RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
27.4.2018 - (COM(2016)0818 – C8-0531/2016 – 2016/0411(COD)) - ***I
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Claudia Țapardel
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
(COM(2016)0818 – C8-0531/2016 – 2016/0411(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0818),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0531/2016),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta arvamust[1],
– olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0150/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) | |||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
|
(7 a) Võttes arvesse tõsiasja, et komisjon hindab praegu määrust (EÜ) nr 1008/2008, kaasa arvatud selle sätteid märgrendi kohta ning nende võimalikku mõju töötajatele ja tarbijatele, ning see protsess võib tuua lõpuks kaasa määruse (EÜ) nr 1008/2008 üldise läbivaatamise, peaks praegune muutmine piirduma määruse viimisega kooskõlla eespool kirjeldatud rahvusvaheliste kohustustega. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 Määrus (EÜ) nr 1008/2008 Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b – sissejuhatav osa | |||||||||||||
| |||||||||||||
- [1] ELT C 345, 13.10.2017, lk 126.
SELETUSKIRI
Märgrent on oluline vahend Euroopa lennundussektori kasvuks
ELi ühtse lennundusturu loomine 25 aastat tagasi on märkimisväärselt suurendanud lennureiside arvu ja muutnud selle sektori majanduskasvu peamiseks edendajaks, luues töökohti, lihtsustades kaubandust ja võimaldades inimestel vabalt liikuda üha rohkemate sihtkohtade vahel üha väiksemate kuludega. Sellega seoses võib õhusõidukite märgrent olla ELi lennundussektoris majanduskasvu loomise ja säilitamise vahend, mis on tänapäeval lennufirmade tegevuses hädavajalik, et vastata paindlikult spetsiifilistele või hooajalistele piiratud kestusega vajadustele.
Lennuettevõtjad kasutavad märgrenti mitmesugustel põhjustel, sealhulgas näiteks personali nappus ja koolituseesmärgid ning õhusõiduki lennukeeld tehniliste probleemide tõttu.
Raportööri seisukoht
Komisjon teeb ettepaneku muuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 13 lõike 3 punkti b ning anda võimalus tühistada piiravad tingimused, mida kohaldatakse kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite märgrendi lepingutele, kui liidu sõlmitud rahvusvahelises lepingus sisaldub konkreetne märgrendikord. Komisjoni ettepanek on väga lühike ja see on esitatud puhtalt tehnilise küsimusena, väites, et see tagaks vaid ELi õigusaktide ja kehtivate rahvusvaheliste lepingute õigusliku kooskõla.
Kuigi see on teoorias õige, võivad muudatusel sellest hoolimata olla Euroopa lennundusturu jaoks laiaulatuslikud tagajärjed, eelkõige seoses sotsiaalsete standardite ja reisijate õigustega. See võib viia ELi turu avamiseni kolmandates riikides registreeritud õhusõidukite piiranguteta märgrendiks, olenevalt sellest, milles on kokku lepitud. Pikas perspektiivis võidakse ajalised piirangud ja hooajalisus välja jätta ja märgrent võib muutuda lennuettevõtjate ärimudelite püsiomaduseks. Praktikas võiks see tähendada seda, et majanduskasvuks piisaks ainult kolmandate riikide õhusõidukitest ja meeskondadest, mis kahjustaks liikmesriike ning võiks negatiivselt mõjutada reisijatele osutatavate teenuste kvaliteeti ning alandada töötajate sotsiaalseid standardeid. Samal ajal võivad piiramatud märgrendilepingud tuua kaasa ELi nn virtuaalsete lennuettevõtjate loomise, mis tegutseksid kolmandate riikide lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja kasutaksid oma tegevuseks alaliselt allhankeid.
Seetõttu on raportöör seisukohal, et ka edaspidi peaks märgrent toimuma põhimõtteliselt erandkorras ja ajutiselt. See ei tohiks avaldada negatiivset mõju ELi lennundusturu tavapärasele toimimisele ega anda võimalust hoida kõrvale ELi lennuettevõtja sertifikaadi omaniku kohustustest.
Sellest tulenevalt soovitakse raporti projektiga saavutada õige tasakaal ühelt poolt vajaduse vahel anda ELile rahvusvaheliste lepingute üle peetavatel läbirääkimistel piisav paindlikkus ning teiselt poolt kaitsta igal juhul põhilisi ELi õigusi ja põhimõtteid.
Selle hapra tasakaalu leidmine ei ole lihtne, kuid raportöör usub, et seda on vaja, et toimida kooskõlas ELi pikaajalise poliitikaga ja põhimõtetega kolmandates riikides registreeritud õhusõidukite märgrendi osas, nagu on selgelt öeldud määruse (EÜ) nr 1008/2008 põhjenduses 8:
„Selleks, et vältida ülemäärast toetumist kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite rentimisele, eelkõige märgrendile võtmisele, tuleks seda võimaldada üksnes erakorralises olukorras, näiteks vastava õhusõiduki puudumise korral ühenduse turul, ning need tuleks rangelt ajaliselt piiritleda ja nende ohutusstandardid peaksid vastama ühenduse ja siseriiklike õigusaktide vastavatele ohutuseeskirjadele.“
***
Praegu kohaldatakse kolmandas riigis registreeritud õhusõiduki märgrendiks ajapiirangut 7+7 kuud ning raportöör teeb ettepaneku võimaldada sellest 7+7 kuu üldreeglist erandit, tingimusel et märgrendi kasutamine jääb erandlikuks ka pärast 7+7 kuu lõppemist. Seda jätkuvat erandlikkust peab täiendavalt kontrollima liikmesriigi pädev asutus. Tegelikkuses tähendab see, et asutus võib otsustada lubada lennuettevõtjal rentida kolmandast riigist õhusõidukit koos meeskonnaga kauem kui 14 järjestikust kuud, kui täidetud on järgmised kolm nõuet:
– Esiteks peab ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel juba kehtima lennutranspordileping ning selles sisalduvas märgrendi lepingus on sõnaselgelt ette nähtud, et vastastikku kõrvaldatakse kehtivad piirangud, mis on kehtestatud rentimisele kohaldatavate õigusaktidega. Nii EL kui ka kolmas riik peavad märgrendi lepingu jõustumiseks kohandama oma vastavaid seadusi ja eeskirju, pöörates vajalikku tähelepanu sotsiaalsetele ja töötingimustele, samuti reisijate õigustele.
– Teiseks peaks rendiluba uuendama või pikendama pädev asutus, kui on tõestatud, et algse 14-kuuse perioodi jooksul toimus märgrent ELi ja kolmanda riigi ettevõtjate vahel tõhusa vastastikkuse alusel, arvestades võrdseid turulepääsu võimalusi, ning ohutus, turvalisus ja sotsiaalsed standardid ei ole tõendatult vähenenud ja reisijate õigused on võrreldavad ELis kohaldatavatega.
– Kolmandaks peab pädev asutus kontrollima, kas ELis ja asjaomases kolmandas riigis on võrreldavad sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused ning on saavutatud väga tihe koostöö reguleeritavates valdkondades, nagu lennuohutus ja -turvalisus, konkurents ning sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse. See on oluline eeltingimus tagamaks, et kolmandate riikide lennuettevõtja sertifikaatide alusel märgrendi lepinguid kasutavad ELi lennuettevõtjad rakendavad alati standardeid, mis on võrreldavad ELis kehtivatega. See aitab ka ära hoida lepingu võimalikke kõrvalmõjusid, eeskätt turumoonutusi, ebaausat konkurentsi ja sotsiaalset dumpingut.
Raportöör soovib meelde tuletada, et kui selle teksti ajend on vajadus laiendada märgrendi võimalust kaugemale sellest, mis on praegu ELi õigusaktidega lubatud, ei tohiks see mingil juhul mõjutada Euroopa sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid ega reisijate õigusi ja ohutusalaseid kohustusi.
Edasine tegevus
Nagu nähtub ka komisjoni 2017. aasta juunis avaldatud teatisest „Avatud ja ühendatud Euroopa“, toimuvad Euroopa lennundussektoris olulised muutused ning selleks, et jääda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja kasutada võimalusi, mida pakub turgude avamine, on vaja kiiremas korras poliitilisi meetmeid.
Teatises märgitakse eelkõige, et Euroopa Liit peab soodustama majanduskasvu, kuid ka säilitama kõrged standardid sotsiaalsete ja töötingimuste ning reisijate õiguste osas. Avalike teenuste osutamise kohustus ning lennuettevõtjate omandi- ja kontrollieeskirjad on vaid mõned teemadest, mille käsitlemist on lähemal ajal oodata.
Seda arvestades on raportöör seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks sobiva aja jooksul määruse (EÜ) nr 1008/2008 täielikult läbi vaatama, tuginedes mõjuhinnangule, millega võiks kindlaks määrata Euroopa lennundussektori eduks vajalikud poliitilised vahendid.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevad ühiseeskirjad |
||||
|
Viited |
COM(2016)0818 – C8-0531/2016 – 2016/0411(COD) |
||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
21.12.2016 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 19.1.2017 |
|
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Claudia Țapardel 27.3.2017 |
|
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
27.2.2018 |
12.4.2018 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
25.4.2018 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 22 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Renaud Muselier, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Matt Carthy, Jakop Dalunde, Michael Detjen, Markus Ferber, Michael Gahler, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Kateřina Konečná, Peter Kouroumbashev, Werner Kuhn, Ramona Nicole Mănescu, Jozo Radoš, Matthijs van Miltenburg, Henna Virkkunen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Anna Hedh, Jeroen Lenaers, Mylène Troszczynski |
||||
|
Esitamise kuupäev |
27.4.2018 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
25 |
+ |
|
|
ALDE |
Izaskun Bilbao Barandica, Jozo Radoš, Dominique Riquet, Matthijs van Miltenburg |
|
|
ECR |
Jacqueline Foster, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Peter van Dalen |
|
|
EFDD |
Peter Lundgren |
|
|
PPE |
Georges Bach, Markus Ferber, Michael Gahler, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Jeroen Lenaers, Renaud Muselier, Ramona Nicole Mănescu, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
|
|
22 |
– |
|
|
EFDD |
Jill Seymour |
|
|
ENF |
Marie-Christine Arnautu, Mylène Troszczynski |
|
|
GUE/NGL |
Matt Carthy, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen |
|
|
S&D |
Lucy Anderson, Isabella De Monte, Michael Detjen, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Anna Hedh, Peter Kouroumbashev, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Gabriele Preuß, István Ujhelyi, Claudia Țapardel |
|
|
Verts/ALE |
Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor |
|
|
1 |
0 |
|
|
EFDD |
Daniela Aiuto |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu