RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

30.1.2018 - (COM(2017)0279 - C8-0168/2017 – 2017/0111(COD) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Damiano Zoffoli

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

(COM(2017)0279 - C8-0168/2017 – 2017/0111(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0279),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0168/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust[1],

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0010/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a)  Selle eesmärgi saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid koguma kokku energiatõhusa sõidu koolituse parimad tavad ja edendama kõnealuse koolituse kasutamist. Samuti tuleks tõhususe tõstmiseks ning kütusekulu ja CO2-heite vähendamiseks edendada uute tehnoloogiate kasutamist ning kasutada aerodünaamilisemat disaini ja koormuskavade optimeerimist. Kütusekulu vähendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma rahaliste vahendite kasutamist raskeveokipargi ajakohastamiseks ning maanteede hoolduseks ja täiustamiseks, ning edendama väikese veeretakistusega rehvide ja kergemate haagiste ning selliste alternatiivkütuste nagu vesiniku või plasti ringlussevõtmise ja töötlemise teel saadud kütuse kasutamist.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b)  Pariisi kokkuleppe täitmiseks peab transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heide olema 2050. aastaks nullilähedane.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Veoautode ja busside ehk raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ning 2030. aastaks prognoositakse heite suurenemist. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada tõhusad raskeveokite heite vähendamise meetmed.	(4)  Veoautode ja busside ehk raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ning juhul, kui täiendavaid meetmeid ei võeta, moodustab see prognooside kohaselt 2030. aastaks 30 % kogu maanteetranspordi CO2-heitest. Raskeveokite heitkogused kasvavad aastatel 2010–2030 kokku 10 % ja aastatel 2010–2050 ühtekokku 17 % võrra. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada tõhusad raskeveokite heite vähendamise meetmed ning samal ajal ergutada valdkonna konkurentsivõimet ja anda veoettevõtjatele teavet, millest neil võib valikute tegemisel abi olla. Lisaks võivad aidata heitkoguseid piirata ka lahendused ja stiimulid koormuste optimeerimiseks, konvois sõitmiseks, juhtide koolitamiseks, sõidukipargi uuendamiseks, ummikute vähendamiseks ja taristute hooldusse investeerimiseks.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta13, et selliste meetmete võtmise eeltingimus on CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise reguleeritud menetlus.	(5)  Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta13, et selliste meetmete võtmise eeltingimus on CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise reguleeritud menetlus. Komisjoni 2017. aasta liikuvuse paketis „Liikuvus Euroopas“ nähti ette esitada ettepanek raskeveokite normide kohta 2018. aasta esimesel poolel. Ettepaneku õigeaegne avaldamine on normide kiire vastuvõtmise hädavajalik eeltingimus.
__________________	__________________
13 COM(2014) 285 final.	13 COM(2014) 285 final.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Suur osa transpordifirmadest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Lisaks puudub neil siiani juurdepääs standardiseeritud teabele, mis aitaks hinnata kütusetõhususe tõstmise tehnoloogiaid või võrrelda sõidukeid parimal teabel põhinevate ostuotsuste tegemiseks ning vähendada kütusearveid, mis moodustavad rohkem kui neljandiku nende tegevuskuludest.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Selleks, et kõik sõidukite kasutajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid, tuleks teave sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik sõidukitootjad saavad võrrelda oma sõidukite tõhusust muud marki sõidukite tõhususega. See aitab stimuleerida innovatsiooni ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajatele energiatõhusamate sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel. Seepärast on asjakohane koguda ja kontrollida iga uue raskeveoki suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EL) [.../...]15 [Opoce to include correct reference] kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid, esitada need komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks.	(7)  Selleks, et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja et kõik sõidukite kasutajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid, tuleks teave sõidukite CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik sõidukitootjad saavad võrrelda oma sõidukite tõhusust muud marki sõidukite tõhususega. See aitab stimuleerida innovatsiooni, edendada energiatõhusamate sõidukite arendamist ja seeläbi tõsta konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajatele energiatõhusamate sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel. Seepärast on asjakohane koguda ja kontrollida iga uue raskeveoki suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EL) [.../...]15 [Opoce to include correct reference] kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid, esitada need komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks.
_________________	_________________
15 Komisjoni määrus (EL) [.../...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L ..., ..., ...).	15 Komisjoni määrus (EL) [.../...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L ..., ..., ...).
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane koguda ja esitada kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid, sealhulgas jõuseadmete ja kere kohta.	(8)  Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane koguda ja esitada kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid, sealhulgas jõuseadmete ja kere kohta. Seire- ja aruandluskohustusi kirjeldatakse täpsemalt vastavalt artiklites 4 ja 5.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a)  Tähtis on, et kõigil transpordisektoris tegutsevatel ettevõtetel nende suurusest ja vahenditest sõltumata oleks seire- ja aruandlussüsteemi lihtne kasutada.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Heite ja kütusekulu andmed tehakse kättesaadavaks teatavate uute raskeveokite kohta, mis on registreeritud [2019]. aastal. Seepärast peaksid liikmesriigi pädevad asutused olema alates sellest kuupäevast kohustatud esitama uute registreerimiste andmed ning tootjad nende registreerimistega seotud raskeveokite tehnilised andmed.	(9)  Heite ja kütusekulu andmed tehakse kättesaadavaks teatavate uute raskeveokite kohta, mis on registreeritud [2019]. aastal. Seepärast peaksid liikmesriigi pädevad asutused olema alates sellest kuupäevast kohustatud esitama uute registreerimiste andmed ning tootjad nende registreerimistega seotud niisuguste sõidukite tehnilised andmed, mis kuuluvad komisjoni määruse (EL) […/…]1a+ kohaldamisalasse.
	__________________
	1a Komisjoni määrus (EL) [.../...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L...,...,..).
	+ Väljaannete talitus: palun sisestada korrektne viide.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a)  Selleks et ettevõtjad saaksid õiguslikeks muudatusteks paremini valmistuda, peaks komisjon hiljemalt 30. juuniks 2018 avaldama komisjoni määruse (EL) 2017/2400 kohaselt välja töötatud sõidukite energiatarbimise arvutamise vahendi (Vehicle Energy Consumption Calculation Tool – VECTO) tarkvara kasutuselevõtmise kavandatava ajakava peamiste tehnoloogiate ja uuenduste puhul, mis vähendavad autokaubaveo heitkoguseid. Komisjon peaks ühtlasi viivitamata ajakohastama määruse (EÜ) 595/2009 põhjal kehtestatud VECTO katsemenetlust, et lisada sellesse kõik raskeveokite liigid, sealhulgas kõik alternatiivsed jõuseadmed, haagised ning kõik turule lastavad uut tüüpi alternatiivkütused, nii et katsemenetlus hõlmaks kõikvõimalikke raskeveokeid. Sellepärast on tähtis, et komisjon jälgiks regulaarselt kõigi käesoleva määrusega hõlmatud järelevalve- ja aruandluskohustuste kohaldamisala ning esitaks vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b)  On vaja, et seire- ja aruandlussüsteem oleks kasutajasõbralik kõigi transpordiettevõtjate jaoks, sõltumata nende suurusest ja vahenditest. Komisjon peaks niisugust süsteemi aktiivselt edendama, et tagada selle oluline mõju sektorile ning tõsta teadlikkust aruandlusandmete kättesaadavusest.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a)  VECTO sisendfailide toodangu vastavuskontrolli tulemusi tuleks samuti jälgida ja neist komisjonile aru anda.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 b)  Komisjon peaks esitama liikmesriikide ja tootjate poolt edastatud eelmise kalendriaasta andmete analüüsi üldsusele nii, et oleks selgelt välja toodud liidu ja iga liikmesriigi ning iga tootja raskeveokipargi tulemusnäitajad, mida saab keskmise kütusekulu ja CO2-heite põhjal võrrelda, võttes arvesse tootjate tooteportfellide mis tahes erinevusi ja deklareeritud kasutusotstarvet.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)   On oluline tagada, et kogutud ja esitatud andmed oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaks komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmeid piisavalt jälgida ja kontrollida.	(11)  On oluline tagada, et kogutud ja esitatud andmed oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaksid komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Kui komisjon avastab esitatud andmete õigsuse ja kvaliteedi kontrollimisel käesolevas määruses sätestatud mis tahes nõuete tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise, peaks komisjon määrama asjaomasele tootjale käesoleva määruse rikkumise eest haldustrahvi. Haldustrahv peaks olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmeid piisavalt jälgida ja kontrollida.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12)  Tuginedes kogemusele, mis on saadud CO2-heite andmete kogumisel ja esitamisel uute sõiduautode puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/200916 ning uute kergsõidukite puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011,17 on asjakohane, et liikmesriikide pädevate asutuste ja tootjatega teabe vahetamise ning lõpliku andmebaasi komisjoni nimel haldamise eest vastutab Euroopa Keskkonnaamet. Samuti on asjakohane ühtlustada raskeveokitega seotud seire ja aruandluse kord võimalikult suurel määral kergsõidukite puhul juba rakendatava korraga.	(12)  Tuginedes kogemusele, mis on saadud CO2-heite andmete kogumisel ja esitamisel uute sõiduautode puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/200916 ning uute kergsõidukite puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/201117, on asjakohane, et liikmesriikide pädevate asutuste ja tootjatega teabe vahetamise ning transpordiettevõtjatele ja kolmandatele osapooltele tasuta kättesaadava ja digitaalseid otsinguid võimaldava lõpliku andmebaasi komisjoni nimel haldamise eest vastutab Euroopa Keskkonnaamet. Samuti on asjakohane ühtlustada raskeveokitega seotud seire ja aruandluse kord võimalikult suurel määral kergsõidukite puhul juba rakendatava korraga.
__________________	__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, ELT L 140, 5.2.2009, lk 1.	16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, ELT L 140, 5.2.2009, lk 1.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.	17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a)  Komisjoni 2017. aasta liikuvuse paketis „Liikuvus Euroopas“ nähti ette esitada ettepanek raskeveokite CO2-heite normide kohta 2018. aasta esimesel poolel. 2025. aastaks kehtestatavaid rangeid raskeveokite CO2 heitkoguste eesmärke tuleks pidada selle õigusloometee lõppeesmärgiks ning komisjon peaks need esitama hiljemalt 30. aprilliks 2018.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b)  Komisjon peaks viivitamata välja töötama vastavuskontrolli maanteekatse, mida originaalseadmete tootjad on kohustatud korraldama sõltumatute ja akrediteeritud organite järelevalve all komplektse raskeveoki modelleeritud ja tegelike CO2-heite väärtuste võimalike lahknevuste tuvastamiseks. Sõltumatutel kolmandatel osapooltel tuleb lubada korraldada tehnilistes teenistustes või akrediteeritud laboratooriumides sõltumatuid katseid ja kasutada vajalikke andmeid. Selliste katsete tulemuste jälgimine ja aruandlus peaks toimuma kooskõlas käesoleva määrusega ning vastavad andmed tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 c)  Kergsõidukite tüübikinnitustega seotud nn Dieselgate’i skandaal näitas, kui oluline osa on tootjate korraldatud katsete järelevalves sõltumatutel organitel, ning ka seda, kui tähtis on võimaldada kolmandatel osapooltel korraldada sõltumatuid katseid, kuna selline järelevalve ja katsed aitavad suurendada kontrolli-, järelevalve- ja aruandlussüsteemide läbipaistvust, usaldusväärsust ja tulemuslikkust.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse sätete rakendamisel kogutud andmete kontrollimise ja parandamise suhtes, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201118.	välja jäetud
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Selleks, et nõutavad andmed ning seire ja aruandluse kord raskeveokite CO2-heite osakaalu hindamisel oleks asjakohane ka tulevikus ning uusi ja kõrgtasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete kättesaadavuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte lisade kohaselt nõutavate andmete ning neis esitatud seire ja aruandluse korra muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(14)  Selleks, et nõutavad andmed ning seire ja aruandluse kord raskeveokite CO2 heitkoguste hindamisel oleks asjakohane ka tulevikus, ning et oleks tagatud uusi ja kõrgetasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete kättesaadavus ning kogutud ja esitatud andmete nõuetekohane kontrollimine ja parandamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte lisade kohaselt nõutavate andmete ning neis esitatud seire ja aruandluse korra muutmiseks, vastavuskontrolli maanteekatsete kohta ning liikmesriikide ja tootjate poolt käesoleva määruse kohaselt esitatavate andmete kontrolli- ja parandamismeetmete kindlaksmääramise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Selgitus
Väga tähtis on tagada, et komisjonil oleksid asjakohased vahendid, menetlused ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ning andmete parandamiseks. Seetõttu tuleks need meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa Liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse nõuded.	Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa Liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu ning VECTO sisendfailide toodangu vastavuskontrolli tulemuste seire ja aruandluse nõuded.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tootmise kuupäevaks loetakse vastavustunnistuse või vajaduse korral üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse allakirjutamise kuupäeva.	Tootmise kuupäevaks loetakse komisjoni määruse (EL) .../... [Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis Ares(2017)1900557 toodud määruse number] I lisa 2. liites osutatud klienditeabe faili salvestatud modelleerimise kuupäev.
Selgitus
Komisjoni ettepanekus pakutud tootmise kuupäev fikseeritakse sellise menetluse käigus, mille üle tootjatel peaaegu puudub kontroll. Vahendajad ja edasimüüjad vormistavad iga üksiksõiduki tüübikinnituse sõiduki registreerimisel. See toimub tükk aega pärast seda, kui sõiduk on tootjakontrolli läbinud, ning kõnealune kuupäev ei ole tootjale teada. Klienditeabe hulgas esitatud CO2 kontrolli kuupäev vastab sõiduki tüübikinnituse käigus teostatud toodangu vastavuskontrolli kuupäevale.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.   Tootjad esitavad määruse nr [.../...]+ kohaldamisalasse kuuluvate raskeveokite tehnilised andmed.
	_____________
	+  Väljaannete talitus: palun sisestada komisjoni määruse (EL) [.../...] (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L ..., ..., ...)) number.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Komisjon peab artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete keskregistrit. Register on avalik, välja arvatud I lisa B osas esitatud kanded nr 1, 24, 25, 32, 33, 39 ja 40.	1.  Komisjon peab artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete keskregistrit. Register on avalik, välja arvatud I lisa B osas esitatud kanded nr 1, 21a, 21b, 24, 25, 26a, 32, 33, 34a, 39, 40 ja 73a ja 73b, mille komisjon teeb kolmandatele isikutele kättesaadavaks vastava taotluse alusel ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/20061a.
	___________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Komisjon võib artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete kvaliteeti ka ise kontrollida.	2.  Komisjon kontrollib ise artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete täpsust ja kvaliteeti. See võib toimuda dialoogis pädevate asutuste ja tootjatega ning teda võivad selles täiendavalt abistada kolmandad isikud.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Kui komisjonile teatatakse andmetes esinevatest vigadest või kui ta avastab need andmekogumist oma kontrolli käigus, võtab ta vajaduse korral meetmeid artiklis 6 osutatud keskregistris avaldatud andmete parandamiseks.	3.  Kui komisjonile teatatakse andmetes esinevatest vigadest või kui ta avastab need andmekogumist oma kontrolli käigus, võtab ta meetmeid artiklis 6 osutatud keskregistris avaldatud andmete parandamiseks. Liikmesriikidel ja tootjatel on võimalik vead parandada kolme kuu jooksul pärast nendest teatamist.
	Kui komisjon teeb kindlaks, et tootja on andmeid tahtlikult moonutanud, nõuab ta viivitamata pädevatelt asutustelt andmete parandamist ja võtab piisavaid meetmeid kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.  Kui komisjon avastab artikli 5 kohaselt esitatud andmete õigsuse ja kvaliteedi kontrollimisel mis tahes käesolevas määruses sätestatud nõuete tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise, määrab ta asjaomasele tootjale käesoleva määruse nõuete rikkumise eest haldustrahvi. Haldustrahv peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.
	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust eeskirjade eiramise, haldustrahvide arvutamise ja trahvide kogumise viisi küsimustes.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Analüüsis tuleb vähemalt ära märkida liidu ja iga tootja raskeveokipargi tõhusus, mis põhineb kõnealuste sõidukite kütusekulul ja CO2-heitel. Samuti võetakse selles võimaluse korral arvesse andmeid CO2-heite uue ja kõrgetasemelise tehnoloogia kasutuselevõtu kohta.	2.  Analüüsis tuleb vähemalt ära märkida liidu ja iga tootja raskeveokipargi tulemusnäitajad, mida saab keskmise kütusekulu ja CO2-heite põhjal võrrelda, võttes arvesse ka tootjate tooteportfelli erinevusi ja deklareeritud kasutusotstarvet. Samuti võetakse selles võimaluse korral arvesse andmeid uue ja kõrgetasemelise CO2-heite piiramise tehnoloogia kasutuselevõtu ja kõigi alternatiivsete jõuseadmete kohta. Komisjoni avaldatavas analüüsis arvestatakse ka raskeveokite väga erinevate kasutusotstarvetega.
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.  Komisjon avaldab hiljemalt 30. juuniks 2018 ajakava komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/2400 artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud modelleerimisvahendi (s.t VECTO) kohaldamiseks olulisemate autokaubaveo heitkoguseid piiravate tehnoloogiate ja uuenduste suhtes.
	Komisjon jälgib jätkuvalt kõnealuse määruse kohaldamist ning esitab vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud järelevalve- ja aruandluskohustuste laiendamiseks kõigile raskeveokiliikidele, sealhulgas kõigile alternatiivsetele jõuseadmetele, haagistele ja kõigile alternatiivsel kütusel töötavatele uutele mootoritüüpidele.
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Raskeveokite CO2-heite normid ja vastavuskontrolli maanteekatse
	Vajaduse korrale esitab komisjon hiljemalt 30. aprilliks 2018 kooskõlas Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega seadusandliku ettepaneku raskeveokitele 2025. aastaks CO2-heite normide kehtestamiseks.
	Samaaegselt koostatakse uuring, mis käsitleb meetmeid autokaubavedude CO2-heite edasiseks piiramiseks, sealhulgas sõidukijuhtide koolitamist, konvois sõitmist, Euroopa moodulsüsteemi, väikese veeretakistusega rehve ja laadungite ühtekoondamist.
	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 12 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid. Nende delegeeritud õigusaktidega kehtestatakse järgmised nõuded:
	(a)  originaalseadmete tootjad on kohustatud hiljemalt 31. detsembriks 2020 korraldama sõltumatu ja akrediteeritud organi järelevalve all vastavuskontrolli maanteekatsed;
	(b)  sõltumatutel kolmandatel osapooltel lubatakse korraldada tehnilistes teenistustes või akrediteeritud laboratooriumites sõltumatuid katseid;
	(c)  katsete ja katsetulemuste järelevalve ja vastav aruandlus toimub käesoleva määruse nõuete kohaselt ning komisjon tagab vastava taotluse korral tulemuste kättesaadavuse kolmandatele osapooltele; ning
	(d)  komisjon annab liikmesriikide aruannete põhjal igal aastal teada maanteekatsetel ja tegelikes kasutustingimustes mõõdetud kütusekulu erinevustest.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendamisvolituste andmine	välja jäetud
Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmete kontrollimise ja parandamise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 11 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eesmärgiga määrata kindlaks artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrolli- ja parandusmeetmed.
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 11	välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ21 artikliga 9. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
_________________
21Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsus nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (ELT L 49, 19.2.2004, lk 1).
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktide antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].	2.  Artikli 7 lõikes 3a ning artiklites 8a ja 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus 1. lisa – B osa – pealkiri – rida 3 („Allikas“)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Allikas	Allikas
määruse […/…] I lisa 1. liide
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – tabel – rida 17
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 17 mootori nimivõimsus 1.2.2. Mootori peamised näitajad   Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 17 mootori nimivõimsus 1.2.2 Mootori peamised näitajad
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 21 a WHSC g/kWh ja CO2   Mootori peamised näitajad
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 21 b WHTC g/kWh ja CO2   Mootori peamised näitajad
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 26 a jõuülekande tõhusus   Jõuülekande peamised näitajad
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 34 a telje tõhusus   Telgede peamised näitajad
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 56
Komisjoni ettepanek 56 kasutusotstarve (pikamaasõidud, piirkonnasisesed sõidud, linnasisesed sõidud, ehitustööd) 2.1.1 Modelleerimisparameetrid (iga kasutusotstarbe/koormuse/ kütusekombinatsiooni kohta)   Muudatusettepanek 56 kasutusotstarve (pikamaasõidud, pikamaasõidud (Euroopa moodulsüsteem), piirkonnasisesed sõidud, piirkonnasisesed sõidud (Euroopa moodulsüsteem), linnasisesed sõidud, ehitustööd) 2.1.1 Modelleerimisparameetrid (iga kasutusotstarbe/koormuse/ kütusekombinatsiooni kohta)
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – tabel - rida 57 a (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 57 a Kütus (diisel/bensiin/LPG/CNG/…) 2.1.3 Modelleerimisparameetrid (iga kasutusotstarbe/koormuse/ kütusekombinatsiooni kohta)
Muudatusettepanek    43 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – tabel – rida 67
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 67 CO2-heide (g/km, g/t-km, g/p-km, g/m³-km)   2.3.13–2.3.16 CO2-heide ja kütusekulu (iga kasutusotstarbe/koormuse/kütusekombinatsiooni kohta) Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 67 CO2-heide (g/km, g/t-km, g/p-km, g/m2-km, g/m³-km) 2.3.13–2.3.16 CO2-heide ja kütusekulu (iga kasutusotstarbe/koormuse/kütusekombinatsiooni kohta)
Muudatusettepanek    44 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 73 a (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 73 a Toodangu vastavushindamise katsete tulemused   Toodangu vastavus
Muudatusettepanek    45 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 73 b (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 73 b Tegelikes sõidutingimustes tehtud katsete tulemused
Muudatusettepanek    46 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – rida 74 a (uus)
Komisjoni ettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus         Muudatusettepanek Nr Kogutavad andmed määruse […/…] I lisa 1. liide Kirjeldus 74 a Järelkontrollikatsete tulemused

• [1]    Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Ülemaailmne soojenemine on tegelik probleem, millele tuleb vastu astuda selgete ja julgete otsustega. Euroopa Liit püstitas 2014. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel siduva ja nõudliku eesmärgi vähendada kõikides majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 %.

Ka transpordisektor peab andma selle eesmärgi saavutamisse märkimisväärse panuse, arvestades, et 2014. aastal põhjustasid raskeveokid 25 % maanteetranspordi süsinikdioksiidi heitest, mis moodustas 5 % Euroopa Liidu süsinikdioksiidi koguheitest.

Euroopa Liidu turule lastud uute raskeveokite CO₂-heidet ja kütusekulu ei ole seni objektiivsel ja võrreldaval viisil sertifitseeritud, jälgitud ega registreeritud, nagu seda tehakse sõiduautode ja kaubikute puhul. Sellise seadusandliku lünga tõttu puuduvad meil usaldusväärsed andmed või statistika Euroopa Liidus registreeritud raskeveokite pargi koosseisu kohta, selle muutumise kohta ajas ja selle võimaliku mõju kohta CO₂-heitele.

Niisugune selgusetus on eelkõige piiranguks autoveoettevõtjatele, kes on enamasti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle puhul läheb kütuse arvele rohkem kui veerand jooksvatest kuludest, aga ka kohalikele haldusasutustele, kellel puudub uute sõidukite ostmisel võimalus saada teavet kõige tõhusamate turule lastud mudelite kohta.

Läbipaistvuse puudumine piirab ka konkurentsi tootjate vahel, kellel puuduvad stiimulid innovatsiooniks, ja takistab nii riigi kui ka Euroopa tasandil ühisalgatusi raskeveokite kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks.

2014. aasta raskeveokite strateegias otsustas komisjon võtta erimeetmeid, et täita need teabelüngad, saavutada turul täielik läbipaistvus ning teha kättesaadavaks usaldusväärsed ja kontrollitavad andmed raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu kohta, nii et saaks kehtestada kõnealuste sõidukite CO₂-heite normid.

Esiteks on komisjon välja töötanud modelleerimisvahendi VECTO, mille abil saab võrreldaval ja kulutõhusal viisil välja arvutada uute raskeveokite kütusekulu ja CO₂-heite.

Teiseks esitas komisjon ettepaneku võtta vastu uus määrus (nn sertifitseerimismäärus) uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu mõõtmise kohta olemasolevate tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide alusel ning see peaks jõustuma 2018. aasta veebruaris.

Sertifitseerimismääruse kohaselt tuleb iga uue määruse kohaldamisalasse kuuluva ja ELi turule lastava raskeveoki puhul arvutada modelleerimistarkvara VECTO abil välja selle CO₂-heide ja kütusekulu.

Sertifitseerimismääruses käsitletakse siiski vaid mõningaid läbipaistvusega seotud puudusi, kuna teave konkreetse sõiduki tõhususe kohta avaldatakse üksnes kõnealuse sõiduki ostjale ja selle riigi ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud.

Kolmandaks nähakse komisjon ettepanekus ette sertifitseerimismenetlusega hõlmatud uute raskeveokite CO₂-heite ning kütusekulu andmete seire ja aruandlus, et täita teabelüngad ja saavutada turu täielik läbipaistvus. Sellel kolmandal etapil toimub tootjate sertifitseerimisandmete seire. Andmed, välja arvatud need, mis esitatakse vaid komisjonile, tehakse üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriikidelt nõutakse andmete esitamist kõigi liidus esmakordselt registreeritud sõidukite kohta.

Viimase sammuna kehtestatakse ranged raskeveokite CO₂-heite sihteesmärgid. Raportöör loodab, et komisjon esitab need 2018. aasta esimeses kvartalis, et eesmärgid saaks heaks kiita enne praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõppu.

Raportöör toetab komisjoni käsitlust ja nimetatud sihteesmärkide kindlaksmääramiseks siiani kasutatud meetodeid, kuid peab seejuures vajalikuks mõningaid täiendusi.

Esiteks tuleb paremini selgitada seiret ja aruandlust käsitleva määruse ettepaneku ning sertifitseerimismääruse ettepaneku vahelist seost, eelkõige küsimust nende kummagi kohaldamisalast.

Raportööri esitatud muudatusettepanekutes selgitatakse, et tootjad peavad esitama komisjonile üksnes sertifitseerimismääruse kohaldamisalasse kuuluvate sõidukitüüpidega seonduvad andmed.

Liikmesriigid peaksid seevastu esitama andmed kõikide liidus esmakordselt registreeritud uute sõidukite kohta.

Kuna sertifitseerimismäärust koostatakse etapiviisiliselt, on tähtis, et komisjon koostaks võimalikult kiiresti ajakava, milles määratakse selgelt kindlaks, millal ja kuidas hakatakse VECTO tarkvara kohaldama määrusega veel hõlmamata raskeveokitüüpide, sh busside, teatavat tüüpi veoautode ja haagiste, elektri- ja hübriidraskeveokite ning turul kättesaadavaks tehtavaid alternatiivkütuseid kasutavate raskeveokite suhtes. Samuti tuleb ajakohastada kõnealuste eri tüüpi sõidukite suhtes rakendatava VECTO tarkvara toimimist ja katsemenetlusi.

Veel üks raportöör käsitletud oluline küsimus on seotud süsteemi läbipaistvusega.

Muudatusettepanekute eesmärk on tagada turu täielik läbipaistvus, täites esinevad teabelüngad ja võimaldades nii ostjatel teha teadlikumaid valikuid, pakkuda tootjatele paremaid stiimuleid uuendustegevuseks ja teha ametiasutustele kättesaadavaks igakülgsed andmed, mille alusel kujundada ja rakendada meetmeid tõhusamate ja vähem saastavate raskeveokite kasutamise edendamiseks, näiteks maksustamist ja teemakse.

Selle eesmärgi saavutamiseks pidas raportöör vajalikuks lisada I lisa B osasse (kus loetletakse tootjate kogutavad ja komisjonile esitatavad andmed) toodangu vastavushindamise katsete tulemused.

I lisa B osas loetletud andmed jagunevad kahte põhikategooriasse: andmed, mis tuleb esitada komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks, ning andmed, mis tuleb esitada komisjonile ja mille komisjon võib määruse (EÜ) nr 1367/2006 sätete kohaselt vastava taotluse korral edastada kolmandatele isikutele.

Need kolmandad isikud, nt ülikoolid, teaduskeskused, vabaühendused, piirkondlikud omavalitsused jne saavad seeläbi võimaluse sõltumatult kontrollida tootjate esitatud andmete autentsust, et takistada selliste juhtumite kordumist nagu autode diiselmootorite heitkoguste skandaal (nn Dieselgate) või suuremate veokitootjate moodustatud kartell, mille suhtes komisjon hiljuti meetmeid võttis.

Lisaks palub raportöör komisjonil võimalikult kiiresti välja töötada raskeveokite CO₂-heite mõõtmise maanteekatse, mida korraldataks sõltumatute organite järelevalve all, mille seire ja aruandlus toimuks käesoleva määruse nõuete kohaselt ning mille eesmärk on tuvastada võimalikud lahknevused modelleerimiskatsetel ja tegelikes sõidutingimustes saadud tulemuste vahel.

Raportöör peab oluliseks, et komisjoni iga-aastases aruandes käsitletaks andmeid mitte ainult liikmesriikide ja tootjate kaupa, vaid võetaks arvesse ka tootjate tooteportfelle ja eri sõidukite kasutusotstarvet, et vältida osaliste ja moonutatud andmete kasutamist ning kajastada täpsemalt tegelikkust.

Lisaks on raportöör seisukohal, et seoses nende andmete kvaliteediga, mida liikmesriigid ja tootjad peavad käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitama, tuleb ette näha halduskaristused kõigi avastatud mittevastavuste ja lahknevuste korral, näiteks kui esitatud andmed on mittetäielikud või erinevad sertifitseeritud andmetest.

Ning lõpetuseks, komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse talle asjakohased vahendid, kanalid ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ja vajalike paranduste tegemiseks.

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (8.12.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta
(COM(2017)0279 – C8-0168/2017 – 2017/0111(COD))

Arvamuse koostaja: Nicola Caputo

LÜHISELGITUS

EL on püstitanud omale 2030. aastaks kaugeleulatuvad heite vähendamise eesmärgid, mille täitmisse peab transpordisektor panustama. Raskeveokite sektor on oluline heite allikas, tekitades 5 % kogu ELi heitest, ligikaudu 20 % kogu transpordiheitest ning peaaegu 25 % maanteetranspordi heitest. Kui täiendavaid meetmeid ei võeta, suureneb see prognooside kohaselt 2050. aastaks ligikaudu 30 %ni.

Samal ajal ei ole uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu seiret seni objektiivsel ja võrreldaval viisil teostatud, mistõttu ei ole saadaval usaldusväärseid andmeid nende suurusjärgu kohta sõidukipargi ja sõidukite tasandil. Praegu põhineb uute raskeveokite ostjatele saada olev teave nende kütusekulu kohta erinevatel katse- ja simulatsioonimeetoditel sõltuvalt iga raskeveoki tootjast ja ei ole seetõttu otseselt võrreldav. Selle teabelünga tagajärjed on järgmised: 1) väiksem konkurentsisurve raskeveokite tootjatele innovatsiooni edendamiseks ja energiatõhusate tehnoloogiate kasutusele võtmiseks; 2) transpordiettevõtjatel, kes on peamiselt VKEd, ei ole võimalik valida kõige kütusesäästlikumaid sõidukeid ja kütusekulu vähendada ning 3) riiklikul või ELi tasandil raskeveokite CO₂-heite vähendamiseks võetavate meetmete takistamine.

Selle teabelünga täitmiseks pakkus komisjon 2014. aasta raskeveokite strateegias välja kolmeetapilise lähenemisviisi. Esimeseks meetmeks oli töötada välja IT-põhine modelleerimisvahend – sõiduki energiatarbimise arvutamise vahend (Vehicle Energy Consumption Calculation Tool, VECTO), mille abil on võimalik arvutada kõigi tootjate puhul võrreldaval viisil välja erinevate raskeveokite CO₂-heide ja kütusekulu. Teiseks sammuks oli töötada tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide raames välja metoodika uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu sertifitseerimiseks enne nende ELi turule laskmist.

Viimase sammuga – milleks on käesolev ettepanek – tehtaks see teave kättesaadavaks kõikidele sidusrühmadele, nii et tootjate poolt sertifitseerimismetoodika kohaselt välja arvutatud kõigi asjakohaste andmete seire, aruandlus ja avaldamine toimuks ELi tasandil ning need oleksid kättesaadavad avalikele asutustele, transpordiettevõtjatele ja sõidukitootjatele.

Käesolevas määruse ettepanekus sätestatakse ELis registreeritud uute raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse täpsed nõuded. Alates 2020. aastast peavad liikmesriikide pädevad asutused ja raskeveokite tootjad esitama kõigi turule lastud uute sõidukite parameetrite (nt kütusekulu eri sõidutsüklite ja eri mõõtesüsteemide puhul, CO₂-heide ning sõidukite tehnilised omadused ja kasutatud tehnoloogiad) loetelu. Euroopa Keskkonnaamet haldab Euroopa tasandil esitatud andmete keskandmebaasi, mis on avalikkusele kättesaadav (välja arvatud teatavad tundlikud andmed). Tootjad ja pädevad asutused vastutavad esitatud andmete täpsuse ja kvaliteedi eest. Komisjon võib esitatud andmete kvaliteeti siiski ka ise kontrollida ja võtta vajaduse korral meetmeid keskregistris avaldatud andmete parandamiseks. Komisjon koostab aastaaruande, mis hõlmab liikmesriikide ja tootjate esitatud andmete analüüsi. Analüüs sisaldab andmeid nii kogu liidu kui ka iga tootja raskeveokipargi keskmise kütusekulu ja CO₂-heite kohta. Samuti tuleks arvesse võtta andmeid uute ja kõrgetasemeliste CO₂-heite vähendamise tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt ettepaneku üle uute ELis registreeritud raskeveokite CO₂-heite ja kütusekulu andmete seireks ja levitamiseks ühiselt kokkulepitud metoodika alusel. Kuigi viimastel kümnenditel on raskeveokite kütusesäästlikkus paranenud, ei ole ELi transpordiettevõtetel, mis on enamasti VKEd ja tegutsevad ainult mõne sõidukiga, ikka veel juurdepääsu standardiseeritud teabele, et hinnata kütusesäästlikkuse suurendamise tehnoloogiaid ja võrrelda veoautosid parimal teabel põhineva ostuotsuse tegemiseks vastavalt nende vajadustele ning vähendada kütusearveid, mis moodustavad ligikaudu neljandiku nende tegevuskuludest.

Ettepanekuga rakendatakse ka Euroopa 2016. aasta vähese heitega liikuvuse strateegiat, mille eesmärkide hulka kuulub maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2050. aastaks vähemalt 60 % ning õhusaasteainete heite märkimisväärne vähendamine. Selleks ei tohi kõrvale jätta ühtegi mõistlikku meedet, mis aitab vähendada raskeveokite heidet. Viimase 20 aasta jooksul on ELis kehtestatud siduvad CO₂-heite piirmäärad sõiduautodele ja kaubikutele. Samal ajal ei ole raskeveokitele seni võrreldavaid CO₂-heite piirmäärasid kehtestatud. Komisjonil on kavas esitada ettepanekud raskeveokite heitenormide võimalikuks kehtestamiseks. Seda on siiski võimalik teha üksnes nõuetekohaselt toimuva CO₂-heite seire ja aruandluse alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale.

Arvamuse koostaja usub, et oluline on tagada kütusekulu ja CO₂-heidet puudutavate VECTO ametlike andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Samuti peaks komisjon pärast VECTO süsteemi kasutamisest saadud kogemuste hindamist esitama ettepanekud tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste mõõtmise katsete rakendamiseks raskeveokite puhul.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a)  Selle eesmärgi saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid koguma kokku energiatõhusa sõidu koolituse parimad tavad ja edendama kõnealuse koolituse kasutamist. Samuti tuleks edendada uute tehnoloogiate kasutamist, et suurendada tõhusust ning vähendada kütusekulu ja CO2-heidet, ning aerodünaamilisema disaini kasutamist ja koormuskavade optimeerimist. Kütusekulu vähendamiseks peaksid liikmesriigid kaaluma vahendite kasutamist raskeveokipargi ajakohastamiseks ning maanteede hoolduseks ja täiustamiseks, väikese veeretakistusega rehvide ja kergemate haagiste kasutamise edendamist ning selliste alternatiivkütuste kasutamist nagu vesinik või kütus, mis on saadud plasti ringlusse võtmise ja töötlemise teel.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b)  Pariisi kokkuleppe täitmiseks peab transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heide olema 2050. aastaks nullilähedane.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 c)  Arvestades eesmärki vähendada 2050. aastaks transpordist tulenevat heidet 60 % võrreldes 1990. aastate tasemega, on oluline, et komisjon vaataks läbi ja ajakohastaks sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (VECTO), et tagada raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite arvutamise tulemuste jätkuv tõhusus ja võrreldavus.
Selgitus
VECTO ei hõlma näiteks haagiste aerodünaamikat, millel on märkimisväärne vähendamispotentsiaal. VECTO praegune versioon ei arvesta haagise täiustamist, sest VECTO metoodikas määratletud haagis on ainult „standardne“ haagis. Samasugune olukord on ka kütusekulu vähendamisega, mis tuleneb hübriidjõuseadmete kasutamisest – praegune VECTO ei võta sellist tehnoloogia arengut arvesse.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Veoautode ja busside ehk raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ning 2030. aastaks prognoositakse heite suurenemist. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada tõhusad raskeveokite heite vähendamise meetmed.	(4)  Veoautode ja busside ehk raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ja viiendiku kogu transpordiheitest ning 2030. aastaks prognoositakse heite kiiret suurenemist. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada mitmed tõhusad ja õigeaegsed tootmises ja kasutuses olevate raskeveokite heite vähendamise meetmed.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  Transpordisektori heite vähendamise tervikliku lähenemisviisi loomiseks on vaja transpordi tõhusust, alternatiivkütuseid, maanteetaristut, sõidukitehnoloogiat ja ühendvedusid hõlmavate meetmete panust. Raskeveokite puhul võib heitkoguste vähendamise saavutada ka lahenduste väljatöötamise ja stiimulite loomisega koormuse optimeerimiseks, konvois sõitmiseks, juhtide koolitamiseks, sõidukipargi uuendamiseks, ummikute vähendamiseks ja taristuhoolduse investeeringuteks.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta,13 et selliste meetmete võtmise eeltingimus on CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise reguleeritud menetlus.	(5)  Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta13, et selliste meetmete võtmise eeltingimus on CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise reguleeritud menetlus. Komisjon nägi oma 2017. aasta liikuvuse paketis „Liikuvus Euroopas“ ette, et ettepanek raskeveokite normide kohta esitatakse 2018. aasta esimesel poolel. Selle ettepaneku õigeaegne avaldamine on hädavajalik, et võimaldada sellised uued normid kiiresti vastu võtta.
__________________	__________________
13 COM(2014) 285 final.	13 COM(2014) 285 final.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Kuigi viimastel kümnenditel on raskeveokite kütusesäästlikkus paranenud, ei ole transpordiettevõtetel, mis on enamasti VKEd ja tegutsevad ainult mõne sõidukiga, ikka veel juurdepääsu standardiseeritud teabele, et hinnata kütusesäästlikkuse suurendamise tehnoloogiaid ja võrrelda sõidukeid parimal teabel põhineva ostuotsuse tegemiseks ning vähendada kütusearveid, mis moodustavad ligikaudu neljandiku nende tegevuskuludest.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Selleks, et kõik sõidukite kasutajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid, tuleks teave sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik sõidukitootjad saavad võrrelda oma sõidukite tõhusust muud marki sõidukite tõhususega. See aitab stimuleerida innovatsiooni ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajatele energiatõhusamate sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel. Seepärast on asjakohane koguda ja kontrollida iga uue raskeveoki suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EL) [.../...]15 [Opoce to include correct reference] kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid, esitada need komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks.	(7)  Selleks, et kõik sõidukite kasutajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid ning et kolmandad isikud saaksid jälgida CO2-heite piiramiseks tehtud jõupingutusi, tuleks teave sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik sõidukitootjad saavad võrrelda oma sõidukite tõhusust muud marki sõidukite tõhususega. See aitab stimuleerida innovatsiooni ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajatele energiatõhusamate sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel ning suurendab VECTO usaldusväärsust, parandab läbipaistvust ning edendab innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Et hõlbustada andmete võrreldavust ning tagada andmete kvaliteet ja läbipaistvus, on seetõttu asjakohane koguda ja kontrollida iga uue raskeveoki suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EL) [.../...]15 [Opoce to include correct reference] kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid, esitada need komisjonile ja teha need kiiresti üldsusele kättesaadavaks, lähtudes ühtlustatud metoodikast ja ühtsel viisil.
__________________	__________________
15 Komisjoni määrus (EL) [.../...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L...,...,..).	15 Komisjoni määrus (EL) [.../...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L...,...,..).
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane koguda ja esitada kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid, sealhulgas jõuseadmete ja kere kohta.	(8)  Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane koguda ja esitada kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid, sealhulgas jõuseadmete ja mootorite ning kõige olulisemate kereosade ja selle komponentide tõhususe kohta. Oluline on liikmesriikide pädevate asutuste ja sõidukitootjate tihe koostöö andmete jälgimisel ja esitamisel.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  CO2-heite ja kütusekulu andmed tehakse kättesaadavaks teatavate uute raskeveokite kohta, mis on registreeritud [2019]. aastal. Seepärast peaksid liikmesriigi pädevad asutused olema alates sellest kuupäevast kohustatud esitama uute registreerimiste andmed ning tootjad nende registreerimistega seotud raskeveokite tehnilised andmed.	(9)  CO2-heite ja kütusekulu andmed tehakse kättesaadavaks teatavate uute raskeveokite kohta, mis on registreeritud [2019]. aastal. Seepärast peaksid liikmesriigi pädevad asutused olema alates sellest kuupäevast kohustatud esitama uute registreerimiste andmed ning tootjad tehnilised andmed, mis on seotud raskeveokitega, mille kohta taotletavad andmed on olemas.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Selleks, et suurendada läbipaistvust raskeveoki tehniliste omaduste ja nendega seotud tõhususe osas ning soodustada tootjatevahelist konkurentsi, peaksid raskeveoki CO2-heitel ja kütusekulul põhineva tõhususe kindlakstegemiseks vajalikud tehnilised andmed olema üldsusele kättesaadavad. Avaldada ei tohiks üksnes andmeid, mis on delikaatsed isikuandmete kaitse ja ausa konkurentsi tagamiseks. Raskeveokite tõhususe kindlakstegemiseks vajalike tehniliste andmete kättesaadavus on siiski selgelt üldsuse huvides. Seepärast ei tohiks nende andmete puhul teha avaldamisega seoses erandeid.	(10)  Selleks, et suurendada läbipaistvust raskeveoki tehniliste omaduste ja nendega seotud tõhususe osas ning soodustada tootjatevahelist konkurentsi, peaksid raskeveoki CO2-heitel ja kütusekulul põhineva tõhususe kindlakstegemiseks vajalikud tehnilised andmed olema üldsusele kättesaadavad. Avaldada ei tohiks üksnes andmeid, mis on delikaatsed isikuandmete kaitse ja ausa konkurentsi tagamiseks. Kuna raskeveokite tõhususe kindlakstegemiseks ja hindamiseks vajalike tehniliste andmete kättesaadavus on selgelt üldsuse huvides, peaksid kõik esitatud andmed olema avalikult kättesaadavad, välja arvatud isikuandmed või tundlik äriteave.
	Komisjon peaks hindama, kas ja millistel tingimustel tuleks viimati nimetatud andmed tunnustatud kolmandatele isikutele taotluse korral anonüümselt kättesaadavaks teha ilma konkurentsi ohtu seadmata, ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks selles osas.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  On oluline tagada, et kogutud ja esitatud andmed oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaks komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmed piisavalt jälgida ja kontrollida.	(11)  Pidades silmas, et liikmesriikide pädevad asutused vastutavad koos sõidukitootjatega esitatavate andmete (parameetrite loetelu: kütusekulu erinevate sõidutsüklite jooksul, CO2-heide, sõidukite tehnilised omadused ja kasutatud tehnoloogiad) täpsuse ja kvaliteedi eest, on oluline tagada, et kogutud ja esitatud andmed oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaks komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmeid piisavalt jälgida ja kontrollida, võttes alati nõuetekohaselt arvesse privaatsust käsitlevaid õigusakte.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a)  Pärast sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (VECTO) kasutamisest saadud kogemuste hindamist peaks komisjon esitama seadusandlikud ettepanekud tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste mõõtmise katsete rakendamiseks raskeveokite puhul.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse sätete rakendamisel kogutud andmete kontrollimise ja parandamise suhtes, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.	välja jäetud
Selgitus
On väga oluline tagada, et komisjonil on asjakohased vahendid, menetlused ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ning andmete parandamiseks. Seetõttu tuleks need meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Selleks, et nõutavad andmed ning seire ja aruandluse kord raskeveokite CO2-heite osakaalu hindamisel oleks asjakohane ka tulevikus ning uusi ja kõrgtasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete kättesaadavuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte lisade kohaselt nõutavate andmete ning neis esitatud seire ja aruandluse korra muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(14)  Selleks, et nõutavad andmed ning seire ja aruandluse kord raskeveokite CO2-heite osakaalu hindamisel oleks asjakohane ka tulevikus ning uusi ja kõrgetasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete kättesaadavuse tagamiseks ja selleks, et tagada kogutud ja esitatud andmete asjakohane kontrollimine ja parandamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte lisade kohaselt nõutavate andmete ning neis esitatud seire ja aruandluse korra muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Selgitus
On väga oluline tagada, et komisjonil on asjakohased vahendid, menetlused ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ning andmete parandamiseks. Seetõttu tuleks need meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Raskeveokeid käsitlevate andmete keskregister	Raskeveokeid käsitlevate andmete keskandmebaas
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Komisjon peab artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete keskregistrit. Register on avalik, välja arvatud I lisa B osas esitatud kanded nr 1, 24, 25, 32, 33, 39 ja 40.	1.  Komisjon peab artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete keskandmebaasi. Andmebaas on avalik, tasuta juurdepääsetav ja digitaalsete otsingute tegemist võimaldav, välja arvatud I lisa B osas esitatud kanded nr 1, 4, 5, 23, 24, 25, 32, 33, 39 ja 40. Enne andmete avaldamist teavitab komisjon liikmesriike ja asjaomaseid tootjaid. Komisjon hindab, kas ja millistel tingimustel tuleks esimeses lõigus osutatud andmed tunnustatud kolmandatele isikutele taotluse korral anonüümselt kättesaadavaks teha ilma konkurentsi ohtu seadmata, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks selles osas.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Komisjon võib artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete kvaliteeti ka ise kontrollida.	2.  Komisjon kontrollib ise esindusliku valimi alusel ja regulaarselt artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete kvaliteeti. Ta võib kontrollida andmete saamiseks kasutatavate meetodite kvaliteeti, kasutades kõiki olemasolevaid ja asjakohaseid katse- ja mõõtmistehnoloogiaid.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Kui komisjonile teatatakse andmetes esinevatest vigadest või kui ta avastab need andmekogumist oma kontrolli käigus, võtab ta vajaduse korral meetmeid artiklis 6 osutatud keskregistris avaldatud andmete parandamiseks.	3.  Kui komisjonile teatatakse andmetes esinevatest vigadest või kui ta avastab need andmekogumist oma kontrolli käigus, võtab ta meetmeid artiklis 6 osutatud keskandmebaasis avaldatud andmete parandamiseks. Liikmesriikidel ja tootjatel on võimalus parandada vead kolme kuu jooksul pärast teatamist.
	Kui komisjon teeb kindlaks, et tootja on andmeid tahtlikult moonutanud, nõuab ta viivitamata pädevatelt asutustelt andmete parandamist ja asjakohaste meetmete võtmist kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.  Juhul, kui teatatakse komisjonile edastatud teabe ja andmetega seotud rikkumistest või vigadest, saavad asjaomased rikkumisest teatajad vastavalt rikkumisest teatajate kaitse üldisele õigusraamistikule eristaatuse ja kaitse, võttes arvesse ohte, mis neid rikkumisest teatamisega seoses ähvardavad, ning pidades silmas selliste teatamiste üldist huvi. Kui sellisest rikkumisest on teatatud liikmesriigi pädevatele asutustele ja/või sõidukitootjatele ning komisjonile ei ole sellest nõuetekohaselt teatatud, võib komisjon võtta karistusmeetmeid delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise teel.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Analüüsis tuleb vähemalt ära märkida liidu ja iga tootja raskeveokipargi tõhusus, mis põhineb kõnealuste sõidukite kütusekulul ja CO2-heitel. Samuti võetakse selles võimaluse korral arvesse andmeid CO2-heite uue ja kõrgetasemelise tehnoloogia kasutuselevõtu kohta.	2.  Analüüsis tuleb vähemalt ära märkida liidu ja iga tootja raskeveokipargi tõhusus, mis põhineb kõnealuste sõidukite kütusekulul ja CO2-heitel mootori eri kasutustsüklites, lähtudes VECTO klassifikatsioonist. Samuti võetakse selles võimaluse korral arvesse andmeid CO2-heite uue ja kõrgetasemelise tehnoloogia, sh alternatiivsete mootorite ja/või alternatiivkütuste kasutuselevõtu kohta. Tootjate võrdlemine toimub iga transpordifunktsioonide rühma puhul, et võrdlused oleksid kehtivad.
Selgitus
Sõidukitootjad pakuvad sageli oma seadmeid täiesti erinevate transpordifunktsioonide täitmiseks. Seega ei saa tootjate tulemusi mõõta lihtsa tulemuslikkusega seotud võrdluse abil, sest võrrelda tuleks näiteks sõite maanteel või lühikesi linnasõite.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.  Komisjon vaatab põhjendamatu viivituseta VECTO katsemenetluse läbi, et lisada hiljemalt 2020. aastaks tehnoloogiliselt neutraalsel viisil kõik raskeveokite, haagiste ja alternatiivse jõuallikaga sõidukite kategooriad, nagu hübriid- ja nullheitega jõuseadmed, ning teatada kõigist asjakohastest andmetest.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	välja jäetud
Rakendamisvolituste andmine
Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmete kontrollimise ja parandamise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 11 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Selgitus
On väga oluline tagada, et komisjonil on asjakohased vahendid, menetlused ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ning andmete parandamiseks. Seetõttu tuleks need meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.  Komisjonil on õigus käesoleva määruse täiendamiseks võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrolli- ja parandusmeetmed.
Selgitus
On väga oluline tagada, et komisjonil on asjakohased vahendid, menetlused ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ning andmete parandamiseks. Seetõttu tuleks need meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil.
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 11	välja jäetud
Komiteemenetlus
Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ artikliga 9. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Selgitus
On väga oluline tagada, et komisjonil on asjakohased vahendid, menetlused ja meetmed seire- ja aruandlusandmete kvaliteedi kontrollimiseks ning andmete parandamiseks. Seetõttu tuleks need meetmed vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – tabel – rida 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	26 a.  jõuülekande tõhusus
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa – tabel – rida 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	34 a.  telje tõhusus

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus
Viited	COM(2017)0279 – C8-0168/2017 – 2017/0111(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.6.2017
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 15.6.2017
Arvamuse koostaja(d)        nimetamise kuupäev	Nicola Caputo 30.6.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	11.10.2017
Vastuvõtmise kuupäev	4.12.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Marian-Jean Marinescu, Jens Nilsson, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Keith Taylor, Pavel Telička, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Nicola Caputo, Jakop Dalunde, Mark Demesmaeker, Michael Gahler, Jozo Radoš, Henna Virkkunen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Mike Hookem, Claudiu Ciprian Tănăsescu

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28	+
ALDE	Izaskun Bilbao Barandica, Jozo Radoš, Dominique Riquet, Pavel Telička
ECR	Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Roberts Zīle
PPE	Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Michael Gahler, Dieter-Lebrecht Koch, Marian-Jean Marinescu, Salvatore Domenico Pogliese, Massimiliano Salini, Henna Virkkunen, Wim van de Camp
S&D	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Nicola Caputo, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Miltiadis Kyrkos, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Janusz Zemke

4	–
EFDD	Mike Hookem
VERTS/ALE	Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus
Viited	COM(2017)0279 – C8-0168/2017 – 2017/0111(COD)
EP-le esitamise kuupäev	31.5.2017
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.6.2017
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 15.6.2017	ITRE 15.6.2017	TRAN 15.6.2017
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 29.6.2017	ITRE 21.6.2017
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Damiano Zoffoli 21.6.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	6.11.2017
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 24 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Nikos Androulakis, Eleonora Evi, Elena Gentile, Rebecca Harms, Martin Häusling, Norbert Lins, Nuno Melo, Ulrike Müller, Marijana Petir, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	France Jamet, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jiří Maštálka
Esitamise kuupäev	30.1.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36	+
ALDE	Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries
ECR	Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Julie Girling, John Procter
EFDD	Eleonora Evi
GUE/NGL	Stefan Eck, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka
S&D	Nikos Androulakis, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho
Verts/ALE	Marco Affronte, Rebecca Harms, Martin Häusling, Bart Staes, Keith Taylor

24	–
ECR	Bolesław G. Piecha
EFDD:	Julia Reid
ENF :	France Jamet, Joëlle Mélin
PPE:	Pilar Ayuso, Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Nuno Melo, Miroslav Mikolášik, Marijana Petir, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

3	0
ECR	Urszula Krupa, Jadwiga Wiśniewska
EPP	José Inácio Faria

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu