SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping
6.3.2018 - (14423/2017 – C8-0447/2017 – 2017/0241(NLE)) - ***
Kalanduskomisjon
Raportöör: João Ferreira
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping
(14423/2017 – C8-0447/2017 – 2017/0241(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14423/2017),
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelist kalandusalast partnerluslepingut[1],
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0447/2017),
– võttes arvesse oma ...[2] muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni arvamust (A8-0058/2018),
1. annab nõusoleku lepingu denonsseerimisseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Komoori Liidu valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
Komoori Liit (Komoorid) on India ookeani lääneosas Ida-Aafrika ranniku lähedal asuv kolmest peamisest saarest koosnev saarte rühm. Saarestikku, mis on olnud iseseisev alates 1975. aastast, kuulub ka neljas saar, Mayotte, kes valis Prantsusmaa alluvusse jäämise.
2013. aasta andmete kohaselt elab Komooridel ligikaudu 734 000 elanikku. Ajalooline taust, poliitiline ebastabiilsus ja raskused ressurssidele juurdepääsul asetavad Komoorid vähim arenenud riikide hulka, mille majandus sõltub suurel määral välisriikide toetustest ja tehnilisest abist.
Kalandussektor on põllumajanduse järel riigi suuruselt teine sektor ja seda peetakse strateegiliseks prioriteediks. See annab 10 % töökohtadest ja moodustab 8 % SKPst (2013. aasta andmed). Nendest protsendimääradest ilmneb siiski kalandussektori olulisuse vähenemine majandusliku tähtsuse ja tööhõive seisukohast, kuna see on haavatav välistegurite suhtes – kogu riigisisene püügitegevus (8 000 kalurit) hõlmab väikesemahulist püüki, milleks kasutatakse väikeseid, 6–7 m pikkuseid väga algelise tehnilise varustusega klaaskiudpaate (mootorimahuga kuni 25 hj) või motoriseerimata kanuusid.
Kuigi kalavarusid, mida on võimalik Komooride majandusvööndis kasutada – peamiselt suured pelaagilised kalad (tuun ja mõõkkala) –, hinnatakse 33 000 tonnile aastas, püüavad kohalikud kalurid aastas umbes 16 000 tonni kala. Ülejäänud kala püüavad välismaised tööstusliku püügiga tegelevad laevad ja see lossitakse mujal. Kala, sealhulgas kohaliku laevastiku püütud kala, töödeldakse samuti väljaspool Komoore.
Euroopa Liidu (ja selle eelkäijate) ja Komooride vahelised kahepoolsed kalandussuhted ulatuvad 1988. aastasse. Alates 2006. aastast on nende suhteid reguleeritud kalandusalase partnerluslepinguga, milles nähakse ette rahaline toetus, mis koosneb kahest eri osast: ligipääs kalavarudele ja valdkondlik toetus kohaliku suutlikkuse arendamiseks.
Käesolevas raportis käsitletava lepinguga nähti ette rahaline toetus kogusummas 1 845 750 eurot, millest ligikaudu 49 % eraldati valdkondlikuks toetuseks. Leping võimaldas anda 45 kalapüügiluba tuunipüügiseineritele ja 25 luba pinnaõngejadalaevadele (jagatud Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali vahel). Selle lepinguga nõuti ka, et selle alusel tegutsevate ELi laevade meeskondades töötaks teatav arv Komooride meremehi ning see sisaldas ainuõigusklauslit kalastatavate liikide kohta.
Vaatamata lepingus ja sellega seotud protokollis sätestatud tingimustele, mõjutasid selle rakendamist mitmesugused piirangud, eelkõige seoses piraatlusega, mis tähendas, et neid kalapüügilube ei kasutatud. Komooride osalus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) määrust rikkuvas tegevuses, eelkõige lubades ETR-kalapüügiga seotud laevade ümberregistreerimist, viis samal ajal selleni, et EL teavitas 2015. aasta oktoobris Komoore, et riik võidakse määrata koostööd mittetegevaks riigiks, mis 2017. aasta mais ja juunis ka juhtus (kui ta sai nn punase kaardi).
Kuna Komooride ametiasutused ei ole kogu selle protsessi käigus reageerinud, teevad komisjon ja nõukogu ettepaneku leping denonsseerida.
Raportöör ei näe üldiselt mingit põhjust lepingu denonsseerimisega mitte nõustuda, kuid tähelepanu tuleks juhtida kahele küsimusele: Komooride väga ebakindel sotsiaalne olukord ja mitmed ÜRO organite hinnangud, milles kritiseeritakse ELi positsiooni lepingute koostamisel ja kala hinna määramisel (makstes tuuni hinnangulisest hulgimüügi hinnast madalamat hinda), ning juhitakse tähelepanu sellele, et kalandusalaste partnerluslepingutega ei ole suudetud toetada kohaliku tööstuse arengut.
Raportöör soovib rõhutada asjaolu, et ligi 30 aasta jooksul, kui ELil on olnud Komooridega kalapüügilepingud, mille üks osa oli suunatud koostööle ja Komooride kalandussektori arendamise toetamisele, ei ole olnud võimalik saavutada sektori arengus rohkem käegakatsutavaid tulemusi, sealhulgas sellistes valdkondades nagu seire- ja järelevalvesuutlikkus, teaduse areng ning kalurite ja vaatlejate tehniline koolitus.
Selle hinnangu kohaselt on käesoleva otsuse kontekstis oluline esitada ettepanekud, mille eesmärk on aidata kaasa arengu jätkuvale toetamisele ja parandada kalapüügi tingimusi Komooridel, sellega seotud tegevusi ning kalurite ja kalapüügiga tegelevate kogukondade elukvaliteeti.
ELi ja Komooride vahelise jätkuva koostöö raames, eelkõige seoses arengupoliitikaga, on oluline, et ELi ja selle liikmesriikide Komooridega seotud poliitika keskenduks strateegilistele prioriteetidele, millest kalandussektor on kesksel kohal. EL peaks seega jätkama rahalise toetuse andmist, mis võimaldaks Komooridel muu hulgas:
parandada kalanduse haldus- ja juhtimissüsteemi õiguslikust seisukohast ja seoses institutsioonilise struktuuri, inimressursside (kalurid, teadlased, inspektorid jne) suutlikkuse suurendamise ning Komooride traditsiooniliste püügivahendite ja kalade kaubandusliku ja kultuurilise väärtuse suurendamisega;
arendada seire- ja teadussuutlikkust, rannikualade kaitse ning kontrolli-, järelevalve- ja kvaliteedikontrolli suutlikkust;
võtta kasutusele ja uuendada kala külmutus-, jaotamis- ja töötlemisstruktuure;
ehitada ja ajakohastada lossimise ja turvataristut sadamates;
edendada väikesemahulise püügiga tegeleva laevastiku uuendamist, et parandada ohutust, suutlikkust merel viibida ja püügivõimsust.
Raportöör on seisukohal, et ELi poolt kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi lepingud peavad olema vastastikku kasulikud ja seadma prioriteediks meetmed, millega tugevdatakse kolmandate riikide suveräänseid õigusi oma kalandussektori suhtes, arendatakse seotud majandustegevust ja kaitstakse mereressursse, kalapüügiga tegelevaid kogukondi ja töötajaid. Selline areng, ja mitte ressursside vähenemine, on ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks kõige tõhusam ja õiglasem viis.
Lisaks palub raportöör, et Euroopa Parlamenti teavitataks viivitamata kõigist selles protsessis toimuvatest edasistest arengutest.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.2.2018)
kalanduskomisjonile
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping
(14423/17 – C8‑0447/2017 – 2017/0241(NLE))
Arvamuse koostaja: Norbert Neuser
LÜHISELGITUS
Ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki (ETR-kalapüük) loetakse kõikjal tõsiseks majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkonnaprobleemiks. See ohustab tõsiselt mere ökosüsteeme, seab vastutustundlikud kalurid teistest halvemasse olukorda ning põhjustab häireid mereandide turul. Võitlus ETR-kalapüügi vastu on muutunud üheks peamiseks maailma kalavarude kestliku majandamise vahendiks.
ETR-kalapüük kahjustab kõige rohkem arenguriike. Kuna nad ei suuda oma merealasid piisavalt kontrollida ja jälgida, võtavad ETR-kalapüüdjad need alad oma sihtmärgiks, mis destabiliseerib veelgi nende kalavarude majandamist. Nõrk valitsemine ja laialdane ETR-kalapüük käivad tavaliselt käsikäes. Kõigele lisaks võtab ETR-kalapüük arengumaadelt tulud ja toiduvarud.
ETR-kalapüügi vastane võitlus tugineb reale rahvusvahelistele meetmetele. Need langevad kokku kohustusega, et eelkõige rannikuriik peab tagama oma vetes seaduskuuleka kalapüügi, mis aga ei kahanda lipuriikide nõuetekohase hoolsuse kohustust.
Võitlus ETR-kalapüügi vastu on tähtsal kohal ka arengukoostöös, nagu nähtub kestliku arengu eesmärgist nr 14, mis käsitleb ookeanide, merede ja mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist kestliku arengu huvides. Eesmärgi nr 14 neljandas alaeesmärgis nõutakse lõpu tegemist ülepüügile, ETR-kalapüügile ja kahjulikele püügiviisidele.
Ka Euroopa Parlamendi arvukates resolutsioonides on järjekindlalt juhitud tähelepanu vajadusele võtta täiendavaid meetmeid mis tahes kujul esineva ETR-kalapüügi vastu. Seda arvestades võttis Euroopa Liit vastu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (ETR-kalapüügi määrus), milles sätestatakse koostööst keelduvate riikidega tegelemiseks mitmeastmeline menetlus, sealhulgas dialoogi pidamine.
Arvamuse koostaja on rahul komisjoni selgitustega ETR-kalapüügi määrusest tuleneva koostööst keelduvaid kolmandaid riike puudutava menetluse Komoori Liidu suhtes kohaldamise kohta ning seetõttu toetab ta ettepanekut denonsseerida kalandusalane partnerlusleping nimetatud riigiga.
Seejuures pooldab arvamuse koostaja poliitilise dialoogi jätkamist Komoori ametivõimudega, mille tulemuseks peaks olema selle riigi kalanduse parem juhtimine. Lisaks soovitab ta nimetatud riigile teiste liidu rahastamisvahendite kaudu antava abi ümbersuunamist, nii et riigi elanikkond ei peaks asjade praeguse seisu tõttu kannatama.
******
Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada Euroopa Parlamendil kiita heaks nõukogu otsuse eelnõu, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping.
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Nõukogu otsus, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis võeti vastu nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1563/2006 |
||||
Viited |
14423/2017 – C8-0447/2017 – COM(2017)0556 – 2017/0241(NLE) |
||||
Vastutav komisjon
|
PECH
|
|
|
|
|
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 15.1.2018 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Norbert Neuser 11.12.2017 |
||||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
25.1.2018 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.2.2018 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 1 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Mireille D’Ornano, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Thierry Cornillet, Paul Rübig, Rainer Wieland |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
19 |
+ |
|
ALDE |
Thierry Cornillet, Paavo Väyrynen |
|
ECR |
Nirj Deva, Eleni Theocharous |
|
EFDD |
Mireille D'Ornano |
|
GUE/NGL |
Lola Sánchez Caldentey |
|
PPE |
Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Cristian Dan Preda, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská, Željana Zovko |
|
S&D |
Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon |
|
VERTS/ALE |
Maria Heubuch |
|
1 |
– |
|
NI |
Eleftherios Synadinos |
|
0 |
0 |
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Nõukogu otsus, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis võeti vastu nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1563/2006 |
||||
Viited |
14423/2017 – C8-0447/2017 – COM(2017)0556 – 2017/0241(NLE) |
||||
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev |
18.12.2017 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
PECH 15.1.2018 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 15.1.2018 |
BUDG 15.1.2018 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
BUDG 9.10.2017 |
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
João Ferreira 13.10.2017 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
28.11.2017 |
24.1.2018 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.2.2018 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 0 2 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Clara Eugenia Aguilera García, Alain Cadec, David Coburn, Linnéa Engström, João Ferreira, Sylvie Goddyn, Mike Hookem, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Remo Sernagiotto, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Norbert Erdős |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Liliana Rodrigues |
||||
Esitamise kuupäev |
6.3.2018 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
20 |
+ |
|
ALDE |
António Marinho e Pinto, Norica Nicolai |
|
ECR |
Peter van Dalen, Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić |
|
ENF |
Sylvie Goddyn |
|
GUE/NGL |
João Ferreira, Liadh Ní Riada |
|
PPE |
Alain Cadec, Norbert Erdős, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa |
|
S&D |
Clara Eugenia Aguilera García, Liliana Rodrigues, Ulrike Rodust, Isabelle Thomas |
|
VERTS/ALE |
Linnéa Engström |
|
0 |
– |
|
|
|
|
2 |
0 |
|
EFDD |
David Coburn, Mike Hookem |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu