Menetlus : 2017/2015(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0023/2018

Esitatud tekstid :

A8-0023/2018

Arutelud :

PV 12/03/2018 - 15
CRE 12/03/2018 - 15

Hääletused :

PV 13/03/2018 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0066

RAPORT     
PDF 499kWORD 86k
6.2.2018
PE 610.717v02-00 A8-0023/2018

soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes

(2017/2015(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöörid: Eleonora Forenza, Malin Björk

(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes

(2017/2015(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8 ja 10, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 157 ja 207,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 23 ja 33,

–  võttes arvesse 2015. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta (00337/2016),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustele lisatud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ajavahemikuks 2011–2020 (07166/2011),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti strateegilise kohustuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019 (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“,

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „Aruanne kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta. Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) määrust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta)(1),

–  võttes arvesse konfliktimineraalide määrust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus)(2),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus, ning artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5“ (2000), „Peking +10“ (2005) ja „Peking +15“ (2010),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab, ning 1994. aasta üleameerikalist konventsiooni naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise, kõrvaldamise ja selle eest karistamise kohta (Belém do Pará konventsioon),

–  võttes arvesse ELi ja liikmesriikide 2007. aasta ühist strateegiat „ELi kaubandusabistrateegia: ELi toetuse suurendamine kaubandusega seotud vajaduste rahuldamiseks arengumaades“ ning komisjoni 13. novembri 2017. aasta teatist „Heaolu saavutamine kaubanduse ja investeeringute kaudu. 2007. aasta ühise ELi kaubandusabi strateegia ajakohastamine“ (COM(2017)0667),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“),

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele,

–  võttes arvesse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soolise võrdõiguslikkuse alaseid peamisi konventsioone, sh võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100), tööhõives ja töökohtadel diskrimineerimise vastast konventsiooni (nr 111), perekondlike kohustustega töötajate konventsiooni (nr 156) ja emaduse kaitse konventsiooni (nr 183),

–  võttes arvesse ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riigipeade tippkohtumisel 2015. aasta juunis Brüsselis vastu võetud 2015.–2017. aasta tegevuskava 7. peatükki,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(3),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(4),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(5),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses(6)

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(7),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis(8),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal(10),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(11),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(12),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamist käsitlevateks läbirääkimisteks(13),

–  võttes arvesse eesistujariikide kolmiku deklaratsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta, mille 19. juulil 2017. aastal esitasid Eesti, Bulgaaria ja Austria, kes on 2017. aasta juulist kuni 2018. aasta detsembrini kestval 18-kuulisel ajavahemikul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olevad liikmesriigid,

–  võttes arvesse uuringukeskuse International Center for Research on Women uuringut „Trade liberalisation & women’s reproductive health: linkages and pathways“ (Kaubanduse liberaliseerimine ja naiste reproduktiivtervis: seosed ja arengusuunad),

–  võttes arvesse 2016. aasta Aafrika inimarengu aruannet „Accelerating Gender Equality and Women’s Empowerment in Africa“ (Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise edusammude kiirendamine Aafrikas)(14),

–  võttes arvesse OECD 2014. aasta aruannet „Enhancing Women’s Economic Empowerment through Entrepreneurship and Business Leadership in OECD Countries“ (Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ettevõtluse ja ärijuhtimise kaudu OECD riikides)(15),

–  võttes arvesse sooküsimusi ja kaubandust käsitlevate viimaste kõrgetasemeliste rahvusvaheliste arutelude tulemusi, pöörates erilist tähelepanu ELi ja WTO/UNCTADi/ITC egiidi all korraldatud aruteludele, sealhulgas (alates hilisemast) Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ühiselt korraldatud rahvusvaheline foorum „Naised ja kaubandus“ (Brüssel, juuni 2017)(16), WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastane istungjärk teemal „Trade as a vehicle of social progress: The gender perspective“ (Kaubandus kui sotsiaalse progressi edasiviija: sooline perspektiiv) (Genf, juuni 2016)(17) ja WTO istungjärk „What future for the WTO? Trade and Gender: Empowering Women through Inclusive Supply Chains“ (Milline on WTO tulevik? Kaubandus ja sugu: naiste mõjuvõimu suurendamine kaasavate tarneahelate kaudu) (Genf, juuli 2015)(18),

–  võttes arvesse üha suuremaid rahvusvahelisi jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kaubanduspoliitika kaudu, näiteks UNCTADi soolise võrdõiguslikkuse ja arengu programm(19) (mis hõlmab uuringuid kaubanduse mõju kohta naistele, kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse õppepaketti ning veebikoolitust staatuse „soolise võrdõiguslikkuse valdkonna liidrid“ loomise kohta) ning Maailmapanga 14 töövaldkonda, mis kõik hõlmavad alates 2016. aastast soolise võrdõiguslikkuse strateegiat,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kaubanduse ja Säästva Arengu Keskuse (ICTSD) 2016. aasta septembri aruteludokumenti „The Gender Dimensions of Global Value Chains“ (Üleilmsete väärtusahelate soolised mõõtmed)(20),

–  võttes arvesse ICTSD 2016. aasta septembri aruteludokumenti „The Gender Dimensions of Services“ (Teenuste soolised mõõtmed)(21),

–  võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2015. aasta aruannet „Progress of the world’s women 2015-2016. Transforming economies, realising rights“ (Naiste õiguste areng maailmas aastatel 2015–2016 ning majanduse muutmine ja õiguste kasutamine)(22),

–  võttes arvesse võrgustiku WIDE+ 2017. aasta dokumenti soo ja ELi kaubanduspositsiooni kohta „How to transform EU trade policy to protect women’s rights“ (Kuidas naiste õiguste kaitsmiseks ELi kaubanduspoliitikat muuta)(23),

–  võttes arvesse oma 2016. aasta uuringut „Gender Equality in Trade Agreements“ (Sooline võrdõiguslikkus kaubanduslepingutes)(24),

–  võttes arvesse oma 2015. aasta uuringut „The EU’s Trade Policy: from gender-blind to gender-sensitive?“ (ELi kaubanduspoliitika: soolisi erinevusi eiravast sootundlikuks?)(25),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühisarutelusid kodukorra artikli 55 alusel,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0023/2018),

A.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel on Euroopa Liidu kõigi liidusiseste ja -väliste meetmete eesmärk kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus, edendada võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu;

B.  arvestades, et kaubanduspoliitika võib olla vahend ülemaailmsete ja Euroopa väärtuste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; arvestades, et ELi kaubandus- ja investeerimislepingud ning -poliitika ei ole sooneutraalsed, mis tähendab seda, et need avaldavad struktuurilise ebavõrdsuse tõttu naistele ja meestele erinevat mõju; arvestades, et naised puutuvad kokku soopõhiste piirangutega, nagu piiratud juurdepääs ressurssidele ja piiratud kontroll nende üle, õiguslik diskrimineerimine ning tasustamata hooldustöö koormav kohustus, mis tuleneb traditsioonilistest soorollidest;

C.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusega peaksid tegelema võrdselt nii naised kui mehed; arvestades, et avaliku ja erasektori sidusrühmade vaheline koostöö ja partnerlus rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil on väga oluline, et edendada vajalikku koostoimet soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise saavutamiseks ning teadlikkuse suurendamiseks sellistest küsimustest nagu omandiõigused, juurdepääs rahastamisele, haridusele ja kutseõppele, ettevõtlustavad, riigihanked, digitaalne lõhe ja kultuurilised eelarvamused;

D.  arvestades, et kaubanduspoliitika eesmärk on saavutada muu hulgas jätkusuutlik ja õiglane majanduskasv ning areng, mis on vajalik, et tagada vaesuse vähendamine, sotsiaalne õiglus ning inimväärne töö ja paremad elamistingimused nii naistele kui meestele ning kaitsta naiste õigusi; arvestades, et soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ei tule arvestada mitte üksnes kõigi ÜRO kestliku arengu eesmärkide puhul, vaid see on ka eraldiseisev eesmärk; arvestades, et kestliku arengu eesmärkide tegevuskavas tunnistatakse, et kaubandus aitab edendada kestlikku ja õiglast arengut ning võib kaasa aidata võimalikult kõrgete rahvusvaheliste töö- ja keskkonnastandardite ning inimõiguste edendamisele; arvestades, et ELi kaubanduspoliitika on kestliku arengu eesmärkide raamistiku oluline osa ning ulatuslik sooline mõõde on keskne element selles raamistikus, mille eesmärk on tagada kõigi jaoks õiglasemad ja kasulikumad tulemused; arvestades, et kaubanduspoliitika võib suurendada ka naiste ettevõtlusvõimalusi ning juurdepääsu praktikale ja tööhõivele;

E.  arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse vaheline keeruline seos nõuab põhjalikke teadmisi toimivatest jõududest, hõlmates sellise majandusliku ja sotsiaalse dünaamika kindlakstegemist, analüüsi ja jälgimist, mis on vajalik, et töötada välja tõhus kaubanduspoliitika, mille eesmärk on saavutada ka naiste mõjuvõimu suurendamist ja soolist võrdõiguslikkust edendav majandusareng; arvestades, et kaubanduspoliitikas tuleb seetõttu arvesse võta selle otsest ja kaudset mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning konkreetset kohalikku konteksti, et vältida olemasolevate sooliste lõhede ja stereotüüpide taastekitamist või süvendamist ning tugevdada soolist võrdõiguslikkust ettevaatavalt; arvestades, et kaubanduspoliitika edukust tuleks hinnata ka selle põhjal, kas see avaldab naistele ja meestele võrdselt positiivset mõju;

F.  arvestades, et majandusareng ja sooline võrdõiguslikkus käivad sageli käsikäes; arvestades, et valitseb üldine arusaam, et väiksema soolise ebavõrdsusega ühiskonnad on tavaliselt kiirema kasvuga;

G.  arvestades, et kaubanduse liberaliseerimise mõju üksikisikutele sõltub ka nende geograafilisest asukohast ja majandussektorist, milles nad tegutsevad; arvestades, et nii riikide sees kui ka nende vahel esineb suuri erinevusi tootmisstruktuurides, naiste tööjõus osalemise määrades ja hoolekandesüsteemides; arvestades, et naised moodustavad töötajate enamiku sellistes sektorites nagu rõiva- ja tekstiilitootmine, telekommunikatsioon, turism, hoolekanne ja põllumajandus, kus nad töötavad üldjuhul meestest madalama palga või madalama prestiižiga ametlikes ja mitteametlikes tööhõivevormides; arvestades, et see võib põhjustada töökohal asetleidvaid kuritarvitamisi ja diskrimineerimist, soolist segregatsiooni teatavatel kutse- ja tegevusaladel, soolist ebavõrdsust palga- ja töötingimustes ning soopõhiseid piiranguid juurdepääsul tootmisressurssidele, taristule ja teenustele; arvestades, et vabakaubanduslepingud võivad kaasa tuua muutusi tööhõives ja töökohtade kaotusi, eelkõige ekspordiga seotud sektorites, kus naised moodustavad sageli suurema osa tööjõust; arvestades, et seetõttu annavad riigi- ja sektoripõhised soolise mõju hindamised kaubanduslepingute kavandamisel suurt lisaväärtust;

H.  arvestades, et 2011. aastal sõltus ELis ekspordist ligikaudu iga üheksas naiste töökoht (11 %);

I.  arvestades, et komisjoni 2017. aasta uuringu kohaselt sõltub ELis peaaegu 12 miljoni naise töökoht kaupade ja teenuste ekspordist ülejäänud maailma(26);

J.  arvestades, et UNCTAD nõuab faktipõhiste uuringute alusel, et toodaks välja piirangud, millega naised puutuvad kokku kaubanduse pakutavate võimaluste ärakasutamisel ja mis tulenevad sellistest teguritest nagu tehnilise väljaõppe puudumine paremate töökohtade puhul, avalike teenuste puudumine majapidamiskohustuste vähendamiseks ning piiratud juurdepääs vahenditele, sealhulgas laenudele, maale, teabele ja võrgustikele, ja piiratud kontroll nende üle; arvestades, et sellest tulenevalt soovitab UNCTAD käsitleda hindamistes kaubanduspoliitika võimalikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele sellistes valdkondades nagu tööhõive, väikeettevõtlus, hinnad, põllumajandustootlikkus, elatuspõllumajandus ja ränne(27);

K.  arvestades, et ELi praegune kaubanduspoliitika ja strateegia „Kaubandus kõigile“ rajanevad kolmel peamisel põhimõttel, milleks on tõhusus, läbipaistvus ja väärtused, kuid nendes puudub soolise võrdõiguslikkuse aspekt; arvestades, et oma kaubandusabistrateegia läbivaatamise käigus kinnitas ja laiendas komisjon oma kohustusi seoses soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisega ning märkis, et sooline võrdõiguslikkus ei ole üksnes põhiline inimõigus, vaid see on ka hädavajalik majandusarengu jaoks, kasutades maksimaalselt ära suurt hulka olemasolevaid ELi poliitikavahendeid, et suurendada nende üldist mõju majanduskasvule ja vaesuse vähendamisele; arvestades, et lähtuvalt naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni sätetest peaks EL looma aluse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse elluviimiseks, tagades naiste võrdse juurdepääsu poliitilisele, majanduslikule ja avalikule elule, haridusele, tervishoiule ja tööhõivele ning võrdväärsed võimalused nendes valdkondades;

L.  arvestades, et kaubandus ja kaubanduslepingud mõjutavad naisi kui võimalikke ettevõtjaid, tarbijaid, töötajaid ja mitteametlikke töötajaid; arvestades, et asjakohaste poliitikameetmete väljatöötamiseks on hädavajalik tunnistada ja paremini mõista kaubanduspoliitika soopõhist mõju; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada sobiv metoodika, millega tagatakse, et ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute võimalikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele hinnatakse alati; arvestades, et komisjon peaks läbi viima kvantitatiivseid sooliselt eristatud uuringuid sektorite kaupa, näiteks muu hulgas ettevõtluse, teaduse ja tehnoloogia valdkonnas; arvestades, et EL ei ole seni enne kaubanduslepingute sõlmimist hinnanud nende mõju naistele ja soolisele võrdõiguslikkusele; arvestades, et komisjon on teatanud, et Tšiili ja ELi ajakohastatud assotsieerimisleping sisaldab esimest korda ELi ajaloos eraldi peatükki soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse kohta;

M.  arvestades, et kaubanduslepingute jätkusuutlikkuse mõjuhinnangutes ei ole soolise võrdõiguslikkuse küsimusi ja naiste õigusi piisavalt arvesse võetud;

N.  arvestades, et kaubanduspoliitikaga soolisele võrdõiguslikkusele kaasneva mõju eelhindamine võib aidata suurendada naiste mõjuvõimu ja heaolu ning samal ajal vähendada olemasolevat ebavõrdsust ja hoida ära soolise ebavõrdsuse suurendamist;

O.  arvestades, et praeguste ELi mitme- ja kahepoolsete lepingute ülevaade näitab, et 20 % ELi-väliste kaubanduspartneritega sõlmitud lepingutest viitab naiste õigustele ning 40 % neist lepingutest sisaldab viiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamisele; arvestades, et nendes lepingutes sisalduvad viited naiste mõjuvõimu suurendamise edendamise kohta on valdavalt vabatahtlikud ning siduvad viited ei ole praktikas jõustatavad; arvestades, et komisjoni hiljutise uuringu kohaselt on meeste ja naiste töökohtadele juurdepääsemise võimalused endiselt ebavõrdsed; arvestades, et uuringu kohaselt võib naiste mõjuvõimu suurendamine kaasa tuua maailma SKP kasvu 28 miljardi USA dollari võrra 2025. aastaks ning et see on hädavajalik nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest ja vaesuse kaotamise seisukohast, võttes arvesse naiste rolli kogukondades;

P.  arvestades, et nii arenenud kui ka arenguriikides moodustavad mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted suurima osa erasektorist ja valdava osa tööhõivest; arvestades, et Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse (ITC) andmetel moodustavad mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kokku 95 % kõigist maailma ettevõtetest ja üle 70 % kogu tööhõivest ning nad annavad ligikaudu 50 % maailma SKPst; arvestades, et kuni 40 % kõigist mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest kuulub naisomanikele, kuid naised juhivad kõigest 15 % ekspordiettevõtetest; arvestades siiski, et OECD andmetel teenivad naissoost ettevõtjad sageli endiselt 30–40 % vähem kui meessoost ettevõtjad(28);

Q.  arvestades, et kogu Euroopas on avalik arutelu kaubandusläbirääkimiste, nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP), ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ning teenustekaubanduse lepingu (TiSA) üle ja reageeringud nendele viidanud sellele, et vaja on läbipaistvaid ja kaasavaid läbirääkimisi, milles võetakse arvesse paljude Euroopa riikide kodanike väljendatud suurt muret; arvestades, et ELi kaubanduspoliitika raames ei tohi järeleandmisi teha üheski ELi standardis, ning arvestades, et avalikud teenused tuleb alati kaubandusläbirääkimistest välja jätta; arvestades, et vaidluste lahendamise mehhanism peaks olema kavandatud selleks, et tagada üksikute valitsuste suutlikkus avalikes huvides reguleerida ja teenida avaliku poliitika eesmärke; arvestades, et edu tuleb oodata muudes määrava tähtsusega murettekitavates valdkondades, nagu ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohustuste täitmise tagamine inimõiguste valdkonnas; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelatega seoses on vaja globaalset ja terviklikku lähenemisviisi juriidilise isiku vastutusele inimõiguste rikkumiste eest;

R.  arvestades, et ÜRO äritegevuse, kaubanduse ja inimõiguste juhtpõhimõtted on siduvad kõigile riikidele ja ettevõtetele, sõltumata ettevõtte suurusest, sektorist, asukohast, omandiõigusest või struktuurist;

S.  arvestades, et Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, mille nõukogu võttis vastu 2016. aastal, kinnitatakse, et inimõigusi tuleb järjepidevalt arvestada kõigis poliitikavaldkondades ja institutsioonides, sealhulgas rahvusvahelises kaubanduses ja kaubanduspoliitikas;

T.  arvestades, et üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) eesmärk on muu hulgas aidata kaasa vaesuse kaotamisele ning edendada kestlikku arengut ja head valitsemistava; arvestades, et GSP+ hõlmab tingimusi, mille eesmärk on tagada, et abikõlblikud arenguriigid ratifitseeriksid ja rakendaksid 27 rahvusvahelist konventsiooni inim- ja tööõiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava valdkonnas; arvestades, et on väga oluline teostada korrapärast järelevalvet nende rakendamise üle, võtta vajaduse korral meetmeid ja pöörata erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele; arvestades, et konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on üks asjakohastest konventsioonidest GSP+ kohaselt;

U.  arvestades, et rohkem kui 40 % maailma lõunapoolsete riikide põllumajanduslikust tööst teevad naised;

V.  arvestades, et maailmakaubanduse laienemise ja arenguriikide kaasamisega ülemaailmsetesse väärtusahelatesse võib kaasneda soolise ebavõrdsuse tekitamise oht, kui seda kasutatakse ära majanduslikult konkurentsivõimelisemate toodete tootmiseks; arvestades, et see on ühtlasi võimaldanud paljudel naistöötajatel liikuda mitteametlikust sektorist ametlikku sektorisse; arvestades, et päritolureeglid on muutunud aina tähtsamaks ülemaailmsetes väärtusahelates, kus tootmine hõlmab mitut riiki; arvestades, et selgemad ja paremini kindlaksmääratud päritolureeglid võivad luua raamistiku täieliku läbipaistvuse ja aruandekohustuse saavutamiseks tarneahela kõigis osades ning see võib avaldada positiivset mõju naistele ja eriti rõivasektoris töötavatele naistele;

W.  arvestades, et need uued kaubandusega seotud töövõimalused arenguriikide naistele aitavad märkimisväärselt kaasa leibkondade sissetuleku suurendamisele ja vaesuse vähendamisele;

X.  arvestades, et rõivasektoris töötavad peamiselt naised; arvestades, et on tähtis meelde tuletada, et 2012. aasta septembris hukkus Pakistanis Karāchis tulekahjus 289 inimest, samal aastal sai Bangladeshis tehases Tazreen Fashions aset leidnud tulekahju tagajärjel surma 117 inimest ja vigastada üle 200 töötaja ning 2013. aastal suri samuti Bangladeshis Rana Plaza konstruktsioonivea tõttu 1129 inimest ja ligikaudu 2500 sai vigastada; arvestades, et kõik need olid rõivatehased;

Y.  arvestades, et enamik eksportkauba tootmise eritsoonide töötajatest on naised; arvestades, et mõne riigi eksportkauba tootmise eritsoonides ei kehti kohalikud tööseadused, on keelatud ametiühingud või piiratakse nende tegevust ning töötajatel puudub juurdepääs õiguskaitsele, millega rikutakse selgelt ILO põhistandardeid;

Z.  arvestades, et avalikul ja erasektoril, kodanikuühiskonnal (eriti naiste õigusi kaitsvatel organisatsioonidel), sotsiaalpartneritel ja ametiühingutel on vajalikud teadmised ja potentsiaal, et täita keskset rolli kaubanduspoliitika kujundamisel ja jälgimisel ning selliste andmete kogumisel, mis võivad anda teavet probleemidest, millega naised kaubanduse liberaliseerimise puhul kokku puutuvad, eesmärgiga suurendada naiste õigusi ja nende majanduslikku mõjuvõimu ning edendada naiste ettevõtlust;

AA.  arvestades, et sellised üritused nagu rahvusvaheline foorum „Naised ja kaubandus“, mille komisjon korraldas 29. juunil 2017. aastal, võimaldavad paljudel majandustegevuses osalejatel ja kodanikuühiskonna esindajatel mõtteid vahetada ja teha algatusi seoses kaubanduse mõjuga soolisele võrdõiguslikkusele;

AB.  arvestades, et mitmepoolsed platvormid ja valitsustevahelised foorumid, nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Women20 (W20), on hädavajalikud soolise võrdõiguslikkusega seotud arutelu ja ekspertide tegevuse soodustamiseks ning loovad hea aluse konsensuse saavutamisele;

AC.  arvestades, et avalikud teenused ning praegused või tulevased üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused tuleb ELi sõlmitavate kaubanduslepingute üle peetavatest läbirääkimistest ja asjaomaste lepingute kohaldamisalast välja jätta (sealhulgas, ent mitte üksnes, vesi, kanalisatsioon, tervishoid, hooldus, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlussüsteemid, haridus, jäätmekäitlus ja avalik transport); arvestades, et komisjon on võtnud endale kohustuse tagada, et need teenused jäävad liikmesriikide pädevusse ning et valitsustelt ei saa nõuda ühegi teenuse erastamist ega takistada neil üldhuviteenuste määratlemist, reguleerimist, pakkumist ja toetamist mis tahes ajal;

AD.  arvestades, et teenustekaubandus ja riigihanked võivad avaldada naistele ebaproportsionaalset mõju, ning arvestades, et riigihanked on jätkuvalt vahend, mis võimaldab valitsustel positiivselt mõjutada ebasoodsas olukorras olevaid elanikerühmi, eelkõige naisi; arvestades, et tervise- ja hooldusteenuste erastamine võib ebavõrdsust suurendada ning avaldada negatiivset mõju paljude naiste töötingimustele; arvestades, et keskmisest suurem arv naisi töötab avalike teenuste sektoris ja nende teenuste kasutajatena sõltuvad nad meestest rohkem kvaliteetsetest, taskukohastest, kättesaadavatest ja nõudluspõhistest avalikest teenustest, eelkõige sotsiaalteenustest, nagu lapsehoid ja ülalpeetavate hooldus; arvestades, et riigi leibkondadele ja avalikele teenustele kehtestatud kärped ning hinnatõus kipuvad nihutama hoolduskoormuse peaaegu täielikult naiste õlule, mis omakorda pärsib soolist võrdõiguslikkust;

AE.  arvestades, et intellektuaalomandi õiguste süsteem soodustab ELi teadmistepõhist majandust; arvestades, et geneeriliste ravimite tootmist keelavate patentidega seotud intellektuaalomandi õiguste sätetel võib olla oluline mõju naiste spetsiifilistele tervishoiuvajadustele; arvestades, et naised sõltuvad meestest rohkem taskukohaste tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavusest, eelkõige seoses seksuaal- ja reproduktiivtervise ja vastavate õigustega; arvestades, et ravimite kättesaadavust ELi mittekuuluvates riikides ei tohiks raskendada intellektuaalomandi õiguste kaitsmise alusel;

AF.  arvestades, et naised teevad väga vähe kaubandust ja kaubanduslepinguid puudutavaid otsuseid, sest läbirääkimismeeskonnad, parlamendid ja valitsused on endiselt kaugel soolisest tasakaalust; arvestades, et sooline tasakaal nendes institutsioonides võib lisaks soolise võrdõiguslikkuse küsimuste paremale kaasamisele ka suurendada otsustamise demokraatlikku legitiimsust;

AG.  arvestades, et komisjonis ja Euroopa välisteenistuses ei ole eraldatud piisavalt inimressursse soolise aspekti arvestamiseks ELi kaubanduspoliitikas ja eelkõige terves kaubandusläbirääkimiste protsessis;

AH.  arvestades, et suhteliselt uute kaubanduspoliitika valdkondade, nagu e-kaubanduse õigusraamistiku loomisel peaks komisjon algusest peale arvesse võtma nende mõju soorollidele, töö- ja eraelu tasakaalule ning tasustamata töö mahule;

AI.  arvestades, et on ilmnenud, et konfliktimineraalidega kauplemine on otseselt seotud laialdaste inimõiguste rikkumistega, sealhulgas naiste ja tütarlaste vägistamise ja nendevastase seksuaalvägivallaga, laps- ja orjatööjõu kasutamise ning massilise sundrändega;

I.  Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine kaubanduses: üldised kaalutlused ja eesmärgid

1.  rõhutab, et EL on kohustatud viima ellu väärtustepõhist kaubanduspoliitikat, mis hõlmab töö- ja keskkonnaõiguste kõrgetasemelise kaitse tagamist ning põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse austamist; tuletab meelde, et kõik ELi kaubanduslepingud peavad sisaldama kaugelevaatavat ja jõustatavat kaubanduse ja kestliku arengu peatükki; rõhutab, et ELi lepingutes sätestatud kaubandusalased kohustused ei tohiks mitte kunagi kaaluda üles inimõigusi, naiste õigusi või keskkonnakaitset ning nendes tuleks arvesse võtta kohalikku, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda;

2.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse nõue kindlalt sätestatud kõikides ELi poliitikavaldkondades; märgib, et selles artiklis on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine; palub komisjonil suurendada erinevate poliitikavaldkondade, nagu kaubanduse, arengu, põllumajanduse, tööhõive, rände ja soolise võrdõiguslikkuse sidusust;

3.  rõhutab, et õiglane ja kaasav rahvusvahelise kaubanduse poliitika nõuab selget raamistikku, mis aitab kaasa naiste mõjuvõimu suurendamisele ning nende elamis- ja töötingimuste parandamisele, soolise võrdõiguslikkuse suurendamisele, keskkonnakaitsele ning sotsiaalse õigluse, rahvusvahelise solidaarsuse ja rahvusvahelise majandusarengu tugevdamisele;

4.  rõhutab, et kaubanduspoliitika üldeesmärk peab olema vastastikku kasuliku majanduskasvu edendamine; tuletab meelde, et kuigi kaubanduspoliitika võib toetada muid väärtusi, mida Euroopa Liit mitmepoolsetes suhetes propageerib, on kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingute võimalused globaalsete probleemide lahendamiseks siiski piiratud;

5.  rõhutab, et uue põlvkonna kaubanduslepingud peaksid edendama asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja õigusakte, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, nagu konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Pekingi tegevusprogramm, peamised ILO konventsioonid ja kestliku arengu eesmärgid;

6.  rõhutab, et ELi lepingutes sätestatud kaubanduskohustused ei tohiks mingil juhul olla inimõiguste suhtes ülimuslikud; tunneb heameelt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete üle ning kutsub liikmesriike üles vastu võtma ja välja töötama neile juhtpõhimõtetele vastavaid riiklikke tegevuskavasid, võttes arvesse naiste õigusi ja vajadust võidelda soolise vägivalla vastu; kutsub komisjoni üles kasutama läbirääkimisi selleks, et ergutada ELi partnereid omaenda riiklikke tegevuskavasid vastu võtma; toetab käimasolevaid läbirääkimisi, mille siht on luua inimõiguste valdkonnas rahvusvaheliste ettevõtete ja muude ettevõtjate jaoks siduv ÜRO instrument; rõhutab, kui oluline on, et EL selles valitsustevahelises protsessis aktiivselt osaleks, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada kaubanduspartnereid läbirääkimistes konstruktiivselt osalema;

7.  palub komisjonil tagada, et ELi kaubanduspartnerid järgiksid täielikult inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 16 ja 17, et võidelda soolise ebavõrdsuse vastu sotsiaalsete ja majanduslike õiguste valdkonnas;

8.  tuletab meelde, et ainult liikmesriigid on pädevad üldist huvi pakkuvaid teenuseid reguleerima ja nende liberaliseerimist tagasi pöörama, ning seepärast kutsub neid üles kaitsma põhieesmärke, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused ja põhivabadused, rahvatervis ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid;

9.  rõhutab, et valitsused peavad säilitama võimaluse eraldada vahendeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, et tagada ühiskonna kaasav ja kestlik tulevik; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga 17.15 austada partnerriikide demokraatlikku poliitilist ruumi, et iga riik saaks seadusi vastu võtta ja oma riigi kontekstis sobivaid otsuseid teha, vastata oma elanike nõudmistele ning täita inimõigustega seotud ja muid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vallas;

10.  tuletab meelde, et on kutsunud komisjoni üles lõpetama investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi, ning rõhutab, et vaidluste lahendamise mehhanism peaks olema kavandatud nii, et see tagaks üksikute valitsuste suutlikkuse avalikes huvides reguleerida ja teenida avaliku poliitika eesmärke, kaasa arvatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmed ja tugevamad tööjõu-, keskkonna- ja tarbijaõigused;

11.  märgib, et kaubanduslepingutes sisalduvad intellektuaalomandiõigustega seotud sätted mõjutavad sageli rahvatervist, sealhulgas naiste tervishoidu; palub komisjonil ja nõukogul tagada, et kaubanduslepingutes sisalduvates intellektuaalomandiõigustega seotud sätetes võetaks nõuetekohaselt arvesse naiste õigusi, eelkõige nende sätete mõju naiste tervishoiule, sealhulgas taskukohase tervishoiu ja ravimite kättesaadavusele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama geograafiliste tähiste kaitset, mis on eriti oluline vahend maapiirkondade naiste mõjuvõimu suurendamiseks; nõuab lisaks, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid kaaluksid uuesti kaitse laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele, pidades silmas, et EL on juba kokku leppinud geograafilist tähist kandvate mittepõllumajandustoodete kaitsmises vabakaubanduslepingutes;

12.  tuletab meelde, et kõigi kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust käsitleva eesmärgi nr 5 täitmisel tehtud edusammude jälgimiseks on vaja sooliselt eristatud andmeid; rõhutab, et puuduvad piisavad andmed kaubanduse mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele, ning nõuab selleks piisavate ja asjakohaste sooliselt eristatud andmete kogumist; rõhutab, et sellised andmed võimaldaksid kehtestada selgete ja mõõdetavate piirkondliku, riikliku ja valdkondliku tasandi näitajatega metoodika, parandada analüüsi ja määratleda eesmärgid ning meetmed, millega tagatakse, et naised ja mehed saaksid kaubandusest võrdselt kasu; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt sooliselt liigendatud analüüsile tööjõu arengu, varade omamise ja rahandusliku kaasamise kohta sektorites, mida kaubandus on mõjutanud; ergutab komisjoni koostööle Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailmapank, ÜRO, OECD ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), kuid ka riikide statistikaametitega, et parandada selliste andmete kogumist ja kättesaadavust; kutsub ELi ja liikmesriike üles hindama mõju eel- ja järelhindamiste raames ka ELi kaubanduspoliitika ja -kokkulepete riigi- ja sektoripõhist soolist mõju; rõhutab, et kaubandusläbirääkimistel tuleks arvesse võtta soolise analüüsi tulemusi, arvestades nii positiivset kui ka negatiivset mõju kogu protsessi jooksul alates läbirääkimiste etapist kuni rakendamiseni, ning sellele peaksid lisanduma meetmed võimaliku negatiivse mõju vältimiseks või kompenseerimiseks;

II.  Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine kaubanduses. Valdkonnapõhised kaalutlused ja eesmärgid

13.  rõhutab, et üldist huvi pakkuvad teenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused – muu hulgas vee-, sotsiaal-, sotsiaalkindlustus-, haridus-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi- ja tervishoiuteenused – tuleb ka edaspidi kaubandusläbirääkimistest välja jätta ja need peavad kuuluma liikmesriikide valitsuste pädevusse; palub tungivalt, et EL tagaks, et kaubandus- ja investeerimislepingud ei vii avalike teenuste erastamisele, mis võib mõjutada naisi nii teenuseosutajate kui ka -kasutajatena ja põhjustada soolist ebavõrdsust; rõhutab, et sotsiaalteenuste avaliku pakkumise küsimus on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast eriti tähtis, kuna sellistele teenustele juurdepääsu, kasutustasude ja kvaliteedi muutused võivad põhjustada tasustamata hooldustöö sooliselt ebaühtlast jaotumist; tuletab meelde, et Euroopa, riiklikele ja kohalikele ametiasutustele peab jääma täielik õigus kehtestada, reguleerida, vastu võtta, alal hoida või tühistada mis tahes meetmeid, mis on seotud üldhuviteenuste ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste tellimise, korraldamise, rahastamise ja neile üldise juurdepääsu tagamisega;

14.  rõhutab, et kaubanduspoliitika võib mõjutada juurdepääsu põhilistele terviseteenustele ja seega võib see mõjutada ka reproduktiiv- ja seksuaaltervise ja seonduvate õigustega seotud eesmärkide saavutatavust ja edendamist poliitikas, programmides ja teenustes; rõhutab seetõttu, et põhilised terviseteenused — eelkõige juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õigustega seotud teenustele — on läbirääkimistest välja jäetud, ja märgib, et need kuuluvad liikmesriikide pädevusse;

15.  nõuab siduvaid, täidetavaid ja tõhusaid meetmeid, et võidelda naiste ekspluateerimise vastu ning parandada nende töö- ja elutingimusi ekspordile orienteeritud tööstusharudes, pidades silmas eesmärki parandada naiste elu- ja töötingimusi riikides ja sektorites, kus need muret tekitavad, eelkõige rõiva-, tekstiili- ja põllumajandussektoris, et vältida olukorda, kus kaubanduse liberaliseerimine soodustab töösuhete ebakindlust ja suurendab soolist palgalõhet; on veendunud, et sellised meetmed ja ühiste määratluste kehtestamine peaksid võimaldama selgemat ja paremini koordineeritud tegevust koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga, nagu ÜRO, WTO, ILO ja OECD; tõstab hea näitena esile Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkulepet, mis kujutab endast edusammu järelevalvemehhanismi loomisel, ning nõuab kokkuleppe tingimuste täielikku täitmist; palub sellega seoses komisjonil, kõigil rahvusvahelistel osalistel ja asjaomastel ettevõtetel tunnustada ja järgida OECD uusi hoolsuskohustuste suuniseid rõiva- ja jalatsitööstuse tarneahelate vastutustundlikkuse tagamiseks;

16.  nõuab suuremat tähelepanu mitteametlikus sektoris töötavatele naistele, tunnistades vajadust kindlustada selle sektori naistöötajatele inimväärsed tööstandardeid;

17.  toonitab, et kõige enam kannatavad enamasti naised ja tütarlapsed, sest tööjõuga kauplemine on tihedalt seotud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kauplemisega;

18.  rõhutab, et põllumajandustoodete ekspordi kasv on naistele üldiselt vähem soodus kui meestele, kuna suundumused näitavad, et väikepõllumajandustootjad, kellest paljud on naised, ei suuda tihti välisturgudel konkureerida, sest neid takistavad pärimisseadused, neil puudub juurdepääs laenudele, teabele, maale ja võrgustikele ning võimalused uute eeskirjade ja standardite järgimiseks; märgib, et tuleb teha erilisi jõupingutusi, et parandada kaubanduse positiivset mõju naistele põllumajandussektoris, kus neid loetakse eriti haavatavaks, kuid kus neil on ka selged võimalused oma mõjuvõimu suurendada; rõhutab, et naisomanikega ettevõtetel oleks kasu soostereotüüpide kaotamisest, turulepääsu laiendamisest, hõlpsamast juurdepääsust rahastamisele, turustamisele ja võrgustikele ja suutlikkuse suurendamisest ning koolitusvõimaluste parandamisest; märgib, et kaubanduse liberaliseerimine võib naistele ebasoodsalt mõjuda sellistes sektorites nagu põllumajandus ja toiduainetööstus; rõhutab, et kuigi maailma toiduainetööstuses on rohkem naisi (50–80 % kogu tööjõust), kuulub neile vähem kui 20 % maast ning maaga seotud kaubanduslike nõudmiste ja nõudluse suurenemine muudab maale turvalise ja õiglase juurdepääsu saavutamise või säilitamise vaesemate naiste jaoks raskeks; tuletab meelde vajadust vältida kaubanduslepingute intellektuaalomandiõigustega seotud, näiteks seemnete erastamist puudutavate sätete võimalikku negatiivset mõju toiduainetega varustamise sõltumatusele;

19.  rõhutab, et elatuspõllumajanduses töötavad naised kogevad toiduga varustamise sõltumatuse säilitamisel lisatakistusi, mis tulenevad uute taimesortide tugevast kaitsest kaubanduslepingutes vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile;

20.  rõhutab, et ELi põllumajandustoodete import võib kahjustada traditsioonilisi väikepõllumajandustootjaid ja seega ohustada naiste elatusvahendeid;

21.  tuletab meelde VKEde tähtsust Euroopa Liidu majandusstruktuuris; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi VKEde toetamiseks, keskendudes eelkõige naiste juhitud ettevõtetele ja neid toetavatele meetmetele; kutsub ELi ja liikmesriike üles pöörama ekspordiettevõtete tugiliini loomisel erilist tähelepanu naiste juhitud VKEdega seotud konkreetsetele asjaoludele, kasutama vabakaubanduslepingute loodud võimalusi ning tugevdama teenuseid, tehnoloogiat ja taristuid (näiteks juurdepääs internetile), mis on naiste ja naiste juhitud VKEde majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks eriti olulised; nõuab, et komisjon aitaks luua partnerlusi ELi ja arenguriikide naisettevõtjate vahel;

III.  Soolise võrdõiguslikkuse tugevdamine kaubanduses. ELi tasandil nõutavad meetmed

22.  rõhutab, et teatavad ELi kaubanduspoliitika elemendid, näiteks kestliku arengu peatükk ja GSP+ süsteemid ning nende jälgimine, võivad edendada inimõigusi ja nendest kinnipidamist, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, töötajate õigused ja keskkonnakaitse; rõhutab, et ELi kaubanduslepingutes on vaja kohustuslikke ja jõustatavaid sätteid, et tagada inimõigustest kinnipidamine, kaasa arvatud sooline võrdõiguslikkus ning keskkonna- ja töökaitse, samuti tagada, et ELi kaubanduspoliitika oleks kooskõlas liidu kestliku arengu, vaesuse vähendamise ja soolise võrdõiguslikkuse üldeesmärkidega;

23.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et ELi kaubanduspoliitikas oleksid täielikult kajastatud kestliku arengu eesmärgid, eelkõige eesmärk nr 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta, samuti strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019;

24.  peab kahetsusväärseks, et ELi kaubanduspoliitika strateegias „Kaubandus kõigile“ ei mainita soolist võrdõiguslikkust; peab rõõmustavaks, et 13. septembri 2017. aasta aruandes kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse küsimust kaubanduses ning täpsustatakse, kui oluline on, et ELi otsusetegijad paremini mõistaksid kaubandusmeetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele; kutsub komisjoni üles seda mõõdet strateegia „Kaubandus kõigile” vahekokkuvõttes arvesse võtma ning tagama, et sooline mõõde kaasatakse süvendatult ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikasse, sest see suurendaks kõigi inimeste üldist kasu kaubandusvõimalustest; tuletab meelde, et kaubanduspoliitika võiks aidata rahvusvahelisel tasandil soolist võrdõiguslikkust edendada ning seda tuleks kasutada naiste elu- ja töötingimuste parandamiseks võrdsetel tingimustel meestega, toetades näiteks soolise palgalõhe vähendamist naistele paremate töökohtade loomise teel;

25.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tagama, et kui ELi kaubanduslepingud sisaldavad riigihankeid käsitlevaid sätteid, oleks neil muuhulgas ka soolist aspekti arvestades positiivne mõju; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et toetada VKEde juurdepääsu riigihangetele ning välja töötada erimeetmed naistele kuuluvate VKEde jaoks; kutsub üles lisama sätteid, mille eesmärk on lihtsustada menetlusi ja suurendada nende läbipaistvust pakkujate, sealhulgas ELi mittekuuluvate riikide pakkujate jaoks; nõuab sotsiaalselt ja keskkonnakaitse seisukohast vastutustundlike riigihangete edendamist, võttes arvesse eesmärki tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine, nais- ja meestöötajate võrdne tasustamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine, tuginedes „Chile Compra“ kestliku riigihanke eeskirjade rakendamisel saadud kogemustele;

26.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama kaubanduslepingutes kohustust tulemuslikult vastu võtta, säilitada ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse seadusi, eeskirju ja meetmeid, kaasa arvatud vajalikud aktiivsed meetmed soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu edendamiseks kõigil tasanditel;

27.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse tagada, et tulevased kaubandusläbirääkimised kehtiva ELi-Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamiseks hõlmavad ELi ajaloos esimest korda eraldi soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse peatükki; rõhutab, et soovib selle peatüki sisuga kursis olla; kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama ja toetama eraldi soolisi küsimusi käsitleva peatüki lisamist ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse, tuginedes olemasolevatele näidetele, nagu Tšiili-Uruguay ja Tšiili-Kanada vabakaubanduslepingud, ning tagama, et sellega nähtaks konkreetselt ette kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste mõjuvõimu; nõuab naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, soolise aspekti arvessevõtmise ja naiste mõjuvõimu suurendamise rahvusvaheliste kohustuste edendamist kõigis ELi kaubanduslepingutes, tuginedes Pekingi tegevusprogrammile ja säästva arengu eesmärkidele; kutsub üles lisama neisse kaubanduslepingutesse ka sätteid, millega tagatakse, et nende institutsiooniline struktuur hõlmab korrapärast vastavuskontrolli, sisulisi arutelusid ning teabe ja parimate tavade vahetamist soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse valdkonnas, muu hulgas kaasates naisi ja soolise võrdõiguslikkuse eksperte kõigil asjaomastel haldustasanditel, kaasa arvatud kaubandusteemalised läbirääkimisrühmad, ühiskomiteed, eksperdirühmad, riiklikud nõuanderühmad, ühised nõuandekomiteed ja vaidluste lahendamise organid;

28.  palub, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid edendaksid mitmepoolsel tasandil kokkuleppeid laiendada kaitset, mis on tagatud sootundlike ELi õigusaktidega, näiteks konfliktimineraalide määrusega;

29.  palub Euroopa Investeerimispangal (EIP) tagada, et EIP kaasrahastatavates projektides osalevatelt ettevõtjatelt nõutakse võrdse tasustamise ja töötasude läbipaistvuse põhimõtte ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimist, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/54/EÜ(29);

30.  on veendunud, et konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on väga tähtis kõigis poliitikavaldkondades, sh kaubanduses; rõhutab, et kõik ELi liikmesriigid on selle konventsiooniga ühinenud; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama kaubanduslepingutesse viiteid sellele konventsioonile ning astuma samme ELi ühinemiseks konventsiooniga ja konventsiooni ratifitseerimiseks; palub liikmesriike lisada soolise võrdõiguslikkuse põhimõte oma õigussüsteemi, kaotada diskrimineerivad seadused ja võtta vastu asjakohased seadused, millega keelatakse naiste diskrimineerimine;

31.  palub ELil tagada, et kaubanduslepingutes sisalduksid peamistel tööstandarditel ja ILO konventsioonidel põhinevad sätted; kutsub komisjoni üles liikmesriikidega koostööd tegema, et ratifitseerida ja rakendada kõnealused konventsioonid, eelkõige konventsioon nr 189 koduabiliste inimväärse töö kohta ja konventsioon nr 156 perekondlike kohustustega töötajate kohta, sest need käsitlevad töötajate vajadusi kõikjal maailmas, ning kutsub üles tagama, et kaubanduslepingud sisaldaksid sätteid sotsiaalsete õiguste, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise kohta; palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel jätkata ILO raames tööd nende konventsioonide rakendamiseks ning inimväärset tööd käsitlevate rahvusvaheliste tööstandardite tugevdamiseks ülemaailmsetes väärtusahelates, pöörates tähelepanu eelkõige naistele; tuletab meelde, et nende standardite ja konventsioonide tulemuslik rakendamine parandab naiste töötingimusi ELis ja kolmandates riikides; palub komisjonil tagada, et ELi ja selle partnerite kaubanduslepingud aitaksid kaotada selliseid tavasid nagu töötajate, eelkõige naistöötajate ekspluateerimine;

32.  palub komisjonil tagada, et vabakaubanduslepingutes ja autonoomset korda käsitlevates kokkulepetes ette nähtud sotsiaal- ja keskkonnastandardid kehtiksid kogu kaubanduspartnerite territooriumil ja eelkõige eksportkauba tootmise eritsoonides;

33.  rõhutab, et oluline on jälgida liidu üldise soodustuste süsteemi (GSP) ja GSP+ süsteemi elluviimist, eeskätt peamiste konventsioonide rakendamise seisukohast; täpsustab, et GSP+ konventsioonid on muu hulgas 1979. aasta konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon nr 111 ning konventsioon nr 100 mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest; rõhutab, et seda laadi konventsioonide järgimine ja elluviimine aitab soolist võrdõiguslikkust edendada; võtab teadmiseks, et GSP ja GSP+ süsteemid on väärtuslik vahend inimõiguste edendamiseks; õhutab komisjoni otsima viise, kuidas neid süsteeme parandada, näiteks tugevdades neis sisalduvaid tingimusi naiste õigusliku diskrimineerimise lõpetamise kohta, ja palub jätkata majanduslike stiimulite sidumist põhiliste inimõiguste ning naiste seisukohast eriti oluliste keskkonna- ja tööõiguskonventsioonide tulemusliku omaksvõtmise, rakendamise ja asjakohase järelevalvega; väljendab siinjuures heameelt, et komisjon korraldas üldise soodustuste süsteemi vahehindamise;

34.  palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel tagada WTO tasandi läbirääkimistel, et soolist võrdõiguslikkust võetakse nõuetekohaselt arvesse uute eeskirjade ja kokkulepete ettevalmistamisel ning kehtivate lepingute rakendamisel ja läbivaatamisel WTO kaubanduspoliitika läbivaatamismehhanismi raames, et suurendatakse kogu WTO läbirääkimisprotsessi läbipaistvust ja et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi võetakse arvesse kõigil praegustel ja tulevastel läbirääkimistel valdkondades nagu põllumajandus, kalandus, teenused ja e-kaubandus; kutsub ühtlasi komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kaitsma ja edendama naiste paremat positsiooni ülemaailmsetes väärtusahelates (kasutades parimal viisil WTO vahendeid, nagu kaubanduse lihtsustamise leping), koostama suutlikkuse suurendamise programme ning korraldama regulaarseid ekspertide arutelusid ja heade tavade vahetamist, toetama soolise võrdõiguslikkusega seotud meetmete vastuvõtmist WTO haldusstruktuuris ning konkreetsemalt tagama, et WTO sekretariaat oleks tehniliselt suuteline kaubanduseeskirju soolisest seisukohast analüüsima (kaasa arvatud vahendid soolise mõju hindamiseks kõigis oma töö etappides, näiteks kvantitatiivsed uuringud tehnilist abi saavate naiste kohta); kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kasutama WTO vahendeid soolise võrdõiguslikkuse küsimuste käsitlemiseks nii oma õiguspraktikas kui ka käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel, samuti toetama WTO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi, ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri ja ILO paremat koostööd kaasava rahvusvahelise kaubanduse ning naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse edendamiseks;

35.  kutsub komisjoni üles toetama rahvusvahelisi jõupingutusi, et edendada soolise aspekti kaasamist kaubanduspoliitikasse ja programmidesse, nagu Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse algatus She Trades, mille eesmärk on aidata 2020. aastaks miljonil naisettevõtjal turule pääseda(30), ning ergutab sellega seoses rahvusvahelist parimate tavade vahetamist soolist võrdõiguslikkust arvestava poliitika ja programmide kohta WTO, ITC ja ÜRO taolistes organisatsioonides ja organites;

36.  kutsub komisjoni üles tugevdama ettevõtja sotsiaalset vastutust ja hoolsuskohustuse täitmist vabakaubanduslepingutes kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD hoolsuskohustuse suunistega; nõuab, et EL tugevdaks vabakaubanduslepingutes ettevõtja sotsiaalset vastutust ja võtaks arvesse hoolsuskohustust, ja ergutab WTOd soolist võrdõiguslikkust oma kaubanduspoliitikas arvesse võtma; rõhutab ühtlasi, kui oluline on käsitleda seda küsimust teistes rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes organisatsioonides ning foorumitel, nagu ÜRO, Maailmapank ja OECD; tuletab meelde, et parlament nõudis 2010. aastal, et äriühingud avaldaksid oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse aruanded, ning nõudis hoolsuskohustuse nõuete kehtestamist kõikidele ettevõtjatele ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse mõiste kindlustamist; peab seetõttu rõõmustavaks, et muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt peavad suured äriühingud alates 2017. aastast avalikustama muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe;

37.  toonitab vajadust täiustada tegevusjuhendeid, märgistusi ja õiglase kaubanduse süsteeme ning tagada kooskõla rahvusvaheliste standarditega, näiteks ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (Global Compact) ja OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele;

38.  palub ELil tagada, et ELi institutsioonide kaubanduspoliitika ja -läbirääkimiste eest vastutavatel sekretariaatidel oleksid vahendid ja tehniline suutlikkus kaasata soolised aspektid kogu läbirääkimisprotsessi selle algusest kuni kohaldamise ja hindamiseni; tervitab soolise võrdõiguslikkuse peadirektoraadi struktuuris soolise võrdõiguslikkuse kontaktisiku ametissenimetamist, kelle ülesanne on jälgida, kas ELi kaubanduslepingutes võetakse soolist aspekti arvesse, ning tagada soolise aspekti arvestamine ELi kaubanduspoliitikas; palub komisjonil pakkuda soolise võrdõiguslikkuse teemalisi koolitusi või kasutada näiteks UNCTADi pakutavaid koolitusi, et tagada ametnike ja läbirääkijate teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse ja kaubandusega seotud küsimustest; kutsub liikmesriike üles oma kaubandusministeeriumide kõigil ametiastmetel naisi tööle võtma; palub rahvusvahelistel organisatsioonidel, nagu WTO, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja ILO, edendada naiste võrdset esindatust oma sisestruktuurides, eelkõige juhtivatel ametikohtadel; kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles aktiivselt osalema korrapäraste soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse teemaliste arutelude ja meetmete organiseerimisel ning vastavaid jõupingutusi toetama;

39.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama kaubanduslepingute raames kohustuste võtmist, et tagada naiste parem osalemine juhtivatel ametikohtadel nii avalikus kui ka erasektoris;

40.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles pidama läbirääkimisi läbipaistvalt, täielikult austama varasemate läbirääkimiste käigus omaks võetud parimaid tavasid ning tagama, et parlamenti läbirääkimiste kõigis etappides õigeaegselt ja korrapäraselt teavitatakse; nõuab, et läbirääkimismeeskonnad oleksid sooliselt tasakaalus, et suuta kaubanduslepingute kõiki soolisi aspekte täielikult arvesse võtta; palub ELi ja liikmesriike tagada teiste seas naiste õiguste organisatsioonide, ametiühingute, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja arenguorganisatsioonide kaasav osalemine kaubanduskonsultatsioonides nii ELi kui ka WTO tasandil ning suurendada nende arutelude läbipaistvust Euroopa kodanike jaoks, tehes algatusi ja avaldades läbirääkimistega seotud teavet;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et nende arengukoostöös pöörataks soolise võrdõiguslikkuse eesmärgile erilist tähelepanu ning et seda arvestataks kõigis abiprogrammides, eelkõige kaubandusabi strateegiaga seotud programmides; palub Euroopa Liidul eraldada soolise võrdõiguslikkuse ja naiste erialase koolitusega seotud koostööprogrammide jaoks rohkem vahendeid; kutsub komisjoni üles toetama vähim arenenud riike rahaliselt ja suutlikkuse suurendamise kaudu, et suurendada kaubanduse ning arengu ja inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ühtsust; rõhutab, et säästva arengu tegevuskava raames ja selle rahastamisel tuleb arvesse võtta tariifide vähendamisest tulenevat maksutulu vähenemist;

42.  palub komisjonil edendada naiste ettevõtlust arenguriikides, keskendudes eeskätt riikidele, kus naistel on laenule, taristule ja tootmisvahenditele juurdepääsul meestega võrreldes suuremad piirangud;

43.  palub komisjonil hinnata võimalust luua teenuseosutajatele, tööandjatele, töötajatele ja teistele sidusrühmadele mõeldud praktikaeelseid koolitusprogramme, et neil oleks võimalik luua kogu ELis kontakte oma kolleegidega ja mitmesugustest edukatest programmimudelitest õppust võtta, lõppsihiga kujundada naistele soodsad tingimused vabakaubanduslepingutega kaasnevatest võimalustest osasaamiseks;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles oma jõupingutusi ühendama, et kohandada hariduse ja kutseõppe ning muude taoliste valdkondade poliitikat nii, et see suurendaks soolist võrdõiguslikkust ekspordist tulenevate töövõimaluste jagunemisel;

45.  palub komisjonil ja nõukogul edendada kaubanduslepingutes kahepoolse koostöö kohustuste võtmist, et suurendada naiste suutlikkust ja tingimusi nende lepingute võimaluste täielikuks ärakasutamiseks, ning palub luua sel eesmärgil kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse ühiskomitee, et koostöö käivitada, sellele kaasa aidata ja seirata selle elluviimist, tagades erasektori sidusrühmade, sealhulgas ekspertide ja soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide asjakohase osalemise ning kogukondade ja sektorite laialdase esindatuse struktuurset dialoogi täiendavate kättesaadavate konsulteerimisvahendite (näiteks e-arutelude) kaudu;

46.  palub komisjonil põhjalikumalt uurida, kuidas ELi poliitika ja kaubanduslepingutega suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu ja osalemist sellistes valdkondades nagu teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, samuti uurida, kuidas kaotada sooline ebavõrdsus uue tehnoloogia kättesaadavuse ja kasutamise valdkonnas;

º

º  º

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

(2)

ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.

(3)

ELT C 290E, 29.11.2006, lk 107.

(4)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 31.

(5)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 94.

(6)

ELT C 353E, 3.12.2013, lk 38.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0203.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0235.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0073.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0298.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0330.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0354.

(14)

ÜRO Arenguprogramm (UNDP), Aafrika inimarengu aruanne 2016, http://www.undp.org/content/dam/undp/library/corporate/HDR/Africa%20HDR/AfHDR_2016_lowres_EN.pdf?download.

(15)

OECD tehniline aruanne „Enhancing Women’s Economic Empowerment through Entrepreneurship and Business Leadership in OECD Countries“ (Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ettevõtluse ja ärijuhtimise kaudu OECD riikides), http://www.oecd.org/gender/Enhancing%20Women%20Economic%20Empowerment_Fin_1_Oct_2014.pdf.

(16)

Rahvusvaheline foorum „Naised ja kaubandus“, Brüssel, juuni 2017, http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1632.

(17)

WTO parlamentaarse konverentsi istungjärk teemal „Trade as a vehicle of social progress: The gender perspective“ (Kaubandus kui sotsiaalse progressi edasiviija: sooline perspektiiv), Genf, juuni 2016, https://www.wto.org/english/forums_e/parliamentarians_e/ipuconf2016_e.htm.

(18)

WTO istungjärk „What future for the WTO? Trade and Gender: Empowering Women through Inclusive Supply Chains“ (Milline on WTO tulevik? Kaubandus ja sugu: naiste mõjuvõimu suurendamine kaasavate tarneahelate kaudu), Genf, juuli 2015, https://www.wto.org/english/tratop_e/devel_e/a4t_e/global_review15prog_e/global_review15prog_e.htm.

(19)

UNCTADi veebisait, http://unctad.org/en/Pages/DITC/Gender-and-Trade/Trade,-Gender-and-Development.aspx.

(20)

Rahvusvahelise Kaubanduse ja Säästva Arengu Keskuse (ICTSD) 2016. aasta septembri aruteludokument „The Gender Dimensions of Global Value Chains“ (Üleilmsete väärtusahelate soolised mõõtmed), https://www.ictsd.org/sites/default/files/research/the_gender_dimensions_of_global_value_chains_0.pdf.

(21)

https://www.ictsd.org/sites/default/files/research/the_gender_dimensions_of_services.pdf.

(22)

http://progress.unwomen.org/en/2015/pdf/unw_progressreport.pdf.

(23)

https://wideplus.org/2017/06/25/wide-gender-and-trade-position-paper-is-available/.

(24)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/571388/IPOL_STU(2016)571388_EN.pdf.

(25)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2015/549058/EXPO_IDA(2015)549058_EN.pdf.

(26)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/june/tradoc_155632.pdf.

(27)

„Implementing gender-aware ex ante evaluations to maximize the benefits of trade reforms for women“ (Sooteadlike eelhindamiste läbiviimine, et naised saaksid kaubandusreformidest võimalikult palju kasu), http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/presspb2016d7_en.pdf.

(28)

OECD 2014. aasta taustaaruanne „Enhancing Women’s Economic Empowerment through Entrepreneurship and Business Leadership in OECD Countries“ (Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ettevõtluse ja ärijuhtimise kaudu OECD riikides), http://www.oecd.org/gender/Enhancing%20Women%20Economic%20Empowerment_Fin_1_Oct_2014.pdf.

(29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

(30)

http://www.intracen.org/itc/women-and-trade/SheTrades/.


SELETUSKIRI

SELETUSKIRI

Kaubandus ei ole sooneutraalne ja kaubanduspoliitikal on soospetsiifiline mõju. Euroopa Parlamendi raportis parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega (2015/2038(INI)) ning raportis rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele (2016/2301(INI)) rõhutati enamikku kaubanduspoliitikaga seotud sooküsimusi.

Struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu mõjutavad kaubandus- ja investeerimislepingud naisi ja mehi erinevalt – naistele makstakse vähem palka ja üleilmne sooline ebavõrdsus on endiselt suur. Mitte üheski riigis pole saavutatud soolist võrdõiguslikkust. Naised ja mehed on jaotunud eri majandussektoritesse. Enamik naisi töötab põllumajandussektoris, mitteametlikus ja tasustamata hooldustöö sektoris või hooajatöötajana. Nende panus üldisse majandusse on tähtis, kuid nad jäävad kaubanduspoliitikas nähtamatuks ja just neid mõjutavad praegused kaubandus- ja investeerimistavad kõige enam.

Sooline võrdõiguslikkus on üldise eesmärgina lisatud rahvusvahelistesse õigusvahenditesse, nagu ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) ja konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1979). EL on oma aluslepingutes, sh Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, kindlalt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja tagamisele. Nagu kõik teised ELi poliitikavaldkonnad, peab ka kaubanduspoliitika kaasa aitama ÜRO üldisemate eesmärkide, sh kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eelkõige sedastatakse 5. eesmärgis, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamine tuleb saavutada 2030. aastaks. Sel eesmärgil on valdkonnaülene mõõde, mis mõjutab kõigi teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamist.

ELi kaubanduspoliitika

Mõnes ELi poliitikavaldkonnas on Euroopa Komisjon soolise aspekti arvestamisel edusamme teinud. Kaubanduspoliitika on aga sellest poliitilisest protsessist väga suures osas kõrvale jäänud ning kaubanduse peadirektoraadis ei ole soolise võrdõiguslikkuse küsimustega süstemaatiliselt tegeletud. Kuigi uued kaubanduslepingud sisaldavad kestlikkuse peatükki, on samal ajal inimõigused uutest lepingutest välja jäänud ja kestlikkusega seotud kohustused ei ole siduvad, nagu seda on kaubandusalased kohustused. EL näib olevat rohkem huvitatud lepingute sõlmimisest kui kestliku kaubanduse tagamisest ja inimõiguste kaitsmisest. See on väga pakiline küsimus, eriti seoses uue põlvkonna kaubanduslepingutega, mille ratifitseerimise ja läbirääkimisega EL praegu tegeleb, nagu CETA (ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping), TTIP (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus) ja TiSA (teenustekaubanduse leping) ja mis hõlmavad nüüd teenuseid, standardeid ja eeskirju.

Laiema kohaldamisala tõttu on uutel kaubanduslepingutel varasemate lepingutega võrreldes inimõigustele suurem mõju. Samuti saavad järjest ilmsemaks kliimamuutuste tagajärjed, mis näitab, et keskkonnalepinguid tuleb rangemalt ja kiiremini ellu viia.

ELi kaubanduspoliitika piirdub majanduspoliitikas vaid SKP ja ekspordi suurendamisega; see põhineb majandusteoorial, mis muudab tasustamata hooldustöö ja reproduktiivtervisega seotud töö nähtamatuks tegevuseks. Kaasraportöörid on arvamusel, et kaubanduspoliitika eesmärk peab olema sotsiaalsete ja majanduslike lõhede vähendamine, kusjuures üheks peamiseks selliste lõhede põhjustajaks peetakse soolist ebavõrdsust.

Praegused uusliberaalsed tingimused ei ole ainus mõeldav kaubanduslepingute raamistik. Need tingimused kahjustavad tegelikult kestlikku arengut ja inimõigusi, sh naiste õigusi, mis on inimõiguste osa. See järeldus põhineb üksikasjalikul empiirilisel uurimistööl, mis toob esile vabakaubanduslepingute mõju.

Kaasraportöörid jagavad järjest kasvava arvu kodanikuühiskonna ning rahvusvaheliste institutsioonide ja akadeemiliste õppeasutuste ekspertide suurt muret ELi praeguse kaubanduspoliitika pärast.

Kaasraportööride korraldatud üksikasjalikul konsultatsioonil naiste ja tüdrukute õiguste organisatsioonide esindajatega rõhutati kodanikuühiskonna osalemise vajadust nii mitme- kui ka kahepoolsetel kaubandusläbirääkimistel. Kodanikuühiskonnaga tuleks konsulteerida ka kestlikule arengule avalduva mõju hindamisel. Need konsultatsioonid peaksid toimuma enne, kui nõukogu annab komisjonile läbirääkimismandaadi, et tagada teabe olemasolu nii mandaadi täitmiseks kui ka läbirääkimisteks ning et arvesse võetaks esinduslikke ja laiahaardelisi soolisi seisukohti.

 Kaasraportööride eesmärk on olnud esitada konkreetseid soovitusi selle kohta, mida EL saaks teha ja peaks tegema soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemide lahendamiseks, ning kutsuda komisjoni ja liikmesriike üles arvestama soolist aspekti kõigis oma poliitikavaldkondades, sh kaubanduspoliitikas, ning tagama muu hulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni tõhusa täitmise. EL peab kiiresti ratifitseerima konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardid, sh konventsioon nr 189 koduabiliste kohta ja konventsioon nr 156 perekondlike kohustustega töötajate kohta, peavad olema kõigi inimõigusi puudutavate vaidluste lahendamise ja ELi kaubanduslepingute järelevalve osa.

Soolise võrdõiguslikkuse aspekti ja ekspertteadmiste puudus kaubanduslepingute läbirääkimistes ja mõju hindamisel tuleb kaotada ning naiste ja tüdrukute õiguste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna osalemine järelseiremehhanismides peab olema läbipaistev ja tagatud.

Kaubandus ja sooline aspekt eri sektorites

Soopõhine mõju võib olla kas positiivne või negatiivne, olenevalt konkreetsest kontekstist ja asjaoludest ning eelkõige sellest, kas kaubandusmeetmed on välja töötatud ja rakendatud nii, et arvestataks asjaomase majandusharu soolist struktuuri.

Kaubanduspoliitika valdkonnaga seostuvad mitmesugused sektorid – teenused, tootmine, põllumajandus, rõivatööstus, intellektuaalomandiõigused – ja igas neist on leitav oma soopõhine põhjuslikkus.

Näiteks esineb toidusektoris soopõhine tarbimismõju, sest toiduostmise ning lastele ja perekonnale toidu valmistamise eest vastutavad enamasti naised. Naiste panus on üllatavalt suur maailma lõunapoolsete riikide põllumajanduses ja toidutootmissektoris. Väiketalunikest naised toodavad vähemalt poole Sahara-taguse Aafrika ja Lõuna-Aasia põllumajandustoodangust ning naiste osakaal võib viimastel aastatel olla veelgi kasvanud, kuna põllumajandus on üldiselt feminiseerumas. Samas valitseb oht, et väikepõllumajandus ei suuda rahvusvahelise liberaliseeritud toidutootmisturuga konkureerida.

Kaubandus- ja arengupoliitikat tuleks reformida, et tagada mitte üksnes toiduga kindlustatus, vaid ka toiduainetega varustamise sõltumatus (kohaliku toodangu toetamine), selle asemel et seda õõnestada. See on tähtis, kuna ilma lisameetmeteta mõjutavad kliimamuutused otseselt ja katastroofiliselt paljude naiste ja meeste võimalusi hallata oma toidu- ja veevarusid ning kindlustada endale kestlik eluase, puhas õhk ja üldine tervishoid. Mitmel pool maailmas on kliimamuutuste selline mõju juba väga märgatav ning soopõhiselt erinev, mõjutades naisi teistmoodi kui mehi.

Rahvusvaheline kaubanduspoliitika mõjutab ka valitsemissektori kulutusi ja põhiteenuste osutamist. Kaubanduslepingute (nt CETA ja TiSA) taustal mõjutab eakatele mõeldud tervishoiuteenuste liberaliseerimine rohkem naisi kui mehi, kuna naised elavad üldiselt kauem, kuid on vaesemad kui mehed, ja kuna neil on suurem roll teiste pereliikmete hooldamisel, seda isegi kõrges eas.

Konkreetsemalt on teenustekaubandusel, kui seda hoolikalt ei piirata ega reguleerita, negatiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, eelkõige kuna see mõjutab tasustamata hooldustöö jaotumist. Avaliku sektoriga seotud kaubanduslepingute tagajärjed mõjutavad kõige enam naisi (eelkõige sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö), kuna naised moodustavad 70 % kõnealuse sektori tööjõust. Teenuste liberaliseerimine ja erastamine (kallim lapsehoid, vähem teenuseid eakatele ja puudega inimestele, haiglate erastamine ja sulgemine) viib riigipõhiste teenuste asendumisele turupõhiste individuaalsete teenustega nende jaoks, kes selliste teenuste eest maksta suudavad, ning tähendab vaesust ja tõrjutust nende jaoks, kes seda ei suuda.

Inimõiguste kaitsmise püüdlustes osalevad kaubanduspoliitika eri sektorid. Vee ja kanalisatsiooni ning hariduse ja tervishoiu (eriti seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused) erastamisel oleks tohutu mõju kõige ebasoodsamas olukorras olevatele ühiskonnaliikmetele, nagu naised, vähemused, rändajad, puudega inimesed, lapsed, põlisrahvad, LGBTIQ-inimesed ja eakad. Turvaline juurdepääs abordi ja pereplaneerimisega seotud teabele, teenustele ja vahenditele võimaldab inimestel ja paaridel valida, kas, millal ja kui palju lapsi nad soovivad. Pereplaneerimine on oluline ka haridusele ja rahuldava tasuga tööle juurdepääsemisel.

ÜRO Rahvastikufondi 2013. aasta aruandes esitati olulised järeldused inimõiguste, seksuaal- ja reproduktiivtervise, rahvastiku dünaamika, vaesuse vähendamise ja majandusarengu omavahelise seotuse kohta. Kaasraportöörid rõhutasid ka lahknevusi LGBTIQ-inimeste tervisekindlustuse ja tervishoiuteenuste vallas.

Üldine juurdepääs tervishoiule kui peamine inimõigus peab olema kaubanduslepingute kohustuslik element. Inimõigusi ei tohiks pidada mittetariifseteks tõketeks, vaid heaolu, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse loomise vahenditeks. ELi kaubanduslepingud peaksid riike ergutama sotsiaalkaitset reguleerima ja pakkuma ning neid selles toetama.

Sellega seoses on oluline mainida, et sellised meetmed nagu mõju hindamine ja kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud võivad olla kasulikud vahendid, millega hinnata kaubanduspoliitika mõju inimõigustele ja sotsiaalsetele õigustele. Täiendav kaubandusega seotud vahend on ELi üldine soodustuste süsteem (GSP) ja GSP+, mis võimaldab arenguriikidele soodustingimustel juurdepääsu ELi turule ja hõlmab inimõigusi käsitlevaid sätteid. Sooliselt eristatud ja valdkondadevaheline statistika on samuti oluline vahend, mida tuleks kasutada poliitikatsükli kõikides etappides. Tähtis on täpselt teada, kuidas kaubanduslepingud eri naiste- ja meesterühmi mõjutavad.

Lisaks rahvusvahelistele kohustustele ja ELi ebamääraste eesmärkidele soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on selge, et feministlikust vaatenurgast, mis soovib saavutada mitte ainult naiste ja tüdrukute, vaid kõigi õigusi, on majanduspoliitika (sh kaubandus- ja investeerimispoliitika) eesmärk parandada kõigi toimetulekut, hoolitsedes nii keskkonna ja ökosüsteemide kui ka sotsiaal- ja inimressursside eest. Selline majanduspoliitika peab hõlmama ka hooldustööd ja reproduktiivtervist edendavat tööd. Selliseid majandusharusid ei saa reguleerida kaubanduse tegevuskavas praegu valitsevate kitsaste kasvu, konkurentsi ja tõhususe põhimõtete alusel. ELi kaubanduspoliitikat on vaja feministlikumast vaatenurgast ajakohastada ja uuesti hinnata.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2017)

arengukomisjonile

soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes

(2017/2015(INI))

Arvamuse koostaja: Lola Sánchez Caldentey

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutavatel rahvusvahelise kaubanduse komisjonil ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning kõikide naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine ei ole üksnes integreeritud kõigisse ÜRO 2015. aasta kestliku arengu eesmärkidesse, vaid on ka eraldiseisev eesmärk; arvestades, et kaubandusel ja kaubanduse liberaliseerimisel on naistele ja meestele väga erinev mõju, mis võib ühtlasi olla negatiivne, põhjustades soorollide, sugudevaheliste suhete ja soolise ebavõrdsuse vallas põhimõttelisi muutusi; arvestades, et kaubanduspoliitika mõjutab naisi maailma lõunapoolsetes riikides teistmoodi kui maailma põhjapoolsetes riikides; arvestades, et riigi ametiasutused on kohustatud kehtestama asjakohased mehhanismid, millega tagatakse, et naised saavad iseenesest rohkem kasu kaubanduse liberaliseerimise positiivsest mõjust;

B.  arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine, nende õiguste edendamine ja ressurssidele juurdepääsu kaitsmine võib arengut kiirendada; arvestades, et kaubanduslepingud ilma selle konkreetse rõhuasetuseta võivad naisi veelgi kahjustada, kuna nad on ühiskonnas juba niigi ebasoodsas olukorras, või suurendada ebavõrdsust ja ohustada inimeste elatusvahendeid üldiselt;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 207 ja 208 kohaselt teostatakse liidu ühist kaubanduspoliitikat ja poliitikat arengukoostöö valdkonnas kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega; arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21 on need põhimõtted demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et ELi kaubanduspoliitika on integreeritud kestliku arengu poliitika raamistiku oluline osa ning seetõttu on ulatuslik sooline mõõde ja naiste õiguste konventsioonide täitmine kaubandus- ja investeerimispoliitikas sellise raamistiku olulised elemendid, et ühendada sotsiaalsed ja majanduslikud meetmed ning tagada kõigi jaoks õiglasemad ja kasulikumad tulemused;

D.  arvestades, et maailma teiste riikide ja/või piirkondadega sõlmitavate uute kaubanduslepingute vastuvõtmisega võivad kaasneda muutused tööhõives ja ekspordile suunatud töökohtade kaotus; arvestades, et see mõjutab eelkõige naisi, kuna ekspordiga seotud sektorites töötavad sageli enamasti naised;

E.  arvestades, et rohkem kui 40 % maailma lõunapoolsete riikide põllumajanduslikust tööst teevad naised; arvestades, et naissoost põllumajandustootjad on enamjaolt väikepõllumajandustootjad või elatuspõllumajandusega tegelevad tootjad, kellel ei ole vajalikku juurdepääsu teabele, krediidile, maale või võrgustikele, et ülemaailmsel turul edukalt konkureerida;

F.  arvestades, et maailma lõunapoolsete riikide riigieelarve tugineb imporditariifidest saadavale tulule; arvestades, et nimetatud tulu vähenemise tasakaalustamiseks käibemaksu suurendamine kujutab endast naiste ja nende perede jaoks täiendavat rahalist takistust;

G.  arvestades, et kõigis sektorites töötab madalapalgalistel, vähe väärtustatud ja ebakindlatel ametikohtadel rohkem naisi kui mehi ning seetõttu saavad naised kaubanduse liberaliseerimisprotsessidest suure tõenäosusega vähem kasu kui mehed; arvestades, et naisi, kelle läbirääkimispositsiooni peetakse nõrgemaks, kasutatakse sageli ära konkurentsieelise saamiseks maailmamajanduses;

1.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et ELi välispoliitikas kajastataks ja rakendataks täielikult kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta, ajavahemikuks 2016–2020 kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (GAP II) ning strateegilist kohustust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019; nõuab arengukeskset ja sootundlikku kaubanduspoliitikat, millega tagatakse kaubanduspartnerite vahel läbirääkimiste pidamine võrdsetel alustel;

2.  märgib murega, et kaubanduse ja soolise aspekti vahelise suhte hindamisel on endiselt palju takistusi mitmel põhjusel, millest üks on andmete puudumine; rõhutab, et kaubanduslepingute soolist dünaamikat on vaja paremini mõista ning selleks tuleb asjaomase majanduse igas sektoris kasutada sugupoolte lõikes esitatavat statistikat;

3.  rõhutab, et kaubanduse mõjuhinnangutes kasutatavad andmed peaksid olema sektoripõhised, kuna kaubanduse liberaliseerimine avaldab sektorites erinevat mõju; märgib, et sellistes sektorites nagu põllumajandus ja toiduainetööstus võib sellel olla negatiivne mõju naistele; rõhutab sellega seoses, et kuigi maailma toiduainetööstuses on rohkem naisi (50–80 %), omavad nad vähem kui 20 % maast ning seetõttu muudab ka maaga seotud kaubanduslike nõudmiste ja nõudluse suurenemine raskeks vaesematel naistel maale turvalise ja õiglase juurdepääsu saavutamise või säilitamise;

4.  tuletab meelde vajadust suurendada erinevate, kuid omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondade, nagu kaubanduse, arengu, välisasjade, tööhõive, rände ja soolise võrdõiguslikkuse sidusust;

5.  palub komisjonil ajakohastada oma strateegiat „Kaubandus kõigile“ ning kehtestada selgem sooline perspektiiv; toonitab, kui tähtis on tulevases ELi kaubandusstrateegias veelgi süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste mõjuvõimu;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi suurendama sidusust ühelt poolt kaubandus- ja investeerimispoliitika ja teisalt rahvusvaheliste konventsioonide ning inimõiguste, arengu ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas võetud kohustuste vahel; rõhutab, et olemasolevaid mehhanisme (näiteks kestliku arengu eesmärkide, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni ja kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi raames) ja selliseid vahendeid nagu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud, soopõhised kaubanduse mõjuhinnangud ning vaesuse ja sotsiaalse mõju analüüsid tuleks kasutada kaubandus- ja investeerimispoliitika ja -lepingute soolise mõju jälgimiseks; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama vähim arenenud riike rahaliselt ja suutlikkuse suurendamise kaudu nende vastavate analüüside puhul;

7.  rõhutab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikas tuleb soolist analüüsi ja mõõdet veelgi parandada ning integreerida need eelanalüüsi, seire ja kohustuslike järelhindamiste kaudu rahvusvaheliste finantsasutuste, rahastajate ja valitsustevaheliste organisatsioonide kaubandusalastesse suutlikkuse suurendamise programmidesse, eesmärgiga ületada erinevate kaubandusmeetmete ja -vahendite potentsiaalselt negatiivne sooline mõju, sealhulgas soolisest aspektist kaasnev mõju maa jaotamisele, toiduga kindlustatusele, töökohtade vahetusele ja/või kaotusele ning võimalikele rändevoogudele; rõhutab, et nii ELis kui ka arengumaades on vaja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna edusammude ja puuduste kohustuslikku korrapärast hindamist; toonitab, et kaubanduse soolise mõju põhjalik analüüs ei peaks piirduma mõjuga tööhõivele, vaid keskenduda tuleks ka mõjule, mis kaasneb tarbimisele ja avalike teenuste osutamisele;

8.  palub komisjonil tagada, et ELi kaubanduspartnerid järgivad täielikult inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 16 ja 17, et võidelda soolise ebavõrdsuse vastu sotsiaalsete ja majanduslike õiguste valdkonnas;

9.  kordab, et on äärmiselt oluline tagada kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavus kõigile; palub tungivalt ELil tagada, et tema kaubandus- ja investeerimispoliitika ei takistaks riikidel järgida inimõigusi ega avaldaks ebaproportsionaalset mõju haavatavamatele rühmadele, sealhulgas naistele; palub tungivalt ELil tagada, et kaubandus- ja investeerimislepingud ei tooks kaasa avalike teenuste erastamist, mis võib põhjustada soolist ebavõrdsust; rõhutab, et sotsiaalteenuste avaliku pakkumise küsimus on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast eriti tähtis, kuna sellistele teenustele juurdepääsu ja nende kvaliteedi muutused toovad kaasa tasustamata hooldustöö sooliselt ebaühtlase jaotumise; toonitab seetõttu, et sellised teenused ja kaubad nagu vesi, kanalisatsioon, haridus ja tervishoid (sealhulgas naiste juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustele ning seonduvatele õigustele) peaksid olema alati kõigile tagatud;

10.  rõhutab, et valitsused peavad säilitama oma võime eraldada vahendeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, et tagada ühiskonna kaasav ja kestlik tulevik; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on vastavalt kestliku arengu eesmärgile nr 17.15 austada partnerriikide demokraatlikku poliitilist ruumi, et iga riik saaks võtta vastu seadusi ja teha oma riigi kontekstis sobivaid otsuseid, rahuldada oma elanike nõudmisi ning täita oma inimõigustealaseid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vallas; juhib tähelepanu vajadusele tagada, et ELi kaubandus- ja investeerimismehhanismid ega intellektuaalomandi õiguste klauslid ELi kaubanduslepingutes ei ohustaks konkreetsete valitsuste võimet oma seadusi muuta, et need sisaldaksid inimõiguste ja sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmeid; märgib, et geneeriliste ravimite tootmist keelavate patentidega seotud intellektuaalomandi õiguste sätetel võib olla oluline mõju naiste spetsiifilistele tervishoiuvajadustele ning kaubanduslepingutes on kasutatud intellektuaalomandi õiguste sätteid, et kaitsta suurte ravimiettevõtjate huve ja piirata odavate geneeriliste ravimite tootmist; rõhutab, et sellised taskukohased põhiravimid on eriti tähtsad naiste jaoks; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele tunnistada kaubanduslepingute selliste mehhanismide võimalikke ohte nagu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine või investeerimiskohtu süsteem, mis võivad ohustada konkreetsete valitsuste võimet oma seadusi muuta, et need sisaldaksid soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmeid, tõhustades sotsiaalteenuseid, tööstandardeid ja tarbijaõigustega seotud õigusnorme;

11.  märgib, et eriti arengumaades mõjutavad kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud tagajärjed sageli naisi ja mehi ebavõrdselt, avaldades eelkõige mõju naistele, ning see võib kestliku arengu eesmärgi nr 5 saavutamist veelgi takistada; rõhutab seetõttu, kui oluline on ELi kaubanduspoliitikasse sidusalt ja terviklikult integreerida kestliku arengu eesmärk nr 13.b, mis käsitleb kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise selliste mehhanismide edendamist vähim arenenud riikides, mis keskenduvad naistele, et toetada riikide jõupingutusi Pariisi kokkuleppe täitmiseks, pidades silmas asjaolu, et naised kogevad kliimamuutuste mõju esimesena;

12.  tuletab meelde vajadust hoida ära kaubanduslepingutes sisalduvate intellektuaalomandi õiguste klauslitega naiste tervisele ja toiduga varustamise sõltumatusele kaasnevat võimalikku negatiivset mõju, mis tuleneb nimelt ravimitele juurdepääsu piiramisest ja seemnete privatiseerimisest;

13.  rõhutab vajadust suurendada naiste osalemist otsuste tegemises, sealhulgas kaubanduspoliitikas ja läbirääkimisprotsesside kõikidel tasanditel, et tagada tõhusam soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine ning kaubandusega seotud uute võimaluste eeliste kasutamine ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengumaades;

14.  kordab, et kõigi ELi kaubanduslepingutega tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust, kasutades tõhusaid ja jõustatavaid mehhanisme, sealhulgas konkreetset vahendit järgimise kontrollimiseks, et tagada sooline võrdõiguslikkus, soolise aspekti arvestamine ja naiste õiguste austamine;

15.  tunnistab, et ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) ja eelkõige GSP+ süsteemi võiks parandada, sidudes majandusstiimulid inimõigustealaste põhikonventsioonide tegeliku vastuvõtmise ja rakendamisega;

16.  väljendab heameelt viimastel aastatel tehtud edusammude üle Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe, ELi puidumääruse (määrus (EL) nr 995/2010) ja ELi konfliktimineraalide määruse (määrus (EL) 2017/821) kehtestamisega ning kutsub komisjoni üles laiendama hoolsuskohustuste alaseid siduvaid raamistikke muudele sektoritele, eesmärgiga tagada, et EL ning tema kaupmehed ja ettevõtjad täidaksid kohustust järgida inimõigusi ja kõrgeimaid sotsiaalseid standardeid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

17.  rõhutab, et elatuspõllumajanduses töötavad naised kogevad toiduga varustamise sõltumatuse säilitamisel lisatakistusi, mis tulenevad uute taimesortide tugevast kaitsest kaubanduslepingutes vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (UPOV konventsioon);

18.  rõhutab, et ELi põllumajandustoodete import võib kahjustada traditsioonilisi väikepõllumajandustootjaid ja seega ohustada naiste elatusvahendeid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Thierry Cornillet, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Brian Hayes, Florent Marcellesi, Paul Rübig

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

13

+

ALDE

Thierry Cornillet, Paavo Väyrynen

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Lola Sánchez Caldentey

NI

Eleftherios Synadinos

S&D

Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein

Verts/ALE

Maria Heubuch, Florent Marcellesi

6

EFDD

Mireille D’Ornano

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Maurice Ponga, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

3

0

ECR

Eleni Theocharous

PPE

Frank Engel, Brian Hayes

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

4

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Heinz K. Becker, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Salvatore Cicu, Anna Maria Corazza Bildt, Eleonora Forenza, Iratxe García Pérez, Arne Gericke, Karoline Graswander-Hainz, Anna Hedh, Mary Honeyball, France Jamet, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jude Kirton-Darling, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Patricia Lalonde, Bernd Lange, Florent Marcellesi, David Martin, Anne-Marie Mineur, Angelika Mlinar, Sorin Moisă, Angelika Niebler, Maria Noichl, Artis Pabriks, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Catherine Bearder, Goffredo Maria Bettini, Izaskun Bilbao Barandica, Linnéa Engström, Lívia Járóka, Seán Kelly, Edouard Martin, Clare Moody, Branislav Škripek, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso, Jakop Dalunde, José Inácio Faria, Dariusz Rosati, Sven Schulze, Miguel Urbán Crespo


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Patricia Lalonde, Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Malin Björk, Eleonora Forenza, Anne-Marie Mineur, João Pimenta Lopes, Helmut Scholz, Miguel Urbán Crespo

PPE

Pilar Ayuso, Salvatore Cicu, Anna Maria Corazza Bildt, José Inácio Faria, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Seán Kelly, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Sorin Moisă, Angelika Niebler, Dariusz Rosati, Tokia Saïfi, Sven Schulze, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Goffredo Maria Bettini, Vilija Blinkevičiūtė, Iratxe García Pérez, Karoline Graswander-Hainz, Anna Hedh, Mary Honeyball, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Edouard Martin, Clare Moody, Maria Noichl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández

Verts/ALE

Jakop Dalunde, Linnéa Engström, Florent Marcellesi, Ernest Urtasun, Monika Vana

4

ECR

Arne Gericke, Branislav Škripek, Jan Zahradil

PPE

Artis Pabriks

5

0

ALDE

Catherine Bearder

ENF

France Jamet

PPE

Heinz K. Becker, Marijana Petir, Michaela Šojdrová

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 2. märts 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika