Menetlus : 2017/2039(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0406/2017

Esitatud tekstid :

A8-0406/2017

Arutelud :

PV 17/01/2018 - 17
CRE 17/01/2018 - 17

Hääletused :

PV 18/01/2018 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0018

RAPORT     
PDF 647kWORD 102k
21.12.2017
PE 606.092v02-00 A8-0406/2017

noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides

(2017/2039(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Romana Tomc

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides

(2017/2039(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat(2),

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2015. aasta märtsi eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta märtsi eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimise ja kulutõhususe järelevalve kohta(4),

–  võttes arvesse eelarvepoliitika osakonna 3. veebruari 2016. aasta analüüsi „Noorte tööhõive algatuse hinnang“,

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus oskuste garantii loomise kohta (COM(2016)0382),

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta(5),

  võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat, selle lisaprotokolli ja selle parandatud versiooni, mis jõustus 1. juulil 1999,

–  võttes arvesse kestliku arengu eesmärke aastaks 2030, eelkõige eesmärki nr 8 „Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile“, mille ÜRO võttis vastu 2015. aastal ja mis kehtivad kogu maailmas, sealhulgas ELis,

–  võttes arvesse Jean-Claude Junckeri poolt tihedas koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga koostatud 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta („viie juhi aruanne“), komisjoni 26. aprilli 2017. aasta aruteludokumenti Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta ja 31. mai 2017. aasta aruteludokumenti Euroopa rahaliidu süvendamise kohta ja komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist, millega luuakse Euroopa sotsiaalõiguste sammas (COM(2017)0250), ja komisjoni 26. aprilli 2017. aasta soovitust (EL) 2017/761 Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(6),

–  võttes arvesse Eurofoundi, Cedefopi, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) ja Euroopa Ametiühingute Instituudi (ETUI), BUSINESSEUROPE’i, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu (UEAPME), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP), võrgustiku Eurocities ning Euroopa Noortefoorumi tööd ja teadusuuringuid,

–  võttes arvesse president Junckeri 13. septembril 2017 peetud kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta, tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu saavutamiseks (komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kavand) ja komisjoni 13. septembri 2017. aasta kavatsusavaldust president Antonio Tajanile ja Eesti Vabariigi peaministrile Jüri Ratasele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0406/2017),

A.  arvestades, et finants- ja majanduskriisi ning sellele järgnenud kokkuhoiumeetmete tõttu tõusis noorte töötuse määr 2008. aasta 15 %-lt 2013. aasta alguseks kõrgeima tasemeni – 24 % –, kusjuures selles keskmises määras peituvad näitajad, mis erinevad liikmesriigiti ja piirkonniti väga palju; arvestades, et noorte töötuse määr püsis 2013. aastal Saksamaal, Austrias ja Madalmaades 10 % lähedal, küündides samal ajal Itaalias, Hispaanias, Horvaatias ja Kreekas 40 %ni või tunduvalt kõrgemale;

B.  arvestades, et kriisiriikides võetud kriisimeetmed avaliku sektori kulude kärpimiseks on juba avaldanud otsest negatiivset mõju eriti just noortele, kuna kärpeid on tehtud hariduses, koolituses, töökohtade loomises ja tugiteenuste valdkonnas;

C.  arvestades, et noori mõjutavaid poliitikameetmeid kujundati noori ja nende esindajaid kaasamata;

D.  arvestades, et noorte pikaajaline töötus võib põhjustada noorte marginaliseerimise ja tõrjumise ühiskonnast, selle, et noored tunnevad end ühiskonnast isoleerituna, ja sel võib olla n-ö armistav mõju, st esineb suurem tõenäosus, et nad jäävad uuesti töötuks ning saavad tööelu jooksul madalamat palka ja neil on karjääri tegemiseks halvemad väljavaated; arvestades, et noorte kõrvalejätmine kujutab endast avaliku ja erasektori investeeringute suurt kaotust, tuues kaasa ulatusliku tööalase ebakindluse ja oskuste kadumise, mida põhjustab kasutamata ja nõrgenev inimpotentsiaal;

E.  arvestades, et 2012. aastal oli igast kolmest Euroopa töötajast üks oma töö jaoks kas üle- või alakvalifitseeritud(7), ja arvestades, et noored töötajad on tavaliselt suurema tõenäosusega formaalselt ülekvalifitseeritud ning samuti on nad vanematest töötajatest suurema tõenäosusega oma oskustele mittevastaval töökohal;

F.  arvestades, et noori töötajaid ähvardab suurem oht sattuda ebakindlasse töösuhtesse; arvestades, et tõenäosus olla kutsealal mitmel põhjusel ebasoodsas olukorras on noorematel kui 25-aastaste töötajatel kaks korda suurem kui 50-aastastel ja vanematel töötajatel(8);

G.  arvestades, et edukas üleminek koolist tööle ja tööturult eemalolekust tööellu ning esimese tõelise töökoha omamine suurendab noorte mõjuvõimu ja motiveerib noori, sest see aitab neil oma isiklikke ja erialaseid oskusi arendada, et nad võiksid saada iseseisvateks ja enesekindlateks kodanikeks ning edukalt karjääri alustada;

H.  arvestades, et pärast tipptaseme (24 %) saavutamist 2013. aastal on noorte töötuse määr ELi 28 liikmesriigis järjekindlalt kahanenud, langedes 2017. aastal alla 17 %; arvestades, et noorte töötus on endiselt suur, sest selle määr on madal (alla 11 %) väga vähestes liikmesriikides (Austria, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Malta, Ungari ja Saksamaa), ja liikmesriikide vahel on suured erinevused;

I.  arvestades, et täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate soolise jaotuse analüüs kogu Euroopa kohta näitab, et sooline ebavõrdsus jäi aastatel 2007–2017 püsima, sest mehed moodustavad täistööajaga töötavatest 15–24-aastastest inimestest endiselt umbes 60 %, samal ajal kui sama vanuserühma osalise tööajaga töötajatest moodustavad nad püsivalt umbes 40 %;

J.  arvestades, et statistika kohaselt on noorte töötuse määr on kahjuks nii majanduskasvu kui ka majanduslanguse perioodidel üldiselt umbes kaks korda kõrgem kui keskmine üldine töötuse määr;

Noorte tööhõive algatus ja noortegarantii

K.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu lõi 22. aprilli 2013. aasta nõukogu soovituse alusel noortegarantii, millega ELi liikmesriigid võtsid endale kohustuse tagada noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetne töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumine;

L.  arvestades, et kuna paljudes liikmesriikides ei ole noorte töötuse vastase võitluse raames olemasolevad eeskirjad ja võimalused seni märkimisväärselt edukad olnud, siis peaksid nad pöörama suuremat tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist saadavate vahendite ja raha tõhusale kasutamisele;

M.  arvestades, et 2013. aasta veebruaris otsustas nõukogu luua noorte tööhõive algatuse, millest sai peamine ELi eelarvevahend – mis on seotud Euroopa Sotsiaalfondiga – mille kaudu aidata liikmesriikide piirkondi, kus noorte töötus on eriti suur, võttes eelkõige kasutusele noortegarantii kavad;

N.  arvestades, et noortegarantii on kogu ELi hõlmav kohustus, kuid noorte tööhõive algatus on mõeldud nendele liikmesriikidele ja piirkondadele, kus noorte töötuse määr on üle 25 %, st et osaliselt või täielikult abikõlblikud on kokku 20 liikmesriiki;

O.  arvestades, et eesmärk oli vahendid kiiresti kasutusele võtta ja selleks koondati algatuse eelarve 2014. ja 2015. aastale, et algatusega rahastatud meetmete mõju oleks võimalikult suur; arvestades, et kuna rakendamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil viibis, jäi rahasummade koondamine varasemale ajale meetmena ebapiisavaks; arvestades, et 2015. aastal tõsteti eelrahastamise määra tingimuslikult 1 %-lt 30 %-le ja suurem osa abikõlblikest liikmesriikidest kohaldas seda meedet edukalt;

P.  arvestades, et noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii üks peamisi eesmärke on jõuda mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni (NEET-noored), ning noorteni, kellel on suurim oht olla tõrjutud, võttes arvesse, et mõiste „NEET-noored“ hõlmab eri alarühmade noori, kelle on erinevad vajadused;

Q.  arvestades, et noortegarantii eesmärk on saavutada NEET-noorte püsiv tööturule integreerimine, pakkudes individuaalseid lahendusi, mis tähendab kvaliteetseid tööpakkumisi ning millega suurendatakse noorte tööalast konkurentsivõimet, toetades laiemas kontekstis noorte üleminekut koolist tööellu ning aidates lahendada tööturul esinevat oskuste nõudlusele mittevastavust; arvestades, et selleks on vaja liikmesriikide asjakohaseid teavitamisstrateegiaid;

R.  arvestades, et 2015. aastal hindas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) noortegarantii rakendamise maksumuseks kõigis ELi 28 liikmesriigis 45 miljardit eurot; arvestades, et noorte tööhõive algatuse 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks nähti ette tagasihoidlik eelarve suuruses 6,4 miljardit eurot, mille eesmärk on täiendada riiklikku rahastust ja mitte seda asendada;

S.  arvestades, et komisjon tegi mitmeaastase finantsraamistiku 2017–2020 läbivaatamisel ettepaneku suurendada algatuse eelarvet 1 miljardi euro võrra, võttes selleks Euroopa Sotsiaalfondi kaudu 1 miljardi euro eest kulukohustusi; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppega suurendati seda summat 1,2 miljardi euroni; arvestades, et Euroopa Parlament võttis 5. septembril 2017 vastu paranduseelarve nr 3/2017, et eraldada noorte tööhõive algatusele 2017. aastal täiendavad 500 miljonit eurot, mida rahastatakse kulukohustuste koguvarust; väljendades seejuures kahetsust, et 2017. aasta eelarvemenetlus viibis, kuna nõukogu blokeeris mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ja kiitis selle heaks hilja;

T.  arvestades, et oma esimeses eriaruandes noortegarantii kohta väljendas Euroopa Kontrollikoda muret algatuse rahastamise piisavuse pärast (nii ELi kui ka riigi tasandil), nn kvaliteetse pakkumise määratluse puudumise, selgete vaheetappide ja eesmärkidega strateegia puudumise ning tulemuste seire ja aruandluse pärast; arvestades, et kontrollikoda väljendas muret ka väheste edusammude tegemise pärast partnerlusel põhineva lähenemisviisi rakendamises noortegarantii väljatöötamisel, nagu on ette nähtud nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovituses;

U.  arvestades, et noortegarantii kavade rakendamisel tekkinud probleemide arutamiseks ja lahendamiseks on vaja ka tegelikkuses tõhusaid mehhanisme ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada noortegarantiid täies ulatuses, võttes seejuures eelkõige arvesse kohalikke tingimusi ja tuge oskuste arendamisele ning nõuetekohaste, paindlike hindamisstruktuuride loomist;

V.  arvestades, et noortegarantiid käsitlevas Euroopa Kontrollikoja eriaruandes tehti kindlaks mõned ühised kriteeriumid selle määratlemiseks, mida tähendab kvaliteetse pakkumise mõiste, mille Slovakkia teeb õiguslikult siduvaks ja mis hõlmab sätteid minimaalse tööaja ja jätkusuutliku tööhõive kohta pärast noorte tööhõive algatuse toetuse lõppemist ning mis võtab arvesse toetuse saaja tervislikku seisundit;

W.  arvestades, et oma hiljuti avaldatud teises eriaruandes noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii kohta, mis koostati seitsme liikmesriigi valimi põhjal, väljendas Euroopa Kontrollikoda muret täielikele andmetele juurdepääsemise keerukuse pärast ning selle pärast, et noortegarantii rakendamisega on tehtud vähe edusamme ning tulemused ei vasta kaugeltki algsetele ootustele; arvestades, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on endiselt ühed uuenduslikuimad ja edasipüüdlikuimad meetmed noorte töötuse vähendamiseks majanduskriisi tingimuses ning vajavad seetõttu lähiaastatel pidevalt ELi, riiklike ja piirkondlike institutsioonide rahalist ja poliitilist toetust;

X.  arvestades, et noorte tööhõive algatuse kulutõhusust ning noortegarantii lõppeesmärki – aidata noortel saada püsiv töö – on võimalik saavutada üksnes siis, kui tegevusi jälgitakse usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel, programmides keskendutakse tulemustele ning kui ebatõhusate ja liiga kulukate meetmete avastamise korral tehakse muudatusi;

Y.  arvestades, et liikmesriigid peavad tegema omalt poolt rohkem jõupingutusi, mis oleksid suunatud sellistele noortele ja nende toetamisele, kes on kas osaliselt või täielikult tööturust ära lõigatud, näiteks puuetega noored;

Z.  arvestades, et noorte tööhõive algatusel ja noortegarantiil peab Euroopa sotsiaalõiguste sambas esitatud peamiste põhimõtete täitmisel olema keskne roll;

AA.  arvestades, et Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 2017. aastal peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta ei mainitud noorte töötuse olukorda Euroopas, mis on endiselt murettekitav; arvestades, et kavatsusavalduses, mis kaasnes 2017. aasta kõnega Euroopa Liidu olukorra kohta, tunnustati noortegarantii rolli ELis töökohtade loomisele kaasaaitamises; arvestades, et võitlus töötuse ja eriti noorte töötuse vastu peaks jääma ELi tegevuse prioriteediks;

AB.  arvestades, et teada on antud noortele mõeldud algatuse meetmete maksete viibimisest, mis on sageli tingitud korraldusasutuste hilisest loomisest või riiklike või piirkondlike ametiasutuste ebapiisavast haldussuutlikkusest;

AC.  arvestades, et noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii meetmed, nagu praktika või õpipoisiõpe, peaksid aitama hõlbustada üleminekut tööturule ega tohiks mingil juhul asendada tavapäraseid töölepinguid;

AD.  arvestades, et maapiirkondade noorte naiste ebaregulaarsed töösuhted või end töötuna arvele võtmata jätmine muudavad statistilised andmed ebatäpseks ja põhjustavad pensionide erinevusi; arvestades, et selline olukord mõjub kahjulikult kogu ühiskonnale ning eelkõige naiste heaolule, muudele sotsiaalkindlustuse vormidele ja võimalustele elukutset vahetada või tulevastele töövõimalustele;

AE.  arvestades, et noortegarantiis on osalenud 16 miljonit NEET-noort ning noorte tööhõive algatuse kaudu on ELis otseselt toetatud enam kui 1,6 miljonit noort;

AF.  arvestades, et tänu noorte tööhõive algatusele on liikmesriigid võtnud vastu enam kui 132 noortele mõeldud tööturumeedet;

AG.  arvestades, et kogu noorte tööhõive algatuse eelarvest on kulukohustustega seotud 75% ning sellest on liikmesriikides on investeeritud juba 19 %, mis teeb noorte tööhõive algatuse eelarve täitmise määrast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas kõrgeima;

AH.  arvestades, et mitu noorte tööhõive algatuse rakendamist käsitlevat aruannet näitavad, et kuigi tuntakse muret, kas rahastamine on piisav ja hinnangud vajaminevate koguinvesteeringute kohta asjakohased, on olemasolevad vahendid edukalt keskendatud piirkondlikule nõudlusele, suunates need konkreetsetele piirkondadele ja toetusesaajate rühmadele;

AI.  arvestades, et alates Euroopa tööhõivestrateegia kasutuselevõtust 1997. aastal on komisjon toetanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte töö- ja haridusvõimalusi(9); arvestades, et kriisist alates on ELi meetmetes pandud noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele erilist rõhku;

AJ.  arvestades, et noortegarantiid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, liikmesriikide eelarvest ja noorte tööhõive algatusest, samal ajal kui noorte tööhõive algatusest saab aga rahastada toetuskõlblikes piirkondades noorte tööhõive algatuse sihtrühmale mõeldud töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või jätkuõppekohtade otsepakkumist; arvestades, et noorte tööhõive algatuse meetmete kestust ei ole kindlaks määratud, kuid noortegarantii puhul nõutakse pakkumise tegemist nelja kuu jooksul;

AK.  arvestades, et noortegarantii on liikmesriikides kaasa toonud struktuurireformide rakendamise, et selle eesmärkide saavutamiseks eelkõige kohandada oma haridus- ja koolitusmudeleid tööturuga;

AL.  arvestades, et noortegarantii raames seatud eesmärkide saavutamist mõjutavad sellised välised tegurid nagu konkreetse piirkonna majandusolukord või tootmismudel;

Sissejuhatus

1.  on veendunud, et noortegarantii peab olema esimene samm liikumises noorte tööhõivega seotud vajaduste puhul õigustel põhineva lähenemisviisi poole; tuletab meelde tööandjate kohustust osaleda noortele juurdepääsetavate kutseõppeprogrammide, algtaseme töökohtade ja kvaliteetsete praktikakohtade pakkumises;

2.  rõhutab, et mingil juhul ei tohiks seada ohtu noorte inimväärse töö kvaliteediaspekti; rõhutab, et põhilised töönormid ja muud töökvaliteedi standardid, näiteks tööaja, miinimumpalga, sotsiaalkindlustuse ning töötervishoiu ja tööohutuse standardid, peavad jääma jõupingutusi suunavateks kaalutlusteks;

3.  võtab teadmiseks märkimisväärse lõhe majanduslikes näitajates seoses nii majanduse kui ka tööhõive kasvuga kõigis ELi 28 liikmesriigis, millele on vaja poliitilisel tasandil jõuliselt reageerida; tunnistab, et osa liikmesriike on vajalike struktuurireformide rakendamises maha jäänud; nendib, et lõppkokkuvõttes kuuluvad liikmesriigi vastutusvaldkonda usaldusväärne majanduspoliitika ning tööhõive- ja investeerimispoliitika, mis loovad töökohti; väljendab muret pikaajalisemõju pärast nende piirkondade pikaajalisele majandusarengule, kus toimub kõrgharidusega inimeste väljavool;

4.  tuletab meelde, et vastavalt noorte tööhõive algatuse rakenduseeskirjadele tuli liikmesriikidel valida erinevate programmi rakendamise viiside vahel (eraldi programm, prioriteetsed suunad olemasoleva tegevusprogrammi raames või osa erinevatest prioriteetsetest suundadest); märgib, et tulenevalt mitmesugustest rakendusvõimalustest ja saadud tulemuste põhjal tuleb vahetada parimaid tavasid, et võtta neid programmi tulevastes etappides arvesse;

5.  võtab murega teadmiseks, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017 sedastatakse, et on oht, et ELi raha kasutatakse lisaväärtuse tekitamise asemel lihtsalt riikliku rahastamise asendamiseks; tuletab meelde, et kooskõlas täiendavuse põhimõttega püütakse noorte tööhõive algatusega täiendada riiklikku rahastamist ja mitte asendada liikmesriikide poliitikat ja rahastamist võitluseks noorte töötusega; rõhutab, et noorte tööhõive algatuse eelarve ei suuda ja selle eesmärk ei olegi kunagi olnud täita üksinda püüdlust tagada kõigile noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamine, õpipoisiõpe või praktikapakkumine;

6.  rõhutab noorte tööhõive algatuse puhul vajadust olla eelkõige poliitiliste reformide ning tööhõive ja hariduse valdkonnas parema kooskõlastamise eestvedaja, eriti neis liikmesriikides, kus on kõrge noorte töötuse määr, eesmärgiga tagada, et kõnealused liikmesriigid võtavad noorte töötuse probleemi lahendamiseks kasutusele integreeritud, põhjaliku ja pikaajalise lähenemisviisi, mis edendab noorte tööhõivet, pakub neile paremaid väljavaateid ning päädib jätkusuutliku töökohaga, selle asemel et kasutada mitmeid (olemasolevaid) killustatud poliitikameetmeid; on seisukohal, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on mõjuvõimsad vahendid võitluses kõige enam tõrjutud rühmade sotsiaalse tõrjutuse vastu; peab oluliseks töötada selle nimel, et täita strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid tööhõive, koolist väljalangemise ning sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas;

7.  tuletab meelde, et nõukogu soovitustes noortegarantii loomise kohta sätestati kuus suunist, millel noortegarantii kavad peaksid põhinema: partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine, varane sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed, liidu raha kasutamine, kava hindamine ja pidev täiustamine ning selle kiire rakendamine(10); toonitab, et hindamisaruannete kohaselt on nende aspektide kohta andmed ja põhjalikud hindamised esitanud väga vähesed liikmesriigid;

8.  rõhutab, et nii riigisisesesse kui ka piiriülesesse liikuvusse on võimalik rohkem investeerida, et vähendada noorte töötuse määra ja kõrvaldada oskuste nõudlusele mittevastavus; nõuab, et töö ja oskused tuleb pakkumisega paremini kooskõlla viia, hõlbustades piirkondadevahelist liikuvust (sealhulgas piiriüleste piirkondade vahel); tunnistab, et liikmesriigid peavad pöörama erilist tähelepanu parema seose loomisele haridussüsteemi ja tööturu vahel piiriülestes piirkondades, näiteks edendades naaberriikide keeltes antavat haridust;

9.  tuletab meelde, et noorte töötuse kõrge määr on tingitud järgmisest: ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed tööturgudele, haridussüsteemist varakult lahkumine ilma piisava kvalifikatsioonita, sobivate oskuste ja töökogemuse puudumine, lühiaegsete ebakindlate töövormide üldine levik koos töötuse perioodidega, piiratud koolitusvõimalused ning ebapiisavad või mittesobivad aktiivsed tööturuprogrammid;

10.  leiab, et noortegarantiiga seotud vajaduste seiramiseks tuleb kasutada ka usaldusväärseid andmeid; peab praegu kättesaadavaid seireandmeid ja -tulemusi ebapiisavaks, et hinnata noorte tööhõive algatuse kui noortegarantii kavade peamise ELi rahastamisvahendi rakendamist ja tulemusi, eriti kuna liikmesriikides hakati rakenduskavasid välja töötama hilinemisega ja pärast käivitamist on need siiski üsna algusetapis; rõhutab vajadust, et noorte tööhõive jääks üheks ELi tegevuse prioriteediks; väljendab siiski muret Euroopa Kontrollikoja hiljutises eriaruandes tehtud järelduste pärast noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii mõju kohta noorte töötuse kaotamisele suunatud liidu poliitikana, pidades samal ajal silmas selle piiratud territoriaalset ja ajalist ulatust;

11.  on seisukohal, et tõelise tõhususe saavutamiseks peaks noorte tööhõive hoogustamise strateegia võimaldama ümarlauaarutelu asjaomaste osaliste vahel, võtma arvesse piirkondlikku konteksti, milles seda rakendada tuleb, ning pakkudes sihipärast koolitust, millega vastatakse ettevõtete vajadustele, tasakaalustades neid noorte ootuste ja oskustega; rõhutab, et sama strateegiaga tuleks tagada kvaliteetne koolitus ja täielik läbipaistvus raha eraldamisel koolitusasutustele, sealhulgas selle kasutamise hoolika järelevalve kaudu;

12.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et liikmesriigid otsustasid eesmärgiks võtta üksnes nõukogu soovituse mittesiduva vahendi; märgib, et noortegarantii eesmärki ei ole mitmes liikmesriigis kaugeltki veel saavutatud;

Kõige tõrjutumate noorteni jõudmine

13.  võtab teadmiseks ohu, et puuetega noored jäävad nii noorte tööhõive algatuse kui ka noortegarantii kohaldamisalast välja; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohandama oma rakenduskavasid, et tagada, et noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii meetmed oleksid tõhusalt kättesaadavad kõigile puuetega inimestele, et pakkuda puuetega noortele võrdväärset juurdepääsu ja vastata individuaalsetele vajadustele;

14.  rõhutab, et NEET-noorteni jõudmine nõuab riigi ametiasutuste jõulisi ja järjepidevaid jõupingutusi ning valdkonnaülest koostööd, kuna NEET-noored on erinevate vajaduste ja oskustega heterogeenne rühm; rõhutab seetõttu vajadust täpsete ja kõikehõlmavate järele, mis käsitleksid kõiki NEET-noori, et noori registreerida ja jõuda nendeni tulemuslikumalt, kuna paremini liigitatud andmed, muu hulgas piirkondade kaupa liigitatud andmed, võimaldaksid tuvastada sihtrühmi ning seda, kuidas sihipäraselt kujundada tööhõivealgatusi sihtrühmade jaoks;

15.  leiab, et noorte tööpuuduse põhjuseid ei saa taandada oskuste nõudlusele mittevastavusele, sest nende algpõhjused on seotud ka selliste küsimustega nagu uute töökohtade puudus, mis on omakorda Euroopa deindustrialiseerimise, allhangete ja spekuleerimise tagajärg, mida veelgi raskendavad kriis ja kokkuhoiupoliitika; arvestades, et noorte tööpuuduse probleemi on võimalik lahendada üksnes hariduse ja koolituse abil;

16.  leiab, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus ei saa asendada makromajanduslike ja muude poliitikameetmete rakendamist noorte tööhõive suurendamiseks; lisab, et noortegarantii rakendamise ja mõjude hindamiseks tuleb arvesse võtta liikmesriikide erinevaid makromajanduslikke olusid ja eelarvetingimusi; on seisukohal, et tuleb ette näha noorte tööhõive algatuse programmi pikaajaline struktuurireform, juhul kui programmi kestust pikendatakse; rõhutab selget vajadust parema liikmesriikidevahelise kooskõlastamise järele;

17.  toetab ühtsete kontaktpunktide loomist, mis suudaksid tagada, et kõik teenused ja kogu nõustamine on noortele ühes kohas kergesti ligipääsetavad, saadaval ja tasuta;

18.  väljendab muret esialgsete tähelepanekute pärast, mis näitavad, et parandada tuleb kõikide NEET-noorte – eelkõige nende, kelle uuesti tööturule integreerimine on osutunud keeruliseks, ja eriti tööturult eemal olevate NEET-noorte – registreerimist ja nendeni jõudmist; kutsub liikmesriike üles kehtestama kõikide NEET-noorteni jõudmiseks asjakohaseid ja sihipäraseid teavitamisstrateegiad ning kasutama terviklikke lähenemisviisi rohkem individualiseeritud abi ja teenuste kättesaadavaks tegemisele, et toetada paljude takistustega silmitsi seisvaid noori; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kaitsetute NEET-noorte vajadustele ja vabanema eelarvamustel põhinevast ja negatiivsest hoiakust nende suhtes;

19.  rõhutab vajadust kohandada meetmeid kohalike vajadustega, et suurendada nende mõju; kutsub liikmesriike üles rakendama maapiirkondades konkreetseid noorte tööhõive meetmeid;

20.  kutsub liikmesriike üles parandama kiiresti teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu teabevahetust noortele – eriti aga tööturult kõige kaugemal olevatele noortele – mõeldud toetusprogrammide kohta, kasutades selleks nii traditsioonilisi kui ka moodsaid meediakanaleid, näiteks sotsiaalvõrgustikke;

Noorte tööhõive algatuse raames pakkumiste kvaliteedi tagamine

21.  tunnistab, et tuleb määratleda, mida mõiste „kvaliteetne pakkumine“ noorte tööhõive algatuse raames tähendab; rõhutab vajadust töötada välja põhjalik ja üldiselt kokkulepitud määratlus, mis võtaks arvesse tööd, mida tööhõivekomitee on teinud koostöös komisjoni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja sidusrühmadega; juhib tähelepanu, et kvaliteetne pakkumine on mitmetahuline meede, mille tulemuseks on osalejate jätkusuutlik, hästi tasakaalustatud integreerimine tööturule, mis saavutatakse tänu oskuste arendamisele, ja et see peaks vastama osalejate kvalifikatsiooni tasemele ja profiilile ning võtma arvesse tööhõivealast nõudlust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et osalejate suhtes kohaldatakse asjakohast sotsiaalkaitset, töötingimuste eeskirju ja hüvitiste määrasid; toob välja kvaliteedistandardid, mida on nimetatud komisjoni 2015. aastal avaldatud noorte tööhõive algatuse hindamisjuhises, kus tuuakse töö kvaliteedi hindamisel kehtivate näitajatena välja tööpakkumiste omadused, nende asjakohasus osalejate vajaduste seisukohast, tööpakkumistega tekitatud tööturuväljundid ning selliste pakkumiste osakaal, mida ei ole vastu võetud või mis on enneaegselt üles öeldud;

22.  tuletab meelde, et ILO määratleb inimväärse tööna tööd, mis on tootlik ja annab õiglase sissetuleku, turvalise töökoha ja perele sotsiaalkaitse, paremad väljavaated isiklikuks arenguks ja sotsiaalseks integratsiooniks, vabaduse väljendada oma muresid, organiseeruda ja osaleda oma elu ja võrdseid võimalusi ning meeste ja naiste võrdset kohtlemist mõjutavate otsuste tegemisel, ja et seda miinimumstandardit ei ole noorte tööhõives endiselt saavutatud;

23.  on seisukohal, et pakkumiste kvaliteedi järelevalvesse peaksid olema kaasatud ka noored;

24.  rõhutab, et kvaliteetse praktikapakkumise leping peab järgima kvaliteediraamistikku, mis pakub järgmisi tagatisi: praktika kohta peab olema sõlmitud kirjalik leping, mis sisaldab läbipaistvat teavet lepinguosaliste õiguste ja kohustuste kohta, sätestades konkreetsed eesmärgid ja kirjeldades kvaliteetset koolitust; tuleb määrata mentor või juhendaja, kes hindab perioodi lõpus praktikal oleva isiku sooritust; praktika kestus peab olema kindlaks määratud, määratletud peab olema sama tööandja juures tehtava praktika kestus ning leping peab sisaldama selgeid sotsiaalkaitsesüsteemidega hõlmatuse ja tasustamise sätteid;

25.  kutsub liikmesriike üles noorte tööhõive algatuse rakenduskavasid järk-järgult ajakohastama ja läbi vaatama, kaasates sellesse sotsiaalpartnereid ja noorteorganisatsioone, et täpsustada nende tegevusi, tuginedes noorte ja tööturu tegelikele vajadustele;

26.  rõhutab, et selle kindlaks tegemine, kas noorte tööhõive algatuse eelarvet kulutatakse hästi ning kas täidetakse noorte tööhõive algatuse lõppeesmärk – aidata töötutel noortel saada jätkusuutlik töö –, on võimalik üksnes siis, kui tegevusi jälgitakse hoolikalt ja läbipaistvalt usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel ning edusamme mitteteinud liikmesriikidega tegeletakse eesmärgikindlamal viisil; kutsub liikmesriike üles parandama kiiresti järelevalvet, aruandlust ja andmete kvaliteeti ning tagama noorte tööhõive algatuse praeguse rakendamise kohta usaldusväärsete ja võrdväärsete andmete ja näitajate kogumise ja nende kättesaadavaks tegemise ajakohaselt ja sagedamini, kui on nõutud nende iga-aastase aruandluskohustuse raames, mis on määratletud Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikli 19 lõikes 2; kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma suunised andmete kogumise kohta kooskõlas Euroopa Kontrollikoja soovitustega, et vähendada tulemuste ülehindamist;

27.  võtab teadmiseks ettepanekud ja eri liiki programmid, mille liikmesriigid on noorte tööhõive algatuse raames välja töötanud; on seisukohal, et teatavates liikmesriikides on riiklik reguleerimine olnud eesmärkide ja lähenemisviiside suhtes ebamäärane, ebaselgelt sõnastatud ega ole hõlmanud laia valikut tööhõive edendamise võimalusi; leiab, et küllaltki suur otsustusõigus ning selgete järelevalvemehhanismide puudumine on viinud mõningatel juhtudel selleni, et töökohad on asendatud noorte tööhõive algatusega hõlmatud pakkumistega;

28.  väljendab muret teadete kohta, milles viidatakse noorte tööhõive algatusest rahastatud meetmete sobimatule kasutamisele, sh noortele tehtavate maksete hilinemisele või praktikakohtade kuritarvitamisele, näiteks nende liigsele kasutamisele; väljendab oma valmisolekut niisuguste tavadega võitlemiseks; on seisukohal, et noortegarantii korduv kasutuselevõtt ei tohi minna vastuollu tööturu aktiveerimise põhimõttega ega tööturule alalise integreerumise eesmärgiga;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks, vahetama ja levitama parimaid tavasid, mille eesmärk on üksteise poliitikast õppida ning aidata kaasa tõenduspõhise poliitika kujundamisele ja rakendamisele; rõhutab, et muudatused tööturul ja majanduse digiteerimine nõuavad noorte tööhõive poliitikale uut lähenemist; juhib tähelepanu, et noorte tööhõive algatuse puhul tuleb töötada noorte töötust tõhusalt vähendavate vahendite kasutamise abil ning nendega ei tohiks võtta uuesti kasutusele ebatõhusat tööhõivepoliitikat;

30.  kordab, et nõukogu soovitus, millega luuakse noortegarantii, käsitleb partnerlusel põhinevaid lähenemisviise kui noortegarantii kavade rakendamise ja NEET-noorteni jõudmise peamist lahendust; kutsub liikmesriike üles järgima partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, tehes aktiivselt kindlaks ja kaasates asjaomased sidusrühmad ning edendades paremini ettevõtjate seas – eelkõige VKEdes ja väiksemates pereettevõtetes – noortegarantii programmi; rõhutab, et nendest liikmesriikidest saadud tõendid, kus võeti juba enne programmi kasutuselevõttu vastu noortegarantii sarnane lähenemisviis, näitavad, et edukas sidusrühmi kaasav lähenemisviis on rakendamisel edu võti;

31.  rõhutab noorteorganisatsioonide tähtsat rolli noorte ja avalike tööturuasutuste vaheliste vahendajatena, ergutab liikmesriike tegema selle raames tihedat koostööd noorteorganisatsioonidega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kui nad tegelevad noorte tööhõive algatuse alase teavitamisega ning algatuse kavandamise, rakendamise ja hindamisega;

32.  rõhutab kvalifitseeritud ja ajakohastatud avalike tööturuasutuste tähtsust NEET-noortele mõeldud teenuste pakkumisel; kutsub liikmesriike üles oma avalike tööturuasutuste tööd ELi tasandil avalike tööturuasutuste võrgustiku kaudu noorte tööhõive algatuse rakendamisel paremini kooskõlastama; ergutab edasise koostoime arendamist avaliku ja erasektori tööpakkujate, ettevõtete ja haridussüsteemide vahel; ergutab e-valitsuse laialdast kasutamist, et vähendada bürokraatiat;

33.  kutsub komisjoni üles esitama iga liikmesriiki hõlmavaid riigipõhiseid hinnanguid noortegarantii tõhusa rakendamise aastase kogumaksumuse kohta, arvestades ILO hinnangut;

34.  rõhutab, et noortegarantii raames tuleb suurendada õpipoisikohtade pakkumist, kuna praegu moodustavad need üksnes 4,1 % siiani vastu võetud pakkumistest;

Lõppmärkused

35.  rõhutab, et noorte tööhõive algatus peab muutuma kriisivastasest vahendist stabiilsemaks ELi rahastamisvahendiks, millega lahendada noorte töötuse probleem 2020. aasta järgsel perioodil, tagades samal ajal vahendite kiire ja lihtsa kasutamise, ning millega kehtestatakse kaasrahastamise nõue, et tõsta esile liikmesriikide esmane vastutus; märgib, et noorte tööhõive algatuse pikendamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja tähelepanekuid; rõhutab, et programmi üldine eesmärk on noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule; rõhutab vajadust seada selged, mõõdetavad eesmärgid; rõhutab, et kõiki neid elemente tuleks arutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, et tagada järjepidevus, kulutõhusus ja lisaväärtus;

36.  kordab oma toetust noorte tööhõive algatusele; rõhutab, et kiiresti vaja on teha täiendavaid poliitilisi ja rahalisi jõupingutusi, et vähendada noorte töötust; tuletab eelkõige meelde, kui tähtis on tagada noorte tööhõive algatusele aastatel 2018–2020 vähemalt 700 miljonit eurot, nagu lepiti kokku mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus; nõuab ühtlasi, et eraldataks piisavaid maksete assigneeringuid, et tagada noorte tööhõive algatuse nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine;

37.  rõhutab vajadust parendada noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii raames tehtavate tööpakkumiste kvaliteeti ning nõuab abikõlbliku vanuse edasist arutamist;

38.  on seisukohal, et noorte tööhõive kvaliteediraamistiku rakendamiseks tuleks teha edusamme sellise soovituse vastuvõtmiseks, mille õiguslik alus oleksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 293 ja 153, ning rakendada mitmesuguseid teavitusmeetmeid, näiteks kergesti juurdepääsetava veebisaidi loomine, mis sisaldab asjakohast teavet praktika reguleerimise kohta igas liikmesriigis;

39.   tunnistab, et noorte tööhõive algatus on rahastamisvahend, millega toetada liikmesriikide algatusi noorte suure töötuse probleemi lahendamiseks, ning et liikmesriigid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, et viia haridussüsteemid ja tööturg paremini kooskõlla, et integreerida noori jätkusuutlikul viisil tööturule; tunneb heameelt kehtestatud poliitika ja meetmete üle, et aidata oskuste mittevastavusest vabaneda; tunnistab, et oskuste kasutamine on endiselt probleem kogu Euroopas ja peab seepärast vajalikuks tagada nõutud oskuste ja pakutavate oskuste parema vastavuse;

40.  leiab, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on esmase tähtsusega, et saavutada tulemuslikult Euroopa sotsiaalõiguste samba peamised põhimõtted, eelkõige põhimõte nr 1 koolituse ja elukestva õppe kohta: põhimõte nr 4 tööhõive aktiivse toetamise kohta; põhimõte nr 5 kindla ja paindliku tööhõive kohta; põhimõte nr 6 palkade kohta; põhimõte nr 8 sotsiaaldialoogi ja töötajate kaasamise kohta, põhimõte nr 10 tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning isikuandmete kaitse kohta; põhimõte nr 12 sotsiaalkaitse kohta; põhimõte nr 13 töötushüvitiste kohta; ja põhimõte nr 14 miinimumsissetuleku kohta;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ühiseid jõupingutusi ILOga, et anda asjakohast teavet ja parandada liikmesriikide suutlikkust noortegarantii kavade kasutamises ja hindamises järgmiste aspektide suhtes: algatuse täieliku ja jätkusuutliku rakendamise tagamine, registreerimata NEET-noorteni ja madala kvalifikatsiooniga noorteni jõudmise parandamine, suutlikkuste suurendamine ja pakkumiste kvaliteedi parandamine;

42.  märgib, et komisjon ei ole veel liikmesriikide poolt esitatud lõplikke andmeid veel avaldanud, kuid 2015. aasta lõpuks oli noorte tööhõive algatuse programmi läbinud hinnanguliselt 203 000 noort, mis moodustab osalejatest 4 %; väljendab muret, et teatud liikmesriikides on väga palju noorte tööhõive algatuses osalejaid, kes programmi ei läbi; peab oluliseks tõhustada stiimuleid, vältimaks seda, et noored peavad noorte tööhõive algatust kasutuks programmiks;

43.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatusest tuleks rahastada meetmeid, millega edendatakse NEET-noorte integratsiooni tööturule, sealhulgas tasustatavatele praktikakohtadele ja õpipoisiõppe kohtadele, kuid see ei tohiks muutuda tegelikku tasustatud tööd asendavaks vahendiks;

44.  soovitab luua noorte jaoks ELi abitelefoni noorte õiguste rikkumise vastu, et noored saaksid teatada komisjonile otse mis tahes võimalikust negatiivsest kogemusest noorte tööhõive algatuse ja noortegaranti meetmetes osalemisel, võimaldades nii koguda teavet ja uurida ELi rahastatava poliitika võimalikke kuritarvitusi;

45.  tunneb heameelt selle üle, et president Junckeri 2017. aastal Euroopa Liidu olukorra kohta peetud kõnele lisatud kavatsusavalduses on nimetatud ettepanekut luua Euroopa tööhõiveamet, kes tõhustaks tööturuametite koostööd kõikidel tasanditel ning haldaks paremini piiriüleseid olukordi ja võimalikke algatusi, millega toetatakse õiglast liikuvust;

46.  tunnistab, et noorte tööhõive algatus on olnud edukas noorte töötuse vähendamisel ja eelkõige soolise tasakaalu tagamisel, sest algatuses on osalenute hulgas on umbes 48 % mehi ja 52 % naisi;

47.  kutsub liikmesriike üles rakendama noorte tööhõive algatuse raames täielikult nii direktiivi 2000/78/EÜ võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel kui ka direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta;

48.  peab vajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid positiivseid meetmeid, et tagada noortele naistele ja tütarlastele võimalus saada kvaliteetseid tööpakkumisi ning hoida ära nende tööle rakendamine või lõksu langemine ebakindlatel, alatasustatud ja ajutistel töökohtadel, kus töötaja õigused on piiratud või puuduvad;

49.  palub liikmesriikidel koguda sooliselt eristatud statistilisi andmeid, et komisjon saaks algatada mõjuhinnangu noorte tööhõive algatuse ja selle mõju kohta soolisele tasakaalule, et võimaldada algatuse elluviimise põhjalikku hindamist ja analüüsimist;

50.  palub liikmesriikidel leida viise, kuidas toetada noorte naiste naasmist tööturule, haridus- või koolitusteele, tagades soolise võrdõiguslikkuse töö saamisel, karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamisel, lastehoiu ja täiskasvanute hoolduse pakkumisel ning soodustades naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist;

51.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid rohkem jõupingutusi meetmete parandamiseks haridussüsteemi raames, et aidata ohus olevatel isikutel jätkuvalt kaitset saada,

52.  märgib murelikult, et kõige hiljutisemates hindamisaruannetes(11) juhitakse tähelepanu sellele, et noorte tööhõive algatuse esimene rakendusetapp keskendus pigem kõrgelt haritud NEET-noortele kui väheste oskustega mitteaktiivsetele noortele, kes pole avalikes tööturuasutustes arvel;

53.  palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada see oluline puudujääk, töötades muu hulgas välja konkreetseid järelmeetmeid, et rakendada tõenduspõhisemat, tulemuslikumat ja järjepidevamat noortepoliitikat;

54.  palub liikmesriikidel tagada, et nende õigusnormid võimaldavad kõigil kindlaksmääratud vanuserühma kuuluvatel noortel noorte tööhõive algatusele registreeruda ja selles tulemuslikult osaleda(12);

55.  juhib tähelepanu avatud turul praktikakohtade pakkumist reguleerivate õigusnormide puudumisele selles osas, mis puudutab töölevõtmise läbipaistvust, praktika kestust ja tunnustamist, ning juhib tähelepanu sellele, et ainult vähesed liikmesriigid on kehtestanud minimaalsed kvaliteedinõuded, sealhulgas noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse järelevalve eesmärgil;

56.  tunnistab, et noorte tööhõive algatuse kaudu tehtud ELi eelarveinvesteeringud on olnud mõjusad ja kiirendanud noorte pääsemist tööturule; on seisukohal, et noorte tööhõive algatus annab selget ELi lisaväärtust, kuna paljusid noorte tööhõive kavasid ei oleks saanud ilma ELi toetuseta rakendada;

57.  märgib, et noorte tööhõive algatuse algne rahaeraldis mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) oli 6,4 miljardit eurot, millest 3,2 miljardit eurot eraldati eraldiseisva eelarverea kaudu ning sama suur summa Euroopa Sotsiaalfondist;

58.  toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kiideti poliitiliselt heaks noorte tööhõive algatusele aastateks 2017–2020 täiendava 1,2 miljardi euro eraldamine koos samasuguse summaga Euroopa Sotsiaalfondist; rõhutab aga, et sellele programmile ette nähtud lõplik assigneering määratakse kindlaks eelseisva iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

59.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi tungival nõudmisel suurendati ELi 2018. aasta eelarves noorte tööhõive algatusele algselt eraldatud konkreetseid vahendeid 116,7 miljoni euro võrra, seega on 2018. aastaks eraldatud kokku 350 miljonit eurot; võtab teadmiseks, et komisjon võttis ühepoolselt kohustuse teha ettepanek suurendada noorte tööhõive algatuse rahastamist paranduseelarve kaudu, kui noorte tööhõive algatuse suutlikkus abi ära kasutada seda võimaldab;

60.  on seisukohal, et noorte tööhõive algatuse üldeelarve ei ole piisav, et katta tegelikud vajadused ja puuduvad vahendid, et kindlustada programmi eesmärkide saavutamine; tuletab meelde, et keskmiselt on jõutud vaid 42 %ni mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest ning mitmes liikmesriigis on see näitaja alla 20 %; nõuab seetõttu, et noorte tööhõive algatuse eraldisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames oluliselt suurendataks ning et liikmesriigid rahastaksid ka oma eelarvega noorte tööhõive kavasid;

61.  kutsub komisjoni üles kindlustama noorte tööhõivele tehtavate investeeringute järjepidevust, soodustades sünergiat olemasolevate allikate vahel ja koostades ühtsed eeskirjad, mis on esitatud terviklikus juhendis, et tagada suurem kohapealne mõju, koostoime, tulemuslikkus ja lihtsustatus; tuletab meelde, et esmatähtis on vähendada korraldusasutuste halduskoormust; juhib tähelepanu sellele, kui olulised on noortegarantii kavade rahastamise riigipõhised aruanded, milles jälgitakse ka riiklike eelarvete ja ELi eelarve koostoimet, samuti vajadust parandada selle protsessi peamiste sidusrühmade vahelist koordineerimist ja tihendada koostööd;

62.  kutsub komisjoni üles parandama pärast 2020. aastat noorte tööhõivesse tehtavate investeeringute kavandamist, rakendades täielikult lähenemisviisi, mida kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöös, kus rahastamisele kehtib kõikehõlmav eelplaneering ja eelhindamine, millele järgneb partnerluslepingute sõlmimine; on seisukohal, et selline lähenemisviis suurendab ELi eelarve mõju; märgib, et noorte tööhõive algatuse rakendamine on kulgenud edukalt liikmesriikides, kus on vastavad rakenduskavad ning kus riigi ja piirkondlike eelarvete panus on märkimisväärne;

63.  kutsub lisaks komisjoni üles kujundama ümber praeguseid hindamismehhanisme, keskendudes aasta- ja lõpparuannete koostamisel ühtsetele tulemuskriteeriumitele ja -audititele, et paremini jälgida ELi eelarve mõju; nõuab, et kogu ELis kasutataks ühtseid näitajaid, nagu noorte tööhõive algatuses osalevate noorte osakaal, kes tänu ELi rahastatud meetmetele sisenevad esmasele tööturule;

64.  rõhutab siiski, et reformitud kavandamine ja aruandlus ei tohiks põhjustada viivitusi eelarve täitmisel ega tekitada ülemäärast halduskoormust korraldusasutustele ja eelkõige lõplikele abisaajatele;

65.  tunnistab, et praegune halduskoormus vähendab ELi eelarve investeerimissuutlikkust, eriti lühema rakendusperioodiga vahendite puhul, nagu seda on noorte tööhõive algatus; nõuab seetõttu pakkumismenetluste ühtlustamist, keskendudes pakkumuste ettevalmistamise ja otsuste vaidlustamise menetluste kiirendamisele; juhib tähelepanu noorte tööhõive algatuse kulude puhul lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise positiivsele mõjule; nõuab noorte tööhõive algatuse projektide puhul lihtsustatud kuluvõimaluste kasutuselevõtmist kogu ELis, et vähendada märkimisväärselt halduskoormust ja kiirendada eelarve täitmist;

66.  rõhutab, et praeguse seisuga on noorte tööhõive algatuse rahalise rakendamise tulemused kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas parimad;

67.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatusega on toetatud üle 1,6 miljoni noore ja sellega on võimaldatud liikmesriikide konsolideeritud tegevust summas üle 4 miljardi euro;

68.  märgib, et teabe puudumine kava elluviimise võimalike kulude kohta liikmesriigis võib kaasa tuua ebapiisava rahastamise kava elluviimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; kutsub liikmesriike üles koostama eelanalüüse ja ülevaate noortegarantii elluviimise kulude kohta;

69.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võtta kasutusele halduslikult vähem koormavamad ja ajakohasemad süsteemid noorte tööhõive algatuse ülejäänud rahaliste vahendite järelevalveks;

70.  nõuab keskendumist noorte tööhõive algatuse tulemustele, määrates liikmesriikides läbiviidud programmide ja pakutud alaliste lepingute põhjal kindlaks konkreetsed näitajad uute teenuste ja tööturu toetusmeetmete kohta;

71.  on veendunud, et kava tõhususe hindamiseks tuleb hinnata kõiki aspekte, sealhulgas kava kulutõhusust; võtab teadmiseks ILO ning Eurofoundi varasemad prognoosid ning palub komisjonil nimetatud prognoose kinnitada või ajakohastada;

72.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma realistlikud ja saavutatavad eesmärgid, hindama lahknevusi, analüüsima turgu enne kavade elluviimist ning parandama järelevalvet ja teavitamissüsteeme;

°

°  °

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.

(2)

ELT L 126, 21.5.2015, lk 1.

(3)

ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0390.

(5)

ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 69.

(6)

ELT L 113, 29.4.2017, lk 56.

(7)

Komisjoni 2013. aasta detsembri aruanne tööhõive ja sotsiaalarengu kohta Euroopas 2013. aastal.

(8)

Eurofoundi 2014. aasta augusti uuring „Kutseprofiilid töötingimuste uuringus: mitmeti ebasoodsas seisus kutsealade kindlakstegemine“.

(9)

Muud meetmed hõlmavad järgmisi algatusi: 2010. aasta septembris käivitatud „Noorte liikuvus“, 2011. aasta detsembris käivitatud „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ ja 2012. aasta jaanuaris käivitatud „Noorte tegevuskavad“.

(10)

ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(11)

Eriaruanne nr 5/2017 noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta; Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2016. aasta juuni lõpparuanne noorte tööhõive algatuse esimeste tulemuste kohta; Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatis „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646); Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2016. aasta juuni analüüs „Noorte tööhõive algatus: Euroopa tasandil rakendamise hinnang“.

(12)

Teatavate riikide õigusraamistikus peetakse mõnesid noori, eelkõige neid, kel on raske puue, töövõimetuteks. Nad ei saa võtta end arvele avalikes tööturuasutustes ja ei saa seega osaleda noorte tööhõive algatuses.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Finants- ja majanduskriis, mis algas 2008. aastal, tõi kaasa järsu töötuse tõusu. Eriti rängalt tabas see noori, kes olid üldjuhul esimese töökoha otsimise olukorras, töötasid ajutiste lepingutega või olid esimesed, kes kaotasid töökoha nn viimasena-tööle-esimesena-töötuks-koondamisreegli tõttu. Noorte töötuse määr tõusis 15 %-lt 2008. aastal selle tipptasemeni (24 %) 2013. aasta alguses, mil kõnealune keskmine määr varjas endas väga suuri lahknevusi liikmesriikide ja piirkondade vahel. Noorte töötus püsis 2013. aastal Saksamaal, Austrias ja Madalmaades 10 % lähedal, küündides samal ajal Itaalias, Hispaanias, Horvaatias ja Kreekas 40 %ni või tunduvalt kõrgemale. Peale selle suurendas kriis noorte kõrvalejäämist tööturult, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arv küündis 2013. aastal 7,3 miljonini (13 % kõigist noortest vanuses 15–24 eluaastat).

Sellise olukorraga silmitsi seistes ja vastusena komisjoni tehtud ettepanekule ning olles pidevalt tundnud Euroopa Parlamendi survet võtta kiiresti meetmeid, lõi Euroopa Ülemkogu 22. aprilli 2013. aasta Euroopa Liidu Nõukogu soovituse alusel noortegarantii, millega ELi liikmesriigid võtsid endale kohustuse tagada noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetne töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumine. Paralleelselt otsustas Euroopa Ülemkogu 2013. aasta veebruaris luua noorte tööhõive algatuse, mis toimiks kui peamine ELi eelarvevahend, mis on seotud Euroopa Sotsiaalfondiga, et aidata liikmesriikide piirkondadel, kus noorte töötuse tase on eriti kõrge, olukorda lahendada, võttes eelkõige kasutusele noortegarantii kavad.

Noorte tööhõive algatuse 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks nähti ette eelarve suuruses 6,4 miljardit eurot, millest 3,2 miljardit eurot pärines ELi eelarve uuelt eraldi eelarverealt, millele lisati 3,2 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavatest riiklikest eraldistest. Kavatsusega lahendada noorte töötuse probleem kiiresti, rakendati ajavahemikul 2014–2015 noorte tööhõive algatuse eelarvet seoses kulukohustustega võimalikult ruttu.

Noorte tööhõive algatuse raames rahastamiseks on abikõlblikud piirkonnad, kus noorte töötuse määr 2012. aastal oli 15–24aastaste noorte seas enam kui 25 %, ning liikmesriigid, kus noorte töötuse määr oli 2012. aastal enam kui 20 % ning kus selle määra tõusuks registreeriti üle 30 %. Samal ajal kui noortegarantii on kogu ELi hõlmav kohustus, on noorte tööhõive algatus suunatud üksnes neile liikmesriikidele ja piirkondadele, kus noorte töötuse määrad on kõrgeimad, hõlmates kokkuvõttes osaliselt või täielikult 20 liikmesriiki. Noorte tööhõive algatus on suunatud noortele töötutele vanuses kuni 24 aastat (kaasa arvatud), pakkudes samas liikmesriikidele võimaluse (mida kümme liikmesriiki on kasutanud) laiendada vanusepiirangut 29. eluaastani.

Selle rakendamisaruande eesmärk on hinnata noorte tööhõive algatuse kui peamise ELi rahastamisvahendi rakendamist, mille abil viia ellu noortegarantiis sätestatud eesmärgid, ning samuti esitada poliitilised soovitused selle kohta, kuidas selle toimimist tulevikus parandada, võttes arvesse algatuse käivitamisest alates esimese kolme aasta jooksul omandatud kogemusi ning kogutud andmeid.

Käesoleva raporti koostamisel võttis raportöör oma järeldustes aluseks eelkõige järgmise: komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatis „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“(1); asjakohased Euroopa Kontrollikoja eriaruanded; Euroopa Parlamendi poliitikaosakondade tellitud uuringud; Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse sisene rakendamise hindamine; nõukogu tööhõivekomitee aruanded. Raporti koostamise protsessis kohtus või kohtub raportöör erinevate sidusrühmadega, sh noorte esindajad, sotsiaalpartnerid, teaduseksperdid ja noorte tööhõive algatusega / noortegarantiiga seotud riigi ametiasutused, ning viis samuti läbi missioone, sh teabekogumismissioon Sloveeniasse ja Horvaatiasse.

Järeldused

Noorte töötuse määra järsu tõusuga silmitsi seistes oli noorte tööhõive algatuse peamine eesmärk võimaldada enim mõjutatud piirkondades vahendeid kiirest kasutada. Kiire kasutuselevõtu hõlbustamiseks muudeti noorte tööhõive algatuse kulud alates 1. septembrist 2013 abikõlblikeks ning noorte tööhõive algatuse eelarvet rakendati 2014. ja 2015. aastal võimalikult ruttu. Juhtides tähelepanu sellele, et tegeliku rakendamise kiiruse näitajad ei vastanud ootustele, tegi komisjon 2015. aasta veebruaris ettepaneku tõsta oluliselt eelmaksete määra (1–1,5 %-lt 30 %-ni), vabastades seeläbi koheseks rahastamiseks 1 miljard eurot. Praegu kättesaadavate andmete põhjal tuleb märkida, et vahendite kiiresti kasutuselevõtu eesmärk saavutati üksnes viies liikmesriigis (Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania). Poliitika kujundamine ja rakendamine, asjaomaste sidusrühmade partnerlusel põhinevasse lähenemisviisi kaasamine ning muud sissejuhatavad sammud võisid võtta oodatust rohkem aega ning mitmed liikmesriigid hilinesid kulude nõude esitamiseks vajalike asutuste määramisega.

Noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii üks peamine eesmärk on jõuda NEET-noorteni, isegi kui nad ei otsi aktiivselt tööd. Seni kättesaadavad hinnangud näitavad, et liikmesriikidel on raskusi (eriti tööturult eemal oleva) NEET-elanikkonna kindlaksmääramise ja sihiks võtmisega, mis võib põhjustada selle, et nad võtavad sihiks noored töötud, kes on nähtavamad ja hõlpsamini integreeritavad. Kõige hiljutisemas Euroopa Kontrollikoja aruandes, mis põhines seitsme liikmesriigi (viie noorte tööhõive algatuse liikmesriigi) tulemusauditil, avaldati sügavat muret seoses aruandes vaatluse alla võetud strateegiatega teha kindlaks noorte tööhõive algatuse sihtpopulatsioon (pealiskaudne ja üldine).

Noortegarantii üldeesmärk on NEET-noorte jätkusuutlik tööturule integreerimine, sellega nähakse ette individuaalne lähenemisviis, mis peaks päädima kvaliteetse tööpakkumisega, edendades noore tööalast konkurentsivõimet, aidates samal ajal ideaalis laiemalt käsitleda (piirkondlikul) tööturul esinevat oskuste nõudlusele mittevastavust. Kõik need tingimused on hädavajalikud, et noorte tööhõive algatuse rahastamine oleks tõhus ja tulemuslik. Komisjon on teada andnud, et korraldusasutused on teatanud iga noorte tööhõive algatuse kaudu toetuse saaja jaoks isiklike tegevuskavade koostamise tavast. Seevastu nähtub Euroopa Kontrollikoja aruandest, et ainult üks liikmesriik võtab süstemaatiliselt arvesse oskuste nõudlusele mittevastavust, samas kui kõik (auditi läbinud) liikmesriigid rakendavad mõningast NEET-noorte profiilianalüüsi, kasutades mõnel juhul olemasolevaid süsteeme või võttes mõnikord kasutusele uued süsteemid. Mitmed liikmesriigid on võtnud kasutusele kvaliteetse tööpakkumise määratluse. Varasemas Euroopa Kontrollikoja aruandes soovitati, et komisjon koos tööhõivekomiteega peaksid koostama kvaliteetse tööpakkumise standardid. See iseenesest vihjab sellele, et praegu ei ole võimalik kindlaks teha noortegarantii pakkumiste kvaliteeti, mille rahastus tuleb (osaliselt) noorte tööhõive algatusest.

2015. aastal hindas ILO noortegarantii rakendamise maksumuseks kõigis ELi 28 liikmesriigis umbes 45 miljardit eurot aastas. Tuleb märkida, et noorte tööhõive algatuse eesmärk, milleks nähti 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks ette eelarve suuruses 6,4 miljardit eurot, on täiendada riiklikku rahastust ja mitte seda asendada. Sellegipoolest andis Euroopa Kontrollikoda kättesaadavate rakendamisandmete põhjal märku ohust, et noorte tööhõive algatuse rahastus asendab riikliku rahastuse, juhtides tähelepanu näiteks asjaolule, et tema valimis olid enamik noorte tööhõive algatuse raames rahastatud meetmetest juba olemas enne noorte tööhõive algatuse / noortegarantii kasutuselevõttu. Lisaks täheldas kontrollikoda, et üksnes osaliselt olemasolevate vahendite eraldamist põhjendavate rakenduskavade olemasolu raskendab veelgi noorte tööhõive algatuse rahastamise lisaväärtuse hindamist.

Küsimusele, kas ELi noorte tööhõive algatuse rahalisi vahendeid kulutatakse hästi ning kas tööturult kõrvalejäetud noortel aidatakse tõepoolest saada jätkusuutlik töö, saab vastata üksnes siis, kui tegevusi jälgitakse hoolikalt ning tagatakse usaldusväärsete andmete kogumine. Olles seotud Euroopa Sotsiaalfondiga, kohaldatakse noorte tööhõive algatuse kulude suhtes tegevuse jälgimise ja liikmesriikide aruandluse jaoks üksikasjalikke nõudeid, sh nõuet koostada vahetud ja pikaajalised tulemusnäitajad. Komisjon on avaldanud täiendavad praktilised suunised, et tagada järjekindel ja tõhus aruandlus. Euroopa Kontrollikoda väljendab oma valimil tuginedes muret andmete (õigeaegselt) kättesaadavaks tegemise ja kvaliteedi pärast, mille puudumisel ei ole aruandluse usaldusväärsust võimalik nõuetekohaselt hinnata.

Raportööri seisukoht

Noorte tööhõive algatus loodi noorte töötute aitamiseks, tagades rahalise toetuse piirkondadele, mis võitlevad eriti kõrge noorte töötuse ja tegevusetuse määraga. Selle loomise järel on noorte töötuse probleemist saanud jagatud ELi poliitiline prioriteet ning nii peaks see jääma ka tulevikus.

Liikmesriikide vahel esineb suuri erinevusi noorte töötuse seisukohalt. Seepärast on noorte töötus ELis jätkuvalt suur probleem. Raportöör usub, et äärmiselt oluline on teha pidevaid jõupingutusi.

Hoolimata asjaolust, et noorte töötuse probleemi lahendamine on kiireloomuline esmatähtis küsimus ning et sellele kulutatakse märkimisväärselt ELi ja riiklikke rahalisi vahendeid, tuleb rõhutada, et esimesed rakendamise hindamised põhinevad üksnes praegu kättesaadaval piiratud teabel.

Võttes arvesse noorte tööhõive algatuse ebaühtlast rakendamist liikmesriikides, on seire- ja hindamisprotsess kujunenud raskeks ülesandeks. Seoses noorte tööhõive algatuse tõendatud tulemuste ja tagajärgedega puudub läbipaistvus. Raportöör tunneb kahetsust seiramise ebajärjepidevuse üle, mis viib nähtavate tulemuste puudumiseni.

Seoses noorte tööhõive algatuse kulutõhususega on edu mõõtmine keeruline. Seepärast soovitatakse, et seire- ja aruandlussüsteemi raames tuleks rõhutada raha kulutamise läbipaistvust ning seda tuleks parandada. Konkreetselt kutsub raportöör liikmesriike üles tagama järelandmete esitamist, et hinnata tulemuste pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks teeb raportöör ettepaneku, et aruandluse nõudeid rakendataks nii, et iga liikmesriik saab esitada võrreldavad, üksikasjalikud ja põhjendatud aruanded.

Sellegipoolest arvab raportöör, et noorte tööhõive algatus on seoses noorte töötuse vastu võitlemisega hakanud tuntavalt positiivset mõju avaldama, olles poliitiliste muudatuste eestvedaja. Nii peaks see ka jääma. Samuti on noorte tööhõive algatusega suudetud innustada avaliku sektori asutusi olema uuenduslikumad ning keskenduma seoses noorte tööhõivemeetmetega üha rohkem individuaalse lähenemisviisi tagamisele. Raportöör leiab, et noorte tööhõive algatusel on oma täieliku potentsiaali saavutamiseks veel piisavalt võimalusi.

Raportöör soovitab, et noorte tööhõive algatus peaks keskenduma noorte pikaajalisele töötusele, kuna sellega võib kaasneda isoleerumine ja nõrgeneda noorte ühtekuuluvustunne. Raportöör väljendab muret noorte töötuse pärast, mis põhjustab noorte töötute kui inimkapitali kasutamata potentsiaali tõttu seoses avaliku ja erasektori investeeringutega väga suuri kadusid.

Kättesaadavast teabest noorte tööhõive algatuse üldise hõlmatuse kohta nähtub, et NEET-elanikkonnast jõutakse üksnes väikese protsendini. Raportöör soovitab liikmesriikidel pingutada rohkem, et leida viis tööturult eemal olevate ja halduslikult välja arvatud NEET-noorte kindlakstegemiseks ning asjakohaste teavitamisstrateegiate loomiseks. Noorte tööhõive algatus peaks olema kättesaadavam kõigile noortele, eriti madala kvalifikatsiooniga ja neile noortele, keda puudutab pikaajaline töötus. Raportöör nõuab paremat teavitustegevust nende noorte seas, kes on tööturust enim eraldatud, näiteks puuetega noored. Selles kontekstis toob raportöör välja, kui oluline on vahetada liikmesriikide vahel parimaid tavasid. Piiriülene ja kultuuridevaheline kogemuste vahetamine võib päädida üksteiselt õppimise kogemusega, mis võib omakorda mõjutada ja parandada haavatavate rühmade tööturul aktiivsena olemise tõhusust. Kõik noorte tööhõive algatuse raames võetud meetmed peaksid olema kooskõlas riiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega.

Esimestest kättesaadavatest rakendamisandmetest nähtub asjaolu, et noorte tööhõive algatuse / noortegarantii kohaste tööpakkumiste kvaliteet on sageli vaieldav. Samuti muutuvad tööturud pidevalt, mis tekitab stabiilsete alaliste töökohtade puuduse. Kehtestada tuleb miinimumstandardid selle kohta, mida kujutab endast kvaliteetne tööpakkumine. Euroopa Kontrollikoja soovituse kohaselt peaksid pakkumised, mida peetakse kvaliteetseks, sobima alati nii osaleja profiili kui ka tööturu nõudlusega. Ainult sellisel juhul on võimalik saavutada jätkusuutlik tööturule integreerimine.

Raportööri soovituse kohaselt peaks selleks, et noorte töötuse langemise suundumus jätkuks, olema tagatud rahastus koos parema suunitlusega. Seetõttu soovitab raportöör täiendavalt uurida, kas muudatusega töötuse mõõtmises praeguse NUTS2 liigituse alt väiksema, NUTS3 piirkondade alla kaasneks täpsem ja kasulikum rahaliste vahendite jaotus. 

Raportöör soovitab ka võtta rahastamise aluseks mitmekülgsuse, st küsimust peaksid kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud rahastamiskanalid käsitlema terviklikult. Üks tasand ei tohiks teisi välistada, kuna detsentraliseerimine on hädavajalik, et jõuda vahetult rohkemate noorteni ning neid mõjutada. Kui selline struktuur on loodud, peaks rahastamine olema kättesaadavam.

Noorte tööhõive algatuse eesmärgiks peaks jääma aidata kõigil noortel abikõlblikes piirkondades saada esimene töökogemus, kuna esimese töökoha saamine on tavaliselt kõige raskem ülesanne. Noorte tööhõive algatuse eesmärgiks peaks jääma ka alalisele tööle üleminekule aktiivselt kaasaaitamine.

Raportöör märgib, et noorte tööhõive algatus on üks neist vahenditest, mis on välja töötatud kasutamiseks ajal, mil ELi majandus ei toimi hästi, ning seda peaks seetõttu võtma kui vahendit, mis aitab töökohtade loomise vallas anda lisatõuke positiivse mõju saavutamise suunas. Noorte tööhõive algatus ei tohiks mingil määral asendada riiklikku rahastamist ja juba olemasolevaid riiklikke vahendeid ega tohiks muuta ebaoluliseks asjaolu, et üksnes usaldusväärne majanduspoliitika võib tekitada tööhõive kasvu. Noorte tööhõive algatus peaks olema tihedalt seotud majanduslike aluspõhimõtetega ja tööturule kaasamise vaimuga ning peab seetõttu olema kooskõlas tööturgude vajadustega.

Raportöör soovitab, et seoses riikliku ja ELi rahastusega noorte töötuse valdkonnas peaksid ootused olema realistlikumad ning eesmärgid ja sihid peaksid olema saavutatavad. Raportöör usub, et käimasolevaid meetmeid ja rakendamise perioodi tuleks pärast 2020. aastat pikendada, ning soovitab seda ka teha.

(1)

COM(2016)0646.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta liikmesriikides

(2017/2039(INI))

Arvamuse koostaja: Andrey Novakov

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et noortegarantiis on osalenud 16 miljonit mitteõppivat ja mittetöötavat noort ning noorte tööhõive algatuse kaudu on otseselt toetatud enam kui 1,6 miljonit noort ELis; märgib, et lubamatult suur osa noortest on ikka veel töötud: 28-liikmelises ELis 16,6 % ja euroalal 18,7 %;

B.  arvestades, et noorte töötuse tase ELis langes 2014. aasta 23,7 %-lt 2017. aasta teises kvartalis 17 %ni, tänu millele töötute noorte arv on ELis langenud enam kui 1,8 miljoni võrra ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv enam kui 1 miljoni võrra;

C.  arvestades, et tänu noorte tööhõive algatusele on liikmesriigid võtnud vastu enam kui 132 noortele suunatud tööturumeedet;

D.  arvestades, et 75% kogu noorte tööhõive algatuse eelarvest on kulukohustustega seotud ning sellest on liikmesriikides on investeeritud juba 19 %, mis muudab noorte tööhõive algatuse eelarve täitmise määra Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas kõrgeimaks;

E.  arvestades, et mitu noorte tööhõive algatuse rakendamist käsitlevat aruannet näitavad, et kuigi tuntakse muret, kas rahastamine on piisav ja hinnangud vajaminevate koguinvesteeringute kohta asjakohased, on olemasolevad vahendid edukalt keskendatud piirkondlikule nõudlusele, konkreetsetele piirkondadele ja toetusesaajate rühmadele;

1.  tunnistab, et noorte tööhõive algatuse kaudu tehtud ELi eelarveinvesteeringud on olnud mõjusad ja kiirendanud noorte pääsemist tööturule; on seisukohal, et noorte tööhõive algatus annab selget ELi lisaväärtust, kuna paljusid noorte tööhõive kavasid ei oleks saanud ilma ELi toetuseta rakendada;

2.  märgib, et noorte tööhõive algatuse algne rahaeraldis mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) oli 6,4 miljardit eurot, millest 3,2 miljardit eurot eraldati asjaomase eelarverea kaudu ning sama suur summa Euroopa Sotsiaalfondist; tuletab meelde, et kuna noorte töötuse probleem oli vaja kiiresti lahendada, otsustati kogu summa rakendada aastatel 2014–2015;

3.  toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames kiideti poliitiliselt heaks noorte tööhõive algatusele aastateks 2017–2020 täiendava 1,2 miljardi euro eraldamine koos samasuguse summaga Euroopa Sotsiaalfondist; rõhutab aga, et sellele programmile ette nähtud lõplik assigneering määratakse kindlaks eelseisva iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi tungival nõudmisel suurendati ELi 2018. aasta eelarves noorte tööhõive algatusele algselt eraldatud vahendeid 116,7 miljoni euro võrra, seega on 2018. aastaks eraldatud kokku 350 miljonit eurot; võtab teadmiseks, et komisjon võttis ühepoolselt kohustuse teha ettepanek suurendada noorte tööhõive algatuse rahastamist paranduseelarve kaudu, kui noorte tööhõive algatuse suutlikkus abi ära kasutada seda võimaldab;

5.  on seisukohal, et noorte tööhõive algatuse üldeelarve ei vasta tegelikele vajadustele ja puuduvad vajalikud vahendid kindlustamaks, et programm oma eesmärgid saavutab; tuletab meelde, et keskmiselt on jõutud vaid 42 %ni mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest ning mitmes liikmesriigis on see näitaja alla 20 %; nõuab seetõttu, et noorte tööhõive algatuse eraldisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames oluliselt suurendataks ning et liikmesriigid rahastaksid ka oma eelarvega noorte tööhõive kavasid; leiab, et noorte tööhõive algatus on riiklikke skeeme täiendav meede ning usub, et seda tuleks liikmesriikides täiendada majanduskasvu toetavate meetmete ja konkreetsete tegevustega;

6.  on seisukohal, et selleks, et töötada välja kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistik, mis aitaks võidelda noorte töötuse vastu, võiks struktuurifonde kasutada sihipärasemalt kutseharidus- ja -koolituskeskuste ning muude õpipoisiõppe toetamiseks võetavate asjakohaste meetmete rahastamiseks; on seisukohal, et sõltuvalt piirkonna arengutasemest peaks sedalaadi toetus rohkem kajastuma Euroopa Sotsiaalfondi investeerimisprioriteetides (praktikandi töö tasustamise ja sotsiaalkindlustuse osas) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi investeerimisprioriteetides seoses kutseharidus- ja -koolituskeskuste taristu ja varustusega;

7.  kutsub komisjoni üles kindlustama noorte tööhõivele tehtavate investeeringute järjepidevust, soodustades sünergiat olemasolevate allikate vahel ja koostades ühtsed eeskirjad, mis on esitatud terviklikus juhendis, et tagada suurem kohapealne mõju, koostoime, tulemuslikkus ja lihtsustatus; tuletab meelde, et esmatähtis on vähendada korraldusasutuste halduskoormust; juhib tähelepanu sellele, kui olulised on noortegarantii kavade rahastamise riigipõhised aruanded, milles jälgitakse ka riiklike eelarvete ja ELi eelarve sünergiat, samuti vajadust parandada selle protsessi peamiste osaliste vahelist koordineerimist ja tihendada koostööd;

8.  kutsub komisjoni üles parandama pärast 2020. aastat noorte tööhõivele tehtavate investeeringute kavandamist, rakendades täielikult lähenemisviisi, mida kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöös, kus rahastamisele kehtib kõikehõlmav eelplaneering ja eelhindamine, millele järgnevad partnerluslepingud; on seisukohal, et selline lähenemisviis suurendab ELi eelarve mõju; märgib, et noorte tööhõive algatuse rakendamine on kulgenud edukalt liikmesriikides, kus on vastavad rakenduskavad ning kus riigi ja piirkondlike eelarvete panus on märkimisväärne;

9.  on seisukohal, et noorte tööhõive rahastamises tuleks säilitada õige tasakaal rahastamisvahendite ja tagastamatute eraldiste vahel;

10.  kutsub lisaks komisjoni üles kujundama ümber praeguseid hindamismehhanisme, keskendudes aasta- ja lõpparuannete koostamisel ühtsetele tulemuskriteeriumitele ja -audititele, et jälgida ELi eelarve mõju parandavas perspektiivis; nõuab, et kogu ELis kasutataks ühtseid näitajaid, nagu noorte tööhõive algatuses osalevate noorte osakaal, kes tänu ELi rahastatud meetmetele sisenevad esmasele tööturule;

11.  rõhutab siiski, et uut moodi kavandamine ja aruandlus ei tohiks põhjustada viivitusi eelarve täitmisel ega tekitada ülemäärast halduskoormust korraldusasutustele ja eelkõige lõplikele abisaajatele;

12.  tunnistab, et praegune halduskoormus vähendab ELi eelarve investeerimissuutlikkust, eriti lühema rakendusperioodiga vahendite puhul, nagu seda on noorte tööhõive algatus; nõuab seetõttu pakkumismenetluste ühtlustamist, keskendudes pakkumuste ettevalmistamise ja otsuste vaidlustamise menetluste kiirendamisele; juhib tähelepanu noorte tööhõive algatuse kulude puhul lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise positiivsele mõjule; nõuab noorte tööhõive algatuse projektide puhul lihtsustatud kuluvõimaluste kasutuselevõtmist kogu ELis, et vähendada märkimisväärselt bürokraatiat ja kiirendada eelarve täitmist.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Răzvan Popa, Paul Rübig, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Paul Denanot, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Javi López

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

Gérard Deprez, Nedzhmi Ali, Urmas Paet

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

GUE/NGL

Liadh Ní Riada

PPE

Andrey Novakov, Esteban González Pons, Inese Vaidere, Ingeborg Gräßle, Jan Olbrycht, José Manuel Fernandes, Lefteris Christoforou, Monika Hohlmeier, Patricija Šulin, Paul Rübig, Reimer Böge, Siegfried Mureşan

S&D

Daniele Viotti, Iris Hoffmann, Javi López, Jean-Paul Denanot, Jens Geier, John Howarth, Manuel dos Santos, Răzvan Popa, Tiemo Wölken, Vladimír Maňka

Verts/ALE

Indrek Tarand, Jordi Solé

5

ECR

Bernd Kölmel, Richard Ashworth

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Marco Zanni

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (28.11.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides

(2017/2039(INI))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et alates Euroopa tööhõivestrateegia kasutuselevõtust 1997. aastal on komisjon toetanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte töö- ja haridusvõimalusi(1); arvestades, et kriisist alates on ELi meetmetes pandud erilist rõhku noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele;

B.  arvestades, et noorte tööhõive algatus on algatus, et toetada mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori), pikaajalistest töötutest noori ja tööotsijana arvele võtmata noori, kes elavad piirkondades, kus noorte töötuse määr oli 2012. aastal suurem kui 25 %;

C.  arvestades, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on erineva suunitlusega, kuna noortegarantii eesmärk on toetada struktuurireforme hariduses, samas kui noorte tööhõive algatus on rahastamisvahend, mida saab kasutada lühiajalise meetmena noorte töötuse vastu võitlemiseks; arvestades, et noortegarantiid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, liikmesriikide eelarvetest ja noorte tööhõive algatusest, samal ajal kui noorte tööhõive algatusest saab aga rahastada noorte tööhõive algatuse sihtrühmale mõeldud töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või jätkuõppekohtade otsepakkumist toetuskõlblikes piirkondades; arvestades, et noortegarantii kohaldamisalaks on kõik 28 liikmesriiki, ent noorte tööhõive algatuse raames on toetuskõlblikud üksnes 20 liikmesriiki; arvestades lõpetuseks ka seda, et noorte tööhõive algatuse meetmete kestust ei ole kindlaks määratud, kuid noortegarantii puhul nõutakse pakkumise tegemist nelja kuu jooksul; märgib, et mitte üheski riigis ei ole olnud võimalik tagada, et kõigil mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel on võimalus nelja kuu jooksul pakkumine vastu võtta, ja seda peamiselt napi eelarve tõttu;

D.  arvestades, et noortegarantii on liikmesriikides kaasa toonud struktuurireformide rakendamise, et selle eesmärkide saavutamiseks eelkõige kohandada oma haridus- ja koolitusmudeleid tööturuga;

E.  arvestades, et 2015. aastal võeti noorte tööhõive algatuse meetmete kasutuselevõtu kiirendamiseks vastu otsus suurendada algatuse eelrahastamiseks kättesaadavaid vahendeid ühe miljardi euro võrra, mis tähendas toetuskõlblike liikmesriikide jaoks tõusu algselt ette nähtud 1-1.5 %-lt 30%ni;

F.  arvestades, et sellised välised tegurid nagu konkreetse piirkonna majandusolukord või tootmismudel mõjutavad noortegarantii raames seatud eesmärkide saavutamist;

G.  arvestades, et noortegarantii elluviimine ei ole seni andnud ühtlaseid tulemusi ja mõnel juhul on olnud keeruline tuvastada või hinnata selle panust;

1.  märgib, et noorte töötuse määr ning eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on mõnedes liikmesriikides jätkuvalt vastuvõetamatult kõrge; kiidab seetõttu heaks noorte tööhõive algatuse pikendamise 2020. aastani; on seisukohal, et noorte töötust tuleb võtta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus arvesse selleks, et tagada järjepidevus ning skeemi kulutasuvuse analüüs;

2.  rõhutab asjaolu, et noorte tööhõive algatuse peamised eesmärgid on suurendada noortele töökohtade loomist ja aidata liikmesriikidel luua nõuetekohased süsteemid noorte inimeste vajaduste ja neile vastava toetuse kindlakstegemiseks; rõhutab seetõttu, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse tulemuslikkust tuleks edaspidi hinnata selliste saavutuste alusel, mis aitavad luua või parandada liikmesriikide süsteeme noorte toetamiseks üleminekul koolist tööellu; on seisukohal, et noortegarantii nõuetekohaseks toimimiseks peavad tõhusalt toimima ka kohalikud avalikud tööturuasutused;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse vahendid võeti kasutusele juba 2014. ja 2015. aastal, ja selle üle, et esialgseid eelmakseid suurendati, eesmärgiga tagada vahendite kiire kasutuselevõtmine; rõhutab, et praeguse seisuga on noorte tööhõive algatuse rahalise rakendamise tulemused kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas parimad;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatusega on toetatud üle 1,4 miljoni noore ja sellega on võimaldatud liikmesriikide konsolideeritud tegevust summas üle 4 miljardi euro;

5.  märgib, et noorte tööhõive algatuse elluviimine on hilinenud menetluslikel põhjustel ja kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ja õigusraamistiku hilise vastuvõtmise ja sellest tulenenud asjaomaste korraldusasutuste määramise viibimise tõttu; peab seda noorte tööhõive algatuse õigusliku aluse puudujäägiks, mille liikmesriigid peavad lahendama eeljaotatud rahastamise kiire rakendamise kaudu;

6.  märgib, et oleks soovitav, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, võtaksid kasutusele kvaliteetse pakkumise mõiste määratluse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kasutaksid olemasolevaid võrgustikke, et teha tööd selle mõiste ühiselt kokkulepitud näitajate väljatöötamiseks, võttes arvesse erinevaid olemasolevaid allikaid ja tehes koostööd asjaomaste huvirühmadega(2), lähtudes sellistest näitajatest nagu pakkumine, mis vastab osalejate kvalifikatsioonitasemele, profiilile ja tööturu vajadustele, pakkudes töövõimalusi, mis võimaldavad teenida eluks vajalikku sissetulekut, annavad sotsiaalse kaitse ja arenguväljavaated, tuues kaasa püsiva ja nõudlusele vastava integratsiooni tööturule;

7.  märgib, et olemasolevate oskuste ja tööturu nõudmiste mittevastavus on paljudes liikmesriikides jätkuvalt probleem; palub komisjonil Euroopa Liidu tööhõivekomitee raames edendada liikmesriikide ja asjaomaste huvirühmade vahel parimate tavade vahetust, et selle probleemiga tegeleda ja keskenduda algatustele, mis hõlbustaksid noorte üleminekut tööturule;

8.  nõuab tungivalt, et liikmesriikides oleks avalikel tööturuasutustel olemas oskusteave ja suutlikkus, et toetada inimesi, kes ei suuda leida tööd nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist;

9.  märgib, et teabe puudumine skeemi elluviimise võimalike kulude kohta liikmesriigis võib kaasa tuua ebapiisava rahastamise skeemi elluviimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; rõhutab vajadust võtta kasutusele näitajate ja meetmete süsteem, et hinnata ja jälgida nii avalike tööhõiveprogrammide kui ka noortegarantii tõhusust, sest kuigi süsteem nähti algselt sellisena ette, on puudujääke endiselt palju; kutsub liikmesriike üles koostama eelanalüüse ja ülevaate noortegarantii elluviimise kulude kohta;

10.  tunneb muret, et andmed noorte tööhõive algatuse toetusesaajate, väljundite ja tulemuste kohta on puudulikud ja sageli vastuolulised; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võtta kasutusele halduslikult vähem koormavamad ja ajakohasemad süsteemid noorte tööhõive algatuse ülejäänud rahaliste vahendite järelevalveks;

11.  nõuab keskendumist noorte tööhõive algatuse tulemustele, määrates teostatud programmide põhjal kindlaks konkreetsed näitajad uute teenuste ja toetusmeetmete kohta liikmesriikide tööturgudel ning pakutud alaliste lepingute arvu kohta;

12.  on veendunud, et skeemi tõhususe hindamiseks tuleb hinnata kõiki aspekte, sealhulgas kulutõhusust; võtab teadmiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi varasemad kuluprognoosid ning palub komisjonil nimetatud prognoose kinnitada või ajakohastada;

13.  märgib, et enamikku liikmesriikide tasandi reforme ei ole veel täielikult ellu viidud ja et pikas perspektiivis on vaja märkimisväärseid jõupingutusi ning liikmesriikide ja Euroopa rahalisi vahendeid noortegarantii eesmärkide saavutamiseks;

14.  nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku järgmise läbivaatamise raames tagataks rahastamine ka pärast 2020. aastat;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma realistlikud ja saavutatavad eesmärgid, hindama lahknevusi, analüüsima turgu enne skeemide elluviimist, parandama järelevalvet ja teavitamissüsteeme ning andmete kvaliteeti, et tulemusi saaks mõjusalt hinnata.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Julia Pitera, Miroslav Poche

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

12

+

EPP

S&D

ALDE

Verts/ALE

EFDD

Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt

Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, Georgi Pirinski, Miroslav Poche, Derek Vaughan

Martina Dlabajová

Bart Staes

Marco Valli

1

EFDD

Jean-François Jalkh

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Muud meetmed hõlmavad järgmisi algatusi: 2010. aasta septembris käivitatud „Noorte liikuvus“, 2011. aasta detsembris käivitatud „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ ja 2012. aasta jaanuaris käivitatud „Noorte tegevuskavad“.

(2)

Näiteks Euroopa praktika kvaliteediraamistik, Euroopa sotsiaalpartnerite ühisavaldus õpipoisiõppe ühise käsituse kohta („Towards a Shared Vision of Apprenticeships“) ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika ebakindlate töösuhete valdkonnas.


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (23.11.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta liikmesriikides

(2017/2039(INI))

Arvamuse koostaja: Momchil Nekov

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et noorte tööhõive algatusel on oluline roll noortegarantii rakendamise lihtsustamises ja seega kogu liidus noorte tööpuuduse (mis on olemasolevatel andmetel ligikaudu kaks korda suurem kui keskmine üldine töötuse määr) vähendamises; väljendab sellega seoses heameelt, et vaatamata aeglasele noortegarantii kasutuselevõtmisele oli töötute noorte arv 2016. aasta oktoobriks märkimisväärselt langenud;

2.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatuse peamine eesmärk on jõuda mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni (NEET-noored), ning seetõttu nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid rohkem jõupingutusi meetmete parandamiseks haridussüsteemi raames, et aidata ohus olevatel isikutel jätkuvalt kaitset saada, ning tuvastaksid ja kaasaksid konkreetsete ja tõhusate meetmete abil kõik NEET-noored (eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevaid, näiteks puuetega noori), võttes arvesse nende erivajadusi; kutsub liikmesriike üles pakkuma isikustatud toetust, et jõuda kõigi NEET-noorteni ja nad registreerida; rõhutab lisaks vajadust hinnata iga sihtrühma konkreetseid vajadusi ja takistusi, et võtta vastu sihipärased meetmed;

3.  toonitab sellega seoses noorteorganisatsioonide olulist rolli kõige haavatavamate noorteni jõudmisel ja nende suutlikkust olla vahendajaks noorte ja avalike tööturuasutuste vahel;

4.  kordab, et on vaja käivitada terviklikud kommunikatsioonistrateegiad, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniad, kasutades nii tavapäraseid kui nüüdisaegseid meediakanaleid, näiteks sotsiaalvõrgustikke;

5.  märgib murelikult, et kõige hiljutisemad hindamisaruanded(1) juhivad tähelepanu sellele, et noorte tööhõive algatuse esimene rakendusetapp keskendus pigem kõrgelt haritud NEET-noortele kui väheste oskustega mitteaktiivsetele noortele, kes pole avalikes tööturuasutustes arvel; märgib, et Euroopa Kontrollikoja andmete kohaselt on töötute NEET-noorte arv vähenenud, sellal kui mitteaktiivsete arv on jäänud samaks; tuletab seetõttu meelde, et on vaja teha koostööd kohalike sidusrühmadega nagu noorteorganisatsioonid, vabaühendused ja sotsiaalpartnerid, et töötada välja tulemuslikud erimeetmed, et paremini keskenduda mitteaktiivsetele NEET-noortele ja nendeni jõuda;

6.  rõhutab sellega seoses, kui oluline on koostoime Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF), et pakkuda kõrgetasemelisi kraadiõppe koolituskursuseid, mis võimaldavad noorte tööhõive algatuse tulemuslikku rakendamist kõigis liikmesriikides;

7.  toonitab, et noorte tööhõive algatuse rakendamise tulemusi on raske õigesti hinnata, kuna puuduvad hästitoimivad järelevalve- ja aruandlussüsteemid, ning palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada see oluline puudujääk, arendades muu hulgas konkreetseid järelmeetmeid, et rakendada enam tõenduspõhisemat, tulemuslikumat ja järjepidevamat noortepoliitikat; ergutab sellega seoses liikmesriike tegema riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tihedat koostööd noorteorganisatsioonide ja rohujuure tasandi vabaühendustega;

8.  kutsub komisjoni üles tegema eri liikmesriikides kehtivate süsteemide kohta saadud ülevaate põhjal kindlaks järelevalve ja teavitamise head tavad ning neid levitama;

9.  palub liikmesriikidel koostada ülevaade noortegarantii rakendamise kulude kohta, et tagada piisav rahastamine ja paremini saavutada kava eesmärgid;

10.  kutsub liikmesriike üles looma tulemuslikke ja kergesti kättesaadavaid ühtseid kontaktpunkte eesmärgiga pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja nõustamist ühes kohas; kordab, et on vaja teha kõik meetmed ja vahendid kõigile kättesaadavaks kõigi võimalike sidevahendite kaudu;

11.  palub liikmesriikidel teha kindlaks, et nende õigusnormid võimaldavad kõigil kindlaksmääratud vanuserühma kuuluvatel noortel noorte tööhõive algatusele registreeruda ja selles tulemuslikult osaleda(2);

12.  meenutab, et on oluline parandada pakkumiste kvaliteeti; rõhutab lisaks vajadust tegeleda mentorluse ja juhendamise kvaliteediga, tegeliku individuaalse koolituse, praktika või töö kvaliteedi ja asjakohasusega ning samuti kindlaksmääratud eesmärkidele vastavate tulemuste kvaliteediga; rõhutab sellega seoses vajadust tagada, et noorte tööhõive algatuse raames kohaldataks juba olemasolevaid kvaliteediraamistikke, nagu Euroopa kvaliteediraamistik; on seisukohal, et noored peaksid olema kaasatud ka pakkumiste kvaliteedi järelevalvesse; meenutab vajadust tõsta toetuse võimaldamise vanusepiirangut 25-lt eluaastalt 29-le, et kajastada paremini olukorda, kus paljud kõrgkooli lõpetanud noored ja tööturule sisenejad on üle 25 aasta vanad;

13.  rõhutab, et on oluline luua paremad mehhanismid, millega tagada, et noored saaksid kvaliteetseid pakkumisi; juhib tähelepanu avatud turul praktikakohtade pakkumist reguleerivate õigusnormide puudumisele selles osas, mis puudutab töölevõtmise läbipaistvust, praktika kestust ja tunnustamist, ning juhib tähelepanu sellele, et ainult vähesed liikmesriigid on kehtestanud kvaliteedi miinimumnõuded, sealhulgas noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse järelevalve eesmärgil;

14.  rõhutab vajadust pikendada noorte tööhõive algatuse tegevust 2020. aasta järgsele ajale ja tagada piisav rahastus järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, võttes arvesse tegelikke vajadusi ja neid vahendeid, mida on tarvis algatuse eesmärkide täitmiseks, eesmärgiga saavutada kestlikke tulemusi;

15.  rõhutab ka vajadust tagada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) piisav rahastamine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Rupert Matthews, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ian Hudghton, Monika Smolková

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

ECR

Rupert Matthews, Morten Messerschmidt, John Procter

ENF

Dominique Bilde

GUE/NGL

Nikolaos Chountis, Curzio Maltese

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Michaela Šojdrová, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Monika Smolková, Julie Ward

Verts/ALE

Jill Evans, Ian Hudghton

1

0

EFDD

Isabella Adinolfi

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Kontrollikoda: Eriaruanne nr 5/2017 noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta; noorte tööhõive algatuse esimesed tulemused – lõpparuanne; Euroopa Komisjon: Noorte tööhõive algatuse rakendamise hindamine Euroopa tasandil, oktoober 2016; Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse põhjalik analüüs, Jan Tymowski, juuni 2017.

(2)

Mõnede riikide õigusraamistikus peetakse mõnesid noori, eelkõige neid, kel on raske puue, töövõimetuteks. Nad ei saa võtta end arvele avalikes tööturuasutustes ja ei saa seega osaleda noorte tööhõive algatuses.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (9.11.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides

(2017/2039(INI))

Arvamuse koostaja: Vilija Blinkevičiūtė

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et hiljutine finants- ja majanduskriis tabas kõige rängemalt noori, eelkõige noori naisi, ning sellel oli tõsine mõju mitte ainult noorte naiste majanduslikule võimestamisele ning noorte tööhõivele, vaid ka nende vaimsele ja füüsilisele heaolule ning üldiselt nende töökeskkonnale, demograafilisele olukorrale, elamistingimustele ning hariduse või väljaõppe kättesaadavusele;

B.  arvestades, et üle kogu ELi on naised tööturul ja juhtivatel ametikohtadel endiselt suuresti alaesindatud, kusjuures naiste üldine tööhõive määr on jätkuvalt peaaegu 12 % väiksem kui meestel;

C.  arvestades, et „sooliste palga-, sissetuleku- ja pensionilõhede vähendamine, võideldes seeläbi naiste vaesusega“ on üks komisjoni poolt dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ määratletud põhieesmärkidest;

D.  arvestades, et 31,5 % töötavatest naistest töötab osalise tööajaga, aga ainult 8,2 % töötavatest meestest, ning arvestades, et naistest töötab täistööajaga vaid veidi üle 50 %, meestest aga 71,2 %, mis teeb täistööajaga tööhõive määra sooliseks erinevuseks 25,5 %;

E.  arvestades, et sooline tasakaal on näitaja, millele ei ole noorte tööhõive algatuse eesmärkides pööratud nõuetekohast tähelepanu;

F.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 9 ja 10 on sätestatud, et liit peab oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagama kaasava ja integreeritud tööturu, mis suudab toime tulla tööpuuduse tõsise mõjuga, ning kindlustama kõrge tööhõive taseme; arvestades, et EL peab tagama kogu liidus inimväärsed töötingimused, sealhulgas piisava töötasu, ja tagama piisava sotsiaalse kaitse vastavalt tööõigusaktidele ja kollektiivläbirääkimistele ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, samuti hariduse ja koolituse kõrge taseme ning võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

G.  arvestades, et noorte naiste ja meeste olukord ning põhjused, miks nad ei tööta ega õpi (mittetöötavad ja mitteõppivad noored ehk NEET-noored), on erinevad;

H.  arvestades, et raskused töö ja eraelu tasakaalustamisel ebapiisava toetuse tõttu hooldus- ja perekondlike kohustuste täitmisel, samuti kallutatud suhtumine isapuhkusesse ja sellest tulenevad soolised eelarvamused tööturul piiravad endiselt naiste võimalusi seoses haridusega, takistavad nende osalemist tööturul ning mõjutavad nende karjäärivalikuid ja majandustegevust; arvestades, et sellega seoses moodustavad paljudes liikmesriikides naised valdava enamuse töötajatest, kes töötavad ebakindlatel, osalise tööajaga või nn minitöökohtadel; arvestades, et kõik eespool nimetatu mõjutab negatiivselt nende tulevast palka ja pensioniga seotud sissetulekut;

I.  arvestades, et maapiirkondade noorte naiste ebaregulaarsed töösuhted või end töötuna arvele võtmata jätmine muudavad statistilised andmed ebatäpseks ja põhjustavad pensionide erinevusi; arvestades, et selline olukord mõjub kahjulikult kogu ühiskonnale ning eelkõige naiste heaolule, muudele sotsiaalkindlustuse vormidele ja võimalustele elukutset vahetada või tulevastele töövõimalustele;

J.  arvestades, et NEET-noorte osakaal on vähenemas, kuigi mitte üksnes tänu noorte tööhõive algatusele;

K.  arvestades, et NEET-noorte näol on tegemist heterogeense rühmaga, kellel on erinevad vajadused, ning seetõttu on ülimalt tähtis võtta meetmeid selleks, et naised, tütarlapsed ja sooline aspekt oleksid ajakohastatud noorte tööhõive algatuse kõigis osades nähtavad;

L.  arvestades, et noorte tööhõive algatuse kohta liikmesriikides läbi viidud hindamiste kohaselt esineb mõnes liikmesriigis raskusi haavatavate noorte kaasamises; arvestades, et korraldusasutuste poolt 2015. aasta lõpus läbi viidud uuringu kohaselt jõuti noorte tööhõive algatuse elluviimise esimeses järgus kõige sagedamini noorema vanuserühma ehk 15–24aastasteni (77 %), noorte meesteni (51 %), vähemalt keskharidusega inimesteni (75 %) ja töötuteni (77 %), kuid ei jõutud mitteaktiivsete inimesteni;

1.  väljendab heameelt, et ELis on alates 2013. aastast noorte töötute ja NEET-noorte arv vähenenud; rõhutab siiski asjaolu, et paljudes liikmesriikides on noorte töötus endiselt peamine mure;

2.  rõhutab vajadust rakendada duaalse strateegia lähenemisviisi ja metoodikat, mis põhineb soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel koos kõigi noorte tööhõive algatusega seotud ELi algatuste, poliitikate ja meetmete horisontaalse rakendamisega, pöörates erilist tähelepanu noortele naistele ja tütarlastele;

3.  rõhutab, et on ülimalt oluline kehtestada noorte tööhõive algatuse raames pakutava tööhõive kvaliteedile miinimumstandardid ja need tagada, need standardid peaksid olema tagatud kõikidele tööturule (taas)sisenevatele noortele ja need ei peaks arvestama mitte üksnes nende ametiprofiili ja tööturu nõudmisi, vaid peaksid hõlmama ka järgmist: lepingul põhinev töösuhe, inimväärsed töö- ja elamistingimused, inimväärne palk, sotsiaalkindlustus- ja pensioniõigused, juurdepääs lastehoiuteenustele, puhkuseperioodid, puhkepäevad ja püsiv töökoht;

4.  tunnistab, et noorte tööhõive algatus on olnud edukas noorte töötuse vähendamisel ja eelkõige soolise tasakaalu tagamisel, mille tulemusel on noorte tööhõive algatus jõudnud umbes 48 % naisteni ja 52 % meesteni;

5.  kutsub liikmesriike üles rakendama noorte tööhõive algatuse raames täielikult nii direktiivi 2000/78/EÜ võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel kui ka direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta;

6.  peab vajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid positiivseid meetmeid, et tagada noortele naistele ja tütarlastele võimalus saada kvaliteetseid tööpakkumisi ning hoida ära nende tööle rakendamine või lõksu langemine ebakindlatel, alatasustatud ja ajutistel töökohtadel, kus töötaja õigused on piiratud või puuduvad;

7.  tunnustab hästi suunatud, sihipärast lähenemisviisi ja suurema tähelepanu pööramist isikute vajadustest lähtuva abi osutamisele, mis aitas kaasa noorte tööhõive algatuse üldisele edule, eelkõige edule soolise tasakaalu tagamisel, millel on suurem mõju naiste osalemisele tööturul; ergutab edendama riiklikes tööturuasutustes soolise võrdõiguslikkuse teadvustamist nõustamise ja elukestva õppe kaudu, et toetada naiste osalemist tööturul ja nende tööturule naasmist pärast tööelu katkestusi;

8.  palub liikmesriikidel koguda sooliselt eristatud statistilisi andmeid, et komisjon saaks algatada mõjuhinnangu noorte tööhõive algatuse ja selle mõju kohta soolisele tasakaalule, et võimaldada algatuse elluviimise põhjalikku hindamist ja analüüsimist;

9.  palub liikmesriikidel – rõhutades ka valitsusväliste organisatsioonide ja teiste asjaomaste osalejate tähtsust – töötada välja uusi, innovaatilisi ja individuaalsemaid viise, et jõuda mitteaktiivsete NEET-noorteni, kes seisavad silmitsi selliste tõketega nagu vaesus, sotsiaalne tõrjutus, puue või mitmekordne diskrimineerimine; palub samuti märgatavalt parandada teabevahetust, mida saaks lihtsalt kohandada eri sihtrühmadele, ja leida viise, kuidas lastehoiu ja täiskasvanute hoolduse pakkumise kaudu toetada noorte naiste naasmist tööturule või haridusteele, tagades soolise võrdõiguslikkuse töö saamisel, karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamisel ning edendades naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist;

10.  tuletab meelde, et sooliste stereotüüpide tulemuslik kummutamine on otsustava tähtsusega naiste osaluse suurendamisel tööturu kõigis segmentides; kutsub liitu üles võtma juhtrolli võitluses sooliste stereotüüpide vastu, eriti hariduse, töö ja täiendusõppe valdkonnas;

11.  rõhutab vajadust keskenduda pakkumiste kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele; ergutab algatusi, mille eesmärk on kõrvaldada sooline segregatsioon hariduses, väljaõppes ja tööturul; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on suunatud poliitika kaudu toetada tütarlaste ja noorte naiste kaasamist kõikidesse majandussektoritesse, sealhulgas teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning ettevõtlus; palub liikmesriikidel pakkuda välja kavasid, koolitusi ja haridusprogramme, mis suurendaksid noorte, eelkõige naiste ning maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavate inimeste e-võimekust ja digitaalseid oskusi, et aidata neil saavutada pikaaegne kestev majanduslik iseseisvus ja saada tööhõivevõimaluste aktiivseteks loojateks;

12.  rõhutab tõsiasja, et sellised programmid nagu noortegarantii ja noorte tööhõive algatus sündisid reaktsioonina eriti ebasoodsatele tingimustele; märgib siiski, et neid programme ei saa pidada noorte töötuse kõrge määra probleemi lahendamiseks liikmesriikides vajalike süsteemsete lahenduste asendajaks;

13.  palub liikmesriikidel jätkata noorte tööhõive algatuse elluviimist, kõrvaldades samal ajal selle puudused, ja tagada noorte tööhõive algatuse rahastamise jätkumine ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil;

14.  rõhutab, et noorte tööhõive algatuse elluviimisel tuleb liikmesriikides kasutusele võtta sookvoodid, kuna see positiivne meede on osutunud üheks kõige tõhusamaks vahendiks võitluses ebavõrdsuse, diskrimineerimise ja soolise tasakaalustamatuse vastu;

15.  palub liikmesriikidel vahetada omavahel parimaid tavasid, et üksteiselt õppida ja tagada, et noorte tööhõive algatusel oleks võimalikult suur mõju;

16.  palub liikmesriikidel ja komisjonil põhjalikult hinnata ja kaaluda noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse edasist rahastamist, arvestades nende lisaväärtust noorte tööhõive määra pikaajalisel jätkusuutlikul suurendamisel;

17.  kutsub liikmesriike üles edendama vastavalt konkreetsetele piirkondadele kohandatud lahendusi ja vältima kasutuid kõigile sobivaid lahendusi;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ajakohastatud ettepaneku noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii vahendite eelarve suurendamise kohta, võttes arvesse, et Euroopa ja majanduse jätkuva kriisi ning sellest tuleneva majanduse aeglustumise tagajärjel on liikmesriikidel endiselt suured probleemid kõrge töötuse määra, riigivõla, aeglase majanduskasvu ja ebapiisavate investeeringute ning ka avaliku sektori kulude kärbetega;

19.  palub liikmesriikidel töötada välja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis oleksid suunatud kõikidele, eelkõige äärealadel või maapiirkondades elavatele huvirühmadele, kes saavad väiksema tõenäosusega asjakohast koolitust ja teavet.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

6.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Arne Gericke, Mary Honeyball, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Angelika Niebler, Marijana Petir, Terry Reintke, Michaela Šojdrová, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostadinka Kuneva, Edouard Martin, Evelyn Regner, Jordi Solé, Marc Tarabella, Mylène Troszczynski, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ulrike Müller, Gabriele Preuß

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Ulrike Müller

GUE/NGL

Malin Björk, Kostadinka Kuneva

PPE

Anna Maria Corazza Bildt, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Niebler, Marijana Petir, Michaela Šojdrová, Anna Záborská

S&D

Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, Mary Honeyball, Edouard Martin, Gabriele Preuß, Marc Tarabella, Julie Ward

Verts/ALE

Florent Marcellesi, Jordi Solé, Terry Reintke

0

 

 

3

0

ECR

Arne Gericke, Jana Žitňanská

ENF

Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Dominique Martin, Elisabeth Morin-Chartier, Georgi Pirinski, Robert Rochefort, Claude Rolin, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Krzysztof Hetman, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Rory Palmer, Anne Sander, Sven Schulze, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson, Norica Nicolai, Tibor Szanyi, Lola Sánchez Caldentey


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Marian Harkin, Norica Nicolai, Robert Rochefort, Yana Toom

EFDD

Tiziana Beghin

ENF

Dominique Martin

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Kostadinka Kuneva, Paloma López Bermejo, Lola Sánchez Caldentey

PPE

Georges Bach, Krzysztof Hetman, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Rory Palmer, Georgi Pirinski, Jutta Steinruck, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Marita Ulvskog

1

NI

Lampros Fountoulis

2

0

ECR

Arne Gericke, Ulrike Trebesius

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika