RAPORT Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta
16.4.2018 - (2018/2001(BUD))
Eelarvekomisjon
Raportöör: Paul Rübig
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[1], eriti selle artiklit 36,
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2],
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3] (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi[4],
– võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[5],
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta[6],
– võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta[7],
– võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2019. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt ... aprillil 2018. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 96,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0146/2018),
A. arvestades, et kõnealune menetlus on Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal neljas ja mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ajal kuues täispikk eelarvemenetlus;
B. arvestades, et 2019. aasta eelarve, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, on koostatud rubriigi 5 ülemmäära iga-aastast tõusu (seda nii inflatsiooni kui ka tegeliku tõusu mõttes) silmas pidades, mis jätab rohkem ruumi majanduskasvule ja investeeringutele ning võimaldab jätkata sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada kokkuhoidu ja suurendada tõhusust ning mis on suunatud tulemuspõhise eelarve rakendamisele;
C. arvestades, et peasekretär tõi 2019. aasta eelarve puhul muu hulgas välja järgmised prioriteetsed eesmärgid: 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania, julgeolekuprojektid, mitmeaastased kinnisvaraprojektid, infotehnoloogia areng, parlamendiliikmetele pakutavate teenuste parandamine ja transporti keskkonnahoidliku suhtumise ergutamine;
D. arvestades, et peasekretäri esitatud Euroopa Parlamendi 2019. aasta esialgses eelarvestuse projektis on eelarve mahuks ette nähtud 2 016 644 000 eurot, mis tähendab 2018. aasta eelarvega võrreldes üldist suurenemist 3,38 % (sealhulgas 37,3 miljonit eurot seoses Euroopa Parlamendi koosseisu vahetumisega ning 34,3 miljonit eurot muudeks erakorralisteks kuludeks) ning 18,79 %-list osakaalu mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rubriigis 5;
E. arvestades, et peaaegu kaks kolmandikku eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud teenistuses ja pensionil olevate parlamendiliikmete (23 %) ja töötajate (34 %) töötasude, pensionide, ravikulude ja hüvitistega ning hoonetega (13 %) ja mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja parlamendiliikmete põhimäärusele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;
F. arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[8], et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;
G. arvestades, et Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub teataval määral tema suutlikkusest omaenda kulusid hallata ja arendada liidu tasandil demokraatiat;
H. arvestades, et vabatahtlik pensionifond asutati 1990. aastal juhatuse eeskirjaga, mis reguleerib täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi[9];
Üldraamistik
1. rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2019. aastal jääma rubriigi 5 mahust alla 20 %; märgib, et 2019. aasta eelarvestuses on see osakaal 18,53 %, mis on 2018. aastal saavutatust (18,85 %) väiksem ning kõige väiksem osakaal rubriigis 5 rohkem kui 15 aasta jooksul;
2. toonitab, et suurim osa Euroopa Parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ning kuulub iga-aastasele indekseerimisele;
3. märgib, et 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on kulutused teatavates valdkondades märkimisväärselt suuremad, eelkõige seoses tagasivalituks mitteosutunud parlamendiliikmete ja nende assistentidega, samas kui teistes valdkondades tekib parlamentaarse tegevuse mahu vähenemise tõttu valimiste aastal kokkuhoid, kuigi väiksemal määral;
4. kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni lepitusmenetluse raames 26. märtsil 2018. aastal ja 10. aprillil 2018. aastal saavutatud kokkuleppe määrata 2018. aasta eelarve kasvuks 2,48 %, mis vastab selle 2019. aasta eelarvestuse kogumahule, milleks on 1 999 144 000 eurot, vähendada juhatuse poolt 12. märtsil 2018. aastal heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude kogumahtu 17,5 miljoni euro võrra ja vähendada sellele vastavalt järgmiste eelarveridade kavandatud assigneeringuid: 1004 – tavalised reisikulud; 105 – parlamendiliikmete keele- ja arvutikursused; 1404 – praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus; 1612 – täiendusõpe; 1631 – liikuvus; 2000 – üür; 2007 – hoonete ehitus ja ruumide sisustamine; 2022 – hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus; 2024 – energiatarbimine; 2100 – arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid; 2101 – arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – infrastruktuuriga seotud tavapärased tegevused; 2105 – arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – projektidesse tehtavad investeeringud; 212 – mööbel; 214 – tehniline varustus ja sisseseade; 230 – kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad; 238 – muud halduskulud; 300 – töötajate kolme töökoha vaheliste lähetuste ja sõitude kulud; 302 – vastuvõtu- ja esinduskulud; 3040 – mitmesugused sisekoosolekute kulud; 3042 – koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid; 3049 – kulutused reisibüroo teenustele; 3243 – Euroopa Parlamendi külastajatekeskused; 3248 – audiovisuaalse teabe kulud; 325 – infobüroodega seotud kulud; 101 – ettenägematute kulude reserv; eraldab eelarvepunktile 1400 (muud teenistujad – peasekretariaat ja fraktsioonid) 50 000 euro, eelarveartiklile 320 (eksperdiarvamuste hankimine) 50 000 euro ja eelarvepunktile 3211 (Euroopa teadusmeediakeskuse kulud) 800 000 euro suurused assigneeringud; tunneb heameelt selle üle, et juhatus kiitis need muudatused 16. aprillil 2018. aastal heaks;
5. rõhutab, et Euroopa Parlamendi põhiülesanded on olla koos nõukoguga kaasseadusandja, otsustada liidu eelarve üle, esindada kodanikke ja kontrollida teiste institutsioonide tööd;
6. rõhutab Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse tõstmisel ja liidu väärtuste edendamisel;
7. märgib, et esialgne eelarvestuse projekt ja sellele lisatud dokumendid esitati hilja, st alles pärast nende vastuvõtmist juhatuse poolt 12. märtsil 2018. aastal; palub, et eelseisvatel aastatel esitataks esialgset eelarvestuse projekti käsitlev, juhatusele esitatav peasekretäri aruanne ja selle lisad õigeaegselt;
Läbipaistvus ja juurdepääsetavus
8. tunneb heameelt selle üle, et reageeritud on eelarvekomisjoni poolt eelarvet käsitlevates resolutsioonides esitatud taotlustele saada täiendavat teavet keskpika ja pika perioodi planeerimise, investeeringute, õigusjärgsete kohustuste ja tegevuskulude kohta ning metoodika kohta, mis põhineb tegelikel vajadustel, mitte koefitsientidel;
9. märgib, et nagu ka eelnevate aastate eelarvete puhul, tehakse ettepanek näha ette teatav summa investeeringuteks ja kulutusteks, mida käsitletakse „erakorralistena“, st investeeringuteks ja kulutusteks, mis on Euroopa Parlamendi jaoks ebatavalised või ebatüüpilised ning mida tuleb teha harva; märgib, et 2019. aastal moodustavad need investeeringud ja kulutused 71,6 miljonit eurot, millest 37,3 miljonit eurot on ette nähtud Euroopa Parlamendi koosseisu vahetumiseks ning 34,3 miljonit eurot muudeks erakorralisteks kuludeks; tuletab meelde, et korraliste ja erakorraliste kulude eristatust, mida kasutati esmakordselt 2016. aasta eelarves ja mis lisati järgnevatesse eelarvetesse, kohaldati üksnes selleks, et reageerida kiireloomuliste meetmete rakendamisele seoses hoonete turvalisuse ja küberturvalisusega pärast terrorirünnakuid; on seisukohal, et selle eristatuse liigne kasutamine, s.t see, et erakorralised kulud sisaldavad muid kulusid, annab eelarvevaru muutumisest vale ettekujutuse ja on seega vastuolus Euroopa Parlamendi kulude läbipaistvuse põhimõttega;
10. ootab, et Euroopa Parlamendi 2019. aasta eelarve oleks vajaduste ja nendega seotud kulude sobitamise seisukohast realistlik ja täpne, et hoida nii palju kui võimalik ära eelarve ülepaisutamine;
Brexit
11. märgib, et 8. detsembril 2017. aastal saavutasid liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkijad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seonduvate finantsarvelduse põhimõtete osas põhimõttelise kokkuleppe, mis sisaldab sätet, mille kohaselt osaleb Ühendkuningriik liidu 2019. ja 2020. aasta eelarves nii, nagu oleks ta endiselt liidu liikmesriik, ja annab oma osa enne 31. detsembrit 2020 tekkinud liidu kohustuste rahastamisse; märgib, et parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem on ELi bilanssi kantud kohustusena ning varem tekkinud, kuid 2020. aastast kauem kehtivate täitmata pensionikohustiste katmiseks vajalikku osamaksu käsitletakse läbirääkimistel;
12. märgib, et põhiseaduskomisjon kiitis 2018. aasta veebruaris täiskogul toimunud hääletusega heaks Euroopa Parlamendi koosseisu käsitleva algatusraporti, eelkõige selle koosseisu vähendamise pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist 705 liikmele; märgib, et pärast 27 riigipea ja valitsusjuhi 23. veebruari 2018. aasta mitteametlikku kohtumist avaldas eesistuja Tusk sellele ettepanekule selget toetust; märgib, et juhul, kui Ühendkuningriik on Euroopa Parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja alguses ikka veel liikmesriik, jääb parlamendiliikmete arvuks 751, kuni Ühendkuningriigi liidust väljaastumine on õiguslikult jõustunud; juhib siiski tähelepanu sellele, et menetlus nõuab Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust pärast seda, kui on saadud Euroopa Parlamendi nõusolek; rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarvestus kajastab praegu olukorda, kus Euroopa Parlamendi koosseisu kuulub 30. märtsist 2019 kuni kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni 678 liiget 27 liikmesriigist ning alates üheksanda koosseisu ametiaja algusest kuni eelarveaasta 2019 lõpuni 705 liiget 27 liikmesriigist; võtab rahuloluga teadmiseks peasekretäri esitatud kohandused, mille juhatus võttis vastu 12. märtsil 2018. aastal;
2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised
13. tervitab teavituskampaaniat kui kasulikku vahendit, millega selgitada kodanikele liidu ja Euroopa Parlamendi mõtet; rõhutab, et selle kampaania eesmärk peaks muu hulgas olema selgitada liidu rolli ning Euroopa Parlamendi pädevust, ülesandeid (nt komisjoni presidendi valimine) ja mõju kodanike elule;
14. tuletab meelde, et 2018. aasta eelarvemenetluse raames kiideti heaks kampaania kogueelarve, mis on kahe aasta peale 33,3 miljonit eurot ja millest eraldatakse 2018. aastaks 25 miljonit eurot (tingituna hankemenetlustele ja lepingute sõlmimisele kuluvast ajast) ning 2019. aastaks 8,33 miljonit eurot; märgib, et kampaania strateegia, mis põhineb viimastel valimistel saadud õppetundide analüüsil, kiideti juhatuses heaks 2017. aasta novembris;
15. rõhutab, et Euroopa Parlamendi valimistega seotud kommunikatsioon toimub kolmel tasandil: kõige nähtavam tasand on riiklikud ja Euroopa tasandi erakonnad ja nende kandidaadid, teine tasand on esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsess, mis võeti esmakordselt kasutusele 2014. aastal, ning kolmas tasand on institutsiooniline kampaania, milles tuletatakse meelde, mis Euroopa Parlament on, mida ta teeb, kuidas ta mõjutab kodanike elu ja miks on valimistel osalemine tähtis;
16. toonitab, et Euroopa Parlamendil üksi puuduvad vajalikud vahendid 400 miljoni hääleõigusliku valijani jõudmiseks, mistõttu tuleb selleks võimalikult hästi ära kasutada arvamuskujundajate võrgustikku; on arvamusel, et tähtsustada tuleks ka sotsiaalmeedia saitidel toimuvat kommunikatsiooni; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa tasandil korraldatakse 2018. aastal mitmeid kodanike ja sidusrühmade konverentse ning et riiklikul tasandil on väga oluline Euroopa Parlamendi büroode roll; kaasab võrgustikkoostööl põhinevasse lähenemisse jätkuvalt Euroopa Regioonide Komitee ning selle kohalikud ja piirkondlikud esindajad; on seisukohal, et Euroopa ja riigi tasandi erakondadel on vahetult valimiste eel oluline roll, eelkõige esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessi raames; teeb seetõttu ettepaneku nende rahastamist 2019. aastaks suurendada, et nad saaksid seda ülesannet täita;
Turvalisus, sh küberturvalisus
17. märgib, et 2019. aasta eelarve sisaldab Euroopa Parlamendi turvalisuse märkimisväärseks parandamiseks juba 2016. aastal alustatud oluliste investeeringute edasisi osamakseid; juhib tähelepanu sellele, et need projektid hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, mis puudutavad peamiselt hooneid, st sissepääsude turvauuendusi, seadmeid ja personali (nt iPACSi projekt), aga ka täiustusi küberturvalisuse ja side turvalisuse valdkonnas;
18. väljendab heameelt Belgia valitsuse ja Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ning muude Brüsselis asuvate institutsioonide vahelise 2017. aastal jõustunud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb julgeolekukontrolli kõigi välistöövõtjate töötajate suhtes, kes soovivad juurdepääsu liidu institutsioonidele; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuses kutsuti peasekretäri üles kaaluma, kas oleks soovitav laiendada selle vastastikuse mõistmise memorandumi kohaldamisala ka ametnikele, parlamendiliikmete assistentidele ja praktikantidele, et viia enne nende töölevõtmist läbi vajalik turvakontroll; palub seetõttu, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile selle küsimuse kohta ajakohastatud teabe;
19. on seisukohal, et IT-vahendid on parlamendiliikmete ja töötajate jaoks olulised töövahendid, kuid neid ohustavad küberrünnakud; tervitab seetõttu kavandatud assigneeringute mõningast suurendamist, mis võimaldab institutsioonil oma vara ja teavet küberturvalisuse tegevuskava järgimise jätkamise kaudu paremini kaitsta;
Kinnisvarapoliitika
20. kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 203;
21. võtab teadmiseks parlamendiliikmete ja töötajate töökeskkonna täiustamise protsessi, mille kohta tegi juhatus otsuse 2017. aasta detsembris ja mis jätkub 2019. aastal, et tagada parlamendiliikmetele paindlik tööruum ning rahuldada vajadused, mis tulenevad töökorralduse muutumisest, pakkudes neile pärast 2019. aasta valimisi kolme kontorit Brüsselis ja kahte Strasbourgis; rõhutab siiski, et Strasbourgis oleks kasulikum pakkuda koosolekute jaoks paindlikumat ruumilahendust; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi hoonete 2019. aasta käitamiskulud, sealhulgas turva- ja keskkonnanõuded; seab kahtluse alla teatavate kavandatud uuenduste äärmiselt kõrge maksumuse, nt raamatukogu ja sellega seotud kontoriruumide kolimise, Spinelli hoone parlamendiliikmete restorani remondi ja Churchilli hoone restorani remondi puhul; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2018. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist nende otsuste kohta lisateavet, võttes arvesse, et teatavad projektid lükatakse edasi;
22. ei ole veendunud 1,58 miljoni euro eraldamises Spaaki hoone renoveerimise uuringutele, pidades silmas, et 2018. aasta eelarvesse kanti juba 14 miljonit eurot; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2018. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist selle otsuse kohta lisateavet;
23. nõuab rohkem üksikasju Brüsseli ASP-hoone mööbli seisukorra kohta, millest oli tingitud selle väljavahetamine, ning soovib täiendavat teavet ka uue mööbli valimisel kasutatud menetluse ja eelkõige hinna ja mööbli väljavahetamise vajaduse vahelise suhte kohta;
24. võtab teadmiseks uued ülesanded, mis on määratud infobüroodele, mida vastavalt juhatuse 2017. aasta novembri otsusele nimetatakse nüüd Euroopa Parlamendi büroodeks; märgib, et kõnealuste büroode põhiülesanne on Euroopa Parlamendi nimel kohalikul tasandil poliitiliselt neutraalsel viisil infot edastada ja vahetada, et anda teavet liidu ja selle poliitika kohta kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi väliste sidusrühmade tegevuse abil, millesse on kaasatud ka Euroopa Regioonide Komitee liikmed;
25. märgib, et uue KADi hoone idatiiva esimesed osad antakse üle ja võetakse kasutusele 2018. aasta lõpus, samas kui ülejäänud idatiiva kontorid ja konverentsiruumid võetakse kasutusele järk-järgult 2019. aastal; märgib, et kohe pärast seda alustatakse töid läänetiivas;
26. tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb igal aastal umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta[10] tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille maht on umbes 11 000–19 000 tonni CO2-heidet; juhib tähelepanu sellele, kui palju aitaks Euroopa Parlamendi eelarves kokku hoida see, kui tal oleks üksainus asukoht, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava vastuvõtmist;
27. tuletab Euroopa Parlamendile meelde seoses energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL võetud kohustust kohaldada – ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hanke-eeskirjade kohaldamist – parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, kuna need hooned on suure tähelepanu all, ja tuletab meelde, et parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususe küsimuses juhtiv roll; rõhutab, et seda avaldust tuleb tingimata järgida, sest sellest sõltub muu hulgas parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi käimasoleval läbivaatamisel;
Parlamendiliikmete ja registreeritud assistentidega seotud küsimused
28. väljendab heameelt Euroopa Parlamendi sekretariaadi, fraktsioonide sekretariaatide ja parlamendiliikmete büroode töö üle, mille eesmärk on võimestada parlamendiliikmeid oma volituste täitmisel; julgustab kõnealuseid teenistusi edasi arendama, arvestades, et need suurendavad parlamendiliikmete suutlikkust kontrollida komisjoni ja nõukogu tööd ja esindada kodanikke;
29. tunneb erilist heameelt parlamendiliikmete ja -komisjonide üha kvaliteetsemaks muutuva nõustamise ja uuringute üle, mida neile pakuvad Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS) ja poliitikaosakonnad; võtab teadmiseks peasekretäri poolt 2017. aasta oktoobris kõnealuse kahe teenistuse koostöö kohta esitatud vahehinnangu; palub peasekretäril esitada rohkem teavet selle kohta, kuidas need kaks teenistust oma tööd kooskõlastavad, et vältida dubleerimist ja täita klientide vajadusi; tervitab IT-rakenduste uusi ja olemasolevaid eriprojekte, mida rakendatakse täielikult või osaliselt 2019. aastal: e-parlamendi projekt, elektroonilise dokumendihaldussüsteemi projekt, avatud digitaalse raamatukogu programm, uus projekt „Teadus- ja arendustegevus tõlkemäludega masinõppe valdkonnas“ ning konverentsidel ja üritustel osalejate registreerimisvahend;
30. tuletab meelde eespool nimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[11] ning 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta[12], samuti kõiki parlamendiliikmete üldkulude hüvitisega seotud viiteid ja nõudmisi; kordab üleskutset läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; tunneb sellepärast heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi juhatuses on loodud töörühm, kes hakkab üldkulude hüvitisega tegelema; tuletab meelde, et üldkulude hüvitise puhul oodatakse suuremat läbipaistvust ja vaja on koostada täpsemad eeskirjad selle hüvitise raames lubatud kulutuste aruandekohustuse kohta, tekitamata Euroopa Parlamendile täiendavaid netokulusid;
31. tuletab meelde mandaadi sõltumatuse põhimõtet; kordab juhatuse tulevast otsust silmas pidades oma üleskutset tagada üldkulude hüvitise küsimuses suurem läbipaistvus, võttes eeskujuks riikide delegatsioonidelt Euroopa Parlamendis ja liikmesriikidelt saadud parimad tavad; rõhutab võimalust kehtestada kombineeritud süsteem, milles osa üldkulude hüvitisest makstakse välja kindlasummalise hüvitisena ning ülejäänu arvete või auditi alusel; kordab, et üldkulude hüvitise suurema tõhususe ja läbipaistvuse mõte ei ole kahjustada eraelu puutumatust;
32. nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi juhatuse üldkulude hüvitisega tegelev töörühm viiks oma töö lõpule, et võimaldada 2017. aasta oktoobris väljendatud seisukohal põhinevate soovituste arvesse võtmist enne Euroopa Parlamendi üheksanda koosseisu valimisi;
33. kutsub juhatust taas üles tagama, et parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide sotsiaalseid ja pensioniõigusi austatakse ning piisavad rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks; kordab sellega seoses oma üleskutset leida toimiv lahendus nendele registreeritud assistentidele, kes praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpuks on töötanud järjest kahel ametiajal, kuid kellel puudub pensioniikka jõudmisel õigus juurdepääsuks Euroopa pensioniõiguste skeemile, sest nad ei saa täis personalieeskirjades sätestatu kohaselt vajalikku kümneaastast teenistust 2014. aastal korraldatud ennetähtaegsete valimiste ja viivituste tõttu, mis esinesid registreeritud assistentide uute lepingute valideerimisel 2009. aasta valimiste järgsete perioodide suure töökoormuse tõttu; tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõiget 2, milles on sätestatud, et „[o]mandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“; märgib siiski, et vabatahtlik pensioniskeem on endiselt probleemne, ning palub juhatusel ja peasekretäril uuride kõiki võimalusi, et vähendada Euroopa Parlamendi eelarve koormamist;
34. peab eelarverea 422 (parlamendiliikmete assistentide kulud) assigneeringuid piisavaks;
35. võtab teadmiseks registreeritud assistentide Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireisidega seotud hüvitiste määrade läbivaatamise; tuletab meelde, et ta on juhatuselt nõudnud meetmete võtmist, et saavutada alates järgmisest ametiajast ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide vahel täielik kooskõla;
36. kutsub taas esimeeste konverentsi üles vaatama Euroopa Parlamendi koosseisu järgmist ametiaega silmas pidades läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et registreeritud assistendid on teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel;
37. kutsub Euroopa Parlamendi juhatust üles muutma Euroopa Parlamendi juhatuse 19. aprilli 2010. aasta otsust „Parlamendiliikmete praktikantide eeskiri“, et tagada praktikandi lepingus inimväärne tasustamine; rõhutab, et parlamendiliikme büroodes või fraktsioonides töötavate praktikantide tasustamine peab tagama vähemalt selle, et nende tasu katab Brüsselis või mõnes muus praktika toimumiskohaks olevas linnas elamise kulud;
38. on veendunud, et parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide või muude teenistujate vaheliste konfliktide ja ahistamisjuhtumitega seotud ennetavate ja varajaste toetusmeetmete kohandamise tegevuskava rakendamiseks tuleks teha kättesaadavaks piisav rahastamispakett;
Personaliga seotud küsimused
39. vähendab peasekretariaadi ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arvu 2019. aastal 59 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 %) vastavalt kokkuleppele, mis saavutati nõukoguga 14. novembril 2015. aastal Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta ja mille kohaselt jätkab Euroopa Parlament iga-aastase töötajate arvu vähendamise meetmete võtmist kuni 2019. aastani;
40. on veendunud, et ajal, mil liidu institutsioonidele kättesaadavad finants- ja inimressursid on tõenäoliselt järjest piiratumad, on oluline, et institutsioonid suudaksid ise tööle võtta ja säilitada kõige võimekamaid töötajaid, et täita eesolevaid keerulisi ülesandeid kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtetega;
41. on seisukohal, et kuni valimistega kaasneva parlamenditöö seiskumiseni peab Euroopa Parlament tulema toime ainulaadse olukorraga, kus langevad kokku tavapäraselt ametiaja lõpule omane kiirustamine ning mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate seadusandlike ettepanekute pakett, Brexit ja kolmepoolsete läbirääkimiste arvu suurenemine; peab logistiliste ja inimressursside piisava taseme jätkuvat tagamist ülimalt oluliseks selleks, et võimaldada Euroopa Parlamendil ja tema komisjonidel tegeleda oma põhitegevusega;
42. teeb peasekretärile ülesandeks lähtuda Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelistest olemasolevatest koostöökokkulepetest, mille puhul EPRS on väga hea näide; palub teha kindlaks valdkonnad (sh lisaks muudele IT-teenused ja turvalisus), kus oleks võimalik suurendada tugifunktsioonide sünergiat, kasutades Euroopa Parlamendi ja kõnealuse kahe institutsiooni kogemusi ning võttes täielikult arvesse valitsemisraskusi ja erinevusi, mis esinevad nende mastaapsuses, et koostada õiglaseid koostöökokkuleppeid; palub peasekretäril ühtlasi uurida tugifunktsioonide ja -teenuste võimalikku sünergiat, mida oleks võimalik saavutada muude institutsioonidega;
43. palub hinnata kokkuhoidu ja kasu, mida pakub Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud institutsioonidevaheline halduskoostööleping igale lepinguosalisele nii valdkondades, mis kuuluvad ühistalituste pädevusse, kui ka valdkondades, kus tehakse koostööd, ning potentsiaalset kokkuhoidu ja kasu, mida pakuvad muude institutsioonide ja ametitega tulevikus sõlmitavad võimalikud lepingud;
44. tunneb heameelt Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis[13]; on arvamusel, et nimetatud resolutsioon on oluline samm selles suunas, et võidelda tõhusamalt seksuaalse ahistamise ja mis tahes muu sobimatu käitumise vastu Euroopa Liidus ja selle institutsioonides, sealhulgas Euroopa Parlamendis; nõuab, et resolutsioonis esitatud nõudmiste täitmiseks eraldataks piisavad vahendid;
Muud küsimused
45. märgib, et endiselt kasutatakse praktikat paigutada eelarveaasta lõpus assigneeringujäägid ümber käimasolevatesse kinnisvaraprojektidesse; rõhutab 2014., 2015., 2016. ja 2017. aasta andmete põhjal, et assigneeringujääkide ümberpaigutamine eelarveaasta lõpus toimub alati samades peatükkides ja jaotistes ning (üksikute eranditega) täpselt samadel eelarveridadel; tõstatab seetõttu küsimuse, kas nende peatükkide ja eelarveridade vajadused on tahtlikult üle hinnatud, et tekitada vahendeid eelarvepoliitika rahastamiseks;
46. peab küsitavaks Brüsselis ja Strasbourgis asuvates büroodes kõikide parlamendiliikmete assistentide jaoks kõrvaklappide ja veebikaamerate paigaldamise vajalikkust, arvestades, et enamik neist seda taotlenud ei ole; peab seetõttu küsitavaks niisuguse otsuse kulusid ja selle tegemise põhjusi; palub, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile kogu teabe, mis on selle otsusega seotud;
47. märgib, et Euroopa Parlamendi toitlustuskohtadesse pääsu piirangud kaotati 1. jaanuaril 2017. aastal; nõustub tavaga, et kõikidel Euroopa Parlamendi hoonetes töötavatel isikutel ja neil, kes tulevad selle valdustesse institutsioonidevahelisteks kohtumisteks, on võimalik süüa lõunat parlamendi sööklates ja restoranides; märgib siiski, et pääs Brüsselis asuva ASP-hoone iseteenindusrestorani ja Strasbourgis asuva LOW-hoone iseteenindusrestorani on muutunud väga raskeks, kuna neid külastavad iga päev külastusrühmad; nõuab seetõttu kõnealuse kahe iseteenindusrestorani sissepääsu juures kontrolli kiiret taastamist – mitte parlamendiliikmete ja muude institutsioonide töötajate kontrollimiseks, vaid selleks, et suunata niisugused rühmad taas nende jaoks ette nähtud toitlustuskohtadesse;
48. märgib jätkuvat dialoogi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel; rõhutab vajadust laiendada seda ka väljapoole kehtivat Euroopa parlamentaarse nädala raamistikku, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suhete pidevat sünergiat; kutsub üles seda süvendama, et parandada liikmesriikides arusaamist Euroopa Parlamendi ja liidu panusest;
49. palub suurendada vahendeid 2018. aasta eelarves vastu võetud Euroopa meediakeskusele, mis loodi koostööks telekanalite, sotsiaalmeedia ja teiste partneritega, et luua noortele ajakirjanikele koolitusvõimalusi, eriti seoses uute teaduslike ja tehnoloogiliste arengusuundumustega ning faktidel põhinevate ja vastastikku hinnatavate uudistega;
50. tunneb heameelt Euroopa Parlamendi jõupingutuste üle säästva liikuvuse edendamisel;
51. kutsub Euroopa Parlamenti üles võtma vastu keskkonnasäästliku lähenemisviisi ja muutma suurema osa igasugusest Euroopa Parlamendis toimuvast tegevusest keskkonnasõbralikuks;
52. võtab teadmiseks, et loodud on liikuvuse töörühm, kes peaks töötama kaasamispõhimõtet järgides ja selgete volitustega; rõhutab, et Euroopa Parlament peab oma töökohtades järgima kõiki piirkonnas, sh töökoha asukohas, kohaldatavaid õigusakte; on selle poolt, et propageerida Brüsselis Euroopa Parlamendi asukoha ja lennujaama vahelise otserongi kasutamist; palub, et vastutatavad teenistused annaksid Euroopa Parlamendi enda sõidukipargi koosseisule ja suurusele seda arvestades uue hinnangu; kutsub juhatust üles koostama viivitamata stimuleeriva kava, millega edendada kodu ja töökoha vahel liikumiseks jalgrataste kasutamist; märgib, et teistes institutsioonides, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, on selline kava juba olemas;
53. kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama Euroopa Parlamendi administratsioonis tulemuspõhise eelarvestamise kultuuri ja kulusäästliku juhtimise kontseptsiooni, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ning vähendada paberimajandust ja bürokraatiat; rõhutab, et kulusäästliku juhtimise kogemus väljendub tööprotsessi pidevas paranemises, mis tuleneb lihtsustamisest ja haldustöötajate kogemusest;
o
o o
54. võtab vastu 2019. aasta eelarvestuse;
55. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.
LISA: EELARVESTUSE PROJEKT
|
PEASEKRETÄRI ARUANNE JUHATUSE LIIKMETELE EUROOPA PARLAMENDI 2019. AASTA EELARVESTUSE KOHTA
|
|
EELARVESTUSE PROJEKT
2019
Euroopa Liidu osalus Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2019
kulude finantseerimisel
|
Rubriik |
Summa |
|
|
|
|
|
|
Kulud |
1 999 144 000 |
|
|
Omavahendid |
176 893 540 |
|
|
Nõutav osamaks |
1.822.250.460 |
|
TULUD
|
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt |
Rubriik |
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
TULUD INSTITUTSIOONI JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT |
|
|
|
|
|
4 0 |
MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED |
|
|
|
|
|
4 0 0 |
Institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest laekuv tulu |
82 449 930 |
76 861 414 |
73 998 872 |
|
|
4 0 3 |
Institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust laekuv tulu |
p.m |
p.m |
17 371 |
|
|
4 0 4 |
Institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust ja solidaarsusmaksust laekuv tulu |
11 681 950 |
11 551 312 |
11 067 302 |
|
|
|
|
94 131 880 |
88 412 726 |
85 083 544 |
|
|
Peatükk 4 0 — Kogusumma |
|||||
|
4 1 |
SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI |
|
|
|
|
|
4 1 0 |
Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi |
67 193 160 |
66 291 673 |
62 567 541 |
|
|
4 1 1 |
Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine |
9 200 000 |
9 200 000 |
7 596 194 |
|
|
4 1 2 |
Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi |
10 000 |
10 000 |
49 218 |
|
|
|
|
76 403 160 |
75 501 673 |
70 212 953 |
|
|
Peatükk 4 1 — Kogusumma |
|||||
|
4 2 |
MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI |
|
|
|
|
|
4 2 1 |
Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi |
p.m |
p.m |
0 |
|
|
|
Peatükk 4 2 — Kogusumma |
0 |
0 |
0 |
|
|
|
Jaotis 4 — Kogusumma |
170 535 040 |
163 914 399 |
155 296 497 |
|
|
5 |
TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST |
|
|
|
|
|
5 0 |
LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST |
|
|
|
|
|
5 0 0 |
Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine) |
10 000 |
p.m |
0 |
|
|
5 0 0 0 |
Laekumised sõidukite müügist — Sihtotstarbeline tulu |
p.m |
p.m |
0 |
|
|
5 0 0 1 |
Laekumised muu vallasvara müügist — Sihtotstarbeline tulu |
5 000 |
p.m |
0 |
|
|
5 0 0 2 |
Laekumised kaupade tarnimisest muudele institutsioonidele või asutustele –– Sihtotstarbeline tulu |
10 000 |
p.m |
162 |
|
|
5 0 1 |
Laekumised kinnisvara müügist |
p.m |
p.m |
0 |
|
|
5 0 2 |
Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist — Sihtotstarbeline tulu |
1 000 |
p.m |
0 |
|
|
|
Peatükk 5 0 — Kogusumma |
16 000 |
p.m |
162 |
|
|
5 1 |
ÜÜRITULU |
|
|
|
|
|
5 1 1 |
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest |
4 186 000 |
p.m |
|
|
|
5 1 1 0 |
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest — Sihtotstarbeline tulu |
3 547 000 |
p.m |
3 016 718 |
|
|
5 1 1 1 |
Üüri kõrvalkulude tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu |
639 000 |
p.m |
52 903 |
|
|
|
Peatükk 5 1 — Kogusumma |
4 186 000 |
p.m |
3 069 621 |
|
|
5 2 |
TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST |
|
|
|
|
|
5 2 0 |
Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid |
50 000 |
50 000 |
2 077 |
|
|
|
Peatükk 5 2 — Kogusumma |
50 000 |
50 000 |
2 077 |
|
|
5 5 |
TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST |
|
|
|
|
|
5 5 0 |
Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu |
1 285 000 |
p.m |
5 546 788 |
|
|
5 5 1 |
Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest — Sihtotstarbeline tulu |
p.m |
p.m |
755 042 |
|
|
|
Peatükk 5 5 — Kogusumma |
1 285 000 |
p.m |
6 301 830 |
|
|
5 7 |
MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED |
|
|
|
|
|
5 7 0 |
Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksetest — Sihtotstarbeline tulu |
717 500 |
p.m |
4 122 802 |
|
|
5 7 1 |
Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud — Sihtotstarbeline tulu |
p.m |
p.m |
0 |
|
|
5 7 2 |
Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed |
p.m |
p.m |
0 |
|
|
5 7 3 |
Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu |
3 000 |
p.m |
3 669 132 |
|
|
|
Peatükk 5 7 — Kogusumma |
720 500 |
p.m |
7 791 934 |
|
|
5 8 |
MITMESUGUSED HÜVITISED |
|
|
|
|
|
5 8 1 |
Tulud laekunud kindlustushüvitistest — Sihtotstarbeline tulu |
p.m |
p.m |
20 162 097 |
|
|
|
Peatükk 5 8 — Kogusumma |
p.m |
|
|
|
|
|
Jaotis 5 — Kogusumma |
6 257 500 |
50 000 |
37 327 720 |
|
|
6 |
LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED |
|
|
|
|
|
6 6 |
MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED |
|
|
|
|
|
6 6 0 |
Muud osa- ja tagasimaksed |
100 000 |
p.m |
p.m |
|
|
6 6 0 0 |
Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu |
100 000 |
p.m |
12 731 797 |
|
|
6 6 0 1 |
Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed |
p.m |
p.m |
0 |
|
|
|
Peatükk 6 6 — Kogusumma |
100 000 |
p.m |
12 731 797 |
|
|
|
Jaotis 6 — Kogusumma |
100 000 |
p.m |
12 731 797 |
|
|
9 |
MITMESUGUSED TULUD |
|
|
|
|
|
9 0 |
MITMESUGUSED TULUD |
|
|
|
|
|
9 0 0 |
Mitmesugused tulud |
1 000 |
1 000 |
1 638 371 |
|
|
|
Peatükk 9 0 — Kogusumma |
1 000 |
1 000 |
1 638 371 |
|
|
|
Jaotis 9 — Kogusumma |
1 000 |
1 000 |
1 638 371 |
|
|
|
KÕIK KOKKU |
176 893 540 |
163 965 399 |
206 994 385 |
|
KULUD
Assigneeringute (2019 ja 2018) ja täitumiste (2017) kokkuvõte
|
Jaotis Peatükk |
Rubriik |
Assigneeringud 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 |
INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 0 |
INSTITUTSIOONI LIIKMED |
224 910 000 |
211 876 000 |
203 969 300 |
|
|
1 2 |
AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD |
683 275 000 |
669 114 000 |
641 373 448 |
|
|
1 4 |
MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED |
142 607 000 |
144 478 333 |
138 007 588 |
|
|
1 6 |
INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD |
20 662 000 |
18 648 150 |
14 743 257 |
|
|
|
Jaotis 1 — Kogusumma |
1 071 454 000 |
1 044 116 483 |
998 093 592 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED |
|
|
|
|
|
|
TEGEVUSKULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 0 |
HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD |
225 411 000 |
227 352 000 |
267 588 704 |
|
|
2 1 |
ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA VALLASVARA |
178 085 200 |
166 773 500 |
161 271 592 |
|
|
2 3 |
JOOKSVAD HALDUSKULUD |
8 415 500 |
7 103 000 |
4 681 409 |
|
|
|
Jaotis 2 — Kogusumma |
411 911 700 |
401 228 500 |
433 541 705 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3 |
INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3 0 |
KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID |
33 630 000 |
36 693 000 |
32 136 133 |
|
|
3 2 |
EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE |
123 823 300 |
144 268 390 |
114 596 561 |
|
|
|
Jaotis 3 — Kogusumma |
157 453 300 |
180 961 390 |
146 732 695 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 0 |
TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD |
130 180 000 |
114 770 000 |
109 814 922 |
|
|
4 2 |
PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD |
209 160 000 |
208 171 000 |
200 971 143 |
|
|
4 4 |
PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS |
460 000 |
440 000 |
420 000 |
|
|
|
Jaotis 4 — Kogusumma |
339 800 000 |
323 381 000 |
311 206 065 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET NING SÕLTUMATUTE VÄLJAPAISTVATE ISIKUTE KOMITEE |
|
|
|
|
|
5 0 |
EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMETI NING SÕLTUMATUTE VÄLJAPAISTVATE ISIKUTE KOMITEE KULUD |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
|
Jaotis 5 — Kogusumma |
0 |
0 |
0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10 |
MUUD KULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10 0 |
ESIALGSED ASSIGNEERINGUD |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
10 1 |
ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV |
18 525 000 |
1 000 000 |
0 |
|
|
10 3 |
LAIENEMISRESERV |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
10 4 |
INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
10 5 |
ESIALGSED ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
10 6 |
UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
10 8 |
SÜSTEEMI EMAS RESERV |
p.m. |
p.m. |
0 |
|
|
|
Jaotis 10 — Kogusumma |
18 525 000 |
1 000 000 |
0 |
|
|
|
KÕIK KOKKU |
1 999 144 000 |
1 950 687 373 |
1 889 574 057 |
|
I JAGU — EUROOPA PARLAMENT
Tulud — Omavahendid
Jaotis 4 — Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt
Peatükk 4 0 — Mitmesugused maksud ja mahaarvamised
Artikkel 4 0 0 — Institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest laekuv tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
82 449 930 |
76 861 414 |
73 998 872,04 |
|
Õiguslik alus
Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.
Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).
Artikkel 4 0 3 — Institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust laekuv tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
17 370,67 |
|
Õiguslik alus
Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.
Artikkel 4 0 4 — Institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust ja solidaarsusmaksust laekuv tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
11 681 950 |
11 551 312 |
11 067 301,69 |
|
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.
Peatükk 4 1 — Sissemaksed pensioniskeemi
Artikkel 4 1 0 — Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
67 193 160 |
66 291 673 |
62 567 540,69 |
|
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.
Artikkel 4 1 1 — Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
9 200 000 |
9 200 000 |
7 596 194,14 |
|
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.
Artikkel 4 1 2 — Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
10 000 |
10 000 |
49 218,19 |
|
Peatükk 4 2 — Muud sissemaksed pensioniskeemi
Artikkel 4 2 1 — Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige selle III lisa.
Jaotis 5 — Tulud institutsiooni haldustegevusest
Peatükk 5 0 — Laekumised vallasvara (kaupade tarnimine) ja kinnisvara müügist
Artikkel 5 0 0 — Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)
Punkt 5 0 0 0 — Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Punkt 5 0 0 1 — Laekumised muu vallasvara müügist — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
5 000 |
p.m. |
|
|
Märkused
Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Punkt 5 0 0 2 — Laekumised kaupade tarnimisest muudele institutsioonidele või asutustele –– Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
10 000 |
p.m. |
162,00 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.
Artikkel 5 0 1 — Laekumised kinnisvara müügist
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Artikkel on ette nähtud institutsioonile kuuluva kinnisvara müügist laekuvate tulude kirjendamiseks.
Artikkel 5 0 2 — Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 000 |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Artiklis sisalduvad ka elektroonilisel andmekandjal olevate toodete müügist laekuvad tulud.
Peatükk 5 1 — Üüritulu
Artikkel 5 1 1 — Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest
Punkt 5 1 1 0 — Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
3 547 000 |
p.m. |
3 016 717,90 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.
Punkt 5 1 1 1 — Üüri kõrvalkulude tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
639 000 |
p.m. |
52 903,00 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Peatükk 5 2 — Tulud investeeringutest, antud laenudest ning panga- ja muudest intressidest
Artikkel 5 2 0 — Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
50 000 |
50 000 |
2 076,80 |
|
Märkused
Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.
Peatükk 5 5 — Tulud osutatud teenuste ja tehtud tööde eest
Artikkel 5 5 0 — Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 285 000 |
p.m. |
5 546 788,16 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Artikkel 5 5 1 — Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
755 041,57 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Peatükk 5 7 — Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed
Artikkel 5 7 0 — Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksetest — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
717 500 |
p.m. |
4 122 801,83 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Artikkel 5 7 1 — Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti d kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Artikkel 5 7 2 — Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Artikkel on ette nähtud teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksetest laekuvate tulude kirjendamiseks.
Artikkel 5 7 3 — Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
3 000 |
p.m. |
3 669 131,72 |
|
Peatükk 5 8 — Mitmesugused hüvitised
Artikkel 5 8 1 — Tulud laekunud kindlustushüvitistest — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
20 162 096,72 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.
Artikkel hõlmab ka õnnetusjuhtumitesse sattunud ametnike palga tagasimakseid kindlustusseltsidelt.
Jaotis 6 — Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed
Peatükk 6 6 — Muud osa- ja tagasimaksed
Artikkel 6 6 0 — Muud osa- ja tagasimaksed
Punkt 6 6 0 0 — Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed — Sihtotstarbeline tulu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
100 000 |
p.m. |
12 731 797,26 |
|
Märkused
Finantsmääruse artikli 21 kohaselt on punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavate assigneeringutena nende kulutuste rahastamisel, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.
Punkt 6 6 0 1 — Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Jaotis 9 — Mitmesugused tulud
Peatükk 9 0 — Mitmesugused tulud
Artikkel 9 0 0 — Mitmesugused tulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Eelarve 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 000 |
1 000 |
1 638 370,61 |
|
Märkused
Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.
Artiklis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära käesoleva eelarve lisas.
Kulud — Kulud
Jaotis 1 — Institutsiooni heaks töötavate isikute kulud
Peatükk 1 0 — Institutsiooni liikmed
Artikkel 1 0 0 — Palgad ja hüvitised
Punkt 1 0 0 0 — Palgad
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
78 020 000 |
77 125 000 |
75 582 239,05 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete põhimäärusega sätestatud palkadeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 9 ja 10.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 1 ja 2.
Punkt 1 0 0 4 — Tavalised reisikulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
59 040 000 |
68 500 000 |
66 850 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud reisi- ja elamiskulude hüvitamiseks seoses töökohta ja sealt tagasi sõitmise ning muude ametireisidega.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 25 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 10–21 ja 24.
Punkt 1 0 0 5 — Muud reisikulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
5 670 000 |
6 200 000 |
5 700 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud täiendavate reisikulude ja parlamendiliikme valimisriigis sooritatud reiside kulude hüvitamiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 22 ja 23.
Punkt 1 0 0 6 — Üldkulude hüvitis
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
42 900 000 |
40 213 000 |
38 910 938,44 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete tööülesannetest tulenevateks kuludeks vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 170 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 25–28.
Punkt 1 0 0 7 — Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
187 000 |
185 000 |
162 322,21 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi presidendi ametiülesannetega seotud kindlaksmääratud suurusega elamis- ja esinduskulude hüvitiste katmiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.
Juhatuse 17. juuni 2009. aasta otsus.
Artikkel 1 0 1 — Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed
Punkt 1 0 1 0 — Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 930 000 |
2 923 000 |
2 058 839,26 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete õnnetusjuhtumikindlustuseks, ravikulude hüvitamiseks ja isiklike asjade kaotuse või varguse kindlustuseks.
Assigneering on ette nähtud ka parlamendiliikmete kindlustamiseks ja abistamiseks, kui neil on vaja ametisõitude ajal kodumaale tagasi pöörduda seetõttu, et nad haigestuvad raskelt, nendega juhtub õnnetus või kui nende reisi tõrgeteta kulgu häirivad ettenägematud asjaolud. Abi hõlmab parlamendiliikmete tagasitoimetamise korraldamist ja sellega seotud kulude hüvitamise kohustuse ülevõtmist.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 18 ja 19.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 3–9 ja 29.
Euroopa Liidu ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse ühine eeskiri.
Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühine eeskiri.
Komisjoni otsus, mis käsitleb ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid.
Punkt 1 0 1 2 — Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
876 000 |
805 000 |
655 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud teatavateks kuludeks, mis on vajalikud selleks, et anda abi raske puudega parlamendiliikmele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 30.
Artikkel 1 0 2 — Üleminekutoetused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
20 690 000 |
960 000 |
645 727,51 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud parlamendiliikme ametiaja lõppemisel makstavateks üleminekutoetusteks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 13.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 45–48 ja 77.
Artikkel 1 0 3 — Pensionid
Punkt 1 0 3 0 — Vanaduspensionid (Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri)
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
11 410 000 |
11 540 000 |
10 450 954,11 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud vanaduspensioni maksmiseks pärast parlamendiliikme ametiaja lõppu.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 150 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 75, ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa.
Punkt 1 0 3 1 — Invaliidsuspensionid (Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri)
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
274 000 |
310 000 |
302 405,62 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud pensioni maksmiseks parlamendiliikmetele, kellel tuvastatakse invaliidsus ametiaja jooksul.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 75, ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja II lisa.
Punkt 1 0 3 2 — Toitjakaotuspensionid (Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri)
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 113 000 |
2 315 000 |
1 980 873,42 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud toitjakaotuspensioni ja/või orvupensioni maksmiseks parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete surma korral.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 75, ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja I lisa.
Punkt 1 0 3 3 — Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud institutsiooni sissemakseteks parlamendiliikmete täiendavasse vabatahtlikku pensioniskeemi.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 27.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 76, ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa.
Artikkel 1 0 5 — Keele- ja arvutikursused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
800 000 |
800 000 |
670 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete keele- ja arvutikursuste kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 44.
Juhatuse 23. oktoobri 2017. aasta otsus parlamendiliikmete keele- ja arvutikursuste kohta.
Peatükk 1 2 — Ametnikud ja ajutised töötajad
Artikkel 1 2 0 — Töötasu ja muud õigused
Punkt 1 2 0 0 — Töötasu ja hüvitised
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
678 300 000 |
664 350 000 |
637 428 655,80 |
|
Märkused
Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmisteks kuludeks:
—palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed;
—ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud;
—kindlasummalised ületunnitasud;
—mitmesugused hüvitised ja toetused;
—ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate reisikulude hüvitamine nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta;
—töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud;
—ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, mis võimaldavad ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.
Assigneering on ette nähtud ka Euroopa Parlamendi Brüsseli ja Strasbourgi spordikeskustes aset leidvate õnnetusjuhtumitega seotud kindlustusmakseteks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 450 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.
Punkt 1 2 0 2 — Tasustatav ületunnitöö
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
110 000 |
134 000 |
50 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamise kuludeks vastavalt õiguslikus aluses sätestatud tingimustele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.
Punkt 1 2 0 4 — Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
3 060 000 |
3 430 000 |
2 950 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende pereliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele ametikohale üleviimise korral, kui muutub töökoha asukoht;
—sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes peavad muutma elukohta seoses tööle asumisega, teisele ametikohale üleviimisega, kui muutub töökoha asukoht, või institutsioonist lõplikult lahkumise ja mujale elama asumisega;
—päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes tõendavad, et olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või teisele ametikohale üleviimisega, kui muutus töökoha asukoht;
—hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega lõpetatakse töösuhe ilmse tööga toimetulematuse tõttu;
—hüvitis ajutistele töötajatele, kui institutsioon lõpetab nendega töölepingu;
—lepinguliste töötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja liidu vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.
Artikkel 1 2 2 — Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel
Punkt 1 2 2 0 — Hüvitised teenistuse huvides teenistusest vabastamise ja teenistuse huvides puhkusele saatmise korral
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 805 000 |
1 200 000 |
944 791,98 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud hüvitiste maksmiseks:
—ametnikele, kes on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis;
—ametnikele, kes on saadetud puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides;
—fraktsioonide kõrgema astme ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes töötavad palgaastme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse teenistusest teenistuse huvides.
Assigneering katab samuti tööandjapoolse ravikindlustuse osamakse ja nendele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kahjud (v.a töötajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 42c ja kelle suhtes paranduskoefitsienti ei kohaldata).
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 42c ja 50 ning IV lisa, ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 48a.
Punkt 1 2 2 2 — Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—personalieeskirjade või nõukogu määruste (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95 ja (EÜ, Euratom) nr 1748/2002 alusel makstavad toetused;
—tööandjapoolsed osamaksed hüvitiste saajate ravikindlustusse;
—mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.
Nõukogu 17. novembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 4).
Nõukogu 30. septembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1748/2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Parlamendi koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike ja Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonide ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 9).
Peatükk 1 4 — Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused
Artikkel 1 4 0 — Muud teenistujad ja koosseisuvälised isikud
Punkt 1 4 0 0 — Muud teenistujad — Peasekretariaat ja fraktsioonid
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
54 061 000 |
47 441 000 |
43 861 462,94 |
|
Märkused
Assigneering on peamiselt ette nähtud järgmisteks kuludeks, välja arvatud kulud, mis on seotud turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadis töötavate muude teenistujatega, kelle tööülesanded on seotud inimeste ja vara kaitsmise, infoturbe ja riskihindamisega, ning kulud, mis on seotud muude teenistujatega, kes töötavad peasekretariaadis autojuhtidena või tagavad selle töö koordineerimise:
—muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud (sealhulgas toetused ja hüvitised), tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse, millest suurem osa tehakse liidu sotsiaalkindlustusskeemi, ning kulud, mis tulenevad kohanduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate tööasude suhtes;
—ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud;
—individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti väljastatud arved niisuguste teenistujate töölevõtmiseks, kelle ülesanne on Euroopa Parlamendi teenistujate haldusdokumentidega (eelkõige töötushüvitised, pensioniõigused jne) tegelemine.
Osa nendest assigneeringutest tuleb kasutada puudega lepinguliste töötajate töölevõtmiseks vastavalt juhatuse 27. aprilli 2015. aasta otsusele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 4 000 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (IV, V ja VI jaotis).
Üldised rakendussätted, mis käsitlevad konkursse ja valikumenetlusi ning ametnike ja muude teenistujate töölevõtmist ja nende palgaastme määramist Euroopa Parlamendis (Euroopa Parlamendi peasekretäri 17. oktoobri 2014. aasta otsus).
Punkt 1 4 0 1 — Muud teenistujad — Turvalisus
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
27 713 000 |
24 139 600 |
24 692 009,18 |
|
Märkused
Assigneering on peamiselt ette nähtud järgmisteks kuludeks, mis on seotud turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadis töötavate muude teenistujatega, kelle tööülesanded on seotud inimeste ja vara kaitsmise, infoturbe ja riskihindamisega:
—lepinguliste töötajate ja lepinguliste abiteenistujate töötasud, sh hüvitised ja toetused, ning kulud, mis tulenevad kohanduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes;
—ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (IV jaotis).
Üldised rakendussätted, mis käsitlevad konkursse ja valikumenetlusi ning ametnike ja muude teenistujate töölevõtmist ja nende palgaastme määramist Euroopa Parlamendis (Euroopa Parlamendi peasekretäri 17. oktoobri 2014. aasta otsus).
Punkt 1 4 0 2 — Muud teenistujad — Peasekretariaadi autojuhid
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
6 391 000 |
6 202 300 |
5 459 043,14 |
|
Märkused
Assigneering on peamiselt ette nähtud järgmisteks kuludeks, mis on seotud muude teenistujatega, kes töötavad peasekretariaadis autojuhtidena või tagavad selle töö koordineerimise:
—lepinguliste töötajate ja lepinguliste abiteenistujate töötasud, sh hüvitised ja toetused, ning kulud, mis tulenevad kohanduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes;
—ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (IV jaotis).
Üldised rakendussätted, mis käsitlevad konkursse ja valikumenetlusi ning ametnike ja muude teenistujate töölevõtmist ja nende palgaastme määramist Euroopa Parlamendis (Euroopa Parlamendi peasekretäri 17. oktoobri 2014. aasta otsus).
Punkt 1 4 0 4 — Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
9 442 000 |
7 197 900 |
7 168 126,55 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—kõrgharidusega praktikantide rahalised õigused (stipendiumid), sh majapidamistoetus;
—praktikantide sõidukulud;
—vastavalt Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskirja artikli 24 lõikele 9 (varem artikli 20 lõige 8) lisakulud, mis on otseselt seotud puudega inimeste praktika katseprogrammis osalevate praktikantide puudega. Need kulud sisaldavad puudega inimestele makstavat lisatoetust (kuni 50% stipendiumist);
—praktikantide õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustuse kulud;
—praktikantidele teabe-/koolitusürituste korraldamisega seotud kulud (sh praktikantide vastuvõtmise kulud);
—Robert Schumani praktika nõuandekomiteele eraldatav toetus;
—Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulude katmine vastavalt eeskirjadele;
—kulud, mis on seotud riiklike ekspertide lähetamisega Euroopa Parlamenti, sh toetused ja sõidukulud;
—riikide lähetatud ekspertide õnnetusjuhtumikindlustus;
—õppekülastuste hüvitis ja stipendiumid;
—tõlkidele ja tõlkijatele koolituste korraldamine, sealhulgas koostöös konverentsitõlke koolitusasutuste ja tõlkealast koolitust pakkuvate ülikoolidega, samuti stipendiumid tõlkide ja tõlkijate koolituseks ning erialaseks täiendusõppeks, õppematerjalide hankimine ja sellega seotud kulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonide ajutiste teenistujate riikide valitsusasutuste, viimastega võrdsustatavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde tööle lähetamise eeskiri (juhatuse 7. märtsi 2005. aasta otsus).
Ekspertide Euroopa Parlamenti tööle lähetamise eeskiri (juhatuse 4. mai 2009. aasta otsus).
Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskiri (Euroopa Parlamendi peasekretäri 1. veebruari 2013. aasta otsus).
Punkt 1 4 0 5 — Suulise tõlke kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
40 000 000 |
50 801 533 |
47 589 860,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—Euroopa Parlamendi poolt iseenda tarbeks või muude institutsioonide tarbeks korraldatud koosolekute jaoks, kus Euroopa Parlamendi tõlgid (ametnikud või ajutised teenistujad) ei saa vajalikke teenuseid osutada, palgatud lepinguliste tõlkide tasud ja asjaomased hüvitised, sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja muud kulud;
—ülalnimetatud koosolekutel, kus Euroopa Parlamendi ametnikud, ajutised teenistujad või muud teenistujad ei saa vajalikke teenuseid osutada, rakendatavate konverentsikorraldusettevõtjate, tehnikute ja administraatorite teenustega seotud kulud;
—kulud seoses teenustega, mida Euroopa Parlamendile osutavad muude piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide tõlgid;
—kulud, mis on seotud suulise tõlkega seotud tegevusega, eelkõige koosolekute ettevalmistamise ning tõlkide koolitamise ja valimisega,
—komisjonile makstav summa konverentsitõlkide tasu haldamise eest.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 500 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.
28. juuli 1999. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks konverentsitõlkide töötingimused ja rahalised tasud (ja selle rakendussätted), koos sellele 13. oktoobril 2004. aastal lisatud märkustega, ja mida on muudetud 31. juulil 2008. aastal.
Punkt 1 4 0 6 — Vaatlejad
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud vaatlejatega seotud kulude katmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 13.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Artikkel 1 4 2 — Välistõlketeenused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
5 000 000 |
8 696 000 |
9 237 085,84 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud mittekoosseisuliste töövõtjate tehtavate tõlke-, toimetamis-, trüki-, kodeerimis- ja tehnilisteks abitöödeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.
Peatükk 1 6 — Institutsiooni heaks töötavate isikute muud kulud
Artikkel 1 6 1 — Personalijuhtimise kulud
Punkt 1 6 1 0 — Töölevõtmise kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
163 000 |
253 650 |
180 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule kutsutud kandidaatide reisi- ja elamiskulud;
—teenistujate valimise menetluste korralduskulud.
Põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib assigneeringut kasutada institutsiooni enda korraldatud konkurssideks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.
Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa Ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/621/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).
Punkt 1 6 1 2 — Täiendusõpe
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
7 085 000 |
6 210 000 |
5 079 596,63 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud selliste koolituste kulude katmiseks, mille eesmärk on suurendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust, näiteks ametlike töökeelte kursuste kaudu.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.
Artikkel 1 6 3 — Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele
Punkt 1 6 3 0 — Sotsiaalhoolekanne
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
749 000 |
743 000 |
477 204,99 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—järgmistesse kategooriatesse kuuluvate inimeste abistamine institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamispoliitika raames:
—aktiivses teenistuses ametnikud ja ajutised teenistujad,
—aktiivses teenistuses ametnike ja ajutiste teenistujate abikaasad,
—ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,
puudest tingitud ning vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja ühisest ravikindlustusskeemist mittehüvitatavate mittemeditsiiniliste kulude tagasimaksed eelarve võimaluste piires, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud;
—meetmed eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks;
—toetus personalikomiteele ning sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud. Sotsiaaltegevuses osalejatele personalikomitee poolt tehtavate maksete või hüvitatavate kulude eesmärk on rahastada tegevusi, millel on sotsiaalne, kultuuriline või keeleline mõõde, kuid üksikutele töötajatele või leibkondadele toetusi ei maksta;
—muud institutsiooni tasandil või institutsioonidevahelisel tasandil võetavad ametnikele, muudele teenistujatele ja pensionile jäänud töötajatele mõeldud sotsiaalsed meetmed;
—niisuguste konkreetsete mõistlike abinõude (eelkõige isiklik abi töökohal või lähetuses viibimisel) rahastamine või selliste meditsiiniliste ja sotsiaalsete analüüside kulude katmine, mida pakutakse puudega ametnikele ja muudele teenistujatele ning puudega praktikantidele või sellistele puudega ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle töölevõtmismenetlus on pooleli, ning puudega praktikantidele, kelle valikumenetlus alles kestab, personalieeskirjade artiklit 1d kohaldades.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 1d, artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.
Punkt 1 6 3 1 — Liikuvus
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 500 000 |
730 000 |
639 060,19 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud liikuvusega seotud kuludeks eri töökohtades.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Punkt 1 6 3 2 — Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
240 000 |
227 000 |
230 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud eri rahvusest teenistujate vahel sotsiaalsete suhete edendamiseks ja selle rahaliseks toetamiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms, samuti alalise vaba aja keskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamaksuks.
Assigneeringust rahastatakse ka toetust institutsioonidevahelisele ühiskondlikule tegevusele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 600 000 eurot.
Artikkel 1 6 5 — Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed
Punkt 1 6 5 0 — Meditsiiniteenistus
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 555 000 |
1 250 000 |
1 087 796,26 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kolmes töökohas asuvate meditsiiniteenistuste, haiguspuhkuste haldamise teenistuse ning töötervishoiu, -ohutuse ja -heaolu üksuse tegevuskuludeks, sealhulgas arstlike kontrollide ning materjalide, ravimite jms ostmise kuludeks ning kuludeks, mis on seotud arstlike läbivaatustega – eelkõige nendega, mida tehakse töötervishoiu eesmärgil ja tööle asumisel ning mille regulaarselt läbivad ohtlikel, suurt tähelepanu nõudvatel ja kindlaks tehtud ohuga töökohtadel töötavad inimesed –, meditsiiniliste uuringute ja ergonoomikaga, invaliidsuskomisjoni halduskuludeks, meditsiiniliste hinnangute ja ekspertiiside kuludeks ning kulutusteks üldarsti ettekirjutuse kohaselt väljastpoolt saadava eriarstiabi ja parameedikute antava arstiabi eest.
Samuti kaetakse assigneeringust teatavate meditsiiniliselt vajalike töövahendite hankimise kulud ning meditsiiniteenuste osutajatega, parameedikutega või lühiajaliselt asendajatena töötavate isikutega seotud kulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.
Punkt 1 6 5 2 — Toitlustuskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 080 000 |
1 310 000 |
180 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud toitlustuskuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.
Punkt 1 6 5 4 — Lastehoiuasutused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
7 675 000 |
7 478 900 |
6 574 599,12 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi osamakseteks institutsioonidesiseste lastehoiuasutuste ja lepinguliste lastehoiuasutuste tegevuskulude ja teenuste osutamise kulude katmisel.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 300 000 eurot.
Punkt 1 6 5 5 — Euroopa Parlamendi toetus akrediteeritud Euroopa koolidele (2. tüüp)
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
615 000 |
445 600 |
295 000,00 |
|
Märkused
Komisjoni 1. augusti 2013. aasta otsuse C(2013) 4886 ELi toetuse kehtestamise kohta, mida makstakse proportsionaalselt ELi töötajate laste arvule, kes on registreeritud Euroopa koolide kuratooriumi akrediteeritud koolis, millega asendatakse komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsus K(2009) 7719, nagu seda on muudetud komisjoni 8. detsembri 2010. aasta otsusega K(2010) 7993 (ELT C 222, 2.8.2013, lk 8), rakendamine.
Assigneeringust rahastatakse Euroopa Parlamendi toetust nendele 2. tüübi Euroopa koolidele, mille on akrediteerinud Euroopa Koolide kuratoorium, või hüvitatakse komisjonile toetus, mille komisjon maksis Euroopa Koolide kuratooriumi poolt akrediteeritud 2. tüüpi Euroopa koolidele Euroopa Parlamendi nimel. Sellega kaetakse nendes koolides käivate Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate lastega seotud kulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Jaotis 2 — Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud
Märkused
Kuna kindlustusettevõtjad ei kata enam Euroopa Parlamendi hoonete osas töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske, tuleb need riskid katta Euroopa Liidu üldeelarvest.
Seetõttu rahastatakse selle jaotise assigneeringutest kõiki töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjudega seotud kulusid.
Peatükk 2 0 — Hooned ja nendega seotud kulud
Artikkel 2 0 0 — Hooned
Punkt 2 0 0 0 — Üür
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
38 620 000 |
35 948 000 |
37 096 065,45 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kasutatavate hoonete või hooneosade üürikuludeks.
Samuti kaetakse sellest hoonetega seotud maksud. Üürikulud arvutatakse 12 kuu kohta kehtivate või ettevalmistatavate üürilepingute alusel, milles üldjuhul on sätestatud ka seos elukallidus- või ehitushinnaindeksiga.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 000 eurot.
Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste rahaline osalus maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks välistuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.
Punkt 2 0 0 1 — Liisingumaksed
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
13 000 000 |
40 850 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastasteks liisingumakseteks vastavalt kehtivatele või ettevalmistatavatele lepingutele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.
Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste rahaline osalus maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks välistuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.
Punkt 2 0 0 3 — Kinnisvara soetamine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud kinnisvara soetamisega seotud kuludeks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetusi käsitletakse vastavalt finantsmääruse sätetele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.
Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste rahaline osalus maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks välistuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.
Punkt 2 0 0 7 — Hoonete ehitus ja ruumide sisustamine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
81 330 000 |
78 708 000 |
98 275 949,13 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—hoonete ehituse kulud (ehitustööd, ekspertiisitasud, hoonete kasutuselevõtuks vajalik esmane sisustus ja sisseseade ning kõik sellega seotud kulud);
—sisustustööde kulud ja muud sisustustöödega seotud kulud (nt arhitektide või inseneride tasud).
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 600 000 eurot.
Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste rahaline osalus maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks välistuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.
Punkt 2 0 0 8 — Muud kinnisvarahaldusega seotud kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
4 971 000 |
5 196 000 |
3 312 059,57 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud selliste kinnisvarahaldusega seotud kulude katmiseks, mida ei ole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, nt:
—jäätmekäitlus ja -töötlus,
—kohustuslik kontroll, kvaliteedikontroll, ekspertiisid, auditid, täitmise järelevalve jne,
—tehniline raamatukogu,
—haldustugi (building helpdesk),
—hooneplaanide haldus ja teabealane tugi,
—muud kulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.
Artikkel 2 0 2 — Hoonetega seotud kulud
Punkt 2 0 2 2 — Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
59 820 000 |
57 450 000 |
57 073 754,46 |
|
Märkused
Assigneering on mõeldud Euroopa Parlamendi kasutatavate talle kuuluvate või üüritud hoonete (ruumid ja tehnilised seadmed) korrashoiu, hoolduse, käitamise ja puhastusega seotud kulude katmiseks vastavalt kehtivatele lepingutele.
Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artiklit 104.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.
Punkt 2 0 2 4 — Energiatarbimine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
15 820 000 |
15 800 000 |
13 427 610,77 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 150 000 eurot.
Punkt 2 0 2 6 — Hoonete turvalisus ja valve
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
22 350 000 |
18 670 000 |
16 774 496,39 |
|
Märkused
Assigneering on eelkõige ette nähtud Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja liidus asuvate infobüroode ning kolmandates riikides asuvate büroode turvalisuse ja valve kuludeks.
Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artiklit 104.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 120 000 eurot.
Punkt 2 0 2 8 — Kindlustus
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 500 000 |
2 580 000 |
778 768,37 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud kindlustusmakseteks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Peatükk 2 1 — Arvutisüsteemid, seadmed ja vallasvara
Märkused
Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.
Artikkel 2 1 0 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid
Punkt 2 1 0 0 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid — Tavapärased tegevused — Tegevused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
29 915 200 |
26 112 000 |
27 914 345,51 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse kuludeks ning kulutusteks, mida tehakse teenindus- ja nõustamisettevõtjatelt Euroopa Parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide tõrgeteta tööks vajalike tavapäraste tööde sisseostmiseks. Need kulud puudutavad eelkõige andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteeme, osakondade arvutitega varustamist ja võrgu haldamist.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 625 000 eurot.
Punkt 2 1 0 1 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid — Infrastruktuuriga seotud tavapärased tegevused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
23 546 000 |
21 850 000 |
21 163 695,67 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse kuludeks ning kulutusteks, mida tehakse teenindus- ja nõustamisettevõtjatelt Euroopa Parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide infrastruktuuride haldamiseks ja korrashoidmiseks vajalike tavapäraste tööde sisseostmiseks. Need kulud puudutavad eelkõige võrkude, elektrikaablite, telekommunikatsioonisüsteemide, töökohtade varustuse ja hääletussüsteemidega seotud infrastruktuure.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 66 000 eurot.
Punkt 2 1 0 2 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid — Üldise kasutajatoega seotud tavapärased tegevused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
12 301 000 |
12 141 500 |
10 653 193,91 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse kuludeks ning kulutusteks, mida tehakse teenindus- ja nõustamisettevõtjatelt Euroopa Parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide kasutajate abistamiseks ja toetamiseks vajalike tavapäraste tegevuste sisseostmiseks. Need kulud puudutavad eelkõige parlamendiliikmetele ja teistele kasutajatele mõeldud tugiteenuseid, eelkõige haldus-, õigusloome- ja kommunikatsioonialaste rakenduste jaoks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 4 000 eurot.
Punkt 2 1 0 3 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid — Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste haldamisel tavapärased tegevused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
20 594 500 |
18 465 500 |
18 097 078,91 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse ning nendega seotud tööde kulude katmiseks ning kulutusteks, mida tehakse teenindus- ja nõustamisettevõtjatelt institutsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste haldamiseks vajalike tavapäraste tegevuste sisseostmiseks. Need kulud on eeskätt seotud parlamendiliikmetele mõeldud ning teabevahetuseks ja turvalisuse tagamiseks vajalike rakenduste ning haldus- ja õigusloomealaste rakendustega.
Assigneering on ette nähtud ka institutsioonide keelealase koostöö raames vastavalt institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee otsustele ühiselt rahastatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega seotud kulude katmiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 32 000 eurot.
Punkt 2 1 0 4 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid — Infrastruktuuriinvesteeringud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
17 702 000 |
19 845 000 |
24 793 487,68 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud seadmete ja tarkvara hankimise kuludeks ning kulutusteks, mida tehakse teenindus- ja nõustamisettevõtjatelt Euroopa Parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide infrastruktuuridesse tehtavate investeeringutega seotud teenuste sisseostmiseks. Investeeringud puudutavad eelkõige andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteeme, võrke, elektrikaableid ja videokonverentsisüsteeme.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 102 000 eurot.
Punkt 2 1 0 5 — Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid — Projektidesse tehtavad investeeringud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
34 792 000 |
32 933 000 |
24 907 627,51 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud seadmete ja tarkvara hankimise kuludeks ning kulutusteks, mida tehakse teenindus- ja nõustamisettevõtjatelt olemasolevatesse ja uutesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidesse tehtavate investeeringutega seotud teenuste sisseostmiseks. Need investeeringud puudutavad eelkõige parlamendiliikmetele mõeldud rakendusi, õigusloome-, haldus-, finants- ja kommunikatsioonivaldkonna rakendusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia haldamise rakendusi.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.
Artikkel 2 1 2 — Mööbel
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
7 600 000 |
5 600 000 |
4 622 309,18 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas ergonoomilise büroomööbli hankimiseks, rentimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks. Assigneering on samuti ette nähtud Euroopa Parlamendi mööblivarude haldamise mitmesuguste kulude katmiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Artikkel 2 1 4 — Tehniline varustus ja sisseseade
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
27 533 500 |
26 098 500 |
25 897 358,14 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade soetamiseks, rentimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti haldamiseks:
—kirjastamise, turvalisuse (sh infotehnoloogia tarkvara), toitlustamise, hoonete, töötajate koolituse, institutsiooni spordikeskuste jms tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade;
—trükikoja, telefoniteenuse, sööklate, kaupluste, turvateenistuse, konverentside tehnilise teenindamise, audiovisuaalsektori jms sisseseade;
—erivahendid (elektroonilised, arvutitehnilised, elektrilised vahendid) ja nendega seotud sisseostetavad teenused.
Assigneering on ette nähtud ka inventari edasimüügi jaoks tehtava reklaami ja mahakandmisega seotud kuludeks ning tehnilise abi (nõustamise) kuludeks väliseksperdi abi vajavate juhtumite puhul.
Assigneeringust kaetakse ka kulud, mis kaasnevad konverentside tehniliseks teenindamiseks vajaliku tehnilise varustuse vedamisega mis tahes maailma paika, kus Euroopa Parlamendi liige, delegatsioon, fraktsioon või organ seda vajab. Nende kulude hulka kuuluvad transpordi- ja sellega kaasnevad halduskulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 190 000 eurot.
Artikkel 2 1 6 — Parlamendiliikmete, muude isikute ja kaupade vedu
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
4 101 000 |
3 728 000 |
3 222 495,68 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud sõidukite (autod ja jalgrattad) hankimiseks, liisimiseks, korrashoiuks ja remondiks ning autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, samuti asjakohasteks kindlustuskuludeks ning muudeks halduskuludeks. Sõidukipargi uuendamisel ning sõidukite hankimisel, liisimisel ja üürimisel eelistatakse keskkonda kõige vähem saastavaid sõidukeid, nt hübriidautosid.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.
Peatükk 2 3 — Jooksvad halduskulud
Märkused
Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.
Artikkel 2 3 0 — Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 440 000 |
1 449 500 |
1 299 846,57 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks, samuti sellega seotud halduskuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.
Artikkel 2 3 1 — Finantskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
60 000 |
60 000 |
40 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud pangakuludeks (teenustasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muudeks finantskuludeks, sh hoonete rahastamisega seotud lisakuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Artikkel 2 3 2 — Õigusabikulud ja kahjutasud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 545 000 |
1 010 000 |
531 406,12 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—Euroopa Liidu Kohtu, Üldkohtu või liikmesriikide kohtute poolt Euroopa Parlamendile määratavad võimalikud kohtukulud;
—advokaatide palkamine Euroopa Parlamendi esindamiseks liidu ja liikmesriikide kohtutes ning juriidiliste nõustajate või ekspertide palkamine õigusteenistuse abistamiseks;
—advokaaditasude hüvitamine distsiplinaarmenetluse ja sellega võrdväärsete menetluste raames;
—kahjutasud ja intressid;
—Üldkohtu kodukorra III jaotise 11. peatüki alusel sõlmitud vastastikustest kokkulepetest tulenevad hüvitised.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Artikkel 2 3 6 — Posti- ja kohaletoimetamiskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
337 000 |
271 000 |
160 116,73 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud riiklike postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasudeks.
Samuti on see ette nähtud postiteenuste kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 25 000 eurot.
Artikkel 2 3 7 — Kolimiskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
3 180 000 |
2 490 000 |
1 324 850,37 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate teostatud kolimise ja sellega seotud tööde kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Artikkel 2 3 8 — Muud halduskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 591 000 |
1 560 000 |
1 128 227,88 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—kindlustused, mis ei sisaldu muudes punktides;
—saaliteenindajate, autojuhtide, vastuvõtulaua töötajate, laotöötajate, kolijate ning külastuste ja seminaride üksuse, Parlamentariumi, arstipunktide, turvateenistuse, hoonete korrashoiu üksuse töötajate ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste hankimine ja korrashoid;
—mitmesugused tegevus- ja halduskulud, sh individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile seoses endiste parlamendiliikmete põhimääruse järgse pensioniga makstud haldustasud, Euroopa Parlamendi ruumides või süsteemides töötavate koosseisuväliste töötajate julgeolekukontrolliga seotud kulud ning kaupade või teenuste ost, mis ei sisaldu muudes punktides;
—keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevusega (teavituskampaaniad jm) seotud mitmesugused ostud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Artikkel 2 3 9 — EMASi tegevus, sh edendamine, ja Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
262 500 |
262 500 |
196 961,24 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud EMASi tegevusega seotud kuludeks, mille eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi keskkonnatoimet, sh edendada nimetatud tegevust, ning Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kavaga seotud kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Jaotis 3 — Institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulud
Peatükk 3 0 — Koosolekud ja konverentsid
Artikkel 3 0 0 — Töötajate kolme töökoha vaheliste lähetuste ja sõitude kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
27 010 000 |
29 673 000 |
26 449 999,95 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud institutsiooni töötajate, riikide lähetatud ekspertide, praktikantide ja institutsiooni kutsutud muude Euroopa Liidu või rahvusvaheliste institutsioonide töötajate ametialasteks sõitudeks nende töökoha ja Euroopa Parlamendi kolme töökoha (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) vahel ning lähetusteks muudesse paikadesse peale parlamendi kolme töökoha. Assigneeringust kaetakse transpordikulud, päevaraha, majutuskulud ja ebamugaval ajal töötamise hüvitis. Samuti kaetakse sellest täiendavad kulud (sh sõidupiletite ja majutusbroneeringute tühistamise kulud, elektrooniliste arvete süsteemiga seotud kulud ja lähetuste kindlustusega seotud kulud).
Assigneering on ette nähtud ka töötajate lähetuste ja ametisõitudega kaasneva süsinikuheite tasakaalustamise kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.
Artikkel 3 0 2 — Vastuvõtu- ja esinduskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 000 000 |
1 045 000 |
698 664,49 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—institutsiooni vastuvõttudega seonduvad kulud, sh institutsiooni teaduslike valikute hindamise (STOA) tegevuse ja muude tulevikku suunatud meetmetega seotud kulud ja institutsiooni liikmete esinduskulud;
—presidendi esinduskulud seoses reisidega väljapoole Euroopa Parlamendi töökohti;
—presidendi kantselei esinduskulud ja presidendi kantselei sekretariaadi kulude osamaks;
—peasekretariaadi vastuvõttude ja esinduskulud, sh meenete ja medalite hankimine ametnike jaoks, kellel on täitunud 15- või 25-aastane teenistusaeg;
—mitmesugused protokollist tulenevad kulud, nagu lipud, esitlusalused, kutsed, trükitud menüüd jne;
—institutsiooni külastavate tähtsate isikute reisi- ja elamiskulud;
—parlamendiliikmete ja teenistujate ametisõitudega seotud viisakulud;
—vastuvõtu- ja esinduskulud ja muud Euroopa Parlamendi ametiülesannete täitmisega seotud parlamendiliikmete erikulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Artikkel 3 0 4 — Mitmesugused koosolekute kulud
Punkt 3 0 4 0 — Mitmesugused sisekoosolekute kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 100 000 |
1 230 000 |
1 145 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi koosolekutel või selle töökohtades korraldatavatel institutsioonidevahelistel koosolekutel pakutavate karastus- ja muude jookide ning kergete einete kuludeks, samuti nende teenustega seotud halduskuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Punkt 3 0 4 2 — Koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 010 000 |
2 515 000 |
1 762 468,81 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud eelkõige kuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0 ning mis on seotud järgmisega:
—väljaspool parlamendi töökohti peetavate koosolekute korraldamine (parlamendikomisjonid või nende delegatsioonid, fraktsioonid), sh vajaduse korral esinduskulud;
—parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide, parlamentidevaheliste koostöökomisjonide ja parlamendi delegatsioonide WTOs, samuti WTO parlamentaarse konverentsi ja selle juhtkomitee korraldus;
—AKV-ELi parlamentaarses ühisassamblees, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees, Euronesti parlamentaarses assamblees ning nende organites osalevate delegatsioonide korraldus;
—Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee, selle komisjonide ja juhatuse korraldus; kulutus hõlmab Euroopa Parlamendi sissemakset assamblee autonoomse sekretariaadi eelarvesse või kulude otsest hüvitamist ulatuses, mis kajastab Euroopa Parlamendi osa assamblee eelarves;
—osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele, millesse Euroopa Parlament või mõni selle organitest kuulub (Parlamentidevaheline Liit, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon, Parlamentaarse Liidu 12+ Grupp);
—ELi reisilubade valmistamise kulude (seadmed, töötajad, tarvikud) parlamendipoolse osa hüvitamine komisjonile Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel sõlmitud teenuslepingu alusel vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollile (artikkel 6), Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklile 23, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklitele 11 ja 81 ning nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1417/2013, millega kehtestatakse Euroopa Liidu väljastatava reisiloa (laissez-passer) vorm (ELT L 353, 28.12.2013, lk 26).
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Punkt 3 0 4 9 — Kulutused reisibüroo teenustele
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 510 000 |
2 230 000 |
2 080 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendiga lepingu sõlminud reisibüroo tegevusest tingitud kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 6 000 eurot.
Peatükk 3 2 — Eksperdiarvamused ja teave: hankimine, arhiveerimine, tootmine ja levitamine
Artikkel 3 2 0 — Eksperdiarvamuste hankimine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
6 171 000 |
8 200 350 |
6 014 129,02 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—Euroopa Parlamendi organite, parlamendikomisjonide, parlamendi delegatsioonide ja administratsiooni jaoks läbiviidavateks uuringuteks ja muuks uurimistegevuseks (seminarid, ümarlauad, eksperdirühmad või kuulamised ja konverentsid) kvalifitseeritud ekspertide ja uurimisinstituutidega sõlmitavate lepingute kulud;
—eriotstarbeliste teabeallikate, nt eriandmebaaside, nendega seotud kirjanduse või tehnilise toe omandamine või laenuks võtmine, kui see on vajalik eespool nimetatud eksperdilepingute täiendamiseks;
—komisjonide, delegatsioonide ning uurimis- ja töörühmade koosolekutest ning seminaridest osa võtma kutsutud ekspertide ja muude isikute, sealhulgas Euroopa Parlamendile petitsioone esitanud isikute reisi-, elamis- ja muud kulud;
—parlamendi sisemise ja välise uurimistegevuse tulemusel koostatud väljaannete ja muude asjaomaste väljaannete institutsioonisiseselt ja üldsusele levitamise kulud (eelkõige internetis avaldamise, sisemiste andmebaaside, brošüüride ja väljaannete kaudu);
—distsiplinaarnõukogu, finantsrikkumiste uurimise toimkonna jms organite tööst osa võtvate välisosalejatega seotud kulud;
—kulud, mis kaasnevad tööle kandideerijate esitatud dokumentide õigsuse kontrollimisega sellele spetsialiseerunud väliste teenusepakkujate poolt.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.
Artikkel 3 2 1 — Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse, sh raamatukogu, ajalooarhiivide ning teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise (STOA) ja Euroopa teadusmeediakeskuse kulud
Punkt 3 2 1 0 — Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse, sh raamatukogu, ajalooarhiivide ning teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise (STOA) kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
7 460 000 |
7 603 800 |
7 437 151,03 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi eelkõige järgmise tegevusega seotud kulude katmiseks:
—erieksperdiarvamuste hankimine ja parlamendi uurimistegevuse toetamine (sh artiklid, uuringud, töötoad, seminarid, ümarlauad, eksperdirühmad ja konverentsid), mille võib vajaduse korral korraldada koostöös muude institutsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide, riikide parlamentide teadusosakondade ja raamatukogude, mõttekodade, uurimisasutuste ja muude kvalifitseeritud ekspertidega;
—erieksperdiarvamuste hankimine mõjuhinnangute / eel- ja järelhinnangute, Euroopa lisaväärtuse ning teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise (STOA) valdkonnas;
—raamatute, ajakirjade, ajalehtede, andmebaaside, uudisteagentuuride toodete omandamine või laenuks võtmine ja muud raamatukogu jaoks mõeldud eri vormis andmekandjad, sh autoriõiguse, kvaliteedijuhtimise süsteemi, köitmiseks ja säilitamiseks vajalike materjalide ja tööde ning muude asjakohaste teenustega seotud kulud;
—arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste (korraldus, valimine, kirjeldamine, eri andmekandjatele ülekandmine, elektroonilisele kujule viimine, esmaste arhiiviallikate hankimine) kulud;
—raamatukogundus- ja arhiivindusdokumentatsiooni ning meediaraamatukogu erimaterjalide hankimine, arendamine, sisseseadmine, kasutamine ja hooldus, sh elektrilised, elektroonilised ning arvutitehnilised vahendid ja/või süsteemid, samuti köitmiseks ja säilitamiseks vajalikud materjalid;
—parlamendi sisemise ja välise uurimistegevuse tulemusel koostatud väljaannete ja muude asjaomaste väljaannete institutsioonisiseselt ja üldsusele levitamise kulud (eelkõige internetis avaldamise, sisemiste andmebaaside, brošüüride ja väljaannete kaudu);
—parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi korraldatud esitlustele, seminaridele, töötubadesse ja muudele üritustele osalema kutsutud ekspertide ja autorite sõidu-, elamis- ja muud kulud;
—teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise üksuse (STOA) osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste teadusasutuste tegevuses;
—Euroopa Parlamendi kohustused, mis tulenevad rahvusvahelistest ja/või institutsioonidevahelistest koostöökokkulepetest, sh Euroopa Parlamendi rahaline toetus liidu ajalooarhiivide haldamise kulude katmiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 354/83.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 354/83, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
Juhatuse 28. novembri 2001. aasta otsus „Üldsuse juurdepääsu kord Euroopa Parlamendi dokumentidele“, nagu viimati muudetud 22. juunil 2011 (ELT C 216, 22.7.2011, lk 19).
Juhatuse 16. detsembri 2002. aasta otsus Euroopa Parlamendi arhiividele kohalduvate eeskirjade kohta, konsolideeritud 3. mail 2004.
Juhatuse 10. märtsi 2014. aasta otsus „Euroopa Parlamendi liikmete ja endiste liikmete eraarhiivide omandamise kord“.
Alusaktid
Punkt 3 2 1 1 — Euroopa teadusmeediakeskuse kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 600 000 |
800 000 |
0,— |
|
Märkused
Uus punkt (endine artikkel 3 2 6)
Tulemusliku arutelu toetamiseks Euroopa Parlamendi liikmete, teadusringkondade ja ajakirjanike vahel – eelkõige praeguste teaduslike või tehnoloogiliste suundumuste ja teemade üle – oleks hea, kui Euroopa Parlamendil oleks olemas eriotstarbeline ja mõjukas arutelu-, koolitus- ja teadmiste levitamise struktuur. Selleks loodi Euroopa teadusmeediakeskus, mis tegutseb Euroopa Parlamendi STOA (teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamine) esinduskogu järelevalve all.
Käesoleva artikli assigneeringutest – mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi, teadusringkondade ja meedia kokkupuutepunktiga seotud tegevuste arendamiseks – kaetakse Euroopa teadusmeediakeskuse kulud, mis kaasnevad eelkõige võrgustiku loomise, koolituse ja teadmiste levitamisega. See hõlmab näiteks järgmisi tegevusi:
—Euroopa Parlamendi, teadusringkondade ja meedia kokkupuutepunktis võrgustike loomine ja tööshoidmine;
—seminaride, konverentside ja koolituskursuste korraldamine praeguste teaduslike ja tehnoloogiliste suundumuste ja teemade ning teadusajakirjanduse laadi ja mõjususe kohta;
—eksperditeabe ning kõrgharidusasutustest, ajakirjandusväljaannetest ja muudest teadus- ja tehnoloogiateabeallikatest analüüside kogumine ning poliitikakujundajate ja kodanike käsutusse andmine;
—Euroopa Parlamendi uuringute ning muu asjakohase teadusliku ja tehnoloogiaalase materjali tegemine kirjalike, audiovisuaal- ja muude vahendite abil laialdasemalt kättesaadavaks;
—selliste võtete ja meetodite väljatöötamine, millega parandada oskust teha kindlaks ja levitada usaldusväärseid teadus- ja tehnoloogiateabe allikaid;
—arutelu toetavate tipptasemel tehniliste rakenduste ja meediavahendite paigaldamise, täiustamise ja/või kasutamise toetamine;
—tihedama koostöö ja üldisemalt tihedamate suhete arendamine Euroopa Parlamendi, asjaomaste meediakanalite ning selle valdkonna ülikoolide ja teaduskeskuste vahel, selgitades muu hulgas kodanikele meedias, milline on Euroopa teadusmeediakeskuse roll ja töö ning kuidas kodanikud seda kasutada saavad.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, eriti selle punkt 30 (ELT C 346, 21.9.2016, lk 188).
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, eriti selle punkt 54 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016) 0132).
Alusaktid
Artikkel 3 2 2 — Dokumentatsioonikulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 592 000 |
2 431 500 |
2 180 090,85 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning internetiteenuste tellimused, sh autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud;
—ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal;
—institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (v.a arvuti riistvara ja sidekulud);
—uute sõnaraamatute ja erialasõnastike hankimine või asendamine olenemata andmekandjast, sh uute keelte üksustele, ning muude teoste hankimine keeleteenistustele ja õigusloome kvaliteedi üksustele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Artikkel 3 2 3 — Demokraatia ja kolmandate riikide parlamentide võimekuse tugevdamise toetamine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
1 120 000 |
1 230 000 |
949 050,13 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—kulutused teabevahetuse programmidele ja Euroopa Parlamendi ning ühinemiseelsete riikide, eelkõige Lääne-Balkani riikide ja Türgi parlamentide vahelisele koostööle;
—Euroopa Parlamendi ja kolmandate riikide demokraatlikult valitud parlamentide (v.a eelmises taandes osutatud parlamendid), samuti vastavate piirkondlike parlamentaarsete organisatsioonide vahel suhete arendamise kuludeks; asjakohaste meetmete eesmärk on eelkõige tugevdada parlamentaarset võimekust uutes ja arenevates demokraatlikes riikides, eelkõige Euroopa naabruses (lõunas ja idas);
—kulutused vahendustegevuse toetamise edendamiseks ja Euroopa Liidu ning Euroopa laiendatud naabruses asuvate riikide (Magribi riigid, Ida-Euroopa riigid ja Venemaa, Iisraeli-Palestiina dialoogi riigid ning muud demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma poolt otsustatud prioriteetsed riigid) noortele poliitilistele liidritele mõeldud programmidele;
—Sahharovi auhinna väljaandmisega seotud korralduskuludeks (eelkõige auhinna summa, auhinna võitja ning muude lõppvooru jõudnud kandidaatide sõidu- ja vastuvõtmise kulud, Sahharovi võrgustiku talitluskulud ning võrgustiku liikmete lähetuskulud) ning inimõiguste edendamise meetmeteks.
Need meetmed hõlmavad õppekülastusi Euroopa Parlamenti Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis ning liikmesriikides ja kolmandates riikides tehtavaid külastusi. Nimetatud assigneering katab täielikult või osaliselt osalejate kulud, eelkõige reisikulud, sõidukulud, majutuse ja päevarahad.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Juhatuse 12. detsembri 2011. aasta otsus, millega luuakse liidu välispoliitika peadirektoraadi juurde demokraatia toetamise direktoraat.
Artikkel 3 2 4 — Kirjastamine ja levitamine
Punkt 3 2 4 0 — Euroopa Liidu Teataja
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
800 000 |
830 000 |
3 985 315,20 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud institutsiooni osamakseks väljaannete talituse kuludes Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate tekstide avaldamiseks ja levitamiseks ning muudeks sellega seotud kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.
Punkt 3 2 4 1 — Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
4 225 300 |
4 307 640 |
3 883 265,51 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—mitmesugused digitaalse kirjastamisega seotud kulud (siseveebi saidid) ning traditsioonilisel andmekandjal kirjastamise kulud (mitmesuguste dokumentide ja trükistega seotud alltöövõtu kulud), sh jaotamine;
—toimetamissüsteemide ajakohastamine, hooldus ja korrigeerimine.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 11 000 eurot.
Punkt 3 2 4 2 — Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
27 210 000 |
45 475 000 |
29 151 133,57 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—kulud, mis kaasnevad institutsiooni väärtustega seotud kommunikatsiooniga infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, suhtekorralduse ning liikmesriikides ja ühinevates riikides ning riikides, kus Euroopa Parlamendil on oma büroo, avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kaudu ning selliste vahendite väljatöötamise kaudu, mis on mõeldud suurendama ja lihtsustama üldsuse juurdepääsu mobiilsete seadmete abil;
—üleeuroopaliste kultuurialgatuste, näiteks Euroopa Parlamendi Euroopa filmiauhinna LUX kulud;
—noorteürituste korraldamine ja elluviimine, Euroopa Parlamendi nähtavuse suurendamine sotsiaalvõrgustikes, noortega seotud suundumuste jälgimine;
—mobiilse interneti, interaktiivsete tehnoloogiate, sotsiaalruumi, koostööplatvormide ja internetikasutajate käitumise muutumisega seotud kulud, et Euroopa Parlamenti kodanikele lähemale tuua;
—kulud, mis on seotud levitamiseks mõeldud veebiklippide ja muu multimeediamaterjali tootmise, levitamise ja säilitamisega Euroopa Parlamendi poolt vastavalt Euroopa Parlamendi kommunikatsioonistrateegiale.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.
Punkt 3 2 4 3 — Euroopa Parlamendi külastajatekeskused
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
15 667 000 |
15 245 000 |
10 807 428,96 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi külastajatekeskuste sisseseade, materjalide ja näituste rahastamiseks, eelkõige järgmisteks kuludeks:
—Parlamentarium – Euroopa Parlamendi külastajatekeskus Brüsselis;
—vastuvõtualad, Euroopa Elamus ja teabepunktid mujal kui Brüsselis;
—Euroopa Ajaloo Maja tegevus, näiteks spetsiaalse sisustuse hankimine, kollektsioonide soetamine, ekspertidega sõlmitavate lepingute kulud, näituste korraldamine ja tegevuskulud, sh raamatute, ajakirjade ja muude Euroopa Ajaloo Maja tegevusega seotud väljaannete ostmine;
—Euroopa Parlamendi kunstiteoste ja erivahendite hankimise kulud ning nendega seotud jooksvad kulud, nagu eksperdi-, säilitamis-, raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 4 000 000 eurot.
Punkt 3 2 4 4 — Rühmakülastuste organiseerimine ja külastusrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
29 820 000 |
32 336 000 |
32 160 049,06 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud toetusteks külastusrühmadele ning nendega seotud järelevalve- ja infrastruktuurikuludeks, stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele (EUVP) ning Euroscola, Euromed-Scola ja Euronest-Scola programmide tegevuskuludeks. Euromed-Scola ja Euronest-Scola programmid viiakse ellu vahelduvalt igal aastal Euroopa Parlamendi ruumides Strasbourgis või Brüsselis, välja arvatud valimiste aastatel.
Assigneeringut suurendatakse igal aastal, kasutades indeksit, mille abil võetakse arvesse rahvamajanduse kogutulu ja hindade muutusi.
Igal Euroopa Parlamendi liikmel on õigus kutsuda aastas kuni viis külastusrühma – kokku kuni 110 külastajat. Parlamendiliikme poolt ametlikult kutsutud külastusrühmad võivad Euroscola programmis osaleda asjaomase parlamendiliikme kutsel.
Assigneeringusse on arvatud vajalik summa puudega külastajate jaoks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi juhatuse 16. detsembri 2002. aasta otsus külastusrühmade vastuvõtmise ning Euroscola, Euromed-Scola ja Euronest-Scola programmide eeskirja kohta, konsolideeritud 3. mail 2004. aastal, nagu viimati muudetud 24. oktoobril 2016. aastal.
Punkt 3 2 4 5 — Seminaride ja sümpoosionide korraldamine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
2 608 000 |
3 249 100 |
4 357 473,60 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—liikmesriikide, ühinevate riikide ja selliste riikide, kus Euroopa Parlamendil on oma büroo, arvamuskujundajatele riigisiseste ja rahvusvaheliste sümpoosionide ja seminaride korraldamisega seotud kulud või rahalised toetused, parlamentaarsete sümpoosionide ja seminaride korraldamise kulud;
—Strasbourgi ja Brüsseli istungisaalis toimuvate erisündmuste kulud vastavalt juhatuse vastu võetud aastakavale;
—konverentside korraldamist ja mitmekeelsust edendavad meetmed ja vahendid, näiteks seminarid ja konverentsid, kohtumised tõlkide ja tõlkijate koolitajatega, mitmekeelsuse alase teadlikkuse parandamise meetmed ning tõlgi ja tõlkija elukutset edendavad meetmed, sh ülikoolidele, koolidele ja muudele suulist või kirjalikku tõlget õpetavatele organisatsioonidele mõeldud tugiprogramm, virtuaalsed kommunikatsioonilahendused, institutsioonidevahelise ja rahvusvahelise koostöö raames võetavad meetmed ning institutsioonidevahelise ja rahvusvahelise koostöö raames koos teiste teenistustega korraldatavates samalaadsetes tegevustes osalemine;
—info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sümpoosionide ja seminaride korraldamisega seotud kulud;
—kulud, mis on seotud ajakirjanike kutsumisega täiskogu istungitele, komisjonide koosolekutele, pressikonverentsidele ja muudele parlamendi üritustele.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 25 000 eurot.
Punkt 3 2 4 8 — Audiovisuaalse teabe kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
16 615 000 |
14 555 000 |
12 827 361,73 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—audiovisuaalmaterjali ja -seadmete soetamine, rentimine, hooldus, remont ning haldamine;
—audiovisuaalse valdkonna (sh institutsiooni enda ja sisseostetavate teenuste, näiteks raadio- ja televisioonijaamade tehniliste teenuste, samuti audiovisuaalsete programmide pakkumise, tootmise ja kaastootmise, liinide rentimise, televisiooni- ja raadioprogrammide ülekande ning institutsioonide ja audiovisuaalse ringhäälingu asutuste vaheliste suhete arendamiseks kasutatavate muude vahendite) tegevuseelarve;
—täiskogu istungite ja parlamendikomisjonide koosolekute interneti-otseülekannete kulud;
—sellise arhiivi sisseseadmine, mis tagab meediakanalitele ja kodanikele alalise juurdepääsu teabele;
—pressisaaliga seotud kulud.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2002. aasta resolutsioon 2003. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 72).
Euroopa Parlamendi 14. mai 2002. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2003. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 150).
Euroopa Parlamendi 14. mai 2003. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2004. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 179).
Punkt 3 2 4 9 — Teabevahetus riikide parlamentidega
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
165 000 |
205 000 |
102 231,68 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:
—Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kulud; see hõlmab parlamentidevahelisi suhteid, mis ei ole kaetud peatükkidega 1 0 ja 3 0, teabe- ja dokumentide vahetust ning abi vastava teabe analüüsil ja haldamisel, sh teabevahetust Euroopa Parlamendi uurimis- ja dokumentatsioonikeskusega (ECPRD);
—Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide ametnike koostööprogrammide ja koolituste rahastamine ning üldised abinõud nende parlamentaarse võimekuse suurendamiseks.
See hõlmab õppekülastusi Euroopa Parlamenti Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis; assigneeringust kaetakse täielikult või osaliselt osalejate kulud, eelkõige reisikulud, sõidukulud, majutus ja päevaraha;
—õigusloome ning dokumentatsiooni, analüüsi ja teabe alased koostöömeetmed, domeeni www.ipex.eu turbe meetmed, sh ECPRD rakendatavad meetmed.
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelise koostöö rahastamiseks ÜVJP/ÜJKP parlamentaarse kontrolli valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele ning eelkõige protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklitele 9 ja 10.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa parlamentaarsete assambleede (juuni 1977) ja Euroopa Liidu parlamentide (september 2000, märts 2001) esimeeste konverentsid.
Artikkel 3 2 5 — Euroopa Parlamendi büroodega seotud kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
7 770 000 |
7 800 000 |
741 880,94 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi büroodega seotud kuludeks liikmesriikides:
—kommunikatsiooni- ja teavitamiskulud (teave ja avalikud üritused; veebisisu – tootmine, edendamine, konsultatsioonid; seminarid; audiovisuaaltooted),
—üldkulud ja mitmesugused lisakulud (kontoritarbed, telekommunikatsioon, kohaletoimetamiskulud, käitlemine, transport, säilitamine, reklaammaterjalid, andmebaasid, perioodika tellimused jne).
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.
Jaotis 4 — Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud
Peatükk 4 0 — Teatavate institutsioonide ja organite kulud
Artikkel 4 0 0 — Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
60 480 000 |
63 000 000 |
60 046 300,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:
—sekretariaadi-, haldus- ja tegevuskulud;
—poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud liidu poliitilise tegevuse raames.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 000 eurot.
Õiguslik alus
Juhatuse 30. juuni 2003. aasta otsusega vastu võetud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringute kasutamise eeskiri, nagu viimati muudetud 27. aprillil 2015.
Artikkel 4 0 2 — Euroopa tasandi erakondade rahastamine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
50 000 000 |
32 447 000 |
30 873 074,90 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks. Tagada tuleb hea valitsemistava ja vahendite kasutamise kindel kontroll.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu leping, eriti selle artikli 10 lõige 4.
Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 224.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi juhatuse 12. juuni 2017. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist) rakenduseeskirjad (ELT C 205, 29.6.2017, lk 2).
Artikkel 4 0 3 — Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamine
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
19 700 000 |
19 323 000 |
18 895 547,23 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks. Tagada tuleb hea valitsemistava ja vahendite kasutamise kindel kontroll.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu leping, eriti selle artikli 10 lõige 4.
Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 224.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi juhatuse 12. juuni 2017. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist) rakenduseeskirjad (ELT C 205, 29.6.2017, lk 2).
Peatükk 4 2 — Parlamendiliikmete assistentide kulud
Artikkel 4 2 2 — Parlamendiliikmete assistentide kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
209 160 000 |
208 171 000 |
200 971 143,35 |
|
Märkused
Assigneering on mõeldud töötajatega seotud kulude, parlamendiliikmete assisteerimise eest vastutavate teenuseosutajatega seotud kulude ning makseagentidega seotud kulude katmiseks.
Assigneeringust kaetakse ka parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetus- ja koolituskulud (väliskursused) ning nende lähetuste ja ametisõitudega kaasneva süsinikuheite tasakaalustamise kulud.
See on ette nähtud ka vahetuskursierinevusteks, mis kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest vastavalt parlamendiliikmete assisteerimise kulude hüvitamise suhtes kohaldatavatele sätetele, ning parlamendiliikmete assistentide haldamisega seotud abiteenuste kulude katmiseks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 775 000 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 21.
Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 33–44.
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artikkel 5a ja artiklid 125–139.
Juhatuse 14. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete kohta.
Peatükk 4 4 — Parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete koosolekud ja muu tegevus
Artikkel 4 4 0 — Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
230 000 |
220 000 |
210 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi endiste liikmete ühenduse koosolekute kuludeks ning vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Artikkel 4 4 2 — Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
230 000 |
220 000 |
210 000,00 |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute kuludeks ja vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Jaotis 5 — Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet ning sõltumatute väljapaistvate isikute komitee
Peatükk 5 0 — Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti ning sõltumatute väljapaistvate isikute komitee kulud
Artikkel 5 0 0 — Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti tegevuskulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on mõeldud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti kulude katmiseks, et tagada selle täielik ja sõltumatu tegevus.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1), eriti selle artikli 6 lõiked 1 ja 7.
Artikkel 5 0 1 — Sõltumatute väljapaistvate isikute komiteega seotud kulud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on mõeldud katma kulusid, mis on seotud sõltumatute väljapaistvate isikute komitee sekretariaadi ja rahastamisega.
Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.
Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1), eriti selle artikli 11 lõige 2.
Jaotis 10 — Muud kulud
Peatükk 10 0 — Esialgsed assigneeringud
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
|
|
0,— |
|
Peatükk 10 1 — Ettenägematute kulude reserv
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
18 525 000 |
1 000 000 |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarveotsustest tulenevateks ettenägematuteks kuludeks (kulud, mida ei ole võimalik eelarvestada).
Peatükk 10 3 — Laienemisreserv
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud institutsiooni kuludeks seoses laienemiseks valmistumisega.
Peatükk 10 4 — Info- ja kommunikatsioonipoliitika reserv
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud info- ja kommunikatsioonipoliitika kuludeks.
Peatükk 10 5 — Esialgsed assigneeringud kinnisvara jaoks
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud institutsiooni kinnisvarainvesteeringute ja sisustustööde kuludeks. Euroopa Parlamendi juhatusel palutakse võtta kinnisvara valdkonnas vastu sidus ja vastutustundlik pikaajaline strateegia, milles võetakse arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja turvamiskulusid ning tagatakse Euroopa Parlamendi eelarve jätkusuutlikkus.
Peatükk 10 6 — Uute prioriteetsete eesmärkide reserv
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud institutsioonis väljatöötamisel olevate prioriteetsete projektidega seotud kuludeks.
Peatükk 10 8 — Süsteemi EMAS reserv
Arvandmed
|
Eelarve 2019 |
Assigneeringud 2018 |
Täitumine 2017 |
|
|
p.m. |
p.m. |
0,— |
|
Märkused
Assigneering on ette nähtud tegevuskuludega seotud konkreetsete eelarveridade rahastamiseks vastavalt juhatuse otsustele EMASi tegevuskava rakendamise kohta, eelkõige pärast Euroopa Parlamendi süsinikdioksiidi bilansi hindamist.
TÖÖTAJAD
I jagu – Euroopa Parlament
|
Tegevusüksus ja palgaaste |
|
||||||||
|
2019 |
2018 |
||||||||
|
Alalised ametikohad |
Ajutised ametikohad |
Alalised ametikohad |
Ajutised ametikohad |
||||||
|
Teised |
Fraktsioonid |
Teised |
Fraktsioonid |
||||||
|
Kategooriata |
1 |
|
|
|
1 |
|
|
|
|
|
AD 16 |
13 |
|
1 |
7 |
13 |
|
1 |
7 |
|
|
AD 15 |
54 |
|
1 |
5 |
54 |
|
1 |
5 |
|
|
AD 14 |
213 |
2 |
7 |
36 |
213 |
2 |
7 |
36 |
|
|
AD 13 |
430 |
8 |
2 |
38 |
430 |
8 |
2 |
38 |
|
|
AD 12 |
337 |
|
13 |
60 |
327 |
|
13 |
60 |
|
|
AD 11 |
168 |
|
8 |
28 |
158 |
|
8 |
28 |
|
|
AD 10 |
343 |
|
8 |
32 |
253 |
|
8 |
30 |
|
|
AD 9 |
464 |
|
6 |
35 |
349 |
|
6 |
28 |
|
|
AD 8 |
251 |
|
8 |
46 |
341 |
|
8 |
38 |
|
|
AD 7 |
210 |
|
6 |
66 |
250 |
|
3 |
68 |
|
|
AD 6 |
52 |
|
7 |
45 |
161 |
|
9 |
50 |
|
|
AD 5 |
80 |
|
3 |
60 |
105 |
|
4 |
70 |
|
|
Kokku AD |
2 615 |
10 |
70 |
458 |
2 654 |
10 |
70 |
458 |
|
|
AST 11 |
102 |
10 |
|
37 |
102 |
10 |
|
37 |
|
|
AST 10 |
80 |
|
19 |
35 |
80 |
|
19 |
35 |
|
|
AST 9 |
565 |
|
5 |
41 |
510 |
|
4 |
41 |
|
|
AST 8 |
306 |
|
9 |
42 |
316 |
|
10 |
37 |
|
|
AST 7 |
297 |
|
3 |
43 |
307 |
|
3 |
46 |
|
|
AST 6 |
318 |
|
11 |
59 |
323 |
|
4 |
61 |
|
|
AST 5 |
495 |
|
9 |
90 |
430 |
|
15 |
81 |
|
|
AST 4 |
273 |
|
3 |
87 |
313 |
|
4 |
85 |
|
|
AST 3 |
107 |
|
13 |
86 |
177 |
|
13 |
86 |
|
|
AST 2 |
16 |
|
|
55 |
21 |
|
|
56 |
|
|
AST 1 |
|
|
|
70 |
|
|
|
80 |
|
|
Kokku AST |
2 559 |
10 |
72 |
645 |
2 579 |
10 |
72 |
645 |
|
|
AST/SC 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AST/SC 5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AST/SC 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AST/SC 3 |
10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AST/SC 2 |
85 |
|
|
|
70 |
|
|
|
|
|
AST/SC 1 |
109 |
|
|
|
134 |
|
|
|
|
|
Kokku AST/SC |
204 |
|
|
|
204 |
|
|
|
|
|
Kokku |
5 379[14] |
20[15] |
142[16] |
1,103 |
5 438[17] |
20[18] |
142[19] |
1 103 |
|
|
Kõik kokku |
6 624 |
6 683 |
|||||||
Lisa
SIHTOTSTARBELINE TULU
|
Eelarverida |
Rubriik |
Saadud tulu |
Kavandatud tulud* |
|
|
2017 |
2019 |
|||
|
5000 |
Laekumised sõidukite müügist |
- |
p.m. |
|
|
5001 |
Laekumised muu vallasvara müügist |
- |
5 000 |
|
|
5002 |
Laekumised kaupade tarnimisest muudele institutsioonidele või asutustele |
162 |
10 000 |
|
|
502 |
Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist |
- |
1 000 |
|
|
5110 |
Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest |
3 016 718 |
3 547 000 |
|
|
5111 |
Üüri kõrvalkulude tagasimaksed |
52 903 |
639 000 |
|
|
550 |
Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed |
5 546 788 |
1 285 000 |
|
|
551 |
Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest |
755 042 |
p.m. |
|
|
570 |
Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksetest |
4 122 802 |
717 500 |
|
|
571 |
Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud |
- |
p.m. |
|
|
573 |
Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed |
3 669 132 |
3 000 |
|
|
581 |
Tulud laekunud kindlustushüvitistest |
20 162 097 |
p.m. |
|
|
6600 |
Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed |
12 731 797 |
100 000 |
|
|
|
KOKKU |
50 057 440 |
6 307 500 |
|
|
|
|
|
|
|
|
* Tabelis ei ole võetud arvesse sihtotstarbelist tulu mõjutavaid võimalikke muudatusi finantsmääruses.
|
||||
- [1] ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
- [2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
- [3] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
- [4] ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0458.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
- [9] Juhatuse poolt vastu võetud tekstid, PE 113.116/BUR./rev. XXVI/01-04-2009.
- [10] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.
- [11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.
- [12] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408.
- [13] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417.
- [14] Nendest 3 ad personam edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.
- [15] Teenistusüksuse huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu töötajate koguarvus.
- [16] Sh üks ajutine AD 12 ametikoht – Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti direktor.
- [17] Nendest 3 ad personam edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.
- [18] Teenistusüksuse huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu töötajate koguarvus.
- [19] Sh üks ajutine AD 12 ametikoht – Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti direktor.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
16.4.2018 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
33 5 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Raymond Finch, Eider Gardiazabal Rubial, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni, Stanisław Żółtek |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Marco Valli, Tomáš Zdechovský |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Clara Eugenia Aguilera García, Verónica Lope Fontagné, Maria Noichl, Dennis Radtke, Fernando Ruas, Lieve Wierinck |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
33 |
+ |
|
|
ALDE |
Jean Arthuis, Gérard Deprez, Urmas Paet, Lieve Wierinck |
|
|
ECR |
Zbigniew Kuźmiuk |
|
|
ENF |
Stanisław Żółtek |
|
|
PPE |
Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Verónica Lope Fontagné, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Dennis Radtke, Fernando Ruas, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský |
|
|
S&D |
Clara Eugenia Aguilera García, Eider Gardiazabal Rubial, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Maria Noichl, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken |
|
|
VERTS/ALE |
Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana |
|
|
5 |
– |
|
|
ECR |
Bernd Kölmel |
|
|
EFDD |
Raymond Finch, Marco Valli |
|
|
ENF |
Marco Zanni |
|
|
NI |
Eleftherios Synadinos |
|
|
0 |
0 |
|
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu