RAPORT ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta

7.5.2018 - (2017/2070(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Tokia Saïfi


Menetlus : 2017/2070(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0166/2018

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta

(2017/2070(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta[1],

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta aruannet kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2017. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016 (COM(2017)0654),

  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet liidu olukorra kohta,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni mitmepoolsete läbirääkimiste kohta enne WTO 11. ministrite konverentsi 10.–13. detsembril 2017 Buenos Aireses[2],

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega[3],

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks[4],

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele[5],

–  võttes arvesse oma 15. novembril 2017. aastal vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed[6]

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta[7],

–  võttes arvesse oma seisukohta, vastu võetud esimesel lugemisel 16. märtsil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/..., millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus[8],

–  võttes arvesse oma seisukohta, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks[9],

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes[10],

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal[11],

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas“ (COM(2006)0249, SEC(2006)0643)),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu rakendamise kohta[12],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 liidu pädevuse kohta allkirjastada ja sõlmida vabakaubandusleping Singapuriga,

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2016. aasta uuringut tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ELi põllumajandussektorile,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning eriti selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207, 208 ja 218,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0166/2018),

A.  arvestades, et ühine kaubanduspoliitika hõlmab kaubanduskokkuleppeid ja õigusakte, et kaitsta liidu aktiivseid ja passiivseid kaubandushuve, aidata kaasa kestlikule majanduskasvule ja inimväärsete töökohtade loomisele, tagada Euroopa eeskirjade ja normide järgimine, tagada riikide õigus reguleerida ja kodanike heaolu ning edendada liidu väärtusi; ning arvestades, et nende eesmärkide saavutamine nõuab liidu kaubanduspoliitika õiget suunitlust ja täielikku ja tõhusat rakendamist ning selle õiglasemat ja läbipaistvamat järelevalvet;

B.  arvestades, et 2017. aasta Euroopa arengukonsensuses, mille eesmärk on saavutada kestlik areng ja kiirendada muudatusi, asetades rõhu arengupoliitika sellistele valdkonnaülestele aspektidele nagu sooline võrdõiguslikkus, noored, investeeringud ja kaubandus, kestlikud energia- ja kliimameetmed, hea valitsemistava, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused ning ränne ja liikuvus, on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse tagada poliitikavaldkondade arengusidusus, et aidata kogu oma välispoliitikaga, sealhulgas ühise kaubanduspoliitikaga kaasa eesmärkidele, mis on määratletud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030;

C.  arvestades, et liit on võtnud endale ülesandeks soodustada kõikidele inimväärse töö tagamist, nagu on sätestatud ÜRO 2005. aasta maailma tippkohtumise tulemustes ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 2006. aasta kõrgetasemelise kohtumise ministrite deklaratsioonis, sealhulgas oma kaubandussuhete kaudu; arvestades, et Euroopa Ülemkogu on korduvalt rõhutanud, kui oluline on tugevdada globaliseerumise sotsiaalset mõõdet ning võtta seda arvesse sise- ja välispoliitika eri valdkondades ja rahvusvahelises koostöös;

D.  arvestades, et liit on maailma suurim kaubandusjõud ja suurim ühtne turg maailmas ning ka maailma suurim kaupade ja teenuste eksportija, toetades Euroopas 31 miljonit töökohta, mis on 67 % rohkem kui 1990. aastate keskel;

E.  arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on ainus rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb eri piirkondade ja riikide vahelise kaubanduse ülemaailmsete eeskirjadega;

F.  arvestades, et rakendamise ja täitmise tagamise etapp on liidu kaubanduspoliitika tulemuslikkuse tagamisel kriitilise ja põhjapaneva tähtsusega;

G.  arvestades, et liidu kodanikud nõuavad järjest enam, et liidu kaubanduspoliitika tagaks, et ELi turule sisenevad kaubad oleksid toodetud inimväärsetes ja kestlikes tingimustes;

H.   arvestades, et Euroopa ettevõtjad kasutavad kaubanduskokkulepete raames võimaldatavat tollimaksude vähendamist ära umbes 70 % ulatuses oma ekspordist, mille puhul võiks seda eelist kasutada, ning et meie partnerid kasutavad seda ära umbes 90 % juhtudest, ning arvestades, et on väga oluline, et Euroopa ettevõtjad kasutaksid need eelised tööhõive, majanduskasvu ja investeeringute stimuleerimiseks täielikult ära;

I.  arvestades, et VKEd, kes annavad 30 % ELi ekspordist ja 90 % tööhõivest, on osa Euroopa majanduse liikumapanevast jõust, ning arvestades, et on väga oluline, et nad kaasataks täielikult liidu kaubanduspoliitika rakendamisse, tugevdades nii selle rolli ekspordis, innovatsioonis ja rahvusvahelistumises;

J.   arvestades, et liit on maailma suurim teenuste eksportija ning liidu kaubandusbilansi ülejääk teenustesektoris on alates 2000. aastast kümnekordistunud ja ületas 2016. aastal 120 miljardit eurot;

K.   arvestades, et ühise kaubanduspoliitika ja selle rakendamise viiside üle peetavas avalikus arutelus esilekerkinud küsimustele tuleb anda selged ja täpsed vastused;

L.  arvestades, et ühine kaubanduspoliitika, nagu näeb ette strateegia „Kaubandus kõigile“, on väärtustel põhinev poliitika, mille eesmärk on muu hulgas edendada head valitsemistava, läbipaistvust, kestlikku arengut ja õiglase kaubanduse tavasid;

M.  arvestades, et liidu kaubanduspoliitika peab vastama liidu muudele välis- ja sisepoliitika valdkondadele ja olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, et tagada läbipaistvus, stabiilsus ja õiglasemad konkurentsitingimused, pidades muu hulgas silmas strateegia „Euroopa 2020“ aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke;

Praegune olukord

1.  tuletab meelde, et rahvusvaheline olukord on pärast strateegia „Kaubandus kõigile“ avaldamist põhjalikult muutunud ning tegeleda tuleb uute kaubandusega seotud probleemide ja konkreetsete ülesannetega; on mures kogu maailmas esilekerkivate teatavate protektsionistlike tavade pärast, mis on WTO eeskirjadega vastuolus, ning kordab oma toetust avatud, õiglasele, tasakaalustatud, kestlikule ja eeskirjadel põhinevale kaubandussüsteemile;

2.  võtab teadmiseks Aasia kasvava majandusliku tähtsuse ja USA järkjärgulise taandumise kaubandusareenil, mis tekitab rahvusvahelises kaubanduses ebakindlust, aga ka rahvusvahelise kaubanduspoliitika kriitikat eri riikides ja nõudmist õiglase kaubanduse järele; palub komisjonil oma kaubanduspoliitikat nende muutustega tegelemiseks kohandada, kiiremini reageerida ja olla vastutustundlikum ning luua samas pikaajalisem strateegia, milles arvestatakse rahvusvahelises olukorras toimunud muutusi; rõhutab, et muutuvas ülemaailmses olukorras muutub ELi roll väärtustepõhise kaubanduspoliitika edendamisel Euroopa kodanike jaoks järjest tähtsamaks;

3.  rõhutab teenuste, eelkõige digitaalsete teenuste, sealhulgas kaubavahetuse kasvava teenustekesksuse (nn 5. tarneviis), andmevoogude ja e-kaubanduse üha suuremat tähtsust rahvusvahelises kaubanduses; toonitab, et vaja on tugevdada nende sektoritega seotud rahvusvahelisi eeskirju, et tagada Euroopa tarbijatele tegelikud eelised, parandada Euroopa ettevõtjate juurdepääsu välisturgudele ja tagada põhiõiguste järgimine, sealhulgas andmekaitse ja eraelu austamine kogu maailmas; märgib, et isikuandmete kaitse ei kuulu kaubanduslepingutes läbiräägitavate teemade hulka, on veendunud, et kodanike digitaalseid õigusi tuleks kaubanduslepingute kaudu edendada, ning tuletab meelde oma seisukohta andmekaitse ja digitaalkaubanduse kohta, mida ta väljendas oma resolutsioonis digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta; rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika võib digilõhe ületamisel olla olulise tähtsusega; innustab komisjoni edendama digitaalse kaubanduse tegevuskava nii praegustel ja tulevastel vabakaubanduslepingute läbirääkimistel kui ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO); nõuab, et digikaubanduse peatükid lisataks kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse, sealhulgas neisse, mille üle käivad praegu läbirääkimised, ning tuletab meelde, kui oluline on ära hoida põhjendamatuid andmete asukoha nõudeid; palub komisjonil rakendada digitaalkaubanduse strateegiat, milles võetakse arvesse võimalusi, mida see pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, lihtsustades nende juurdepääsu ülemaailmsetele turgudele;

4.  rõhutab, et Ühendkuningriigi lahkumine EList mõjutab nii liidusisest kui ka -välist kaubandust; palub komisjoni astuda viivitamatult samme, mis võimaldaksid ennustada Brexiti mõju liidu kaubanduspoliitikale, ja esitada varakult mõjuhinnang, mis sisaldab tulevaste kaubandussuhete eri võimalusi, et tagada ELi kaubanduspoliitika rakendamises ja suhetes kolmandate riikidega järjepidevus ning leida viisid, kuidas saavutada lahendus seoses WTOs võetud ühiste kohustustega;

5.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuse 2/15, milles sätestatakse, et välja arvatud portfelliinvesteeringute ning investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise küsimus, kuulub ELi ja Singapuri vaheline vabakaubandusleping liidu ainupädevusse; palub komisjonil ja nõukogul selgitada võimalikult kiiresti oma otsust tulevikus sõlmitavate kaubanduslepingute ülesehituse kohta ning täielikult austada ELi ja selle liikmesriikide pädevuse jaotust läbirääkimisjuhiste vastuvõtmisel, läbirääkimiste pidamisel ning allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevate ettepanekute õigusliku aluse üle otsustamisel ning eelkõige nõukogu poolt rahvusvaheliste kaubanduslepingute allkirjastamisel ja nende sõlmimisel, et kaubanduskokkulepped, mis on kaubanduspartneritega kokku lepitud, kuid mida veel ei ole ratifitseeritud, enam kauem ei viibiks; tuletab meelde, et parlament tuleb kaasata kõigi kaubandusläbirääkimiste algusest alates ja juba enne läbirääkimisjuhiste vastuvõtmist ning teda tuleb kõigist volituste andmise, kaubanduslepingute läbirääkimise ja rakendamise etappidest täielikult ja õigeaegselt teavitada; nõuab, et see korraldataks parema õigusloome kokkuleppe raames institutsioonidevahelise kokkuleppega;

6.  märgib, et kuigi USA läbirääkimistelt taandus, suutsid ülejäänud 11 riiki jõuda 23. jaanuaril 2018 Tokyos Vaikse ookeani ülese partnerluslepingu suhtes kokkuleppele;

Liidu kaubandusläbirääkimiste programmi seis

7.  peab kahetsusväärseks, et Buenos Aireses toimunud WTO ministrite kohtumisel ei suudetud saavutada kokkulepet; rõhutab mitmepoolse süsteemi suurt poliitilist ja majanduslikku tähtsust ning kordab oma toetust sellele süsteemile; palub liidul aktiivselt arendada ettepanekuid, mis käsitlevad ajakohastatud ja mitmepoolseid eeskirju ning milles võetakse arvesse ülemaailmsetest väärtusahelatest tulenevaid uusi probleeme, ning edendada WTO keskset rolli kaubanduse ülemaailmses süsteemis; tunneb heameelt kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumise üle; tunneb heameelt, et ravimite puhul vähim arenenud riikidele kehtivat WTO erandit pikendati kuni aastani 2033; peab kahetsusväärseks, et teatavaid mitmepoolseid kokkuleppeid ei järgita, ja kutsub komisjoni üles tegema WTOs suuremaid pingutusi mitmepoolsete eeskirjade ja kokkulepete tulemuslikuks rakendamiseks; tuletab meelde oma varasemat nõudmist komisjonile osaleda WTO tegevuskava väljatöötamisel, eelkõige seoses ettevõtja sotsiaalse vastutuse ning kaubanduse ja kestliku arenguga; kordab oma muret selle pärast, et USA blokeerib WTO apellatsioonikogusse uute esindajate nimetamist, ning rõhutab, kui oluline on WTOs hästi toimiv vaidluste lahendamise süsteem; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd peamiste kaubanduspartneritega kolmandate riikide ebaausa konkurentsi ja protektsionistlike tavade vastu võitlemisel;

8.  märgib, et teenustekaubanduse lepingu ja keskkonnatoodete lepingu üle peetavad mitmepoolsed läbirääkimised on takerdunud; nõuab, et liit võtaks endale mõlema läbirääkimisprotsessi taaskäivitamisel initsiatiivi ning teeks seda teenustekaubanduse lepingu puhul kooskõlas parlamendi seisukohaga selle lepingu suhtes;

9.  rõhutab, et mitmed vabakaubanduslepingud, näiteks Kanada ja Ecuadoriga sõlmitud lepingud, põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätted ELi-Ukraina assotsieerimislepingus ja mitmed majanduspartnerluslepingud Aafrika riikidega on kas täielikult või ajutiselt jõustunud ning pärast strateegia „Kaubandus kõigile“ avaldamist sõlmiti vabakaubanduslepingud Singapuri, Vietnami ja Jaapaniga; rõhutab, et kaubanduslepingute suhtes kokkuleppele jõudmiseks ja nende ratifitseerimiseks asjakohase ajakava raames on vaja tagada piisav poliitiline ja haldustugi; toetab Tšiili ja Mehhikoga sõlmitud kaubanduslepingute käimasolevat ajakohastamist; tuletab meelde oma nõudmist alustada läbirääkimisi Austraalia ja Uus-Meremaaga, võttes arvesse parlamendi seisukohti;

10.  rõhutab, et vastastikku kasulikke kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi strateegiliste partneritega tuleks veelgi rohkem edendada ja tugevdada; nõuab uute pingutuste tegemist, et edendada läbirääkimisi ulatusliku investeerimislepingu üle Hiinaga, eelkõige mis puudutab vastastikkust turulepääsuga seotud kohtlemisel ja edusamme kestlikus arengus;

11.  toonitab, et sõlmitud lepingud ning liidu praegused ja tulevased kahepoolsed läbirääkimised annavad turulepääsu ja kaubandustõkete kõrvaldamise kaudu võimaluse majanduskasvuks; palub komisjonil pidevalt suhelda sidusrühmadega, et hinnata käimasolevate läbirääkimiste prioriteete; tuletab meelde, et esikohal peab olema läbirääkimiste sisu, mitte nende tempo, et läbirääkimisi tuleb pidada vastastikkuse ja ühise kasu vaimus, et ELi eeskirjad ja normid tuleb kindlustada, et vältida liidu sotsiaalmudeli ja keskkonnaohtusattumist, ning et avaliku sektori teenused, sealhulgas üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 14 ja 106, samuti audiovisuaalteenused, tuleb välja jätta; rõhutab, et komisjon peab kõikides kaubandusläbirääkimistes tagama, et ELi ning riiklikele ja kohalikele asutustele jääks täielik õigus kehtestada, võtta vastu, säilitada või tühistada mis tahes meetmeid, mis puudutavad avaliku sektori teenuste tellimist, korraldamist, rahastamist ja osutamist, nagu see on olnud ka eelnevate kaubanduslepingute puhul;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike käimasolevate läbirääkimiste volitusi iga viie aasta tagant läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama, et kohandada neid potentsiaalselt muutuva olukorraga ja tekkinud probleemidega, ning lisada kaubanduslepingutesse läbivaatamisklauslid, et tagada, et lepinguid rakendataks võimalikult tulemuslikult ja et neid saaks kohandada vastavalt valitsevale olukorrale, tingimusel et on tagatud parlamentaarne kontroll ja läbipaistvus;

13.  tuletab meelde, et komisjon on mitu korda välja kuulutanud investeerimisläbirääkimiste alustamise Hong Kongi ja Taiwaniga, ning palub komisjonil lõpetada ettevalmistustööd, et alustada läbirääkimisi investeerimislepingute üle nii kiiresti kui võimalik;

14.  rõhutab sise- ja välisinvesteeringute olulisust Euroopa majanduse jaoks ning vajadust tagada Euroopa investorite kaitse välismaal; palub komisjonil jätkata tööd investeeringute valdkonna uue mitmepoolse kohtusüsteemiga, mis peab muu hulgas põhinema riikide reguleerimisõiguse tagamisel ja läbipaistvusel, ning tagada edasikaebamismehhanism, ranged huvide konflikti eeskirjad ja käitumisjuhend; on seisukohal, et selles uues süsteemis tuleb pöörata tähelepanu investorite kohustustele, vältida asjatuid kohtuvaidlusi, kaitsta õigust reguleerida avalikes huvides ja vältida õiguslikku seisakut, tagada investorite võrdne õiguslik kohtlemine (pöörates erilist tähelepanu mikroettevõtetele ja VKEdele), sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus; uurida võimalust lisada menetluslikke sätteid, milles käsitletakse muu hulgas vastuhagisid, kui investeeringud, mille kohta on esitatud hagi, on tehtud kohaldatavaid õigusakte rikkudes, ning vältida paralleelsete hagide esitamist eri õiguskanalite kaudu, täpsustades sel moel uue süsteemi seost siseriiklike kohtutega;

15.  palub liikmesriikidel viimaks ometi lõpetada menetluse blokeerimine, mis puudutab lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse Mauritiuse konventsiooni, kuna Euroopa Kohus on nüüd pädevusega seotud küsimustes selgust loonud, ning kutsub komisjoni üles kahekordistama oma sellealaseid jõupingutusi; nõuab ka, et varasemate õigustega arvestamist käsitlev määrus, mida kohaldatakse liikmesriikide kahepoolsete investeerimislepingute suhtes, vaadataks läbi juba alates 2020. aastast;

16.  eeldab, et EL ja selle liikmesriigid osalevad edaspidi aktiivsemalt ÜRO aruteludes ettevõtlust ja inimõigusi käsitleva siduva lepingu üle;

17.  märgib murelikult, et strateegias „Kaubandus kõigile“ väljakuulutatud päritolureeglite reformi ei ole veel rakendatud; rõhutab päritolureeglite keerukust ja kordab oma nõudmist ajakohastatud, kergesti kohaldatavate ja selgemate päritolureeglite järele; rõhutab Euroopa –Vahemere piirkonna kaubandusministrite 10. konverentsil võetud kohustust viia Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite konventsiooni läbivaatamine lõpule 2018. aasta lõpuks; kordab oma üleskutset, et komisjon koostaks päritolureeglite olukorra kohta aruande, milles võetakse arvesse kahepoolsete vabakaubanduslepingute kaudu tekkivat päritolureeglite kumulatiivset mõju;

18.  tuletab meelde, et ELi kaubanduspoliitika rakendamises tuleb erilist tähelepanu pöörata põllumajandustoodetele ning Euroopa tootjate ja tarbijate huvidele, arvestades eelkõige kõigi vabakaubanduslepingute kumulatiivset mõju sellele sektorile; rõhutab, et kaubanduslepingud, eelkõige leping Jaapaniga, võivad pakkuda põllumajandusliku toidutootmise sektorile uusi ärivõimalusi; märgib, et liit on suurim põllumajanduslike toiduainete eksportija maailmas; tuletab meelde, kui oluline on saavutada õige tasakaal tundlike põllumajandustoodete kaitsmise ja liidu põllumajanduslike toiduainete ekspordiga seotud aktiivsete huvide edendamise vahel, nähes muu hulgas ette üleminekuperioodid ja sobivad kvoodid ning teatud juhtudel kõige tundlikumate toodete väljajätmise; tuletab meelde, et väga tähtis on tagada ELi ettevaatuspõhimõttele vastav sanitaar- ja fütosanitaarnormide kõrge tase ning võidelda mis tahes diskrimineeriva kohtlemise vastu selles valdkonnas;

Vastastikkuse põhimõte kui liidu kaubanduspoliitika alus ja ausa konkurentsi tagatis

19.  on kindlalt veendunud, et ausa konkurentsi edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine peaks olema üks liidu kaubanduspoliitika peamisi eesmärke; tunneb heameelt, et liidu kaubanduspoliitika strateegia rakendamist käsitlevas aruandes osutatakse vastastikkuse põhimõttele; kordab, et vastastikkus peab olema liidu kaubanduspoliitika alus, kuid samas tuleb arvestada, et arenguriikide puhul on vaja asümmeetriat, kui see on asjakohane, ja vähim arenenud riikide puhul sooduskohtlemise sätteid; võtab teadmiseks komisjoni muudetud ettepaneku võtta vastu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule, mis võiks olla kolmandate riikide turulepääsul tähtis vahend võrdsete võimaluste tagamiseks; on seisukohal, et Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute algatuse eesmärk on kaitsta liidu ja liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda ning see võiks anda suurema vastastikuse juurdepääsu turgudele, tagades samal ajal jätkuvalt avatuse välismaistele otseinvesteeringutele;

20.  tuletab meelde, et kaubanduspoliitikat tuleb rakendada nii, et see aitaks tagada ettevõtjate ausa konkurentsi võrdsetes tingimustes; tunneb heameelt dumpinguvastaste tollimaksude uue arvutusmeetodi vastuvõtmise üle kolmandates riikides asetleidvate konkurentsimoonutuste puhuks; võtab teadmiseks kaubanduskaitsevahendite ajakohastamiseks sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe; rõhutab nende pakutavat uut võimalust, eelkõige seoses kahju kõrvaldamist võimaldavast marginaalist suurema tollimaksu kehtestamisega; tuletab meelde, kui oluline on tagada nende uute vahendite nõuetekohane rakendamine sellega, et sekkutakse otsekohe ning likvideeritakse kõik tõrked või kuritarvitamised, tehes seda proportsionaalselt ning täielikus kooskõlas WTO õigusnormide ja liidu muude õiguslike kohustustega; peab tervitatavaks komisjoni ennetavat hoiakut kaubanduse kaitsevahendite kasutamisel 2016. aastal ning nõuab sellega sarnaseid lahendusi ja reageerimist, kui mõni ELi kaubanduspartner kasutab neid vahendeid põhjendamatult ELi ekspordi vastu;

21.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni aruandes kaubanduspoliitika strateegia rakendamise kohta mainitakse kooskõlastamise alast tööd, mida tolliteenistused peavad tegema, üksnes äärmiselt põgusalt; tuletab meelde, et kaubanduspoliitika peab võitlema ebaseadusliku kaubanduse vastu, et tagada ELi ettevõtjate konkurentsivõime ja tarbijakaitse kõrge tase; juhib tähelepanu ka konkurentsipoliitika olulisele rollile selles valdkonnas ning vajadusele pidada sellel eesmärgil kahepoolseid ja mitmepoolseid läbirääkimisi;

Tulemuslike valdkonnaüleste vahendite kasutamine kõikidele kasuliku kaubanduspoliitika rakendamiseks

22.   nõuab, et kaubanduspoliitika rakendamine muutuks liidu kaubandusstrateegia lahutamatuks osaks;

23.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks tõrke, takistuse või partneripoolse kohustuse rikkumise korral viivitamata oma käsutuses olevaid vahendeid, eriti vaidluste lahendamise menetlust, aga ka olemasolevaid kaubanduse valdkonna ad hoc protsesse ja liidu vabakaubanduslepingutes sisalduvaid kestliku arengu sätteid;

24.  kutsub komisjoni üles hindama olemasolevaid inimressursse ja rahalisi vahendeid, et parandada kaubanduslepingute vastuvõtmiseks ettevalmistamist kaasseadusandjate poolt ja kaubanduspoliitika rakendamist, ning palub, et komisjonis loodaks kaubanduspoliitika rakendamise järelevalve ja pideva hindamise teenistus, mis annaks aru ka Euroopa Parlamendile;

25.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada eelkõige digitaalsete vahenditega pingsamalt selle nimel, et kaotada kõik haldustõkked ja kogu liigne halduskoormus, teha tehnilisi lihtsustusi ning aidata ettevõtjatel kasutada kaubanduslepingute ja -meetmete eeliseid;

26.  rõhutab liidu delegatsioonide tähtsat koostööd liikmesriikide saatkondade ja sotsiaalpartneritega, mis võimaldab kiirete ja otseste meetmetega tagada, et kaubandussätteid rakendatakse nõuetekohaselt ning probleemid ja takistused tehakse kiiresti kindlaks ja lahendatakse tõhusalt; on seisukohal, et liidu delegatsioonid vajaksid ühtsetel eeskirjadel põhinevat tõhustatud süsteemi ja suuniseid, et tagada suurem sidusus; palub komisjonil kaasata ELi delegatsioonid kolmandates riikides tihedamalt olemasolevate ja uute vabakaubanduslepingute ülevõtmisse, pöörates erilist tähelepanu kohalikele idufirmadele; julgustab komisjoni ja Euroopa välisteenistust jätkama oma püüdlusi majandusdiplomaatia valdkonnas, kaasates teiste seas Euroopa kaubanduskodasid;

27.  palub komisjonil korraldada sektorite ja riikide kaupa uuring kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta, et aidata hinnata liidu kaubanduspoliitikat ning ennetada ja kohandada selle mõju;

28.  rõhutab, et teatud sektorites võib tekkida kaubandusega seotud majanduslikke raskusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama toetavaid poliitikameetmeid, et suurendada kaubanduse liberaliseerimisest saadavat kasu ja vähendada selle võimalikku kahjulikku mõju; palub komisjonil sellega seoses parandada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi mõjusust ja muuta see ennetavamaks;

29.  julgustab komisjoni jätkama ja süvendama koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumitega, nagu G20, ÜRO, OECD, ILO, Maailmapank, Maailma Tolliorganisatsioon ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel ning kaubanduse järelevalves, kaasa arvatud sotsiaal- ja keskkonnaaspektidest lähtudes;

Komisjoni esimese vabakaubanduslepingute rakendamist käsitleva aruande analüüs

30.  tunneb heameelt komisjoni esimese vabakaubanduslepingute rakendamist käsitleva aruande avaldamise üle; palub komisjonil jätkata iga-aastaste aruannete avaldamist; nõuab siiski lisaks, et komisjon korraldaks rohkem ja ulatuslikumaid uuringuid liidu sõlmitud vabakaubanduslepingute rakendamise kohta, käsitleks teemat põhjalikumalt ning tagaks, et uuringud hõlmavad andmete asjakohast ökonomeetrilist ja kvalitatiivset analüüsi ja tõlgendamist ning konkreetseid soovitusi, seades avaldatud andmed konteksti ja andes täiendavat kvalitatiivset teavet, sealhulgas eeskirjade rakendamise kohta vabakaubanduslepingute osade, näiteks kaubanduse ja kestliku arengu ning avalike hangete valdkonnas; rõhutab, et see võimaldab paremini ja terviklikumalt hinnata lepingute tõelist kohalikku mõju, et aruanne oleks ELi institutsioonidele liidu kaubandusstrateegia määratlemisel ja elluviimisel tõhusaks abiks; on sellega seoses veendunud, et tuleks välja töötada ühine metoodika, mida nendes uuringutes kasutada;

31.  palub komisjonil esitada aruanne enamsoodustusrežiimi sätete kohta ELi kehtivates kahepoolsetes vabakaubanduslepingutes ja nende praktilise mõju kohta ELi täiendava turulepääsu tagamisel kolmandates riikides ELi vabakaubanduspartnerite läbi räägitud vabakaubanduslepingute kaudu;

32.  rõhutab, et aruandest puuduvad mitmed faktid ja arvud; palub komisjonil teha liikmesriikide ja partnerriikidega rohkem koostööd, et saada lepingute rakendamise kohta rohkem andmeid ja teavet; palub komisjonil anda muu hulgas teavet kõigi vabakaubanduslepingute mõju kohta majanduskasvule ja töökohtadele, vabakaubanduslepingute panuse kohta kaubavoogude kujunemisse ning kaubandus- ja investeerimislepingute mõju kohta investeeringuvoogudele ja teenustekaubandusele;

33.  tunneb muret kaubandussoodustuste vähese kasutamise pärast liidu vabakaubanduslepingutes, eelkõige asjaolu pärast, et Euroopa eksportijad kasutavad neid soodustusi vähem kui partnerriikide eksportijad; palub komisjonil võimalikult kiiresti välja selgitada sellise tasakaalustamatuse põhjused ja nendega tegeleda; palub komisjonil analüüsida, kuidas on keerukad päritolureeglid seotud sooduskaubanduslepingute kasutamisega ettevõtjate poolt; palub komisjonil ja liikmesriikidel kiiresti välja töötada meetmed ettevõtjate paremaks teavitamiseks vabakaubanduslepingutes sätestatud kaubandussoodustustest; on veendunud, et üksikasjalik teave, sealhulgas mikrotasandil, on vajalik, et ELi vabakaubanduslepinguid nõuetekohaselt hinnata;

34.  on seisukohal, et komisjon peaks pöörama vabakaubanduslepingute sätete rakendamisele samavõrd tähelepanu nagu vabakaubanduslepingute läbirääkimisetapile; kutsub komisjoni üles käsitlema rakendamisprobleeme asjaomaste ELi kaubanduspartneritega, et leida lahendusi ja süstematiseerida Euroopa ettevõtjatega suhtlemist;

35.   kutsub komisjoni üles mitmekesistama oma analüüsitavate sektorite käsitlust ja tooma välja kaubanduslepingute rakendamise mõju tundlikuks loetavates sektorites;

36.  tunneb heameelt teate üle, et kasutusele võetakse kõigi kaubanduslepingute rakendamise tegevuskavad, ja palub komisjonil kaasata nende väljatöötamisse kõik huvitatud osalised; palub komisjonil kindlaks määrata täidetavad eesmärgid ja täpsed kriteeriumid, mis võimaldavad anda selge hinnangu, näiteks mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamise seis, soodustuste ja kvootide kasutamise määr või koostöö seis õigusloome valdkonnas ning edusammud kaubanduses ja kestlikus arengus; ootab, et rakendamise tegevuskavad edastataks parlamendile samaaegselt lepingute ametliku edastamisega, ning palub, et vabakaubanduslepingute rakendamise aastaaruannetes kajastataks ka tegevuskavade seisu;

37.  tuletab meelde, et kaubanduslepingud, sealhulgas assotsieerimislepingute kaubanduspeatükid, ei jõustu enne, kui Euroopa Parlament on need ratifitseerinud; on veendunud, et tuleb järgida pikaajalist tava, mille kohaselt enne poliitiliselt oluliste lepingute ajutist kohaldamist oodatakse ära Euroopa Parlamendi nõusolek, nagu lubas volinik Malmström 29. septembril 2014. aastal toimunud kuulamisel;

Ühise kaubanduspoliitika erisätted VKEde jaoks

38.  kutsub komisjoni üles hindama kõiki VKEdele suunatud meetmeid, et välja töötada integreeritum üldine lähenemisviis ning tõeline VKEde rahvusvahelistumise strateegia, toetades neid eksportijateks saamisel; ergutab komisjoni edendama seda lähenemisviisi rahvusvahelistel foorumitel; toetab VKEdele mõeldud tõhusate teavituskampaaniate korraldamist, et suurendada ELi vabakaubanduslepingutes ette nähtud soodustuste kasutamise määra; rõhutab mitmekeelsuse tähtsust eri liikmesriikidest pärit VKEdega suhtlemisel; palub, et VKEdele, kes kaaluvad välisturgudele eksportimist, antaks täiendavat õiguslikku ja haldusabi, ja seda mitte ainult veebisaitide ajakohastamise näol, vaid ka kaaludes selliste uute vahendite kasutamist nagu veebipõhised tehnilised vestlused, mis võimaldaksid pakkuda kergemini kättesaadavat põhiabi; palub, et ELi delegatsioonid osaleksid teabe jagamises välisturgudele eksportimise kohta, et VKEsid aidata;

39.   peab kahetsusväärseks, et komisjoni vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevas aruandes on VKEde kohta vähe teavet; palub komisjonil käsitleda oma aruande eraldi osas kaubanduslepingute rakendamise tagajärgi VKEde jaoks ja VKEsid puudutavate erisätete kasutamist;

40.  väljendab heameelt selle üle, et praegu läbi räägitavatesse vabakaubanduslepingutesse on võetud VKEdele pühendatud peatükid, ning palub komisjonil jätkata jõupingutusi VKEsid käsitlevate peatükkide ja sätete läbirääkimiseks ja lisamiseks kaubanduslepingutesse ja seadusandlikesse ettepanekutesse, et hõlbustada VKEde kaubandus- ja investeerimistegevust; rõhutab, et keerukate päritolureeglite mõistmine ja nende reeglite uuendamine ning kergemini kohaldatavaks ja selgemaks muutmine on VKEde jaoks väga oluline ning et tuleb läbi rääkida VKEdele suunatud erisätted seoses nende juurdepääsuga välismaistele riigihanketurgudele; palub, et komisjon püüaks koostada eelkõige VKEdele mõeldud päritolureeglite kalkulaatori, mis peaks võimaldama neil kasutada kehtivate lepingute soodustusi, et suurendada soodustuste kasutamise määra;

Riigihanketurgude ligipääsetavuse ja geograafiliste tähiste kaitsmise tähtsus

41.   tuletab meelde, et liit on lepingute läbirääkimistel aktiivselt huvitatud geograafiliste tähiste kaitsmisest; rõhutab, et vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevas aruandes on märgitud, et teatud partnerid ei järgi geograafiliste tähiste kaitset puudutavaid sätteid, ja kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et tagada nende kohustuste täitmine;

42.  juhib tähelepanu sellele, et ELi riigihanketurud on maailmas kõige avatumad; tunneb muret selle pärast, et teatavad ELi vabakaubanduspartnerid eiravad lepingute sätteid, mis käsitlevad pääsu riigihanketurule, kahjustades sellega ELi ettevõtteid, samuti selle pärast, et teatavates kolmandates riikides on ligipääs riigihanketurule väga piiratud; palub komisjonil töötada selle nimel, et tagada kolmandate riikide riigihanketurgudele suurem juurdepääs, ja kaaluda kooskõlas riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepingu eeskirjadega meetmeid nende kolmandate riikide suhtes, kes eelistavad riigihanketurgudel oma ettevõtjaid; kutsub komisjoni üles koguma ja avaldama ettevõtete andmeid vabakaubanduslepingute riigihankeid puudutavate sätete kasutamise kohta, et paremini mõista raskusi, mida ELi ettevõtted kohtavad;

43.   palub komisjonil anda rohkem teavet riigihanketurgudele juurdepääsu muutumise kohta viimastel aastatel, samuti asjakohast statistikat ning konkreetset teavet eeliste kohta, mida geograafiliste tähiste kaitse annab;

Kaubanduspoliitika tõhus rakendamine aitab edendada ja kaitsta liidu väärtusi

44.  tuletab meelde, et ühtne kaubanduspoliitika peab aitama edendada liidu väärtusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, ja täita artiklis 21 sätestatud eesmärke, kaasa arvatud demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tugevdamine, inimõiguste, põhiõiguste ja -vabaduste austamine, võrdõiguslikkus, inimväärikuse austamine ning keskkonna ja sotsiaalõiguste kaitse; on veendunud, et nende eesmärkide saavutamiseks on vaja komisjoni otsustavaid ja järjepidevaid meetmeid; rõhutab, et ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppes sisalduvad peamised võrdlusalused, mille abil saab mõõta ELi kaubanduspoliitika panust ülemaailmse kestliku arengu eesmärkide täitmisse;

45.  palub komisjonil regulaarselt jälgida üldist soodustuste süsteemi (GSP), eelkõige kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivat erikorda (GSP+), ning jätkata aruannete avaldamist iga kahe aasta järel; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd abisaajate riikide, Euroopa välisteenistuse, ELi delegatsioonide, liikmesriikide diplomaatiliste esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et parandada teabe kogumist, ning seiretulemusi põhjalikumalt analüüsima, et kõigi süsteemi aspektide rakendamist oleks võimalik selgelt hinnata; rõhutab, et üldine soodustuste süsteem toetub komisjoni suutlikkusele jälgida ja rakendada õigussätteid juhul, kui rahvusvahelisi töö- või keskkonnaõiguse konventsioone ei järgita;

46.  tuletab meelde, et uue põlvkonna lepingud sisaldavad inimõigusi käsitlevaid klausleid ja kestliku arengu peatükke, mida tuleb terviklikult rakendada, et kaitsta ja edendada inimõigustest, liidu väärtustest ning nõudlikest sotsiaalsetest ja keskkonnastandarditest kinnipidamist; võtab teadmiseks komisjoni vabakaubanduslepingute rakendamist käsitleva aruande kestliku arengu peatükkidele antud hinnangu ning nõuab kehtivate kaubanduse ja kestliku arengu sätete õigeaegset täitmist; palub komisjonil välja töötada täpne ja konkreetne meetod nende peatükkide rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks, võttes arvesse, et neid ei ole võimalik hinnata üksnes kvantitatiivsete andmete põhjal; tuletab meelde, et teatavatel juhtudel esineb kaubanduse ja kestliku arengu sätete rakendamisel raskusi, näiteks ELi ja Korea vabakaubanduslepingu puhul, ja kordab seetõttu oma üleskutset tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide täitmise tagamist ja järelevalvet, kaasates kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas sotsiaalpartnereid, tihedamalt kõigi kaubanduslepingute rakendamisse; kahetseb, et komisjon on enneaegselt lõpetanud arutelu, kus käsitleti kaubanduslepingute kestliku arengu peatüki täitmise kindlamat tagamist ja kus muude võimaluste seas kaaluti ka sanktsioonipõhist lähenemist;

47.  tuletab sellega seoses meelde sisenõuanderühmade tähtsat rolli; rõhutab, kui olulised võivad olla paremini struktureeritud ja läbipaistvad suhted kaubanduspartnerite sisenõuanderühmadega, ja tunnustab nende tähtsat rolli kohalike eesmärkide ja vajaduste paremal mõistmisel; leiab, et sisenõuanderühmad aitavad oluliselt kaasa kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide paremale järelevalvele ja rakendamisele;

48.  tunneb heameelt kaubandusabi strateegia läbivaatamise üle ja toetab eesmärki parandada arenguriikide suutlikkust, et nad saaksid ELi kaubanduslepingute pakutavaid võimalusi paremini kasutada; rõhutab samuti, et strateegia peab aitama edendada õiglast ja eetilist kaubandust ning peaks saama oluliseks vahendiks võitluses üleilmse kasvava ebavõrdsuse vastu ja ELi partnerriikide majandusarengu toetamisel; kutsub komisjoni üles aitama arenguriikidel võtta vajalikud meetmed muu hulgas selleks, et säilitada oma ekspordi juurdepääs Euroopa turule ja võidelda kliimamuutuste vastu;

49.  kinnitab oma toetust kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse ulatuslike sätete lisamisele, mis käsitlevad korruptsioonivastast võitlust liidu ainupädevuse raames; peab kiiduväärseks korruptsioonivastaste sätete lisamist ELi ja Mehhiko vabakaubanduslepingu ning ELi ja Tšiili assotsieerimisslepingu ajakohastamist käsitlevatesse läbirääkimistesse; tuletab meelde, et vabakaubanduslepingud pakuvad head võimalust koostöö suurendamiseks võitluses rahapesu, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu;

50.  tunneb heameelt selle üle, et komisjoni aruandes kaubanduspoliitika strateegia rakendamise kohta on arvesse võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkust; tuletab meelde eesmärki tagada, et kaubanduse eelistest, sealhulgas kaubandusabi strateegiast, saaksid ühtviisi kasu nii naised kui ka mehed; rõhutab, et see nõuab komisjonilt ennetavat lähenemist ja soolise aspekti paremat arvestamist ELi kaubanduspoliitikas, ning palub komisjonil lisada see aspekt oma tulevastesse rakendamise aastaaruannetesse;

51.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse tagada, et tulevased kaubandusläbirääkimised kehtiva ELi-Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamiseks hõlmaksid ELi ajaloos esimest korda eraldi soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse peatükki; kordab oma üleskutset, et komisjon ja nõukogu edendaksid ja toetaksid eraldi soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamist ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse;

52.   tunneb heameelt piinamisvastase määruse vastuvõtmise üle ning tuletab meelde, kui oluline on tagada selle nõuetekohane rakendamine ja järgimine liidu kaubanduspartnerite poolt; toetab rahvusvahelise piinamisvaba kaubanduse liidu loomist;

53.  kiidab heaks konfliktimineraalide määruse vastuvõtmise, mille eesmärk on toetada üleilmse väärtusahela vastutustundlikumat juhtimist; kutsub komisjoni, liikmesriike ja teisi asjaosalisi üles jätkama ettevalmistustööd määruse jõustumiseks; palub komisjonil tagada, et kaasnevad meetmed koostatakse tõhusalt ning et liikmesriigid ja sidusrühmad saavad vajalikku oskusteavet ja abi, pöörates erilist tähelepanu VKEde abistamisele, et nad suudaksid paremini täita oma hoolsuskohustust, nagu määruses on sätestatud;

54.  võtab teadmiseks ülemaailmsete integreeritud tarneahelate kiire levimise rahvusvahelises kaubanduses; kordab oma üleskutset leida viise ülemaailmse väärtusahela läbipaistvuse ja vastutuse strateegiate ja eeskirjade täiustamiseks ning rõhutab, et ühise kaubanduspoliitika rakendamisel tuleb tagada, et ülemaailmset väärtusahelat juhitakse vastutustundlikult; palub komisjonil oma kaubanduspoliitikas edendada ja tugevdada ettevõtja sotsiaalset vastutust, sealhulgas jätkates erieeskirjade ja tavade väljatöötamist, võttes arvesse OECD suuniseid hargmaistele ettevõtjatele, et tagada ettevõtja sotsiaalse vastutuse tulemuslik rakendamine; kordab oma nõudmist, et komisjon lisaks ettevõtja sotsiaalse vastutuse kõikidesse kaubanduslepingutesse ja jälgiks tulemuslikult nende sätete täitmist kaubanduse ja kestliku arengu peatüki täiustatud sõltumatu järelevalve raames, mida parlament nõudis ja kuhu kaasatakse kodanikuühiskond; kordab oma toetust rahvusvahelistele algatustele, näiteks Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppele, ja palub komisjonil keskenduda selle algatuse rakendamisele;

55.  palub komisjonil ja kõigil rahvusvahelistel osalistel järgida uusi OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundlike tarneahelate tagamiseks rõiva- ja jalatsisektoris;

56.  tuletab meelde, et ELi kaubandus- ja arengupoliitika peab üleilmselt toetama kestlikku arengut, piirkondlikku integratsiooni ning arengumaade kaasamist piirkondlikesse ja lõpuks ülemaailmsetesse tarneahelatesse majandusliku mitmekesistamise kaudu, mis nõuab õiglasi ja arengut soodustavaid ülemaailmseid kaubanduseeskirju; kutsub komisjoni üles jätkama Aafrika mandri õiglase vabakaubanduspiirkonna arengu toetamist poliitilise ja tehnilise abi kaudu;

57.  tuletab meelde, et EL on pühendunud lapsele sobimatu töö kaotamisele kogu maailmas, sest see tuleneb meie väärtustest, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 21; kutsub komisjoni veel kord üles esitama ettepanekut keelata selliste toodete import, mille puhul on kasutatud lapstööjõudu või mis tahes sunniviisilise töö või kaasaegse orjapidamise vormi; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on, et riigid, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseeriksid ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta ja konventsiooni nr 138 tööle võetava isiku vanuse alammäära kohta;

58.  märgib, et majanduspartnerluslepingute sõlmimisel ja rakendamisel on tehtud edusamme; peab vajalikuks põhjalikku analüüsi nende mõju kohta Aafrika majandusele ja selle allsektoritele, nende vastavatele tööturgudele ja piirkonnasisese kaubanduse edendamisele Aafrikas; kutsub komisjoni üles tõelise partnerluse vaimus dialoogi jätkama, et lahendamata küsimustele vastused leida; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud on asümmeetrilised lepingud, milles tuleks võrdselt tähtsustada arengu- ja kaubandusaspekte; nõuab sellega seoses kaasnevate meetmete õigeaegset rakendamist, sealhulgas EAFi vahendite väljamaksmist;

59.  tunneb ühtlasi heameelt CARIFORUMi riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepingu rakendamise üle; märgib, et teadlikkust on vaja veelgi suurendada, et tagada CARICOMi riikide suutlikkus selle lepinguga pakutavaid võimalusi kasutada; kiidab heaks ühise nõuandekomitee loomise, kuid nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et tulevased kodanikuühiskonna institutsioonid kutsutaks kokku õigeaegselt;

60.  kutsub taas ELi üles välja töötama asjakohaseid ja tõhusaid lahendusi, et võtta kogu tootmisahelas kasutusele läbipaistev ja toimiv sotsiaalse ja keskkonnaalase jälgitavuse märgistussüsteem kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga, edendades samal ajal sarnaseid meetmeid rahvusvahelisel tasandil;

Liidu kaubanduspoliitika rakendamisega peab kaasnema läbipaistvus ja juurdepääs teabele

61.  võtab teadmiseks komisjoni töö läbipaistvuse suurendamiseks ja kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi võimalikult läbipaistvalt, järgides täielikult varasematel läbirääkimistel kujundatud häid tavasid; usub, et läbipaistvuse saavutamine peab kuuluma komisjoni peamiste eesmärkide hulka; palub komisjonil ja liikmesriikidel avaldada lepingute läbirääkimise ja rakendamisega seotud dokumendid, kahjustamata seejuures liidu läbirääkimispositsiooni;

62.   palub komisjonil ja liikmesriikidel kaubanduspoliitika ja iga kaubanduslepingu kohta välja töötada reaalne kommunikatsioonistrateegia, et edastada võimalikult palju teavet ning kohandada seda eri sidusrühmade jaoks, et nad võiksid lepingutest kasu saada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama meetmeid, mis võimaldaksid suurendada majandustegevuses osalejate teadlikkust sõlmitud lepingutest ja pidada kutseühingute, ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga korrapärast dialoogi;

63.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu avaldas läbirääkimisvolitused seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega (TTIP), laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA), teenustekaubanduse lepinguga (TiSA), Jaapani, Tuneesia ja Tšiiliga sõlmitavate lepingutega ning investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu konventsiooniga (MIC), samuti selle üle, et komisjon avaldas oma läbirääkimisvolituste ettepanekud seoses Austraalia ja Uus-Meremaaga sõlmitavate lepingutega ning investeerimisvaidluste lahendamise kohtu loomisega kooskõlas parlamendi kauaaegse läbipaistvusnõudmisega; palub nõukogul ja liikmesriikidel avaldada kõik läbirääkimisvolitused ning kutsub komisjoni üles avaldama kõik tulevaste läbirääkimiste avamiseks antavate volituste ettepanekud; palub, et nõukogu ja komisjon võtaksid läbirääkimisvolituste koostamisel ja vastuvõtmisel arvesse parlamendi soovitusi;

64.  kordab oma üleskutset kaasata liikmesriigid, Euroopa Parlament, riikide parlamendid, ettevõtjad, kodanikuühiskonna esindajad ja sotsiaalpartnerid tihedamalt kaubanduspoliitika järelevalvesse, kaasa arvatud, kuid mitte ainult kaubanduse ja kestliku arengu sätted; kutsub komisjoni üles avaldama kaubanduslepingute rakendamise tõhustatud partnerluse mudeli tegevuskava ja üksikasju;

65.  palub komisjonil parandada iga kaubanduslepingu kohta koostatud mõjuhinnangute kvaliteeti ning lisada neisse valdkonnapõhine ja geograafiline analüüs; rõhutab, et väga oluline on kaubanduslepingute mõju eel- ja järelhinnangutes sisalduvast teabest paremini ja õigeaegselt teada anda;

66.  tunneb heameelt teadaande üle, et kaubanduspoliitika järelevalveks luuakse nõuanderühm; toonitab, kui tähtis on, et see uus organ loodaks kiiresti ning läbipaistval, avalikul ja kaasaval viisil; palub komisjonil korrapäraselt avaldada nõuanderühma koosolekute ja töö käigus koostatavad dokumendid; kutsub komisjoni ühtlasi üles kindlaks määrama tegevuse käiku, et tagada nõuetekohane reageerimine nõuanderühma osutatud küsimustele;

67.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

SELETUSKIRI

Pärast strateegia „Kaubandus kõigile“ avaldamist 2015. aastal on liidu kaubanduspoliitika edasi arenenud ja tuleb kokku leppida uutes eesmärkides.

Viimase kahe aasta jooksul toimunud oluliste sündmuste hulka kuulub USA järkjärguline tagasitõmbumine rahvusvahelisest kaubandusest ja mitmepoolsest süsteemist ning Aasia mandri võimsuse kasv. Euroopas teatas Ühendkuningriik 29. märtsil 2017 oma otsusest astuda referendumi tulemuse kohaselt Euroopa Liidust välja. Samas iseloomustab majandust teenuste ja digitaalvaldkonna arengu kiirenemine. Samuti on võimendunud avalik arutelu rahvusvahelise kaubanduse teemal ja kodanikud on tõstatanud mitmeid küsimusi. Me peame neile vastama selgelt ja täpselt, et näidata ja meelde tuletada kaubanduspoliitika kasulikkust ettevõtjate ja kodanike jaoks.

Seega on tervitatav ühise kaubanduspoliitika vahehindamine ja tegemist on esimese sellel teemal koostatud raporti projektiga, mis põhineb Euroopa Parlamendi 5. juuli 2016. aasta resolutsioonis tehtud üleskutsel.

Käesoleva raporti projekti eesmärk on anda ülevaade kaubanduspoliitika rakendamise olukorrast ja teha kokkuvõte võetud meetmetest. Eesmärk on ka kontrollida, kas ELi võetud kohustusi on pärast ELi kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ avaldamist täidetud, ja analüüsida seda, kuidas asjaomaseid meetmeid on võetud. Raporti projektis käsitletakse ajavahemikku 2015. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta detsembrini.

Raportööri analüüs keskendub neljale järgmisele viitedokumendile:

–  uus kaubandus- ja investeerimisstrateegia „Kaubandus kõigile“, mille komisjon avaldas 2015. aasta oktoobris;

–  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2016. aasta resolutsioon uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta;

–  komisjoni aruanne liidu kaubanduspoliitika edenemise kohta kaks aastat pärast selle rakendamise algust, mille komisjon avaldas 14. septembril 2017 – COM(2017)491 final;

–  komisjoni aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, mis avaldati 9. novembril 2017 – COM(2017)654.

Raportöör käsitleb ühise kaubanduspoliitika strateegias kindlaks määratud peamisi teemasid, mida ELi kaubanduspoliitika peab järgima.

Euroopa Liit peab maailma suurima kaubandusjõuna edendama oma kaubanduspoliitika rakendamise kaudu ettevõtjate ja kodanike huvisid, pidades samal ajal silmas kõikide jaoks õiglase ja ausa kaubanduse tagamise eesmärki, mis põhineb reeglitel, millest tuleb kinni pidada, ja peamistel põhimõtetel, nagu vastastikkus. Raporti projekt annab ülevaate komisjoni mitme-, mõne- ja kahepoolsete läbirääkimiste programmi edenemisest ning kõlvatu konkurentsi vastase võitluse raames võetud meetmetest.

Rõhutatud on ka asjaolu, et kaubanduspoliitika rakendamine ja järelevalve peab muutuma ELi kaubandusstrateegia lahutamatuks osaks. Euroopa ettevõtjad ei kasuta vabakaubanduslepingute pakutavaid eeliseid piisavalt ära, samas kui partnerriikide ettevõtjad kasutavad neid eeliseid palju rohkem. Seega on väga oluline, et lepingute sisu rakendataks ning et ettevõtjad ja tarbijad Euroopa meetmeid täielikult kasutaksid. Raporti projektis analüüsitakse ja kommenteeritakse komisjoni esimest vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevat aruannet.

Raportöör on uurinud ka kaubanduspoliitika strateegia erisätete rakendamist, mis kujutavad endast ELi aktiivseid huvisid ja mida tuleb järgida. See puudutab eelkõige geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitsmist, pääsu riigihanketurgudele, arvestades ELi riigihanketurgude avatuse määra, ning VKEdele ette nähtud erisätete kehtestamist.

Kaubanduspoliitika aitab lepingute ja kaubandusmeetmete rakendamise kaudu edendada Euroopa Liidu väärtusi, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, ja peaks toetama väärtusahela vastutustundlikku juhtimist. Raportöör käsitleb ka komisjoni poolt pärast 2015. aastat kehtestatud meetmeid ja tegevust, millega neid eesmärke täidetakse.

Viimaks tuletab raportöör meelde, et väga oluline on tuua ühise kaubanduspoliitika rakendamisse rohkem läbipaistvust, eriti kaubanduslepingute läbirääkimiste ajal. Parem kaubanduspoliitika teemaline teabevahetus Euroopa ja liikmesriigi tasandil aitab ka asjaosalistele paremini teavet edastada.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (26.2.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta
(2017/2070(INI))

Arvamuse koostaja: Doru-Claudian Frunzulică

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et kaubandus ei ole eesmärk omaette, kuid kaasava ja õiglase kaubanduse poliitika, mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja inimõiguste edendamisega, on oluline tegur, mis võib aidata kaasa vaesuse kaotamisele; tuletab meelde poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mille kohaselt tuleb arengukoostöö eesmärke arvesse võtta poliitikavaldkondade puhul, mis tõenäoliselt mõjutavad arengumaid; nõuab jõupingutuste tegemist säästva tarbimise ja tootmise tavade tagamiseks ning rõhutab vajadust kaasava ja õiglase kaubanduspoliitika järele, mis austab ja järgib rangelt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppe kohaseid kohustusi, et aidata õiglaselt ja sidusalt kaasa vaesuse kaotamisele ning sotsiaalsele ja kliimaõiglusele;

2.  kordab, et mitmepoolne süsteem on oluline, kuna see on kõige tõhusam viis saavutada kaasav ülemaailmne kaubandussüsteem; tunneb heameelt, et ravimite puhul vähim arenenud riikidele kehtivat WTO erandit pikendati kuni aastani 2033; palub komisjonil sellega seoses tagada, et kaubandust käsitlevad sätted ei takistaks juurdepääsu ravimitele ning et TRIPS + sätteid, nagu andmete ainuõigus, ei lisataks arengumaadega sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse;

3.  kutsub komisjoni üles täiendavalt hindama sooduskaubanduslepingute mõju arengumaadele, sealhulgas seda, millist mõju avaldab eeliskohtlemise kadumine ning kaubanduse ja investeeringute ümbersuunamine arengumaadest arenenud riikidesse, kes on sõlminud ELiga vabakaubanduslepingu;

4.  rõhutab, et kaubanduslepingutes on tähtsal kohal sotsiaal-, töö- ja keskkonnastandardeid käsitlevad üksikasjalikud sätted; võtab teadmiseks käimasoleva arutelu kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva siduva ja jõustatava peatüki võimaliku lisamise üle kõikidesse kaubanduslepingutesse; rõhutab vajadust lisada ELi vabakaubanduslepingutesse ja sooduskaubandusrežiimidesse ranged sätted, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

5.  peab tervitatavaks konfliktipiirkonnast pärit mineraalide määruse[1] vastuvõtmist ja nõuab selle kiiret rakendamist, sealhulgas kaasnevate meetmete rakendamist; julgustab komisjoni suurendama ülemaailmsetes tarneahelates läbipaistvust ja vastutust, seda eelkõige rõivasektoris;

6.  palub komisjonil ja kõigil rahvusvahelistel osalistel järgida uusi OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundlike tarneahelate tagamiseks rõiva- ja jalatsisektoris;

7.  tuletab meelde, et ELi siseneva impordi tolliandmete parem kättesaadavus suurendaks üleilmse väärtusahela läbipaistvust ja vastutust; palub komisjonil tolliandmete nõudeid laiendada ning lisada kohustuslike tolliandmete hulka eksportija ja tootja, mis parandaks üleilmsete väärtusahelate läbipaistvust ja jälgitavust; kutsub samuti komisjoni üles otsima viise, kuidas avaliku huviga osalistel oleks võimalik pääseda ligi ELi imporditud toodete või kaupadega kauplevatelt osalistelt kogutud tolliandmetele;

8.  peab kahetsusväärseks, et arengumaades tegutsevate Euroopa ettevõtjate jaoks mõeldud muu kui finantsaruandluse mehhanismid on endiselt vabatahtlikud; märgib, et poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärgi saavutamiseks ja ühiskonna ees vastutustundlikule suhtumisele pühendumise näitamiseks peavad investeeringud rangelt järgima ettevõtja sotsiaalse vastutuse nõudeid koos täieliku maksualase läbipaistvusega, kasutades selget rahvusvahelist õigusraamistikku; rõhutab, et investeeringuid tuleb kasutada kohaliku majanduse toetamiseks ja inimväärsete töökohtade loomiseks kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning ILO tööõiguse põhistandarditega; kordab ELile ja selle liikmesriikidele esitatud üleskutset osaleda konstruktiivselt valitsustevahelises töörühmas, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja muid ettevõtjaid inimõigusi arvesse võttes, et kehtestada kohustuslik ja jõustatav rahvusvaheline leping;

9.  rõhutab vajadust rahvusvahelise investeerimiskorra reformimise järele, et tasakaalustada investorite õigusi ja kohustusi, st anda kahju kannatanud inimestele nõuete esitamise võimalus ja teha kättesaadavaks õiguskaitsevahendid nende välisinvestorite vastu, kes rikuvad siduvaid kohustusi;

10.  tuletab meelde, et ELi kaubandus- ja arengupoliitika peab üleilmselt toetama kestlikku arengut, piirkondlikku integratsiooni ja arengumaade kaasamist piirkondlikesse ja lõpuks ülemaailmsetesse tarneahelatesse majandusliku mitmekesistamise kaudu, mis nõuab õiglaseid ja arengut soodustavaid ülemaailmseid kaubanduseeskirju; kutsub komisjoni üles jätkama Aafrika mandri õiglase vabakaubanduspiirkonna arendamise toetamist poliitilise ja tehnilise abi kaudu;

11.  märgib, et majanduspartnerluslepingute sõlmimisel ja rakendamisel on tehtud edusamme; peab vajalikuks põhjalikku analüüsi nende mõju kohta Aafrika majandusele ja selle allsektoritele, nende vastavatele tööturgudele ja piirkonnasisese kaubanduse edendamisele Aafrikas; kutsub komisjoni üles edendama dialoogi tõelise partnerluse vaimus, et leida vastus lahendamata küsimustele; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud on asümmeetrilised lepingud, milles tuleks võrdselt tähtsustada arengu- ja kaubandusaspekte; nõuab sellega seoses kaasnevate meetmete õigeaegset rakendamist, sealhulgas EAFi vahendite väljamaksmist;

12.  tunneb lisaks heameelt majanduspartnerluslepingute rakendamise üle CARIFORUMi riikidega; märgib, et on vaja veelgi suurendada teadlikkust, et tagada CARICOMi riikide suutlikkus kasutada ära selle lepinguga pakutavad võimalused; peab tervitatavaks ühise nõuandekomitee loomist, kuid nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et tulevased kodanikuühiskonna institutsioonid kutsutaks kokku õigeaegselt;

13.  võtab teadmiseks AKV ministrite nõukogu 5. ja 6. detsembri 2017. aasta otsuse nr 12/CVI/17[2] ning innustab komisjoni uurima võimalust luua programm, mis aitaks arengumaadel kohaneda Euroopa õigusaktide muudatustega ja nendest majandusele tulenevate tagajärgedega, et nad saaksid võtta vajalikke meetmeid selleks, et säilitada oma ekspordi juurdepääs Euroopa turule;

14.  rõhutab, kui tähtsad on arenguriikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes tugevad järelevalvemehhanismid; tuletab meelde, et kestliku arengu sätete järelevalve ja jõustamine nõuab pidevat ja igakülgset koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas kohalike partneritega; kutsub ELi üles tagama, et inimõigustega seotud tingimused sellistes ühepoolsetes kaubandussoodustustes nagu GSP ja GSP+ on tõhusalt rakendatud ja nende üle teostatakse järelevalvet; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et EL on saatnud järelevalvemissioone kõikidesse GSP + riikidesse, ning nõuab tungivalt, et komisjon vaataks kriitiliselt läbi eduaruanded, et hinnata seda, kuidas kaubandussoodustustega saavutatakse arenguga seotud tulemusi;

15.  tunneb heameelt selle üle, et Ladina-Ameerika riikidega käimasolevatel läbirääkimistel on saavutatud edu soolise võrdõiguslikkuse sätete valdkonnas; rõhutab vajadust süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ELi kaubanduspoliitikas veelgi rohkem;

16.  rõhutab, kui tähtis on kohandada kaubanduspoliitikat nii, et see toetaks riikide jõupingutusi võitluses kliimamuutustega, et järgida Pariisi kokkulepet, mida tuleks kõigis tulevastes ELi kaubanduslepingutes pidada oluliseks klausliks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, György Hölvényi, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Thierry Cornillet, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Paul Rübig, Rainer Wieland

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

Thierry Cornillet, Paavo Väyrynen

ECR

Eleni Theocharous

EFDD

Ignazio Corrao

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, György Hölvényi, Cristian Dan Preda, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Željana Zovko

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon

4

ECR

Nirj Deva

EFDD

Mireille D’Ornano

GUE/NGL

Lola Sánchez Caldentey

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

VERTS/ALE

Maria Heubuch

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT, L 130, 19.5.2017, lk 1).
  • [2]  Brüsselis 5. ja 6. detsembril 2017 toimunud AKV ministrite nõukogu 106. istungjärgu otsus nr 12/CVI/17.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Karoline Graswander-Hainz, Nadja Hirsch, Yannick Jadot, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eric Andrieu, Goffredo Maria Bettini, Reimer Böge, Klaus Buchner, Dita Charanzová, Agnes Jongerius, Frédérique Ries

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Dita Charanzová, Nadja Hirsch, Frédérique Ries

ECR

David Campbell Bannerman, Emma McClarkin, Joachim Starbatty, Jan Zahradil

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Helmut Scholz

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Reimer Böge, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Sorin Moisă, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

S&D

Eric Andrieu, Goffredo Maria Bettini, Karoline Graswander-Hainz, Agnes Jongerius, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Yannick Jadot

2

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

ENF

France Jamet

1

0

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 25. mai 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika