RAPORT ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajanduse kohta

23.5.2018 - (2017/2211(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Davor Škrlec

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Ringmajandus on uus Euroopa poliitiline kontseptsioon, millega soovitakse saavutada majanduse struktuurireform, et minna „võtmise, tootmise ja äraviskamise“ mudelilt üle tsüklilisele mudelile, mis on elulähedasem. Seetõttu avaldas Euroopa Komisjon nimetatud üleminekuks ja tuleviku ümberkujundamiseks 2015. aasta detsembris ELi ringmajanduse tegevuskava, ulatusliku ELi avaliku poliitika raamistiku, mille eesmärk on kujundada ümber ühiskonna suhtumine kaupade ja teenuste tootmisse ja tarbimisse. Ühtekuuluvuspoliitikat, mis on olulisemaid ELi poliitikavaldkondi, käsitatakse ühe peamise investeerimisallikana. Veelgi enam, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid arvestades pakub ühtekuuluvuspoliitika ka parimaid vahendeid ringmajanduse väljakujundamiseks. Mitmetasandiline valitsemine, ühtekuuluvuspoliitika alustala, rajaneb samal põhimõttel. Seetõttu tuginevad nimetatud kaks avaliku poliitika valdkonda samale loogikale ning need peaksid teineteist oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel täiendama. Mõlema poliitikavaldkonna puhul tuleb olemasolevad poliitikavahendid kindlaks teha ja neid tõhustada, et kasutada mainitud potentsiaal täielikult ära.

Ühtekuuluvuspoliitika roll ringmajanduse edendamisel

Programmitöö perioodi 2014–2020 ettevalmistamise ajal ei käsitatud ringmajandust Euroopa Liidus prioriteetse poliitikavaldkonnana. Seepärast tehti pärast ringmajanduse tegevuskava vastuvõtmist pingutusi, et teha kindlaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide asjaomane olemasolev investeerimispotentsiaal, mida võiks senisest suuremas ulatuses kasutada ringmajanduse väljakujundamiseks.

Selleks et tagada tõhusam jäätmekäitlus ja rõhuasetus jäätmetekke vältimisele, jäätmete korduskasutamisele ja ringlussevõtule, mis on Euroopa Liidus eelistatud jäätmekäitlusviisid, tuleks investeerida 5,5 miljardit eurot. Lisaks tuleks investeerida 2,3 miljardit eurot keskkonnahoidlikkesse tootmisprotsessidesse ja ressursitõhususse VKEdes. Ühtekuuluvuspoliitika raames saab toetada vee korduskasutamist 15 miljardi euro ulatuses, mis eraldatakse investeeringuteks veesektorisse aastatel 2014–2020. Samuti on olemas olulised teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise võimalused ning ringmajandus on seatud prioriteediks aruka spetsialiseerumise strateegiates, millega neid neid investeeringuid suunatakse.

Ringmajandus kui kestliku ja piirkondliku arengu edendaja

Kõik Euroopa Liidu linnad ja vallad on ringmajanduse meetmete rakendajateks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele ja kohaliku tasandi probleemidele kõige lähemal, mistõttu neil on kohalikest probleemidest ja võimalustest parem ülevaade. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisav funktsionaalne ja rahaline autonoomia, eelkõige seoses nende õigusega valmistada ette ja rakendada omaenda arengustrateegiaid kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute osas, et aidata kohalikel sidusrühmadel ühendada rahastamisvahendeid ning planeerida sihipäraseid kohalikke algatusi ringmajanduse toetamiseks.

Süsteemipõhine mõtlemine on ringmajanduse üks aluspõhimõtteid, kuna üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele saab saavutada ainult koostöös ning äri- ja tootmismudelite ühendamisega. Käesolevas raportis rõhutatakse ka VKEde rolli, kuna VKEd tunnevad kohalikke turge paremini ja nad suudavad kohalike kogukondadega koostööd tehes suurendada teadlikkust headest tavadest, luua kohalikul tasandil lisaväärtust ja jätkusuutlikke kohalikke töökohti. Innovatsiooni ja arendustegevuse abil varustavad VKEd turgu ja ühiskonda uute lahenduste ja ringmajandusmudelitega. Selles protsessis toetuvad nad ühtekuuluvuspoliitikale, eelkõige arukale spetsialiseerumisele ja programmiga „Horisont 2020“ loodavale sünergiale, samuti muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu tehtavatele investeeringutele. Neid pingutusi tuleks toetada ning kujundada mõlemaid poliitikavaldkondi nimetatud suunas, et praegustest innovatiivsetest lahendustest saaks homne reaalsus. Kahjuks on nõudlus ringtoodete ja -teenuste järele endiselt väike, sageli on põhjus selles, et nimetatud tooted on lineaarsetest toodetest kallimad ning ei võeta arvesse lineaarsete toodete negatiivseid välistegureid. Keskkonnahoidlikud riigihanked koos ringmajanduse valdkonna riigihangetega on riigiasutuste jaoks suurepärane vahend, millega stimuleerida ringmajanduse turge.

Lisaks pakub makropiirkondlik lähenemisviis võimalust saavutada piirkondlik koostöö ja koordineerimine ning kujundada välja piirkondlikud turud eelkõige ringlussevõetud tooraine osas. Seetõttu tuleb ühtlustada ühise suutlikkuse sisseseadmist, eelkõige vanaõli regenereerimise ja ringlussevõtu võime puhul. Piiriülese ja riikidevahelise koostöö programmid on väga olulised, et soodustada piirkondadevahelist koostööd ringmajandusega seotud meetmete võtmisel, edendada tööstussümbioosi, teadlikkuse suurendamist ning teadmiste ja parimate tavade vahetamist.

Kõikide nimetatud pingutuste eesmärk on muuta ELi piirkonnad ja kohalikud kogukonnad maailmaturul vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Ringmajandus loob kohalikul tasandil töökohti ja ärimudeleid, mis asuvad Euroopa Liidu südames, selle piirkondades ja kohalikes omavalitsustes. Üks eeltingimusi täielikult toimiva ringmajandusmudeli kasutuselevõtmiseks on suurendada säästlikku ja kohaliku tasandi energia tootmist, suurendades ühtlasi ressursitõhusust ja taaskasutusse võetud materjalide mahtu. Taastuvad energiaallikad on ringmajanduse üks olulisi tugisambaid, mistõttu taastuvenergia on üks tähtsaim ringmajandusse kaudse investeerimise viis, millel on suur potentsiaal edendada kohaliku tasandi keskkonnahoidlike töökohtade loomist.

Biomajandus kui oluline ELi avaliku sektori poliitikavaldkond hõlmab suure tähtsusega poliitilisi meetmeid, mis võivad aidata märkimisväärselt kaasa ringmajanduse väljakujundamisele. Bioloogilistele toorainetele ja bioloogilistele töötlemisviisidele ülemineku korral oleks võimalik 2030. aastaks säästa kuni 2,5 miljardit tonni CO2-ekvivalenti aastas ja samal ajal vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mis on Euroopa Liidu tähtis pikaajaline väljakutse. Bioressursipõhised, biolagunevad ja kompostitavad materjalid, samuti püsivad materjalid on olulised suurema ressursitõhususe saavutamiseks ja väärtuslike materjalide ringluses hoidmiseks. Tuleviku innovatsioonipotentsiaal seisneb bioressursipõhiste toorainete tõhusamas haldamises ning selles, et kõikides materjalides kaotatakse järk-järgult toksilised ained.

Üks esimesi seadusandlikke meetmeid ringmajanduse paketi rakendamisel oli jäätmepakett, milles määrati palju vajalikke sätteid jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks, mis on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhiprobleem. Jäätmepaketis püstitatud eesmärkide saavutamist toetatakse rahaliselt mõistagi ühtekuuluvuspoliitika raames. Võttes arvesse ELi tasandil kehtestatud ringlussevõtu määra ja rakendamiseks ettenähtud ajakava, on oluline keskendada investeeringud jäätmehierarhia ülemistele tasanditele, et saavutada eesmärgid ning vältida pikaajalist tehnoloogilist kinnistumist. Liikmesriigid peaksid kasutama riiklikke ringmajandusstrateegiaid ja jäätmekäitluskavasid pikaajaliste poliitikavahenditena, millega on võimalik anda selgeid suuniseid kõikidele sidusrühmadele ning näidata Euroopa Komisjonile, et nad on õigel teel ringmajanduse väljakujundamiseks.

Toidu raiskamist peetakse kogu maailmas suureks majanduslikuks ja eetiliseks probleemiks, millega tuleb tegeleda igas toidu väärtusahela etapis. Euroopa Liidus visatakse hetkel ära umbes 173 kg toitu inimese kohta aastas, mis moodustab 20 % aastasest toiduainete tootmise mahust Euroopas. Kohaliku tasandi meetmed on osutunud väga tõhusaks selle üldise probleemiga tegelemisel, kuna ette on näidata mõned edulood ja erinevaid elluviidud projekte kogu Euroopas. Seetõttu tuleks suurendada rahastamisvõimalusi nimetatud olulise poliitikavaldkonnaga tegelemisel.

Ka prügistamine on üldine mastaapne probleem, millel on tavaliselt suurim mõju kohalikele kogukondadele ja nende elukvaliteedile. Mõningatel andmetel lähevad koristustööd igale Euroopa maksumaksjale maksma umbes 25 eurot aastas ning mõnes liikmesriigis võivad kulud ulatuda isegi 54 euroni aastas. Prügiprobleemiga tegelemist tuleb edendada ja seda tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest suuremas ulatuses rahastada, kuna sellel on nii keskkonnaalane kui ka sotsiaalne kasu. Ühiskonna kõige vaesemad kihid on jätkuvalt need, keda tegevusetus kõige enam mõjutab. Lisaks peab mereprügi probleemi lahendamine algama sellest, et välditakse prügistamist maismaal.

Ringmajandus 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas

Ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajandus ei ole seotud mitte ainult infrastruktuuripoliitikaga vaid ka sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsusega. Need pakuvad kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele lahendusi kõige olulisemate kliimaga seotud küsimustega tegelemiseks. Seepärast kaalutakse käesolevas raportis võimalust kehtestada uus eeltingimus ringmajanduse väljakujundamiseks ühtekuuluvuspoliitika raamistikus, et uued rakenduskavad kajastaksid paremini ringmajanduse põhimõtteid. Raportis nõutakse, et rakendataks metoodikat, millega teostada asjakohast järelevalvet selle üle, milline on ühtekuuluvuspoliitika panus ringmajanduse väljakujundamisel, ning nõutakse ringmajanduse ja kliimameetmetega seotud kulude olulisemalt suuremal määral rahastamist 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajanduse kohta

(2017/2211(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti artiklit 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti artikleid 4, 11, 174–178, 191 ja 349,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015,

–  võttes arvesse kliimamuutuste ja kliimameetmete kohalikke ja piirkondlikke mõõtmeid tunnistava Pariisi kokkuleppe artikli 7 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 2,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 7 „tagada kõikide jaoks juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale“ ning eesmärki nr 11 „muuta linnad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006[3],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[4],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[5],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[7],

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ringmajanduse seireraamistiku kohta (COM(2018)0029),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta teatist „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“ (COM(2017)0034),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta aruannet ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta (COM(2017)0033),

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Keskkonnahoidlik tegevuslava VKEde jaoks. Kuidas võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks“ (COM(2014)0440),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni esmaspäev, 13. veebruari 2012. aasta teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” (COM(2012)0060),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2012. aasta teatist „Arukad linnad ja kogukonnad – Euroopa innovatsioonipartnerlus“ (COM(2012)4701),

–  võttes arvesse 2017. aasta detsembris avaldatud komisjoni tellitud uurimust „Keskkonnaküsimuste integreerimine ühtekuuluvuspoliitika fondidesse (Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi – kolme programmitöö perioodi tulemused, suundumused ja arengud (2000–2006, 2007–2013, 2014–2020)“,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta: aruande hindamine ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 alusel[8],

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa territoriaalse koostöö parimate tavade ja innovatiivsete meetmete kohta[9],

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel[10],

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta[11],

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks[12],

–  võttes arvesse 28. märtsi 2017. aasta arukate saarte deklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0184/2018),

A.  arvestades, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes tunnevad kohalikke ja piirkondlikke küsimusi kõige paremini, on keskne roll ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikul rakendamisel ning samuti on nad esirinnas üleminekul ringmajandusele; arvestades, et Euroopa mitmetasandilise valitsemise mudel, mis põhineb aktiivsel ja konstruktiivsel koostööl erinevate valitsustasandite ja sidusrühmade vahel, koos piisava teavitamise ja kodanike aktiivse kaasamisega, on sellise muutuse saavutamiseks keskse tähtsusega;

B.  arvestades, et linnad vastavad ainult 3 %-le Maa pinnast, kuid annavad peavarju rohkem kui poolele maailma rahvastikust, tarbivad üle 75 % üleilmsetest ressurssidest ja eraldavad õhku 60-80 % kasvuhoonegaaside heitest, ning arvestades, et eeldatavasti asub 70 % üleilmsest rahvastikust 2050. aastaks elama linnadesse;

C.  arvestades, et tugevam, suuremal määral ringmajandusele keskendunud majandus on nii märkimisväärne võimalus kui ka katsumus ELi, selle liikmesriikide ja kodanike jaoks, et ajakohastada Euroopa majandust ja suunata seda suurema jätkusuutlikkuse poole; arvestades, et eeskätt on see võimalus kõikide Euroopa piirkondade ja kohalike omavalitsuste jaoks, mis moodustavad kohalikule kogukonnale kõige lähedasema valitsustasandi; arvestades, et see loob Euroopa piirkondades arengu ja majanduskasvu võimalusi ning aitab neil luua kestliku mudeli, mille abil saavutada majanduslik areng, kujundada ümber olemasolevad sektorid, parandada kaubandusbilanssi ja tööstuse konkurentsivõimet tootlikkuse tõhustamisega, luua uusi, kvaliteetseid ja hästitasustatud töökohti ja uusi väärtusahelaid;

D.  arvestades, et ELis ei võeta praegu ringlusse ligikaudu 60 % jäätmetest ning arvestades, et uute ringmajanduse ärimudelite uurimine ja nende ELi VKEde jaoks kasutusele võtmine annaks majanduslikku kasu ja looks häid ettevõtlusvõimalusi;

E.  arvestades, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab ringmajandusele üleminekut ning aitab olulisel määral kaasa sellise majandusmudeli arendamisele, mille eesmärk ei ole mitte üksnes kasum, vaid ka keskkonnakaitse;

F.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ei paku mitte ainult investeerimisvõimalusi, et katta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu piirkondlikke ja kohalikke vajadusi, vaid ka ühtset poliitilist raamistikku, mis vähendab arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel ja aitab neil tegeleda arvukate arenguprobleemidega, sealhulgas ressursitõhususe suurendamiseks ning kestlikuks arenguks, samuti territoriaalse koostöö ja suutlikkuse suurendamiseks ning erainvesteeringute ligimeelitamiseks ja suurendamiseks edendamiseks antava toetuse kaudu;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika praeguses õigusraamistikus ei mainita ringmajandusele üleminekut eesmärgina ja arvestades, et kestlik areng on horisontaalne põhimõte Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 8 ja ühises strateegilises raamistikus (I lisa), võimaldades tõhustada olemasolevate instrumentide vahelisi seoseid, et toetada rohkem ringmajandusele suunatud projekte;

H.  arvestades, et mitmed temaatilised eesmärgid, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele kehtestatud eesmärgiga tagada kooskõla aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“, samuti sellega seotud eeltingimused, on olulised ringmajanduse eesmärkide saavutamisel;

I.  arvestades, et ühissätete määruse artiklis 6 kehtestatakse kohustus, mille kohaselt peavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavad tegevused olema kooskõlas kohaldatava liidu õiguse ja selle kohaldamisega seotud riikliku õigusega, sh eelkõige keskkonnaalaste õigusaktidega;

J.  arvestades, et ringmajanduse üks eesmärke on vähendada jäätmete ladestamist prügilatesse ning et liikmesriikide territooriumil asuvate seaduslike ja ebaseaduslike prügilate ohutuks muutmist ja saneerimist tuleks käsitleda prioriteedina;

K.  arvestades, et Hiina keelustas alates 1. jaanuarist 2018 plastijäätmete ja sorteerimata paberjäätmete impordi ning see keeld tekitab liidu jaoks ringlussevõtuprobleeme, millega tuleb tegeleda piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

Ühtekuuluvuspoliitika roll ringmajanduse edendamisel

1.  väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle toetada ringmajandust ühtekuuluvuspoliitika abil, eelkõige näiteks teavitustegevuse kaudu, et aidata ELi liikmesriikidel ja piirkondadel võtta kasutusele ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid ringmajanduse jaoks;

2.  märgib, et vastavalt komisjoni aruandele ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta on ajavahemikul 2014–2020 innovatsiooni, VKEde, vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse ja keskkonnakaitsele eraldatava ELi toetuse summa 150 miljardit eurot ning paljud nendest valdkondadest aitavad kaasa ringmajanduse väljakujundamisele;

3.  märgib, et praeguse programmitöö perioodi partnerluslepingute ja Euroopa Sotsiaalfondi tegevusprogrammide üle peetud läbirääkimiste tulemuse analüüs näitas, et Euroopa Sotsiaalfondi on kasutatud, et toetada meetmeid keskkonnahoidlikumate töökorralduse mudelite kehtestamiseks ja tegevust rohelises sektoris;

4.  märgib sellegipoolest, et, nagu on rõhutatud komisjoni tellitud uuringus, praegune poliitiline raamistik ei võimalda anda ühtekuuluvuspoliitikaga ringmajandusse täielikku panust; juhib sellega seoses tähelepanu tõsiasjale, et praegu rahaeraldiste puhul kasutatav sekkumisvaldkonna määratlus ei hõlma ringmajandust;

5.  kutsub komisjoni üles rakendama kavandatud ringmajanduse meetmeid, järgides häid reguleerimistavasid, ja rõhutab vajadust rakendusmeetmeid jälgida;

6.  rõhutab, et komisjon peab täitma oma lubaduse kasutusele võtta ringmajanduse järelevalve raamistik[13], et suurendada ja hinnata ringmajandusele ülemineku edusamme ELi ja liikmesriikide tasandil, vähendades samal ajal halduskoormust;

7.  kutsub komisjoni üles sekkuma erakorraliselt, et saneerida ohtlike jäätmete ebaseaduslikuks ladestamiseks ja matmiseks kasutatavad alad, mis kahjustavad elanikkonna tervist ning majanduslikku ja sotsiaalset heaolu;

8.  rõhutab rolli, mida ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ ja 2014.–2020. aasta programm LIFE täidavad innovatiivsete projektide rahastamisel ja heite vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse projektide toetamisel, mis on ringmajanduse jaoks olulised;

9.  märgib, et paljud piirkonnad on kasutanud oma aruka spetsialiseerumise strateegiaid, et kehtestada ringmajandusega seotud prioriteete ning suunata ühtekuuluvuspoliitika raames teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid investeeringuid selle eesmärgi saavutamise suunas, millel on oluline roll VKEde nõuetele vastavate investeeringute ja taristute toetamisel; kutsub piirkondlikke ametiasutusi üles kasutama seda head tava ühise toimimisviisina ja rakendama neid aruka spetsialiseerumise strateegiaid;

10.  peab kiiduväärseks VKEde jaoks Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse ja ringmajanduse finantstoe platvormi loomist;

11.  kordab oma seisukohta, et ringmajandus ei hõlma mitte üksnes jäätmekäitlust, vaid on laiem mõiste ja hõlmab ka selliseid aspekte nagu rohelised töökohad; taastuvenergia; ressursitõhusus; biomajandus; põllumajandus ja kalandus oma biopõhise tööstusega, mis on suunatud asendama fossiilkütuseid; veemajandus; energiatõhusus; toidujäätmed; mereprügi; õhukvaliteedi parandamine; samuti teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ringmajandusega seotud valdkondades; tõdeb siiski, et et jäätmekäitlustaristu on ülioluline tegur lineaarsete tootmis- ja tarbimisharjumuste vähendamisel ning et vaja on toetada innovatsiooni ökodisaini valdkonnas, et vähendada plastijäätmeid;

12.  tuletab meelde, et põhiline probleem, mis tuleb kõigepealt lahendada, on seotud teiseste materjalide turuga, sest kui tooraine maksab vähem kui ringlussevõetud materjalid, siis on selge, et jõupingutused rohelise majanduse suunas on märkimisväärselt aeglustunud ning et struktuurifondide vahendid võivad nõiaringi suubuda; on sellega seoses arvamusel, et teatavad sihtotstarbelised õigusaktid (näiteks tulevane komisjoni ettepanek ühekordse kasutusega plasttoodete kohta) koos asjakohase ELi tasandi maksustamisega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku omavahendite raames võivad anda ringmajanduse loomiseks otsustava tõuke;

13.  rõhutab tõsiasja, et ringlussevõetud materjalid rahuldavad keskmiselt ainult ligikaudu 10 % ELi nõudlusest materjalide järele; tõdeb, võttes arvesse uusi arengusuundumusi üleilmsetel turgudel, eelkõige hiljutist Hiina keeldu plastijäätmetele ja sorteerimata paberjäätmetele, et piirkondadel ja kohalikel kogukondadel on uus potentsiaal investeerida ringlussevõtu taristusse, luua uusi rohelisi töökohti ja käsitleda probleeme, millega EL praegu silmitsi seisab;

14.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul on kehtestatud eeltingimusteks temaatiline eesmärk säilitada ja kaitsta keskkonda ning edendada ressursitõhusust ja et nendel eeltingimustel on suur tähtsus; juhib eelkõige tähelepanu tingimusele edendada jäätmesektorisse majanduslikult jätkusuutlike ja keskkonnahoidlike investeeringute tegemist; peab siiski kahetsusväärseks, et jäätmehierarhiast ei peeta kinni ning et suure hulga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate projektide puhul ei ole põhjalikult hinnatud nende pikaajalist keskkonnamõju;

15.  loodab, et piirkondade, VKEde ja muude avaliku ja erasektori osalejate vahel toimub kooskõlastamine ja ulatuslikum koostöö, et luua uusi aruka spetsialiseerumise temaatilisi platvorme, eeskätt põllumajandusliku toidutööstuse, energiasektori ja tööstusharude vahel;

16.  rõhutab, kui oluline on järgida jäätmehierarhiat, sest see on ringmajanduse väljakujundamise eeltingimus, ja vajadust suurema läbipaistvuse järele tarneahelas, nii et kasutuskõlbmatuks muutunud tooteid ja materjale oleks võimalik jälgida ja tõhusalt taaskasutusse võtta; tõdeb lisaks sellele, et täheldada võib negatiivset trendi, mis seisneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite investeerimises jäätmehierarhia madalamatele astmetele, eelkõige mehhaanilis-bioloogilistesse töötlemisrajatistesse ja põletamisse, mis mõningatel juhtudel toob kaasa liigse tootmisvõimsuse ja pikas perspektiivis tehnoloogilise kinnistamise ning seab seega ohtu ELi ringlussevõtu eesmärkide saavutamise; tuletab meelde, et ettevõtluskogukonna ergutamine jäätmehierarhiat järgima peaks looma täiendavaid materjale ressursivoos ja pakkuma potentsiaalset väljundit nende kasutamisele tootmises;

17.  tuletab meelde ELi jäätmevaldkonna õigusaktide läbivaatamisel kehtestatud uusi eesmärke aastateks 2025, 2030 ja 2035, ja rõhutab, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vaja riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitilist otsusekindlust ning majanduslikke investeeringuid; kutsub liikmesriike üles selliste investeeringute toetamiseks täiel määral kasutama olemasolevaid liidu vahendeid, ja rõhutab, et need investeeringud toovad majanduskasvu ja uute töökohtade näol märkimisväärset kasu;

18.  rõhutab, kui olulised on piirkondlikud projektid, mille raames ringlussevõtuks täiesti sobimatud jäätmejäägid jäätmehierarhiat järgides hoolikalt eraldatakse või eraldi kogutakse ning neid niiviisi töödeldakse, et neid on võimalik kasutada teise põlvkonna säästlike biokütuste tootmiseks;

19.  palub komisjonil tagada, et kõik jäätmetega seotud määratlused oleksid kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga ning et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edusammude kohta oleksid saadaval võrreldavad andmed;

20.  rõhutab, kui oluline on linnadega seotud uuenduslike meetmete algatus, millega seni on kiidetud heaks kaheksa Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamise linnaliste asutuste innovatiivset ringmajanduse projekti, ja kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama nende rakendamist, et kujundada välja laiemad ringmajanduse poliitikameetmed; 

Ringmajandus kui kestliku ja piirkondliku arengu edendaja

21.  rõhutab partnerluspõhimõtte tähtsust ja kõikide sidusrühmade, eelkõige piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja valitsusvälise sektori, sh VKEde ja sotsiaalmajanduse ettevõtete olulist rolli partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamisel; nõuab partnerite tegelikku kaasamist poliitilistesse protsessidesse, valdkonnaüleste partnerluste loomisse ja seda, et ringmajandusega seotud eesmärgid integreeritaks nõuetekohaselt programmdokumentidesse; ergutab liikmesriike töötama välja enda riiklikke strateegiaid selles valdkonnas kooskõlas ELi lähenemisviisiga ringmajandusele; rõhutab, et kohalikud omavalitsused saavad täita juhtivat rolli ringmajanduse saavutamisel;

22.  rõhutab, kui oluline osa on avaliku ja erasektori partnerlusel selliste uute toodete ja teenuste kujundamisel ja kavandamisel, mis võtavad arvesse olelusringi, et rakendada nelja kavandamismudelit, mida on võimalik kasutada ringmajanduse raames: kavandamine pikka kasutuskestust silmas pidades; kavandamine rentimiseks / teenuse osutamiseks; kavandamine tootmises taaskasutamiseks; kavandamine materjalide taaskasutamiseks;

23.  rõhutab vajadust muuta ja kohandada praeguseid strateegiaid ja turumudeleid, et toetada piirkondi üleminekul sellele kestlikumale majandusmudelile, hoogustades samal ajal majanduslikku, tööstuslikku ja keskkonnaga seotud konkurentsivõimet;

24.  nõuab tungivalt ringmajanduse rakendamist kooskõlastatud mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtte raames koos täieliku läbipaistvuse, kohalike kogukondade kaasamise ja laialdase üldsuse osavõtuga;

25.  rõhutab vajadust soodustada suuremat koostööd kõikide ringmajanduse protsessidesse kaasatud osalejate vahel;

26.  märgib, et ringmajandusega seotud projektid, mida on toetatud ühtekuuluvuspoliitika raames, on olnud kasutoovamad arenenumatele piirkondadele; tõdeb, et vähem arenenud piirkondades on väiksem haldussuutlikkus ning kutsub seetõttu liikmesriikide asutusi ja komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi, et anda eksprediabi ja suurendada nende piirkondade suutlikkust, et aidata neil suurendada oma jõupingutusi ja luua tingimused tehnoloogiliseks hüppeks, rakendades rohkem projekte, mis vastavad ringmajanduse põhimõtete ja arendades partnerlussuhteid ja tihedamat koostööd selliste sidusrühmadega nagu materjalieksperdid, keemikud, tootjad ja ringlussevõtjad, eelkõige algatuse „Tööstus aastal 2020 ringmajanduses“;

27.  rõhutab hinnanguid, mille kohaselt oleks bioloogilistele toorainetele ja bioloogilistele töötlemisviisidele ülemineku korral võimalik 2030. aastaks säästa kuni 2,5 miljardit tonni CO₂-ekvivalenti aastas, suurendades seega mitu korda bioloogiliste toorainete turge ning luues uusi tarbekaupu; rõhutab, et äärmiselt tähtis on hallata loodusvarasid jätkusuutlikult ja säilitada bioloogiline mitmekesisus, muutes samal ajal ressursid biopõhisteks toodeteks, materjalideks ja kütusteks;

28.  on seisukohal, et biomajandus on piirkondliku ja kohaliku arengu jaoks oluline, sest see suurendab ühtekuuluvust piirkondade vahel oma potentsiaali kaudu luua töökohti ja majanduskasvu maapiirkondades; nõuab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ulatuslikumat kasutamist olemasolevate uuenduste rakendamisel, võttes appi sidusrühmi ergutava poliitika ning edendades jätkuvalt innovatsiooni kestlikult majandatud bioressursipõhistest toorainetest valmistatud bioressursipõhiste, biolagunevate ja kompostitavate materjalide väljatöötamisel; tuletab meelde, et biomajanduse järjepidev rakendamine võib lahendada ka toidujäätmete probleemi; nõuab riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste paremat koostööd, luues süsteemid ja platvormid, mis ühendavad eri osalejaid toiduainete tootmise, transpordi, jaemüügi, tarbija- ja jäätmesektorist ning muudest asjaomastest sidusrühmadest, et saavutada seega suurem koostoime ja luua tõhusaid lahendusi;

29.  juhib tähelepanu sellele, et lisaks kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele ametiasutustele tuleks anda stiimuleid ka tarbijatele, keda peaks järjepidevalt teavitama ja ergutama, et nad muudaksid oma tarbimiskäitumist seoses jäätmekäitluse ja tootmise, taaskasutuse ja küsimustega, mis hõlmavad jätkusuutlikke lahendusi nende igapäevaelu jaoks;

30.  nõuab kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele paremat, lihtsamat ja läbipaistvamat juurdepääsu rahastamisele, muu hulgas nende haldussuutlikkuse suurendamise kaudu ja tõhusamas koostöös Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimisnõustamise keskuse raames, et võimaldada suuremat investeerimist keskkonnahoidlikesse töökohtadesse, jäätmekäitlusse, arukasse spetsialiseerumisse, maapiirkondade arengusse, sh vajalikku taristusse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, üleminekusse fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele ja kohalikku energiaalasesse üleminekusse, sealhulgas energiatõhususse, energia detsentraliseeritud jaotusse, puhta energeetikaga seotud innovatsiooni ja ringmajandusse; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on andnud viimase viie aasta jooksul ligikaudu 2,4 miljardit eurot, et kaasrahastada ringmajanduse projektide jäätmekäitluse, veemajanduse või põllumajandusalase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; rõhutab, kui oluline on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi parem koordineerimine ringmajanduse valdkonnas, muu hulgas tagamaks, et programmid sisaldavad piirkondlikku lähenemisviisi ning kasutada paremini ära piirkondlike säästvate energiaallikate potentsiaali;

31.  kutsub liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üles ergutama taaskasutuse ja parandamise võrgustike (eriti selliste, mis toimivad sotsiaalmajanduse ettevõtetena) loomist ja toetamist et pikendada toodete eluiga korduskasutamise, parandamise ja taaskasutamise abil, hõlbustades selliste võrgustike juurdepääsu jäätmekogumispunktidele ja edendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, majandusinstrumentide, riigihankekriteeriumide või muude meetmete kasutamist sellel eesmärgil;

32.  rõhutab, et olelusringi kestlikkus korduskasutamise ja ringlussevõtu kujul sõltub ka transpordi energiatarbimisest; rõhutab, et see kehtib eelkõige maapiirkondades, kus kogumis- ja töötlemiskohtade vahemaad on pikemad; kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles olelusringi põhimõtet oma maapiirkondade ringmajanduse strateegiates arvesse võtma, et vältida negatiivset üldist kliima- ja keskkonnamõju;

33.  juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite puhul keskkonnaküsimuste arvessevõtmist käsitlenud uurimuse käigus vaadeldud 32 rakenduskava puhul oli üheksa kava rõhuasetus ringmajandus ja kuuel rohelised töökohad; väljendab heameelt riiklike ja piirkondlike omavalitsuste tehtavate jõupingutuste üle, kuid kutsub samas liikmesriike üles paremini integreerima ringmajanduse oma rakendus- ja piirkondlikesse kavadesse ja partnerluslepingutesse; nõuab tungivalt, et piirkondadele antaks toetust, et tagada võimalikult sujuv üleminek ringmajandusele;

34.  kutsub liikmesriike üles tagama, et ringmajandus lisatakse nõuetekohaselt haridusprogrammidesse ja kutseõppesse ja ümberõppesse valdkondadeülese teemana, et kujundada uusi hoiakuid, mis aitavad määratleda uusi ärimudeleid ja luua uusi töökohti;

35.  kutsub rakenduskavade koostamise eest vastutavaid riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi integreerima ringmajandust tihedamalt territoriaalse koostöö programmidesse, eelkõige piiriülese koostöö programmidesse, et rakendada piiriüleseid lahendusi, mis võivad luua tõhusamaid ja odavamaid tulemusi;

36.  on veendunud, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamine järgmisel programmiperioodil peaks olema paremini lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega aastani 2030, kasutades selleks võimaluse korral energialiidu juhtimise määruses sisalduvaid ühiseid näitajaid; nõuab liikmesriikide jaoks edasipüüdlike eesmärkidega ja terviklikku strateegiat, et täita ELi tasandil juba olemasolevad kohustuslikud eesmärgid kliimamuutuste leevendamiseks;

37.  kutsub liikmesriike üles kasutama ära võimalust integreerida läbivaatamise perioodi jooksul veelgi rohkem ringmajandus oma praegustesse rakenduskavadesse; on veendunud, et komisjon peaks hõlbustama protsessi hõlbustama, pakkudes liikmesriikidele abi hetkeolukorra analüüsil ja võimalikes valdkondades, kus ringmajandust ja selle põhimõtteid saaks kohaldada ja lisada;

38.  leiab, et Euroopa territoriaalse koostöö rolli ringmajanduse rakendamisega seotud probleemide käsitlemisel tuleks veelgi tugevdada; kutsub liikmesriike üles tugevdama piiriülest koostööd, eelkõige Euroopa territoriaalse koostöö kaudu, eesmärgiga viia ellu ringmajanduse projekte; lisaks rõhutab, kui oluline on leida ühinemiseelsete lepingute abil jätkusuutlikud lahendused liitu mittekuuluvate riikidega, et lahendada kestvad probleemid, eriti õhureostuse valdkonnas;

39.  rõhutab, et makropiirkondlike strateegiate siiani kasutamata potentsiaal võib aidata lahendada ringmajanduse probleeme mitte ainult liikmesriikides, vaid ka samas geograafilises piirkonnas asuvates kolmandates riikides; rõhutab, et need strateegiad peaksid keskenduma prioriteetidele, mis toetavad liidus ringlussevõetud tooraine turu väljakujundamist; nõuab ELi ja naaberriikide koostööalgatuste väljatöötamist;

40.  kordab oma seisukohta, et oluline on asjakohaselt arendada kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste suutlikkust ja säilitada see, kuna nimetatud suutlikkus on väga oluline ka ringmajandusele üleminekul; rõhutab, et selles võib olla oluline roll tehnilisel abil; märgib, et piirkondadel ja linnadel on oluline roll alt-üles suunalise energiaülemineku edendamisel ning piirkonnad ja linnad sobivad kõige paremini integreeritud energialahenduste katsetamiseks otsekontaktis kodanikega; rõhutab osa, mis arukate linnade algatustel võib ringmajanduses olla, edendades keskkonnasäästlikke tehnoloogiamudeleid jätkusuutliku linnaarenduse strateegiate osana; rõhutab, et säästvad linnad ja ringmajandusega linnad on tõhusa ringmajanduse vahend;

41.  rõhutab keskkonnahoidlike riigihangete tähtsust ringmajanduse edendajana, kusjuures riiklike ehitustööde ning avalike hüvede ja teenuste turu maht võib hinnanguliselt olla 1,8 miljardit eurot aastas[14];

42.  rõhutab vajadust energia regulatiivraamistiku järele, mis julgustab kodanikke ja energiakogukondi osalema energiaüleminekus õiguse abil ise toota ja tarbida ning kestvate toetuskavade, esmatähtsale võrgule tagatud juurdepääsu ja taastuvenergia eelisjaotuse abil;

43.  innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi investeerima suuremal määral haridusprogrammidesse, kutsekoolitusse ja töölitse ümberkvalifitseerimisse, samuti kõigi meetmete kasulikkuse ja eeliste osas üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniatesse, eesmärgiga viia ringmajandust ellu ühtekuuluvuspoliitika projektide kaudu, suurendades nii kodanike osalemist ja mõjutades tarbijate käitumist; rõhutab sellega seoses Euroopa Sotsiaalfondi potentsiaali; rõhutab, et see peab ergutama noori ettevõtjaid liikuma ringmajanduse suunas, eriti piirkondades, kus sissetulekute tase on madal ja majanduskasv väike; rõhutab samuti, et ringmajandus pakub võimaluse leevendada maapiirkondade rahvastikukadu, mitmekesistada maapiirkondade majandust ja saavutada suuremat kindlust ohtude vastu; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et maapiirkonnad vajavad stiimuleid üleminekuks jätkusuutlikele väärtusahelatele; rõhutab, kui oluline on arendada saarepiirkondade jaoks välja eristrateegia;

44.  ergutab komisjoni edendama kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute kasutamist, et aidata kohalikel sidusrühmadel kombineerida rahastamisvoogusid ja kavandada ringmajandusele suunatud kohalikke algatusi;

45.  märgib, et 80 % mereprügist on pärit maapõhistest allikatest; seega rõhutab, et maa- ja mereprügiga on oluline tegeleda kohalike ja piirkondlike meetmete abil ning see toob kasu nii keskkonnale kui ka inimtervisele; kutsub liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üles koondama oma jõupingutused maaprügi tekitamise vältimisele;

46.  kutsub komisjoni üles võtma Euroopa poolaasta kontekstis valitsemissektori eelarve puudujäägi arvutamisel arvesse struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kaasrahastatavate ja ringmajanduse eesmärkidele suunatud piirkondlike ja riiklike investeeringute mõju;

47.  kiidab heaks ettepaneku vaadata läbi joogiveedirektiiv 98/83/EÜ, mis lihtsustab üleminekut ringmajandusele, vähendades pudelivee tootmisest tekkivaid plastijäätmeid, võimaldades suurt energiasäästu ja joogiveevarude tõhusat haldamist;

Ringmajandus 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas

48.  palub komisjonil töötada järgmise programmitöö perioodiks välja asjakohane metoodika koos vastavate näitajatega, et teostada paremini järelevalvet selle üle, milline on ühtekuuluvuspoliitika panus ringmajanduse väljakujundamisel, et saada täpsem ülevaade keskkonnaalastest ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest;

49.  juhib tähelepanu sellele, et olulist tuge ringmajandusele üleminekuks pakuvad ka muud programmid, näiteks LIFE, COSME ja „Horisont 2020“; rõhutab vajadust suurendada sünergiat eespool nimetatud instrumentide vahel, et saavutada komisjoni ringmajanduse tegevuskavas sätestatud eesmärgid;

50.  kutsub komisjoni üles, pidades silmas uusi seadusandlikke ettepanekuid tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames, töötama välja ringmajanduse saavutamisega seotud asjakohased eeltingimused; on seisukohal, et ringmajanduse strateegiad tuleks välja töötada koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ning majandus- ja sotsiaalpartneritega;

51.  palub komisjonil tagada, et programmis „Horisont 2020“ pöörataks veelgi suuremat tähelepanu ja eraldataks rohkem vahendeid ringmajanduse valdkonna innovatsiooni- ja teadusprojektidele;

52.  rõhutab, kui tähtis on suurendada ühtekuuluvuspoliitika raames toetust linnade ja maapiirkonna säästva arengu valdkonnas ning nõuab, et sellega seoses pöörataks suuremat tähelepanu ringmajandusega seotud eesmärkidele; nõuab, et jätkataks selles valdkonnas innovatiivsete, linnade ja maapiirkonnaga seotud meetmete rakendamist, ja kutsub komisjoni üles kasutama maksimaalselt ära ajavahemikul 2014–2020 omandatud kogemusi tulevaste ettepanekute koostamisel; nõuab paindlikku, kohandatud lähenemisviisi linnalise tegevuskava rakendamisel, pakkudes stiimuleid ja suuniseid, et täiel määral ära kasutada linnade potentsiaali ringmajanduse rakendamisel;

53.  kutsub komisjoni üles tegema Euroopa ringmajanduse platvormist koha parimate tavade vahetamiseks, et kasutada parimal võimalikul viisil ära ühtekuuluvuspoliitika vahendeid üleminekuks ringmajandusele;

54.  rõhutab ringmajanduse ja kliimamuutuste leevendamise vastastikust sõltuvust, mistõttu kutsub üles tagama suuremad kulutused ringmajanduse ja kliimaga seotud investeeringutesse 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas; rõhutab lisaks, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks praegusega võrreldes kliimaga seotud kulutusi üldiselt suurendada;

°

°  °

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
• [2]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
• [3]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
• [4]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
• [5]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
• [6]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
• [7]  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0053.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0321.
• [10]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0311.
• [11]  ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.
• [12]  ELT C 353, 27.9.2016, lk 27.
• [13]  Komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatis ringmajanduse seireraamistiku kohta (COM(2018)0029).
• [14]  „Buying green! - A handbook on green public procurement“, kolmas trükk, Euroopa Komisjon, 2016.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.4.2018)

regionaalarengukomisjonile

ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajanduse kohta
(2017/2211(INI))

Arvamuse koostaja: Stanislav Polčák

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et üleminek lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele ei ole valik, vaid vajadus; on arvamusel, et üleminek ringmajandusele vähendaks jäätmeid, looks uusi kvaliteetseid töökohti, suurendaks VKEde konkurentsivõimet, looks sotsiaalse kaasamise võimalusi, tugevdaks puhta tehnoloogia arendamist, suurendaks energia- ja ressursitõhusust ja vähendaks toormetarbimist ning Euroopa sõltuvust sisseveetavast toormest ja energiast, nagu süsivesinikud, kuid on veendunud, et see üleminek nõuab uuenduslikke ärimudeleid, mis on välja töötatud inimeste tarbimisvajaduste rahuldamiseks ilma keskkonda kahjustamata;

2.  rõhutab ringmajanduse rolli majanduslikus, sotsiaalses ja territoriaalses ühtekuuluvuses; juhib tähelepanu sellele, et ringmajanduse loomine eeldab uut oskusteavet ja käsitlusviisi, sidusrühmade koostööd, toimiva keskkonna kujundamist ja äriühingute tegutsemisviisi muutust; peab hädavajalikuks, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid suunataks tulemuslikumalt ringmajandust toetavate meetmete, sealhulgas koolitustegevuse rahastamisse;

3.  soovitab rakendada mitmeid sidusrühmi hõlmavat partnerlust, et edendada ühtekuuluvuspoliitika ja ringmajanduse põhimõtete head koostoimet, kaasates võrdsel alusel kõik toote elutsüklis osalejad, nimelt avaliku sektori asutused, erasektori, teadlased ja vabaühendused;

4.  nõuab suuremat tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele ja biomajanduse potentsiaali paremale rakendamisele ringmajanduses, sest see võiks ühtlasi aidata parandada maapiirkondade elatustaset ja elatusvahendeid; juhib tähelepanu sellele, et kui fossiilsete toodete asemel toetada taastuvaid tooteid ja tootmist, aitaks see vähem süsihappegaasiheidet tekitavale kestlikule ringmajandusele üleminekut kiirendada;

5.  on veendunud, et majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme saab lahendada territoriaalse arengu parema rahastamise ja asjakohaste vahendite abil ning toetades üleminekut ringmajandusele; rõhutab, et ringmajandusele üleminekuks on vaja pikaajalist perspektiivi ja selgeid investeerimissignaale; on arvamusel, et eeltingimused on praeguse ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamisetapile kaasa aidanud, 2020. aasta järgseks ajaks võiks need aga üksikasjalikumalt defineerida; nõuab sellega seoses, et järgitaks jäätmehierarhiat, mida võib mõista kui rida eeltingimusi, mis piiravad rahaliste vahendite kasutamist nii, et neid võib rakendada üksnes ringmajanduse heaks, rikkumata seejuures subsidiaarsuse põhimõtet; nõuab jäätmetekke vältimiseksrahaliste stiimulite kasutuselevõttu, mis oleksid rangelt vastavuses jäätmete raamdirektiivi[1] artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga; rõhutab, et ka ühtekuulusfondide vahendid, mis on ette nähtud jäätmetekke ennetamiseks, jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutamiseks, peaksid nimetatud hierarhiat järgima; palub, et liikmesriigid, kes on kohustatud ELi jäätmehierarhiat kohaldama, seaksid jäätmekäitlustaristusse investeerimisel esikohale jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu; rõhutab vajadust kehtestada eeskirjad, milles määratakse kindlaks jäätmete vähendamise andmeseire vahendid ja selle eest vastutavad asutused kõigis tootmise, töötlemise ja tarbimise sektorites;

6.  toetab tootjavastutuse nõuete tugevdamist ja nõuab, et plasti kasutamist pakendites oluliselt vähendataks ning et suured jaemüügiketid looksid korduskasutuspakendite süsteemid, sest see aitaks reaalselt jäätmeteket vähendada; rõhutab, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et pikendada toodete kestvust ning soodustada nende korduskasutamist ja ringlussevõttu, kehtestades muu hulgas rahatrahvid liigse pakendamise eest;

7.  tuletab meelde ELi jäätmevaldkonna õigusaktide läbivaatamisel kehtestatud uusi eesmärke aastateks 2025, 2030 ja 2035, ja rõhutab, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vaja riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitilist otsusekindlust ning majanduslikke investeeringuid; kutsub liikmesriike üles selliste investeeringute toetamiseks täiel määral kasutama olemasolevaid liidu vahendeid, ja rõhutab, et need investeeringud toovad majanduskasvu ja uute töökohtade näol märkimisväärset kasu;

8.  rõhutab vajadust biojäätmeid nende tekkekohas eraldi koguda ja luua vajalik raamistik biojäätmetest saadud komposti kasutamiseks põllumajanduses ja muudes sektorites; rõhutab, et biojäätmed moodustavad suure osa segaolmejäätmetest, ning toonitab, et kuna selliste jäätmete eraldi kogumiseks ei ole piisavalt võimalusi loodud, ei ole võimalik biojäätmeid kasutada ja kompostina mulda tagasi viia;

9.  rõhutab, et korduskasutamise ja ringlussevõtu kestlikkus sõltub ka transpordi energiatarbimisest; rõhutab, et see kehtib eelkõige maapiirkondades, kus kogumis- ja töötlemiskohtade vahemaad on pikemad; kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles olelusringi põhimõtet oma maapiirkondade ringmajanduse strateegiates arvesse võtma, et vältida negatiivset üldist kliima- ja keskkonnamõju;

10.  rõhutab, kui olulised on piirkondlikud projektid, mille raames ringlussevõtuks täiesti sobimatud jäätmejäägid jäätmehierarhiat järgides hoolikalt eraldatakse või eraldi kogutakse ning neid niiviisi töödeldakse, et neid on võimalik kasutada teise põlvkonna säästlike biokütuste tootmiseks;

11.  tuletab meelde, kui oluline on koolitada inimesi uute töökohtade jaoks keskkonnahoidlikus majanduses; Euroopa Sotsiaalfond koostöös Euroopa Regionaalarengu Fondiga peaks ringmajanduse jaoks uute töökohtade loomisele kaasa aitama;

12.  võtab teadmiseks, et Hiina uus piirav hoiak Euroopa jäätmete impordi suhtes võib lühema aja jooksul ELi jäätmehaldusele negatiivselt mõjuda; samas peab seda põhimõtteliselt ELi jäätmekäitluse arendamise võimaluseks ja kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama jõupingutusi jäätmetekke vähendamiseks, jäätmekäitluspoliitika läbimõtlemiseks, ressursside paremaks haldamiseks ja toimiva ringlussevõtutaristu loomiseks, mis tugevdaks liidus ringmajandust; kiidab sellega seoses heaks komisjoni uue plastistrateegia ja soovitab ELi ja Hiina ning teiste partnerite suuremat lähenemist, et panna alus säästvale plastimajandusele, kus disain ja tootmine võimaldaksid suuremat vastupidavust, korduskasutust ja kvaliteetset ringlussevõttu;

13.  palub komisjonil tagada, et kõik jäätmetega seotud määratlused oleksid kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga ning et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edusammude kohta oleksid saadaval võrreldavad andmed;

14.  kutsub komisjoni üles eeskirjade rakendamist liikmesriikides rangemalt jälgima, et tagada üleminek ringmajandusele;

15.  rõhutab, et paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel välja kujundanud; märgib, et seepärast on oluline seada pikaajalised poliitilised eesmärgid, millest lähtudes meetmeid võtta ja investeeringuid teha ning mille abil eelkõige ära hoida jäätmejääkide töötlemise liigse võimsuse teket ja ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia alumistele astmetele; märgib, et sellega seoses on samuti hädavajalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et rahastada ennetamiseks, korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks vajaliku jäätmekäitlustaristu väljakujundamist;

16.  tuletab meelde, et põhiline probleem, mis tuleb kõigepealt lahendada, on seotud teiseste materjalide turuga, sest kui tooraine maksab vähem kui ringlussevõetud materjalid, siis on selge, et jõupingutused rohelise majanduse suunas on märkimisväärselt aeglustunud ning et struktuurifondide vahendid võivad nõiaringi suubuda; on sellega seoses arvamusel, et teatavad sihtotstarbelised õigusaktid (näiteks tulevane komisjoni ettepanek ühekordse kasutusega plasttoodete kohta) koos asjakohase ELi tasandi maksustamisega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku omavahendite raames võivad anda ringmajanduse loomiseks otsustava tõuke;

17.  tervitab ettepanekut vaadata läbi joogiveedirektiiv 98/83/EÜ, mis lihtsustab üleminekut ringmajandusele, vähendades pudelivee tootmisest tekkivaid plastijäätmeid, võimaldades suurt energiasäästu ja joogiveevarude tõhusat haldamist;

18.  väljendab toetust uuenduslikele regionaalprojektidele sõnniku töötlemiseks ja loomset päritolu mineraalide tsükli sulgemiseks, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja nitraatide leostumist ning soodustab keskkonnasäästliku bioenergia tootmist;

19.  kutsub komisjoni üles rakendama kavandatud ringmajanduse meetmeid, järgides häid reguleerimistavasid, ja rõhutab vajadust rakendusmeetmeid jälgida;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama orgaanilisi väetisi (nagu sõnniku töötlemisel saadavad väärtuslikud mineraalikontsentraadid) käsitlevate piirkondlike ringmajandusprojektide ja ELi õigusraamistike koostoimet, muu hulgas lubades mineraalikontsentraatide kasutamist keskkonnahoidlike alternatiividena keemiliste väetiste asemel, tingimusel, et need on piisavalt kättesaadavad ja aitavad seega parandada põhja- ja pinnavee kvaliteeti; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lõpetaksid loomasõnnikul põhineva kestliku orgaanilise väetise legaalse diskrimineerimise ja traditsiooniliste mineraalväetiste eelistamise ning muudaksid vastavalt ka ELi õigusakte ja määratlusi;

21.  peab vajalikuks, et riiklike jäätmekäitlusstrateegiate kujundamisel ja jäätmekäitlustaristusse ning ringmajandusse tehtavate investeeringute kavandamisel kasutaksid liikmesriigid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, edendades esmalt jäätmetekke vältimist ja jäätmete korduskasutamist, millele jäätmehierarhia kohaselt järgneb ringlussevõtt; on seisukohal, et komisjon peaks vastavalt jäätmehierarhiale looma suuremat koostoimet programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel, et töötada välja mõjus finantsraamistik, mis aitab kohalikel ametiasutustel rakendada ELi jäätmeõigusaktide nõudeid ning rahastada uuenduslike jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite kasutuselevõttu;

22.  rõhutab, et komisjon peab täitma oma lubaduse kasutusele võtta ringmajanduse järelevalve raamistik, et suurendada ja hinnata ringmajandusele ülemineku edusamme ELi ja liikmesriikide tasandil, vähendades samal ajal halduskoormust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	59 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Renate Sommer, Estefanía Torres Martínez, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Nikos Androulakis, Cristian-Silviu Buşoi, Caterina Chinnici, Fredrick Federley, Anja Hazekamp, Norbert Lins, Rupert Matthews, Alojz Peterle, Stanislav Polčák, Carolina Punset, Christel Schaldemose
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Jude Kirton-Darling, Jeroen Lenaers, Mylène Troszczynski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

59	+
ALDE	Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Carolina Punset, Frédérique Ries
ECR	Urszula Krupa, Rupert Matthews, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska
EFDD	Piernicola Pedicini
ENF	Sylvie Goddyn, Joëlle Mélin, Mylène Troszczynski
GUE/NGL	Lynn Boylan, Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná, Estefanía Torres Martínez
PPE	Pilar Ayuso, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Jeroen Lenaers, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Stanislav Polčák, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean
S&D	Nikos Androulakis, Biljana Borzan, Nessa Childers, Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jude Kirton-Darling, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Damiano Zoffoli
VERTS/ALE	Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec

1	–
EFDD	Julia Reid

1	0
NI	Zoltán Balczó

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	15.5.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Aleksander Gabelic, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Paul Nuttall, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Isabella Adinolfi, John Howarth, Ivana Maletić, Miroslav Mikolášik, Bronis Ropė, Davor Škrlec, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Dariusz Rosati, Boris Zala

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31	+
ALDE	Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	Sławomir Kłosowski, Ruža Tomašić
EFDD	Isabella Adinolfi, Rosa D'Amato
GUE/NGL	Younous Omarjee
PPE	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Ivana Maletić, Miroslav Mikolášik, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Dariusz Rosati, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller
S&D	Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, John Howarth, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Kerstin Westphal, Boris Zala, Damiano Zoffoli
VERTS/ALE	Bronis Ropė, Davor Škrlec

3	–
EFDD	Paul Nuttall
ENF	Steeve Briois
NI	Konstantinos Papadakis

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu