RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ
26.2.2018 - (COM(2016)0862 – C8-0493/2016 – 2016/0377(COD)) - ***I
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Flavio Zanonato
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ
(COM(2016)0862 – C8-0493/2016 – 2016/0377(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0862),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0493/2016),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust[1],
võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0039/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Liidu elektrienergiasektor on põhjalikult muutumas, mida iseloomustab suurem turgude detsentraliseeritus suurema arvu osalejatega, paremini ühendatud süsteemidega ja taastuvenergia suurema osakaaluga. Seetõttu kavandatakse direktiiviga xxx / määrusega XXX [Reference to the proposed Electricity Directive and Electricity Regulation] ajakohastada õigusraamistikku, millega reguleeritakse liidu elektrienergia-siseturgu, et tagada turgude ja võrkude optimaalne toimimine ettevõtjate ja tarbijate huvides. |
(1) Liidu elektrienergiasektor on põhjalikult muutumas, mida iseloomustab suurem turgude detsentraliseeritus suurema arvu osalejatega, taastuvenergia suurema osakaaluga ja paremini ühendatud süsteemidega, mis on siiski ebapiisavad. Seetõttu kavandatakse direktiiviga xxx / määrusega XXX [Reference to the proposed Electricity Directive and Electricity Regulation] ajakohastada õigusraamistikku, millega reguleeritakse liidu elektrienergia-siseturgu, et tagada turgude ja võrkude optimaalne toimimine ettevõtjate ja liidu kodanike huvides. Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa energialiidu eesmärkide elluviimisele, mis tuginevad solidaarsusele kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194 sätestatud põhimõttele. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Hästi toimivad turud ja süsteemid on parim vahend varustuskindluse tagamiseks. Ka siis, kui turud ja süsteemid toimivad hästi, ei saa välistada, et ilmneb elektrikriisi oht (nt äärmuslike ilmastikutingimuste, pahatahtlike rünnakute, sealhulgas küberrünnakud, või kütuse vähesuse tõttu). Kriiside tagajärjed ulatuvad sageli üle riigipiiride. Ka siis, kui vahejuhtum tekib kohapeal, võib selle mõju kiiresti levida üle piiri. Teatavad äärmuslikud tingimused, näiteks külm talv, kuumalaine või küberrünne, võivad mõjutada kogu piirkonda samaaegselt. |
(2) Parim vahend varustuskindluse tagamiseks liidus on hästi toimivad turud ja süsteemid, kus on arenenud ja tehnoloogiliselt ajakohased elektriühendused, mis tagavad energia vaba piiriülese liikumise, samuti energiatõhususe meetmed ja taastuvate energiaallikate edasiarendamine. Ka siis, kui turud ja süsteemid toimivad hästi ja on ühendatud, ei saa välistada, et ilmneb elektrikriisi oht (eriti nt äärmuslike ilmastikutingimuste, pahatahtlike rünnakute või kütuse vähesuse tõttu). Kriiside tagajärjed ulatuvad sageli üle riigipiiride. Ka kohapeal tekkivate vahejuhtumite mõju võib kiiresti muutuda piiriüleseks. Teatavad äärmuslikud tingimused, näiteks külm talv, kuumalaine või küberrünne, võivad mõjutada kogu piirkonda samaaegselt. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3) Omavahel seotud elektriturgude ja -süsteemide korral ei saa kriisiennetust ja -ohjamist käsitada üksnes liikmesriikide vastutusalana. Vaja on ühtset eeskirjade raamistikku ja kooskõlastatud menetlusi, et liikmesriigid ja muud osalised saaksid teha tõhusat, läbipaistvat ja solidaarset piiriülest koostööd. |
(3) Omavahel seotud elektriturgude ja -süsteemide korral ei saa kriisiennetust ja -ohjamist käsitada üksnes liikmesriikide vastutusalana ning tuleks paremini ära kasutada tõhusamate ja vähem kulukate meetmete potentsiaali piirkondliku koostöö abil. Vaja on ühtset eeskirjade raamistikku ja paremini kooskõlastatud menetlusi, et liikmesriigid ja muud osalised saaksid teha tõhusat piiriülest koostööd ning suurendada liikmesriikidevahelist läbipaistvust, usaldust ja solidaarsust. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri24 ning elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri25 moodustavad üksikasjalikud juhised põhivõrguettevõtjatele ja teistele asjaosalistele selle kohta, kuidas nad peaksid tegutsema ja tegema koostööd, et tagada süsteemi talitluskindlus. Sellised tehnilised juhised peaksid tagama enamiku elektrialaste vahejuhtumite tulemusliku käsitlemise käitamistasandil. Käesolevas määruses keskendutakse elektrikriisidele, mis võivad olla laiema ulatuse ja mõjuga. Käesolevas dokumendis sätestatakse, mida peaksid liikmesriigid tegema ja milliseid meetmeid võtma, kui süsteemi käidueeskirjast enam ei piisa. Kuid ka kriisi korral tuleb täielikult järgida süsteemi käidueeskirja. |
(5) Elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri24 ning elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri25 moodustavad üksikasjalikud juhised põhivõrguettevõtjatele ja teistele asjaosalistele selle kohta, kuidas nad peaksid tegutsema ja tegema koostööd, et tagada süsteemi talitluskindlus. Sellised tehnilised juhised peaksid tagama elektrialaste vahejuhtumite tulemusliku käsitlemise käitamistasandil. Käesolevas määruses keskendutakse elektrikriisidele, mis võivad olla laiema ulatuse ja mõjuga. Käesolevas dokumendis sätestatakse, mida peaksid liikmesriigid tegema ja milliseid meetmeid võtma, kui süsteemi käidueeskirjast enam ei piisa. Kuid ka kriisi korral tuleb täielikult järgida süsteemi käidueeskirja ning tuleks tagada kooskõla käesoleva määruse sätete ning elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirja vahel. |
|
_________________ |
_________________ |
|
24 Komisjoni määrus (EL) …/…, XXX, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L …, lk …). |
24 Komisjoni XXX määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L …, lk …). |
|
25 Komisjoni XXX määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L …, lk …). |
25 Komisjoni XXX määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L …, lk …). |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne eeskirjade raamistik selle kohta, kuidas ennetada elektrikriise ning kuidas nendeks valmistuda ja neid ohjata, tagatakse suurem läbipaistvus ettevalmistusjärgus ja kriisi ajal ning kriisi korral elektri tarnimine sinna, kus seda kõige enam vajatakse. See eeldab liikmesriikidelt solidaarset koostööd piirkondade tasandil. Samuti luuakse sellega raamistik, mis võimaldab teha tõhusat varustuskindluse järelevalvet Euroopas elektrivaldkonna koordineerimise rühma kaudu. Sellega peaks kaasnema parem ohuvalmidus väiksema kuluga. See peaks parandama ka energia siseturgu, suurendama usaldust ja kindlustunnet liikmesriikides ning välistama riigi sobimatu sekkumise kriisi korral, eelkõige vältides põhjendamatut piiriüleste tarnete kärpimist. |
(6) Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne eeskirjade raamistik selle kohta, kuidas ennetada elektrikriise ning kuidas nendeks valmistuda ja neid ohjata, tagatakse suurem läbipaistvus ettevalmistusjärgus ja kriisi ajal ning kriisi korral meetmete võtmine koordineeritult ja tõhusalt ning elektri tarnimine sinna, kus seda kõige enam vajatakse. See eeldab liikmesriikidelt solidaarset koostööd piirkondade tasandil. Samuti luuakse sellega raamistik, mis võimaldab teha tõhusat varustuskindluse järelevalvet Euroopas elektrivaldkonna koordineerimise rühma kaudu. Sellega peaks kaasnema parem ohuvalmidus väiksema kuluga, ressursside optimeerimine ja leevendatud mõju kodanikele ja äriühingutele kriisi ajal. See peaks tugevdama ka energia siseturgu, suurendades usaldust ja kindlustunnet liikmesriikides ning välistades riigi sobimatu sekkumise kriisi korral, eelkõige vältides mitteturupõhiste meetmete mittevajalikku kohaldamist ning põhjendamatut piiriüleste tarnete ja piirkonnaülese ülekandevõimsuse kärpimist, vähendades seeläbi ohtu, et negatiivne ülekanduv mõju avaldub naaberliikmesriikides. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Selleks et lihtsustada elektrikriiside alast ennetustööd, sellekohast teabevahetust ja järelhindamist, peaksid liikmesriigid nimetama ühe pädeva asutuse kontaktpunktiks. See võib olla kas juba olemasolev või uus üksus. |
(10) Varustuskindlus on jagatud vastutus paljude osalejate vahel, kellest igaühel on elektrisüsteemide haldamises täita selgelt kindlaksmääratud roll. Jaotusvõrguettevõtjad ja põhivõrguettevõtjad täidavad keskset rolli turvalise, usaldusväärse ja tõhusa elektrisüsteemi tagamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) .../... [proposed Electricity Directive, COD 2016/380] artiklitele 31 ja 40. Reguleerivad asutused ja muud asjaomased riiklikud asutused täidavad neile direktiivi (EL) .../... [proposed Electricity Directive] artiklis 59 antud ülesannete raames tähtsat rolli ka elektrivarustuskindluse tagamisel ja kontrollimisel. Selleks et tagada kõigi osalejate läbipaistev ja kaasav osalemine, ohuvalmiduskavade ja piirkondlike kokkulepete tõhus ettevalmistamine ja nõuetekohane rakendamine ning lihtsustada elektrikriisialast ennetustööd, teabevahetust ja järelhindamist, peaksid liikmesriigid määrama ühe pädeva riikliku või reguleeriva asutuse kontaktpunktiks. See võib olla kas juba olemasolev või uus üksus. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(10 a) Ühine lähenemisviis kriiside ennetamisele ja ohjamisele eeldab elektrikriisi ühist määratlust. Et ületada praegu liidus esinevad erinevad lähenemisviisid, tuleks elektrikriis käesolevas määruses üldiselt määratleda kui tekkinud või võimalik olukord, kus kas on märkimisväärne elektri vähesus või elektrit ei ole võimalik tarnida. Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad määraksid piirkondlikul ja riiklikul tasandil kindlaks konkreetsed elektrikriisi stsenaariumid ning seejärel määratleksid oma ohuvalmiduskavades konkreetsed meetmed kõnealuste olukordadega tegelemiseks. Selline lähenemisviis peaks aitama tagada, et kõik võimalikud kriisiolukorrad on hõlmatud, võttes arvesse piirkondlikku ja riiklikku eripära, näiteks võrgu topograafiat, elektrienergia allikate jaotust, tootmis- ja tarbimismahtu ning elanikkonna hajutatust. |
Selgitus | |
Praegu puudub kogu Euroopas ühine arusaam sellest, mida kriisiolukord tähendab ja endaga kaasa toob. Seepärast ja selleks, et võimaldada liikmesriikidel oma riiklikes ohuvalmiduskavades määratleda ja hinnata, mida „märkimisväärne elektri vähesus“ või „elektrit ei ole võimalik tarnida“ konkreetselt tähendab, peab „kriisiolukorra“ määratlus olema lai, et see hõlmaks kõiki võimalikke kriisiolukordi Euroopas. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Kriiside ennetamise ja ohjamise ühine lähenemisviis eeldab eelkõige seda, et liikmesriigid kasutaksid ühesuguseid meetodeid ja määratlusi elektrivarustuskindluse ohtude väljaselgitamiseks ning suudaksid tõhusalt võrrelda, kuidas neil ja nende naabritel selles valdkonnas läheb. Määruses on määratletud kaks näitajat liidu elektrivarustuskindluse järelevalve jaoks: eeldatavasti mittetarnitav energia [GWh/aasta] ja võimsusvajaku ootus [h/aasta]. Neid näitajaid kasutatakse Euroopa ressursside piisavuse hindamisel, mida teeb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) kooskõlas [Article 19 of the proposed Electricity Regulation]. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm teeb nendele näitajatele tuginedes korrapäraselt energiavarustuskindluse järelevalvet. Euroopa energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (koostööamet) peaks samuti kasutama neid näitajaid, kajastades liikmesriikide taset energiavarustuskindluse valdkonnas oma iga-aastases elektrituru järelevalve aruandes [Article 16 of the proposed ACER Regulation]. |
(11) Liikmesriigid peavad kasutama elektrivarustuskindluse ohtude väljaselgitamiseks ühiseid meetodeid ja määratlusi, mis võimaldavad neil tõhusalt võrrelda, kuidas neil ja nende naabritel selles valdkonnas läheb. Määruses on määratletud kaks näitajat liidu elektrivarustuskindluse järelevalve jaoks: eeldatavasti mittetarnitav energia [GWh/aasta] ja võimsusvajaku ootus [h/aasta]. Neid näitajaid kasutatakse Euroopa ressursside piisavuse hindamisel, mida teeb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) kooskõlas [Article 19 of the proposed Electricity Regulation]. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm teeb nendele näitajatele tuginedes korrapäraselt energiavarustuskindluse järelevalvet. Euroopa energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (koostööamet) peaks samuti kasutama neid näitajaid, kajastades liikmesriikide taset energiavarustuskindluse valdkonnas oma iga-aastases elektrituru järelevalve aruandes [Article 16 of the proposed ACER Regulation]. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) Sidususe tagamiseks ohuhinnangutes, millega luuakse liikmesriikide vaheline usaldus kriisiolukorras, on vaja ühetaolist käsitlust kriisistsenaariumide väljaselgitamisel. Seetõttu peaks ENTSO-E koos koostööametiga välja töötama ühise metoodika ohtude kindlakstegemiseks, nii et ENTSO-E töötab metoodika välja ja koostööamet kiidab selle heaks. |
(12) Sidususe tagamiseks ohuhinnangutes ja liikmesriikidevahelise usalduse loomiseks kriisiolukorras on vaja ühetaolist käsitlust kriisistsenaariumide väljaselgitamiseks. Seetõttu peaks ENTSO-E pärast asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas nii traditsioonilise kui ka taastuvenergia tootjatega konsulteerimist koos koostööametiga välja töötama ühise metoodika ohtude kindlakstegemiseks ja seda korrapäraselt ajakohastama, nii et ENTSO-E töötab metoodika välja ja ajakohastab seda ning koostööamet kiidab selle heaks. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Selle ühtse metoodika järgi peaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik korrapäraselt koostama ja ajakohastama piirkondlikke kriisistsenaariume ning selgitama välja iga piirkonna kõige suuremad ohud, näiteks äärmuslikud ilmaolud, loodusõnnetused, kütuse vähesus ja pahatahtlikud ründed. Kui kaalutakse gaasitarnete katkemise ohu kriisistsenaariumi, tuleks tarnete katkemist hinnata Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku väljatöötatud tarne- või taristuhäire stsenaariumi järgi vastavalt gaasivarustuskindluse määruse [proposed Gas Security of Supply Regulation] artikli 6 lõikele 6. Liikmesriigid peaksid selle alusel koostama oma riikliku kriisistsenaariumi ja ajakohastama seda põhimõtteliselt iga kolme aasta järel. Ohuvalmiduskavad peaksid tuginema nendele stsenaariumidele. Ohtude kindlakstegemisel riigi tasandil peaksid liikmesriigid kirjeldama ka selliseid varustuskindluse ohtusid, mis võivad tekkida seoses taristu kuuluvusega, ning nägema ette meetmed, mida sel juhul tuleks võtta (nt üldiste või sektoripõhiste investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused jne), ning selgitama, miks nende arvates neidmeetmeid peaks võtma. |
(13) Selle ühtse metoodika järgi peaks ENTSO-E korrapäraselt koostama ja ajakohastama piirkondlikke kriisistsenaariume ning selgitama välja iga piirkonna kõige suuremad ohud, näiteks äärmuslikud ilmaolud, loodusõnnetused, kütuse vähesus ja pahatahtlikud ründed. Kui kaalutakse gaasitarnete katkemise ohu kriisistsenaariumi, tuleks tarnete katkemist hinnata Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku väljatöötatud tarne- või taristuhäire stsenaariumi järgi vastavalt gaasivarustuskindluse määruse [proposed Gas Security of Supply Regulation] artikli 6 lõikele 6. Selleks et tugevdada piirkondlikku lähenemisviisi ohuhindamisele, peaks ENTSO-E-l olema võimalus delegeerida piirkondlike kriisistsenaariumide koostamisega seotud ülesandeid piirkondlikele koordinatsioonikeskustele. Liikmesriigid peaksid nende piirkondlike kriisistsenaariumide alusel koostama oma riikliku kriisistsenaariumi ja ajakohastama seda põhimõtteliselt iga kolme aasta järel. Ohuvalmiduskavad peaksid seejärel tuginema nendele stsenaariumidele. Ohtude kindlakstegemisel riigi tasandil peaksid liikmesriigid kirjeldama ka selliseid varustuskindluse ohtusid, mis võivad tekkida seoses taristu kuuluvusega, ning nägema ette meetmed, mida sel juhul tuleks võtta (nt üldiste või sektoripõhiste investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused jne), ning selgitama, miks nende arvates tuleks neid meetmeid pidada vajalikuks ja proportsionaalseks. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Nagu on märgitud määruses [proposed Electricity Regulation], peaksid piirkondlikud talitluskeskused korrapäraselt hindama asjaomaseid ohtusid, kuna neile on usaldatud juhtimine sellistes olukordades. Selleks et oleks tagatud ülesannete tõhus täitmine ja tihe koostöö asjaomaste riiklike asutustega ulatuslike juhtumite ennetamiseks ja mõju leevendamiseks, peaks käesoleva määrusega ettenähtud piirkondlik koostöö põhinema tehnilisel tasandil kasutatavatel piirkondliku koostöö struktuuridel, nimelt liikmesriikide rühmadel, kellel on ühine piirkondlik talitluskeskus. |
(15) Nagu on märgitud määruses [proposed Electricity Regulation], peaksid piirkondlikud koordinatsioonikeskused korrapäraselt hindama asjaomaseid ohtusid, kuna neile on usaldatud juhtimine sellistes olukordades. Selleks et oleks tagatud ülesannete tõhus täitmine ja tihe koostöö asjaomaste riiklike asutustega ulatuslike juhtumite ennetamiseks ja mõju leevendamiseks, peaks käesoleva määrusega ettenähtud piirkondlik koostöö põhinema tehnilisel tasandil kasutatavatel piirkondliku koostöö struktuuridel, nimelt liikmesriikide rühmadel, kellel on ühine piirkondlik koordinatsioonikeskus. |
Selgitus | |
Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Määrusega [proposed Electricity Regulation] on ette nähtud kasutada Euroopa ressursside piisavuse hindamisel ühtset metoodikat keskpikas kuni pikas perspektiivis (alates kümnest aastast kuni ühe aastani), tagamaks seda, et liikmesriikide otsused võimalike investeerimisvajaduste kohta tehtaks läbipaistvalt ja ühiste põhimõtete alusel. Sellel hinnangul on teistsugune eesmärk kui lühiajalistel piisavuse hindamistel, mida kasutatakse selleks, et avastada lühiajalisi piisavusprobleeme, mis on seotud lühikeste ajavahemikega, näiteks hooajalised prognoosid (kuueks eelseisvaks kuuks) ning järgmise nädala kuni päevasisese piisavuse hindamised. Seoses lühiajaliste hinnangutega on vaja ühtset käsitlust piisavusprobleemide väljaselgitamiseks. ENTSO-E ülesanne on esitada talve- ja suveprognoosid, et hoiatada liikmesriike ja põhivõrguettevõtjaid järgmise kuue kuu ohtudest seoses varustuskindlusega. Selleks et paremini prognoose koostada, tuleks kasutada ühtset ENTSO-E väljatöötatud ja koostööameti kinnitatud tõenäosusmeetodit. Piirkondlike ohuhinnangute paremaks koostamiseks peaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul olema võimalus delegeerida hooajaliste prognooside tegemisega seotud ülesandeid piirkondlikele talitluskeskustele. |
(16) Määrusega [proposed Electricity Regulation] on ette nähtud kasutada Euroopa ressursside piisavuse hindamisel ühtset metoodikat keskpikas kuni pikas perspektiivis (alates kümnest aastast kuni ühe aastani), tagamaks seda, et liikmesriikide otsused võimalike investeerimisvajaduste kohta tehtaks läbipaistvalt ja ühiste põhimõtete alusel. Sellel hinnangul on teistsugune eesmärk kui lühiajalistel piisavuse hindamistel, mida kasutatakse selleks, et avastada lühiajalisi piisavusprobleeme, mis on seotud lühikeste ajavahemikega, näiteks hooajalised prognoosid (kuueks eelseisvaks kuuks) ning järgmise nädala kuni päevasisese piisavuse hindamised. Seoses lühiajaliste hinnangutega on vaja ühtset käsitlust piisavusprobleemide väljaselgitamiseks. ENTSO-E ülesanne on esitada talve- ja suveprognoosid, et hoiatada liikmesriike ja põhivõrguettevõtjaid järgmise kuue kuu ohtudest seoses varustuskindlusega. Selleks et paremini prognoose koostada, tuleks kasutada ühtset tõenäosusmeetodit, mille on välja töötanud ENTSO-E pärast asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonidega ja teadusringkondadega konsulteerimist ja mille on kinnitanud koostööamet ning mida ajakohastatakse korrapäraselt. Piirkondlike ohuhinnangute paremaks koostamiseks peaks ENTSO-E-l olema võimalus delegeerida hooajaliste prognooside tegemisega seotud ülesandeid piirkondlikele talitluskeskustele. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(18) Kriiside ennetamise ja ohjamise ühtse käsitluse tagamiseks peaks iga liikmesriigi pädev asutus pärast huvirühmadega arutamist koostama ohuvalmiduskava. Kavas tuleks kirjeldada tõhusaid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, mida rakendatakse kõikide väljaselgitatud kriisistsenaariumide korral. Kava peaks tagama eelkõige nende tingimuste läbipaistvuse, mille korral saab kriisi leevendamiseks võtta mitteturupõhiseid meetmeid. Kõik kavandatud mitteturupõhised meetmed peavad olema kooskõlas käesoleva määruse sätetega. |
(18) Kriiside ennetamise ja ohjamise ühtse käsitluse tagamiseks peaks iga liikmesriigi pädev asutus pärast asjakohaste huvirühmadega arutamist koostama piirkonna ja riigi tasandil väljaselgitatud elektrikriisistsenaariumidele tuginedes ohuvalmiduskava. Kavas tuleks kirjeldada tõhusaid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, mida rakendatakse kõikide väljaselgitatud kriisistsenaariumide korral. Kava peaks tagama eelkõige nende tingimuste läbipaistvuse, mille korral peetakse vajalikuks kriisi leevendamiseks võtta mitteturupõhiseid meetmeid. Kõik kavandatud mitteturupõhised meetmed peavad olema kooskõlas käesoleva määruse sätetega. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(20) Kava tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks et kava oleks ajakohane ja tõhus, peaksid iga piirkonna pädevad asutused korraldama selle sobivuse kontrollimiseks iga-aastaseid modelleerimisi koostöös piirkondlike talitluskeskustega. |
(20) Kava tuleks korrapäraselt ajakohastada ja see tuleks avaldada, tagades samal ajal tundliku teabe salajasuse. Selleks et kava oleks ajakohane ja tõhus, peaksid iga piirkonna pädevad asutused korraldama selle sobivuse kontrollimiseks iga-aastaseid modelleerimisi koostöös piirkondlike talitluskeskustega. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(28) 2012. aastal loodi elektrivaldkonna koordineerimise rühm, mis on foorum, kus vahetatakse teavet ning edendatakse koostööd liikmesriikide vahel, eriti varustuskindluse valdkonnas29. Käesoleva määrusega tugevdatakse tema rolli. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm peaks täitma ülesandeid, mis on seotud ohuvalmiduskavade koostamisega, ja tal on oluline osa järelevalves selle üle, milline on liikmesriikide tulemuslikkus elektrivarustuskindluse tagamisel; ka peaks ta selle alusel töötama välja parima töökorra. |
(28) 2012. aastal loodi elektrivaldkonna koordineerimise rühm, mis on foorum, kus vahetatakse teavet ning edendatakse koostööd liikmesriikide vahel, eriti varustuskindluse valdkonnas29. Käesoleva määrusega tugevdatakse tema rolli. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm peaks täitma ülesandeid, mis on seotud ohuvalmiduskavade koostamisega, ja tal on oluline osa järelevalves selle üle, milline on liikmesriikide tulemuslikkus elektrivarustuskindluse tagamisel; ka peaks ta selle alusel töötama välja parima töökorra. Komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et elektrivaldkonna koordineerimise rühma koosseis vaadatakse läbi, et kaasata sellesse uued sidusrühmad, nagu tootjad, ELi jaotusvõrguettevõtjad ja tarbijaorganisatsioonid. |
|
_________________ |
_________________ |
|
29 Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus, millega moodustatakse elektrivaldkonna koordineerimise rühm (2012/C 353/02), ELT C 353, 17.11.2012, lk 2. |
29 Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus, millega moodustatakse elektrivaldkonna koordineerimise rühm (2012/C 353/02), ELT C 353, 17.11.2012, lk 2. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(29) Elektrikriis võib levida väljapoole liidu piire ja hõlmata ka energiaühenduse riike. Selleks et tagada tõhus kriisiohje liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahelistel piiridel, peaks liit tegema osalisriikidega tihedat koostööd kriiside ennetamisel, nendeks valmistumisel ja kriiside ohjamisel. |
(29) Elektrikriis võib levida väljapoole liidu piire ja hõlmata ka energiaühenduse riike. Energiaühenduse asutamislepingu osalisena peaks liit edendama selle asutamislepingu muutmist integreeritud turu ja ühtse õigusruumi loomiseks, pakkudes selleks asjakohast ja stabiilset õigusraamistikku. Selleks et tagada tõhus kriisiohje liikmesriikide ja energiaühenduse asutamislepingu osalisriikide vahelistel piiridel, peaks liit tegema osalisriikidega tihedat koostööd kriiside ennetamisel, nendeks valmistumisel ja kriiside ohjamisel. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad liikmesriikidevahelise koostöö kohta elektrikriiside ennetamiseks, kriisivalmiduseks ja kriiside ohjamiseks solidaarselt ja läbipaistvalt, võttes igakülgselt arvesse konkurentsivõimelise elektrisiseturu nõudeid. |
Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad liikmesriikidevahelise koostöö kohta elektrikriiside ennetamiseks, kriisivalmiduseks ja kriiside ohjamiseks solidaarselt ja läbipaistvalt, võttes igakülgselt arvesse konkurentsivõimelise elektrisiseturu nõudeid ning järgides ELi energia- ja kliimaeesmärke. |
Selgitus | |
Üldisemas kontekstis tuleks osutada ELi strateegilistele eesmärkidele kõnealuses valdkonnas. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) „elektrikriis“ – tekkinud või võimalik olukord, kus kas on märkimisväärne elektri vähesus või elektrit ei ole võimalik tarnida lõpptarbijatele; |
(b) „elektrikriis“ – tekkinud või võimalik olukord, kus kas on märkimisväärne elektri vähesus või elektrit ei ole võimalik tarnida lõpptarbijatele, tuginedes riiklikes ja piirkondlikes kriisistsenaariumides määratletud parameetritele; |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(c a) „pädev asutus“ – liikmesriigi määratud riiklik valitsusasutus või reguleeriv asutus, kes tagab käesoleva määrusega ette nähtud meetmete rakendamise; |
Selgitus | |
Tuleks lisada pädeva asutuse määratlus, mis on kooskõlas gaasivarustuskindluse määruses kasutatud määratlusega. | |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) „mitteturupõhine meede“ – iga tarnija- või tarbijapoolne meede, mille eesmärk on leevendada elektrikriisi ja mis ei vasta turueeskirjadele või ärikokkulepetele; |
(e) „mitteturupõhine meede“ – iga tarnijapoolne, võrgupoolne või tarbijapoolne meede, mille eesmärk on leevendada elektrikriisi ja mis ei vasta turueeskirjadele või ärikokkulepetele; |
Selgitus | |
Määratlusse on vaja lisada mõiste „võrgupoolsed meetmed“, et märkida selgelt, et näiteks kättesaadava ülekandevõimsuse või juba eraldatud piirkonnaülese võimsuse piiramine on mitteturupõhine meede ja seda tuleb vältida. | |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) „makropiirkond“ – rühm liikmesriike, kes on seotud struktureeritud makropiirkondliku partnerluse kaudu kooskõlas määruse (EL) ... [proposed Governance of the Energy Union Electricity Regulation] artikli 2 punkti 18 alapunktiga a. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata pädeva asutuse nime ja kontaktandmed, kui pädev asutus on määratud. |
2. Iga liikmesriik teatab komisjonile viivitamata ja avalikustab pädeva asutuse nime ja kontaktandmed ning kõik nendes tehtud muudatused. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et kõiki ohtusid, mis on seotud elektrivarustuskindlusega, hinnatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud käesolevas määruses ning [proposed Electricity Regulation] artiklis 18. Selles küsimuses teevad liikmesriigid koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga ja piirkondlike keskustega. |
Liikmesriigid tagavad, et kõiki ohtusid, mis on seotud elektrivarustuskindlusega, hinnatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud käesolevas määruses ning määruse (EL) ... [proposed Electricity Regulation] IV peatükis kindlaks määratud Euroopa ressursside piisavuse hinnangus. Elektrivarustuskindlus eeldab asjaomaste sidusrühmade, liikmesriikide, peamiselt nende pädevate asutuste, piirkondlike koordinatsioonikeskuste ja komisjoni tõhusat koostööd liidu muude institutsioonide ja organitega nende vastavates tegevus- ja pädevusvaldkondades. Selles küsimuses teevad liikmesriigid vajaduse korral koostööd ENTSO-Ega, piirkondlike talitluskeskustega, põhivõrguettevõtjatega, riiklike reguleerivate asutustega ja muude asjaomaste sidusrühmadega. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Kompromissmuudatusettepanek |
|
1. Hiljemalt [OPOCE to insert exact date:: two months after entry into force of this Regulation] esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik koostööametile ettepaneku metoodika kohta, mille järgi selgitada välja kõige asjakohasemad elektrikriisi stsenaariumid piirkondade tasandil. |
1. Hiljemalt [OPOCE to insert exact date: four months after entry into force of this Regulation] esitab ENTSO-E koostööametile ettepaneku metoodika kohta, mille järgi selgitada välja kõige asjakohasemad elektrikriisi stsenaariumid piirkondade tasandil. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Enne kavandatud metoodika esitamist konsulteerib ENTSO-E metoodika suhtes vähemalt tootjate ja tarbijate organisatsioonidega, jaotusvõrguettevõtjatega, riiklike reguleerivate asutustega ja muude riiklike asutustega. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võtab asjakohaselt arvesse konsulteerimise tulemusi. |
4. Enne kavandatud metoodika esitamist konsulteerib ENTSO-E metoodika suhtes vähemalt piirkondlike koordinatsioonikeskustega, tootjate ja tarbijate organisatsioonidega, tootjatega, põhivõrguettevõtjatega, jaotusvõrguettevõtjatega, pädevate asutustega, riiklike reguleerivate asutustega, muude riiklike asutustega ja muude asjaomaste sidusrühmadega. ENTSO-E võtab asjakohaselt arvesse konsulteerimise tulemust. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6. ENTSO-E ajakohastab ja täiustab metoodikat korrapäraselt kooskõlas lõigetega 1–5. Koostööamet ja komisjon võivad taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades nõuetekohased põhjendused. Kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamist esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik muudatustega kavandi koostööametile. Kahe kuu jooksul pärast kavandi kättesaamist koostööamet kas muudab seda või kinnitab selle ja avaldab oma veebisaidil. |
6. ENTSO-E ajakohastab ja täiustab metoodikat korrapäraselt kooskõlas lõigetega 1–5. Koostööamet ja komisjon võivad taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades nõuetekohased põhjendused. Kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist esitab ENTSO-E muudatustega kavandi koostööametile. Kahe kuu jooksul pärast kavandi kättesaamist koostööamet kas kinnitab selle või muudab seda ja avaldab selle oma veebisaidil. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Hiljemalt [OPOCE to insert exact date:: ten months after entry into force of this Regulation] selgitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik välja kõige asjakohasema elektrikriisistsenaariumi iga piirkonna jaoks kooskõlas artikli 5 kohaselt vastu võetud metoodikaga. ENTSO-E võib delegeerida piirkondlike kriisistsenaariumide väljaselgitamise ülesande piirkondlikele talitluskeskustele. |
1. Hiljemalt [OPOCE to insert exact date: ten months after the date of entry into force of this Regulation] selgitab ENTSO-E tihedas koostöös elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga välja kõige asjakohasema elektrikriisistsenaariumi iga piirkonna jaoks kooskõlas artikli 5 kohaselt vastu võetud metoodikaga. ENTSO-E võib delegeerida piirkondlike kriisistsenaariumide väljaselgitamise ülesande piirkondlikele koordinatsioonikeskustele. Piirkondlikud koordinatsioonikeskused konsulteerivad selleks elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga. Pahatahtlike rünnetega seotud kriisistsenaariumite kindlakstegemisel kindlustavad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja piirkondlikud koordinatsioonikeskused, et tundliku teabe salajasus on tagatud. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Hiljemalt [OPOCE to insert exact date:: ten months after entry into force of this Regulation] selgitavad liikmesriigid välja kõige sobivama elektrikriisi stsenaariumi riigi tasandil. |
1. Hiljemalt [OPOCE to insert exact date: twelve months after the date of entry into force of this Regulation] selgitavad liikmesriigid välja kõige sobivama elektrikriisistsenaariumi riigi tasandil ning selles osalevad vähemalt jaotusvõrguettevõtjad, põhivõrguettevõtjad ja tootjad, tagades samal ajal tundliku teabe salajasuse. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 7 a |
|
|
Suunised kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks |
|
|
1. Võttes arvesse Euroopa ressursside piisavuse hindamist ja muid asjakohaseid eeskirju, koostab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet kogu liitu hõlmavad suunised kriisiolukordade ennetamiseks ja ohjamiseks ning määrab kindlaks nii turupõhised kui ka mitteturupõhised meetmed ja süsteemi käidueeskirja. Suuniste koostamisel eelistab koostööamet võimaluse korral kõige väiksema keskkonnamõjuga meetmeid. |
|
|
2. Suunised hõlmavad ka hüvitusskeemide põhimõtteid ja kaitstud tarbijate kindlakstegemise põhimõtteid. |
|
|
3. Amet vaatab need lahendused läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid iga kolme aasta järel või sagedamini, kui asjaolud seda nõuavad. |
Selgitus | |
Riiklike kavade koostamisel peaks olema kasu kriiside ohjamise ühistest lahendustest. Need tagaksid kavade sidususe ja hõlbustaksid kokkulepete saavutamist liikmesriikide vahelistel läbirääkimistel, mida peetakse kavade piirkondliku osa üle. Selleks, et tagada kõige kaitsetumate ja olulisemate ühiskonnakihtide kaitse ning hõlbustada piiriüleste solidaarsusmeetmete võtmist, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 14, tuleb kaitstud tarbijate määratlus ELi tasandil ühtlustada. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Lühiajalise piisavuse hindamise metoodika |
Lühiajalise ja hooajalise piisavuse hindamise metoodika |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Hiljemalt [OPOCE to insert exact date:: two months after entry into force of this Regulation] esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik koostööametile ettepaneku lühiajalise piisavuse hindamise metoodika kohta, et hinnata hooajalist piisavust ning järgmise nädala kuni päevasisese ajavahemiku piisavust, kusjuures see metoodika hõlmab vähemalt järgmist: |
Hiljemalt [OPOCE to insert exact date: four months after the date of entry into force of this Regulation] esitab ENTSO-E koostööametile ettepaneku lühiajalise ja hooajalise piisavuse hindamise metoodika kohta, kusjuures see metoodika hõlmab vähemalt järgmist: |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) sisendi määramatus, näiteks tõenäosus, et ülekandevõimsus katkeb, jõujaamas tootmine seiskub, ilm on halb, tarbimine kõigub, taastuvenergia tootmine kõigub; |
(a) sisendi määramatus, näiteks tõenäosus, et ülekandevõimsus katkeb, jõujaamas tootmine seiskub, ilm on halb, tarbimine kõigub eelkõige ilmastikuoludest tingitud tippkoormuste tõttu, taastuvenergia tootmine kõigub; |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) kriisi tekkimise tõenäosus; |
(b) elektrikriisi tekkimise tõenäosus; |
Selgitus | |
Teksti vastavusse viimine artiklis 2 esitatud mõistetega. | |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Metoodikaga nähakse ette tõenäosuslik käsitlus ning sellega hõlmatakse piirkonna ja liidu tasand, sealhulgas ELi mittekuuluvad riigid liidu sünkroonaladel. |
Metoodikaga nähakse ette tõenäosuslik käsitlus ning sellega hõlmatakse piirkonna ja liidu tasand, sealhulgas liikmesriikide vahelise ühendatuse tase ja nii palju kui võimalik ELi mittekuuluvad riigid liidu sünkroonaladel. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Enne kavandatud metoodika esitamist konsulteerib ENTSO-E metoodika suhtes vähemalt tootjate ja tarbijatega, jaotusvõrguettevõtjatega, riiklike reguleerivate asutustega ja muude riiklike asutustega. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võtab asjakohaselt arvesse konsulteerimise tulemusi. |
2. Enne kavandatud metoodika esitamist konsulteerib ENTSO-E metoodika suhtes vähemalt piirkondlike koordinatsioonikeskustega, tootjate ja tarbijate organisatsioonidega, tootjatega, põhivõrguettevõtjatega ja jaotusvõrguettevõtjatega, pädevate asutustega, riiklike reguleerivate asutustega, muude riiklike asutustega ja asjaomaste sidusrühmadega. ENTSO-E võtab asjakohaselt arvesse konsulteerimise tulemust. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. ENTSO-E ajakohastab ja täiustab metoodikat korrapäraselt kooskõlas lõigetega 1–3. Koostööamet ja komisjon võivad taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades nõuetekohased põhjendused. Kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamist esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik muudatustega kavandi koostööametile. Kahe kuu jooksul pärast kavandi kättesaamist koostööamet kas muudab seda või kinnitab selle ja avaldab oma veebisaidil. |
4. ENTSO-E ajakohastab ja täiustab metoodikat korrapäraselt kooskõlas lõigetega 1, 2 ja 3. Koostööamet ja komisjon võivad taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades nõuetekohased põhjendused. Kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist esitab ENTSO-E muudatustega kavandi koostööametile. Kahe kuu jooksul pärast kavandi kättesaamist koostööamet kas kinnitab selle või muudab seda ja avaldab selle oma veebisaidil. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kõik lühiajalise piisavuse hindamised tehakse artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodikaga. |
1. Kõik lühiajalise piisavuse hindamised, mida tehakse kas riiklikul, piirkondlikul või liidu tasandil, tehakse artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodikaga. |
Selgitus | |
Kuigi ohuvalmiduse ettepanekus nõutakse üleeuroopalisi ja piirkondlikke lühiajaliste ohtude hindamisi, tuleks täpsustada, et liikmesriikidel on ka võimalus viia läbi oma hindamisi. Tegelikult peab elektri ülekandesüsteemi käidueeskirja (artikli 104) kohaselt iga põhivõrguettevõtja läbi viima lühiajalisi piisavushindamisi. Selle täiendusega täpsustatakse ka, et kõik lühiajalised piisavushinnangud peavad järgima artikli 8 kohaselt kehtestatud metoodikat. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Iga liikmesriigi pädev asutus koostab ohuvalmiduskava, tuginedes piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisistsenaariumidele, mis on välja selgitatud vastavalt artiklitele 6 ja 7 ning olles konsulteerinud elektri- ja gaasiettevõtjatega, asjaomaste organisatsioonidega, kes esindavad kodu- ja tööstustarbijate huve, ning riikliku reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus). |
1. Iga liikmesriigi pädev asutus koostab ohuvalmiduskava, tuginedes piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisistsenaariumidele, mis on välja selgitatud vastavalt artiklitele 6 ja 7 ning olles konsulteerinud elektri- ja gaasiettevõtjatega, põhivõrguettevõtjatega ja jaotusvõrguettevõtjatega, asjaomaste organisatsioonidega, kes esindavad kodu- ja tööstustarbijate huve, ning riikliku reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus). Tagatakse rünnete ennetamise ja leevendamisega seotud tundliku teabe salajasus. Kui pädev asutus leiab, et teatavat tundlikku teavet ei pea avalikustama, esitab ta sellest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7. Liikmesriigid teevad kavad avalikult kättesaadavaks, tagades samal ajal tundliku teabe salajasuse, eelkõige pahatahtlike rünnete ennetamise ja leevendamise meetmeid käsitleva teabe osas. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Tšehhi Vabariik on teadlik, et energiasektorit puudutav teave on strateegiliselt oluline ja tundlik. Andmete ohutust ja kaitset tuleb pahatahtlike rünnete leevendamise vallas pidada esmatähtsaks. Energiasektori haavatavuse ja strateegilise tähtsuse tõttu tuleb igas olukorras tõsiselt kaaluda, millises ulatuses teavet avaldada. | |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt g | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(g) mitteturupõhised meetmed, mida võiks võtta elektrikriisi korral ja mis on selliste meetmete rakendamise lävi, tingimused ja kord ning kuidas need meetmed vastavad artiklis 15 sätestatud nõuetele; |
(g) mitteturupõhised meetmed, mida võiks võtta elektrikriisi korral ja mis on selliste meetmete võtmise lävi, tingimused ja kord (sealhulgas võimalikud hüvitamiskavad), hinnates seda, mil määral on selliste meetmete kasutamine kriisi lahendamiseks vajalik ning kuidas need meetmed vastavad artiklis 15 sätestatud nõuetele; |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt h | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(h) koormuse eraldamise üksikasjalik kava, milles on sätestatud, millal, millistel tingimustel ja milliste osadena tuleks koormusi eraldada. Kavas täpsustatakse, millist liiki elektritarbijad peavad saama erilise kaitse lahtiühendamise eest ja põhjendatakse sellise kaitse vajadust, sh eelkõige seoses avaliku ja isikliku julgeolekuga; |
(h) koormuse eraldamise üksikasjalik kava, milles on sätestatud, millal, millistel tingimustel ja milliste osadena tuleks koormusi eraldada. Kavas täpsustatakse, millist liiki elektritarbijad peavad saama erilise kaitse lahtiühendamise eest, ja põhjendatakse sellise kaitse vajadust, sh eelkõige seoses avaliku julgeoleku ja isikliku turvalisusega ning oluliste avalike teenuste järjepidevusega; |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt i a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(i a) siseriiklikud meetmed, mis on vajalikud artikli 12 kohaselt kokku lepitud piirkondlike meetmete rakendamiseks ja jõustamiseks; |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt i b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(i b) kehtestatud meetmete keskkonnamõjuga arvestamine; |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a) piirkondliku kriisijuhi või -rühma nimetamine; |
(a) piirkondliku kriisikoordinaatori või -rühma nimetamine; |
Selgitus | |
„Koordinaator“ on sobivam mõiste, kuid selle roll tuleb määratleda. | |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) meetmed, mille eesmärk on leevendada kriisi, sealhulgas üheaegse kriisi mõju. Nende hulka kuuluvad piirkondlikud koormuse eraldamise kavad ning tehnilised, õiguslikud ja rahalised meetmed, millega tagatakse, et elektrit tarnitakse optimaalselt ja sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Sellised meetmed sisaldavad muu hulgas abi käivitamise läve, selle arvutamise valemit või arvväärtust, maksvat ja saavat poolt ning vahekohtu eeskirju; |
(c) meetmed, mille eesmärk on leevendada kriisi, sealhulgas üheaegse kriisi mõju. Nende hulka kuuluvad piirkondlikud koormuse eraldamise kavad ning tehnilised, õiguslikud ja rahalised meetmed, millega tagatakse, et elektrit tarnitakse optimaalselt ja sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Sellised meetmed sisaldavad muu hulgas abi käivitamise läve, selle arvutamise valemit või arvväärtust, maksvat ja saavat poolt ning vahekohtu eeskirju. Mõjutatud üksuste hüvitamise mehhanism sätestatakse samuti vastavalt artikli 7 a kohaselt väljaselgitatud põhimõtetele; |
Selgitus | |
Hüvitisteteemaliste lahkarvamuste vältimiseks peaks sellise hüvitamise põhimõtted kehtestama erapooletu ELi tasandi amet, st Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER). | |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kavasse lisatavad piirkondlikud meetmed peavad heaks kiitma liikmesriikide pädevad asutused asjaomases piirkonnas. Vähemalt kaheksa kuud enne kava vastuvõtmise või ajakohastamise tähtaega annavad pädevad asutused aru elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga tehtud kokkulepetest. Kui asjaomased pädevad asutused ei jõua kokkuleppele, teatavad nad komisjonile lahkarvamuste põhjused. Sel juhul võib komisjon paluda koostööametil Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga konsulteerides lihtsustada kokkuleppe tegemist. |
2. Kavasse lisatavad piirkondlikud meetmed peavad heaks kiitma liikmesriikide pädevad asutused asjaomases piirkonnas, konsulteerides asjaomaste piirkondlike koordinatsioonikeskustega ja enne nende lisamist vastavasse riiklikusse kavasse. Liikmesriigid võivad paluda, et komisjon täidaks sellise kokkuleppe ettevalmistamisel üldist hõlbustavat rolli. Komisjon võib paluda ka koostööametil ja ENTSO-E-l osutada asjaomastele liikmesriikidele tehnilist abi, et soodustada kokkuleppe tegemist. Vähemalt kaheksa kuud enne kava vastuvõtmise või ajakohastamise tähtaega annavad pädevad asutused elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aru tehtud kokkulepetest ja makropiirkondliku koostöö kõigist vormidest kooskõlas määrusega (EL) ... [proposed Governance of the Energy union Regulation]. Kui asjaomased pädevad asutused ei jõua kokkuleppele, teatavad nad komisjonile lahkarvamuste põhjused. Sellisel juhul pakub komisjon välja koostöömehhanismi kokkuleppe tegemiseks piirkondlike meetmete kohta. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Koostöös piirkondlike talitluskeskustega ning asjaomaseid huvirühmi kaasates teevad iga piirkonna pädevad asutused igal aastal kriisi modelleerimise, kontrollides eelkõige lõike 1 punktis b osutatud suhtlusmehhanisme. |
3. Koostöös piirkondlike talitluskeskustega ning asjaomaseid huvirühmi kaasates teevad iga piirkonna pädevad asutused igal aastal elektrikriisile reaalajas reageerimise modelleerimise, kontrollides eelkõige lõike 1 punktis b osutatud suhtlusmehhanisme. |
Selgitus | |
Täpsustus viib ettepaneku põhiteksti lisaga vastavusse. | |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 12 a |
|
|
Komisjoni roll ohuvalmiduskavade muutmisel |
|
|
1. Liikmesriigid esitavad vastuvõetud kavad komisjonile. Komisjon võib teha otsuse, millega nõutakse meetme muutmist või tühistamist, kui see: |
|
|
(a) võib moonutada liidu siseturgu; |
|
|
(b) ei ole varustuskindluse tagamiseks vajalik või sellega proportsionaalne; |
|
|
(c) võib ohustada teiste liikmesriikide varustuskindlust või |
|
|
(d) on vastuolus liidu kliimapoliitika eesmärkidega. |
|
|
Vastuvõetud meede jõustub alles siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud või kui seda on muudetud vastavalt komisjoni otsusele. |
Selgitus | |
On vaja kaitset tagamaks, et kokkulepitud plaanid ei ohustaks siseturgu ja varustuskindlust. Komisjonil peaks olema volitus nõuda vajaduse korral muudatusi. | |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Vajaduse ja võimaluse korral pakuvad liikmesriigid üksteisele abi, et ennetada või leevendada elektrikriisi. Sellise abi eest makstakse hüvitist. |
2. Kui seda palutakse ja see on tehniliselt võimalik, abistavad liikmesriigid üksteist, et ennetada või leevendada elektrikriisi. Sellise abi eest makstakse hüvitist, mis katab vähemalt abi palunud liikmesriigi territooriumile tarnitud elektri kulu ja kõik muud asjaomased kulud, mis tekkisid abi osutamisel, sealhulgas vajaduse korral tegelikult kasutamata ettevalmistatud abi ning kohtumenetlustest, vahekohtumenetlustest või sarnastest menetlustest ja vaidluste lahendamisest tulenevate hüvitiste tagasimaksmine ning osutatud abiga seotud kulud. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Mitteturupõhised meetmed käivitatakse kriisi korral ning ainult sel juhul, kui kõik turu pakutavad võimalused on ammendatud. Sellised meetmed ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega elektrituru tõhusat toimimist. Nad peavad olema vajalikud, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja ajutised. |
2. Mitteturupõhised meetmed käivitatakse kriisi korral üksnes viimase abinõuna ning alles pärast seda, kui kõik turu pakutavad võimalused on ammendatud, ja kui on küllaldaselt tõendeid, et turupõhiste meetmetega jätkamine võib kaasa tuua kriisiolukorra edasise halvenemise. Sellised meetmed ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega elektrituru tõhusat toimimist. Need peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja ajutised. Kõiki asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse viivitamata mitteturupõhiste meetmete kohaldamisest. |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Tarnete piiramine, sealhulgas juba jaotatud piirkonnaülese võimsuse piiramine võimsuse jaotamise või kavandatud tarnete piiramise eesmärgil, algatatakse üksnes kooskõlas proposed Electricity Regulation] artikli 14 lõike 2 sätetega ja nende sätete täpsustamiseks kehtestatud eeskirjadega. |
3. Tarnete piiramine, sealhulgas juba jaotatud piirkonnaülese võimsuse piiramine võimsuse jaotamise või kavandatud tarnete piiramise eesmärgil, algatatakse üksnes kooskõlas [proposed Electricity Regulation] artikli 14 lõike 2 ning komisjoni määruse (EL) 2015/12221a artikli 72 sätetega ja nende sätete täpsustamiseks kehtestatud eeskirjadega. |
|
|
_______________ |
|
|
1a Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24). |
Selgitus | |
Et täpsustada, et ka artikli 14 teistes lõigetes käsitletakse võimsuse jaotamist, näiteks lõikes 3 on sätestatud, et „Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriüleseid võimsusvooge mõjutavate ühenduste ja/või ülekandevõrkude maksimaalne võimsus“. Samuti on oluline lisada märkus võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise (CACM) määruse kohta. | |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus nädalat pärast kriisi väljakuulutamist, esitavad asjaomased pädevad asutused, konsulteerides oma riikliku reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus), elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja komisjonile hindamisaruande. |
1. Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus nädalat pärast kriisi lõppemist, esitavad asjaomased pädevad asutused, konsulteerides oma riikliku reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus), elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja komisjonile üksikasjaliku hindamisaruande. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(d) ülevaade naaberliikmesriikidele ja ELi mittekuuluvatele riikidele antud või neilt saadud abist; |
(d) ülevaade naaberliikmesriikidele ja ELi mittekuuluvatele riikidele ettevalmistatud (tegelikult kasutatud või kasutamata), antud või neilt saadud abist; |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt e | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e) elektrikriisi majanduslik mõju ja võetud meetmete mõju elektrisektorile, eelkõige tarnimata energia kogus ja käsitsi lahtiühendatud tarbimine (sealhulgas vabatahtlikult ja sunniviisiliselt lahtiühendatud tarbimise võrdlus); |
(e) elektrikriisi majanduslik mõju ja võetud meetmete mõju elektrisektorile, eelkõige tarnimata energia kogus, kättesaadava või eraldatud piirkonnaülese võimsuse piiramine, käsitsi lahtiühendatud tarbimine (sealhulgas vabatahtlikult ja sunniviisiliselt lahtiühendatud tarbimise võrdlus) ja sidusrühmade, näiteks elektritootjate, tarnijate ja muude asjaomaste turuosaliste suhtes kehtestatud meetmed; |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(e a) mitteturupõhiste meetmete kohaldamise põhjalik põhjendus; |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – punkt f a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(f a) ülevaade sellest, kuidas tulevane võrk tuleks projekteerida, et see tuleks toime kindlakstehtud elektrikriisidest tulenevate tagajärgedega, sealhulgas süsteemi struktuuriliste puuduste kirjeldus kooskõlas direktiivis (EL) ... [on Common Rules for the Internal Market in Electricity, COM(2016)864] sätestatud põhimõtetega ja perioodiliste võrgu arengukavade koostamine [tekst kooskõlastada turukorralduse direktiivi ettepaneku vastavate sätetega]. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Asjaomane pädev asutus esitab hindamise tulemused elektrivaldkonna koordineerimise rühmale. |
4. Asjaomane pädev asutus esitab hindamise tulemused elektrivaldkonna koordineerimise rühmale. Neid tulemusi arvestatakse ohuvalmiduskavade ajakohastamisel. |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Liidu Teatajale. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt c | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c) kirjeldage meetmeid, mis võimaldavad leevendada elektrikriisi, sh tootmise ja tarbimise meetmeid, märkige, millistel asjaoludel neid meetmeid võib kasutada ja millal need käivitatakse. Kui kaalutakse mitteturupõhiste meetmete kasutamist, peavad need olema nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse artiklis 15 sätestatud nõudeid; |
(c) kirjeldage meetmeid, mis võimaldavad leevendada elektrikriisi, sh tarbijapoolseid, võrgupoolseid ja tarnijapoolseid meetmeid, märkige, millistel asjaoludel neid meetmeid võib kasutada ja millal need käivitatakse. Kui kaalutakse mitteturupõhiste meetmete kasutamist, peavad need olema nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse artiklis 15 sätestatud nõudeid; |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt e a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(e a) kirjeldage siseriiklikke meetmeid, mis on vajalikud artikli 12 kohaselt kokkulepitud piirkondlike meetmete rakendamiseks ja jõustamiseks. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt b | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b) kirjeldage üheaegse kriisi korral võetavaid meetmeid, sh tarbijate tähtsuse järjekorda, ning koormuse eraldamist piirkonna tasandil ja rahalisi abimeetmeid elektrikriisi ennetamiseks ja leevendamiseks. Selliste meetmete kirjeldamisel määrake kindlaks abi käivitamise lävi, selle arvutamise valem või arvväärtus, maksev ja saav poolt ning vahekohtu eeskiri. Täpsustage, millal ja kuidas asjaomane piirkondlik koormuse eraldamise kava käivitatakse; |
(b) kirjeldage üheaegsete kriiside korral võetavaid meetmeid, sh tarbijate tähtsuse järjekorda, ning koormuse eraldamist piirkonna tasandil ja rahalisi abimeetmeid elektrikriisi ennetamiseks ja leevendamiseks. Selliste meetmete kirjeldamisel määrake kindlaks abi käivitamise lävi, selle arvutamise valem või arvväärtus, maksev ja saav poolt ning vahekohtu eeskiri. Täpsustage, millal ja kuidas asjaomane piirkondlik koormuse eraldamise kava käivitatakse; |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 5 – lõik 1 – punkt d a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(d a) põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad. |
SELETUSKIRI
Energialiidu strateegial on viis mõõdet ja selle esimese mõõtme eesmärk on tugevdada liikmesriikide vahel julgeolekut ja solidaarsust ning teine näeb ette täielikult integreeritud energia siseturu. Nende põhimõtetega vastuolus tegeletakse energiaohtudega peaaegu eranditult liikmesriikides kehtivates asjaomastes õigusaktides ja tehnilistes normides.
Kuna ELi sätete puudumine on tekitanud õigusliku lünga, kahjustas elektrikriis, nt 2017. aasta jaanuaris toimunud ning Bulgaariat, Kreekat ja Rumeeniat mõjutanud kriis asjaomaste riikide majandust, ohustas avalikku julgeolekut, põhjustas kõrgemate hindade tõttu kahju tarbijatele ning takistas solidaarsust ja koostööd naaberriikide vahel. Selle õigusliku lünga täitmiseks peab Euroopa Liit looma elektrikriisi tuvastamiseks, hindamiseks, ettevalmistamiseks, haldamiseks, järelevalveks ja vastava teabe vahetamiseks ambitsioonika raamistiku.
Pidades silmas tänapäeva elektriturge ja -süsteeme, mis on omavahel üha enam piiriüleselt seotud ja üha rohkem detsentraliseeritud, on raportöör seisukohal, et on vaja teha kõrgetasemelist koostööd ja koostööd kõigi osaliste vahel nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt. Kõigi asjaomaste osalejate rollid ja vastutus tuleks selgelt määratleda ja kehtestada tuleks nõuetekohased struktuurid, et tagada kõigi osapoolte vahel tõhus koostöö.
Ühtne metoodika ja põhimõtted
Elektrikriisi ohjamisel on piirkondliku valmisoleku tagamise üks tähtis osa ühine metoodika märkimisväärse elektripuuduse olukordade või elektri lõpptarbijatele tarnimise võimetuse kindlakstegemiseks ja hindamiseks.
Tuletades meelde, et liikmesriikidel on võimalus viia läbi oma hindamisi, soovitab raportöör viia neid läbi vastavalt ühisele piirkondlikule metoodikale, et vältida ebakõlasid, üleliigsust ja lünki. Kui tänapäeval keskendutakse ohuvalmiduse puhul peamiselt olemasoleva taristu piisavusele, võimaldaks ühine kriiside tuvastamise ja hindamise metoodika oodatavasti leida lahenduse kriisi ennetamise ja ettevalmistamise, kriisohjamise ja järelhindamise operatiivsele küsimusele.
Solidaarsus, vastastikune abi ja turueeskirjad
Elektrikriisi puhul teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid pakuvad üksteisele kriisi ennetamiseks või selle mõju leevendamiseks abi. Raportöör toetab tugevalt seda seisukohta, pakkudes välja, et naabruses asuva liikmesriigi abistamise teostatavuse hindamine peaks piirduma tehniliste aspektidega ja et hüvitamismehhanism tuleks eelnevalt või kriisi varastes etappides kindlaks määrata, et vältida kriisijärgseid erimeelsusi.
Samal ajal on raportöör veendunud, et määruses tuleks sõnaselgelt sedastada, et ohuvalmiduskavad ei tohi jätta ruumi turumoonutusteks või optimeerimiseks. Sellega seoses tuleks mitteturupõhised eeskirjad lugeda vastuvõetavaks ainult juhul, kui turueeskirjad võivad põhjustada elektrikriisi edasist süvenemist.
Salajasus
Kuigi komisjoni ettepanekus tagatakse läbipaistvus ja teabe jagamine, on vaja vältida elektrisüsteemi toimimist ja ohuvalmiduskavu käsitleva tundliku teabe üldsusele levitamist. Kuna pahatahtlike rünnete oht energiasektoris ja mujal on tegelikkus, püütakse käesolevas määruses tagada, et ohtude tuvastamisel ning kavandite ettevalmistamisel, jagamisel ja läbivaatamisel elektrivaldkonna koordineerimise rühmas tagatakse tundliku teabe salajasus.
Juhtimine ja osalemine
Kui asjaomased pädevad asutused ei suuda kokkuleppele jõuda, tehakse määruse eelnõus ettepanek, et komisjon võib paluda koostööametil Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga konsulteerides lihtsustada kokkuleppe tegemist. Kooskõlas gaasi varustuskindluse määrusega teeb komisjon ettepaneku, et sellistel juhtudel peaks komisjonil olema õigus pakkuda välja koostöömehhanism kokkuleppe sõlmimiseks piirkondlike meetmete kohta. Koostöömehhanismid ei saa sundida liikmesriikidele peale nende tahte vastaseid lahendusi.
Raportöör on seisukohal, et kuna põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad on lõppkokkuvõttes vastutavad süsteemi ohutu ja usaldusväärse toimimise eest, peaksid pädevad asutused kaasama nad selgesõnaliselt tuvastamisse, ettevalmistamisse, juhtimisse, kontrollimisse ja järelhindamisse. Samal ajal teeb raportöör ettepaneku, et kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet muudab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku välja pakutud või muudetud metoodikat, konsulteerib ta enne muudetud versiooni vastuvõtmist nimetatud võrgustikuga.
LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD
Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ning selle eest vastutab ainuisikuliselt arvamuse koostaja. Raportöör sai [raporti projekti / raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist] teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:
|
Üksus ja/või isik |
|
Raportöör ja tema büroo on saanud otse teavet järgmistelt üksustelt ja/või isikutelt:
|
ACER - Agency for the Cooperation of Energy Regulators |
|
|
CEPS - Centre for European Policy Studies |
|
|
CEZ - České Energetické Závody |
|
|
E3G — Third Generation Environmentalism |
|
|
EDSO for Smart Grids |
|
|
ENEL |
|
|
ENTSO-E |
|
|
Eurelectric |
|
|
European Commission |
|
|
Finnish Energy |
|
|
Iberdrola |
|
|
National Grid |
|
|
RTE - Réseau de Transport d'Électricité |
|
|
Snam |
|
|
Terna |
|
Raportöör ja tema büroo on samuti konsulteerinud järgmiste üksuste ja/või isikutega:
|
AEGE - Asociación de empresas con gran consumo de energía |
|
|
Association for Heat Supply |
|
|
Austrian Federal Chamber of Labour |
|
|
CEDEC |
|
|
CEEP - Central European Energy Partners |
|
|
Centrica |
|
|
CEWEP - Confederation of European Waste-to-Energy Plants |
|
|
CIA - The Chemical Industries Association |
|
|
Confindustria |
|
|
CRE – Romanian Energy Center |
|
|
Czech Chamber of Commerce |
|
|
EDF - Électricité de France |
|
|
EDISON |
|
|
EirGrid |
|
|
Elering |
|
|
Enedis - Électricité Réseau Distribution France |
|
|
ENGIE |
|
|
E-ON |
|
|
EPPSA - European Power Plant Suppliers Association |
|
|
ESWET - European Suppliers of Waste to Energy Technology |
|
|
ETP SmartGrids |
|
|
Eugine |
|
|
Euracoal |
|
|
Eurofuel |
|
|
European Univeristy Instutute - Florence School Of Regulation |
|
|
Europex |
|
|
Fortia Energia S.L. |
|
|
Fortum |
|
|
Geode |
|
|
Government of Kingdom of the Netherlands |
|
|
Government of the Czech Republic |
|
|
Government of the French Republic |
|
|
Government of the Kingdom of Norway |
|
|
Government of the Kingdom of Sweden |
|
|
Government of the Republic of Latvia |
|
|
Government of the Republic of Slovakia |
|
|
Government of the United Kingdom |
|
|
IEA - The International Energy Agency |
|
|
Netz Burgenland |
|
|
Oesterreichs Energie |
|
|
Permanent Representation of Estonia to the EU |
|
|
Permanent Representation of Italy to the EU |
|
|
Polish Electricity Association |
|
|
Schneider Electric |
|
|
Stadtwerke München |
|
|
Svenska kraftnät |
|
|
Swissgrid |
|
|
T&D Europe - The European Association of the Electricity Transmission and Distribution Equipment and Services Industry. |
|
|
Tempus Energy Technology |
|
|
TenneT |
|
|
TINETZ - Tiroler Netze |
|
|
Utilitalia |
|
|
Verband kommunaler Unternehmen |
|
|
Verbund |
|
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Ohuvalmidus elektrisektoris |
||||
|
Viited |
COM(2016)0862 – C8-0493/2016 – 2016/0377(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
30.11.2016 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 16.1.2017 |
|
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ECON 16.1.2017 |
ENVI 16.1.2017 |
IMCO 16.1.2017 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
ECON 15.12.2016 |
ENVI 31.1.2017 |
IMCO 25.1.2017 |
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Flavio Zanonato 2.2.2017 |
|
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
24.4.2017 |
11.7.2017 |
12.10.2017 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.2.2018 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
55 3 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Cornelia Ernst, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Werner Langen, Florent Marcellesi, Dominique Riquet, Davor Škrlec |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Jan Keller |
||||
|
Esitamise kuupäev |
26.2.2018 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
55 |
+ |
|
|
ALDE |
Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Kaja Kallas, Morten Helveg Petersen, Dominique Riquet, Lieve Wierinck |
|
|
ECR |
Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský |
|
|
EFDD |
Dario Tamburrano |
|
|
ENF |
Angelo Ciocca, Barbara Kappel, Christelle Lechevalier |
|
|
PPE |
Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera |
|
|
S&D |
Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jan Keller, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho |
|
|
VERT/ALE |
Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Florent Marcellesi, Claude Turmes, Davor Škrlec |
|
|
3 |
– |
|
|
ECR |
Edward Czesak, Zdzisław Krasnodębski |
|
|
EFDD |
Jonathan Bullock |
|
|
4 |
0 |
|
|
GUE/NGL |
Xabier Benito Ziluaga, Cornelia Ernst, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu