Menetlus : 2017/0819(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0003/2018

Esitatud tekstid :

A8-0003/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.2
CRE 17/01/2018 - 10.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0007

RAPORT     
PDF 394kWORD 63k
12.1.2018
PE 615.277v02-00 A8-0003/2018

ettepaneku kohta nimetada Eva Lindström kontrollikoja liikmeks

(C8‑0401/2017 – 2017/0819(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Indrek Tarand

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 1. LISA: EVA LINDSTRÖMI ELULOOKIRJELDUS
 2. LISA: EVA LINDSTRÖMI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Eva Lindström kontrollikoja liikmeks

(C8‑0401/2017 – 2017/0819(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0401/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0003/2018),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 11. jaanuari 2018. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Eva Lindström kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


1. LISA: EVA LINDSTRÖMI ELULOOKIRJELDUS

Haridus

1983   Bakalaureusekraad majanduses, ärikorralduses, statistikas ja majandusajaloos, Stockholmi Ülikool

Ametikohad ja ametissenimetamised

2014–   Ettevõtlus- ja innovatsiooniministri Mikael Dambergi riigisekretär

2013–2014   Uurimisrühma juht, hoolekandesektori ettevõtjate omandikuuluvuse nõuete uurimine

2003–2010   Riigikontrolör

1997–2003   Eelarvejuht, rahandusministeerium

1994–1997   Juhataja, eelarveosakond, rahandusministeerium

Ametissenimetamised

2013–2014   Juhatuse aseesimees, Rootsi Transpordiamet

2012–2014   Kontrollikomisjoni esimees, Põhjamaade Investeerimispank

2011–2014   Juhatuse liige, Finansinspektionen (Rootsi Finantsjärelevalveasutus)

2011–2014   Juhatuse esimees, Rootsi Tervishoiu- ja Hooldusteenuste Analüüsi Amet

2011–2014   Nõuandekogu liige, Nationalmuseum

2011–2014   Aseesimees, Rootsi Fiskaalpoliitika Nõukogu

2011–2012   Nõuandekogu liige, Försäkringskassan (Rootsi Sotsiaalkindlustusamet)

2010–2014   Esimees, Eva Lindström Consulting AB

1998–2003  Juhatuse liige, Svenska Spel AB


2. LISA: EVA LINDSTRÖMI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Mul on riigi rahanduse ja auditeerimise valdkonnas pikem kui 25aastane järk-järgult vastutusrikkamaks muutunud ülesannete, sealhulgas järelevalve ja haldamise ülesannete täitmise alane kogemus. Rootsi Riigikontrollis, Rootsi Rahandusministeeriumi eelarveosakonnas, Rootsi Ettevõtlus- ja Innovatsiooniministeeriumi riigisekretärina ning mitme Rootsi avaliku asutuse juhtorganites töötamisest saadud kogemused on andnud mulle riigi rahanduse haldamisest ja auditeerimisest laiaulatuslikud ja head teadmised ning märkimisväärsed juhtimisoskused.

2014 – Ettevõtlus- ja innovatsiooniministeeriumi riigisekretär. Selles ametis, kus ma olen poliitiliselt ametisse nimetatud vanemametnik ja kabinetiministri järel tähtsuselt teisel kohal, vastutan ma tööstusküsimuste ja riigiettevõtete haldamise eest. Samuti vastutan ma halduslikult ministeeriumi igapäevase koordineerimise ja juhtimise eest.

Oma ametis riigisekretärina olen vastutanud Rootsi riigiettevõtete äriühingu üldjuhtimise mudeli parandamise eest. Muu hulgas olen teinud aktiivset tööd jätkusuutliku ettevõtluse valdkonnas, sealhulgas kestliku arengu tegevuskava 2030 lõimimisega riigiettevõtete juhtimisse. Valitsuse oluline eesmärk on suurendada riigiettevõtte portfelli väärtust ning minu töötamise ajal riigisekretärina on see saavutatud.

Riigisekretärina olen ministri alluvuses vastutanud Rootsi valitsuse tööstusalgatuse „Arukas tööstus“ eest. Tööstussektoril on Rootsi majanduses väga oluline roll, kuid selleks, et see jääks uuendusmeelseks ja üleilmseks tegijaks, vajab see ajakohastamist. Selle saavutamiseks olen juhtinud Rootsi niisuguse tööstusstrateegia loomist, milles keskendutakse digiteerimisele, jätkusuutlikkusele, inimkapitalile ja teadusuuringutele.

2003–2010 Riigikontrolör Rootsi Riigikontrollis. Töötades riigikontrolörina, vastutasin erinevatel aegadel suure osa Rootsi Riigikontrolli hõlmatavate poliitikavaldkondade eest, sealhulgas nii finants- kui ka tulemusauditite eest. Kahel viimasel aastal riigikontrolörina töötades olin ma Rootsi Riigikontrolli haldusjuht. Kui mind riigikontrolöriks nimetati, oli Rootsi Riigikontroll just loodud uue valitsusest sõltumatu ja Rootsi Parlamendile otse aru andva asutusena. Sellel ajal aitasin rajada uut Rootsi Riigikontrolli, sealhulgas igapäevast korraldust, menetlusi ja auditisüsteeme ning kujundada töösuhteid parlamendi ja selle komisjonidega.

Rootsi Riigikontrolli haldavad kolm Rootsi Parlamendi nimetatud riigikontrolöri. Riigikontrolörid otsustavad koos, kuidas auditeerimisvaldkonnad omavahel jagada, kuid seejärel otsustab iga riigikontrolör ise, milliseid auditeid korraldada, kuidas neid korraldada ja milliseid järeldusi oma vastutusvaldkonnas teha. Kolme riigikontrolöri sõltumatust kaitseb põhiseadus ja Rootsi Riigikontroll moodustab osa Rootsi Parlamendi keskkontrollipädevusest. Asutus tagab, et parlament saab riigi rahanduse kohta koordineeritud ja sõltumatuid auditeid. See on ainulaadne ülesanne, kuna Rootsi Riigikontroll on ainus asutus, mis võib auditeerida kogu riigi rahandust. Riigikontroll auditeerib täitevvõimu kogu ahelat ja on sõltumatu organisatsioon parlamendi alluvuses. Riigikontroll teeb nii tulemus- kui ka finantsauditeid. Peale selle aitab asutus oma rahvusvaheliste ülesannete raames arendada parlamentaarse kontrolli pädevust ja demokraatiat teistes riikides.

Minu töötamise ajal Rootsi Riigikontrollis oli asutus ka Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) aktiivne liige ja tal oli tähtis osa kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standardite väljatöötamises. Eriti tegi Rootsi Riigikontroll olulist tööd INTOSAI vastu võetud finantsauditi standardite väljatöötamisel. Rootsi Riigikontroll oli INTOSAI kutsestandardite komisjoni eesistuja kuni 2007. aastani ja ta on olnud ka finantsauditi allkomitee eesistuja.

1997–2003 Eelarvejuht ja eelarveosakonna juhataja Rootsi Rahandusministeeriumis. Sellel ametikohal vastutasin ma riikliku eelarvemenetluse kvaliteedi tagamise eest ja valdkondlike ministeeriumidega eelarveläbirääkimise pidamise eest, samuti osakonna töötajate eest, keda sel ajal oli umbes 80. Oma tööülesannete raames tegelesin ka riigieelarve ja ELi eelarve auditeerimisega seotud küsimustega. Eelarvejuhina vastutasin ka uue eelarvemenetluse rakendamise eest, mis kehtestati finantsstabiilsuse tagamiseks pärast Rootsi finantskriisi 1990. aastate alguses.

Eelarveosakond vastutab valitsuse töö juhtimise ja koordineerimise eest keskvalitsuse eelarve valdkonnas ning eelarvepoliitika ja selle reguleerimise ja järelmeetmete eest. Eelarveosakonda juhib eelarvejuht ja praegu on seal seitse allosakonda. Osakonna südamiku moodustavad allosakonnad, mis töötavad koos valdkondlike ministeeriumidega kõikides eelarvet või majandust mõjutavates küsimustes. Need allosakonnad jälgivad ka seda, kuidas valdkondlikud ministeeriumid oma ettepanekuid koostavad. Et teha kindlaks, kas avalikku tegevust viiakse ellu tõhusalt, analüüsivad need allosakonnad tegevuse eesmärke ja tulemusi. Eelarveosakonnas on spetsiaalne allosakond, mis vastutab teabe üldise kogumise eest keskvalitsuse sissetulekute ja kulude kohta ning mudelite väljatöötamise eest. See allosakond tegeleb ka kuluprognoosidega ja vastutab samuti finantsjuhtimisküsimuste eest. Eelarveosakonna veel üks oluline allosakond on ELi eelarve allosakond, mis tegeleb kõikide ELi eelarvega seotud küsimustega, sealhulgas auditeerimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise küsimustega.

1994–1997 Rootsi Rahandusministeeriumi eelarveosakonna allosakonna juhataja ja juht. Ma olin juhataja allosakonnas, mis tegeles haridus-, sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesektoriga. Kokku moodustas see poole riigieelarvest. Selle aja jooksul aitasin ma pärast 1990. aastate alguses Rootsit tabanud finantskriisi rakendada ulatuslikke säästu- ja struktuurireforme.

Lisaks neile ametitele olen töötanud mitme Rootsi avaliku asutuse juhtorganis.

Rootsi Fiskaalpoliitika Nõukogu liige ja hiljem aseesimees (2011–2014). Rootsi Fiskaalpoliitika Nõukogu on riigiasutus, mis asutati 1. augustil 2007. Nõukogu koosneb kuuest liikmest ja seda abistab viie töötajaga sekretariaat. Nõukogu eesmärk on anda valitsuse fiskaalpoliitikale sõltumatu hinnang. Nõukogu ülesanne on kontrollida ja hinnata, mil määral on saavutatud valitsuse esitatud ja Rootsi Riksdagi (parlament) kinnitatud fiskaal- ja majanduspoliitilised eesmärgid.

Rootsi Tervishoiu- ja Hooldusteenuste Analüüsi Ameti juhatuse esimees (2011–2014). Ma sain ameti juhatuse esimeheks selle asutamisel ning seetõttu vastutasin menetluste ja tavade loomise eest. Ajal, mil ma olin esimees, avaldas amet umbes 25 aruannet, milles analüüsiti Rootsi tervishoiusektorit ja anti poliitikasoovitusi. Ameti eesmärk on tugevdada patsientide ja kasutajate positsiooni, analüüsides tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuseid patsientide ja kodanike seisukohast. Sealjuures analüüsitakse, kuidas tervishoiu- ja hooldusteenused toimivad, ning kontrollitakse, kui tõhusad on selles valdkonnas valitsuse võetud kohustused ja meetmed. Samuti annab Rootsi Tervishoiu- ja Hooldusteenuste Analüüsi Amet Rootsi valitsusele nõu ja soovitusi selle kohta, kuidas tõhustada riigiasutuste tegevust ja juhtimist.

Arenguabi uuringute eksperdirühma aseesimees (2013–2014). Ma kuulusin arenguabi uuringute eksperdirühma juhatusse, kui see alles loodi, ning seega aitasin seda asutada ja selle menetlusi välja töötada. Eksperdirühm on valitsuse komisjon, millel on volitus hinnata ja analüüsida Rootsi rahvusvahelist arenguabi. Eksperdirühma ülesanne on tellida uuringuid ja korraldada seminare Rootsi arengusektori jaoks olulistel teemadel. Eksperdirühma raames tulevad korrapäraselt kokku teatavad komisjoniliikmed, et arutada ja tellida arenguabi valdkonna uuringuid. Eksperdirühma teine eesmärk on koguda kokku rahvusvahelise arenguabi valdkonnas olemasolevad teadmised ja teadusuuringud ning aidata kaasa nende kasutamisele arengupoliitikas. Eksperdirühma hinnangud ja analüüsid keskenduvad peamiselt Rootsi arenguabi üldistele küsimustele, mitte üksikutele abiprojektidele.

Rootsi Finantsjärelevalveameti Finansinspektionen juhatuse liige (2011–2014). Ameti ülesanne on parandada finantssüsteemi stabiilsust ja tõhusust ning tagada tulemuslik tarbijate kaitse. Finansinspektionen annab loa kõikidele Rootsi finantsturgudel tegutsevatele ettevõtetele ning kontrollib ja jälgib neid. Kokku kontrollib ta peaaegu 2000 ettevõtet, sealhulgas panka ja muud krediidiasutust, väärtpaberiettevõtet ja investeerimisfondide valitsejat, väärtpaberibörsi, lubatud kauplemiskohta ja kliiringukoda ning kindlustusettevõtet, kindlustusmaaklerit ja vastastikuse abi ühingut. Finansinspektionenit juhib juhatus, mis vastutab ameti tegevuse eest. Juhatus teeb otsuseid põhimõttelistes ja olulisemates küsimustes, näiteks uute eeskirjade ja sanktsioonide kohaldamise ning tegevuse kavandamise küsimustes.

Rootsi riigimajanduse eksperdirühma juhatuse liige (1997–2002) ja esimees (2002–2003). Rootsi riigimajanduse eksperdirühma ülesanne on laiendada ja süvendada tulevaste majandus- ja fiskaalpoliitika otsuste jaoks kättesaadavate teadmiste pagasit. Ülesande täitmine seisneb peamiselt teadlastelt ja institutsioonidelt niisuguste uuringute tellimises, mis avaldatakse riigimajanduse eksperdirühma väljaannetes ja eksperdirühma veebisaidil. Eksperdirühma töö oluline omadus on selle sõltumatus, st kõik tegevused tehakse sõltumata poliitilistest kaalutlustest. Eksperdirühma pädevused on üldiselt piiritletud, et anda juhatusele vabad käed iseseisvalt otsustada, millele keskenduda. Samas vastutavad autorid ainuisikuliselt riigimajanduse eksperdirühma aruandes tehtud järelduste eest.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Rootsi Riigikontrolli rajamine. Osalesin 2003. aastal ühe esimese riigikontrolörina uue Rootsi Riigikontrolli rajamises, mis oli täiesti uus Rootsi parlamendi järelevalvele alluv struktuur. Küsimust, kas viia vastutus riigi kontrolliasutuse eest üle valitsuselt parlamendile, oli Rootsi parlamendis mitmel puhul arutatud alates 1980. aastatest. 1998. aastal lõi parlament komisjoni, mis keskendus sellele, kuidas kontrolliasutus võiks tagada oma tegevuses kõige suurema võimaliku sõltumatuse. Komisjon tegi oma aruandes ettepaneku, et tulevikus annaks riigikontrollifunktsioon aru otse parlamendile. 2000. aasta detsembris kiitis parlament ühehäälselt heaks ettepaneku asutada Riksrevisioneni nime all uus Rootsi Riigikontroll, mida hakkavad juhtima kolm riigikontrolöri. Rootsi Riigikontroll asutati 1. juulil 2003 parlamendi audiitorite ja riikliku auditiameti ühinemisega Rootsi parlamendi kontrollile alluvaks sõltumatuks ametiks.

Rootsi 2003. aasta välisauditi reform oli oluline samm, et tagada valitsuse vahendite sõltumatu auditeerimine kooskõlas Lima deklaratsiooniga. Peamise välisauditi organi varasemat positsiooni (st valitsuse järelevalve all) saab osaliselt põhjendada Rootsi haldustavaga, sealhulgas Rootsi riigiametite suhteliselt suure sõltumatusega valitsusest. Aja jooksul ilmnesid aga selle süsteemi nõrkused ja parlament oli üksmeelselt reformi poolt. Siiski oli Rootsi Riigikontrolli uus roll Rootsi parlamendile alluva sõltumatu asutusena, kellel on õigus auditeerida mitte üksnes valitsuse asutusi, vaid ka valitsust ennast, Rootsi põhiseaduslikus korras selgelt uus element ja ei rakendunud ilma esialgsete probleemideta. Esimestel Rootsi Riigikontrolli tegutsemise aastatel pidime koos kolleegidega tegema olulisi pingutusi, et luua aktiivne dialoog asjaomaste sidusrühmadega, aga ka selleks, et uuesti määratleda, mida tulemusaudit Rootsi kontekstis tähendab. Selle protsessi kaks peamist elementi olid suurem keskendumine aruandekohustusele ja rangem kvaliteedi tagamise süsteem. Selleks tuli tugineda Rootsi Riigikontrolli töötajate laiaulatuslikele kogemustele, kuid toimus ka auditi, kaasa arvatud tulemusauditi valdkonna töökorralduse läbivaatamine. Osalemine selle ajaloolise ülemineku ehk rahvusvaheliste sõltumatuse ja aruandekohustuse normide kasutuselevõtu õnnestumises on andnud mulle haruldasi praktilisi kogemusi uue põhiseadusliku samba väljaarendamises. Ma pean seda oma üheks suurimaks tööalaseks saavutuseks. Tänapäeval on Rootsi Riigikontroll hädavajalik nurgakivi Rootsi avaliku halduse süsteemis ning see tegutseb sõltumatult ja tõhusalt ning koostab kvaliteetseid auditiaruandeid.

Eelarve konsolideerimine 1990. aastatel. Juhtides rahandusministeeriumi eelarveosakonna allosakonda, mis vastutab haridus-, sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesektori eest, oli mul oluline osa vajalike kokkuhoiumeetmete rakendamises, et viia riigieelarve pärast 1990. aastate alguse finantskriisi tasakaalu.

Pärast 1990. aastate alguse majanduslangust, kui valitsemissektori võlg oli ainult paari aastaga kahekordistunud, koostas valitsus 1994. aastal eelarve konsolideerimise programmi. See sisaldas selget eesmärki, et võlg tuleb hiljemalt 1998. aastaks stabiliseerida teatud protsendi juures SKPst. Konsolideerimise programm, mis esimesel aastal hõlmas umbes 5 miljardit eurot ja aastatel 1995–1998 kokku 12 miljardit eurot, eeldas märkimisväärseid kärpeid ja maksude olulist tõstmist. Programm oli sihipäraselt suunatud algusaastatele ning enamik meetmeid koondati perioodi algusesse, et näidata Rootsi valitsuse otsusekindlust ja taastada finantsturgude usk valitsuse suutlikkusse probleemid lahendada. Konsolideerimise programmi saatis edu ja eesmärgid saavutati. Programmi tulemusena paranes riigi rahandus aastatel 1995–2000 netoväärtusena rohkem kui 12 % SKPst. Pärast valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis 1993. aastal oli 11 % SKPst, saavutas Rootsi 1998. aastal valitsemissektori eelarveülejäägi 2 % SKPst.

Olles täitnud olulist rolli eelarve konsolideerimises sellel Rootsi majanduse jaoks keerulisel ajal, pean ma seda oluliseks tööalaseks saavutuseks. Tänapäeval on Rootsi riigi rahandus stabiilne, majandus on täielikult taastunud ja kasvu näitajad on praegu head.

Uue eelarvemenetluse rakendamine. Pärast majandussurutist ja selle järel tehtud raskeid kokkuhoiuotsuseid otsustas Rootsi oma eelarvemenetlust täielikult muuta. Et vältida sarnaseid olukordi tulevikus, kehtestati mitmed protsessid, et menetlust parandada ja vältida eelarve koostamist alt üles. Põhiidee oli anda eelarvemenetlusele selge ülalt alla iseloom. Kogukulusid ei tohi kindlaks määrata erinevaid eelistusi kokku liites, vaid need peavad põhinema ulatuslikul majandushinnangul. Selle saavutamiseks kehtestati mitu kvantitatiivset eesmärki ja piirangut. Uue menetluse peamised komponendid olid netolaenu ülejäägi eesmärk, kulude ülemmäärad ja kohalike omavalitsuste tasakaalustatud eelarve nõue. Enamik neist otsustest tehti enne minu töötamist eelarvejuhina. Eelarvejuhina töötamise ajal pidin siiski tagama, et uusi eeskirju rakendatakse õigesti ja keskendutakse eesmärgile kehtestada tuleviku jaoks range menetlus. Sel ajal kehtestatud menetlus kehtib mõne muudatusega siiani ja on meid hästi teeninud. Rootsit oma rangete reeglitega tuuakse rahvusvahelisel tasandil tihti välja hea näitena ja Rootsi riigi rahandus on alates nende kehtestamisest pidevalt paranenud. Nende uute menetluste rakendamises osalemine on oluline ametialane saavutus.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Oluline osa minu tööst Rootsi Riigikontrolli riigikontrolörina oli osalemine Euroopa Kontrollikoja kontaktkomitees. Rootsi korraldas komitee kohtumise 2005. aastal ja selle võõrustajaks olin mina. Ma hindasin väga komitee pakutavaid kohtumisi ja kontaktide loomise võimalust. Usun, et edaspidi tuleb komitee tööd jätkata, et tagada ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide ja Euroopa Kontrollikoja vahel hea koostöö.

Ettevõtlus- ja innovatsiooniministeeriumi riigisekretärina on mul olnud võimalus ministri asemel esindada Rootsi valitsust Euroopa Ülemkogu konkurentsivõime nõukogu kohtumistel. Nõukogu püüab oma poliitikakujundaja rollis suurendada ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. See hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, kaasa arvatud siseturg, tööstus, teadus- ja innovatsioonitegevus ning kosmos.

Enne seda, töötades aastatel 1986–1987 Põhjamaade Ministrite Nõukogu juures, elasin ma Oslos ja Kopenhaagenis. Minu ülesanne seisnes riide- ja tekstiiliturgude Põhjamaade kaubanduspoliitikaga seotud kulude ja mõjude analüüsimises.

Veel üks oluline rahvusvaheline kogemus oli minu osalemine OECD kõrgemate eelarveametnike töörühmas, kui olin rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja. Kõrgemate eelarveametnike töörühm kohtub kord aastas, et käsitleda peamisi eelarvega seotud küsimusi ja asjaomaseid poliitikavalikuid, ning analüüsib ja uurib paljusid eelarve koostamisega seotud küsimusi, sealhulgas teeb eelarvesüsteemide järelevalvet, koostab eelarvesüsteemide konkreetsete aspektide võrdlevaid analüüse ja peab ulatuslikku andmebaasi.

Peale selle olen olnud Põhjamaade Investeerimispanga kontrollikomisjoni aseesimees ja hiljem esimees. Kontrollikomisjoni peamine ülesanne on tagada, et panga tegevused viiakse ellu kooskõlas põhikirjaga, ja vastutada panga raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise eest. Põhjamaade Investeerimispank on Põhja- ja Baltimaade rahvusvaheline finantseerimisasutus. See rahastab projekte, mis parandavad Põhja- ja Baltimaade konkurentsivõimet ja keskkonda.

4.  Kas Teie tegevusele eelnevate juhtimisülesannete raames on antud heakskiit teatava eelarve täitmisel – juhul kui sellist menetlust on kohaldatud?

Ma ei ole kunagi töötanud ametikohal, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Minu nimetamine juhtivale ametikohale Rootsi Rahandusministeeriumis ning avalike asutuste juhtorganitesse nõudis Rootsi valitsuskabineti otsust. Need töökohad on siiski ametniku tasandi töökohad.

Praegu olen ma Rootsi Ettevõtlus- ja Innovatsiooniministeeriumi riigisekretär. Rootsi valitsemissüsteemis on riigisekretär poliitiliselt ametisse nimetatud vanemametnik, kes on seotud kabinetiministriga ja on tema järel tähtsuselt teisel kohal ning vastutab ministeeriumi eest. Erinevalt ministritest ei ole riigisekretärid valitsuse liikmed ning neil on enamasti asutusesisene roll hallata ja juhtida ministeeriumi igapäevast tööd ning tagada valitsuse poliitika tõhus rakendamine.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

Esiteks oli mul tähtis roll otsustamises, kuidas korraldada Rootsi Riigikontrolli tööd, kui see äsja loodi, sealhulgas uue tulemusauditi menetluse struktuuri üle otsustamises. Osalesin 2003. aastal ühe esimese riigikontrolörina uue Rootsi Riigikontrolli rajamises, mis oli täiesti uus Rootsi parlamendi järelevalvele alluv struktuur. Rootsi Riigikontroll asutati 1. juulil 2003 parlamendi audiitorite ja riikliku auditiameti ühinemisega Rootsi parlamendi kontrollile alluvaks sõltumatuks ametiks. Riigikontrolli tegevuse alustamises osalemine seisnes töö korraldamises, personali värbamises, uute aruandlusvormide rakendamises ja uue halduskorralduse loomises. Mis puudutab tulemusauditi uut struktuuri, siis ma osalesin väga aktiivselt uue menetluse, kvaliteedi tagamise süsteemi, auditeeritavate osapooltega peetava dialoogi vormide, kommunikatsioonistrateegia ja eri parlamendikomisjonidega uute suhete väljaarendamises. Olles selle protsessi osa, oli mul oluline roll otsustamises, milliseks kujundada see tähtis auditeerimismehhanism, millega kontrollitakse valitsuse vahendite tõhusat kasutamist, mis lõpuks aitab luua demokraatlikku vastutust ja usaldust avaliku sektori vastu.

Teiseks sooviksin rõhutada uue eelarvemenetluse rakendamist eelarvejuhina töötades, nagu juba eelnevalt mainisin. Nagu mis tahes poliitilises organisatsioonis, tehti lõplikud otsused poliitilisel tasandil valitsuses ja parlamendis. Kuid minu asutusel ja minul oli väga oluline osa selle tagamises, et järgitaks poliitilisi otsuseid, mis on nii märkimisväärselt muutnud Rootsi majandust ja riigi rahandust.

Kolmandaks, oma praegusel töökohal ettevõtlus- ja innovatsiooniministeeriumi riigisekretärina on mul olnud oluline osa otsuses arendada edasi Rootsi riigiettevõtete äriühingu üldjuhtimise mudelit. See hõlmab mitut poliitilist muudatust, sealhulgas i) suuremat maksustamise läbipaistvust; ii) juhtorganites nõutava soolise võrdõiguslikkuse taseme täpsustamist; iii) jätkusuutliku ettevõtluspoliitika ja kestliku arengu tegevuskava 2030 lõimimist äriühingu üldjuhtimisse; iv) juhtorganite vastutuse täpsustamist sisekontrolli, riskijuhtimise ja nõuete järgimise alal. Need muudatused on üheskoos aidanud arendada riigiettevõtete tööd ja minu riigisekretärina töötamise ajal on riigiettevõtete portfelli väärtus oluliselt kasvanud.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Sõltumatus, ausus, erapooletus ja professionaalsus on audiitorite aluspõhimõtted ning Euroopa Kontrollikoja usaldusväärsuse jaoks väga olulised.

Sõltumatuse põhimõte on väga selgesti väljendatud aluslepingus (artikkel 286), kus on sätestatud, et „[k]ontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse [---] [ning kelle] sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust“, ning et „[o]ma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt“.

Kui mind nimetatakse Euroopa Kontrollikoja liikmeks, järgin ma ELi õigusaktides ja eetikajuhistes ning kontrollikoja liikmete tegevusjuhendis sätestatud põhimõtteid ja eeskirju ning tagan nende täitmise. See tähendab, et ma ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult organilt ja hoidun mis tahes tegevusest, mis ei sobi kokku minu ülesannetega kontrollikoja liikmena või mis võib kaasa tuua sõltumatuse kadumise või mis võib sellisena tunduda.

Peale selle püüan säilitada mitte üksnes tegeliku sõltumatuse, vaid ka näilise sõltumatuse, see tähendab, et isegi kui teatav tegevus oleks kooskõlas eeskirjadega, ei osale ma selles, kui see võib minu sõltumatuse mingilgi viisil kahtluse alla seada.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või majanduslikke huvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Minul ega minu lähisugulastel ei ole äri- ega majanduslikke huvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu minu tööga kontrollikojas.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Jah, ma avaldan kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused kooskõlas kontrollikoja liikmete tegevusjuhendiga, et selle teabe saaks avalikustada.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ei, ma ei ole seotud ühegi kohtumenetlusega.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ma töötan praegu ja olen viimased kolm aastat töötanud Rootsi Ettevõtlus- ja Innovatsiooniministeeriumi riigisekretärina. Rootsi valitsemissüsteemis on riigisekretär poliitiliselt ametisse nimetatud vanemametnik, kes on seotud kabinetiministriga ja on tema järel tähtsuselt teisel kohal ning vastutab ministeeriumi eest. Erinevalt ministritest ei ole riigisekretärid valitsuse liikmed ning neil on enamasti asutusesisene roll hallata ja juhtida ministeeriumi igapäevast tööd ning tagada valitsuse poliitika tõhus rakendamine.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Ma ei ole ametis ühelgi valitaval ametikohal ega aktiivselt tegev üheski erakonnas. Kui mind nimetatakse kontrollikoja liikmeks, astun ma tagasi kõikidelt oma praegustelt ametikohtadelt, et tagada enda täielik sõltumatus. Ma ei võta oma ametiajal vastu ühtegi ametikohta, mis võib viia huvide konfliktini või mille puhul võib selline olukord näiliselt tekkida.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Käsitleksin tõsist eeskirjade rikkumist või pettust Rootsis samal viisil nagu iga samalaadset eeskirjade rikkumist või pettust mis tahes teises liikmesriigis. Samad eelarvedistsipliini ja finantsjuhtimise põhimõtted kehtivad kõigi liikmesriikide puhul. Pettuse kahtluse korral järgiksin ma kontrollikojas ette nähtud menetlusi ja teavitaksin juhtumist OLAFit.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?

Usaldusväärse finantsjuhtimise kultuur on osa heast valitsemistavast, mida iseloomustab eelarveassigneeringute kasutamine vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele. Ma sooviksin sellele lisada ka seaduslikkuse, läbipaistvuse, terviklikkuse ja selge aruandlusahela põhimõtted, mis on avalike vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise jaoks sama olulised tunnused.

Sisekontrollisüsteemide kvaliteet on hea valitsemistava lahutamatu osa ja oluline kõikides organisatsioonides. Sellega seoses kirjeldavad COSO põhimõtted väga hästi, kuidas tõhusa sisekontrollisüsteemi komponendid võivad aidata toetada üksuse ülesannete täitmist. Selle koostisosad on 1. kontrollikeskkond, 2. riskihindamised, 3. kontrollitegevus, 4. teave ja kommunikatsioon ning 5. järelevalve.

Euroopa Kontrollikojal kui Euroopa Liidu välisaudiitoril on oluline roll tõhusa aruandluse tagamisel ELi tasandil. Tal on ainulaadne positsioon ja võimalus pakkuda Euroopa Parlamendile selles valdkonnas erapooletut teavet ja kindlust.

Arvan, et kontrollikoja aastaaruanne on ELi aruandlusahelas keskne element. Olen kuulnud, et seda on mitmeti täiustatud, soovides muuta see veelgi asjakohasemaks ja kasulikumaks, ning see on aidanud komisjonil järk-järgult parandada ELi eelarve haldamist.

Oluline aspekt on ka see, et kontrollikoja statistilisi auditeid võiks täiendada riskipõhiste audititega, mis tähendab, et auditeerimisobjektide valik põhineb selle analüüsimisel, kus probleemid või eeskirjade eiramised võivad tõenäoliselt aset leida. Selline lähenemine võib aidata kontrollikojal parandada usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri, kasutades kontrollikoja vahendeid tõhusalt ja veendudes, et konkreetsetes valdkondades tekkivad probleemid saavad piisavalt tähelepanu.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldkulude üle kui ka kulutõhusust?

See aspekt on väga oluline, et tagada ELi eelarve täitmise üle demokraatliku järelevalve tegemine. Kontrollikoja aruannete mõju sõltub Euroopa Parlamendi poolt nende suhtes võetavatest järelmeetmetest.

Usun, et on oluline, et kontrollikoda ja selle audiitorid kuulaksid aktiivselt ära Euroopa Parlamendi vajadused, jäädes samas sõltumatuks, ning tagaksid, et kontrollikoja aruanded oleksid kasulikud ja vastaksid parlamendiliikmete nõudmistele. Selle saavutamiseks tuleb kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel pidada tihedat dialoogi ja korrapärast sidet. Üks osa sellest on pidada korrapäraseid arvamuste vahetusi ja kaasata Euroopa Parlament varakult kontrollikoja programmitöösse. Olen kuulnud, et kontrollikoda on selgelt tunnistanud hea koostöö edendamise tähtsust ja nimetanud konkreetse liikme vastutama institutsioonidevaheliste suhete eest.

16.  Millist lisaväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Üldiselt ei anna tulemusaudit mitte üksnes lisaväärtust, vaid see on finantsaudititele vajalik täiendus. Kontrollikoja tulemusauditid võivad luua väärtust paljudele sidusrühmadele, eriti Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile ning loomulikult lõpuks ka Euroopa Liidu kodanikele.

Minu jaoks on tulemusauditite kõige tähtsam lisaväärtus see, et see tagab sõltumatu, erapooletu ja usaldusväärse kontrolli ELi eelarve täitmise üle ja selle üle, mis väärtuseid see ELile toob. Lõpuks on vastutuse ja ELi kodanike usalduse tagamiseks väga oluline veenduda, et ELi vahendeid kasutatakse tõhusal ja tulemuslikul viisil.

Selle eesmärgi täitmiseks peaksid kontrollikoja aruanded olema asjakohased, õigeaegsed ja võimalikult kvaliteetsed. Soovitused peaksid olema konkreetsed, kuid mitte liiga üksikasjalikud, ning konstruktiivsed ja edasiviivad, et olla seadusandjatele ja rakendusametitele abiks. ELi rahastatavate programmide täiustamiseks on samuti olulised auditite soovituste struktuursed ja süstemaatilised järelmeetmed.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Leian, et liikmesriikide kontrolliasutused on kontrollikoja töös partneriteks. Siiski peavad liikmesriikide kontrolliasutused ja kontrollikoda mitmel põhjusel töötama rohkemal või vähemal määral eraldi. Algatused teha tihedamat koostööd on seega väljakutseteks, kuid ma usun, et meie tööd on võimalik parandada ka üksteiselt õppides. Nagu eelnevalt mainitud, olin Rootsi Riigikontrolli riigikontrolörina kontrollikoja kontaktkomitee liige. Mulle jäi sellest kogemusest mulje, et tihedama koostöö tegemiseks on olemas võimalusi, mida saaks arendada.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Kasulik aruanne peaks olema veenev, asjakohane, õigeaegne, usaldusväärne ja selge. Samuti on oluline hästi kasutada tabeleid, graafikuid ja visuaalseid vahendeid, et anda lugejale selgem pilt.

Üks oluline eesmärk kontrollikoja 2018.–2020. aasta strateegias on kohandada töötajad paremini erinevate kontrollikoja väljaannete vajadustega. Minu arvates tähendab see eesmärki aidata audiitoritel leida õige toon, keel ja sõnumid, et anda selgem ülevaade, mida oleks parem mõista. Usun, et kontrollikoja aruandluse arendamiseks on vaja selgeid auditi käsiraamatuid, koolitust ja kvaliteedi kontrolle. Veel on eesmärgiks arendada edasi aruannete kogumike koostamist, et kontrollikojal oleks vastava teema kohta vastav väljaanne.

Mis puudutab liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate andmete täpsuse kontrollimist, siis saab kontrollikoda kasutada vastavalt vajadusele nii süva- kui ka horisontaalset auditit. Näiteks ülevaatearuandega saab kontrollikoda pakkuda nendel teemadel erinevaid võrdlusuuringuid ja võrreldavaid andmeid. Vastavusauditite ja tulemusaudititega on kontrollikojal võimalik laiendada aruandlust näiteks geograafiliste suundumuste ja analüüside osas ning anda niiviisi Euroopa Parlamendile tegelikku lisaväärtust.

Laiemalt võttes ei ole kontrollikojal õigust liikmesriikidelt otse paluda komisjonile esitatavate andmete paremaks muutmist. Hoopis komisjoni ülesanne on liikmesriikidega andmete kvaliteedi parandamiseks dialoogi astuda. Kontrollikoda saab vaid kontrollida, et komisjoni liikmesriikidega tehtav töö andmete parandamiseks vastaks normidele ja oleks tulemuslik.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah. Usun, et Euroopa Parlamendi, eriti eelarvekontrollikomisjoni usaldus ja austus on minu töö jaoks kontrollikoja liikmena äärmiselt tähtis.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kontrollikoja liikmete koosseisu osaline uuendamine – SE kandidaat

Viited

14085/2017 – C8-0401/2017 – 2017/0819(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

15.11.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

16.11.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Indrek Tarand

30.11.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.1.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Bart Staes, Indrek Tarand, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brian Hayes, Marian-Jean Marinescu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Norbert Erdős, Wolf Klinz, Sven Schulze, Lieve Wierinck

Esitamise kuupäev

12.1.2018

Viimane päevakajastamine: 15. jaanuar 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika