RAPORT direktiivi 2005/36/EÜ rakendamise kohta seoses kutsealateenuste reguleerimise ja reformimise vajadusega
12.12.2017 - (2017/2073(INI))
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Nicola Danti
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
Menetlus
Raportöörile tehti 11. mail 2017 ülesandeks koostada raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) rakendamise kohta seoses kutsealateenuste reformimise vajadusega kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 59.
Direktiiv 2005/36/EÜ – kontekst, kohaldamisala ja ülevõtmine
Direktiivi 2005/36/EÜ kohaldatakse kõigi reguleeritud kutsealade suhtes, välja arvatud need, mis on selle kohaldamisalast selgelt välja jäetud, näiteks notarid.
Reguleeritud kutsealad täidavad liikmesriikide majanduses olulist rolli. Selliste reguleeritud kutsealade eeskirjad, mis nõuavad praktikaks teatavat spetsiifilist kutsekvalifikatsiooni, kehtestatakse tavaliselt selleks, et kaitsta üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu rahvatervis, tarbijakaitse, keskkonnakaitse jne. Valdkondades, kus pääs kutsealale ei ole liidu tasandil ühtlustatud, on iga liikmesriigi otsustada, kas kutseala tuleks reguleerida, järgides seejuures mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Spetsialistide liikuvuse soodustamiseks sätestatakse direktiivis 2005/36/EÜ eeskirjad mitme kutseala automaatseks tunnustamiseks, lähtudes ühtlustatud minimaalsetest koolitusnõuetest, üldisest kutsekvalifikatsiooni tunnustamise süsteemist, automaatsest kutsealase töökogemuse tunnustamise süsteemist ning teenuste piiriülese osutamise süsteemist reguleeritud kutsealadel. Samuti sisaldab kõnealune direktiiv sätteid keelteoskuse ja akadeemiliste kraadide, halduskoostöö, dokumentidele esitatavate nõuete jne kohta.
2013. aastal lisati direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ, artiklisse 59 nn vastastikuse hindamise protsess, milles nõutakse, et liikmesriigid teataksid 18. jaanuariks 2016 komisjoni hallatavasse andmebaasi kõikidest reguleeritud kutsealadest ja nõuetest, millega piiratakse juurdepääsu kutsealale või kutsealal tegutsemist. Samuti kohustati liikmesriike uurima, kas kõnealused nõuded sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe selleks vajalikust kaugemale. Nii lisati direktiivi 2005/36/EÜ proportsionaalsuse põhimõte, mis on sätestatud asutamislepingus ja Euroopa Kohtu kohtupraktikas. Kui liikmesriigid kehtestavad pärast 18. jaanuari 2016 uusi nõudeid, peavad nad kuue kuu jooksul teatama nende vastuvõtmisest ja põhjendama, miks need nende arvates vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Samuti peavad liikmesriigid iga kahe aasta järel esitama komisjonile aruande (riikliku tegevuskava), milles on loetletud nõuded, mis on kaotatud või mida on leevendatud, võttes aluseks iga juhtumi kohta eraldi kutsestandardite analüüsi ja kavandatud reformid.
Saadud teabe põhjal ja kooskõlas artikli 59 lõikega 9 pidi komisjon 2017. aasta jaanuariks esitama oma lõppjäreldused kutsealade riikliku reguleerimise ülevaate ja liikmesriikide tehtud proportsionaalsuse hindamiste kohta ning lisama sellele täiendavate algatuste ettepanekud.
Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 täiendamiseks esitati komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatises (COM(2013)676) vastastikuse hindamise töökava. Vastastikune hindamine algas 2014. aastal ning selleks on vaja, et liikmesriigid sisestaksid oma kutsealade reguleerimise eeskirjad reguleeritud kutsealade andmebaasi. Selle teabe põhjal pidid liikmesriigid läbi vaatama oma reguleerimise põhjendatuse ja proportsionaalsuse.
Rohkem kui 1200 riiklikku pädevat asutust on reguleeritud kutsealade andmebaasi vahendusel teavet andnud, et tagada kutsealade reguleerimise läbipaistvus kogu Euroopas. Kuigi reguleeritud kutsealade andmebaasi on oluliselt ajakohastatud, saab selle koostalitlusvõimet siseturu infosüsteemiga (IMI), mis võiks hõlbustada riiklike ametiasutuste ülesannete täitmist, veelgi täiustada.
Pärast kaheaastast tööd selgus vastastikuse hindamise käigus, et liikmesriikidel on raskusi oma reguleerimise proportsionaalsuse hindamisel. Kuus liikmesriiki ei olnud esitanud oma riiklikke tegevuskavasid ettenähtud tähtaja jooksul.
Seetõttu esitas komisjon oma järeldused kahel kujul: komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatis, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega, ning ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb reguleeritud kutsealade proportsionaalsuse kontrolli.
Kutsealapõhised soovitused
Kutsealateenuste reguleerimise reformisoovituste teatises määratakse kindlaks konkreetsed valdkonnad, kus liikmesriikidel palutakse kaaluda mõningaid täiustusi konkreetsete kutsealade reguleerimisel seitsmes majanduslikult olulises sektoris, võttes aluseks siseriiklike õigusaktide analüüsi, samuti ELi kodanikelt saadud kaebused. Teatise lisas on esitatud üksikasjalik teave arhitektide, inseneride, raamatupidajate, advokaatide, patendivolinike, kinnisvaramaaklerite ja giidide kutseala reguleerivate eeskirjade kohta 28 liikmesriigis.
Komisjon peab jälgima soovituste elluviimist ja soovitama vajaduse korral meetmeid, et kõrvaldada allesjäänud takistused, sealhulgas kodakondsuse ja elukoha tõttu diskrimineerimisega ning ebaproportsionaalse reguleerimisega seotud rikkumised.
Teatis täiendab iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja Euroopa poolaastat.
Piiravuse näitaja
Komisjon on välja töötanud uue kutsealade reguleerimise piiravuse näitaja. Komisjoni andmetel lähtuvad regulatiivsed tõkked, mis näitaja moodustavad, OECD kaubaturu reguleerimise näitajast (PMR) ning kajastavad Euroopa Kohtu praktikat. Näitaja täiendab tõkete kvalitatiivset analüüsi ja võtab arvesse nende kumulatiivset mõju, selmet keskenduda üksikutele meetmetele. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et üksikuid piiranguid ei saa analüüsida, võtmata arvesse kõiki kehtivaid mehhanisme, mis kaitsevad avaliku huvi eesmärki. Sellise tervikliku lähenemise eesmärk on hinnata, kui piirav on õigusraamistik kutsealade esindajate jaoks.
Hõlmatakse järgmised piirangute rühmad:
• regulatiivne lähenemisviis: ainu- või jagatud reserveeritud tegevusalad, kaitstud nimetus;
• kvalifikatsiooninõuded: hariduse ja koolituse aastad, kohustuslik riigieksam, pideva kutsealase arengu kohustus jne;
• muud nõuded, näiteks liikmesuskohustus või registreerimine kutseorganisatsioonis, piiratud arvul litsentside andmine, muud loaga seotud nõuded jne;
• tegutsemise suhtes esitatavad nõuded: ettevõtete vormi piirangud, osalusnõuded, kutsealadel ühise tegutsemise piirangud, tegevusalade ühitamatus.
Samal ajal on komisjon algatanud uuringud kutsealateenuste kvaliteedi kohta.
Raportööri seisukoht
Raportöör rõhutab vabade elukutsete olulist rolli ELi majanduses ning on ühtlasi arvamusel, et kutsealateenuste kvaliteet on Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mudeli säilitamiseks äärmiselt tähtis.
Euroopa Komisjoni teatise üldise hindamise raames toob raportöör esile direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 rakendamise peamised aspektid ning tuletab meelde, kui oluline on kutsealade reguleerimine õiguspärase avaliku huvi eesmärkide kaitseks.
Raportöör analüüsib ühtlasi Euroopa Komisjoni välja töötatud piiravusnäitaja kasulikkust ja vajadust edendada Euroopas kvaliteetseid teenuseid. Tähtis on rõhutada, et näitajat tuleks kasutada vaid soovitusliku vahendina ning see ei tähenda automaatselt, et reguleerimine, mille puhul see näitaja on kõrge, on ebaproportsionaalne.
Samuti peab raportöör oluliseks meelde tuletada, et liikmesriikide reguleerimise mõju analüüsimisel tuleks kohaldada mitte ainult kvantitatiivset, vaid ka kvalitatiivset hindamist, mis hõlmaks üldist huvi pakkuvaid eesmärke ja osutatava teenuse kvaliteeti.
Raportöör rõhutab ka vajadust mõelda teaduse arengu, innovatsiooni ja digiteerimise mõju üle reguleeritud kutsealade valdkonnas, säilitades samas teenuste kvaliteedi ja töökohad ning tagades teenuse kasutajate, sealhulgas tarbijate kõrgetasemelise kaitse.
Allikad:
kutsealateenuste reformi käsitlev seminar, mis toimus siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis 11. juulil 2017[1];
kohtumised järgmiste huvirühmadega: Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE); Euroopa Riikide Inseneride Ühenduste Liit (FEANI) (FEANI); Euroopa Tsiviilehituse Inseneride Nõukogu (ECCE); ühendus Accountancy Europe (AE); Euroopa Maksunõustajate Liit (ETAF); VKEde Raamatupidajate ja Audiitorite Euroopa Föderatsioon (EFAA); Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE); Euroopa Kinnisvaraga Seotud Kutsealade Liit (CEPI); Euroopa Giidide Ühenduste Liit (FEG); Euroopa Reisikorraldajate Liit (ETOA); Euroopa Vabade Elukutsete Nõukogu (CEPLIS); Consiglio Nazionale degli Ingegneri (CNI); Consiglio Nazionale dei periti industriali e dei periti industriali laureati (CNPI); Prantsusmaa majandusministeerium (ettevõtluse peadirektoraat, turismi, kaubanduse, käsitöönduse ja teenuste osakond); Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures; Taani alaline esindus Euroopa Liidu juures; EUROCADRES; Baden-Württembergi Arhitektide Koda; BusinessEurope, Confederazione Generale Italiana delle Imprese, delle Attività Professionali e del Lavoro Autonomo (CONFCOMMERCIO); Prantsusmaa Füsioterapeutide Ordu; Confederazione Nazionale dell´Artigianato e della Piccola e Media Impresa (CNA) Associazione degli Enti Previdenziali Privati (ADEPP);
teemakohased uuringud ja muud dokumendid:
Valge raamat: „Digital Transformation Initiative. Professional Services Industry“ (Digitaalarengu algatus. Kutsealateenuste sektor) (Maailma Majandusfoorum);
Aruanne: „Action Lines for Liberal Professions: final report of the working group“ (Töörühma lõpparuanne vabade elukutsete tegevussuundade kohta) (Euroopa Komisjon);
OECD „Priorities for completing the European single market“ (Euroopa ühtse turu lõpuleviimise prioriteedid) (2016);
Maailmapanga Grupp (2016), „EU Regular Economic Report – 3: Growth, Jobs and Integration: Services to the Rescue“ (ELi korrapärane majandusaruanne nr 3. Majanduskasv, töökohad ja integratsioon – teenused appi),
Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade;
Poliitikaosakonna uuringud:
– nõustajate ja vahendajate roll PANA uurimistes ilmsiks tulnud skeemides;
– sõltumatust ja vastutust käsitlevad eeskirjad seoses maksunõustajate ja õigusteenustega.
- [1] http://www.europarl.europa.eu/committees/fr/events-workshops.html?id=20170607WKS00601
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
direktiivi 2005/36/EÜ rakendamise kohta seoses kutsealateenuste reguleerimise ja reformimise vajadusega
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 45, 49 ja 56,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 15 ja 16,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega (COM(2016)0820),
– võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Kutsealal tegutsema asumise võimalusi käsitlevate riiklike õigusnormide hindamine“ (COM(2013)0676),
– võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),
– võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta[2],
– võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta[3],
– võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet ühtse turu juhtimise kohta 2017. aasta Euroopa poolaasta raames[4],
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust[5],
– võttes arvesse vabade elukutsete töörühma lõpparuannet,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0401/2017),
A. arvestades, et töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ELis on ühtse turu alustala ning annab kodanikele ja ettevõtjatele palju kasu;
B. arvestades, et kuigi teenuste osa moodustab 71% SKTst ja 68% kogu tööhõivest, ei ole teenuste ühtse turu potentsiaali ikka veel täielikult rakendatud;
C. arvestades, et kuna ühtlustamist ei ole toimunud, on kutsealade reguleerimise üle otsustamine liikmesriikide pädevuses, tingimusel, et riiklikud meetmed on läbipaistvad, diskrimineerimiseta, õigustatud ja proportsionaalsed;
D. arvestades, et arukas reguleerimine, mis on nõuetekohaselt põhjendatud õiguspäraste avaliku huvi eesmärkide kaitsmisega, võib siseturule positiivset mõju avaldada, tagades tarbijakaitse kõrge taseme ja osutatavate teenuste parema kvaliteedi; arvestades, et seetõttu ei tohiks reguleerimise vähendamine olla omaette eesmärk;
E. arvestades, et paljudel juhtudel on kutsealade reguleerimine õigustatud, kuid kutseteenuste osutamisele põhjendamatute tõkete seadmine kahjustab kodanike põhiõigusi ja liikmesriikide majandust; arvestades, et seega tuleb kutsealade reguleerimist korrapäraselt kohandada, et arvesse võtta tehnoloogia, ühiskonna või turu arengut;
F. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta sätestatakse mitme kutseala automaatne tunnustamine ühtlustatud minimaalsete koolitusnõuete alusel, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldine süsteem, automaatne töökogemuse tunnustamise süsteem ning reguleeritud kutsealade teenuste piiriülese osutamise uus süsteem;
G. arvestades, et eesmärgiga saavutada proportsionaalne õigusraamistik, mida õigustavad üldist huvi pakkuvad eesmärgid, muudeti 2013. aastal direktiivi 2005/36/EÜ ning sellesse lisati artikkel 59a läbipaistvuse ja vastastikuse hindamise kohta kõikidel liikmesriikides reguleeritud kutsealadel, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse riiklike või ELi tasandil ühtlustatud eeskirjadega;
H. arvestades, et liikmesriigid ei ole direktiivi kõiki sätteid, eriti selle artiklit 59, veel täies mahus rakendanud, kuigi tähtaeg on juba möödas;
I. arvestades, et liikmesriigid olid kohustatud esitama komisjonile 18. jaanuariks 2016 oma riiklikud tegevuskavad koos teabega kutsealasid käsitlevate eeskirjade säilitamise või muutmise otsuste kohta; arvestades, et kuus liikmesriiki ei ole veel oma riiklikke tegevuskavasid esitanud;
J. arvestades, et direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 kohaselt pidi komisjon hiljemalt 18. jaanuariks 2017 vastastikuse hindamise kohta järeldused esitama, vajaduse korral koos ettepanekutega täiendavateks algatusteks;
K. arvestades, et komisjon esitas 10. jaanuaril 2017 kutsealateenuste reformivajaduste kohta teatise, milles analüüsitakse seitsme kutseala reguleerimist ja esitatakse liikmesriikidele sellekohased soovitused;
L. arvestades, et vastastikune hindamine näitas, et kutsealade reguleerimise tase erineb liikmesriigiti märkimisväärselt; arvestades, et vaja on täiendavaid selgitusi, eriti kui liikmesriigid on pärast vastastikuse hindamise lõppu teatanud uute ametieeskirjade kehtestamisest;
Kutsealade reguleerimine Euroopa Liidus ning ülevaade direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 rakendamise seisust
1. rõhutab, et reguleeritud kutsealadel on ELi majanduses oluline roll, sest need annavad suure panuse ametikohtade täitmisse, samuti tööjõu liikuvusse ja liidu lisaväärtusse; leiab ühtlasi, et kvaliteetsed kutseteenused ja tõhus õiguskeskkond on äärmiselt olulised, et säilitada ELi majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mudel ning suurendada liidu konkurentsivõimet majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise seisukohast;
2. tuletab meelde, et ELis on üle 5500 reguleeritud kutseala, mis liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad, moodustades kõigis tegevusvaldkondades, nagu tervishoiu- ja sotsiaalteenused, äriteenused, ehitus, võrguteenused, transport, turism, kinnisvara, avalikud teenused ja haridus, kokku 22% tööjõust;
3. tunneb heameelt komisjoni algatusest vastastikuse hindamise raames liikmesriikidele suuniseid anda, muu hulgas korraldades riiklike asutustega põhjalikke arutelusid, ja juhib riiklike asutuste tähelepanu ka vajadusele kaasata kõik asjaosalised, et koguda asjakohast teavet määruste mõju kohta;
4. on veendunud, et komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatis võib aidata liikmesriikidel kutsealateenuseid paremini reguleerida ja vahetada parimaid tavasid, et mõista teiste liikmesriikide õiguslikke valikuid, võttes arvesse, et mõned liikmesriigid näevad ette kutsealade suuremat riiklikku reguleerimist kui teised; rõhutab siiski, et tuleb hinnata eeskirjade kvaliteeti, sest iga liikmesriigi reguleerimiskeskkonna toimimise terviklikuks hindamiseks on vaja enamat kui pelgalt majanduslikku analüüsi;
5. kahetseb, et mõned liikmesriigid ei ole edastanud teavet oma reguleeritavate kutsealade ja neile aladele pääsemise nõuete kohta; kutsub liikmesriike üles oluliselt parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi kontekstis kasutatavat teavitamismenetlust;
6. rõhutab, et reguleeritud kutsealadele pääsemist või sellistel kutsealadel tegutsemist käsitlevate riiklike nõuete läbipaistvuse ja võrreldavuse täiustamine võiks võimaldada suuremat kutsealast liikuvust ning seega tuleks kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ kõigist riiklikest nõuetest teatada ja need reguleeritud kutsealade andmebaasis üldsusele selgelt ja arusaadavalt avaldada;
7. võtab teadmiseks komisjoni täiustused reguleeritud kutsealade andmebaasis, sealhulgas interaktiivse kaardi loomise, mis võimaldab kodanikel kontrollida kutsealadele pääsemise nõudeid kõikjal ELis ja kergemini mõista, milline kutseala on konkreetses liikmesriigis reguleeritud; palub komisjonil reguleeritud kutsealade andmebaasi veelgi täiustada, et pädevatel asutustel oleks hõlpsam teavet õigeaegselt ja täpselt edastada ja ELi kodanikel seda leida;
8. võtab teadmiseks, et reguleeritud kutsealade arv on liikmesriigiti erinev ning samuti erineb toimingute ulatus, millega sarnased kutsealad tegelevad, mistõttu liikmesriigid on valinud kutsealade reguleerimiseks erinevaid viise; palub komisjonil suurendada eri kutsealade võrreldavust ja määratleda ühtsed toimingud iga kutseala kohta, millest andmebaasi teatatakse, et hõlbustada kogu ELis vabatahtlikku ühtlustamist;
9. kahetseb, et mitte kõik liikmesriigid ei ole esitanud riiklikku tegevuskava, nagu direktiivis 2005/36/EÜ on nõutud, ja palub neil liikmesriikidel asjatu viivituseta kavad esitada; märgib, et esitatud riiklikud tegevuskavad on põhjalikkuselt ja üksikasjalikkuselt erinevad;
10. kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi 2005/36/EÜ artiklit 59 ning rohkem pingutama selle nimel, et kutsealade reguleerimine oleks läbipaistev, mis on spetsialistide liikuvuseks ELis eriti oluline, sest ainult kõigilt liikmesriikidelt saadud täieliku teabe põhjal on võimalik reguleeritavatest kutsealadest riigi või ELi tasandil täielikku ülevaadet saada;
11. kahetseb, et mõned liikmesriigid riiklike tegevuskavade koostamisel vastavate sidusrühmadega asjakohaselt nõu ei pidanud; on veendunud, et kutsealade probleemide tõhusaks lahendamiseks peab avalike asutuste ja sidusrühmade teabevahetus olema läbipaistev; nõuab, et tulevikus kaasataks kõiki sidusrühmi senisest laiemalt, ja mitte ainult riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel, vaid ka enne kutsealade reguleerimise reformimist, et kõik asjaosalised saaksid oma seisukohti väljendada;
12. rõhutab, et kutsealade tõhus reguleerimine peaks kasu tooma nii tarbijatele kui ka spetsialistidele; tuletab meelde, et liikmesriikidel on õigus kehtestada vastavalt oma ühiskonnakäsitlusele ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale uusi õigusakte või muuta kehtivaid eeskirju, millega piiratakse pääsu reguleeritud kutsealadele või neil aladel tegutsemist, kui see on põhjendatud avaliku ja/või riikliku huvi eesmärgiga; on seisukohal, et kutsealateenuste proportsionaalne ja turuolukorraga kohandatud reguleerimine võib parandada turudünaamikat, vähendada tarbijahindu ja muuta valdkondade toimimise tõhusamaks;
13. on samas seisukohal, et diskrimineerivad, põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed nõuded võivad olla eriti ebaõiglased ja seda eelkõige noorte spetsialistide jaoks, takistada konkurentsi ja negatiivselt mõjutada teenuse kasutajaid, sealhulgas tarbijaid;
14. võtab teadmiseks, et kutsealade reguleerimine võimaldab tõhusalt kaitsta avaliku huvi eesmärke, nii neid, mida on aluslepingus nimetatud, nagu avalik kord, üldine julgeolek ja rahvatervis, kui ka neid, mis moodustavad ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud eesmärgid, nagu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine, tarbijate, teenusesaajate ja töötajate kaitse, nõuetekohase õigusemõistmise kaitse, kaubandustehingute ausus, pettuste tõkestamine, maksudest hoidumise ja maksustamise vältimise ennetamine, tõhus maksujärelevalve, maanteetranspordi ohutus, käsitöö kvaliteedi tagamine, teadus- ja arendustöö edendamine, keskkonna ja linnakeskkonna kaitse, loomade tervis, intellektuaalomand, riigi ajaloo- ja kunstipärandi kaitse, sotsiaal- ja kultuuripoliitika eesmärgid; tunnistab liikmesriikide kaalutlusruumi nimetatud eesmärkide saavutamise viiside kindlaksmääramisel kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega;
15. märgib, et tarbijate, spetsialistide või kolmandate isikute huve silmas pidades võivad liikmesriigid reserveerida teatava tegevuse üksnes kvalifitseeritud spetsialistidele, eelkõige juhul, kui sama tulemuse saavutamiseks ei ole vähem piiravaid vahendeid; rõhutab, et sellistel juhtudel peavad kutseala eeskirjad tagama reguleeritud kutsealal seadusliku tegutsemise ja vajaduse korral selle eetikareeglite tõhusa järelevalve;
16. võtab siinjuures teadmiseks proportsionaalsuse hindamise ettepaneku, millega kehtestatakse ühine raamistik proportsionaalsuse hindamiseks enne reguleeritud kutsealasid hõlmavate uute meetmete kasutuselevõtmist või kasutatavate meetmete muutmist, ning reformisoovituste, mis põhinevad riiklike eeskirjade hindamisel seitsmes tegevusvaldkonnas, omavahelise seose; kutsub liikmesriike üles hindama ja vajaduse korral kohandama oma kutsealasid käsitlevaid õigusakte kooskõlas konkreetsete reformiettepanekutega;
17. rõhutab et soovitused ei saa asendada täitemeetmeid, ning kutsub komisjoni üles võtma aluslepingute täitmise järelevalvajana meetmeid ja algatama rikkumismenetlusi, kui ta tuvastab diskrimineeriva, põhjendamatu või ebaproportsionaalse reguleerimise;
Piiravuse näitaja kasulikkus ja vajadus edendada Euroopas kvaliteetseid teenuseid
18. võtab teadmiseks, et komisjon on välja andnud uue piiravuse näitaja, ja kiidab heaks selle paremuse asjaomaste sektorite üksikasjaliku analüüsi osas, võrreldes OECD kaubaturu reguleerimise piiravuse näitajaga;
19. rõhutab, et seda näitajat, mis näitab üldist regulatiivset intensiivsust liikmesriikides üksnes vaba liikumise tõketega seotud kvantitatiivsete andmete põhjal, tuleks käsitada puhtalt soovituslik vahendina, mitte aga võimalusena teha järeldusi selle kohta, kas mõnes liikmesriigis kehtiv rangem reguleerimine võib olla ebaproportsionaalne;
20. tuletab meelde, et liikmesriikide reguleerimise mõju üldise analüüsi suhtes tuleks kohaldada mitte ainult kvantitatiivset, vaid ka kvalitatiivset hindamist, mis hõlmaks üldist huvi pakkuvaid eesmärke ja osutatava teenuse kvaliteeti, sealhulgas kodanike ja tööturu võimalikku kaudset kasu; märgib, et piiravuse näitajaga kaasneb täiendav analüüs, mis annab kohaliku olukorra kohta täiendavat teavet, ning julgustab liikmesriike võtma seda näitajat arvesse koos kvalitatiivsete andmetega, et oleks võimalik võrrelda nende tulemusi valitud tegevusvaldkondades;
Reguleeritud kutsealade tulevik
21. rõhutab, et lisaks tõhusale õigusraamistikule ELis ja liikmesriikides on vaja ka tõhusat ja kooskõlastatud poliitikat, et toetada ELi spetsialiste ja parandada liidus konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kutsealateenuste kvaliteeti;
22. rõhutab, et spetsialistid võivad reguleeritud kutsealal töötada kas füüsilisest isikust ettevõtjana või juriidilise isikuna kutsealase ettevõtte kaudu, ning et uue poliitika rakendamisel on oluline arvesse võtta mõlemat perspektiivi; on seda silmas pidades veendunud, et majanduslikke vahendeid tuleks kombineerida poliitikameetmetega, mille eesmärk on tugevdada kutsealateenuste valdkonna ettevõtlust ja inimkapitali;
23. kutsub komisjoni, liikmesriike ja kutseorganisatsioone üles vastavalt oma pädevusvaldkondadele nõuetekohaselt järgima vabade elukutsete töörühma soovitusi;
24. rõhutab, kui tähtis on haridus, oskuste arendamine ja ettevõtluskoolitus, et tagada ELi spetsialistide püsiv konkurentsivõime ja suutlikkus toime tulla vabu elukutseid hõlmavate põhjalike muutustega innovatsiooni, digiteerimise ja üleilmastumise tulemusel; rõhutab spetsialisti teadmiste ja osutatava teenuse kvaliteedi tihedat seost; märgib, et siin peaksid olulist rolli täitma kõrgkoolid ja teadusasutused, muu hulgas digikirjaoskuse projektide kaudu;
25. juhib tähelepanu sellele, et kutsekvalifikatsiooni taseme parem võrreldavus on vajalik, et suurendada kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ühtsust kogu Euroopa Liidus ning sellega luua nendel kutsealadel tööle asuvatele noortele eurooplastele võrdsemad võimalused, hõlbustades seeläbi nende liikuvust liidus;
26. kutsub liikmesriike üles nõuetekohasele turuanalüüsile, et tagada teenusepakkujate kiirem kohanemine turu vajadustega, samuti palub välja töötada poliitika ELi professionaalsete teenuste ülemaailmse konkurentsivõime saavutamiseks järgmistel kümnenditel;
Innovatsioon ja digiteerimine kutsealateenuste valdkonnas
27. märgib, et teaduse areng, tehnoloogiline innovatsioon ja digiteerimine avaldavad kutsealateenustele märkimisväärset mõju, luues spetsialistidele uusi võimalusi, kuid tekitades ka uusi probleeme tööturul ja teenuste kvaliteedi valdkonnas;
28. peab tervitatavaks komisjoni kinnitust, et on vaja hinnata uue tehnoloogia mõju kutsealateenustele, eelkõige õigus- ja raamatupidamissektoris, kus menetlusi võidaks täiustada; märgib eelkõige, et tuleks hoolikalt jälgida sellise põhjaliku muutusega kaasnevaid ohte teenuse kasutajate ja sealhulgas tarbijate jaoks, keda ei tohiks uue tehnoloogia rakendamisest kõrvale jätta;
29. rõhutab, et uus tehnoloogia tõenäoliselt ei asenda inimese osa eetiliste ja moraalsete otsuste tegemisel; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kutsealade korraldust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad avaliku sektori asutuste või kutseühingute teostatavat järelevalvet, võivad täita olulist rolli ja aidata digiteerimise eeliseid õiglaselt jagada; märgib, et teatavates valdkondades võivad turupõhised mehhanismid, näiteks tarbijate tagasiside, ühtlasi aidata konkreetse teenuse kvaliteeti parandada;
30. rõhutab, et kutsealateenuste eeskirjad peavad olema eesmärgipärased ja neid tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et arvesse võtta tehnilist innovatsiooni ja digiteerimist;
31. palub komisjonil jätkata parlamendi korrapärast teavitamist sellest, kuidas liikmesriigid täidavad direktiivi 2005/36/EÜ nõudeid;
°
° °
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0237.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0271.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0040.
- [5] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
4.12.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
32 2 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pascal Arimont, Dita Charanzová, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Kaja Kallas, Roberta Metsola, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Jonathan Bullock, Rupert Matthews, Bogdan Brunon Wenta, Flavio Zanonato |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
32 |
+ |
|
|
ALDE ECR EFDD PPE
S&D
Verts/ALE |
Dita Charanzová, Kaja Kallas Daniel Dalton, Rupert Matthews, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt Marco Zullo Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Antonio López-Istúriz White, Roberta Metsola, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Lambert van Nistelrooij Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Flavio Zanonato Pascal Durand, Igor Šoltes |
|
|
2 |
– |
|
|
EFDD ENF |
Jonathan Bullock Mylène Troszczynski |
|
|
2 |
0 |
|
|
EFDD GUE |
Robert Jarosław Iwaszkiewicz Dennis de Jong |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu