RAPORT Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

26.3.2018 - (2017/2155(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Bart Staes

Menetlus : 2017/2155(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0113/2018
Esitatud tekstid :
A8-0113/2018
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Eurojusti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega[1],

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[2] 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8‑0065/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[3], eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)[4], eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)[5], eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0113/2018),

1.  annab heakskiidu Eurojusti haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Eurojusti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2017/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Eurojusti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega[6],

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[7] 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8‑0065/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[8], eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)[9], eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)[10], eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0113/2018),

1.  annab heakskiidu Eurojusti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2017/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0113/2018),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust, parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.  arvestades, et Eurojusti tulude ja kulude aruande[11] kohaselt oli tema 2016. aasta lõplik eelarve 43 539 737 eurot, mis tähendab 2015. aasta omaga võrreldes 28,75 % suurust kasvu; arvestades, et eelarve suurenes peamiselt seetõttu, et Eurojust kolis uutesse ruumidesse; arvestades, et Eurojusti kogu eelarve koosneb liidu üldeelarvest eraldatud vahenditest;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on leidnud ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisavalt kinnitust;

2011. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmeid, kuid ühe kommentaari seisuks, mis puudutab Eurojusti direktori ja kolleegiumi kohustuste ja ülesannete kindlaksmääramist, on endiselt märgitud „pooleli“;

2.  märgib, et Eurojustil on praegu pooleli kõnelus komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning eelarve peadirektoraadiga, et tagada Eurojustile järgmisteks aastateks piisav rahastamine;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib rahuloluga, et tänu pingutustele, mida 2016. aastal eelarve jälgimiseks tehti, täideti eelarvest 99,89 %, mis hõlmas uuele hoonele eraldatud 6 980 000 eurot; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 80,42 %, mis oli 2015. aasta omast 8,55 % võrra madalam;

4.  taunib asjaolu, et Eurojustil oli juba varasemast teadaolevate struktuursete probleemide tõttu rahastamise valdkonnas raskusi eelarvevahendite kättesaadavusega ja et Eurojust oli juba teist aastat järjest sunnitud rakendama leevendusmeetmeid, milleks oli vaja vastu võtta paranduseelarve ning mille tõttu tuli mõned käimasolevad tegevused ja väärtuslik tehnoloogiaarendus edasi lükata;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli II jaotises (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr 2015. aastaga (1 600 000 eurot ehk 22 %) võrreldes kõrge, st 40 % ehk 6 446 530 eurot; märgib, et üle kanti peamiselt assigneeringuid, mis olid seotud järgmisel aastal jätkuvate ehitustöödega või tellimustega, mida tuli teha, et Eurojust saaks 2017. aastal uutesse ruumidesse kolida (4 867 482 eurot);

6.  tunneb heameelt selle üle, et Eurojust suutis 2015. aastast üle kantud assigneeringuid palju paremini kasutada, sest tühistas neid palju väiksemas ulatuses (5,6 %) kui varasematel aastatel;

7.  märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmist kavandatakse ette ja sellest antakse kontrollikojale teada;

8.  palub Eurojustil hoida järgmisesse aastasse ülekantavate vahendite mahu võimalikult väiksena;

Hanke- ja personalipoliitika

9.  märgib, et Eurojust allkirjastas 30 lepingut, mille maksumus oli suurem kui 15 000 eurot, ning seda on 2015. aastaga võrreldes 30 % võrra rohkem; märgib, et 80 % lepingute puhul kasutati avatud hankemenetlust ja need lepingud moodustasid hangete summast 92,50 %;

10.  märgib, et 2016. aastal vähendas Eurojust ametikohtade arvu kolmandat korda (1 % ehk 3 ametikohta), et saavutada 5 % eesmärk, milles parlament ja nõukogu kokku leppisid; märgib, et ametikohad kaotati haldustoe valdkonnast;

11.  märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli Eurojusti ametikohtadest täitmata 3,4 % (31. detsembril 2015 oli see määr 2,4 %); märgib rahuloluga, et 2016. aastal oli ametikohtade loetelus olevatest ametikohtadest täidetud 96,6 %; võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 196 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 203 ametikohast, samas kui 2015. aastal oli täidetud 200 ametikohta;

12.  märgib, et 2016. aastal töötanud 255,5 (täistööajale taandatud) töötaja hulka kuulus 68,1 (täistööajale taandatud) lähetatud riiklikku eksperti, lepingulist töötajat, ajutist töötajat ja konsultanti;

13.  peab kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtadel oli 69 % naisi ja 31 % mehi; võtab murega teadmiseks ka tasakaalustamatuse kõrgemas juhtkonnas ja haldusnõukogus;

14.  märgib, et keskmiselt oli iga Eurojusti töötaja 2016. aastal haiguspuhkusel seitse päeva; märgib, et heaolutegevustes osalemise määr oli 2016. aastal madal, 0,13 päeva töötaja kohta; peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament seda küsis, ei nimetanud Eurojust 2016. aastal ette nähtud eri heaolutegevusi;

15.  märgib rahuloluga, et Eurojust on inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise poliitika raames loonud konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ning lasknud personalitöötajatel korraldada ennetus- ja teavitusprogramme;

16.  märgib murelikult, et 13. aprillist 2015 kuni 13. aprillini 2017 pöördus konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku poole 26 töötajat; märgib, et nendest 26 pöördujast 16 puhul lõpetati asja menetlemine juba pärast esimest nõustamiskorda; märgib aga taas murega, et 9 juhtumi puhul oli konfidentsiaalsete nõustajate hinnangul tegemist ahistamisega ja algatatud on kaks mitteametlikku menetlust; märgib, et ülejäänud juhtumid puudutasid konflikte, tööstressi või teabesoovi;

17.  märgib, et Eurojust kasutab ametisõidukeid, kuid ei luba nendega teha erasõite;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

18.  märgib, et Eurojust koostas 2016. aastal rikkumisest teatajate kaitseks mõeldud sise-eeskirjade eelnõu ja 4. oktoobril 2016 toimus kolleegiumis sellel teemal esimene arutelu; märgib aga murega, et sise-eeskirjade vastuvõtmine otsustati edasi lükata, kui komisjon andis 2016. aasta alguses teada, et ametitele koostatakse näidisotsust;

19.  palub komisjonil tagada, et rikkumistest teatamise suunised võetakse kiiresti vastu, misjärel peavad ametid, sh Eurojust, need samuti viivitamata vastu võtma ja neid rakendama hakkama; märgib, et Eurojust jäi enne asjaomase eeskirja lõplikku vastuvõtmist ootama komisjonilt selliseid suunised või abi; nõuab tungivalt, et Eurojust tõhustaks veelgi oma jõupingutusi, et võtta vastu selged sise-eeskirjad, millega kaitsta rikkumisest teatajaid, kelle puhul tuleb seni, kuni teavet kontrollitakse, lähtuda sellest, et nad on tegutsenud heas usus;

20.  osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

21.  märgib, et Eurojust peab deklaratsioonidest, millega haldusnõukogu liikmed kinnitavad huvide konfliktide puudumist, pidevalt ajakohastatavat registrit, kuid juhib tähelepanu sellele, et need deklaratsioonid ega ka haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ei ole avalikud; palub, et Eurojust annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kuidas selle küsimuse lahendamine edeneb, ning kaaluks deklaratsioonide ja elulookirjelduste avaldamist oma veebisaidil; juhib tähelepanu sellele, et niisugune teguviis ei soodusta läbipaistvust, ning nõuab deklaratsioonide kontrollimist ja uuendamist;

22.  märgib murelikult, et administratsioon, kolleegiumi liikmed ja sõltumatu ühise järelevalveasutuse liikmed ei ole oma huvide deklaratsioone internetis avaldanud;

23.  peab kiiduväärseks, et Eurojust koostas 2017. aastal Eurojusti eetika- ja käitumisjuhendi, mis sisaldab ka hea halduse tava eeskirja;

24.  märgib, et 2016 paluti Eurojustilt luba tutvuda tema dokumentidega 15 korral, millest viiel juhul andis Eurojust dokumentidele täieliku juurdepääsu, neljal korral otsustas anda vaid osalise juurdepääsu ja kuuel juhul keeldus üldse juurdepääsu andmast;

Peamised saavutused

25.  väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille Eurojust oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

–  otsus teha haldusstruktuuris enneolematult suuri ümberkorraldusi, mille tulemusel saavutati koostoime ja kokkuhoid;

–  ühiste uurimisrühmade näidisleping ja praktilised juhised vaadati läbi ning rahalist toetust anti 90 ühisele uurimisrühmale; ühistele uurimisrühmadele mõeldud toetuse saamiseks korraldatud kaheksa konkursikutse tulemusel anti toetusi 1 000 000 euro ulatuses;

–  peamiste kuriteoliikide kohta koostati asjaomased strateegilised dokumendid ja ad hoc õigusanalüüsid, nagu neljas aruanne terroristidest välisvõitlejate kohta, terroristidest välisvõitlejate kohta koostatud kolmanda aruande kokkuvõte, keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu e-käsiraamat ning küberkuritegevuse teemalised väljaanded „Cybercrime Judicial Monitor“;

Sisekontroll

26.  märgib, et Eurojust võttis vastu sisekontrollistandardid, mis põhinevad komisjoni raamistikul ja rahvusvahelistel parimatel tavadel ning mille eesmärk on tagada poliitiliste ja tegevuseesmärkide saavutamine; märgib peale selle, et Eurojust hindas aruandlusaasta jooksul oma peamiste sisekontrollisüsteemide tõhusust ja jõudis järeldusele, et sisekontrollistandardeid rakendatakse tulemuslikult; märgib, et Eurojust on võtnud meetmeid, millega muuta riskijuhtimise protsessi (sisekontrollistandard nr 6) sisekontrollisüsteemid tõhusamaks; ootab Eurojusti järgmist aastaaruannet ja rohkem üksikasju, mis puudutavad tõhususe suurendamiseks võetud meetmeid;

Siseaudit

27.  võtab Eurojusti aastaaruandest teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus tegi 2016. aasta jaanuaris auditi seire ja aruandluse ning kinnituse andmise etappide kohta; märgib, et siseauditi talitus andis kaks väga olulist ja neli olulist soovitust; märgib rahuloluga, et Eurojust võttis nende soovituste põhjal parandusmeetmeid, mis tõendas niisuguse teenuse väärtust;

Tulemuslikkus

28.  märgib, et Eurojust korraldas 2014.–2015. aastal oma tegevuste välishindamise, mille tulemusel koostati soovituste rakendamiseks ametisisene tegevuskava; märgib, et kolleegium moodustas 2016. aasta märtsis prioriteetide seadmise töörühma, kelle ülesanne on korraldada ülejäänud soovituste rakendamist; märgib peale selle, et 2017. aastal on oodata edasist arengut ja uusi saavutusi;

Muud märkused

29.  märgib, et 2017. aasta juunis–juulis lõppes Eurojusti kolimine uutesse ruumidesse; märgib, et 31. augustil 2017 anti endine hoone vastuvõtvale riigile tagasi ja vastuvõttev riik teeb kindlaks kulud, mis Eurojustil tuleb tagasiandmisega seoses kanda; märgib, et kui kulud, mis Eurojustil tuleb katta, on selgunud, peaks ta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada andma, kui suured kulud kolimisega kokku kaasnesid;

30.  märgib rahuloluga, et Eurojust on koostöös Europoliga võtnud ametlikult kasutusele ISO14001/EMS sertifitseerimist puudutava kombineeritud meetodi; märgib, et Eurojust on seisukohal, et kuna ta 2016. aastal vaid üüris Madalmaade Kuningriigilt ajutisi ruume, ei olnud temal kui üürnikul võimalik CO2-heidet vähendada;

31.  märgib kiiresti kuluvale ajale mõeldes murega, et Eurojusti vastuste põhjal ei toimu Eurojusti ja komisjoni vahel praegu teabevahetust sellel teemal, kuidas valmistuda Eurojusti Brexiti-järgseks tegevuseks; kutsub Eurojusti ja komisjoni üles tagama, et vajalik teave liiguks tõrgeteta, sest Ühendkuningriigiga tuleb sõlmida koostöökokkulepe;

32.  tervitab Eurojusti rolli tugevnemist piiriülese kuritegevuse vastu suunatud õigusalase koostöö ja koordineerimise keskusena ning õigusalaste eriteadmiste keskusena liidus; tõstab esile Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku käivitamist; märgib, et Eurojustile esitati abitaotlusi 2306 korral (kasv 4 %) ning Eurojust korraldas 249 koordineerimisnõupidamist 288 juhtumi kohta ja osutas abi 148 ühisele uurimisrühmale, sh andis finantsabi 90 ühisele uurimisrühmale (kasv 32 %); võtab teadmiseks 2016. aasta detsembris avaldatud Eurojusti neljanda aruande „Terroristist välisvõitlejad: Eurojusti arvamused selle fenomeni suhtes ja kriminaalõiguslik reageerimine“ (Foreign Terrorist Fighters: Eurojust’s Views on the Phenomenon and the Criminal Justice Response);

o

o o

33.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma ... 2018. aasta resolutsioonile[12] ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

7.2.2018

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2155(DEC))

Arvamuse koostaja: Kostas Chrysogonos

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt kontrollikoja järelduste üle, et Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne kajastab õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning et selle tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2.  väljendab heameelt Eurojusti eelarve täitmise väga kõrge määra (99,89 %) üle; võtab teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste kõrge määr (40 %) II jaotises (toetustegevuse kulud) tuleneb ettevalmistustest uutesse ruumidesse kolimiseks 2017. aastal;

3.  rõhutab kontrollikoja 2011. aasta soovitust muuta haldusdirektori ja kolleegiumi ülesannete ja kohustuste määratlust; nendib, et 2016. aasta lõpus pidasid seadusandjad Eurojusti määruse üle ikka veel läbirääkimisi, mistõttu ei olnud võimalik selle probleemi lahendamiseks parandusmeetmeid võtta;

4.  tervitab Eurojusti rolli tugevnemist piiriülese kuritegevuse vastu suunatud õigusalase koostöö ja koordineerimise keskusena ning õigusalaste eriteadmiste keskusena liidus; rõhutab Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku käivitamist; märgib, et Eurojustile esitati abitaotlusi 2306 juhtumi puhul (4 % kasv), Eurojust korraldas 249 koordineerimisnõupidamist 288 juhtumi kohta ning osutas abi 148 ühisele uurimisrühmale, sh finantsabi 90 ühisele uurimisrühmale (32 % kasv); võtab teadmiseks 2016. aasta detsembris avaldatud Eurojusti neljanda aruande „Terroristidest välisvõitlejad: Eurojusti arvamused selle fenomeni suhtes ja kriminaalõiguslik reageerimine“;

5.  taunib seda, et Eurojustil oli juba varasemast teadaolevate struktuursete probleemide tõttu rahastamise valdkonnas raskusi eelarvevahendite kättesaadavusega ja et Eurojust oli juba teist aastat järjest sunnitud rakendama leevendusmeetmeid, milleks oli vaja vastu võtta paranduseelarve, ning mille tõttu tuli mõned käimasolevad tegevused ja väärtuslik tehnoloogiaarendus edasi lükata; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et Eurojustil on praegu pooleli õigusküsimuste peadirektoraadi ja eelarve peadirektoraadiga arutelu, mille eesmärk on tagada järgmisteks aastateks piisav rahastamine;

6.  palub Euroopa Komisjonil tagada, et kiiresti võetakse vastu rikkumistest teatamise suunised, mille seejärel peavad viivitamata vastu võtma ja mida peavad rakendama liidu ametid, sh Eurojust; märgib, et Eurojust ootas komisjonilt selliseid suunised või abi eeskirjade koostamisel, enne kui ta asjaomase eeskirja lõplikult vastu võtab; nõuab, et amet tõhustaks veelgi jõupingutusi, et võtta vastu selged sise-eeskirjad, millega kaitsta rikkumisest teatajaid, kelle puhul tuleb seni, kuni teavet kontrollitakse, lähtuda sellest, et nad on tegutsenud heas usus;

7.  märgib murelikult, et administratsioon, kolleegiumi liikmed ja sõltumatu ühise järelevalveasutuse liikmed ei ole avaldanud oma huvide deklaratsioone internetis; rõhutab siiski, et Eurojusti kolleegium võttis vastu huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise suunised.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Frank Engel, Cornelia Ernst, Raymond Finch, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostas Chrysogonos, Carlos Coelho, Maria Grapini, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jaromír Štětina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Jonathan Bullock, Julia Reda, Francis Zammit Dimech

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

ECR

Marek Jurek, Branislav Škripek, Helga Stevens

GUE/NGL

Malin Björk, Kostas Chrysogonos, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Georges Bach, Heinz K. Becker, Michał Boni, Carlos Coelho, Frank Engel, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Traian Ungureanu, Francis Zammit Dimech, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Ana Gomes, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Soraya Post, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Julia Reda, Judith Sargentini

6

EFDD

Jonathan Bullock, Raymond Finch, Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana, Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Raffaele Fitto, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Notis Marias, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Julia Pitera, Miroslav Poche

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Arndt Kohn, Miroslav Poche, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

4

ECR

Raffaele Fitto, Notis Marias

EFDD

Marco Valli

ENF

Jean-François Jalkh

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]  ELT C 417, 6.12.2017, lk 218.
  • [2]  ELT C 417, 6.12.2017, lk 218.
  • [3]  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
  • [4]  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
  • [5]  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
  • [6]  ELT C 417, 6.12.2017, lk 218.
  • [7]  ELT C 417, 6.12.2017, lk 218.
  • [8]  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
  • [9]  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
  • [10]  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
  • [11]  ELT C 113, 30.3.2016, lk 83.
  • [12]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0000.
Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika