RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

    30.1.2018 - (COM(2016)0798 – C8-0525/2016 – 2016/0399(COD)) - ***I

    Õiguskomisjon
    Raportöör: József Szájer


    Menetlus : 2016/0399(COD)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A8-0012/2018
    Esitatud tekstid :
    A8-0012/2018
    Arutelud :
    Hääletused :
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

    (COM(2016)0798 – C8-0525/2016 – 2016/0399(COD))

    (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0798),

    –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0525/2016),

    –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

    –  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

    –  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0012/2018),

    1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

    2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

    3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

    Muudatusettepanek 1

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1)  Lissaboni lepingu järgselt eristatakse selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, millega tagada ühtsed tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).

    (1)  Lissaboni lepinguga muudeti oluliselt seadusandjalt komisjonile antavate volituste õigusraamistikku, eristades selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, millega tagada ühtsed tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).

    Muudatusettepanek    2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (5 a)  Üksteisega tihedalt sidumata volituste liitmine ja esitamine ühes komisjoni delegeeritud õigusaktis takistab Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse kasutamist, sest parlament on sunnitud lihtsalt kogu delegeeritud õigusakti heaks kiitma või tagasi lükkama, ilma et tal oleks võimalust iga volituse kohta eraldi arvamust avaldada.

    Muudatusettepanek    3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – teine lõik – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 1206/2001

    Artikkel 19b – lõige 2

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.  Artiklis 19a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

    2.  Artiklis 19a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    Selgitus

    Volituste kestuse vastavusse viimine parlamendi üldise lähenemisviisiga (vt 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni punkti 9).

    Muudatusettepanek    4

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 1 – teine lõik – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 1206/2001

    Artikkel 19b – lõige 6

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6.  Artikli 19a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    6.  Artikli 19a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    Muudatusettepanek    5

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – teine lõik – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 805/2004

    Artikkel 31a – lõige 2

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.  Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

    2.  Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    Selgitus

    Volituste kestuse vastavusse viimine parlamendi üldise lähenemisviisiga (vt 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni punkti 9).

    Muudatusettepanek    6

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 2 – teine lõik – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 805/2004

    Artikkel 31a – lõige 6

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6.  Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    6.  Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    Muudatusettepanek    7

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – teine lõik – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 1393/2007

    Artikkel 17a – lõige 2

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2.  Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

    2.  Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    Selgitus

    Volituste kestuse vastavusse viimine parlamendi üldise lähenemisviisiga (vt 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni punkti 9).

    Muudatusettepanek    8

    Ettepanek võtta vastu määrus

    I lisa – punkt 3 – teine lõik – punkt 2

    Määrus (EÜ) nr 1393/2007

    Artikkel 17a – lõige 6

     

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    6.  Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    6.  Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    SELETUSKIRI

    Taust

    Otsuse 1999/468/EÜ[1] (mida muudeti nõukogu otsusega 2006/512/EÜ[2]) („komiteemenetluse otsus“) artiklis 5a kehtestati nn kontrolliga regulatiivmenetlus.

    Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 ja arvestades sellele järgnevat Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 teisestest õigusaktidest allpool olevate õigusaktide jaoks kehtestatud uut õigusraamistikku, tuli komiteemenetluse otsus läbi vaadata. Samas jäeti määrusega (EL) nr 182/2011[3] („komiteemenetluse määrus“), mis võeti sel eesmärgil vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 3 põhjal, selle kohaldamisalast teadlikult välja komiteemenetluse otsuse artikkel 5a. Kontrolliga regulatiivmenetluse kehtestanud artikkel 5a tuli seetõttu kõnealusele artiklile osutavate olemasolevate alusaktide tõttu ajutiselt alles jätta. Teisest küljest tuleb õiguskindluse tagamiseks kõnealune õigustik viia võimalikult kiiresti vastavusse Lissaboni lepinguga.

    Komisjon tegi 2013. aastal ettepaneku lõpetada vastavusse viimine kolme laiaulatusliku ettepanekuga (nn koondettepanekud), mille parlament võttis vastu 2014. aasta veebruaris esimesel lugemisel[4]. Kuid pärast Euroopa Parlamendi valimisi võttis uus komisjon need ettepanekud tagasi. Uues 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes[5] käsitleti seda küsimust punktis 27. Sätte sõnastus on järgmine:

    „Kolm institutsiooni [st Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon] tunnistavad vajadust viia kõik kehtivad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga ning eelkõige seavad esikohale kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimise, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon esitab ettepaneku kõnealuse vastavusseviimise kohta 2016. aasta lõpuks.“

    Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe jõustumise järel ja sellest tulenevaid kohustusi arvestades esitas komisjon 2016. aasta detsembris vastavusse viimiseks kaks uut ettepanekut, millest ühes keskendutakse seadusandlikele ettepanekutele õiguse valdkonnas ja teises ülejäänud poliitikavaldkondadele[6]. Ettepanekud hõlmavad vastavalt 3 ja 168 alusakti.

    Erinevalt 2013. aasta ettepanekutest, milles üldiselt sätestati, et alusaktides sisalduvaid viiteid kontrolliga regulatiivmenetlusele tuleb käsitleda kui viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291, on praeguste ettepanekute eesmärk muuta asjaomaseid alusakte eraldi.

    Raportööri suhtumine käesolevasse ettepanekusse

    Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid on õiguskomisjoni peamiste pädevusvaldkondade oluline osa, kui tegemist on liidu õiguse tõlgendamise, kohaldamise ja järelevalvega, liidu õigusaktide vastavusega esmastele õigusaktidele, parema õigusloome ja liidu õiguse lihtsustamisega, nagu on sätestatud kodukorra V lisas. Veelgi enam, õiguskomisjon on olnud selles valdkonnas pärast Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal ja juba enne seda, kui tolleaegne kontrolliga regulatiivmenetlus 2006. aastal vastu võeti, väga aktiivne.

    Üldiselt tunneb raportöör käesoleva ettepaneku üle heameelt ja on nõus komisjoni valikuga ajakohastada kontrolliga regulatiivmenetluse pooleli juhtumid delegeeritud õigusaktidega. Teisest küljest, tuginedes Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioonile, soovib raportöör keskenduda delegeeritud volituste kestusele (mis ei tohiks ületada viit aastat ja millega peaks kaasnema komisjoni aruandekohustus). Seetõttu tuleks komisjoni ettepanekut vastavalt muuta.

    VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

    Pealkiri

    Teatavate õigusküsimuste valdkonnas kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artikliga 290

    Viited

    COM(2016)0798 – C8-0525/2016 – 2016/0399(COD)

    EP-le esitamise kuupäev

    14.12.2016

     

     

     

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    JURI

    16.3.2017

     

     

     

    Raportöörid

           nimetamise kuupäev

    József Szájer

    12.1.2017

     

     

     

    Läbivaatamine parlamendikomisjonis

    23.3.2017

    20.6.2017

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    24.1.2018

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    21

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Max Andersson, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

    Evelyne Gebhardt, Heidi Hautala, Răzvan Popa, Kosma Złotowski

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

    Marco Zullo

    Esitamise kuupäev

    30.1.2018

    NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

    21

    +

    ALDE

    ECR

    ENF

    GUE/NGL

    PPE

    S&D

    VERTS/ALE

    Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

    Sajjad Karim, Kosma Złotowski

    Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

    Kostas Chrysogonos, Jiří Maštálka

    Rosa Estaràs Ferragut, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

    Mady Delvaux, Evelyne Gebhardt, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Răzvan Popa, Evelyn Regner

    Max Andersson, Heidi Hautala

    0

     

     

    0

    0

     

     

    Kasutatud tähised:

    +  :  poolt

    –  :  vastu

    0  :  erapooletu

    Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2018
    Õigusteave - Privaatsuspoliitika