Menetlus : 2017/2221(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0011/2018

Esitatud tekstid :

A8-0011/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/02/2018 - 5.1
CRE 06/02/2018 - 5.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0020

RAPORT     
PDF 445kWORD 54k
30.1.2018
PE 615.494v02-00 A8-0011/2018

Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2017/2221(IMM))

Õiguskomisjon

Raportöör: Evelyn Regner

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2017/2221(IMM))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 25. septembril 2017. aastal Prantsusmaa justiitsminister Douai apellatsioonikohtu peaprokuröri taotlusel seoses kaebusega, mille esitas Briois’ vastu tsiviilhageja üksikisiku vastu suunatud avalikus solvamises seisneva väärteo („injures publiques envers un particulier“) pärast, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 2. oktoobril 2017,

–  võttes arvesse Douai piirkonnakohtu prokuröri 12. detsembri 2017. aasta kirjas esitatud lisateavet juhtumi kohta,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Steeve Briois’ ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse 4. augusti 1995. aasta põhiseadusliku seadusega nr 95-880 muudetud Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0011/2018),

A.  arvestades, et Douai apellatsioonikohtu peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Steeve Briois’ parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist seoses Douai piirkonnakohtus poolelioleva kohtumenetlusega; arvestades, et kõnealuse taotluse edastas Euroopa Parlamendile Prantsusmaa justiitsminister;

B.  arvestades, et Briois’ puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud kohtumenetlusega, mis algatati seoses üksikisiku vastu suunatud avalikus solvamises seisneva väärteoga (29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 29 lõige 2, artikli 33 lõige 2 ja artikkel 23) ja see on seotud väidetavalt laimavate kommentaaridega, mille postitasid mõned internetikasutajad vastuseks tekstile, mille Briois oli 23. detsembril 2015 avaldanud oma Facebooki lehel, ja mida Briois kohe ei eemaldanud; arvestades, et õiguskomisjoni palvel teatas Douai piirkonnakohtu prokurör, et eespool mainitud kommentaarid olid 21. novembril 2017 kindlasti veel alles;

C.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

D.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal selle liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

E.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklis 26 on muu hulgas sätestatud, et parlamendiliiget ei tohi kuriteo eest vahistada või mis tahes muul moel tema vabadust võtta või piirata ilma parlamendi nõusolekuta;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklid 8 ja 9 artiklid on teineteist välistavad(2);

G.  arvestades, et Steeve Briois’ vastased väited ja neile järgnenud puutumatuse äravõtmise taotlus ei ole seotud tema poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega, vaid tõsiasjaga, et ta väidetavalt ei eemaldanud oma ametlikult Facebooki lehelt mitut kommentaari, mille olid postitanud kolmandad isikud ja mida adressaadiks olev isik pidas solvavaks;

H.  arvestades, et sellest tulenevalt ei kohaldata protokolli nr 7 artikliga 8 antud puutumatust ja kõnealune juhtum kuulub täielikult sama protokolli artikli 9 kohaldamisalasse;

I.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on protokolli artikli 9 kohaselt parlamendiliikme esitatud puutumatuse kaitsmise taotluse suhtes tehtava otsuse sisu osas lai kaalutlusruum(3);

J.  arvestades, et puuduvad ilmsed tõendid fumus persecutionis’e kohta, st piisavalt tõsised ja konkreetsed kahtlused, et asi on algatatud kavatsusega tekitada kõnealusele parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Steeve Briois’ puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Steeve Briois’le.

(1)

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.

(2)

Liidetud kohtuasjad C-200/07 ja C-201/07, Marra, eespool viidatud, punkt 45.

(3)

Liidetud kohtuasjad T-346/11 ja T-347/11, Gollnisch, eespool viidatud, punkt 101.


SELETUSKIRI

I. Taust

Euroopa Parlamendi president tegi 2. oktoobril 2017. aastal toimunud istungil teatavaks, et ta sai 25. septembril 2017. aastal Prantsusmaa justiitsministrilt kirja, milles taotletakse Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmist.

Vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 1 edastas president taotluse õiguskomisjonile.

18. märtsil 2016 esitas Hénin-Beaumont’ linnavolikogu opositsiooniliige Douai vanem-eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi avalduse kõnealuse omavalitsusüksuse linnapea Steeve Briois’ vastu üksikisiku vastu suunatud avalikus solvamises seisneva väärteo pärast, mis on karistatav 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 29 lõike 2, artikli 33 lõike 2 ja artikli 23 alusel.

Oma kaebuse toetuseks selgitas linnavolikogu liige, et 2. detsembril 2015. aastal taotles ta Lille’i halduskohtult, et kohus tühistaks võimupiiride ületamise tõttu Hénin-Beaumont’ omavalitsusüksuse otsuse panna raekoja fuajeesse üles jõulusõime kujutav stseen. Samal ajal taotles ta samadel põhjustel peatava toimega ajutist korraldust. Tema taotlus lükati tagasi.

23. detsembril 2015 postitas Briois oma isiklikul, avalikult juurdepääsetaval Facebooki kontol teksti, milles muu hulgas märgitakse, et kohus lükkas opositsiooni taotluse jõulusõim keelata tagasi.

Vastuseks tekstile postitati Steeve Briois’ Facebooki lehele mitu kommentaari, mida adressaadiks olev linnavolikogu liige pidas solvavaks. Selle tagajärjel esitas linnavolikogu liige Douai vanem-eeluurimiskohtunikule kaebuse, mis puudutas eelkõige seda, et väidetavalt ei eemaldanud Briois kõnealuseid kommentaare oma Facebooki lehelt.

Taotluse esitanud asutused peavad Briois’ puutumatuse äravõtmist vajalikuks, et teda saaks kohustada (vajaduse korral sunniviisiliselt) ilmuma eeluurimiskohtuniku ette esmasele ülekuulamisele, pärast mida võib eeluurimiskohtunik anda talle esialgu pigem tunnistaja staatuse või minna edasi tema süüdistusega. Viimasel juhul saadetaks Briois’ juhtum edasi kriminaalkohtusse.

Õiguskomisjon esitas vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 taotluse saada juhtumi kohta lisateavet. Vastuseks teatas Douai piirkonnakohtu prokurör 12. detsembri 2017. aasta kirjas, et väidetavalt solvavad kommentaarid olid kindlasti veel alles, kui pädevad asutused neid 21. novembril 2017 viimast korda kontrollisid.

Vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kuulas õiguskomisjon Briois’ ära 7. detsembril 2017. aastal.

II.  Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust käsitlevad õigusaktid ja menetlus

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklites 8 ja 9 on sätestatud järgmine:

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b) teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.

Euroopa Parlamendi kodukorra artiklites 5, 6 ja 9 on sätestatud järgmine:

Artikkel 5: Eesõigused ja puutumatus

1. Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitlevas protokollis (nr 7) sätestatud eesõigused ja puutumatus.

2. Oma volituste rakendamisel eesõiguste ja puutumatuse suhtes võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku seadusandliku kogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis. (...)

Artikkel 6: Puutumatuse äravõtmine

1. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli (nr 7) artiklite 7, 8 ja 9 ning kodukorra artikli 5 lõikes 2 osutatud põhimõtete kohaselt.

2. Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:

– parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning

– parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.

Artikkel 9: Puutumatusega seotud menetlused

1. Kui liikmesriigi pädev asutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

2. Asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme nõusolekul võib taotluse esitada teine parlamendiliige, kellel lubatakse asjaomast parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindada kõikides menetluse etappides.

Teist parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindav parlamendiliige ei osale vastutava komisjoni otsuse tegemisel.

3. Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.

4. Vastutav komisjon teeb ettepaneku teha põhistatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. Muudatusi teha ei saa. Ettepaneku tagasilükkamise korral loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

5. Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et võtta seisukoht, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.

6. Parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi ja ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks.

Asjaomane parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.

Komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Asjaomane parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.

Kui asjaomane parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellaajal toimuval kuulamisel osaleda ja on esitanud asjakohased põhjendused. Komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks rahuldatakse esitatud põhjenduste alusel. Asjaomasel parlamendiliikmel ei ole lubatud otsust edasi kaevata.

Kui komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta asjaomase parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui asjaomane parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulamata. Edasisi taotlusi vabastamiseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.

7. Kui puutumatuse äravõtmist või kaitsmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse kohta teha eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist või kaitsmist rakendataks ainult juurdlustoimingutele ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal mandaadiga seotud ülesannete täitmist. (...)

Lisaks on Prantsusmaa põhiseaduse artiklis 26, mida kohaldatakse protokolli artikli 9 alusel, sätestatud järgmine:

Artikkel 26

Parlamendiliiget saab raske kuriteo või kuriteo toimepanemise eest vahistada, mis tahes muul moel tema vabadust võtta või piirata ainult vastavalt kas rahvuskogu või senati juhatuse nõusolekul. Selline nõusolek ei ole vajalik raskelt kuriteolt või kuriteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul.

Parlamendiliikme kinnipidamine, temalt vabaduse võtmine või selle piiramine või tema suhtes toimuv menetlus peatatakse istungjärgu ajaks, kui vastavalt kas rahvuskogu või senat seda nõuab.

III.  Kavandatava otsuse põhjendus

Eespool toodud asjaoludest lähtudes kohaldatakse käesoleva juhtumi suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9.

Tõepoolest ei ole Steeve Briois’ vastased väited ja neile järgnenud puutumatuse äravõtmise taotlus seotud tema poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega, vaid tõsiasjaga, et ta väidetavalt ei eemaldanud oma ametlikult Facebooki lehelt mitut kommentaari, mille olid postitanud kolmandad isikud ja mida adressaadiks olev isik pidas solvavaks.

Protokolli artiklis 8 määratletakse sõnaselgelt ainult Euroopa Parlamendi liikmete, mitte kolmandate isikute sõnavabadus („Euroopa Parlamendi liikmeid ei või [...] kohtumenetlusele allutada nende poolt [...] avaldatud arvamuste [...] tõttu“). Samuti ei ole võimalik sellest sättest muul viisil järeldada, et Euroopa Parlamendi liikme kohustused hõlmavad kolmandate isikute tehtud avalduste eest vastutamist(1).

Kui täielikku puutumatust protokolli artikli 8 alusel ei kohaldata, järeldub sellest, et kõnealune juhtum kuulub täielikult sama protokolli artikli 9 kohaldamisalasse. Need kaks artiklit on õigupoolest teineteist välistavad(2).

Protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel. Seda sätet tuleb tõlgendada koostoimes Prantsusmaa põhiseaduse artikliga 26. Selle tulemusena ei tohi Prantsusmaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmeid raske kuriteo või muu väärteo eest vahistada ega mis tahes muul moel nende vabadust võtta või piirata ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta.

Nagu kohus on täpsustanud, on protokolli artikli 9 eesmärk „tagada parlamendiliikmete sõltumatus, vältides seda, et neile avaldatakse parlamendi istungjärkude ajal survet, mis seisneb arreteerimise ja kohtumenetlusega ähvardamises“(3). Samuti on kohus selgelt väljendanud, et Euroopa Parlamendil on protokolli artikli 9 kohaselt parlamendiliikme esitatud puutumatuse kaitsmise taotluse suhtes tehtava otsuse sisu osas lai kaalutlusruum(4).

Selleks et otsustada, kas võtta parlamendiliikmelt puutumatus ära või mitte, kohaldab Euroopa Parlament oma järjekindlaid põhimõtteid. Üks neist põhimõtetest on, et tavaliselt võetakse puutumatus ära, kui õiguserikkumine kuulub protokolli nr 7 artikli 9 kohaldamisalasse, tingimusel et puudub fumus persecutionis, st piisavalt tõsine ja täpne kahtlus, et asi on algatatud eesmärgiga tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju.

Õiguskomisjon ei leidnud kõnealuse juhtumi puhul ilmseid tõendeid fumus persecutionis’e kohta.

IV.  Järeldused

Eeltoodud kaalutluste põhjal ja kodukorra artikli 9 alusel ning pärast poolt- ja vastuargumentide kaalumist soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Steeve Briois’lt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta.

(1)

Vt seletuskirja dokumendis A6-0421/2008 Frank Vanhecke puutumatuse äravõtmise taotluse kohta, kui õiguskomisjonil tuli tegeleda sarnase juhtumiga: „Esiteks tõdetakse, et juhtum ei kuulu protokolli artikli 9 [praegu 8] kohaldamisalasse, sest Euroopa Parlamendi liikme kohustuste hulka ei kuulu tegevus riikliku parteilehe vastutava toimetajana. Seetõttu tuleb juhtumit käsitleda artikli 10 [praegu 9] alusel“.

(2)

Liidetud kohtuasjad C-200/07 ja C-201/07, Marra, eespool viidatud, punkt 45.

(3)

Kohtuotsus Mote, eespool viidatud, punkt 50, milles viidatakse Üldkohtu määrusele kohtuasjas T-17/00 R: Rothley jt vs. parlament, ECLI:EU:T:2000:119, punkt 90.

(4)

Kohtuotsus Gollnisch, eespool viidatud, punkt 101.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, Emil Radev, Julia Reda, Pavel Svoboda, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luis de Grandes Pascual, Jens Rohde, Tiemo Wölken

Viimane päevakajastamine: 31. jaanuar 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika