Menetlus : 2016/0413(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0394/2017

Esitatud tekstid :

A8-0394/2017

Arutelud :

PV 11/09/2018 - 21
CRE 11/09/2018 - 21

Hääletused :

PV 12/09/2018 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0338

RAPORT     ***I
PDF 756kWORD 100k
8.12.2017
PE 610.703v02-00 A8-0394/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005

(COM(2016)0825 – C8-0001/2017 – 2016/0413(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjonKodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Mady Delvaux, Juan Fernando López Aguilar

    (Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005

(COM(2016)0825 – C8-0001/2017 – 2016/0413(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0825),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 33 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0001/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õigusakti eelnõu täiendusi, mille esitasid Tšehhi Esindajatekoda ja Hispaania üldkohtud,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2017. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0394/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Kurjategijad toovad liitu ebaseaduslikult sisse sularaha, kuid puuduvad selged hinnangud selle kohta, mis ulatuses ja väärtuses raha ebaseaduslikult üle piiri toimetatakse. Vastutus sularaha liikumise avastamise, registreerimise ja uurimise eest on killustatud liikmesriikide vahel ning riigi ametiasutused võivad seista silmitsi õiguslike takistustega, mis ei luba tolliasutustel kontrollida liidust välja viidavat või liitu sisse toodavat sularaha või sellest teatada. Mõnest muust suure väärtusega esitajainstrumendist peale sularaha (nt kullast, teemantidest, ettemaksukaartidest, digitaalsetest rahakottidest, esitajaaktsiatest jms) teatatakse harva, kuna neid on keeruline avastada või kuna nad ei kuulu praegu enamike liikmesriikide sularaha käsitlevate õigusaktide reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Pidades silmas ohtu, et direktiivi 91/308/EMÜ kohaldamine suurendaks sularaha liikumist ebaseaduslikel eesmärkidel, mis võiks ohustada finantssüsteemi ja siseturgu, täiendati kõnealust direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1889/200520. Kõnealuse määruse eesmärk on ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamine, sätestades kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes, kes sisenevad ELi või lahkuvad sealt, omades raha või vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid vähemalt 10 000 euro väärtuses või sellele vastavat summat muus vääringus.

(4)  Pidades silmas ohtu, et direktiivi 91/308/EMÜ kohaldamine suurendaks sularaha liikumist ebaseaduslikel eesmärkidel, mis võiks ohustada finantssüsteemi ja siseturgu, täiendati kõnealust direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1889/200520. Kõnealuse määruse eesmärk on ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamine, sätestades kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes, kes sisenevad ELi või lahkuvad sealt, omades raha vähemalt 10 000 euro väärtuses või sellele vastavat summat muus vääringus. Mõistet „liitu sisenemine ja sealt lahkumine või liitu toomine ja liidust välja viimine“ tuleks määratleda lähtuvalt ELi toimimise lepingu artiklis 355 kindlaks määratud liidu territooriumist, millega tagatakse see, et käesoleval määrusel oleks võimalikult suur kohaldamisala ja et mingid piirkonnad, nagu vabatsoonid, rahvusvahelised transiidialad või sarnased alad, ei jääks selle kohaldamisalast välja ega annaks võimalust kohaldatavast kontrollist mööda minna.

__________________

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liitu sisse toodava ja liidust välja viidava sularaha kontrollimise tähtsust näitavad ilmekalt Europoli poolt avalikustatud anomaaliad, nimelt asjaolu, et hoolimata mittesularahaliste makseviiside kasutamise pidevast sagenemisest ja sularahamaksete mõõdukast vähenemisest kasvab ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtus jätkuvalt üle inflatsioonimäära ning nõudlus suure nimiväärtusega pangatähtede järele, mida harilikult ei seostata maksetega, on jäänud samale tasemele, mis võib viidata seosele kuritegevusega, nagu näitas Europoli 2015. aasta aruanne „Miks on sularaha endiselt valitsev?“ (Why is Cash still King?).

 

 

 

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Direktiivis (EL) 2015/849 on määratletud ja kirjeldatud kuritegelikust tegevusest saadud tulu, mida saab kasutada rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Kõnealust kuritegelikku tulu veetakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil sageli üle liidu välispiiri. Käesolevas määruses tuleks seda arvesse võtta ning kehtestada eeskirjade süsteem, mis lisaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele aitaks kaasa ka direktiivis (EL) 2015/849 määratletud kuritegevuse avastamisele ja uurimisele.

(6)  Direktiivis (EL) 2015/849 on määratletud ja kirjeldatud kuritegelikust tegevusest saadud tulu, mida saab kasutada rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Kõnealust kuritegelikku tulu veetakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil sageli üle liidu välispiiri. Käesolevas määruses tuleks seda arvesse võtta ning kehtestada eeskirjade süsteem, mis lisaks rahapesu, sh eelkuritegude, nt maksukuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamisele aitaks kaasa ka direktiivis (EL) 2015/849 määratletud ning liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut mõjutava kuritegevuse avastamisele ja uurimisele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Käesolev määrus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Liidusisese sularahaliikumise kontrollimist võimaldavad ühtlustatud liidu eeskirjad hõlbustaksid oluliselt pingutusi, mida tehakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Võttes arvesse tolliasutuste kohalolu liidu välispiiridel, nende pädevust viia läbi välispiiri ületavate reisijate ja veoste kontrolli ning kogemusi määruse (EÜ) nr 1889/2005 kohaldamisel, peaksid nad jätkuvalt tegutsema pädevate asutustena käesoleva määruse tähenduses. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema ka edaspidi võimalik määrata pädevateks asutusteks teisi välispiiril tegutsevaid riigiasutusi.

(11)  Võttes arvesse tolliasutuste kohalolu liidu välispiiridel, nende pädevust viia läbi välispiiri ületavate reisijate ja veoste kontrolli ning kogemusi määruse (EÜ) nr 1889/2005 kohaldamisel, peaksid nad jätkuvalt tegutsema pädevate asutustena käesoleva määruse tähenduses. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema ka edaspidi võimalik määrata pädevateks asutusteks teisi välispiiril tegutsevaid riigiasutusi. Tolliasutuste ja riikide muude ametiasutuste töötajad peaksid saama erikoolitust selle kohta, kuidas tunda ära sularahapõhist rahapesu, ka peaksid liikmesriigid eraldama ressursse riskianalüüsi alusel ning mitte vabastama nende territooriumile sisenevaid ja sealt lahkuvaid eralennukeid ja jahtlaevu vajalikust kontrollimisest.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Üks käesolevas määruses kasutatavaid peamisi mõisteid on „sularaha“, mis tuleks määratleda nii, et see hõlmaks nelja kategooriat: vääring, vabalt kaubeldav esitaja maksevahend, väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted ja teatavat liiki ettemaksukaardid. Nende omadusi arvesse võttes võidakse teatavaid vabalt kaubeldavaid esitaja maksevahendeid, väärtuse säilitamiseks kasutatavaid suure likviidsusega tooteid ja teatavat liiki ettemaksekaarte, mis ei ole pangakontoga seotud, kasutada vääringu päritolukohas välispiiri ületava väärtuse ülekandmise anonüümse vahendina, mida ametiasutustel ei ole võimalik tavapäraste seiresüsteemide abil tuvastada. Käesolevas määruses tuleks sätestada mõiste „sularaha“ olulised osad, andes samas komisjonile vabaduse muuta mõiste vähem olulisi osi, et oleks võimalik võidelda kurjategijate ja nende käsilaste püüetega hoida kõrvale meetmest, mis hõlmab üksnes ühte liiki väärtuse säilitamiseks kasutatavaid suure likviidsusega tooteid, viies üle välispiiri teist liiki väärtuse säilitajaid. Kui tõendeid sellise käitumise kohta avastatakse olulises ulatuses, on oluline võtta kiiresti meetmeid olukorra lahendamiseks.

(12)  Üks käesolevas määruses kasutatavaid peamisi mõisteid on „sularaha“, mis tuleks määratleda nii, et see hõlmaks nelja kategooriat: vääring, vabalt kaubeldav esitaja maksevahend, väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted ja teatavat liiki anonüümsed ettemaksukaardid. Nende omadusi arvesse võttes võidakse teatavaid vabalt kaubeldavaid esitaja maksevahendeid, väärtuse säilitamiseks kasutatavaid suure likviidsusega tooteid ja anonüümseid ettemaksekaarte, mis ei ole pangakontoga seotud, kasutada vääringu päritolukohas välispiiri ületava väärtuse ülekandmise anonüümse vahendina, mida ametiasutustel ei ole võimalik tavapäraste seiresüsteemide abil tuvastada. Praegu on tolliasutustel tehnilisi raskusi, kui nad peavad kontrollima lühikese aja jooksul ettemaksukaartidel hoitavaid rahasummasid. Käesolevas määruses tuleks seepärast sätestada mõiste „sularaha“ olulised osad, andes samas komisjonile vabaduse muuta mõiste vähem olulisi osi, et oleks võimalik võidelda kurjategijate ja nende käsilaste püüetega hoida kõrvale meetmest, mis hõlmab üksnes ühte liiki väärtuse säilitamiseks kasutatavaid suure likviidsusega tooteid, viies üle välispiiri teist liiki väärtuse säilitajaid. Kui tõendeid sellise käitumise kohta avastatakse olulises ulatuses, on oluline võtta kiiresti meetmeid olukorra lahendamiseks. Kuigi virtuaalvääringud kujutavad endast suurt ohtu, nagu ilmneb komisjoni 26. juuni 2017. aasta aruandest siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta1a, ei ole tolliasutustel piisavalt ressursse, et nende üle järelevalvet teha.

 

_____________

 

1a (COM(2017)340 final ja SWD(2017)241 final).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Ettemaksukaardid on mitte-nimelised kaardid, millel hoitakse rahalist väärtust või rahalisi vahendeid, mida saab kasutada maksetehingute tegemiseks, kaupade või teenuste saamiseks või väärtuse tagasiostmiseks ja mis ei ole pangakontoga seotud. Neid kasutatakse mitmel õiguspärasel eesmärgil ja mõne sellise instrumendi vastu on selge sotsiaalne huvi. Ettemaksukaarte on lihtne edasi anda ja neid saab kasutada märkimisväärse väärtuse ülekandmiseks üle välispiiride. Seetõttu on vaja hõlmata ettemaksukaardid sularaha mõistega. See võimaldab laiendada meetmete kohaldamisala teatavat liiki ettemaksukaartidele, kui tõendid seda õigustavad, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja praktilise rakendamise võimalikkusest.

(15)  Anonüümsed ettemaksukaardid on mitte-nimelised kaardid, millel hoitakse rahalist väärtust või rahalisi vahendeid või mis annavad neile juurdepääsu ning mida saab kasutada maksetehingute tegemiseks, kaupade või teenuste saamiseks või väärtuse tagasiostmiseks ja mis ei ole pangakontoga seotud. Neid kasutatakse mitmel õiguspärasel eesmärgil ja mõne sellise instrumendi vastu on selge sotsiaalne huvi. Anonüümseid ettemaksukaarte on lihtne edasi anda ja neid saab kasutada märkimisväärse väärtuse ülekandmiseks üle välispiiride. Seetõttu on vaja hõlmata sellised ettemaksukaardid sularaha mõistega, eriti kui neid saab osta kliendi suhtes rakendatavat hoolsuskohustuse menetlust kohaldamata. See võimaldab laiendada meetmete kohaldamisala anonüümsetele ettemaksukaartidele, kui tõendid seda õigustavad, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja praktilise rakendamise võimalikkusest kasutatava tehnoloogia kohaselt.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks tuleks liitu sisenevatele või sealt lahkuvatele füüsilistele isikutele kehtestada deklareerimiskohustus. Selleks et põhjendamatult mitte piirata kodanike vaba liikumist ning kodanikke ja ametiasutusi haldusformaalsustega liigselt mitte koormata, tuleks kõnealune kohustus ette näha alates 10 000 euro suuruse summa või samaväärse väärtuse puhul väärtuse säilitamiseks kasutatavates suure likviidsusega toodetes, vabalt kaubeldavas esitaja maksevahendis või ettemaksukaardil olevas väärtuses või muus vääringus. Seda künnist tuleks kohaldada nende füüsiliste isikute suhtes, kes niisuguseid summasid üle välispiiri toimetavad isiklikult, pagasis, või veovahendis. Nimetatud isikutelt tuleks nõuda, et nad võimaldavad pädevatel asutustel sularaha kontrollida.

(16)  Rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks tuleks liitu sisenevatele või sealt lahkuvatele füüsilistele isikutele kehtestada deklareerimiskohustus. Selleks et põhjendamatult mitte piirata kodanike vaba liikumist ning kodanikke ja ametiasutusi haldusformaalsustega liigselt mitte koormata, tuleks kõnealune kohustus ette näha alates 10 000 euro suuruse summa või samaväärse väärtuse puhul väärtuse säilitamiseks kasutatavates suure likviidsusega toodetes, vabalt kaubeldavas esitaja maksevahendis, anonüümsel ettemaksukaardil olevas väärtuses või muus vääringus. Seda künnist tuleks kohaldada vedajate suhtes, kes tuleks käesolevas määruses määratleda kui sellised füüsilised isikud, kes niisuguseid summasid üle välispiiri toimetavad isiklikult, pagasis, või veovahendis. Nimetatud isikutelt tuleks nõuda, et nad võimaldavad pädevatel asutustel sularaha kontrollida. Mõistet „vedaja” tuleks käsitada nii, et see ei hõlmaks professionaalseid vedajaid, kes tegelevad kutsealase kaupade või inimeste veoga.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Mis puutub niisuguse sularaha liikumisse, mida ei toimeta edasi selle omanik, saatja, saaja ega nende esindaja, nagu sularaha, mis siseneb liitu või lahkub liidust postisaadetistes, kullersaadetistes, eraldi saadetavas pagasis või konteinerveoses, siis peaks välispiiril tegutsevatel pädevatel asutustel olema õigus nõuda saatjalt või saajalt või nende esindajalt avalikustamisdeklaratsiooni esitamist. Kõnealuses deklaratsioonis tuleks nõuda sellist teavet nagu rahaliste vahendite päritolu, sihtkoht, majanduslik päritolu ja kavandatud otstarve, mida ei nõuta tavapärastes tollile esitamisele kuuluvates dokumentides nagu veodokumendid ja tollideklaratsioonid. See võimaldab pädevatel asutustel teha riskianalüüsi ning keskendada oma jõupingutused neile saadetistele, mille puhul nad leiavad, et risk on kõige suurem, kohaldamata seejuures täiendavaid formaalsusi. Avalikustamiskohustuse suhtes tuleks kohaldada sama künnist nagu füüsilistel isikutel kaasasoleva sularaha puhul.

(17)  Mis puutub niisuguse sularaha liikumisse, mida ei toimeta edasi selle vedaja, nagu sularaha, mis siseneb liitu või lahkub liidust postisaadetistes, kullersaadetistes, eraldi saadetavas pagasis või konteinerveoses, siis peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda saatjalt või saajalt või nende esindajalt avalikustamisdeklaratsiooni esitamist. Kõnealuses deklaratsioonis tuleks nõuda sellist teavet nagu rahaliste vahendite päritolu, sihtkoht, majanduslik päritolu ja kavandatud otstarve, mida ei nõuta tavapärastes tollile esitamisele kuuluvates dokumentides nagu veodokumendid ja tollideklaratsioonid. See võimaldab pädevatel asutustel teha riskianalüüsi ning keskendada oma jõupingutused neile saadetistele, mille puhul nad leiavad, et risk on kõige suurem, kohaldamata seejuures täiendavaid formaalsusi. Avalikustamiskohustuse suhtes tuleks kohaldada sama künnist nagu füüsilistel isikutel kaasasoleva sularaha puhul.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Kui pädevad asutused leiavad sularaha, mille kogus jääb allapoole ettenähtud künnist, kuid samas on märke sellest, et raha võib olla seotud käesolevas määruses defineeritud kuritegeliku tegevusega, peaks neil olema võimalik talletada seda sularaha endaga kaasas kandvate inimeste kohta käivad põhiandmed nagu isikuandmed ja kodakondsus ning üksikasjad kasutatava veoviisi kohta nagu veovahendi liik ning selle lähte- ja sihtkoht.

(20)  Kui pädevad asutused leiavad sularaha, mille kogus jääb allapoole ettenähtud künnist, kuid samas on märke sellest, et raha võib olla seotud käesolevas määruses defineeritud kuritegeliku tegevusega, peaks neil olema võimalik talletada saatjaga raha puhul andmed vedaja, omaniku ja ettenähtud saaja kohta, nagu nende isiku- ja kontaktandmed ning kodakondsus, üksikasjad sularaha majandusliku päritolu ja kavandatava otstarbe kohta, ning üksikasjad kasutatava veoviisi kohta, nagu veovahendi liik ning selle lähte- ja sihtkoht. Saatjata sularaha puhul peaks pädevatel asutustel olema võimalik talletada sellised andmed saatja, omaniku ja ettenähtud saaja kohta.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  See teave tuleks edastada asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole. Need bürood on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse keskused, mis võtavad vastu ja töötlevad teavet, mida nad saavad erinevatest allikatest, nagu finantsasutused, ja analüüsivad seda teavet, et teha kindlaks, kas on alust edasiseks uurimiseks, kuna see ei pruugi olla selge nende pädevate asutuste jaoks, kes käesoleva määruse alusel deklaratsioone koguvad ja kontrolle teostavad.

(21)  See teave tuleks edastada asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole, mis peaks viivitamata tegema selle kättesaadavaks teiste liikmesriikide rahapesu andmebüroodele. Need bürood on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse keskused, mis võtavad vastu ja töötlevad teavet, mida nad saavad erinevatest allikatest, nagu finantsasutused, ja analüüsivad seda teavet, et teha kindlaks, kas on alust edasiseks uurimiseks, kuna see ei pruugi olla selge nende pädevate asutuste jaoks, kes käesoleva määruse alusel deklaratsioone koguvad ja kontrolle teostavad. Sellel eesmärgil tuleks omavahel ühendada pädevate asutuste ja rahapesu andmebüroode kasutatavad teabevahetussüsteemid.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Selleks et veelgi tugevdada koostööd rahapesu andmebüroode vahel, peaks komisjon hindama, kas oleks asjakohane luua liidu rahapesu andmebüroo, ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Võttes arvesse, et sularaha liikumine, mida tuleb käesoleva määruse alusel kontrollida, toimub üle välispiiri, ning pidades silmas, kui keeruline on võtta meetmeid pärast seda, kui raha on liitu sisse viimise või liidust välja viimise kohast ära viidud, ning riski, mis kaasneb isegi väikeste summade ebaseadusliku kasutamisega, peaks pädevatel asutustel olema võimalus kontrolli- ja tasakaalusüsteemi kohaselt sularaha teatavatel juhtudel arestida ja kinni pidada, kui: esiteks ei ole täidetud avalikustamis- või deklareerimiskohustust ja teiseks on märke kuritegeliku tegevuse kohta, olenemata sellest, kui suur on sularaha kogus või kas seda toimetas edasi füüsiline isik või liikus see saatjata. Võttes arvesse ajutise arestimise ja kinnipidamise olemust ning mõju, mida see võib avaldada liikumisvabadusele ja omandiõigusele, peaks kinnipidamise aeg olema minimaalne ajavahemik, mida teisel pädeval asutusel on vaja, et teha kindlaks, kas muude õigusaktide alusel on tarvis kohaldada täiendavaid meetmeid nagu uurimine või sularaha arestimine. Otsusele sularaha käesoleva määruse alusel ajutiselt kinni pidada tuleks lisada põhjendused ja selles tuleks välja tuua konkreetsed asjaolud, mille põhjal otsus tehti. Kui pärast tähtaja möödumist ei ole tehtud otsust järgmiste meetmete võtmiseks või kui pädev asutus leiab, et sularaha edasiseks kinnipidamiseks puudub alus, tuleks see deklarandile kohe üle anda.

(23)  Võttes arvesse, et sularaha liikumine, mida tuleb käesoleva määruse alusel kontrollida, toimub üle välispiiri, ning pidades silmas, kui keeruline on võtta meetmeid pärast seda, kui raha on liitu sisse viimise või liidust välja viimise kohast ära viidud, ning riski, mis kaasneb isegi väikeste summade ebaseadusliku kasutamisega, peaks pädevatel asutustel olema võimalus kontrolli- ja tasakaalusüsteemi kohaselt sularaha teatavatel juhtudel arestida ja kinni pidada, kui: esiteks ei ole täidetud avalikustamis- või deklareerimiskohustust ja teiseks on märke kuritegeliku tegevuse kohta. Võttes arvesse ajutise arestimise ja kinnipidamise olemust ning mõju, mida see võib avaldada liikumisvabadusele ja omandiõigusele, peaks kinnipidamise aeg olema minimaalne ajavahemik, mida teisel pädeval asutusel on vaja, et teha kindlaks, kas muude õigusaktide alusel on tarvis kohaldada täiendavaid meetmeid nagu uurimine või sularaha arestimine. Sularaha ajutisest arestimisest ja kinnipidamisest mõjutatud füüsilistele isikutele, kellele põhjustatakse sellega põhjendamatuid raskusi, tuleks pakkuda võimalust jätta enda kätte minimaalne rahasumma, kui see on arestitud ja kinnipeetud sularaha liiki arvestades võimalik, et neil oleks võimalik maksta toidu, vee ja majutuse eest. Otsusele sularaha käesoleva määruse alusel ajutiselt kinni pidada tuleks lisada põhjendused ja selles tuleks välja tuua konkreetsed asjaolud, mille põhjal otsus tehti. Kui pärast tähtaja möödumist ei ole tehtud otsust järgmiste meetmete võtmiseks või kui pädev asutus leiab, et sularaha edasiseks kinnipidamiseks puudub alus, tuleks see kohe asjaomasele huvitatud isikule üle anda.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  On eriti oluline, et pädevad asutused, kes koguvad teavet käesoleva määruse alusel, esitaksid selle õigeaegselt riiklikule rahapesu andmebüroole, et viimasel oleks võimalik teavet edasi analüüsida ja võrrelda seda muu teabega, nagu on sätestatud direktiivis 2015/849.

(24)  On eriti oluline, et pädevad asutused, kes koguvad teavet käesoleva määruse alusel, esitaksid selle õigeaegselt riiklikule rahapesu andmebüroole, mis peaks viivitamata tegema selle kättesaadavaks teiste liikmesriikide rahapesu andmebüroodele, et rahapesu andmebüroodel oleks võimalik teavet edasi analüüsida ja võrrelda seda muu teabega, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2015/849.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui pädevad asutused teevad kindlaks, et sularaha ei ole deklareeritud või selle olemasolu ei ole avalikustatud või tuvastavad kuritegeliku tegevuse tunnuseid, peaks neil olema võimalik seda teavet vastavate teabekanalite kaudu jagada pädevate asutustega, kes kõnealuse kuritegeliku tegevuse vastase võitlusega tegelevad. Niisugune teabevahetus on proportsionaalne, võttes arvesse, et isikud, kes on deklareerimiskohustust rikkunud ja on ühes liikmeriigis tabatud, valivad lähte- ja sihtkohaks tõenäoliselt teise liikmesriigi, kus pädevatel asutustel ei ole andmeid nende varasemate rikkumiste kohta. Niisugune teabevahetus peaks olema kohustuslik, et tagada selle ühesugune rakendamine kõigis liikmesriikides. Juhul, kui on märke selle kohta, et sularaha võib olla seotud kuritegeliku tegevusega, mis võib kahjustada liidu finantshuve, tuleks niisugune teave edastada ka komisjonile. Selleks et oleks võimalik paremini saavutada käesolevas määruses deklareerimiskohustusest kõrvalehoidumisega seoses ette nähtud ennetuslikke ja ärahoidvaid eesmärke, peaks anonüümseks muudetud riskiteabe ja riskianalüüsi tulemuste jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel olema kohustuslik.

(25)  Kui pädevad asutused teevad kindlaks, et sularaha ei ole deklareeritud või selle olemasolu ei ole avalikustatud või tuvastavad kuritegeliku tegevuse tunnuseid, peaksid nad seda teavet vastavate teabekanalite kaudu viivitamata jagama teiste liikmesriikide pädevate asutustega, kes kõnealuse kuritegeliku tegevuse vastase võitlusega tegelevad. Niisugune teabevahetus on proportsionaalne, võttes arvesse, et isikud, kes on deklareerimiskohustust rikkunud ja on ühes liikmeriigis tabatud, valivad lähte- ja sihtkohaks tõenäoliselt teise liikmesriigi, kus pädevatel asutustel ei ole andmeid nende varasemate rikkumiste kohta. Niisugune teabevahetus peaks olema kohustuslik, et tagada selle ühesugune rakendamine kõigis liikmesriikides. Juhul, kui on märke selle kohta, et sularaha võib olla seotud kuritegeliku tegevusega, mis võib kahjustada liidu finantshuve, tuleks niisugune teave edastada ka komisjonile ja Euroopa Prokuratuurile. Selleks et oleks võimalik paremini saavutada käesolevas määruses deklareerimiskohustusest kõrvalehoidumisega seoses ette nähtud ennetuslikke ja ärahoidvaid eesmärke, peaks anonüümseks muudetud riskiteabe ja riskianalüüsi tulemuste jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel olema kohustuslik kooskõlas käesoleva määruse kohaselt vastu võetavates rakendusaktides sätestatud standarditega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Tagamaks, et rahapesu andmebüroodel oleks viivitamatu juurdepääs teabele, mis on vajalik uurimiste läbiviimiseks, tuleks soodustada tolliinfosüsteemi ja detsentraliseeritud arvutivõrgu FIU.net omavahelist ühendamist.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Võimalikuks tuleks teha ka teabevahetus liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni ja kolmanda riigi ametiasutuste vahel, pidades silmas asjakohaseid kaitsemeetmeid. Selline teabevahetus peaks olema lubatud üksnes juhul, kui järgitakse põhiõigusi ja isikuandmete edastamist käsitlevaid asjaomaseid liikmesriigi ja liidu õigusnorme ning olemas on selle teabe saanud ametiasutuse luba. Komisjoni tuleks teavitada mis tahes käesoleva määruse alusel toimuvast teabevahetusest kolmandate riikidega.

(26)  Võimalikuks tuleks teha ka teabevahetus liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni ja kolmanda riigi ametiasutuste vahel, pidades silmas asjakohaseid kaitsemeetmeid. Selline teabevahetus peaks olema lubatud üksnes juhul, kui järgitakse põhiõigusi ja isikuandmete edastamist käsitlevaid asjaomaseid liikmesriigi ja liidu õigusnorme ning olemas on selle teabe saanud ametiasutuse luba. Komisjoni tuleks teavitada mis tahes käesoleva määruse alusel toimuvast teabevahetusest kolmandate riikidega ning komisjon peaks esitama selle kohta igal aastal Euroopa Parlamendile aruande.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Võttes arvesse kogutava teabe olemust ja deklarantide õiguspärast ootust, et nende isikuandmeid ja sularahasummat, mille nad on liitu toonud või liidust välja viivad, käsitatakse salajase teabena, peaksid pädevad asutused kindlustama piisavad kaitsemeetmed selleks, et isikud, kes soovivad teabele ligipääsu, hoiavad ametisaladust, ning kaitsma seda teavet volitamata juurdepääsu, kasutamise või edastamise eest. Kui käesolevas määruses või siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti – eelkõige seoses kohtumenetlusega –, ei tuleks teavet avalikustada ilma selle ametiasutuse loata, kes teabe sai. Käesoleva määruse kohaldamisala ulatuses isikuandmete kogumise, avaldamise, edastamise, teatavaks tegemise ja muu töötlemise suhtes peaks kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud nõuded22.

(27)  Võttes arvesse kogutava teabe olemust ning vedajate ja deklarantide õiguspärast ootust, et nende isikuandmeid ja sularaha väärtust, mille nad on liitu toonud või liidust välja viivad, käsitatakse salajase teabena, peaksid pädevad asutused kindlustama piisavad kaitsemeetmed selleks, et isikud, kes soovivad teabele ligipääsu, hoiavad ametisaladust, ning kaitsma seda teavet volitamata juurdepääsu, kasutamise või edastamise eest. Kui käesolevas määruses või siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti – eelkõige seoses kohtumenetlusega –, ei tuleks teavet avalikustada ilma selle ametiasutuse loata, kes teabe sai. Käesoleva määruse kohaldamisala ulatuses isikuandmete kogumise, avaldamise, edastamise, teatavaks tegemise ja muu töötlemise suhtes peaks kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud nõuded22.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Rahapesu andmebüroode tehtava analüüsi jaoks ja selleks, et võimaldada teiste liikmesriikide ametiasutustel kontrollida ja nõuda deklareerimiskohustuse täitmist, eeskätt seoses nende deklarantidega, kes on varem seda kohustust rikkunud, on vaja, et deklaratsioonis esitatud andmeid säilitatakse piisavalt pika aja jooksul, nii et pädevatel asutustel on võimalik uurimisi tulemuslikult läbi viia. Käesoleva määruse alusel toimuv isikuandmete töötlemise eesmärk on sama, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2015/849. Selle direktiivi kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodel säilitada andmeid, mille „kohustatud isikud“ on neile esitanud, viis aastat. Selleks et deklareerimiskohustuse täitmist tõhusalt kontrollida ja rakendada, tuleks deklaratsioonis esitatud andmete säilitamise aega ühtlustada, et see oleks vastavuses direktiivis (EL) 2015/849 kehtestatud tähtajaga.

(28)  Rahapesu andmebüroode tehtava analüüsi jaoks ja selleks, et võimaldada teiste liikmesriikide ametiasutustel kontrollida ja nõuda deklareerimiskohustuse täitmist, eeskätt seoses nende isikutega, kes on varem seda kohustust rikkunud, on vaja, et deklaratsioonis esitatud andmeid säilitatakse piisavalt pika aja jooksul, nii et pädevatel asutustel on võimalik uurimisi tulemuslikult läbi viia. Käesoleva määruse alusel toimuv isikuandmete töötlemise eesmärk on sama, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2015/849. Selle direktiivi kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodel säilitada andmeid, mille „kohustatud isikud“ on neile esitanud, viis aastat.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Et julgustada nõuetest kinnipidamist ja hoida ära neist kõrvalehoidumist, peaks liikmesriigid kehtestama karistused deklareerimis- ja avalikustamiskohustuse täitmata jätmise eest. Karistusi tuleks kohaldada ainult käesolevas määruses ette nähtud deklaratsiooni esitamise või sularaha olemasolu avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest ning nende määramisel ei peaks arvesse võtma asjaomase sularahaga seotud võimalikku kuritegelikku tegevust, mille suhtes võib olla vaja läbi viia täiendav uurimine ja kohaldada meetmeid, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning ei tohiks minna kaugemale, kui on vaja nõuete täitmise soodustamiseks.

(29)  Et julgustada nõuetest kinnipidamist ja hoida ära neist kõrvalehoidumist, peaks liikmesriigid kehtestama karistused deklareerimis- ja avalikustamiskohustuse täitmata jätmise eest. Karistusi tuleks kohaldada ainult käesolevas määruses ette nähtud deklaratsiooni esitamise või sularaha olemasolu avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest ning nende määramisel ei peaks arvesse võtma asjaomase sularahaga seotud võimalikku kuritegelikku tegevust, mille suhtes võib olla vaja läbi viia täiendav uurimine ja kohaldada meetmeid, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning ei tohiks minna kaugemale, kui on vaja nõuete täitmise soodustamiseks. Et olla efektiivne ja hoida ära olukord, kus kurjategijad valivad liikmesriigi liitu sisenemiseks või liidust lahkumiseks kehtivate karistusmäärade alusel, tuleks käesoleva määrusega kehtestada riiklike karistuste ühtlustamine.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Tagamaks, et ametiasutustel on võimalik kontrolle ühtlustatult läbi viia ning deklaratsioone tulemuslikult töödelda, edastada ja analüüsida, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu deklareerimis- ja avalikustamisvormide näidised, määrata kindlaks ühtne riskijuhtimise raamistik, kehtestada tehnilised eeskirjad ja menetlustoimingud, deklaratsiooni esitamiseks ja teabevahetuseks ette nähtud vormide näidised ning eeskirjad ja vorm, mida tuleb kasutada komisjonile statistiliste andmete esitamiseks. See peaks hõlmama asjakohaste elektrooniliste süsteemide loomist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201123.

(30)  Ehkki enamik liikmesriike juba kasutab vabatahtlikult ühtlustatud deklareerimisvormi, s.o ELi sularaha deklareerimise vormi, tuleks tagamaks, et ametiasutustel oleks võimalik kontrolle ühtlustatult läbi viia ning deklaratsioone tulemuslikult töödelda, edastada ja analüüsida, anda komisjonile rakendamisvolitused võtta vastu deklareerimis- ja avalikustamisvormide näidised, kehtestada tehnilised eeskirjad ja menetlustoimingud, deklaratsiooni esitamiseks, pädevate asutuste vaheliseks teabevahetuseks ja pädevate asutuste ja rahapesu andmebüroode kasutatavate teabevahetussüsteemide omavaheliseks ühendamiseks ette nähtud vormide näidised ning samuti eeskirjad ja vorm, mida tuleb kasutada komisjonile statistiliste andmete esitamiseks. See peaks hõlmama asjakohaste elektrooniliste süsteemide loomist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

__________________

 

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Selleks et tagada kontrolli ühtne kohaldamine pädevate asutuste poolt, peaks see põhinema eelkõige riskianalüüsil ning selle eesmärk peaks olema selgitada välja ja hinnata riske ning töötada välja vajalikud vastumeetmed. Kõigi liikmesriikide ühise riskijuhtimise raamistiku loomine ei tohiks liikmesriike takistada tegemast pistelisi kontrolle.

 

 

 

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et oleks võimalik kiiresti arvesse võtta tulevasi muudatusi rahvusvahelistes standardites, nagu rahapesuvastase töökonna loodud standardid, või võtta meetmeid mõistega „sularaha“ hõlmamata likviidsete väärtuse säilitajate kasutamise kaudu käesolevast määrusest kõrvalehoidmise suhtes, tuleks komisjonile anda õigus võtta selle mõiste muutmiseks vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.24 Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on alati võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(31)  Selleks et oleks võimalik kiiresti arvesse võtta tulevasi muudatusi rahvusvahelistes standardites, nagu rahapesuvastase töökonna loodud standardid, või võtta meetmeid mõistega „sularaha“ hõlmamata likviidsete väärtuse säilitajate kasutamise kaudu käesolevast määrusest kõrvalehoidmise suhtes, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks selle kohta, kuidas pädevad asutused kontrolle teevad, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/201323a sätestatud ühist riskijuhtimise raamistikku ning direktiivi (EL) 2015/849 alusel tehtavat riskihindamise analüüsi, ning käesoleva määruse I lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.24 Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on alati võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

__________________

 

23a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

24 Viide ELT-le (L 123/1]

24 Viide ELT-le (L 123/1]

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Et parandada praegust olukorda, kus paljud reisijad ei ole sularaha deklareerimise kohustusest teadlikud, peaksid liikmesriigid koostöös komisjoniga töötama välja asjakohased materjalid ning algatama ELi kodanikele, kolmandate riikide kodanikele ja juriidilistele isikutele suunatud korrapärased teavituskampaaniad. Need kampaaniad peaksid olema ühtlustatud, sest nad peaksid olema kavandatud liidu välispiiride tarvis.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse süsteem liitu toodava või sealt välja viidava sularaha kontrollimiseks, millega täiendatakse direktiiviga (EL) 2015/849 ette nähtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku.

Käesoleva määrusega kehtestatakse süsteem liitu toodava või sealt välja viidava sularaha kontrollimiseks, millega täiendatakse direktiiviga (EL) 2015/849 ette nähtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku, ning liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ohustava muu kuritegeliku tegevuse ennetamiseks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  I lisas osutatud vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid;

  vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  I lisas osutatudväärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted;

  väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  I lisas osutatud ettemaksukaardid;

  anonüümsed ettemaksukaardid;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  „vabalt kaubeldav esitaja maksevahend“ — maksevahend, mis ei ole vääring ja mis annab selle omanikule õiguse nõuda selle esitamisel rahasummat, ilma et ta peaks tõendama oma isikut või õigust sellele summale;

d)  „vabalt kaubeldav esitaja maksevahend“ — maksevahend, mis ei ole vääring ja mis annab selle omanikule õiguse nõuda selle esitamisel rahasummat, ilma et ta peaks tõendama oma isikut või õigust sellele summale. Sellised vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid on loetletud I lisas;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  „väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted“ — tooted, mille väärtuse ja suuruse vaheline suhe on suur ja mida on võimalik kauplemisturgudel väheste tehingukuludega hõlpsasti vääringuks ümber vahetada;

e)  „väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted“ — tooted, mille väärtuse ja suuruse vaheline suhe on suur ja mida on võimalik kauplemisturgudel väheste tehingukuludega hõlpsasti vääringuks ümber vahetada. Sellised tooted on loetletud I lisas;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  „ettemaksukaart“ — mitte-nimeline kaart, millel hoitakse rahalist väärtust või rahalisi vahendeid ja mida saab kasutada maksetehingute tegemiseks, kaupade või teenuste saamiseks või vääringu tagasiostmiseks ja mis ei ole pangakontoga seotud;

f)  „anonüümne ettemaksukaart“ – mitte-nimeline kaart, millel hoitakse rahalist väärtust või rahalisi vahendeid või mis annab neile juurdepääsu ja mida saab kasutada maksetehingute tegemiseks, kaupade või teenuste saamiseks või vääringu tagasiostmiseks ja mis ei ole pangakontoga seotud. Sellised anonüümsed ettemaksukaardid on loetletud I lisas;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  „vedaja“ – liitu sisenev või sealt lahkuv füüsiline isik, kes toimetab sularaha üle välispiiri isiklikult, pagasis, või veovahendis;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  „saatjata sularaha“ — sularaha, mis on osa saadetisest, kui selle sularaha omanik, saatja või saaja ei reisi koos saadetisega;

h)  „saatjata sularaha“ — sularaha, mis on osa saadetisest, kuid millel puudub vedaja;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse uusi suundumusi rahapesus või terrorismi rahastamises, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõigetes 3, 4 ja 5, või parimaid tavasid rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, või vältimaks seda, et kurjategijad kasutavad artiklites 3 ja 4 ette nähtud kohustuste täitmisest kõrvale hoidmiseks vabalt kaubeldavaid esitaja maksevahendeid, väärtuse säilitamiseks kasutatavaid suure likviidsusega tooteid, või ettemaksukaarte.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et võtta arvesse uusi suundumusi rahapesus või terrorismi rahastamises, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõigetes 3, 4 ja 5, või parimaid tavasid rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks või vältimaks seda, et kurjategijad kasutavad artiklites 3 ja 4 ette nähtud kohustuste täitmisest kõrvale hoidmiseks vabalt kaubeldavaid esitaja maksevahendeid, väärtuse säilitamiseks kasutatavaid suure likviidsusega tooteid või anonüümseid ettemaksukaarte.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Deklareerimiskohustus

Kohustus deklareerida saatjaga sularaha

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga liitu sisenev või liidust lahkuv füüsiline isik, kellel on kas pagasis või transpordivahendis kaasas sularaha väärtuses 10 000 eurot või enam, peab kõnealuse sularaha deklareerima selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille kaudu ta liitu siseneb või liidust lahkub, ning võimaldama pädeval asutusel seda sularaha kontrollida. Deklareerimiskohustust ei peeta täidetuks, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik või sularaha ei võimaldata kontrollida.

1.  Iga vedaja, kellel on isiklike asjade hulgas, pagasis või transpordivahendis kaasas sularaha väärtuses 10 000 eurot või enam, peab kõnealuse sularaha deklareerima selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille kaudu ta liitu siseneb või liidust lahkub, ning võimaldama pädeval asutusel seda sularaha kontrollida. Deklareerimiskohustust ei peeta täidetuks, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik või sularaha ei võimaldata kontrollida.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  deklarant, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

a)  vedaja, tema täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  sularaha omanik, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

b)  sularaha omanik, füüsilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number või juriidilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  sularaha saaja, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

c)  sularaha ettenähtud saaja, füüsilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number või juriidilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  sularaha summa ja vorm;

d)  sularaha vorm ja summa või väärtus;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  sularaha majanduslik päritolu ja kasutamise eesmärk;

e)  sularaha majanduslik päritolu;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  sularaha kasutamise eesmärk;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kõnealused andmed esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt, kasutades vormi, mis on kehtestatud vastavalt artikli 15 punktile a. Deklaratsiooni kinnitatud koopia esitatakse nõudmise korral deklarandile.

3.  Kõnealused andmed esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt, kasutades vormi, mis on kehtestatud vastavalt artikli 15 punktile a. Deklaratsiooni kinnitatud koopia esitatakse deklarandile.

Selgitus

Deklarandil peaks alati olema võimalus saada kirjalik koopia, kuna tal ei pruugi iga kord olla võimalik seda taotleda (nt kuna ta ei tea, et tal on see õigus, kuna ta ei räägi riigikeelt).

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Avalikustamiskohustus

Saatjata sularaha avalikustamise kohustus

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui saatjata sularaha väärtuses 10 000 eurot või enam tuuakse liitu või viiakse sealt välja, võivad selle riigi pädevad asutused, mille kaudu sularaha liitu tuuakse või liidust välja viiakse, nõuda saatjalt või saajalt või nende esindajalt pärast riskianalüüsi tegemist avalikustamisdeklaratsiooni esitamist. Deklareerimiskohustust ei peeta täidetuks, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik või sularaha ei võimaldata kontrollida.

1.  Kui saatjata sularaha väärtuses 10 000 eurot või enam tuuakse liitu või viiakse sealt välja, võivad selle riigi pädevad asutused, mille kaudu sularaha liitu tuuakse või liidust välja viiakse, nõuda saatjalt või saajalt või nende esindajalt pärast riskianalüüsi tegemist avalikustamisdeklaratsiooni esitamist määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast. Pädevad asutused võivad sularaha kinni pidada, kuni saatja, saaja või tema esindaja avalikustamisdeklaratsiooni esitab.

 

Deklareerimiskohustust ei peeta täidetuks, kui deklaratsiooni ei esitata enne tähtaja lõppu, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik või sularaha ei võimaldata kontrollida.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  deklarant, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

a)  deklarant, tema täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  sularaha omanik, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

b)  sularaha omanik, füüsilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number või juriidilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  saatja, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

c)  sularaha saatja, füüsilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number või juriidilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  sularaha saaja või ettenähtud saaja, tema täielik nimi, aadress, sünniaeg ja -koht ning kodakondsus;

d)  sularaha saaja või ettenähtud saaja, füüsilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikut tõendava dokumendi number või juriidilise isiku puhul täielik nimi, kontaktandmed (sh aadress), käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  sularaha summa ja vorm;

e)  sularaha vorm ja summa või väärtus;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  sularaha majanduslik päritolu ja kasutamise eesmärk;

f)  sularaha majanduslik päritolu;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  sularaha kasutamise eesmärk.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kõnealused andmed esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt, kasutades vormi, mis on kehtestatud vastavalt artikli 15 punktile a. Deklaratsiooni kinnitatud koopia esitatakse nõudmise korral deklarandile.

3.  Kõnealused andmed esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt, kasutades vormi, mis on kehtestatud vastavalt artikli 15 punktile a. Deklaratsiooni kinnitatud koopia esitatakse deklarandile.

Selgitus

Deklarandil peaks alati olema võimalus saada kirjalik koopia, kuna tal ei pruugi iga kord olla võimalik seda taotleda (nt kuna ta ei tea, et tal on see õigus, kuna ta ei räägi riigikeelt).

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui artiklis 3 ette nähtud kohustust või artiklis 4 sätestatud avalikustamiskohustust ei ole täidetud, koostavad pädevad asutused omal algatusel kirjalikult või elektrooniliselt deklaratsiooni, mis sisaldab võimalikult suures ulatuses artikli 3 lõikes 2 või artikli 4 lõikes 2 loetletud andmeid.

3.  Kui artiklis 3 ette nähtud deklaratsiooni või artiklis 4 sätestatud avalikustamiskohustust ei ole täidetud, koostavad pädevad asutused omal algatusel kirjalikult või elektrooniliselt deklaratsiooni, mis sisaldab võimalikult suures ulatuses artikli 3 lõikes 2 või artikli 4 lõikes 2 loetletud andmeid.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kontroll põhineb eelkõige riskianalüüsil ning selle eesmärk on tuvastada ja hinnata riske ning töötada välja vajalikud vastumeetmed ja see toimub ühise riskijuhtimise raamistikus vastavalt artikli 15 punktis b sätestatud kriteeriumidele.

4.  Kontroll põhineb eelkõige riskianalüüsil ning selle eesmärk on tuvastada ja hinnata riske ning töötada välja vajalikud vastumeetmed.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Lõikes 4 osutatud riskianalüüs ei takista pädevaid asutusi tegemast pistelisi kontrolle või muu asutuse saadud konkreetsel teabel põhinevaid kontrolle. Pädevatel asutustel peavad olema kontrolli tegemiseks asjakohased vahendid.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad kontrollide tegemist pädevate asutuste poolt, võttes arvesse määruses (EL) nr 952/2013 määratletud ühist riskijuhtimise raamistikku ja riskihindamise analüüsi, mis viiakse läbi vastavalt direktiivi (EL) nr 2015/849 artiklitele 6 ja 7;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c.  Pädevatele asutustele käesoleva artikliga antud õigused laienevad ka artiklile 6.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Künnisest allapoole jäävad summad

Künnisest allapoole jäävad summad, mida kahtlustatakse olevat seotud kuritegevusega

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui pädevad asutused avastavad, et füüsiline isik siseneb liitu või lahkub liidust sularahasummaga, mis jääb allapoole artiklis 3 osutatud künnist, ja kui riskianalüüsi tegemise tulemusel ilmnevad märgid selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, talletavad nad selle asjaolu ning kõnealuse isiku täieliku nime, aadressi, sünniaja ja -koha, kodakondsuse ning andmed kasutatud transpordivahendi kohta.

1.  Kui pädevad asutused leiavad, et vedaja siseneb liitu või lahkub liidust sularahasummaga, mis jääb allapoole artiklis 3 osutatud künnist, ja kui ilmnevad märgid selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, talletavad nad selle asjaolu ning artikli 3 lõikes 2 sätestatud üksikasjad.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui pädevad asutused avastavad, et liitu tuuakse või liidust viiakse välja saatjata sularaha saadetis summas, mis jääb allapoole artiklis 4 osutatud künnist, ja kui riskianalüüsi tegemise tulemusel ilmnevad märgid selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, talletavad nad selle asjaolu ning saatja, ettenähtud saaja või nende esindaja täieliku nime, aadressi, sünniaja ja -koha, kodakondsuse ning andmed kasutatud transpordivahendi kohta.

2.  Kui pädevad asutused leiavad, et liitu tuuakse või liidust viiakse välja saatjata sularaha saadetis summas, mis jääb allapoole artiklis 4 osutatud künnist, ja kui ilmnevad märgid selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, talletavad nad selle asjaolu ning artikli 4 lõikes 2 sätestatud üksikasjad.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  on märke selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, olenemata asjaolust, kas seda kannab kaasas füüsiline isik või liikus see saatjata.

b)  on märke selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud haldusotsusele tuleb lisada põhjendused, see tuleb edastada isikule, keda otsus selle tegemise ajal puudutab, ja otsuse suhtes peab olema võimalik kohaldada tõhusat õiguskaitsevahendit vastavalt siseriiklikes õigusaktides ette nähtud menetlusele.

2.  Lõikes 1 osutatud haldusotsusele tuleb lisada põhjendused ning see tuleb selle tegemise ajal edastada:

 

a)  isikule, kes peab vastavalt artiklile 3 koostama deklaratsiooni või avalikustamisdeklaratsiooni vastavalt artiklile 4, või

 

b)  vedajale ja omanikule artikli 6 lõikes 1 osutatud olukordades või omanikule, ettenähtud saajale ja saatjale artikli 6 lõikes 2 osutatud olukordades.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõikes 1 osutatud haldusotsuse suhtes tuleb kohaldada tõhusat õiguskaitsevahendit vastavalt siseriikliku õigusega ettenähtud menetlustele.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Sularaha ajutine kinnipidamine peab rangelt piirduma ajaga, mida pädevad asutused vajavad selleks, et teha kindlaks, kas juhtumi asjaoludest lähtudes tuleb sularaha jätkuvalt kinni pidada. Sularaha ajutise kinnipidamise maksimaalne aeg sätestatakse siseriiklikes õigusaktides; see ei tohi olla pikem kui 30 päeva. Kui selle aja jooksul ei otsustata, et sularaha tuleb jätkuvalt kinni pidada või kui leitakse, et juhtumi asjaoludest lähtudes ei ole alust seda enam kinni pidada, tehakse sularaha kohe deklarandile kättesaadavaks.

3.  Sularaha ajutine kinnipidamine peab rangelt piirduma ajaga, mida pädevad asutused vajavad selleks, et teha kindlaks, kas juhtumi asjaoludest lähtudes tuleb sularaha jätkuvalt kinni pidada. Sularaha ajutise kinnipidamise maksimaalne aeg sätestatakse siseriiklikes õigusaktides; see ei ole pikem kui 30 päeva. Kui selle aja jooksul ei otsustata, et sularaha tuleb jätkuvalt kinni pidada või kui leitakse, et juhtumi asjaoludest lähtudes ei ole alust seda enam kinni pidada, antakse sularaha kohe üle:

 

a)  deklarandile või vedajale artiklites 3 ja 4 osutatud olukordades või

 

b)  vedajale või omanikule artikli 6 lõikes 1 osutatud olukordades või omanikule, ettenähtud saajale või saatjale artikli 6 lõikes 2 osutatud olukordades.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevad asutused talletavad teabe, mille nad on saanud artiklite 3 ja 4, artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 alusel, ning edastavad selle vastavalt artikli 15 punkti c kohastele tehnilistele eeskirjadele selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kus teave saadi.

1.  Pädevad asutused talletavad teabe, mille nad on saanud artiklite 3 ja 4, artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 alusel, ning edastavad selle vastavalt artikli 15 punkti c kohastele tehnilistele eeskirjadele selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kust teave saadi, kes edastab selle teabe viivitamata teiste liikmesriikide rahapesu andmebüroodele.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Käesoleva määruse kohaldamisel ja piiramata liidu andmekaitse-eeskirju, eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja juurdepääsuõigustega, luuakse vastavalt artikli 15 punktile c a kehtestatud komisjoni tehnilisi eeskirju kohaldades ühendus pädevate asutuste poolt nõukogu määruse (EP) nr 515/971a kohaselt teabevahetuseks kasutatava süsteemi ja süsteemi vahel, mida kasutavad teabevahetuseks rahapesu andmebürood kooskõlas nõukogu otsusega 2000/642/JSK1b.

 

_______________

 

1a Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks, EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1525, ELT L 243, 18.9.2015, lk 1.

 

1b Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/642/JSK liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel. EÜT L 271, 24.10.2000, lk 4.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud teave edastatakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui üks kuu pärast kuupäeva, mil see saadi.

2.  Lõikes 1 osutatud teave edastatakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui neli tööpäeva pärast kuupäeva, mil see saadi.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon hindab 1. jaanuariks 2019, kas on asjakohane luua liidu rahapesu andmebüroo, ja esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui on märke selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, mis võib kahjustada liidu finantshuve, edastatakse lõikes 1 osutatud teave ka komisjonile.

2.  Kui on märke selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, mis võib kahjustada liidu finantshuve, edastatakse lõikes 1 osutatud teave ka komisjonile, Euroopa Prokuratuurile, Eurojustile ja Europolile. Komisjon töötleb saadud teavet statistiliselt ning teeb selle avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pädev asutus edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe vastavalt artikli 15 punkti c kohastele tehnilistele eeskirjadele, kasutades artikli 15 punktis d ette nähtud vormi.

3.  Pädev asutus edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe vastavalt artikli 15 punkti c a kohastele tehnilistele eeskirjadele, kasutades artikli 15 punktis d ette nähtud vormi.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave edastatakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui üks kuu pärast kuupäeva, mil see saadi.

4.  Lõike 1 punktides a, b ja c ning lõikes 2 osutatud teave edastatakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui neli tööpäeva pärast kuupäeva, mil see saadi.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Lõike 1 punktis d osutatud teave ja tulemused edastatakse iga kuue kuu järel või taotluse korral kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid või komisjon võivad vastastikuse haldusabi raames anda kolmanda riigi pädevale asutusele allpool olevat teavet, juhul kui on olemas selle pädeva asutuse luba, kes deklarandilt või tema esindajalt teabe sai, tingimusel et teabe andmine on kooskõlas kolmandatele riikidele isikuandmete edastamist käsitlevate asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusnormidega:

1.  Liikmesriigid või komisjon võivad vastastikuse haldusabi raames anda kolmanda riigi pädevale asutusele allpool olevat teavet, juhul kui on olemas selle pädeva asutuse luba, kes vedajalt või deklarandilt teabe sai, tingimusel et teabe andmine on kooskõlas kolmandatele riikidele isikuandmete edastamist käsitlevate asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusnormidega:

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud mis tahes teabevahetusest.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud mis tahes teabevahetusest ning komisjon esitab igal aastal vahetatud teabe kohta Euroopa Parlamendile aruande.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevad asutused tegutsevad artiklite 3, 4 ja 6 alusel saadud isikuandmete vastutavate töötlejatena.

1.  Pädevad asutused tegutsevad artiklite 3 ja 4, artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 alusel saadud isikuandmete vastutavate töötlejatena.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määruse alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eesmärgil. .

2.  Käesoleva määruse alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes süütegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks. Need protsessid kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/2016/EL1a reguleerimisalasse.

 

___________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

Selgitus

Sõnastuse kooskõlastamine andmekaitsedirektiiviga (EL) 2016/680.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Isikuandmetele, mis on saadud artiklite 3, 4 ja 6 alusel, pääsevad ligi üksnes pädevate asutuste selleks volitatud töötajad ja neid andmeid kaitstakse nõuetekohaselt igasuguse volitamata ligipääsu või edastamise eest. Kui artiklites 8, 9 ja 10 ei ole ette nähtud teisiti, ei või neid andmeid avaldada ega edastada ilma selle pädeva asutuse sõnaselge loata, kes andmed algselt sai. Seda luba ei ole aga vaja juhul, kui pädevatelt asutustelt nõutakse nende andmete avaldamist või edastamist asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel, eelkõige seoses kohtumenetlusega.

3.  Isikuandmetele, mis on saadud artiklite 3 ja 4, artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 alusel, pääsevad ligi üksnes pädevate asutuste selleks volitatud töötajad ja neid andmeid kaitstakse nõuetekohaselt igasuguse volitamata ligipääsu või edastamise eest. Kui artiklites 8, 9 ja 10 ei ole ette nähtud teisiti, ei või neid andmeid avaldada ega edastada ilma selle pädeva asutuse sõnaselge loata, kes andmed algselt sai. Seda luba ei ole aga vaja juhul, kui pädevatelt asutustelt nõutakse nende andmete avaldamist või edastamist asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel, eelkõige seoses kohtumenetlusega.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Rahapesu andmebürood ja pädevad asutused säilitavad artiklite 3, 4 ja 6 alusel saadud isikuandmeid viie aasta jooksul pärast kuupäeva, mil need saadi. Selle ajavahemiku möödumisel need andmed kustutatakse või muudetakse anonüümseks.

4.  Rahapesu andmebürood ja pädevad asutused säilitavad artiklite 3 ja 4, artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 alusel saadud isikuandmeid ainult nii kaua, kui on andmete töötlemise eesmärgi seisukohast vajalik ja proportsionaalne, kuid mitte kauem kui kolm aastat pärast kuupäeva, mil need andmed saadi. Kui ilmnevad märgid selle kohta, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega, säilitavad pädevad asutused ja rahapesu andmebüroo artiklite 3 ja 4, artikli 5 lõike 3 ja artikli 6 alusel saadud isikuandmeid mitte kauem kui viis aastat. Sellisel juhul põhjendatakse pikemat säilitamist ja põhjendused talletatakse. Kui edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse need andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik kehtestab karistused, mida kohaldatakse artiklis 3 ja 4 sätestatud deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Iga liikmesriik kehtestab karistused, mida kohaldatakse artiklis 3 ja 4 sätestatud deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid püüavad kehtestada kogu liidus koordineeritud karistused. Selle eesmärgi saavutamiseks esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 2 lõikes 2 osutatud delegeeritud aktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata tähtajaks alates …26

2.  Artikli 2 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 4 a osutatud delegeeritud aktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata tähtajaks alates …26

__________________

__________________

26 * Põhiõigusakti jõustumise kuupäev või muu seadusandja määratud kuupäev.

26 * Põhiõigusakti jõustumise kuupäev või muu seadusandja määratud kuupäev.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 2 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 2 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 4 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 2 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

6.  Artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 lõike 4 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  artikli 5 lõikes 4 osutatud ühise riskijuhtimise raamistiku kriteeriumid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  artiklite 8 ja 9 kohased tehnilised eeskirjad teabe vahetamiseks, sealhulgas asjakohase elektroonilise süsteemi loomine;

c)  artikli 8 lõigete 1 ja 2 ning artikli 9 kohased tehnilised eeskirjad teabe vahetamiseks tolliinfosüsteemi kaudu, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 515/971a artiklis 23;

 

_________________

 

1a Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  tehnilised eeskirjad artikli 8 lõikes 1 a osutatud omavaheliseks ühendamiseks;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punktis c osutatud teave tuleb komisjonile esitada vähemalt iga kuue kuu tagant.

Lõike 1 punktis c osutatud teave tuleb komisjonile esitada vähemalt iga kuue kuu tagant. Komisjon avaldab statistika kohta aastaaruande, et hinnata sularaha salaveo ulatust ja summasid.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon avaldab lõike 1 punktides a ja b viidatud teabe oma veebisaidil ja teavitab lugejaid selgelt liitu sisse toodava või sealt välja viidava sularaha kontrollimisest.

Selgitus

Kodanikel ja reisijatel, kes soovivad saada oma kohustuste kohta teavet, peaks olema võimalik leida komisjoni hallatavalt veebisaidilt teavet sularaha kontrollimise kohta ja pädevate asutuste loetelu.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Teavituskampaaniad

 

Käesoleva määruse kohaldamise alguses viib komisjon koostöös liikmesriikide ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga ellu kampaania, millega teavitatakse ELi kodanikke ja kolmandate riikide kodanikke ning juriidilisi isikuid käesoleva määruse eesmärkidest, artiklites 3 ja 4 sätestatud kohustustest, säilitatavatest andmetest, pädevate asutuste loetelust, artikli 7 kohase ajutise kinnipidamise võimalusest, artikli 13 alusel kohaldatavatest karistustest ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile. Komisjon ja liikmesriigid kordavad selliseid kampaaniaid korrapäraselt. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad vajalikku poliitikat, et teavitada oma kodanikke ja elanikke käesolevast määrusest. Liikmesriigid tagavad, et teavitusmeetmete jaoks eraldatakse piisavad rahalised vahendid.

Selgitus

Et teavitada kodanikke ja reisijaid sularaha deklareerimise kohustusest piiriületusel ning teha see seetõttu tõhusamaks, peaks komisjon algatama käesolevat määrust käsitlevad teavituskampaaniad.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist ning edaspidi iga viie aasta järel.

Komisjon esitab liikmesriikidelt korrapäraselt saadava teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta kolme aasta jooksul pärast määruse jõustumist ning edaspidi iga kolme aasta järel. Aruandes tuleb eelkõige hinnata, kas muud varad peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse, kas saatjata sularaha avalikustamise kord sobib selle eesmärgi saavutamiseks ning kas saatjata sularaha künnis tuleks läbi vaadata.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikli 5 lõiget 4 a ja artikli 15 punkte a, b, d ja e kohaldatakse alates... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid, väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted ja ettemaksukaardid, mida käsitatakse sularahana vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktidele ii, iii, ja iv

Vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid, väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted ja anonüümsed ettemaksukaardid, mida käsitatakse sularahana vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktidele ii, iii, ja iv

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Järgmisi ettemaksukaarte käsitatakse sularahana vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile iv:

3.  Järgmisi anonüümseid ettemaksukaarte käsitatakse sularahana vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile iv:

(1)

  ELT C 246, 28.7.2017, lk 22.


SELETUSKIRI

I. Ettepaneku taust

Võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu tuleb võtta meetmeid Euroopa Liidu tasandil, et peatada sellise kuritegevuse rahastamine ja teha seega lõpp sularaha kontrolli käsitlevate erinevate riiklike eeskirjade ärakasutamisele kurjategijate poolt. Vajalik on kogu ELi hõlmav sularaha Euroopa Liitu ja sealt välja liikumise kontrolli käsitus – mitte ainult selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, vaid ka selleks, et kaitsta liidu kodanikke ja äriühinguid.

Tolliasutused on selle eesmärgi saavutamisel esirinnas, sest nad vastutavad reisijate liikumise ja piiriüleste saadetiste liitu või liidust välja liikumise kontrolli eest. Riikide tolliametite vahelist koostööd tuleb tugevdada, et kurjategijad ei saaks sularaha kontrollist ELi välispiiril kõrvale hoida.

21. detsembril 2016 võttis Euroopa Komisjon vastu meetmepaketi, mille eesmärk on täiendada ja tugevdada ELi õigusraamistikku sellistes valdkondades nagu rahapesu, ebaseaduslikud rahavood ning varade arestimine ja konfiskeerimine. Need ettepanekud seonduvad kohustustega, mis on võetud 2016. aasta veebruaris heaks kiidetud terrorismi rahastamise vastases tegevuskavas.

Nende meetmete hulgas on Euroopa Komisjoni ettepanek parandada 2005. aastal vastu võetud sularaha liikumise kontrollimist käsitlevat määrust, et kontrollida liitu toodava või liidust välja viidava sularaha liikumist. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, milles kehtestatakse põhimõte ühtlustada liikmesriikide siseriiklikke sätteid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, ning artikkel 33, millega nähakse ette tollikoostöö tugevdamine liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Komisjoni esitatud muudatuste eesmärk on tugevdada kontrolli isikute üle, kellel on ELi sisenedes või sealt lahkudes kaasas 10 000 eurot või rohkem sularahas või väärtuslikes kaupades või mis saadetakse postipakkide või kaubasaadetistega. Muudatused võimaldavad ametiasutustel tegutseda ka summade puhul, mis jäävad allapoole tollideklaratsiooni künnist ehk 10 000 eurot, juhul kui kahtlustatakse kuritegelikku tegevust, ning parandada teabevahetust ametiasutuste ja liikmesriikide vahel.

Ettepanekuga laiendatakse eelkõige „sularaha“ määratlust kullale ja muudele väärtuslikele kaupadele ning ettemaksukaartidele, mis ei ole seotud finantskontoga ja mida standardtollideklaratsioonis praegu deklareerima ei pea. Ettepanekusse on lisatud ka saatjata sularaha juhtum.

Ettepanek võimaldab ka pädevatel asutustel sularaha ajutiselt kinni pidada, kui nad märkavad selliste allapoole künnist jäävate summade liikumist, mis näivad olevat seotud ebaseadusliku tegevusega – praegu kehtivas määruses see nii ei ole.

Samuti on ettepaneku eesmärk tagada kontrolli ühtne rakendamine komisjonile antud rakendusvolituste kaudu seoses riskijuhtimise kriteeriumide, teabevahetuse eeskirjade, teabevahetusvormide ja andmevahetussüsteemiga ning liikmesriikide poolt teabe esitamisega komisjonile.

II – Raportööride seisukohad

Raportöörid tunnevad heameelt ettepaneku üldise eesmärgi üle ajakohastada ja parandada kehtivat määrust. Hiljutiste sündmuste valguses on saanud selgeks, et rahapesuga tegelejad ja terrorismi rahastajad on suutnud leida viise, kuidas hoida kõrvale Euroopa sularahakontrolli eeskirjadest.

Raportööride esitatud peamiste muudatuste eesmärk on muuta määrust veelgi tugevamaks, selgitades selleks teatavaid olulisi sätteid, eelkõige mõistete „saatjaga sularaha“ ja „saatjata sularaha“ määratlust ja eristamist, aga ka saatjaga sularaha deklareerimise eest vastutava isiku kindlaksmääramist. Viimase määratlus hõlmab liitu sisenevat või liidust lahkuvat füüsilist isikut, kes niisuguse summa üle välispiiri toimetab isiklikult, pagasis, või veovahendis, millega kõnealune isik ületab välispiiri, olenemata selle isiku ja sularaha (või sularaha omaniku ja ettenähtud saaja) vahelisest seosest.

Selleks et lihtsustada pädevate asutuste uurimisi ja selgelt kindlaks määrata asjassepuutuvad isikud, on laiendatud deklaratsiooni sisestatavaid andmeid ning täpsustatud neid lähtuvalt füüsilisest ja juriidilisest isikust.

Selleks et muuta mõiste „riskijuhtimine“ selgemaks, on lisatud viited kehtivale määrusele (EÜ) nr 952/2013 ja säte, millega arendatakse edasi direktiivis (EL) 2015/849 sisalduvat „riski hindamist“. Oluline punkt on see, et raportöörid peavad vajalikuks kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 290 ELi toimimise lepingu artikli 291 asemel, ning asjakohane muudatusettepanek esitatakse raporti projektis.

Raportöörid on veendunud, et käesoleva ettepaneku eesmärgi saavutamine eeldab nii riiklike pädevate asutuste poolt teostatava kontrolli ühtlustamist Euroopa tasandil kui ka riikides rikkumise korral kohaldatavate karistuste ühtlustamist. Meetmed peaks vastu võtma komisjon, et tagada kontrolli ühtne kohaldamine pädevate asutuste poolt, ning liikmesriigid peaksid võtma arvesse Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat tolliga seotud karistuste osas, mis peaksid põhinema proportsionaalsuse põhimõttel.

Üks käesoleva määruse peamisi parandusi puudutab andmevahetust. Raportöörid eelistaksid selles osas kiireid meetmeid ning soovitavad, olles konsulteerinud selle valdkonna ekspertidega, rakendada kõigis liikmesriikides vahetult infotehnoloogia andmevahetussüsteemi CIS+ kasutamist. See süsteem on lihtne ja tõhus kasutada, ning et ennetada kuritegevust kõige tõhusamal viisil, teevad raportöörid ka ettepaneku, et liikmesriigid edastaksid teabe hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, mil see saadi, mitte ühe kuu jooksul, mis on praegu määruses ette nähtud.

Samuti teevad raportöörid ettepaneku luua Euroopa rahapesu andmebüroo, et parandada koordineerimisalast koostööd riiklike uurimisasutuste vahel ja võimaldada riiklike rahapesu andmebüroode kogutud teabe viivitamatut edastamist. Arvestades käesolevas määruses käsitletavate küsimuste dünaamilist ja muutuvat olemust, on raportöörid teinud ka ettepaneku kehtestada tõhus läbivaatamisklausel, mis võimaldab määrust korrapäraselt ajakohastada iga kolme aasta järel, et pidada sammu tehnika võimaluste ja arengu ning petturitega.

Raportöörid jagavad ka Euroopa andmekaitseinspektori seisukohti, kes pidas isikuandmete maksimaalse säilitamisperioodi kehtestamist pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele tervitatavaks.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liitu siseneva või sellest väljuva sularaha kontroll

Viited

COM(2016)0825 – C8-0001/2017 – 2016/0413(COD)

EP-le esitamise kuupäev

22.12.2016

 

 

 

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

19.1.2017

LIBE

19.1.2017

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.1.2017

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

25.1.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Mady Delvaux

29.6.2017

Juan Fernando López Aguilar

29.6.2017

 

 

Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

6.7.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.11.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

3

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Jan Philipp Albrecht, Martina Anderson, Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Monika Beňová, Pervenche Berès, David Coburn, Thierry Cornillet, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jonás Fernández, Kinga Gál, Sven Giegold, Brian Hayes, Petr Ježek, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Juan Fernando López Aguilar, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Roberta Metsola, Claude Moraes, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Anne Sander, Judith Sargentini, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Birgit Sippel, Helga Stevens, Paul Tang, Traian Ungureanu, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Marie-Christine Vergiat, Miguel Viegas, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pál Csáky, Bas Eickhout, Ramón Jáuregui Atondo, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jan Keller, Luigi Morgano, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Barbara Spinelli, Joachim Starbatty, Romana Tomc, Daniele Viotti, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Zbigniew Kuźmiuk

Esitamise kuupäev

8.12.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Caroline Nagtegaal, Lieve Wierinck

EFDD

Kristina Winberg

GUE/NGL

Martina Anderson, Martin Schirdewan, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat, Miguel Viegas

PPE

Asim Ademov, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Brian Hayes, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Roberta Metsola, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Dariusz Rosati, Anne Sander, Romana Tomc, Traian Ungureanu, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Monika Beňová, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jan Keller, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Claude Moraes, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Birgit Sippel, Paul Tang, Daniele Viotti, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Jan Philipp Albrecht, Bas Eickhout, Sven Giegold, Judith Sargentini, Molly Scott Cato

3

EFDD

David Coburn

ENF

Gerolf Annemans, Auke Zijlstra

4

0

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Joachim Starbatty, Helga Stevens

EFDD

Marco Valli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika