Raport - A8-0403/2017Raport
A8-0403/2017
Euroopa parlament

RAPORT naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta

18.12.2017 - (2017/2086(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Linnéa Engström

Menetlus : 2017/2086(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0403/2017
Esitatud tekstid :
A8-0403/2017
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta

(2017/2086(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni ning ÜRO inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

–  võttes arvesse neljanda maailmakonverentsi 1995. aasta Pekingi deklaratsiooni ja Pekingi tegevusprogrammi, eelkõige selle määrava tähtsusega valdkonda „K“ (naised ja keskkond),

–  võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise demograafilist uuringut (DECA), mille on koostanud ÜRO Rahvastikufond (UNFPA) ja milles on rahvastikuandmed ühendatud kliimaohtude geograafiaga ning mida saab kasutada katastroofiohtude vähendamise poliitikavahendina,

–  võttes arvesse ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni (UNCCD), mis jõustus 1996. aasta detsembris, eelkõige selle üldsätete artiklit 5,

–  võttes arvesse 26. novembrist kuni 8. detsembrini 2012 Kataris Dohas toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istungjärku (COP 18) (otsus 23/CP.18),

–  võttes arvesse 1.–12. detsembrini 2014 Peruus Limas toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 20. istungjärku (COP 20), eelkõige Lima soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tööprogrammi (otsus 18/CP.20),

–  võttes arvesse 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015 Prantsusmaal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21),

–  võttes arvesse Pariisi kokkuleppe artiklit 8,

–  võttes arvesse 7.–18. novembrini 2016 Marokos Marrakechis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärku (COP 22) ja selle otsust soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutuste kohta, millega pikendatakse 2014. aasta Lima soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tööprogrammi (otsus 21/CP.22),

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ja 1. jaanuaril 2016 jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige selle kestliku arengu eesmärke 1, 4, 5 ja 13,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. juuni 2017. aasta resolutsiooni 35/20 inimõiguste ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artikli 3 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2012. aasta järeldusi „Sooline võrdõiguslikkus ja keskkond: parem otsuste tegemine, kvalifikatsioon ja konkurentsivõime ELis kliimamuutuste leevendamise poliitika valdkonnas“,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 26. oktoobril 2015 vastu võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020,

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2014. aasta resolutsiooni 2014. aastal Peruus Limas toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 20) kohta[1],

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni eesmärgi kohta sõlmida Pariisis uus rahvusvaheline kliimakokkulepe[2],

–  võttes arvesse parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni naiste ja kliimamuutuse kohta (2011/2197)[3],

–  võttes arvesse dokumenti „Position Paper on the 2015 New Climate Agreement“ (2015. aasta uut kliimakokkulepet käsitlevad seisukohad), mille organisatsioon Women and Gender Constituency avaldas 1. juunil 2015[4],

–  võttes arvesse keskkonna ja kliimamuutuste ning soolise võrdõiguslikkuse aruannet[5], mille Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas 26. jaanuaril 2017,

–  võttes arvesse inimõigusi ja kliimameetmeid käsitlevat Genfi kokkulepet,

–  võttes arvesse oma kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A8-0403/2017),

A.  arvestades, et kliimamuutused leiavad aset kogu maailmas, kuid avaldavad suuremat hävitavat mõju globaalse soojenemise eest kõige vähem vastutavatele riikidele ja kogukondadele; arvestades, et kliimamuutused avaldavad suuremat mõju inimrühmadele, kelle elatusvahendid sõltuvad kõige enam loodusvaradest ja/või kellel on kõige väiksemad võimalused vastu seista sellistele looduslikele ohtudele nagu põuad, maalihked, üleujutused ja orkaanid; arvestades, et nende jaoks, kellel on kohanemiseks vähem raha, on kliimamuutuste tagajärjed kõige rängemad;

B.  arvestades, et kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju; arvestades, et naised on kaitsetumad ning neil suurem risk ja koormus eri põhjustel, näiteks on neil ressursse, haridust, tööd ja maaomandiõigust meestest raskem saada, samuti sotsiaalsete ja kultuuriliste normide ja nende mitmesuguste läbipõimunud kogemuste tõttu;

C.  arvestades, et naised on kliimamuutuste vastu eriti kaitsetud ja neile langeb nende ühiskondliku rolli tõttu kliimamuutuste tagajärgedest ebaproportsionaalselt suur koormus, sest nad peavad perele hankima vett, toitu ja küttematerjali ning pereliikmete eest hoolitsema; arvestades, et naiste arvele langeb kogu maailmas rohkem kui 70 % veega seotud töödest ja veemajandusest; arvestades, et piirkondades, kus kliimamuutuste mõju on kõige suurem, töötab 70 % kõigist naistest põllumajandussektoris, kuid kliimapoliitika kujundamises osalevad nad harva;

D.  arvestades, et ÜRO hinnangul on 15-aastaste ja vanemate hulgas endiselt 781 miljonit kirjaoskamatut, kellest peaaegu kaks kolmandikku on naised[6], ning naiste sõltumatuse tagamiseks, eelkõige õnnetuste korral, tuleb neile sobivate teabekanalite kaudu teavet ja haridust anda;

E.  arvestades, et Aafrika põllumajandussektoris toodavad naised üle 90 % ja samal ajal kuulub neile põllumaast ainult umbes 1 %;

F.  arvestades, et loodusõnnetused mõjutavad haridust, tervishoidu, struktuurset vaesust ja elanikkonna ümberasumist väga palju;

G.  arvestades, et ÜRO hinnangul moodustavad 1,3 miljardist kogu maailmas vaesuses elavast inimesest 70 % naised; arvestades, et vaesed elavad sagedamini äärealadel, mis on üleujutuste, merepinna tõusu ja tormi vastu kaitsetud; arvestades, et naistel ja lastel on tõenäosus loodusõnnetustes surma saada 14 korda suurem kui meestel;

H.  arvestades, et kliimamuutuste mõjud süvendavad soolist ebavõrdsust, mis on seotud diskrimineerimise, terviseohtude, elatusvahendite kaotamise, ümberasumise, rände, vaesuse, inimkaubanduse, vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja toiduga kindlustamatusega ning võimalusega kasutada taristut ja hädavajalikke teenuseid; arvestades, et tarvis on sootundlikku käsitlust, milles analüüsitaks kliimamõjusid nii, et kriitiliselt vaadatakse üle tarbimisharjumused ja see, kuidas need kliimamuutusi mõjutavad;

I.  arvestades, et naiste ebavõrdne osalemine otsustusprotsessides ja tööturul suurendab ebavõrdsust ning takistab naistel sageli kliimapoliitika kujundamisesse, kavandamisse ja elluviimisse täiel määral panustada ja selles osaleda; arvestades, et naised pole mitte ainult ohvrid, vaid nad suudavad ka edukalt muutusi läbi viia, kui nad saaksid töötada oma kogukondades välja leevendamis- ja kohanemisstrateegiaid ning töötada otsuseid tegevatel ametikohtadel, kuid neile tuleb selleks pädevus anda;

J.  arvestades, et 1995. aasta Pekingi tegevuskavas (BPfA) tõendati, et soo, keskkonna ja säästva arengu vahel on selge seos, ning kinnitati, et naistel on säästvate ja keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmismudelite väljatöötamisel strateegiline roll ning naised peavad saama kõikidel tasanditel tehtavate keskkonnaotsuste tegemisel osaleda võrdsetel alustel;

K.  arvestades, et UNCCD üldsätete artiklis 5 tunnistatakse naiste rolli maakogukondades ja piirkondades, kus kõrbestumise ja põua tagajärjed on kõige karmimad, ning soovitatakse, et mehed ja naised peaksid kõrbestumise ja põua tagajärgedega võitlemisest võrdselt osa võtma;

L.  arvestades, et soolist tasakaalu ja seda, et naistel oleks kõikides protsessides sisuline roll, on tegelikult võimalik saavutada ainult siis, kui soolise ebavõrdsuse struktuursed põhjused kõrvaldada;

M.  arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised otsustasid COP 18 istungjärgul (otsus 23/CP.18) kehtestada vastavalt konventsioonile ja Kyoto protokollile loodud asutustes soolise tasakaalu eesmärgi, et parandada naiste osalemist, tagada tõhusam kliimamuutuste poliitika, milles naiste ja meeste vajadusi käsitletakse võrdselt, ning jälgida, milliseid edusamme sootundlikku kliimapoliitika soodustamisel soolise tasakaalu eesmärgi saavutamisel on tehtud;

N.  arvestades, et ELi liikmesriikides on riigi tasandil kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid tegevates organites naisi endiselt liiga vähe, kuid komisjoni vastavates peadirektoraatides see nii ei ole, sest näiteks kliimameetmete peadirektoraadis ja energeetika peadirektoraadis on mõlemas naisi 40 %;

O.  arvestades, et COP 20 istungjärgul (otsus 18/CP.20) vastu võetud Lima soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tööprogrammis nõutakse, et osalised parandaksid esindustes soolist võrdõiguslikkust ja soodustaksid kliimamuutuste poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel soolise võrdõiguslikkusega arvestamist; arvestades, et osalisi innustatakse toetama nii naissoost kui ka meessoost saadikute koolitamist ja teadlikkuse suurendamist teemadel, mis puudutavad soolist tasakaalu ja kliimamuutusi;

P.  arvestades, et Pariisi kokkuleppes (COP 21) on sätestatud, et osalised peaksid lepingu täitmiseks võetavate kliimamuutustevastaste meetmete puhul võtma arvesse kohustusi, mis neil on muu hulgas inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

Q.  arvestades, et mehhanismid, millest rahastatakse kohanemis- ja leevendamismeetmeid, mille eesmärk on leevendada rahalist või muud kahju või toetada kliimamõjust tingitud ümberasumist, oleksid tõhusamad, kui naised, sh kohapeal tegutsevad naised, oleksid nendega seotud kavandamis-, otsustamis- ja rakendamisprotsessidesse täielikult kaasatud; arvestades, et naiste teadmistest, sh kohalikke ja põliseid olusid puudutavatest teadmistest, võib olla kasu katastroofide ohjamisel, bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel, veemajanduse ja toiduga kindlustatuse parandamisel, kõrbestumise ennetamisel, metsade kaitsmisel, taastuvenergia tehnoloogiatele kiire ülemineku tagamisel ja rahvatervise toetamisel;

R.  arvestades, et Pariisi kokkuleppe osalised on tunnistanud, et kliimamuutused on inimkonna ühine mure; arvestades, et osalised peaksid kliimamuutuste ohjamise meetmete rakendamisel järgima, edendama ja arvestama kohustusi, mis neil on seoses inimõigustega, õigusega tervisele, põlisrahvaste, kohalike kogukondade, ümberasujate, laste, puuetega inimeste ning kaitsetute inimeste õigustega, õigusega arengule, samuti seoses soolise võrdõiguslikkuse, naiste osatähtsuse suurendamise ja eri põlvkondade võrdse kohtlemisega;

S.  arvestades, et kliimaõiglus ühendab inimõigused ja arengu, sest tänu sellele kaitstakse kõige kaitsetumate inimeste õigusi ning tagatakse, et kliimamuutustest ja nende mõjust tingitud kahju ja kasu jaotuvad õiglaselt;

T.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkides tunnistatakse, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ja kõigi kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas kliimamuutuste eesmärgi 13 saavutamise vahel valitseb seos, ning nähakse ette võimalus kõrvaldada naiste kehvema sotsiaalse ja majandusliku olukorra algpõhjused ning suurendada seega nende võimet tulla kliimamuutustega toime;

U.  arvestades, et kliimamuutuste mõju sellistes piirkondades nagu Sahara-tagune Aafrika ja Lõuna-Aasia võib viia 2030. aastaks rohkem kui 100 miljonit inimest äärmisesse vaesusesse, mis põhjustab konflikte ja ajendab ümberasumist; arvestades, et ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni kohaselt võivad 2045. aastaks olla kõrbestumise tagajärjel sunnitud ümber asuma 135 miljonit inimest; arvestades, et ÜRO Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon märgib tõenditele antud hinnangus, et 2050. aastaks võib kliima tõttu ümber asunud inimesi olla vahemikus 25 miljonit kuni 1 miljard, millest kõige sagedamini räägitakse 200 miljonist;

V.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne õiglus ja õigus arengule on kliimaõigluse põhimõtted; arvestades, et kuigi kliimamuutused mõjutavad kogu ühiskonda, puudutab kliima tõttu ümber asumine kõige rohkem just naisi;

W.  arvestades, et kliimamuutuste tagajärjel juhtub sagedamini ja suuremas ulatuses loodusõnnetusi, mille tõttu võib hävida vara, lõppeda tulutoov majandustegevus, elutähtsad tervishoiuteenused võivad muutuda kättesaamatuks ning soopõhise vägivalla oht võib suureneda; arvestades, et naiste võimet tulla loodusõnnetuste tagajärgedega toime pärsib sageli valitsev ebavõrdsus; arvestades, et kliimamuutused võivad ebavõrdsust süvendada, sest kaitsetus suureneb ja ümberasumine sageneb;

X.  arvestades, et paljusid nimetatud mõjusid on siiski võimalik ära hoida, kui viia ellu kiire, kaasav ja sootundlik arengukava, milles on tähtsaimal kohal kliimamuutuste leevendamine ja muutuvate kliimaoludega kohanemine;

Y.  arvestades, et kliimamuutuste mõju suurendab inimeste ümberasumist eeldatavasti palju rohkem, kui praeguste rahvusvaheliste raamistike näitajate kohaselt võib arvata; arvestades, et kliimamõjudest tingitud ümberasumisele reageerimine on ülioluline ülesanne, mille lahendamiseks on vaja terviklikku ja põhjalikku ülemaailmset strateegiat, mis põhineb inimõiguste austamisel;

Z.  arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2017 vastu võetud dokument „Inimõiguste ja kliimamuutuste valdkonda käsitlevad põhisõnumid“ on suur samm selle poole, et hakata leevendama negatiivset mõju, mida kliimamuutused tekitavad inimõiguste täielikule ja tõhusale teostamisele; arvestades, et säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppega on üleilmsetele juhtidele antud valdkondadevaheline õiguslik alus, mille alusel töötada välja raamistik, mille abil saab kliimamuutustega seotud ümberasumisele tõhusalt lahendusi otsida, tuginedes olemasolevatele ÜRO vahenditele;

AA.  arvestades, et ELil on selge õigusraamistik, milles nõutakse ELi sise- ja välispoliitikas soolise võrdõiguslikkuse ning inimõiguste austamist ja edendamist; arvestades, et ELi kliimapoliitikal võib olla märkimisväärne mõju inimõiguste kaitsele ja sootundliku kliimapoliitika edendamisele kogu maailmas;

AB.  arvestades, et vastavalt aluslepingutega antud volitustele on ELil võimalik õigus- ja poliitikaraamistikke tõhusalt parandada, et toetada kliimaõiglust ja osaleda aktiivselt sellise rahvusvahelise raamistiku väljatöötamisel, millega kaitsta kliima tõttu ümber asunud inimeste inimõigusi; märgib, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse võtta tulevases ülemaailmses turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes soolist aspekti arvesse;

AC.  arvestades, et 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ei sisalda kliimapõgenike kategooriat;

1.  tunnistab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku arengu ja kliimaprobleemidega toimetuleku katalüsaator; rõhutab, et naised ei ole üksnes ohvrid, vaid ka võimsad muutuste elluviijad, kes võivad täielikul osalemisel kavandada ja ellu viia tulemuslikke kliimastrateegiaid ja/või kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud lahendusi ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele, kuna neil on kogemusi eri valdkondades ja praktilisi teadmisi mitmes sektoris, alates põllumajandusest, metsandusest ja kalandusest kuni energiainfrastruktuuri ja säästvate linnadeni;

2.  märgib, et naiste osalus maapiirkondade tööturul hõlmab suurt hulka erisuguseid töökohti, mis ei piirdu traditsioonilise põllumajandusega, ning rõhutab sellega seoses, et naised võivad maapiirkondades algatada muutuse, mis väljendub liikumises kestliku ja keskkonnahoidliku põllumajanduse poole, ning neil võib olla oluline roll roheliste töökohtade loomisel;

3.  kutsub komisjoni üles rakendama programme, mille kaudu kaasaegse tehnoloogia ja oskusteabe üleandmine aitab arengumaadel ja piirkondadel kliimamuutustega kohaneda ning teha koostööd naistega, kes moodustavad 70% katastroofialdiste riikide põllumajandustööjõust;

4.  on veendunud, et naiste mõjuvõimu suurendamine maapiirkondades on otsustavalt tähtis seoses maa, laenude ja säästvate põllumajandusmeetodite kättesaadavusega, mis võimaldavad suurendada kliimamuutustega kohanemise võimet, kaasa arvatud ökosüsteemide, veevarude ja mullaviljakuse kaitse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoidma neid aspekte oma arengupoliitikas muu hulgas riiklike investeerimiskavade kaudu ja toetades vastutustundlikke erainvesteeringuid, kasutades selliseid raamistikke nagu ÜRO algatuse Global Compact ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) tegevuskava säästva arengu eesmärkidesse investeerimiseks;

5.  möönab, et naised ja tüdrukud tunnevad oma olukorda ja vajadusi ise kõige paremini ning seepärast tuleks nendega konsulteerida kõigis küsimustes, mis neid puudutavad; võtab teadmiseks, et EIGE andmetel tunnevad naised kliimamuutuse pärast statistiliselt rohkem muret; tunnistab, et naised kui uuendajad, juhid, korraldajad, õpetajad ja hooldajad on sajandite jooksul leidnud rasketes olukordades võimalusi oma perekondi ülal pidada ja nende vajadusi täita ning neil on tohutu innovatsioonipotentsiaal ka tulevikus;

6.  kutsub komisjoni üles kaaluma oma kaubandus- ja välis- ning arengupoliitika sotsiaalset ja keskkonnamõju, sealhulgas oma meetmete mõju naistele; kutsub komisjoni üles nõudma sotsiaalsete ja keskkonnanormide siduvat iseloomu säästvat arengut käsitlevates peatükkides neis kaubanduslepingutes, mille üle ta läbirääkimisi peab, ning kohaldama rikkumise korral sanktsioone;

7.  mõistab, et tervishoiu, hariduse ja mõjuvõimu suurendamise valdkonnas on arengupoliitikal koos keskkonnapoliitikaga keskne tähtsus säästva arengu saavutamisel ja lõppkokkuvõttes kliimamuutuse probleemi lahendamisel; tunnistab, et see, kuidas rakendatakse nende poliitikavaldkondade meetmeid linnastumise taoliste süvenevate suundumuste haldamisel, mõjutab kliima muutumist oluliselt;

8.  juhib tähelepanu sellele, et säästva arengu eesmärk 13 („Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuse ja selle mõju vastu võitlemiseks“) hõlmab naiste kaasamist kliimameetmetesse eesmärgi 13b raames, mis on järgmine: „Toetada kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme vähim arenenud riikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja tõrjutud kogukondadele.“;

9.  peab kahetsusväärseks, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste panustamine soolise võrdõiguslikkuse alasesse töösse on üksnes vabatahtlik; kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles taas kinnitama, et nad toetavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava väljatöötamist, vastuvõtmist ja rahastamist, mida täiendab terviklik iga-aastane tööprogramm, mis hõlmab rahastamist, prioriteetseid tegevusvaldkondi, tähtaegu, saavutuste põhinäitajaid, vastutavate osalejate määratlemist ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanisme;

10.  palub komisjoni ja liikmesriike eeskuju näidata ja vastu võtta eesmärgid ning tähtajad soolise tasakaalu saavutamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni delegatsioonides;

11.  rõhutab vajadust võtta ajutisi erimeetmeid, et edendada soolist tasakaalu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel loodud ametlikes ja mitteametlikes organites ning rakendada mehhanismi niisuguste piirkondlike rühmade ja valimispiirkondade karistamiseks, kes ei järgi kandidaatide nimetamisel soolise tasakaalu põhimõtet;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse ja inimõigustega seotud kohustustega, et ELi riiklikult kindlaks määratud panused hõlmavad edaspidi järjekindlat aruandlust soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste mõõtme kohta;

13.  kutsub liikmesriike üles järgima soolist võrdõiguslikkust ja kliimamuutusi käsitlevat otsust 21/CP.22, milles kokkuleppeosalistel palutakse määrata riiklik soolise võrdõiguslikkuse kontaktasutus kliimaläbirääkimisteks, meetmete rakendamiseks ja järelevalveks ja seda toetada, samuti toetada soolise võrdõiguslikkuse kontaktasutusi kolmandates riikides ja partnerriikides;

14.  võtab teadmiseks, et naised teevad suurema osa tasustamata majapidamis- ja hooldustöödest ja lisaks langetavad ka enamiku igapäevastest tarbimisotsustest, mistõttu, kui neile anda täpset teavet ja valikuvõimalusi, võivad nad oma valikute kaudu kestlikku arengut mõjutada; märgib, et näiteks on uuringud näidanud, et kohalikke toiduaineid eelistades võivad tarbijad vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 5%;

15.  tuletab meelde oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Durbani kliimakonverentsi kohta (COP 17)[7] ja selles võetud kohustust püüda saavutada naiste vähemalt 40%-line esindatus kõigis kliimameetmete rahastamisega seotud asutustes;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada sootundlik, inimõiguspõhine lähenemine sundrände küsimustega tegeleva Varssavi rakkerühma töös, keda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärgul (COP 22) volitati välja töötama soovitused integreeritud lähenemiseks kliimamuutuste kahjuliku mõjuga seotud ümberasumise ärahoidmisele, minimeerimisele ja käsitlemisele, milles tunnistatakse, et naised ja tütarlapsed on kliimamuutusega seotud ümberasumise korral eriti kaitsetus seisundis, eelkõige inimkaubanduse ja soopõhise vägivalla ees;

17.  kutsub komisjoni üles integreerima kliimamuutuse küsimusi kõigil tasanditel kõigisse arenguprogrammidesse; ühtlasi kutsub üles suurendama maal elavate ja põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste osalemist otsuste tegemise protsessis, kavandamises ja rakendamises ning kliimamuutusi käsitleva poliitika ja arenguprogrammide väljatöötamisel;

18.  palub komisjoni ja liikmesriike tagada sootundlik lähenemine oma töös katastroofide tõttu ümberasumist käsitleva platvormi (Nanseni algatus) raames ja oma tegevuskavas katastroofide ja kliimamuutuste tagajärjel piiriüleselt ümber asunud isikute kaitsmiseks;

19.  kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles edendama uusi rahastamislahendusi ning rahastamist suurendama ja täiendama, eelkõige seoses kohanemismeetmetega, mis oleksid otseselt kasulikud naistele, kes on kliimamuutuste mõjule tundlikumad;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada näitajad ja koguda sooliselt eristatud andmeid kliimamuutuste poliitika, programmide ja projektide kavandamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel, kasutades selliseid vahendeid nagu sooline analüüs, soolise mõju hindamine, soolise võrdõiguslikkuse eelarvestamine ning keskkonna ja soolise võrdõiguslikkuse indeks, sealhulgas EIGE tugevdamise kaudu;

21.  palub komisjonil ja liikmesriikidel anda oma panus turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitlevasse ülemaailmsesse kokkuleppesse, eesmärgiga tagada kliimaõiglus, tunnistades kliimamuutust rände põhjusena, toetada inimõigustel põhinevat lähenemisviisi ja integreerida ülemaailmsesse kokkuleppesse sooline võrdõiguslikkus, kooskõlas kliimamuutuse tõttu ümber asuma sunnitud inimeste vajadustega;

22.  tuletab meelde ELi poolt ülemaailmse humanitaarabi tippkohtumisel võetud põhikohustust nr 4, nimelt tagada, et humanitaarabi kavandamisel arvestataks soolist võrdõiguslikkust; kutsub komisjoni üles tagama, et see kohustus kajastuks humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi suurõnnetusteks valmisoleku programmi rakendamisel, samuti kriisialdiste riikide vastupanuvõime tegevuskava 2013–2020 ja vastupanuvõime näitaja rakendamisel;

23.  mõistab kindlalt hukka seksuaalse vägivalla kasutamise sundümberasujatest ja rändajatest naiste vastu; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sisserännanud naistele ja tüdrukutele, kes on olnud kogu reisi vältel vägivalla ohvrid, ning tagada nende juurdepääs psühholoogilistele ja meditsiiniteenustele;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suunama asjaomaseid programme katastroofidest mõjutatud piirkondadesse, suurendama jõupingutusi neile piirkondadele abi andmiseks ning tegutsema seal katastroofide tekitatud probleemide lahendamise nimel, pöörates erilist tähelepanu naiste ja laste olukorrale, kes kannatavad katastroofide tagajärgede all kõige rohkem;

25.  kutsub kõiki sidusrühmi üles edendama naiste mõjuvõimu ja teadlikkuse suurendamist, parandades nende teadmisi kaitse kohta kliimakatastroofide eel, ajal ja järel ning kaasates neid aktiivselt katastroofide ennetamisse, varajase hoiatamise süsteemide arendamisse ja riskiennetusse, kuna katastroofide korral moodustab see olulise osa nende rollist vastupanuvõime suurendamisel;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega toetama, tugevdama ja rakendama järelevalvemehhanisme ümberasustatute ja rändajate vastuvõtukeskustes, kus puuduvad vajalikud miinimumtingimused soolise vägivalla ennetamiseks, et peatada igasugune naiste ja tüdrukute ahistamine;

27.  palub komisjonil oma välispoliitika raames koostöös kodanikuühiskonna ja inimõigusteorganisatsioonidega tagada pagulaste ja ümberasustatud isikute, eelkõige haavatavate naiste ja tüdrukute inimõiguste austamine vastuvõtukeskustes;

28.  mõistab, et kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist on võimalik ühitada, eelkõige arengumaades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima asjaomaste projektide ja mehhanismide raames, näiteks ÜRO programm raadamisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks (UN-REDD), kuidas luua naistele tasustatud tööhõivevõimalusi selliste keskkonnateenuste osutamiseks, mida nad praegu pakuvad tasuta, näiteks taasmetsastamine, metsastamine ja loodusvarade kaitse;

29.  palub ELi ja liikmesriike selleks, et veelgi edendada naiste esindatust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel, pakkuda rahastamist naisdelegaatide koolituseks ja osalemiseks; kutsub komisjoni üles hõlbustama ja toetama naiste võrgustike loomist ja kodanikuühiskonna tegevust seoses kliimamuutuste poliitika väljatöötamise ja rakendamisega; kutsub komisjoni üles tagama, et naised oleksid kõigi ELi toetusel riiklikul ja kohalikul tasandil korraldatavate kliimamuutuste teemaliste konsultatsioonide, programmide ja rahastamise võrdõiguslikud osalised ja abisaajad;

30.  palub komisjonil ja vastavalt soolise võrdõiguslikkuse, arengu- ning kliima- ja energiaküsimuste eest vastutavatel peadirektoraatidel lisada sooline võrdõiguslikkus struktureeritult ja süsteemselt ELi kliimamuutuste- ja energiapoliitikasse ning mitte keskenduda üksnes välismõõtmele; kutsub eelkõige õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraati ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati tungivalt üles suurendama oma teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise küsimuses ja tõhustama sellealast tööd, kuna see on seotud kliimaõiglusega; rõhutab, et kliimameetmete peadirektoraat peaks eraldama vahendid soolise võrdõiguslikkuse kontaktasutuse koosseisu komplekteerimiseks; kutsub ELi ja liikmesriike üles välja töötama nn kliimaõigluse põhimõtet; rõhutab, et meie võimetus kliimamuutust tõhusalt käsitleda toob kaasa väga ebaõiglased ja kahjulikud tagajärjed vaestele riikidele ja rahvastele ning eriti naistele;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ÜRO inimõiguste nõukogule esitatavates üldise korrapärase läbivaatamise aruannetes aru andma ka soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste ning kliimameetmete kohta;

32.  märgib, et ELi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud finantskohustused on suurenenud, kuid inimressurssidega seotud suutlikkus üha suureneva töömahuga toime tulla on jäänud samaks; rõhutab, et EL peab ilmutama kindlat pühendumist soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud institutsiooniliste kohustuste täitmisele, mis on eelkõige kehtestatud arengukoostööd käsitlevate üldiste poliitikasuundadega, nimelt kestliku arengu eesmärkide ja ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga;

33.  peab kahetsusväärseks, et sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused ei ole ELi teises soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas prioriteetne valdkond; märgib, et sootundlikud näitajad ei ole piisaval määral välja töötatud ega tulemusi käsitlevasse aruandlusse integreeritud ning et sisemine aruandekohustus, samuti soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud tulemuste rahastamine on jätkuvalt nõrk; märgib, et kõige vähem edusamme on tehtud ELi teise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava eesmärgi 20 osas, mis käsitleb naiste võrdset õigust kliima- ja keskkonnaküsimuste otsustamisel osaleda ja neid otsuseid mõjutada, ning kutsub komisjoni üles selle eesmärgi saavutamiseks tõsisemalt pingutama; tuletab meelde, et teise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava raames on esitatud neljast sambast koosnev ELi välispoliitika tegevuskava, mis hõlmab horisontaalset eesmärki muuta komisjoni teenistused ja Euroopa välisteenistuse institutsiooniline korraldus tõhusamaks, et liidu kohustusi paremini täita, austades seejuures täielikult meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet;

34.  möönab, et parematest tehnilistest suunistest üksi ei piisa ELi tulemuslikkuse parandamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise valdkonnas;

35.  nõuab, et õiguskaitse mõiste hõlmaks ka ülemaailmseid CO2 -kvoote, mis on jaotatud inimese kohta ja mille üle teostatakse järelevalvet plaani ja hüvitusmehhanismi abil, mille kohaselt kvoodi ülekasutajad annavad hüvitust neile, kes oma kvooti ära ei kasuta;

36.  teeb komisjonile ettepaneku koostada põhjalik teatis „Sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused – vastupanuvõime suurendamine ja kliimaõigluse edendamine leevendamis- ja kohanemisstrateegias“, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise valdkonnas täie pühendumusega tegutseda ja vähendada praeguseid puudusi institutsioonidevahelises koordineerimises;

37.  kutsub parlamendikomisjone üles soolist aspekti paremini arvesse võtma, kui nad töötavad oma pädevuse raames sellistes valdkonnaülestes küsimustes nagu kliimamuutused, kestlik areng ja inimõigused;

38.  rõhutab, et nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende mõju leevendamise rahastamine tuleb muuta sooteadlikuks; väljendab heameelt seoses soolise võrdõiguslikkuse poliitika hiljutiste edusammudega mitmepoolsete finantsmehhanismide valdkonnas; ühtlasi tunneb rõõmu erasektori algatuste üle, mille eesmärk on suurendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, kehtestades lisatoetuse projektidele, mis vastavad kestlikkuse kriteeriumidele, sealhulgas naiste elatusvahendite ja haridusvõimaluste edendamise alal; märgib siiski, et ÜRO arenguprogrammi (UNDP) kohaselt toetab ainult 0,01% kogu maailma rahastamisest projekte, mis tegelevad nii kliimamuutuste kui ka naiste õiguste küsimustega; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et nende kliimamuutuste programmid vastaksid kõrgeimatele rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ega kahjustaks soolist võrdõiguslikkust;

39.  on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kolm rahastamismehhanismi – Roheline Kliimafond (GCF), Ülemaailmne Keskkonnafond (GEF) ja kohanemisfond (AF) – peaksid avama sooteadlikuma kliimainvesteerimispoliitika jaoks täiendavad rahastamisvõimalused;

40.  nõuab tungivalt, et EL seaks arenguabi tingimuseks eelkõige inimõigustepõhiste kriteeriumide arvessevõtmise ja kliimamuutuste poliitikas uute sootundlike kriteeriumide kehtestamise;

41.  nõuab sootundlikke meetmeid selle tagamiseks, et naisi ei peetaks ainult kliimameetmetest tuleneva kasu saajateks, vaid et neid nähtaks ka puhta energiatehnoloogia ettevõtja rollis; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon kuulutas välja naiste ja säästva energiaga seotud projektikonkursi, mille kaudu eraldatakse 20 miljonit eurot tegevuseks, mis edendab arenguriikide säästva energia sektoris naisettevõtlust, ning soovitab komisjonil seda summat tulevikus veelgi suurendada;

42.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse teemaliste koolituste korraldamist ELi ametnikele, eelkõige neile, kes tegelevad arengu- ja kliimapoliitikaga;

43.  nõuab, et kliima tõttu toimuvasse ümberasumisse suhtutaks tõsiselt; on valmis alustama arutelu kliimast tingitud rännet käsitleva sätte kehtestamise üle; nõuab, et moodustataks eksperdirühm selle küsimuse uurimiseks rahvusvahelisel tasandil, ning nõuab tungivalt kliimast tingitud rände käsitlemist rahvusvahelises tegevuses; nõuab tõhusamat rahvusvahelist koostööd, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele;

44.  kiidab heaks ÜRO naiste juhtprogrammi algatused ning ülemaailmse kliimamuutuste liidu projektid ja programmid, mis loovad soolise aspekti ja kliimamuutuste valdkonna vahel läbiva seose;

45.  tunneb heameelt ÜRO inimõiguste ja keskkonna eriesindaja ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu töö üle selles valdkonnas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid jõupingutusi toetama, sealhulgas rahalise abi kaudu;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2017)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta
(2017/2086(INI))

Arvamuse koostaja: Pier Antonio Panzeri

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja Pekingi tegevusprogrammi,

–  võttes arvesse ÜRO 1998. aasta riigisisese ümberasustamise juhtpõhimõtteid ning asjaolu, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu nimetas 2016. aasta novembris ametisse riigisiseste põgenike inimõiguste olukorra eriraportööri,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. juuni 2017. aasta resolutsiooni 35/20 inimõiguste ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, 

–  võttes arvesse 1972. aastal Stockholmis toimunud ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni ning 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi deklaratsiooni, 

–  võttes arvesse inimõigusi ja kliimameetmeid käsitlevat Genfi kokkulepet,

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat,

–  võttes arvesse 26. oktoobril 2015. aastal vastu võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020,

–  võttes arvesse ÜRO kaitsmiskohustuse doktriini, 

A.  arvestades, et kliimamuutuste kahjulik mõju võib põhjustada rännet; arvestades, et keskkonnast tulenevatel põhjustel riigisiseselt ümber asunud inimeste kaitsmisele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu; arvestades, et kliimamuutuste mõju on rohkem tunda vähim arenenud riikides, kõige haavatavamates kogukondades ja tundlikes saarepiirkondades, kes sõltuvad kõige enam looduslikest ressurssidest kui elatusallikast või kelle suutlikkus kliimamuutustega kohaneda on kõige väiksem ja kellel puuduvad selleks piisavad vahendid, olgugi et kliimamuutuste eest kannavad ajaloolist vastutust maailma rikkaimad riigid;

B.  arvestades, et naised on kliimamuutuste suhtes haavatavamad ja moodustavad 70 % nendest 1,2 miljardist inimesest, kes teenivad alla ühe dollari päevas; arvestades, et kliimamuutused suurendavad soolist ebavõrdsust muu hulgas inimkaubanduse aspektist; arvestades, et naiste piiratud juurdepääs tootmisressurssidele ja piiratud kontroll nende üle ning piiratud õigused annavad neile vähem võimalusi kujundada otsuseid ja mõjutada poliitikat, nagu on ametlikult tunnistatud alates 2007. aastal Balil toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 13. istungjärgust (COP 13);

C.  arvestades, et kliimamuutuste ja nendega keskkonnaseisundi halvenemisele kaasneva mõju, toiduga ja veega kindlustatuse, looduslikele ressurssidele juurdepääsu, inimeste tervise ja rände vahel on otsene seos ja need nähtused ohustavad otseselt või kaudselt võimalusi kasutada täiel määral inimõigusi, sealhulgas õigust elule, veele ja kanalisatsioonile, toidule, tervisele ja eluasemele; arvestades, et kliimamuutused võivad põhjustada majanduslikke katastroofe ning poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust, mis võib kaasa tuua konflikte ja kliimast tingitud ümberasumist ja põgenemist; arvestades, et kaevandusprojektid erilist huvi pakkuvatel looduslikel aladel võivad ohustada kohalikke kogukondi ja teisi haavatavaid rühmi, sealhulgas naisi, ning süvendada kliimamuutusi;

D.  arvestades, et kliimamuutuste negatiivsed tagajärjed kahjustavad riigi arenguväljavaateid ning suurendavad juba olemasolevat (põhjustatud arvukatest sotsiaal-majanduslikest, institutsioonilistest, kultuurilistest ja poliitilistest teguritest) soolist ebavõrdsust; arvestades, et kliimamuutusi võib pidada keskkonna- ja humanitaarprobleemide soodustajaks, kuna nende kahjulik mõju on otseselt seotud keskkonnaseisundi halvenemisega;

E.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide üks aluspõhimõtteid ning võrdõiguslikkuse edendamine on üks liidu põhieesmärkidest; arvestades, et võitlus kliimamuutuste vastu on üks peamine prioriteet ning poliitikakujundajad ei saa endale lubada luksust ignoreerida naiste vaimset ja aktiivset panust; arvestades, et kliimapoliitika mõjutab otseselt soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning naistel on kliimaprobleemide leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalike lahenduste leidmises keskne roll;

F.  arvestades, et ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel võib 2050. aastaks olla kliimamuutuste tõttu ümber asunud 200 miljonit inimest; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) andmetel on Aafrika ja selle elanikkond kliimamuutustega kokkupuutumise kahjulike mõjude suhtes eriti haavatav;

G.  arvestades, et 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ei sisalda kliimapõgenike kategooriat;

1.  rõhutab, et kliimamuutused süvendavad olemasolevat ebavõrdsust ning naised ja tütarlapsed kuuluvad nende inimeste hulka, keda kliimamuutused kõige enam mõjutavad; toonitab, et arengumaade maapiirkondades elavad inimesed, eelkõige naised, on eriti haavatavad, kuna nad sõltuvad sageli looduslikest ressurssidest, teevad suure osa põllumajanduslikust tööst (eelkõige toidu tootmine ning vee ja küttematerjali kogumine pere jaoks) ning vastutavad väga sageli suurema osa tasustamata töö eest majapidamistes ja kogukondades; toonitab, et põllumajandus on otseselt seotud keskkonnatingimustega; juhib tähelepanu asjaolule, et kuna naised esirinnas, puutuvad nad esimestena kokku ebaõigluse ja vaesusega;

2.  on veendunud, et põllumajanduse innovatsioon võib aidata kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimelisemate põllukultuuride kasvatamisele, mis toob kaasa parema ja prognoositavama saagikuse ning tagab põllumajandustootjatele, majapidamistele ja kohalikele kogukondadele suuremad sissetulekud;

3.  rõhutab, et kliimamuutused nõuavad sootundlikku ja inimõigustel põhinevat reageerimist; nõuab naiste tulemuslikku osalemist otsustusprotsesside kõikidel tasanditel, sealhulgas rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel, eesmärgiga arendada sootundlikku reageerimist, et tegeleda ebavõrdsuse probleemiga; rõhutab, et tütarlaste ja naiste haridus eri valdkondades on majanduslike võimaluste loomiseks äärmiselt tähtis ning vaja on rahastada naiste osalemist rahvusvahelistes otsustusprotsessides;

4.  juhib tähelepanu sellele, et kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine on otsene siht, mis tuleb saavutada kõigi kestliku arengu eesmärkide puhul; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid aktiivselt naiste suuremat rolli sellistes läbirääkimistes; kutsub rahvusvahelist üldsust üles arvestama kliimamuutustega tegelemiseks käivitatud algatuste rahastamisel ja uute tehnoloogiate toetamisel soolist perspektiivi ja naiste konkreetseid prioriteete; toetab sellega seoses täielikult ettevõtlusprogramme, mis on käivitatud ja mille eesmärk on naised täiel määral kaasata;

5.  rõhutab, et naised tuleb riiklikul ja kohalikul tasandil kaasata keskkonnapoliitika rakendamisse ja elluviimisse, võttes arvesse, et kohalike naiste teadmisi ja kogemusi saab kasutada poliitika tõhususe tagamiseks;

6.  märgib murega, et kliima tõttu ümber asuva elanikkonna hulgas on kõige haavatavamad rühmad lastega naised ja noored tütarlapsed, kes puutuvad kokku nende põhiõiguste rikkumisega; nõuab, et kliima tõttu toimuvasse ümberasumisse suhtutaks tõsiselt; on valmis alustama arutelu kliimast tingitud rännet käsitleva sätte kehtestamise üle; nõuab, et moodustataks eksperdirühm selle küsimuse uurimiseks rahvusvahelisel tasandil, ning nõuab tungivalt kliimast tingitud rände probleemi käsitlemist rahvusvahelises tegevuses; nõuab tõhusamat rahvusvahelist koostööd, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele;

7.  palub komisjonil kindlustada sootundlik lähenemisviis, et tagada naiste õiguste ning soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse edendamise süvalaiendamine oma riiklike ja piirkondlike strateegiakavade, ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ning oma inimõigustealaste dialoogide kaudu kolmandate riikidega, ning nõuab, et sooline aspekt lisataks kõigisse kliimamuutusi käsitlevatesse poliitikameetmetesse üldise ja horisontaalse eesmärgina;

8.  kiidab heaks ÜRO naiste juhtprogrammi algatused ning ülemaailmse kliimamuutuste liidu projektid ja programmid, mis loovad soolise aspekti ja kliimamuutuste vahel valdkondadevahelise seose;

9.  tunneb heameelt ÜRO inimõiguste ja keskkonna eriesindaja ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu töö üle selles valdkonnas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid jõupingutusi toetama, sealhulgas rahalise abi kaudu.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

5

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Michel Reimon, Jean-Luc Schaffhauser, Alyn Smith, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Asim Ademov, Laima Liucija Andrikienė, Jo Leinen, Urmas Paet, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Janusz Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ivica Tolić

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Hilde Vautmans, Ivo Vajgl, Marietje Schaake, Petras Auštrevičius, Urmas Paet

GUE/NGL

Javier Couso Permuy

PPE

Asim Ahmedov Ademov, Cristian Dan Preda, Dubravka Šuica, David McAllister, Eduard Kukan, Elmar Brok, Francisco José Millán Mon, Ivica Tolić, Jaromír Štětina, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Julia Pitera, Laima Liucija Andrikienė, Lorenzo Cesa, László Tőkés, Manolis Kefalogiannis, Michael Gahler, Michèle Alliot-Marie, Ramona Nicole Mănescu, Sandra Kalniete, Tunne Kelam

S&D

Alex Mayer, Andrejs Mamikins, Demetris Papadakis, Eugen Freund, Francisco Assis, Ioan Mircea Paşcu, Janusz Zemke, Jo Leinen, Miroslav Poche, Pier Antonio Panzeri, Tonino Picula, Victor Boştinaru

Verts/ALE

Alyn Smith, Barbara Lochbihler, Jordi Solé, Klaus Buchner, Michel Reimon, Tamás Meszerics

5

–

EFDD

James Carver

ENF

Jean-Luc Schaffhauser, Mario Borghezio

NI

Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke

5

0

ECR

Anna Elżbieta Fotyga, Bas Belder, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Ryszard Antoni Legutko

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2017)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta
(2017/2086(INI))

Arvamuse koostaja: Florent Marcellesi

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste konverentsil (COP 21) sõlmitud Pariisi kokkuleppe osalised on võtnud kohustuse kliimamuutuste vastu võitlemisel austada ja edendada inimõigusi, nimelt soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist;

1.  tuletab meelde, et naised on kliimaga seotud ohtude kahjulike mõjude suhtes haavatavamad sotsiaalsete ja majanduslike takistuste (nt juurdepääs maale, krediidile, avalikele teenustele ja tehnoloogiale), vaesuse ja sõltuvuse tõttu loodusvaradest kui elatisallikast; märgib murega, et näiteks raskete kliimatingimuste negatiivne mõju vee- ja metsaressurssidele mõjutab sageli ebaproportsionaalselt naiste igapäevast tegevust, piirates sellega nende majanduslikke väljavaateid; kordab, et on oluline suurendada naiste sõltumatust ja vähendada diskrimineerivaid tavasid, et lahendada kliimamuutustega seotud probleeme ja arendada välja tõhus vastupanuvõime; on seisukohal, et sooküsimused ja kliimamuutuste programmid peaksid seetõttu olema arenguriikide poliitikas ja programmides keskse tähtsusega;

2.  märgib murega, et vastavalt ÜRO uuringule on naistel olnud siiani vaid tagasihoidlik roll muutuste eestvedajatena, kes edendavad kliimaga seotud otsuste tegemist ja investeeringuid, ja saavad sellest vastavalt kasu[1]; peab kahetsusväärseks eelkõige asjaolu, et peamistes kliimamuutusega seotud teadussektorites – nagu energeetika, inseneriteadus, transport, infotehnoloogia ja andmetöötlus – on kvalifitseeritud töötajate, spetsialistide ja otsustajate ametikohtadel naised alaesindatud; leiab, et vajalik on paradigma muutus, mis nihutaks soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektid kliimakorraldusega seotud jõupingutuste ja investeeringute keskpunkti; on veendunud, et kliimaga seotud otsused ja investeeringud peaksid seetõttu hõlmama kõiki ühiskonna osi, eelkõige naisi ja teisi haavatavaid rühmi;

3.  rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise rahastamine tuleb muuta sooteadlikuks; väljendab heameelt seoses mitmepoolsete finantsmehhanismide valdkonnas viimasel ajal tehtud soolise võrdõiguslikkuse poliitika alaste edusammudega; väljendab lisaks heameelt erasektori algatuste üle, mille eesmärk on suurendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, kehtestades lisatoetuse projektidele, mis vastavad kestlikkuse kriteeriumidele, sealhulgas naiste elatusvahendite ja haridusvõimaluste edendamise alal; märgib siiski, et ÜRO arenguprogrammi (UNDP) kohaselt toetab ainult 0,01 % kogu maailma rahastamisest projekte, mis tegelevad nii kliimamuutuste kui ka naiste õiguste küsimustega; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et nende kliimamuutuste programmid vastaksid inimõiguste kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele ega kahjustaks soolist võrdõiguslikkust;

4.  kutsub liikmesriike üles süvalaiendama soolist mõõdet riikliku keskkonnapoliitika väljatöötamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises ning nende poliitikavaldkondade aruandluses, ja tagama naiste täieliku ja võrdse osavõtu kõigi tasandite otsuste tegemisest, eelkõige seoses kliimamuutuste strateegiatega; nõuab lisaks, et naised osaleksid juhtimises ja otsuste tegemises seoses loodusõnnetuste ennetamiseks mõeldud rahaliste vahendite eraldamisega;

5.  on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kolm rahastamismehhanismi – Roheline Kliimafond (GCF), ülemaailmne keskkonnafond (GEF) ja kohanemisfond (AF) – peaksid avama sooteadlikuma kliimainvesteerimispoliitika jaoks täiendavad rahastamisvõimalused;

6.  rõhutab vajadust määrata kindlaks ja edendada programmilisi lähenemisviise, mille sooteadlikkus on tõestatud, muu hulgas näiteks elanikkonna-, tervise- ja keskkonnaprogrammid, mis pakuvad integreeritud lahendusi tervise-, sooliste ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks, sealhulgas kliimamuutustele reageerimiseks, ning aitavad kaasa vastavate kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

7.  tuletab meelde, et naiste mõjuvõimu suurendamine on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel olulise tähtsusega; märgib murega, et rahvusvahelises ja riiklikus poliitikakujundamises esineb kliimamuutuste valdkonnas soopõhiseid tõkkeid; rõhutab vajadust tagada naiste osalemine otsustamise, kavandamise ja rakendamise protsessides; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks oma kliimapoliitikas ja arengukoostöös, sealhulgas kõikides kaubandus- ja investeerimisraamistikes; nõuab tungivalt, et EL seaks arenguabi tingimuseks eelkõige inimõigustepõhiste kriteeriumide lisamise ja uute sootundlike poliitikakriteeriumide kehtestamise kliimamuutuste kohta;

8.  tuletab meelde, et soo alusel eristatud andmete kogumine ja soolise statistika tegemine on ettevalmistav samm kliimamuutuste nõuetekohase soopõhise analüüsi suunas; märgib siiski, et paljudes riikides puudub sooline statistika keskkonna kohta; nõuab, et EL suurendaks jõupingutusi arenguriikide riiklike statistikasüsteemide suutlikkuse parandamisel, eesmärgiga koguda keskkonna kohta soolise statistika andmeid, et parandada kliimamuutuse erinevate tagajärgede hindamist ja neile lahenduste leidmist; palub eelkõige Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonil (OECD) parandada andmete kogumist (näiteks katastroofijärgse vastupanuvõime ja haavatavuse kohta), ning viia läbi Kyoto protokolli mehhanismide ja selle protokolli mõju täiendav sooline analüüs;

9.  nõuab keskkonnanäitaja loomist, mis võimaldaks analüüsida kasvumudeleid, tarbimisviise ja eluviise, ning nende mõju kliimamuutustele;

10.  märgib, et naiste majanduslik sõltumatus eeldab juurdepääsu sotsiaalkindlustusele, maale, põhilistele sotsiaalteenustele ja avalikele teenustele; märgib siiski murega, et UNDP kohaselt on naiste omanduses vähem kui 20% maast, kuigi nad domineerivad maailma toiduainete tootmises (50–80%); märgib samuti, et kuna kaubanduslik nõudlus maa järele üha suureneb, on vaesematel naistel keeruline saada või säilitada turvalist ja õiglast juurdepääsu maale;

11.  toonitab naiste haavatavust põllumajandussektoris, mida kliimamuutus eriti mõjutab; rõhutab vajadust käsitleda sooliselt diferentseeritud investeeringuriske kestlikule põllumajandusele; nõuab, et EL aitaks arenguriikidel reformida õigusakte ja kõrvaldada diskrimineerivad tavad, mis piiravad naiste omandiõigust ja juurdepääsu tootmisressurssidele ja tootmisvahenditele, kaasa arvatud nõuande- ja finantsteenustele;

12.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmine asetab poliitikavaldkondade arengusidususe 2030. aasta säästva arengu tegevuskava keskmesse; nõuab tungivalt, et EL kujundaks oma energiapoliitikaraamistiku vastavalt nendele põhimõtetele; märgib murega, et ELi meetmed, mille eesmärk on vähendada ELis sõltuvust fossiilkütustest ja transpordist tulenevatest heitkogustest on suurendanud nõudlust biokütuste järele, mida saab täita ainult selliste kütuste importimisega arenguriikidest; rõhutab, et see on kaasa toonud maakasutuse muutused, mis mõjutavad haavatavaid inimesi, eelkõige naisi; kutsub ELi üles käsitlema neid probleeme taastuvenergia direktiivi (direktiiv 2009/28/EÜ) käimasolevas reformis;

13.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Pariisi leping sisaldab viiteid soolisele tasakaalule, ning on kindlal seisukohal, et riike saab abistada nende kliimaeesmärkide täitmisel või COP 21 raames riigi tasandil kokku lepitud panuste elluviimisel ainult siis, kui EL kasutab ära kõikide ühiskonnaosade, eelkõige naiste teadmisi, ettenägelikkust, osalust ja tegevust;

14.  tuletab meelde, et metsad toetavad 1,6 miljardi inimese elatise teenimise võimalust ja 80 % kogu maapealsest bioloogilisest mitmekesisusest, ning aitavad neelata 30 % CO2-heitest;

15.  tuletab meelde metsade olulist tähtsust bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, kliimamuutuste leevendamisel, ökosüsteemi teenuste pakkumisel ja elatusvahendite kaitsmisel; märgib siiski, et kuigi metsast sõltuvate kogukondade naised aitavad märkimisväärselt kaasa metsade kestlikule majandamisele, ei saa nad tihti kasu metsaga seotud investeeringutest ja neid ei kaasata asjakohaste otsuste tegemisse; nõuab põlisrahvaste, ja eriti põlisrahvaste naiste õiguste tugevdamist; rõhutab soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise olulist rolli REDD+ pikaajalises edukuses; leiab, et REDD+ meetmed peaksid tegelema struktuurse ebavõrdsuse probleemidega nii maa- ja metsaomandi korral; rõhutab eelkõige vajadust tegeleda selguse puudumise probleemiga ja omandisuhete õiguste kaitsega arengumaades, eelkõige seoses naistega, kellel on sageli üksnes maa kasutusvaldusõigused, mis mõjutab nende otsustusõigust juhtimisega seotud küsimustes või REDD+ protsessist kasu saamisel;

16.  märgib, et kõrbestumine ja veeressursside kaotus mõjutab oluliselt naiste, eriti naissoost põllumajandusettevõtjate igapäevaelu; nõuab, et tagataks naiste õigused omandada ja kasutada maad, eelkõige põllumajandusformi kavade kaudu;

17.  tuletab meelde, et detsentraliseeritud säästvad energiatehnoloogiad on muutumas vaesemate tarbijate jaoks kõige kulutõhusamaks energiaalternatiiviks; kutsub üles toetama naiste ettevõtlust energeetikasektoris, et vähendada aega, mida naised kulutavad tasustamata kodu- ja hooldustöödele;

18.  rõhutab vajadust kaitsta ja tunnustada väikepõllumajandustootjaid, eelkõige naisi, kui peamisi majandustegevuses osalejaid, kelle õigusi maa kasutamisele ja omandile tuleb kaitsta siduvate õiguslike mehhanismidega, et hoida ära maa hõivamist;

19.  tuletab meelde, et kuigi enamikus arenguriikidest vastutavad kodumajapidamiste energiatarbimise juhtimise eest peamiselt naised, kogevad nad sageli energiavaesust, näiteks kasutades igapäevaselt vähetõhusaid ja tervisele ohtlikke materjale, mis mõjutab negatiivselt nende väljavaateid seoses tervishoiuga, juurdepääsuga joogiveele, põllumajandusele, tööhõivevõimalustele jne; rõhutab selle taustal vajadust pöörata tähelepanu sooliselt diferentseeritud investeeringuriskile energeetika valdkonnas, et kiirendada üldist ligipääsu energiale; tuletab meelde, et kliimakokkulepped võivad aidata kaasa vaesuse vähendamisele, pakkudes stiimuleid arenguriikide taastuvate energiaallikate põhiseks elektrifitseerimiseks; on sellega seoses veendunud, et naised võivad olla säästvale energiale ülemineku vallas võimsad muutuste tegurid; üldisemalt kutsub arenguriike üles kehtestama poliitikaid, mis võimaldaksid vastavalt kestliku arengu eesmärgile nr 7 ligipääsu taskukohastele, usaldusväärsetele ja kaasaegsetele energiaallikatele, ning rõhutab vajadust kaasata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine energiapoliitikasse ja -programmidesse, et parandada selle tulemuslikkust ja tõhusust;

20.  nõuab sootundlikke meetmeid selle tagamiseks, et naisi ei peetaks ainult kliimameetmetest tuleneva kasu saajateks, vaid et neid nähtaks ka puhta energiatehnoloogia ettevõtja rollis; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon kuulutas välja naiste ja säästva energiaga seotud projektikonkursi, mille kaudu eraldatakse 20 miljonit eurot tegevuste elluviimiseks, et edendada arenguriikide säästva energia sektoris naisettevõtlust, ning soovitab komisjonil seda summat järgmiste konkursside puhul veelgi suurendada;

21.  tuletab meelde, et kliimaga seotud katastroofid mõjutavad enamasti rohkem naisi, kui mehi ja et sellised katastroofid suurendavad soolisi erinevusi, sealhulgas varjupaikade eraldamisel; rõhutab, et kriiside ajal ja katastroofijärgses olukorras on vaja asjakohaselt reageerida naiste majanduslikele, meditsiinilistele ja psühholoogilistele vajadustele; kordab veel kord üldisemalt, et liikmesriikidel on naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonist tulenevad kohustused võtta konkreetseid meetmeid, et lahendada katastroofide soolisi aspekte muutuva kliima tingimustes, ning võtta selleks vastu konkreetse riigipõhise sihtotstarbelise poliitika, strateegiad, õigusaktid ja eelarve;

22.  rõhutab vajadust pöörata tähelepanu praeguste kliimameetmete rahastamise raamistikule kõikidel tasanditel, et tagada soolise perspektiivi integreerimine meetmetesse, mida võetakse katastroofide ohu vähendamiseks ja nende tagajärgedega kohanemiseks;

23.  palub määratleda ja tugevdada konkreetseid sootundlikke strateegiaid, mis toetavad ülemaailmse kliimaküsimuste organi, st kliimamuutuste valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt visandatud soolist ja sotsiaalset mõõdet, sealhulgas vabatahtlikku ja õigustel põhinevat pereplaneerimist, kui võimalikku kohanemisstrateegiat;

24.  rõhutab keskkonnasõbraliku tehnoloogia ülekandmise tähtsust ja vajadust täita võetud rahalised kohustused, eriti COP 21-s ja Rohelise Kliimafondi raames, et arenguriigid saaksid üle minna CO2-vabale majanduskasvu poliitikale;

25.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse küsimustele keskenduvate koolituste korraldamist ELi ametnikele, eelkõige nendele töötajatele, kes tegelevad arengu- ja kliimapoliitikaga;

26.  kutsub komisjoni üles kliimamuutuse õigust silmas pidades edendama soolist võrdõiguslikkust piirkondliku abi programmides, inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas ja dialoogis kolmandate riikidega.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Thierry Cornillet, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Brian Hayes, Florent Marcellesi, Paul Rübig

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Paavo Väyrynen, Thierry Cornillet

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Lola Sánchez Caldentey

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Anna Záborská, Bogdan Brunon Wenta, Brian Hayes, Frank Engel, Maurice Ponga

S&D

Arne Lietz, Elly Schlein, Enrique Guerrero Salom, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon

VERTS/ALE

Florent Marcellesi, Maria Heubuch

1

–

EFDD

Mireille D’Ornano

3

0

ECR

Eleni Theocharous

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

Paul Rübig

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]  „Leveraging co-benefits between gender equality and climate action for sustainable development. Mainstreaming Gender Considerations in Climate Change Projects“ ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri juhend.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Mary Honeyball, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Marijana Petir, Ángela Vallina, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, Sirpa Pietikäinen, Evelyn Regner, Marc Tarabella, Mylène Troszczynski, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Max Andersson, Jakop Dalunde, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Lambert van Nistelrooij

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Stefan Eck, Ángela Vallina

PPE

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Marijana Petir, Sirpa Pietikäinen, Lambert van Nistelrooij, Anna Záborská

S&D

Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Mary Honeyball, Maria Noichl, Evelyn Regner, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Marc Tarabella, Julie Ward

VERTS/ALE

Max Andersson, Jakop Dalunde, Florent Marcellesi

1

–

ENF

Mylène Troszczynski

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika