RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli
8.12.2017 - (COM(2016)0822 – C8-0012/2017 – 2016/0404(COD)) - ***I
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Andreas Schwab
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli
(COM(2016)0822 – C8-0012/2017 – 2016/0404(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0822),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 46, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0012/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Saksamaa Liidupäeva, Saksamaa Liidunõukogu, Prantsusmaa Rahvuskogu, Prantsusmaa Senati ja Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0395/2017),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Vastastikuse hindamise protsess paljastas nende kriteeriumide ebaselguse, mida liikmesriikide pädevad ametiasutused peaksid kasutama juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravate nõuete proportsionaalsuse hindamisel, samuti selliste meetmete ebaühtlase kontrolli kõigil reguleerimistasanditel. Vältimaks siseturu killustamist ja kõrvaldamaks töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana teatavatel kutsealadel tegevuse alustamise ja jätkamise tõkked, on vaja kehtestada liidu tasandil ühtne lähenemisviis, mis hoiaks ära ebaproportsionaalsete õigusaktide vastuvõtmise. |
(5) Vastastikuse hindamise protsess paljastas nende kriteeriumide ebaselguse, mida liikmesriigid peaksid kasutama juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravate nõuete proportsionaalsuse hindamisel, samuti selliste meetmete ebaühtlase kontrolli kõigil reguleerimistasanditel. Vältimaks siseturu killustamist ja kõrvaldamaks töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana teatavatel kutsealadel tegevuse alustamise ja jätkamise tõkked, oleks vaja liidu tasandil ühtset lähenemisviisi, mis hoiaks ära ebaproportsionaalsete õigusaktide vastuvõtmise. |
Selgitus | |
Selleks et vältida vastuolu direktiivis 2005/36/EÜ kasutatud terminiga „pädev asutus“, on asjakohane võimaldada liikmesriikidel endil määrata kindlaks pädevad asutused. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada eeskirjad proportsionaalsuse hindamiste läbiviimiseks enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide kehtestamist, et kindlustada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal läbipaistvuse, pakutavate kutsealaste teenuste kõrge kvaliteedi ja kõrgetasemelise tarbijakaitse. See direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide pädevust reguleerida ühtlustamise puudumisel kutseala, järgides mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Käesoleva direktiiviga hõlmatud meetmed peaksid olema seotud direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud kutsealadega. Käesolev direktiiv peaks kehtima lisaks direktiivile 2005/36/EÜ, piiramata muid, eraldi liidu õigusaktiga kehtestatud sätete kohaldamist, mis reguleerivad juurdepääsu kindlale reguleeritud kutsealale ja sellel tegutsemist. |
(7) Käesoleva direktiiviga hõlmatud meetmed peaksid olema seotud direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud kutsealadega. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada nõuete suhtes, millega piiratakse juurdepääsu olemasolevatele reguleeritud kutsealadele või kutsealadele, mille reguleerimist liikmesriigid kaaluvad, või nendel tegutsemist. Käesolev direktiiv peaks kehtima lisaks direktiivile 2005/36/EÜ, piiramata muid, eraldi liidu õigusaktiga kehtestatud sätete kohaldamist, mis reguleerivad juurdepääsu kindlale reguleeritud kutsealale ja sellel tegutsemist. Kui eelkõige teatavale kutsealale juurdepääsu või sellel tegutsemise nõudeid ühtlustatakse liidu tasandil, peaksid liikmesriigid vältima liidu õigusaktide kohaldamisala tarbetut laiendamist või selliste ülemääraste normide, haldusmenetluste, tasude või sanktsioonide kehtestamist eelkõige riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mis lähevad kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide pädevust määrata kindlaks oma hariduse ja erialase koolituse süsteemid, eelkõige seoses võimalusega delegeerida kutseorganisatsioonidele volitused korraldada kutsealast haridust ja koolitust või selle üle järelevalvet teostada. Kui aga kutsealase hariduse või koolituse periood hõlmab tasustatavaid tegevusi, tuleks tagada asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Liikmesriigid peaksid saama usaldada ühtset õigusraamistikku, mis põhineb selgelt määratletud õiguslikel mõistetel, mis on seotud kutsealade erinevate reguleerimisviisidega liidus. On mitmeid kutseala reguleerimise viise, näiteks reserveerides juurdepääsu konkreetsele tegevusalale või sellel tegutsemise õiguse kutsekvalifikatsiooni omajatele. Siseriiklikud õigusaktid võivad reguleerida ka ühte kutsealal tegutsemise viisidest, sätestades kutsenimetuse kasutamise tingimused. |
(8) Liikmesriigid peaksid saama usaldada ühtset õigusraamistikku, mis põhineb selgelt määratletud õiguslikel mõistetel, mis on seotud kutsealade erinevate reguleerimisviisidega liidus. On mitmeid kutseala reguleerimise viise, näiteks reserveerides juurdepääsu konkreetsele tegevusalale või sellel tegutsemise õiguse kutsekvalifikatsiooni omajatele. Samuti peaksid liikmesriigid saama võtta vastu nõudeid, millega reguleeritakse ühte kutsealal tegutsemise viisidest, sätestades kutsenimetuse kasutamise tingimused või kehtestades kvalifikatsiooninõuded üksnes füüsilisest isikust ettevõtjatele, palgatööd tegevatele kutsealatöötajatele, ettevõtete juhtidele või seaduslikele esindajatele, eriti kui tegevust teostavad juriidilised isikud spetsialiseerunud ettevõtte kaudu. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist hindavad liikmesriigid nende sätete mittediskrimineerivat ja proportsionaalset olemust. Hindamise ulatus peaks olema proportsionaalne vastuvõetava sätte olemuse, sisu ja mõjuga ning selles tuleks võtta arvesse asjaomase reguleeritud kutsealaga seotud regulatiivset raamistikku. Hindama ei peaks sätteid, millega ei piirata juurdepääsu reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemist, näiteks toimetuslikud muudatused. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Põhjendatuse ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus on liikmesriikidel. Seega peaksid liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusele lisanduma asjaomase riigi võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks. |
(9) Põhjendatuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus on liikmesriikidel. Seega peaksid liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusele lisanduma asjaomase liikmesriigi vastu võetud sätte mittediskrimineerivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks. Kuigi liikmesriigil ei pea tingimata olema võimalik esitada konkreetset uuringut või konkreetset tüüpi tõendeid või materjale, mis kinnitavad enne meetme vastuvõtmist selle proportsionaalsust, peaks liikmesriik koostama objektiivse ja üksikasjaliku analüüsi, milles võetakse arvesse selle liikmesriigi konkreetset eripära, kes on võimeline ühtelangevate tõendite põhjal tõendama, et avaliku huvi eesmärkide saavutamine on tegelikult ohustatud. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) On asjakohane kontrollida regulaarselt ja asjaomasele õigusaktile kohase sagedusega juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravate sätete proportsionaalsust. Piiravate siseriiklike õigusaktide proportsionaalsuse kontroll reguleeritud kutsealade valdkonnas peaks põhinema mitte üksnes asjaomase õigusakti eesmärgil selle vastuvõtmise ajal, vaid ka selle mõjul, mida on hinnatud pärast selle vastuvõtmist. Siseriiklike õigusaktide proportsionaalsuse hindamine peaks põhinema sellel, kuidas on olukord valdkonnas muutunud pärast õigusakti vastuvõtmist. |
(10) On asjakohane pärast vastuvõtmist kontrollida asjaomasele õigusaktile kohase sagedusega juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravate nõuete proportsionaalsust. Piiravate siseriiklike õigusaktide proportsionaalsuse kontroll reguleeritud kutsealade valdkonnas peaks põhinema mitte üksnes asjaomase õigusakti eesmärgil selle vastuvõtmise ajal, vaid ka selle mõjul, mida on hinnatud pärast selle vastuvõtmist. Siseriiklike õigusaktide proportsionaalsuse hindamine peaks põhinema sellel, kuidas on olukord reguleeritud kutsealade valdkonnas muutunud pärast õigusakti vastuvõtmist. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Liikmesriigid peaksid viima proportsionaalsuse hindamist läbi objektiivselt ja sõltumatult, k.a juhul, kui kutseala reguleeritakse kaudselt, volitades seda tegema konkreetse kutseorgani. Eelkõige hinnates kohalikke asutusi, reguleerivaid asutusi või kutseorganisatsioone, kes võivad tänu kohalike olude paremale tundmisele ja eriteadmistele suuta teatud juhtudel paremini tuvastada parima viisi avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, on põhjust muretsemiseks, kui nimetatud asutuste või organisatsioonide poliitiline valik pakub eeliseid juba väljakujunenud ettevõtjatele uute turuletulijate arvel. |
(11) Liikmesriigid peaksid viima proportsionaalsuse hindamist läbi objektiivselt ja sõltumatult, k.a juhul, kui kutseala reguleeritakse kaudselt, volitades seda tegema konkreetse kutseorgani. Hindamine võib hõlmata sellise sõltumatu asutuse arvamust, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks esitada asjaomane arvamus. Eelkõige hinnates kohalikke asutusi, reguleerivaid asutusi või kutseorganisatsioone, kes võivad tänu kohalike olude paremale tundmisele ja eriteadmistele suuta teatud juhtudel paremini tuvastada parima viisi avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, on põhjust muretsemiseks, kui nimetatud asutuste või organisatsioonide poliitiline valik pakub eeliseid juba väljakujunenud ettevõtjatele uute turuletulijate arvel. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 a) Nagu kinnitab väljakujunenud kohtupraktika, on asutamisvabadust piiravatest siseriiklikest õigusaktidest tulenev igasugune diskrimineerimine kodakondsuse või elukoha alusel keelatud. Reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmisel või kehtivate sätete muutmisel peaksid liikmesriigid tagama, et nimetatud sätted põhinevad mittediskrimineerivatel ja objektiivsetel kriteeriumidel, mis on eelnevalt teada. |
Selgitus | |
Diskrimineerimiskeeldu tuleks samuti arvesse võtta, nagu see on juba ette nähtud väljakujunenud kohtupraktika ja direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 kohaselt. | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja jätkamise tingimuseks teatavatel kutsealadel on teatavate, konkreetse kutsekvalifikatsiooniga seotud tingimuste täitmine, mille liikmesriik on otseselt või kaudselt sätestanud, on vaja tagada, et need tingimused on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, näiteks aluslepingu tähenduses, milleks on avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis või ülekaalukas üldine huvi, mida tunnistab Euroopa Kohtu praktika. Reguleerimise intensiivsuse määramiseks on oluline tagada avaliku huvi eesmärkide piisav tuvastamine. Näiteks selleks, et tagada rahvatervise kaitse kõrge tase, peaks liikmesriikidel olema kaalutlusruum otsustamaks, millisel tasemel kaitse nad soovivad rahvatervisele anda ja kuidas see kaitse tuleks saavutada. Samuti on vaja selgitada, et ülekaaluka üldise huviga seotud põhjused, mida Euroopa Kohus tunnistab, on sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse; nõuetekohase õigusemõistmise tagamine; kaubandustehingute ausus; võitlus pettustega ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu; liiklusohutus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine; sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa puhtalt majandusliku iseloomuga põhjused, millel on sisuliselt protektsionistlikud eesmärgid, samuti puhtalt halduslikud põhjused, näiteks kontrollimine või statistiliste andmete kogumine olla ülekaalukas üldine huvi. |
(12) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja jätkamise tingimuseks kutsealadel on teatavate, konkreetse kutsekvalifikatsiooniga seotud nõuete täitmine, mille liikmesriik on otseselt või kaudselt sätestanud, on vaja tagada, et need nõuded on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, näiteks aluslepingu tähenduses, milleks on avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis või ülekaalukas üldine huvi, mida tunnistab Euroopa Kohtu praktika. Samuti on vaja selgitada, et ülekaaluka üldise huviga seotud põhjused, mida Euroopa Kohus tunnistab, hõlmavad järgmist: sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse; nõuetekohase õigusemõistmise tagamine; kaubandustehingute aususe tagamine; võitlus pettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu ning tõhus maksujärelevalve; transpordi ohutus; käsitöö kvaliteedi tagamine; teadus- ja arendustegevuse edendamine; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine; sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa puhtalt majandusliku iseloomuga põhjused, nagu riigi majanduse edendamine põhivabadusi kahjustades, samuti puhtalt halduslikud põhjused, näiteks kontrollimine või statistiliste andmete kogumine, olla ülekaalukas üldine huvi. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 a) On tähtis nõuetekohaselt tuvastada avaliku huvi eesmärgid, et määrata ühtlustamise puudumisel kindlaks reguleerimise asjakohane tase, järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Näiteks kui riskid avaliku huvi eesmärgile suurenevad, peaks liikmesriikidel olema mõistlik hindamisruum, mille raames nad saavad kindlaks määrata, millisel tasemel kaitse nad soovivad anda ja kas reguleerimist on vaja tugevdada. Asjaolu, et üks liikmesriik kehtestab teistest leebemad normid, ei tähenda seda, et teiste liikmesriikide normid on ebaproportsionaalsed ja seega ELi õigusega kokkusobimatud. Kuigi kutsealade reguleerimine on äärmiselt tähtis, et kaitsta avaliku huvi eesmärke ja tagada kõrge kvaliteediga tooted ja teenused, peaksid need muu hulgas aitama kaasa kõrgetasemelise tööhõive ning hariduse ja koolituse edendamisele. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 b) Rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamisega seoses tuleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikele 1 kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. See tähendab, et inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse tuleb tagada ka siis, kui liit võtab vastu õigusaktid muude aluslepingu sätete kohaselt ning eelkõige tervishoiu kutsealade reguleerimise kohta, pidades silmas tervishoiuteenuste eripära ja asjaolu, et patsiendid on teistest teenuste saajatest erinevad. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Kui liikmesriik kavatseb kutseala reguleerida või muuta kehtivaid õigusnorme, tuleks võtta arvesse püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski tarbijatele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust. Samuti tuleks pidada meeles, et kutsealateenuste valdkonnas esineb tavaliselt tarbijate ja kutsealatöötajate vahel teabe asümmeetria. Kutsealatöötajatel on kõrgetasemelised erialased teadmised, mida tarbijail ei pruugi olla, mistõttu neil on raske otsustada neile osutatud teenuste kvaliteedi üle. |
(13) Et tagada kehtestatavate sätete ja kehtivates sätetes tehtavate muudatuste proportsionaalsus, peaksid liikmesriigid kaaluma reguleeritud kutseala puhul asjakohaste kriteeriumite analüüsimist. Kui liikmesriik kavatseb kutseala reguleerida või muuta kehtivaid õigusnorme, tuleks võtta arvesse püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski teenuse saajatele, sealhulgas tarbijatele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust. Samuti tuleks pidada meeles, et kutsealateenuste valdkonnas esineb tavaliselt tarbijate ja kutsealatöötajate vahel teabe asümmeetria, pidades silmas, et kutsealatöötajatel on kõrgetasemelised erialased teadmised, mida tarbijail ei pruugi olla. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Selleks, et täita proportsionaalsuse nõuet, peab meede sobima püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Meedet tuleks pidada püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivaks üksnes siis, kui see peegeldab tõeliselt püüdu saavutada seda eesmärki järjekindlalt ja süsteemselt, näiteks kui teatavate tegevusaladega seotud samalaadsete riskide kõrvaldamisega tegeletakse võrreldaval viisil, ja kui võimalikke erandeid asjaomastest piirangutest kohaldatakse kooskõlas püstitatud eesmärgiga. Peale selle peaks liikmesriigi meede aitama saavutada püstitatud eesmärki ja seepärast – kui selle mõju kohapeal ei õigusta seda – ei tuleks seda sobivaks pidada. |
(14) Selleks, et täita proportsionaalsuse nõuet, peab meede sobima püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Meedet tuleks pidada püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivaks üksnes siis, kui see peegeldab tõeliselt püüdu saavutada seda eesmärki järjekindlalt ja süsteemselt, näiteks kui teatavate tegevusaladega seotud samalaadsete riskide kõrvaldamisega tegeletakse võrreldaval viisil, ja kui võimalikke erandeid asjaomastest piirangutest kohaldatakse kooskõlas püstitatud eesmärgiga. Peale selle peaks liikmesriigi meede aitama tõhusalt saavutada püstitatud eesmärki ja seepärast – kui selle mõju kohapeal ei õigusta seda – ei tuleks seda sobivaks pidada. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Kutsekvalifikatsiooniga seotud nõudeid tuleks pidada vajalikuks üksnes juhul, kui kehtivaid meetmeid, näiteks tarbijakaitseseadust, ei saa pidada sobivaks või tõeliselt tulemuslikuks püstitatud eesmärgi saavutamisel. |
(15) Kutsekvalifikatsiooniga seotud nõudeid tuleks pidada vajalikuks üksnes juhul, kui kehtivaid meetmeid, näiteks tooteohutusnorme või tarbijakaitseseadust, ei saa pidada sobivaks või tõeliselt tulemuslikuks püstitatud eesmärgi saavutamisel. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Elementide hulgas, mida liikmesriikide ametiasutused arvesse võtavad, on kõige olulisemad järgmised: kutsealaga hõlmatud tegevuse ulatuse ja nõutava kutsekvalifikatsiooni seos; ülesannete keerukus eelkõige nõutava koolituse või kogemuse taseme, olemuse ja kestuse mõttes; kutsekvalifikatsiooni omandamise erinevate viiside olemasolu; konkreetse kutsekvalifikatsiooni omajatele reserveeritud kutsealase tegevuse ulatus, ja eelkõige, kas teatavatele kutsealatöötajatele reserveeritud tegevusalasid saab jagada teiste kutsealade töötajatega; autonoomia määr reguleeritud kutsealadel tegutsemisel, eriti kui reguleeritud kutsealadega seotud tegevus toimub nõuetekohase kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja kontrolli ja vastutuse all. |
(16) Liikmesriigid peaksid samuti võtma arvesse järgmisi elemente: kutsealaga hõlmatud tegevuse ulatuse ja nõutava kutsekvalifikatsiooni seos; ülesannete keerukus eelkõige nõutava koolituse või kogemuse taseme, olemuse ja kestuse mõttes; kutsekvalifikatsiooni omandamise erinevate viiside olemasolu; kas teatavatele kutsealatöötajatele reserveeritud tegevusalasid saab jagada teiste kutsealade töötajatega; autonoomia määr reguleeritud kutsealadel tegutsemisel, eriti kui reguleeritud kutsealadega seotud tegevus toimub nõuetekohase kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja kontrolli ja vastutuse all. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Kui liikmesriik kutseala reguleerib, tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et tehnoloogia areng võib vähendada tarbijate ja kutsealatöötajate vahelist teabe asümmeetriat. Arvestades tehniliste muutuste ja teaduse edusammude kiirust, võib juurdepääsunõuete ajakohastamine olla mitme kutseala puhul äärmiselt oluline. |
(17) Käesoleva direktiiviga edendatakse teaduse ja tehnoloogia arengut, mida tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta, näiteks juhul, kui teenust osutatakse elektrooniliselt. Kui liikmesriik kutseala reguleerib, tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et teaduse ja tehnoloogia areng võib vähendada või suurendada tarbijate ja kutsealatöötajate vahelist teabe asümmeetriat. Arvestades tehniliste muutuste ja teaduse edusammude kiirust, võib juurdepääsunõuete ajakohastamine olla mitme kutseala puhul äärmiselt oluline. Kui teaduse ja tehnoloogia arenguga kaasneb suur risk avaliku huvi eesmärkidele, peavad liikmesriigid vajaduse korral ergutama kutsealatöötajaid seda arengut arvesse võtma. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Pädevad ametiasutused peaksid võtma arvesse meetme majanduslikku mõju, sh kulu-tulu analüüsi, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, samuti sellele, milline on meetme mõju õigusele teha tööd ning isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus. Selle analüüsi alusel peaksid liikmesriigid veenduma eelkõige, kas reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemise piirangu ulatus liidus on proportsionaalne püstitatud eesmärkide tähtsuse ja oodatava kasuga. |
(18) Liikmesriigid peaksid võtma nõuetekohaselt arvesse meetme mõju isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus, tarbijate valikule ja osutatava teenuse kvaliteedile. Selle põhjal peaksid liikmesriigid veenduma eelkõige, kas reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemise piirangu ulatus liidus on proportsionaalne püstitatud eesmärkide tähtsuse ja oodatava kasuga. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(18 a) Kui liikmesriigid leiavad, et konkreetne kriteerium ei ole hindamisel asjakohane, peaksid nad komisjoni käesoleva direktiivi kohaselt teavitamisel oma otsust nõuetekohaselt põhjendama. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19) Liikmesriigid peaksid võrdlema kõnealust riiklikku meedet alternatiivsete ja vähempiiravate lahendustega, mis võimaldaksid saavutada sama eesmärki, kuid seaksid vähem piiranguid. Kui meetmed on õigustatud tarbijakaitse seisukohast ja kui tuvastatud riskid piirduvad kutsealatöötajate ja tarbijate suhtega, mõjutamata negatiivselt kolmandaid isikuid, võiks eesmärgi saavutada vähempiiravate vahenditega kui tegevusala reserveerimine kutsealatöötajaile, näiteks kutsenimetuse kaitsmine või kutseala register. Reguleerimist tegevusalade reserveerimise kaudu tuleks kasutada üksnes juhtudel, kui meetmete eesmärk on hoida ära tõsise kahju oht avalikele huvidele. |
(19) Liikmesriigid peaksid võrdlema kõnealust riiklikku meedet alternatiivsete ja vähempiiravate lahendustega, mis võimaldaksid saavutada sama eesmärki, kuid seaksid vähem piiranguid. Kui meetmed on õigustatud tarbijakaitse seisukohast ja kui tuvastatud riskid piirduvad kutsealatöötajate ja tarbijate suhtega, mõjutamata negatiivselt kolmandaid isikuid, tuleks eesmärk saavutada vähempiiravate vahenditega kui tegevusala reserveerimine kutsealatöötajaile. Näiteks kui tarbijail on võimalik mõistlikult valida, kas kasutada kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja teenuseid või mitte, tuleks kasutada vähempiiravaid vahendeid, näiteks kutsenimetuse kaitsmine või kutseala register. Reguleerimist tegevusalade reserveerimise kaudu ja kaitstud kutsenimetust tuleks kaaluda juhtudel, kui meetmete eesmärk on hoida ära tõsise kahju oht avalikele huvidele, näiteks rahvatervisele. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(20) Liikmesriikide ametiasutused peaksid andma üldhinnangu asjaoludele, milles piirav meede vastu võetakse ja seda rakendatakse, ning uurima eelkõige, milline on lisaks kutsekvalifikatsiooni nõudele veel muude nõuete kehtestamise kogumõju. Teatavatel tegevusaladel tegutsemise alustamise ja jätkamise tingimuseks võib olla näiteks selliste sätete täitmine, nagu kutseala organiseerimise, kutseühenduse kohustusliku liikmesuse, kutse-eetika, järelevalve ja vastutusega seotud normid. Seepärast peaksid pädevad ametiasutused meetmete kogumõju hindamisel, võtma arvesse ka muid kehtivaid nõudeid, nagu pidev kutsealane areng, kohustuslik kutsekoja liikmesus, registreerimis- või autoriseerimisskeemid, koguselised piirangud, konkreetse õigusliku vormi ja osaluse nõuded, territoriaalsed piirangud, mitut valdkonda puudutavad piirangud ja ametikohtade kokkusobimatuse reeglid, kindlustuskaitsega seotud nõuded ja kutsealal tegutsemiseks piisava keeleoskuse nõuded. Liikmesriigi võetud meedet ei saa pidada vajalikuks püstitatud eesmärgi saavutamiseks, kui see põhimõtteliselt kordab nõudeid, mis on juba kehtestatud muude õigusnormide või menetluste raames. |
(20) Liikmesriigid peaksid põhjalikult hindama asjaolusid, milles piirav meede vastu võetakse ja seda rakendatakse, ning uurima eelkõige uute või muudetud sätete ning kutsealale juurdepääsu või sellel tegutsemist piiravate nõuete koosmõju. Teatavatel tegevusaladel tegutsemise alustamise ja jätkamise tingimuseks võib olla mitme nõude täitmine, nagu kutseala organiseerimise, kutseühenduse kohustusliku liikmesuse, kutse-eetika, järelevalve ja vastutusega seotud normid. Seepärast peaksid liikmesriigid meetmete mõju hindamisel võtma arvesse kõiki kehtivaid nõudeid, sh pidev kutsealane areng, kohustuslik kutsekoja liikmesus, registreerimis- või autoriseerimisskeemid, koguselised piirangud, konkreetse õigusliku vormi ja osaluse nõuded, territoriaalsed piirangud, mitut valdkonda puudutavad piirangud ja ametikohtade kokkusobimatuse reeglid, kindlustuskaitsega seotud nõuded, kindlaksmääratud miinimum- ja/või maksimumtariifi nõuded ja kutsealal tegutsemiseks piisava keeleoskuse nõuded. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 a) Täiendavate nõuete kehtestamine võib sobida avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks. Üksnes asjaolu, et nende individuaalset või koosmõju tuleks hinnata, ei tähenda, et need nõuded on esmapilgul ebaproportsionaalsed. Näiteks pideva kutsealase arengu kohustus võib olla asjakohane tagamaks, et kutsealatöötajad hoiaksid ennast kursis oma valdkonnas toimuva arenguga, kuni ei kehtestata diskrimineerivaid ja ebaproportsionaalseid tingimusi, mis kahjustavad uusi turuletulijaid. Samuti tuleks pidada asjakohaseks kohustuslikku kutseorganisatsiooni liikmesust, kui riik teeb kutseorganisatsioonidele ülesandeks kaitsta asjaomaseid avaliku huvi eesmärke, näiteks kutsealal õiguspärase tegutsemise järelevalve või pideva kutsealase koolituse korraldamine või järelevalve; Kui kutseala sõltumatust ei saa nõuetekohaselt tagada muude vahenditega, võivad liikmesriigid kaaluda selliste kaitsemeetmete kohaldamist nagu kutsealaväliste isikute osaluse piiramine või selliste sätete kehtestamine, mille kohaselt peab häälteenamus kuuluma kutsealal tegutsevatele isikutele, kuni kõnealused kaitsemeetmed ei lähe avaliku huvi eesmärgi kaitsmiseks vajalikust kaugemale. Et tagada avaliku huvi eesmärkide kaitse ja osutatavate teenuste kvaliteet, võivad liikmesriigid kaaluda kindlaksmääratud miinimum- ja/või maksimumtariifi nõuete kehtestamist, mida teenuseosutajad peavad järgima, eelkõige teenuste jaoks, mille puhul on vaja tõhusalt rakendada kulude hüvitamise põhimõtet niikaua, kui selline piirang on proportsionaalne, ja vajaduse korral näha ette erandid miinimum- ja/või maksimumtariifidest. Kui täiendavate nõuete kehtestamisega korratakse nõudeid, mille liikmesriik on juba kehtestanud muude õigusnormide või menetluste raames, ei saa asjaomaseid nõudeid pidada püstitatud eesmärgi saavutamisega proportsionaalseks. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 b) Nagu on kinnitatud väljakujunenud kohtupraktikas on inimeste tervis ja elu asutamislepinguga kaitstud huvide hulgas esikohal. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma nõuetekohaselt arvesse eesmärki tagada tervishoiu kutsealade reguleerimisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, näiteks reserveeritud tegevusalad, kaitstud kutsenimetus, pidev kutsealane areng või eeskirjad, kutseala või -organisatsiooni geograafiline jaotus, kutse-eetika ja järelevalve, järgides samal ajal direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud koolituse miinimumnõudeid. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et rahvatervise või patsientide ohutusega seotud tervishoiu kutsealade reguleerimine on proportsionaalne ja aitab kaasa tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele, mida on tunnistatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas põhiõigusena, nagu ka aitab kaasa kodanikele oma territooriumil ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste pakkumisele. Tervishoiuteenuste poliitika kehtestamisel tuleks võtta arvesse rahvastiku tihedust, geograafilisi näitajaid ja elanikkonna hajutatust, et tagada teenuste kättesaadavus ja kõrge kvaliteet, nagu ka ravimite piisav ja ohutu tarnimine kooskõlas rahvatervise vajadustega asjaomase liikmesriigi territooriumil. Samuti tuleks võtta arvesse vajadust tagada tervishoiutöötajate erialane sõltumatus. Lisaks, nagu on sätestatud direktiivis 2005/36/EÜ, peaks liikmesriikidel olema võimalik keelduda osalise juurdepääsu andmisest rahvatervise või patsientide ohutusega seotud tervishoiu kutsealadele, kui sellist keeldumist õigustab eesmärk tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning see on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks. Ettevaatuspõhimõtte rakendamisel ei pea liikmesriigid esitama konkreetseid tõendeid reguleerimise vajaduse põhjendamise kohta. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 c) Direktiivi 2005/36/EÜ II jaotise kohaselt ei saa liikmesriigid kehtestada teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja suhtes, kes osutab ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuseid, kõnealuses direktiivis keelatud nõudeid või piiranguid, näiteks kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamine, selles registreerimine või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemine või esindaja omamine vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid võivad vajaduse korral nõuda teenuseosutajatelt, kes soovivad osutada teenuseid ajutiselt, et nad esitaksid ametiasutustele enne teenuse esmakordset osutamist teatava hulga teavet kirjaliku deklaratsiooniga, mida tuleb igal aastal uuendada. Seepärast, et lihtsustada kutsealaste teenuste osutamist, on vaja korrata, võttes arvesse teenuse ajutist või episoodilist olemust, et nõuded, näiteks ajutine automaatne registreerimine kutseorganisatsiooni juures või pro forma liikmelisus selles organisatsioonis, kutsetunnistus, eeldeklaratsioonid ja dokumendinõuded, igasugused äripinnad, sealhulgas büroo, nagu ka lõivu või muu tasu maksmine, peab olema proportsionaalne. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse osutamise vabaduse teostamist või muuta seda vähem atraktiivseks. Liikmesriigid hindavad eelkõige, kas nõue esitada teave ja dokumendid vastavalt direktiivile 2005/36/EÜ ja võimalus esitada siseturu infosüsteemi kaudu liikmesriikide vahelise halduskoostöö raames saadavaid täiendavaid üksikasju, on proportsionaalne ja piisav, et vältida tõsist riski, et teenuseosutajad hoiduvad kohaldatavatest eeskirjadest kõrvale. Käesolevat direktiivi ei tohiks siiski kohaldada meetmete suhtes, mille eesmärk on tagada kohaldatavate töötingimuste täitmine. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(21) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on äärmiselt oluline tagada, et liikmesriigid teavitaksid enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate sätete vastuvõtmist sellest kodanikke, esindusliite või muid asjaomaseid sidusrühmi, ning annaksid neile võimaluse oma seisukohti avaldada. |
(21) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on äärmiselt oluline tagada, et liikmesriigid teavitaksid uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate nõuete vastuvõtmisel või kehtivate nõuete muutmisel sellest kodanikke, esindusliite või muid asjaomaseid sidusrühmi. Liikmesriigid peaksid korraldama laiema avaliku konsultatsiooni, mis hõlmab kõiki asjaomaseid isikuid ja millega antakse neile võimalus oma seisukohti avaldada, et koguda piisavaid tõendeid, mis on vajalikud kutsealaste teenuste reformide väljatöötamiseks, eriti suurema mõjuga reformide puhul. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(21 a) Liikmesriigid peavad mittediskrimineerimise, põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamisel samuti vajaduse korral täielikult arvesse võtma kodanike õigust õiguskaitse kättesaadavusele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohaselt. Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimesele lõigule peavad liikmesriigid tagama tõhusa õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Sellest tulenevalt peaks liikmesriikide kohtutel olema võimalik hinnata käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sätete proportsionaalsust, et tagada igale füüsilisele ja juriidilisele isikule õigus tõhusale õiguskaitsevahendile piirangute suhtes, mis puudutavad kutsevabadust ning vabadust teostada asutamisõigust ja osutada teenuseid. Liikmesriikide kohtute ülesanne on määrata kindlaks, kas piirangud lähevad kaugemale püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust, võttes arvesse kõiki kehtivaid õigusnorme ja liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusi. |
Selgitus | |
Kohtulik kontroll on proportsionaalsuse kontrolli toimimise jaoks põhjapaneva tähtsusega, võimaldades kodanikel ja ettevõtetel oma õigusi täielikult kasutada, pidades eelkõige silmas rikkumismenetluste ülemäärast kogukestust. | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(22) Liikmesriigid peaksid heade tavade vahetamise lihtsustamiseks innustama asjaomaseid pädevaid ametiasutusi jagama muude liikmesriikidega piisavat ja regulaarselt ajakohastatavat teavet kutsealade reguleerimise kohta. |
(22) Parimate tavade vahetamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et innustada jagama muude liikmesriikidega piisavat ja regulaarselt ajakohastatavat teavet kutsealade reguleerimise ja sellise reguleerimise mõju kohta. Komisjon peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(23) Et suurendada läbipaistvust ja edendada proportsionaalsuse hindamist võrreldavate kriteeriumide alusel, on oluline, et liikmesriikide esitatav teave oleks reguleeritud kutsealade andmebaasis kõigile huvitatud isikutele märkuste esitamiseks kergesti kättesaadav. |
(23) Et suurendada läbipaistvust ja edendada proportsionaalsuse hindamist võrreldavate kriteeriumide alusel, peaksid liikmesriikide esitatavad põhjendused selle kohta, miks nad on seisukohal, et sätted on mittediskrimineerivad, õigustatud ja proportsionaalsed, olema reguleeritud kutsealade andmebaasis kergesti kättesaadavad, et võimaldada teistel liikmesriikidel komisjonile tähelepanekuid esitada. Komisjon peab võtma neid märkusi nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõike 8 kohases kokkuvõtvas aruandes. |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(24) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ülemääraste piirangute kõrvaldamine juurdepääsult reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemiselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
(24) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ülemääraste piirangute kõrvaldamine juurdepääsult reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemiselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Reguleerimisese |
Reguleerimisese |
|
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad ühtset raamistikku proportsionaalsuse kontrolli teostamiseks enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. |
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad ühtset raamistikku proportsionaalsuse kontrolli teostamiseks enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal kutsealaste teenuste kõrge kvaliteedi ja kõrgetasemelise tarbijakaitse. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Kohaldamisala |
Kohaldamisala |
|
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide õigussüsteemide nõuete suhtes, mis piiravad juurdepääsu reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemist või ühte tegutsemisviisi, sh kutsenimetuse kasutamist ja sellise nimetuse all lubatud kutsealast tegevust, mis kuuluvad direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse. |
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide õigussüsteemide nõuete suhtes, mis piiravad juurdepääsu reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemist või ühte tegutsemisviisi, sh kutsenimetuse kasutamist ja sellise nimetuse all lubatud kutsealast tegevust, mis kuuluvad direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse. |
|
2. Kui liidu eraldi õigusaktiga on kehtestatud konkreetset kutseala reguleeriv erikord, siis käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata. |
2. Kui liidu eraldi õigusaktiga on kehtestatud konkreetset kutseala reguleerivad erinõuded, siis käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Mõisted |
Mõisted |
|
Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivi 2005/36/EÜ mõisteid. Peale nende kasutatakse järgmisi mõisteid: |
Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivi 2005/36/EÜ mõisteid. Peale nende kasutatakse järgmisi mõisteid: |
|
(a) „Kaitstud kutsenimetus“ on kutseala reguleerimise vorm, mille puhul kutsealase tegevuse või nende rühma nimetuse kasutamise tingimuseks on kindla kutsekvalifikatsiooni omamine asjaomases valdkonnas, kusjuures see tingimus on otseselt või kaudselt kehtestatud õiguslike, regulatiivsete või haldussätetega, ja mille puhul on asjaomase nimetuse väärkasutamine karistatav. |
a) „Kaitstud kutsenimetus“ on kutseala reguleerimise vorm, mille puhul kutsealase tegevuse või nende rühma nimetuse kasutamise tingimuseks on kindla kutsekvalifikatsiooni omamine asjaomases valdkonnas, kusjuures see tingimus on otseselt või kaudselt kehtestatud õiguslike, regulatiivsete või haldussätetega, ja mille puhul on asjaomase nimetuse väärkasutamine karistatav. |
|
(b) „Reserveeritud tegevusalad“ on kutseala reguleerimise vorm, mille puhul juurdepääs kutsealasele tegevusele või nende rühmale on õiguslike, regulatiivsete või haldussätetega otseselt või kaudselt reserveeritud reguleeritud kutseala esindajatele, kaasa arvatud juhul, kui tegevusala jagatakse muude reguleeritud kutsealadega. |
b) „Reserveeritud tegevusalad“ on kutseala reguleerimise vorm, mille puhul juurdepääs kutsealasele tegevusele või nende rühmale on õiguslike, regulatiivsete või haldussätetega otseselt või kaudselt reserveeritud reguleeritud kutseala esindajatele, kellel on konkreetne kutsekvalifikatsioon, kaasa arvatud juhul, kui tegevusala jagatakse muude reguleeritud kutsealadega. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Uute meetmete eelhindamine |
Uute meetmete eelhindamine ja järelevalve |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist, hindavad asjaomased pädevad ametiasutused nende proportsionaalsust kooskõlas käesoleva direktiivi normidega. |
1. Liikmesriigid koostavad enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist hinnangu kooskõlas käesoleva direktiivi normidega. |
|
|
1 a. Lõikes 1 osutatud hindamise ulatus peab olema proportsionaalne vastava reguleeritud kutseala kohta vastu võetava sätte olemuse, sisu ja mõjuga, pidades silmas asjaomast kutseala reguleerivaid konkreetseid sätteid. |
|
2. Igale lõikes 1 osutatud sättele tuleb lisada üksikasjalik selgitus, et oleks võimalik hinnata selle sätte vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. |
2. Igale lõikes 1 osutatud sättele tuleb lisada üksikasjalik selgitus, et oleks võimalik hinnata selle sätte vastavust mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele. |
|
3. Sätte õigustatus, vajalikkus ja proportsionaalsus peavad olema põhjendatud kvalitatiivsete ja võimaluse korral ka kvantitatiivsete tõenditega. |
3. Sätte õigustatus ja proportsionaalsus peavad olema mittediskrimineeriv ning põhjendatud kvalitatiivsete ja võimaluse korral ka kvantitatiivsete tõenditega. |
|
|
3 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 osutatud kontrolli teostataks objektiivselt ja sõltumatult. |
|
4. Liikmesriigid kontrollivad regulaarselt ja asjaomasele õigusaktile kohase sagedusega juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete proportsionaalsust, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse olukorra arengut asjaomase meetme vastuvõtmise järel. |
4. Liikmesriigid kontrollivad õigusaktile kohase sagedusega reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel aladel tegutsemist piiravate oluliste õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastavust mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttele, võttes arvesse võimalikke suuri muutusi, mis pärast asjaomaste sätete vastuvõtmist on toimunud. |
|
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 osutatud proportsionaalsuse kontrolli teostataks objektiivselt ja sõltumatult, sealhulgas kaasates sõltumatuid kontrolliasutusi. |
5. Rahvatervise või patsientide ohutusega seotud tervishoiu kutsealade reguleerimise puhul antakse liikmesriikidele kaalutlusruum, mis on piisav inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks. Selleks võtavad liikmesriigid arvesse ühenduse õigustikku, eelkõige seoses tervishoiuteenuseid osutavate kutsealade eripära, mida on tunnistatud Euroopa seadusandja ja Euroopa Kohus oma praktikas. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 4 a |
|
|
Diskrimineerimiskeeld |
|
|
Reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmisel või kehtivate sätete muutmisel tagavad liikmesriigid, et nimetatud sätted ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad kodakondsuse ega elukoha alusel. |
Selgitus | |
Vastavalt kohtuasjale C-55/94 Gebhard tuleb liikmesriigi meetme hindamisel esimese sammuna kontrollida, kas see on mittediskrimineeriv. See kohustus kajastub ka direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 3. | |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Põhjendatus avaliku huvi eesmärkide alusel |
Põhjendatus avaliku huvi eesmärkide alusel |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravad õiguslikud, regulatiivsed või haldussätted, mida nad kavatsevad vastu võtta, ning muudatused, mida nad kavatsevad teha kehtivates sätetes, oleks põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. |
1. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravad õiguslikud, regulatiivsed või haldussätted, mida nad kavatsevad vastu võtta, ning et muudatused, mida nad kavatsevad teha kehtivates sätetes, oleks põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. |
|
2. Asjaomased pädevad ametiasutused kaaluvad, kas kõnealused sätted on põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast või ülekaaluka avaliku huviga, nagu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine, tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse, nõuetekohase õigusemõistmise tagamine, kaubandustehingute ausus, võitlus pettustega ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu, liiklusohutus, keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse, loomatervis, intellektuaalomand, rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine, sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. |
2. Liikmesriigid kaaluvad, kas kõnealused sätted on põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast või ülekaaluka avaliku huviga, näiteks sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse; nõuetekohase õigusemõistmise tagamine; kaubandustehingute aususe tagamine; võitlus pettustega, maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu ning tõhusa maksujärelevalve kindlustamine; transpordi ohutus; käsitöö kvaliteedi tagamine; teadus- ja arendustegevuse edendamine; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine; sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. |
|
3. Puhtalt majandusliku iseloomuga põhjused, millel on sisuliselt protektsionistlik eesmärk või mõju, või puhtalt halduslikud põhjused ei saa olla ülekaalukas avalik huvi, mis õigustab piiranguid juurdepääsule reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemisele. |
3. Puhtalt majandusliku iseloomuga põhjused või puhtalt halduslikud põhjused ei saa olla ülekaalukas avalik huvi, mis õigustab piiranguid juurdepääsule reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemisele. |
|
|
3 a. Liikmesriikidel on mõistlik kaalutlusruum, et määrata kindlaks kaitse tase, mida nad soovivad anda avaliku huvi eesmärkidele, järgides proportsionaalsuse põhimõtet. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
|
Proportsionaalsus |
Proportsionaalsus |
|
1. Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist hindavad liikmesriigid, kas nimetatud sätted on vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning ei lähe kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust. |
1. Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravad õiguslikud, regulatiivsed või haldussätted, mida nad kehtestavad, ja muudatused, mida nad kehtivates sätetes teevad, on vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning ei lähe kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust. |
|
|
1 a. Eelkõige võtavad liikmesriigid rahvatervise või patsientide ohutusega seotud tervishoiu kutsealade reguleerimise hindamisel arvesse ühenduse õigustikku, eelkõige seoses tervishoiuteenuseid osutavate kutsealade eripära, mida on tunnistatud Euroopa seadusandja ja Euroopa Kohus oma praktikas. Selliste kutsealade reguleerimise puhul antakse liikmesriikidele kaalutlusruum, mis on piisav inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks. |
|
2. Sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel kaaluvad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige: |
2. Enne lõigetes 1 ja 1 a osutatud sätete vastuvõtmist kaaluvad liikmesriigid vajaduse korral järgmist: |
|
(a) püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski tarbijatele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust; |
a) püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige teenuse saajatele, sealhulgas tarbijatele kui teenuste kasutajatele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust; |
|
(b) sätte sobivust püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning seda, kas säte peegeldab tõeliselt seda eesmärki järjekindlalt ja süsteemselt ja võtab seega arvesse tuvastatud riske nagu võrreldavate tegevusalade puhul; |
b) sätte sobivust püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning seda, kas säte peegeldab tõeliselt seda eesmärki järjekindlalt ja süsteemselt ja võtab seega arvesse tuvastatud riske nagu võrreldavate tegevusalade puhul; |
|
(c) sätte vajalikkust ning eelkõige seda, kas erinormid või üldisema iseloomuga normid, nagu tooteohutust käsitlevad õigusaktid või tarbijakaitseõigus, ei ole piisavad püstitatud eesmärgi saavutamiseks; |
c) kas erinormid või üldisema iseloomuga normid, nagu need, mis sisalduvad tooteohutust käsitlevates õigusaktides või tarbijakaitseõiguses, ei ole piisavad püstitatud eesmärgi saavutamiseks; |
|
(d) kutsealaga hõlmatud või sellele reserveeritud tegevuse ulatuse ja nõutava kutsekvalifikatsiooni seost; |
d) kutsealaga hõlmatud või sellele reserveeritud tegevuse ulatuse ja nõutava kutsekvalifikatsiooni seost; |
|
(e) ülesannete keerukuse ja konkreetsete kutsekvalifikatsioonide omamise vajaduse seos, eelkõige nõutava koolituse või kogemuse taseme, olemuse ja kestuse mõttes, samuti kutsekvalifikatsiooni omandamise erinevate viiside olemasolu; |
e) asjaomaste ülesannete keerukuse ja neid täitvate isikute konkreetsete kutsekvalifikatsioonide omamise vajaduse seos, eelkõige nõutava koolituse või kogemuse taseme, olemuse ja kestuse mõttes, samuti kutsekvalifikatsiooni omandamise erinevate viiside olemasolu; |
|
(f) konkreetse kutsekvalifikatsiooni omajatele reserveeritud kutsealase tegevuse ulatust ja nimelt seda, kas ja miks teatavatele kutsealadele reserveeritud tegevusalasid saab või ei saa jagada muude kutsealadega; |
f) kas ja miks teatavatele kutsealadele reserveeritud tegevusalasid saab või ei saa jagada muude kutsealadega; |
|
(g) autonoomia määra reguleeritud kutsealal tegutsemisel ning organisatsioonilise ja järelevalve korra mõju püstitatud eesmärgi saavutamisele, eriti kui reguleeritud kutsealadega seotud tegevus toimub nõuetekohase kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja kontrolli ja vastutuse all. |
g) autonoomia määra reguleeritud kutsealal tegutsemisel ning organisatsioonilise ja järelevalve korra mõju püstitatud eesmärgi saavutamisele, eriti kui reguleeritud kutsealadega seotud tegevus toimub nõuetekohase kvalifikatsiooniga kutsealatöötaja kontrolli ja vastutuse all. |
|
(h) teaduse ja tehnoloogia arengut, mis võib vähendada tarbijate ja kutsealatöötajate vahelist teabe asümmeetriat; |
h) teaduse ja tehnoloogia arengut, mis võib vähendada või suurendada tarbijate ja kutsealatöötajate vahelist teabe asümmeetriat; |
|
(i) meetme majanduslikku mõju, jälgides eriti konkurentsi taset turul ja osutatava teenuse kvaliteeti, samuti mõju isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus; |
i) mõju isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus, tarbijate valikule ja osutatava teenuse kvaliteedile; |
|
(j) võimalust kasutada avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vähempiiravaid vahendeid; |
j) võimalust kasutada avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vähempiiravaid vahendeid; |
|
(k) nii kutsealale juurdepääsu kui ka sellel tegutsemise piirangute kogumõju, eelkõige seda, kuidas iga selline nõue aitab kaasa avaliku huvi eesmärgi saavutamisele ja kas ta on selleks vajalik. |
k) uute või muudetud sätete mõju koos kutsealale juurdepääsu või sellel tegutsemist piiravate muude sätetega, eelkõige seda, kuidas iga selline nõue aitab kaasa avaliku huvi eesmärgi saavutamisele ja kas ta on selleks vajalik. |
|
|
Kui liikmesriigid leiavad, pidades silmas reguleeritud kutseala nõudeid, et konkreetne kriteerium ei ole hindamisel asjakohane, peaksid nad komisjoni artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitamisel oma otsust nõuetekohaselt põhjendama. |
|
3. Kui lõike 2 punkti j puhul on meetmed õigustatud tarbijakaitse seisukohast ja kui tuvastatud riskid piirduvad kutsealatöötajate ja tarbijate suhtega, mõjutamata negatiivselt kolmandaid isikuid, hindavad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige seda, kas eesmärki on võimalik saavutada kasutades kaitstud kutsenimetust, tegevusalasid reserveerimata. |
3. Kui lõike 2 punkti j puhul on meetmed õigustatud ainult tarbijakaitse seisukohast ja kui tuvastatud riskid piirduvad kutsealatöötajate ja tarbijate suhtega, mistõttu need ei mõjuta negatiivselt kolmandaid isikuid, hindavad liikmesriigid eelkõige seda, kas eesmärki on võimalik saavutada kasutades vähem piiravaid vahendeid kui tegevusala reserveerimine. |
|
4. Lõike 2 punkti k puhul hindavad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige järgmiste nõuete kehtestamise kogumõju: |
4. Lõike 2 punkti k puhul hindavad liikmesriigid eelkõige uue või muudetud sätte mõju koos järgmiste nõuetega, millega piiratakse juurdepääsu reguleeritud kutsealale või sellel tegutsemist, pidades silmas asjaolu, et mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne: |
|
(a) reserveeritud tegevusalade olemasolu kaitstud kutsenimetuse kõrval; |
a) reserveeritud tegevusalad, kaitstud kutsenimetus või ühe kutsealal tegutsemise viisi mis tahes muu reguleerimise vorm direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 tähenduses; |
|
(b) pideva kutsealase arengu nõuded; |
b) kohustuslikud pideva kutsealase arengu nõuded; |
|
(c) kutseala organiseerimise, kutse-eetika ja järelevalvega seotud õigusnormid; |
c) kutseala organiseerimise, kutse-eetika ja järelevalvega seotud õigusnormid; |
|
(d) kohustuslik kutsekoja liikmesus, registreerimis- või autoriseerimisskeemid, eelkõige juhul, kui need nõuded tähendavad konkreetse kutsekvalifikatsiooni omamist; |
d) kohustuslik kutsekoja liikmesus, registreerimis- või autoriseerimisskeemid, eelkõige juhul, kui need nõuded tähendavad konkreetse kutsekvalifikatsiooni omamist; |
|
(e) koguselised piirangud, eelkõige tegevuslubade arvu piiravad või minimaalset või maksimaalset konkreetset kutsekvalifikatsiooni omavate töötajate, juhtide või esindajate arvu sätestavad nõuded; |
e) koguselised piirangud, eelkõige tegevuslubade arvu piiravad või minimaalset või maksimaalset konkreetset kutsekvalifikatsiooni omavate töötajate, juhtide või esindajate arvu sätestavad nõuded; |
|
(f) konkreetse õigusliku vormi või äriühingu osaluse või juhtimisega seotud nõuded, niivõrd kui need nõuded on otseselt seotud reguleeritud kutsealal tegutsemisega; |
f) konkreetse õigusliku vormi või äriühingu osaluse või juhtimisega seotud nõuded, niivõrd kui need nõuded on otseselt seotud reguleeritud kutsealal tegutsemisega; |
|
(g) territoriaalsed piirangud, eelkõige kui kutseala on sama liikmesriigi eri osades erinevalt reguleeritud; |
g) territoriaalsed piirangud, k.a juhul, kui kutseala on sama liikmesriigi eri osades reguleeritud viisil, mis erineb selle reguleerimisest teistes osades; |
|
(h) nõuded, mis piiravad reguleeritud kutsealal tegutsemist ühiselt või partnerluses, samuti ametikohtade kokkusobimatuse reeglid; |
h) nõuded, mis piiravad reguleeritud kutsealal tegutsemist ühiselt või partnerluses, samuti ametikohtade kokkusobimatuse reeglid; |
|
(i) kindlustuskaitse nõuded või muud personaalse või kollektiivse kaitse vahendid seoses kutsealase vastutusega; |
i) kindlustuskaitse nõuded või muud personaalse või kollektiivse kaitse vahendid seoses kutsealase vastutusega; |
|
(j) kutsealal tegutsemiseks piisava keeleoskuse nõuded; |
j) kutsealal tegutsemiseks piisava keeleoskuse nõuded; |
|
|
j a) kindlaksmääratud miinimum- ja/või maksimumtariifi nõuded; |
|
|
j b) reklaaminõuded; |
|
|
4 a. Kui lõikes 4 osutatud sätted puudutavad tervishoiu kutsealade reguleerimist ja on seotud patsientide ohutusega, peavad liikmesriigid võtma arvesse eesmärki tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. |
|
|
4 b. Lisaks tagavad liikmesriigid direktiivi 2005/36/EÜ II jaotises sätestatud, teenuste piiriülese osutamisega seotud konkreetsete nõuete vastavuse proportsionaalsuse põhimõttele, sealhulgas: |
|
|
a) ajutine automaatne registreerimine kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisus selles organisatsioonis või organis, millele on osutatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis a, kutsekaart või mõni muu samaväärne nõue; |
|
|
b) direktiivi 2005/36/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaselt eelnevalt esitatav deklaratsioon, direktiivi 2005/36/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt nõutavad dokumendid või mis tahes muu samaväärne nõue; |
|
|
c) Nõue maksta tasu või muid haldusformaalsuste täitmisega seotud lõive, mida teenuseosutaja kannab. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Sidusrühmade teavitamine ja kaasamine |
Sidusrühmade teavitamine ja kaasamine |
|
Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist teavitavad liikmesriigid sellest kodanikke, teenuste tarbijaid, esindusliite ja muid asjaomaseid sidusrühmi kui kutseala esindajad sobivate kanalite kaudu, ning annavad neile võimaluse oma seisukohti avaldada. |
1. Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist teavitavad liikmesriigid sellest kodanikke, teenuste tarbijaid, esindusliite, sotsiaalpartnereid ja muid asjaomaseid sidusrühmi , sealhulgas kutseala esindajad sobivate kanalite kaudu. |
|
|
2. Liikmesriigid viivad läbi avalikke konsultatsioone, et nõuetekohaselt kaasata kõiki asjaomaseid isikuid ja anda neile võimalus oma seisukohti esitada. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 7 a |
|
|
Kohtulik kontroll |
|
|
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete suhtes on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik kohaldada kohtulikku kontrolli. |
Selgitus | |
Selleks et tagada, et kodanikud ja ettevõtted saavad piisavatest ja proportsionaalsetest õigusnormidest täit kasu, on asjakohane näha ette, et äsja vastu võetud õigusnormide suhtes tuleb kohaldada kohtulikku kontrolli ning liikmesriigi kohtuniku, kellele on ülesandeks tehtud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine, käsutuses on kogu vajalik teave uue õigusnormi vastuvõtmise põhjuste kohta. | |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Teabe vahetamine pädevate ametiasutuste vahel |
Teabe vahetamine liikmesriikide vahel |
|
1. Käesoleva direktiivi tõhusaks kohaldamiseks innustavad liikmesriigid enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist regulaarset või vajadusepõhist teabevahetust teiste liikmesriikide pädevate ametiasutustega käesolevas direktiivis käsitletud küsimustes, nagu kuidas nad konkreetselt kutseala reguleerivad või reguleerimise tuvastatud mõju samalaadsetes tegevussektorites. |
1. Käesoleva direktiivi tõhusaks kohaldamiseks võtavad liikmesriigid enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist vajalikud meetmed, et ergutada regulaarset või vajadusepõhist teabevahetust liikmesriikide vahel käesolevas direktiivis käsitletud küsimustes, nagu kuidas nad konkreetselt kutseala reguleerivad või reguleerimise tuvastatud mõju samalaadsetes tegevussektorites. |
|
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised pädevad ametiasutused vastutavad teave edastamise ja vastuvõtmise eest lõike 1 kohaldamiseks. |
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised asjaomased ametiasutused vastutavad teave edastamise ja vastuvõtmise eest lõike 1 kohaldamiseks. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
|
Läbipaistvus |
Läbipaistvus |
|
1. Asjaomased pädevad ametiasutused registreerivad põhjused, miks käesoleva direktiivi kohaselt hinnatud sätted on õigustatud, vajalikud ja proportsionaalsed ning mis edastatakse vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklitele 5 ja 6 komisjonile, direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 1 osutatud reguleeritud kutsealade andmebaasis ning seejärel komisjon avalikustab need. |
1. Liikmesriigid registreerivad põhjused, miks käesoleva direktiivi kohaselt hinnatud sätted on mittediskrimineerivad, õigustatud ja proportsionaalsed ning mis edastatakse vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikele 5 komisjonile, direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 1 osutatud reguleeritud kutsealade andmebaasis, misjärel komisjon avalikustab need. |
|
2. Liikmesriigid ja muud huvitatud isikud võivad esitada komisjonile või sätetest teatanud liikmesriigile märkusi. |
2. Liikmesriigid ja muud huvitatud isikud võivad esitada komisjonile märkusi. miks nad on seisukohal, et sätted on mittediskrimineerivad, õigustatud ja proportsionaalsed. Komisjon võtab neid märkusi nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõike 8 kohaselt koostatud kokkuvõtvas aruandes. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt . Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. |
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. |
- [1] ELT C 288, 31.8.2017, lk 43.
SELETUSKIRI
I. Sissejuhatus
Proportsionaalsuse põhimõtet on tunnustatud kui ELi õiguse aluspõhimõtet nii aluslepingutes kui ka Euroopa Kohtu poolt, kes määras kindlaks selle kohaldamise konkreetsed kriteeriumid. Seetõttu ei ole kahtlust, et kõik kutsealasid reguleerivad õigusnormid peaksid olema proportsionaalsed ja asjakohased.
2013. aastal kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga isegi toetati seda põhimõtet, nõudes liikmesriikide ametiasutustelt, et nad hindaksid kehtivate õigusnormide proportsionaalsust ja esitaksid asjaomase teabe komisjonile. Komisjoni ettepaneku ja seda käsitlevate raportööri esitatud muudatuste puhul tuleks seda tausta arvesse võtta. Komisjoni eesmärk on luua kutsealasid reguleerivate uute õigusnormide vastuvõtmisel proportsionaalsuse kontrollimiseks ühtne raamistik, mille eesmärk on tagada, et kõigi liikmesriikide ametiasutused hindaksid oma õigusnormide proportsionaalsust võrdse tõhususega.
Raportöör väljendab heameelt nende jõupingutuste üle süvendada teenuste ühtset turgu ning on seisukohal, et ettepanek ei peaks olema pelgalt nn reguleerimise vähendamise vahend. Kutsealade reguleerimise lisaväärtust tuleks tunnustada ning rõhutada tuleks asjaolu, et aruka reguleerimisega saab aidata kaasa majanduskasvule liikmesriikides ja ELis tervikuna.
Raportöör on seetõttu veendunud, et komisjoni ettepanekusse tuleb teha mitmeid parandusi, mille eesmärk on tagada, et sellest saaks aruka reguleerimise vahend teenuste siseturu kontekstis.
II. Raportööri seisukoht
1. Tervishoiuteenuste eristaatuse tunnustamine ja inimeste tervise kõrge kõrgemal tasemel kaitse tagamine kutsealade reguleerimisel
Raportöör on arvamusel, et on tähtis kaitsta tervishoiuvaldkonda ja tervishoiuteenuste kõrget kvaliteeti ELi kodanike huvides, ilma et samal ajal kahjustataks siseturgu. Seepärast teeb raportöör ettepaneku luua tervishoiu kutsealade jaoks eristaatus, tagades nende kaitse proportsionaalsuse põhimõtte ulatuses.
2. Ülereguleerimise käsitlemine
Kuigi paljud kutsealased tegevused on ELi tasandil juba ühtlustatud, kehtestavad liikmesriigid sageli tarbetuid nõudeid, mida asjaomase ELi õigusega ei ole ette nähtud. Raportöör teeb ettepaneku käsitleda selgesõnaliselt sellist ülereguleerimist, mille puhul reguleeritud kutsealasid käsitlevaid ELi õigusnorme kasutatakse ettekäändena, et tekitada kodanikele ja ettevõtetele põhjendamatut koormust.
3. Liikmesriikide mõistliku hindamisruumi kindlaksmääramine nende institutsioonilise ja menetlusliku autonoomia seisukohast
Kutsealade reguleerimine on ELi toimimise lepingu artiklite 4 ja 46, artikli 53 lõike 1 ja artikli 62 kohaselt jagatud pädevus ning seetõttu on oluline määrata kindlaks liikmesriikide mõistlik hindamisruum reguleerimisvalikute tegemisel. Raportöör teeb seega ettepaneku jätta välja kohustus konsulteerida sõltumatu kontrolliasutusega, millega võivad uute asutuste loomise vajaduse korral kaasneda märkimisväärsed lisakulud. Selle asemel täpsustatakse, et liikmesriigid otsustavad, kas nad soovivad taotleda sõltumatu asutuse arvamust.
Menetlusliku autonoomia seisukohast teeb raportöör ettepaneku anda liikmesriikidele mõistlik hindamisruum ning soovitab mitte nõuda konkreetseid uuringuid ega materjale. Otsustajad peaksid saama koguda tõendeid mis tahes viisil (kuulamised, konsultatsioonid jne). Siiski peaksid liikmesriigid kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga esitama üksikasjalikke tõendeid (kohtuasi C-148/15).
4. Diskrimineerimiskeeld
Väljakujunenud kohtupraktika ja direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 kohaselt tuleb järgida kodakondsuse ja elukoha alusel mittediskrimineerimise põhimõtet, kuid komisjoni esialgses ettepanekus ei osutata sellele. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada see liikmesriikide ametiasutuste teostatava hindamise täiendava etapina.
5. Ülekaalukate põhjuste loetelu täiendamine
Ülekaaluka üldise huviga seotud põhjuste loetelu kohta esitatud muudatused kajastavad üksnes Euroopa Kohtu praktikat. Raportöör teeb ettepaneku täiendada loetelu kahe põhjusega, mille Euroopa Kohus on esile toonud, täpsemalt käsitöö kvaliteedi tagamine ning teadus- ja arendustegevus, pidades silmas asjaolu, et sellised kutsealad nagu käsitööndus, uurijad ja õpetajad loovad kogu ELi ühiskonnale ja majandusele olulist lisaväärtust. Lisaks, sõltuvalt kaitstavast avalikust huvist ja sellega seotud riskidest usub raportöör, et on oluline täpsustada, et liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid ja tugevdada reguleerimist, kui risk suureneb.
6. Proportsionaalsuse kontrolli kriteeriumide täpsustamine
Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga võivad liikmesriigid kehtestada mitmeid nõudeid teatavatele kutsealadele juurdepääsu kohta, nagu kutseorganisatsioonide liikmesus, pidev koolitus jne, mis võivad olla olulised avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks ja neid tuleks aktsepteerida, kui need ei ole ebaproportsionaalsed. Raportöör esitab seetõttu mitu täpsustust, et märkida, mille puhul kõnealused nõuded näivad olevat asjakohased. Lisaks usub raportöör, et kuigi tehnoloogia ja teaduse arengut tuleks edendada ja paljudel juhtudel kaasneb murrangulise tehnoloogiaga reguleeritud kutsealade ajakohastamine, vähendades riski tarbijatele, võib asjaomane areng teatavatel juhtudel tuua kaasa vajaduse täiendava koolituse järele, et uut tehnoloogiat käsitleda. Raportöör on ühtlasi seisukohal, et meetmete proportsionaalsuse hindamisel majandusliku mõju kriteeriumile keskendumise asemel tuleks pigem püüelda tasakaalu poole põhivabadustele kehtestatud piirangute ja avaliku huvi eesmärgi vahel. Lisaks eelnevale usub raportöör, et reguleeritud kutsealadel tegutsevad teenuseosutajad on juba kohustatud vastama kõrgematele kutsealase sõltumatuse, elukestva hariduse või elukestva õppe kvaliteedi standarditele. Seetõttu peaks nende kutsealade puhul saama tugineda eranditult proportsionaalsetele meetmetele liikmesriikides, kus nad teenuseid osutavad.
7. Kodanikel ja ettevõtetel oma õiguste teostamise võimaldamine, nähes ette kohtuliku kontrolli
Komisjoni algatuse nõuetekohane rakendamine tekitab küsimusi ja on ebaselge, kas on vaja kindlaid meetmeid, kui huvitatud isik vaidlustab konkreetse sätte või hinnangu. Seetõttu soovitab raportöör näha ette selliste nõuete kohtuliku kontrolli, mis reguleerivad kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist riikliku korra kohaselt.
8. Laiemad avalikud konsultatsioonid
Raportöör on seisukohal, et esialgses ettepanekus ette nähtud teavitamiskohustus ei ole piisav ja see ei aseta võrdsele alusele kõiki sidusrühmi, eelkõige kutseala esindajaid. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek teavitada võrdselt kõiki huvitatud isikuid ja lisaks kehtestada laiemate avalike konsultatsioonide korraldamise võimalus. Avalikud konsultatsioonid on läbipaistva valitsemise ja tõenditel põhineva poliitikakujundamise oluline element.
9. Liikmesriikide vahelise teabevahetuse eesmärgi täpsustamine
Raportöör teeb ettepaneku täpsustada, et reguleerimispõhimõtteid käsitleva liikmesriikide vahelise teabevahetuse eesmärk on üksnes teadlike otsuste tegemine, kuid see ei tähenda, et asjaomased siseriiklikud reguleerimispõhimõtted saab või tuleks mõnes muus liikmesriigis automaatselt üle võtta. Vastupidi, liikmesriigid peavad vastavalt oma regulatiivsele raamistikule otsustama, kas reguleerida või mitte.
10. Läbipaistvus ja komisjoni suurem roll teabe koondamisel
Raportöör kiidab heaks läbipaistvuse suurendamise esialgses ettepanekus, kuid soovitab, et komisjon täidaks keskset rolli liikmesriikide ametiasutustelt tähelepanekute vastuvõtmisel, et vältida liikmesriikide vahelisi tarbetuid kahepoolseid konflikte.
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.10.2017)
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli
(COM(2016)0822 – C8-0012/2017 – 2016/0404(COD))
Arvamuse koostaja: Françoise Grossetête
LÜHISELGITUS
Komisjon soovib kehtestada struktureeritud menetluse proportsionaalsuse kontrolli kohaldamiseks liikmesriikides vastu võetud reguleeritud kutsealade haldamise uute meetmete suhtes.
Võttes arvesse tervishoiutöötajatele antud avaliku teenuse osutamise ülesannet, mille spetsiifilist iseloomu ei ole arvamuse koostaja hinnangul direktiivi eelnõus piisavalt arvestatud, tehakse arvamuse projektis ettepanek jätta tervishoiutöötajad selle teksti kohaldamisalast välja.
Arvamuse koostaja tunnistab komisjoni eesmärki ja asjaolu, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi 2005/36/EÜ artiklis 59 sätestatud proportsionaalsuse nõuet kohaldatakse ka tervishoiutöötajaid puudutavate meetmete suhtes. Direktiivi sätted on tema hinnangul siiski piisavad ja neid ei tohiks teha keerulisemaks süsteemse proportsionaalsuse eelkontrolli kehtestamisega.
Arvamuse koostaja on teadlik mõne liikmesriigi raskustest proportsionaalsuse põhimõtte rakendamisel ja mõistab komisjoni soovi eeskirju selgemaks muuta. Antud juhul leiab arvamuse koostaja siiski, et tervishoiutöötajaid ning rahvatervise kaitsmise vajadust arvestades on komisjoni ettepanekud teostamiseks liiga keerulised ja bürokraatlikud. Eriprobleemide lahendamiseks ei tohiks kiita heaks nii siduva iseloomuga horisontaalseid õigusakte.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Tuleks tagada, et liikmesriigid järgiksid rangelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaseid kohustusi seoses nii tervishoiupoliitika kindlaksmääramise kui ka tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamisega vastavate reguleeritud kutsealade esindajate poolt. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks need reguleeritud kutsealad jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Põhjendatuse ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus on liikmesriikidel. Seega peaksid liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusele lisanduma asjaomase riigi võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks. |
(9) Põhjendatuse ja proportsionaalsuse tõendamise kohustus on liikmesriikidel. Seega peaksid liikmesriigi reguleerimisvajaduse põhjendusele lisanduma asjaomase riigi võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide põhjendamiseks. See ei tohiks takistada liikmesriike võtmast kohe tervishoiu valdkonnas meetmeid, mida nad peavad vajalikuks rahvatervise kaitsmiseks. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja jätkamise tingimuseks teatavatel kutsealadel on teatavate, konkreetse kutsekvalifikatsiooniga seotud tingimuste täitmine, mille liikmesriik on otseselt või kaudselt sätestanud, on vaja tagada, et need tingimused on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, näiteks aluslepingu tähenduses, milleks on avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis või ülekaalukas üldine huvi, mida tunnistab Euroopa Kohtu praktika. Reguleerimise intensiivsuse määramiseks on oluline tagada avaliku huvi eesmärkide piisav tuvastamine. Näiteks selleks, et tagada rahvatervise kaitse kõrge tase, peaks liikmesriikidel olema kaalutlusruum otsustamaks, millisel tasemel kaitse nad soovivad rahvatervisele anda ja kuidas see kaitse tuleks saavutada. Samuti on vaja selgitada, et ülekaaluka üldise huviga seotud põhjused, mida Euroopa Kohus tunnistab, on sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse; nõuetekohase õigusemõistmise tagamine; kaubandustehingute ausus; võitlus pettustega ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu; liiklusohutus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine; sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa puhtalt majandusliku iseloomuga põhjused, millel on sisuliselt protektsionistlikud eesmärgid, samuti puhtalt halduslikud põhjused, näiteks kontrollimine või statistiliste andmete kogumine olla ülekaalukas üldine huvi. |
(12) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja jätkamise tingimuseks teatavatel kutsealadel on teatavate, konkreetse kutsekvalifikatsiooniga seotud tingimuste täitmine, mille liikmesriik on otseselt või kaudselt sätestanud, on vaja tagada, et need tingimused on põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, näiteks ELi toimimise lepingu tähenduses, milleks on avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis või ülekaalukas üldine huvi, mida tunnistab Euroopa Kohtu praktika. Nende eesmärkide kohaldamisel tuleks kutsealade reguleerimist pidada vajalikuks avaliku huvi kaitsmiseks, mitte konkurentsi ja vaba liikumise takistajaks. Reguleerimise intensiivsuse määramiseks on oluline tagada avaliku huvi eesmärkide piisav tuvastamine. Näiteks tuleks võtta arvesse asjaolu, et inimeste elu ja tervis on ELi toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal. Selleks et tagada rahvatervise kaitse kõrge tase, tuleks liikmesriikidele anda kaalutlusruum otsustamaks, millisel tasemel kaitse nad soovivad rahvatervisele anda ja kuidas see kaitse tuleks saavutada. Samuti on vaja selgitada, et ülekaaluka üldise huviga seotud põhjused, mida Euroopa Kohus tunnistab, on sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuste kasutajate, sealhulgas patsientide, ja töötajate kaitse; nõuetekohase õigusemõistmise tagamine; kaubandustehingute ausus; võitlus pettustega ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu; liiklusohutus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine; sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa puhtalt majandusliku iseloomuga põhjused, millel on sisuliselt protektsionistlikud eesmärgid, samuti puhtalt halduslikud põhjused, näiteks kontrollimine või statistiliste andmete kogumine olla ülekaalukas üldine huvi. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 a) Kui kutseala reguleerimine on põhjendatud rahvatervise kaitsega, tuleks silmas pidada tervishoiuteenuste eripära. Tervishoiuteenused on teistest teenustest väga erinevad ja patsiendid on teistest teenuse saajatest väga erinevad. Seetõttu tuleb eeldada, et tervishoiuvaldkonna kutsealade suhtes kohaldatakse tavaliselt kutsealade reguleerimist. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 b) Direktiiviga püütakse saavutada tasakaalu, tagades ühest küljest avaliku huvi eesmärgid ja teenuste kvaliteeti ning täiustades teisalt juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist, mis on kutsealade töötajate endi huvides. Liikmesriikide otsustada on, millisel tasemel nad soovivad avaliku huvi eesmärke kaitsta ja kuidas sellist kaitse taset proportsionaalselt saavutada. Nagu nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast, ei tähenda see, et kui üks liikmesriik kehtestab vähem ranged eeskirjad kui teine liikmesriik, tingimata seda, et rangemad eeskirjad on ebaproportsionaalsed. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Pädevad ametiasutused peaksid võtma arvesse meetme majanduslikku mõju, sh kulu-tulu analüüsi, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, samuti sellele, milline on meetme mõju õigusele teha tööd ning isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus. Selle analüüsi alusel peaksid liikmesriigid veenduma eelkõige, kas reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemise piirangu ulatus liidus on proportsionaalne püstitatud eesmärkide tähtsuse ja oodatava kasuga. |
(18) Pädevad ametiasutused peaksid võtma arvesse meetme majanduslikku mõju, sh kulu-tulu analüüsi, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi tasemele turul ja osutatavate teenuste kvaliteedile, samuti sellele, milline on meetme mõju õigusele teha tööd ning isikute ja teenuste vabale liikumisele liidus. Ükski nendest õigustest ei ole aga tähtsam kui avalik ohutus, mis on endiselt esmatähtis. Selle analüüsi alusel peaksid liikmesriigid veenduma eelkõige, kas reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemise piirangu ulatus liidus on proportsionaalne püstitatud eesmärkide tähtsuse ja oodatava kasuga. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 a) Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikele 1 tuleks kõigi liidu poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. See tähendab, et inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse tuleb tagada ka siis, kui liidu õigusakte võetakse vastu ELi toimimise lepingu muude sätete alusel. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 b) Lisanõuete kehtestamine võib anda avaliku huvi eesmärgile lisaväärtuse ning asjaolu, et nende koosmõju tuleks hinnata, ei tähenda, et need nõuded on ebaproportsionaalsed. Näiteks pideva kutsealase arengu nõuded võivad sobida selle tagamiseks, et kutsealatöötajad hoiaksid end oma valdkonna arenguga kursis, aidates samal ajal kaasa konkreetsete riskidega kutsealade ohutule tegevusele. Samuti võivad pideva kutsealase arengu nõuded sobida juhul, kui need hõlmavad tehnilist, teaduslikku, regulatiivset ja eetilist arengut ning motiveerivad kutsetöötajaid osalema nende erialaga seotud elukestvas õppes. Kui on vajalik ja sobiv saavutada avaliku huvi eesmärk, võib kaaluda kohustusliku kutsekoja liikmesuse ettenägemist, eelkõige juhul, kui kutsekodadel on avaliku sektori asutuselt saadud volitused. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 c) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks austada ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikel 7 põhinevat liikmesriikide pädevust reguleerida tervishoiuvaldkonna kutsealasid ja liikmesriikide kavatsust näha ette ja tagada kõrgetasemeline tervishoid ja patsientide ohutus. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid saama otsustada, milline on majanduslike kaalutluste olulisuse määr seoses muude asjakohaste proportsionaalsuse kriteeriumitega. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(20 d) Käesolevas direktiivis ette nähtud proportsionaalsuse kriteeriumeid võib asjakohases ulatuses ja asjakohase intensiivsusega kohaldada proportsionaalsuse hindamise käigus, mis viiakse läbi enne uute sätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist. Proportsionaalsuse hindamisel kohaldatav ulatus ja intensiivsus peaks olema proportsionaalne vastuvõetava sätte sisu ja mõjuga. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(24) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ülemääraste piirangute kõrvaldamine juurdepääsult reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemiselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
(24) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ülemääraste piirangute kõrvaldamine juurdepääsult reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemiselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad ühtset raamistikku proportsionaalsuse kontrolli teostamiseks enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. |
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad ühtset raamistikku proportsionaalsuse kontrolli teostamiseks enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate oluliste õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal, et kodanike kaitse kõigi nende reguleeritud kutsealade ja kutsetöötajate kontrollitud standardite ja kvalifikatsioonide kasutamise abil jääks endiselt äärmiselt oluliseks. See ei mõjuta liikmesriikide eesõigust ega kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja kuidas kutseala reguleerida, järgides mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. |
Selgitus | |
Selleks et järgida subsidiaarsuse põhimõtet, vältida lisabürokraatiat ja olema „proportsionaalne“, tuleb proportsionaalsuse hindamise puhul keskenduda ainult olulistele muudatustele. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide õigussüsteemide nõuete suhtes, mis piiravad juurdepääsu reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemist või ühte tegutsemisviisi, sh kutsenimetuse kasutamist ja sellise nimetuse all lubatud kutsealast tegevust, mis kuuluvad direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse. |
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide õigussüsteemide nõuete suhtes, mis piiravad juurdepääsu reguleeritud kutsealadele või nendel tegutsemist või ühte tegutsemisviisi, sh kutsenimetuse kasutamist ja sellise nimetuse all lubatud kutsealast tegevust, mis kuuluvad direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamisalasse, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1a kohaldamist. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
1 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nõuete suhtes, millega piiratakse juurdepääsu tervishoiuvaldkonna reguleeritud kutsealadele või nendel aladel tegutsemist seoses tervishoiuteenuste osutamisega, sh farmaatsiateenused ning ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine, olenemata sellest, kas neid osutatakse tervishoiuasutuste kaudu või mitte, samuti olenemata sellest, kuidas neid riigi tasandil korraldatakse ja rahastatakse ning kas tegemist on avaliku või eratervishoiuasutusega. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist, hindavad asjaomased pädevad ametiasutused nende proportsionaalsust kooskõlas käesoleva direktiivi normidega. |
1. Liikmesriigid tagavad, et enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist, hindavad asjaomased pädevad ametiasutused nende proportsionaalsust kooskõlas käesoleva direktiivi normidega, võttes täielikult arvesse iga kutseala eripära. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Sätte õigustatus, vajalikkus ja proportsionaalsus peavad olema põhjendatud kvalitatiivsete ja võimaluse korral ka kvantitatiivsete tõenditega. |
3. Sätte õigustatus, vajalikkus ja proportsionaalsus peavad olema põhjendatud kvalitatiivsete ning võimaluse ja vajaduse korral ka kvantitatiivsete tõenditega. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravad õiguslikud, regulatiivsed või haldussätted, mida nad kavatsevad vastu võtta, ning muudatused, mida nad kavatsevad teha kehtivates sätetes, oleks põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. |
1. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist piiravad õiguslikud, regulatiivsed või haldussätted, mida nad kavatsevad vastu võtta, ning muudatused, mida nad kavatsevad teha kehtivates sätetes, oleks põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, k.a rahva tervise ja turvalisuse eesmärk. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Asjaomased pädevad ametiasutused kaaluvad, kas kõnealused sätted on põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast või ülekaaluka avaliku huviga, nagu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine, tarbijate, teenuste kasutajate ja töötajate kaitse, nõuetekohase õigusemõistmise tagamine, kaubandustehingute ausus, võitlus pettustega ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu, liiklusohutus, keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse, loomatervis, intellektuaalomand, rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine, sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. |
2. Asjaomased pädevad ametiasutused kaaluvad, kas kõnealused sätted on põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast või ülekaaluka avaliku huviga, nagu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine, tarbijate, teenuste kasutajate, sealhulgas patsientide, ja töötajate kaitse, nõuetekohase õigusemõistmise tagamine, kaubandustehingute ausus, võitlus pettustega ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimise vastu, liiklusohutus, keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse, loomatervis, intellektuaalomand, rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi kaitse ja säilitamine, sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika eesmärgid. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel kaaluvad asjaomased pädevad ametiasutused eelkõige: |
2. Sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel kohaldavad pädevad asutused käesolevas lõikes loetletud kriteeriumeid, võttes arvesse asjaomase kutseala eripärasid, sätte laadi ja seatud üldise huvi eesmärki. Iga üksiku kriteeriumi asjakohasus võib seepärast sõltuda sellest, kui tähtis on taotletav üldise huvi eesmärk. Asjaomased pädevad ametiasutused kaaluvad eelkõige: |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski tarbijatele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust; |
(a) püstitatud avaliku huvi eesmärkidega seotud riskide (eelkõige riski tarbijatele, teenuste kasutajatele, sealhulgas patsientidele, kutsealatöötajatele või kolmandatele isikutele) olemust; |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete vastuvõtmist või kehtivate sätete muutmist teavitavad liikmesriigid sellest kodanikke, teenuste tarbijaid, esindusliite ja muid asjaomaseid sidusrühmi kui kutseala esindajad sobivate kanalite kaudu, ning annavad neile võimaluse oma seisukohti avaldada. |
Enne uute, reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate õiguslike, regulatiivsete või haldussätete kavandamist või kehtivate sätete muutmist teavitavad liikmesriigid sellest lisaks kutseala esindajatele kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas kodanikke, teenuste kasutajaid ning esindusliite sobivate kanalite kaudu, ning annavad neile võimaluse oma seisukohti avaldada, mida seejärel võetakse nõuetekohaselt arvesse. See protsess võib toimuda näiteks avaliku konsultatsiooni abil, mille tulemusi võetakse vastuvõetud sätete sisus arvesse. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Asjaomased pädevad ametiasutused registreerivad põhjused, miks käesoleva direktiivi kohaselt hinnatud sätted on õigustatud, vajalikud ja proportsionaalsed ning mis edastatakse vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklitele 5 ja 6 komisjonile, direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 1 osutatud reguleeritud kutsealade andmebaasis ning seejärel komisjon avalikustab need. |
1. Asjaomased pädevad ametiasutused registreerivad viivitamata põhjused, miks käesoleva direktiivi kohaselt hinnatud sätted on õigustatud, vajalikud ja proportsionaalsed ning mis edastatakse vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõigetele 5 ja 6 komisjonile, direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 1 osutatud reguleeritud kutsealade andmebaasis ning seejärel komisjon avalikustab need niipea kui võimalik. |
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll |
||||
|
Viited |
COM(2016)0822 – C8-0012/2017 – 2016/0404(COD) |
||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 1.2.2017 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 1.2.2017 |
||||
|
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev |
Françoise Grossetête 5.4.2017 |
||||
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
29.6.2017 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.10.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
57 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Rupert Matthews, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Julia Reid, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Elena Gentile, Ulrike Müller, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
John Howarth, Răzvan Popa, Sven Schulze |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
57 |
+ |
|
|
ALDE |
Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller, Nils Torvalds |
|
|
ECR |
Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Rupert Matthews, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska |
|
|
EFDD |
Piernicola Pedicini |
|
|
ENF |
Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh |
|
|
GUE/NGL |
Lynn Boylan, Stefan Eck, Luke Ming Flanagan |
|
|
NI |
Zoltán Balczó |
|
|
PPE |
Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Herbert Dorfmann, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Sven Schulze, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean |
|
|
S&D |
Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Jytte Guteland, John Howarth, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Răzvan Popa, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli |
|
|
VERTS/ALE |
Marco Affronte, Benedek Jávor, Bart Staes, Keith Taylor |
|
|
1 |
– |
|
|
EFDD |
Julia Reid |
|
|
2 |
0 |
|
|
PPE |
Annie Schreijer-Pierik |
|
|
S&D |
Elena Gentile |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll |
||||
|
Viited |
COM(2016)0822 – C8-0012/2017 – 2016/0404(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
12.1.2017 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 1.2.2017 |
|
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 1.2.2017 |
ENVI 1.2.2017 |
CULT 1.2.2017 |
JURI 1.2.2017 |
|
|
|
PETI 1.2.2017 |
|
|
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
EMPL 21.11.2017 |
CULT 27.2.2017 |
JURI 20.6.2017 |
PETI 28.2.2017 |
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Andreas Schwab 25.1.2017 |
|
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
12.7.2017 |
21.11.2017 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
4.12.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
33 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pascal Arimont, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Kaja Kallas, Roberta Metsola, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Jonathan Bullock, Andrey Kovatchev, Rupert Matthews, Bogdan Brunon Wenta, Flavio Zanonato |
||||
|
Esitamise kuupäev |
8.12.2017 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
33 |
+ |
|
|
ALDE ECR EFDD PPE
S&D
Verts/ALE |
Kaja Kallas, Jasenko Selimovic, Matthijs van Miltenburg Daniel Dalton, Rupert Matthews, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt Robert Jarosław Iwaszkiewicz Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Andrey Kovatchev, Roberta Metsola, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Lambert van Nistelrooij Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Flavio Zanonato Pascal Durand, Igor Šoltes |
|
|
3 |
– |
|
|
EFDD ENF |
Jonathan Bullock, Marco Zullo Mylène Troszczynski |
|
|
0 |
0 |
|
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu