Menetlus : 2018/2012(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0032/2018

Esitatud tekstid :

A8-0032/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 01/03/2018 - 8.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0054

RAPORT     
PDF 490kWORD 62k
23.2.2018
PE 616.588v02-00 A8-0032/2018

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2017/007 SE/Ericsson)

(COM(2017)0782 – C8-0010/2018 – 2018/2012(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Urmas Paet

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
 LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2017/007 SE/Ericsson)

(COM(2017)0782 – C8-0010/2018 – 2018/2012(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0782 – C8-0010/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0032/2018),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajate uuele tööle siirdumise ja tööturule tagasi pöördumise hõlbustamiseks peaks koondatud töötajatele antav liidu finantsabi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Rootsi esitas taotluse EGF/2017/007 SE/Ericsson, et saada EGFist rahalist toetust seoses 2388 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 26 (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris NUTS 2. tasandi piirkondades Stockholmis (SE11), Västsveriges (SE23) ja Östra Mellansveriges (SE12), samuti Sydsveriges (SE22);

D.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohastel sekkumiskriteeriumidel, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine neljakuulise vaatlusperioodi jooksul liikmesriigi ettevõttes, hõlmates töötajaid, kelle on koondanud tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad, ning füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud;

E. arvestades, et viimastel aastatel on sellestsamast või seonduvatest sektoritest esitatud mitu suurte äriühingutega seotud taotlust;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja et Rootsil on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 2 130 400 eurot, mis moodustab 3 550 667 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  märgib, et Rootsi ametiasutused esitasid taotluse 9. augustil 2017 ning pärast Rootsilt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 18. detsembril 2017 ja andis sellest parlamendile teada 15. jaanuaril 2018;

3.   tuletab meelde, et see on pärast varasemat, 2016. aasta märtsi taotlust ja sellega seotud positiivset otsust(4) Rootsi teine taotlus rahalise toetuse saamiseks EGFist seoses koondamistega Ericssonis;

4.  peab kahetsusväärseks vahendite vähest kasutamist varasema, 2016. aasta EGFi juhtumi puhul, mis oli seotud Ericssonis toimunud koondamistega, kuid tunneb heameelt, et sellest on õpitud; võtab rahuloluga teadmiseks, et praeguse taotluse sihtrühma kuuluvad endised töötajad saavad alustada õpinguid ja koolitust, ilma et see mõjutaks negatiivselt nende koondamishüvitisi;

5.  märgib, et Rootsi väitel on koondamised seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutustega, täpsemalt sellega, et telekommunikatsioonitööstuse riistvarapõhisel äriliinil oli Ericssoni kasv Rootsis üleilmse konkurentsi tõttu negatiivne; juhib tähelepanu sellele, et Ericsson on järk-järgult vähendanud töötajate arvu Rootsis, kuid on vahepeal mujal maailmas kasvanud;

6.  on teadlik, et IT-oskustega inimeste järele on mitmes piirkonnas suur nõudlus, kuid Ericssoni juures koondatud töötajate oskused ei ole need, mida tööturul vajatakse; tunnistab, et palju sarnaste oskustega töötajaid koondati samal ajal ja samas geograafilises piirkonnas; on seisukohal, et eelkõige vajavad abi lihttöölised ja eakamad töötajad; märgib, et EGF võiks soodustada ka töötajate piiriülest liikumist teatavate liikmesriikide kahanevatest sektoritest teiste liikmesriikide kasvavatesse sektoritesse;

7.  tuletab meelde, et koondamistest on mõjutatud erinevad töötajad, nii lihttöölised kui ka spetsialistid; väljendab muret selle pärast, et osa töötajaid seisab silmitsi tööturu suhteliselt madala nõudlusega traditsioonilises tootvas tööstuses; tunnistab, et nende töötajate võimalused avaliku või erasektori teenuste valdkonnas nõuavad aga suuri jõupingutusi ümberõppeks;

8.  märgib, et taotlus on esitatud seoses 2388 töötaja koondamisega Ericssonis ning nendest 900 töötajat toetatakse kavandatavate meetmetega; juhib tähelepanu asjaolule, et enam kui 30 % sellest rühmast on 55–64-aastased, kellel on telekommunikatsiooni riistvaratööstusega seotud oskused, mis on praegusel tööturul aegunud, ning seetõttu on nad tööturule naasmiseks ebasoodsas olukorras ja pikaajalise töötuse riskiga; väljendab seetõttu heameelt, et projekti keskmes on ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed;

9.  väljendab heameelt otsuse üle pakkuda spetsialisti abi koondatud töötajatele, kes on vanemad kui 50 eluaastat ja keda ähvardab pikaajaline töötus, ning nendele, kellel on õpiraskused või füüsiline puue, võttes arvesse, et neil võib teise töö leidmisel olla suuremaid raskusi;

10.  märgib, et koondatud töötajate hüvitiste ja stiimulite maksumus ulatub peaaegu kuni 35 %ni EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktis b loetletud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest ning et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

11.  märgib, et Rootsil on kavas võtta taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks viit tüüpi meetmeid: i) nõustamine ja karjääri kavandamine, ii) ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed, iii) ettevõtluse toetamine, iv) haridus ja koolitus ning v) tööotsimis- ja liikuvustoetused; märgib samuti, et kavandatavate meetmetega aidatakse koondatud töötajatel kohandada oma oskusi ja hõlbustatakse nende üleminekut uuele töökohale või aidatakse neil luua oma ettevõte; rõhutab, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud ega asenda sotsiaalkaitsemeetmeid; väljendab heameelt Rootsi otsuse üle alustada sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 2017. aasta veebruaris ehk enne EGFi taotluse esitamist;

12.  märgib, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning kohalike riigiasutustega konsulteerides; nõuab, et ettevõtjatega konsulteeritaks rohkem, et viia uute oskuste arendamine ja haridus kooskõlla nende vajadustega;

13.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ülemineku eesmärgiga; väljendab heameelt, et Rootsi avalik tööturuasutus peab oma hankemenetlustes ja praktikas järgima keskkonnanõudeid;

14.  rõhutab, et Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

15.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

16.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid uute töökohtade kvaliteedi, kestuse ja jätkusuutlikkuse, füüsilisest isikust ettevõtjate ja idufirmade arvu ja osakaalu ning EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

17.  tuletab meelde komisjonile esitatud üleskutset tagada, et kõik EGFi juhtumitega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

ELT L 284, 20.10.2016, lk 25.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2017/007 SE/Ericsson)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1), eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/20133(3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)  Rootsi esitas 9. augustil 2017 taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks pärast töötajate koondamist ettevõttes Ericsson (Telefonaktiebolaget LM Ericsson) Rootsis. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Rootsi taotluse alusel rahalist toetust summas 2 130 400 eurot.

(5)  Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 130 400 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäev](4)*.

...

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(4)

*   Parlament lisab kuupäeva enne otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.


SELETUSKIRI

I.  Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(1) artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013(2) artikli 15 sätete kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(3) punktile 13 fondi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

II.  Rootsi taotlus ja komisjoni ettepanek

Komisjon kiitis 18. detsembril 2017 heaks ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Rootsile vahendite eraldamiseks, et toetada NACE Revision 2 osa 26 (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris NUTS 2. tasandi piirkondades Stockholmis (SE11), Västsveriges (SE23), Östra Mellansveriges (SE12) ja Sydsveriges (SE22) tegutsevast ettevõttest koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Ettepanek esitati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. jaanuaril 2018.

Kõnealune taotlus on teine, mida tuleb 2018. aasta eelarve raames käsitleda, ja alates EGFi loomisest seitsmeteistkümnes taotlus majandussektoris, mis kuulub NACE Revision 2 osa 26 (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla. See on juba teine Rootsi poolt Ericssoniga seoses EGFile esitatud taotlus. See puudutab 2388 koondatud töötajat ning EGFist Rootsi kasuks kokku 2 130 400 euro kasutuselevõtmist.

Taotlus saadeti komisjonile 9. augustil 2017 ja selle kohta esitati täiendavat teavet kuni 4. oktoobrini 2017. Komisjon viis oma hindamise lõpule 18. detsembril 2017 ja otsustas kooskõlas kõigi kohaldatavate EGFi määruse sätetega, et taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, millele on osutatud EGFi määruse artiklis 4.

Rootsi väidab, et koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutustega, täpsemalt sellega, et telekommunikatsioonitööstuse riistvarapõhisel äriliinil oli Ericssoni kasv Rootsis oli üleilmse konkurentsi tõttu negatiivne. Üleilmastumise enda ja sellest tingitud eelkõige Aasia konkurentide suurenenud konkurentsivõime tagajärjel toimunud struktuurimuutuste tõttu on Ericssoni tulevik ebakindel. Ericssoni töötajate arv kasvas aastatel 2005–2014 üleilmselt 56 055 töötajalt 118 055 töötajani, kuid on pärast seda vähenenud ning 2017. aasta juunis oli Ericssonil 109 127 töötajat.

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused on osa telekommunikatsiooniettevõtja tegevuse ümberstruktureerimisest ja üleviimisest, mis algas 2014. aastal. Selle aja jooksul suleti telekommunikatsiooni riistvara tootmisliine mitmes tehases ja kolm Ericssoni tehast suleti tervikuna.

Suur osa koondatud töötajatest on mehed. Valdav enamus neist on vanuses 30–54 aastat ja 30 % vanuses 55–64 aastat. EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed on seda tähtsamad, et parandada nende rühmade tööturule naasmise võimalusi.

Viis meedet, mida koondatud töötajatele pakutakse ja milleks EGFist kaasrahastamist taotletakse, on järgmised.

– Nõustamine ja karjääri kavandamine: meede hõlmab põhjalikku hindamist ja personaalset kava, tööotsingutega seotud abi, motivatsiooninõustamist ja karjääri kavandamist.

– Ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed: meede keskendub eelkõige tegevusele, millega aidatakse ebasoodsas olukorras olevaid koondatuid, seega neid, kes on vanemad kui 50 eluaastat ja keda ähvardab pikaajaline töötus, ning neid, kellel on õpiraskused või füüsiline puue ja kes võivad vajada lisatuge. Meetme raames abistavad spetsialistid (sh psühholoogid ja füsioterapeudid) inimesi uue elukutse omandamisel.

– Ettevõtluse toetamine: meetmega toetatakse taotlejatepoolset ettevõtte asutamist nii, et neile antakse võimalus taotleda avalike tööturuasutuste programmide kaudu starditoetust (enne kuuekuulise toetuse heakskiitmist pakutakse üksikasjalikke ärinõustamis- ja teostatavusuuringuteenuseid).

– Haridus ja koolitus: meede hõlmab töökohapõhiseid õppimisvõimalusi, mille puhul seotakse formaalharidus ja ettevõtetes kohapeal saadavad kogemused (seda avalikud tööturuasutused tavaliselt ei paku), samuti kasutatakse tööjõuvahendusasutuste teenuseid. Lisaks sellele aidatakse meetme vahendusel taotlejatel kõrgkoolidesse sisse saada ja just neile sobivaid koolitusi leida, pakutakse ka kuni 12 kuud kestvaid eriharidusvõimalusi või kuni kahe semestri pikkust kõrgkoolikursust.

– Tööotsimis- ja liikuvustoetused: meetmega aidatakse taotlejatel igapäevaeluga toime tulla ja hüvitatakse tööintervjuudel (üle 600 Rootsi krooni) või koolitusel käimise või muu töö otsimise käigus tekkivaid transpordikulusid.

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud ega asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Rootsi ametiasutused on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

– kavandatavatele meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

– liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

– Ericsson, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

– kavandatavad meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

– kavandatavad meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

– EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

Rootsi andis komisjonile teada, et riikliku eel- või kaasrahastamise vahendid saadakse Arbetsförmedlingeni eelarvest. Rahalist toetust haldab Arbetsförmedlingen, kes tegi seda ka eelmise Ericssoni juhtumi ajal. Projekti raamatupidamist kontrollib siseauditi üksus, mis on Arbetsförmedlingeni juhatuse juurde kuuluv eraldi organ. Üksuse ülesanne on teha sisekontrollitoiminguid ja kontrollida Arbetsförmedlingeni tegevust.

III.  Menetlus

Komisjon on esitanud EGFi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 2 130 400 euro ümberpaigutamiseks EGFi reservist (40 02 43) EGFi eelarvereale (04 04 01).

See on 2018. aastal seni esimene ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmiseks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata EGFi kasutuselevõtmise taotlusi.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema: Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendite kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2017/007 SE/Ericsson puhul

Austatud esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ja EGFi käsitlev komisjoni töörühm arutasid EGFi kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2017/007 SE/Ericsson puhul ja võtsid vastu järgmise arvamuse.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning EGFi käsitlev töörühm on selle poolt, et EGF kõnealuse taotluse alusel kasutusele võtta. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete ümberpaigutamist kahtluse alla.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tähelepanekud põhinevad järgmistel kaalutlustel:

A)  arvestades, et kõnealune taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (edaspidi „EGFi määrus“) artikli 4 lõike 1 punktil a ning on seotud 2 388 töötaja koondamisega ettevõttes, mis tegutseb NACE Revision 2 osa 26 (arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluvates majandussektorites;

B)  arvestades, et näitamaks seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Rootsi, et IT ja telekommunikatsioonitehnoloogia tootmissektori ettevõtted kolivad Aasiasse, sest Indias ja Hiinas on tootmise kulu ja kvaliteedi suhe parem ning seal on riistavaratoodete tootmisrajatiste lähedal suured kasvavad turud;

C)  arvestades, et kaks kolmandikku meetme sihtrühma kuuluvatest töötajatest on mehed ja üks kolmandik naised; arvestades, et 68,56 % töötajatest on 30–54aastased ning 30,22 % on 55–64aastased.

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Rootsi taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja seetõttu on Rootsil õigus saada nimetatud määruse alusel 2 130 400 eurot rahalist toetust, mis moodustab 3 550 667 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  tunnistab, et kuigi IT-oskustega inimeste järele on suur nõudlus, ei vasta Ericssonist koondatud inimeste oskused nendele, mida tööturul vajatakse; on seisukohal, et eelkõige vajavad abi lihttöölised ja eakamad töötajad;

3.  märgib, et koondatud töötajatele mõeldud, EGFist kaasrahastatud individuaalsete teenuste hulka kuuluvad nõustamine ja karjääri kavandamine, ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele mõeldud meetmed, ettevõtluse toetamine, haridus ja koolitus ning tööotsimis- ja liikuvustoetused; väljendab heameelt Rootsi otsuse üle alustada sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 2017. aasta veebruaris ehk enne EGFi taotluse esitamist;

4.  peab kiiduväärseks, et otsustati pakkuda spetsialisti abi koondatud töötajatele, kes on vanemad kui 50 eluaastat ja keda ähvardab pikaajaline töötus, ning nendele, kellel on õpiraskused või füüsiline puue, võttes arvesse, et neil võib uue töö leidmisel olla suuremaid raskusi;

5.  väljendab heameelt selle üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel konsulteeriti huvirühmadega, sh sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajate, ametiühingute, ettevõtte esindajate, kohalike omavalitsuste ja värbamisasutustega;

6.  märgib, et sissetulekutoetused moodustavad individuaalsete meetmete kogupaketist 34,76%, mis on vaid veidi väiksem osakaal kui määruses sätestatud maksimummäär (35 %); ning et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

7.  peab kahetsusväärseks, et eelmise, st 2016. aasta juhtumi puhul, mis puudutas Ericssonis toimunud koondamisi, kasutati vahendeid väga vähe, kuid tunneb heameelt, et sellest on õpitud; võtab rahuloluga teadmiseks, et praeguse taotluse sihtrühma kuuluvad endised töötajad saavad alustada õpinguid ja koolitust, ilma et see mõjutaks negatiivselt nende koondamishüvitisi;

8.  märgib, et Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et kavandatavateks meetmeteks ei anta rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

9.  väljendab heameelt Rootsilt saadud kinnituse üle, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõte peab võtma liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

10.  tuletab meelde, et vastavalt määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele; väljendab heameelt, et Rootsi avalik tööturuasutus peab oma hankemenetlustes ja praktikas järgima keskkonnanõudeid.

Lugupidamisega

Marita ULVSKOG

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tegevesimees


LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Jean ARTHUIS

esimees

Eelarvekomisjon

Euroopa Parlament

Teema:    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

Austatud härra Arthuis

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise kohta. Saan aru, et eelarvekomisjonil on 21.–22. veebruaril 2018. aastal kavas vastu võtta raport järgmise ettepaneku kohta:

  COM(2017)0782 sisaldab ettepanekut võtta kasutusele EGFi vahendid 2 130 400 euro suuruses summas seoses 900 töötaja koondamisega Rootsi ettevõtjas Ericsson (emaettevõtjas Telefonaktiebolaget LM Ericsson ja tütarettevõtjas Ericsson AB). Ettevõtja tegutseb eelkõige NACE Revision 2 osa 26 (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris. Ettevõtja Ericsson juures toimunud koondamised leidsid peamiselt aset NUTS 2. tasandi piirkondades Stockholmis (SE11), Västsveriges (SE23) ja Östra Mellansveriges (SE12), aga töötajaid koondati ka Sydsveriges (SE22).

EGFist rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

Lugupidamisega

Iskra MIHAYLOVA


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, John Howarth, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Jean-Paul Denanot, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Pavel Poc, Tomáš Zdechovský


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Gérard Deprez, Urmas Paet

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

S&D

Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Vladimír Maňka, Pavel Poc, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand

2

ENF

André Elissen

NI

Indrek Tarand

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 26. veebruar 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika