RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

22.5.2018 - (COM(2017/0772/2) – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Elisabetta Gardini
Arvamuse koostaja (*):
Željana Zovko, arengukomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

Muudatusettepanekud

• 001-065 (PDF - 187 KB)
• 001-065 (DOC - 48 KB)
• 066-067 (PDF - 192 KB)
• 066-067 (DOC - 70 KB)
• 068-069 (PDF - 204 KB)
• 068-069 (DOC - 71 KB)
• 070-070 (PDF - 186 KB)
• 070-070 (DOC - 68 KB)
• 071-075 (PDF - 295 KB)
• 071-075 (DOC - 75 KB)
• 076-078 (PDF - 189 KB)
• 076-078 (DOC - 72 KB)
• 079-079 (PDF - 194 KB)
• 079-079 (DOC - 77 KB)
• 080-080 (PDF - 101 KB)
• 080-080 (DOC - 68 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

(COM(2017)0772/2 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0772/2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 196, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0409/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi ning muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0180/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.   kutsub komisjoni üles hoiduma ümberpaigutuste kasutamisest selliste uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks, mis lisanduvad käimasoleva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul, kuna see kahjustab paratamatult teiste oluliste liidu meetmete rakendamist;

4.   palub, et komisjon näeks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus alates 2021. aastast liidu kodanikukaitse mehhanismi rahastamiseks ette piisavad vahendid, arvestades praegust kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamist;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Liidu kodanikukaitse mehhanismiga (edaspidi „liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL12, tugevdatakse liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning lihtsustatakse kodanikukaitsealast koordineerimist, et parandada liidu reageerimist loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetustele.	(1)  Liidu kodanikukaitse mehhanismiga (edaspidi „liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL12, tugevdatakse liidu, liikmesriikide ja nende piirkondade vahelist koostööd ning lihtsustatakse kodanikukaitsealast koordineerimist, et parandada liidu reageerimist loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetustele.
_________________	_________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).	12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused võivad meid tabada ükskõik kus üle maailma, sageli ilma hoiatuseta. Kliimamuutustest tulenevad ja riikide piire ületavad loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused on muutunud üha sagedasemaks, äärmuslikumaks ja keerukamaks. Õnnetustest tulenevad inimlikud, keskkonnaalased või majanduslikud tagajärjed võivad olla tohutud.	(3)  Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused võivad meid tabada ükskõik kus üle maailma, sageli ilma hoiatuseta. Kliimamuutustest tulenevad ja riikide piire ületavad loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused on muutunud üha sagedasemaks, äärmuslikumaks ja keerukamaks. Õnnetustest tulenevad inimlikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed või majanduslikud tagajärjed võivad olla ettenägematu ulatusega. Kahjuks on need õnnetused mõnikord ka tahtlikult põhjustatud, näiteks terrorirünnakute puhul.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Hiljutised kogemused on näidanud, et lootmine liidu mehhanismi poolt koordineeritud ja vahendatud vabatahtlikult pakutavale abile ei taga alati õnnetusest mõjutatud inimeste põhivajaduste rahuldaval viisil täitmiseks piisavate vahendite olemasolu, samuti ei ole asjakohaselt kaitstud keskkond ja vara. Eriti kehtib see juhul, kui liikmesriike tabavad samaaegselt korduvad õnnetused ja kollektiivne suutlikkus jääb ebapiisavaks.	(4)  Hiljutised kogemused on näidanud, et lootmine liidu mehhanismi poolt koordineeritud ja vahendatud vabatahtlikult pakutavale abile ei taga alati õnnetusest mõjutatud inimeste põhivajaduste rahuldaval viisil täitmiseks piisavate vahendite olemasolu, samuti ei ole asjakohaselt kaitstud keskkond ja vara. Eriti kehtib see juhul, kui liikmesriike tabavad samaaegselt õnnetused, mis on nii korduvad kui ka ootamatud, nii looduslikud kui ka inimtegevusest põhjustatud, ja kollektiivne suutlikkus jääb ebapiisavaks. Neist puudujääkidest ja esilekerkivatest ohtudest jagusaamiseks tuleks kõiki liidu vahendeid kasutada täie paindlikkusega, sealhulgas kodanikuühiskonna aktiivse osalemise edendamise kaudu. Sellegipoolest peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid ennetavaid meetmeid sellise riikliku suutlikkuse säilitamiseks, mis on piisav õnnetustega toimetulekuks.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)   Metsatulekahjude ennetamine etendab väga olulist rolli ülemaailmsetes pingutustes vähendada CO2 heidet. Metsatulekahjudes paiskub puude ja turbarikka pinnase põlemise tagajärjel õhku CO2. Täpsemalt, uuringud on näidanud, et tulekahjud põhjustavad 20 % kogu maailma CO2 heitest, s.o rohkem kui on kogu maailma transpordisüsteemide (sõidukid, laevad ja õhusõidukid) heitkogused kokku.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid regulaarselt jagama riskihindamisi ja õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada õnnetuste ohjamisel integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid. Lisaks sellele peaks komisjon olema suuteline nõudma liikmesriikidelt spetsiaalsete, konkreetsete õnnetustega seotud ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust. Halduskoormust peaks vähendama ja ennetusstrateegiaid tõhustama muu hulgas tagades vajalikud seosed muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/201313 põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.	(5)  Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid regulaarselt jagama riskihindamisi oma riiklike ohutus- ja julgeolekuriskide kohta ning õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ohjamisel integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid. Lisaks sellele peaks komisjon olema suuteline nõudma liikmesriikidelt spetsiaalsete, konkreetsete, sh inimtegevusest tingitud õnnetustega seotud ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust, eriti Euroopa Keskkonnaameti kaudu. Oluline on vähendada halduskoormust ja tugevdada ennetuspoliitikat, sealhulgas tugevdades seoseid ja koostööd muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/201313 põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a)  Risk on piirkondade arengu jaoks negatiivne stiimul. Ennetus ja riskijuhtimine eeldavad poliitika ja institutsioonilise raamistiku ümberkujundamist ning kohaliku, riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamist, et töötada välja ja rakendada riskijuhtimismeetmeid, koordineerides paljusid eri osalejaid. Äärmiselt oluline on kaardistada riskid piirkondade ja/või liikmesriikide kaupa, tugevdada reageerimissuutlikkust ja tõhustada ennetusmeetmeid, pöörates erilist tähelepanu kliimaohtudele. Samuti on oluline, et riskide kaardid võtaksid arvesse nii praegusest kliima muutlikkusest kui ka kliimamuutuse prognoositavatest suundumustest tulenevaid riske.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 b)  Kui liikmesriigid valmistavad ette oma riskianalüüse ja riskijuhtimiskavasid, peaksid nad arvesse võtma ka riske elusloodusele ja loomade heaolule. Komisjon peaks kogu Euroopas ergutama teabe levitamist katastroofides kannatada saanud loomade kohta. Sellega seoses tuleks edasi arendada koolitusprogramme ja -kursusi.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 c)  Eriti pikk ja intensiivne oli paljudes liikmesriikides 2017. aasta metsatulekahjude hooaeg, mille tagajärjel hukkus ühesainsas liikmesriigis üle 100 inimese. Suutlikkuse puudujääkide aruandes1a esile tõstetud kättesaadavate vahendite puudumine ning Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse (EERC ehk „vabatahtlik ühisressurss“) võimetus reageerida õigeaegselt kõigile 17 metsatulekahjudega seotud abitaotlusele tõestasid, et liikmesriikide vabatahtlikust panustamisest ei piisa ulatuslike hädaolukordade puhul, mis mõjutavad mitut liikmesriiki korraga.
	_________________
	1a Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusega seoses tehtud edusammude ja allesjäänud puudujääkide kohta, 17.2.2017.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 d)  Kõige loomulikumad partnerid koostöö süvendamiseks on naaberliikmesriigid, kes jagavad samu eksperditeadmisi ja struktuure ning keda kõige tõenäolisemalt mõjutavad samad õnnetused ja riskid.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Tõhustada tuleb kollektiivset võimet õnnetusteks valmistuda ja nendele reageerida eelkõige Euroopas vastastikuse abi andmise kaudu. Lisaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse (nüüdsest „Euroopa kodanikukaitse ühisressurss“) poolt juba pakutavate võimaluste tugevdamisele peaks komisjon kasutusele võtma ka rescEU. rescEU peaks hõlmama suutlikkust reageerida sellistele hädaolukordadele nagu metsa- või maastikutulekahjud, ulatuslikud üleujutused ja maavärinad, samuti peaks sinna kuuluma Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele vastavad välihaiglad ja meditsiini rühmad, keda on võimalik kiiresti tööle rakendada.	(6)  Tõhustada tuleb kollektiivset võimet õnnetusteks valmistuda ja nendele reageerida eelkõige Euroopas vastastikuse abi andmise kaudu. Lisaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse (nüüdsest „Euroopa kodanikukaitse ühisressurss“) poolt juba pakutavate võimaluste tugevdamisele peaks komisjon kasutusele võtma ka rescEU. rescEU peaks hõlmama suutlikkust reageerida sellistele hädaolukordadele nagu metsa- või maastikutulekahjud, ulatuslikud üleujutused ja maavärinad, terrori-, keemia-, bioloogilised, radioloogilised ja tuumarünnakud, samuti peaks sinna kuuluma Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele vastavad välihaiglad ja meditsiini rühmad, keda on võimalik kiiresti tööle rakendada. Sellega seoses tuleb tõhustada ja kaasata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erivahendeid, kuna just omavalitsused on need, kes hakkavad pärast õnnetust kõige esimesena tegutsema. Omavalitsused peaksid välja arendama koostöömudelid, mille raames kogukonnad saaksid jagada parimaid tavasid ja millega antaks neile võimalus aidata välja arendada oma vastupanuvõimet loodusõnnetustele.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on õnnetuste ennetamisel ja ohjamisel väga oluline roll ning nende reageerimisvahendid tuleb asjakohaselt kaasata käesoleva otsuse alusel toimuvasse koordineerimis- ja kasutuselevõtutegevusse kooskõlas konkreetse liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga, et vähendada kattumisi ja soodustada koostoimimisvõimet. Asjaomased omavalitsused saavad ennetustöös palju ära teha ja nad on ka esimesed, kes pärast õnnetust koos oma vabatahtlikega tegutsema hakkavad. Seetõttu tuleb kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil pidevalt koostööd teha, et luua ühised häiresüsteemid kiireks reageerimiseks enne rescEU kasutuselevõttu, samuti korraldada korrapäraseid avalikke teavituskampaaniaid, milles käsitletakse esmaseid reageerimismeetmeid.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust, tagades vahendite olemasolu juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel.	(7)  Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad materiaalsed ja tehnilised vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust ja kasutatavust, tagades materiaalsete ja tehniliste vahendite (sealhulgas eakate või puuetega inimeste päästmiseks) kiire kättesaadavuse juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike, nagu piiriülesed epideemiad. Eelnevalt eraldatud sobiv varustus ja vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel. Tuleks tagada rahaliste vahendite optimaalne ja läbipaistev kasutamine.
Selgitus
Kui võetakse kasutusele vahendeid liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, on kiirus ülimalt tähtis. Seda näitasid traagilised tagajärjed viimaste metsatulekahjude ajal Lõuna-Euroopas, kui tuletõrjelennukite kasutuselevõtmine viibis. ELi kaasrahastamine peab alati toimuma täiesti läbipaistvalt ja aruandekohustust arvestades.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  Paljudel liikmesriikidel ei ole ootamatute õnnetuste korral piisavalt materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Liidu mehhanism peaks seetõttu võimaldama vajaduse korral laiendada materiaalset ja tehnilist baasi, eriti puudega inimeste, eakate või haigete päästmiseks.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning liikmesriikide riiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelise koostöö tugevdamiseks on vaja luua liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis toetuks olemasolevatele struktuuridele.	(9)  Kodanikukaitse valdkonnas on tähtis koht koolitusel ning teadustegevusel ja innovatsioonil. Koolituse ja õppuste tõhusust ja tulemuslikkust, innovatsiooni edendamist ning liikmesriikide siseriiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelist dialoogi ja koostööd tuleks tugevdada olemasolevate struktuuride abil, kaasates tippkeskusi, ülikoole, teadlasi ja muid liikmesriikides olemasolevaid eksperditeadmisi ning vahetades nendega teavet.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a)  Kuna kodanikukaitse tugevdamine viimasel ajal aset leidnud õnnetuste, nii ilmastikutingimuste kui ka sisejulgeolekuga seotud probleemide taustal, on üks kõige olulisem prioriteet kogu liidus, on väga oluline täiendada liidu vahendeid territoriaalse ja kogukonna juhitud mõõtme tugevdamisega, kuna kohaliku kogukonna tegevus on kõige kiirem ja tõhusam viis õnnetuse põhjustatud kahju piiramiseks.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames.	(10)  rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames, kuid mitte rahastamispakettide arvelt, mis on eraldatud teistele olulistele liidu poliitikavaldkondadele nagu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse, õigusküsimuste või inimarengu edendamine kogu maailmas, sealhulgas eelkõige kõik vahendid, mis on eraldatud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise programmidele ja projektidele, pidades silmas asjaolu, et mõnede selliste programmide rakendamine on olnud äärmiselt edukas: õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi maksete assigneeringute kasutusmäär viimase kolme aasta jooksul on ületanud 99 %.
Selgitus
Uute poliitikaettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutustele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvelt, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning õigusküsimuste programmid. Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi peaaegu 100 % kasutusmäär tähendab, et sellest programmist ei saa võtta kasutusele uusi vahendeid, ilma et see mõjutaks negatiivselt konkreetseid projekte ja organisatsioone. FEMM-komisjon on pidevalt osutanud vajadusele suurendada õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rahastamist, võttes arvesse Daphne programmi ja soolise võrdõiguslikkuse programme.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Läbivaadatud liidu mehhanismile tuleks tagada eraldi rahastamine ja eelarvevahendid. Selleks et käimasolevate mitmeaastaste programmide rahastamist mitte kahjustada, tuleks seoses liidu mehhanismi sihipärase läbivaatamisega selle rahastamist aastatel 2018, 2019 ja 2020 suurendada ainult nendest vahenditest, mis on kättesaadavad vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 1311/20131a, eelkõige paindlikkusinstrumendi kaudu.
	___________________
	1a Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Selgitus
Uute poliitikaettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutuste kasutamisele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvel, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning õigusprogramm. Selle asemel tuleks leida vajalikud täiendavad rahalised vahendid, kasutades mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätteid.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Liidu mehhanismi menetlusi tuleb lihtsustada, et oleks tagatud liikmesriikide juurdepääs abile ja vahenditele, mis on vajalikud loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele võimalikult kiireks reageerimiseks.	(11)  Liidu mehhanismi menetlusi tuleb lihtsustada, ühtlustada ja paindlikumaks muuta, et oleks tagatud liikmesriikide kiire juurdepääs abile ja vahenditele, mis on vajalikud loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele võimalikult kiireks ja tõhusaks reageerimiseks.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12)  Olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise maksimeerimiseks ja liikmesriikide toetamiseks abi osutamisel, eelkõige väljaspool liitu aset leidnud õnnetustele reageerimisel tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 966/201214 artikli 129 lõike 1 erandit, kui tegemist on rahastamisega, milleks antakse luba tulenevalt otsuse nr 1313/2013 artiklitest 21, 22 ja 23.	(12)  Olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise maksimeerimiseks ja liikmesriikide toetamiseks abi osutamisel, samuti väljaspool liitu aset leidnud õnnetustele reageerimisel tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 966/201214 artikli 129 lõike 1 erandit, kui tegemist on rahastamisega, milleks antakse luba tulenevalt otsuse nr 1313/2013 artiklitest 21, 22 ja 23. Olenemata sellest erandist peaks eelkõige kodanikukaitse alase tegevuse ja humanitaarabi rahastamine jääma liidu igas tulevases rahastamissüsteemis selgelt eraldatuks ning vastama täielikult selle süsteemi erinevatele eesmärkidele ja õiguslikele nõuetele.
__________________	__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel15. Samuti tuleks sidusus tagada selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030.	(13)  On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel15. Ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvates territoriaalse koostöö programmides nähakse ette erimeetmed, et võtta arvesse katastroofidele vastupanuvõimet, riskide ennetamist ja riskijuhtimist, ning tuleks teha rohkem jõupingutusi ulatuslikuma integratsiooni ja suurema sünergia saavutamiseks. Peale selle peaksid kõik meetmed olema sidusad selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030 ning aktiivselt kaasa aitama nende täitmisele.
__________________	__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).	15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a)  Äärmiselt oluline on säilitada ühises hädaolukordade side- ja infosüsteemis (CECIS) varem registreeritud moodulid, et reageerida abitaotlustele ja osaleda koolitussüsteemis tavapärasel viisil.
Selgitus
Selle alusel luuakse raamistik, mille eesmärk on koguda olukorra kohta kontrollitud teavet, edastada see liikmesriikidele ning jagada lähetustel saadud kogemusi. Registreeritud moodulite säilitamine tähendaks Austria puhul, et riigi tuletõrjeühenduste kümme moodulit ei langeks süsteemist välja.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 b)  Samuti on tähtis ühendada liidu mehhanism, mis on piiratud katastroofile vahetult järgneva ajavahemikuga, teiste liidu vahenditega, mis keskenduvad kahju leevendamisele, nagu solidaarsusfond.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 c)  Oluline on solidaarsusfondi muuta, kehtestades kohustuse heastada keskkonnale tekitatud kahju ning kasutades heakskiitmise näitajana piirkonna või liikmesriigi, mitte maailma SKPd elaniku kohta, et hoida ära olukorda, kus suured, asustatud ja vähejõukad piirkonnad ei ole abikõlblikud fondist toetust saama. Väga oluline on hinnata katastroofist mõjutatud keskkonda majanduse seisukohast, eriti kõrge loodusliku väärtusega alade puhul, nagu kaitstud alad või Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud alad, et neid parandada.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 d)  Vaja on, et liidu tegevus keskenduks ka tehnilise koolituse abi pakkumisele, et suurendada kogukondade eneseabisuutlikkust, mis valmistaks nad paremini ette esmaseks reageerimiseks ja õnnetuse kontrolli alla saamiseks. Avaliku ohutuse valdkonna töötajate, nagu kogukonna juhtide, sotsiaal- ja meditsiinitöötajate, pääste- ja tuletõrjeteenistuste ning kohalike vabatahtlike reageerimisrühmade (kellel peaks olema kiiresti kättesaadav reageerimisvarustus) sihipärane koolitamine ja haridus võib aidata õnnetusi kontrolli alla saada ning vähendada surmajuhtumite arvu nii kriisi ajal kui ka selle järel.
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e)  suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist. e)  suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel;
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a)  lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:   „e a) leevendada otseseid tagajärgi, mis katastroofidel võib olla seoses inimeste elude ning kultuuri- ja looduspärandiga;“
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a b)  lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:   „e b)  tõhustada koostööd ja koordineerimist piiriülesel tasandil.“
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a)  võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, teadusuuringute tulemuste, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;“ a)  võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning paremini hõlbustada ja edendada koostööd ning teadmiste, teadusuuringute tulemuste ja innovatsiooni, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;“
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a)  Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:   „a a)  koordineerib teabe ja suuniste ühtlustamist häiresüsteemide kohta, sealhulgas piiriülesel tasandil;“
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   3 b)  Artikli 5 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega: f)  kogub ja levitab liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud teavet, organiseerib kogemuste vahetamise riskijuhtimissuutlikkuse hindamise osas, koostab koostöös liikmesriikidega ja 22. detsember 2014 nende hindamiste sisu, metoodikat ja struktuuri käsitlevad suunised ning hõlbustab heade tavade vahetamist ennetamise ja valmisoleku planeerimise alal, sealhulgas vabatahtlike vastastikuste eksperdihinnangute kaudu; „f)  kogub ja levitab liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud teavet, organiseerib kogemuste vahetamise riskijuhtimissuutlikkuse hindamise osas, koostab koostöös liikmesriikidega ja 22. detsembriks 2019 nende hindamiste sisu, metoodikat ja struktuuri käsitlevad uued suunised ning hõlbustab heade tavade vahetamist ennetamise ja valmisoleku planeerimise alal, sealhulgas vabatahtlike vastastikuste eksperdihinnangute kaudu;“
(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013D1313&from=EN)
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a)  töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil ning tegema need komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kolme aasta tagant; a)  töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil, konsulteerides asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning tagades vastavuse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga, ning tegema need komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kolme aasta tagant, lähtudes komisjoniga kokkulepitud mudelist, ning sellega seoses kasutatakse olemasolevaid riiklikke teabesüsteeme;
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   a a)  punkt d asendatakse järgmisega: d) osalema vabatahtlikult vastastikuste eksperdihinnangute koostamises riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohta. „d)   osalema vabatahtlikult vastastikuste eksperdihinnangute koostamises riskijuhtimissuutlikkuse kohta eesmärgiga teha kindlaks meetmed, mis puudusi vähendavad.“
Selgitus
Esialgset teksti muutva otsuse eesmärk on selgitada meetme otstarvet seoses artikli 6 üldise muutmisega.
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kolme aasta tagant riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt konkreetsete ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, mis hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Liit kaalub nõuetekohaselt liikmesriikide edusamme õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmisolekul osana tulevasest eeltingimuste mehhanismist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames. Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kolme aasta tagant rakendusaktiga kehtestatud vormile vastav riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse korras. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt konkreetsete ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, mis hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Sellega seoses võivad nimetatud meetmed hõlmata liikmesriikide pingutusi innustada riskihinnangutel põhinevaid investeeringuid ja tagada parem taastamine pärast katastroofe. Täiendavat halduskoormust riiklikul ja piirkondlikul tasandil hoitakse võimalikult väiksena.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võib luua samalaadseid õnnetusi kogevate liikmesriikide jaoks ennetamise ning valmisoleku asjakohase planeerimise ja koordineerimise edendamiseks spetsiaalseid konsulteerimismehhanisme. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega luua samalaadseid õnnetusi kogevate liikmesriikide jaoks ennetamise ning valmisoleku asjakohase planeerimise ja koordineerimise edendamiseks spetsiaalseid konsulteerimismehhanisme. Komisjon ja liikmesriigid soodustavad võimaluse korral ka katastroofiohu juhtimise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiate sidusust.
Selgitus
Komisjoni otsus luua võimalikud konsultatsioonide erimehhanismid peaks hõlmama liidu kodanikukaitse mehhanismis osalevate liikmesriikide kaasamist.
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   b a) lisatakse neljas lõik:   „Komisjon võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui ta leiab, et liikmesriigi ennetavad meetmed ei ole piisavad, arvestades ohtu, millega asjaomane liikmesriik silmitsi seisab.“
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 8 – lõik 1 – punkt k
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   4 a)  Artikli 8 esimese lõigu punkt k asendatakse järgmisega: k)  võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk. „k)  võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid ning koordineerib sealhulgas tegevust muude liidu vahenditega, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk.“
(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1303&from=ET)
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 b)  Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:   „1 a.  Liikmesriigid tugevdavad kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asjaomast haldussuutlikkust.“
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi raames, sealhulgas töötades välja õnnetustele reageerimise stsenaariume, mille aluseks on artikli 6 punktis a osutatud riskihindamised ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade, kaardistades vahendeid ja koostades kavasid reageerimisvahendite kasutamiseks. 1.  Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada nii loodusõnnetustele kui ka inimtegevusest tingitud õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi raames, sealhulgas töötades välja õnnetustele reageerimise stsenaariume, mille aluseks on artikli 6 punktis a osutatud riskihindamised ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade, kaardistades vahendeid, sealhulgas mullatöömasinaid, mobiilseid elektrigeneraatoreid ja mobiilseid tuletõrjevahendeid, ja koostades kavasid reageerimisvahendite kasutamiseks.
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Käesolevaga luuakse Euroopa kodanikukaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide varem eraldatud reageerimisvahenditest ning hõlmab mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte. 1.  Käesolevaga luuakse Euroopa kodanikukaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide varem vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahenditest ning hõlmab mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte.
Selgitus
Vahendite kohustuslik registreerimine ei ole mõne liikmesriigi ja nende vabatahtlike kavade puhul võimalik. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et liikmesriigid ei pruugi olla võimelised pakkuma kõiki vahendeid, näiteks vääramatu jõu tõttu.
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 1a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a.  Kuna riiklik ennetamine peaks liikmesriikide jaoks olema esmatähtis, et vähendada ohutus- ja julgeolekuriske, täiendab Euroopa kodanikukaitse ühisressurss olemasolevaid vahendeid.
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  Kindlaks tehtud riskide põhjal määrab komisjon kindlaks Euroopa kodanikukaitse ühisressursi jaoks vajatavate põhiliste reageerimisvahendite liigid ja arvu („suutlikkuse eesmärgid“). Komisjon jälgib edusamme suutlikkuse eesmärkide saavutamisel ja jätkuvaid puudujääke, ning julgustab liikmesriike neid puudujääke kõrvaldama. Komisjon võib vastavalt artiklile 20, artikli 21 lõike 1 punktile i ja artikli 21 lõikele 2 liikmesriike toetada. 2.  Kohapeal kindlaks tehtud vajaduste ja riskide põhjal määrab komisjon koostöös liikmesriikide pädevate asutustega kindlaks Euroopa kodanikukaitse ühisressursi jaoks vajatavate põhiliste reageerimisvahendite liigid ja arvu („suutlikkuse eesmärgid“). Komisjon jälgib edusamme suutlikkuse eesmärkide saavutamisel ja jätkuvaid puudujääke, ning julgustab liikmesriike neid puudujääke kõrvaldama. Komisjon võib vastavalt artiklile 20, artikli 21 lõike 1 punktile i ja artikli 21 lõikele 2 liikmesriike toetada.
Selgitus
Subsidiaarsuse seisukohast on kasulikum, kui vajadusi analüüsitakse kohapeal või kui komisjon ei saa sellistel juhtudel tegutseda üksi, vaid ainult koos liikmesriikidega.
Muudatusettepanek    42 Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7.  Euroopa kodanikukaitse ühisressursi osaks olevad liikmesriikide reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismi raames hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks, välja arvatud juhul, kui liikmesriikides on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist. 7.  Euroopa kodanikukaitse ühisressursi osaks olevad liikmesriikide reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismi raames hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks, välja arvatud riigisiseste hädaolukordade või vääramatu jõu korral või juhul, kui liikmesriikides on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist. Lõpliku otsuse nende kasutamise kohta teevad liikmesriigid, kes asjaomased reageerimisvahendid registreerisid.
Muudatusettepanek    43 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 8 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Selliste reageerimisvahendite kasutuselevõtu korral jäävad need kättesaadavaks tegeva liikmesriigi juhtimise ja kontrolli alla ning need võib tagasi võtta, kui liikmesriike tabab erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist, takistades neil nimetatud reageerimisvahendeid kättesaadavana hoidmast. Sellistel juhtudel tuleb konsulteerida komisjoniga. Selliste reageerimisvahendite kasutuselevõtu korral jäävad need kättesaadavaks tegeva liikmesriigi juhtimise ja kontrolli alla ning need võib tagasi võtta, kui seda liikmesriiki tabab riigisisene hädaolukord või vääramatu jõud, või kui erakorraline olukord takistab neil nimetatud reageerimisvahendeid kättesaadavana hoidmast. Sellistel juhtudel tuleb konsulteerida komisjoniga.
Muudatusettepanek    44 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  rescEU luuakse abi osutamiseks olukorras, kus olemasolevad vahendid ei võimalda õnnetustele tõhusalt reageerida. 1.  rescEU luuakse abi osutamiseks erakorralises olukorras, kus riigi tasandi vahendid ei ole kättesaadavad või kus olemasolevad vahendid ei võimalda õnnetustele tõhusalt reageerida. RescEU vahendeid ei kasutata selleks, et asendada liikmesriikide enda vahendeid ja asjaomaseid kohustusi.
Muudatusettepanek    45 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  rescEU koosneb järgmistest vahenditest: 2.  RescEU koosneb vahenditest, mis liikmesriikides juba olemasolevaid vahendeid täiendavad, et neid toetada ja tugevdada, ning nendega püütakse käsitleda praegusi ja tulevasi riske. Vahendid tehakse kindlaks reageerimisvahendite võimalike puuduste alusel, mis on seotud tervisealaste hädaolukordade, tööstus-, keskkonna-, seismiliste või vulkaaniliste katastroofidega, inimeste massilise liikumise ja hädaolukordadega, üleujutuste ja tulekahjude, sealhulgas metsatulekahjudega, ning terrorirünnakute ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtudega.   Tuginedes tuvastatud puudustele, peab rescEU sisaldama vähemalt järgmisi vahendeid: a) metsatulekahjude kustutamine õhust; a) metsatulekahjude kustutamine õhust; b) suure võimsusega pumbad; b) suure võimsusega pumbad; c) otsingu- ja päästetööd linnas; c) otsingu- ja päästetööd linnas; d) välihaiglad ja erakorralise meditsiini rühmad. d) välihaiglad ja erakorralise meditsiini rühmad.
Muudatusettepanek    46 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 2a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2a.  Nende vahendite laad jääb paindlikuks ja võib muutuda, et tegeleda muutuste ja tulevaste probleemidega, näiteks kliimamuutuste tagajärjed.
Muudatusettepanek    47 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Kindlaks tehtud riskide põhjal ja võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega. 4. Kindlaks tehtud riskide ja suutlikkuse ning artikli 6 kohase riskijuhtimise planeerimise põhjal antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega. Kui see osutub õnnetuse või õnnetuse ohu korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalikuks, kohaldatakse artiklis 31 sätestatud menetlust käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes. Kui see osutub õnnetuse või õnnetuse ohu korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalikuks, kohaldatakse artiklis 31 sätestatud menetlust käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes.
Muudatusettepanek    48 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5.  Komisjon määrab kindlaks rescEU moodustavate reageerimisvahendite kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas. 5.  Komisjon määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks rescEU moodustavate reageerimisvahendite kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas.
Muudatusettepanek    49 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7.  rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, võttes endale rescEU reageerimisvahendite üle juhtimis- ja kontrollülesanded. 7.  rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, kes võtab endale rescEU reageerimisvahendite strateegilise koordineerimise ülesanded ja vastutab nende kasutuselevõtmise eest, samas kui operatiivjuhtimine ja kontroll on vastuvõtvate liikmesriikide vastutavate ametnike ülesanne.
Muudatusettepanek    50 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8.  Kasutuselevõtmise korral lepib komisjon taotlevate liikmesriikidega kokku rescEU reageerimisvahendite kasutamises. Taotlev liikmesriik lihtsustab operatsioonide käigus oma vahendite ja rescEU tegevuse kooskõlastamist. 8.  Kasutuselevõtmise korral lepib komisjon taotlevate liikmesriikidega ERCC kaudu kokku rescEU reageerimisvahendite kasutamises. Taotlev liikmesriik lihtsustab operatsioonide käigus oma vahendite ja rescEU tegevuse kooskõlastamist.
Muudatusettepanek    51 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 10
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 10.  Juhul kui komisjon hangib soetamise, liisimise või rentimise teel sellist varustust nagu metsatulekahjude õhust kustutamise varustus, tuleb tagada järgmine: 10.  Juhul kui komisjon hangib soetamise, liisimise või rentimise teel sellist varustust nagu metsatulekahjude õhust kustutamise varustus, tuleb tagada järgmine: (a)  varustuse soetamisel sätestatakse komisjoni ja liikmesriigi vahelises lepingus varustuse registreerimine asjaomases liikmesriigis; (a)  varustuse soetamisel sätestatakse komisjoni ja liikmesriigi vahelises lepingus varustuse registreerimine asjaomases liikmesriigis; (b)  liisimisel ja rentimisel varustuse registreerimine liikmesriigis. (b)  liisimisel ja rentimisel ei ole varustuse registreerimine liikmesriigis kohustuslik.   (ba)  äriotstarbeliste õhusõidukite haldamine on usaldatud EASA sertifitseeritud ettevõtjatele.
Muudatusettepanek    52 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu iga kahe aasta tagant artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igal aastal artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest.
Selgitus
Selleks et tagada täielik parlamentaarne kontroll ja järelevalve protsessi üle ning avastada võimalikud eelarvelise mõjuga muudatused võimalikult kiiresti, tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad igal aastal ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas liidu kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine edeneb, sealhulgas kohustuslikku teavet eelarve ja kulude arengu kohta.
Muudatusettepanek    53 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12a – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   See teave peab sisaldama ülevaadet eelarve ja kulude arengust koos üksikasjaliku tehnilise ja finantshinnanguga, täpset teavet kulude suurenemise kohta ja muudatuste kohta (kui neid esineb) selles, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud, ning asjaomaste vahendite kvaliteedinõuete kohta, samuti suurenemise või muudatuste põhjuste kohta.
Selgitus
Selleks et tagada täielik parlamentaarne kontroll ja järelevalve protsessi üle ning avastada võimalikud eelarvelise mõjuga muudatused võimalikult kiiresti, tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad igal aastal ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas liidu kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine edeneb, sealhulgas kohustuslikku teavet eelarve ja kulude arengu kohta.
Muudatusettepanek    54 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide võrgustiku, millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik. Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide võrgustiku, kuhu kuuluvad ka tippkeskused, ülikoolid ja teadlased ning millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik. Komisjon võtab liikmesriikides olemasolevaid kogemusi ja kohapeal tegutsevaid organisatsioone nõuetekohaselt arvesse.
Muudatusettepanek    55 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav lause
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Võrgustik täidab vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid: Võrgustik täidab, püüeldes sooliselt tasakaalustatud koosseisu poole ja vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:
Muudatusettepanek    56 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 a)  Artikli 13 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: a) loob kodanikukaitse ja muude päästetöötajate väljaõppeprogrammi, mis hõlmab õnnetuste ennetamist, õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele reageerimist, ning haldab seda. Programmi kuuluvad ühiskursused ja ekspertide vahetamise süsteem, mis võimaldab lähetada üksikisikuid teistesse liikmesriikidesse. a)  „loob kodanikukaitse ja muude päästetöötajate väljaõppeprogrammi, mis hõlmab õnnetuste ennetamist, õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele reageerimist, ning haldab seda. Programmi kuuluvad ühiskursused ja ekspertide vahetamise süsteem, mis võimaldab lähetada üksikisikuid teistesse liikmesriikidesse. Luuakse uus kodanikukaitse Erasmuse programm kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013* eeskirjade ja põhimõtetega. Väljaõppeprogrammi eesmärk on tõhustada koordineeritust, kokkusobivust ja vastastikust täiendavust artiklites 9 ja 11 osutatud vahendite vahel ning parandada artikli 8 esimese lõigu punktides d ja f osutatud ekspertide pädevust; Kodanikukaitse Erasmuse programmi eesmärk on tõhustada ka koordineeritust, kokkusobivust ja vastastikust täiendavust artiklites 9, 11 ja 12 osutatud vahendite vahel ning parandada artikli 8 esimese lõigu punktides d ja f osutatud ekspertide pädevust.   Kodanikukaitse Erasmuse programm hõlmab rahvusvahelist mõõdet, mille eesmärk on toetada liikmesriikide ja partnerriikide koostöö abil liidu välistegevust, sh selle arengueesmärke.   _______________   * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).“
Selgitus
Raportöör peab vajalikuks muuta otsuse nr 1313/2013/EL artikli 13 lõike 1 punkti a, ehkki komisjoni ettepanekus võtta vastu otsus ei ole seda ette nähtud. Muudatusega tagatakse kooskõla komisjoni ettepaneku eesmärkidega. Kodanikukaitse Erasmuse programmi loomine aitab välja töötada ühtse Euroopa koolitusstandardi, mis põhineb kõikide liikmesriikide kodanikukaitse töötajate samaväärsetel koolitusalastel põhistandarditel.
Muudatusettepanek    57 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt f
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 b)  Artikli 13 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega: f)  soodustab ja julgustab liidu mehhanismi tarvis asjakohaste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist. „f)  soodustab teadus- ja uuendustegevust ning julgustab liidu mehhanismi tarvis asjakohaste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist.“
Muudatusettepanek    58 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 c (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (9 c)  Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:   „3a.  Komisjon laiendab koolitusvõimekust ning suurendab teadmiste ja kogemuste jagamist liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustiku ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel, et aidata täita katastroofiohu vähendamise rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Sendai raamistikus sisalduvaid kohustusi.“
Selgitus
Selle uue lõike eesmärk on aidata edendada teadmiste ja kogemuste jagamist, sealhulgas koolitusvõimekuse kolmandatesse riikidesse laiendamise potentsiaali (nagu on märgitud vahehindamise tulemustes), et parandada tulevasi reageerimisoperatsioone ja sidusust Sendai raamistikuga.
Muudatusettepanek    59 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 16 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (11 a)  Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võivad kujutada endast iseseisvaid abimissioone või toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. „2.  Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võivad kujutada endast iseseisvaid abimissioone või toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral määrab komisjon humanitaarabi andjatega konsulteerides täpselt kindlaks sekkumise ulatuse ja oma suhte laiema humanitaartegevuse osalistega, tagades kooskõla Euroopa humanitaarabi konsensusega ja humanitaarpõhimõtete järgimise.“
Selgitus
Kodanikukaitse mehhanismi vahehindamisel leiti, et reageerimisoperatsioonide muutumisega seoses mõjutab reageerimisoperatsioonides sisalduvate kodanikukaitsealaste sekkumiste hägus määratlemine mehhanismi eesmärkide saavutamist. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada otsuse tekstis kodanikukaitseoperatsioonide ulatust inimtegevusest tingitud katastroofide ja keerukate hädaolukordade korral, kus toimuvad ka humanitaarabioperatsioonid.
Muudatusettepanek    60 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liidu mehhanismi jaoks vajalikud assigneeringud kiidavad järk-järgult heaks Euroopa Parlament ja nõukogu iga-aastase eelarvemenetluse käigus, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013* tagatud vahendeid, eelkõige paindlikkusinstrumenti, nagu on sätestatud I lisas.   ____________________   * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Selgitus
Uute poliitikaettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutuste kasutamisele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvel, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning õigusprogramm. Selle asemel tuleks leida vajalikud täiendavad rahalised vahendid, kasutades mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätteid.
Muudatusettepanek    61 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 20 a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega suurendatakse liidu asjakohast nähtavust, sealhulgas tõstetakse artiklites 11, 12 ja artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi. Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega suurendatakse liidu asjakohast nähtavust, sealhulgas tõstetakse artiklites 11, 12 ja artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi. Töötatakse välja teabestrateegia, et teha liidu mehhanismi raames võetud meetmetega saavutatud konkreetsed tulemused kodanikele nähtavaks.
Muudatusettepanek    62 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a.  Liikmesriikide vahendite puhul, mis ei ole seotud Euroopa kodanikukaitse ühisressursiga, ei tohi transpordiressurssidele antava liidu rahalise toetuse summa ületada 55 % kogu rahastamiskõlblikest kuludest. Sellise rahastamise saamiseks võtavad liikmesriigid kohustuse registreerida kõik oma käsutuses olevad vahendid koos asjakohaste juhtimisstruktuuridega lisaks neile, mis on juba eelnevalt seotud Euroopa kodanikukaitse ühisressursiga, võimaldades neil nii reageerida tervise-, tööstus-, seismilistele või vulkaanilistele katastroofidele, massilisele inimeste liikumisele ja hädaolukordadele, üleujutustele ja metsatulekahjudele, terrorirünnakutele ning keemia-, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumarünnakutele.
Muudatusettepanek    63 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus, maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe. 2.  Luuakse koostoime ja vastastikune täiendavus ning tagatakse parem koordineerimine muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus (sealhulgas Euroopa Liidu Solidaarsusfond), maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika, ilma et see tooks kaasa nende valdkondade rahaliste vahendite ümberjaotamise. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe, võttes samal ajal arvesse nende meetmete ja nende rahastamise erilist ja sõltumatut iseloomu ning tagades, et need on kooskõlas humanitaarabi Euroopa konsensusega.
Selgitus
Pidades silmas komisjoni ettepaneku artikli 26 lõiget 1, mis võimaldab kodanikukaitse meetmete rahastamist eri allikatest, on käesoleva muudatusettepaneku eesmärk tagada humanitaarabi- ja kodanikukaitseoperatsioonide ning nende rahastamise selge eristamine.
Muudatusettepanek    64 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 32 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek g)  rescEU loomine, juhtimine ja ülalpidamine vastavalt artiklis 12 sätestatule, sealhulgas kasutuselevõtu otsuseid ja töökorda käsitlevad kriteeriumid; g)  rescEU loomine, juhtimine ja ülalpidamine vastavalt artiklis 12 sätestatule, sealhulgas kasutuselevõtu otsuseid käsitlevad kriteeriumid, töökord ja tingimused rescEU vahendite kasutuselevõtmiseks riiklikul tasandil liikmesriigi poolt ning sellega seotud finants- ja muu korraldus;
Muudatusettepanek    65 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa (uus)
Muudatusettepanek
I LISA
TÄIENDAVATE RAHAERALDISTE SOOVITUSLIK JAOTUS AASTATEKS 2018–2020
2018
2019
2020
KOKKU
Täiendavad assigneeringud kokku rubriigis 3*
CA
19,157
115,2
122,497
256,854
PA
11
56,56
115,395
182,955
Täiendavad assigneeringud kokku rubriigis 4*
CA
2
2
2,284
6,284
PA
0,8
1,8
2,014
4,614
Täiendavad assigneeringud rubriikides 3 ja 4 kokku*
CA
21,157
117,2
124,781
263,138
PA
11,8
58,36
117,409
187,569
(miljonites eurodes)
* Summad antakse täies ulatuses paindlikkusinstrumendi kaudu.
Selgitus
Liidu kodanikukaitse mehhanismi praeguse läbivaatamisega seoses vajaminevad täiendavad summad aastateks 2018–2020 tuleks otsuses endas täpsemalt kindlaks määrata. Seda tuleks teha eraldiseisvas üksikasjalikus I lisas. Kõik mehhanismi läbivaatamisega seotud vajalikud täiendavad rahalised vahendid tuleks võtta kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätete abil.

SELETUSKIRI

Murettekitav olukord

Euroopas ja mujal maailmas esinevate looduskatastroofide sagedus ja tugevus suureneb märkimisväärselt ning need on tõsiseks ohuks ühiskonnale, majandusele ja ökosüsteemidele.

Probleemi tõsidusest aimu saamiseks võib võtta näiteks 2017. aasta looduskatastroofid. Ainuüksi Euroopas hukkus nimetatud katastroofides 200 inimest. 2017. aastal puhkenud tulekahjud laastasid Lõuna-Euroopat – maha põles rohkem kui üks miljonit hektarit metsa ning vaevalt kuue kuu jooksul sai surma üle saja inimese. 2017. aastal räsisid Euroopa ülemereterritooriume Kariibi mere piirkonnas korduvalt ka troopilised tormid, mis pani Euroopa abistamissuutlikkuse proovile. Veelgi ootamatumad olid samal aastal orkaanide tekitatud rängad üleujutused ja purustused Euroopa Põhja-Atlandi rannikul.

Teadusuuringutele tuginev tulevikustsenaarium on aga veelgi murettekitavam, sest prognooside kohaselt nimetatud nähtused intensiivistuvad. 2017. aasta sarnased aastad ei ole enam erand, vaid reegel. Peamine põhjus on kahtlemata kliimamuutused, mis on süvendanud äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud nähtuste negatiivset mõju. Kliimamuutusi ei peeta ilmaasjata üheks suurimaks ülemaailmseks ohuks inimeste tervisele 21. sajandil.

Parem reageerimine

Euroopa Liit ei ole kõige selle taustal passiivseks jäänud. Euroopa Liit on aastate jooksul välja töötanud tõhusa katastroofidele reageerimise võrgustiku. ELi kodanikukaitse mehhanism on selle süsteemi kese. Mehhanism on oma toetava rolliga aidanud liikmesriikidel suurendada jõupingutusi õnnetuste ennetamisel ja ohtude vähendamisel. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu on mehhanismi alusel teostatud operatsioone nii ELis kui ka väljaspool. Kodanikukaitse mehhanismi hiljutises vahehindamises rõhutatakse, et mehhanism on Euroopa solidaarsuse konkreetne tõend.

Ometi on hiljutised praktilised kogemused seoses 2017. aasta tulekahjude hooaja või 2015.–2016. aasta rändekriisiga tõstnud esile mehhanismi puudused tõhususe ja tulemuslikkuse osas.

Praegune mudel põhineb liikmesriikide vabatahtlikul panusel, kes teevad hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele ennetavalt kättesaadavaks oma vahendid (edaspidi „Euroopa kodanikukaitse ühisressurss”), saades liidult vastutasuks rahalist toetust, et katta kohanemise, sertifitseerimise ja transpordiga seotud kulud. Kõnealune süsteem on aga osutunud ebapiisavaks, et reageerida samaaegselt mitut liikmesriiki mõjutavate suurõnnetuste korral. Kui jääda lootma põhiliselt riiklike vahendite kasutamise võimalusele, seisneb suurim probleem selles, et riiklikke vahendeid ei saa ELi tasandil kasutada, kui nad on ette nähtud kasutamiseks riiklikul tasandil.

Selleks et Euroopa Liit suudaks tagada oma kodanike turvalisuse katastroofide korral, tuleb luua tõhusam mehhanism, mis oleks võimeline reageerima otsusekindlalt ja usaldusväärselt. Raportöör pooldab ambitsioonikamat mehhanismi.

Tulevikunägemus

Raportööri nägemus täielikult välja arendatud Euroopa kodanikukaitse mehhanismist tugineb kolmele põhiaspektile.

1. Tõeline Euroopa kodanikukaitse mehhanism Tulevane mehhanism tuleks varustada vahenditega, mis täiendavad liikmesriikide olemasolevaid vahendeid, samuti omavahenditega. Tuleks luua tõeline Euroopa kodanikukaitse mehhanism. Uue mehhanismiga täidetakse riiklikes reageerimissüsteemides tuvastatud lüngad. Eesmärk ei ole asendada ega dubleerida liikmesriikide tegevust, vaid seda vajaduse korral täiendada.

Mehhanismi loomiseks rahastab liit uute vahendite hankimist (nt lennukid tulekahjude kustutamiseks). Uued vahendid võidakse hankida liisilepingute alusel või olemasolevate vahendite remontimise või kohandamise teel, millesse liit peab märkimisväärselt panustama. Võib tuua ka muid rahaliste stiimulite näiteid: liit võiks kanda mehhanismi tegevus- või transpordikulud.

Mõningad nimetatud aspektidest on Euroopa kodanikukaitse mehhanismi praeguses arenguetapis juba ette nähtud ja see on heaks lähtepunktiks. Praeguse süsteemiga ettenähtud madala kaasrahastamise määra tõttu ei ole stiimuleid aga piisavalt ära kasutatud.

2. Mehhanismi sidusus muude olemasolevate vahenditega Uue mehhanismi tegevus peab ühtlasi olema sidusam nii ELis kui ka väljaspool. See tähendab, et mehhanismi loomine peab käima käsikäes liikmesriikide täiendavate jõupingutustega ennetamise vallas. Uue süsteemiga edendatakse kõikide osalejate vastutust. Ennetamisel saab katastroofide ohjamisel olema keskne roll ja seda tuleb tulevikus arendada. Seega ei tegutseks raportööri kavandatud uus mehhanism isoleeritult, vaid rajaneks teiste Euroopa vahendite eelistel ning keskenduks ohu ennetamisele.

Sidusus ei peaks aga kajastuma üksnes ennetamisel, vaid ka reageerimisel. Uut mehhanismi tuleks võimalikult suures ulatuses koordineerida teiste olemasolevate katastroofidele reageerimise ELi vahenditega, nagu humanitaarabi rahastamisvahend. Kahe vahendi nõuetekohane koordineerimine tagab ulatuslikuma, ühtsema ja tõhusama tegutsemise nii ELis kui ka väljaspool.

3. Piisavate vahendite eraldamine Tulenevalt kahest eelmisest aspektist on raportöör seisukohal, et tulevikus peab EL oma rahalist panust suurendama. Praegune ajavahemikuks 2014–2020 mehhanismile eraldatud 368 miljoni euro suurune eelarve on võrreldes rohkem kui 433 miljardi euroni ulatuva majandusliku kahjuga, mida äärmuslikud ilmastikutingimused on alates 1980. aastatest liikmesriikides põhjustatud, naeruväärselt väike.

Raportöör on seisukohal, et käsikäes ELi suuremate rahaliste kohustustustega tuleks liidule omistada piisav roll koordineerimisel. Raportöör eeldab, et Euroopa Liit juhib ja kontrollib täielikult võimalikku uut Euroopa kodanikukaitse mehhanismi. Sellest hetkest, kui liit tagab täies ulatuses uue mehhanismi vahenditega varustamise, saab temast ka vahendite käsutaja.

Lisaks peab raportöör asjakohaseks luua kodanikukaitse Erasmuse programm, et tugevdada liikmesriikide juba olemasolevat koostööd.

Lõpetuseks tõstab raportöör esile kodanike usalduse Euroopa kodanikukaitse vastu, sest aasta-aastalt ilmneb Eurobaromeetri andmetest, et 90 % vastanute jaoks on oluline, et EL panustaks kodanikukaitse rolli vahendusel oma territooriumil toimuvatele katastroofidele reageerimisse. Enamik ELi kodanikke (56 %) on seisukohal, et nende riigil puuduvad piisavad vahendid, et kõikide suurõnnetustega üksi toime tulla. Nimetatud andmetest nähtub, et kodanikukaitse Euroopa on just see, mida kodanikud soovivad.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta
(COM(2017)0772/2 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD))

Arvamuse koostaja: Željana Zovko (*)

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Euroopas ja maailmas on üha rohkem katastroofe, millega kaasnevad suured inimkahjud ja materiaalsed kulud. Ilmastikuga seotud looduskatastroofide, näiteks üleujutuste ja metsatulekahjude sagedus ja intensiivsus suureneb ka kliimamuutuste tõttu. Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi[1] eesmärk on toetada, täiendada ja hõlbustada liikmesriikidel meetmete koordineerimist katastroofide ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks. Kodanikukaitse mehhanismi saab aktiveerida nii liidus kui väljaspool liitu juhtuvatele suurõnnetustele reageerimiseks (rohkem kui pool mehhanismi aktiveerimise juhtudest seotud väliskatastroofidega). Väljaspool ELi toimuvate katastroofidele korral aktiveeritakse mehhanism sageli paralleelselt ELi humanitaarabi osutamisega.

Praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutusel oleva komisjoni ettepanekuga[2] selle otsuse muutmiseks seatakse järgmised eesmärgid: 1) tugevdada ELi ja selle liikmesriikide suutlikkust katastroofidele reageerida – luua ELi tasandil sihtotstarbeline vahendite reserv (rescEU), mis võetakse kasutusele komisjoni otsusega, ning tõhustada ka liikmesriikide panustamist Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi; 2) panna rohkem rõhku ennetusmeetmetele ja sidususele ELi teiste tegevuspõhimõtetega; 3) edendada mehhanismi operatsioonide puhul lihtsustatud ja tõhusaid haldusmenetlusi.

Käesolevas arengukomisjoni arvamuses, mis esitatakse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile, toetab arvamuse koostaja käsitust, et tuleb tugevdada ELi ja selle liikmesriikide suutlikkust katastroofidele reageerida, rõhutades samas, et vaja on täielikult järgida subsidiaarsuse põhimõtet. Sellega seoses esitab arvamuse koostaja komisjoni ettepaneku ja praegu kehtiva otsuse kohta rea muudatusettepanekuid, mis põhinevad muu hulgas hiljutiste hindamiste tulemustel[3].

Olulisemate muudatusettepanekutega taotletakse järgmisi eesmärke:

•  tugevdada kodanikukaitse mehhanismi rahvusvahelise koostöö mõõdet, muu hulgas koolitusvõimekuse ja teadmiste jagamise suurendamise kaudu. See peaks toetama ka rahvusvahelise katastroofiohu vähendamise kohustuste (eelkõige Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030) täitmist;

•  rõhutada vajadust selgelt määratleda kodanikukaitse mehhanismi operatsioonide ulatus inimtegevusest tingitud ja keerukate hädaolukordade puhul, järgides Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas; rõhutada, et need meetmed ja nende rahastamise vahendid peaksid jääma täiesti eraldiseisvaks, isegi kui taotletakse eri vahendite sünergiat ja vastastikust täiendavust;

•  tagada, et ELi tasandi suutlikkus (rescEU) ei asendaks, vaid täiendaks kodanikukaitse alase suutlikkuse arendamist liikmesriikide tasandil, ja et jääks püsima transpordikulude kaasrahastamine nende vahendite osas, mis ei kuulu Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning liikmesriikide riiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelise koostöö tugevdamiseks on vaja luua liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis toetuks olemasolevatele struktuuridele.	(9)  Koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning liikmesriikide riiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelise koostöö tugevdamiseks on vaja luua liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis toetuks olemasolevatele struktuuridele. See võrgustik peaks edendama ja tugevdama suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega, et tõhustada koostööd katastroofiohu vähendamiseks ning aidata täita kohustusi, mis on võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus aastateks 2015–2030.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12)  Olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise maksimeerimiseks ja liikmesriikide toetamiseks abi osutamisel, eelkõige väljaspool liitu aset leidnud õnnetustele reageerimisel tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 966/201214 artikli 129 lõike 1 erandit, kui tegemist on rahastamisega, milleks antakse luba tulenevalt otsuse nr 1313/2013 artiklitest 21, 22 ja 23.	(12)  Olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise maksimeerimiseks ja liikmesriikide toetamiseks abi osutamisel, eelkõige väljaspool liitu aset leidnud õnnetustele reageerimisel tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 966/201214 artikli 129 lõike 1 erandit, kui tegemist on rahastamisega, milleks antakse luba tulenevalt otsuse nr 1313/2013 artiklitest 21, 22 ja 23. Olenemata sellest erandist peaks eelkõige kodanikukaitse alase tegevuse ja humanitaarabi rahastamine jääma liidu igas tulevases rahastamissüsteemis selgelt eraldatuks ning vastama täielikult selle süsteemi erinevatele eesmärkidele ja õiguslikele nõetele.
__________________	__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel15. Samuti tuleks sidusus tagada selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030.	(13)  On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel15. Peale selle peaksid kõik meetmed olema sidusad selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030 ning aktiivselt kaasa aitama nende täitmisele.
__________________	__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).	15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotluse korral võib komisjon lähetada kohale eksperdirühma, et ennetusmeetmete osas nõu anda. „2.  Komisjon võib ka liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotluse korral või omal algatusel pärast asjaomastelt sidusrühmadelt nõusoleku taotlemist lähetada kohale eksperdirühma, et ennetusmeetmete osas nõu anda.“
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada komisjonil etendada aktiivsemat rolli ennetusmeetmetega seotud eksperdirühmade missioonide kasutamisel, ka kolmandates riikides, kuna see võib suurendada nende nähtavust ja kättesaadavust. Nagu vahehindamise tulemustes rõhutatud, võivad need missioonid koos muude vahenditega aidata suurendada rahvusvahelist kodanikukaitse alast koostööd ja parandada sidusust Sendai raamistikuga.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a)  metsatulekahjude maapealne kustutamine;
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4.  Kindlaks tehtud riskide põhjal ja võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega. 4.  Kindlaks tehtud riskide põhjal, võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi ja liikmesriikide kodanikukaitse alaseid kogemusi ning pärast konsulteerimist asjaomaste kriisialdiste piirkondadega, antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7.  rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, võttes endale rescEU reageerimisvahendite üle juhtimis- ja kontrollülesanded. 7.  rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, võttes endale rescEU reageerimisvahendite rakendamise volitused.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 3
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 a)  Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega: 3.  Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotlusel võib komisjon lähetada koha peale eksperdirühma, et valmisolekumeetmete osas nõu anda. „3.  Komisjon võib ka liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotluse korral või omal algatusel pärast asjaomastelt sidusrühmadelt nõusoleku taotlemist lähetada kohale eksperdirühma, et valmisolekumeetmete osas nõu anda.“
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada komisjonil etendada aktiivsemat rolli valmisolekumeetmetega seotud eksperdirühmade missioonide kasutamisel, ka kolmandates riikides, kuna see võib suurendada nende nähtavust ja kättesaadavust. Nagu vahehindamise tulemustes rõhutatud, võivad need missioonid koos muude vahenditega aidata suurendada rahvusvahelist kodanikukaitse alast koostööd ja parandada sidusust Sendai raamistikuga.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (9 b)  Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:   „3 a.  Komisjon laiendab koolitusvõimekust ning suurendab teadmiste ja kogemuste jagamist liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustiku ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel, et aidata täita katastroofiohu vähendamise rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Sendai raamistikus sisalduvaid kohustusi.“
Selgitus
Selle uue lõike eesmärk on aidata edendada teadmiste ja kogemuste jagamist, sealhulgas koolitusvõimekuse kolmandatesse riikidesse laiendamise potentsiaali (nagu on märgitud vahehindamise tulemustes), et parandada tulevasi reageerimisoperatsioone ja sidusust Sendai raamistikuga.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 16 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (11 a)  Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võivad kujutada endast iseseisvaid abimissioone või toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. „2.  Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võivad kujutada endast iseseisvaid abimissioone või toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral määrab komisjon humanitaarabi andjatega konsulteerides täpselt kindlaks sekkumise ulatuse ja oma suhte laiema humanitaartegevuse osalistega, tagades kooskõla Euroopa humanitaarabi konsensusega ja humanitaarpõhimõtete järgimise.“
Selgitus
Kodanikukaitse mehhanismi vahehindamisel leiti, et reageerimisoperatsioonide mitmekesisust ja muutlikku olemust ilmas pidades mõjutab reageerimisoperatsioonides sisalduvate kodanikukaitsealaste sekkumiste hägus määratlemine mehhanismi eesmärkide saavutamist. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada otsuse tekstis kodanikukaitseoperatsioonide ulatust inimtegevusest tingitud katastroofide ja keerukate hädaolukordade korral, kus toimuvad ka humanitaarabioperatsioonid.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a.  Vahendite puhul, mis ei ole seotud Euroopa kodanikukaitse ühisressursiga, ei tohi transpordiressurssidele antava liidu rahalise toetuse summa ületada 55% kogu rahastamiskõlblikest kuludest. Selle toetuse saamiseks loovad liikmesriigid kõigi nende endal katastroofidele reageerimiseks kasutada olevate kodanikukaitsevahendite registri, mis ei ole seotud Euroopa ühisressursiga.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus, maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe. 2.  Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus, maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe, võttes samal ajal arvesse meetmete ja nende rahastamise erilist ja sõltumatut iseloomu ning tagades, et need on kooskõlas humanitaarabi Euroopa konsensusega.
Selgitus
Pidades silmas komisjoni ettepaneku artikli 26 lõiget 1, mis võimaldab kodanikukaitse meetmete rahastamist eri allikatest, on käesoleva muudatusettepaneku eesmärk tagada humanitaarabi- ja kodanikukaitseoperatsioonide ning nende rahastamise selge eristamine.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu kodanikukaitse mehhanism
Viited	COM(2017)0772 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2017
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 14.12.2017
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	15.3.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Željana Zovko 8.2.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	20.2.2018	20.3.2018
Vastuvõtmise kuupäev	24.4.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Pál Csáky, Monika Vana

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21	+
ALDE	Paavo Väyrynen
ECR	Eleni Theocharous
EFDD	Ignazio Corrao, Mireille D'Ornano
GUE/NGL	Lola Sánchez Caldentey
PPE	Pál Csáky, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Cristian Dan Preda, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko
S&D	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein
VERTS/ALE	Maria Heubuch, Monika Vana

0	–

1	0
ECR	Nirj Deva

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta
• [2]  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (2017/0309 (COD))
• [3]  Liidu kodanikukaitse mehhanismi vahehindamine, 2014–2016 (lõpparuanne), august 2017.
  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu kodanikukaitse mehhanismi vahehindamise kohta ajavahemikus 2014–2016 (SWD(2017) 287 final)
  Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne 33/2017 „ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimise koordineerimine on olnud üldjoontes mõjus“

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta
(COM(2017)0772/2 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD))

Arvamuse koostaja: José Manuel Fernandes

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt ettepaneku üle praegust liidu kodanikukaitse mehhanismi muuta, et liit saaks anda nii oma kodanikele kui ka väljaspool Euroopat paremat kriisi- ja erakorralist abi, sealhulgas tõhusama katastroofide ennetamise teel. Ta tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on solidaarsuse kui ELi põhiväärtuse üks reaalsemaid väljendusi.

Arvamuse koostaja rõhutab, et investeerimine katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse on parim kaitse, mitte ainult seetõttu, et sel on kõige suurem potentsiaal päästa elusid ja vältida inimkannatusi, vaid ka seetõttu, et see aitab vältida suuri taastamiskulusid pärast katastroofi. Euroopa Komisjoni enda arvutuste kohaselt aitab suurõnnetusteks valmisolekule kulutatud 1 euro säästa kuni 7 eurot katastroofijärgset abi.

Arvamuse koostaja on veendunud, et praegune süsteem oleks tulnud juba ammu ümber kujundada. Praeguse vabatahtliku süsteemi ebapiisavust näitas valusalt liidu reageering mitmele hiljutisele katastroofile, eelkõige olemasolevate vahendite puudumine 2016. ja 2017. aasta metsatulekahjude ajal, kui 17 abitaotlusest rahuldati ainult 10 ja needki pärast märkimisväärseid viivitusi, mille tulemusena hukkus kokku üle 100 inimese. Ka mitmes aruandes on juhitud tähelepanu lünkadele teatud kriitilise tähtsusega reageerimisvahendite kättesaadavuses, eelkõige seoses metsatulekahjude kustutamise lennukitega, peavarjuga ja võimalik, et ka muud liiki vahenditega.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et kavandatud struktuur kahe üksteist täiendava sambaga – ühelt poolt Euroopa kodanikukaitse ühisressurss, mis koosneb liikmesriikide varem eraldatud reageerimisvahenditest, ja teiselt poolt reageerimissuutlikkuse sihtotstarbeline reserv rescEU, mida juhitakse ja kontrollitakse liidu tasandil ning mida kasutatakse viimase võimalusena – on kõige sobivam ja tõhusam viis praeguse raamistiku piirangute kõrvaldamiseks. Koondades ressursse optimaalselt ja saavutades mastaabisäästu, toob liidu kodanikukaitse mehhanism liikmesriikide jaoks kaasa olulise kokkuhoiu.

Arvamuse koostaja tuletab meelde, et komisjoni ettepaneku maksumus on aastateks 2018–2020 hinnanguliselt 280 miljonit eurot, sellest 256,9 miljonit eurot rubriigis 3 „Julgeolek ja kodakondsus“, 6,3 miljonit eurot rubriigis 4 „Globaalne Euroopa“ ja 16,9 miljonit eurot rubriigis 5 „Halduskulud“. Kavandatud tegevuskuludest eraldatakse 54 % valmisolekuks, sealhulgas rescEU vara soetamiseks või liisimiseks, 37 % reageerimiseks ja 9 % ennetustegevuseks. Ettepanek hõlmab ka 100 lisatöötaja töölevõtmist kolme aasta jooksul. Arvamuse koostaja on seisukohal, et need ettepanekud on läbivaatamise ulatuse ja eesmärgiga proportsionaalsed.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt ettepaneku üle kasutada suurema osa (88 %) lisaressursside katmiseks paindlikkusinstrumenti. Ta lükkab aga kindlalt tagasi ettepaneku paigutada ümber olemasolevate programmide vahendid rubriikides 3 ja 4 kuni 31,3 miljoni euro ulatuses. Nagu eelarvekomisjon on korduvalt rõhutanud, peaks uute oluliste poliitikaettepanekutega kaasnema uued vahendid. Lisaks paistavad paljud seotud programmid, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning õigusprogramm silma suurepärase täitmise määraga ja on aastaid olnud alarahastatud. Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku rahastada vajalikke lisavahendeid 3 ja 4 rubriigis täielikult paindlikkusinstrumendi kaudu, nagu on täpsustatud uues I lisas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Punkt 2 a (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. kutsub komisjoni üles hoiduma ümberpaigutuste kasutamisest selliste uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks, mis lisanduvad käimasoleva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul, kuna see kahjustab paratamatult teiste oluliste liidu meetmete rakendamist;
Selgitus
Uute poliitikaettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutuste kasutamisele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvel, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning õigusprogramm.
Muudatusettepanek    2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Punkt 2 b (uus)
Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. palub, et komisjon näeks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus alates 2021. aastast liidu kodanikukaitse mehhanismi rahastamiseks ette piisavad vahendid, arvestades praegust läbivaatamist;
Selgitus
Selleks et kasutada ära liidu kodanikukaitse mehhanismi praegune läbivaatamine, mis tugevdab nii poliitikat kui ka rahastamist, on oluline, et komisjon esitaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis ettepanekuid tehes ambitsioonika rahastamispaketi liidu kodanikukaitse mehhanismile pärast 2020. aastat.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust, tagades vahendite olemasolu juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel.	(7) Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust ja kasutatavust, tagades vahendite kiire olemasolu juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel. Tuleks tagada rahaliste vahendite optimaalne ja läbipaistev kasutamine.
Selgitus
Kui võetakse kasutusele vahendeid liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, on kiirus ülimalt tähtis. Seda näitasid traagilised tagajärjed viimaste metsatulekahjude ajal Lõuna-Euroopas, kui tuletõrjelennukite kasutuselevõtmine viibis. ELi kaasrahastamine peab alati toimuma täiesti läbipaistvalt ja aruandekohustust arvestades.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames.	(10) rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames, kuid seda ei tohi teha nende rahastamispakettide arvel, mis on eraldatud liidu teistele peamistele poliitikavaldkondadele, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse, õigusküsimuste ja inimarengu edendamine kogu maailmas.
Selgitus
Kui võetakse kasutusele vahendeid liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, on kiirus ülimalt tähtis. Seda näitasid traagilised tagajärjed viimaste metsatulekahjude ajal Lõuna-Euroopas, kui tuletõrjelennukite kasutuselevõtmine viibis. ELi kaasrahastamine peab alati toimuma täiesti läbipaistvalt ja aruandekohustust arvestades.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Läbivaadatud liidu kodanikukaitse mehhanismile tuleks tagada eraldi rahastamine ja eelarvevahendid. Selleks et käimasolevate mitmeaastaste programmide rahastamist mitte kahjustada, tuleks liidu kodanikukaitse mehhanismi sihipärase läbivaatamisega seoses selle rahastamist aastatel 2018, 2019 ja 2020 suurendada ainult nendest vahenditest, mis on kättesaadavad vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 1311/20131 a, eelkõige paindlikkusinstrumendi kaudu.
	___________________
	1 a Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Selgitus
Uute poliitikaettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutuste kasutamisele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvel, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning õigusprogramm. Selle asemel tuleks leida vajalikud täiendavad rahalised vahendid, kasutades mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätteid.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu iga kahe aasta tagant artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest.“ Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igal aastal artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest.
Selgitus
Selleks et tagada täielik parlamentaarne kontroll ja järelevalve protsessi üle ning avastada võimalikud eelarvelise mõjuga muudatused võimalikult kiiresti, tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad igal aastal ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas liidu kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine edeneb, sealhulgas kohustuslikku teavet eelarve ja kulude arengu kohta.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12a – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   See teave peab sisaldama ülevaadet eelarve ja kulude arengust koos üksikasjaliku tehnilise ja finantshinnanguga, täpset teavet kulude suurenemise kohta ja muudatuste kohta (kui neid esineb) selles, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud, ning asjaomaste vahendite kvaliteedinõuete kohta, samuti suurenemise või muudatuste põhjuste kohta.“
Selgitus
Selleks et tagada täielik parlamentaarne kontroll ja järelevalve protsessi üle ning avastada võimalikud eelarvelise mõjuga muudatused võimalikult kiiresti, tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad igal aastal ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas liidu kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine edeneb, sealhulgas kohustuslikku teavet eelarve ja kulude arengu kohta.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liidu mehhanismi jaoks vajalikud assigneeringud kiidavad järk-järgult heaks Euroopa Parlament ja nõukogu iga-aastase eelarvemenetluse käigus, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki olemasolevaid vahendeid kooskõlas nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013*, tuginedes eelkõige paindlikkusinstrumendile, nagu on sätestatud I lisas.“   ____________________   * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Selgitus
Uute poliitikaettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutuste kasutamisele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvel, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning õigusprogramm. Selle asemel tuleks leida vajalikud täiendavad rahalised vahendid, kasutades mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätteid.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa (uus)
Muudatusettepanek
I LISA
TÄIENDAVATE RAHAERALDISTE SOOVITUSLIK JAOTUS AASTATEKS 2018–2020
2018
2019
2020
KOKKU
Täiendavad assigneeringud kokku rubriigis 3*
KA
19,157
115,2
122,497
256,854
MA
11
56,56
115,395
182,955
Täiendavad assigneeringud kokku rubriigis 4*
KA
2
2
2,284
6,284
MA
0,8
1,8
2,014
4,614
Täiendavad assigneeringud rubriikides 3 ja 4 kokku*
KA
21,157
117,2
124,781
263,138
MA
11,8
58,36
117,409
187,569
(miljonites eurodes)
* Summad antakse täies ulatuses paindlikkusinstrumendi kaudu.
Selgitus
Liidu kodanikukaitse mehhanismi praeguse läbivaatamisega seoses vajaminevad täiendavad summad aastateks 2018–2020 tuleks otsuses endas täpsemalt kindlaks määrata. Seda tuleks teha eraldiseisvas üksikasjalikus I lisas. Kõik mehhanismi läbivaatamisega seotud vajalikud täiendavad rahalised vahendid tuleks võtta kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätete abil.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu kodanikukaitse mehhanism
Viited	COM(2017)0772/2 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2017
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.12.2017
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	José Manuel Fernandes 13.12.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.3.2018
Vastuvõtmise kuupäev	24.4.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Monika Vana, Tiemo Wölken, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jean-Paul Denanot, Anneli Jäätteenmäki, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27	+
ALDE	Jean Arthuis, Gérard Deprez, Anneli Jäätteenmäki
ECR	Bernd Kölmel
GUE/NGL	Liadh Ní Riada
PPE	Richard Ashworth, Reimer Böge, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský
S&D	Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Indrek Tarand, Monika Vana

2	–
ENF	André Elissen, Marco Zanni

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (30.4.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta
(COM(2017)0772 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD))

Arvamuse koostaja: Daniel Buda

LÜHISELGITUS

Euroopa kodanikukaitse mehhanism on tähtis Euroopa Liidu strateegia, mille kaudu saab kiiresti tegutseda hädaolukordades, mis võivad tekkida Euroopa Liidu territooriumil või sellest väljaspool, ning mille abil on võimalik anda kõigis osalevates riikides olemasolevate ressursside ühise kasutuse kaudu koordineeritud abi. Parandada tuleb aga selle ennetus-, valmisoleku-, korraldus- ja hädaolukordade ohjamise suutlikkust.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et ELi kodanikukaitse mehhanism on väga vajalik, et täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 196, millega soodustatakse liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme.

Seetõttu peab arvamuse koostaja kiiduväärseks Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on praegust solidaarsusmehhanismi lihtsustada ja tugevdada ning eraldada rohkem Euroopa Liidu raha, et luua lisaks liikmesriikide enda vahenditele suur Euroopa vahendite reserv, millest saab liikmesriikide vahendeid täiendada.

Arvamuse koostaja rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu juba toetatakse kliimamuutustega kohanemist, riskiennetust ja -ohjet. Peale selle on arvamuse koostaja seisukohal, et hõlbustamaks abi kiiret ja tõhusat andmist, tuleks rescEU raames vahendite kasutuselevõtmisel lähtuda piirkondlikust tegutsemisviisist, mis tähendab eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist ja vahendite kaasamist, et piirkonna eripärasid paremini arvesse võtta.

Et katastroofide jätkusuutlik ennetus ja nende korral tegutsemine oleks tõhusam ja tulemuslikum, on väga oluline kasutada ära eri liidu rahaliste vahendite koostoimet. Seetõttu innustab arvamuse koostaja eri vahendeid, sealhulgas Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF), ühtse meetodi alusel paremini koordineerima ja koos kasutama.

Arvamuse koostaja toetab ka komisjoni ettepanekut luua selles valdkonnas eri liikmesriikides olemasolevate oskuste ja teadmiste võrgustik, kuhu arvamuse koostaja arvates võiksid kuuluda ka tippkeskused ja ülikoolid.

Ühtlasi on arvamuse koostaja seisukohal, et välja tuleks töötada parem teavitusstrateegia, millega muuta ELi kodanikukaitse mehhanismi raames toimuv tegevus ja saavutatud tulemused kodanikele paremini nähtavaks ning suurendada nende usku sellesse, et liit suudab katastroofe ennetada ja nende korral tegutseda.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Liidu kodanikukaitse mehhanismiga (edaspidi „liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL12, tugevdatakse liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning lihtsustatakse kodanikukaitsealast koordineerimist, et parandada liidu reageerimist loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetustele.	(1)  Liidu kodanikukaitse mehhanismiga (edaspidi „liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL12, tugevdatakse liidu, liikmesriikide ja nende piirkondade vahelist koostööd ning lihtsustatakse kodanikukaitsealast koordineerimist, et parandada liidu reageerimist loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetustele.
_________________	_________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).	12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused võivad meid tabada ükskõik kus üle maailma, sageli ilma hoiatuseta. Kliimamuutustest tulenevad ja riikide piire ületavad loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused on muutunud üha sagedasemaks, äärmuslikumaks ja keerukamaks. Õnnetustest tulenevad inimlikud, keskkonnaalased või majanduslikud tagajärjed võivad olla tohutud.	(3)  Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused võivad meid tabada ükskõik kus üle maailma. Loodusõnnetused, mida võimendavad kliimamuutused, ja inimtegevusest tingitud õnnetused, sealhulgas uut liiki ohud, nagu sisejulgeolekuga seotud ohud, on muutunud üha sagedasemaks, äärmuslikumaks ja keerukamaks ning ületavad riikide piire. Õnnetustest tulenevad inimlikud, keskkonnaalased või majanduslikud tagajärjed on sageli keskpikas ja pikas perspektiivis tohutud.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Hiljutised kogemused on näidanud, et lootmine liidu mehhanismi poolt koordineeritud ja vahendatud vabatahtlikult pakutavale abile ei taga alati õnnetusest mõjutatud inimeste põhivajaduste rahuldaval viisil täitmiseks piisavate vahendite olemasolu, samuti ei ole asjakohaselt kaitstud keskkond ja vara. Eriti kehtib see juhul, kui liikmesriike tabavad samaaegselt korduvad õnnetused ja kollektiivne suutlikkus jääb ebapiisavaks.	(4)  Hiljutised kogemused on näidanud, et lootmine liidu mehhanismi poolt koordineeritud ja vahendatud vabatahtlikult pakutavale abile ei taga alati õnnetusest mõjutatud inimeste põhivajaduste õigeaegseks ja rahuldavaks täitmiseks piisavate vahendite olemasolu, samuti ei ole asjakohaselt kaitstud keskkond ja vara. Eriti kehtib see juhul, kui liikmesriike ja nende piirkondi, samuti lähinaabruses asuvaid liikmesriike ja piirkondi tabavad korduvad ja samaaegsed õnnetused ning kollektiivne suutlikkus jääb ebapiisavaks. Süsteemi tuleks tõhustada ning liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid ennetavaid meetmeid, et säilitada riigi suutlikkus ja tugevdada seda sellise tasemeni, mis on piisav, et õnnetustele nõuetekohaselt reageerida.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid regulaarselt jagama riskihindamisi ja õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada õnnetuste ohjamisel integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid. Lisaks sellele peaks komisjon olema suuteline nõudma liikmesriikidelt spetsiaalsete, konkreetsete õnnetustega seotud ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust. Halduskoormust peaks vähendama ja ennetusstrateegiaid tõhustama, tagades muu hulgas vajalikud seosed muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/201313 põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.	(5)  Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid kõikidel tasanditel, kuna kliimamuutused mõjutavad kõiki territooriume ja on oma olemuselt piiriülesed. Selleks peaksid liikmesriigid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega jagama riskihindamisi ja õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada õnnetuste ohjamisel, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, võimalikult kiiresti integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid, muu hulgas hariduse ja kutsealase koolituse kaudu. Lisaks sellele peaks komisjon vajaduse korral nõudma liikmesriikidelt konkreetsete õnnetuste, nagu maavärinate, põua, kuumalainete, metsa- või maastikutulekahjude, üleujutuste ja veepuuduse ning humanitaar- ja tehnoloogiliste katastroofidega seotud spetsiaalsete koolitus-, ennetus-, valmisoleku- ja evakueerimiskavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust. On oluline vähendada halduskoormust ning tõhustada ennetusstrateegiaid ja operatiivset suutlikkust, ka piiriülesel tasandil, parandades muu hulgas seoseid ja koordineerimist muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/201313 artiklis 1 ja põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga. Sellega seoses tuleb rõhutada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu juba toetatakse kliimamuutustega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning selle eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud eeltingimused.
_________________	_________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a)  Liidu makropiirkondlikud strateegiad võivad pakkuda kvaliteetseid koostööraamistikke, et luua ennetavad operatiivmeetmed ning reageerimis- ja juhtimiskeskused, võimaldades kõnealuses valdkonnas koostööd ka naabruses asuvate kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Tõhustada tuleb kollektiivset võimet õnnetusteks valmistuda ja nendele reageerida eelkõige Euroopas vastastikuse abi andmise kaudu. Lisaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse (nüüdsest „Euroopa kodanikukaitse ühisressurss“) poolt juba pakutavate võimaluste tugevdamisele peaks komisjon kasutusele võtma ka rescEU. rescEU peaks hõlmama suutlikkust reageerida sellistele hädaolukordadele nagu metsa- või maastikutulekahjud, ulatuslikud üleujutused ja maavärinad, samuti peaks sinna kuuluma Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele vastavad välihaiglad ja meditsiini rühmad, keda on võimalik kiiresti tööle rakendada.	(6)  Tõhustada tuleb kollektiivset võimet õnnetustega seotud koolitusi korraldada, õnnetusteks valmistuda ja nendele reageerida eelkõige Euroopas tulemusliku vastastikuse abi andmise ja koostöö kaudu, sest nii on võimalik tagada, et sekkumisvajadust saab paremini prognoosida ja abi andmisele kuluvat aega märkimisväärselt lühendada. Lisaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse (nüüdsest „Euroopa kodanikukaitse ühisressurss“ või „kodanike abistamise kohustus“) poolt juba pakutavate võimaluste tugevdamisele peaks komisjon kasutusele võtma ka rescEU. rescEU peaks hõlmama eelnevat ühist suutlikkust reageerida sellistele loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele nagu metsa- või maastikutulekahjud, ulatuslikud üleujutused, maavärinad, terrorismioht ning muud ettenägematud olukorrad, sealhulgas võimalik terav ravimipuudus, samuti peaks sinna kuuluma Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele vastavad välihaiglad ja meditsiini rühmad, keda on võimalik kiiresti ja samaaegselt mitmes erinevas asukohas tööle rakendada. rescEU hõlmatavad operatiivvahendid tuleks teha taotluse korral kättesaadavaks reageerimisoperatsioonidele, et kõrvaldada suutlikkuse puudujääke ja tugevdada kodanikukaitse ühisressursi raames tehtavaid jõupingutusi. Äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel võetavate meetmete jaoks tuleks kehtestada erisätted, arvestades nende kaugust ja eripära.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on õnnetuste ennetamisel ja ohjamisel väga oluline roll ning nende reageerimisvahendid tuleb asjakohaselt kaasata käesoleva otsuse alusel toimuvasse koordineerimis- ja kasutuselevõtutegevusse kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga, et vähendada kattumisi ja soodustada koostoimimisvõimet. Asjaomased omavalitsused saavad ennetustöös palju ära teha ja nad on ka esimesed, kes pärast õnnetust koos oma vabatahtlikega tegutsema hakkavad. Seetõttu tuleb kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil pidevalt koostööd teha, et luua ühised häiresüsteemid kiireks reageerimiseks enne rescEU kasutuselevõttu, samuti korraldada korrapäraseid avalikke teavituskampaaniaid, milles käsitletakse esmaseid reageerimismeetmeid.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b)  Et abi saaks kiiresti ja tõhusalt kasutama hakata, peaks rescEU raames vahendite kasutuselevõtmisel olema ka territoriaalne mõõde ning tuleks võtta arvesse, et piirkondade eripäradega arvestamiseks ja õnnetuse põhjustatud kahju piiramiseks on oluline lähtuda piirkondlikust ja vajaduse korral kogukonna juhitud tegutsemisviisist.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust, tagades vahendite olemasolu juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel.	(7)  Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad materiaalsed ja tehnilised vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust, tagades materiaalsete ja tehniliste vahendite (sealhulgas eakate või puuetega inimeste päästmiseks) olemasolu juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Eelnevalt eraldatud sobiv varustus ja vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning liikmesriikide riiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelise koostöö tugevdamiseks on vaja luua liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis toetuks olemasolevatele struktuuridele.	(9)  Koolitus ning teadus- ja uuendustegevus on kodanikukaitse valdkonnas tehtava koostöö olulised aspektid. Koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks, uuendustegevus soodustamiseks, kaasates uued tehnoloogiad, nagu kõrgtehnoloogiline varustus, ja teadusuuringute viimased tulemused, et tagada linna- ja metsaalade tõhusam seire, ning liikmesriikide riiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelise dialoogi ja koostöö tugevdamiseks, sealhulgas piiriülesel tasandil, on vaja luua liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis toetuks olemasolevatele struktuuridele ning milles osaleksid teadlased, liikmesriikide teadus- ja koolituskeskused, ülikoolid ja vajaduse korral tippkeskused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. Äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide puhul tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et nad on samuti sellesse võrgustikku integreeritud, tõhustades samal ajal koolitusalast koostööd ning ennetus- ja reageerimissuutlikkust piirkonnas asuvate kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Liidu mehhanismi menetlusi tuleb lihtsustada, et oleks tagatud liikmesriikide juurdepääs abile ja vahenditele, mis on vajalikud loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele võimalikult kiireks reageerimiseks.	(11)  Liidu mehhanismi menetlusi tuleb lihtsustada, ühtlustada ja paindlikumaks muuta, et oleks tagatud liikmesriikide kiire juurdepääs abile ja vahenditele, mis on vajalikud loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele võimalikult kiireks ja tõhusaks reageerimiseks.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel15. Samuti tuleks sidusus tagada selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030.	(13)  On oluline tagada, et liikmesriigid ning nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi, sealhulgas metsaalade korrapärase majandamise, süttivate materjalide majandamise ja metsa korraldamise abil. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ja omavalitsustevaheliste ennetus- ja varajase hoiatamise meetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele15, sealhulgas radioaktiivsete ainetega seotud, bioloogilistele või keemiaõnnetustele reageerimisel. Ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvates territoriaalse koostöö programmides on ette nähtud spetsiaalsed meetmed, millega võtta arvesse vastupanuvõimet katastroofide suhtes, riskiennetust ja -juhtimist, ning seetõttu on vaja teha suuremaid jõupingutusi tihedama integratsiooni ja suurema koostoime nimel. Samuti tuleks sidusus tagada selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030. Ühtlasi tuleks loodusõnnetustele reageerimist paremini koordineerida Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga (ELSF).
__________________	__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).	15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a)  Liidu tegevus peab keskenduma ka tehnilise koolituse alase abi pakkumisele, et suurendada kogukondade eneseabisuutlikkust ning valmistada nad paremini ette esmaseks reageerimiseks ja õnnetuse kontrolli alla saamiseks. Avaliku ohutuse valdkonna töötajate, nagu kogukonna juhtide, sotsiaal- ja meditsiinitöötajate, pääste- ja tuletõrjeteenistuste ning kohalike vabatahtlike reageerimisrühmade (kellel peaks olema kiiresti kättesaadav reageerimisvarustus) sihipärane koolitamine ja haridus võib aidata õnnetusi kontrolli alla saada ning vähendada surmajuhtumite arvu nii kriisi ajal kui ka selle järel.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a – alapunkt -a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega: c)  kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral ning c)  kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas asjakohaste materiaalsete ja tehniliste vahendite kasutuselevõtmisega päästeoperatsioonides;
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek e)  suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist. e)  suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel;
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a)  lõikele 1 lisatakse punkt e a:   e a)  tõhustada koostööd ja koordineerimist piiriülesel tasandil;
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a)  võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, teadusuuringute tulemuste, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas; a)  võtab meetmeid, et edendada haridust, suurendada teadlikkust, parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada arutelu, teadmiste, teadus- ja uuendustegevuse tulemuste (koos soovituste ja lühiajaliste prognoosidega), heade tavade ja teabe jagamist ning koostööd, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, naabruses asuvate kolmandate riikide ja vajaduse korral äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide hulgas;
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt aa (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 5 lõikele 1 lisatakse punkt aa:   aa)  pakub taotluse korral abi otsuste tegemisel;
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt ab (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b)  Artikli 5 lõikele 1 lisatakse punkt ab:   ab)  koordineerib teabe ja suuniste ühtlustamist häiresüsteemide kohta, sealhulgas piiriülesel tasandil;
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 5 – lõige 1 – punkt h
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (3 c)  Artikli 5 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega: h)  edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi; h)  edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist ja koordineerimist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist ja neile reageerimist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi suurema koostoime saavutamiseks, sealhulgas nende materiaalsete ja tehniliste vahendite suurendamiseks ja ajakohastamiseks;
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a)  töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil ning tegema need komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kolme aasta tagant; a)  töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil koostöös vastavate kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning tegema need komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kahe aasta tagant;
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 6 – lõik 1 – alalõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kolme aasta tagant riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt konkreetsete ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, mis hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Liit kaalub nõuetekohaselt liikmesriikide edusamme õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmisolekul osana tulevasest eeltingimuste mehhanismist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames. Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kahe aasta tagant riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt konkreetsete ennetus- ja valmisolekukavade esitamist ning loob neile suunava raamistiku selliste kavade koostamiseks, mis hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Liit kaalub nõuetekohaselt liikmesriikide ning ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtud edusamme õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmisolekul osana tulevasest tugevdatud eeltingimuste mehhanismist investeeringute tegemiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 8 – lõik 1 – punkt k
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (4 a)  Artikli 8 esimese lõigu punkt k asendatakse järgmisega: k)  võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk. „k)  võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid ning koordineerib sealhulgas tegevust muude liidu vahenditega, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk.“
(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1303&from=ET)
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 9 – lõige 1a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 b)  Artikli 9 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:   „1a.  Liikmesriigid tugevdavad kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asjaomast haldussuutlikkust.“
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi raames, sealhulgas töötades välja õnnetustele reageerimise stsenaariume, mille aluseks on artikli 6 punktis a osutatud riskihindamised ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade, kaardistades vahendeid ja koostades kavasid reageerimisvahendite kasutamiseks. 1.  Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada nii loodusõnnetustele kui ka inimtegevusest tingitud õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi raames, sealhulgas töötades välja õnnetustele reageerimise stsenaariume, mille aluseks on artikli 6 punktis a osutatud riskihindamised ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade, kaardistades vahendeid ja koostades kavasid reageerimisvahendite kasutamiseks.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Käesolevaga luuakse Euroopa kodanikukaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide varem eraldatud reageerimisvahenditest ning hõlmab mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte. 1.  Käesolevaga luuakse Euroopa kodanikukaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide reageerimisvahenditest, milleks on antud eelnev luba, ning hõlmab mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte, lähtudes kodanike abistamise kohustuse põhimõttest.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt d Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 11 – lõige 10
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 10.  Viiteid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusele, EERC-le ja vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahenditele käsitatakse viidetena Euroopa kodanikukaitse ühisressursile. 10.  Viiteid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusele, EERC-le ja kodanike abistamise kohustusele käsitatakse viidetena Euroopa kodanikukaitse ühisressursile.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c)  otsingu- ja päästetööd linnas; c)  otsingu- ja päästetööd linnas, mägedes ja metsas;
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kindlaks tehtud riskide põhjal ja võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega. Kindlaks tehtud riskide põhjal ja võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi ning vajadust tagada reageerimisvahendite puhul paindlikkus, antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega.
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7.  rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, võttes endale rescEU reageerimisvahendite üle juhtimis- ja kontrollülesanded. 7.  rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, võttes endale rescEU reageerimisvahendite üle juhtimis- ja kontrollülesanded ning kasutades ühist ja standarditud operatiivkeelt, mida mõistavad kõik õnnetuste korral reageerivad üksused.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8.  Kasutuselevõtmise korral lepib komisjon taotlevate liikmesriikidega kokku rescEU reageerimisvahendite kasutamises. Taotlev liikmesriik lihtsustab operatsioonide käigus oma vahendite ja rescEU tegevuse kooskõlastamist. 8.  Kasutuselevõtmise korral lepib komisjon taotlevate liikmesriikide või asjakohasel juhul riikidega kokku rescEU reageerimisvahendite kasutamises. Taotlev liikmesriik lihtsustab operatsioonide käigus oma vahendite, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste reageerimisevahendite ning vabatahtlike tegevuse, ja rescEU tegevuse kooskõlastamist.
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12 – lõige 9
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 9.  Eri reageerimisvahendite koordineerimist hõlbustab vajaduse korral komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16. 9.  Eri reageerimisvahendite koordineerimist hõlbustab vajaduse korral komisjon, kes võtab muu hulgas arvesse, kas on vaja kehtestada piirkondlik tegutsemisviis, ja korraldab tegevust vajaduse korral eri liikmesriikide vahel, kui see on võimalik ja läheduse tõttu mõistlik. Koordineerimist hõlbustatakse ka ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide võrgustiku, millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik. Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide võrgustiku, kuhu kuuluvad ka teadus- ja koolituskeskused, ülikoolid, teadlased ja vajaduse korral tippkeskused ning millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis on avatud ka teadmiste ja parimate tavade jagamisele kolmandate riikidega. Võrgustik täidab vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid: Võrgustik täidab tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise, teadmiste levitamise, kommunikatsiooni ja üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide valdkonnas järgmisi ülesandeid:
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 a)  Artikli 13 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: a)  loob kodanikukaitse ja muude päästetöötajate väljaõppeprogrammi, mis hõlmab õnnetuste ennetamist, õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele reageerimist, ning haldab seda. Programmi kuuluvad ühiskursused ja ekspertide vahetamise süsteem, mis võimaldab lähetada üksikisikuid teistesse liikmesriikidesse. a)  loob kodanikukaitse ja muude päästetöötajate väljaõppeprogrammi, mille eesmärk on pakkuda eksperditeadmisi seoses õnnetuste ennetamise, õnnetusteks valmisoleku ja õnnetustele reageerimisega, ning haldab seda. Programmis kasutatakse vajaduse korral olemasolevaid tippkeskusi ja ülikoole ning sellesse kuuluvad ühiskursused ja ekspertide vahetamise süsteem, mis võimaldab lähetada üksikisikuid teistesse liikmesriikidesse. Programm hõlmab ka sätteid koostöö kohta naabruses asuvate kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – punkt f
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (9 b)  Artikli 13 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega: f)  soodustab ja julgustab liidu mehhanismi tarvis asjakohaste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist. f)  soodustab teadus- ja uuendustegevust ning julgustab liidu mehhanismi tarvis asjakohaste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist.
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 20a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega suurendatakse liidu asjakohast nähtavust, sealhulgas tõstetakse artiklites 11, 12 ja artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi. Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega tagatakse liidu asjakohane nähtavus, sealhulgas tõstetakse artiklites 11, 12 ja artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi. Töötatakse välja teavitusstrateegia, mille eesmärk on anda kodanikele liidu mehhanismi raames toimuvast tegevusest teada ja suurendada kodanike usku liidu suutlikkusse õnnetusi ennetada ja nende korral tegutseda.
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b – alapunkt i Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c)  kulud, mis on vajalikud, et ajakohastada või parandada reageerimisvahendite valmisolekut ja kättesaadavust, nii et need muutuksid kasutatavaks osana Euroopa kodanikukaitse ühisressursist, kooskõlas Euroopa kodanikukaitse ühisressursi kvaliteedinõuetega ja vajaduse korral sertifitseerimisprotsessi käigus koostatud soovitustega („kohandamiskulud“). Nimetatud kulud võivad hõlmata moodulite ja teiste reageerimisvahendite toimimisvõime, koostoimimisvõime, autonoomsuse, sõltumatuse, transporditavuse ja pakendamisega seotud kulusid ning muid vajalikke kulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetselt Euroopa kodanikukaitse ühisressursist eraldatud vahenditega. c)  kulud, mis on vajalikud, et ajakohastada või parandada reageerimisvahendite valmisolekut ja kättesaadavust, nii et need muutuksid kasutatavaks osana Euroopa kodanikukaitse ühisressursist, kooskõlas Euroopa kodanikukaitse ühisressursi kvaliteedinõuetega ja vajaduse korral sertifitseerimisprotsessi käigus koostatud soovitustega („kohandamiskulud“). Nimetatud kulud võivad hõlmata moodulite ja teiste reageerimisvahendite toimimisvõime, koostoimimisvõime, autonoomsuse, sõltumatuse, transporditavuse ja pakendamisega seotud kulusid ning muid vajalikke kulusid, sealhulgas kodanikukaitse alase vabatahtliku töö edendamise ja vabatahtlike koolitamisega seotud kulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetselt Euroopa kodanikukaitse ühisressursist eraldatud vahenditega.
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.  Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus, maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe. 2.  Luuakse koostoime ja vastastikune täiendavus ning tagatakse parem koordineerimine muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus (sealhulgas Euroopa Liidu Solidaarsusfond), maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika, ilma et see tooks kaasa nende valdkondade rahaliste vahendite ümberjaotamise. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu kodanikukaitse mehhanism
Viited	COM(2017)0772 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2017
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	REGI 14.12.2017
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Daniel Buda 7.12.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.1.2018	27.3.2018
Vastuvõtmise kuupäev	26.4.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Victor Boştinaru, Rosa D’Amato, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Ruža Tomašić, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Petras Auštrevičius, Daniel Buda, John Howarth, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Marek Plura, Boris Zala

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
EFDD	Rosa D’Amato
PPE	Pascal Arimont, Daniel Buda, Ivana Maletić, Marek Plura, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Lambert van Nistelrooij
S&D	Victor Boştinaru, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, John Howarth, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Boris Zala, Damiano Zoffoli
VERTS/ALE	Bronis Ropė, Monika Vana

1	–
NI	Konstantinos Papadakis

1	0
ECR	Ruža Tomašić

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (4.4.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

(COM(2017)0772 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD))

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Angelika Mlinar (arvamuse koostaja)

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavale keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  Sooline võrdõiguslikkus on ELi alusväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning mida liit on kohustunud kogu oma tegevuses järgima. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte väitega, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid regulaarselt jagama riskihindamisi ja õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada õnnetuste ohjamisel integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid. Lisaks sellele peaks komisjon olema suuteline nõudma liikmesriikidelt spetsiaalsete, konkreetsete õnnetustega seotud ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust. Halduskoormust peaks vähendama ja ennetusstrateegiaid tõhustama muu hulgas tagades vajalikud seosed muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/20131 põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.	(5)  Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid regulaarselt jagama riskihindamisi ja õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada õnnetuste ohjamisel integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama kõikehõlmava sootundliku programmitöö, kuna loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused ning keskkonnapoliitika mõjutavad mehi ja naisi erinevalt. Seega tuleb selleks, et töötada välja õiglane ja tõhus katastroofiohu vähendamine ja tugevdada kodanikukaitse mehhanisme, kaasata soolise võrdõiguslikkuse küsimused kõigisse etappidesse ennetamisest valmisoleku ja reageerimise protsessideni, muu hulgas ühine riskianalüüs ja kriisiohjesekkumine konflikti- ja konfliktijärgses olukorras. Lisaks sellele peaks komisjon olema suuteline nõudma liikmesriikidelt spetsiaalsete, konkreetsete õnnetustega seotud ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust. Halduskoormust peaks vähendama ja ennetusstrateegiaid tõhustama muu hulgas tagades vajalikud seosed muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/20131 põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.
_____________________	_____________________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Euroopa Liit peab kogu oma tegevuses arvesse võtma asjaolu, et lisaks õnnetuse vahetutele tagajärgedele võivad naistel olla tervishoiuga seotud erivajadused. Liikmesriigid ja liit peaksid esmajärjekorras tagama, et rasedad naised saavad vajalikke tervishoiuteenuseid.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b)  Kõigis riskijuhtimisetappides tuleks tagada sanitaar- ja hügieenirajatiste, -teenuste ja -vahendite olemasolu, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste erivajadustele ja teadvustades neid.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 c)  Naistel ja tütarlastel on hädaolukorra kontekstis suurem oht kogeda füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Seetõttu on oluline, et õnnetuste ohjamise projektid hõlmaksid meetmeid, millega ennetada soolist vägivalda ja sellele tõhusalt reageerida, nagu meetmed naiste turvalisuse tagamiseks õnnetusejärgselt, samal ajal on vaja soolise vägivalla ohvritele mõeldud tugiteenuseid arstiabi, psühholoogilise toe ja muu abi andmiseks. Naiste- ja tüdrukutevastase vägivallaga seotud teemad tuleks lisada olemasolevatesse ohu vähendamise ja hädaolukordadele reageerimise alastesse koolitusse ja juhenditesse.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a)  Selleks et tõhusamalt ennetada konkreetseid ohtusid, millega naised ja tüdrukud hädaolukorra kontekstis kokku puutuvad, ja neile ohtudele tõhusamalt reageerida, tuleks õnnetuste ohu ohjamise ja kodanikukaitse alase kavandamise, elluviimise ja haldamise valdkonna töötajaid koolitada sootundlikes küsimustes. Sel eesmärgil on väga oluline käimasolev dialoog ja koostöö liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustiku ning naiste õigusi kaitsvate ja samas keskkonnakatastroofide alaseid teadmisi omavate võrgustike ja organisatsioonide vahel, et leida täielikult valdkonnaülene lähenemisviis õnnetuste ennetamisele, nendeks valmisolekule ja neile reageerimisele liidus ja liikmesriikides.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames.	(10)  rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames, kuid mitte rahastamispakettide arvelt, mis on eraldatud teistele olulistele liidu poliitikavaldkondadele nagu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse, õiguse või inimarengu edendamine kogu maailmas, sealhulgas eelkõige kõik vahendid, mis on eraldatud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise programmidele ja projektidele, pidades silmas asjaolu, et mõnede selliste programmide rakendamine on olnud äärmiselt edukas (õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi maksete assigneeringute puhul saavutati viimase kolme aasta jooksul rohkem kui 99 %).
Selgitus
Uute ettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutustele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvelt, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning õigusküsimuste programmid. Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi peaaegu 100 % kasutusmäär tähendab, et sellest programmist ei saa võtta kasutusele uusi vahendeid, ilma et see mõjutaks negatiivselt konkreetseid projekte ja organisatsioone. FEMM-komisjon on pidevalt osutanud vajadusele suurendada õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rahastamist, võttes arvesse Daphne programmi ja soolise võrdõiguslikkuse programme.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a)  Läbivaadatud liidu kodanikukaitse mehhanismile tuleks tagada eraldi rahastamine ja eelarvevahendid. Kuna käimasolevate mitmeaastaste programmide rahastamist ei tohi kahjustada, tuleb liidu kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamisega seoses selle rahastamist aastatel 2018, 2019 ja 2020 suurendada ainult nendest vahenditest, mis on kättesaadavad vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 1311/20131a, eelkõige paindlikkusinstrumendi kaudu.
	___________________
	1a Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Selgitus
Uute ettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutustele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvelt, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning õigusküsimuste programmid.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 b)  Läbivaadatud liidu kodanikukaitse mehhanismi rahastamise ja eelarve planeerimisel ja vahendite eraldamisel tuleks kasutada soolise võrdõiguslikkusega arvestavat eelarvestamist, mis hõlmab eelarve hindamist soolise mõõtme seisukohast, et võtta paremini arvesse soolist perspektiivi hädaolukordadega tegelemisel riskijuhtimise ja õnnetuste ennetamise meetmete raames.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a)  edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks oma riskihindamised, oma riskijuhtimissuutlikkuse hindamise ja kokkuvõtte oma õnnetuste ohjamise planeerimisest, nagu on sätestatud artiklis 6; a)  edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks oma riskihindamised, oma riskijuhtimissuutlikkuse hindamise ja kokkuvõtte oma õnnetuste ohjamise planeerimisest, nagu on sätestatud artiklis 6. Hindamised peavad olema sootundlikud;
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 12a – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu iga kahe aasta tagant artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu iga kahe aasta tagant artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest, esitades konkreetseid andmeid soolise mõõtme integreerimise kohta.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Võrgustik täidab vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:“ Võrgustik täidab, püüeldes sooliselt tasakaalustatud koosseisu poole ja vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:“
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 2a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (9 a)  Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõik:   2a.  Täites lõikes 1 sätestatud ülesandeid, peavad komisjon ja liikmesriigid tagama, et koolitustes ja oskuste omandamise protsessides, samuti ohu vähendamise ja hädaolukordadele reageerimise juhendites võetaks arvesse soolist perspektiivi, pöörates erilist tähelepanu naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ennetamisele ja sellele reageerimisele;
Selgitus
Selle täiendava lõigu eesmärk on võtta juhendite ja koolituste kaudu liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustikus kasutusele sootundlikkuse põhimõte.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus) Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 13 – lõige 3a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (9 b)  Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõik:   3a.  Komisjon tagab, et õnnetuste andmed tehakse kättesaadavaks sugupoolte lõikes, nagu on nõutud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus, et käsitleda naiste rolli ohu vähendamise alases planeerimises ja soolist perspektiivi kogu protsessi käigus;
Selgitus
Selle täiendava lõigu eesmärk on võtta õnnetuste andmete kogumisel kasutusele sootundlikkuse põhimõte. Koostöö edendamise ja parandamise jaoks on vaja andmeid ja statistikat, mis aitaks mõista õnnetuse ohtu ja sellele reageerida. Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus on selgelt kirjas, et asjaomased andmed peavad olema segregeeritud.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 Otsus nr 1313/2013/EL Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Jooksevhindades 480 630 000 eurot saadakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 3 „Julgeolek ja kodakondsus” ning jooksevhindades 150 936 000 eurot rubriigist 4 „Globaalne Euroopa”. Liidu mehhanismi jaoks vajalikud assigneeringud kiidavad järk-järgult heaks Euroopa Parlament ja nõukogu iga-aastase eelarvemenetluse käigus, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki olemasolevaid vahendeid kooskõlas nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/201*, tuginedes eelkõige paindlikkusinstrumendile.“   ____________________   * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Selgitus
Uute ettepanekutega peaksid kaasnema uued vahendid. Arvamuse koostaja on kindlalt vastu ümberpaigutustele edukate, kuid krooniliselt alarahastatud programmide arvelt, näiteks õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning õigusküsimuste programmid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu kodanikukaitse mehhanism
Viited	COM(2017)0772 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2017
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 8.2.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Angelika Mlinar 21.2.2018

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu kodanikukaitse mehhanism
Viited	COM(2017)0772 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD)
EP-le esitamise kuupäev	23.11.2017
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.12.2017
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFET 14.12.2017	DEVE 14.12.2017	BUDG 14.12.2017	REGI 14.12.2017
	FEMM 8.2.2018
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 20.3.2018
Kaasatud komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 15.3.2018
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Elisabetta Gardini 16.1.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	20.3.2018
Vastuvõtmise kuupäev	17.5.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 8 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Nikos Androulakis, Nicola Caputo, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Karol Karski, Ulrike Müller, Stanislav Polčák, Bart Staes, Dubravka Šuica, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	John Flack, Jaromír Kohlíček, Miltiadis Kyrkos
Esitamise kuupäev	23.5.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

48	+
ALDE	Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller, Nils Torvalds
ECR	Karol Karski, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha
EFDD	Piernicola Pedicini
PPE	Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Esther Herranz García, György Hölvényi, Peter Jahr, Peter Liese, Lukas Mandl, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Dubravka Šuica, Adina-Ioana Vălean
S&D	Nikos Androulakis, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Miltiadis Kyrkos, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

8	–
ALDE	Jan Huitema
ECR	John Flack, John Procter
ENF	Sylvie Goddyn
VERTS/ALE	Bas Eickhout, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes

5	0
EFDD	Julia Reid
GUE/NGL	Stefan Eck, Jaromír Kohlíček
NI	Zoltán Balczó
PPE	Julie Girling

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu