kõige suurem; meelde tuletada, et rahvusvahelised ühisettevõtted Põhja-Koreaga rikuvad äsjast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, ja nõuda, et Hongkongi ametivõimud tegeleksid ÜRO Põhja-Korea eksperdikomisjoni tuvastatud probleemidega;
(a a) juhtida Hongkongi ametivõimude tähelepanu asjaolule, et ühe uuringu kohaselt on Hongkongi munitsipaaljäätmete hulk viimase kümne aasta jooksul suurenenud 80 %, mis ületab rohkem kui kahekordselt rahvastiku juurdekasvu, ja aidata neil luua tõhus jäätmete vähendamise poliitika, edendada ringlussevõttu ja muid ringmajanduse vorme ning suurendada teadlikkust vastutustundlikust tarbimisest;
(a b) rõhutada Hiina ametivõimudele, et Hongkongi autonoomia täielik austamine võib olla eeskujuks põhjalike demokraatlike reformide elluviimisele Hiinas ning Hiina ühiskonna järkjärgulisele liberaliseerimisele ja avanemisele;
(a c) toonitada, et EL toetab aktiivselt demokraatia, sh õigusriigi, sõltumatu kohtusüsteemi, põhivabaduste ja -õiguste, läbipaistvuse ning teabe- ja sõnavabaduse tugevdamist Hongkongis;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusele ja Hiina Rahvavabariigi valitsusele.
- [1] EÜT L 151, 18.6.1999, lk 20.
- [2] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0444.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0045.
- [5] ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 523.
- [6] ELT C 064 E, 12.3.2004, lk 130.
- [7] ELT C 031 E, 5.2.2004, lk 261.
- [8] EÜT C 197, 12.7.2001, lk 387.
- [9] EÜT C 328, 26.10.1998, lk 186.
- [10] EÜT C 132, 28.4.1997, lk 222.
- [11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0458.
- [12] ELT C 36, 29.1.2016, lk 126.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
21.11.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
45 5 1 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Michel Reimon, Jean-Luc Schaffhauser, Alyn Smith, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Asim Ademov, Laima Liucija Andrikienė, Jo Leinen, Urmas Paet, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Janusz Zemke |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Alex Mayer, Ivica Tolić |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
45 |
+ |
|
ALDE |
Petras Auštrevičius, Urmas Paet, Marietje Schaake, Ivo Vajgl |
|
ECR |
Bas Belder, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden |
|
PPE |
Asim Ademov, Michèle Alliot-Marie, Laima Liucija Andrikienė, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Eduard Kukan, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Ramona Nicole Mănescu, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ivica Tolić, László Tőkés, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica |
|
S&D |
Francisco Assis, Victor Boştinaru, Eugen Freund, Jo Leinen, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Janusz Zemke |
|
VERTS/ALE |
Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Michel Reimon, Alyn Smith, Jordi Solé |
|
5 |
– |
|
EFDD |
James Carver |
|
ENF |
Jean-Luc Schaffhauser |
|
GUE/NGL |
Javier Couso Permuy |
|
NI |
Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke |
|
1 |
0 |
|
ENF |
Mario Borghezio |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu