Menetlus : 2017/2067(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0036/2018

Esitatud tekstid :

A8-0036/2018

Arutelud :

PV 12/03/2018 - 19
CRE 12/03/2018 - 19

Hääletused :

PV 13/03/2018 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0063

RAPORT     
PDF 530kWORD 75k
23.2.2018
PE 610.712v02-00 A8-0036/2018

koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta

(2017/2067(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: István Ujhelyi

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta

(2017/2067(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016)0766),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega(1), ning delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kehtivuse pikendamist,

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 11. oktoobri 2017. aasta arvamust koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas““(3),

–  võttes arvesse koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C-ITS) kasutuselevõtu platvormi aruandeid, eelkõige C-ITS-alase sertifikaadi- ja turvapoliitika kohta,

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2017. aasta resolutsiooni elude säästmise kohta autode turvalisuse suurendamise abil ELis(4),

–  võttes arvesse 14. aprilli 2016. aasta Amsterdami deklaratsiooni koostöö kohta ühendatud ja automatiseeritud juhtimise valdkonnas,

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0036/2018),

A.  arvestades, et koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia (edaspidi „strateegia“) on tihedalt seotud komisjoni poliitiliste prioriteetidega, eelkõige töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskavaga, Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, Euroopa digitaalse ühtse turu, kliimakaitse ja energialiidu strateegiaga;

B.  arvestades, et liikmesriikide ametiasutused ja tööstussektor peavad vastama tungivale vajadusele muuta transport ohutumaks, keskkonnahoidlikumaks, tõhusamaks, kestlikumaks, mitmeliigilisemaks ja juurdepääsetavaks kõigi, sealhulgas kõige vähem kaitstud ning piiratud liikumisvõimega liiklejate jaoks;

C.  arvestades, et liiklusohutuse positiivne suundumus, mida on viimasel kümnendil ELis täheldatud, on aeglustunud, arvestades, et 92 % liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikest eksimustest ja arvestades, et C-ITS-tehnoloogiate kasutamine on oluline teatavate juhiabisüsteemide tõhusaks toimimiseks; arvestades, et maanteetransport põhjustab endiselt suure hulga ruumikasutusest linnades, õnnetustest ning transpordisektori heitkogustest müra, kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainetena;

D.  arvestades, et C-ITS võimaldab liiklejatel ja liikluse korraldajatel teavet jagada ja kasutada ning oma tegevust tulemuslikumalt kooskõlastada;

E.  arvestades, et C-ITSi küberturvalisus on selle rakendamise üks olulisemaid elemente, arvestades, et killustatud turvalahendused kahjustaksid koostalitlust ja lõppkasutaja ohutust ning arvestades, et seetõttu on olemas selge vajadus ELi tasandi meetmete järele;

F.  arvestades, et algoritmidega seotud vastutus ja läbipaistvus nõuavad selliste tehniliste ja talitlusmeetmete võtmist, mis tagavad automatiseeritud otsustusprotsessi ning üksikisiku käitumise tõenäosuse arvutamise protsessi läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva olemuse; arvestades, et läbipaistvus peaks tagama üksikisikutele kasutatud loogika, protsessi tähtsuse ja selle tagajärgede kohta sisulise teabe; arvestades, et see peaks hõlmama teavet selle kohta, milliseid andmeid analüüsi treenimisel kasutati, ja andma inimestele võimaluse neid puudutavaid otsuseid mõista ja jälgida;

G.  arvestades, et EL peaks soodustama ja edasi arendama digitaaltehnoloogiaid, et mitte üksnes vähendada inimlikke eksimusi ja muud ebatõhusust, vaid vähendada ka kulusid ja optimeerida taristu kasutust liiklusummikuid leevendades, vähendades nii CO2-heidet;

H.  arvestades, et see koostoimega seotud aspekt parandab tänu digitaalsele ühenduvusele ja mobiilsidele märkimisväärselt liiklusohutust, liikluse tõhusust, kestlikkust ja mitmeliigilisust; arvestades, et samal ajal loob see tohutu majandusliku potentsiaali ning vähendab liiklusõnnetuste arvu ja energiatarbimist; arvestades, et C-ITS on põhjapaneva tähtsusega autonoomsete sõidukite ja juhtimissüsteemide arendamise jaoks;

I.  arvestades, et ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimine on sektoris oluline digitaalne areng ning arvestades, et kooskõlastamine kõigi sektoris kasutatavate uute tehnoloogiatega, nagu Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid GALILEO ja EGNOS, on praeguseks saavutanud kõrge tehnoloogilise suutlikkuse taseme;

J.  arvestades, et EL on kohustatud järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 7 ja 8 õiguse kohta eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele;

K.  arvestades, et paljudes maailma eri riikides (nt USAs, Austraalias, Jaapanis, Koreas ja Hiinas) võetakse praegu kiiresti kasutusele uusi digitehnoloogialahendusi ning arvestades, et C-ITSi kasutavad sõidukid ja teenused on juba turule toodud;

Üldine raamistik

1.  avaldab heameelt komisjoni teatise üle koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta ja põhjaliku töö üle, mida komisjon on teinud nii avaliku kui ka erasektori ekspertidega ja millega pandi teatisele alus; avaldab toetust saavutatud tulemustele ja nõuab seetõttu koostalitlusvõimeliste C-ITS-teenuste viivitamatut kasutuselevõttu kogu Euroopas;

2.  toonitab vajadust selge õigusraamistiku järele, mis toetaks C-ITSi kasutuselevõtmist, ning peab tervitatavaks ITS-direktiivi (direktiiv 2010/40/EL) alusel tulevase delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, et tagada teenuste katkematus ja koostalitlusvõime ning toetada tagasiühilduvust;

3.  märgib C-ITSi potentsiaali suurendada kütusesäästlikkust, vähendada eratranspordi kulusid ning vähendada liikluse kahjulikku mõju keskkonnale;

4.  tõstab esile digitaaltehnoloogiate ja nendega seotud ärimudelite potentsiaali maanteetranspordis ning tunnustab strateegiat kui olulist teetähist liikumisel C-ITSi väljatöötamise ning lõppkokkuvõttes täielikult ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse suunas; märgib, et koostoimelised, ühendatud ja automatiseeritud sõidukid võivad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, muuta transpordi sujuvamaks ja ohutumaks, vähendada ummikuid, energiatarbimist ja heitkoguseid ning parandada eri transpordiliikide koostalitlusvõimet; juhib seda silmas pidades tähelepanu, et kõnealuste süsteemide turvalise ja tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb kehtestada taristule esitatavad nõuded;

5.  märgib, et ELi tööstusharud peaksid kasutama ülemaailmsel tasandil ära oma eelisseisundit C-ITS-tehnoloogiate arendamise ja rakendamise alal; rõhutab pakilist vajadust luua ambitsioonikas ELi strateegia, millega koordineeritakse riikide ja piirkondlikke jõupingutusi, hoitakse ära killustatus, kiirendatakse tõendatud turvaeelistega C-ITS-tehnoloogiate kasutuselevõttu ja maksimeeritakse koostöö eri sektorite vahel, nagu transport, energeetika ja telekommunikatsioon; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetse ajakava koos selgete eesmärkidega, mille EL peab ajavahemikul 2019–2029 saavutama, et muuta prioriteetseks C-ITS-platvormi tegevuse II etapi aruandes esitatud teenuste loetelus sätestatud kõige suurema turvapotentsiaaliga C-ITS-teenuste kasutuselevõtt 2019. aastaks ja tagada, et need uued teenused on saadavad kõigi uute sõidukite puhul kogu Euroopas;

6.  rõhutab vajadust võtta kasutusele sidus sotsiaalõigusnormide ning keskkonnaalaste ja ohutuseeskirjade raamistik, et tagada töötajate ja tarbijate õiguste järgimine ning tagada sektoris aus konkurents;

7.  väljendab heameelt C-ITS-platvormi tegevuse II etapi tulemuste üle ja rõhutab nende tulemuste olulisust(6);

8.  rõhutab, et kuigi teatis kujutab endast olulist vaheetappi koostoimelisi, ühendatud ja automatiseeritud sõidukeid käsitleva Euroopa strateegia suunas, ei tohiks C-ITSi ja nimetatud eri mõisteid omavahel segi ajada;

9.  toonitab vajadust tagada, et ühendatud ja automatiseeritud sõidukite ning C-ITSi arendamine ja kasutuselevõtmine on täielikult kooskõlas transpordisüsteemi CO2-heite vähendamise ning liikluses hukkunute arvu nullini viimise eesmärgiga ja toetab neid eesmärke;

10.  tuletab meelde, et C-ITSid on süsteemid, mis võimaldavad erinevatel intelligentsete transpordisüsteemide jaamadel (sõidukid, teeäärsed seadmed, liikluskorralduskeskused ja teisaldatavad seadmed) sidet pidada ja teavet vahetada, kasutades standarditud sidestruktuuri, ning et seetõttu on individuaalsete süsteemide koostalitlusvõime väga oluline;

11.  tuletab meelde, et ühendatud sõidukid on sõidukid, mis kasutavad C-ITS-tehnoloogiat, mis võimaldab kõigil maanteesõidukitel pidada sidet teiste sõidukite, valgusfooride ning teeäärse ja horisontaalse püsitaristuga – mida tuleb täiustada ja kohandada, kuid mis võib pakkuda ka innovatiivseid jooksva laadimise süsteeme ja sõidukitega turvaliselt sidet pidada – ning teiste liiklejatega; tuletab meelde, et 92 % liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikest eksimustest ja et C-ITS-tehnoloogiate kasutamine on oluline teatavate juhiabisüsteemide tõhusaks toimimiseks;

12.  tuletab meelde, et automatiseeritud sõidukid on sõidukid, mis on võimelised tegelikes liiklusolukordades iseseisvalt töötama ja manööverdama ning mille puhul üks või mitu esmast juhtimisseadist (roolimine, kiirendamine, pidurdamine) on pikema aja jooksul automatiseeritud;

13.  rõhutab vajadust kasutada üleminekuetapis – kus samal ajal liiklevad ühendatud ja automatiseeritud sõidukid ning traditsioonilised ühendamata sõidukid – kaitsesüsteeme, et mitte kahjustada liiklusohutust; juhib tähelepanu sellele, et teatavaid juhiabisüsteeme tuleks edasi arendada ja need kohustuslikult paigaldada;

14.  kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas tegeleda koostoimeliste, ühendatud ja automatiseeritud sõidukite ning ühendamata sõidukite ja juhtide kooseksisteerimisega teedel, võttes arvesse, et sõidukipargi vanuse ja järelejääva ühendamata inimeste osakaalu tõttu tuleb ette näha sätted olukorraks, kus suur arv sõidukeid jääb süsteemist püsivalt välja;

15.  peab kahetsusväärseks, et puudub soovitatud vaheloetelu (Day 1.5) ja hilisemate teenuste selge ajakava ning et C-ITS-teenuste ja võimalike laiendatud teenuste väljatöötamisel ei ole koostatud täielikku mõjuhinnangut ning puudub täpne teave kasutuselevõtu algatuste kohta;

16.  kutsub komisjoni üles eelistama C-ITS-teenuseid, millel on suurim ohutuspotentsiaal, ning koostama vajalikke määratlusi ja nõudeid, samuti ajakohastama ilma edasise viivituseta Euroopa põhimõtteid sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide inimene-masin-liidese (HMI) kohta, sest inimesest juhi ja masina vaheline suhtlus on oluline(7)

;

17.  rõhutab ühendatud ja automatiseeritud sõidukite, C-ITSi ja uue tehnoloogia keskset rolli kliimaeesmärkide saavutamises ning vajadust tagada, et nende arendamine ja kasutuselevõtmine on transpordisüsteemi CO2-heite vähendamise eesmärgiga täielikult kooskõlas ja toetab seda; peab tervitatavaks C-ITSi kasutamist liikluse tõhustamise, kütusekulu ja maanteetranspordi keskkonnamõju (nt CO2-heite seisukohast) vähendamise ning linnataristu kasutamise optimeerimise vahendina;

18.  juhib tähelepanu sellise uuendusliku tehnoloogia potentsiaalile nagu automatiseeritud juhtimine ja konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) autokaubavedude puhul, kuna see võimaldab paremini kasutada õhukeeriseid ning vähendada seeläbi kütusekulu ja heitkoguseid; nõuab, et selles valdkonnas toetataks rohkem teadus- ja arendustegevust, eelkõige seoses vajaliku digitaalse taristuga;

19.  toonitab vajadust pakkuda liiklejatele rohkem valikuvõimalusi, rohkem kasutajasõbralikke, taskukohaseid ja kohandatud tooteid ning rohkem teavet; ergutab komisjoni sellega seoses lihtsustama parimate tavade vahetamist, mille eesmärk on saavutada muu hulgas majanduslik tasuvus; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid ühineksid platvormiga C-Roads, kuna sellele on ette nähtud oluline koordineeriv roll strateegia elluviimisel, eeldusel et see järgib tehnoloogianeutraalsust, mis on vajalik innovatsiooni ergutamiseks; rõhutab vajadust tagada, et liikmesriikides võetakse laialdaselt ja kooskõlastatult kasutusele kõrgetasemelised digitaalsed vahendid ning et need hõlmavad ka ühistransporti; kutsub autotootjaid üles algatama strateegia rakendamiseks C-ITSi kasutuselevõttu;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks olemasolevat täiendava statistika, et hinnata paremini edusamme maanteetranspordisektori eri valdkondade digiteerimisel; rõhutab sensorsüsteemide alastesse teadusuuringutesse täiendavate investeeringute tegemise olulisust ning rõhutab, et C-ITSi arendamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu linnasõidule, mis on väga erinev väljaspool linna sõitmisest; märgib, et eelkõige linnasõit nõuab ulatuslikumalt suhtlust mootorratturite, jalgratturite, jalakäijate ja teiste vähekaitstud liiklejatega, sealhulgas puuetega isikutega;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et tagada kutseõppe ja ülikoolikursuste vastavus intelligentsete transpordisüsteemide strateegiat välja töötama hakkava tööstuse teadmusvajadustele; nõuab liikuvuse uue käsitlusega seotud uute teenistuskäikude ja töökohtade tulevikku suunatud hindamisi ning parimate tavade vahetust äriühingute ja haridussüsteemi vaheliste selliste koostöömudelite väljatöötamisel, mis oleks suunatud koolituse, innovatsiooni ja tootmise integreeritud valdkondade loomisele;

22.  usub, et C-ITS-teenused tuleks integreerida Euroopa kosmosestrateegiasse, kuna C-ITSi kasutuselevõtt põhineb asukohatuvastuse tehnoloogiatel, nagu satelliitpositsioneerimine;

23.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid vaatlema C-ITS-teenuste kasutuselevõttu laiemas liikuvuse kui teenuse ja teiste transpordiliikidega ühitamise perspektiivis, eelkõige selleks, et vältida mis tahes tagasilööke, nagu maanteetranspordi osakaalu suurenemine;

Eraelu puutumatus ja andmekaitse

24.  juhib tähelepanu eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamise olulisusele C-ITSi ja seotud ökosüsteemi andmete puhul, mistõttu tuleks neid andmeid kasutada esmajärjekorras ainult C-ITSi eesmärkidel ja neid ei tohiks säilitada ega kasutada muudel eesmärkidel; rõhutab, et arukad sõidukid peaksid olema täiel määral vastavuses isikuandmete kaitse üldmääruse ja sellega seotud eeskirjadega ning et C-ITS-teenuse osutajad peavad pakkuma juhtidele hõlpsasti juurdepääsetavat teavet ja selgeid tingimusi, võimaldades neil anda oma vaba ja teadlik nõusolek kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse sätete ja seal sätestatud piirangutega;

25.  rõhutab vajadust ettevõtete palju suurema läbipaistvuse ja algoritmidega seotud vastutuse järele seoses nende teostatud andmetöötluse ja analüüsidega; tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse juba ette õigus saada teavet andmetöötluse loogika kohta; rõhutab lisaks vajadust vältida nn sõidutakistusi, mis tähendab seda, et kasutaja ei saa oma arukat autot juhtida, kui ta keeldub nõusoleku andmisest; nõuab, et arukaid autosid oleks võimalik kasutada ka võrguühenduseta režiimis, mis võimaldab kasutajatel isikuandmete edastamise teistele seadmetele välja lülitada, ilma et see piiraks autojuhtimise võimalust;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et andmekaitset ja konfidentsiaalsust tuleb arvesse võtta kogu andmete töötlemise jooksul; rõhutab, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitse peaks olema intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja süsteemide kavandamise lähtekoht; tuletab meelde, et anonüümimistehnikad võivad suurendada kasutajate usaldust kasutatavate teenuste vastu;

Küberturvalisus

27.  juhib tähelepanu kõrgete küberturvalisuse standardite kohaldamise tähtsusele häkkimise ja küberrünnakute ennetamisel kõikides liikmesriikides, arvestades eelkõige C-ITS-sideseadmete turvalisuse ülimat olulisust; märgib, et küberturvalisus on tähtis probleem, mis tuleb lahendada, kuna transpordisüsteem muutub digiteeritumaks ja ühendatumaks; rõhutab, et automatiseeritud ja ühendatud sõidukid ning andmebaasid, kus andmeid töödeldakse ja/või säilitatakse, kätkevad endas küberrünnaku riski, ning rõhutab seetõttu, et kõik saavutatud arengustaadiumis kindlaks tehtavad ja ettekujutatavad nõrgad kohad ja riskid tuleks välistada ühise turvapoliitika, sealhulgas rangete turvastandardite, ja sertifikaadipoliitika väljaarendamisega C-ITSi kasutuselevõtmiseks;

28.  rõhutab, et ELis ja kõigis liikmesriikides ning kõigis võimalikes koostöökokkulepetes kolmandate riikidega tuleks kohaldada võrdselt kõrgeid ja harmoneeritud turvastandardeid; juhib tähelepanu, et need standardid ei tohiks siiski takistada kolmandatest isikutest remonditöökodade juurdepääsu pardasüsteemidele, et tagada sõidukiomanike sõltumatus sõidukitootjatest pardatarkvara vajaliku kontrollimise ja/või remondi korral;

Kommunikatsioonitehnoloogiad ja sagedusalad

29.  on veendunud, et tehnoloogianeutraalne hübriidne kommunikatsioonilahendus, millega tagatakse koostalitlusvõime ja tagasiühilduvus ning milles kombineeritakse omavahel vastastikku täiendavad kommunikatsioonitehnoloogiad, on asjakohane lähenemisviis ja et kõige paljulubavam hübriidne kommunikatsioonilahenduste kombinatsioon paistab olevat traadita lähitoimeside ning mobiilside- ja satelliiditehnoloogiate kombinatsioon, mis tagab C-ITS-põhiteenuste kasutuselevõtuks parima võimaliku toe;

30.  võtab teadmiseks nimetatud seose ühendatud autode ning Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide EGNOS ja GALILEO vahel; soovitab seetõttu, et ühendatud autodega seonduvad tehnoloogiad tuleks lisada kosmosetehnoloogiatesse; on seisukohal, et koostalitlusvõime on oluline nii ohutuse kui ka tarbijate valikuvõimaluste seisukohast ning rõhutab, et sõidukite 5G-ühenduse ja satelliitnavigatsioonisüsteemidega sidepidamise suutlikkus tuleb tulevikus lisada hübriidsete kommunikatsioonilahenduste kombinatsiooni, nagu märgiti komisjoni 5G tegevuskavas;

31.  ergutab autotootjaid ja C-ITS-teenuseid toetavaid telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid tegema koostööd muu hulgas C-ITS-kommunikatsioonitehnoloogiate, teemaksu- ja aruka digitaalse sõidumeeriku teenuste sujuvaks kasutuselevõtmiseks, ilma et need teenused üksteist häiriksid;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist (Horisont 2020), eelkõige sillutama teed pikas perspektiivis sellise taristu väljaarendamisele, mis on suuteline toetama C-ITSi kasutuselevõttu;

33.  rõhutab sensorsüsteemide tähtsust näiteks sõidukite liikumise, ummikute ja õhukvaliteedi kohta andmete esitamisel; nõuab suuremaid ja asjakohaselt koordineeritud investeeringuid liikmesriikides, et tagada kasutatavate sensorite täielik koostalitlusvõime ja nende võimalik kasutus rakendustes väljaspool ohutusvaldkonda, näiteks heitkoguste kaugseires;

34.  nõuab, et komisjon esitaks ettepanekud, millega tagatakse sõidukitesse paigaldatud sensorite kaudu kättesaadava saasteainete heitkoguseid puudutava teabe kogumine ja pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemine;

Ühtne Euroopa lähenemisviis

35.  ergutab liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi, sõidukitootjaid, teehaldajaid ja intelligentsete transpordisüsteemide tööstust rakendama C-ITS-süsteeme 2019. aastaks ning soovitab, et komisjon, kohalikud ametiasutused ja liikmesriigid näeksid Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames valdkondadeülese temaatilise lähenemisviisi abil ette piisavad vahendid tulevase maanteetaristu uuendamiseks ja hooldamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist (Horisont 2020), pidades täielikult kinni läbipaistvuse põhimõttest ning andes korrapäraselt teavet ELi kaasrahastamise kohta;

36.  ergutab liikmesriike ja komisjoni toetama algatusi ja meetmeid, millega edendatakse ulatuslikumaid teadusuuringuid ja andmete kogumist C-ITSi arendamise ja mõju kohta ELi transpordipoliitikale; on seisukohal, et kui 2022. aastaks ei ole suuremat edasiminekut toimunud, võib vaja minna seadusandlikke meetmeid, et kehtestada sellekohased miinimumeeskirjad ja tagada integreerimine;

37.  rõhutab, kui oluline on füüsilise maanteetaristu (mida tuleks järk-järgult täiendada digitaalse taristuga) kvaliteet; nõuab tulevase maanteetaristu uuendamist ja hooldamist;

38.  rõhutab, et tuleks luua tõeliselt mitmeliigiline transpordisüsteem, integreerides kõik transpordiliigid ühtsesse liikuvusteenusesse, mis kasutab reaalajas teavet, võttes arvesse integreeritud piletimüügi ja ühisliikuvuse teenuseid ning jalgsi käimist ja jalgrattaga sõitmist, mis võimaldab inimestel ja kaubal liikuda sujuvalt uksest ukseni ja parandab transpordi üldist tõhusust, kestlikkust ja vastupidavust; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama ja edendama olemasolevate ja uute fondide kaudu ELi tasandil koostööd ja investeeringuid transporditööstuse digiteerimise valdkonnas, et integreerida arukad transpordisüsteemid eri transpordiliikidesse (C-ITS, ERTMS, SESAR, RIS(8)); rõhutab teabe-, broneeringu- ja piletimüügivahenditele integreeritud lähenemise olulisust atraktiivsete uksest ukseni liikuvusahelate loomisel;

39.  nõuab, et selles kavandamisprotsessis kasutataks põhilise teabeallikana kasutajate nägemust reisijate- ja kaubaveost, et laiendada C-ITSi rakenduste kohaldamisala ja luua selle uue kestliku ja integreeritud liikuvuse kontseptsiooniga seotud ärimudelid;

40.  ergutab ELi ja liikmesriike jõustama nõuetekohaselt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tulevast toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi, et saavutada kõigi kodanike takistusteta juurdepääs C-ITSile;

41.  soovitab komisjonil luua kiiresti piisava õigusraamistiku, et saavutada kogu ELi hõlmav piiriülene koostalitlusvõime, ja raamistiku, millega kehtestatakse eeskirjad vastutuse kohta ühendatud transpordi eri liikide kasutamisel; palub komisjonil avaldada aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku sõidukisisestele andmetele ja vahenditele juurdepääsu kohta; soovitab, et kõnealune ettepanek peaks võimaldama kogu autotööstuse väärtusahelal ja lõppkasutajatel saada kasu digiteerimisest ning tagama kõikidele kolmandatele isikutele võrdsed võimalused ja maksimaalse turvalisuse seoses sõidukisiseste andmete säilitamise ja neile juurdepääsuga, mis peaks olema õiglane, õigeaegne ja piiramatu, et kaitsta tarbijate õigusi, edendada innovatsiooni ja tagada aus mittediskrimineeriv konkurents sellel turul kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega; rõhutab vajadust aidata kaasajastada kõik linna- ja maapiirkondade taristud, mis on seotud ühistransporditeenustega; kutsub komisjoni üles garanteerima, et ta tagab igal juhul täieliku vastavuse isikuandmete kaitse üldmäärusele, esitades parlamendile kord aastas aruande oma järelevalvetegevuse kohta;

42.  palub komisjonil rakendada üldist käsitlust tehnilise ühtlustamise ja andmete standardimise suhtes, et tagada C-ITSi ühilduvus, tootjatele mastaabisääst ja tarbijatele suurem mugavus;

43.  rõhutab, et on oluline alustada varakult dialoogi sotsiaalpartnerite ja tarbijate esindajatega, et luua läbipaistvusel ja usaldusel põhinev õhkkond eesmärgiga leida kohane tasakaal sotsiaalsetele ja töötingimustele ning tarbijaõigustele avalduvate positiivsete ja negatiivsete mõjude vahel; märgib, et e-ohutuse foorum peab koostama C-ITSi kasutuselevõtmise teekava samamoodi, nagu eCall-süsteemi puhul;

44.  rõhutab, et rahvusvaheliste kliimakohustuste ja ELi sise-eesmärkide täitmiseks tuleb võtta kindel suund vähese CO2-heitega majandusele; toonitab seetõttu vajadust uuendada ELi eri vahendite eraldamiskriteeriume, et toetada CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe meetmeid, sealhulgas C-ITSi puhul; on seisukohal, et EL ei tohiks mingil juhul rahastada projekte, mis ei vasta CO2-heite vähendamise eesmärkidele ja poliitikale;

45.  palub autotootjatel anda tarbijatele piisavat ja selget teavet nende õigustest ning uue C-ITS-tehnoloogia eelistest ja piirangutest ohutuse seisukohast; ergutab teabekampaaniate kasutamist, et tutvustada praegustele autojuhtidele uut C-ITS-tehnoloogiat, luua vajalik usaldus lõppkasutajate hulgas ning saavutada üldsuse heakskiit; on seisukohal, et C-ITSi kasutamise abil on võimalik muuta transpordisüsteem ohutumaks ja tõhusamaks ning samal ajal tagada vastavus andmekaitset ja eraelu puutumatust reguleerivatele normidele;

°

°  °

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

(2)

COTER-VI/028.

(3)

ELT C 288, 31.8.2017, lk 85.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0423.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0234.

(6)

C-ITS-platvormi tegevuse II etapi lõpparuanne: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2017-09-c-its-platform-final-report.pdf

(7)

Komisjoni 26. mai 2008. aasta soovitus turvaliste ja tõhusate sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide kohta: Euroopa põhimõtete uuendatud versioon inimene-masin-liidese kohta; ELT L 216, 12.8.2008, lk 1.Vaata: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008H0653

(8)

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS); Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR); Jõeteabeteenused (RIS).


SELETUSKIRI

Preambul

Maailmas on toimumas kiire tööstuslik ja digitaalne revolutsioon – ja oleme selles Euroopa kogukonnana teatud moel juba praegu osalised –, milleks pole vajalikul moel valmistunud ei Euroopa majandus ega Euroopa ühiskond. Arengu ja valmisoleku tase erineb liikmesriigiti tugevalt, ent digiteerimine ja tehnoloogiline areng ei tohi seda tasakaalutust võimendada ning uusaegsest tööstuslikust revolutsioonist ja selle eelistest peab iga Euroopa kodanik samavõrra osa saama. Ka transpordisektoris on toimumas järsud muutused, millele Euroopa Liit peab andma sisulisi ja pikas perspektiivis toimivaid vastuseid. Peame ühel ajal vastama julgeoleku, tõhususe ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Digitaalsete tehnoloogiate areng transpordisektoris teeb võimalikuks liikluses kasutatavate vahendite reaalajas toimuva andmevahetuse, vähendades sellega näiteks liiklusõnnetuste arvu, ratsionaliseerides transpordisüsteeme ja vähendades ka saasteainete heitkoguseid. Uued tehnoloogiad, mille osa on ka siinses raportis käsitletav koostoimeline intelligentne transpordisüsteem (C-ITS), tähendavad ühtaegu silmapaistvat arengut ja sisulist ülesannet Euroopa otsustusprotsessile, muu hulgas siiani korratule ja pidevalt uusi probleeme esile toonud õigusaktide ühtlustamisele. Kindlasti võib kinnitada, et Euroopa Komisjon ja Euroopa institutsioonid on selles sisuliselt maha jäänud; tehnoloogiline revolutsioon kulgeks palju kiiremini, kui institutsioonide süsteem seda järgida suudaks. Sellele vastamine on reaalne ja kiireloomuline ülesanne. Samamoodi tuleb tunnistada, et transpordisektorit hõlmavas digitaalses arengus vajab Euroopa Liit eraldatud konkurentsi asemel paralleelset koostööd ning ainult nii suudab liit vastata üleilmse arengu küsimustele, võrreldes näiteks Ameerika Ühendriikide või Hiinaga, kus koostoimelise intelligentse transpordisüsteemi tehnoloogiaga seotud arendused on juba kaugemale jõudnud. Seega tähendab uusaja tööstuslik revolutsioon uut võimalust nii meie transpordisüsteemide arendamiseks kui ka turvalisemaks muutmiseks, kuid nõuab ka vastutustundlikku ja pidevat reguleerimist.

Üldine raamistik

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament tegelevad juba ligi kümme aastat intelligentsete transpordisüsteemide ja sõidukite küsimusega. Intelligentsete autode kasutuselevõtt ning automaatse hädaabikõne süsteemi kehtestamine Euroopa tasandil on samuti selle protsessi tähtsad osad. Raporti koostaja toetab õigusloome protsessi, mille tulemusel avaldab Euroopa Parlament arvamust ka autode turvalisuse suurendamise, juhilubade, sõidukijuhtide koolitamise ja Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia kohta. Esmatähtis on muudatus direktiivis 2010/40/EL delegeeritud õigusakti rakendamise pikendamise kohta. Need õigusaktid täiendavad komisjoni teatises kindlaks määratud strateegiat intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kohta (COM(2016)0766).

Raportöör peab tähtsaks, et paralleelselt toimuksid arvukad uurimis- ja arendusprogrammid ja kogukondlik algatus, muu hulgas platvorm C-Roads ja algatus GEAR 2030. Eraldi tuleb esile tuua ITS-platvormi 2016.–2017. aasta programmide tulemusi, mille raames avaldas Euroopa Komisjon hiljuti kaheksa töörühma töö tulemused.

Ennekõike on oluline koostöö kogu tööstusharu piires, s.o telekommunikatsiooni, autotööstuse, energiatööstuse ja transpordisektori vahel, et digitaalse arendamise tulemused saaksid sobival moel rakendatud. Samuti ei tohi loobuda Euroopa institutsioonide koostööst ja liikmesriikide kaasamisest. Raportööril on hea meel Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostatud arvamuse üle. Suurem osa ELi territooriumil kasutatavatest sõidukitest on vanad ning toodetud sellise tehnoloogia abil, mis ei võimalda liituda uute tehnoloogiatega ega võimalda digitaalset dialoogi. See käib ka selliste maanteesüsteemide kohta, mis ei kuulu üleeuroopaliste võrgustike juurde ja mis ei ole kiirteed. On õigustatud küsimus, kuidas teha sellised sõidukit ühendusvõimeliseks ja kes tasub selle kulud.

Kes tasub kulud?

Algsesse loetellu Day 1 kuuluvate C-ITS-teenuste kasutusele võtmiseks on vaja igal aastal ligi kolm miljardit eurot, et 30 miljonit autot oleksid ühendatud. Euroopa Liidu fondide – Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) – abil on juba praegu võimalik arendada laialdasi võrgustikke ja transporditaristut. Sellega paralleelselt toimuvad praegu programmi „Horisont 2020“ raames teadus- ja arendusprojektid. Raportööri kindel arvamus on, et areng toimub palju kiiremas tempos kui seda näitab strateegia planeerimine oma tähtaegadega. Seetõttu on vaja kaasata liikmesriigid ja kindlaks määrata rahastamisallikad. Peamine küsimus on, kuidas võtta järgmises finantsplaneerimises arvesse digitaalsete tehnoloogiate rolli.

Turvalisus ja ohutus

Raportöör on nõus Euroopa Komisjoni soovitusega ja toetab edasipüüdlikke eesmärke, nagu loetelu Day 1 ja vaheloetelu Day 1.5, nn päevaprotokolli kasutuselevõttu ja ka seda, et esimene pakett jõustuks juba 2019. aastal. Samal ajal on selle saavutamiseks puudu täpne ajakava ja teostatavuse uuring. Raportöör toetab C-ITS-platvormi teist etappi ehk ohutusega tegeleva erialase töörühma ellukutsumist: iga sõiduk peab vastama teatavale miinimumnõuete süsteemile(1). Raportööri veendumus on, et sellel tehnoloogial ja automatiseerimisel on mõte ainult siis, kui iga sõiduk ühendatakse transpordisüsteemi. Seetõttu tuleb edasi minna samm-sammult. Üleminekuperioodil, kuni kogu C-ITS muutub kättesaadavaks, on väga tähtis sellise ohutusprotokolli kindlaksmääramine, mis arvestab ka inimteguriga ja tagab vajaliku aja inimene-masin kasutajaliidese(2) interaktiivsuse saavutamisele.

Andmete turvalisus

Suuremahuliste andmete kiire vahetus reaalajas kasvab ulatuslikult ja muutub pidevaks, mis tõstatab sobiva tehnoloogia kasutuse ja andmete turvalisuse küsimuse. On väga oluline laiendada juba olemasolevaid Euroopa õigusakte ka automatiseerimise valdkonda. Hiljuti esitas Euroopa Komisjon ka küberturvalisust käsitleva ettepaneku, kuhu lisati ühe eesmärgina ka digitaalsete toodete ja teenuste ohutut kasutamist tagava uue Euroopa sertifitseerimissüsteemi loomine. Siinkohal leiab raportöör, et üks kõige olulisemaid tulevasi ülesandeid on määrata täpselt kindlaks juurdepääs liikuvate sõidukite toodetud andmetele ja juurdepääs kolmanda poole andmetele. On vaja, et iga osaleja arvamused ja ettepanekud kuulataks ära ja leitaks ühiselt parim lahendus.

Kommunikatsioonitehnoloogia ja sageduse küsimus

Kui vaatame tervet Euroopa Liitu ja sellega paralleelselt eelmistel kuudel toimunud programme, näeme märkimisväärseid erinevusi elluviimise vaatenurgast. Arvtelje ühes otsas on 0-väärtusega internetiga kaetus (kus ei ole ka WiFit ja üldine kaetus on 2 G), telje teises otsas on aga veoautode ja kaugsõiduautode konvoide valdkonnas toimuv areng (platooning). Selle suhtes tuleb väga tähelepanelik olla, et mitte suurendada digitaalset lõhet. Tehnoloogia küsimuses valitseb üksmeel selles, et erandeid ei tehta, see tähendab, et lahendus saab olla juba olemasolevate tehnoloogiate hübriidne rakendamine. Selles valdkonnas toimuvad erialaühingute ja komisjoni vahel samuti pidevad läbirääkimised.

Muud olulised aspektid ja märkused

Automatiseerimise tähtis osa on ka tulevane linnaline liikuvus ning selle arendamine peab samuti olema keskne küsimus. Linnade ja neid ümbritsevate piirkondade ühendamine intelligentsesse transpordivõrgustikku on regionaalarengus esmatähtis. Pidevalt räägitakse üksnes sõidukite ja taristu ühendamisest. Aga milline on nn ohustatud asjaosaliste, st jalakäijate, jalgratturite ja mootorratturite olukord? Kuidas on ellu viidav ka nende osaliste integreerimine intelligentsetesse ja koostoimelistesse süsteemidesse? Täieliku automatiseerituse poole liikudes ei tohi unustada ka seda, kuidas muutuvad juhilubade taotlemise tingimused, milliseid oskusi tuleb edasi anda. Millises vormis saab olema ja millise sisuga täieneb sõidukijuhtide väljaõpe?

(1)

C-ITS-platvormi tegevuse teine, viimane etapp, https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2017-09-c-its-platform-final-report.pdf

(2)

Euroopa Komisjon (2008), „Euroopa põhimõtted sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide inimene-masin liidese (HMI) kohta“, https://goo.gl/zXSXHe


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (2.2.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta

(2017/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Christel Schaldemose

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde 2016. aasta juulis vastu võetud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat, milles rõhutatakse koostoimeliste, ühendatud ja automatiseeritud sõidukite potentsiaali liikuvuse ökosüsteemi loomisel ja seega energiatarbimise ja maanteetranspordist tulenevate heitkoguste vähendamisel, kuna selle arvele langeb endiselt suurem osa transpordisektori heitkogustest;

2.  kutsub komisjoni üles tunnistama kogu olelusringi heitkoguste kasvavat tähtsust, muu hulgas energiavarustuses, tootmises ja olelusringi lõppjärgus, ning esitama terviklikud ettepanekud, millega suunata tootjaid kasutama optimaalseid lahendusi tagamaks, et töötlemiseelses ja töötlemisjärgses etapis tekkivad heitkogused ei vähendaks kasu, mis on seotud ühendatud ja automatiseeritud sõidukite kasutuse parandamisega;

3.  avaldab rahulolu koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme (C-ITS) käsitleva Euroopa strateegia kui ühise tegevusraamistiku üle; toetab kindlalt asjakohase ELi õigusraamistiku väljatöötamist C-ITSi kasutuselevõtmiseks, muu hulgas selliste ELi territooriumide puhul, mis ei ole Mandri-Euroopaga ühendatud, ning vajalikku taristusse tehtavate investeeringute hõlbustamiseks; palub komisjonil uurida sellega seoses intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi (2010/40/EL) võimalusi;

4.  palub, et komisjon lisaks linnasisese lennu- ja veetranspordi C-ITSi käsitlevasse strateegiasse, keskendudes mitmeliigilisusele ja eri transpordiliikide integreerimisele, mis võib muuta transpordi tõhusamaks ja säästvamaks;

5.  rõhutab vajadust seada esikohale avaliku sektori toetuse andmine C-ITSile, pidades silmas selle potentsiaali edendada ühistranspordiliike ja sõidujagamist; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd avalikke transporditeenuseid pakkuvate kohalike ja piirkondlike ametiasutustega C-ITSi võimaluste uurimiseks avaliku transpordi ja ühendvedude valdkonnas, et integreerida säästvama liikuvuse saavutamiseks tihedalt era- ja avalik transport;

6.  usub kindlalt, et C-ITSi kasutuselevõtmisel tuleks keskenduda kasutajale ning et kodanikel peaks olema võimalik ühendada neid süsteeme oma isikliku sõiduautoga;

7.  väljendab heameelt selle üle, et C-ITS võib parandada liiklusohutuse alaste ja liikluseeskirjade täitmist; peab tervitatavaks ka C-ITSi side eeliseid, mis hõlmavad juhtimise ohutumaks muutmist, kuna juhte teavitatakse kiiresti ja täpselt liiklusolukorrast, ohtlikest piirkondadest ja muudest nende läheduses esinevatest probleemidest, ning asjaolu, et transpordi juhtimis- ja teabekeskused saavad täpset ja ülevaatlikku teavet liikluse hetkeolukorra kohta otse sõidukitelt, mis võimaldab neil liiklusvoogu kiiresti ja tulemuslikult hallata ja mõjutada ning suurendada seeläbi ohutust;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et sellise C-ITSi loomine, mis tugineb sidele (andmevahetusele) mitte üksnes üksiksõidukite vahel, vaid ka sõidukite ja taristu vahel, on veel üks oluline ülesanne autoelektroonika ja intelligentsete transpordisüsteemide valdkonnas; rõhutab, et C-ITS võimaldab sõidukitel omavahel otse andmeid vahetada ning sõidukitel ja intelligentsete transpordisüsteemide üksustel saata teavet transporditaristule, mille kaudu teave jõuab edasi transpordi juhtimis- ja teabekeskustesse, aidates seeläbi vähendada liikluse mõju keskkonnale;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles C-ITSi potentsiaali täielikult ära kasutama, et võtta ennetavaid meetmeid sudu ja välisõhu suure osoonisisalduse vastu ning mürataseme ja tahkete osakeste, NOx ja CO2 heitkoguste vähendamiseks;

10.  tuletab meelde, et alternatiivkütuste omaksvõtmine lõppkasutaja poolt sõltub suuresti tankimis- või laadimistaristu olemasolust, ning rõhutab, et asjaomast taristut käsitleva teabe (nt lähedal asuvad vabad laadimispunktid) kättesaadavaks tegemine võib nõudlust suurendada; nõuab tungivalt, et komisjon seaks nende teenuste võimalikuks tegemise tähtsamale kohale;

11.  märgib C-ITSi suurt potentsiaali tõhustada kütusetarbimist, muuta eratransport odavamaks ning vähendada liikluse kahjulikku keskkonnamõju;

12.  rõhutab ühendatud ja automatiseeritud sõidukite, C-ITSi ja uue tehnoloogia keskset rolli kliimaeesmärkide saavutamises ning vajadust tagada, et nende arendamine ja kasutuselevõtmine on transpordisüsteemi CO2-heite vähendamise eesmärgiga täielikult kooskõlas ja toetab seda; peab tervitatavaks C-ITSi kasutamist kui liikluse tõhustamise, kütusetarbimise ja maanteetranspordi keskkonnamõju (nt CO2-heite seisukohast) vähendamise ning linnataristu kasutamise optimeerimise vahendit;

13.  juhib tähelepanu sellise uuendusliku tehnoloogia potentsiaalile nagu automatiseeritud juhtimine ja konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) autokaubavedude puhul, kuna see võimaldab paremini kasutada õhukeeriseid ning vähendada seeläbi kütusetarbimist ja heitkoguseid; nõuab, et selles valdkonnas toetataks rohkem teadus- ja arendustegevust, eelkõige seoses vajaliku digitaalse taristuga;

14.  rõhutab koostalitlusvõime olulisust ja leiab, et komisjon peaks soodustama koostalitlusvõimelisi süsteeme tehnoloogianeutraalsel viisil;

15.  rõhutab andurisüsteemide tähtsust, kuna need võimaldavad saada andmeid näiteks sõidukite liikumise, ummikute ja õhukvaliteedi kohta; nõuab suuremaid ja asjakohaselt koordineeritud investeeringuid liikmesriikides, et tagada kasutatavate andurite täielik koostalitlusvõime ja uurida võimalusi nende kasutamiseks ka väljaspool ohutusvaldkonda, näiteks heitkoguste kaugseires;

16.  nõuab, et komisjon esitaks ettepanekud, millega tagatakse sõidukitesse paigaldatud andurite kaudu saasteainete heitkoguseid käsitleva kättesaadava teabe kogumine ja pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemine;

17.  rõhutab C-ITSi potentsiaali edendada autonoomsete sõidukite integratsiooni, et ületada nn viimase miili probleem, st vahemaa transpordisõlmest lõppsihtkohani;

18.  juhib tähelepanu sellele, et C-ITS võib suuresti parandada liiklusohutust, kuna vähendab siiani liiklusõnnetuste peapõhjuseks olevate inimlike eksimuste ohtu;

19.  palub komisjonil hõlbustada selliste avaliku ja erasektori osaliste nagu digitaalsete kaardi- ja navigatsiooniteenuste osutajate juurdepääsu liiklusega seotud andmetele, kuna need teenused on keskse tähtsusega, et võimaldada ühendvedusid, tõhusamaid marsruute ja automatiseeritud juhtimist; rõhutab siiski, et lõppkasutajate usaldus isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse vastu on väga oluline, et saavutada individuaalsete andmete jagamise aktsepteerimine; toetab seetõttu komisjoni lähenemisviisi, mis seisneb lõimitud ja vaikimisi andmekaitses, nagu on kirjeldatud C-ITSi käsitlevas strateegias;

20.  toonitab kohaliku ja piirkondliku tasandi koostöö keskset tähtsust koostalitlusvõimelise ja vajaduse korral ühtlustatud C-ITSi arendamisele ja rakendamisele kogu ELis, sealhulgas ELi territooriumidel, mis ei ole Mandri-Euroopaga ühendatud;

21.  rõhutab, et piiriülese C-ITSi loomine on üks ELi eesmärkidest ning seda eesmärki silmas pidades võetavad meetmed panevad aluse C-ITSi üleeuroopalisele kasutamisele; märgib, et Euroopa teadus- ja uurimisprojektide raames on koostoimeliste süsteemide tehnoloogiad välja töötatud ja nende katsetamine on käivitatud kõikjal Euroopas; toonitab, et Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on suurema osa koostoimeliste süsteemide jaoks vajalikust ja sobivast tehnoloogiast juba standardinud;

22.  palub komisjonil võtta katseprojektide tagasisidet ja tulemusi arvesse Euroopa ühendamise rahastu raames;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et sellise intelligentse transpordisüsteemi süstemaatiline rajamine, millega luuakse tingimused isikute ja kaupade ohutuks, sujuvaks, soodsaks ja keskkonnasõbralikuks liikumiseks, on tänapäeva ühiskonnale oluline ülesanne; on seisukohal, et üks võimalus see ülesanne täita on luua asjaomaste Euroopa ja riiklike organite ja teadusasutuste vahel stabiilsed pikaajalised partnerlused, millega viiakse tehnoloogiate ja transpordisüsteemide arendamine sellisesse seisu, mille puhul nende igapäevane kasutamine aitaks kaasa ELi poliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisele;

24.  märgib, et ELi tasandil on juba eraldatud koostoimeliste, ühendatud ja automatiseeritud sõidukite jaoks märkimisväärseid rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama pikemas perspektiivis C-ITSi kasutuselevõtmiseks vajaliku rahastamise, kindlustades samas eri süsteemide ühilduvuse ja koostalitlusvõime rahvusvahelisel tasandil;

25.  rõhutab, et rahvusvaheliste kliimakohustuste ja ELi sise-eesmärkide täitmiseks tuleb võtta kindel suund vähese CO2-heitega majandusele; toonitab seetõttu vajadust uuendada ELi eri vahendite eraldamiskriteeriume, et toetada CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe meetmeid, sealhulgas C-ITSi puhul; on seisukohal, et EL ei tohiks mingil juhul rahastada projekte, mis ei vasta CO2-heite vähendamise eesmärkidele ja poliitikale;

26.  palub, et komisjon pööraks C-ITSi arendamisel nõuetekohast tähelepanu andmekaitsele, vastutust käsitlevatele eeskirjadele ja terrorismivastasele võitlusele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elena Gentile, Martin Häusling, Norbert Lins, Nuno Melo, Ulrike Müller, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jiří Maštálka

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Stefan Eck, Jiří Maštálka

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Nuno Melo, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Marco Affronte, Martin Häusling, Bart Staes, Keith Taylor

1

EFDD

Julia Reid

1

0

PPE

Renate Sommer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (5.12.2017)

transpordi- ja turismikomisjonile

koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta

(2017/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Matthijs van Miltenburg

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks komisjoni koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme (C-ITS) käsitleva strateegia; tunnistab andmete arukama kasutamise potentsiaali transpordisektoris nii tarbijate, sealhulgas puudega inimeste erivajaduste, kui ka ettevõtjate huvides; on seisukohal, et C-ITS-süsteemid annavad tänu suuremale energiatõhususele ning väiksemale heitele ja liiklusõnnetuste ohule väärtusliku panuse transpordi ohutumaks, tõhusamaks, kasutajasõbralikumaks, keskkonnahoidlikumaks ja kestlikumaks muutmiseks;

2.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit kinnistaks rangemate standardite kaudu oma juhtpositsiooni maailmas C-ITS-süsteemide valdkonnas, pidades silmas liikmesriikide majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamist; ergutab kõiki sidusrühmi kiirendama C-ITS-tehnoloogia kasutuselevõttu; rõhutab sellega seoses, et kogu liidus on vaja kvaliteetseid, ohutuid, konkurentsivõimelisi, kättesaadavaid, järjepidevaid ja usaldusväärseid teenuseid;

3.  peab oluliseks tagada juba alguses, et tarbijate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele järgitakse täielikult kooskõlas ELi andmekaitse õigusraamistikuga; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetekohase rakendamise; palub autotootjatel teavitada tarbijaid nõuetekohaselt ja selgelt nende õigustest ning uue C-ITS-tehnoloogia eelistest ja piirangutest ohutuse seisukohast; palub ka seda, et autotootjad ei müüks, säilitaks, kasutaks ega töötleks kunagi autosiseseid andmeid muul eesmärgil ilma sõnaselge eelneva nõusolekuta;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et selleks, et koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide arendamine ja rakendamine oleks edukas, tuleb pöörata põhjalikult tähelepanu küberturvalisusele; rõhutab vajadust töötada välja ühtne C-ITS-sidelahenduste turvalisuse poliitika, sealhulgas ranged turvalisuse normid transpordisüsteemide kaitsmiseks häkkimise ja küberrünnakute eest;

5.  rõhutab, kui tähtsad on C-ITS-süsteemide jaoks, aga ka avatud turu tagamiseks tehnoloogiline neutraalsus, tagasiühilduvus ning andmete ja määratluste tehniline ühtlustamine ja standardimine; on samuti arvamusel, et koostalitlusvõime on oluline nii ohutuse kui ka tarbijate valikuvõimaluste seisukohast; palub komisjonil tagada koos liikmesriikide pädevate asutustega edukas kasutuselevõtt ja koostalitlusvõime kõikidel tasanditel;

6.  palub komisjonil rakendada vajaduse korral üldist käsitlust andmete tehnilise ühtlustamise ja standardimise suhtes, et tagada C-ITS-süsteemide ühilduvus, tootjatele mastaabisääst ja tarbijatele suurem mugavus;

7.  kiidab heaks, et strateegias keskendutakse kasutajate kaasamisele; ergutab komisjoni hõlbustama parimate tavade vahetamist; rõhutab vajadust piisavalt rahastatavate sihtotstarbeliste piiriüleste C-ITS-katseprojektide järele; ergutab liikmesriike ühinema kiiremas korras platvormiga C-Roads ja tegema koostööd koostalitlusvõime valdkonnas;

8.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku pikendada intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiiviga 2010/40/EL antud volitust võtta vastu delegeeritud õigusakte;

9.  väljendab heameelt selle üle, et 2018. aastal jõustub määrus, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid(1); tuletab komisjonile sellega seoses meelde tema kohustust hinnata vajadust koostalitlusvõimelise, turvalise, standarditud ja avatud juurdepääsuga platvormi järele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Kaja Kallas, Roberta Metsola, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Rupert Matthews, Bogdan Brunon Wenta, Flavio Zanonato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Kaja Kallas, Jasenko Selimovic, Matthijs van Miltenburg

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Rupert Matthews, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

PPE

Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Roberta Metsola, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Lambert van Nistelrooij, Ivan Štefanec

S&D

Lucy Anderson, Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Liisa Jaakonsaari, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Flavio Zanonato

Verts/ALE

Pascal Durand, Igor Šoltes

1

EFDD

Jonathan Bullock

2

0

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

ENF

Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/758, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 77).


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (29.1.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta

(2017/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Grapini

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et EL on kohustatud järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 7 ja 8 õiguse kohta eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele;

B.  arvestades, et koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide edastatavad andmed on isikuandmed, mis on seotud tuvastatud või tuvastatava isikuga, ning arvestades, et koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide sõnumeid edastatakse paljude teenuste jaoks ja mitmete osalejate vahel;

C.  arvestades, et koostoimelised intelligentsed transpordisüsteemid põhinevad mitmesuguste avalikest ja eraallikatest, sõidukitest, kasutajatelt ja taristust pärit andmete kogumisel, töötlemisel ja vahetamisel, ning arvestades, et varasteks konsultatsioonideks liikmesriikide, kohalike ametiasutuste, sõidukitootjate ja teehaldajatega on väga tähtis valida kõige optimaalsem koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide teenuste loetelu;

D.  arvestades, et süsteemide rakendamine põhineb asukohatuvastuse tehnoloogiatel, näiteks satelliitpositsioneerimisel, ning mittekontaktsetel tehnoloogiatel, mis hõlbustavad erinevate avalike ja/või kaubanduslike teenuste pakkumist, ning arvestades, et need süsteemid peavad olema kooskõlas eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitleva ELi õigustikuga, neile peavad kehtima ranged konfidentsiaalsuse eeskirjad ning need peavad toimima Euroopa kosmosestrateegia eesmärkide ja tavade kohaselt;

E.  arvestades, et küberjulgeolek on koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide rakendamisel kesksel kohal, arvestades, et killustatud turvalahendused kahjustaksid koostalitlust ja lõppkasutajate ohutust, ning arvestades, et seetõttu on olemas selge vajadus ELi tasandi meetmete järele;

F.  arvestades, et algoritmidega seotud vastutus ja läbipaistvus tähendavad seda, et on võetud tehnilisi ja talitlusmeetmeid, mis tagavad automatiseeritud otsustusprotsessi ning üksikisiku käitumise tõenäosuse arvutamise protsessi läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva olemuse; arvestades, et läbipaistvus peaks tagama üksikisikutele kasutatud loogika, protsessi tähtsuse ja selle tagajärgede kohta sisulise teabe; arvestades, et see peaks hõlmama teavet selle kohta, milliseid andmeid analüüsi treenimisel kasutati, ja andma inimestele võimaluse neid puudutavaid otsuseid mõista ja jälgida;

1.  rõhutab, et liidu andmekaitsealaste õigusaktide, nimelt isikuandmete kaitse üldmääruse (kohaldatav alates 25. mai 2018) ja e-privaatsuse direktiivi (2002/58/EÜ) kõik aspektid on täielikult kohaldatavad isikuandmete töötlemisele seoses koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemidega, eriti mis puudutab eesmärgi piiritlemist, andmete minimeerimist ja andmesubjektide õigusi, sest koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide sõnumid võivad tuua kaudselt kaasa kasutajate tuvastamise;

2.  rõhutab, et arukate autode puhul tuleb andmeid vaikimisi töödelda ainult autos või autodes ja ainult niivõrd, kui see on tehniliselt rangelt vajalik koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide toimimiseks, ning andmed tuleb kohe pärast seda kustutada; rõhutab, et mis tahes edasine töötlemine või edastamine teistele vastutavatele töötlejatele peab olema võimalik ainult siis, kui kasutajad ja reisijad on andnud teavitatud, vabalt antud, selge ja aktiivse nõusoleku oma andmete kogumiseks ja töötlemiseks; lisaks rõhutab vajadust vältida nn sõidutakistusi, mis tähendab seda, et kasutaja ei saa oma arukat autot juhtida, kui ta keeldub nõusoleku andmisest; nõuab, et arukaid autosid oleks võimalik kasutada ka võrguühenduseta režiimis, mis võimaldab kasutajatel isikuandmete edastamise teistele seadmetele välja lülitada, ilma et see piiraks autojuhtimise võimalust;

3.  rõhutab asjaolu, et eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse on otsustava tähtsusega, et tagada uute teenuste aktsepteerimine lõppkasutajate poolt; juhib tähelepanu asjaolule, et kui osutatav teenus põhineb asukohaandmetel, tuleb kasutajale anda asjakohast teavet ja kasutajal peab olema võimalus oma nõusolek tagasi võtta;

4.  rõhutab vajadust ettevõtete suurema läbipaistvuse ja algoritmidega seotud vastutuse järele seoses nende teostatud andmetöötluse ja analüüsidega; tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse juba ette õigus saada teavet andmetöötluse loogika kohta;

5.  rõhutab, et andmeturbeküsimusi tuleks arvesse võtta mitte ainult koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide seadme käitamisel, vaid ka andmebaasides, kus andmeid töödeldakse ja/või salvestatakse; rõhutab lisaks, et töötlemise kõigi etappide jaoks tuleb määratleda asjakohased tehnilised, halduslikud ja korralduslikud nõuded, sealhulgas kohustuslik otspunktkrüpteerimine, millega tagatakse piisav turvalisuse tase;

6.  kordab, et koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide puhul on oluline alustada vastutuskorra karmistamist tootjatest, kuna selle tulemusel paraneb toodete kvaliteet ja keskkonna turvalisus välise juurdepääsu ja võimaluse osas saada uuendusi;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et andmekaitset ja konfidentsiaalsust tuleb arvesse võtta kogu töötlemise jooksul; rõhutab, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitse peaks olema intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja süsteemide kavandamise lähtekoht; tuletab meelde, et anonüümimistehnikad võivad suurendada kasutajate usaldust kasutatavate teenuste vastu;

8.  märgib, et komisjon töötab välja andmekaitse õigusraamistiku, võttes intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi (2010/40/EL) alusel vastu delegeeritud õigusakte; palub seetõttu komisjonil tagada kõrgeimal tasemel kaitse täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning ELi õigustikuga.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Jan Philipp Albrecht, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Rachida Dati, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ignazio Corrao, Pál Csáky, Dennis de Jong, Maria Grapini, Anna Hedh, Lívia Járóka, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Ska Keller, Gilles Lebreton, Jeroen Lenaers, Sander Loones, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, John Procter, Emil Radev, Barbara Spinelli, Jaromír Štětina, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anna Záborská

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Cecilia Wikström

ECR

Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Sander Loones, Monica Macovei, John Procter

EFDD

Ignazio Corrao

ENF

Gilles Lebreton

GUE/NGL

Dennis de Jong, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

NI

Udo Voigt

PPE

Asim Ademov, Michał Boni, Pál Csáky, Rachida Dati, Kinga Gál, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Emil Radev, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Traian Ungureanu, Anna Záborská, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Ana Gomes, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Jan Philipp Albrecht, Ska Keller, Bodil Valero

3

ENF

Auke Zijlstra

PPE

Frank Engel, Axel Voss

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Renaud Muselier, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Michael Detjen, Markus Ferber, Rolandas Paksas, Jozo Radoš, Evžen Tošenovský, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Jozo Radoš, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Jacqueline Foster, Tomasz Piotr Poręba, Evžen Tošenovský, Roberts Zīle

EFDD

Daniela Aiuto, Rolandas Paksas

ENF

Marie-Christine Arnautu

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Markus Ferber, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Renaud Muselier, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

S&D

Lucy Anderson, Isabella De Monte, Michael Detjen, Ismail Ertug, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Olle Ludvigsson, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, István Ujhelyi, Janusz Zemke

Verts/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

1

EFDD

Jill Seymour

1

0

GUE/NGL

Marie-Pierre Vieu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 9. märts 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika